Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.7
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Wikipedia:Community Portal
4
2198
55837
52756
2026-06-19T08:25:27Z
KVaidla (WMF)
11321
/* Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard */ new section
55837
wikitext
text/x-wiki
{{Wikipedia:Community Portal/Header}}
== Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 ==
Dear Wikimedia communities,
We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year.
''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.''
In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects.
We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community.
📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]]
If you have questions about the project, please refer to the FAQs:
* [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]]
* [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]]
''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]'''''
''Stay connected and receive updates:''
* [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel]
* [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list]
We look forward to collaborating with you and your community.
'''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 -->
== Feminism and Folklore 2026 starts soon ==
<div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;">
[[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]]
::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div>
;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026
Dear Wiki Community,
We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia.
The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects.
;About the Campaign
'''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices.
;What Can Participants Write About?
Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to:
* Folk festivals, rituals, and celebrations
* Folk dances, music, and traditional performances
* Women and queer figures in folklore
* Women in mythology and oral traditions
* Women warriors, witches, and witch-hunting narratives
* Fairy tales, folk stories, and legends
* Folk games, sports, and cultural practices
Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools.
;How to Sign Up as an Organizer
Organizers are requested to complete the following steps to register their community:
# Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]]
# Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool
# Prepare a local article list and clearly mention:
#* Campaign timeline
#* Local and international prizes
# Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]]
# Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]'''
;Campaign Tools
The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants:
* '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats.
* '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore.
Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]'''
;Learn More & Get Support
For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''.
If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via:
* '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]'''
* Email us using details on the contact page.
;Join Us
We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia.
Thank you and best wishes,
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]'''
----
''Stay connected:''
[[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]
[[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]]
</div></div>
== Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div>
[[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]]
Hello everyone,
We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe.
;About Wiki Loves Folklore
'''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight:
* Folk traditions and rituals
* Cultural festivals and celebrations
* Traditional attire and crafts
* Performing arts, music, and dance
* Everyday practices rooted in folk heritage
Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world.
[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]]
; Host a Local Edition
As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to:
* Increase visibility of your region’s folk culture
* Engage new contributors in your community
* Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content
'''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:'''
If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know.
If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region.
;Get in Touch
If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via:
* The project Talk pages
* Email: '''support@wikilovesfolklore.org'''
We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail.
Warm regards,
'''The Wiki Loves Folklore International Team'''
</div>
[[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 -->
== <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> ==
<div lang="en" dir="ltr">
<section begin="announcement-content" />
I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]].
The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]].
Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate.
-- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" />
</div>
21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 -->
== Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! ==
<div lang="en" dir="ltr">
[[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]]
{{int:please-translate}}
Dear Wikipedians!
[[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''.
The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences.
🧩'''How to participate?'''
Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine.
🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''.
'''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.'''
If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language.
Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge!
[[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC)
</div>
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 -->
== Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) ==
Hello everyone,
This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>).
'''The Change:'''<br />
Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]].
We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''.
'''What You Need To Do:'''<br />
To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search.
'''Deadline:'''<br />
We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles.
Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 -->
== Request for comment (global AI policy) ==
<bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}}
A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}}
[[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
</bdi>
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 -->
== lgwiki should avoid using hard links to enwiki ==
Hello.
I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB.
I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>).
This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia.
The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this.
It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ).
When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear.
A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here).
The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity.
Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created.
Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda.
Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful.
:If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it.
:We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates.
:As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including:
:# Translating categories and templates
:# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues
:# Translating and creating templates
:# A lack of local admins, and those we have do not know what to do
:# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br />
:As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated.
:Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include:
:# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]],
:# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]],
:# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]],
:# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]]
:# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]]
:Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]].
::Sorry, but I'll be a little negative... 😛
::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex.
::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated.
::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help).
::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET).
::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex.
::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones.
::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python.
::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them.
::.
::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English).
::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems).
::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner.
::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis.
::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page.
::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki.
::.
::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc.
::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge.
::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it.
::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere).
::.
::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake.
::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation).
::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English.
::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name.
::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names.
::.
::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess.
::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks.
::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one.
::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat].
:::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) :
::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}
::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}
::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page).
::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭).
::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects.
::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki.
::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it.
:::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction.
:::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia.
:::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you.
:::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics.
:::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
== <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> ==
<div lang="en" dir="ltr">
<section begin="announcement-content" />
Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC].
Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" />
</div>
[[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
(This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.)
<!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 -->
== Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard ==
Hello-hello!
I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]].
As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
3wsnk3vk6fnvyyd4ioii6aap4agixjd
Luganda
0
3495
55854
37587
2026-06-19T11:21:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55854
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Uganda.svg|thumb|225x225px]]
'''Luganda/Oluganda''' lwe lulimi olwogerwa [[baganda|Abaganda]] e [[Yuganda]]. Oluganda lukozesebwa nnyo mu masekkati ga Yuganda. Lwe lulimi olukozesebwa okusinga mu nsi ya Yuganda. Olugaganda luva ku linnya ly'Abaganda, abalwogera okuva edda nnyo. Olw'okuba ebibuga ebikulu ebya Yuganda mu myaka gyonna bisangibwa mu [[Buganda]], olulimi lwayambuka nnyo mu byetaagisa mu Yuganda yonna, kuba kati lukozesebwa nnyo mu by'obusuubuzi mu maduuka, ne mu butale obw'enjawulo mu Yuganda.
Abantu abasinga okwogera Oluganda bava mu masekkati ga Yuganda okuli ebifo eby'enjawulo nga Kampala, Mukono, Kayunga, Masaka, Kalangala, Mpigi, Sembabule, n'ebilala.
== Ebijuliziddwa ==
* [http://www.linguistics.berkeley.edu/~hyman/Luganda_Word_Paper.pdf ''The Word in Luganda''], by Larry M. Hyman & Francis X. Katamba
* An excellent online summary of the Luganda language can be found at https://web.archive.org/web/20101124071115/http://www.buganda.com/luganda.htm.
* [https://web.archive.org/web/20040411033220/http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Luganda-english/ Luganda–English Dictionary]
* The website of a team developing Luganda language capability for computers is at https://web.archive.org/web/20080209115256/http://www.kizito.uklinux.net/
* https://web.archive.org/web/20110727163222/http://www.panafril10n.org/wikidoc/pmwiki.php/PanAfrLoc/Ganda PanAfrican L10n page on Ganda
[[Category:Lulimi]]
[[Category:Yuganda]]
mwggxhf8qr64nrpcwig2xmvld3058i9
ENTOBAZI
0
3631
55776
33043
2026-06-19T05:47:52Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55776
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Fog over papyrus reeds in a swamp in western Uganda.jpg|thumb|olutobazi]]
ENTOBAZI {WETLANDS} N’ ETEEKA ERYAKOLEBWA OKUSOBOLA OKUKUUMA N’OKULABIRIRA ENTOBAZI ERYA LUKUMI MU KYENDA MU ETAANO -1995 MU {UGANDA}
{ NATIONAL POLICY FOR THE CONSERVATION AND MANAGEMENT OF WETLAND RESOUCRES IN UGANDA}
Eteeka lino lyabagibwa minisitule evunanyizjbwa ku’butonde bwensi.
Enyanjula
Entobazi tuzingiramu ebidibba, emigga, ebiibira, enyanja,era nga bino byamugaso nnyo. Abantu abasinga beyunye nnyo entobazi olw’emigaso emingi zebiyina era nga abantu abamu bakozesa entobazi zino kubanga basobola okujjamu ebintu ebisoobola okuzimba, ebintu ebisoobola okukozesebwa mu kuluka nga enjulu eziruka ebibbo, ensansa eziruka emikeeka, ebitoogo ebiruka ebiwempe, n’ebintu ebirala bingi ebiyinza okukolebwa mu bintu ebisangibwa mu’ntobazi.
Ebiibira nabyo emirundi egisinga tuyinza okubitwalira mu’ntobazi kubanga emigga egisinga n’enzizzi bitandiikira mu biibira. Ebiibira bino biyina emigaso mingi okugeeza tujjamu emmere, biyamba okuyonja empeewo, bituteerekera ebisolo byaffe, tujjamu ebintu ebikozesebwa mu ‘makolero g’ebibajje. Ate mu m’igga namwo tusangamu ebyenyanja n’ebisolo ebirala ebisangibwa mu mazzi.
Mu 1986, abakkugu balambiika nti embeera y’emigga n’ebiibira yali ekosebbwa nnyo era nga emirimu tegigenda bulungi, era n’obutonde bw’ensi bwaali tebufiibwako nakamu. Mu kiseera ekyo wabagibwawo amateeka agakugira abantu obutayoonona butonde bw’nsi mu 1995, gamba nga okuzimba mu ‘ntobazi n’okulima mu’ntobazi.
Amateeka gano gabagibwa okusoboola okukendeeza okwongera okwonoona obutonde era gagenderela okuteekawo enkola obutonde bw’esi gye bwaali bulina okukuumibwa okusoobola okuyamba abantu abensangi ezo, abensangi zino okuzikozesa mu nnkulakulana ate era ne mubiseera eby’omumaa nabo okuzisanga n’ekibasobozesa okuzikozesa obulungi {Sustainable Development}
Amateeka gano gagendererwa kwongera ku migaso gy’obutonde nga mwotwalidde n’entobazi.
Emigaso gy’entobazi
Emigaso gino giyinza okwawulibwamu mu bitti bibbiri:
Ejateekebwawo obutonde {ecological}
N’Abantu gy’ebafunnyemu omugaso {social – economical}
Entobazi ziyamba amazzi okubeera awamu era kiyamba ebimera okufunna amazzi.
Entobazi ziyamba ettaka obutakulukuta naddala nga waliwo emiti. Emiti gino giyamba okukwata ettaka eryalikulukuse.
Entobazi zikuuma ebimera n’ebisolo ebisangibwamu mu mbeera ennungi.
Mu ntobazi tufunamu ebitoogo eby’eyambisibwa mu kuluka ebintu by’emikono nga okuluka emikeeka, ebibbo, tufuna enjulu era n’emiti egiyinza okukozesebwa mu kuzimba.
Mu ntobazi tufunamu ebyenyanja ebituyamba okutuzamu amanyi.
Ebisolo ebisinga bitwalibwa ku ntobazi nebisobola okufuna eky’okuzza eri omumwa naddala mu budde obw’ekkyeeya.
Entobazi zituwa amazzi agatuyambako mu makolero , mu birime era n’ebisolo.
Abalambuzi bajja nnyo okulaba entobazi zino era nebasasula ssente okusoboola okuzilaba, kino kiyamba nnyo eggwanga okulakkulanna.
Newankubadde entobazi zirina emigaso mingi, naye ate era n’ebizibu ebisangibwamu biyitirivu.
Abantu abasinga tebamanyi mugaso gwa ntobazi era bazonoona nga bazijjawo n’ebazimbamu amayumba n’okulima emmere, ekiretedde entobazi azisinga okusanawo, kino kitureteddwa ensonga y’obwaavu n’obufunda bw’ettaka.
Ebigendererwa bya Gavumenti ku’mateeka agafuga obutonde bw’ensi.
Gavumenti ya {Uganda} eteeka bino mu kukola:
Okunyweezza amateeka agaakolebwa okusobola okukuuma obutonde era n’okukozesa obutonde okusoboola okuberawo kati ne jebulijja.
Okubonerezza abantu abasangibwa nga bonoona obutonde okusobola okumalawo abazi be misango.
Okukuuma emigaso gy’entobazi.
Okukuuma obulamu bw’ebintu ebisangibwa mu ntobazi nga ensolo n’ebimera.
Gavumenti ekiriza emirimu egitasanyawo butonde bw’ansi, gamba okufuna amazzi aganywebwa, okuvuuba mu nvuba ennungi n’okulunda.
Era ekubirizza abantu n’ebitonole ebya nnakyewa okwongera okwogera ennyo n’okusasannya ku migaso gy’entobazi.
Ref:WWF/lvceep
mk8ldpzs36xj3x3snqyqk4vpvguw2bc
EKIBWANKULATA
0
3672
55707
16682
2026-06-19T05:14:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55707
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Kimera kiba n’ebikoola ebyefaananyirizako eby’entuntunu era n’ekimera kyenyini kifaanaira ddala [[entuntunu]], bwobukunya buleeta ekyoovu mu langi ya kitaka
ENDWADDE / ENKOZESA
Amabwa: Kunya osiige ku bbwa.
Okwoza mu [[lubuto]]: Fumba onnywe.
039k0dz09zox0pbby7ibl17wgohhwak
ENKEJJE
0
3675
55761
34768
2026-06-19T05:38:05Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55761
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Patot diya muwa mass steamed small fish.jpg|thumb]]
[[Olukusense]] OBA [[mulangira]];
Fumba nga totaddemu munnyo owe omulwadde awuute.
Tabikamu omuzigo omuganda ng'ofunba.
3zmllvto98ehnsk9ztainuzcb5iz539
ENIIMU
0
3705
55757
34115
2026-06-19T05:37:03Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55757
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Trauttmansdorff gardens - Citrus x limon Spatafora 02.JPG|thumb|Eniimu]]
[[File:Citrus limon. Llimonal.jpg|thumb|eniimu]]
Muti gubeerako amaggwa wamu n’ebibala. Biba bya kiragala era nga bikaawa.
== ENDWADDE/ENKOZESA: ==
1.Okukoga: gunuune oba gikamule, onywe.
2.[[Ssenyiga]]/ekifuba: Nuunaoba gikamule, onywe.
3.Okukaza olususu okuvaamu butto: wesiige mu [[maaso]].
mabzjyi3nlixn53fmylqfs1g96e1ke6
EJJIRIKITI
0
3712
55706
33097
2026-06-19T05:13:56Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55706
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:The Attractive Wild Red-Orange Flowers.jpg|thumb|EJJIRIKITI ]]
EJJIRIKITI:
[[Ejjirikiti]] muti, teguba muwanvu nnyo wabula gubaako amaggwa. Ebimuli byagwo bimyufu era ebikoola byagwo biba bigazi wabula tebiba bingi nnyo ku muti.
ENDWADDE ZE LIVUMULA/ENKOZESA:
1.Olususu: temako ebibajjo, ffumba,bireke biwole, onywe.
2.Omuliro; yokya ebibajjo, evvu oliteeke awayidde omuliro oba awali [[ekiwundu]] ky'omuliro.
19dxo409lorow5f8xqgu4rx7qnu0rew
EKIKAKALA
0
3714
55712
35320
2026-06-19T05:16:55Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55712
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Starr-120301-3313-Erythrina abyssinica-leaves-Enchanting Floral Gardens of Kula-Maui (24506379934).jpg|thumb|Ekikakala ]]
EKIKAKALA:
Kino kiwonya [[Omusaayi]] ogwefukuse mu maaso
Enkozesa: Gaaya ebikoola okutuusa ng’omusaayi guweddeko ku munye oba mu liiso/maaso
9ikna51bbrl0vgfs0fm6saetli1gcti
ENGOMA
0
3729
55739
32952
2026-06-19T05:29:04Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55739
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Kabaka Palace in Kampala.jpg|thumb|Kabaka Palace in Kampala ]]
ENGOMA MU LUBIRI LWA KABAKA:
MU LUBIRI LWA KABAKA, ENGOMA EZ'ENJAWULO ZIKUBIBWA KU MIKOLO EGY'ENJAWULO. ZE ZINO WAMMANGA:
1.KYEBABONA:
ENO EKUBIBWA MU KUTEEKAKO [[OMUSIKA]] WA KABAKA.
2.MUJJAGUZO:
EKUBIBWA NGA KABAKA ATUUZIBWA KU [[NNAMULONDO]].
3.ENTAMIIVU:
EKUBIBWA NGA KABAKA AYITA ABATAKA OKUBAAKO BY'ABABULIRA.
4.[[TTIMBA]]:
EKUBIBWA NGA KABAKA YAKAVA MU LUTABAALO.
5.[[KAWULUGUMO]]:
ENO EWEREKERA MUJJAGUZO NGA KABAKA ATUUZIBWA KU NNAMULONDO.
9ky5k2cj6o4sur0434egsqagl1n794y
ENKOKO:EBIKA
0
3733
55762
33152
2026-06-19T05:38:21Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55762
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hen chicken.jpg|thumb|enkoko]]
Genderera ekika ky’enkoko ky’olunda okufuna amagoba
BUKEDDE,May 21, 2012
== ENKOKO: ==
Bya EDWARD SSERINNYA
OBULUNZI bw’enkoko mulimu oguyimirizzaawo Bannayuganda abawerako, bangi bagufunyeemu ensimbi ate abalala bagwevuma.
Ng’oggyeeko okulinnya kw’emmere y’enkoko naddala ccacu, ggwe omulunzi w’enkoko wali okirowoozezzaako nti n’olulyo lw’olunda lwandiba
nga lwe luvaako kalunsambulira enkoko zo okubiika amagi amatono n’empanga obutazitowa n’ofiirwa ssente’.
Zino zimu ku nkoko ezisinga okulundibwa mu Uganda ez’ennyama n’amagi n’engeri gye zikolamu. Omukugu mu kutabula emmere y’enkoko
ez’endyo ez’enjawulo Moses Mufumbiro owa Agro Business Solutions e Jinja annyonnyola ku ndyo zino.
Ez’amagi [[Hisex]]: Eno nkoko ya kitaka, ku wiiki 18 ne 19 etandika okubiika. Ku wiiki 26 okutuuka ku 30 singa ogirabirira bulungi eba
ebiikira ku bitundu 94, ate ku wiiki 76 etandika okusala amagi n’edda ku bitundu 66, era wayita ebbanga ttono n’ekoowa. Bovans: Eno
nayo enkoko erundibwa mu Uganda, ku wiiki, kabeera ka kitaka. Naye wadde kafaananira ddala nga Hisex mu ndiisa zaawukana
kuba olulyo si lwe lumu. Ku wiiki 18 etandika okubiika, wakati wa wiiki 23 ne 46 eba ebiikira ku bitundu 90 ne 95. Bw’eweza wiiki 78
n’okudda waggulu eba ekaddiye ng’ebiikira ku bitundu 75.
[[Bovan Nera]]: Nkoko nzirugavu era efaananira ddala nga zino eng’anda naye ate teba ng’anda. Wakati wa wiiki 19 ne 20 etandika okubiika.
== Wakati wa wiiki 22 ku 40, wano ziba zibiikira ku bitundu 93 ne 94. Ku wiiki 74 zisala amagi kuba ziba zikaddiye. Bovans White, eno ==
yo ebeera njeru, ebiikira ku wiiki 20, ku wiiki eya 23 okutuuka ku 40 wabula ku wiiki y’e 76 eba ekooye. Kuroiler: Luno olulyo
lukyali lupya mu Uganda, nga lwava
Buyindi. Etandika okubiika ku myezi ena n’ekitundu. Emala omwaka ng’ebiika nga mu mwezi esobola okubiikamu amagi 20. Eringa nganda
kuba osobola okugita n’etaayaaya.
Ez’ennyama [[Hybro PN+]]: Eno eba njeru, singa oba ogiriisizza bulungi wakati wa wiiki ttaano ku munaana eba ezitowa kkiro bbiri
n’ekitundu. Ku nnaku 55 esobola okuba ng’ezitowa kkiro emu n’ekitundu.
[[Cobb 500]]: Eno eba njeru, ku nnaku 49 eba esobola okuzitowa kkiro bbiri.
n’ekitundu, singa oba ogiriisizza bulungi. Hubbard : nayo eba ne langi njeru, ku wiiki 49 oba otunda. Ku ndabirira ennungi
n’okugiriisa obulungi ku nnaku 49 ezitowa kkiro bbiri n’ekitundu.
d770u8xrb4orr797cl4brmhj16ps0ub
EDDAGALA LY'EBIWUKA MUBIRIME OKUVA MU MIDDO
0
3780
55704
16865
2026-06-19T05:12:27Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55704
wikitext
text/x-wiki
== EDDAGALA LY'EBIWUKA MUBIRIME OKUVA MU MIDDO ==
{{Databox}}
[[USER KITAKAPETER/SANDBOX]]
Banange [[abalimi]] mu [[Uganda]], mu [[Africa]] awamu ne [[munsi]] endala [[ebirime]] byaffe birunbibwa [[ebiwuka]] eby'enjawulo naye njagala okwogera nawe gwe wenna alima [[ebirime]] nga [[kasooli]],[[ensujju]], [[ebitooke]], [[ebijanjaalo]], [[lumonde]], [[ebinyebwa]] n'[[ebirime]] ebirala.
Ensangi zinno tusanze obuzibu nti buli kintu wanno mu [[Uganda]] buli kintu kyabusere kale no nekituletera okidirira mu [[kulima]] kubanga n'e[[dagala]] lyabusere naye nina esanyu okukutegeza nti osobola [[okulima]] era n'okungula bulungi nga totawanyizidwa [[biwuka]] kubanga [[edagala]] litwetolodde kumpi buli wamu.
===BINNO BYEBIKA BY'[[EMIDDO]] EBISOKERWAKO===
1. [[Taaba]]
2. [[Kamulali]] abamu bamuyita [[piripiri]]
3. [[Olukoni]]
===EBYETAGISA===
1- Containa omwokutabulira
2- [[Amazzi]]
3- [[Ekikopo]] kya tampeko
4- [[Akasengejja]]
4- Nawe [[omuntu]]
BYA KITAKA PETER
0782 404246 OBA 0754 404246
MBAZZI FARMERS ASSOCIATION
4bo73lsxj7bmih5whp8uzrrb78ijb6e
ENDWADDE Z'EMBOGA
0
3824
55735
16960
2026-06-19T05:28:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55735
wikitext
text/x-wiki
==ENDWADDE Z'EMBOGA==
{{Databox}}
Waliwo [[obusaanyi]] obuzirya [[ebikoola]] nga zikyakula era busobola okuzigaana okubala naye
okozesa [[eddagala]] lya Rocket okubutta n'obuwojjolo obuzoonoona
Buli wiiki ofuuyira omulundi gumu okutuusa ngekiseera [[kyamakungula]] kituuse nolekeraawo okufuuyira
hv8dlfxqxds09ct0u19t20hcm8xdzu5
EBYENYANJA OMUNTU YENNA OSOBOLEERA DALA OKUBILUNDIRA AWAKA NGA AKOZESEZA PIIPA
0
3832
55699
17642
2026-06-19T05:10:12Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55699
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==EBYENYANJA OMUNTU YENNA OSOBOLEERA DAALA OKUBILUNDIRA AWAAKA NGA AKOZESEEZA PIIPA OBA EKIVERA==
Bwobera ne [[piipa]] [[ekiveera]] oyinza okulya [[ebyenyanja]] okuva kumwaka okutuka kumwaka atenga neku [[piipa]] oba ekiveera okwo kwenyini osimbyeko[[enva]] [[endirwa].
onubfwn4v4k4k5tp0xz0ghdkhq8guyy
EYAABWE
0
3894
55786
35129
2026-06-19T05:52:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55786
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Okujanjaba omwana akubiddwa [[eyaabwe]] ng'okozesa eddagala ery'ekinnansi:
Funa [[Ekifumufumu]] n’evvu, gattamu [[ebbombo]], kamulira mu kamwa
k’omwana eyaabwe gwekubye, kakasa nga alimize.
'''Lino Nalyo ddagala eliwonya eyaabwe mubaana mubukulu efuuka ensimbu'''
Eliziyiza eyaabwe ekisoka omwana mubuuse buli kumakya oba mukwatte amagulu goombi omuwuube- omuwuube nga omwetoloza nga enjuba tenavaayo.
Singa [https://www.mpenduzo.com/eddagala-eliwonya-eyaabwe/ eyaabwe] eba emukutte funa akafansonyi, ebimuli-byamukasa-kaddo, olukandwa, olusambya. Bwomala, obiyengera mumazi agoluuzi oseena wali awakulukuta gattawamu biyenge onaaze omwana akubiddwa eyaabwe.
Bwomala omusimule omubiri-gwona okamulizeko ne-munyindo okikola kumakya nga enjuba tennavaayo nakawungezi nga enjuba egudde.
nx6ddd3trex39jniqrr73xzo9r58sqe
EKIFUBA EKIRAKIIRA
0
3903
55709
28240
2026-06-19T05:15:03Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55709
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Funa [[akatengotengo]] n'emirandira gya [[akayukiyuki akaganda]]. Fumba, linda liwole, owe
omulwadde anywe mu bipimo ebisaanidde.
foh3dbse9t5z9774r9m1ss7xdzyau3n
EDAGALA LY'AMANNYI G'EKISAJJA ERYEKINANSI
0
3923
55702
17225
2026-06-19T05:11:28Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55702
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==EDAGALA LY'AMANNYI G'EKISAJJA ERYEKINANSI==
Bwe wetegereza ennyo mu masajja ku bo abamu balina obuzibu bwobutamalaako songa ateera ne mu [[Africa]]yonna a[[basajja]] bangi bafuse nsindika njake ensangi zino .
Kino kivudde kunkyukakyuka y'ebyo ebilibwa a[[bantu]] kati ate nga Si birungi eri emibiri gyabwe. Mpozi ne mizze emiibi nga Okwematiza, omala ekizibu kyo naye otandika obutamalamu Kagoba nga oli nemuno owomukwano.
===BYAKULYAKI BYETUSANYE OKWEWALA NGABASAJJA===
1.Ebinyogoga enyo
2.Ebiwomerera enyo
NB.3.Twewale okwematiza.
===DAGALA KI ERIYAMBAKO OYO ABATEYESOBOLA===
1.Sekula ensigo zawovakedo onywerenga kumazzi agokya buli kisera, oba teka munva zo.
2.Dira emberenge y'[[omubisi]] omusogole, sekula emirandila gye[[mpanyi]],Bitabule wamu obifumbe byesere bulungi onywenga gwe omwami.
3.Funa emirandira gya kamyu ofumbe onywe nga.
4.Funa ebipapajo by[[entasesa]] ,sekula,fumba onywe.
5.Sima [[emirandira]] gye [[lukindukindu]] sekula ofumbe onwyengako mpola.
gaj3qza2pxqgq7zq335x3z4h1g6qsal
ENTUUNGO KIRIME KYA TUUNZI NNYO
0
3928
55778
34391
2026-06-19T05:48:39Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55778
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Sesame plants.jpg|thumb|Ekimera ky’entuungo]]
user:ssengo nelson/sandbox
Enimay'ebitooke ngaweyambisa obusa obubisi.
Osoka nosima akasalosalo okwetoolola ekikolo ky'ekitooke,
okuva kukikolo futi 2 nekaka futi 1 n'obugazi futi 1.
Ng'omaze okusima,teka obusabwo obuboisi mukasalosalo kali
kewasimye oluvanyuma zika bulungi.
Ekiri mwekyo nti omukka oguba gunyoka okuva mubusa kiba
kijimusa eky'anayitulojeni guno guba gumu kumukka oguva
mumukka gw'amoniya,kale no omukka ogw'anayitulojeni
gweyambisibwa obuwuka obubeera mutakka bwebayita
nayitulo bakita,obukyusa nayitulojeni nebumukolamu ekijimusa
kya nayituleti ekiyamba enyo ebitooke okukula obulungi.
Bw'oleka omukka ogwo negufumuka oba afiridwa singa oba tozise busa
munkola eyogeddwako wagulu.
q4savmivxolb8cm65o9yz3cl7zp79qb
EBYAFAAYO BYA MBAZZI
0
3969
55696
17330
2026-06-19T05:09:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55696
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
MBAZZI,MBAZZI ESANGIBWA MU MBAZZI PALISI/OMULUKA,MUDUUMA, MAWOKOTA,
MPIGI DISITULIKITI,UGANDA.
EKIKULA KYAMBAZZI,
MBAZZI KITUNDUNDU KYANSOZI,BIKKO,BUSERENGETO NE MISWETO.
MBAZZI KYALO NAYE MUKYO MULIMU OBWALO OBUTONOTONO NGA
BWOBUGATA OLWO OFUNA EKYALO MBAZZI.
OBWALO OBWO OBUKOLA MBAZZI
1.SENENE. 2.LWAZZI. 3.KIBOOGO. 4.MBAZZI. 5.KUNDAGI. 6.MUTABA. 7.KIBAMITWE. 8.KAYUNGA. 9.KIKYAMENVU 1O.KAASA. 11.NSANVU.
EBIMU KU BYAFAYO BYOBWALO OBWO OBUKOLA MBAZZI
[KWEKYAVA OKUTITIBWA ERINYA ELYO]
KUBAMITWE
OKUMPI NAWO, EDENYO WALINGAWO OLUBIRI,OLWAKULEMBERWANGA OMUSAJJA OMUKAMBWE ENYO DALA. OMUSAJJA OYO ABAJJA NGA OKUMUKYALIRANGA NGA BASAJJA YABABUUZANGA NTI MULABYE KUBASDAJJA BANGE NGAMUJJA.[ABASAJJA BEYATEGEZANGA ZALINGA NSEGA].BWEWAGAMBANGA NTI TOBALABYE OLWO NGAGAMBA ABAMBOWA BE NTI BAKUTWA,OLWO BASAJJA BE NGA BAKUTWA NGA BAKUTTA. YALINGA AYAGALA BWAKUBUUZA NTI BASAJJA BANGE OBALABYEKO,WALINANGA KUDAMU NTI MBALABYE BEYAGALA,OLWONGA GWE OWONA OKUGAJAMBULWA. ABANTU OLWO AKALO AKO NEBAKAKAZAKO ERINYA NTI ERI GYEBAKUBA KUMUTWE. KIWAALE OLWOKUBANGA ABANTU BABULINANGA MUKITUNDU KINO,ABABAWONDELANGA BASANGA NGOYE ZABWE MUKIFO KINO. ATERA OLWOKUBANGA ABATIBWA NGA BALINGA BASAJJA OKUSINGA, BANABWE ABABANONYANGA BASANGANGANYO EMPALE ZABAGENZI. ABATUZE EKIFO EKYO NEBAKAZAWO KIWAALE.
ENSONGA ENDAL LWAKI KIWALE AYITIBWA KIWALE
OMWAMI OMU KUBAKUZA BASEKABAKA DAUDI CHWA 11,ONO NGA YE STANISIRASI MUGWANYA YALI ALAMBULA MAILO YE NGA EKOMA MU KITUNDU KINO,OLWOKUBA YALI AKOOYE,OLWAMALAKO ETTAKA LYE YASALAWO OKUJJAMU EKIWALE KYEYALAMBULIRAMU ETTAKA AKISIMBA KU KITI NGAKABONERO AKOBUTEERABIRA NSALO KIWALE
MUTTABA
MU KITUNDU KINO ENKUBA OLUTONYA NGAWALEGAMA ABIITABA, ATEERA OWO MUKIFO KINO WASENGAWO OMWAMI AMANNYAGE YE SSETABA MAYIKO,EMBERA ENO YONNA YALETERA EKIFO KINO OKUKAZIBWAKO NTI==MUTAABA== SSSSSS
n3d93wxjywxbdidbqdwei3gm92p1ka8
ENNIMA EYO MULEMBE
0
3970
55768
17335
2026-06-19T05:41:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55768
wikitext
text/x-wiki
== BYOBA OYAGALA OKULUUNDA ENKOKO EZENYAMA == BWOBA OYAGALA OKULUNDA ENKOKKO [ZENYAMA]].
{{Databox}}
1.Bwobba oyagala okulunda enkokko zenyama,olina okubane kiyumba, 2.olinaokubanekapito atandika. 3.olinaokubanobude obunazirabirira.
== BYOBA OYAGALA OKULUUNDA ENKOKO EZENYAMA == BWOBA OYAGALA OKULUNDA ENKOKKO [ZENYAMA]]. 1.Bwobba oyagala okulunda enkokko zenyama,olina okubane kiyumba, 2.olinaokubanekapito atandika. 3.olinaokubanobude obunazirabirira.
gax4ihihkmj4r7aoxm8eayqlrrqi5ph
EBYENJIGIRIZA BYAFFE BYETAAGA OKUKYUKA BWE TUBA BAAKWEKULAAKULANYA
0
3974
55698
17342
2026-06-19T05:09:52Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55698
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Banange tusobedwa n[[ebyenjigiriza]] ebiri mu gwanga lyatu [[Uganda]] kyanaku osanga [[omwana]] afuluma olwalero ku Univasite nga mubutufu we wunya oba nga ddala muyivu.
Naye nze nkubira banayuganda omulnga nti abana baffe tu batwale bayi emisomo gyebyemikono tusobole okuba n'esuubi mu [[baana]] baffe.
6eydo51kzx2qiu76acoy3tbtfg0y7qs
EBYEWUNYISA KU MUSAJJA MUKASA MIKE
0
4039
55700
23201
2026-06-19T05:10:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55700
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>ENO Y'EMBOOZI YA MUKASA OMUSAJJA AYOGERA N'EMYOYO, KATONDA KO NE SITAANI.</big>'''
'''EMBOOZI EYEWUNYISA.'''
=== '''EBIKWATA KU MUKASA:''' ===
"Amannya nze Mike Mukasa. Obulamu bwange nina omuggugu gwenetise nga ate sigwange, wabula gwa nsi eno".
Mukasa agamba nti omwoyo gwe gwogera nemwoyo (egy'abantu n'ensolo). Kino kyamuva mu buto naddala ku myaka kumi n'ettano (15). Yayagala okukyegyamu naye kyagana kuba kiri mu butonde.
Agamba talina nnyo diini era agenda mu sinzizo naye nga yeyisa nga Katonda bwayagala. Agamba mukusoka yali amanyi ffena bwetuli abantu, bweyakizula yali amannyi mulwadde mu bwongo nga byalaba ate ensi tebiraba!!
Mukasa agamba omwoyo gwe gwogera ne Katonda, sitani ko n'egyabasoka era tayagala nnyo kuziika bafudde olwokuba aba afudde ayogera naye.
=== '''<big>EBIKWATA KU BAFU</big>''' ===
Omwoyo gwe gukyalira abafu ne bamubuliira enaku gyebalina. Ebimu ebiri mu bafu ebibaluma, tebagala kubayita sitani n'okubba ebyabaffu (ebintu) ko n'okubonyabonya abaana babwe. Agamba, "bwoffa ng'olese omwanawo nga abonanabona ddala nga talina watudde, nawe toba namirembe; bwofa omanya nti ensi eno yekyasinze okunyuma, nebwobera mwavvu assembayo" naye ng'olyeno, Mukasa agamba nti, "singa buli omu afuna omukisa naffaako nadawo, ensi eno yandibadde tetumalamu n'okuta muno olw'ebyensi."
Agamba nti okuffa obanga aloota alemedde mu kirooto, wotegeerera, bwebutayogera nabalamu; oyogera naye nga tebakuddamu. Wano wewali amaziga nga muno gwooyagala okuzaama omulaba naye ng'empuliziganya teriwo; Katonda awo yakolawo bubi.
Ebyo byebimu kubiri mu kufa.....
"Abalamu singa muba abakiriza, nabafu singa mubalaba ngababula bwebadda ekyo kyali mubutondenaye mubayita sitaani."
Mukasa awa amagezi kunsonga eno nagamba, "zaala omu-babiri, bwebiba bigaanidde ddala, ebyensi tozaala simusango era mube bakiriza. Abateeketeekedde n'emyoyo obulamu obudako lokoka"
'''
=== '''<big>EBIFFA KU SITAANI</big>''' ===
Agamba nti sitaani musajja omulungi ddala enyo mundabika ye. Agamba yajja nga mubuliwo ng'olumu amulaba atudde muntebe oba ku buliri.
Kino kyabangawo mu kiro, ebigambo bye yamugamba nga nti, "toja kunemesa nze sitaani tebanemesa".
Agamba sitaani musajja mulungi ddala; mukyotala mu nfaananaye, alina akadokoli, muwanvu era mutonotono.
Sitaani talina nnyo buzibu eri abantu singa oba okozesa bulungi obwongo bwo. Ekiibi kyalina ayogeza magezi naba mwoji era mu nsi sitaani tayagala bagonvu; sitaani talina njala mpanvu.
Ebigendererwa bya sitaani ayagala ku gata nsi [[obuwangwa]] bugwewo, buli omu yeyise nga bwawulira; “mwerinde ogwa eddalu nga temuli balwadde mubwongo”Oyo ye sitaani.
Era Mukasa agamba kozesa bulungi obwongo bwo n'obusungu ko n'omutima buli kimu nga kikanya ne kinakyo sitaani talikuwamba. Sitaani mwoyo gubera kunsi eno era mugezi byansuso.
=== '''<big>EBIFFA KU YESU</big>''' ===
Mukasa agamba nti omwoyo gwe gwogerako ne Yesu.
Agamba nti Yesu simusanyufu nakamu, yafiira bwereere. Yaja okutereza mu n'eyisa, entegera y'abantu naye nsi yategera nnyo ebyamageero so nga tekyali ku butume kuba ekyo amanyi gakyo gali ku nsi eno; kyabona ng'ensi.
Yesu ye yajja okusomesa obutayiwa musaayi, okusadaaka n'okujawo obukyayi tube kimu ng'ebitonde ebyatondebwa omu. Bwetugamba okwagalana, tekitegeza gata mawanga oba okola emikwano mwagalane!
“Ebyo ebyatondebwa omuntu bireme okubawula, okubalumya emitima era abakiriza ba Katonda babirekere ababitonda era okulokoka tekitegeza kuva mu diini yo kasita weyisa obulungi eri ebitonde n'obutalowooza nnyo ebyensi neri nyo obuggagga n'obutalowooza nnyo okwononeka mu bwongo."
"Eri gwe omukiriza, Yesu tayagala okaabe olw'embeera kakano kuba bwokaaba, obwongo tobuwa kuyiiya era obusobozi obusaba omutonzi obulina; tolowooza nga mulala yenna. Yesu wakati w'ali era teyajja lwa ddiini yonna kuba mutume wa katonda yenyini taba naludda lwa nzikiriza yonna -- lokoka mukutegeera kwobademu Yesu abe nawe."
Mukasa agamba bwati ku banabbi abeyita abatume ba Katonda nga bakakasa nti amanyi Katonda yennyini yeyagamugabira.
“Ngyagala tudde mu lujjudde lw'ensi tumanyise ensi amazima oba oli wa ggwanga ki jangu sagala mulowoze nti Katonda asosola” era agamba amanyi ye banabobbe abawa magezi basomese ensi.
"Wuliriza nnyo ebigambo okusinga ebyo ebitengula emeeme bireke kuba bikwata obwongo bwo; wuliriza ebikuzuukusa obwongo.
“Nze 'Mukasa' mu Buganda linnya nnyo era abeela jjajja wa baana, mpulira ennaku ensi okukaaba”.
=== '''<big>EBIFFA EWA KATONDA</big>''' ===
Agamba nti omwoyo gwe gwagenda ewa Katonda; yasooka nakyalirwa ekitangaala omwali nga Yesu naye nga tamunyega kigambo kyona nadayo. Yalabanga Malayika ku nsi eno naye nga nazo tezogera naye mpozi omutunurila. Naye lumu, zajja essaawa yali emu eyokumakya, yakyalirwa malayika ezamutunurila engeri eraga nti tugendde. Basanga omusajja eyamubuza, olagawa?" Koye, "ewa Katonda," k'omusajja “omwagaza kki?” Koye, “eri abantu be babonabonna”. Omusajja ono yamusongera olugalo olumulaga Katonda gyali.
Mukasa agamba yagenda okuzza amaaso nga alaba ali mulubiri ewa Katonda; eyamusongera olugalo yeyali Yesu.
Agamba nga atuse ewa Katonda, Katonda yamubuuza ”olagawa?” Koye nti, “ewa Katonda!” Ko Katonda “oli nani kati?” yasirikiriramu, Katonda namuddamu nti, “omwagaza kki?” Ko Mukasa nti, “eri abantu be babonaabona” Ko Katonda, “Genda obagambe nti teri gwesimanyi”. Ko Mukasa, “tebajja kunzikiririzamu” Ko Katonda nti, “toligyemebwa tomanyi kyoli” Ko Mukasa, “ate abo ababonaabona?” Ko Katonda, “ekyo kyokka ky’osaba? Genda byona ogya ku bimanya” Yebuzamu alimanya biki ku nsi eno!
Mukasa agamba mu ggulu ewa Katonda mu lubiri lwe oba nga ayimiridde mu bbanga ng’otambula togwa. Wakati w’olubiri lwe waliwo ekintu ekyetolovu, kinene ng’ogupiira; kitukula nga amazzi; bwokitunuramu olaba ensi yonna, awo Katonda walabira ensi zonna. Yo teli bantu wasingayo binyonyi. (Mu ggulu ewa Katonda)
Yo ewabera abantu wasingayo bakazi. Eno batya okulaba omusaayi, befula kyebagade; olulimi lwe bakozesa okusinga Lukasiru (sayini) kuba lwelutegerebwa buli kitonde.
Katonda musajja mutono, Yesu amusingako ku buneene. Katonda afanana mu nga Yesu, mugonvu osinga Yesu.
Katonda munyiivu eri abakulembeze.
Ebisingako awo bisange mukitabo ekiyitibwa “VUMBULA KYOLI”
Ensi kyeki? Ensi yensisinkano, yabuli kimu gy'oli.
Kirimu byewebuza byonna. Yakiwandiika alina emyaka kumi n'etaano (15 yrs), yakimala alina abiri mu munaana (28 yrs).
Agamba yetaga obuyambi kisobole okusaasana mu bantu ne mu nnimi ezenjawulo. Ayagala ba faaza, ba bishop, ba maseka, ba levulandi n'abakulu beby'obuwangwa, banabbi temuliiko.
"Ngyagala kumagezi ggamwe munyambe tuyambe ensi. Guno omulimu gwa nsi si gwa Katonda, Amagezi gage naye enkola!"
Eyagala okumanya ebisigawo kuba ku +256753940995/+256788343739/ +256773940995 (wabula owekibuuzo tewandikubye).
Tusange ne [https://www.facebook.com/vumbulakyoli KU FACEBOOK]
<ref>Ebisingawo bisange mu kitabbo VUMBULA KYOLI ekya Mukasa Mike yeni</ref>
CONTENT BY:
[https://www.facebook.com/jhumbar77 Jhumbar JoZe Fhu] wamu ne [https://www.facebook.com/byewunyo Musaayi Mutto Ow'ebyewunyisa]
'''<big>'''''[[KINO KIKULU]]'''''</big>''': Toyozamu wadde okubifulumya ebintu bino ewantu awalala wona ewatali lukusa okuva ew'omuwandiisi. Webale nyo!!
e8tav9es5gp1gc1jeifjxfansyrwp8j
ENSUJJU ZISIMBE OWONE OBWAVU
0
4045
55775
37365
2026-06-19T05:47:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55775
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Pumpkin with stalk.jpg|thumb|ensujju]]
[[File:Cucurbita 2011 G1 Large.jpg|thumb|ensujju ]]
==SIMBA ENSUJJU OGOBE OBWAVU N’ENJALA==
Ennyanjula
Mu kakyo kano Abalimi be’Enva, Ebibala, Ebimuli, Ebilungo ne’Nsujju biri kumwanjo nnyo mu kuyingiza ensimbi mu balimi era n’eggwanga. A. Abantu beyongeera obungi obugunjufu n’bulabufu nabyo byeyongedde . Abantu bategeera emigaso gy’enva n’ebibala eby’enjawulo mu bulamu bwabwe naddala okuliisa n’okukuuma emibiri gy’abantu.
Ensujju [pumpkin]
Ky’ekimu ku ebyo ebigenda okwogerwako.
Ebika bino by’onolaba ku likalala luno byazulibwa bakakensa ; Ab’amawanga agenjawulo nga begatidde wwamu okuva mu mwaka ogwa 1897.
1. Madona [sweet cream pumpkins] pumpkins]
2. Bala[connect cut firld pumpkins]
3. Oziga [large cheese pumpkins]
4. Dulu [large cheese pumpkins]
5. Kaoma [sugar fish pumpkins]
6. Nabwendo [Anderina pumpkins]
7. Gaboggola [sun fish pumpkins]
8. Mikando [Hana fish pumpkins]
Ensimba sooka onnyike ensigo okumala essaawa abiri munya (24) nga tonasimba.
- Sima ekinnya fuuti 3 ku bbiri
- Fuuti 3 obwetooloovu
- Fuuti bbiri wansi munda
- Fuuti 5 ne yinkyi 6 wansi
Ekinya kimu mugendamu :
- Ebaafu y’Nakavundira
- Ebaafu 1 ey’Ettaka lyokungulu
- Teeka ensigo 2 mu kinnya
- Bikkako obusubi butono .
- Ensujju zini zimerra oluvanyuma lwa nnaku 7 – 14
- Okuva ku kinnya ekisooka okudda ku kyokubiri ziba fuuti 30
Ekyokwegendereza
Endabirira : bikka ku bikolo olwokukuma bunyogovu buli bbanga
Wewale endwadde zebiwuka bino wamanga:
- Obuzunzanjuki [scale mealy bag]
- Kawuluzi [leaf miner]
- Obusaanyi [beatls]
- Abantu [people] Abantu abali mu kasanvuebasimba nsujju, tebayita mu kiryo era tebakungula nsujju.
- Ensolo [animals]
Eddagala [pest control]
- Funa Kamulali omutono tampeco 1
- Taaba, ebikoola 10
- Ekifuula, olubatu 1
- Kawunyira [rayila] olubatu 1
- Omusul w’bisor nga muwolu akadomola ka lita 5
- Amazzi nga mayonjo akadomola ka lita 5 gagate wamu , sengejja bulungi
- Fuyira ku bikola Amanguddala ngo’labye obulwadde tolonzalonza.
Okubala
Ensujju zino zibala [yield]. Buli kikolo kibala wakatiw’ensujju 50 -60 oba okusingawo.
Okuklungula
Okuva ku nnaku 90 -120 gye myezi 3 -4 tandiika okukungula okuva lw’osimbye.
Entereka
Tereka ensujju mu kifo awatali bbugumu nnyo .
Otereka ensujju okuva ku sand 8 –sane 36 ( gye’ myezi 2- 8)
Enmigaso
- Okuwona obwavu n’enjala
- Emmere ezimba omubiri
- Ensujju ddagala eri abantu n’ebisolo
- Emmere eya namaddala ekkuuma enjala
- Ebiryo nabyo ddagala.
Akatale;
Akatale ke nsujju tekagwawo , welamula ewka.
Enfumba
Enfmba yanjawulo nnyo okusinzira ku mawanga agalya ensujju.
<ref> MAAIF
JoyceNanjobeKawooya
4p9q7hgm0o3hvym934nyn6ill2xnux9
ENSIRINGANYI BAZIZAALUKUSSA
0
4051
55774
32961
2026-06-19T05:46:40Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55774
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Earthworm Enjoying Food Supply in Farm Habitat (20868595024).jpg|thumb|Ensilinganyi]]
==ENSIRINGANYI BAZIZAALUKUSSA [VIRMCULTURE or EARTH WORM FARMING]==
Okuzaalukussa ensiringanyi kwava dda kubajjajja ffe. Mu’ensi ezakula edda waliyo n’amalundiiro kwe bazaalukussiza ensiringanyi era nga bazigguza abavubbi abavubisa amalobo.
Nga ojeko okuzilobesa ebyennyanja, ensiringanyi zirya kasassiro nakunkumuka navunda, najjimusa ettaka. Awo nno oba ofunye ekigimusa ekirimu ebirungo ebiretebwa ensiringanyi ebya fosifolasi [phosphorus], potasiyamu [potassium], kalisiyamu [calcium], n’e magineziyamu [magnesium] ebijimussa ebimea.
Ensiringanyi zikola amakubo mu ttaka neziyamba emirandiira gy’ebimera okulandiira mu ttaka..
Ensiringanyi ziyamba abalimi okuvvunza n’akavvundia owabuli kkika nakozesebwa mu nnimiro ne mu mere y’ebisolo nga embizzi.
‘’Ensiringanyi zisangibwa wa?’’Zisangibwa kumpi buli awali entumu z’anakavundira oba mu ttaka eririranye ebitaba by’amazzi,oba emigga.
Mu’ensi eziri obuvanjuba namaserengetta ga Africa [East and Southern Africa] tusangayo ebika by’ensiringanyi ebikumi bisattu 300, era nga ekika kyensiringanyi ekisinga okumannyika mu kukozesebwa abavubbi mu kuloba ebyennyanja , kye kika ekiyitibwa [ Tiger worm].
Erimu ku makolero agazaalukussa ensirinanyi mu nsi eya [South Africa], emanyiddwa ra esangibwa mu [ Parks department Nursery off Randles Road, Durban] Ekolero lino lizaalukussa era ligaba n’ensiringanyi eri abo abagala okutandiika okuzaalukussa ensiringanyi.
‘’Ensiringanyi ezaala etya?’’ Buli nsiringanyi elina ebitundu byombi ebizaala. Ebisajja n’ebikazzi.
Ensiringanyi ebiri bweziba zaliraniganye ziwanyisiganya enkwaso enzaazi [sperm cells].
Ensiringanyi zirina ekitojji awo nga ku mutwe kyebayita [ clitellum] era ensiringanyi bwezimaa okuwanyisiganya enkwaso, enzaazi, amaggi nga gagenda mu ekyo ekitojji. Kino nno ate nga kivako nga kyetugga nga kifuuka essonko oba ekissu kye nsiringanyi. Oluvanyuma lwa sabitti sattu amaggigavamu ensiringanyi eziwereza ddala obuwanvu bwa [2mm] milimita bbiri ate nga ziri mu langi njeru.Bwewayitawo ennaku nga nnya ate zifuuka za langi myufu eyoluberela.
‘’Otadiika otya edundiiro ly’ensiringanyi?’’
Kozesa ekidomola oba sefuliya ejamu ekdomola ky’amazzi, . Giwumulemu ebituli mu ntobo ne mu mabali gayo,. Sefuliya eno gituuze ku matafaali anna empewo esobole okuyitamu. Tekamu omusennyu mutonotno gubikke ebituli ebisooka.
Tekako olubaawo ku musennyu ng;olekayo ebanga , totuusa ku sefuliya naye lwetolooze olugoye lwona olunaziyiza ensiringanyi obutafuluma.
Wagulu wolubaawo ywako ettaka lya nakavundia otekeko ensiringanyi . ate era wano ogatamu ne ku ttaka eritali lya nakavundira.
Esefuliya gibikeko omukeeka oba ekiwempe , otandiike okufukirira okumala ennaku nnya.
Muteeke okumala ennaku kumi nga tofukirira, era agya kuleeta ebugumu. Oluvanyuma lwe nnaku ekumi, mugyeko omukeeka awole bulungi. Nakavundiira ono mutabulemu layimu [lime], okusinzira ku bunfi bwe, kilo emu etabula obugazi bwa mita emu [1 cubic metre]. eya nakavundira.
‘’ Okuliisa ensiringanyi’’ Funa akataasa ka kalimbwe w’enkoko, kayiwe ku ngulu mu sefuliya ya nakavundira , obikeko okumala sabiti emu, awo nno ensiringanyi zitandiike okulya nakavundira.
Buli sabiti satu obeera otabulamu afune ku mpewo ea osobola nokusekuliramu ebisosonkole bya’amaggi birise ku nsiringanyi.
Tosulamu gamba nga ebikuta by’emikyungwa, oba eniimu, omuddo, oba ennyama , bijja kutta ensiringanyi.
‘’Enimiro y’ensiringanyi ogikuuma otya?’’
Esefuliya gyolundiramu ensiringanyi togiteeka mu musana oba mu bunyogovu obuyitiridde.
‘’ Okungula otya ensiringanyi’’ Oluvannyuma lw’emyezi esatu ensiringanyi ziba zituuse okufuluuma. Sabiti eweza emyezi esatu, wagulu wa sefuliya yanakavundira tekako attaka tonotono lija kusittula ensiringanyi zidde wagulu mu sefuliya.
Funa ekifo nga emezza otekeko empapula, tekako ettaka lyanakavundira elyawagulu. Ettaka eririwansi mu sefuliya lyawuzemu, erimu likozese mu nimirozo eddala lisigalewo olikozese mu kuzaalukussa ensiringanyi endala.
<ref>www.dsw.org
Joyce Nanjobe Kawooya
am998ift1ckpby38o60wtowzp0kiity
ENKYUKAKYUUKA MU MBEERA Y’OBUDDE BW’ENSI N’ENTEEKATEEKA MU BITUNDU OMULI ENNYANJA NNALUBAALE
0
4052
55765
33716
2026-06-19T05:39:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55765
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Bobcat Fire, Los Angeles, San Gabriel Mountains.jpg|thumb|EFFECTS OF CIMATE CHANGE]]
==ENKYUKAKYUUKA MU MBEERA Y’OBUDDE BW’ENSI N’ENTEEKATEEKA MU BITUNDU OMULI ENNYANJA NNALUBAALE== [CLIMATE CHANGE POLICY] WITHIN THE LAKE VICTORIA BASIN
Waliwo ekiwandiiko ekyakolebwa okusinzira ku kwekennenya okwakolebwa okulondoola entambula y’ebikolebwa okussa mu nkola ebisuubizo n’entekateeka za [East African Community Climate Change Policy (EACCCP] okukendeeza obulabe obuva mu mukka ogufukumuka okuva mu makolero ne mu bintu ebirala, awamu n’okukyuusa obuwufu okusobola okutambula n’enkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi mu bitundu omuli ennyanja Nnalubaale. Naddala ku nsonga ezikwata ku by’obulimi, obulunzi, eby’ebdiisa n’okubeera n’emmere ey’ensibo.
Okwekenneenya okwakolebwa kwatongozebwa ekitongole kya [East African Sustainability Watch Network ( EA Suswatch Network] era nga ye ntabiro y’ebibiina binnakyeewa ebisangibwa mu Uganda, Kenya, ne Tanzania. Ebibiina bino birina eggwndisizo lyabyo mu kitongole kya [ Uganda Coalition for Sustainable Development] [UCSD] e Kampala mu Uganda.
Okwekennenya kuno kwakolebwa nga y’emu ku ntekateeka ya ppuloojekiti eyitibwa [EA SusWatch Network LVEMP II CIVIL Society Watch Project ( Nov 2011 – Oct 2014) ] . Ppuloojekiti eno eraafubana okulaba nga ebigendererwa bya [Lake Victoria management Project (LVEMP) II ne EACCCP ] bituukirizibwa. Okwekennennya okwakolebwa mu byalo mu mwaka 2012 kwatunuulira nnyo amaanyi agakozesebwa mu byalo mu kufumba gamba nga Amanda, enku n’ebirala. So nga ate mu mwaka 2013 okwekennenya okwakolebwa kwatunuulira nnyo engeri abantu gyebafunamu amazzi n’embeera y’obuyonjo.
Entekateeka n’enkola ya [EACCCP] ewa enkizo ensonga y’okukyuusa obuwufu okusobola okutambula n’enkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi. Oluvanyuma n’elowooza ku kukendeeza obulabe obuva mu nkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi. Ekirala enkola ya EACCCP essa essira ku bukulu bw’ensonga y’okuteeka enkyukakyuuka zino mu ntekateeka y’enkulakulana y’eggwanga nga lyona awamu neya’mawanga agali mu kitundu kino .Kino kikolebwa nga batunuulira ebitongole ebikoseddwa ennyo enkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi so nga ate ebitongole bino birina obusobozi okuyamba ko kukukendeeza obuzibu obuva mu mbeera y’enkyukakyuuka eno awamu n’enkulakulana ey’obuwangaazi mu mawanga gano ag’omukago n’ekitundu kyonna okutwalira awamu..
Ekitundu ekyobugwanjuba bwa Africa [East Africa] kyesigamye nnyo ku by’obulimi n’obulunzi so nga ate nabyo byesigamye nnyo ku kutonya kw’enkuba . Kino nno kyabulabe nnyo era kiteeka obulamu n’obuwangaazi bwa’abantu abbali mu byalo ssaaako n’e nsonga ekwata ku mmere ey’ensibo okubeera mu bulabe obwamanyi olw’embeera y’obudde bw’ensi ekyukakyuukana. Era kimanyiddwa nti abantu abaweza ebitundu 80% ababeera mu kitundu ky’ebuvanjuba bwa Africa basinga kukola mulimu gwa bulimi awamu n’okulunda . Okulima n’okulunda mu kitundu kino bikosebwa nnyo olwokubanga byesigama ku kutonya kw’enkuba etonya ebbalirirwe . Kuno kwossa obutaba n’abintu ebyetaagisa okusobozesa okuterekamu amazzi, enkozesa y’ettaka etali nungi, tekinologiya akyaali owemabega, ssaako n’ennima etali ya mulembe.
Okunonyereza Kuno kwazuula nti mu bbanga eriyise, waliwo obutyaabaga obugudde mu bitundu bw’ensi eby’enjawulo olw’enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi yonna. Embeera y’ensi omusangibwa nekitundu kino ssaako n’ebyenfuna, ebiteeka ekitundu kino ku ndebolebo y’okufuna obulabe obwamanyi obuva mu nkyukakyuuka mu mbeera y’ebbugumu awamu n’obunyogovu.
Mu nsangi zino waliwo obubonero obwenkukunala obwoleka enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi. Embeera eno yeyolekera mu kyeeya ekiddiringana, ettaka okuggwamu amazzi, n’okweyongera kw’ebbula ly’emmere eribwa ssaako n’eyebisolo ebirundibwa awamu n’ebsangibwa mu nsiko. Kuno kweyongerako obulwadde obubalukawo olw’enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi. Waliwo kremya, attangira abantu okukyuusa obuwufu okusobola okutambula n’enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi, olw’ebyo ebivudde mu nkyukakyuuka zino. Ebitundu ebisinga obungi murimu obwaavu obukudde ejjembe, era n’ebivudde mu nkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi, byonna bigootanyiza entekateeka ezikolebwa okukendeeza embeera y’obwaavu.Kino kiremessa okutukiriza ebimu ku bilubirirwa bye kyaasa [Millennium Development Goals MDGs]. So nga ate nga enkulakulana y’amawanga agali mu kitundu eky’obugwanjuba bwa Africa [East Africa] yesigamye nnyo ku by’obulimi n’obulunzi wabula nga nabyo bysigamye nnyo ku kutonya kw’enkuba.
Enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi eyongedde okusajjula n’okwoleka endyambi eri mu kitundu kino era nga kino kigenda kwongera okugootanya entekateeeka ezikolebwa okukendeeza obwaavu awamu n’endyambi. Endyambi enafuya nnyo obulamu bw’abantu awamu n’okubalemesa okugumira obuzibu obuva mu nkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi, ssaako n’okulemererwa okwekulakulanya.
Waliwo embeera eyekwanaganya n’enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi eyeyoleka mu bulambulukufu oba mubutali bulambulukufu mu kuvuba eby’ennyanja mu Nnyanja enene [Marine] awamu n’okuvuba mu migga n’enyanja aziri munda mu mawanga . Kino kya bulabe nnyo eri amawanga agesigamye ku musingi ogw’eby’obuvubi, abantu abali mu mawanga ago ssaako naabo abakola omulimu gw’okuvuba eby’ennyanja. Eby’obuvubi awamu n’abavubi bakozesebwa mu ngeri ez’enjawulo olw’enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi. Muno nno mulimu engabanya n’obungi bwe byennyanja ebivubbwa mu Nnyanja enene[Marine], awamu n’okuvuba mu migga n’ennyanja eziri munda mu mawanga , ebifo ebyennyanja webizaalira n’ewebibeera ssaako n’okufuna amazzi amalungi [fresh water].
Eby’obulunzi biyamba nnyo embeera y’ebyenfuna by’amwanga agali mu kitundu kino era kimanyiddwa nti kye kimu kubisinga okuvaamu ensimbi ennyingi. Wabula, abalunzi abainga obungi nga mwe muli naabo abalunda Ente, baavu nga balundira ku musingi gwa wansi , era nga basanga okusoomozebwa omuli n’embeera y’obudde bw’ensi ekyukakyuuka. Olw’obwaavu obukudde ejjembe , enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde bw’ensi etaataganyizza nnyo abalunzi bano, enafuya obulamu bw’abwe awamu n’okubalemesa okugumira obuzibu nga mwe muli n’butasobola kweterekekera mmere ey’ensibo.
East African Community Climate Change Policy [EACCCP] eruubirira okulungamya amawanga ag’omukago n’ebekikwatako bonna okusasobozesa okukola entekateeka eyawamu okulwanyisa obulabe bwonna obuva mu nkyukakyuuka y’embeera y’obudde bw’ensi mu kitundu kino awamu n’okulaba nti wabaawo enkulakulana ey’obuwangaazi mu mbeera y’abantu awamu n’eby’enfuna. Okusoomoza okuliwo kwe kuba nti enkola eno eya EACCCP tennamanyika bulungi naddala eri amawanga agomukago.
<ref> www.ugandacoalition.or.ug
Joyce Nanjobe Kawooya
71m13cqutjisirj1ioavmvvymaspvrm
EMIPIIRA EMIKADDE BAKOLAMU EBINTU BINGI
0
4054
55723
34800
2026-06-19T05:22:55Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55723
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Tyre recycling for boggy track - geograph.org.uk - 1940704.jpg|thumb|Tyre recycling]]
==EMIPIIRA EMIKADDE BAKOLAMU EBINTU BINGI [TYRE RECYCLING]==
Emipiira emikadde kyekimu ku byonoona ettaka. Emipiira giikoolebwa mu bintu bino, 89% kaboni [carbon],7.5% hayidurogyeni [hydrogen],k 1.8% salufa [sulphur],0.2% nayiturogyeni [nitrogen], 1.5% vvu [ash].
Emipiira emikadde girina obulabe bungi nnyo eri obutondebw’ensi ,ssimyangu gya kuxunda, gyabulabe nnyo eri Abantu n’ebintu bwegikwaata ommuliiro., gyanguwa nnyo okwaaka.
Emipiira emikadde giregamamu amazzi g’enkuba awo nno n’ekireteera ebiwuka nga ensiri okubiikira amaggi gaazo ku mazzi gano. Ensiri zino zireeta endwadde nga omusujja gw’ensiri [malaria fever] nendala nnyingi nnyo.
‘’ Okukozesa emipiira emikadde ]re using] and [recycling]’’
Waliwo engeri nnyingi nnyo, ezokukozesa emipiira emikadde, waliwo okukolamu engatto oba ebiraatto [sandals], waliwo okukolamu emiggwa egisiba ebisolo, ensawo , entebe n’ebiwempe.
Emipiira emikadde bagikozesamu ku myaliro nga bakola engudo za kolasi, wano nno bagiyiwako ekirungo kyebayita asifaliti [asphalt]
Emigaso emirala mulimu, okulimiramu enva [Tyre vegetable gardens]ate era nokugikozesa nga nasale[nursey bed]
<nowiki><ref> www.dsw.org</nowiki>
Joyce Nanjobe Kawooya
sn36do36nfk74njkhbe7m6bjbrot1mo
EMMERE Y’ENTE N’ENKOKO GYETABULIRE
0
4058
55728
32940
2026-06-19T05:25:59Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55728
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Soil culture and modern farm methods (1916) (14759732066).jpg|thumb|Ente]]
[[File:Annual report of the New York State College of Agriculture at Cornell University and the Agricultural Experiment Station (1911-1971. (Albany, N.Y. -) (18244538928).jpg|thumb|Mixing poultry food]]
==EMMERE Y’ENTE N’ENKOKO GYETABULIRE==’’’[LEARN TO MIX POULTRY AND ANIMAL FEEDS]’’’
Mu kaco kano, waliwo amakampuni maangi mu Yuganda agatabula emmere . Wabula ate, abalunzi b’enkoko n’abebisolo baangi basazewo okwetabulira emmere . Kino kivudde ku nsinga zino wa mmanga.
Omulunzi bweyetabulira emmere , asobola okukozesa ebimu ku bintu byeyerimira ekintu ekimuyamba ennyo okukendeeza ku bbeyi y’emmere .
Buli muntu wa ddembe okwekolera kyayagala kasita kiba mu nti talina gw’alumya. Kino kiba kitegeeza ni oli ayagala okwetabulira emmere ayambibwe akole bwatyo era no;oyo ayagala okukozesa emmere eva mu makolero naye bamuleke agule.
Kyetaagisa okuteekawo enkola enesobozesanga abalunzi okuvuganyanga obiterevu n’abakozi bemmere.
Emmere oli gyeyetabulidde ebeera ya nsimbi ntono era kisoboka okubeeramu ebirungo ebimala kasita oli atabula ebirungo byonna mu mmere nga bwekiba kirambikiddwa fomyula [fomula].
Eno y’emu ku ngeri esobola okukendeeza ku kwonooneka kwa kasooli n’ebintu ebirala ebivaamu emmere ereeta amaanyi, gamba nga lumonde, muwogo nebirala. Bino nno bamala kubikaza, era nga byebimu ku byonoonekera eyo mu byalo byaffe. N’olwensonga eno, abalunzi bo mu byalo basaanidde bayige okwetabulira emmere era balunde n’enkoko , embizzi, ssekkoko , embuzi embaata n’ente. Olwo mu kifo ky’okutunda kasooli , lumonde, muwogo, omuwemba n’ebirala ebiringa ebyo, ebyensimbi entono oli atunda magi, mata, nkoko, mbuzi nebirala.
‘’Obuzibu oli bwasanga ng’atabula emmere’’
Omulunzi okulemwa okwawula ebirungo eby’omutindo omulungi n’ebyo eby’omutindo ogwa wansi.Abalunzi bangi balemwa okugula ebirungo eby’omutindo owa waggulu nebakkozesa ebyo ebyomutindo ogwa wansi. Bangi balemwa okwawula kyakyu wa k saooli [maize bran] omulungi, ebyennyanja ebirungi, soya omulungi nebirala, nebagula ebyo bye baba basanze era ekiva mu kino kwe kutabula emmere ey’omutindo ogwa wansi.
Bulijo sooka nga kwekeneenya birungo by’’ogenda okukozesa.N’olwensonga eno, osaanidde omanye ebirungo eby’omutindo omulungi bwebifanana.
‘‘’ Ebirungo ebyetaagisa mu kutabula emmere’’’
Ebirungo ebyeaagibwa mu kutabula emmere bizingiramu bino.
‘’ Ebiungo ebivaamu emmere ereeta amaanyi’’
Bino bizingiramu kasooli, omuwemba, obulo, omuceere, engaano, kyakyu wa kasooli, kyakyu w’omuceere, kyakyu w’engaano, muwogo omuse nebirala,Wabula, omulunzi asaanidde amanye omutindo gwa buli kirungo naddala ogwo ogwa kyakyu. Ekyokulabirakokye kya kyakyu wa kasooli. Ono alimu ebika bina oba n’okusingawo. Waliwo oyo kyakyu omulungi nnamba emu, kyakyu wa kasooli nnamba emu n’ekitundu, kyakyu wa kasooli nnamba bbri ne kyakyu wa kasooli addugala.
‘’Ebirungo bivaamu emmere ezimba omubiri’’
Bino bizingiramu ebirungo ebiva mu bimera nebyo ebiva mu nsolo.
‘’ Ebirungo ebivaamu emmere ezimba omubiri nga biva mu nsolo’’ Bino bizingiramu ebyennyanja ebise, n’omusaayi omuse. Ebyennyanja ebise kye kirungo ekiva mu nsolo ekisinga okweyambisibwa mu kutabula emmere . Wabula ebyembi, waliwo abasubuzi bangi bakirimululu abongeraomusenyu, amayinja, ebikamulo by’ensigo za pamba n’ebintu ebirala ebyennyanja bisobole okuzitowa. Kino kikendeeza ku mutindo gw’ebyennyanja . Ate mu musaayi, kyo kibi nnyo kubaabasubuzi ba kirimululu bongeramu evvu eriddugavu eriva mu mipiira gy’emotoka egyokeddwa oba olumu okwongeramu olusenyente lw’amandaebitundu ataano ku buli kkumi. So ate era engeri gyebalongoosamu omusaayi guno, tesobola utta buwuka bwonna obugubeeramu ekiyinza okuba ekyobulabe eri omulunzi awamu n’ensolo n’enkokoze.
‘’ Ebirungo ebivaamu emmere ezimba omubiri nga biva mu bimera’’
Bino bizingiramu ensigo eziri mu luse lw’ebijanjaalo gamba nga soya, enkolimbo, empindi, Ddengu, nebirala, era n’ebkamulo ebiva mu makolero ga buto gamba nga ebikamulo by’ensigo za pamaba. Ensigo zona eziri mu lusebijanjaalo kisanidde zisoke ku siikbwako era oli azise nga tezineyambisbwa mu kutabula mmere ya bisolo.
Wabula, waliwo ebika by’ebikamulo by’ensigo za pamba n’ebyensigo z’ekitungotungo by’emirundi ebiri kwekugambaebyo ebikamulo ebikolweddwa ng’ensigo zimwereddwako obuwuziwuzi oba ebikuta [decorticated seed cake] n’ebyo ebikoleddwa ng’ensigo tezimwereddwako buwuzuwuzi [ undercorted seed cakes].
Ebikamulo by’ensigo za pamba ebimwereddwako obuwuziwuzi [decorticated cotton seed cake] n’ebikamulo by’ensigo z’ekitungotungo ezigiddwako ebikuta [decorted sunflower seed cake], zezisaanidde okweyambisibwa ng’oli atabula emmere y’enkoko, embizzi, n’eye’ensolo ento ezizza obwe’nkulumu.
‘’ Ebirngo ebivaamu emminnyo’’
Ebirungo ebivaamu emminnyo bizingiramu obusonko, amagumba amase, omunnyo ogwabulijo, omunnyo omukole, ettaka erya kikunsi, evvu, n’ebintu ebirala. Wabula ebyembi, abasubuzi bakirimululu bongeramu amazzi, omusenyu mu busonko era nebongera n’olufufugge lwa mayinja ge muyenga mu magumba amase, mbu bizitowe. Kino kibivirako ebintu bino okuba eby’omutindo ogwawansi.
‘’ Ebirungo ebivaamu emmere ereeta obulamu [Vitamin]’’
Bino bizngiramu ebirungo bya vitamin n’emminnyo [ vitamin and mineral premixes]. Omulunzi asaanidde akozese ekika kyebirungo bya vitamin ebituufu ku buli kika kya nnyonyi oba nsolo.
‘’ Engattirizo [additives]’’
Olumu mu mmere mwongerwamu e bintu ebirala kisobozese, omutindo gw’emmere okweyongerako. Ebintu bino bye bayita engattirizo era bizingiramu nga bino , amino aside, [anno acids] gamba nga layisini [Lysine], metonayini [methonine], era n’birungo ebitabuddwa awamu gamba magiki puloteyini [magic proten],kwolite puloteyini [ quality protein] nebirala. ‘’ Ebntu ebirala ebirowoozebwako oli by’asanidde okulowoozaako ng’attabula emmere’’
Ebirungo byonna oli ateekwa okusooka okubikunguunta nga yeyambisa akatimba akakunguunta omusenyu kimuyambe okujjamu ebisaaniiko, emisumaali, obusanikira bwa soda, enseke, za soda, obuveera n’ebyuuma, n’ebintu ebirala.
Emmere etabuddwa esaanidde ebe ngetuukaana n’ebigero [standard] ebyatekebwawo abakugu. Ba offisa okuva mu minisitule kino bajja kukikunnyonyolako nnyo.
‘’ Ensonga endala ezikwata ku ndiisa y’ensolo’’
Ekimu ku kyetaago ky’ente ekamwa ekikulu ennyo, kye ky’okuba nti ente ey’engeri eno eba yetaaga okuba nti ezaawo emmnnyo egyenjawulo mu mubiri gwayo kuba emminnyo egyengei eno, gyeyambisibwa mu kukola amata negigendera mu mata bwekamibwa. N’olwensonga eno, ente ez’amata ziweebwa bulooka y’omunnyo nezikombereza buli wezibeera zaagalira. Bulooka z’omunnyo guno za bbeyi nene era kino kiba kyetaagisa abalunzi okutandika okuzekolera. Wabula n’omutindo ogwo ogwatekebwawo ekitongole ky’abasawo b’ebisolo.
‘’’ Fomyula ezeyambisibwa nga batabula emmere’’’
‘’ Emmere y’enkoko enzungu nga ntabulire ddala’’
Ebyetaagisibwa ye kyakyuwa kasooli omulungi atabula emmere y’obukoko n’obubaata obuto ziba kilo 100,mu mmere y’ebutulazi kilo 100, mu mmere y’enkoko ezibika kilo 100, mu mmere y’enkoko ezennyama kwezitandikira kilo 100, mu mmere yen oko ez’ennyama ezikomekeleza kilo 100.
Ebyennyanja ebise mu mmere y’obukoko n’obubaata obuto kilo 14, mu mmere y’ebitulazi kilo 12, mu mmere y’enkoko ezibika kilo 14, mu mmere y’enkokp ezennyama kwezitandikra kilo 30, mu mmere y’enkoko ez’ennyama ezikomekereza kilo 20.
Ebikamulo by’ensigo za pamba mu mmere y’enkoko ento n’obubaata obuto kilo 14, mu mmere y’eebitulazi kilo 12, mu mmere y’enkoko ezibika kilo 20, mu mmere y’enkoko ezennyama kwezitandikira kilo 30, mu mmere y’enkoko ezennyama ezikomekeeza kilo 25.
Ebikamulo by’ensigo z’ekitungotungo mu mmere y’obukoko obuto n’embaata ento kilo 14, mu mmere y’ebitulazi kilo 12, mu mmere y’enkoko zibika kilo 20, mu mmere y’enkoko ezennyam ento kilo 30, mu mmere y’enkoko ez’ennyama ezikomekereza kilo 25.
Amagumba amase mu mmere y’obukoko obuto ne’embaata ento kilo 4, mu mmere y’ebitulazi kilo 4, mu mmere y’enkoko ezibika mwo toteekamu, mu mmere y’enkoko ez’ennyam ento kilo 12era newezikomekereza kilo 12.
Obusonko obuse mu mmere yenkoko ento n’embaata kilo4, mu mmere y’ebitulazi kilo 4 , mu mmere y’enkoko ezibika kilo 12, mu mmere y’enkoko eze’nnyma zona toteekamu.
Omunnyo ogwa kikunsi mu mmere ya buli mutendeera wona tekamu kilo 1,
Ebirungo bya vitamin [premix] mu mmere ya buli mutendera tekamu ¾ ebya kilo okujako mu mmere y’enkoko ze’nnyama ezikomekereza teekamu kilo 1.
‘’ Emmere y’ente ez’amata’’
Ebyetaagisa mulimu kyakyu wa kasooli kilogulamu 70 mu mmere y’ente ezikamibwa ate era kilo 70 mu mmere y’obuyana.
Ebyennyanja ebise mu mmere y’ente ezikamibwa toteekamu, ate mu mmere y’obuyana kilo 5.
Ebikamulo by’ensigo za pamaba mu mmere y’ente ezikamibwa kilo 15, ate mummere y’obuyana kilo 13.
Ebikamulo by’ekitungotungo mu mmere y’ente ezikamwa kilo 10 ate mu mmere y’obuyana kilo 7.
Amagumba amase mu mmere y’ente ezikamibwa kilo2 ½ ate mu mmere y’obuyana era kilo2 ½ .
Omunnyo omukole[ mineral salt powder] mu mmere y’ente ezamata kilo 2 ne mummee y’obuyana kilo 2.
Ebirungo bya Vitamini [vitamin premix] mu mmere y’ente zamata ½ kilo ne mu mmere y’ennyana nayo ½ kilo.
Ebisingawo webuuze okuva eri omusawo w’ebisolo.
<Ref: www.maaif.org.ug>
<Ref: WWF/LVCEEP>
Joyce Nanjobe Kawooya
dg0fyc63w7xc579z4imnugsu9i6m4bi
EMMERE ERINA EBILIISA OMUBIRI GYETANNIRE
0
4061
55726
32941
2026-06-19T05:25:01Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55726
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Fruits and vegetables at market.jpg|thumb|Ebibala n'enva endiirwa]]
==EMMERE ERINA EBILIISA OMUBIRI GYETANNIRE== [Feed on balanced diets] Okulya obulungi kya mugaso nnyo. Emmere yonna erna ebiliisa ebeera n’omugaso ku muntu yenna naddala ku mulwadde wa mukenenya era eyamba obubonero obutalabika, eyongerza eddagala okukola n’amannyi, era nekendeeza amannyi ga kawuka .Obutalya bulungi buleetera omubiri obutafuna mannyi agokulwanyisa obulwadde nolwekyo kileetera omulwadde wa mukenenya okunafuwa amangu ate ye atali mulwadde wa mukenenya kimuleetera okukwatibwa endwadde ezitali zimu amangu. Omuntu yenna naddala omulwadde wa mukenenya yetaaga okulya emmere erina ebiriisa omubiri ebyomuwendo.Bwekibba kisoboka kola enteekateeka ye ngeri gynolyangamu emmere enno erimu ebiriisa omubiri nga ogobereera bino, gamba emmere y’okuzimba omubiri proteyini[proteins] mwe muli enyama, ebynnyanja, ebijjanjalo, amaggi, ebinnyebwa, n’amata. Emmere etuwa amannyi mu mubiri, kabohaigreti [carbohydret] nga mwe muli Akalo, akawunga, omukyeere, amatooke, lumonde, ne muwogo. Emmere ey’okukuuma omubiri obutalwala , vitamin [vitamins] nga mwe muli, enva endiirwa, eza kilagala, n’ebibalaokugeza nga ‘’Doodo’ Doodo alina puroteyini mungi, ansigo za dodo ziyinza o’useebwamu obuwunga, nebufumbibwamu obuuji, oba okusiikwamu nga mbaluse. Amatabi galina kalisiyamu [calcium], magineziyamu [magnesium], vitamin A, B ne C, Doodo alina e iriisa ekiyamba okubeera n’amannyi agalwanyisa obulwadde. Bwwtukozesa dodo tuyinza okulwanyisa obulwadde nga kansa [cancer], presa [high blood pressure], nemiya [anemia], ne alagye [allergy]. Birinanya [solanum melongena] naye wamugaso , ebibal ebito ebitanaba kwengera bye bakozesa nbga emmere. Birinanya alina ekiriisa ya vitamin A ne C , kalisiyamu, ebiriisa ebyetaagibwa mu mubiri ggwo, oyinza okumufumba , okumusiika, okumwokya oba okumukolamu supu oba guleevi. Wewale sukaali omungi , omwenge omungi n’emmere ennongosereze. <ref: Uganda@viagroforetry.org>
Joyce Nanjobe Kawooya
gthaqzjnwvguxkvqgiupy1rjfh4ebph
EDDAGALA LY’ENVA N’EBIBALA
0
4067
55705
34284
2026-06-19T05:13:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55705
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==EDDAGALA LY’ENVA N’EBIBAGALA== [Natural Pesticides]
Okukendeeza ku ndwadde zetufuuna mu maka gaffe tutekwa okulima enva eziwonya endwadde, muno nga otwalidemu kaloti ono awonya amaso, entinamuti, enkolimbo, akayindiyindi, nakati, ejobyo ne ddoodo zino nno zizamu omusaayi, katunkuma ayamba ku plesa, katngulukyumu ono naye azamu amannyi ate era ayamba ku ndwadde z’ekiwanga, ebibala nga emicunwa nebirala.
Wabula ate wattu enva n’ebibala wadde nga biwonya endwadde naye ate nabyo birina endwadde ezibirumba nga n yetaagisa okufuuyirwa ku ddagala.
Naye ggwe okimanyi ng’eddagala ezzungu erifuuyira ebirime lyabbeeyi nnenne, gwe omulimi ow’enfuuna entono tosobola kulisasulira, ng’ate sikukoma mu butasasula kwoka nga waliwo n’ebizibu ebirengeddwa ebyakabi ku mbeera y’Obutonde bw’Ensi yaffe ne ku bulamu bwaffe bweriyinza okututusaako.
N’olw’kyo kati mulimo gwaffe okugezaako okunoonya amagezi g’okuvvunuka ebizibu bino ebiyinza okuvaamu ebirangiddwa waggulu.
Amagezi agatandiise okunoonyezebwa ku nsonga eno kwekugezaako okukola eddagala eryaffe nga tulijja mu bikoola by’emiti, omuddo, n’ebyo byetusobola okwefuunira ebitali biragirize bunaayira.
‘’EBYETAAGISA OKUKOLA EDDAGALA LINO ERA EBIGEREZEDDWAKO’’
Ebikoola by’omuti oguyitibwa Melia Aza (lira) oba {Neem] (Muttankuyege),
Ekinu, Amazzi ,Omusulo gw’ente oba embuzi.,Evvu (lyanu),Kaamulali (abalagala),Ekitabulirwamu (kidomola oba drum).
‘’ENKOLA N’ENTABULA YALYO’’
Sekula ebikoola by’omuti guno Melia Aza (lira) oba Neem ( Muttankuyege) owezeemu obuzito bwa kilo 3. Ffuna amazzi amayonjo litres 20 ( jerican emu) gateeke mu kidomola oba (ppipa) oba ekimu kyosobola okufuna. Ssaamu kilo 3 ez’ebikoola byewasekudde.
Mwebyo ogattemu omusulo ge’ente oba embuzi ebikopo by’gama 8. Ekitegeeza nti buli ebikopo bibbiri bitabula ebikopo by’amazzi 10 be ddu.
Ffuna ebikopo by’evvu bisatu bya kikopo bisse mu kintu mwosobola okulikologera osseemu amazzi ekikopo kimu okologe okumala eddakiika 30, bwomala ligatte wamu n’ebyo byona ebimenyeddwa waggulu mu 1,2,3 ne 4.
Ffuna kaamulali (piripiri) gulamu 225 omugatte mw’ebyo bye wasoose okutabula obisaanikire oba mu bbinika obutayitamu mpewo, linda ennaku 2 otabulemu oba osuukunde okumala ekiseera, oddemu obikke era ennaku 2 oddemu okutabula, oba okutabula, oba okusuukundamu ng’umulundi ogwasooka, olwo ziba ngaziweze ennaku nnya (4) ; mu kseera kino liba lituuse okukozesebwa ku birime, lisengejje bulungi otandike okussa ku birime.
Ekyokwekkanya: eddagala lino ligezesedwa mu kasooli akutta kigabi ate era ne mu birime ebirara.
<ref:wwf/lvceep>
Joyce Nanjobe Kawooya
j16vnbu9by2wtio5yaqlpbamxb113r0
ENTOBAZI N’EMIRIMU, N’EMIGASO GYAAZO
0
4068
55777
33038
2026-06-19T05:48:14Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55777
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Fog over papyrus reeds in a swamp in western Uganda.jpg|thumb|Olutobazi]]
==ENTOBAZI N’EMIRIMU, N’EMIGASO GYAAZO== [ WETLANDS AND USES OF WETLANDS]
Emirimu gy’entobazzi gisobola okugabanyizibwamu egyo egy’obutonde, kwe kugamba nt egyandibaddewo ng’omuntu talina kyakozeeko, okugeza ng’ebramu n’embeera ebyebunguludde, n’egyo egireetebwawo ebyo abantu bye bakola , gamba ng’emirimu gy’abantu n’ebyenfuna byaabwe.
Mu’ teeka elifuga entobazi ate lyo ‘Eteeka lino lyabagibwa minisitule evunanyizjbwa ku’butonde bwensi nga ligamba bweliti..
‘’Enyanjula’’
Entobazi tuzingiramu ebidibba, emigga, ebiibira, enyanja,era nga bino byamugaso nnyo. Abantu abasinga beyunye nnyo entobazi olw’emigaso emingi zebiyina era nga abantu abamu bakozesa entobazi zino kubanga basobola okujjamu ebintu ebisoobola okuzimba, ebintu ebisoobola okukozesebwa mu kuluka nga enjulu eziruka ebibbo, ensansa eziruka emikeeka, ebitoogo ebiruka ebiwempe, n’ebintu ebirala bingi ebiyinza okukolebwa mu bintu ebisangibwa mu’ntobazi.
Ebiibira nabyo emirundi egisinga tuyinza okubitwalira mu’ntobazi kubanga emigga egisinga n’enzizzi bitandiikira mu biibira. Ebiibira bino biyina emigaso mingi okugeeza tujjamu emmere, biyamba okuyonja empeewo, bituteerekera ebisolo byaffe, tujjamu ebintu ebikozesebwa mu ‘makolero g’ebibajje. Ate mu m’igga namwo tusangamu ebyenyanja n’ebisolo ebirala ebisangibwa mu mazzi.
Mu 1986, abakkugu balambiika nti embeera y’emigga n’ebiibira yali ekosebbwa nnyo era nga emirimu tegigenda bulungi, era n’obutonde bw’ensi bwaali tebufiibwako nakamu. Mu kiseera ekyo wabagibwawo amateeka agakugira abantu obutayoonona butonde bw’nsi mu 1995, gamba nga okuzimba mu ‘ntobazi n’okulima mu’ntobazi.
Amateeka gano gabagibwa okusoboola okukendeeza okwongera okwonoona obutonde era gagenderela okuteekawo enkola obutonde bw’esi gye bwaali bulina okukuumibwa okusoobola okuyamba abantu abensangi ezo, abensangi zino okuzikozesa mu nnkulakulana ate era ne mubiseera eby’omumaa nabo okuzisanga n’ekibasobozesa okuzikozesa obulungi [Sustainable Development]
Amateeka gano gagendererwa kwongera ku migaso gy’obutonde nga mwotwalidde n’entobazi.
Emigaso gy’entobazi
Emigaso gino giyinza okwawulibwamu mu bitti bibbiri:
Ejateekebwawo obutonde {ecological}
N’Abantu gy’ebafunnyemu omugaso [social – economical]
Entobazi ziyamba amazzi okubeera awamu era kiyamba ebimera okufunna amazzi.
Entobazi ziyamba ettaka obutakulukuta naddala nga waliwo emiti. Emiti gino giyamba okukwata ettaka eryalikulukuse.
Entobazi zikuuma ebimera n’ebisolo ebisangibwamu mu mbeera ennungi.
Mu ntobazi tufunamu ebitoogo eby’eyambisibwa mu kuluka ebintu by’emikono nga okuluka emikeeka, ebibbo, tufuna enjulu era n’emiti egiyinza okukozesebwa mu kuzimba.
Mu ntobazi tufunamu ebyenyanja ebituyamba okutuzamu amanyi.
Ebisolo ebisinga bitwalibwa ku ntobazi nebisobola okufuna eky’okuzza eri omumwa naddala mu budde obw’ekkyeeya.
Entobazi zituwa amazzi agatuyambako mu makolero , mu birime era n’ebisolo.
Abalambuzi bajja nnyo okulaba entobazi zino era nebasasula ssente okusoboola okuzilaba, kino kiyamba nnyo eggwanga okulakkulanna.
Newankubadde entobazi zirina emigaso mingi, naye ate era n’ebizibu ebisangibwamu biyitirivu.
Abantu abasinga tebamanyi mugaso gwa ntobazi era bazonoona nga bazijjawo n’ebazimbamu amayumba n’okulima emmere, ekiretedde entobazi azisinga okusanawo, kino kitureteddwa ensonga y’obwaavu n’obufunda bw’ettaka.
Ebigendererwa bya Gavumenti ku’mateeka agafuga obutonde bw’ensi.
Gavumenti ya [Uganda] eteeka bino mu kukola:
Okunyweezza amateeka agaakolebwa okusobola okukuuma obutonde era n’okukozesa obutonde okusoboola okuberawo kati ne jebulijja.
Okubonerezza abantu abasangibwa nga bonoona obutonde okusobola okumalawo abazi be misango.
Okukuuma emigaso gy’entobazi.
Okukuuma obulamu bw’ebintu ebisangibwa mu ntobazi nga ensolo n’ebimera.
Gavumenti ekiriza emirimu egitasanyawo butonde bw’ansi, gamba okufuna amazzi aganywebwa, okuvuuba mu nvuba ennungi n’okulunda.
Era ekubirizza abantu n’ebitonole ebya nnakyewa okwongera okwogera ennyo n’okusasannya ku migaso gy’entobazi.
<ref:wwf/lvceep>
Joyce Nanjobe Kawooya
9iahenzc064yzql6d4xg95yqxnsxinw
ENKOKO ENNANSI EREETA AMAGOBA
0
4073
55763
33109
2026-06-19T05:38:42Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55763
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Ayam betina (1).JPG|thumb|enkoko emaamira]]
Zino z’enkoko enzaaliranwa era nga zaamanyiira embeera ya wano mu [Uganda] oba [Africa].
Ebimu ku bika by’enkoko ennansi bye bino, ‘’Enkwekwe’’ ‘’ Ennyoro’’ Eng’anda’’ n’endala. Enkoko zino bwe zibeera zirabiriddwa n’obukugu zisobola okuwa nomulunzi amagoba amangi ddala .
==Ebirungi mu nkoko ennansi==
Zigumira embeera n’obulwadde obumu, Zigumira ebiwuga oba enjoka, Zigumira omusana oba ekyeya, Zigumira enkyukakyuuka mu mbeera y’obudde, , nez’embeera z’obulwadde ezisinga obubi.
Ebyokulya byazo byangu okufuna. Tezeetaagisa ttaka ddene, Ebikozesebwa okuzimba enju zaazo bifujika mangu, akatale k’e nkoko n’amagi gaazo weekali.
==Okwaluza amagi nga tukozesa enkoko==
Ekifo enkoko we zaalulira kiteekwa okuba nga kyawufu ku ekyo gye zibiikira.
Enkoko ekozesebwa okwaluza eteekeddwa okuweebwa emmere n’amazzi buli kiseera.
Enkoko emu esobola okumaamira oba okwalula amagi 15 oba 17.
Osobola okukozesa ssekkoko okwalula amagi g’enkoko agawera amakumi anna ‘’40’’
Ku lunaku olwomusanvu olw’okumaamira oteekeddwa okwawula amagi amasumba era n’ogasuula.
Mu kiseera kino eggi eririna akaana libeera lirina akantu akalinga akawuka nga kava ku njuba.
Ddamu okukebera amagi nga wayiseewo ennaku endala musanvu oggyemu amagi amafu.
Obukoko obwafiira mu ggi bubaako engeri y’olusaaysaayi.
Obukoko obulamu mu ggi libeera likutte akazikiza naye ng’ekifo eggi mwe lissiza kirabika bulungi.
==Ebiremesa enkoko ennansi okuwa abalimi amagoba==
Obulwadde, Enzimba y’ennyumaba y’enkoko embi, Ebbugumu eriyitiridde, Obutwa bw’mo mmere ekukudde, Obujama, ebiwuka ebitawaanya enkoko, endiisa, Okuleka enkoko ne zenjeera, Ebikozesebwa mu kulya, oba okunywa nga bitono, Ebiyumba by’enkoko ebirina enzikiza.
==Amakubo g’okwewalamu ebiremesa enkoko okuleeta amagoba==
Okukuuma [[OBUYONJO|obuyonjo]] nga twewala ennyumba ezitonnya, okuzimba ennyumba eyingiza era n’okufulumya empewo, Ennyumba ezirina ekitangaala zeetaagisa , Okugema enkoko, Okuzijjanjaba nga zirwadde, okuzimbira enkoko zireme okufuna obulwadde, Enkoko tuziwe eddagala ly’enjoka, tetuwa nkoko mmere ekukudde, Togezaako kutabulira nkoko mmere nga kyakyu mwereere omutali kasooli.
==Endan’enkoko==
Endabirira eri mu mite ndera esatu, endabirira y’obukoko obuto, enkuza, n’okubiika.
Naye essira ka tulisse ku ndabirira y’obukoko obuto okuva ku lunaku olumu okutuuka ku ssabiiti ennya.
*Obukoko obuto bwetaaga ekitangaala okumala ennaku nnya ezisooka busobole okulaba emmere ekio, bulye ate bukule mangu.
*Ebbugumu lyetaagisa mu bukoko obuto okumala ssabiiti nnya . Pima ebbugumu mu nkoko ng’okozesa akuuma akapima ebbugumu. Olunaku olusooka n’lwokubiri [340 C] , Olunaku olwokusatu n’olwkuna [320 C] , Olunaku olwokutaano n’olwmukaaga [300 ]C]
Okuva ku lunaku olw’omusanvu okutuuka ku lw’ekkumi nennya [280C] , Okuva ku lunaku olw’ekkumi n’etaano okutuuka ku lw’ana mw’ebbiri[210C].
Obukoko buwe amaanyi agasooka nga obuwa amazzi agalimu sukaali oba gulukosi , nga tezinanatandika kulya okumala essaawa bbiri ½ kilo ya sukaali gitabule mu lita taano ez’amazzi.
Weewale nnyo obukoko okwekuma awamu . Tandika okuwa obukoko emmere nga bumaze okunywa amazzi.
<ref>wwf/lvceep</ref>
6wmtvm3erh7alfrzg54m985hd78x2rv
EZISUSIBWA ENVA ZE ZINO
0
4081
55788
17681
2026-06-19T05:52:47Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55788
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Ezisusibwa enva ze zino (Legumes)
Enva zirina ebika eby’enjawulo mu bika bino mwe tusanga n’enva ezisusibwa, era ze zino, mulimu ebijanjaajlo, ebinnyebwa, kawo, empindi, empinamuti, empande, soya, ebigaaga, obuyindiyindi, nebirala. Zikuume obutakwatibwa ndwadde ng’anfidisi [aphids] obuwuka obuddugavu ate era n’okugengewala.
<ref:wwf/lvceep/>
02arsmscstdv0olnul9mss8p30ouuyc
EZ’OBUSIGO ENVA ZE ZINO
0
4082
55789
33513
2026-06-19T05:53:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55789
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Solanum melongena 24 08 2012 (1).JPG|thumb|egg plants]]
-- EZ’OBUSIGO ENVA ZE ZINO ==[Solanacy]]
Muno mwetusanga entula, biringanya , kamulari ow’ebika byana, nakati, ensugga, ennyanya, entuutunu, n’ebirala. Zikuume obutakwatibwa ndwadde nga moggo, bulayiti,[[blight mosaic]] na’amagonglo [[millipedes]]
<ref:wwf/lvceep>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 07:25, 24 Gwamusanvu 2015 (UTC)
jddru9goc70lusiensocy67an3gp1bd
EDDAGALA ERIWEWEZA KU SILIMU
0
4084
55703
35060
2026-06-19T05:11:50Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55703
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Antiretroviral Drugs to Treat HIV Infection (31793869534).jpg|thumb|'''Antiretroviral Drugs to Treat HIV Infection''']]
==EDDAGALA ERIWEWEZA KU SILIMU(ARV)==
ly’eddagala eriweweza ku silimu liziyiza akawuka obuteyongerako mu mubiri gw’oyo aba akalina. Eddagala lino teriwonya silimu wabula liyamba abalina silimu okubeera n’obulamu obulungi,kiyamaba noyo atalina kawuka obutakwatibwa.
'''Sikituufu''' Tekyetaagisa kwerarikirira silimu kubanga eddagala [ARVs] limuwomya.
'''Kituufu''' Eddagala eriweweza ku silimu [ARVs] liyamba omuntu alina akawuka akaleeta silimu okuba omulamu. Likendeza ku kawuka akaleeta silimu mu mubiri naye nga tekabumalamu. Eddagala eriwonnya silimu terinaba kuzuulibwa. Ekisinga obulungi kwe kuziyiza obutakwatibwa kawuka kaleeta silimu oba okwekuuma ng’ okalina.
<ref:wwf/lvceep>
qloxllhm0qlo0356t6dc0sy97ss9nw1
EMMERE N’ ENNYONGEREZA KU MMERE GY’OLYA
0
4134
55727
17881
2026-06-19T05:25:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55727
wikitext
text/x-wiki
==[[EMMERE]] N’ ENNYONGEREZA KU MMERE GY’OLYA ==[[FOOD SUPPLIMENTS]]
{{Databox}}
Emmere mu lulimi, olwangu, kitegeeza, ebika by’emmere ebiribwa omuntu. Bakagezi munnyo bakivumbula nti emibiri gyaffe gyetaaga ekiriisa obutundu nkaaga ‘’60’’ buli lunaku, olwobulamu obuwaangazi. Ebiriisa bino biva mu mmere , lwakuba ekibi nti emmere enfumbe gyetulya esinga eggwamu ekiriisa, olw’ensonga zino,
Emmere yaffe tugifumba nnyo, neggwamu ekiriisa. Geego amaanyi ageegatta n’emmere mu mubiri okusobola okulwanyisa endwadde, era n’okuyamba obutafaali omubiri gwo obutafa oba okonzimba.
Waliwo endwadde eziyinza okumerukawo oluvannyuma lw’okukyuusa emmere mu mubiri.
Obutono, obungi obusukiridde, n’obutenkanya mmere kiyinza okuleetawo obukyamu mu mubiri, nga endwadde , okugeza okuzimba amaaso. Obuzibu ku busiimu bw’omubiri nendala.
Omubiri gw’omuntu gulina ebintu ebiribwa n’ebyegatta mu musaayi, ebintu bino biyamba Abasirikale b’omubiri okkula, n’okufuna amaanyi.
'' Omuntu yenna ateekeddwa okwongereza ku mmere gy’alya.''
Abantu 75% ku kikkumi tutambula n’endwadde naye nga tetumanyi olw’endya embi. Abantu 15% ku kikkumi be balwadde.
Abantu 10% ku kikkumi be balamu munsi yonna ate abasing kubo baana bato. Gwe ononkakasa otya nti kwoli? Kale n’olwensonga eyo nendala ziraga nti buli omu yetaaga ennyongereza ku mmere enfumbe gyetulya.
<ref: www.tiens.com/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 08:46, 3 Gwamunaana 2015 (UTC)--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 08:46, 3 Gwamunaana 2015 (UTC)
7vqxnhy3w50qt5pzubkjn48didd00o2
ENNAKU MU SSABIITI
0
4135
55766
36256
2026-06-19T05:40:12Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55766
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Days of the Week (Abby the Pup).jpg|thumb]]
==[[ENNAKU]] MU SSABIITI == [[WEEK DAYS]]
Zino z’ennaku mu ssabiiti n’amannya mu Luganda.
#OLUSOOKA, KAZOOBA -[[MONDAY]]
#OLW’OKUBIRI, WALUMBE -[[TUESDAY]]
#OLW’OKUSATU, MUKASA -[[WEDNESDAY]]
#OLW’OKUNA, KIWANUKA -[[THURSDAY]]
#OLW’OKUTAANO, NAGAWONYE -[[FRIDAY]]
#OLW'OMUKAAGA, WAMUNNYE -[[SATURDAY]]
#OLW'OMUSANVU, WANGU/LWA WANGA -[[SUNDAY]]
5lbo48d9kty0pkk59q1i0kjreg0jkwn
Emyezi mu Luganda
0
4138
55730
48548
2026-06-19T05:26:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55730
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[Emyezi mu Mwaka|Emyezi]] mu Luganda ne bwe giyitibwa mu Lungereza'''
Gino gy’emyezi mu mwaka n’amannya mu Luganda (Months of the Year).
#[[Gatonnya]] (Ogwolubereberye) - [[:en:January|January]]
#Mukutulansanja (Ogwokubiri) - [[:en:February|February]]
#Mugulansigo (Ogwokusatu) - [[:en:March|March]]
#Kafuumuulampawu (Ogwokuna) - [[:en:April|April]]
#Muzigo (Ogwokutaano) - [[:en:May|May]]
#Ssebaaseka (Ogwomukaaga)- [[:en:June|June]]
#Kasambula (Ogwomusanvu) - [[:en:July|July]]
#Muwakanya (Ogwomunaana) - [[:en:August|August]]
#Mutunda - (Ogwomwenda) [[:en:September|September]]
#Mukulukusabitungotungo (Ogwekkumi) - [[:en:October|October]]
#Museenene - (Ogwekkuminoogumu) - [[:en:November|November]]
#Ntenvu (Ogwekkumineebiri)- [[:en:December|December]]
[[File:Months of the Year (Abby the Pup).jpg|thumb|Months of the Year]]
0hbx5jjl9j61j6r0k0sobf0bm3yosn8
ENIMAWA
0
4145
55759
33858
2026-06-19T05:37:43Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55759
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Lime - whole and halved.jpg|thumb|ENIMAWA]]
==[[ENIMAWA]] EVAAMU OMUBISI N’EDDAGALA== [[LIME]]
Guno Omuti gw’Nimawa gwareetebwa bazungu wano mu [[Uganda]]
Gutuuwa enku, ebibala bivaamu omubisi, ate era nga ddagala.Enimawa era kirungo kya keeki.
<ref:Citrus aurantifolia/>
<ref:wwf/lvceep/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 09:55, 3 Gwamunaana 2015 (UTC)
puiv2znqqmxnfg87kjjvar3zkuxhspp
Ebbanyi
0
4167
55693
17999
2026-06-19T05:07:23Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55693
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==[[EBBANYI]]==
[[Ebbanyi]] bulwadde bwa nte . Omulunzi w'ente ezamata ebbanyi limufiiriza nnyo.
# Ebbanyi lino ku nte likwata ku nnywanto zaayo.
# Ebbanyi lifiiriza omulunzi olwobulumi ente bw'ebeera nabwo era tekiriza kukamibwa.
Laba omusawo w'ebisolo amangu ddala ng'olabye obulwadde buno ku nte.
<ref:wwf/lvceep/>
2pbyap1uqkjzgrl8kvylg58y595sksj
ETTAKA OKULIZIYIZA OKUKULUKUTA
0
4169
55783
34628
2026-06-19T05:51:23Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55783
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Mulch in New Zealand.jpg|thumb|mulching(okubikka ebisubi)]]
'''[[ETTAKA]] OKULIZIYIZA OKUKULUKUTA''' Tusaanidde okukola bino wamanga okuziyiza attaka okukulukuta.
# Okutema ensalosalo.
# Okusimba omuddo ku nsalosalo.
# Okusimba emmere mu layini [[lines]]
#Okubikka n'essubi.
<re:wwf/lvceep/>
r52skk4fme7suyhzl4d2c2a5yr5vrdf
ENDDWADDE N’EBIZIFAAKO MU BYALO MU’ ENKULAAKULANA EYA NAMADDALA
0
4175
55734
18010
2026-06-19T05:27:50Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55734
wikitext
text/x-wiki
== [[ENDDWADDE]] N’EBIZIFAAKO MU BYALO MU’ ENKULAAKULANA EYA NAMADDALA == [[HEALTH IN SUSTAINABLE DEVELOPMENT VILLAGES]]
{{Databox}}
Enddwadde eza buli ngeri zitta abantu mu byalo byaffe.
Singa ab’ekyalo besanga ng’enddwadde eza buli ngeri zifuuse leenya, betaaga okumanya ebintu bino wamanga.
# Abantu bameka ababadde balumbiddwa enddwadde? Mu kiseera ki, nddwadde ki, era waliwo abaafa?
# Abantu bano benkana batya obukulu, era bakola ki?
# Zo ennyumba z’abo abalumbiddwa enddwadde ziri mu mbeera ki?
# Abantu abazindiddwa enddwadde ezitali zimu , bangi oba batono okusinzira ku ky’obadde osuubira?
# Ebika by’enddwadde ezibazinze biri bimeka?
# Njawulo ki eriwo mu myaka gy’abo abalumbiddwa enddwadde ezitali zimu?
# Abantu abasnze okulumbibwa enddwadde ezitali zimu., basangibwa mu ktundu kimu eky’ekyalo oba babunye buli wamu?
Nga tuli mu byalo mu nnkulakulana eyanamaddala, twetaaga okwetasaako enddwadde nga tusomesebwa eddagala elyenjawulo kalibe lyakina’nsi oba nga ly’abazungu.
<ref:wwf/lvceep/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 09:24, 10 Gwamunaana 2015 (UTC)
m6ckzzjz3tvoz1nd1klccub6birzd07
EMBUZZI ESULA MU KISIBO
0
4178
55722
33143
2026-06-19T05:22:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55722
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Goat Capra aegagrus hircus 374 Vuohi C.JPG|thumb|embuzi mu kisibo]]
==[[EMBUZZI ESULA MU KISIBO ]]== [[GOATS]] Folk tale
Embuzzi esula mu kisbo olwo rnkoko esula ludawa?
# Enkoko esula ‘’LUUWE’’ Luno lwelumu ku engero ensonge mu Luganda era
‘Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike
<ref:wwf/lvceep/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 13:34, 11 Gwamunaana 2015 (UTC)
4yaegvr9s4euw3evbhe4p88fpl391ox
EKITIMBA KY’OMUNTU
0
4179
55718
18018
2026-06-19T05:21:19Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55718
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==[[EKITIMBA KY’OMUNTU]]==[[Hunters nets]] Folk tale
Ekitimba ky’omuntu bwe kiba kitirwamu nnyo ensolo, bagamba nti ekitimba kya gunsi kirimu ki?
# Bagamba nti ekitimba kya gundi kirimu '' ENTOOZO''
Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike
<ref:wwf/lvceep/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 13:38, 11 Gwamunaana 2015 (UTC)
nisz8nploes6vxnktwg16tj3q55lrm8
EBINYEBWA EBISIIKE
0
4180
55694
34980
2026-06-19T05:08:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55694
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==[[EBINYEBWA EBISIIKE]]==[[Ground nuts]] folk tale
Ebinyebwa ebisiike biyitibwa bitya?
# Ebinyebwa ebisiike biyitibwa ‘’ BIJUGULI oba NJUGULI’’
Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike
<ref:wwf/lvceep/>
6dgygk9s2aen37681up11j8kdwklqws
EKYUMA EKIWEESA
0
4181
55721
34863
2026-06-19T05:22:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55721
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Blacksmith at work (7869074916).jpg|thumb|ekyuuma ekyiweesa]]
==[[EKYUMA EKIWEESA]]== [[Welding steel for farmers hoes]]
Ekyuma ekigumu Omuganda mw’aweesa enkumbi tukyita tutya?
# Ekuma ekigumu Omuganda mw’aweesa enkumbi tukiyita ‘’KYA KKALWE’’
Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike
<ref:wwf/lvceep/>
--[[User:Joyce Nanjobe Kawooya|Joyce Nanjobe Kawooya]] ([[User talk:Joyce Nanjobe Kawooya|talk]]) 13:58, 11 Gwamunaana 2015 (UTC)
mw0bvxa3wi0z2kxkxpkfjyh63uq2h4n
Essununa
0
4189
55782
18629
2026-06-19T05:50:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55782
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Essununa'''. Abavubi, abalunzi b’[[ebyennyanja]] nabo abasubuzi b’ebyennyanja nabo ababigula okubirya, waliwo bye balya nga bibisi ate ebirala nebakuba essununa. Ekikolwa kino eky’okukuba essununa mu luganda kye bayita okukalirira ebyennyanja. Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike.
bd10wesnfdjsihve7wbp8kcep759vbo
Ekigaji ddagala
0
4195
55710
26760
2026-06-19T05:15:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55710
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Butha bothe aloe Vera Lesotho.jpg|thumb|300px|Ekigaji ddagala]]
'''Ekigaji ddagala''' era abantu balirima, ate ebimu ebigaji bikulira mu’nsiko.
Ekigaji kiwonya enndwadde nga zino,
# Okwokebwa kw’ebintu nga omuliro n’amasanyalaze [[Burns]]
# Ekiddukano [[Diarrhoea]]
# Ekiddukano ky’omusaayi [[Dysentery]]
# Omusujja gw’ensiri [[Malaria]] n’endala nnyingi.
<ref:wwf/lvceep/>
<ref:liliaceae/>
t61lg7qpnoe0w5lqh720zc4gettqelm
55711
55710
2026-06-19T05:16:07Z
Nambogo Catharine
6408
55711
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ekigaji ddagala''' era abantu balirima, ate ebimu ebigaji bikulira mu’nsiko.
Ekigaji kiwonya enndwadde nga zino,
# Okwokebwa kw’ebintu nga omuliro n’amasanyalaze [[Burns]]
# Ekiddukano [[Diarrhoea]]
# Ekiddukano ky’omusaayi [[Dysentery]]
# Omusujja gw’ensiri [[Malaria]] n’endala nnyingi.
<ref:wwf/lvceep/>
<ref:liliaceae/>
j0pp7jqs598pf6rwj0f0j398oosns2l
Eppaapaali
0
4197
55780
19899
2026-06-19T05:50:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55780
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Koeh-029.jpg|190px|right]]
[[PAWPAW]]
Eppaapaali kibala ate nga ddagala. Amappaapaali galimwa mu maka g’abantu Ekibala kino eky’eppaapaalik kiribwa nga ekibala, naye ate amakoola n’emirandira nabyo biwonya endwadde eziwerako, nga mwe muli nazino,
# Obuwuka mu lubuto [[Worms]]
# Ekifuba,senyiga, lubyamiran’emimiro okuluma.[[Cold]] [[Flue]] [[Cough]]
N’endalka nnyingi nnyo.
smw5vgnzpfzqx08vujqyr2sz4vvtwkb
55781
55780
2026-06-19T05:50:33Z
Nambogo Catharine
6408
55781
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[PAWPAW]]
Eppaapaali kibala ate nga ddagala. Amappaapaali galimwa mu maka g’abantu Ekibala kino eky’eppaapaalik kiribwa nga ekibala, naye ate amakoola n’emirandira nabyo biwonya endwadde eziwerako, nga mwe muli nazino,
# Obuwuka mu lubuto [[Worms]]
# Ekifuba,senyiga, lubyamiran’emimiro okuluma.[[Cold]] [[Flue]] [[Cough]]
N’endalka nnyingi nnyo.
dqcqdfyi2lwt55bcch5hoqjv3bryu0c
Emmanvu
0
4199
55725
35183
2026-06-19T05:24:38Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55725
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Fishing boats, morning, Beach, Rincon de la Victoria, Andalusia, Spain.jpg|thumb|emmanvu ]]
'''Emmanvu''' (''fishing boat'')
Abavubi wamu n'abalunnyanja abalala basaabalira(ekikolwa ekyokutambulira ku mazzi omuganda akiyita kusaabala) ku maato okusubola okusomoka amazzi okuva ku luuyi olumu okudda ku lulala. Amaato agamu gabajjibwa mu miti, amalala gabeera gabajjiddwa mu ngeri ya kizungu. Waliwo ate nagabajjibwa mu muti ogumu nga munene.
Eryato ery’okumazzi eribajjibwa mu muti ogumu nga munene lino lyo lye liyitibwa EMMANVU
Bino bimu ku bigambo by’Oluganda ebikusiike
nudk55p67imtcjqqro104y3bfg7a9xo
ENKOZESA YOMULURUUZA
0
4352
55764
34210
2026-06-19T05:39:06Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55764
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Vernonia amygdalina 06.jpg|thumb|omululuza]]
==ENKOZESA Y'[[OMULULUZA]]== BIWANDIKIDDWA KYALIGONZA JOHNBOSCO
omululuza ogunoga kumakya nnyo,olumala n'ogukunya,n'ogusengejja,awo n'onywa.
guyamba okuwonya omusujja,enkaka,ate gukola nga kwiniini.kino kitegeeza ntino bwooba ogukozesezza,tokkirizibwa kugula ate kwiniini owomumarwaariro.
mtwnvxe9nt4wfqb0p4869b4jkmhps3z
Ebyawuzi
0
4406
55697
19825
2026-06-19T05:09:20Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55697
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==EBYAWUZI==
[[Oluganda]], lumu ku nnimi ezoogelwa mu [[Uganda]]. Lwe [[lulimi]] oluzaalilanwa olwa abantu abaytibwa Abaganda abasangibwa mu Bwakabaka bwa Buganda.
Oluganda lwogelwa abantu abasoba mu bukadde ekkumi **10 millions**.
Oluganda lugwa mu kiti kya ennimi ennabantu eza omu bukiikaddyo bwa eddungu [[Sahara]]. Oluganda lulina ebintu bye lufaananya ne ennimi endala bwe zigwa mu luse olumu. Wabula lulina ne ebintu ebilala ebilwawula ku nnimi endala. Bino bye bino:
##Oluganda lulina enjatuza 5 ela ze zino: '''/a e i o u/'''
##Oluganda lulina ensilifu 19 eza ennono okwo kwe ossa ne ensilifu endala ezifa mu nnimi endala.
##Oluganda lusobola okweyambisa [[enjatuza]] nga ziwangaala oba nga teziwangaala, okugeza SAABA oba SABA.
##Oluganda lusobola okweyambisa ensilifu nga ziwangaala oba nga ziggumiza, okugeza KIBUGA oba KIBUGGA.
##Oluganda lusobola okugattika nnakinnyindwa ne [[ensilifu]] etali nnakinnyindwa okukola ennyingo, okugeza NTA-MBU-LA.
##Oluganda lusobola kugattika ensilifu ne nnambawengwa ne zikola ennyingo, okugeza EKYALO, O-MWA-KA.
##Oluganda lugwa mu kiti kya enninmi emmembesi, ekitegeeza nti lugattika obutundutundu obwa enjawulo okukola ekigambo ekya amakulu. Okugeza, O-MU-SOM-ES-A, O-KU-YIG-ILIZ-IBW-A, ne ebilala.
##Oluganda lweyambisa nnyo embu za amannya 19. Embu zino zeeyambisibwa okulaga obwannamunigina nga: OMU-NTU, OMU-TI, ELI-ISO, EKI-TALA, AKA-MYU, ne ebilala. Ela embu zino zisobola okweyambisibwa okulanga obungi nga: ABA-NTU, EMI-TI, AMA-ASO, EBI-TALA, OBU-MYU, ne ebilala.
##Oluganda bwe luba lutegeka ebigambo byalwo mu ntegeezo, lutela okugobelela ensengeka eya SVO okugeza, Omwana asoma ekitabo.
##Oluganda lutela okweyambisa ebiseela ebikulu bisatu ela nga bilina obubonelo obubilamba. Muno mulimu EKISEELA EKILIWO nga BA-SOMA; EKISEELA EKINAJJA **-NAA-** nga BA-NAA-SOMA; EKISEELA EKILIJJA **-LI-** nga BA-LI-SOMA; EKISEELA EKYAYITA **-A-** nga BA-A-SOMA.
7vh8hd9fh17oyxgji2panlagu1dtni3
Ekika ky'embogo
0
4413
55713
32888
2026-06-19T05:18:12Z
Nambogo Catharine
6408
55713
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hippopotamus amphibius Whipsnade Zoo.jpg|thumb|Nvubu]]
Ekika kino kyatandikibwawo Kyoto Kiwutta Makumbi mu mirembe gya Ssekabaka[[ Kintu]] mu kyasa ky'ekkumi neebisatu. Wabula kiwanuuzibwa nti Ab'embogo bano baava ku kizinga '''''Bunyama''''' mu Ssese.Oluvannyuma lw'ensonga ezitaategeerekeka, Ab'embogo baava ku kizinga kino ne baggukira ku mwalo e [[Musa]] Nnono Mawokota. Bwe baagoba ku kizinga ekyo, Kyoto yatema ettaka ku lukalu n'aliyiwa mu nnyanja olwo, n'agatta olukalu ku nnyanja. Awo nno we yaggya erinnya lya '''Makumbi'''
6uoo9p9bnjzbtrj4u5bylin1xuvhat0
55714
55713
2026-06-19T05:18:27Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55714
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hippopotamus amphibius Whipsnade Zoo.jpg|thumb|Nvubu]]
Ekika kino kyatandikibwawo Kyoto Kiwutta Makumbi mu mirembe gya Ssekabaka[[ Kintu]] mu kyasa ky'ekkumi neebisatu. Wabula kiwanuuzibwa nti Ab'embogo bano baava ku kizinga '''''Bunyama''''' mu Ssese.Oluvannyuma lw'ensonga ezitaategeerekeka, Ab'embogo baava ku kizinga kino ne baggukira ku mwalo e [[Musa]] Nnono Mawokota. Bwe baagoba ku kizinga ekyo, Kyoto yatema ettaka ku lukalu n'aliyiwa mu nnyanja olwo, n'agatta olukalu ku nnyanja. Awo nno we yaggya erinnya lya '''Makumbi'''
167m86ldd6v25fyxtyshcq73vjnr2lh
Ensilifu
0
4418
55773
34376
2026-06-19T05:45:49Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55773
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:The International Phonetic Alphabet (2015 version) (cropped) (only pulmonic consonants).svg|thumb|Ensilifu ]]
'''Ensilifu''' ye nnukuta eteyatuka bwe eba nga teweeleddwa [[njatuza]].
Ensilifu za Oluganda eza ennono ze zino '''p,b,m,w,f,v,t,d,n,s,z,l,c,j,ny,y,k,g,ŋ'''.
Ensilifu za Oluganda zikkiliza enjatuza yonna okuziweelela, ela bwe zityo ne zifuna eddoboozi nga elya enjatuza eziba ziziweeledde, okugeza '''''za''''', '''''ze''''', '''''fa''''', '''''fe''''', '''''ma''''', '''''me''''' ne endala.
Ensilifu zisobola okweyambisibwa nga eli emu oba nga zili bbili. Okugeza '''''ettutu'''''.
Bwe omala okuyiga enkozesa ya enjatuza ne ensilifu osobola okwanguyilwa okuyiga Oluganda, ela ne onyumilwa obuwoomu bwalwo.
Okugeza, '''''ka-to''''', '''''ka-bu-to''''', '''''kaa-mu-la-li''''', '''''e-bbu-to''''', '''''e-bbu-gga'''''.
Awo nno osobola okunyumilwa emboozi eno: '''''Daudi dda e Buddo obudde obudda e Buddo butuuse.'''''
0w95ynqvoz9lmbqzkla0ir8cahwigbv
ETTAMIIRO
0
5861
55784
34660
2026-06-19T05:51:54Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55784
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Drunk Homeless People or Bergies - 1839 - Cape Colony.jpg|thumb]]
[[File:Oktoberfest 2011 drunk male sleep.JPG|thumb|ettamiiro]]
ETTAMIIRO
Ettamiro limayiddwa nga okukozesa omwenge mu bukyamu era nga kisobola okutegeeza okunnya [[omwenge]] nekuviiramu obuzubu. Gwayawulamwa ebikka bibiri; omenge ogwesigamiddwako, n’omwenge ogwonoonebwa mu byobulamu. Ettamiro ligambibwa okubeerawo nga embeera zino ebbira n’endala zituusewo: ng’omuntu nga annywedde omwenge mu bungi okumala ebbanga eddene, nga waliwo obuzibu mu kwesala, okunywa omwenge kutwala obudde bungi era nga gwagalibwa nnyo, okugukozesa kuvaako obutatuukiriza buvunanyizibwa, ebizibu by’obulamu obwabulijjo, obuzibu mu by’obulamu, embera ey’obunkeke. Embeera ey’obunkeke etuukawo mu kuvuga nga bw’onywa obaokwegatta okutakuumidwa,n’ebirala. Okukozesa omwenge gusobola okuksa ebitundu by’omubiri byonna n’okusingira ddala obwongo, [[omutima]], ekibumba, akawago, n’ekitundu ekikolagana n’okulwanyisa endwadde mu mubiri. Kino kisobola okuvaamu obulwadde bw’omutwe, enkuba y’omutima etali yabulijjo, okuremererwa kw’ekibumba, n’obunkeke bw’okufuna kansa. Okutwalira awamu, abakyala basikirizibwa obulabe bw’omwenge, nebizibu by’enddwade z’omutwe okusinga abasajja.
Obulamu bw’ebintu ebitwetolodde n’ebyobulamu bikwataganyizdwa n’ettamiro era nga buli kitundu ku byo kileeta obunkenke. Omuntu alina omuzzadde oba muganda we ng’ali ettamiiro alina emikisa esatu ku ena okubeera omutamiivu. Mubintu by’obulamu ebitwetoolodde, mulimmu eby’obuwangwa n’ebyempisa. Okubeera n’ebirowoozo ebingi n’okuyaayana, n’omuwendo gw’essente entono ez’omwenge ky’ongera ku bunkeke. Abantu bayinza okwongera okunywako ku mwenge okusobola okwongera ku bubonero bw’okugyawo omwenge. Eddagala ly’okugyawo omwenge kuyinza okutwala emwezi okusobola okukoma. Mubyokujajaba ettamiro litwalibwa nga likola ku mubiri n’omutwe. Ebibuzibwa n’obuuzibwa n’okukebera omusaayi kuyinza okwekenenya abantu ablina ettamiro. Obubaka obwongerwako bukunganyizibwa olukakasa ekikeberebwa.
Okwewala ettamiro kusoboka nga balungamya n’okukitekako ekkomo ku mwenge ogutundibwa, okwengeze omusolo gwo mwenge n’ojjanjabi obwalayisi.okujjanja kuyinza okutwala emitendera ejanjawulo. Kubanga ebizibu byobulamu bisobola okutukawo mukasera bwakugyayo, omwenge guyina okufugibwa obulungi. Engeri emujenyigirwamu eby’bujjajabi. Kino kiyinza okubera nga wawebwa ate nga olimu ddwaliro oba okumukuuma. Emuntu asigala kukitundu nga bamulubira oba okumukuuma. Ebintu ebirala ebyagazise omuntu omwenge biyinza okubuzabuza obujjanjabi. Nga omaze okuyambibwa oba ebibiina bya bantu abayamba byeyambisidwa okuyamba omuntu okudda okuva mu kunnywa.
Ekibiina kyebyobulamu kigamba nti 2010 baali abantu obukadde 208 ne ttamiiro munsi yonna (4.1% kubantu ku myaka 15) .
03ehoo7sjy303x8lv7rd48dy8yeya6i
ENNYANGUYIRIZI(MACHINE)
0
5862
55772
33669
2026-06-19T05:45:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55772
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:PulleyShip.JPG|thumb|A Pulley.]]
[[File:Palanca-ejemplo.jpg|thumb|A Lever]]
[[File:Wedge-1.jpg|thumb|'''Wedge''']]
[[File:Wheelaxle quackenbos.gif|thumb|wheel and axle]]
[[File:Chartres, Hôtel Montescot 08 rampe PMR.jpg|thumb|An Inclined plane]]
Ennyanguyirizi kiva mu kikolwa ky'oluganda "okwanguya" .Ennynguyiriza" ky'ekintu ekikolebwa okugonza oba okwanguya emirimu oba omulimu.
Mu ssomabuzimbe(physics) waliwo "ennyanguyirizi ezisookerwako"(simple or basic machines) ne "ennyanguyirizi enzibuwavu"(Complex machines). Okusinziira ku Muwanga Charles ,mu nnyanguyirizi ezisookerwako mulimu:
(i) Ensikiso = Ennyanguyirizi esika (Pulley)
(ii)Ensuubo = Ennyanguyirizi eyesuuba(Lever)
(iii) Ensaziso oba Enjuziso = Ennyanguyirizi esala oba eyuza(Wedge)
(iv) Ekitendero ekyewunzifu(Inclined Plane)
(v) Namuziga n'Ekikono(Wheel and axle)
(v)Kalinjola(Screw)
Mu nnyanguyirizi enzibuwavu mulimu ebitondekamaanyi eby'enjawulo nga:
(a) Ekitondekamaanyi eky'emotoka (Car engine)
(b) Ekitondekamaanyi eky'ennyonyi (aircraft engine)
(c)Ekitondekeso ky'amasannyalaze (Electric Generator)
(d) Ekitondekamaanyi eky'amasannyalaze (Mortar)
Ennyanguyirizi ezisookerwako(simple machines) ez'enjawulo ze zizimba ennyanguyirizi enzibuwavu(complex machines).
Ennyanguyirizi enzibuwavu (Complex machines)
Waliwo ennyanguyirizi ezisookerwako, ennyanguyirizi enzibu, n’ennyanguyirizi enzibuwavu.
Kalinjola nga ensaanukuzi y’evviini eri mu mutendera gw’ennyanguyirizi ezisookerwako (simple machines). Bweyeyongera okuyungibwako ebitundu by’ennyanguyirizi ezisookerwako endala nga ebiwawaatiro bya namuziga ez’ebiwangagano, efuuka ennyanguyirizi esookerwako ennongooserezemu (improved simple machine).
Ennyanguyirizi enzibu eba nnyanguyirizi ekolebwa mu nnyanguyirizi ezisookerwako ezisukka mu emu ate ennyanguyirizi enzibuwavu nayo eba nnaynguyirizi ekolebwa ennyanguyirizi ezisookerwako ezisukka mu emu kyokka yo obutaba nga nnyanguyirizi nzibu erimu kalonda mungi ddala omuyizi gwe yetaaga okunnyonnyoka ku mutindo ogwa waggulu ddala.
Eky’okulabirako y’ennyanguyirizi enzibuwavu, ntegeeza enzibu ekiwanvu, eyitibwa “ekitondekamaanyi (engine).
Ennyanguyirizi ezisokerwako zikolera wamu okungonza omulimu. Singa wekenneenya eggaali oba olaba ezimu ku nnyanguyirizi ezisookerwako ez’enjawulo z’oyizeekola ekitambuzo ky’eggali (bicycle mechanics). Kyokka ennyanguyirizi ezikola ekitondekamaanyi eky’emotoka zirimu kalonda wa sayansi mungi ddala okusinga ku w’eggaali.
Eggaali erina namuziga n’ebikono (wheels and crushes) ezitambuza eggaali olugendo lwayo. Amayembe (hand lebars), ebiziiza eby’engalo (hand breakes), n’ebisotta (break pedals) byonna bika bya bisuubo (levers).
Eggaali ezimu ziba n’ebiwangagano ebisobozesa omusossi (rider) okukyusa empalirizo y’okuweta (turning force). Oyinza okukyusa ebiwangagano okukwanguyiriza okusotta eggaali okwambuka ekitendero ekyewanzifu ng’ akasozi. Ebisotta oba olina okubyetolooza ennyo naye kino kikwanguyiza okulinya akasozi.
Ekitondeka maanyi (Engine)
Mu luganda olwa sayansi, ekikolwa eky’okutondeka kifundiwazo ky’ekigambululo “okutonda ebikoleka”. Ekikolwa eky’okutonda kya Katonda yekka era ye yekka asobola okutonda ebintu nga obwengula oba obulamu.
Omuntu ky’akola kwe kukozesa eby’obugagga eby’ensibo Katonda bye yatonda okukola ebikozesebwa nga ennyanguyirizi n’ebyamaguzi eby’enjawulo, ekiyitibwa okutonda ebikoleka oba “okutondeka” (to produce, to manufacture).
“Okutondeka” n’olwekyo kivvuunulwa, “manufacturing, production, oba creation of goods, etc”. Omutondesi ye “manufacturer” oba producer so ng’ate omutonzi ye Katonda. Mu nnyanguyirizi enzibuwavu nga ey’ekidduka, “ekitondekamaanyi” (engine) ky’ekitundu ekikola amasoboza (energy) agavaamu amaanyi (power) agasobozesa ekidduka okutambula.
Singa oli akugamba mu Lungereza nti ‘the engine of our economy is agriculture”, kino oba okivvuunula otya mu Luganda? Osobola okukivvuunula nti “ekitondekamaanyi ky’ebyenfuna yaffe by’ebyamalimiro”.
Ekitondekamaanyi (engine) oba ekitondekamaanyi eky'amasannyalaze (motor), eba nnyanguyirizi (machine) ekozesebwa okukyusa amasoboza (energy) okugafuula “omugendo’ (movement). Amasoboza gayinza okubeera mu mbeera yonna. Amasoboza agasinga okukozesebwa mu bitondekamaanyi galimu amasannyalaze, ag’ekika eky'enkyusabuziba nga petulooli oba ddizero, oba okwokya (heat). Kemiko bw’eba ekozeseddwa okutondeka amasoboza, eyitibwa mafuta (fuel).
Enjawulo wakati w’ekitondekamaanyi (engine) n’ekitondekamaanyi eky'amasannyalaze (motor) eri mu kuba nti ekitondekamaanyi kitondeka “amasoboza ag’ekitambuzo” (mechanical energy) okuva mu bwoki (heat) so nga ate “ekitondekamaanyi eky'amasannyalaze” (motor) kitondekawo amasoboza ag’ekitambuzo okuva mu bika by’amasoboza ebirala ng’amasannyalaze.
Ebitondekamaanyi byennyini biba bitondekamaanyi eby’omukka gw’amazi (steam) n’kitondekamaanyi eky’entabamuliro ey’omunda (internal combustion engine) kyokka ensoboza (motor) zennyini zirimu ensoboza ey’amasannyalaze (electric motor) n’ensoboza etambuzibwa amazzi (hydraulic motor).
Ku mulembe guno ekitondekamazzi kinnyonnyola ennyanguyirizi nga ebitondekamaanyi eby’omukka gw’amazi (steam engine), n’ebitondekamaanyi eby’entabamuliro eyo munda (internal combustion engines), ebyokya oba ka tugambe nti bikozesa amafuta okuikola emirimu egy’ekitambuzo (mechanical work) nga giteeka empalirizo ey’omugendo omugolokofu (torque) eyitibwa “ekisukuma” (thrust).
Eky’okulabirako ky’ebitondekamaanyi ebikola "empalirizo ey’omugendo" (torque) mulimu ebitondekamaanyi ebya bulijjo ebya gasoliini ne ne dizero n’ebibongolo eby’empujjo (turboshafts). Eky’okulabirako ky’ebitondekamaanyi ebitondeka ekisukuma (thrust) mulimu ebiwujjo eby’empujjo (turbofans) n’ebizungirizi (rockets).
Ebitondekamaanyi eby’Enkunu (Piston engines).
Muno amafuta gokyebwa wansi mu ntobo y’ekisituliro (tray) era omukka gw’amazzi gukolebwa mu kibugumizo (boiler) ebiteeka empalirizo ku kibongolo (crankshaft) ne kireetera namuziga nayo okwetoloola ekiviirako emotoka okutambula.
Ebitondekamaanyi ebyasooka byakozesanga obwoki (heat) obwavanga wabweru w’ekitondekamaanyi ne byokyesa ggaasi ku kanyigirizi aka waggulu (high pressure) Bino byalinga bitondekamaanyi bya mikka gwa mazzi (steam) era ebitondekamaanyi ne biyiotibwa bitondekamaanyi bya mukka (Steam engines).
Omukka gw’amazzi ogwokya gwawerezebwanga mu luseke okuyingira ekitondkamaanyi okusobola okuteeka empalirizo ku nkunu (pistons) okuleetawo okuva. Ebitondekamaanyi bino byakozesebwanga mu makolero amakadde, amaato n’emmeeri. Manya nti omukka gw’amazi agookya ye steam ate enfuuma eva mu kufumuuka kw’omukka guno ye vapour).
Ebitundu by’ekitondekamaanyi ebisookerwako.
Entabiro y’ekitondekamaanyi y’enkinu (cylinder)s, enkunu (piston) mwe zebongera okuva wansi okudda waggulu munda mw’enkinu.
Walwo ebitondekamaanyi bya njawulo. Waliwo ekitondeka maanyi eky’enkinu emu one cylinder engine nga mu nyanguyiriza ezisaawa omuddo. Emotoka ezisinga zirina enkiinu ezisukka mu emu, ezimu enkulunnya, mukaaga, n’endala enkinu munaana.
Mu kitondekamaanyi eky’enkimu ennyingi (multi-cylinder engine) enkulu zisengekeddwa mu emuku ngeri esatu; lunyiriri (in a line) mu nkula eya – V, n’okugalamivu (horizontal).Bino by’ebitundu by’ekitondeka maanyi.
(i) Ekikubansasi oba Ekikoleezo ky’ensasi (spark plug)
“Ekikuba nsasi oba ekikoleezo ky’ensansi kye kivaamu ensasi (spark) ekoleeza omugattiko gw’empewo n’amafuta okusobozesa entabamuliro (combustion) okubaawo. Ensasi (spark) erina okubaawo mu kasera kennyini akatuufu ekintu okutabuka obulungi.
(ii) Obwebunizo (valves)
Obweburizo obubuyimiriza n’okufulumya bweggala mu kaseera aketaagisa okuyingiriza empewo n’amafuta n’okufulumya omukka ogwa kazambi. Manya nti obwebarizo bwombi bweggala mu kinyigurrizo ky’empewo n’amafuta mu kikalwa eky’entabamuliro/ nattabulamuliro okusobola okulaba nga ekisenge ky’entabamuliiro kyonna kiggude.
(iii) Enkunu (Piston)
Wali olabye ekinu ekiganda bwe kifaanana? Kiba nga mukebe omwetoloovu nga entobo ebbiri ezigendagana nnetoloovu. Enkula ey’ekinu n’olwekyo mu bufunze kifuuka enkinu, kino nga kilaga enkula ey’ekinu ng’ogitunuulidde okuva munda oba enkunu, enkula ey’ekinu ng’ojitunuulidde okuva ku ngulu kwayo.
Enkunu kintu ekyakula ng’ensamu ekozesebwa mu kukomaga naye nga yo ya kyuma. Enkunu yebonga ng’edda wansi ne waggulu munda mw’enkinu (inside the cylinder). Ekyebongolo nkalubo ya kyuma ey’enkumu (cylindrical method) eyeboonya ny’edda wansi ne waggula munda mw’enkinu (cylinder).
(iv) Obukugiro by’enkunu (piston rings)
Akakugiro k’enkunu (piston rings) kakola okusiba wakati w’ebisenge by’enkinu n’enkunu). Obukugiro (rings) bulina ebigendererwa bibiri.
a) Okukugira oba okuziiyiza ekintabuli ky’amafuta n’empewo mu kisenge ky’entabamuliro (combustion chamber) obutawaguza kutonnya mu kiterekero kya woyiro (ekiteroyiro=sump) ng’ekikkatiro n’entabamuliro bigenda mumaaso.
b) Okukuumira woyiro mu kiteroyiro (sump) obutatonnya mu kisenge ky’entabamuliro (combustion chamber) kuba woyiro awo aba ajja kwokyebwa afe ttayo.
Emookoka ezisinga ezokya woyiro ziba n’ ebitodekamaanyi (egine) ebikaddiye era ng’obukugiro tebukyaziyiza bulungi woyiro butatonnya.
(v) Akakono (connecting rod)
“Akakono” (connecting rod) kakwataganya enkunu (piston) ku kyebongolo (crankshaft), ekyebonga ne kikola omugendo ku namuziga eya mutebentusa (flywheel). Akakono ketoloolera ku nkomerero zombi okusobozesa epeto lyako okukyuka buli nkunu lw’etambula ate ekyebongolo ne kyetoloola.
(vi) Ebyebongozo engeri gye bikolamu (How cam shafts work)
Omanyi nti waliwo obwebunizo (valves), obuyingiza ekintabuli ky’empewo n’amafuta n’okufulumya kazambi w’amafuta agoogokeddwa okuva mu kitondekamaanyi.
Ekyebongozo kyeyambisa obukukunavu obuyitibwa “engozo” (cams) obwesindika ku bwebunizo okubuggula nga ekyebongozo bwe kyebonga (rotate up and down), seppulingi ku bwebunizo ze zizza obwebindu (engozo) mu mbeera yabwo ey’okubunira.
(vii) Ekyebongolo (crankshaft)
Ekyebongolo kiva mu kikolwa kya kwebonga kwa nkunu ng’eva wansi n’edda waggulu mu nkinu era ekyebongolo kino kikyusa omugendo gw’enkinu ogwa wansi ne waggulu ne gufuuka omugendo ogwetoloola.
(viii) Ekiteroyiro (Sump).
Bwe njogera ku kiteroyiro (sump) mba ntegeeza ekitereka oyiro. Ekiteroyiro kyebulungudde ekyebolongodlo era mu ntobo yakyo mukungaaniramu woyiro ow’ekigero.
Obuzimbe n’enkola y’ekitondekamaanyi (Structure and principle of engine).
Waliwo ebitondekamaanyi bya ngeri nyingi omuli;
a) Ekitondekamaanyi eky’omukka gw’amazi.
b) Ekitondekamaanyi eky’empewo eyokya.
c) Ekitodenkamaanyi ekyasisa ensasi (spark ignition engine).
d) Empujjo ez’omukka ogwokya (steam turbine).
e) Ekitondekamaanyi ekikokeezebwa ekinyigirizo (compression ignition engine).
f) Empujjo eya ggasi (gas turbine).
g) Ekitodenkamaanyi eky’ekizungirizi (rocket engine
h) Ekitondekamaanyi eky’omukka (steam engine).
h9wnvvr9llbrxl7p2pyzyw7jn4fy7ip
EKIDDUKANO
0
5873
55708
33276
2026-06-19T05:14:43Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55708
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==Introduction==
[[File:Depiction of a person suffering from Diarrhea.png|thumb|'''Depiction of a person suffering from Diarrhea.''']]
Ekiddukano kitegeeza omuntu okufuluma amazzi mu kifo ky’obubi. Omuntu bw’afuna ekirwadde kino, kitera okumala ennaku ntono era nga kisobola okuleetera omuntu okuggwaamu amazzi mu mubiri. Obumu ku bukonero bw'okuggwaamu amazzi mu mubiri mulimu nga okukogga, okupeeruuka, omutima okukubira waggulu, okukendeera ku musulo gw’ofuluma bulijjo n’obubonero obulala.
Obulwadde buno buleetebwa akawuka akamanyiddwa nga " Gastroenteritis ". Obulwadde buno buva mu kulya emmere n’okunywa amazzi ebitategekeddwa bulungi oba ebitali biyonjo. Obulwadde buno bwawulwamu emirundi esatu nga; Ekiddukano ekimala ennaku entono, ekiddukano ekimala ennaku entono nga kirimu omusaayi n'ekiddukano ekimala akaseera akawera ng’ebiseera ebisinga kimala ssabbiiti bbiri.
Ekiddukano ekimala akaseera akatono kitera kuleetebwa ekirwadde ky’Ekinyaga naye nga tekitera kulabika mu nsi ezaakula edda. Ekiddukano bwe kibaamu omusaayi kiyitibwa Ekiddukano ky’omusaayi (Dysentery).
Ekisinga okukireeta ke kawuka ko mu bwenda oba ekyesigama ku mubiri era kino bakiyita okuyubuka kw’olubuto n’ebyenda. Akawuka kano kalya ku mmere eyagenze wamu namazzi . ekiddukano kyomusaayi bwekiyisawo ssabiti bbiri bakiyita ekiddukano ekiremeddeko. Ekiddukano ky'amazzi kiyinza okuva ku (kkolera) oba obulwadde obuletebwa obukyafu n’ewankubadde kinno tekisangibwasangibwa mu nsi ezakulakulana edda. Omusaayi bwegubera nga weguli kino bakiyita: ekiddukano kyomusaayi. Emirubdi mingi egiyinza okuleeta kinno era nekiviiramu ekiddukano. Munno mwe muli; okuzaala kwobutundu obukola omubiri “lactose intolerance” “inflammatory bowel disease”, obujjanjabi bwa mirundi mingi ne “irritable bowel syndrome”. Mubiseera ebimu stool culture sikye kituufu ekireetera.
Okwewala ekiddukano olina kukola bino; okukuuma [[OBUYONJO|obuyonjo]], okunnya amazzi amalungi, wamu n'okunaaba engalo ne ssabuuni. Okuyonsa ekitono ennyo emyezi mukaaga (6) kwekusaliddwawo wamu n’okugemesa okusobola okwewala obulwadde. Amazzi amalungi agatasuliddwamu omunyo omutonono wamu n’amazzi kwekunjanjaba okusalibwaawo. Empeke ezilimu [[zinc]] nazo osobola okuzikozesa. Obujanjabi buno bwalagibwa nti bwakajonjaba abaana obukadde ataano (50) mu myaka abiri mw’etaano(25) egiyise. Abantu webabeera nga balina ekiddukano balagirwa okulya emmere enungi wamu n’abaana abato okuyongera okubayonsa. Amazzi agatasulidwamu amazzi n’omunyo agatundibwa gayinza obtabeerawo naye nga ate okoledde awaka osobolaokumukozesa. Okugwamu amazzi agasusse mu mubiri, “intravenous fluids” ayinza okwetagibwa. Mu biseera ebisinga, newankubadde, kisobola okukwasiganya obulungi n’amazzi g’omumwa “antibiotics” tekiteera kozesebwa, naye ate osobola okukikozesa mu mbeera endala okugeza; nga bo abalina ekiddukano kyo [[musaayi]] n’omusujja ogususse, abo balina ekiddukano ekisusse “loperamide” kiyinza okuyamba okukendeza ku bwa “bowel movement” naye ate tekikiribwa mu bulwadde obususse.
Mu kakadde nga kamu n’obutundutundu musanvu (1.7) kubuwumbi butaano(5billion) buli mwaka. Kitera kubeera mu nsi ezikyakula ewali abaana abakyafuna ekiddukano emirundi esatu omwaka. Abantu abasinga okufa bali akakadde kamu n’obutundutundu abiri mukaaga (1.26) mu 2013 okuva ku bukadde bubiri n’obutundutundu ataano mu munaana (2.28) mu 1990.
==Engeri y’okwewala Ekiddukano==
Obulwadde buno tuyinza ku bweewala nga twongera ku mutindo gw'obuyonjo. Kino kisoboka nga tunywa amazzi amafumbe n'okunaabanga mu ngalo ne ssabbuuni.
Bo abakyala abayonza bakubirizibwa okuyonsa okumala emyezi mukaaga kubanga kino kibayamba okuzimba abasirikale b’omubiri mu baana okusobola okulwanyisa ekirwadde kino. Abo abakwatiddwa ekirwadde kino, balina okunywa "Oral rehydration solution". Kino kiba kuba kirungo ekirimu omunnyo ne sukaali ebigereddwa obulungi era nga kiyamba okuzza amazzi mu mubiri omuntu g’afiirwa ng’afunye ekirwadde kino. Obujanjabi buno kigambibwa nti butaasizza obulamu bw'abaana abasukka obukadde obutaano mu myaka abiri mu etaano egiyise.
Obulwadde bw'ekiddukano buno businga kulabibwa mu nsi ezikyakula era nga businga nnyo mu baana. Kigambibwa nti omwana alwala obulwadde buno emirundi esatu mu mwaka. Omuwendo gw'abaana abafa obulwadde bw'ekiddukano gwakendeera mu 2013 okutuuka ku baana akakadde kamu mu emitwalo abiri mu esatu okuva Ku baana obukadde bubiri mu emitwalo ataano mu munaana mu 1990.
Endya embi nakyo kimu Ku biviirako Obulwadde bw'ekiddukano mu baana.
1oa4hypr2h46g5h63dwg9lv5at6dh9s
EBYOBUGAGGA BY'OMU TTAKA N'ENKULAAKULANA GYE BIREETA
0
5928
55701
33843
2026-06-19T05:10:58Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55701
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Ebyobugagga by'omuttaka bye bintu eby'enjawulo ebisangibwa mu ttaka wansi, era nga bibeera mu kikula eky'obuwekeweke obwekutte wansi eyo mu ttaka.
Ebimu ku byobugagga eby'omu ttaka ebisinga okumanyika kwe kuli:
Zzaabu/zzawabu (gold), Ffeeza (silver), amafuta (oil) ne diamond. Mu birala mulimu quartz, mica, amanda (coal), feldspar n'ebirala bingi ddala.
Omuntu takoma kukozesa byabugagga bino kukola bintu bye bye yeesambisa mu maka ge, gamba nga ebiriirwamu n'ebinywerwamu eby'obuwangaazi, gaalubindi ezeeyambisibwa mu kusoma, kwotadde n'okukolamu ebyokwewunda eby'omuwendo era ebiyaayaanirwa ennyo; naye omuntu akolamu n'ebyo ebyeyambisibwa mu kuzimba ebizimbe ggaggadde, ssaako n'okukolamu ebiyita mu bbanga gamba nga ennyonyi, ebizungirizi n'ebirala.
Olw'okubaawo kw'enkulaakulana eno mu kkolero ly'ebyokuyiikuula ebyobugagga eby'omu ttaka, ssaako enkola empya n'obukodyo ebyeyambisibwa mu kuyiikuula ebyobugagga buno, ebifo bingi mu nsi yonna byongedde okunokolwayo/okulengerwa nga birimu ebyobugagga bino. Kino kyongedde okuleetawo okwekengera ku ngeri omulimu guno gye guyisaamu/ gye gukosaamu enkolagana wakati w'ebintu ebirina obulamu n'obutonde bw'ensi mu bitundu omulimu guno gye gukolerwa.
Amakolero g'ebyobugagga eby'omu ttaka eby'enjawulo gabikozesezza mu ngeri ez'enjawulo okuva omuntu lwe yabivumbula. Okugeza, mu Misiri (Egyept) ey'edda, ensaano/obuwunga bw'ekyobugagga ekiyitibwa Lapis Lazul bwakozesebwanga ng'obw'okwekuba/okwesiiga mu kwewunda kw'ambejja baayo.
Ennaku zino, ebiva mu byobugagga bino byeyolekera mu bintu bye tukozesa mu bulamu bwaffe obwa bulijjo, gamba nga eddagala lye tusenyesa amannyo, gaalubindi ze tukozesa, nga kw’otadde n'ebimu ku byeyambisibwa mu ddwaliro mu kujjanjaba abantu n'ebisolo.
==Engeri okuyiikuula ebyobugagga bino eby'omu ttaka gye kukosaamu obutonde bw'ensi==
*Okwonooneka kw'amazzi agali mu bitundu ebiriraanyeewo. Kigambibwa nti ebiseera ebisinga obukutubba n'obupapajjo obuva ku byobugagga bino nga biyiikuddwa, bwe bukulukusibwa ne bwegatta mu mazzi, gamba ng’'enzizi,emigga n'ennyanja, butabula amazzi gano ne gakyuka okuva mu mbeera yaago ey'obutonde. Era oluusi gafuuka ga bulabe eri ebitonde ebikozesa amazzi gano, okuli abantu, ebitonde by'omu mazzi n'ebirala.
*Enkola eno era etabulatabula n'ettaka. Weesanga ng'ettaka eggimu ery’okungulu lidda wansi ate eryomunda eritali ggime ne lidda kungulu olwo ebyobulimi ne biba nga tebikyasoboka mu bitundu ebyo.
*Era okuyiikuula kuno kuggyawo ebimera byonna olwo ettaka ne lisigala nga lyereere, ekintu eky'obulabe ennyo eri obutonde bw'ensi.
*Kino era kiviiramu n'okukulukuta kw'ettaka naddala mu bisera eby'enkuba ne lijjula mu bifo ewandibadde amazzi, okugeza mu nnyanja.
*Omulimu guno gukyusa n'enkula y'obutonde, anti awabadde ettaka waddawo agawonvuwonvu era nga kifuuka kizibu okubaako ekirala kyonna ky'okolerawo, okuggyako amazzi agatera okulegamawo ate nga nago ga bulabe eri obulamu nga bwe twalabye waggulu.
Olw'enkola ez'enjawulo ezikozesebwa mu kuyiikuula ebyobugagga bino gamba ng'amayinja, wabaawo okubwatuka n'okunyeenya ettaka era nga kino oluvannyuma kyandivaamu okubumbulukuka kw'ettaka ssaako okukosa obulamu bw'ebiramu ebiriraanyeewo n'ensonga endala eziringa ezo.
==Enkulaakulana mu kusima ebyobugagga eby'omuttaka==
Kino singa tutandika okukyanjululiza wano twandizibya olunaku! Naye ko akakiiko akalondoola okukuuma obutonde bw'ensi n'enkulaakulana, kannyonnyola enkulaakulana ey'okuyiikuula ebyobugagga bino nga, okuluubirira okwetuusaako ebyetaago byaffe ebya leero nga tetulowooza ku bya nkya!
Ebintu ng'okusuulirira ettaka ewamaze okuyiikuulwa ebyobugagga bino kubisima mu bitundu ebirimu abantu, ssaako okukenenula amafuta okuva mu ttaka, kyandikosa obulamu bw'omuntu singa bikolebwa ng'okukuuma obutonde bw'ensi kiba tekifiiriddwako.
l1diw0s28li9bb0onsk2y7snqmwv0e6
EKYOKI (LASER)
0
5957
55720
34461
2026-06-19T05:21:56Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55720
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:LASER.jpg|thumb|'''LASER''']]
EKYOKIRA (LASER) kifundiwazi(acronym) ekiva mu kufundiwaza ekigambululo)Statement) :
"Ekyongeza Masoboza ga Kitangaala okuyita mu Kufulumya Olubugumu Olusitimuse" = Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation=LASER)
kd832ul3lz3ejs55iwbm23q7du1rpne
EKYOKIRA (LASER)
0
5958
55719
34462
2026-06-19T05:21:38Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55719
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Laser module.jpg|thumb|'''Laser module''']]
EKYOKIRA (LASER) kifundiwazi(acronym) ekiva mu kufundiwaza ekigambululo)Statement) :
"Ekyongeza Masoboza ga Kitangaala okuyita mu Kufulumya Olubugumu Olusitimuse" = Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation=LASER)
n75j5xvl2zfnig3kmbthbql74036h71
EKIKENGO(RADAR)
0
5959
55717
35317
2026-06-19T05:20:12Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55717
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Radar à la Cité de l'Espace.jpg|thumb|Ekikengo]]
EKIKENGO(RADAR) kifundiwazo(acronym) kyebigambo ebiri mu kigambululo(statement) :
"Ekiketto ky'Amayengo ga Leediyo"= "Radio Detection and Ranging"
Bivudde eri Muwanga Charles
mjy2sa5v53381i43ao6mx6dbr04xpp4
EMPEEKERA NNAKONGEZAKIKOLWA
0
6143
55731
34379
2026-06-19T05:26:49Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55731
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Syntax tree for "Who did you send it to?".png|thumb|Empeekera n’akongezakikolwa]]
EMPEEKERA NNAKONGEZAKIKOLWA [[Adverbial Clauses]]
'''''Clause''''' bibeera bigambo ebiba biwandiikiddwa nga biri wamu era nga mulimu ekikolwa, naye tebimalaayo bulungi makulu. Mu Luganda tulina ''clauses'' ezimanyiddwa obulungi era ze zino era nga ziri mu biti bitaano.
=== Empeekera Nakongezakikolwa ey’ensonga ===
''Adverbial clause of reason''
Empeekera eno buli lw’ekozesebwa eba ewa ensonga enkulu eyavaako ekikolwa ekiba kiri mu “clause” okukolebwa oba ekikolwa ekyo okubaawo. Mu bufunze eba eddamu ekibuuzo “LWAKI”.
Eby’okulabirako:
* Omukyala yanoba (lwaki) yakoowa emiggo.
''Omukyala yanoba kubanga yakoowa emiggo''.
* Enkuba teyatonnyanga (lwaki) baagigema.
*''Enkuba teyatonnya kubanga baagigema''.
* Abaana tebakyasoma (lwaki) ebisale by’essomero birinnye nnyo.
''Abaana tebakyasoma kubanga ebisale by’essomero birinnye nnyo''.
* Omusomesa takyajja (lwaki) omusaala afuna mutono.
''Omusomesa takyajja kubanga omusaala afuna mutono''
Weetegereze:
Ebitundu ebisaziddwako mu mboozi ezo waggulu bye tuyita empeekera nakongezakikolwa ez’ensonga.
=== Empeekera nnakongezakikolwa ey’ekiseera ===
''Adverbial clause of time''
Empeekera eno bw’ekozesebwa eba eraga ekikolwa ekikulu mu sentensi wekyakolerwa era empeekera eno eba edda mu kibuuzo “ddi?”.
Eby’okulabirako:
* Yatuuka ku ssomero. Abaana baali bayingira.
''Yatuuka ku ssomero ng’abaana bayingira''.
* Baatubikra omufu. Obudde bwali busasaana.
''Baatubikra omufu ng’obudde busasaana''.
* Mugerwa yatuuka e Nateete ku ssomero. Kyagaba yali yaakadda eka.
''Mugerwa yatuuka e Nateete ku ssomero nga Kyagaba yaakadda eka''.
=== Empeekera Nakongezakikolwa ey’empisa ===
''Adverbial clause of manner''
Empeekera eno ekozesebwa okulaga engeri ekikolwa ekikulu gye gyakolebwamu oba gye kikolebwamu era eba edda mu kibuuzo “tya?”.
Eby’okulabirako:
* Namusoke atambula. Yenna yeerinnyako.
''Namusoke atambula nga yenna yeerinnyako''.
* Namukasa adduka. Atunuulira akabina ke.
''Namukasa adduka ng’atunuulira akabina ke''.
* Musisi alya. Talumwa njala.
''Musisi alya ng’atalumwa njala''.
* Taata atema oluku. Talina maanyi.
''Taata atema oluku ng’atalina maanyi''.
=== Empeekera nakongezakikolwa ey’ekifo ===
''Adverbial clause of place''
Empeekera eno ekozesebwa okulaga ekifo ekikolwa we kiba kikolerwa oba we kyakolerwa era eba eddamu ekibuuzo “wa?”.
Eby’okulabirako:
* Kkeesi yagiteresa we baamulagira.
* Lukka teyatyayo gye baamutuma.
* Kalule gye baamutuma teyagendayo.
=== Empeekera nakongezakikolwa eyakakwakkulizo ===
''Adverbial clause of condition''
Empeekera eno efaananako ne sentensi eziri mu mbeera eyakakwakkulizo (conditional mood).
Empeekera eno eba etulaga ekintu ekirina okusooka okubaawo n’ekirala kiryoke kibeewo. Ekyo ekirina okusooka okubaawo kye tuyita akakwakkulizo.
Eby’okulabirako:
* Singa yalina ssente yali wa kugenda.
* Maama bw’alijjukira ebintu bye ndibimuwa.
* Nja kukwoleza engoye zo singa on’ompa ensimbi.
* Singa enkuba tetonnya tujja kusennya enku.
Weetegereze:
Ebiseera ebimu empeekera nakongezakikolwa zitabulwatabulwa ne nakongezakikolwa “adverbs”. Wabula omuntu abeera alina kutegeera bino;
Nakongezakikolwa kiba kigambo kimu ekinnyonnyola ekikolwa lwe kikolebwa, wa we kikolerwa oba engeri gye kikolebwamu. Ate yo empeekera nakongezakikolwa biba bigambo ebisukka mu kimu ebiyungibwa ku kikolwa ekikulu mu sentensi.
obopu1ayjkm7gkf1cxoto34g0ogfbpv
EBISOKO
0
6153
55695
26993
2026-06-19T05:08:27Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55695
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
1.Okuwunya ku ggwa ddyo:
Ekisoko kino kitegeeza okulya.
2.Okuseereza erigenda e mugga:
Okukola ekintu ekyangu ennyo.
3.Okuyisa omukka mu kisero;
Okukola ekintu ekyangu ennyo.
4.Okukooza [[akagiri]]:
Kubonyabonya omuntu.
5.Okwoza ku [[munye]]:
Okukaaba.
6.okunyika ebigere musuwa{kudduka misinde}
7.okulisa akakanja [kubonyabonya]
86fvp7hsohnqdbm58g4n53jkr29jveo
ENGERO ZA BUGANDA
0
6154
55736
44409
2026-06-19T05:28:37Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55736
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:The african storyteller.jpg|thumb|Engero za Buganda ]]
1. Akaliba akendo, okalabira ku [[mukonda]].
2. Kiribedda, [[mmese]] ya ku mutala.
3.Tunaayitanga babiri, ng'akulabyeko akawala.
4.Gwe kitaaliridde nnyina, y'agamba nti linda bukye.
5.Akaami akatono, okanyoomera mitala wa mugga.
6. Kiyini kibi, kijjukirwa malima.
7.Ataalukutambulire, akusibira ya [[menvu]].
8.Kamu kamu,gwe [[muganda]].
9.Tudde eka tukuba abakazi, akuba miziziko.
10.Sirina kye nkukisa, bwamira eddusu, takubulira.
11 Linda kigweyo ,afumita mukira
12 Konoweka,tokalinda kusabala taka.
blc0xcux019mulyg5x3iql9gi6xhncp
Emmanuel College Kazo, Kampala
0
6155
55724
45701
2026-06-19T05:24:16Z
Nambogo Catharine
6408
55724
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[EMMANUEL COLLEGE KAZO|Emmanuel College Kazo]], KAMPALA, ssomero lya ssiniya erisangibwa mu kigo kye Bwayiise, mu [[ssaza ekkulu ery'e Kampala]]. Lisangibwa e [[Kazo]] ku kisomesa, awo wennyini awali amasiro g'Omumbejja [[Clara Nalumansi]], omukyala eyattibwa Kabaka Mwanga olw'okusoma eddiini ye enkatoliki mu 1888.
Essomero lino lisomesa abaana abawala n'abalenzi, abava ebweru n'ab'ekisulo, nga liva ku ssiniya esooka okutuuka ku ssiniya ey'omukaaga.. Lyatandika mu Ssebaaseka mu 1986.
Mu ssomero lino, abaana basomesebwa eby'emikono okugeza: Okufumba ebintu eby'enjawulo okwetoolola ensi eno, okukanika emmotoka ne kompyuta, eby'obulimi, okubajja, ebyokutunga, n'ebirala bingi.
4q3qowi9qrx9fh5p4jwfv2162q8bmok
EKIKA KY'EMPEEWO
0
6156
55715
37042
2026-06-19T05:18:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55715
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Acinonyx jubatus in Zoo Parc Overloon.JPG|thumb]]
'''Empeewo''' eba nsolo ntonotono era nga efaananamu engabi. Tegejja nnyo. Esinga ko katono embuzi. Empeewo efuumuka nnyo emisinde. Kuno kwe kwava n'ekisoko nti: okufuumuka ng'akaweewo (okudduka ennyo).
Empeewo etera kusangibwa mu ttale oba mu nsaalu.
Mu [[Buganda]], Empeewo kye kimu ku Bika .Akulira ekika ky'empeewo ayitibwa [[KIGGYE]] era ng'atuula [[BUBIRO]] mu [[KYAGGWE]]. Akabbiro k'Empeewo kayitibwa [[KAYOZI]].
raz0fjeqpaq4v3ouammbfopx5hvaeag
55716
55715
2026-06-19T05:19:31Z
Nambogo Catharine
6408
55716
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Empeewo''' eba nsolo ntonotono era nga efaananamu engabi. Tegejja nnyo. Esinga ko katono embuzi. Empeewo efuumuka nnyo emisinde. Kuno kwe kwava n'ekisoko nti: okufuumuka ng'akaweewo (okudduka ennyo).
Empeewo etera kusangibwa mu ttale oba mu nsaalu.
Mu [[Buganda]], Empeewo kye kimu ku Bika .Akulira ekika ky'empeewo ayitibwa [[KIGGYE]] era ng'atuula [[BUBIRO]] mu [[KYAGGWE]]. Akabbiro k'Empeewo kayitibwa [[KAYOZI]].
1f2r0ronpvqufz0lache3vzaa3vsk8b
Idi Amin
0
7695
55828
48076
2026-06-19T08:00:08Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55828
wikitext
text/x-wiki
'''Idi Amin Dada Oumee''' yali Munnayuganda, munnamagye era munnabyabufuzi eyaweereza nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'okusatu okuva mu 1971 okutuusa lwe [[:en:Uganda–Tanzania_War|yaggyibwa mu buyinza]] mu 1979. Yafuga nga [[:en:Military_dictatorship|munnamagye nnakyemalira]] era atwalibwa ng'[[:en:Despotism|omukulembeze]] omukaambwe mu by'afaayo by'ensi yonna.<ref>Boddy-Evans, Alistair.</ref>
Amin yazaalibwa kitaawe [[:en:Kakwa_people|Omukakwa]] ate nnyina [[:en:Lugbara_people|Lugbara]] . Mu 1946, yeegatta ku [[:en:British_Colonial_Army|ggye lya Bungereza]] erya [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) ng’omufumbi. Yasituka n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Lieutenant|Lieutenant]], ne yetaba mu ntalo za [[:en:British_Empire|Bungereza]] ez'okulumbagana abayeekera ba Somalia n'oluvannyuma yetaba ne mu lutalo olw'ali lunyinyitira olwa [[:en:Mau_Mau_rebellion|Mau Mau]] mu [[:en:Kenya_Colony|Kenya]] . [[:en:Uganda|Uganda]] yafuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1962, era Amin n’asigala mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye]], nga yalinnyisibwa ku kifo ky’omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 n’alondebwa okuduumira oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Yakitegeerako nti pulezidenti wa Uganda [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] yali ateekateeka kumukwata lwa kubulankanya ssente z’amagye, kwe kutandikawo olutalo lw'okuwamba Gavumenti olw'atuumibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 Ugandan coup d'état]] ne yeerangirira nga Pulezidenti.
Emyaka gye yamala mu buyinza, Amin yakyuka okuva ku kubeera omufuzi eyali awagira n'okunyumirwa obuwagizi obwali buva mu Yisirayiri n'adda mu kuwagirwa [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] owa [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]], [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] owa [[:en:Zaire|Zaire]], [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] ne [[:en:East_Germany|Bujirimaani ey'oBuvanjuba]] . <ref name="libya1">Roland Anthony Oliver, Anthony Atmore (1967).</ref> <ref name="ussr1">Dale C. Tatum.</ref> <ref name="gdr1">Gareth M. Winrow. </ref> Mu 1972, Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yagoba abantu ba Asia]], ng'abasinga obungi ku bo baali [[:en:Indians_in_Uganda|Bayindi-Uganda]], ekyaviirako Buyindi okusalako enkolagana y'abwe n'obukulembeze bwe. <ref>Subramanian, Archana (6 August 2015).</ref> Mu 1975, Amin yakwata [[:en:Chairperson_of_the_Organisation_of_African_Unity|obwassentebe]] w'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) [[:en:International_organization|ekitongole kya Gavumenti ez'enjawulo ezikolera awamu]] ekyategekebwa okutumbula obumu mu mawanga ga Afrika <ref name="Byword">https://web.archive.org/web/20080605070641/http://www.news24.com/News24/Africa/News/0%2C%2C2-11-1447_1390595%2C00.html</ref> (omulimu ogukyukakyuka buli mwaka). Uganda yali mmemba w’akakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka [[:en:United_Nations_Commission_on_Human_Rights|United Nations Commission o Human Rights]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. <ref>Gershowitz, Suzanne (20 March 2007).</ref> Bungereza yamenya enkolagana y’ekikungu gye yali erina ne Uganda mu 1977, era Amin n’alangirira nti yali awangudde [[:en:British_Empire|Abangereza]] n’agattako okutuuka ku ngule ye 'omumegganyi w'amatwale ga Bungereza' . <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwagenda bugenda mu maaso okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1970, waaliwo obutabanguko obweyongera olw’okuyigganyizibwa kwe ku mawanga agamu n’abawakanya ebukulembeze bwe, wamu n’embeera ya Uganda embi ennyo mu nsi yonna olw’obuwagizi bwa Amin eri abawambi ba [[:en:PFLP-EO|PFLP-EO]] ne [[:en:Revolutionary_Cells_(RZ)|RZ]] mu 1976, ekyavirako ekikwekweto kya Yisirayiri ekyatuumibwa [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] . Olwo yagezaako okuwamba [[:en:Kagera_Region|ekitundu kya Kagera]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]] mu 1978. Mu kwanukula kwa Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], yalagira amagye ge [[:en:Uganda–Tanzania_War|okulumba Uganda]]. Amagye ga Tanzania n’abayeekera [[:en:Fall_of_Kampala|baawamba Kampala]] mu 1979 ne bagoba Amin mu buyinza. Amin yagenda mu buwanganguse, nga yasookera mu Libya, oluvannyuma nagenda mu [[:en:Ba'athist_Iraq|Iraq]], n'asembayo e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]], gye yabeera okutuusa lwe yafa mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/3155925.stm</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwalimu [[:en:Human_rights_abuse|okutyoboola eddembe ly’obuntu]] okwali kuyitiridde omuli [[:en:Political_repression|okunyigirizibwa mu byobufuzi]] n’okutta [[:en:Extrajudicial_killing|abantu mu ngeri etali ya mateeka]] wamu [[:en:Nepotism|n;obusosoze mu mawanga]], obuli bw’enguzi, n’okuddukanya obubi ennyo mu by’enfuna. Abatunuulizi b’ensi yonna n’ebibiina [[:en:Human_rights|ebirwanirira eddembe ly’obuntu]] bateebereza nti abantu wakati w’emitwalo 100 <ref>Ullman, Richard H. (April 1978).</ref> ne 500,000 be battibwa mu bukulembeze bwe. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
== Obuto bwe ==
Kumpi byonna ebigambibwa ku buto bwa Amin biwakanyizibwa kubanga teyewandiikako [[:en:Autobiography|kitabo kikwata ku bulamu bwe]] era teyakkiriza kuteeka bikwata ku bulamu bwe mu buwandiike. <ref name="okadameri">O'Kadameri, Billie (1 September 2003).</ref> Ebiwandiiko bya gavumenti ya Bungereza byalaga nti Amin yazaalibwa mu 1925; wabula mu kiseera ekyo tewali biwandiiko byakuumibwa ku bannayuganda. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> Mu mboozi ey’akafubo ne [[:en:Judith_Hare,_Countess_of_Listowel|Judith Hare]] mu 1972, Amin awa ekifo we yazaalibwa ng’ekyalo [[:en:Koboko|Koboko]] n’emyaka gye nga 46, ekyanditeeka omwaka gw’amazaalibwamu okubeera 1926. Mu kitabo ekyafulumizibwa mu 1977 aba [[:en:Little,_Brown_and_Company|Little, Brown and Company]] nga kyawandiikibwa omuwabuzi wa Bungereza mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng’akozesa [[:en:Pseudonym|erinnya ery’obulimba]] David Gwyn, Amin yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]] n’emyaka 48 gy'eyamuwandiikako nga kino kyali kiraga nti yazaalibwa mu 1928. Ebikwata ku bulamu bwa Amin ebisinga biva mu b'engandaze ate nga binyumizibwako mu mboozi wabula okunyonyola n'emboozi endala tezikakasibwa. Ennono za famire n'abobuyinza mu Saudi Arabia mu Jeddah bateeka olunaku lw’amazaalibwa ge nga 10 [[:en:Dhu_al-Hijja|Dhu al-Hijja]] 1346 ku [[:en:Islamic_calendar|kalenda y’Obusiraamu]] (30 Ogwokutaano 1928 mu kalenda ya Gregorian). <ref>Elliott, Chris (30 November 2014).</ref>
=== Obuto bwe ne Famire ===
[[File:NakaseroMarket.jpg|thumb|244x244px|[[:en:Nakasero|Olusozi Nakasero]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Disitulikiti egambibwa okuba nga Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye]]
Okusinziira ku famire ya Amin, engero ezikwata ku Uganda n’ebbaluwa ye ey’okufa kwe mu Saudi Arabia, Idi Amin Dada Oumee yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1928 ku ssaawa nga nnya ez’oku makya mu kifo kitaawe w’akolera, Shimoni Police Barracks ku [[:en:Nakasero|lusozi lw'e Nakasero]]<nowiki/>mu [[Kampala]] . <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> <ref name=":5">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yaweebwa erinnya Idi oluvannyuma lw'okuzaalibwa ku lunaku lw'ebikujjuko by'Abasiraamu olwa [[:en:Eid_al-Adha|Eid al-Adha]] . <ref name=":4" /> Okusinziira ku Fred Guweddeko, omunoonyereza ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], agamba erinnya lya Amin ezaliranwa ye Idi Awo-Ango Angoo. <ref name="monitor_01012004" /> Waliwo obutakkaanya ku makulu g'erinnya "Dada", ng'abamu bagamba nti lyali litegeeza "mwannyina" oba "enneeyisa y'abakazi" mu [[:en:Swahili_language|Luswayili]], naye ensonda ezisinga zikkiriza nti "Dada" yali kika mu lubu lw'aBakakwa elyabbulwa oluvannyuma lw'emigigi kkuminesatu. <ref name=":4" />
Yali mutabani wa Amin Dada Nyabira Tomuresu ow'okusatu(1889–1976), mu lubu lwa [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]], ne mukyala we ow'okubiri, Aisha Chumaru Aate (1904–1970), [[:en:Lugbara_people|Omulugbara]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kitaawe [[:en:Infant_baptism|yabatizibwa]] ng’[[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era n’azaalibwa n’erinnya Andreas Nyabira Tomuresu. Okusinziira ku munnamawulire wa Bungereza [[:en:David_Martin_(journalist)|David Martin]], Nyabira obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . [[:en:Islam|Yasiramuka]] mu 1910 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu magye g’Abangereza ag’amatwale ng'omukommonsi w'emulere ([[:en:Bugle|bugler]]) ng'ayita mu kojja we, omukulembeze w’ekika kya [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]] Sultan Ali Kenyi Dada ng’omwana [[:en:Child_soldiers_in_Uganda|omujaasi]] ow’emyaka mukaaga era n’aweebwa erinnya Amin Dada. <ref name="monitor_01012004" /> <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> Yeegatta ku Poliisi ekuuma amatwale ga Bungereza eya [[:en:Uganda_National_Police|Protectorate Police Force]] mu Kampala mu Nsambya Police Barracks mu 1913.
Nyabira ku mpaka yayingizibwa mu magye ga [[:en:History_of_the_British_Army|Bungereza]] aga [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) mu 1914 gye yalwana mu [[:en:World_War_I|Ssematalo eyasooka]] mu [[:en:East_African_campaign_(World_War_I)|kampeyini z’oBuvanjuba bwa Afrika]] mu [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] nga tannasiibulwa mu kitiibwa mu 1921 n’aweebwa ekibanja mu [[:en:Arua|Disitulikiti y’e Arua]] . Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku poliisi ya Protectorate Police Force mu bbaalakisi ya Poliisi ey’e Nsambya nga tannatwalibwa mu bbaalakisi ya poliisi e Shimoni mu 1928, Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye. Yakyusibwa n’atwalibwa mu bbaalakisi ya Poliisi e Kololo n’awummula emirimu gya poliisi mu 1931 n’aweereza nga Omukiise wa Pulezidenti (RDC) mu Disitulikiti y’e Arua.
Maama we Aisha Aate yazaalibwa ku butaka bwe Kakwa ne taata omu Lugbara. Okusinziira ku byonna, Aate yali musawo wa kinnansi, musawo w’ebimera, era nga muzaalisa. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Ng'ebula emyaka kkumi Amin azaalibwe, Aate yeegatta ku kibiina kya [[:en:Allah_Water|Allah Water]] (era ekimanyiddwa nga Yakani), nga kino kyali kibiina kyali kiwakannya obukulembeze bw'amatwale nga lyesigamiziddwa ku "mazzi ga Yakan" ekyali kinyikiddwamu ekimuli kya [[:en:Narcissus_(plant)|daffodil]] ekyali kimanyikiddwa nga Kamiojo, ekinyonyolwa nga 'LSD of Central Africa' . Ekibiina kino kyanyigirizibwa ab’obuyinza okuva mu bafuzi b'amatwale Abangereza, abaali bakitunuulidde ng’obuyeekera. <ref>Middleton, John (1963).</ref> <ref>Hansen, Holger Bernt (1991).</ref> Wadde nga okusinga bayogerwako ng'ekibiina ky'eddiini, Famire ya Amin egamba nti Aate yali musumba mu "Yakanye Order" kye bannyonnyola nga 'secret African society' nga Idi Amin naye yali mmemba, anti yakozesanga 'amazzi agaali gatwalibwa okuba ag'omukisa n'amaanyi amalala ag'enjawulo' mu ntalo.
Okusinziira ku famire ya Amin, Aate yali awonyezza Irene Drusilla Namaganda eyali Nnabagereka wa Buganda mu kiseera ekyo era mukyala wa [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Cwa II owa Buganda]], obugumba. Omulimu gwa Aate ogw’oku ntikko mu kibiina kya Allah Water kigambibwa nti gwafuna obwagazi bw’olulyo olulangira olwa [[:en:Buganda|Buganda]] era nga kigambibwa nti alina akakwate ku famire eno kyaviirako olugambo nti taata wa Amin omuzaale ye Daudi Chwa II. Engambo zino z'asaasanyizbwa mukyala wa Nyabira omukulu eyali talina mwana, ng'ono yali alina obukyayi eri Aate olw'okuba n'abaana babiri.
Okusinziira ku famire ya Amin, Idi Amin yaweebwa ekitiibwa kya Awon'go ( lit. 'noise' ), nga bajuliza ku lugambo olwali luyiting'ana ku kitaawe. Kigambibwa nti Idi yatwalibwa okukeberebwa ‘endaga buzaale ku kitaawe’ ng’akyali muwere nga kino ky'akolebwa abakadde b’ebika, nga kino kyalimu n'okumusuula okumala ennaku nnya mu kibira okumpi n’olusozi Liru e [[:en:Koboko|Koboko]] gye badda ne basanga Amin ng’akyali mulamu. Abakadde bano oluvanyuma lw'okulaba ekyamagero kino bakiteeka ku Nakan, omusota ogw’emitwe musanvu ogwali gusinzibwa mu ddiini y’ennono y’aba Kakwa. Muganda we ne mwannyina baafa mu 1932, Idi bwe yali wa myaka ena. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Bazadde ba Amin baayawukana ng’alina emyaka ena, era ebiwandiiko ebisinga biraga nti yasengukira ku bukojja mu 1944 mu byalo by'abalimi mu Gombolola y'e Mawale mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kigambibwa nti okwawukana kwa bazadde be kwava ku bigambo ebyali bisusse okuyitingana ku kitaawe wa Idi nga kino kyanyiiza nnyina. Wadde kyali kityo, famire ye y'akkaatiriza nti asigale ne kitaawe ng’ennono y’Abasiraamu mu Tanganyika, mu Disitulikiti y’e Arua, ate nnyina n’asigala ng’akola eby’okuwonya mu Buganda.
=== Obuvubuka bwe n'emisomo gye ===
Kigambibwa nti Amin bwe yali abeera n’abooluganda lwa nnyina, yali akola gwa [[:en:Goat_farming|kulunda mbuzi]] okuva ku myaka munaana okutuuka ku myaka kkumi. [[Ssemuto|[]] <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>Mu 1938, yasenguka n'adda mu maka ga Sheikh Ahmed Hussein mu kibuga ekyali kiliraanyewo eky'e [[:en:Semuto|Semuto]]<nowiki/>era n'atandiika [[:en:Hafiz_(Quran)|okuwata esuula za Quran]] nga bwayaziina okutuusa lwe yaweza emyaka 12. <ref name="monitor_01012004">{{Cite web |last=Guweddeko |first=Fred |date=12 June 2007 |title=Rejected then taken in by dad; a timeline |url=http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070612053237/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-date=12 June 2007 |access-date=8 August 2009 |website=[[Daily Monitor|The Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGuweddeko2007">Guweddeko, Fred (12 June 2007). </cite></ref>[[Bombo, Yuganda|]] Mu 1940, Amin y'adda e [[:en:Bombo,_Uganda|Bombo]]<nowiki/>ng'eno yali abeera ne Kojjaawe Yusuf Tanaboo. <ref name="monitor_01012004" /> Yagezaako okwewandiisa okugenda mu [[:en:Primary_school|Pulayimale]] kyokka n’agaanibwa, kino kigambibwa nti kyava ku busika bwa Amin obwa kitaawe [[:en:Nubians|Omunnubbi]] . <ref name="monitor_01012004" />
Mu mwaka gwe gumu, Amin yafuna ebisago bwe yali yeetabye mu buvuyo mu Nubia nga balwanyisa obusosoze mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] e [[:en:Wandegeya|Wandegeya]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yawandiisibwa mu [[:en:Madrasa|madrasa]] ya Garaya e Bombo era n’asigala ng’akwata Quran mu mutwe wansi wa Mohammed Al Rajab okutuusa mu 1944, era kigambibwa nti yawangula awaadi mu kusoma mu 1943. <ref name="monitor_01012004" /> Amin yawandiisibwa mu magye g’amatwale wamu n’abayizi abalala kkumi na bataano nga tannasiibulwa olw’okuba yali akyali muto. <ref name="monitor_01012004" />
Mu 1945, yagenda mu Kiyindi Parish mu [[:en:Bwaise|Bwaise Parish]] n’akola emirimu egy’enjawulo omwali n’okumala akaseera ng’omukuumi w’omulyango n’omuyambi w'omukuumi w'ekizimbe kya [[:en:Grand_Imperial_Hotel|Grand Imperial Hotel]] mu Kampala. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
== Amagye ga King's African Rifles ==
Amin yeegatta ku maggye ga King’s African Rifles (KAR) mu 1946 ng’omuyambi w’omufumbi, ate mu kiseera kye kimu yali afuna okutendekebwa mu by’amagye okutuusa mu 1947. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> <ref name="britannica">https://web.archive.org/web/20070314142415/https://www.britannica.com/eb/article-9007180/Idi-Amin</ref> Mu bulamu obw’oluvannyuma yalimba nti yaweereza mu [[:en:Burma_Campaign|kampeyini y'e Burma]] eya [[:en:World_War_II|Ssematalo ow'okubiri]] . <ref name="Keatley" /> <ref name="portrait">''General Idi Amin Dada: A Self Portrait''.</ref> <ref>Bay, Austin (20 August 2003).</ref> Yakyusibwa n'agenda e Kenya okukola emirimu gy'amagye ag'ebigere mu 1947, era n'aweereza mu kibinja ky'amagye g'okuttaka ag'oku bigere ekya 21st KAR mu [[:en:Gilgil|Gilgil]], [[:en:Kenya_Colony|Amatwale ga Kenya]] okutuusa mu 1949. Omwaka ogwo, ekibinja kye kyasindikibwa mu Bukiikakkono bwa Kenya okulwanyisa [[:en:Shifta_War#background|abayeekera ba Somalia]] . Mu 1952, ekibinja kye kyasindikibwa okulwanyisa [[:en:Mau_Mau_rebellion|abayeekera ba Mau Mau]] mu Kenya. Yakuzibwa n’afuulibwa Kkopolo mu mwaka gwe gumu, oluvannyuma n’afuulibwa saajenti mu 1953. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Mu 1959, Amin yafuulibwa [[:en:Effendi|Effendi Class 2]] (Warrant Officer), <ref name="gazette" /> eddaala erisinga obunene eri omujaasi omuddugavu mu KAR. Amin yakomawo mu Uganda mu mwaka gwe gumu n’afuna ekifo ku kakiiko akaaliwo akaseera akatono nga Lieutenant nga 15 Ogwomusanvu 1961, n’afuuka omu ku Bannayuganda ababiri abaasooka okufuuka ba commissioned officers. <ref name="gazette">https://www.thegazette.co.uk/London/issue/42461/supplement/6682</ref> Yaweebwa omulimu gw’okukkakkanya oluyogaano olw'aliwo olw’ente wakati wa [[:en:Karamojong_people|Bakaramoj]]<nowiki/>a ba Uganda n’abalunzi ba [[:en:Turkana_people|Turkana]]<nowiki/>abatambulatambula mu Kenya. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Okusinziira ku munoonyereza Holger Bernt Hansen, endowooza ya Amin, enneeyisa ye n’obukodyo bw’empuliziganya byakwatibwako nnyo olw’ebyo bye yayitamu mu magye g’amatwale. Kuno kwali n’engeri gye yakulembera obutereevu aky'amuviirako okwettanirwa mu bitundu ebimu mu bantu ba Uganda.
== Okulinnya kw'Eggye lya Uganda ==
Mu 1962, oluvannyuma lwa Uganda okufuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]], Amin yakuzibwa n’afuulibwa kapiteeni n’oluvannyuma, mu 1963, n’afuulibwa meeja. Yalondebwa okuba omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 ate omwaka ogwaddako n’alondebwa n’afuuka Omuduumizi w’amagye. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Mu 1970, yakuzibwa n’afuulibwa omuduumizi w’amagye gonna. <ref name="britishcouncil">{{Cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref>
Amin yali munnabyamizannyo mu kiseera kye yamala mu magye ga Bungereza ne Uganda. Ku fuuti 1.93 m n'obuwanvu bwa (6 ft 4 in) era nga wakiwago, yali nnantameggwa wa [[:en:Ugandan|Uganda]] mu bikonde by’obuzito obutono okuva mu 1951 okutuuka mu 1960, nga kw’otadde n’okuwuga. Amin era yali muteebi wa rugby ow’entiisa, <ref name="Scotsman">Bridgland, Fred (16 August 2003).</ref> <ref name="CainGrowden">https://en.wikipedia.org/wiki/Chichester</ref> wadde ng’omuserikale omu yamugamba nti: 'Amin musajja mulungi nnyo era muzannyi wa rugby omulungi naye ng'amagumba kumpi gava mu bulago era yeetaaga ebintu okunnyonnyolwa mu bigambo mu ebbaluwa . <ref name="CainGrowden" /> <ref name="Scotsman2">Johnston, Ian (17 August 2003).</ref> Mu myaka gya 1950, yazannyirako mu ttiimu ya Nile RFC. <ref name="RugbyDis">Cotton, p. 111</ref>
Waliwo olugero olutera okuddibwamu nti yalondebwa okudda mu bigere bya Ttiimu ya rugby eya [[:en:East_Africa_rugby_union_team|East Africa rugby union team]] mu mupiira gwabwe [[:en:1955_British_Lions_tour_to_South_Africa|ogw'okutambula mu 1955]] ne [[:en:British_and_Irish_Lions|British Lions]] . Kyokka Amin talabika mu kifaananyi kya ttiimu oba ku lukalala lwa ttiimu olutongole. <ref>Campbell, M. and Cohen, E.J. (1960) ''Rugby Football in East Africa, 1909–1959''. </ref>
[[File:Idi_Amin_-_Levi_Eshkol_-_Entebbe_1966-06-12.jpg|left|thumb|Amin (wakati ku kkono) ng’akulira abakozi bwe yali akyalidde [[:en:Prime_Minister_of_Israel|Katikkiro]] wa [[:en:Israel|Yisirayiri]] [[:en:Levi_Eshkol|Levi Eshkol]] (wakati) mu 1966]]
Mu 1965, [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ne Amin b'enyigira mu ddiiru y’okukukusa amasanga ne zaabu okubiyingiza mu Uganda okuva mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Ddiiru eno, oluvannyuma General Nicholas Olenga, omukwanaganya w’eyali omukulembeze wa Congo, [[:en:Patrice_Lumumba|Patrice Lumumba]], yali kitundu ku nteekateeka y’okuyamba amagye agaali gawakanya gavumenti ya Congo okusuubula amasanga ne zaabu okuweebwa emmundu ezaali zikukusibwa Amin. Mu 1966, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yasaba wabeewo okunoonyereza. Obote yassaawo ssemateeka omupya ng’aggyawo obwapulezidenti obw’emikolo egyali gitegekebwa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] n'eyelangirira nga Pulezidenti ow’oku ntikko. Yakuza Amin n’afuuka kkano era omuduumizi w’amagye. Amin yakulembera [[:en:Battle_of_Mengo_Hill|olulumba]] olw'akolebwa ku lubiri lwa Kabaka n'awaliriza Mutesa okuwangangukira mu Bungereza, gye yasigala okutuusa lwe yagya omukono mu ngabo mu 1969. <ref>http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> <ref name="bookrags">http://www.bookrags.com/biography/idi-amin-dada</ref>
Amin yatandika okuwandiika abakakwa, Lugbara, [[:en:South_Sudanese|South Sudanese]], n’embu z'abantu abalala mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] ekiriraanye [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . Aba Sudaani b'omu Bukiikaddyo baali batuuze mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri, nga bava South Sudan okuweereza mu magye g’amatwale. Amawanga ga Afrika mangi mu Bukiikakkono bwa Uganda gabeera mu Uganda ne South Sudan; ebigambibwa bikyaliwo nti eggye lya Amin lyali lisinga kubaamu bajaasi ba South Sudan. <ref name="Anyanya">Nantulya, Paul (2001).</ref>
== Okuwamba obuyinza ==
[[File:Obote_cropped.png|thumb|[[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], pulezidenti wa Uganda ow'okubiri, Amin gwe yasuula mu lutalo lw'[[:en:Coup_d'état|okuwamba gavumenti]] mu 1971]]
Oluvannyuma w'abalukawo enjawukana wakati wa Amin ne Obote, ng'obuzibu bw'ava ku buwagizi Amin bwe yali azimbye mu magye ga Uganda ng’ayingiza abantu okuva mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]], okwenyigira mu bikwekweto okuwagira [[:en:First_Sudanese_Civil_War|obuyeekera mu South Sudan]] n’okugezaako okutta Obote mu 1969. Mu Gwekkumi 1970, Obote yeddiza obuyinza ku magye, n’akakkanya ku buyinza bwa Amin ku kifo kye yamala emyezi eky’omuduumizi w’amagye gonna okutuuka ku muduumizi w’amagye ga Uganda. <ref name="britishcouncil"/> <ref>https://origins.osu.edu/milestones/idi-amins-uganda-coup-1971?language_content_entity=en</ref>
Olw’okukimanya nti Obote yali ateekateeka kumukwata olw’okukozesa obubi ssente z’amagye, Amin yawamba obuyinza nga yeyambisa amaggye mu kyayitibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|military coup]] ng’ayambibwako ba agenti ba gavumenti ya [[:en:Israel|Yisirayiri]] <ref>https://www.independent.co.uk/news/world/africa/revealed-how-israel-helped-amin-to-take-power-100683.html</ref> <ref>https://www.nzherald.co.nz/world/why-israel-and-britain-were-delighted-at-amins-rise/Y2EVWPDJRA3FH64KE4XWVWAAKU/</ref> <ref>https://www.jpost.com/magazine/books/clandestine-and-creative-diplomacy-323185</ref> nga 25 Ogusooka 1971, nga Obote ali mu lukiiko lwa [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_1971|Commonwealth summit]] mu Singapore. Abajaasi abeesigwa eri Amin baasiba ekisaawe [[:en:Entebbe_International_Airport|ky’ennyonyi Entebbe]] ne bawamba Kampala. Abajaasi bazingako amaka ga Obote ne baziba n'enguudo ennene. Ebyafulumizibwa ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|leediyo Uganda]] byalumiriza gavumenti ya Obote okubamu obuli bw'enguzi n'okuyisa abantu b'omu [[:en:Lango_sub-region|kitundu ky'e Lango]] mu ngeri ey'enjawulo . Abantu bawulirwa ku nguudo z'omu Kampala nga bajjabaganya oluvannyuma lw'okuwulira eby'ali biweerezeddwa ku leediyo. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/25/newsid_2506000/2506423.stm</ref> Amin, eyeeyanjula ng’omujaasi, so si munnabyabufuzi, yalangirira nti [[:en:Military_dictatorship|gavumenti y’amagye]] ejja kusigala ng’[[:en:Caretaker_government|obukulembeze obulabirizi]] okutuusa ng’okulonda okupya, okwali okw'okubaawo ng’embeera emaze okudda mu nteeko. Yasuubizza okuyimbula [[:en:Political_prisoner|abasibe bonna abaali bakwatibwa olw'ebyobufuzi]] . <ref>Fairhall, John (26 January 1971)</ref>
Amin yakola olumbe lw’eggwanga mu Gwokuna 1971 olwa Ssekabaka Edward Mutesa owa Buganda era pulezidenti, eyali afiiridde mu buwanganguse. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Obukulembeze ==
=== Okuteekawo obufuzi bw’amagye ===
Nga 2 Ogwokubiri 1971, oluvannyuma lwa Sabbiiti emu ng'okuwamba gavumenti kuwedde, Amin y'erangirira nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Commander-in-Chief|omuduumizi w’amagye]], [[:en:Chief_of_Staff|akulira]] amagye ga Uganda, era akulira amaggye g’omu bbanga. Yayimiriza obuwaayiro obumu obwa [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]], era mu bbanga ttono n’atandikawo olukiiko oluwabula ku by'okwerinda nga lwalimu abaserikale b’amagye nga ye Ssentebe. Amin yateeka [[:en:Military_tribunal|kkooti z'amagye]] waggulu w'enkola ya [[:en:Civil_law_(legal_system)|civil law]], n'alonda abajaasi ku bifo eby'oku ntikko mu gavumenti n'[[:en:Government-owned_corporation|ebitongole bya gavumenti]], era n'ategeeza ba [[:en:Cabinet_(government)|Minisita ba kabineeti]] aba bulijjo abaali balondeddwa nti baali bakuyisibwa mu empisa ennungi n'obukkakamu nga bakolagana n'abantu abalala ([[:en:Military_courtesy|military courtesy]]). <ref name="britishcouncil"/> <ref name="LOC_Rule_Under_Amin">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Enkola ya Amin ey'obwannakyemalira ([[:en:Rule_by_decree|ruled by decree]]) ; mu kiseera ky’obukulembeze bwe yafulumya ebiragiro nga 30. <ref>Mugabe, Faustin (26 May 2019).</ref> <ref>Krcmaric, Daniel (2015).</ref>
Amin yakyusa erinnya lya ly'ekisulo kya Pulezidenti mu Kampala okuva mu Government House n'akituuma "The Command Post". Yasatulula ekitongole ekikessi ekya General Service Unit (GSU) ekyatondebwawo gavumenti eyasooka, n’akisikiza n'ekitongole ky'ebyokunoonyereza ekya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB). Ekitebe kya SRB e [[:en:Nakasero|Nakasero]] kyafuuka ekifo ky'[[:en:Torture|okuttulugunya]] abantu n’[[:en:Capital_punishment|okuta ng'ekibonerezo]] mu myaka egyaddirira. <ref name="LOC_Security">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Ebitongole ebirala ebyakozesebwanga okuyigganya abaali bawakanya mwalimu [[:en:Military_police|poliisi y’amagye]] n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda mu bantu ekya Public Sfety Unit (PSU). <ref name="LOC_Security" />
Obote yabudamako mu Tanzania, nga Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] amuwaddeyo ekifo ekikuumirwamu obuddukiro. Obote yegattibwako Bannayuganda ababundabunda 20,000 abadduka mu Amin. Abawanganguse baagezaako naye ne balemererwa okweddiza Uganda mu 1972, nga bayita mu kaweefube [[:en:Coup_d'état|w’okuwamba gavumenti]] mu ngeri etategekebwa bulungi. <ref name="invasion">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,946151,00.html</ref>
=== Okuyigganyizibwa kw’amawanga n’ebibiina by'ebyobufuzi ===
[[File:Amin_Dadas_Torture_chambers.jpg|thumb|Bangi ku bantu abaakosebwa gavumenti ya Amin baafiira mu bisenge eby’okutulugunyizibwa mu kiseera kye.]]
Amin yeesasuza olw’okugezaako [[:en:1972_invasion_of_Uganda|okulumba kw'aBannayuganda abaali mu buwanganguse mu 1972]] bwe yagogola [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|Eggye lya Uganda]] nga agyamu abawagizi ba Obote, ng’okusinga abo baali bava mu mawanga ga [[:en:Acholi_people|Acholi]] ne [[:en:Langi_people|Lango]] . <ref name="TallJstor">Tall, Mamadou (Spring–Summer 1982).</ref> Mu Gwomusanvu 1971, abajaasi ba Lango ne Acholi baali batirimbulwa mu [[:en:Barracks|bbaalakisi]] y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ne [[:en:Mbarara|Mbarara]] . <ref>Lautze, Sue.</ref> Ku ntandikwa ya 1972, abajaasi ba Acholi ne Lango nga 5,000, n’abantu baabulijjo abaali bakubisamu mirundi ebiri, baali babula. <ref name="telegraph_obituary">Moore, Charles (17 September 2003).</ref> Mu bbanga ttono, abaakosebwa baatuuka n’abantu [[:en:Ethnic_group|ab’amawanga]] amalala, bannaddiini, bannamawulire, abayiiya, ab'ebitiibwa mu gavumenti, abalamuzi, bannamateeka, [[:en:Student_movements_in_Uganda|abayizi]] n’abagezigezi, abateeberezebwa okuba abamenyi b’amateeka, n’abagwira. Mu mbeera eno ey’effujjo, abantu abalala bangi battibwa olw’ebigendererwa by’obumenyi bw’amateeka oba olw’okwagala. Oluusi emirambo gyasuulibwanga mu mugga Kiyira. <ref>https://web.archive.org/web/20071128072410/http://web.amnesty.org/aidoc/aidoc_pdf.nsf/d45725da5fa95f1f80256a2b00642199/cde8ef35a67e99e3802569a70019299e/%24FILE/a3307593.pdf</ref>
Ettemu lino eryakumibwamu omuliro aba mawanga, ebyobufuzi, n’eby’ensimbi, lyagenda mu maaso mu myaka omunaana Amin gye yamala ng’omukulembeze. Omuwendo omutuufu ogw’abantu abattiddwa tegumanyiddwa. Akakiiko k'abalamuzi n'ebannamateeka ak'ensi yonna aka [[:en:International_Commission_of_Jurists|International Commission of Jurists]] kateebereza nti omuwendo gw’abattibwa gwali tegukka wansi wa 80,000 ate nga guyinza okuba nga guwera 300,000. Okubalirira okwakung’aanyizibwa ebibiina by’abawangalira mu buwanganguse nga biyambibwako ekitongole kya [[:en:Amnesty_International|Amnesty International]] kulaga nti omuwendo gw’abattibwa guli 500,000. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Mu kitabo kye ekya 1997 ''State of Blood: The Inside Story of Idi Amin'', [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] (eyali minisita wa Uganda okumala emyaka esatu mu kabineti ya Amin) agamba nti 'enneyisa ya Amin yandiba ng'esibuka ku buvo bwe oba ekika kye'. <q class="inline-quote inline-quote-marks">Okufaananako n’ebibiina by’abalwanyi ebirala bingi, [[:en:Kakwa_people|Abakakwa]], ekika kya Amin, bamanyiddwa nti baakolanga emikolo gy’omusaayi ku balabe abattibwa. Bino bizingiramu okusala ekifi ku mulambo okusobola okufuga omwoyo gw’omufu oba okuloza ku musaayi gw’oyo attiddwa okusobola okufuula omwoyo ogwo obutaba gwa bulabe. Emikolo egy’engeri eno gikyaliyo mu Bakakwa. Enkola za Amin tezikoma ku kuloza ku musaayi: emirundi egiwerako y'annewanirangako n’abalala nti yalyako mu nnyama y’omuntu.</q> (Kyemba 109–10) <ref>''A state of blood: The inside story of Idi Amin''</ref>
Mu bantu abamanyiddwa ennyo abattibwa mwe muli [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] eyali Ssaabaminisita ne [[:en:Chief_justice|Ssaabalamuzi]] ; [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], [[:en:Archbishop|ssaabalabirizi]]<nowiki/>w'aba [[:en:Anglican_Communion|Anglican]] ; Joseph Mubiru, eyali Gavana wa [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda]] ; Frank Kalimuzo, omumyuka wa Cansala wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ; Byron Kawadwa, omuwandiisi w’emizannyo omututumufu; ne baminisita babiri abaali ku kabinenti ya Amin, [[:en:Erinayo_Wilson_Oryema|Erinayo Wilson Oryema]] ne [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Charles Oboth Ofumbi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20070613161724/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/amin6.php</ref>
Amin yayingiza abagoberezi be okuva mu ggwanga ly'Abakakwa, wamu n’aba South Sudan, n’Abanubbi. Mu 1977, ebibinja bino ebisatu byakola ebitundu 60 ku 100 ku ba Genero 22 ab’oku ntikko ate ebitundu 75 ku 100 ku kabineti. Mu ngeri y’emu Abasiraamu baakola ebitundu 80 ku 100 n’ebitundu 87.5 ku buli 100 ku bibinja bino newankubadde nga baali ebitundu 5 ku buli 100 bokka ku miwendo gy'abantu. Kino kiyambako mu kunnyonnyola ensonga lwaki Amin yasimattuka okuwamba gavumenti ye emirundi munaana. <ref>Stefan Lindemann, The ethnic politics of coup avoidance, page 20</ref> Amagye ga Uganda gakula okuva ku 10,000 okutuuka ku 25,000 mu mwaka gwa 1978. Amagye ga Amin okusinga gaali ga kupangisa. Ekitundu ky’abajaasi baali ba South Sudan ate ebitundu 26 ku 100 baali ba Congo, nga ebitundu 24 ku 100 bokka be Bannayuganda ng’abasinga Basiraamu n'[[:en:Kakwa_people|Abakakwa]] . <ref>Andrew Mambo and Julian Schofield, "Military Diversion in the 1978 Uganda-Tanzania War", page 12</ref>
[[File:Aziaten_die_Oeganda_uitgewezen_zijn_op_Schiphol,_groep_Aziaten_na_aankomst,_Bestanddeelnr_926-0503.jpg|thumb|Ababundabunda okuva mu kibiina kya Uganda ekya Asian Community mu [[:en:Netherlands|Budaaki]], Ogwekkuminogumu 1972]]
Mu Gwomunaana 1972, Amin yalangirira kye yayita "olutalo lw'ebyenfuna", enkola ezaalimu okunyaga ebintu eby'Aba yindi n'Abazungu. Bannayuganda aba Asia 80,000 abasinga baali bava ku [[:en:Indian_subcontinent|Ssemazinga wa Buyindi]] era nga bazaalibwa mu ggwanga lino, bajjajjaabwe baali bazze mu Uganda nga banoonya obugagga mu kiseera nga Buyindi ekyali ttundutundu lya Bungereza. <ref>https://timesofindia.indiatimes.com/india/Idi-Amin-had-targeted-Indians-in-70s/articleshow/1911455.cms</ref> Bangi baalina bizinensi, omwali amakolero amanene, ebyakola omugongo gw’ebyenfuna bya Uganda. <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> <ref name="auto">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/7/newsid_2492000/2492333.stm</ref> <ref name="Flight of the Asians">https://web.archive.org/web/20110129090114/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,906327,00.html</ref> Mu butuufu, yatuuka n'okuyita Abayindi "Abayudaaya" olw'okufuga kwabwe mu by'obusuubuzi n'okulowoozebwa nti bafuga ebyenfuna. <ref>Oded, Arye (2006).</ref> Ekirala, Amin yalaga okusaasira kwe eri Hitler bwe yagamba nti Hitler mutuufu olw'okwokya Abayudaaya abaali basoba mu bukadde omukaaga kubanga "Abayisirayiri si bantu abakolera obuntu." <ref>https://jcpa.org/article/justifying-the-holocaust-and-promoting-a-second-one/</ref>
Nga 4 Ogwomunaana 1972, Amin yafulumya ekiragiro ng'[[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|alagira okugoba]] Abayindi 50,000 abaali balina paasipooti z’Abangereza. Kino oluvannyuma kyakyusibwa ne kizingiramu abantu bonna aba Asia 60,000 abataali bannansi ba Uganda. Amin yagamba nti yali afunye ekirooto Katonda nga amugamba nti alina okugoba Abayindi bonna olw’obulungi bwa Uganda. Ekirala, yali alowooza nti Abayindi bano be baali bataataganya eby'enfuna bya Uganda. <ref>Brown, Thomas (31 August 2022).</ref> Okugatta ku ekyo, ensonga Amin ze yayogerako zaali ziraga nti abantu yasinzira ku bungi bw'abwe okubagoba . <ref>https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199296057.003.0002</ref> Bannayuganda-Abayindi abawera 30,000 be basenguka ne bagenda mu Bungereza. Abalala baagenda mu mawanga agali wansi w'omukago gwa Commonwealth nga [[:en:Australia|Australia]], [[:en:South_Africa|South Africa]], [[:en:Canada|Canada]] ne [[:en:Fiji|Fiji]] oba mu [[:en:India|Buyindi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Pakistan|Pakistan]], [[:en:Sweden|Sweden]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] ne [[:en:United_States|Amerika]] . <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> Amin yanyaga bizinensi n’ebintu eby’Aba Asia n’Abazungu n’abikwasa abawagizi be. Awatali bannannyini n’abalina obumanyirivu, bizinensi z'addukanyizibwa bubi era amakolero mangi ne gagwa olw’obutaba na bukugu mu mirimu n’okuziddukanya. Kino kyalaga nti kya kabi eri eby'enfuna bya Uganda ebyali bikenderedde ddala. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin"/> Mu kiseera ekyo, abantu b’omu Asia baali bakola ebitundu 90% ku nsimbi z’omusolo mu ggwanga; olw’okuggyibwako, gavumenti ya Amin yafiirwa ekitundu kinene ku nsimbi gavumenti ze yafuna. Ebyenfuna byonna wabula byagwa. <ref>https://www.economist.com/britain/2022/08/18/50-years-on-from-the-arrival-of-the-ugandan-asians</ref>
Idi Amin yatta abasuubuzi Abawalabu aba [[:en:Yemenis|Yemen]] [[:en:Hadharem|Hadrami]] ababalirirwamu 500. <ref>Jacobsen, Frode F. (2009).</ref> <ref>https://vdoc.pub/documents/hadrami-arabs-in-present-day-indonesia-routledge-contemporary-southeast-asia-series-2fgmpjeslf00</ref>
Mu 1975, [[:en:Emmanuel_Bwayo_Wakhweya|Emmanuel Bwayo Wakhweya]], Minisita wa Amin ow’ebyensimbi era eyaweerereza ebbanga eddene mu kabineti ow'ekiseera ekyo, yasuulawo emirimu n'addukira mu kibuga jya Bungereza ekikulu [[:en:London|London]] . <ref>https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html</ref> Okwewaggula kuno kwayamba [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]], minisita w’ebyobulamu wa Amin era eyali omukungu mu gavumenti ya Obote eyasooka, [[:en:Defection|okwewaggula]] mu 1977 n’asiisira mu Bungereza. Kyemba yawandiika era n’afulumya akatabo ka ''A State of Blood'', eyasooka okubikkula obukulembeze bwa Amin obw’omunda. <ref>https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/henry-kyemha/a-state-of-blood-the-inside-story-of-idi-amin/</ref>
Nga 25 Ogwomukaaga 1976, olukiiko lw’ebyokwerinda lwalangirira Amin okubeera [[:en:President_for_life|Pulezidenti obulamu bwe bwonna]] . <ref>https://observer.ug/lifestyle/69226-magembe-book-tells-how-amin-was-declared-life-president-of-uganda</ref>
=== Enkolagana y’ensi yonna ===
Mu kusooka, Amin yawagirwa amawanga g’oBugwanjuba nga [[:en:Israel|Yisirayiri]], [[:en:West_Germany|West Germany]], n’okusingira ddala Bungereza. Mu myaka gya 1960 nga gigenda okuggwaako, ekisinde kya Obote eky'atuumibwa [[:en:Move_to_the_left|move to the left]], nga kino ky'alimu [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]] ye n’okufuula kkampuni 80 eza Bungereza [[:en:Nationalisation|eza gavumenti]] kyaleetawo okutya mu mawanga g'ebulaaya nti kino ky'andiviirako okukendeera mu by'obugagga by'e baali bafuna mu Afrika n’okuteeka Uganda mu omukago gwa [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Amin eyali aweerezzaako mu maggye g'amatwale aga King's African Rifles n'okwetaba mu lutalo lw'Abangereza okukkakanya [[:en:Mau_Mau_uprising|okwegugunga kwa Mau Mau]] nga Uganda tennafuna bwetwaze, Abangereza baali bamumanyi nga 'omuntu omwesiimbu eri Bungereza'.. . Kino kyamufuula omulonde ey'eyoleka ng’omusika wa Obote. Wadde nga abamu bagamba nti Amin yateekebwateekebwa okuweebwa obuyinza nga mu 1966, olukwe lw’Abangereza n’amawanga amalala ag’amawanga g’obugwanjuba lw'atandika n’amaanyi mu 1969, oluvannyuma lwa Obote okutandika enteekateeka ye ey’okufuula eggwanga. <ref>http://www.hartford-hwp.com/archives/36/502.html</ref>
Mu mwaka gwonna ogwasooka ogw’obwapulezidenti, Amin yafuna obuyambi obukulu mu by’amagye n’ensimbi okuva mu Bungereza ne Yisirayiri. Mu Gwomusanvu 1971 yakyala mu mawanga gombi n’asaba eby'okulwanyisa eby’amagye eby’omulembe, kyokka amawanga ne gagaana okuwaayo ebikozesebwa okuggyako nga gavumenti ya Uganda ebisasulidde. Amin yasalawo okunoonya obuyambi awalala era mu Gwokubiri 1972 yakyalira [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]] . Amin yavumirira enzikiriza ya [[:en:Zionism|Zionism]], era mu kwanukula omukulembeze wa Libya [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] n’asuubiza okuwola Uganda obukadde bwa ddoola 25 mu bwangu okugobererwa okuwola okulala okuva mu bbanka ya Libya–Ugandan Development Bank. Mu myezi egyaddirira Amin yaggyawo abawabuzi b’amagye ga Yisirayiri mu gavumenti ye, n’agoba abakugu abalala bonna aba Yisirayiri, era okukkakkana ng’amenyawo enkolagana y’ekikungu. Gaddafi era ye yatabaganya okugonjoola obukuubagano obwaliwo wakati wa Uganda ne Sudan, era Amin yakkiriza okukomya okuwagira abayeekera ba [[:en:Anyanya|Anyanya]] mu Bukiikaddyo bwa Sudan era mu kifo ky'ekyo yayingiza abaaliko abayeekera mu magye ge
Oluvanyuma lw’okugobwa kw’Abayuganda-Abayindi mu 1972 ng’abasinga baali bava mu Buyindi, Buyindi yasalako [[:en:Diplomatic_relations|enkolagana yaayo]] ne Uganda. Mu mwaka gwe gumu, ng'ekitundu ku "lutalo lwe olw'ebyenfuna", Amin yamenyawo enkolagana y'abakungu ne Bungereza ne yeddiza bizinensi zonna eza Bungereza nazifuula za Uganda. <ref>Baltrop, Paul (17 December 2014).</ref> Bungereza ne Yisirayiri bakomya eby'obusuubuzi byonna bye baali bakola ne Uganda, naye omuwatwa guno ogw'ebyobusuubuzi gwazibibwa mangu nnyo Libya, Amerika, ne Soviet Union.
Soviet Union wansi wa [[:en:Leonid_Brezhnev|Leonid Brezhnev]] yeeyongera okwagala Uganda ng’enkola ey’obukodyo ey’okuziyiza obuyinza bwa [[:en:China|Bachina]] obwali bulowoozebwa mu Tanzania n’obuyinza [[:en:Western_world|bw’amawanga g'Ebulaaya]] mu Kenya. Yasindika amagye mu Uganda mu Gwekkuminogumu 1973. Wadde nga yali tesobola kuvugirira mutindo gwa nsimbi ogwali gufunibwa okuva mu mawanga g’Ebulaaya, Soviet Union yasalawo okuwa Amin ebikozesebwa mu by’amagye okufuna obuwagizi bwe. Soviet Union mu bwangu ddala yafuuka omuvugirizi wa Amin mu by'okulwanyisa nga yaweereza Uganda ttanka z'amagye ennwanyi, ennyonyi nnamunkanga, ebikompola, n'ebyokulwanyisa ebitono. Mu 1975, kyateeberezebwa nti Abasoviyeti baali bawadde gavumenti ya Amin obukadde bwa ddoola 12 okumuyambako mu by’enfuna n’obukadde bwa ddoola 48 mu by’okulwanyisa. Amin naye yasindika Bannayuganda enkumi eziwera mu mawanga ga [[:en:Eastern_Bloc|Eastern Bloc]] okutendekebwa mu by’amagye, ebukessi, n’eby’ekikugu naddala [[:en:Czechoslovakia|Czechoslovakia]] . [[:en:East_Germany|East Germany]] yali yeenyigira mu kitongole kya General Service Unit ne State Research Bureau, ebitongole ebibiri ebyasinga okumanyika olw’obutujju. Mu kiseera Uganda we yalumbira Tanzania mu 1979, East Germany yagezaako okuggyawo obujulizi obulaga nti yali ekolaganye n'ebitongole bino.
Mu Gwekkuminebiri wa 1973, Amin yatongoza enkola ey’okusaaga ‘Save Britain Fund’ mu kiseera [[:en:1973–1975_recession|ky’okusereba kw’eby’enfuna mu 1973–1975]] 'okutereka n'okuyamba abaali abakulembeze b'amatwale okuva mu njega y'eby'enfuna' nga bawaayo eby'etaago ng'emmere n’okukunga Bannayuganda okuwaayo. <ref>{{Cite book |last=Sharpe |first=James |date=2012 |title=Foreign Exchange: The Complete Deal A Comprehensive Guide to the Theory and Practice of the Forex Market |publisher=Harriman House |page=17}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Turner |first=Alwyn W. |date=2009 |title=Crisis? What Crisis? Britain in the 1970s |publisher=Aurum}}</ref> Mu 1974, yawaayo okukyaza n’okutabaganya enteeseganya okumalawo [[:en:The_Troubles|obukuubagano mu Northern Ireland]], n'okukkiriza nti ekifo kya Uganda ng’eyali ettundutundu lya Bungereza kigikakkatako okukikola. <ref>https://www.belfasttelegraph.co.uk/news/cabinet-papers-dictator-amin-offered-to-broker-ulster-deal/28229409.html</ref>
[[File:Idi_Amin_and_Mobutu.jpeg|left|thumb|Amin akyalidde nnakyemalira wa [[:en:Zaire|Zairi]] [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu]] mu lutalo lwa [[:en:Shaba_I|Shaba I]] mu 1977]]
Mu Gwomukaaga 1976, Amin yakkiriza ennyonyi ya [[:en:Air_France|Air France]] okuva mue [[:en:Tel_Aviv|Tel Aviv]] okutuuka e [[:en:Paris|Paris]] ng'eno yali ewambibwa bammemba babiri ab’ekibiina kya [[:en:Popular_Front_for_the_Liberation_of_Palestine_–_External_Operations|Popular Front for the Liberation of Palestine – External Operations]] (PFLP-EO) ne ba mmemba babiri ab'ekibiina kya German [[:en:Revolutionary_Cells_(German_group)|Revolutionäre Zellen]] okukka ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe. Abawambi bano beegattako bannaabwe abalala basatu. Amangu ddala nga wayise ekiseera, abawambe 156 abatali Bayudaaya era nga tebalina paasipooti za Yisirayiri baayimbulwa ne batwalibwa mu ne batwalibwa mu kifo ekitali kya bulabe, wabula ate Abayudaaya 83 ne bannansi ba Yisirayiri, wamu n’abalala 20 abaagaana okubasuula (mu bano mwalimu kapiteeni n’abakozi b’ennyonyi ya Air France eyawambibwa), ne basigala nga bawambe. <ref name="auto1">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/7/newsid_2496000/2496095.stm</ref> Mu kikwekweto kya Yisirayiri eky’okununula ekyatuumibwa erinnya lya Operation Thunderbolt (ekimanyiddwa ennyo nga [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] ), mu kiro ekya 3–4 Ogwomusanvu 1976, ekibinja kya bakomando ba Yisirayiri b'ava mu Yisirayiri ne bawamba obuyinza ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, ne basumulula kumpi abawambe bonna. Abawambe basatu baafiira mu kikwekweto kino ate 10 ne balumizibwa; abawambi musanvu, abajaasi ba Uganda nga 45, n’omujaasi wa Yisirayiri omu, [[:en:Yoni_Netanyahu|Yoni Netanyahu]] (omuduumizi w’ekibinja kino) battibwa. Omuwambe owokuna, [[:en:Murder_of_Dora_Bloch|Dora Bloch]] ow’emyaka 75, omukyala omuyudaaya omuzungu omukadde eyali atwaliddwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu Kampala nga tebannaba kudduukirira bantu, oluvannyuma yatemulwa mu kwesasuza. Bino byayongera kutabula nkolagana ya Uganda mu nsi yonna, ekyaviirako Bungereza okuggala [[:en:High_Commissioner|ekitebe ky'ayo ekikulu]] mu Uganda. <ref name="auto1" /> Mu kwesasuza olw’obuyambi bwa Kenya mu kikwekweto kino, Amin era yalagira okutta ebikumi n’ebikumi by’Abakenya abaali babeera mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/4/newsid_2786000/2786967.stm</ref>
Uganda wansi wa Amin yatandika okuzimba enkambi z'amagye enene ekyaleetawo okweraliikirira mu Kenya. Ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 1975, abakungu ba Kenya baakwata oluseregende lw'emmotoka ezaali zetisse eby'okulwanyisa ebyali biweerezeddwa aba Soviet Union ''mu lugendo'' nga bayingira Uganda ku mwalo gw’e [[:en:Mombasa|Mombasa]] . Obunkenke wakati wa Uganda ne Kenya bwatuuka ku ntikko mu Gwokubiri 1976, Amin bwe yalangirira nti agenda kunoonyereza ku ky'ebitundu by’oBukiikaddyo bwa Sudan n’Obuggwanjuba saako amasekkati ga Kenya, okutuukira ddala mu kilommita 32 (20 mi) eza [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu byafaayo zaali kitundu kya Uganda eyali efugibwa amatwale. [[:en:Politics_of_Kenya|Gavumenti ya Kenya]] yayanukula n’ebigambo ebikakali nti Kenya tegenda kwawukana n'akitundu kyayo kyonna . Amin yadda emabega oluvannyuma lw’amagye ga Kenya okuyiwa amagye n'[[:en:Armoured_personnel_carrier|emmotoka ennwanyi era ezitambuza abasirikale]] ku nsalo ya Kenya ne Uganda. <ref>https://web.archive.org/web/20080206065709/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/17082003/News/Amin_News170820039.html</ref> Enkolagana ya Amin ne [[:en:Rwanda|Rwanda]] yali ya bunkenke, era mu kiseera ky'obukulembeze bwe, enfunda eziwera yateeka ebyenfuna byayo mu matigga bwe yagaana mmotoka zaayo ez’ebyobusuubuzi okuyita okugenda e Mombasa era n’atiisatiisa emirundi mingi okukuba bbomu e [[:en:Kigali|Kigali]] .
=== Olutalo ne Tanzania n’okugobwa ===
Mu Gusooka 1977 Amin yalonda General [[Mustafa Adrisi]] omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda. <ref name="bulletin">https://books.google.com/books?id=oncEAQAAIAAJ</ref> <ref>https://www.newspapers.com/newspage/493270481/</ref> Omwaka ogwo, enjawukana mu magye ga Uganda yatandika wakati w’abawagizi ba Amin n’abajaasi abeesigwa eri Adrisi, eyalina obuyinza obw’amaanyi mu gavumenti era nga baagala okugya abagwira naddala Abasudan mu magye. Obutali bumativu obwali bweyongedde mu magye ga Uganda bweyola oluvannyuma lw'okugezaako okuwamba gavumenti enfunda eziwera; Amin yatuuka n’okukosebwa ku lulumba olumu kw'ezo, kwe kugamba [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] mu Gwomukaaga 1977. <ref>Mann, Roger (24 June 1977).</ref> Mu mwaka gwa 1978, omuwendo gw’abawagizi ba Amin n’abakolagana naye ab’oku lusegere gwali gukendedde nnyo, era yayolekagana n’okuwakanya okweyongera okuva mu bantu munda mu Uganda ng’ebyenfuna n’ebizimbe bigwa olw’emyaka egy’okulagajjalirwa n’okukozesebwa obubi. Oluvannyuma lw’okuttibwa kw’Omulabirizi Luwum n’abaweereza Oryema ne Oboth Ofumbi mu 1977, baminisita ba Amin abawerako beewaggula era ne baddukira mu buwanganguse. <ref name="bishop">Mubangizi, Michael (16 February 2006).</ref> Ku ntandikwa ya 1978, Adrisi yafuna ebisago eby’amaanyi mu kabenje k’emmotoka era n’atwalibwa mu nnyonyi e Cairo okufuna obujjanjabi. Nga ali eyo, Amin yamuggyako ebifo bya Minisita w’ebyokwerinda ne minisita w’ensonga z’omunda n’amuvumirira olw’okuwummula emirimu gy'omukulu w'amakomera ow'okuntikko nga tamanyi. Amin yagenda mu maaso n’okugoba abakungu abawerako ab’amaanyi mu gavumenti ye era n’atwala obuyinza ku bubwe ku bifo bya baminisita ebiwerako. Okukankana kuno kwaleetawo obutabanguko mu by'obufuzi n’okusingira ddala okunyiiza abagoberezi ba Adrisi, nga balowooza nti akabenje k’emmotoka yali kaweefube w’okutta naye ne balemererwa. <ref name="crackdown">https://books.google.com/books?id=FH_hAAAAMAAJ</ref>
Mu Gwekkuminogumu 1978, amagye agaali amesimbu eri Adrisi gaajeema. Amin yasindika amagye okulwanyisa abayeekera, abamu ku bo nga baali badduse okusukka ensalo ya Tanzania. Okulwanagana kw'abalukawo ku nsalo eyo, era amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|galumbagana amatwale ga Tanzania]] mu mbeera ezitategeerekeka bulungi. Okusinziira ku bakugu ne bannabyabufuzi abawerako, Amin yalagira butereevu okulumba ng’agezaako okuwugula amagye ga Uganda n’abantu okuva ku buzibu obwaliwo mu Ggwanga ly'abwe. <ref>Lubega, Henry (30 May 2014).</ref> Kyokka, ebiwandiiko ebirala biraga nti Amin yali takyalina buyinza ku bitundu by’amagye ga Uganda, kale envumbo ya Amin olw’okulumba yali kikolwa kya ''post-facto'' okutaasa ebyali bikwata ku magye agaali galumbye awatali kiragiro. <ref>Mugabe, Faustin (20 December 2015).</ref> Mu ngeri yonna, Amin yalumiriza Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] okutandika olutalo ne Uganda oluvannyuma lw'obulabe okubalukawo era n'alangirira [[:en:Annexation|okugatta]] ekitundu kya [[:en:Kagera_Region|Kagera]] ng'okulumba kwa Uganda mu kusooka bwe kwalaga nti kwali kwa buwanguzi. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin" /> Wabula Tanzania bwe yatandika okuteekateeka okuddamu okulumba, kigambibwa nti Amin yategeera embeera ye etali nnungi, era n’agezaako okukkakkanya obukuubagano nga tavudde mu mbeera. Pulezidenti wa Uganda yawa ekiteeso mu lujjudde nti ye ne Nyerere beetaekoa mu muzanyo gw’ebikonde nga mudda gw'ali gwakulaga ebinaava mu lutalo. [ a ] Nyerere y'ebalama obubaka obwo.
Mu Gusooka 1979, Nyerere yakunga eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] ne liddamu okulumba, nga ly'egatiddwako ebibinja bya Bannayuganda abaali mu buwanganguse nga [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA). Amagye ga Amin gawanika newankubadde nga baali bafuna obuyambi okuva ewa Muammar Gaddafi owa Libya n’ekitongole kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organization]] (PLO) kyayambibwako amagye. Kigambibwa nti Pulezidenti y'atambula engendo eziwerako ebweru w'eggwanga mu mawanga nga Saudi Arabia ne Iraq mu kiseera ky'olutalo, ng'agenderera okufuna [[:en:Foreign_support_of_Uganda_in_the_Uganda–Tanzania_War|obuwagizi obulala okuva ebweru]] . <ref>Darnton, John (7 March 1979).</ref> <ref>Brittain, Victoria (24 April 1979).</ref> Yalabikako mu lujjudde mu myezi egyasembayo egy'obukulembeze bwe, naye yayogera nnyo ku leediyo ne ttivvi. <ref>{{Cite web |date=23 April 2016 |title=Amin's final public appearances |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-s-final-public-appearances-1647780 |access-date=19 April 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvanyuma lw’okuwangulwa mu [[:en:Battle_of_Lukaya|lutalo lw’e Lukaya]], kigambibwa nti ebimu ku ebitundu mu magye ga Uganda by'asaba Amin okuva mu ntebe. Kino yagaana mu busungu obwekika eky'awaggulu era n’alangirira nti: 'bwe muba temwagala kulwana, nja kwelwanira' Ekyavaamu kwali kugoba aeyali avunaanyizibwa ku mbeera z'abannamagye [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] . <ref>John Daimon (6 April 1979).</ref> Kyokka Amin yawalirizibwa okudduka mu kibuga ekikulu ekya Uganda ng'akozesa nnamunkanga nga 11 Ogwokuna 1979, [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala bwe yawambibwa]] . <ref name="britannica" /> Oluvannyuma lw'okugezaako okumala akaseera katono okukungaanya abamu ku bisigalira mu magye ga Uganda mu Buvanjuba bwa Uganda <ref>Mugabe, Faustin (8 May 2016).</ref> nga kigambibwa nti mwalimu Amin okulangirira ekibuga [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ng'ekibuga ekikulu eky'ensi ye ekiggya, <ref>Kapo, Nelson Bwire (14 April 2019).</ref> yadduka n'agenda mu buwanganguse. <ref name="britannica" /> Amin we yaggyibwa mu buyinza, yali akyayiddwaa nnyo mu Uganda. Obubonero bw’obukulembeze bwe, ebifaananyi bye, n’ebizimbe ebikwatagana byonna byayonoonebwa mu lutalo n’oluvannyuma lw’olutalo.
== Omusingo gw'okukwatibwa/ okuttibwa ==
Amin bwe yaddukira mu buwanganguse, magazini ya ''[[:en:Soldier_of_Fortune_(magazine)|Soldier of Fortune]]'' eyafuluma mu Gwomwenda 1979 yali esuubizza okuwa omuntu yenna eyali alina amawulire gonna ag'oleka wa eyali Pulezidenti wa Uganda, Idi Amin gye yali addukidde gwa doola 10,000 mu zaabu. Robert K. Brown, omufulumya wa magazini eno yawulirwa ng’agamba nti “Tuggyako ekika ky’omuntu ssekinnoomu Amin ky’ali.Alina okuleetebwa mu kkooti era oluvannyuma lw’okuwozesebwa abalamuzi ba banne, abonerezebwa.” <ref>https://www.nytimes.com/1979/08/21/archives/notes-on-people-mrs-auchincloss-to-marry-for-the-third-time.html</ref> <ref>Kelly, James (18 April 2005).</ref> <ref>https://www.cia.gov/readingroom/docs/CIA-RDP90-00965R000403220014-9.pdf</ref>
== Obkuwang’anguse ==
Amin yasooka kuddukira mu Libya, gye yabeera okutuusa mu 1980, era okukkakkana ng’asenzea e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]] ng'eno [[:en:House_of_Saud|ab’olulyo olulangira mu Saudi Arabia]] gye baamukkiriza [[:en:Sanctuary|okubudama]] era ne bamusasula ensimbi ennyingi nga engeri y'okumwebaza olw'okuva mu by'obufuzi. Amin yamala emyaka egiwerako ng'abeera ku myaliiro ebiri egy’oku ntikko ya wooteeri ya [[:en:Novotel|Novotel]] ku luguudo lwa Palestine mu kibuga Jeddah. [[:en:Brian_Barron|Brian Barron]], eyaweereza olutalo lwa Uganda–Tanzania ku lwa BBC ng’omusasi omukulu mu Afrika ng’ali wamu n’omukwasi wa kkamera [[:en:Mohamed_Amin|Mohamed Amin]] (tebelinako luganda) owa Visnews eya [[:en:Nairobi|Nairobi]], baazuula Amin nga 4 Ogwomukaaga 1980, era ne bafuna emboozi ey'akafubo naye nga eno yeyasooka okuva lwe yagibwa mu ntebe. <ref>Barron, Brian (16 August 2003).</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0lhrPK-Mxtc</ref> Nga ali mu buwanganguse, Amin yaweereza ssente eri bannamaggye abaali b'alwana mu lutalo lw'omunsiko olwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Uganda Bush War]] . Newankubadde nga yasigala awakanyizibwa abantu, abamu ku baali abagoberezi ba Amin awamu n’ebibinja by’abayeekera ebiwerako byagenda mu maaso n’okulwana mu linnya lye okumala emyaka kkumi era oluusi bawanjagira okusonyiyibwa kwe <ref>United Press International (12 August 1985).</ref> n’okuzzibwa ku ntebe y'obwa Pulezidenti wa Uganda. Mu mboozi ze yawa ng'ali mu buwanganguse mu Saudi Arabia, Amin yagamba nti Uganda yali ekyamwetaaga era teyalaga ngeri yonna ey'[[:en:Remorse|okwejjusa]] olw’obukambwe obwaliwo mu kisanja kye. <ref name="remorse">http://usatoday30.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Mu Gusooka 1989, Amin yava mu buwanganguse nga tafunye lukusa okuva mu gavumenti ya Saudi Arabia n’alinnya ennyonyi n’omu ku batabani be n’agenda e [[:en:Zaire|Zaire]] . Eyo, yagenderera okukungaanya eggye ly’abayeekera okuddamu okuwamba Uganda <ref name="Wiedemann">Wiedemann, Erich (22 May 2007).</ref> <ref name="AP1">Wormser, Andy; Doyle, Brian; Smith, Jason; Akhgar, Hamed; Disque, Eric; Higdon, Rob; Prangley, Anthony; Gonzalez-Conde, Jose Michael; Peters, Natalie; Avner, Phil; Landis, Zach; Hopman, Brian; Pruitt, Gary; Swartz, Steven R., eds.</ref> ekyavaamu [[:en:War_in_Uganda_(1986–1994)|lutalo olulala olw’omunda]] mu kiseera ekyo. Aba famire ye abalala baasigalayo mu Jeddah. <ref name="AP1" /> Newankubadde yakozesa paasipooti ya Zaire ey’ekikwangala, Amin yategeerekeka mangu nnyo olw'ali okutuuka mu nnyonyi ya [[:en:Air_Zaïre|Air Zaïre]] ku [[:en:N'djili_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e N’djili]] era amangu ago n’akwatibwa ab’ebyokwerinda mu Zaire. Gavumenti ya Zaire yayisiza ddala bubi Amin mu kutuuka kwe era bagezaako n'okumugoba mu ggwanga lyaabwe. <ref>{{Cite web |date=5 January 1989 |title=Former Dictator Idi Amin to be Expelled From Zaire |url=https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210412124305/https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |archive-date=12 April 2021 |access-date=24 February 2021 |website=AP News}}</ref> Mu kusooka, Saudi Arabia yali emugaanye okuddayo, <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP1" /> kubanga gavumenti yaayo yali enyiize nnyo nga bagamba nti 'yali ayisizza olugaayu mu ku mwola kwebaali bakoze' bwe yasalawo okuvaayo nga tafunye lukusa nga yali akikolwa olw'ensonga z'ebyobufuzi. <ref name="AP2">Shaw, Angus (19 January 1989).</ref> Gavumenti ya Zaire yali teyagala kuwaayo Amin mu Uganda eyali pulezidenti gye yali avunaanibwa emisango gy’obutemu wadde okumukuumira e Zaire, bwe kityo oky'aviirako okusika omuguwa mu nkolagana y’ensi yonna. Ekyavaamu, Amin yagobebwa n'agenda mu [[:en:Senegal|Senegal]] gye yali alina okusindikibwa okuddayo mu Saudi Arabia, kyokka gavumenti ya Senegal n’emuzzaayo e Zaire Saudi Arabia bwe yagenda mu maaso n’okumma Amin viza. <ref name="AP1" /> <ref name="AP2" /> Oluvannyuma lw'okujulira kwa Kabaka wa Morocco Hassan II, gavumenti ya Saudi Arabia yasembye okukkakkana n'ekkiriza Amin okudda. <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP2" /> Mu kuddamu, Amin yalina okusuubiza obutaddamu kwetaba mu mirimu gyonna egy’ebyobufuzi oba egy’amagye, wadde okuwa yintaviyu. Ekyavaamu obulamu bwe bwonna yabumala mu Saudi Arabia. <ref name="Wiedemann" />
Mu myaka egyasembayo egy’obulamu bwe, kigambibwa nti Amin yalya emmere [[:en:Fruitarian|erimu ebibala]] . <ref name=":0">Arad, Roy (15 April 2014).</ref> Okulya emicungwa buli lunaku kyamuweesa erinnya "Dr [[:en:Jaffa_orange|Jaffa]] " mu bantu ba Saudi Arabia. <ref name=":1">Goline, Adam Leith (2013). </ref> <ref name=":2">Smith, Joan (28 August 1999).</ref>
== Obulwadde n’okufa kwe ==
Nga 19 Ogwomusanvu 2003, mukyala wa Amin owokuna, Nalongo Madina, yategeeza nti yali mu [[:en:Coma|kkoma]] era anaatera okufa mu [[:en:King_Faisal_Specialist_Hospital_and_Research_Centre|ddwaaliro lya King Faisal Specialist Hospital and Research Center]] mu [[:en:Jeddah|Jeddah]], Saudi Arabia, olw’[[:en:Renal_failure|obulwadde bw’ekibumba]]. Yeegayirira Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okumukkiriza okukomawo mu Uganda obulamu bwe bwali busidde. Museveni yayanukula ng'amba nti 'Amin yali wa kunnyonyola ebikolwa n'ebibi bye singa akomawo mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3093613.stm</ref> Famire ya Amin yatuuka n'esalawo okuggyako [[:en:Life_support|ebyuma eby'ali bimuyambako okussa]] era Amin n’afiira mu ddwaaliro e Jeddah nga 16 Ogwomunaana 2003. Yaziikibwa mu limbo y'e Ruwais e Jeddah mu ntaana ennyangu, awatali kabonero konna kakolebwa ng'omuntu ow'ekitiibwa aziikibwa. <ref name="APobit_attendancequote">https://www.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Oluvannyuma lw’okufa kwa Amin, [[:en:David_Owen|David Owen]] yategeeza nti mu kisanja kye ng’omuwandiisi wa Bungereza ow’ensonga z’ebweru (1977 okutuuka mu 1979), yali ateesezza nti Amin [[:en:Assassination|attibwe]] . Kino akiwolerezza ng’awakanya nti: 'ssi swala olw'endowooza eyo kubanga ekisanja kye kibalibwa ng'ekimu ku bisanja eby'ali bisinga obubi mu bukulembeze bwa Afrika . <ref>Wooldridge, Mike; Owen, David (16 August 2003).</ref>
== Famire ye n’abo be bayakolagana nabo ==
[[File:Lake_Viktoria_2009-08-26_14-29-23.JPG|thumb|300x300px|Ebyasigalira ku lubiri lwa Amin okumpi [[:en:Lake_Victoria|n'ennyanja Nnalubaale]]]]
Idi Amin yawasa abakazi mukaaga, nga ku bano basatu [[:en:Divorce|yawawukana]] nabo. Yawasa mukazi we eyasooka n'owokubiri Malyamu ne Kay mu 1966. Mu 1967, yawasa Nora, n’oluvannyuma n’awasa Nalongo Madina mu 1972. Nga 26 Ogwokusatu 1974, yalangirira ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Radio Uganda]] nti yali atalase Malyamu, Kay ne Nora. <ref name="life_and_loves">https://web.archive.org/web/20080206070718/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/20082003/News/News122.html</ref> <ref>Kavuma, Richard (18 June 2007).</ref>[[Tororo|]] Malyamu yakwatibwa mu [[:en:Tororo|Tororo]] ku nsalosalo za Kenya mu Gwokuna 1974 ng'avunaanibwa ogw'okugezaako okukukusa engoye mu Kenya <ref name="life_and_loves" /> <ref name="Amin_is_dead">Kibirige, David (17 August 2003).</ref> Mu 1974, Kay Amin yafa mu ngeri ey'ewunyisa ng'omulambo gwe ne gwasangibwa gutemeddwatemeddwa. <ref>https://web.archive.org/web/20160725032835/http://www.biography.com/people/kay-amin-21075729</ref> Nora yaddukira e [[:en:Zaire|Zaire]] mu 1979; ebimukwatako kaakano tebimanyikiddwa. <ref name="Amin_is_dead" />
Mu Gwomusanvu 1975, Amin yategeka embaga ya miliyooni 2 eza pawundi okuwasa omuwala ow'emyaka 19 [[:en:Sarah_Kyolaba|Sarah Kyolaba]], [[:en:Go-go_dancing|omuzinyi wa go-go]] mu ''kibiina kya Revolutionary Suicide Mechanized Regiment Band'', ekyakazibwako erya "Suicide Sarah". <ref name="Sarah_Amin">Kalyegira, Timothy (14 June 2015).</ref> Embaga eno yabaddewo mu kiseera ky'olukiiko lw'ekibiina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) mu Kampala, era ssentebe w'ekibiina kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organisation]], [[:en:Yasser_Arafat|Yasser Arafat]], yakola nga [[:en:Groomsman#Best_man|kalabaalaba]] wa Amin . <ref name="Widow_dies">Nakajubi, Gloria (15 June 2015).</ref> Nga tannasisinkana Amin, Sarah yali abeera ne muganzi we, Jesse Gitta; yabula era tekinnategeerekeka oba [[:en:Decapitation|yasalibwako omutwe]], oba yasibibwa oluvannyuma lw'okuddukira mu [[:en:Kenya|Kenya]] . <ref name="Sarah_Amin" /> Abafumbo bano baalina abaana bana era nga banyumirwa nnyo [[:en:Rallying|okuvuga emmotoka z’empaka]] ya Amin ekika kya [[:en:Citroën_SM|Citroën SM]], nga Sarah ye musomi wa maapu. <ref name="Sarah_Amin" /> Sarah yali [[:en:Hairdresser|musibi wa nviiri]] mu [[:en:Tottenham|Tottenham]] mu kaseera weyafira mu 2015. <ref name="Widow_dies" />
[[File:The_Late_Idi_Amin_Dada's_Presidential_Car.png|thumb|Mercedes Benz ya Amin gye yalina wakati wa 1972 ne 1979]]
Mu 1993, Amin yali abeera n’abaana be omwenda abasembayo n’omukyala omu, Mama a Chumaru, maama w’abaana be bana abato. Omwana we eyasembayo okumanyibwa, muwala we Iman, yazaalibwa mu 1992. <ref>Foden, Giles (4 August 2007).</ref> Okusinziira ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', Amin yaddamu n'awasa ng’ebula emyezi mitono afe mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm</ref>
Amin yazaala abaana abasoba mu 60. [ b ] Okutuuka mu 2003, Taban Amin (yazaalibwa 1955), <ref>https://books.google.com/books?id=fDoDAAAAMBAJ&pg=PA35</ref> Mutabani wa Amin omukulu, yali mukulembeze wa [[:en:West_Nile_Bank_Front|West Nile Bank Front]] (WNBF), ekibiina ky'abayeekera ekyali kiwakanya gavumenti ya Yoweri Museveni. Mu 2005, Museveni [[:en:Amnesty|yamusonyiwa]], ate mu 2006, n’alondebwa okuba omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole [[:en:Internal_Security_Organisation|ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda munda mu ggwanga]] . <ref>Mcconnell, Tristan (12 February 2006).</ref> Omulala ku batabani ba Amin, Haji Ali Amin, yeesimbawo ku bwa Ssentebe (kwe kugamba meeya) wa Town Council y'e [[:en:Njeru|Njeru]] mu 2002 kyokka teyalondebwa. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1740272.stm</ref>
Omwana wa Sarah Kyolaba owookusatu, Faisal Wangita (yazaalibwa mu 1983 mu Uganda; okusinziira ku ye yazaalibwa mu 1981 mu Saudi Arabia) yali yeenyigira mu butemu obw’obukambwe obw’ekibinja e [[:en:Camden_Town|Camden]], North London, mu 2006. Ku nsonga eno, yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu 2007, olw’okwekobaana okulumya, okwekobaana n’okubeera n'eby'okulwanyisa eby'obulabe n'okukyankalanya. Yasingisibwa emisango gy’okusangibwa n’ebyokulwanyisa eby'obulabe, obubbi n’obufere mu myaka egyayita. <ref>https://www.theguardian.com/uk/2007/aug/03/ukcrime</ref>
Ku ntandikwa ya 2007, firimu eyawangula engule eya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' yaleetera omu ku batabani be, Jaffar Amin (yazaalibwa mu 1967), <ref name="usatoday.com">https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> okwogera nga awolereza kitaawe. Jaffar Amin agamba nti yali awandiika kitabo okuddaabiriza erinnya lya kitaawe. <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> Jaffar ye mwana wa kkumi ku baana 40 abatongole aba Amin abazaalibwa abakyala musanvu abatongole. <ref name="usatoday.com" />
Mu baali basinga enkolagana ne Amin mwalimu omuzungu [[:en:Bob_Astles|Bob Astles]] . <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> [[:en:Isaac_Maliyamungu|Isaac Maliyamungu]] yali muyambi wa bikozesebwa era omu ku baserikale abaali batiibwa ennyo mu ggye lya Amin.
== Enneyisa ==
=== Amannya amapatiike ===
Mu myaka gye yamala mu buweereza, Amin yafuna amannya mangi, nga mangi ku go nga ganyoomola ekitiibwa kye:
* "Big Daddy": <ref name="africa coup">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/when-uganda-last-played-africa-cup-idi-amin-ruled-1683198</ref> <ref>Sospeter Okero, Biching'a; Nyandoro Obara, George; Kebaya, Charles (22 September 2019).</ref> erinnya epaatiike ery'omukwano
* ''kijambiya'' ("the [[:en:Machete|machete]] "): kigambibwa nti ab'ebyokwerinda mu Uganda batera okutta abantu baabwe n'ebijambiya.
* "Omusanjazi wa Uganda" <ref name="africa coup" />
* "Omusanjazi wa Uganda"
* "Omusanjazi wa Kampala"
* "Hitler Omuddugavu" <ref name="AP2" />
* "Dada": Kikaayanirwa oba lino lyali kitundu ku linnya lya famire ya Amin oba lyali paatiike. Abamu ku batunuulizi bagamba nti ly'ali linnya epaatike ery'enneyisa ya Amin "ey'obutiitizi", anti eyinza okuvvuunulwa nga "mwannyina", newankubadde nga kino kibadde kiwakanyibwa abalala. Famire ya Amin etegeezezza nti "Dada" lyali linnya eddala ery'[[:en:Lugbara_people|abantu b'e Lugbara]] oluusi erikozesebwa ng'erinnya ly'omuntu. Omunoonyereza Mark Leopold yasalawo nti kino kyali kisukka ku linnya epaatiike.
* "Dr. Jaffa": yafuna erinnya lino mu buwanganguse mu Saudi Arabia olw'okulya emicungwa buli lunaku naddala oluvannyuma lw'okugambibwa nti yakyuka n'adda mu [[:en:Fruitarianism|kulya ebibala]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Arad |first=Roy |date=15 April 2014 |editor-last=Benn |editor-first=Aluf |editor2-last=Schauberg |editor2-first=M. DuMont |editor3-last=Schocken |editor3-first=Amos |editor4-last=Solomon |editor4-first=Avi |editor5-last=Bronstein |editor5-first=Aviva |editor6-last=Nitzan |editor6-first=Yaniv |editor7-last=Vissan |editor7-first=Yossi |editor8-last=Guy |editor8-first=Guy |editor9-last=Guez |editor9-first=Rami |title=Beyond vegan: Israel's fruitarians like it raw |url=https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005913/https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |archive-date=18 February 2021 |access-date=17 February 2021 |website=[[Haaretz]] |publisher=Haaretz Group (Haaretz Daily Newspaper Ltd.) |place=Tel Aviv, Israel |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArad2014">Arad, Roy (15 April 2014). </cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Smith |first=Joan |date=28 August 1999 |editor-last=Marley |editor-first=David |editor2-last=Hubbard |editor2-first=Chloe |editor3-last=McInerney |editor3-first=Lucie |editor4-last=Taylor |editor4-first=Linda |editor5-last=Owens |editor5-first=Michael |editor6-last=Best |editor6-first=Richard |editor7-last=Alabaster |editor7-first=Olivia |editor8-last=Fox |editor8-first=Gemma |editor9-last=Holdaway |editor9-first=Jo |title=How sex turned into torture |url=https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005855/https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |archive-date=18 February 2021 |access-date=18 February 2021 |website=The Independent |publisher=Independent Digital News & Media Limited |place=[[London]], [[United Kingdom]] |language=English |issn=0951-9467 |oclc=185201487}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSmith1999">Smith, Joan (28 August 1999). </cite></ref>
=== Enneeyisa etali nnungi, ebitiibwa eby’okwewa n’okulaga ebifaananyi ebyalabikira ku mikutu gy’amawulire ===
[[File:Idi_Amin_caricature2.jpg|right|thumb|Ekifaananyi kya Amin mu 1977 mu kyambalo ky'amagye ne pulezidenti ekya [[:en:Edmund_S._Valtman|Edmund S. Valtman]]]]
Emyaka bwe gyagenda giyitawo, enneeyisa ya Amin yali tekyategerekeka era nga ya bbugumu. Oluvannyuma lwa Bungereza okukutula enkolagana yonna ey’ekikungu ne gavumenti ye mu 1977, Amin yalangirira nti awangudde Abangereza, era ne yeewa ekitiibwa kya CBE (Conqueror of the British Empire). Ekitiibwa kye ekijjuvu kye yeewa okukkakkana nga kifuuse: 'ow'ekitiibwa, Pulezident w'obulamu bwonna, Feild Marshal AL Hadji, musawo, Idi Amin Dada, VC, DSO, MC,CBE, kabaka w'ebisolo eby'amaanyi ku nsi n'ebyennyanja ebiri mu nyanja era omuwanguzi w'amatwale ga Bungereza mu Afrika n'okusingira ddala Uganda , ng’oggyeeko okwewozaako kwe mu butongole nti ye [[:en:King_of_Scotland|kabaka wa Scotland]] [[:en:Pretender|atalina ngule]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_Appiah</ref> Teyafunako kiragiro kya Distinguished Service Order (DSO) oba Military Cross (MC). Yeewa [[:en:Juris_Doctor|diguli mu mateeka]] okuva mu yunivasite y’e Makerere wamu n’omudaali gwa Victorious Cross (VC), omudaali ogwakolebwa okukoppa British [[:en:Victoria_Cross|Victoria Cross]] . <ref>Lloyd, Lorna (2007) p.239</ref>
Amin yafuuka omuntu ey'etolorwako olugambo, omuli n’okukkiriza okungi nti yali [[:en:Human_cannibalism|alya abantu]] . <ref>Orizio, Riccardo (21 August 2003).</ref> Kigambibwa nti Amin era yeewaana nti yali akuuma emitwe gy'abalabe be ab'ebyobufuzi mu firiiza ye, newankubadde nga yagamba nti ennyama y'omuntu "yalimu omunnyo mungi" ye gwatalya. <ref>https://www.iwmf.org/reporting/ghost-stories-idi-amins-torture-chambers/</ref>
Mu kiseera Amin we yabeerera mu buyinza, emikutu gy’amawulire egy’ettutumu ebweru wa Uganda gyatera okumulaga ng’omuntu omusesa era ow’ekyewuunyo. [[:en:Julius_Harris|Julius Harris]] yakkaatirizza oludda lwa Amin olugambibwa nti lwa ‘clownish’ mu ''[[:en:Victory_at_Entebbe|Victory at Entebbe]]'', ate [[:en:Yaphet_Kotto|Yaphet Kotto]] n’ayongera okutenderezebwa olw’okulaga obutonde bwa Amin obw’akabi mu firimu ya ''[[:en:Raid_on_Entebbe_(film)|Raid on Entebbe]]'' . Mu kwekenneenya okwakolebwa mu 1977 okwaliwo mu kiseera ekyo, ekiwandiiko ekyafulumira mu magazini ya ''[[:en:Time_(magazine)|Time]]'' kyamwogerako nga omutemu era ddikuula, omusanyusa era ow'akamanyiiro' . <ref name="time">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,918762,00.html</ref> Omuzannyo gwa comedy-variety series ''[[:en:Saturday_Night_Live|Saturday Night Live]]'' gwafulumya sketch za Amin nnya wakati wa 1976 ne 1979, omuli emu mwe yali omugenyi w'awaka eyeeyisa obubi mu buwanganguse, n'endala mwe yali omwogezi w'[[:en:Venereal_disease|enddwadde z'ekikaba]] . <ref>{{Cite web |title=Impressions – Idi Amin |url=http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131214145150/http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |archive-date=14 December 2013 |website=The SNL Archives}}</ref> Mu 1979, omukozi wa leediyo [[:en:Don_Imus|Don Imus]] yaka amasimu emirundi mingi ku mpewo ng'agezaako okwogera ne Amin, era oluvannyuma n'ategeka emboozi ey'akafubo eyalamulwa nga "encaafu ennyo". <ref>{{Cite web |url=http://spectatorarchive.library.columbia.edu/?a=d&d=cs19801001-01.2.8& |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2022-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221130181549/https://spectatorarchive.library.columbia.edu/?a=d&d=cs19801001-01.2.8& |url-status=dead }}</ref> Mu lulaga lwa ''[[:en:Benny_Hill_Show|Benny Hill Show]]'' olwa lagibwa mu Gusooka 1977, Hill yalaga Amin ng'atudde emabega w'emmeeza eyaliko ekipande ekyali kiwandiikiddwaako nti "ME TARZAN, U GANDA". <ref>{{Cite web |url=http://runstop.de/faces05.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2016-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528232053/http://runstop.de/faces05.html |url-status=dead }}</ref>
Emikutu gy’amawulire egy’ebweru gy'avumiririrwa abawang’anguse n’abo abaali bavudde mu Uganda olw’okussa essira ku Amin okwegulumiza n'enneyisa ye saako n'okwegulumiza ebisukkiridde ate nga b'ebalama ebikolwa bye eby'obutemu. <ref name="Kibazo1">Kibazo, Joel (13 January 2007).</ref> Abakomentinga abalala baatuuka n’okugamba nti Amin yali agenderera okweyisa mu ngeri etategereekeka mu mikutu gy’amawulire egy’ebweru ng’omusajja omujoozi ow’angu okukoppa okusobola okukendeeza ku kweraliikirira kw’ensi yonna ku ngeri gye yaddukanyaamu Uganda. <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/1439131/Idi-Amin.html</ref> Omujaasi wa Uganda era omuyeekera [[:en:Patrick_Kimumwe|Patrick Kimumwe]] yawakanya nti ebya Amin okweyisa nga ddikula n'enneyisa ye ey'obukambwe eri eddembe ly'obuntu mu Uganda. Bannamawulire [[:en:Tony_Avirgan_and_Martha_Honey|Tony Avirgan ne Martha Honey]] baawandiika nti,'Bannyonyola obukulembeze bwa Amin ng'enkola y'omusajja omu oba ekibinja ky'abatemu abatalina kisa tebituuka ku nsibuko y'obukulembeze .
== Omukululo ==
Munnabyafaayo w’ekikula ky’abantu Alicia Decker yawandiika nti. 'enkolo n'enneyisa y'amaggye ga Uganda erabikira ddala nti egoberera nkola ya Amin'. Amangu ddala nga amaze okwewozaako, [[:en:War_correspondent|omusasiw'amawulire g’olutalo]] [[:en:Al_J_Venter|Al J Venter]] yategeeza nti Bannayuganda baali bakyamwogerako n'ebbanja eritali limu kati eririko obutwa. Ettuttumu lye mu Uganda libadde litunuulirwa mu myaka egisoba mu kkumi oluvannyuma lw’obukulembeze bwe mu ngeri enzibu okusinga mu nsi yonna. Abamu ku Bannayuganda bamutenderezza nti "yali ayagala nnyo eggwanga lye" era baali bawagira okusalawo kwe okugoba Abayindi mu ggwanga. Mu kiseera we yafiira, yali ajjukirwa nnyo naddala mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref>"Bloody tyrant, now a good sort; Amin's legacy in Uganda".</ref> Omu ku batabani ba Amin, Jaffar Remo, yavumirira endowooza embi abantu gy'ebalina ku kitaawe era n’asaba wabeewo akakiiko akanoonyereza ku butuufu bw’okutulugunyizibwa okwakolebwa mu bukulembeze bwe. <ref>Eichner, Itamar (4 July 2016).</ref>
== Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo ==
Mu myaka gya 1970 nga Amin ali ku ntikko y’ettutumu lye, omuzannyi w’ebifaananyi Omuzungu [[:en:John_Bird_(actor)|John Bird]] yazannya ku lutambi lwa ''[[:en:The_Collected_Broadcasts_of_Idi_Amin|The Collected Broadcasts of Idi Amin]]'', ng’ebigambo byesigamiziddwa ku miko gya [[:en:Alan_Coren|Alan Coren]] egyali giwakanya Amin ''[[:en:Punch_(magazine)|Punch]]'' . <ref>https://www.youtube.com/playlist?app=desktop&list=PL38DeM8p3BJWvhm8mQqay9qrDhRzT69r2</ref> <ref>https://www.allmusic.com/album/the-collected-broadcasts-of-idi-amin-mw0000333589</ref> Mu 1975 oluyimba olw'okusuusuta olwa "Amazin' Man", olwali ku lutambi luno, lwafulumizibwa aba kkampuni ya [[:en:Transatlantic_Records|Transatlantic]] . <ref>https://www.45cat.com/record/big527</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=cVBV7e0ksXg</ref> Likodi eno yasigala okumala wiiki 12 mu [[:en:Australian_Singles_Chart|Australian Singles Chart]], n'etuuka ku ntikko ku nnamba 26. <ref>https://www.45cat.com/record/big527au</ref>
Firimu y’ebiwandiiko eya ''[[:en:General_Idi_Amin_Dada:_A_Self_Portrait|General Idi Amin Dada: A Self Portrait]]'' eyakolebwa dayirekita [[:en:Barbet_Schroeder|Barbet Schroeder]] mu 1974 yakolebwa ng’ewagirwa era nga yeetabwamu Idi Amin. ''[[:en:Rise_and_Fall_of_Idi_Amin|Rise and Fall of Idi Amin]]'' (1981) firimu ya Kenya eraga ebikwata ku byafaayo by’obukulembeze bwa Idi Amin. Firimu eno yabunyisa engambo nyingi ezikwata ku bukambwe bwa Amin, gamba ng’ebigambibwa nti yatemaatema omu ku bakyala be mu bitundutundu. Amin azannyibwa [[:en:Joseph_Olita|Joseph Olita]], eyaddamu okuzannya ekifo kino mu ''[[:en:Mississippi_Masala|Mississippi Masala]]'' (1991), firimu ekwata ku mukwano wakati w'Abafirika n'Abaasia-Amerika oluvannyuma lwa Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba Abayindi mu Uganda mu 1972]] .
Amin y’enmutwe omukulu ogutambulirwako mu itabo kya munnamawulire OAmuuungu [[:en:Giles_Foden|Giles Foden]] ekya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland|The Last King of Scotland]]'' (1998), ekikwata ku Uganda ya Idi Amin ng’eyita mu maaso g’omusawo omuto Omuscotland. Ekitabo kino kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|firimu ya 2006]], nga yazanyibwa [[:en:Forest_Whitaker|Forest Whitaker]] nga Amin. Olw'okuzannya kwe, Whitaker yalondeddwa ng'omuzannyi omukulu eyasinga mu mpaka za [[:en:Academy_Award_for_Best_Actor|Academy Awards]], [[:en:BAFTA_Award_for_Best_Actor_in_a_Leading_Role|BAFTA Awards]], [[:en:Screen_Actors_Guild_Award_for_Outstanding_Performance_by_a_Male_Actor_in_a_Leading_Role|Screen Actors Guild Awards]], [[:en:Golden_Globe_Award_for_Best_Actor_in_a_Motion_Picture_–_Drama|Golden Globes]] ne [[:en:Critics'_Choice_Movie_Award_for_Best_Actor|Critics Choice Movie Awards]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |title=Archive copy |access-date=2025-08-28 |archive-date=2023-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230817040823/https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Fruitarianism#Notable_adherents|Abagoberezi abamanyiddwa ennyo mu nkola y’okulya ebibala]]
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebiwandiikdwao ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ensonda ezikozeseddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm The Idi Amin I knew], Brian Barron, BBC, 16 Ogwomunaana 2003. Mulimu akatambi ka [http://news.bbc.co.uk/olmedia/cta/events03/world/africa/barron_1999_legacy.ram Brian Barron ng’abuuza Idi Amin] mu buwanganguse mu 1980. The Atlantic – 1 Ogwokuna 2001 Memo ne Quincy LS the series
* [https://web.archive.org/web/20110604105901/http://video.google.com/videoplay?docid=4169600956573058582 General Idi Amin Dada: Yeekubye ekifaananyi] ku [[:en:Google_Videos|Google Videos]] ( [[:en:Flash_Video|Flash Video]] )
* [http://www.idiamindada.com/ idiamindada.com], omukutu ogwewaddeyo eri omusika gwa Idi Amin ogwatondebwawo mutabani we Jaffar Amin
* Idi Amin
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Milton Obote]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1971–1979}}
{{s-aft|after=[[Yusufu Lule]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}{{African Union chairpersons}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Amin, Idi}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
rxw73ivoop299rrlisyis0i27rqnzf6
Agnes Acibu
0
7895
55673
48480
2026-06-19T00:26:59Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55673
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Acibu''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka wa [[:en:Parliament|palamenti]]. Yalondebwa mu ofiisi ng'omubaka omukyala akiikirira [[Nebbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Nebbi]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Press |first=West Nile |title=NRM losers defy party, to run on Independent ticket for Nebbi Woman MP seat |url=https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017062036/https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |archive-date=2022-10-17 |access-date=2021-03-22 |website=WENPA |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Acibu Agnes - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acibu-agnes-10614/ |access-date=2023-02-10 |website=visiblepolls.org}}</ref>
Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-13 |website=Trumpet News}}</ref><ref>{{Cite web |title=List: Who was Elected MP in Uganda – The Ugandan News |url=https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22 |archive-date=2021-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228074247/https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Election results. 2021 |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |access-date=17 April 2023 |website=ec.or.ug}}</ref>
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka mukenenya n’ensonga ezikwatagana nabyo.<ref>{{Cite web |title=Committee on HIV/AIDS and Related Matters – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-hiv-aids-and-related-matters/ |access-date=2023-02-10 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Nebbi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Neebi]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
7od2y7pt3anw470rdfcuj8w5tewjk5n
Empumumpu
0
7921
55732
32774
2026-06-19T05:27:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55732
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:2011-03-05 03-13 Madeira 331 Jardim do Mar.jpg|thumb|Empumumpu]]
[[Ekitooke]] bwe kiba kituuse okussaako ettooke, kisooka kussaako empumumpu. Mu nnyinyonnyola ennyangu, tuyinza okugamba nti empumumpu y'ebeera ng'ekimuli ky'ekitooke ettooke mwe liva ne ligenda nga likula okutuusa eminwe gyonna lwe givaayo. Ettooke bwe lyeyongera okukula, empumumpu esigalako okutuusa omulimi lw'agitemako.
dxktn40ow73f3fvqfj3qby4bo9vjhkl
Jeje Odongo
0
7951
55844
48197
2026-06-19T08:47:56Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55844
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Jeje Odongo|occupation=Politician, military officer|title=|networth=|known_for=[[Politics]]|citizenship=Uganda|nationality=Ugandan|years_active=1979 — present|alma_mater=[[Nkumba University]]<br/>{{small|([[Master of Arts|MA in International Relations & Diplomacy]])}}|image=|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda Protectorate]]|birth_date={{Birth date and age|1951|7|9|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}}
[[File:Jeje Odongo (cropped).jpg|thumb|Jeje Odongo]]
[[:en:General|General]] '''Haji Abubaker Jeje Odongo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munnamagye omukuukutivu era munnabyabufuzi. Mu Gwomukaaga 2021, yalondebwa ku [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Bwaminisita ow'ensonga z'ebweru]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita ow'ensonga ez'omunda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva mu 2016. Era yaweerezaako nga [[:en:Minister_of_Defence|Minisita omubeezi owe byobutebenkevu/byobukuumi]] okuva mu Gwokubiri 2009 okutuusa mu Gwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>
Yalondebwa ku Bwaminisita w'ensonga z'omunda nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo bye ==
Jeje Odongo yazaalibwa mu [[Amuria (disitulikiti)|Disitulikiti y'e Amuria]] mu [[:en:Teso_sub-region|ttundutundu ly'e Teso]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]. Siniya ye yajisomera ku ssomero lya [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]].<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Ngora-High-marks-100-years-as-Teso-education-anchor/688342-2349696-4wa59fz/index.html</ref> Yayingira amagye ga Uganda mu 1979. Y'omu ku balwanyi 27 abaatandika olutalo lw'ekiyeekera nga bali wamu ne [[Yoweri Museveni]], abaalumba balakisi y'amagye eya Kabamba Military Barracks mu Gwokubiri 1981 okutandika olutalo lw'omunsiko olwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]], olutalo olwa wangaala okuva mu Gwokubiri 1981 okutuuka mu Gwokuna 1986. Jeje Odongo yakwatibwa oluvanyuma lw'olulumba olwasooka lwa NRA era yasibibwa mu kkomera ekkulu erya Luzira Maximum Security Prison.<ref>https://web.archive.org/web/20140530024449/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-87056546/jeje-odongo-reveals-nra-roots</ref>
Mu 1994, Jeje Odongo yali omu ku baserikale ekkumi abaakiikirira eggye lya Uganda mu [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]] ababaga [[:en:Constitution|ssemateeka]] wa Uganda mu 1995. Mu 1996, yalondebwa okudda mu bigere bya Colonel Sserwanga Lwanga nga omuwi wa magezi u ssomo ly'amateeka mu [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|ggye lya Uganda]] erya [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] (UPDF). Era ne mu 1996, yesimbawo ku bw'omubaka owa Disitulikiti y'e Amuria mu Paalamenti ya Uganda. Yawangula era nalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda amangu ddala nga yaakayingira Paalamenti.
Mu 1998, yalekulira ekifo kye mu Paalamenti n'ekifo mu Kabinenti n'alondebwa ng'omuduumizi w'amagye, ng'asikira Major General [[:en:Mugisha_Muntu|Mugisha Muntu]]. Yaweereza nga omuduumizi w'amagye okutuuka mu 2001, lwe yasikizibwa Major General [[:en:James_Kazini|James Kazini]]. Mu 2001, yalondebwa nga Minisita owa guno na guli, ekifo kye yalimu okutuuka mu 2004. Mu 2004, ng'atuuse ku ddala lya [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant General]], Jeje Odongo yalondebwa nga Minisita omubeezi ow'ebyobutonde.
Wakati wa 2001 ne 2006, yali omu ku basirikale ekkumi abakulu mu ggye lya UPDF abakiikirira amaggye ga Uganda mu Paalamenti y'a Uganda ey'omunaana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu Gwokutaano 2008, Jeje Odongo yatikirwa Diguli mu [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu nteesaganya nenkolagana ez'ebweru mu Yunivasite ya Nkumba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu Gwokubiri nga 6, 2009, yakuzibwa ku bwa [[:en:General|General]] era nalondebwa ku bwa [[:en:Minister_for_Defence|Minisita omubeezi ow'ebyokwerinda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Oluvanyuma lw'emyaka musanvu mu kifo ekyo, wabula yalondebwa nga Minisita ow'ensonga z'omunda ku lukalala lwa Kabinenti olwalangirirwa mu Gwomukaaga nga 6. 2016.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Salim_Saleh|Salim Saleh]]
* [[:en:Elly_Tumwine|Elly Tumwine]]
* [[:en:Mugisha_Muntu|Mugisha Muntu]]
* [[:en:James_Kazini|James Kazini]]
* [[:en:Aronda_Nyakairima|Aronda Nyakairima]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti yya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijulizo ebirala okuva ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20130120094552/http://ugandaonline.net/red_pepper/view/3728/jeje_odongo_locks_3_traders_in_his_toilet_for_a_week Jeje Odongo Implicated in Illegal Detention of Traders]
{{s-start}}
{{s-mil}}
{{s-bef|before=Major General [[Mugisha Muntu]]|years=1989 - 1998}}
{{s-ttl|title=Commander of [[Uganda People's Defence Force]]|years=1998 - 2001}}
{{s-aft|after=Major General [[James Kazini]]|years=2001 - 2003}}
{{end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3odfwmywpbj4v93p842ct23heq1t78c
John Chrysestom Muyingo
0
8068
55604
48229
2026-06-18T16:24:02Z
B722N
6898
edited category
55604
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muyingo John Chrysestom.jpg|thumb|Muyingo John Chrysestom.jpg]]
'''John Chrysestom Muyingo''' musomesa wa [[Yuganda|Uganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Education_in_Uganda|Minisita w'ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 June 2016. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Emabegako yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale okuva nga 1 March 2015 okutuuka nga 5 June 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 May 2011 okutuuka nga 1 March 2015, yaweereza nga Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu, ng’azze mu bigere bya [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] mu May 2011. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Muyingo era yalondeddwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] mu ssaza ly’e Bamunanika, [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name="Member">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=698&const=Bamunanika++County&dist_id=4&distname=Luwero</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021 yafiirwa ekifo kino olw’eyali maneja wa kampeyini era omuyambi we ow’obuntu, Robert Ssekitoleko eyesimbyewo ku tikiti y’ekibiina kya National Unity Platform. <ref>https://www.independent.co.ug/muyingo-voted-out-for-being-silent-on-issues-affecting-electorate-leaders/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
[[File:Makerere University Basketball court.jpg|thumb]]
Muyingo yazaalibwa nga 22 Ogw'okubiri 1960 nga yazaalibwa Omwami John Chrysestom Ssekidde ow'okukyalo ky'eKakoola ekisangibwa mu ggombolola y'eBamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|diisitulikiti y'eLuwero]] era maama we ye Victoria Nakiwala owe [[:en:Naakulabye|Naakulabye]], [[:en:Lubaga_Division|Lubaga Division]], mu[[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yasomerako ku Mulajje Primary School, Kisubi Seminary, ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]], nga tannaba kuyingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 1983. Yatikkirwa mu mwaka gwa 1986 nga yali akoze Diguli mu bya Saayansi wamu ne Dipilooma mu By'emisomo. Alina Diguli ya [[:en:Master's_degree|Maasita]] mu Kuddukanya Eby'emisomo nga eno yagifuna mu 1996, era alina PhD oba [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] nga yagifunira mu 2004, era nga zombi yazifunira ku Makerere University. Okusinga yali akola mu bya kuteeka nsimbi mu misomo gya Yunivaasite mu Uganda.<ref name="Biography">{{Cite web}}</ref>
== Omulimu ==
Muyingo omulimu gw’obusomesa yagutandikira mu Ndejje Secondary School gye yasomesa Chemistry n’okubala. Oluvannyuma yasomesa ku ssomero lya St. Joseph's School Nsambya gye yafuuka dayirekita w'emisomo. Oluvannyuma yakyusiddwa n’atwalibwa mu ssomero lya St. Joseph Secondary School Naggalama, e [[:en:Naggalama|Naggalama]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] .
E Naggalama yafuuka [[:en:Naggalama|omukulu w'essomero]] ng'essomero likyali O-Level yokka (S1 - S4). Yatandikawo ekisulo ky’abalenzi eky’okusuza abalenzi ku [[:en:Naggalama|Naggalama Hill]], wadde nga mu kusooka olukiiko lw’essomero lwateesebwako. Oluvannyuma yatandika ekitundu kya A-Level ku ssomero (S5 - S6). Okuva e Naggalama, yakyusibwa mu 1992 n’atwalibwa mu [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|ssomero lya Uganda Martyrs’ Secondary School Namugongo]], erisangibwa okumpi [[:en:Uganda_Martyrs|n’Ekereziya Yaabajulizi]] e [[:en:Namugongo|Namugongo .]]
Bwe yatuuka e Namugongo, okusoomoozebwa kwe yasoose kwe kulongoosa n’okutereeza essomero, olwo nga liri mu mbeera embi. Abasomesa baali bagenda awaka ku Lwokutaano ne bakomawo ku Mmande, abayizi ne baleka bokka ku wiikendi. Ebikozesebwa byali bibi, kiraasi tezimala, era nga tewali laabu ya ssaayansi ya maanyi. Abasomesa abasajja baabadde ba fratenising n’abayizi abakyala. [[:en:Namugongo|Olukiiko oluddukanya]] olw’essomero lino lwali terufaayo nnyo ku ssomero lino. Mpola mpola, kaweefube w’omukulu w’essomero omuggya yavaamu ebibala. Omwaka ogusooka nga tannayingira, essomero lyali liwandiisizza ebibiina bitaano ebisooka ku O-level. Mu 1992, omuwendo gwalinnya ne gutuuka ku 32, oluvannyuma 58 mu 1993, 64 mu 1994 ne 90 mu 1995. Okuva olwo, omuwendo gwalinnya buli lukya ng’emyaka egimu giwandiisa omuwendo gw’abayizi abaayitiddwa mu siniya esooka ebitundu 100 ku 100. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1992 okutuuka mu 2010. <ref name="Biography">https://web.archive.org/web/20150213033312/http://jcmuyingo.org/biograhpy.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150215205647/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/475062</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 2011, Muyingo yayingira ebyobufuzi ebinyiikivu ng’avuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Bamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], nga Independent . Ekifo ekyo yakiwangula n’obululu 92 ku 100. Ekifo kino yakifiirwa munna NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021. . <ref>https://web.archive.org/web/20150215215836/http://www.newvision.co.ug/D/9/803/739340</ref> Alina pulojekiti ez’enjawulo ezigenda mu maaso mu kitundu kye ng’egenderera okutumbula embeera z’abantu be. Ayambibwako Mwebe William, Matabi Christopher, ne Bazira Paul abakulembera ttiimu y’okukwasaganya emirimu. Bano babadde balung’amya pulojekiti eziwerako ezituuse ku buwanguzi nga pulojekiti y’abakadde eya payoniya yokka ey’ekika ekyo mu Uganda, enteekateeka ya sikaala eyitibwa BACEF ekulemberwa Ssenyonjo Moses dayirekita w’ettendekero lya St. Mary’s College Lugazi era ng’eyambibwako Matabi Christopher ne Bazira Paul. Kiyambye abayizi abasoba mu 2500 abatalina nkizo nnyo okufuna obuyigirize bwa siniya. Yalondebwa okubeera Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 27 May 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Oluvannyuma lw'okumala akaseera katono nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale, okuva mu March 2015 okutuuka mu June 2016, yaddamu okulondebwa ku kifo kya Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 6 June 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
Bweyali ku [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|Uganda Martyrs' Secondary School Namugongo]], Muyingo yasisinkana Rosemary Namayanja, gwebaafumbiriganwa naye mu 1992. Bombi balina abaana mukaaga. Omukyala [[:en:Director_(education)|y'akulira]] amasomero ga ''Seeta High Schools'', agasangibwa mu [[Seeta]], [[Mukono (disitulikit)|mu diisitukiti y'eMukono.]] BaMuyingo be bannanyini masomero ago. Gali ana katiera nga gakunnukkiriza abayizi 4,500 mu gonna wamu. Bano era balina naamasomero ga ppulayimale asatu nga bagayita name Seeta Junior School era balina n'essomero ly'abaana abato abatandika nga lino lirina amatabi abiri. Nga tuvudde ku kuddukanya amasomero, Muyingo amanyiddwa nnyo nga ‘Musajja wa Kabaka’ (Omusajja w'aKabaka's ow'okuddyo). Gyebuvuddeko, yali aweereza mu In the past, he served in the [[Buganda|Gavumenti ya Buganda]] nga minisita W,ebyemisomo era yalondebwa ku kifo kya minisita asinze okukola obulungi emirundi ebiri. Erinnya lye ettuufu ye '''Miyingo''', naye lino lyawandiisibwa bubi nga '''Muyingo''' akyali mu bibiina bya wansi. Miyingo litegeeza omuti ogukozesebwa okuggala omulyangogw'ekiraalo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Laba na bino ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Luweero_District|Diisitulikiti y'eLuweero]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
g6bt53bovv6d4qnaggiym6ptc225w50
Dorothy Nyakato
0
8079
55640
48231
2026-06-18T19:35:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55640
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[Disitulikiti y'e Kitagwenda|Dorothy]] Nyakato Nzibonera''' munnabyabufuzi munnayuganda era nga ye mubaka omukyala owa [[Disitulikiti y'e Kitagwenda|Disitulikiti y’e Kitagwenda]] mu Uganda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti]] ey’ekkumi n’emu eya [[Yuganda|Republic of Uganda.]] Ali mu kibiina ekya [[National Resistance Movement]] ekibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda oluvannyuma lw’okulonda okwaliwo mu January, 2021. Era omulimu gwe mubalirizi w’ebitabo era abaddeko ng’omuyambi w’ababalirizi b’ebitabo mu kitongole kya Human Rights Center Uganda.
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko k’eby'enjigiriza n’emizannyo.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Dorothy Nyakato aviira mu Disitulikiti y’e Kitagwenda mu maserengeta ga Uganda. Wa nzikiriza ey'ekikulisitaayo. Dorothy mufumbo eri Robert Kabandize okutuuka mu March, 2022.
== Omulimu gw’eby'obufuzi ==
Ye mukyala akiikirira palamenti ya disitulikiti y’e Kitagwenda Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. Yawangudde Asiimwe Joan owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]], Ninsiima Grace eyali awanguddwa Dorothy mu kalulu ka pulayimale ne Kenyonyonzi Efrance eyavuganya ku bwannamunigina mu kulonda okwaliwo mu January, 2021 okuwangula akalulu n’obululu obusinga obungi. Era abaddeko ng'omuyambi w'eby'okubala mu kitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu ekya Human Rights Center, Uganda omulimu gw’alina n’okutuusa kati.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
i0k6ptqxs64l9owajltmvukr1z829p9
Angella Emurwon
0
8121
55681
53727
2026-06-19T01:15:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55681
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angella Emurwon''' munnayuganda era muwandiisi wa mizannyo<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q18205099</ref>.Yawangula ekirabo ky'omuwandiisi w'emizannyo eyasinga mu lungereza ku mutendera gw'olulimi ogw'okubiri ku lw'omuzannyo gwe ogwa [[Yuganda|Sunflowers Behind A Dirty Fence mu 2012]]<ref>https://www.bbc.co.uk/mediacentre/latestnews/2013/int-playwriting-competition,International</ref><ref>https://www.bbc.co.uk/mediacentre/latestnews/2013/int-playwriting-competition,International</ref><ref>https://www.bbc.co.uk/mediacentre/latestnews/2013/int-playwriting-competition,International</ref>[[Yuganda|, mu mpaka za International Playwrighting Competition]]<nowiki/>oz'omulundi ogw'amakumi abiri mu esatu ogwategekebwa BBC World Service ne British Council nga beegase wamu n'bawandiisi ba Commonwealth . Omuzannyo gwe ogwa The Cow Needs A Wife gwakwata kifo kyakusatu mu mpaka za BBC African Performance Playwriting Competition eza 2010.<ref>{{Cite web |url=http://artmatters.info/theatre/2011/01/ugandans-dominate-bbc-african-performance-play-writing-competition-2010/ |title=Archive copy |access-date=2014-06-16 |archive-date=2014-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140928234708/http://artmatters.info/theatre/2011/01/ugandans-dominate-bbc-african-performance-play-writing-competition-2010/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebiwandiiko ==
=== Emizannyo ===
* Sunflowers Behind A Dirty Fence mu 2012
* The Cow Needs A Wife mu 2010
=== Ebyafaayo ebitono ===
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}1.Angella Emurwon . www.wikidata.org yafunibwa nga 30/05/2020.
2.Empaka z'abawandiisi b'emizannyo mu 2012-abawanguzi balangirirwa bbc.co.uk.yakifuna nga 16/06/2014.
3.Awangula ekirabo ky'ensi yonna ekya BBC observer.ug. yakifuna nga 16/06/2014.
.4.Katemba afunira Yuganda ekirabo ky'okuwandiika emizannyo e ky'ensi yonna ebyateekebwatekebwa nga 17/072019 ku The Wayback Machine ,theeastafrican.co.ke.yakifuna nga 17/06/2014.
5.Awangula empaka z'okuwandiika emizannyo ebyateekatekebwa nga 17/07/2019 ku The Wayback Machine,monitor.co.ug.yakifuna nga 16/06/2014.
6.
albqjv0sd0yr4i7i1z428sz4fy1rquu
Doreen Kabareebe
0
8122
55633
46755
2026-06-18T19:32:40Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55633
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Kabareebe''' (yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 25 Ntenvu 1990) [[:en:Uganda|Munnanyuganda]] era [[:en:Model_(person)|omwolesi w'emisono]], mumanyifu, mutendesi w'abolesi bemisono. Yali omu kubakontanyi abaali mu [[:en:Miss_Uganda|mpaka z'obwa nalulungi bwa Uganda]] mu mwaka gwa 2010.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/i-have-never-been-kissed-doreen-kabareebe-3246128</ref><ref name=":1">https://pulse.mtn.co.ug/girls-should-be-confident-about-their-bodies-doreen-kabareebe/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1282131</ref>
== Obuvo n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu mwaka gwa 1990, Kabareebe muwala w'eyali omukiise mu Paalamenti ya Uganda owa [[:en:Rwampara_district|Disitulikiti y'e Rwampara]] Owekitiibwa Amon Muzoora.<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=21161:-quick-talk-kabareebe-on-her-nude-photos |access-date=2022-05-15 |archive-date=2020-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204223216/https://www.observer.ug/component/content/article?id=21161:-quick-talk-kabareebe-on-her-nude-photos |url-status=dead }}</ref> Yasomera nassale ye ku ssomero lya [[Entebbe]] Kindergarten, Lakeside Academy mu Pulayimale. nN'oluvanyuma yegatta ku ssomero lya [[:en:Wanyange_Girls_School|Wanyange girls school]] ku mutendera gwa O ne A'level. Kabareebe yatikkirwa mu Diguli esooka mu kuddukanya Bizinensi eya bachelor's degree in Public Administration okuva mu [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]] mu 2012.<ref name=":1"/><ref>https://bigeye.ug/photo-doreen-kabarebe-still-looks-fine/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandaonline.net/news/view/13096/who_is_doreen_kabareebe_ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2021-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210724101041/https://ugandaonline.net/news/view/13096/who_is_doreen_kabareebe_ |url-status=dead }}</ref><ref name=":2" />
Oluvanyuma yafuna Diguli eya master of Arts okuva mu international Relations and diplomacy era naatikkirwa mu mwaka gwa 2016 okuva mu Yunivasite y'emu.
== Emirimu ==
Omulimu gwa Kabareebe ogwasooka gwali gwa kukwasaganya muzannyo gwa Ttenna e Lugogo ng'akyali ku Yunivasite. Nga akyali ku Yunivasite, Kabareebe yeegatta mu mpaka z'obwannalulungi ba Uganda mu 2010, newankubadde teyawangula, kino kyamuggulirawo enzigi eri inidasitule y'okwolesa emisono.
Yaweebwa engule y'obwa Nnalulungi wa Uganda ku mutendera gw'ensi yonna mu mwezi Gwomunaana nga 24 2020.<ref name=":3">https://mbu.ug/2020/09/07/doreen-kabareebe-to-represent-uganda-at-miss-world-international-2020/</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2020/09/08/doreen-kabareebe-to-represent-uganda-at-ms-world-international-2020/</ref>
Mu 2021, Kabareebe yawangula abakontanyi abalala abaali beesimbyewo mu [[:en:East_African_Community|Buvanjuba bwa Afirika]] mu mpaka ezategekebwa okufuna anaakiikirira oBuvanjuba bwa [[Afirika]] mu mpaka z'obwannalulungi b'ensi yonna.<ref>https://mbu.ug/2021/06/05/doreen-kabareebe-to-represent-uganda-east-africa-at-ms-world-international-pageant-in-miami/</ref>
Era yawangula empaka nga omwolesi akyasinze ku mutendera gw'ensi yonna ku mpaka za international Photo Arena (IPA) ezaali mu nsi y'e [[Ghana]], ku lw'enkola ye ey'okukyusa abantu okusukka ku kwolesa era nga atendese emigigi emito okwolesa.<ref>https://mbu.ug/2021/10/10/doreen-kabareebe-sharon-kiyimba-promise-honored-at-ghanas-ipa-awards/</ref>
== Ebitakwatagana ==
Kabareebe ku milundi egiwerako yayatula nga bw'ali embberera oluvanyuma lw'oluvuuvumo lw'abantu. Era yagamba nti ye tanwegerwangako,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://entebbepost.com/i-am-still-a-virgin-says-doreen-kabareebe/ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2020-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201024030750/https://entebbepost.com/i-am-still-a-virgin-says-doreen-kabareebe/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202101/four-one-one/i-have-never-been-kissed-doreen-kabareebe.html</ref> era yagamba nti tali genda mu kikolwa kyakwegatta nga tannagattibwa mu bufumbo.<ref name=":4">https://www.youtube.com/watch?v=YsqyhxMinvw</ref>
Era yeewunyisa abantu bweyakikkatiriza nti ye taliganza musajja atalina mmotoka, naye yalabiwako ku boodabooda ng'ava ku yintaviyu ku laadiyo emu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/memes-cant-bring-me-down-model-kabareebe/ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220209155059/https://kampalasun.co.ug/memes-cant-bring-me-down-model-kabareebe/ |url-status=dead }}</ref> era ku mulundi gumu yayogera nti ye talya bijjanjalo.<ref>http://www.howwebiz.ug/news/showbiz/30725/i-dont-eat-beans-slay-queen-doreen-kabareebe</ref><ref>https://campusbee.ug/tag/doreen-kabareebe/</ref>
== Engule ==
Mu 2013, yalondebwa nga omwolesi asukkulumye mu nguke ez'ategekebwa aba style and fashion awards.
Era yawangula engule y'obulwanirizi bw'eddembe eya Humanitarian Act Award okuva mu Startqt Awards mu 2019. Mu 2021, ku ngule za Zikomo Awards, Kabareebe yasiimibwa era yaweebwa engule y'omwolesi asinga era n'omulwanirirzi w'eddembe.<ref>https://www.findglocal.com/UG/Kampala/105983951257113/Doreen-Kabareebe</ref><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5737/Model-Doreen-Kabareebe-wins-big-at-the-Zikomo-Awards-2021 |title=Archive copy |access-date=2022-05-15 |archive-date=2021-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210630053617/https://blizz.co.ug/5737/Model-Doreen-Kabareebe-wins-big-at-the-Zikomo-Awards-2021 |url-status=dead }}</ref>
== Era laba ==
[[:en:Miss_Uganda|Nnalulungi wa Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
0emfofz2kt4u2jqtc8nnzl4tw7es0zw
Jimmy Katumba
0
8234
55848
36240
2026-06-19T09:08:42Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55848
wikitext
text/x-wiki
'''Jimmy Katumba''' (Yazaalibwa mu 1955 n'afa nga 13 Ogwomunaana 2006)<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1142888/jimmy-katumba-dead</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32410:articulate-stella-nanteza-goes-to-sing-with-angels&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113132630/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32410:articulate-stella-nanteza-goes-to-sing-with-angels&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> . Yali muyimbi omututumufu ng'era [[:en:Uganda|Munnayuganda]].<ref name="new-vision">{{Cite web |url=http://www.newvision.co.ug/news/462224-IN-BRIEF.html |title=Archive copy |access-date=2014-12-15 |archive-date=2025-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124073551/https://www.newvision.co.ug/news/462224-IN-BRIEF.html |url-status=dead }}</ref> Yatandika ng'omuyimbi w'ennyimba z'eddiini kyokka n'acaaka nnyo [[:en:Pop_icon|mu nnyimba z'ensi]] ng'emyaka egya 1970 giggwaako okutuuka mu [[:en:1990s_in_music|gy'ekyenda(1990)]]. Jimmy Katumba yayamba nnyo okusima omusingi gw'ennyimba ezikyaka mu Uganda era atwalibwa ng'omu ku bayimbi abakyasinze okucaaka mu Uganda. Bbandi ye eya, ''The Ebonies'', yabuutikira nnyo endala zonna mu Uganda eyo mu myaka gya 1980 n'egya 1990.<ref name="UGpulse">http://www.ugpulse.com/people/jimmy-katumba-rests-his-voice/476/ug.aspx</ref><ref name="newvis-ion">https://web.archive.org/web/20090807141017/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/515734</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto bwe ==
Katumba yazaalibwa Reverend Blasio Katumba ne Alice Nakyagaba mukyala we. Okuyimba kwe kwatandikira mu kkwaaya z'Ekkanisa ez'enjawulo mwe yayimbiranga. Yasomera mu masomero munaana omuli n'erya [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]] ne [[:en:Lubiri|Lubiri]] Secondary School.<ref name="Sikia">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sikia.org/musicarchive/15-jimmykatumba |access-date=2022-11-13 |archive-date=2016-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161112034653/http://www.sikia.org/musicarchive/15-jimmykatumba |url-status=dead }}</ref>
== Okuyimba kwe ==
Katumba okuyimba yakutandika wa myaka munaana mu kkanisa emu ey'e Mukono kitaawe mwe yali [[:en:Preacher|Omwawule]] Wansi w'Ekkanisa ya Uganda (Anglican). Mu 1977, yatandikawo ekibiina kye yatuuma ''Light Bearers'', oluvannyuma kye yakyuusa n'akituuma Jimmy Katumba and the Ebonies. Yasinga kumanyibwa olw'[[:en:Baritone|eddoboozi lye eddene ateesseeneekerevu]] eritali lya bulijjo. Katumba yacaaka nnyo olw'ennyimba ze omuli: "''Twalina Omukwano''," "''Drums of Africa''" ne "Fa Ku ky'olina." Oluvannyuma yafuluma Uganda n'agenda mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1990. Oluvannyuma yeeyongerayo mu [[Amerika]] mu 1992 n'akomawo e Uganda mu 1995.<ref name="newvision">https://web.archive.org/web/20150529045007/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/515147</ref><ref name="newvi-sion">https://archive.today/20141215115130/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/501689</ref>
== Ezimu ku nnyimba ze ==
* ''Atalina Kigere''
* ''Congratulations''
* ''Usiuwe Tembo - 1990''
* ''Queen of Love - 1981''
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijiliziddwamu eby'ebweru wa wikipediya ==
* [https://archive.today/20141215115050/http://www.newvision.co.ug/D/9/38/761419 "Jimmy Katumba Vs Jim Reeves"]
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Fallen-artistes-remembered/-/812796/2549912/-/j8qfaoz/-/index.html "Fallen artistes remembered"]
{{authority control}}
fw3faso0gt9k8frutz5wkd7oqpxi3ij
Blu*3
0
8253
55690
54242
2026-06-19T02:33:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55690
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Blu 3''' kyali [[:en:All-female_band|kibiina ky'abawala bokka]] [[:en:Uganda|abanayuganda]] abayimbi, ga kyatondebwawo mu Gwokuna mu 2004 oluvannyuma lw'okuwangula empaka z'okuyimba ezaali nga ku ttivi nga ziyitibwa Coca Cola ''[[:en:Popstars|Popstars]]''.<ref>https://mdundo.com/news/19262</ref> Erinya lyatondebwawo okutegeeza abakyala abalungi basatu oba abadugavu okuva mu Uganda. Abaakirimu okusokera ddala yali [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru,]] [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[:en:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu.]] Oluvannyuma lw'okuwangula empaka, beeyongerayo okukwata olutambi olwali luyitibwa Hitaji mu 2004 wamu nerwebayita Burn mu 2007. Olutambi oluyitibwa Hitali lwafulumizibwaako ennyimba nga ezaakwata abantu omubabiro nga "Hitaji", "Frisky" wamu n'olw'ekika kya afro beat lwebayita "Tomalaako". Abawala bano baatongoza olutambi luno olwa Hitaji ku kisaawe ky'e Lugogo [[:en:Cricket|Cricket]] stadium mu Gwekumineebiri mu 2004, ng'eno namungi w'abawagizi yeeyiwayo. Vidiyo ya Hitayi yagenda mu maaso n'ewangula engule ya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] nga bagironze nga vidiyo y'omwaka.
Sanyu yalekulira ekibiina kino n'agenda okukola emirimu emirala nga mu kifo kye bazaamu Mya Baganda. Erinya ly'ekibiina lyakyusibwa nebalifuula Blu 3, nga muno emunyeenye egiddwamu.
Mu 2006, ekiibina kya Blu 3 kyadamu okugenda mu situdiyo n<nowiki>'eyali aabyamba okufulumya ennyimba zaabwe era nga baludde naye Steve Jean, nebakwata olutambi olwali oluwanvu lwebayita ''</nowiki>''Burrn<nowiki>''</nowiki>''. Oluyimba luno lwali [[:en:Navio_(rapper)|Navio]] omuyimbi okuva mu kibiina ekiyitibwa [[:en:Klear_Kut|Klear Kut.]] Ennyimba endala ezaali ku lutambi luno ezaakwata abantu omubabiro kwaliko ezaawandikibwa [[:en:Sylver_Kyagulanyi|Sylver Kyagulanyi]] gamba nga "Nsanyuka Nawe", "Ndibeera Nawe" wamu ne "Nkoye". "Burrn" lwawangula awaadi y'okubeera nga lwalina vidiyo y'omwaka mu bikujuko bya Pearl of Africa Music Awards (PAM Award). Bano baalondebwa era ku ky'okufuna awaadi ez'enjawulo gamba nga [[:en:Kora_Awards|Kora Awards,]] [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards,]] ng'era baawangula ebirabo bya mirundi ebbiri ebya [[:en:Kisima_Awards|Kisima Awards]],PAM Awards satu wamu n'endala eziwerako. Ekibiina kino kirambudde amawanga agawerako nga muno mwemuli [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Rwanda|Rwanda]], [[:en:Tanzania|Tanzania,]] [[:en:South_Africa|South Afrika,]] [[:en:Ghana|Ghana,]] [[:en:Nigeria|Nigeria,]] [[:en:UK|Bungereza]] wamu ne [[:en:Ethiopia|Ethiopia]]. Olutambi olupya lwali muntegeka ez<nowiki>'okufulumizibwa mu 2008, nga lukwatiddwamu abafulumya ennyimba okuva kumutendera gw'ensi yonna gamba nga Charlie King wamu ne Aydee owa Goodenuffa nga naye yeegata ku pulojekiti eno. Erinya eryali ligenda okubeera nga likozesebwa mu pulojekiti eno lyali B3, nga lisuubirwa okuggwa mu Gwekumi mu 2009. Oluyimba olwali lusiibirwa okubeera nga lwelusooka ku lutaambi luno lwali lutabikiddwamu engeri y'olulimu olulatini ng'era luyitibwa ''Together''</nowiki>, nga lufumiziddwa Steve Jean.<ref>https://www.howwebiz.ug/Blu3/biography</ref>
Ku lwokusatu mu Gwekumineebiri nga Lilian Mbabazi yagenda ku mikutu gimukwanira wala n<nowiki>'akyasanguza nga abasatu bano webaali bagenda okuddamu okuyimbira awamu ku siteegi, mu kifulu kyebaali bagenda okuyita ba Blu 3 okudda okwegata oba ''The Blu3 Reunion'' kunaku z'omwezi ezitayogerwa, nga bali ku woteeri nya Protea Hotel Kampala Skyz, ng'</nowiki>eno esinganibwa Naguru, mu Kampala.<ref name=":0">https://www.pulse.ug/entertainment/music/the-blu3-reunion-show-announced/jxyv458</ref>
''"Okulinda kuwedde eri abaagala ennyimba ne muziki, nga kino, essanyu linzita okugabana amawulire gano, nti ekibiina ky'abawala abayimbi abaakola erinya mu muziki wa Uganda, ekya BLU3 kigenda kuba kidda okusisinkana okucamula abantu nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 nga bino'' Mbabazi yabiteeka ku mukutu gwe ogwa Instagram.
''" Mutwegateko bwetubabeera tuyuguumya siteegi, nga tukomyawo ennyimba ezaabugumya ng'emitima wamu n'amassanyu agatayinza kwerabirwa. Y'esswa ey'okusaasaanya omukwano wamu n'okukuba kukerere.''
Ngali ku mukutu gwe ogwa Instagram, Chandiru yateekako, kunkomerero, akaseera buli omu k'abadde alindirira. Nga omu kubali mu kiibin kya blu3 omusanyufu'', ekibiina ky'abawala eky'abayimbi mu Uganda eky'enjawulo, sisobola kukwatirira ssanyu lyenina okulangirira nga wetugenda okubeera nga tuddamu okusisinkana oluvannyuma l'wemyaka 10. Mwetegeke okwerolera ku kukomawo kwafe nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 ku woteeri ey'enjawulo eya Skyz Hotel e Naguru!''
Cindy Sanyu yali tanaba kuteekayo ku mikutu gye ebikwatagana ku kivulu kino.
Abasatu bano baasisinka nga abavubuka mu biseera by'empaka z'okunoonya abayimbi ezaali ziyitibwa Coca-Cola Pop Stars, nga oluvannyuma lw'empaka zino, abasatu bano, mu 2005 beegata nebatandikawo ekibiina kyebaali bayita Blu*3 ekyali kidukanyizibwa Steve Jean, omufulumya w'ennyimba ow'ebyafaayo, ng'era ye nannyini Fenon Records.
Wabula ekibiina tekyawangaala kumala banga ddene oluvannyuma lw'okubeera nga Cindy yali agobeddwa, nga oluvannyuma lw'emyaka ebbiri, baaleeta Mya Baganda okumudira mu bigere, olwo erinya nerikyusibwa okudda ku Blu 3 nga temuli kamunyeenye. Abasatu bano abapya baali bonna okumala akaseera katono, era oluvannyuma nebasalawo okwawukana buli omu agende ayimbe yekka.<ref name=":0" />
Ekivulu kyabwe kyakyusibwa enaku z'omwezi ng'era kisuubirwa okubeerayo mu Gwomukaaga nga 22 mu 2024 ku woteeri ya Sheraton Gardens mu Kampala.<ref>https://mbu.ug/2024/03/20/blu3-reunion-concert-2024/</ref>
== Awaadi ==
=== Ze baawangula ===
* Mu [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005, baawangula Kisima Music Awards,]] olw'okubeera abayimbi oba ekibiina ekyali kisinga okuva mu Uganda, wamu ne Vidiyo y'oluyimba eyali esinga okuva mu Uganda
* Mu 2005 baawangula awaadi ya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] o<nowiki>'wokubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Hitaji''</nowiki><ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>
* Mu 2007, baawangula [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards,]] olw<nowiki>'okubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Burrn''</nowiki> <ref>http://www.museke.com/node/1617</ref>
=== Zebabalonda okuvuganyizaamu ===
* Mu [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] eza 2005, olw'okubeera ekibiina ekisinga nga kiva mu Buvanjuba bwa Afrika <ref>https://web.archive.org/web/20061113084534/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists.asp</ref>
* Mu za [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]] mu 2005, olw'okubeera nga balina olutambi lwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrka oluyitibwa Hitaji<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>
* Mu za [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]] eza 2006, olw'okubeera ne vidiyo eyali esinga mu Buvanjuba bwa Afrika ey'oluyimba oluyitibwa Frisky <ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref>
* Mu za [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|MTV Africa Music Awards eza 2009]], olw'okubeera ekibiina ekyali kisinga wamu n'okubeera abasinga okusanyusa abantu n'okuyimba <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-16 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>
* Mu za [[:en:2010_Tanzania_music_awards|Tanzania music awards eza 2010,]] olw<nowiki>'okubeera n'oluyimba olwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrika olwali luyitibwa ''Where you are''</nowiki> nga bali ne [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio ne Weasel.]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Blu+3+-+Uganda%27s+International+Organization+for+Migration+Ambassadors&id=1108 Blu 3 nga aba UGPulse.com bababuuza ebibuuzo]
* [https://web.archive.org/web/20080503214839/http://www.mtvbase.com/site.php#/music/50/ Nga beebusibwaako aba MTV]
* [https://web.archive.org/web/20140109105412/http://www.musicuganda.com/Blu%203.html] Byaterekebwa nga 2014-01-09 mu kyuuma kya Wayback
* [https://web.archive.org/web/20130328230416/http://ugandaonline.net/blu3]
[[Category:Bayimbi]]
ppshu1m5nyesabsoolcnui7p17kr0or
91.3 Capital FM
0
8287
55669
50558
2026-06-19T00:04:04Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55669
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox radio station|name=Capital FM Uganda|logo=File:91.3 Capital FM Logo.jpg|caption=Logo|city=[[Kampala]]|area=Kisementi, Kololo, Kampala, [[Uganda]]|airdate=December 31, 1993<ref name=mon-it-or>[https://web.archive.org/web/20170904063246/http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/The-20-year-journey-of-FM-radio-in-Uganda/-/689856/2294296/-/item/1/-/utbmpkz/-/index.html "The 20-year journey of FM radio in Uganda"] monitor.co.ug. Retrieved March 14, 2015.</ref>|language=English|frequency=91.3 [[megahertz|MHz]]|format=Urban music, news and information|owner=William Pike, [[Patrick Quarcoo]], Hannington Karuhanga, Dr Ayo Ajayi|sister_stations=Beat Fm Uganda|webcast=[http://capitalradio-ug.com/forex/#capital/ Listen online]|website={{URL | capitalradio.co.ug }}}}
[[File:91.3 Capital FM Logo.jpg|thumb|91.3 Capital FM Logo]]
'''Capital FM''' (nga oluusi eyitibwa '''Capital Ladiyo''' oba '''91.3 Capital FM''') mukutu gwa ladiyo oguwerereza mu lulimi Oluzungu okusinzira mu {{ill|Kampala|en}}, {{ill|Uganda|en}} ku mayengo ga 91.3 MHZ era nga ekwaata ebitundu bya Uganda byonna n'ebimuku bitundu by'obukiika kono bwa Tanzania, Rwanda, Obuvanjuba bwa Congo n'obugwa njuba bwa Kenya. Esasanira ensi yonna nga eyita ku mayengo gaayo ag'omutimbagano gwa yintanenti.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-14112301 "Uganda profile "] bbc.com. Retrieved March 14, 2015.</ref>
Nga ogyeeko amayengo ga 91.3 MHz agawereza okuva mu Kampala, ladiyo era ewerereza ku mayengo okuli 90.9 MHz mu bitundu bye Mbale, 96.9 MHz e Gulu, ne 89.4 MHz e Fort Portal ne 88.7 MHz e Mbarara.<ref>{{Cite web|url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44316-capital-fm-to-launch-in-fort-portal|title=Capital FM to launch in Fort Portal|last=Baranga|first=Samson|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|access-date=2019-08-11|archive-date=2019-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190811161828/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44316-capital-fm-to-launch-in-fort-portal|url-status=dead}}</ref> Olw'okuba nga esasanira ebitundu ebyenjawulo kigifuula okubeera nga ye ladiyo ekyasinze okuwulirizibwa.<ref>{{Cite web|url=https://www.geopoll.com/blog/geopoll-quarter-one-2018-radio-tv-audience-ratings-report/|title=Audience Measurement Data from Africa, Q1 2018|date=2018-05-24|website=GeoPoll|language=en-US|access-date=2019-08-11}}</ref>
Capital FM ewereza pologulaamu okuli ''Big Breakfast Show'', ''The Capital Gang'', ''The Late Date'' and ''Dance Force''. Pologulamu endala nga ''AM-PM Show'', ''The Overdrive'' and ''The Dream Breakfast'' zezimu ku pologulaamu ezikyasinze okuwulirizibwa mu Uganda.
== Baweereza ==
* {{ill|Flavia Tumusiime|en}} <ref name="Flavia Tumusiime ">[https://web.archive.org/web/20221220214753/https://www.flaviatumusiime.com/ "Flavia Tumusiime "] flaviatumusiime.com. Retrieved March 14, 2015.</ref> yali muwereza
* [[Gaetano Kagwa|Gaetano Jjuuko Kagwa]]
* Lucky Mbabazi
{| class="wikitable" width="70%"
! colspan="2" |Day
!Program/show
!Time
!Presenter(s)
|-
| rowspan="7" |Weekdays
| rowspan="7" |Monday to Friday
| rowspan="2" |Gaetano & Lucky ku makya ne The Big Break Fast
| rowspan="2" |5 am – 10 am
|[[Gaetano Kagwa]]
|-
|Lucky Mbabazi
|-
|''KUMAKYA PAKA AKAWUNGEZI''
|10 am – 3 pm
|Flavia Tumusiime
|-
| rowspan="2" |''The Overdrive Show''
| rowspan="2" |3 pm – 6 pm
|Malaika
|-
|Oulanyah
|-
|''The 8 to 8 Countdown and UControl''
|7 pm – 10 pm
|Arinaitwe Innocent Levy
|-
|''The Late Date''
|10 pm – 1 am
|Arinaitwe Innocent Levy
|-
| rowspan="11" |Weekends
| rowspan="6" |Saturdays
| rowspan="2" |''The Dream Breakfast''
| rowspan="2" |6 am – 10 am
|Moses Kalule,Allen Kirungi
|-
|''Ramesh Gabalsing''
|-
|The Capital Gang
|10 am – 12 pm
|Ssemweya Musoke
|-
|''The Saturday Drive''
|4 pm – 6 pm
|
|-
|''Countdown''
|6 pm – 8 pm
|Arinaitwe Innocent Levy
|-
|''The Danceforce''
|8 pm – 2 pm
|DJ Wil 'The Smooth Spinner'
|-
| rowspan="5" |Sundays
|''The Sunday Inspiration Show''
|6 am – 10 am
|Moses Kalule
|-
|''Your Choice''
|12 pm – 3 pm
|Ailen
|-
|''The Sunday Drive''
|4 pm – 7 pm
|
|-
|''Desert Island Discs''
|7 pm – 8 pm
|Simon Kasyate
|-
|''Capital Gold''
|8 pm – 2 pm
|
|-
|}
== Akazannyo k'obwongo ==
Akazannyo k'obwongo "The brain game" pologulamu ebeerawo ku Capital ladiyo. Buli saawa emisana g'olunaku, ekibuuzo kibuzibwa. Singa ekiddibwamu ekituufu tekifunibwa mweyo saawa, sente 10,000 ogwa Uganda gw'ongerebwako okutuusa lwekiddamu okubuzibwa esaawa eddako. Omuzannyo gw'obwongo gusobola okutwaa emyeezi munaana nga abawuliriza bakuba amasimu okugezaako okuwangula ensimbi.<ref name="ugo2">[https://web.archive.org/web/20170425082142/http://news.ugo.co.ug/capital-fm-brain-game-winner-bags-shs8-3m/ "Capital FM ‘Brain Game’ Winner Bags Shs8.3M"] {{Webarchive|url=https://archive.today/20150315023312/http://news.ugo.co.ug/capital-fm-brain-game-winner-bags-shs8-3m/|date=2015-03-15}} ugo.co.ug. Retrieved March 14, 2015.</ref><ref name="new-vision2">[http://www.newvision.co.ug/D/8/220/485780 "Capital FM/ Celtel Brain Game prize hits sh9m"] {{Webarchive|url=https://archive.today/20150315023323/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/485780|date=2015-03-15}} newvision.co.ug. Retrieved March 14, 2015.</ref><ref name="mondaytimes2">[https://archive.today/20150315023409/http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=3937 "Fan wins 10M in Capital brain game"] mondaytimes.co.ug. Retrieved March 14, 2015.</ref>
== Abaali abawereza. ==
* Jackie Lumbasi - The Big Breakfast now Gaetano & Lucky in the Morning, Your Choice
* [[Juliana Kanyomozi]] - Your Choice, The Overdrive Show <small>''(then '''Home Run Team''' with [[Gaetano Kagwa|Gaetano]])''</small>
* Christine Mawadri - The Big Breakfast Show
* Lilian Mbabazi - The Big Breakfast Show
* Karitas Karisimbi The Big Breakfast Show
* Joy Doreen Biira - The Dream Breakfast Show, Sunday Drive
* Alan Kasujja - The Big Breakfast Show, Desert Island Discs
* Cleopatra Koheirwe - The Overdrive Show, The Dream Breakfast Show
* Tattu Sophie - The Dream Breakfast/The Overdrive Show/Saturday Drive
* Marcus Kwikiriza - The Big Breakfast
* Flo Qitui - Your Choice
* {{ill|Flavia Tumusiime|en}}<ref name="Flavia Tumusiime "/> yali akola AM-PM
{{Reflist}}
== Obugataganya ==
* [http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/The-20-year-journey-of-FM-radio-in-Uganda/-/689856/2294296/-/hqp6n0/-/index.html "The 20-year journey of FM radio in Uganda"]
* [http://bigeye.ug/fm-radio-broadcasting-in-uganda-turns-20-this-month/ "FM Radio broadcasting in Uganda turns 20 this month"]
* [https://web.archive.org/web/20221208133553/https://streame.co/en/Radio_Online_91_3_Capital_FM_FM_91_3_Kampala "Capital FM Uganda"]
{{Kampala Radio}}
swrmumte8qw8l4tnv92un7gjqafg8di
Abakozi ba Goodlyfe
0
8382
55670
43357
2026-06-19T00:07:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55670
wikitext
text/x-wiki
'''Radio & Weasel [[:en:Ugandahttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda|Bannayuganda]] abayimbi ababiri abaayimbiranga wansi w'ekibiina kya Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; [[:en:Moses_Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). [[:en:Moses_Radio|Moses Radio]] yayimbira nga mu sitayiro ya [[:en:RnB|RnB]] ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za [[:en:Reggae|reggae]], [[:en:Ragga|ragga]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimbanga nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage.
Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala.
== Radio ne Weasel ==
[[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[:en:Chameleone|Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low.
Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata.
Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew.
Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]], [[:en:GNL_Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya [[:en:Warner_Music_Group|Warner Music Group]] abalongo abayitibwa [[:en:Locnville|Locnville]] mu luyimba lwabwe bokka olwa Done
== Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe ==
[[:en:Radio_And_Weasel|Radio And Weasel]] be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref>
* Weasel Manizo
* Chagga Geoffrey
* Emotions Felingz
Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014.
== Bammemba abaalimu ==
* [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba [[:en:CEO|CEO]]. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref>
* Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref>
* Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref>
Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref>
== Controversies and collaborations ==
Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref>
Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref>
Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref>
Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".
Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref>
Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref>
== Ebirabo ==
=== Byebawangudde ===
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel]
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel]
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel]
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel]
* 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref>
* 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" />
* 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" />
* 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3
* 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela
* Channel O Music Video Awards
* 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko
[[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda
* 2010: Hottest Group/Duo
* 2011: Hottest Group/Duo
* 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue
=== Okulondebwa okwetaba mu mpaka ===
* [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]])
* [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group
* [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref>
Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref>
* [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa.
* [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref>
Radio and Weasel Music albums
Goodlyfe balina entambi nga kkumi
1. Mwana Wabandi (2016)
2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015)
3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 )
4. Obudde (2014)
5. Fantastic (2014)
6. Tonjagala (2012)
7. Talk and Tailk (2011)
8. Ngenda Maaso (2010)
9. Bread and Butter (2009)
10. Nyambura (2008)
== Ennyimba zabwe ==
<small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small>
* 2008: ''Nyambura''
* 2009: ''Bread and Butter''
* 2010: ''Ngenda Maaso''
* 2011: ''Talk and Talk''
* 2012: ''Tonjagala''
* 2014: ''Fantastic''
* 2014: ''Obudde''
* 2014: ''Amaaso Ntunga''
* 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel''
* 2015: Nkwegomba
* 2016: ''Mwana Wabandi''
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo]
* 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out]
== Ebijuliziddwa ==
<references group="" responsive="0"></references>
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs]
* [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew]
* [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life]
* [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website]
* [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube]
* [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube]
nd3u8ctfdotyfdk7yw6cro2lkcz3qou
Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'
0
8384
55671
48741
2026-06-19T00:10:01Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55671
wikitext
text/x-wiki
'''Radio & Weasel bayimbi babiri abanayuganda abayimbira mu kibiina kyebayita Goodlyfe Crew''' ng'akulembera ekibiina kino mukuyimba ye [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'amannya gge amatuufu ye Moses Nakintije Ssekibogo ne mune eyeeyita Weasel Manizo ng'amannya ge ye Douglas Mayanja. [[Mowzey Radio|Moses Radio]] atabulamu amaloboozi agagenda empola nga gagwa mutuluba lya [[:en:RnB|RnB]] ng'ate Weasel agatamu edoboozi edene ery'etuluba lya [[:en:Reggae|reggae]], [[:en:Ragga|ragga]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]]. Olw'obuganzi bwabwe, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina ekyabwe ekyababiri kyebayita '''Radio ne Weasel'''. Ng'akulembera yeyali Moses ate nga y'ow'amaloboozi nga yeeyita Radio wabula nga yafa enaku z'omwezi nga 1 mu mwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukuba kanyama eyali akuuma ekifo ekimu ekidigidirirwamu nga kisingaanibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusuula wansi mita 3 nga ze fuuti 9 n'obutundu tundu 8 ku kagulumu k'enkokoto ekyamuviiramu akwanga okufuna obuzibu era okukakana ng'omusaayi gumugenze mu bwongo.
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]]
[[Category:Bayimbi]]
Radio ne Weasel baatondawo ekibiina kyabwe kyebayita 'The Goodlyfe Crew'. Ekibiina kino kyalaba enkyuka kyuka nnyingi mungeri gyekyali kyakolebwamu, naye ng'ebiseera ebisinga kyali ngamu Chagga, Lenin Briton, ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Abasinga kubaali bakirimu baalina pulojekiti ezaabwe kubwaabwe ssaako n'abaanaabwe beebali bakola ennyimba z'ababiri.
== Radio ne Weasel ==
[[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'amannya gge ag'obuzaale ye Moses Nakintije Ssekibogo yali muyimbi eyalina ebiseera by'omumaaso mu mulimu guno ebyali ebitangaavu. Yasoma siniya ye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2001 kusomero lya at Holy Cross Lake View Secondary School mu disitulikiti y'e [[Jinja]], ng'eno yakolako ng'omukulembezze w'esomero ow'ekibiina ekyali kyegatibwamu abayizi ekya okwolesa ebitone byabwe nadala mu kuyimba ekya 'Youth Alive Club'. Yakola nga pulojekiti za muziki kusomero mu kibiina kino kusomero ezayamba ng'ekibiina kino okuvuganya n'okuwangula empaka z'amasomero mwebeetaba nga eza 'inter-school Youth Alive Club competitions'. Mu mwaka gwa 2002, Radio yasomera ku [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] mu disitulikiti y'e Jinja ng'eno yasalwo awumulemu ku by'okuyimba okumala emyaka ebiri ng'esira alitadde ku by'okusoma. Oluvannyuma yeegata ku kibiina kya [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] ekimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu mwaka gwa 2004.<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Ng'ayambako [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu nyimba zze, kuba yamwongerera ngamu amaloboozi, Radio yafulumya ennyimba ezizze ng'ayimba yekka mu kampuni ya Leone Island Records. Kuno kwaliko "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' baalufuna bulungi wadde ng'okumannyikwa kwa Radio mu bantu kwasigala wansi.
Weasel ng'amnnya ge ag'obuzaale ye Douglas Mayanja yatandika okuyimba ng'omuyimbi eyali yetongodde n'afulumya pulojekiti ye ng'ali yekka ng'ali wansi wa kampuni ya mukulu we,wabula nga lwali luyimba lweyakola ne [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] lwebaali bayita "Bomboclat" olwakwata abantu omubabiro.
Radio ne Weasel baatandika okuyimbirako [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], omuyimbi omututumufu mu banayuganda, naye oluvannyuma baamweyawulako nebava mu kibiina kye ekya Leone Island Crew mu mwaka gwa 2008 okutondawo ekyabwe kyebaali bayita Goodlyfe Crew.
Ababiri bano Radio ne Weasel babadde n'ennyimba ezibaadde ez'amaanyi era nezikwata abantu omubabiro kuba zibadde zikubibwa ku leediyo za Uganda ez'enjawulo<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> .Okutandika n'oluyiumba lwebayita "Nakudata" mu mwaka gwa 2008, ababbiri bano baafulumya ennyimba endala okuli lwebayita "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati g'omwaka gwa 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi nga Rachel Kay, [[:en:Blu*3|Blu*3]], OS, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]], [[:en:GNL_Zamba|GNL]] n'omuzambia [[:en:Zambia|Zambia]] General Ozzy. Baakola ekivulu butereevu nga bali n'omuyimbi omunayuganda amannyikiddwa nga [[:en:Keko_(Ugandan_rapper)|Keko]]. Emabegako awo baakolako ennyimba n'abayimbi nga [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], n'oluyimba lwabwe lwebaali bayita[[:en:"Home_to_Africa"|"Home to Africa"]], n'omu Jamaica mu luyimba lwabwe lwebaali bayita [[:en:"Fire_&_Butter"|"Fire & Butter"]] Abayimbi bano boongedde okulaga nti b'amaannyi webakoze ennyiimba n'abayimbi abali mu kibiina kyebaloongo ekya [[:en:Warner_Music_Group|Warner Music Group]] kyebayita [[:en:Locnville|Locnville]] mu luyimba lwabwe lwebaali bayita 'Done'
== Abali mu kibiina kya Goodlyfe Crew ==
[[:en:Radio_And_Weasel|Radio ne Weasel]] beebaali abakulembera mu kuyimba mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Enamba y'abaali nga mu kibiina kino yalinya nga, ate olumu nekka wabula nga bameba b'ekibiina kino ekya Goodlyfe Crew beebaali:<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref>
* [[:en:Weasel_Manizo|Weasel Manizo]]
* [[:en:Chagga_Geoffrey|Chagga Geoffrey]]
* [[:en:Emotions_Feelingz_(Goodlyfe_Crew)|Emotions]] Felingz
Bonna abali mu kiibna kino baafulumyako pulojekiti nga bali bokka. Jeff Kiwanuka yadirwa Chaggaman mu bigere ng'eyali abadukanya oba maneja wabwe oluvannyuma lw'okugobwa kwa Kiwanuka mu mwaka gwa 2014 nga gugwako. .
== Abaaliko mu kibiina kino nebakyabulira ==
* [[:en:Moses_Radio|Moses Radio]] yeyalo omu kubaalitandikawo era eyali [[:en:CEO|akikulira]]. Yafa oluvannyuma lw'okufuna ebinuubule ebyali bivudde mu kukubwa obubi ennyo mu mwaka gwa 2018, era n'aleka [[:en:Weasel_Manizo|Weasel Manizo]] nga y'akulira ekibiina kino.<ref>{{Cite news}}https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref>
* Gift of Kado - yali abeerera ddala mu kibiina kino oluvannyuma lw'okukyegatako mu mwaka gwa 2009.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Naye mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2010, yakilekulira n'atandikawo ekikye ng'ali ne Mr. X eyafa mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2012, nga kino baali bakiyita Kaddo Pharm with Mr X.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead</ref>
* Diamond Oscar<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815</ref>
Goodlyfe Crew yalina ekifo kyabwe mwebaali bafulumiza ng'ennyimba nga bakiyita, Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo</ref> Naye ekibiina kino ekya Goodlyfe crew babadde ne pulojekiti endala nadala mu kufulumya muziki,: bakoze ennyimba nga bali wansi w'abazifulumya nga Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder of Monster.<ref>{{Cite web}}http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref>
== Obukuubagano n'ennyimba zebakoze nga bali n'abayimbi abalala ==
Mu mwaka gwa 2008, Radio ne Weasel baafuluymya oluyimba lwebaali bayita "Potential" nga bali n'omuyimbi okuva mu ggwanga lya Zambia gwebaali bayita General Ozzy.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlfye-Moses-Radio-And-Weasel-General-Ozzy-] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Abayimbi bano abayuganda ababiri baakolayo oluyimba olulala nga bali n'omuzambia ono gwebayita Ozzy.<ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref>
Mu mwaka gwa 2009, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe Crew' baakuba oluyimba nga bali ne Rabadaba, "Opportunity or Ability" nga luno lwakwata abantu omubabiro ng'era lwali lwatutumu nnyo. Wabula kyali kiteberezebwa nti oluyimba luno lwalimu amaloboozi agaali galumba Bebe Cool nga gagamba okumukolako effujjo, nadala lu katundu Radio keyali ayimba.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html</ref> Muntandikwa y'omwaka gwa 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] wamu ne Mess ng'oluyimba luno baali baluyita "Amaaso".<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu mwaka gwa 2011, baafulymya oluyimba lwebaali bayita "Dembesa" n'abayimbi abeeyita ba Da TWINZ.<ref>{{Cite web}}http://www.mp3olimp.net/radio-and-weasel/</ref><ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlyfe.../Moses-Radio-And-Weasel-TV-and-Da-...] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala, nga luno baali balukoze ne Diamond Oscar nga luno baali baluyita "You Make Me cry".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola oluyimba olulala n'omunayuganda omuyimbi gwebaali bayita Sizza Man, ng'oluyimba baali baluyita: "Tax Money",<ref>[https://nextpreview.soundcloud.com/dj.../tax-money-good-lyfe...sizza.../s...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination" baaluyimba n'ekibiina kyebayita Obsession mu mwaka gwa 2011.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Pollination-Time-Video-By-Moses-Radio--Weasel-A...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref>
Mu mwaka gwa 2010, Radio ne Weasel baakola oluyimba lwebaali bayita "Maama Wabaana" nga bali n'omuyimbi gwebaali bayita Tom Close.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref>nga mu mwaka gwa 2013, tbaafulumya oluyimba ne Desire Luzinda, ssaako ne lwebayita "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref>
Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011 obutakaanya bwabalukawo mu [[:en:Kampala|Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Obutabanguko buno bwaali buva kuluyimba Kenzo lweyali akubye nga baluyita "Mundeke Numbe". Ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' kyali kigamba nti buli kyaali muluyimba luno wamu ne vidiyo, baalu babikopa muluyimba lwabwe lwebayita "Talk and Talk".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>
Mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo olutalyerabirwa nga luno lwali llwakuyita mu kuyimba nga battunka ne [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]. Luno baali baluyita "The Battle of the Champions", olutalo lw'abanantamegwa, nga luno lwaali ku kisaawe kya Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140415024104/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins</ref> Chameleone yatendereza ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' olw'okukola ekivulu kino; wabula yatendereza ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/</ref> Tewali kusalawo kwankomeredde kwavayo ku ani yali awangudde.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>[http://chimpreports.com/.../14759-battle-of-the-champions-bebe-declared-win] {{dead link|date=November 2014}}</ref> Kino kyavirako n'okugonjoola obutakaanya bwebaali balina n'eyali nannyini w'ekibiina ky'abayimbi kyebayita 'Leone Island', Chameleone nga Radio ne Weasel beegata ku Chamleone omulundi ogwali gusooka okuva webaali baayawukana mu mwaka gwa 2008.<ref>[https://xclusive.co.ug/?p=7790] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790|date=13 April 2014}}https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyawaliriza ababiri bano okugabana siteegi ne Chameleone mu kivulu kyebaali bayita 'Tubonge' mu mwaka gwa 2014.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong</ref>
Mu mwaka gwa 2013, ababiri bano baagamba nga webaali bakomekereza obutakaanya bwebaali balina n'omuyimbi okuva mu kibiina kya 'Gagamel' gwebayita Bebe Cool .
== Byebawereddwa oba awaadi zebawangudde ==
=== Zebawangudde ===
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga, Radio ne Weasle].
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba lw'omwaka-Radio ne Weasle].
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Olutaambi lw'omwaka Amaaso Ntunga olwa Radio ne Weasle].
* 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' lwebayita Neera -Radio ne Weasle].
* 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga-Radio ne Weasle<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba lw'omwaka lwebayita 'Nakudata'<ref name="Museke.com">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref>
* 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba olugwa mutuluba lya 'AfroBeat' lwebayita 'Zuena')<ref name="Museke.com" />
* 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" />
Awaadi za muziki okuva mu ggwanga lya Tanzania
* 2010: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Bread and Butter ne Where You Are ft. BLU*3
* 2011: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Heart Attack Vuvuzela
* Channel O Music Video Awards
* 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko
Buzz Teeniez Awards Uganda
* 2010: Ekibiina ekyali kisinga okwokya
* 2011: Ekibiina ekyali kisinga okwokya
* 2011: Oluyimba olwasinga okwokya nga lukubiddwa abayimbi abawerako – Mr. DJ ft. Swangz Avenue
=== Byebabalonzeemu ===
* [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Bread and Butter', ne 'Where you are' nga bali ne [[:en:Blu*3|Blu*3]]
* [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Ekibiina ekisinga
* [[:en:2011_Tanzania_Music_Awards|2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Vuvuzela'<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref>
Mu mwezi ogw'omunaana , mu mwaka gwa 2011, abayimbi b'ekibiina kya 'Goodlyfe' okuli; Radio ne Weasle mu baalondebwa mu bikujuko bya 'Africa music awards', MOAMA mu tuluba ly'okubeera ekibiina ky'abayimbi eky'omwaka. Oluyimba lw'ekibiina kino kyebayita 'Goodlyfe' nga baluyita 'Vuvuzela' lwakwata omubabiri mu mwaka gwa 2010 nerubeera lwatutumu nnyo, nga baalulonda ne mu tuluba lya 'dance hall'.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref>
* [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa.
* [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Oluyimba lwebaakuba n'omuyimbi omulala lwebayita "Kiboko Changu" 'Best Collaboration'- [[:en:Amani_(musician)|Amani]] ng'ali ne Radio ne Weasel lwerwali lusinga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards</ref>
Obutaambi w'ennyimba za Radio ne Weasel, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe' kirina entaambi z'ennyimba nga 10.
1. Mwana Wabandi (eya 2016)
2. Neera & The Best of Radio & weasel ( eya 2015)
3. Amaaso Ntunga Album ( eya 2014 )
4. Obudde (eya 2014)
5. Fantastic (eya 2014)
6. Tonjagala (eya 2012)
7. Talk and Tailk (eya 2011)
8. Ngenda Maaso (eya 2010)
9. Bread and Butter (eya 2009)
10. Nyambura (eya 2008)
== Muziki waabwe ==
<small>Mulimu ab'ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' nga ye Radio ne Weasel zebaafulumya</small>
* 2008: ''Nyambura''
* 2009: ''Bread and Butter''
* 2010: ''Ngenda Maaso''
* 2011: ''Talk and Talk''
* 2012: ''Tonjagala''
* 2014: ''Fantastic''
* 2014: ''Obudde''
* 2014: ''Amaaso Ntunga''
* 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel''
* 2015: Nkwegomba
* 2016: ''Mwana Wabandi''
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo]
* 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million]
* 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol]
* 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out]
306zexu5v28zaelcufk7lbskehgim6y
Iryn Namubiru
0
8406
55832
46767
2026-06-19T08:12:30Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55832
wikitext
text/x-wiki
[[File:Iryn Namubiru At 97.7 Record FM.png|thumb|Iryn Namubiru at Record Fm]]
'''Irene Gladys Namubiru''', era amanyikiddwa nga '''Iryn Namubiru''',<ref>https://kapopii.com/kapro.php?a=480</ref> (yazaalibwa nga 13 Ogwekkuminebiri 1981) Munnayuganda, omuyimbi w'ennyimba z'amaloboozi. Muyimbi w'amaloboozi ag'enjawulo omuli [[:en:Alto|alto]] , Afro-pop.
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto bwe ==
Namubiru yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Massekkati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]] era yasomera mu masomero gano wammanga:
* [[:en:Bugema_Adventist_Senior_Secondary_School|Bugema Adventist Senior Secondary School]] mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]]
* [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
* [[:en:Airways_Tourism_&_Hotel_Institute|Airways Tourism & Hotel Institute]]
* [[:en:Stendhal_University|Stendhal University]] mu [[:en:Grenoble|Grenoble]], [[:en:France|France]].
* [[:en:Cavendish_University_Uganda|Cavendish University]], Uganda
== Emirimu gye egy'okuyimba ==
Okusinzira ku Namubiru, yalina okwagala eri okuyimba okuva mu buto bwe era yafuba nnyo okifuula eky'amaanyi mu bulamu bwe. Okugezaako kwe okw'avaamu obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba kwatandikira mu 1995, bwe yasisinkagana n'omuyimbi DJs [[:en:Ragga_Dee|Ragga Dee]] ne [[Molar-Messe]], ng'ekibiina ky'ebatuuma Da Hommies, ne "Joss Jjew" Mawejje ngs yskubs amapeesa,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.traxbox-amspug.com/artists_profiles.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131017042559/http://www.traxbox-amspug.com/artists_profiles.html |url-status=dead }}</ref> nga yali ayambako mu kufulumya alubaamu omwali "Bamusakata", "Mukwano", ne "Mukyala tokaba" mu myaka gya 1995.<ref>https://www.musicinafrica.net/directory/iryn-namubiru</ref> Oluyimba lwe olw'asooka "Learn to say good bye" n'alwo lw'alabikira ku alubaamu y'ekibiina. Oluvanyuma lw'ebyo, yalabikirako ku siteegi omulundi ogwasooka mu Gwomwenda 1995.<ref>http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Iryn+Namubiru%3A+Wants+to+be+Known+for+her+Humanitarian+Efforts&ID=668</ref>
Mu 1999, yegatta ku Kanyomozi, gwe yali yasomako naye ku Namasagali College, okukola ekibiina ky'abawala bokka ekiyimba enyimba ekika kya [[:en:R&B|R&B]] nga kyatuumibwa '''I-Jay'''.<ref>https://web.archive.org/web/20160304031754/http://www.musicuganda.com/iryne%20Namubiru.html</ref> Okusinzira ku bya fulumizibwa aba Bryan Morel, Mu 2000, bafulumya alubaamu yaabwe eyasooka ng'eliko ennyimba 7 nga bagituuma "WAIT" nga yalimu ennyimba nga "Wait RMX (Ft Steve Jean)", "Not Good Enough", "Mwana", "Wait", "Emirimu", "Vivi LA Vi" and "Two To Make It True...", nga yazanyibwa ku mpewo za ladiyo ez'enjawulo mu Uganda.
Oluvanyuma nga bakafulumya alubaamu y'abwe, Namubiru yagenda mu Bufaransa era ekibiina n'ekisaanawo. Okwawukana kwabwe kwaleetawo ebigambo mbu bali bafunye obutakkaanya wabula bombi ba byegaana. Ngali mu Bufaransa, yakola ekibiina kyeyatuuma Afro-Soul nga kyalimu '''Nujeli''' ne [[:en:Julien_Grout|Julien Grout]] era nebafulumya ENSI LP.
Mu 2006, Namubiru collaborated with singer [[Bebe Cool]] in the songs "Simbalala" and "Lwaki Onzannyilako?".
[[File:Iryn Namubiru.jpg|left|thumb|Iryn Namubiru.jpg ]]
Kyokka Namubiru teyafuna ttutumu lya maanyi okutuusa mu 2006 lwe yafulumya olutambi olwa ''Nkuweeki?''.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/507/501820</ref> Okuva mu 2006, Namubiru yafulumya enyimba omwali "Y'ono", "Lwaki", "Bonna Obasinga", "Begombeko", "Birowoozo", nga ku zimu kwezo yazifunamu Awaadi okuva mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref name="Uganda">https://flashugnews.com/irene-gladys-namubiru-biography-age-family-children-husband-music/</ref> Mu 2011, Namubiru yawangula mu biti bina mu mpaka za 2011 Pearl of Africa Music Awards (PAM). Yawangula eky'omuyimbi w'omwaka, omuyimbi omukyala ow'omwaka, alubaamu y'omwaka n'omuyimbi w'omwaka asinze mu nyimba ekika kya RnB.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iryn-namubiru-2011-pam-artiste-of-the-year--1502956</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hipipo.com/pam-awards-2011-winners-iryn-namubiru-takes-artist-of-the-year-2/ |access-date=2022-12-05 |archive-date=2021-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210521092637/https://www.hipipo.com/pam-awards-2011-winners-iryn-namubiru-takes-artist-of-the-year-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184403/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |url-status=dead }}</ref>
== Obukuubagano ==
Namubiru yayogerwako bangi olw'enyambala ye "etasaanidde" mu butambi bw'enyimba ze n'oluusi mu bivulu bye. Okusinzira ku bamuvumirira, bagamba enyambala ye ewakanya ennyambala ya Uganda ey'ennono era eleetawo eky'okulabirako ekitali kirungi eri a abo abasuubira okuyingira ekisaawe ky'okuyimba. Mu 2009, vidiyo ye eya "Bonna Obasinga" yayogelerwa bangi olw'[[:en:Swimming_costume|akambalo akuwugirwamu]] k'eyayambala. Oluvanyuma Namubiru yakwata vidiyo endala ey'oluyimba okugezaako okukkakanya abogezi. Wabula bangi ku bawagizi be bamuwolereza "olw'obuyiiya" bwe mu nyambala era nga batwala abamuvimirira abatalina kumanya eri misono mippya.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/577/695636/Iryn%20Namubiru</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Namubiru yali mufumbo eri [[:en:Frank_Morel_Garusy|Frank Galusy Morel]], omusajja Omufaransa era nga balina abaana babiri ab'obulenzi.<ref>http://www.ugmuziki.com/artists/iryn-namubiru</ref> Ennimi omuli Olufaransa, Olungereza, n'[[:en:Luganda|Oluganda]] nga lwe lulimi lwe oluzaliranwa zonna azikuba budinda.<ref name="Uganda">{{Cite web}}</ref> Abeera ne famire ye mu Bufaransa era nga abawagizi be abasinga bawangalira mu Uganda.
Iryn Namubiru i ye mutandiisi era akulira ekitongole ky'obwannanyini ekiyitibwa GATHER FOR CHILDREN ekisangibwa e Mityana, kye yatandiikwo mu 2006 okututumula n'okuwagira abakyalato/ bannakazadde b'eggwanga saako n'abawala abafuna embuto nga tebannetuuka saako n'okusomesa abaana abatesobola.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.gatherforchildren.org/#:~:text=Gather%20for%20Children%20is%20a%20Ugandan%20NGO%20empowering,include%20orphans%2C%20abandoned%20or%20young%20mothers%29%20through%20farming. |access-date=2023-06-24 |archive-date=2023-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230424124350/https://gatherforchildren.org/#:~:text=Gather%20for%20Children%20is%20a%20Ugandan%20NGO%20empowering,include%20orphans%2C%20abandoned%20or%20young%20mothers%29%20through%20farming. |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.showbizuganda.com/irene-celebrates-birthday-with-gather-for-children/</ref> Ekitongole kino kiddukanyibwa ku yiika z'ettaka musanvu eza Namubiru.
Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimatttuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|Nnyanja Nnalubaale]], eryato eryaliko abadigize bwe lyabbira ne litta abantu 33.<ref>https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY</ref>
; Okukwatibwa kwe mu Japan
Nga 3 Ogwokutaano 2013,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25234%3Adrugs-saga-casts-dark-shadow-on-iryn-career&Itemid=96 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184403/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25234:drugs-saga-casts-dark-shadow-on-iryn-career&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/13967 |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-07-03 |archive-url=https://archive.today/20130703112052/http://ugandaonline.net/news/view/13967 |url-status=dead }}</ref> Namubiru yakwatibwa mu kibuga Tokyo, ekya Japan nga avunanibwa ogw'okusangibwa n'ebiragalaragala ebitakkirizibwa.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Singer-Namubiru-s-managers-struggle-to-get-her-out-of-jail/-/688334/1851508/-/o0mggd/-/index.html</ref> Yali agenze mu Japan okuyimba ku kivvulu ekimu <ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184404/https://redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |url-status=dead }}</ref> naye n'akwatibwa ku kisaawe kya Tokyo ekya Narita International Airport nga tannaba kuyimba.<ref name="detained">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170727012400/http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489/ |url-status=dead }}</ref> Sabiiti emu emabega nga tannakwatibwa, Namubiru yawanika ekiwandiko ku mukutu gwe nga bw'eyesunga okuyimbirako mu Japan.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170727012400/http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489/ |url-status=dead }}</ref> Ekivulu kyali kyakubeerawo mu kifo ky'ebyobuwangwa ekya Yotsukaido Cultural Hall<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184404/https://redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |url-status=dead }}</ref> mu kibuga kya Japan ekikulu, Tokyo.<ref name="detained" /> Namubiru yasangibwa yetisse enjaga ekika kya ecstasy (3,4-methylenedioxy-N-methylamphetamine),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandapicks.com/2013/05/iryn-namubiru-to-know-her-fate-on-saturday-90237.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-06-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130607222614/http://www.ugandapicks.com/2013/05/iryn-namubiru-to-know-her-fate-on-saturday-90237.html |url-status=dead }}</ref> eyali okusikiddwa mu mugugu gwe.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/642755-iryn-namubiru-carried-ecstacy-police.html</ref> Yagibwa mu kifo wakuumirwa abantu ku kisaawe n'atwalibwa ku poliii enkulu ey'omu Tokyo, ng'eno gye yaweera sitaatimenti ekwata ku kusangibwa n'enjaga [[:en:MDMA|MDMA]], emanyikiddwa ennyo nga "ekintu ekireeta essanyu"; nga bino byonna yabyegaana.<ref>{{Cite web |url=http://investigator.co.ug/details.php?option=acat&a=561 |title=Archive copy |access-date=2013-07-06 |archive-date=2023-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230716064111/http://investigator.co.ug/details.php?option=acat&a=561 |url-status=dead }}</ref> Nga 24 Ogwokutaano 2013, mu kuwulira kwa Kkooti ya Japan, kyazuulibwa nti Namubiru teyalina musango.<ref>http://allafrica.com/stories/201305250230.html</ref> Poliisi ya Japan yamugyako emisango gyonna egy'okukukusa enjaga era n'ateebwa.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=52797&PHPSESSID=13c9e1438eac23d673202329a1b41d83</ref>
== Awaadi z'eyafuna n'empaka z'eyetabamu ==
=== Awaadi zeyafuna<ref>https://web.archive.org/web/20160329034114/http://www.aboutuganda.com/wpa_artist/irene-namubiru-iryn</ref> ===
* Best Female Artist and Best R&B song at the PAM Awards 2006 .
* Best Female artist Buzz magazine 2007.
* Best Collaboration Diva Awards 2009.
* Best Female Artist PAM AWARDS 2010.
* Best Afro Single Diva Awards 2010.
* Artist of the Year Diva Awards 2010.
* Artist of the Year PAM AWARDS 2011.
* Best female Artist PAM AWARDS 2011.
* Best RnB Song PAM AWARDS 2011
* Best Album PAM AWARDS 2011
* Collaboration with “Happy Science” Japan on two songs. 2012
=== Empaka zeyavuganyamu ===
* 2013 HiPipo Music Awards - Best Band Song ''Ndeyreya''<ref>https://web.archive.org/web/20150626104220/http://www.hipipo.com/hma/news/481/List-Of-Nominees-For-The-1st-Hipipo-Music-Awards--hma--Released-</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Namubiru, Iryn}}
gytnjxb7n0re5expvdr6jq51e0qotdj
Bebe Cool
0
8414
55688
53995
2026-06-19T02:15:14Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55688
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Bebe Cool''' (amanya amatuufu '''Ssali Moses)''' Muyimbi munna Yuganda eyazaalibwa nga 1 Ogwomwenda 1977 mukuyimba kwe Bebe cool ayimba nnyo enyimba ezigwa mu ttuluba erya [[:en:Reggae|reggae]] wamu ne [[:en:Ragga|ragga]] era y'omu kwabo abayimbi abatutumufu mu gwanga [[:en:Uganda|Uganda]]. Bebe cool ekisaawe ky'okuyimba yakyesogga mu mwaka 1997 mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu gwanga [[:en:Kenya|Kenya]], era nga Eno yakolanga ne situudiyo ya [[:en:Ogopa_DJs|Ogopa DJs]] yadde nga oluvanyuma yajaabulira nadda ku butaka .
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bayimbi]]
== Obuto bwa Bebe cool ==
Mu buto, Bebe Cool yasomera ku masomero omuli Aga Khan Primary School, mu Kampala, [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School]], ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]]. wabula yava mu ssomero ng'awabulayo omwaka gumu okumaliriza emisomo gye. Mu Ssekendule, yasoma amasomo ga Physics, Chemistry, Biology, ne Mathematics (PCB/M). Bebe Cool (nga yayitibwako '''Bebe Bunton''') yatandikirawo obuyimbi ng'akyali mu ssomero nga yali akola nga omukulembeze w'ebyokuyimba n'okubiibya.<ref>https://www.newtimes.co.rw/section/read/81488/</ref>
== Emirimu gye egy'okuyimba ==
Bebe Cool muwanguzi wa Awaadi ssatu ez'omuyimbi w'omwaka okuva mu HiPipo Music Awards<ref>http://www.hipipo.com/</ref> era yawangula ne Awaadi ey'ekitiibwa eya [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] (PAM Awards).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu Awaadi za [[:en:Kora_Awards|Kora All-African Awards]] mu 2003 ne 2005. Ayimbye mu mawanga omuli Bungereza ne Amerika.<ref>{{Cite web |url=http://www.musicuganda.com/Bebe%20cool.html |title=Archive copy |access-date=2012-09-05 |archive-date=2012-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120516112331/http://musicuganda.com/Bebe%20cool.html |url-status=dead }}</ref> Bbiri kunnyimba ze ez'ettutumu zili "Fitina" ne "Mambo Mingi".<ref>https://web.archive.org/web/20070928110302/http://www.mtvbase.com/mtvbaseafrica.com/music/article.jhtml%3Bjsessionid%3DAMTFCT1IDES1TQFIAIICFE4AVABBCIV0?backLink=profiles&id=30119486</ref>
Era ya yimba ennyiba ne [[:en:Halima_Namakula|Halima Namakula]], omukyala omuyimbi munnayuganda n'azirwanako, ku luyimba lw'abwe olw'akwatayo "Sambagala". yafulumya alubaamu ze bbiri eza, ''Maisha'' ne ''Senta''. Ennyimba ze aziyimba mu nnimi omuli [[:en:Luganda|Oluganda]], [[:en:Swahili_language|Oluswayili]], n'[[:en:English_language|Olungereza]]. Wamu n'omuyimbi wa Kenya [[:en:Necessary_Noize|Necessary Noize]], Bebe Cool akoze ekibiina ky'abayimbu abayimba ennyimba kika kya [[:en:Reggae|reggae]] ng'ekibinja kiyitibwa [[:en:East_African_Bashment_Crew|East African Bashment Crew]]. bafulumya alubaamu emu eya ''Fire'', n'ennyimba ez'amaanyi bbiri, "Africa Unite" ne "Fire". Ekibiina kino ky'alondebwa mu mpaka za [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2008|MTV Africa Music Awards 2008]].<ref>https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230</ref>
Mu 2013, Bebe Cool yalina olutalo mu kuyimba wakati we n'abayimbi ab'amaanyi okuva mu Nigeria [[:en:D'banj|D'banj]],ng'empaka zino bazikolera mu Glamis Arena Harare Zimbabwe.<ref name="BattleR">https://en.wikipedia.org/wiki/NewsDay_(Zimbabwean_newspaper)</ref> Olulaga luno lw'ategekebwa n'omulamwa gwa "Battle for Africa". Bebe Cool yakola olulaga olw'amaanyi mu mpaka zino.<ref name="BattleR" />
Mu 2014, oluyimba lwa Bebe Cool lw'eyaddamu olwa Born in Africa olw'omugenzi [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]] lwalondebwa ng'oluyimba olw'asinga mu nnyimba zonna ez'omu Afrika.<ref name="RemixR">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |access-date=2022-12-06 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518081553/http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |url-status=dead }}</ref>
Oluyimba luno lw'akwata kya 15 ku nnyimba amakumi ataano azalondebwa ku lukalu lwa Africa. Abawuliriza ba BBC World Service be balonda ennyimba zonna ez'akozesebwa mu mpaka okuva ku lukalu lwa Africa<ref name="RemixR"/> Empaka zino zaali z'akukuza ebijaguzo by'emyaka 50 egy'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya African Union – mu kusooka ekyayitibwanga African Unity, okuva mu kusaba kwa DJ Edu owa BBC, omuweereza wa pulogulaamu y'ennyimba za Africa eya buli wiiki ku ladiyo ya BBC, yazigatta wamu mu kintabuli eky'eddakiika taano nga ky'alimu ennyimba 50 okuva mu mawanga 50.<ref name="RemixR" />
Bebe Cool ayimbye mu muzannyo gwa ''Big Brother'' house emirundi ebiri. Okuva mu 2016 okutuusa mu 2018, waaliwo ebitakwatagana eby'abalukawo ku Bebe Cool okubeera omutegesi omukulu owa [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako eyali ayitibwa omufuzi nakyemalira okuva mu bannaawulire b'amawanga g'ebweru. Bannayuganda bamugobako ku siteegi mu luaga olumu nga tannaba n'akuyimba.
Bebe Cool yawangula Awaadi y'omuyimbi omusajja asinze mu East Afrika eya Afrima award mu 2018.
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu Gusooka 2010, yafuna obuvune omusirikale wa poliisi bweyamukuba amasasi mu kugulu.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-852442-ca1pydz/index.html</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-852442-ca1pydz/index.html</ref>
Nga 11 Ogwomusanvu 2010, Bebe Cool yali ayimba mu [[:en:Kyadondo_Rugby_Club|Kyadondo Rugby Club]] bbomu y'abayeekera [[:en:Islamism|Abayisilaamu]] okuva mu Somalia aba [[:en:Harakat_al-Shabaab_Mujahideen|al-Shabaab]] weyabalukira ([[:en:July_2010_Kampala_attacks|July 2010 Kampala attacks]]). Okusinziira ku Cool, "Abantu abasinga okuva baali mu maaso gange. Okubaluka kw'ali kw'amaanyi era ekyaddirira kw'ali kulaba bitundu by'emibiri gy'abantu nga bisaasanye wonna."<ref>https://www.wsj.com/articles/SB10001424052748704288204575362400675683926?mod=WSJ_hps_LEFTTopStories#articleTabs%3Darticle</ref>
== Ebikolwa bye eby'okuyamba ==
Mu 2008, Bebe Cool yayimba ku [[:en:Nelson_Mandela_90th_Birthday_Tribute|mazaalibwa ga Nelson Mandela ag'emyaka 90]] mu [[:en:Hyde_Park,_London|Hyde Park, London]]. Era yatuumibwa Nelson Mandela ng'omu kuba Ambasada ba Afrika 46664. [[:en:46664|46664]] yali kakuyege ow'okumanyisa abantu ku kawuka ka HIV/AIDS eyali yatandikibwawo omugenzi [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151308/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |url-status=dead }}</ref>
[[File:Zuena Kirema.jpg|left|thumb|Zuena Kirema]]
Nga 3 Ogwomunaana 2018, mu kivvulu eky'atuumibwa ''The Golden Heart'', Bebe Cool yakuŋŋanya sente okuyamba abaana bataano abaalina obulwadde bw'omutima okusobola okufuna obujjanjabi mu India.<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-sees-off-kids-with-heart-problems-to-india-for-surgery-photo/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/golden-heart-concert-bebe-becomes-first-ugandan-artiste-to-perform-under-dome-at-kololo/</ref>
== Obulamu bwe mu by'obufuzi ==
Bebe Cool yawagira Pulezidenti Museveni mu kalulu k'obwa Pulezidenti aka 2021 mu Uganda.
== Awaadi z'eyafuna ==
'''z'eyawangula:'''
* 2004 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20050204005728/http://pamawards.com/index.php?option=com_frontpage</ref>
* 2005 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>
* 2006 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/2006 |title=Archive copy |access-date=2012-12-04 |archive-date=2012-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120226155529/http://www.ugandaonline.net/2006 |url-status=dead }}</ref>
* 2006 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba lw'omwaka<ref>{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/2006 |title=Archive copy |access-date=2012-12-04 |archive-date=2012-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120226155529/http://www.ugandaonline.net/2006 |url-status=dead }}</ref>
* 2007 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20160304190544/http://www.museke.com/node/1617</ref>
* 2007 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinga<ref>http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=2007+PAM+Awards%3A+The+Winners&ID=748</ref>
* 2007 [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]] -Vidiyo y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20150709045050/http://www.museke.com/en/node/1534</ref>
* 2008 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinze & omuyimbi wa Reggae asinze & omuyimbi wa Ragga asinze
* 2010 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] –Omuyimbi w'omwaka 2010, Omuyimbi wa Reggae asinze ne Alubaamu y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20110106012820/http://videos.2shyentertainment.com/articles/read-bebe-cool-triumphs-at-the-2010-pam-awards_105.html</ref>
* 2011 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] – Best Male Artist<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151334/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |url-status=dead }}</ref>
* 2013 HiPipo Music Awards – Oluyimba lwa Reggae olusinze nga lweyayimba ne Rema (''Missing You'')<ref name="hipipo1">https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2013 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo1" />
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa REGGAE omusajja asinze Song : Love Letter – Bebe Cool ne Irene Ntale<ref name="hipipo4">https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref>
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa RAGGA-DANCEHALL omusajja asinze Oluyimba : Kokodiosis<ref name="hipipo4" />
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa siteegi asinze :<ref name="hipipo4" />
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi asinze ku mikutu migata bantu<ref name="hipipo4" />
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze<ref name="hipipo4" />
* 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo4" />
* 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja owa REGGAE asinze Oluyimba : Love You Everyday – Bebe Cool <ref name="hipipo3">https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref>
* 2015 HiPipo Music Awards – Vidiyo y'omwaka : Love You Every - Bebe Cool <ref name="hipipo3" />
* 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'ekivvulu asinze - Konsati ya Best of Bebe Cool :<ref name="hipipo4" />
* 2015 HiPipo Music Awards – Most Active Fans Group - Gagamel Phamily :<ref name="hipipo4" />
* 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze <ref name="hipipo3" />
* 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo3" />
* 2003 [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] – Omuyimbi asinga mu East Africa<ref>https://web.archive.org/web/20040302070738/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists_res03.asp?Category_en=Best+Artist+-+East+Africa</ref>
* 2007 [[:en:MOBO_Awards|MOBO Awards]]
* [[:en:2011_Tanzania_Music_Awards|2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lwa East Africa olusinze ('Kasepiki')<ref>http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref>
* 2013 HiPipo Music Awards – oluyimba lwa Reggae olusinze (''Ntuyo Zange''), oluyimba lw'ekiddandali olusinze (''No Body Move''), omuyimbi asinze ku mikutu migatta bantu<ref>https://web.archive.org/web/20150626104220/http://www.hipipo.com/hma/news/481/List-Of-Nominees-For-The-1st-Hipipo-Music-Awards--hma--Released-</ref>
* Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2014
* Australia Radio Afro Oluyimba lw'omwaka 2015
* Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2018 " omuyimbi omusajja owa East Africa asinze ne Best African Rock categories" .<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-nominated-in-prestigious-afrima-ghana-awards/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="0"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.howwe.biz/BebeCool Ennyimba za Bebe Cool]
* [http://www.howwe.biz/BebeCool/videos Vidiyo z'ennyimba za Bebe Cool]
9fsnweec4cnjbkv03ntfejmn52jlqvz
Dunstan Nsubuga
0
8433
55656
35920
2026-06-18T19:43:26Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55656
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dunstan Kasi Nsubuga'''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kabakayekkaonline.com/okusinza_mu_luganda.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207220028/http://www.kabakayekkaonline.com/okusinza_mu_luganda.html |url-status=dead }}</ref> yali Mulabirizi w'enzikiriza [[:en:Anglican|y'Obukuslitaayo]] mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Crockford's_Clerical_Directory</ref>
Nsubuga yasomera kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]. [[:en:Ordained|Yakakasibwa mu butongo]] okubeera [[:en:Deacon|omutukirivu atukiridde]] mu 1944 ate omubuuzi mu 1945. Yawereza [[:en:Bishop_of_Uganda|Essaza lya Uganda]] okuva mu 1944 okutuuka mu 1961.Yeeyali [[:en:Dean_(religion)|akulira]] [[:en:Diocese_of_Namirembe|lutiko ye Namirembe]] okuva mu 1961 okutuuka mu 1965 webamukakasa okubeera [[:en:Assistant_Bishop|omumyuka w'omulabirizi.]]
Yaweebwa ekitiibwa ky'okubeera kyali [[:en:Doctor_of_Divinity|Diguli mu ng'era akuguse mu by'Eddiini]] okuva kutendekero lya [[:en:Rikkyo_University|St Paul's University mu kibuga Tokyo]] ekya Japan mu 1958.
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
3zwbj686ze7g4uv3y0ife9tfy9i7tnh
Doreen Mirembe
0
8525
55634
31737
2026-06-18T19:33:04Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55634
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Doreen Mirembe''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumi 1987), Munnayuganda, muzannyi w'amizannyo, mukozi wa filimu,<ref>http://allafrica.com/stories/201606220411.html</ref><ref name="omenkaonline1">{{Cite web |title=Lilian, Ntege (5 July 2017). "Mars Babe: Doreen Mirembe; dentist filmmaker". Lilian Ntege. The Observer. |url=https://www.omenkaonline.com/film-african-art-7-young-african-filmmakers-watch/ |access-date=12 December 2022 |archive-date=18 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201018154137/https://www.omenkaonline.com/film-african-art-7-young-african-filmmakers-watch/ |url-status=dead }}</ref> mukozi era mutunzi wa filimu, ye mutandisi wa Amani (Kkampuni ya filimu) era omuyambi w'omusawo w'amannyo ku ddwaliro lya Pan Dental Surgery.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimplyf.com/2017/09/27/medic-ventures-into-movie-industry/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028042307/http://chimplyf.com/2017/09/27/medic-ventures-into-movie-industry/ |url-status=dead }}</ref> Azanye mu filimu eziwerako n'obuzannyo obulagibwa ku TV saako n'okufulumya filimu ezize.<ref>http://www.chweziclan.com/index.php/2017/07/06/city-medic-joins-movie-bandwagon/</ref>
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Okugatta ku filimu n'obulango bwa TV, Mirembe alabikidde mu buzannyo obulagibwa ku TV nga ''[[:en:Deception_NTV|Deception NTV]]'' ng'azannya nga Dr. Stephanie ne mu filimu ya [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] eya ''[[:en:Beneath_The_Lies|Beneath The Lies]]'' nga yazannya nga Miriam. Yatandikawo kampuni ya filimu gye yatuuma Amani House. Filimu ye eyasooka eya ''[[:en:A_Dog_Story|A Dog Story]]'' yali filimu eyawamba era n'elondebwa mu filimu ennyimpi esinze era newangula bbiri omuli ey'omuzanyi asinze omusajja n'omukazi era n'omuzannyi omukyala asinze mu filimu ennyimpi mu awaadi za Pearl International Film Festival mu 2006.<ref>Lilian, Ntege (5 July 2017). "Mars Babe: Doreen Mirembe; dentist filmmaker". Lilian Ntege. The Observer.</ref><ref name="omenkaonline1"/> Oluvanyuma yafulumya filimu ye ey'okubiri n'ey'okusatu nga yazituuma Nectar n'endala Kafa Coh.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/city-medic-joins-movie-bandwagon/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171027232637/http://www.redpepper.co.ug/city-medic-joins-movie-bandwagon/ |url-status=dead }}</ref>
Mirembe musawo era omuyambi w'omusawo w'amannyo ku ddwaliro lya Pan Dental Surgery, Kampala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pandentalsurgery.com/the-team/meet-the-surgery-assistants/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171027233141/http://www.pandentalsurgery.com/the-team/meet-the-surgery-assistants/ |url-status=dead }}</ref>
== Filimu ze y'azannya ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Filimu/kazannya akalagibwa ku TV
!Ekifo ky'eyazannya
!Abagikolako
|-
|2022
|Kafa Coh
|Sandra Atika Alexis
|Dayilekita yali Gilbert K. Lukalia<br /><br /> Yafulumizibwa Doreen Mirembe
|-
|2019 -
|[[:en:Kyaddala|Kyaddala]]
|
|Dayilekita w'ayo yali Emmanuel Ikubese
|-
|2017 -
|''[[:en:The_Honourables|The Honourables]]''
|Honourable Specioza
|Yawandikibwa John Ssegawa
|-
|
|''[[:en:Mistakes_Girls_Do|Mistakes Girls Do]]''
|
|
|-
|-
|2014–2016
|''[[:en:Beneath_the_lies_-_The_Series|Beneath the lies - The Series]]''
|Mariam
|Yawandiikibwa Nana Kagga Macpherson
|-
|2013–2016
|''[[:en:Deception_NTV|Deception NTV]]''
|Dr. Stephanie
|
|-
|
|''Nectar''
|
|Y'agyefulumiza
|-
|2016
|''[[:en:New_Intentions|New Intentions]]''
|Favour
|
|-
|2015
|''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]''
|
|Extra role
|-
|
|''Belated Troubles''
|
|
|-
|
|No Lie
|Flavia
|Yawandiikibwa Mariam Ndagire
|-
|
|Love Makanika
|Cindy
|
|}
== Empaka z'eyetabamu ne Awaadi z'eyawangula ==
{| class="wikitable" style="width:90%;"
! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
!Omwaka
!Awaadi
!Omutendera
!Film/TV Series
!Ebyavaamu
!Recipient
|-
| rowspan="3" |2017
|Zanzibar International Film Festival<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://risktakers.co.ke/2017/05/22/zanzibar-film-festival-2017-nominees/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170528174520/http://risktakers.co.ke/2017/05/22/zanzibar-film-festival-2017-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.ziff.or.tz/wp-content/uploads/2017/05/official-selection.pdf</ref>
|Best Short Film
|Nectar
|
|-
|Slum Film Festival
|Best Short Film
| rowspan="8" |[[:en:A_Dog_Story|A Dog Story]]
|
|-
|Silicon Valley African Film Festival
|Best Short Film
|
|-
| rowspan="6" |2016
| rowspan="3" |Pearl International Film Festival<ref>http://www.ziff.or.tz/wp-content/uploads/2017/05/official-selection.pdf</ref>
|Best Female Actor in a Short Film
| {{won}}
|Doreen Mirembe
|-
|Best Male Actor in a Short Film
| {{won}}
|[[:en:Michael_Wawuyo_Jr.|Michael Wawuyo Jr.]]
|-
|Best Screenplay
|
|-
|Africa International Film Festival
|Best Short Film
|
|-
|Uganda Film Festival
|Best Short Film
|
|-
|Afro Film Festival (ANANSE)
|Best Short Film
|
|-
|}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Doreen Mirembe at IMDb
sd2g7v2h3q1dnpv4mc1hoezmdhod0fg
Essaza lye Dougherty, Georgia
0
8645
55643
27677
2026-06-18T19:37:06Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55643
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Dougherty County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
puh2wf5sfltc1owbe4oejcyy33gqr7m
55644
55643
2026-06-18T19:37:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Dougherty County, Georgia]] to [[Essaza lye Dougherty, Georgia]]: Title was not translated
55643
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Dougherty County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
puh2wf5sfltc1owbe4oejcyy33gqr7m
Essaza lya Early, Georgia
0
8655
55790
54789
2026-06-19T05:54:02Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Early County, Georgia]] to [[Essaza lya Early, Georgia]]
54789
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Early County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
gdku89viehjlowqd067m1p4ux28cirl
Essaza lye Douglas, Georgia
0
8714
55646
27746
2026-06-18T19:38:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Douglas County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
[[Category:Add maps later]]
0ns17ki3bpjsjo7uln9xjpnskgy0r31
55647
55646
2026-06-18T19:38:58Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Douglas County, Georgia]] to [[Essaza lye Douglas, Georgia]]: Title was not translated
55646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Douglas County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
[[Category:Add maps later]]
0ns17ki3bpjsjo7uln9xjpnskgy0r31
Essaza lye Duval, Texas
0
8824
55658
27859
2026-06-18T19:44:19Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55658
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Duval County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
rpz8joplni528104t9s5hgz5jtk6zbl
55659
55658
2026-06-18T19:45:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Duval County, Texas]] to [[Essaza lye Duval, Texas]]
55658
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Duval County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
rpz8joplni528104t9s5hgz5jtk6zbl
Douglas County, Missouri
0
9386
55649
28789
2026-06-18T19:39:52Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55649
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Douglas County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
n7v7ttq7laqyko9ib9zzx98ocoykobx
Essaza lye Dunklin, Missouri
0
9387
55653
28790
2026-06-18T19:42:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55653
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dunklin County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
twcy7dhgtqvngtgfx4fmf8vcxjagjyp
55654
55653
2026-06-18T19:42:58Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Dunklin County, Missouri]] to [[Essaza lye Dunklin, Missouri]]: Title was not translated
55653
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dunklin County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
twcy7dhgtqvngtgfx4fmf8vcxjagjyp
Dorothy Kisaka
0
9659
55639
41068
2026-06-18T19:35:21Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55639
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Dorothy Kisaka''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1964 nga munamateeka [[:en:Uganda|omunayuganda]], ng'ate mukungu eya londebwa okubeera nga [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|y'akulira]] ekitongole ekidukanya ekibuga kya Kampala ekya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]], ng'enaku z'omwezi 12 mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2020.<ref name="1R">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-KCCA-directors-replaces-Kitaka-with-Kisaka/688334-5575782-srvfrqz/index.html</ref> Yeeyadira [[:en:Jennifer_Musisi|Jennifer Musisi]] mu bigere eyali akulira ekitongole kino ekya KCCA eyasookera ddala, wabula n'alekulira ng'enaku z'omwezi 15 mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2018, olwo yinginiya [[:en:Andrew_Kitaka|Andrew Mubiru Kitaka]],eyali akola n'akulira ekitongole kino okuva mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2018 okutuusa mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2020 2020.<ref name="2R">{{Cite web}}https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma ==
Kisaka yazaalibwa mu Uganda mu mwaka gwa 1964. Oluvannyuma lw'okusomera ku masomero ga pulayimale ne siniya ageebyalo, yaweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya [[:en:Bachelor_of_Laws|Uganda]] ekikulu, ng'eno gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu by'amateeka]] mu mwaka gwa 1987. Eno yagigobereza ne [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|dipulooma mu by'okukola amateeka]] kutendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], nga nalyo lisingaanibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Yatwalibwa mutedekero lya Uganda Bar.<ref name="2R" />
Diguli ye ey'okubiri yali ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu [[:en:Leadership|by'okukulembera mu bitongole wamu n'okubidukanya]] (MAOL), nga yagifunira kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], erisinganibwa e [[:en:Mukono,_Uganda|Mukono]] mu [[:en:Mukono,_Uganda|Uganda]]. Diguli ye ey'okusatu nayi yali ya Master of Arts degree mu by'okulakulanya mu bukulembezze wamu nenkyuka kyuksa (MALIC), ng'eno yagifunira kutendekero lya [[:en:York_St_John_University|York St John University]], mu ggwanga lya [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="2R" />
== Early life and education ==
Kisaka yazaalibwa mu Uganda mu 1964. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2025)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda]], gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli Y'ebyamateeka]] mu 1987. Ekyo yakigoberera n’afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], nayo mu Kampala. Olwo nayingizibwa mu kukola eby'amateeka mu Yuganda<ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
Diguli ye eyookubiri ye [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu [[:en:Leadership|by’obukulembeze n’okuddukanya emirimu]] (MAOL), yafuna okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono, Uganda]] . Diguli ye eyokusatu era ya Master of Arts mu kukulembera obuyiiya n’enkyukakyuka (MALIC), ewereddwa [[:en:York_St_John_University|York St John University]], mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNelson_Mandela2020">Nelson Mandela (14 June 2020). [https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html "More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss"]. Kampala: PML Daily<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 June</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Early life and education ==
Kisaka yazaalibwa mu Uganda mu 1964. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2025)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda]], gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli Y'ebyamateeka]] mu 1987. Awo ekyaddako kwekufuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], nayo mu Kampala. Olwo nayingizibwa mu kukola eby'amateeka mu Yuganda<ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
Diguli ye eyookubiri ye [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu [[:en:Leadership|by’obukulembeze n’okuddukanya emirimu]] (MAOL), yafuna okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono, Uganda]] . Diguli ye eyokusatu era ya Master of Arts mu kukulembera obuyiiya n’enkyukakyuka (MALIC), ewereddwa [[:en:York_St_John_University|York St John University]], mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNelson_Mandela2020">Nelson Mandela (14 June 2020). [https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html "More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss"]. Kampala: PML Daily<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 June</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Early life and education ==
Kisaka yazaalibwa mu Uganda mu 1964. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2025)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda]], gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli Y'ebyamateeka]] mu 1987. Awo ekyaddako kwekufuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], nayo mu Kampala. Olwo nayingizibwa mu kukola eby'amateeka mu Yuganda<ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
Diguli ye eyookubiri ye [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu [[:en:Leadership|by’obukulembeze n’okuddukanya emirimu]] (MAOL), yafuna okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono, Uganda]] . Diguli ye eyokusatu eri mu bya kukulembera obuyiiya n’enkyukakyuka (MALIC), yamuwebwa [[:en:York_St_John_University|York St John University]], mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Nelson Mandela |date=14 June 2020 |title=More you need to know about Dorothy Kisaka, the newly appointed KCCA boss |url=https://www.pmldaily.com/profiles/2020/06/more-you-need-to-know-about-dorothy-kisaka-the-newly-appointed-kcca-boss.html |access-date=14 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu bwangu ddala nga yakaweebwa omulimu gw'alina kati yeeyali omuwi w'amagezi omukulu owa pulezidenti eyalondebwa ng'omumyuka wa katikkiro mu batwaala amawulire mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya katikkiro]] wa Uganda. Okuva mu mwaka gwa 1999 okutuusa mu 2014, yali munamateeka mu kampuni ya ''Kiyimba—Kisaka & Company Advocates'', esinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="2R" />
Mu mwezi ogw'okuna mu mwaka gwa 2020, [[:en:Kampala|Yoweri Museveni]], nga ye pulezidenti wa [[:en:Uganda|Uganda]] yalonda Dorothy Kisaka ng'omuwandiisi w'akakiiko akaali kavunaanyizibwa ku by'ensiimbi za COVID-19. Okuisinziira ebibuuzo ebyamubuziibwa minisitule evunaanyizibwa ku by'
okulabirira ebintu by'abantu nebibeetolodde, yaddamu okufuna ofiisi ng'eyali ow'okubiri mu kukulira ekitongole kya KCCA.<ref name="2R" /> Ylayizibwa ng'akulira ekitongole kya KCCA ng'enaku z'omwezi 31 omwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2020.<ref name="xxR">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/News/National/Key-challenges-that-await-Kisaka-KCCA/688334-5602158-u9cekm/index.html</ref>
== Ebirala byeyali atekako esira ==
Kisaka yakolako ng'akulira esomero lya ''[https://destinyconsultug.com/ Destiny Consult]'', okuva mu mwezi ogw'okusatu mu mwaka gwa 2001 okutuusa mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2014.<ref name="2R" /> [https://destinyconsultug.com/ Destiny Consult] somero eribangula abakulembezze nga Dorothy Kisaka y'omu kubaalitandikawo mu mwaka gwa 2001.<ref name="3R">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230319210018/https://www.destinyconsultug.com/index.php/who-we-are1/history</ref>
Okuva mu mwezi ogw'ekumu mu mwaka gwa 2010 okutuusa mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2014, Kisaka yakolako nga kamisona mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'okulonda n'okubala obululu mu Uganda ekya [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Electoral Commission of Uganda]]. Yalondebwa ng'omuwi w'amagezi owa pulezidenti, ng'ebiseera ebisinga yeeyali akulira abawi b'amagezi. Esaawa eno akola nha ssentebe w'abanamateeka abali mu kampuni ya '''Development Associates International', ng'era yaakiikirira semazinga wa [[:en:Africa|Afrika]] ku boodi y'ensi yonna mu'' ''Haggai''.<ref name="2R" />
lis73p9d43d1rkt1myqv466dtlfc0pr
Doreen Amule
0
9680
55629
30489
2026-06-18T19:30:53Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55629
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Doreen Ruth Amule''', nga amanyikiddwa nga '''Doreen Aumule''', Munnayuganda, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Amolatar_District|abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar]], okuva mu 2017.<ref name="Bo">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tnt.co.ug/2017/10/10/mp-amule-booed-as-she-tried-to-sell-age-limit-removal-bill/ |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180222104823/http://tnt.co.ug/2017/10/10/mp-amule-booed-as-she-tried-to-sell-age-limit-removal-bill/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku bavugirizi b'etka lya Paalamenti ery'okujja ekkomo ku myaka gya Pulezidenti wa Uganda, nga bwekyawandiikibwa mu Ssemateeka wa Uganda owa 1995.<ref name="Con">http://www.monitor.co.ug/News/National/Age-limit-Police-beef-up-MP-s-security-attempted-mob-attack/688334-4142054-b4up8e/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Amolatar, nga 28 Ogwekkumi 1882.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=190 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102215/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=190 |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Masindi Secondary School wakati wa 1998 ne 2001, mu misomo gye egya O-Levo. Oluvanyuma yegatta ku Wanale View Secondary School, mu [[:en:Mbale|Mbale]], mu misomo gye egya A-Levo, okuva mu 2002 okutuusa mu 2003.<ref name="Profile" />
Mu 2004, yakkirizibwa mu Yunivasite ya Uganda eya basiraamu eyitibwa [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]], nga yatikkirwa mu 2007 ne Diguli mu kukwasaganya abantu eya [[:en:Human_resource_management|Bachelors in Human Resource Management]]. Mu 2010, yasomera ku ssomero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga yatikkirwa Satifikeeti mu mateeka eya [[:en:Law|Certificate in Administrative Law]]. Oluvanyuma, mu 2014, yatikkirwa Diguli eyokubiri mu Bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]].
== Emirimu gye ==
Mu 2008, yatandika okukola nga omuyambi w'omusomesa ku ttabi lya Yunivasite ya Nile eliri mu [[:en:Arua|Arua]], nga yasomesa okutuuka mu 2009.
== Emirimu nga Munnabyabufuzi ==
Mu 2011, yalondebwa nga Kansala wa [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]]. Mu 2014, yalondebwa nga Sentebe w'akakiiko k'abakyala akakulembera Disitulikit y'e Amolatar, nga yaweereza mu kifo ekyo mu 2016. Mu kasera keekamu, yawereza nga Omumyuka wa Pulezidenti w'ekibiina ky'abakyala ekya [[:en:Network_for_Locally_Elected_Women_of_Africa|Network for Locally Elected Women of Africa]] (REFELA), era yali sentebe w'akakiiko akakwasaganya eby'embalirira mu kibiina kya Gavumenti ey'awakati. Okuva mu 2011 okutuusa mu 2016, yaweereza ng'omwogezi w'akakiiko akakulembera Disitulikiti y'e Amolatar.
Mu 2016 yesimbawo ku kifo ky'omukyala mu Paalamenti akiikirira Disitulikiti y'e Amolatar. Yesimbawo ku kaadi y'ekibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yawangula.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Evelyn_Anite|Evelyn Anite]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.newvision.co.ug/w-images/e57afcfd-33af-4ed9-9964-e1568c1239fd/1/AmuleDoreen-704x793.jpg Ekifaananyi kya Doreen Amule wamu n'aba famire ye ku lunaku lwe yalayizibwa okuyingira mu Paalamenti (nga bwekiragibwa ku mukutu gw'amawulire ogwa Newision.co.ug)]
{{DEFAULTSORT:Amule, Doreen}}
b90ky147t7r1l894faommhg0d55lgwf
Doreen Baingana
0
9681
55630
51317
2026-06-18T19:31:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55630
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Baingana''' (yazaalibwa 1966) muwandiisi wa bitabo mu Uganda. Ekitabo kye eky’emboozi ennyimpi, ''[[:en:Tropical_Fish_(book)|Tropical Fish]] ,'' kyawangula engule [[:en:List_of_AWP_Award_winners|ya Grace Paley Award for Short Fiction]] mu 2003 [[:en:Commonwealth_Writers'_Prize|n’ekirabo kya Commonwealth Writers’]] mu kitabo ekyasooka ekisinga obulungi, Africa Region mu 2006. Emboozi eziri mu yo zaali za fayinolo [[:en:Caine_Prize|z’ekirabo kya Caine]] mu 2004 ne 2005. Yali ku fayinolo y'ekirabo ekya Caine ez'omulundi ogw’okusatu mu 2021 era afunye awaadi endala nnyingi nga bweziragidwa wano wansi.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Doreen Baingana yakulira Entebbe, yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] era n’afuna diguli mu mateeka okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] ne MFA mu kuwandiika ebiyiiye okuva mu [[:en:University_of_Maryland,_College_Park|yunivasite y’e Maryland, College Park]] . </link><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2022)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Amangu ddala nga wayiseewo ekiseera, yalondebwa okuba omuwandiisi-omutuuze mu [https://www.writershouse.umd.edu/ Jiménez-Porter Writers House] . Yatandika diguli eyookubiri mu kuwandiika obuyiiya mu [https://communication-arts.uq.edu.au/doctor-philosophy-creative-writing#:~:text=The%20Doctor%20of%20Philosophy%20in,%2C%20drama%2C%20or%20screen%20writing. yunivasite y’e Queensland] mu 2023.
== Emirimu ==
Baingana yawangula [[:en:List_of_AWP_Award_winners|ekirabo kya Grace Paley Prize mu firimu ennyimpi mu 2003]] olw'ekitabo kye ''[[:en:Tropical_Fish_(book)|Tropical Fish]]'' . Kyafulumizibwa ekitongole kya [[:en:University_of_Massachusetts_Press|University of Massachusetts Press ne]] [[:en:Broadway_Books|Broadway Books]] mu Amerika, Oshun Books e South Afrika, ne [[:en:Cassava_Republic_Press|Cassava Republic Press]] mu Nigeria. Kivuunuddwa mu [https://tranan.nu/bocker/tropiska-fiskar/ lulimi Oluswedi] [http://www.editorialempatia.com/index.html n'Olusipeyini] . Kigenda kufuluma mu Lufalansa. Emboozi ezikwatagana, ezinoonyereza ku bulamu bwa bannyinaffe basatu abaakulira mu Entebbe oluvannyuma lw'okugwa kwa [[Idi Amin]], ''[[:en:Publishers_Weekly|Publishers Weekly]]'' zayogebwako nga "emboozi ezirimu ebikwata ku nsonga nnyingi" ezirimu " emboozi enyuvu ez'ogerwa ku buwangwa."
Baingana afulumizza ebitabo by’abaana bibiri wamu n’emboozi ennyimpi, ennyiriri, n’emitwe mu mawulire ne magazini nnyingi omuli; [https://thegeorgiareview.com/authors/baingana-doreen/ The Georgia Review], [https://evergreenreview.com/read/lucky/ The Evergreen Review], The ''[[:en:African_American_Review|African American Review]]'', ''[[:en:Chelsea_(magazine)|Chelsea]]'', ''Glimmer Train'', ''[[:en:Callaloo_(journal)|Callaloo]]'', ''[[:en:AGNI_(magazine)|Agni]]'', ''[[:en:The_Caravan|The Caravan: A Journal of Politics and Culture,]] [[:en:Transition_Magazine|Transition,]] [[:en:Farafina_Magazine|The Guardian, Chimurenga, Kwani?, Fa]]''[[:en:Farafina_Magazine|''rafina'']] ''ne [https://web.archive.org/web/20241127025913/https://journal.ibuapublishing.com/the-journal/lucky/ Ibua] .'' Emboozi ''ze'' zibadde zisomwa butereevu ku [[:en:Voice_of_America|Voice of America]] ne [[:en:BBC|BBC]] era zibadde ziteekebwa mu bitabo bingi omuli ''Gods and Soldiers: The Penguin Anthology of Contemporary African Writing'' ; ''The Granta Anthology of African Fiction'', ''Cultural Transformations'' (OneWorld), [[:en:New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]] (akasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]], 2019). ne [https://www.panmacmillan.com/authors/dapo-adeola/joyful-joyful/9781529071504 Joyful, Joyful: Stories Celebrating Black Voices]
Baingana yali kontulakita ne [[:en:Voice_of_America|Voice of America]] okumala emyaka kkumi era yasomesa mu [https://www.writer.org/ Writer's Center], Bethesda, MD nga tannadda mu Uganda. Yaliko akulira eby'emirimu mu Storymoja Africa, efulumya ebitabo mu Kenya, era nga ye ssentebe w’ekibiina kya [[Femrite|FEMRITE]], ekibiina ekigatta abawandiisi abakyala ekya Uganda Women Writers Association. Ye omu ku batandisi era addukanya ekitongole kya Mawazo Africa Writing Institute era akulembera eamaduuka g'ebiwandiike ebiyiiye okwetoloola Afrika.
Emboozi y’omutwe gw’ekitabo kya Baingana ekyawangula engule ''[[:en:Tropical_Fish_(book)|ekya Tropical Fish]]'' kyagaddwa ku siteegi ne kiyimbibwa mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival (KITF 2016) ne mubifo ebirala bina mu Kampala, wamu n’ekivvulu kya AfriCologne Theatre Festival e Cologne ekya Germany, mu mwaka gwa 2017. Emboozi endala ennyimpi eza Baingana, "Hills of Salt and Sugar", kyayagalwa era nekiteekebwa ku siteegi mu KITF 2018.
Baingana abadde mulamuzi ku birabo omuli; Ekirabo ky'emboozi ennyimpi ekya Afritondo, [[:en:9mobile_Prize_for_Literature#:~:text=The_9mobile_Prize_for_Literature_celebrates_new_writers_of_African,or_published_in_English_translation.|9mobile Prize for Literature]], [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|the Commonwealth Short Story Prize,]] [[:en:The_Golden_Baobab_Prize|the Golden Baobab Prize]] ne the Hurston-Wright Prize mu biwandiiko ebisooka.
== Awaadi ==
* 2002: D.C.Commission of the Arts and Humanities Artist's Grant
* 2003: [[:en:List_of_AWP_Award_winners|Grace]] [[:en:List_of_AWP_Award_winners|Paley Award for Short Fiction]]
* 2004, 2005 & 2021: [[:en:Caine_Prize|Caine Prize]],[[:en:Caine_Prize|finalist]]
* 2004: Bread Loaf Writers Conference Scholar
* 2004: [[:en:American_Independent_Writers|Washington Independent Writers Fiction Prize]]
* 2005: Bread Loaf Writers Conference Michael and Marylee Fairbanks International Fellow
* 2006: <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Commonwealth_Writers'_Prize" rel="mw:ExtLink" title="Commonwealth Writers' Prize" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="119">Common</a><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Commonwealth_Writers'_Prize" rel="mw:ExtLink" title="Commonwealth Writers' Prize" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="119">wealth Writers' Prize</a>, Africa Region
<ref>{{Cite web|title=Doreen Baingana's biography, net worth, fact, career, awards and life story - ZGR.net|url=https://www.zgr.net/en/people/doreen-baingana-biography-fact-career-awards-net-worth-and-life-story/amp|access-date=2022-05-26|website=www.zgr.net|language=en-US}}</ref>
* 2006: [[:en:Hurston-Wright_Legacy_Award|Hurston/Wright Legacy Award]] for Debut Fiction, finalist<ref>{{Cite web|title=Hurston/Wright LEGACY Award Winners Debut Fiction|url=https://www.fictiondb.com/awards/hurstonwright-legacy-award~117~debut-fiction~633.htm|access-date=2022-05-26|website=www.fictiondb.com}}</ref>
* 2011: Norman Mailer Center Fellowship mu bitontome </link>
* 2014: <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Miles_Morland_Scholarship" rel="mw:ExtLink" title="Miles Morland Scholarship" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="125">Miles Morland Scholarship</a>
<ref>{{Cite web|last=lanredahunsi|date=2014-11-26|title=Winners Announced for the 2014 Miles Morland Foundation Writing Scholarship for African Writers {{!}} Opportunities For Africans|url=https://www.opportunitiesforafricans.com/winners-announced-for-the-2014-miles-morland-foundation-writing-scholarship-for-african-writers/|access-date=2022-05-26|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|date=2013-12-29|title=Doreen Baingana - The Miles Morland Foundation|url=https://milesmorlandfoundation.com/doreen-baingana-2013/|access-date=2022-05-26|language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web|last=Murua|first=James|date=28 November 2013|title=Doreen Baingana and Tony Mochama for Miles Morland Writing Scholarships|url=https://www.jamesmurua.com/428/|access-date=2022-05-26|website=James Murua's Literature Blog|language=en-GB|archive-date=2022-05-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20220526072214/https://www.jamesmurua.com/428/|url-status=dead}}</ref>
* 2017: Rockefeller Bellagio Artist's Residency
<ref>{{Cite web|title=The Rockefeller Foundation Announces Selected Bellagio Center Resident Fellows|url=https://www.rockefellerfoundation.org/news/rockefeller-foundation-announces-selected-bellagio-center-resident-fellows/|access-date=2022-05-26|website=The Rockefeller Foundation|language=en-US|archive-date=2022-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524104332/https://www.rockefellerfoundation.org/news/rockefeller-foundation-announces-selected-bellagio-center-resident-fellows/|url-status=dead}}</ref>
* 2020:[https://web.archive.org/web/20230320143725/https://www.sustainableartsfoundation.org/awardees/ Sustainable Arts Foundation Grant, finalist]
* 2020: Tebere Arts Foundation Omuwandiisi w'emizannyo Residency
* 2021: [https://web.archive.org/web/20230320143725/https://www.sustainableartsfoundation.org/awardees/ Sustainable Arts Foundation Grant.]
* 2022: [https://laportepeinte.com/residencies/artists-in-residence/ La Porte Peinte Residency.]
* 2022: [https://www.hambidge.org/distinguished-fellowships-scholarships The Gretchen J.Bryant Freedom to Write Distinguished Fellowship.]
== Ebijuliziddwa ==
=== Okukunganya emboozi ennyimpi ===
* ''Tropical Fish: Stories out of Entebbe''. University of Massachusetts Press. 2005.ISBN 978-1-55848-477-0
=== Obutabo bw'abaana ===
* ''Gamba the Gecko Wants to Drum''. Storymoja Africa.2010. ISBN 9789966001115.
* ''My Fingers are Stuck''. Storymoja Africa. 2010. ISBN 9789966001092
=== Emboozi ennyimpi ===
{| class="wikitable"
|'''Title'''
|'''Year'''
|'''First published'''
|'''Reprinted/Collected/Broadcast'''
|-
|“Her Generous Body”
|2022
|The Georgia ReviewPotomac Review,
|
|-
|“Family is Family"
|2022
|Joyful, Joyful: Stories Celebrating Black Voices Two Hoots/Pan Macmillan UK
|
|-
|"Lucky"
|2021
|Ibua Journal
|Evergreen Review, Fall/Winter 2021
|-
|"Una Ragazza" ("A Girl")
|2018
|Grace and Gravity: Fiction by Washington Area Women, Paycock Press, October 2004
|As "Holy Shit!", ''Kwani?'' 04, 2007
|-
|"The Exam"
|2014
|Broadcast on BBC4, March 2014
|
|-
|"Gorging"
|2013
|''The Caravan: A Journal of Politics & Culture'', India (Online), May 2013
|
|-
|"Man and Son"
|2012
|Africa Inside Out, University of Kwazulu-Natal Press, SA, March 2012
|
|-
|"The Messenger"
|2011
|''Transition'', 50th Anniversary edition, November 2011
|
|-
|"Christianity Killed the Cat
|2007
|Cain Prize Anthology
|
'''Gods and Soldiers: The Penguin Anthology of Contemporary African''' '''Writing,''' April 2009 -Republished in ''St. Petersburg Review'', 2008 -Republished in ''Air Uganda Inflight Magazine'', Oct. – Dec. 2008
|-
|"Anointed"
|2010
|AGNI, November 2010
|Gods and Soldiers: The
''Air Uganda Inflight Magazine'', October–December 2008
|-
|"Eden Burning"
|2008
|Chimurenga 12, March 2008
|
[https://www.themanchesterreview.co.uk/?p=7665 The Manchester Review, July 2017]
|-
|"Kadongo Kamu – One Beat"
|2005
|Story Quarterly, Fall 2005
|The Sunday Monitor, February 2006
|-
|"One Woman’s Body"
|2005
|Seventh Street Alchemy, Jacana Press, 2005
|Macmillan Anthology of Short Stories for East Africa
|-
|"Afterward"
|2004
|''L’Officiel Italia'', September 2018
|
|-
|"Depth of Blue"
|2004
|''Gargoyle'' #48, Fall 2004
|
|-
|"A New Kind of Blue"
|2003
|
|Voice of America, 2003
|-
|"Fallen Fruit"
|2002
|Spring/Summer 2002
|Voice of America, May 2004
|}
=== Ebitali bya biwandiiko ===
* [https://issuu.com/craborchardreview/docs/crab_orchard_review_vol_8_no_1_f_w_ "Enkovu"], ''Okuddamu okwetegereza ensuku z'enseenene'', Ekyeya 2002
* [https://www.theguardian.com/world/2005/aug/02/hearafrica05.books "Emboozi Zaffe Si Bikangabwa Byonna"], ''The Guardian'', 2 August 2005
* "Ensisinkano", ''Magazini ya "O"'', South Afrika, February 2006
* Omuko ogufuluma buli mwezi mu magazini ya ''African Woman'', April 2006 okutuuka mu 2008
* [https://www.amazon.com/Its-All-Love-Writers-Friends/dp/0767916867 "Lamu Lover"], mu ''It's All Love: Abawandiisi Abaddugavu ku Soul Mates, Family and Friends'', Broadway Books/Doubleday, 2009
* "Ekigambo Ekisembayo", ''Alipoota ya Afrika'', December 2009
* [https://web.archive.org/web/20230316020640/https://www.africancitiesreader.org.za/reader/chapters/009_HargeisaSnapshots.pdf “Hargeisa Snapshots”], Ebibuga bya Afrika II: Entambula n’emizannyo, 2011
* [https://agnionline.bu.edu/essay/tuk-tuk-trail-to-suya-and-stars “Ekkubo lya Tuk-tuk erigenda e Suya n’emmunyeenye”], AGNI, September 2012
* [https://startjournal.org/tag/doreen-baingana/ “Lwaki Owandiika?”] ''START, Journal for by’emikono n’obuwangwa mu buvanjuba bwa Afrika'', July 2013
* “Betty Oyella Bigombe” mu Bwe Tuba Bavumu: Abakyala Abakyusa Ensi Yaffe Efuuse Efuuse Ku Ddiyo, ''Nobel Women’s Initiative'', 2016
* “Olugendo: Ebony Ava Harper” mu Mutala Guno Ayitibwa Omukazi, H. J. Twongyeirwe & A. T. Lichtenstein, eds. , Ebitabo bya Femrite, 2022.
* “Okuddamu okwetegereza olukalala lw’ekirabo kya AKO Caine mu 2022,” Ennyiriri ttaano, Brittle Paper, July 2022.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Jennifer Ludden, [https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=4487474 "Endowooza ya Uganda ey'omulembe guno mu 'byennyanja eby'omu bitundu eby'obutiti'"], ''NPR'', 6 February 2005
* Christina Lee, [http://www.washingtoncitypaper.com/blogs/artsdesk/books/2010/11/18/writers-shock-author-doreen-baingana-prepares-to-pen-a-travelogue-from-memory/ "Okuwuniikirira kw'omuwandiisi: Omuwandiisi Doreen Baingana Yetegekera okuwandiika emboozi y'entambula okuva mu kujjukira"], ''Washington City Paper'', 18 November 2010.
{{Authority control}}
j8x7cn7o4pa293o08rpqwmhll184ggz
Doris Akol
0
9683
55636
36248
2026-06-18T19:33:43Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55636
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Doris Akol''' Munnayuganda, [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Administrator_(business)|mukulu w'essomero]].<ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/03/exclusive-museveni-earmarks-akol-for-position-of-judge.html</ref> Mu Gwekkuminebiri 2021, yalondebwa ng'omuwabuzi mu [[:en:International_Monetary_Fund|International Monetary Fund]], mu [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], Amerika.<ref>''Sam Wasswa (21 December 2021).''</ref><ref>''Samuel Muhimba (21 December 2021).''</ref>
Ng'ebyo tebinnabaawo, yali akolagana n'aba offiisi ya [[:en:Dentons|Dentons]]' mu Kampala.<ref>''Kyamutetera, Muhereza (2020-07-10).''</ref><ref>''Ategeka, Johnson (2020-07-10).''</ref> Yaliko [[:en:Director-general|Omukulembeze]] w'ekitongole ekiwooza ky'emisolo ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>''independent, The (2019-11-01).''</ref><ref>''Businge, Julius (2020-01-27).''</ref><ref>''Independent, The (2020-01-14).''</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/URA-wants-to-shift-tax-data-decries-increased-evasion-OTT/688334-5417762-31rrdbz/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo [[:en:Maria_Kiwanuka|Maria Kiwanuka]], eyali [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita ow'ebyensimbi, okuteekateeka n'ebyenkulakulana]], Ku Bbalaza nga, 27 Ogwekkumi 2014.<ref>''Daily Monitor (27 October 2014).''</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Allen_Kagina|Allen Kagina]], eyali yawummula oluvannyuma lw'ebisanja bibi eby'emyaka etaano eby'omuddiringaana mu URA.<ref>''Yasiin Mugerwa and Ismail Musa Ladu (24 July 2014).''</ref>
== Emisomo gye ==
Doris Akol yasomera ku Nakasero Primary School. Mu misomo gye egya O-Levo, yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]]. Oluvanyuma yegatta ku [[:en:Nabisunsa_Girls_Secondary_School|Nabisunsa Girls Secondary School]], mu misomo gye egya A-Levo. Alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB), gye yafuna mu 1993, okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obukulu n'obugazi mu Uganda. Era yayongerako Dipuloma mu mateeka eya postgraduate [[:en:Law_practice|Diploma in Law Practice]] (Dip.Law.Pract.), gyeyafuna okuva ku ssomero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala. Dipuloma ye eya [[:en:Finance|Diploma in Financial Management]] (Dip.Fin.Mngmt.), yafunibwa okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Alina Diguli ey'okusatu mu mateeka eya degree of [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] (LLM), gye yafuna okuva mu Yunivasite y' Makerere. Diguli ye y'okusatu endala yagiifunira mu Yunivasite ya [[:en:McGill_University|McGill University]] mu Canada mu 2001. Mmemba w'abakulira ettendekero lya [[:en:Institute_of_Chartered_Secretaries_and_Administrators|Institute of Chartered Secretaries and Administrators]] (ICSA).<ref>''Vision Reporter (27 October 2014).''</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw'okutikkirwa okuva mu ssomero ly'a mateeka erya Law Development Centre mu 1994, yamala omwaka gumu mu offiisi za [[:en:PricewaterhouseCoopers|PricewaterhouseCoopers]], ez'omu [[:en:Kampala|Kampala]]. Mu 1995, yegatta ku kitongole kya URA, nga munnamateeka waabwe. Okuva mu 2012 okutuuka mu 2014, Doris Akol yali Kaminsona w'ebyamateeka n'ensonga ezikwasaganya ekitongole kya Uganda Revenue Authority. Mu kifo ekyo, era yakolako munamateeka wa Kampuni. Mu Gwekkumi 2014, yalondebwa okukulembera ekitongole kya URA.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala</ref> Ofiisi eno yagifuna nga 30 Ogwekkumi 2014.<ref>''Ismail Musa Ladu (31 October 2014).''</ref> Nga 29 Ogwokusatu 2020, Akol yagibwako obuvunanyizibwa buno era John Musinguzi Rujoki ye yadda mu kifo kye.<ref>''SoftPower (29 March 2020).''</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Doris-Akol-legacy-commissioner-general-URA-Musinguzi-Rujoki/689842-5520100-57unt2z/index.html</ref><ref>''Javira Ssebwami (2 April 2020).''</ref><ref>''Henry Sekanjako (29 March 2020).''</ref>
== Awaadi ze yafuna ==
Mu Gwomwenda 2018, Doris Akol yafuna awaadi ya ''African Women in Leadership'' Award, okuva mu kitongole ky'abakyala ekya the African Virtuous Women Awards Organisation, ku mukolo ogwategekebwa ku Women Development Centre, Abuja, ekibuga ekikulu ekya Nigeria, mu kwagala okumusiima olw'obukulembeze obulungi.<ref name="7R">''Asiimwe, Brian (6 September 2018).''</ref><ref name="8R">''Manishimwe, Wilson (3 September 2018).''</ref>
Mu Gwokusatu March 2018, Akol yawangula awaadi ya ''2018 Person of the Year Public Excellence Award'', okuva eri aba katabo ka African Leadership Magazine, mu kwagala okumusiima olw'obukulembeze n'okuwaayo mu kwongera ku by'enkulakulana.
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]]
* [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'enfuna bya Uganda]]
* [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y'ebyensimbi, enteeketeka n'enkulakulana (Uganda)]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.imf.org/en/Home/ Omukutu gwa Webusayiti ogwa International Monetary Fund (IMF)]
11iaplam53h7o0dg9mxgdjjjvu2ifgt
Beatrice Lamwaka
0
9743
55687
53990
2026-06-19T02:13:29Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55687
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Beatrice Lamwaka''' (yazaalibwa era n'akulira mu [[Alokolum]], [[Gulu]] ) muwandiisi munnayuganda. Yasunsulwamu okuwangula [[:en:Caine_Prize|ekirabo kya Caine]] mu 2011 olw'emboozi ye "Butterfly Dreams".
== Emirimu emirala ==
Ye mutandisi era dayirekita w’ekitongole kya Arts Therapy Foundation, ekibiina eky'obwa nnakyeewa ekibudaabuda abantu mu by’omwoyo n’ebirowoozo nga kiyita mu bujjanjabi obw’ekikugu obw’obuyiiya. Ye muwandiisi omukulu mu kibiina kya PEN Uganda Chapter era mmemba omukulu mu kibiina ekya Uganda Reproduction Rights Organization (URRO). Abadde ku lukiiko olufuzi olwa [[Femrite|Uganda Women Writers Association]] (FEMRITE), gy’abadde mmemba okuva mu 1998. Yawandiikako emboozi mu kitongole kya Global Press Institute ku nsonga ezikwata ku bakyala, omuli [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]], ebiva mu lutalo eri abakyala, n’obwenkanya mu bantu. Emboozi ze ennyimpi n’obutabo essira liziteeka kunsonga zino. <ref name="transculturalwriting">[https://web.archive.org/web/20171121103149/http://www.transculturalwriting.com/LUFWP/content/Beatrice_Lamwaka.htm Beatrice Lamwaka], transculturalwriting.com. Retrieved 26 January 2014.</ref>
Mu 2009, yali muwandiisi ng'asula mu Château de Lavingny, Switzerland. Mu Ogwe Kkuminogumu 2013, yali asula nga bw'akola ku katabo ke, ''Sunflowers'', mu [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] ’s Bellagio Center. Yafuna engule ya Young Achievers Award mu 2011 mu mutendera gw’eby'emikono, eby’obuwangwa n’emisono. Yafuna ensimbi okuva mu kitongole kya [[:en:HF_Guggenheim_Foundation|HF Guggenheim Foundation]] okunoonyereza ku nkaayana z’ettaka mu mambuka ga Uganda oluvannyuma lw’olutalo.
Yasunsulwa mu mpaka z'[[:en:Caine_Prize_for_African_Writing|ekirabo kya Caine Prize for African Writing]] mu 2011 era yali yatuuka ku ntikko mumpaka eza PEN/Studzinski Literary Award 2009. <ref name="caceafrica">[http://caceafrica.wordpress.com/2013/01/23/writivism-mentorship-programme/ "Writivism Mentorship Programme"], Caceafrica, 23 January 2013. Retrieved 1 April 2014.</ref> <ref name="femriteuganda">[http://femriteuganda.blogspot.com/2011/08/beatrice-lamwaka-2011-caine-prize.html Beatrice Lamwaka – 2011 Caine Prize Nominee. Tuesday, 2 August 2011], femriteuganda.blogspot.com. Retrieved 7 April 2014.</ref>
== Gyenvudde n’Okusoma ==
Lamwaka yazaalibwa era n'akulira mu [[Alokolum|kibuga Alokolum]], [[Gulu]], Uganda. Yasomera mu Uganda Martyrs Secondary School, [[:en:Namugongo|Namugongo]], nga tannaba kwegatta [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|ku yunivasite y’e Makerere]] okufuna diguli esooka mu by'enjigiriza. Yakuguka mu by’ebiwandiiko n’Olungereza. <ref name="observer">Racheal Ninsiima, [https://web.archive.org/web/20171021005046/http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27949:babe-of-the-week-lamwaka-the-princess-who-loves-words&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 "Babe of the week: Lamwaka, the princess who loves words"], ''The Observer'' (Uganda), 11 October 2013. Retrieved 26 January 2014.</ref> Yagenda mu maaso n’asoma diguli ey'okubiri mu ddembe ly’obuntu okuva mu yunivasite y’e Makerere. <ref name="global press journal">[http://www.globalpressjournal.com/users/beatrice-lamwaka "Beatrice Lamwaka"], ''Global Press Journal''. Retrieved 26 January 2014.</ref>
== Emirimu gy’okuwandiika ==
Mu mwaka gwe ogwokusatu mu yunivasite y’e Makerere, yeegatta ku [[Femrite|FEMRITE]], ekibiina ekigenderera okukulaakulanya n’okutumbula abakyala abawandiisi. Mu mwaka gwa 2001, emboozi ye ennyimpi eyasooka, "Vengeance of the Gods", yafulumizibwa mu kitabo ekiyitibwa ''Words From A Granary'' . Oluvannyuma yawandiika "Queen of Tobacco", emboozi y'omukyala eyasinzanga okunywa taaba. Emboozi eno yasitulwa [[:en:British_Council|olukiiko lwa Bungereza]] oluvannyuma lwa Lamwaka okugiwaayo eri Gowanus Books ku yintaneeti mu pulojekiti egenda mu maaso eya "Crossing Borders". <ref name="observer"/>
Yasunsulwamu okuwangula [[:en:Caine_Prize|ekirabo kya Caine]] mu 2011 olw'emboozi ye "Butterfly Dreams". <ref name="mildredbarya">[[Mildred Barya]], [http://mildredbarya.com/2011/beatrice-lamwaka-on-the-2011-caine-prize-shortlist/ "Beatrice Lamwaka on the 2011 Caine Prize Shortlist"], 23 May 2011. Retrieved 26 January 2014.</ref> Emboozi ze ennyimpi zifulumiziddwa mu bitabo eby’enjawulo, omuli ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa eby’ekirabo kya Caine, ''To See the Mountain n’ebirala'' ne ''African Violet and Other Stories'' (2011). Era ye muwandiisi w'ekitabo mu 2019 ekiyitibwa ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|Daughters of Africa]]'' ekyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]] . <ref>Odhiambo, Tom (18 January 2020), [https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html "'New Daughters of Africa' is a must read for aspiring young women writers"], ''Daily Nation'' (Kenya).</ref> Mu bitabo ebirala omulimu gwa Lamwaka mwe gufulumye mulimu ''Buttterfly Dreams and Other Stories from Uganda'', ''New Writing from Africa 2009'', ''Words from A Granary'' (2001), ''World of Our Own'', ''Farming Ashes'', ''Summoning the Rains'', ''Queer Africa: New and Collected Fiction'' (2013), ne ''PMS poememoirstory'' journal. Akola ku kitabo kye ekisooka, ''Sunflowers'', n’emboozi ennyimpi eziwerako. <ref name="startjournal">Nsengiyunva, Beverly Nambozo, [http://startjournal.org/2011/11/the-butterfly-effect-an-interview-with-caine-prize-nominee-beatrice-lamwaka/ "The Butterfly Effect: An interview with Caine Prize-nominee Beatrice Lamwaka"], ''Start Journal'', 1 November 2011. Retrieved 1 April 2014.</ref>
== Emirimu egifulumiziddwa ==
=== Ebitabo by’emboozi ===
* ''Anena's Victory''. Fountain Publishers. 2003. ISBN 9970021893.
=== Emboozi ennyimpi ===
* "Chief of the Home", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFKaren_MartinMakhosazana_Xaba2013">(2013). ''Queer Africa: New and Collected Fiction''. MaThoko's books. ISBN [[Special:BookSources/9781920590338|<bdi>9781920590338</bdi>]].</cite>
* "Butterfly Dreams", in {{Cite book|author=Hilda Twongyeirwe}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''Word of our own and other stories''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "Bonding Ceremony", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_TwongyeirweEllen_Banda-Aaku2012">(2012). ''Summoning the rains''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "Butterfly Dreams" and "Bottled Memory", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1">New Internationalist Publications LTD. 2011. ISBN [[Special:BookSources/9781906523862|<bdi>9781906523862</bdi>]].</cite>
* "Pillar of Love", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1">New Internationalist Publications LTD. 2011. ISBN [[Special:BookSources/9781780260747|<bdi>9781780260747</bdi>]].</cite>
* "Butterfly Dreams", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmma_Dawson2010">(2010). ''Butterfly Dreams and Other Stories from Uganda''. Typhon Media. ISBN [[Special:BookSources/9789881516589|<bdi>9789881516589</bdi>]].</cite>
* "The Garden of Mushrooms", in {{Cite book|author=Violet Barungi}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_BarungiHilda_Twongyeirwe2009">(2009). ''Faming Ashes: Tales of Agony and Resilience''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700202|<bdi>9789970700202</bdi>]].</cite>
* "Village Queen", in {{Cite book|author=}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">(2009). ''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "The Family of Three"; "The Bully"; and "The Garden of Mushrooms", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009.</cite>
* "The Star in My Camp", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFRobin_Malan2009">(2009). ''Writing from Africa 2009''. Johnson and Kingjames Books. ISBN [[Special:BookSources/9780620434287|<bdi>9780620434287</bdi>]].</cite>
* "I Always Know", in {{Cite book}}<cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* "Vengeance of Gods", in {{Cite book|author=}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20140628033845/http://www.caineprize.com/pdf/2011_Lamwaka.pdf "Butterfly Dreams"]
* [https://web.archive.org/web/20150924023240/http://www.gowanusbooks.com/tobacco.htm "Queen of Tobacco"], Gowanus Books, 2002
=== Ebitontome ===
* "Mwoc Acoli", "Nyeri", mu <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">(2014) (2014) nga bano.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: Ekitabo ky’ebitontome eby’omulembe gwa Afirika'' .</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">Ekitongole ky'ebitontome ekya BN.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki> .</cite>
* "Emmunyeenye e Gulu", mu <cite class="citation book cs1">Ebitabo bya Femrite.</cite> <cite class="citation book cs1">2009.</cite> <cite class="citation book cs1">ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki> .</cite>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
* Engule za Janzi 2021 ( ''Ebirooto by'ekiwujjo'' )
* Engule y'abavubuka abatuuse ku buwanguzi 2011 (omutendera gw'ebyemikono, obuwangwa n'emisono.
* Omuwanguzi w’ekirabo ky’olukiiko olukulaakulanya ssaayansi w’embeera z’abantu Democratic Governance Institute 2012 </link>
* Shortlisted for the [[:en:Caine_Prize_for_African_Writing|Caine Ptize for African Writing,2001.]]
* Finalist for the PEN/Studzinski Literary Award 2009. <ref name="bookslive">[http://bookslive.co.za/blog/2009/02/05/2009-penstudzinski-literary-award-finalists-announced/ "2009 PEN/Studzinski Literary Award Finalists Announced"], ''BooksLive'', 5 February 2009. Retrieved 26 January 2014.</ref>
* Omuyambi w'ekitongole kya [[:en:Harry_Frank_Guggenheim_Foundation|Harry Frank Guggenheim Foundation,]] 2009. <ref name="global press journal"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Dennis D. Muhumuza, [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2014/02/taking-literature-back-home.html "Taking literature back home"], 23 February 2014
{{Authority control}}
ffxsfnfekzg2ohg8ejde7qugz7ln0ml
Doreen Nyanjura
0
10091
55635
41261
2026-06-18T19:33:20Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55635
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Nyanjura''' yazaalibwa awo nga mu 1989) munayunganda nga munabyafuzi eyalondebwa ng'omumyuuka wa Loodi Meeya owa Kampala nga 18 Ogwomukaaga 2020, ng'adda mu kifo ekya Sarah Kanyike. Era akola ng'omukulembeze w'abakyala ku L.C5(LCV), akiikirira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]], ekitongole ekikulembera [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. Yalondebwa mu kifo ky'alina kati mu 2016.<ref name="1R2">{{cite web |author=Amos Ngwomoya |date=15 February 2018 |title=The making of political activist Doreen Nyanjura |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/The-making-political-activist-Doreen-Nyanjura/689842-4895538-1ie2tmz/index.html |access-date=24 February 2020 |place=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Doreen Nyanjura yazaalibwa mu 1989, mu [[Fort Portal]], [[:en:Kabarole_District|disitulikitit eye Kabarole]], mu bitundu by'obugwanjuba obw'eggwanga. Mwana wakusatu mu maka g'abaana musanvu. Bazadde be bayawukana ng'abaana bakyali bato; abaana bakula ne kitaabwe era nyaabwe bamukyaliranga mu biseera by'oluwummula. Kitaawe, Samson Muhenda, omusomesa, yaweereza ng'omumyuka w'omukulu [[:en:Nyakasura_School|w'essomero lya Nyakasura]].
Doreen yasomera mu Pulayimale ez'omu kitundu. Mu 2003 yakyuusibwa n'adda mu [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls' Secondary School]], mu Fort Portal, gye yamaliriza emisomo gye egya O-Level n'afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]]. Mu buyigirize bwe obwa A-Level, yagenda mu ssomero lya ''Masheruka Girls School'', mu kiseera ekyo mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti ya Bushenyi]], naye nga kati eyitibwa [[:en:Sheema_District|Sheema disitulikiti]]. Ku ssomero lya Musheruka Girls, yafuna diguli ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]].<ref name="1R" /> Mu 2009, yayingizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|yunivasite y'eggwanga]] esinga obunene era ey'edda mu Uganda, n'afuna [[:en:Tourism|diguli esooka mu by'obulambuzi]], oluvannyuma lw'emyaka esatu. Mu Ogw'ekkuminebiri 2018, yaweebwa ekifo ku pulogulaamu eya Master of Arts in [[:en:Public_policy|Public policy]], ku Makerere University.<ref name="1R" />
== Ebyafaayo by'ebyobufuzi ==
Doreen yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu 2001 ku myaaka 12. Yalowooza nti [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] eyali alondeddwa okubeera omukulembeze w'eggwanga teyaweebwa kifo kya bwenkanya okuteekawo n'okunnyonnyola manifesito ye. Olw'okuba nti yali akyali muto nnyo okulonda, yasaba kitaawe okulonda Besigye.
Yagenda mu maaso n'okwenyigira mu kwekalakaasa kw'abayizi mu ssomero lya siniya, bweyeetaba mu kwekalakaasa eri kw'abakulembeze b'essomero abamu n'emmere embi mu ssomero erya Kyebambe Girls. Ku ssomero erya Masheruka Girls, yalondebwa okubeera Ssentebe w'akakiiko k'essomero. Kino kyamuwa okwekirirzaamu mu bukugu bwe obw'obukulembeze era n'amuzzaamu amaanyi okubeera omunyiikivu mu kibiina ky'eby'obufuzi ekivuganya gavumenti, [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).
Mu yunivaasite, yagenda mu maaso n'okwenyigira mu kukungira FDC. Yalondebwa ng'omumyuka w'omukulembeze w'ekibiina kya ''Makerere University Guild'', era n'ategeka era oba yeenyigira mu kwekalakaasa kw'abayizi okw'enjawulo ku ssomero. Obuljjumbize bwe bwaleetera abakulembeze mu kibiina kya FDC okumwetegereza.
Mu 2012, yakwatibwa olw'okuwandiika ekitabo ekiyitibwa "Is It a Fundamental Change?". Ekitabo kyavumirira [[National Resistance Movement|ekibiina]] ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yakwatibwa wamu nemuwandiisi munne, Ibrahim Bagaya Kisubi. Omusango gwagwa butaka, naye omuwawaabirwa yamala ebbanga ng'asibiddwa mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera]] lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].
Oluvannyuma lw'okumaliriza diguli ye esooka, yagaana omulimu ogw'enkalakkalira mu [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Uganda National Social Security Fund]] kyokka mu kifo ky'ekyo n'atandika okukola okunoonyereza okw'ekiseera n'abakulembeze b'oludda oluvuganya mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti]]. Mu 2016, yawangula ekifo kya LCV Woman Representative mu Kampala Capital City Authority. Mu Ogwokubiri 2020, Doreen Nyanjura y'akulembera ng'ava mu kibiina eky'eby'obufuzi ekya FDC, neyesimbawo nga Sipiika wa KCCA, ekifo ekipya eky'otondebwawo.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.kcca.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Kampala Capital City Authority]
* [https://web.archive.org/web/20201025193233/http://edge.ug/2019/01/23/prof-nawangwe-has-become-a-dictator-writes-nyanjura/ Pulof Nawangwe afuuse Nnakyemalira, Kyawandiikibwa Nyanjura] nga 23 Ogusooka 2019. {{Kabarole District}}
854eeoioi1tmbuy8d4c4nkrw16htyh0
Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya
0
10106
55637
30492
2026-06-18T19:34:26Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55637
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa
| class="infobox-data" |Ng'enaku z'omwezi 15, mu mwezi ogw'ekumineebir, mu mwaka gwa 1974i
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Citizenship
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Education
| class="infobox-data" |Kusomero lya yunivasite y'e Makerere eriyigiriza ebikwatagana ku bya bizineensi
Kusetendekero lya yunivasite y'e Makerere
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe
| class="infobox-data role" |Mu nabyabufuzi ng'ate mubalirizi wa bitabo
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gy'akolera
| class="infobox-data org" |Akola mu ofiisi esingaanibwa mu bitundu bya Rwenzori, ng'ono y'evunaanyizibwa ku by'okulaba nga abali mu kibiina ky'eby'obufuzi balonda wamu n'okukiika mu palamenti ng'abakulmebezze beekibiina webakyala.
Mu kibiina ekigatta abakyala mu palamenti
Baanka ya Uganda Finace Trust
Kampuni ekulakulanya ebyalo by'omu Bunyoro
Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza eky National Resistance Movement
Palamenti ya Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Basinga ku mumannya ku kya
| class="infobox-data" |Munabyabufuzi
|}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 5, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1974, nga munayuganda ow'eby'obufuzi mu [[:en:Kamwenge_District|disitulikiti y'e Kamwenge]], ng'obukugu bwe bwakubeera [[:en:Accountant|mubalirizi wa bitabo]]. Ye mukyala akiikirira ng'era alina akakwate ku kibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] eye 10.<ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200406101858/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=289</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasoma dipulooma mu bya bizineensi okuva [[:en:Makerere_University_Business_School|kusomero lya yunivasite y'e Makerere eriyigiriza ebya bizineensi]] mu mwaka gwa 1998.Mu mwaka gwa 1998, yamaliriza diguli ye mu by'okudulanya bizineensi okuva kusetendekero lya [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Ebimukwatako ==
Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka kati, abadde akola nga kalabalaba w'ekitundu kya Rwenzori ng'ababaka w'abali mu kibiina ky'eby'obuvuzi okubeera nga balonda n'okukiira mu palamenti, mu ofiisi ya gavumenti ey'avunaanyizibwa mu kulaba ng'abali mu kibiina ky'eby'obufuzi nga balonda wamu n'okukiika mu palamenti. Okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati, abadde akola ng'omuwanika [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|w'ekibiina ekigata abakyala mu palamenti]]. Wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2004, abadde akola,ng'akulira abavunaanyizbwa ku by'okugaba looni mu baanka ya [[:en:Finance_Trust_Bank|Uganda Finance Trust]]. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2009, y'abadde agaba n'okutegeka empapula z'abasaba looni mu kampuni ya Bunyoro Toro Rural Development Company Limited. Okuva mu mwaka gwa 2010 okutuusa nakati, abadde awereza ng'omuwanika w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa kati, abadde mubaka wa palamenti, mu palamenti ya Uganda .<ref name=":0" />
Yawerezaako mu kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira n'ensaasaanya mu palamenti ya Uganda .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abali ku kakiiko ka palamenti ya Uganda eye 10]]
* [[:en:Frank_Tumwebaze|Frank Tumwebaze]]
* [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y'e Kamwenge]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
by0zo94o9n0deqyg5d0c0j3y7nbggbq
Dorothy Hyuha
0
10107
55638
37879
2026-06-18T19:34:54Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55638
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Dorothy Samali Hyuha|image=Dorothy Hyuha (cropped).jpg|image_size=|caption=Hyuha in 2023|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1962|7|4}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|education=[[Makerere University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Science]] with Diploma in Education)}}<br/>{{small|([[Master of Education]])}}|occupation=Educator, politician, and [[diplomat]]|years_active=since 1986|known_for=|networth=|title=High Commissioner of the Republic of Uganda to Malaysia
(08/2017 - Present)|spouse={{small|Daniel Haumba Hyuha}}}}
'''Dorothy Samali Hyuha''' [[:en:Diplomat|mubaka wa Gavumenti]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musomesa, era munnabyabufuzi. Ye [[:en:High_Commissioner|Kaminsona omukulu]] (Ambasada) wa Uganda mu Malaysia . <ref>https://web.archive.org/web/20171010155716/http://kualalumpur.mofa.go.ug/data-cddetails-1-Ambassador-Dorothy-Samali-Hyuha.html</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita Atalina mulimu gwa nkalakalira]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref name="Pol">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |access-date=2023-03-28 |archive-date=2017-10-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010163156/http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2006 okutuuka mu 2011, Hyuha yaliko [[:en:Butaleja_District|omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Butaleja]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu kiseera kye kimu, yaweereza ng’omumyuka wa ssaabawandiisi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="How">http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/story/police-deploy-at-dorothy-hyuhas-homes-after-mp-nebandas-death</ref>
== Omulimu ==
Hyuha yasooka kulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 ng’omukiise wa [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2006. Oluvannyuma lwa Disitulikiti y’e Butaleja okuyoolwa okuva mu Disitulikiti y’e Tororo mu 2006, yawangula ekifo kya palamenti eky’omubaka w’abakyala ku Disitulikiti y’e Butalehja ku tikiti y’ekibiina kya NRM. Ekifo ekyo y'akirimu okutuusa lwe y'awangulwa [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] mu 2011 . Okuva mu 2009 okutuuka mu 2011 yaweereza nga Minisita atalina mulimu gw'ankalalira. Mu Gwomunaana 2012, Hyuha y'alondebwa okubeera Kaminsona omukulu owa Uganda mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], <ref>http://www.chimpreports.com/5568-m7-reshuffles-envoys-ssebagala-appointed-presidential-advisor/</ref> gye yaweereza okutuusa mu Gwomunaana 2017 lwe y'akyusibwa n’agenda e Malaysia era ku mulimu gwe gumu. Mu kiseera kino aweereza mu kakiiko akakulu aka Republic of Uganda e Malaysia. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya NRM. Yali mufumbo eri Daniel Hyuha eyafa mu Gwekkuminebiri 2014 ku myaka 68. Baalina amaka asatu mu Disitulikiti y’e Butalja.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.daressalaam.mofa.go.ug/ Omukutu gw'akakiiko ka Uganda High Commission mu Tanzania]
{{Authority control}}
p6ldgec6cc7met0e1qicb8jg339atlz
Dorothy Okello
0
10493
55641
35919
2026-06-18T19:36:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55641
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dorothy Okello''' Munnayuganda omukugu mu bya masanyalaze, era Pulofeesa amanyikiddwa olw'okutandikawo ekibiina ky'abakyala ekya Women of Uganda Network or [[:en:WOUGNET|WOUGNET]].<ref>https://books.google.com/books?id=EofNE4lpPb0C&pg=PA376</ref><ref>https://books.google.com/books?id=jMyeBQAAQBAJ&pg=PA304</ref> Mu 2016, yafuuka Pulezidenti omukyala eyasooka ow'ettendekero lya [[:en:Uganda_Institution_of_Professional_Engineers|Uganda Institution of Professional Engineers]]<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/interview-engineer-dr-dorothy-okello-sparkles-male-dominated-profession/</ref>
== Emisomo gye ==
Alina Diguli mu byamasanyalaze eya BSc in Electrical Engineering okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], mu [[:en:Uganda|Uganda]], nga yagifuna mu 1992, ne M.S. in Electrical Engineering (1999) okuva ku [[:en:University_of_Kansas|University of Kansas]] ng'eno yali asomera [[:en:Fulbright_Program|sikaala ya Gavumenti]],<ref>https://web.archive.org/web/20220316201814/https://www.ucc.co.ug/eng-dr-dorothy-okello/</ref> saako ne Ph.D. mu by'okukanika amasanyalaze (2004) okuva ku [[:en:McGill_University|McGill University]] mu Montreal, Canada (ng'eno gyeyafunira sikaal ya [[:en:Commonwealth_Scholarship|Commonwealth Scholarship]]).<ref>http://www.unisa.ac.za/contents/conferences/Heltasa2013/docs/DorothyOkelloShortProfile_June2013.pdf</ref> Akoze bukubirire okutuubula abakyala n'ebyalo okunyikira okwagala okumanya.<ref>https://books.google.com/books?id=H_xiDgAAQBAJ&dq=%22Dorothy+Okello%22+-wikipedia&pg=PT148</ref>
== Emirimu gye ==
Y'akwasisa empisa mu ssomero ly'ebyamasanyalaze ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://cedat.mak.ac.ug/academics/schools/soe/department-of-civil-and-environmental-engineering/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2024-04-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240415221449/https://cedat.mak.ac.ug/academics/schools/soe/department-of-civil-and-environmental-engineering/ |url-status=dead }}</ref> Ye mukyala eyasooka mu Africa okuwangula eky'omukyala atawunyikamu mu kukola n'okukozesa omutimbagano nga ekirabo kino kyamuweebwa ku mikolo gya Africa ICT Days gala egyali egyakamalirizo egyabaawo nga 16 Ogwekkuminogumu mu Yaoundé, Cameroon.<ref>https://web.archive.org/web/20151222152638/http://digitalwomanaward.com/2013/11/17/african-digital-woman-announced/</ref>
Mu Gwekkumi 2012, Okello yaweebwa Awaadi ya Women Achievers Award olw'obuweerezabwe mu kutumbula abakyala n'abawala nga ayita mu Sayansi ne Tekinologiya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://cedat.mak.ac.ug/news/dr-dorothy-okello-wins-women-achievers-award |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180304121756/http://cedat.mak.ac.ug/news/dr-dorothy-okello-wins-women-achievers-award/ |url-status=dead }}</ref>
Okello yalondebwa nga Pulezidenti omukyala eyasooka ow'ettendekero lya Uganda Institution of Professional Engineers egyayindira ku ttendekero lya institution AGM nga 29 Ogwokuna 2016.<ref>http://eagle.co.ug/2016/05/02/eng-kabagajju-new-engineers-boss.html</ref> Nga 2 Ogwomukaaga 2016 ebbaluwa emuyozayoza okuva ewa Pulezidenti wa Irish Michael D. Higgins yamutuusibwako Ambasada wa Irsh mu Uganda Dónal Cronin olw'okubeera Pulezidenti omukyala ow'ettendekero eyali asoose.<ref>Kamoga, Jonathan (6 June 2016). "Engineer's president to push for more science students". the Observer (Uganda).</ref>
== Ebitabo ebyafulumya emirimu gye'yanonyerezaako ==
Aweebwa ekitiibwa mu by'okunoonyereza era emirimu gye egisinga agikoledde ku mukutu gwa netLabs!UG, senta y'okunonyereza mu dipaatimenti ye'byamasanyalaze n'ebyuma bikalimagezi ku Yunivasite.<ref>https://web.archive.org/web/20220316201814/https://www.ucc.co.ug/eng-dr-dorothy-okello/</ref> Emirimu gye gifulumiziddwa mu mpapula z'amawulire ne magazine ezenjawulo nga (1) Coverage and rate of low density ABS assisted vertical heterogeneous network akafulumizibwa mu 2022 IEEE 33rd Annual International Symposium on Personal, Indoor and Mobile Radio Communications (PIMRC)<ref>https://eprints.whiterose.ac.uk/189864/1/1570799776%20final.pdf</ref> (2) Unmanned aerial vehicles: opportunities for developing countries and challenges which was published in the 2020 IST-Africa Conference (IST-Africa)<ref>https://ieeexplore.ieee.org/document/9144040</ref> (3) A deep reinforcement learning-based algorithm for reliability-aware multi-domain service deployment in smart ecosystems.<ref>https://doi.org/10.1007/s00521-020-05372-x</ref> (4) Effect of different organic substrates on reproductive biology, growth rate and offtake of the African night crawler earthworm (''Eudrilus eugeniae'').<ref>https://doi.org/10.1007/s13165-020-00284-5</ref> (5) Resource-aware workload orchestration for edge computing published in 2020 28th Telecommunications Forum (TELFOR).<ref>https://ieeexplore.ieee.org/document/9306551</ref> (6) Leveraging the technology of unmanned aerial vehicles for developing countries published in SAIEE Africa Research Journal.<ref>https://doi.org/10.23919%2FSAIEE.2020.9194383</ref> (7) Rebuilding the internet exchange point in Uganda published by the 2017 28th Irish Signals and Systems Conference (ISSC).<ref>https://ieeexplore.ieee.org/document/7983601</ref> (8) Regulatory and broadband industry responses to COVID-19: cases of Uganda, Peru, and the Caribbean.<ref>https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/978-1-80262-049-820231007/full/html</ref> (9) Enabling models of Internet eXchange Points for developing contexts.<ref>https://doi.org/10.1016%2Fj.deveng.2020.100057</ref> (10) Co-designing with engineers for community engagement in rural Uganda published by Oxford University Press.<ref>https://doi.org/10.1017%2Fdsj.2023.10</ref>
== Ebikwata ku Famile ye ==
Okello mufumbo era alina abaana basatu.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
euq60xkqjv48jss83qta9ed994qqp9o
Joy Lehai Kanyarutokye
0
10523
55851
36586
2026-06-19T09:45:11Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55851
wikitext
text/x-wiki
'''Joy Lehai Kanyarutokye''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1946<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1516439</ref><ref name=":1">https://rodriguezmatute.home.blog/2020/02/11/miss-world-1968/</ref>) ye yali omunnayuganda omukyala eyasooka okwambala engule yo bwa [[Miss Uganda|Nalulungi wa Uganda]] ne bazadde be bombi banayuganda nga 28 October 1968.<ref name=":0" /><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1508229</ref><ref>{{Cite web |url=https://thepearlmagazine.com/hannah-karema-crowned-miss-uganda-2023-2024/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2023-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230406003526/https://thepearlmagazine.com/hannah-karema-crowned-miss-uganda-2023-2024/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'emisomo ==
Lehai yali muwala wa Dr. Norman Kanyarutokye era ye yali omuwala omukulu mu baana bataano.<ref name=":0"/>
Yatikibbwa okuva mu Yunivasitte ya Makerere ne diguli ya Bachelor of Arts mu mwaka gwa 1970.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://90.mak.ac.ug/sites/default/files/Makerere-UEA-50th-Anniv-Celebrations-Alumni-List-1963%20-1970.pdf |access-date=2024-04-03 |archive-date=2023-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230409134413/https://90.mak.ac.ug/sites/default/files/Makerere-UEA-50th-Anniv-Celebrations-Alumni-List-1963%20-1970.pdf |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/>
Yafumbirwa Dr. Festo Higiro nga 6 Ogwomukaaga mu mwaka gwa 1970 mu kanisa ya All Saints Church mu Nakasero naye oluvanyuma ne bayawukana<ref name=":0"/> Yali jajja wa Sharon O eyali omuzinyi mu kibiina kyamazina ekya Obsessions dance group.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Yatikibwa engule y'Obwanalulungi wa Uganda ey'omwaka gwa 1968 nga 29 Mugwekumi 1968 ku Sheraton Hotel mu Kampala nga alina emyaka abiri mu ebiri (22).<ref name=":0"/><ref name=":1"/> Yali awera obuzito bwa 111 lbs (okutebereza kilo ataano) n'obuwanvu bwe bwali fuuti 5 ne Yinchi 4.<ref name=":0" /> Nga14 Okwekuminogumu 1968, Lehai yavugannya mu London mu mpaka z'ensi zonna eza 1968 Miss World beauty content nga akikirira Uganda ku [[:en:Lyceum_Theatre,_London|Lyceum Theatre]].<ref name=":0" />
== Laba ne ==
# [[:en:Miss_Uganda|Miss Uganda]]
# [[:en:Stellah_Nantumbwe|Stella Nantumbwe]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya ==
# [https://web.archive.org/web/20240402113539/https://www.missuganda.co.ug/ Miss Uganda Website]
{{S-start}}
{{S-ach}}
{{S-bef|before=[[Rosemary Salmon]]}}
{{s-ttl|title=[[Miss Uganda]]|years={{flagicon|Uganda}} [[1968]]}}
{{S-aft|after=Helen Acheng}}
{{S-end}}
sy1dr442nxasuvf6j4ucilybx4y2hhx
HiveColab
0
11027
55827
36112
2026-06-19T07:50:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55827
wikitext
text/x-wiki
'''HiveColab''' kifo kya buyiiya n'obuvumbuzi ekirera n’okukuza abatandisi b'emirimu mu Kampala mu Uganda. Ekifo kino kyatandikibwawo mu 2010<ref>{{Cite web |url=http://blog.appfrica.com/2010/07/01/hive-colab-announced-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2013-10-14 |archive-date=2013-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131014174220/http://blog.appfrica.com/2010/07/01/hive-colab-announced-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news|title=Kenya: Microsoft's 4afrika Kicks Off Training for 40 Developers|url=http://allafrica.com/stories/201309270098.html}}</ref> era kimanyiddwa ng’ekimu ku bifo eby’obuyiiya ebyasooka okumanyibwa mu Afirika wamu n'ekitongole ki [[:en:IHub|IHub]] . <ref>http://www.scidev.net/sub-saharan-africa/enterprise/opinion/a-future-of-african-led-development-is-underway-1.html</ref> <ref>http://globalvoicesonline.org/2010/07/09/uganda-hive-colab-launched/</ref> <ref>https://www.bbc.co.uk/news/business-19702011</ref> HiveColab yatandikibwa omusajja enzaalwa yeggwanga lya [[Senegal]] [[:en:Jon_Gosier|Jon Gosier]] era nga kakensa mu bya tekinologiya era Ssenkulu wa [[:en:Appfrica|Appfrica]] era nga yakolagana n'omusuubuzi Omungereza [[:en:Marieme_Jamme|Marieme Jamme]], Daniel Stern, Teddy Ruge wamu n'omukyala munna Uganda [[Barbara Birungi]] . <ref>https://www.un.org/en/ecosoc/youth2013/pdf/Bios-youth-forum.pdf</ref> Ekifo kino kissibwamu ensimbi [[:en:Appfrica|Appfrica]], <ref>https://web.archive.org/web/20131016051410/http://research.ihub.co.ke/uploads/2013/may/1367835304_819_256.pdf</ref> [[:en:IndigoTrust|IndigoTrust]] <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://indigotrust.org.uk/2012/09/03/grant-awarded-to-ugandas-hivecolab/ |access-date=2024-09-23 |archive-date=2024-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240602172051/http://indigotrust.org.uk/2012/09/03/grant-awarded-to-ugandas-hivecolab/ |url-status=dead }}</ref> n'ekibiina ky'obwannakyewa ekya Budaaki ekya [[:en:Hivos|Hivos]] . <ref>{{Cite web |url=http://www.hivos.org/activity/institutional-support-hive-colab-co-working-lab-and-innovation-hub-kampala-uganda |title=Archive copy |access-date=2013-10-14 |archive-date=2019-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190216153312/https://www.hivos.org/activity/institutional-support-hive-colab-co-working-lab-and-innovation-hub-kampala-uganda |url-status=dead }}</ref> HiveColab kyekimu ku bibiina ebyatandika omukago ogutaba ebifo ebirera abayiiya naddala mu bya tekinologiya ku ssemazinga wa Afirika oguyitibwa [[:en:Afrilabs|Afrilabs]]. Barbara Birungi omutandisi wa HiveColab mu Uganda azze ategeeza bulijjo nti akimanyi nti tekinologiya asobola okukyuusa ebiseera by'olukalu lw'Omuddugavu Afirirka eby'omumaaso naddala eri abakyala . <ref>https://www.bbc.co.uk/news/business-18926177</ref> <ref>http://www.cnn.com/2013/02/22/opinion/apps4africa-marieme-jamme/index.html?hpt=iaf_mid</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
aec5t1sxylvig4d96illxx6fi6u9lsj
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
55856
46742
2026-06-19T11:31:54Z
Brenda Namulinda
9846
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
55856
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
m3fzbneodypbnv0gdchmpgwyoawongi
55857
55856
2026-06-19T11:33:07Z
Nabukeera Dorothy
7985
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
55857
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
oza7mvk46mji6jr8sw9qp7fp21706u6
Asaba Jumah
0
11103
55686
54548
2026-06-19T01:35:32Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55686
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
[[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]]
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
[[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]]
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
[[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]]
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
[[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]]
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
pj7598kzpq6i5l1qfzlzahux47oqy5p
Ivan Semwanga
0
11392
55835
47110
2026-06-19T08:20:25Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55835
wikitext
text/x-wiki
'''Ivan Semwanga''' (12 Omwezi ogw'ekkumi n'ebiri 1977 - 25 Omwezi ogwokutaano .) Yali nzaalwa ya Uganda omutuuze wa South Africa omwejaasi ayagala ennyo okuba mu butaala .Yali omu kuba mmemba b'ekibiina ekyeyita ki Rich Gang ekimanyiddwa obulungi mu [[South Africa]] ne [[Yuganda|Uganda]] . Ekibiina kya Rich Gang kyali kyesigamiziddwa ku misingi gyombi egy’obuntubulamu n’obuzirakisa nga gigenderera abavubuka abatalina nkizo okusingira ddala Bannayuganda ababeera mu [[South Africa]] . Ba mmemba abalala ab'ekinzo ab'ekibiina beba; Kizibwe wa Ivan Lawrence nagagga munnayuganda ng’asinziira South Africa, ne Eddy Kyeyune. <ref name="auto2">{{Cite web |last=Afunah |first=Badru |title=Furious MC Kats Spills Secrets Behind Ivan Semwanga & Rich Gang’s Fame |url=http://news.ugo.co.ug/furious-mc-kats-spills-secrets-behind-ivan-semwanga-rich-gangs-fame/ |access-date=25 May 2017 |website=Ug News |archive-date=2 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602051350/http://news.ugo.co.ug/furious-mc-kats-spills-secrets-behind-ivan-semwanga-rich-gangs-fame/ |url-status=dead }}</ref> Ekibinja kya kya Rich gang kyetabanga ku mikolo egiwerako mu [[Yuganda|Uganda]] ne [[South Africa|South Afrika]] .N'era, Ivan yasiga ensimbi mu matendekero g’ebyenjigiriza mangi mu [[South Africa|South Afrika]] .
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ivan yazaalibwa Nakaliro mu Disitulikiti y’e [[Kayunga]] . Awo yagenda e [[South Africa|South Afrika]] okunoonya ku mirimu egisasula ku kasente akawerako, era kigambibwa nti Ivan yakolako ng’omumusawo w'ekinnansimu ssabo mu [[South Africa|South Afrika]] . Yali ayamba bannansi ba [[South Africa]] abagagga okugonjoola ebizibu byabwe ng’abisuula ku ttaka n’okubawa amazzi amatukuvu aganaanaaza ebizibu byabwe. Kino kyayamba Ivan okukungaanya obugagga era we yafiira, Ivan yali afunye obugagga ne bizinensi eziri mu bukadde n'obukadde bw'ensimbi omwali Amasomero (mu South Africa), ebisulo by’abayizi, n’emizigo n’ebirala bingi . Ivan yabatizibwa ekya 'taata w'obutaala n'obwejaasijaasi ow'omulembe oguliko mu [[Yuganda|Uganda]] kubanga yawa ekisaawe ky'abaagazi b'obutaala n'okwejaaka ekifanayi ekipya. Abaagazi b'obutaala n'abejaasijaasi bonna abaliko kati mu [[Yuganda|Uganda]] akazannyo kano baakayiga kuva ku Ivan. <ref name="auto3" /> Ivan yawasa [[Zari Hassan|Zarinah Hassan]], amanyiddwa ennyo nga Zari. Abaagalan bano baalina abalenzi basatu nga bali bombi. Mu 2011, Ivan ne Zari baategeka omukolo gw’okwanjula okw'enonno ogwamalawo sillingi [[Yuganda|za Uganda]] ezisoba mu kawumbi. Mu 2013, abaagalana bayawukana oluvannyuma lwa Zari okulumiriza Ivan ku butabanguko mu maka Zari yennyigira mu mukwano n'omuyimbi [[Omutannzaniya]] ayitibwa Diamond Platinumz mu 2014 era n'ayawukana naye mu 2018. <ref name="Eleven">{{Cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=17 February 2018 |title=Zari dumps Diamond, off to make more boss ladies |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1471415/zari-boss-ladies |access-date=20 February 2018}}</ref> <ref name="Twelve">{{Cite web |last=Musungu |first=Nahashon |date=15 February 2018 |title=Zari Hassan Finally Divorces Diamond Platinumz On Valentine's Day |url=http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/ |access-date=20 February 2018 |publisher=[[Nation Media Group]] |archive-date=20 February 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180220001119/http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Thirteen">{{Cite web |last=Daily Nation |date=18 February 2018 |title=Reasons for Zari’s split with Diamond |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/buzz/Reasons-for-Zari-s-split-with-Diamond-/441236-4309496-qxgkctz/index.html |access-date=20 February 2018 |publisher=[[Nation Media Group]]}}</ref>
== Byeyatuukako ==
Ivan yatandikawo amatendekero ga Brooklyn agalina amatabi 6 agabunye mu bitundu by'e [[Durban]] [[Pretoria]] ne [[Ohannesburg|Johannesburg]]. Amatendekero essira gasinga kulissa mu tekinologiya w'amawulire oba obubaka, eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka n'obuweereza bwa Poliisi n’ebirala. Mu [[Yuganda|Uganda]], Ivan yali azimba wooteeri ku luguudo lwa Sir Apollo Kagwa, era yalina amayumba agawerako e Bunga, [[Munyonyo]] ne Mutungo. Bwogatta pulojekiti ezo zonna awamu kimuleka n’amagobkisaa agasukka mu siringi za Uganda obukadde 700 buli mwezi. Okugatta kwekyo, Ivan yalina ennyumba bbiri enkulu mu [[Sandton]] ne [[Pretoria]] .
== Obuzira kisa ==
Ivan yalowoozebwako okubeera ssentebe wa Bannayuganda mu [[South Africa|South Afirika]] . Yayamba abantu abali mu bwetaavu bangi mu [[South Africa|South Afirika]] ne [[Yuganda|Uganda]] . Ng’ebula wiiki ssatu afe, yakyalira abaana abataliiko mwasirizi mu kifo kya bamulekwa ekya M-Lisa, [[Nsambya]] . Mu kukyala kwe yawaayo ebintu by’awaka ng’ensawo z’omuceere, ssukaali, ssabbuuni, butto n’ebyetaago ebirala bingi eri bamulekwa. N'era buli mulekwa yamuwa siringi za Uganda emitwalo ebiri (Shs 20,000) nga tannadda [[South Africa]] gye yafiira. <ref>{{Cite web |last=Kasadah |first=Badru |title=Zari speaks out on the life and times of Ivan Semwanga |url=http://eagle.co.ug/2017/05/25/zari-speaks-life-times-ivan-semwanga.html |access-date=25 May 2017 |website=Eagle Online}}</ref> Emabegako, Ivan yawa ttiimu ya Uganda ey'eggwanga ey'omupiira ogw'ebigere (Uganda Cranes) obukadde bw'ensimbi za Uganda kkumi mu mpeke mu mupiira gw'ekikopo ky'amawanga ga Afirika wakati wa Uganda ne Ghana. N'era yasuubizza ttiimu ya Uganda obukadde butaano ku ggoolo zonna ezinaateebwa. Mu ddakiika 90, Uganda Cranes yali ekubye Ghana nga tennasalako peneti. Ekirala, lumu Ivan yaatambuza abawagizi kumi (10) nebyetaago byaabwe byonna mu lugendo okuva [[South Africa|e South Afirika]] okutuuka e [[Yuganda|Uganda]] okulaba omupiira gwa [[Yuganda|Uganda]] ngevuganya [[Zambia]] butereevu mu [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|kisaawe kya Mandela National Stadium]] (Namboole).
== Enfa ye ==
Ivan yafuna obulwadde bw'omutima oluvannyuma lw'okuva mu [[Yuganda|Uganda]] nga tannagenda [[South Africa|South Afrika]] . Ivan yaweebwa ekitanda ku ku [[ddwaliro lya Steve Biko]] mu [[Pretoria]] eyali mukyala we; Zari gyeyamulabiririra Oluvannyuma yafa ku Lwokuna nga 25 Omwezi ogwokutano 2017 ku makya.
== Amaziika ge ==
Omulambo gw'omugenzi gwakomezebwawo mu [[Yuganda|Uganda]] nga 28 Omwezi ogwokutaano 2017 (Ssande). Olumbe lwakumwa mu makaage mu Muyenga, [[Yuganda|Uganda]] ekiro ekyo. Omulambo gwa Ivan awo gwatwalibwa mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko e Namirembe]] nga 29 Omwezi ogwokutaano 2017 (Mmande) okumusabira mu kkanisa bweyali tannatwalibwa [[Kayunga]] okuziikibwa. <ref>{{Cite web |title=Ivan Semwanga’s Burial Arrangements Set |url=http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/ivan-semwangas-burial-arrangements-set/ |access-date=11 June 2017 |archive-date=3 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170603031113/http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/ivan-semwangas-burial-arrangements-set |url-status=dead }}</ref> Ivan yaziikibwa nga 30 Omwezi ogwokutaano 2017( Lwakubiri) mu maka ga bajjajjaabwe e [[Kayunga]], [[Yuganda|Uganda]] . bwe yali akyali mulamu, Ivan yategekanga obubaga mwe yamansizanga abantu obupapula bwa sente za [[South Africa|South Afirika]] [[zi Rands,]] [[Siringi za]] [[Yuganda|Uganda]] ne [[Ddoola za Amerika]]. Akakodyo ke kamu kaakozesebwa ba mmemba ba Rich gang abaasigalawo nga bamuziika. Kale nno, mu kifo ky’okuyiwa enfuufu mu ntaanaye nga bwe kiri mu nnono y'ekikulisitaayo, aba Rich gang baasuulamu sente za [[South Afirika]] [[zi Rand]], [[Siringi za]] [[Uganda]] ne [[Ddoola z'Amerika]] n'omwenge ogwa Champaigne mu ntaana ya Ivan. <ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Nelson |title=Rich gang splash booze, cash in Semwanga’s grave |url=http://www.sqoop.co.ug/four-one-one/video-rich-gang-splash-booze-cash-in-semwangas-grave.html |access-date=11 June 2017 |archive-date=4 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170704130037/http://www.sqoop.co.ug/four-one-one/video-rich-gang-splash-booze-cash-in-semwangas-grave.html |url-status=dead }}</ref> Bannansi abakwatibwako; Abey Mgugu ne Gideon Tugume baawalawala Kampuni ya A-Plus ekola omulimu gw'okuziika abafu ne [[Bbanka enkulu eya Uganda]] mu kkooti enkulu nga basaba ekiragiro nti omulambo gw’omugenzi Ivan guziikulwe era empapula za sente zonna zebaamuziika nazo ziggyibweyo. Baawakanya nti ssente zino zaatyoboolwa. N’olwekyo, baali baagala ziggyibweyo zikomezebwewo zikole omugaso gwazo. Bano bagenda mu maaso n’okukaayana nti ssente za [[Yuganda|Uganda]] n’amawanga amalala nga [[South Africa]] ne [[Amerika|America]] zirina okussibwamu ekitiibwa so si kumaliriza nga ziziikiddwa. <ref>{{Cite web |last=Ssali |first=Godfrey |title=Ivan ‘Don’ Ssemwanga funeral money case in court |url=https://www.independent.co.ug/ivan-don-ssemwanga-funeral-money-case-court/ |access-date=11 June 2017 |website=The Independent}}</ref> Mu kwanukula, [[Bbanka ya Uganda enkulu]] yawandiika ekiwandiiko ekiraga engeri ggyetakyetaaga kuggyayo ssente ziziikiddwa mu ntaana engeri gyezitakyatuukiriza mugaso gwazo. Baategeezezza nti sente zino zaakwatibwa bubi naye era ziyinza okuba nga zaayonooneka, zaakyafuwala oba okukutukakutuka era bwekityo tezijja kuddamu kutuukiriza mugaso ogwazigendererwamu. <ref>{{Cite web |title=Rich Gang exempted for throwing money in Sewanga's grave |url=http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/rich-gang-exempted-for-throwing-money-in-semwangas-grave/ |access-date=11 June 2017}}</ref> Ekirala, ennongoosereza zakolebwa mu tteeka lya [[Bbanka ya Uganda enkulu]] kubanga eryasooka teryayogera ku kubonereza muntu akwata obubi ssente z’empapula.
== Laba ne ==
Nga wayise ennaku nga Ivan aziikiddwa, engambo zaatandika okuyitingana nti Ivan yajingirira okufa kwe era yali [[South Africa]] ng’anyumirwa obulamu. Mu mboozi ey’enjawulo, Zari (eyali mukyala wa Ivan) yayogera engeri mutabani wa Ivan eyafudde gyeyakebereddwa okuva ku [[kisaawe ky'ennyonyi eky'Entebbe]] ng’ayita mu nnyonyi y'eggwanga lya South Afirika ng’akozesa erinnya eritali ttuufu ne satifikeeti y’okufa ey’ekicupuli – Ali Sennyomo. Zari era yakakasa enneeyisa ya Ivan ey’okukyusakyusa ennyo endagamuntu ye mu [[South Africa|South Afrika]] okusinziira ku ddiiru zeyali akola. Yali akyakozesa erinnya Ali Sennyomo ng’erinnya lye ettongole we yafiira. Abasawo mu [[Ddwaliro lya Steve Biko]] baali bajjanjaba omulwadde ono; Ali Sennyomo era n’omulambo ogwakeberebwa mu kuyingira n'okufuluma ,[[Ekisaawe ky'ennyonyi eky'Entebe]] mu [[Yuganda|Uganda]] gwali gwa Ali Sennyomo. Zari agenda mu maaso n'okulemerako nti omulambo ogwaziikibwa e [[Kayunga]] gwali gwa Ivan yekka , nti ng'akola e [[South Africa|South Afirika]] yali akozesa linnya lya Ali Ssennyomo . Ivan yayinzanga okukyusa nadda ku linnya lya Semwanga buli lwe yatuukanga ku [[kisaawe ky'ennyonyi eky'Entebe]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Kino kyaliwo mu ngendo ze ng’akomawo awaka ku mirimu oba okukyalira abantu naye ku kisaawe kya [[South Africa|South Afirika]] eky'ennyonyi ki Olivier Tambo International Airport, yali Ali Sennyomo. <ref>{{Cite web |title=Ivan Semwanga had a fake identity, died and buried with different names – Zari spills secrets |url=http://theugandan.com.ug/ivan-semwanga-fake-identity-died-buried-different-names-zari-spills-secrets/ |access-date=11 June 2017 |website=The Ugandan |archive-date=17 January 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180117155315/http://theugandan.com.ug/ivan-semwanga-fake-identity-died-buried-different-names-zari-spills-secrets/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite news|last1=Ariba|first1=Caroline|title=Spendthrift socialite Ssemwanga dies, aged 39|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1453925/socialite-ivan-ssemwanga-dead|accessdate=25 May 2017|publisher=New Vision}}
# {{cite web |last1=Afunah |first1=Badru |title=Furious MC Kats Spills Secrets Behind Ivan Semwanga & Rich Gang’s Fame |url=http://news.ugo.co.ug/furious-mc-kats-spills-secrets-behind-ivan-semwanga-rich-gangs-fame/ |accessdate=25 May 2017 |website=Ug News |archive-date=2 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602051350/http://news.ugo.co.ug/furious-mc-kats-spills-secrets-behind-ivan-semwanga-rich-gangs-fame/ |url-status=dead }}
# {{cite news|title=The Life and Times of Ivan Semwanga|url=https://watchdog.co.ug/the-life-and-times-of-ivan-semwanga/|accessdate=25 May 2017|date=May 25, 2017|archive-date=28 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170728203321/http://watchdog.co.ug/the-life-and-times-of-ivan-semwanga/|url-status=dead}}
# {{cite news|title=The Life and Times of Ivan Semwanga|url=https://watchdog.co.ug/the-life-and-times-of-ivan-semwanga/|accessdate=25 May 2017|date=25 May 2017|archive-date=28 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170728203321/http://watchdog.co.ug/the-life-and-times-of-ivan-semwanga/|url-status=dead}}
# {{cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=17 February 2018 |title=Zari dumps Diamond, off to make more boss ladies |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1471415/zari-boss-ladies |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Musungu |first=Nahashon |date=15 February 2018 |title=Zari Hassan Finally Divorces Diamond Platinumz On Valentine's Day |url=http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/ |access-date=20 February 2018 |publisher=[[Nation Media Group]] |newspaper=Nairobi News |location=Nairobi |archive-date=20 February 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180220001119/http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/ |url-status=dead }}
# {{cite web |author=Daily Nation |date=18 February 2018 |title=Reasons for Zari’s split with Diamond |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/buzz/Reasons-for-Zari-s-split-with-Diamond-/441236-4309496-qxgkctz/index.html |access-date=20 February 2018 |publisher=[[Nation Media Group]] |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}
# {{cite news|title=Who is Ivan Semwanga|url=http://www.ugandaonline.net/news/view/13259/who_is_ivan_ssemwanga_|accessdate=25 May 2017|issue=Friday, 19 October 2012|archive-date=16 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170616173115/http://www.ugandaonline.net/news/view/13259/who_is_ivan_ssemwanga_|url-status=dead}}
# {{cite web |last1=Kasadah |first1=Badru |title=Zari speaks out on the life and times of Ivan Semwanga |url=http://eagle.co.ug/2017/05/25/zari-speaks-life-times-ivan-semwanga.html |accessdate=25 May 2017 |website=Eagle Online}}
# {{cite news|title=Who is Ivan Semwanga|url=http://www.ugandaonline.net/news/view/13259/who_is_ivan_ssemwanga_|accessdate=25 May 2017|date=25 May 2017|archive-date=16 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170616173115/http://www.ugandaonline.net/news/view/13259/who_is_ivan_ssemwanga_|url-status=dead}}
# {{cite news|last1=Kasoba|first1=William|title=Zari in hospital, taking care of ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition|url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/|accessdate=25 May 2017|archive-date=19 May 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/|url-status=dead}}
# {{cite web |title=Ivan Semwanga’s Burial Arrangements Set |url=http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/ivan-semwangas-burial-arrangements-set/ |accessdate=11 June 2017 |archive-date=3 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170603031113/http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/ivan-semwangas-burial-arrangements-set |url-status=dead }}
# {{cite web |last1=Bwire |first1=Nelson |title=Rich gang splash booze, cash in Semwanga’s grave |url=http://www.sqoop.co.ug/four-one-one/video-rich-gang-splash-booze-cash-in-semwangas-grave.html |accessdate=11 June 2017 |archive-date=4 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170704130037/http://www.sqoop.co.ug/four-one-one/video-rich-gang-splash-booze-cash-in-semwangas-grave.html |url-status=dead }}
# {{cite web |last1=Ssali |first1=Godfrey |title=Ivan ‘Don’ Ssemwanga funeral money case in court |url=https://www.independent.co.ug/ivan-don-ssemwanga-funeral-money-case-court/ |accessdate=11 June 2017 |website=The Independent}}
# {{cite web |title=Rich Gang exempted for throwing money in Sewanga's grave |url=http://www.uganda.crazymedias.com/uncategorized/rich-gang-exempted-for-throwing-money-in-semwangas-grave/ |accessdate=11 June 2017}}
# {{cite news|title=Police Stuck in Bid to Recover Monies Buried in Ivan Ssemwanga's Grave|url=http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/police-stuck-bid-recover-monies-buried-ivan-ssemwangas-grave/|accessdate=11 June 2017|date=Jun 6, 2017|archive-date=11 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170611171002/http://nairobinews.nation.co.ke/chillax/police-stuck-bid-recover-monies-buried-ivan-ssemwangas-grave/|url-status=dead}}
# {{cite web |title=Ivan Semwanga had a fake identity, died and buried with different names – Zari spills secrets |url=http://theugandan.com.ug/ivan-semwanga-fake-identity-died-buried-different-names-zari-spills-secrets/ |accessdate=11 June 2017 |website=The Ugandan |archive-date=17 January 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180117155315/http://theugandan.com.ug/ivan-semwanga-fake-identity-died-buried-different-names-zari-spills-secrets/ |url-status=dead }}
{{Reflist}}
540mx2yfx8s1m3n0dd82010xn3143h1
Duhaga owe Bunyoro
0
11480
55652
39966
2026-06-18T19:41:36Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55652
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox royalty|name=Duhaga of Bunyoro|succession=Omukama of Bunyoro|image=|caption=|reign=|coronation=|predecessor=[[Olimi III]]|successor=[[Olimi IV]]|regent=|spouse=|issue=|issue-link=|issue-pipe=|house=|father=|mother=|birth_date=c. 1731|birth_place=[[Bunyoro|Bunyoro-Kitara]], [[Uganda]], [[Africa]]|death_date={{Death year and age|1782|1731}}|death_place=[[Africa]]|place of burial=[[Africa]]|religion=|signature=}}'''Duhaga ow’e Bunyoro''' yali '''Omukama ow’e Bunyoro''' (c. 1731-c.1782). <ref>{{Cite web |url=https://www.redpepper.co.ug/bunyoro-royal-tombs-rot-away-as-19th-coronation-anniversary-looms/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2025-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250527104431/https://redpepper.co.ug/bunyoro-royal-tombs-rot-away-as-19th-coronation-anniversary-looms/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama ow'e Bunyoro]] lye linnya eriweebwa abakulembeze b'ennono ab'[[:en:Bunyoro|Obukama bwa Bunyoro-Kitara]].
Duhaga yadda mu bigere bya [[:en:Olimi_III|Olimi III]] - (c. 1710–1731) n’oluvannyuma n’asikirwa [[:en:Olimi_IV|Olimi IV]] - (c. 1782–1786).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
8hdffevncr1ohs09o90hppnhy8xmdvx
Lugazi University
0
11903
55855
41971
2026-06-19T11:22:39Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55855
wikitext
text/x-wiki
'''Lugazi University''' ( '''LU''' ), yali [[:en:University|yunivasite]] ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]] . Yunivasite eno yatandikibwawo mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University Lugazi University was founded in 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University|date=2011-09-27}}</ref> mu December wa 2010.
== W'esangibwa ==
Yunivasite ya Lugazi yali esangibwa [[Lugazi]], ku 175-acre (0.71 km kampusi, 26 miles (42 km) ebuvanjuba bwa [[Kampala]] ku luguudo oluva e [[Kampala–Jinja Highway|Kampala-Jinja Highway]] .
== Eby'ensoma ==
Mu September 2007, yunivasite eno yalina amatendekero n’ebitongole bino wammanga: <ref>[https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University Lugazi University was founded in 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University|date=2011-09-27}}</ref>
* Esomo ly’ebyenjigiriza
* Esomo ly’ebyemikono
* Esomo ly’amateeka
* Esomo lya Sayansi w’Ebyobulamu
* Esoms ly’okuddukanya bizinensi
* Esomo lya Sayansi ne Tekinologiya
== Amassomo ==
Yunivasite y’e Lugazi yawaddeyo amassomo agatuusa ku kuwa diguli, dipuloma ne satifikeeti. <ref>[https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University Lugazi University was founded in 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University|date=2011-09-27}}</ref>
=== Ekitongole ky’ebyemikono ne ssaayansi w’embeera z’abantu ===
* Diguli mu by’obuwandiisi
* Diguli mu by’empuliziganya mu bantu
* Diguli mu neeyisa n'okuddukanya embeera z'abantu
* Diguli mu by’emikono n’okukola dizayini mu makolero
* Diguli mu by’enkulaakulana
* Diguli mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu
* Diguli mu by’emirimu n’abakozi
=== Ekitongole ky’ebyenjigiriza ===
* Diguli mu by'emikono n’ebyenjigiriza
* Diguli mu Sayansi n’Ebyenjigiriza
* Diguli mu by’enjigiriza by’abantu abakulu n’abantu b’omukitundu
* Diguli mu Okulungamya n’okubudaabudibwa wamu n'okubuulirira abantu mu by’enjigiriza
* Diguli mu kusomesa abantu abalina obulemu
* Diguli mu ku somesa Abaana abato
=== Ekitongole ky’okuddukanya bizinensi ===
* Diguli mu by’obusuubu
* Diguli mu by’okuddukanya abakozi
* Diguli mu by’okugula ebintu n’okuddukanya emirimu
* Diguli mu bitongole bya gavumenti n’okuddukanya emirimu
* Diguli mu by’obusuubuzi n’okuddukanya bizinensi entonotono
=== Ekitongole kya kompyuta ne tekinologiya w’amawulire ===
* Diguli mu Sayansi wa Kompyuta
* Diguli mu Sayansi w’Etterekero n’Amawulire
* Diguli mu by’amawulire
* Diguli mu by'obulamu ne by’endya y’abantu
Emisomo gyonna egyo waggulu giri ku ddaala lya dipuloma nalyo.
== Okuggalawo ==
Yunivasite y’e Lugazi yategeka omukolo gw’okutikkirwa ogusooka era ogwa sembayo ku Lwokusatu nga 29 December 2010. Abayizi bitaano abiri mu bana (524) be batikkiddwa. Olw’amabanja n’ebizibu ebirala eby’ensimbi, eby’obugagga n’ebbanja lya yunivasite eno byafunibwa [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|minisitule ya Uganda ey’ebyokwerinda]], okutandika nga 30 December 2010.<ref>[https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University Lugazi University was founded in 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University|date=2011-09-27}}</ref> Mu January 2011, ekifo kino kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Uganda_Military_Engineering_College|University of Military Science and Technology]], (UMST), essomero ly’amagye ery’amatendekero aga waggulu, mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defense Force]] . <ref>[https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University Lugazi University was founded in 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110927224718/http://newvision.co.ug/D/8/12/575806/Lugazi_University|date=2011-09-27}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_Military_Engineering_College|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20120214152034/http://www.enteruganda.com/brochures/uniguidelugazi.htm Ekitabo kya Yunivasite ya Uganda 2007/08]
* [https://web.archive.org/web/20090819164551/http://www.lugaziuniversity.ac.ug/ Lugazi University Homepage]
* [http://allafrica.com/stories/201005260101.html Bannannyini Balowoozezza Ku Kutunda Lugazi University]
tov76bhfnbd3em54nl7dlle2v4x5cp6
Latibu Muwonge
0
12088
55672
44625
2026-06-19T00:26:34Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1334729789|Latibu Muwonge]]"
55672
wikitext
text/x-wiki
'''Latibu Muwonge''', era amanyiddwa nga "The Dancing Master", [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuzannyi w'e bikonde omukugu ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo eky'okubiri mu Afrika n’akwata engule ya Africa Super Lightweight okuva mu Gwokusatu gwa 2024 nga kyamuweebwa [[:en:World_Boxing_Council|olukiiko lw’ensi yonna olw’ebikonde]] (WBC). <ref>https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master</ref> <ref name=":0">https://boxrec.com/en/box-pro/872624</ref> <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219153914/https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennwana ze ezasooka ==
Muwonge yasooka okulwana mu luwana olw'ekikugu 22 Ogwokusatu, 2019, mu kisaawe kya MTN Arena Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu lulwana olwo, yakuba Kenneth Kaunda. Eno yeeyali entandikwa y’ennwana n'okulinnya kwe mu ddaala mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968</ref>
== Ennwana ennene n’engule ze ==
Nga 10 Ogwokusatu, 2023, mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight terina muntu yali agirina. Yawangula, n’ayongerako engule ey’ekitiibwa ku linnya lye. Yagenda mu maaso n’okwolesa obukugu bwe mu nnwana ezaddirira. <ref name=":0" /> Nga 11 Ogwekkuminoogumu, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo mu Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliwo nga 2 Ogwokusatu, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafuba nnyo, yakubwa Faisal Abubakari ng’atawakanye. <ref name=":0" />
== Likodi ye ey’ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Location'''
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}
== Famire ye ==
Latibu Muwonge muto w'omuyimbi Munnayuganda Yung Mulo. <ref>https://bigeye.ug/photo-yung-mulos-young-brother-excellent-boxer-won-award/</ref>
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Korneliyo Boza Edwards]]
* [[:en:Hassan_Saku|Hassan Saku]]
== Ebijuliziddwa ==
qwlqpsx3pbjvny3h4hjldwf7m6hw35g
55675
55672
2026-06-19T00:47:36Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1334729789|Latibu Muwonge]]"
55675
wikitext
text/x-wiki
'''Latibu Muwonge''', era amanyiddwa nga "The Dancing Master", [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuzannyi w'e bikonde omukugu ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo eky'okubiri mu Afrika n’akwata engule ya Africa Super Lightweight okuva mu Gwokusatu gwa 2024 nga kyamuweebwa [[:en:World_Boxing_Council|olukiiko lw’ensi yonna olw’ebikonde]] (WBC). <ref>https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master</ref> <ref name=":0">https://boxrec.com/en/box-pro/872624</ref> <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219153914/https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennwana ze ezasooka ==
Muwonge yasooka okulwana mu luwana olw'ekikugu 22 Ogwokusatu, 2019, mu kisaawe kya MTN Arena Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu lulwana olwo, yakuba Kenneth Kaunda. Eno yeeyali entandikwa y’ennwana n'okulinnya kwe mu ddaala mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968</ref>
== Ennwana ennene n’engule ze ==
Nga 10 Ogwokusatu, 2023, mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight terina muntu yali agirina. Yawangula, n’ayongerako engule ey’ekitiibwa ku linnya lye. Yagenda mu maaso n’okwolesa obukugu bwe mu nnwana ezaddirira. <ref name=":0" /> Nga 11 Ogwekkuminoogumu, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo mu Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliwo nga 2 Ogwokusatu, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafuba nnyo, yakubwa Faisal Abubakari ng’atawakanye. <ref name=":0" />
== Likodi ye ey’ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Location'''
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}
== Famire ye ==
Latibu Muwonge muto w'omuyimbi Munnayuganda Yung Mulo. <ref>https://bigeye.ug/photo-yung-mulos-young-brother-excellent-boxer-won-award/</ref>
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic}}</ref>
== Omulimu gwe ogwasooka ==
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Korneliyo Boza Edwards]]
* [[:en:Hassan_Saku|Hassan Saku]]
== Ebijuliziddwa ==
nqycroic49hp3hzhpaphmybtqu3msjl
55677
55675
2026-06-19T00:59:45Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Major fights and titles" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1334729789|Latibu Muwonge]]"
55677
wikitext
text/x-wiki
'''Latibu Muwonge''', era amanyiddwa nga "The Dancing Master", [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuzannyi w'e bikonde omukugu ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo eky'okubiri mu Afrika n’akwata engule ya Africa Super Lightweight okuva mu Gwokusatu gwa 2024 nga kyamuweebwa [[:en:World_Boxing_Council|olukiiko lw’ensi yonna olw’ebikonde]] (WBC). <ref>https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master</ref> <ref name=":0">https://boxrec.com/en/box-pro/872624</ref> <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219153914/https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennwana ze ezasooka ==
Muwonge yasooka okulwana mu luwana olw'ekikugu 22 Ogwokusatu, 2019, mu kisaawe kya MTN Arena Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu lulwana olwo, yakuba Kenneth Kaunda. Eno yeeyali entandikwa y’ennwana n'okulinnya kwe mu ddaala mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968</ref>
== Ennwana ennene n’engule ze ==
Nga 10 Ogwokusatu, 2023, mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight terina muntu yali agirina. Yawangula, n’ayongerako engule ey’ekitiibwa ku linnya lye. Yagenda mu maaso n’okwolesa obukugu bwe mu nnwana ezaddirira. <ref name=":0" /> Nga 11 Ogwekkuminoogumu, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo mu Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliwo nga 2 Ogwokusatu, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafuba nnyo, yakubwa Faisal Abubakari ng’atawakanye. <ref name=":0" />
== Likodi ye ey’ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Location'''
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}
== Famire ye ==
Latibu Muwonge muto w'omuyimbi Munnayuganda Yung Mulo. <ref>https://bigeye.ug/photo-yung-mulos-young-brother-excellent-boxer-won-award/</ref>
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic}}</ref>
== Omulimu gwe ogwasooka ==
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
== Enwana ze ez'amanyi n'ebitiibwa ==
Mugwokusatu nga 10, 2023, ng'ali mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement mukifo ekyali wo ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight . Yawangula empaka zino, n’ayongerako ebitiibwa ku linnya lye. Ye yongera okwolesa obukugu bwe mu mpaka ezaddirira. Mu Gwekkuminogumu nga 11, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo ku Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliyo mu gwokusatu nga 2, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafubye n’obuzira bungi, yawanguddwa Faisal Abubakari ng’okusalawo kwabalamuzi wekwali. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Korneliyo Boza Edwards]]
* [[:en:Hassan_Saku|Hassan Saku]]
== Ebijuliziddwa ==
nnve81a2z2kqese3uvwrji1fbor8jwp
55825
55677
2026-06-19T07:37:39Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Professional record" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1334729789|Latibu Muwonge]]"
55825
wikitext
text/x-wiki
'''Latibu Muwonge''', era amanyiddwa nga "The Dancing Master", [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuzannyi w'e bikonde omukugu ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo eky'okubiri mu Afrika n’akwata engule ya Africa Super Lightweight okuva mu Gwokusatu gwa 2024 nga kyamuweebwa [[:en:World_Boxing_Council|olukiiko lw’ensi yonna olw’ebikonde]] (WBC). <ref>https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master</ref> <ref name=":0">https://boxrec.com/en/box-pro/872624</ref> <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219153914/https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennwana ze ezasooka ==
Muwonge yasooka okulwana mu luwana olw'ekikugu 22 Ogwokusatu, 2019, mu kisaawe kya MTN Arena Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu lulwana olwo, yakuba Kenneth Kaunda. Eno yeeyali entandikwa y’ennwana n'okulinnya kwe mu ddaala mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968</ref>
== Ennwana ennene n’engule ze ==
Nga 10 Ogwokusatu, 2023, mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight terina muntu yali agirina. Yawangula, n’ayongerako engule ey’ekitiibwa ku linnya lye. Yagenda mu maaso n’okwolesa obukugu bwe mu nnwana ezaddirira. <ref name=":0" /> Nga 11 Ogwekkuminoogumu, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo mu Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliwo nga 2 Ogwokusatu, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafuba nnyo, yakubwa Faisal Abubakari ng’atawakanye. <ref name=":0" />
== Likodi ye ey’ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Location'''
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}
== Famire ye ==
Latibu Muwonge muto w'omuyimbi Munnayuganda Yung Mulo. <ref>https://bigeye.ug/photo-yung-mulos-young-brother-excellent-boxer-won-award/</ref>
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic}}</ref>
== Omulimu gwe ogwasooka ==
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
== Enwana ze ez'amanyi n'ebitiibwa ==
Mugwokusatu nga 10, 2023, ng'ali mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement mukifo ekyali wo ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight . Yawangula empaka zino, n’ayongerako ebitiibwa ku linnya lye. Ye yongera okwolesa obukugu bwe mu mpaka ezaddirira. Mu Gwekkuminogumu nga 11, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo ku Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliyo mu gwokusatu nga 2, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafubye n’obuzira bungi, yawanguddwa Faisal Abubakari ng’okusalawo kwabalamuzi wekwali. <ref name=":0" />
== Likodiye ey'ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|-
! Result
! Record
! Opponent
! Date
! Result
! Location
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic}}</ref>
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
Mugwokusatu nga 10, 2023, ng'ali mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement mukifo ekyali wo ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight . Yawangula empaka zino, n’ayongerako ebitiibwa ku linnya lye. Ye yongera okwolesa obukugu bwe mu mpaka ezaddirira. Mu Gwekkuminogumu nga 11, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo ku Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliyo mu gwokusatu nga 2, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafubye n’obuzira bungi, yawanguddwa Faisal Abubakari ng’okusalawo kwabalamuzi wekwali. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Korneliyo Boza Edwards]]
* [[:en:Hassan_Saku|Hassan Saku]]
== Ebijuliziddwa ==
nc2107wo4gpt78o28hf9b2p0hneaajd
55853
55825
2026-06-19T11:00:55Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55853
wikitext
text/x-wiki
'''Latibu Muwonge''', era amanyiddwa nga "The Dancing Master", [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuzannyi w'e bikonde omukugu ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo eky'okubiri mu Afrika n’akwata engule ya Africa Super Lightweight okuva mu Gwokusatu gwa 2024 nga kyamuweebwa [[:en:World_Boxing_Council|olukiiko lw’ensi yonna olw’ebikonde]] (WBC). <ref>https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master</ref> <ref name=":0">https://boxrec.com/en/box-pro/872624</ref> <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250219153914/https://pearlfmuganda.com/latib-muwonge-to-battle-for-ubo-super-lightweight-tittle-in-ukraine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennwana ze ezasooka ==
Muwonge yasooka okulwana mu luwana olw'ekikugu 22 Ogwokusatu, 2019, mu kisaawe kya MTN Arena Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu lulwana olwo, yakuba Kenneth Kaunda. Eno yeeyali entandikwa y’ennwana n'okulinnya kwe mu ddaala mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968</ref>
== Ennwana ennene n’engule ze ==
Nga 10 Ogwokusatu, 2023, mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight terina muntu yali agirina. Yawangula, n’ayongerako engule ey’ekitiibwa ku linnya lye. Yagenda mu maaso n’okwolesa obukugu bwe mu nnwana ezaddirira. <ref name=":0" /> Nga 11 Ogwekkuminoogumu, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo mu Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliwo nga 2 Ogwokusatu, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafuba nnyo, yakubwa Faisal Abubakari ng’atawakanye. <ref name=":0" />
== Likodi ye ey’ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; "|'''Location'''
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}
== Famire ye ==
Latibu Muwonge muto w'omuyimbi Munnayuganda Yung Mulo. <ref>https://bigeye.ug/photo-yung-mulos-young-brother-excellent-boxer-won-award/</ref>
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ogwasooka ==
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
== Enwana ze ez'amanyi n'ebitiibwa ==
Mugwokusatu nga 10, 2023, ng'ali mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement mukifo ekyali wo ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight . Yawangula empaka zino, n’ayongerako ebitiibwa ku linnya lye. Ye yongera okwolesa obukugu bwe mu mpaka ezaddirira. Mu Gwekkuminogumu nga 11, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo ku Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliyo mu gwokusatu nga 2, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafubye n’obuzira bungi, yawanguddwa Faisal Abubakari ng’okusalawo kwabalamuzi wekwali. <ref name=":0" />
== Likodiye ey'ekikugu ==
{{S-start}}
| style="text-align:center;" colspan="10"|'''8 Wins''' (0% knockouts), ''' 1 Loss''', '''0 Draws''', '''3 Contest''' <ref>{{Cite web |last=
Latibu |first=Muwonge |title=Boxers record |url=https://boxrec.com/en/box-pro/872624 |access-date=2024-05-27}}</ref>
|-
! Result
! Record
! Opponent
! Date
! Result
! Location
|- align=center
|{{no2}}Loss
|align='center'|15-0-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Faisal Abubakari
|{{dts|2024|March|02}}
|align='left'|L-UD
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} {{small|Lords Wembley Sports Complex, Shukura, Ghana}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-7-0
|align=left|{{Flagicon|Ghana}} Ibrahim Odhiambo
|{{dts|2023|Nov|11}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|7-3-1
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Albano Clement
|{{dts|2023|March|10}}
|align='left'|W-SD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|5-2-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ally Mbukwa
|{{dts|2023|Feb|03}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-0
|align=left|{{Flagicon|Tanzania}} Ali Mkojani
|{{dts|2022|Dec|12}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Club Obligato, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|14-15-2
|align=left|{{Flagicon|UGA}} George Owano
|{{dts|2022|August|13}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|New Obligato, Bat Valley, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|3-1-2
|align=left|{{Flagicon|Kenya}} Emmanuel Chivoli Shitambasi
|{{dts|2022|July|08}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|IUEA Auditorium Theatre Kansanga, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|2-0-1
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Serwada Sadam Mukasa
|{{dts|2022|March|05}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|Jahazi Pier, Munyonyo, Kampala}}
|-align=left
|{{yes2}}Win
|align='center'|1-1-0
|align=left|{{Flagicon|UGA}} Kenneth Kaunda
|{{dts|2019|March|22}}
|align='left'|W-UD
|align=left|{{Flagicon|UGA}} {{small|MTN Arena Lugogo, Kampala}}
{{S-end}}'''Latibu Muwonge''', amanyiddwa nga "The Dancing Master", muzannyi wa bikonde eby'ekikugu okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'avuganya mu [[:en:Lightweight|buzito bwa super lightweight]] . Yali mu kifo kyakubiri mu Afrika n’afuna engule ya Africa Super Lightweight okuva mu gwokusatu gwa 2024 akakiiko k'ebikonde a kensi yonna(WBC). <ref>{{Cite web |title=Latibu Muwonge ("The Dancing Master") {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/364416-latibu-muwonge-the-dancing-master |access-date=2024-05-27 |website=Tapology}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2024-01-16 |title=Singer Yung Mulo's brother Latibu ranked second-top boxer in Africa by WBC |url=https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |access-date=2024-05-27 |website=Matooke Republic |archive-date=2024-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240527054023/https://matookerepublic.com/2024/01/16/singer-yung-mulos-brother-latibu-ranked-second-top-boxer-in-africa-by-wbc/ |url-status=dead }}</ref>
Muwonge yasooka kuzannya ebikonde eby'ekikugu mu gwokusatu nga 22, 2019, mu kisaawe kya MTN e Lugogo mu Kampala mu Uganda. Mu luzanya luno, yawangula oluvanyuma lw’okusalawo okw’awamu okw’abalamuzi bonna nga yawangula Kenneth Kaunda. Kino kye kyali ekisumuluzo ky'entandikwa y'ekitone kye okumulaba nga alinya amadaala mpola mpola mu buzito bwa ‘super lightweight’. <ref>{{Cite web |date=2024-03-05 |title=Muwonge ready to dance in Accra |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/muwonge-ready-to-dance-in-accra-4541968 |access-date=2024-05-27 |website=Monitor}}</ref>
Mugwokusatu nga 10, 2023, ng'ali mu Club Obligato mu Kampala, Muwonge yattunka ne Albano Clement mukifo ekyali wo ku ngule ya African Boxing Union African Super Lightweight . Yawangula empaka zino, n’ayongerako ebitiibwa ku linnya lye. Ye yongera okwolesa obukugu bwe mu mpaka ezaddirira. Mu Gwekkuminogumu nga 11, 2023, yawangula Ibrahim Odhiambo ku Club Obligato mu Kampala. Olulwana lwe olwasembyeyo lwaliyo mu gwokusatu nga 2, 2024, mu kifo ekiyitibwa Lords Wembley Sports Complex e Shukura. Wadde nga Muwonge yafubye n’obuzira bungi, yawanguddwa Faisal Abubakari ng’okusalawo kwabalamuzi wekwali. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Korneliyo Boza Edwards]]
* [[:en:Hassan_Saku|Hassan Saku]]
== Ebijuliziddwa ==
iidf0lko43ph17mlmyfo8n9o5plm8sk
Dusman Sabuni
0
12212
55657
42863
2026-06-18T19:43:53Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55657
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
'''Dusman Abassi Sabuni''' [ a ] (yafa c. 2000) yali Munnayuganda omuserikale era omukulembeze w'abayeekera. Amanyiddwa nnyo olw’okuweereza ng’omu ku bakulembeze abaasooka mu ggye [[:en:Allied_Democratic_Forces|lya Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky’abayeekera [[:en:Islamism|Abasiraamu]] ekyali kisangibwa mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] n’obuvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]], mu myaka gya 1990.
Yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]], nafuuka omuserikale mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]] oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya siniya. Oluvannyuma lwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti ng'akozesa amagye mu 1971]], Sabuni yalinnya mangu mu madaala era n’afuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] era minisita w’amakolero. Sabuni yadduka mu ggwanga mu 1979 oluvannyuma lwa Amin okuggyibwa mu buyinza mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]], kyokka ab’obuyinza mu Kenya ne bamuggalira ne bamuzzaayo e Uganda. Ensonda tezikkiriziganya ku bintu ebikwata ku bulamu bwe obwaddirira, wadde nga kimanyiddwa nti yaweereza ng’omukulembeze w’abayeekera omukulu mu myaka gya 1990.
== Obulamu bwe obw'obuto ==
Dusman Sabuni yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]] . <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yali mu ava mu ggwanga lya [[:en:Moru_people|Moru]], {{Sfn|Kokole|1985|p=438}} ate kitaawe yali [[:en:Police_commissioner|kaminsona wa poliisi]], era nga naye yali ayitibwa Dusman Sabuni. Siniya yagisomera mu ssomero lya [[:en:Gulu|Gulu]] High School era yazannyiranga ku ttiimu [[:en:Association_football|y’omupiira]] ey’essomero lino nga tannamaliriza mu 1967. Mu myaka gya 1970 yawasa n’azaala abaana basatu. <ref name="mugisa1" /> Yali [[:en:Muslim|Musiraamu]] . {{Sfn|Kokole|1985|p=438}}
== Omulimu gw’amagye ==
Mu 1968, Sabuni yeewandiisa mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|ggye lya Uganda]] nga [[:en:Officer_cadet|officer cadet]] . Yatendekebwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] nga tannasindikibwa mu ttendekero ly’amagye erya [[:en:Royal_Military_Academy_Sandhurst|Royal Military Academy Sandhurst]] mu Bungereza okwongera okusomesebwa. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Mu 1969, yasoma essomo ly'okufuuka [[:en:Paratrooper|omuvuzi wa parachute]] eyamala emyezi esatu ku Malire Barracks mu Kampala. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511955/history-kazini-tried-arrest-kashillingi</ref> Oluvannyuma yaweebwa omulimu gw'okuyingira amagye nga [[:en:Second_lieutenant|second lieutenant]] . Sabuni yali akyalina eddaala lino nga Colonel [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] akola [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti mu magye]] mu 1971. Waayita akaseera katono Sabuni naakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Captain|kapiteeni]] . Oluvannyuma yagenda mu ssomo ly’abaduumizi ba kkampuni mu ssomero ly’eggye ly'okuttaka [[:en:Kabamba,_Uganda|e Kabamba]] . Bwe yali eyo, yakuzibwa n’afuulibwa major. Bwe yali tannamaliriza ssomo eryo, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] n’agatta ku kitebe ky’[[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]] . Nga wayise akaseera katono nga yaakakwata ekifo kino Sabuni yafuulibwa colonel. Nga wayise emyezi egiwerako yafuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] n’alondebwa okuba minisita w’amakolero. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=52}} Era yatendekebwa mu kuvuga parachute mu Yisirayiri era okumala ekiseera yaweereza ng'omuduumizi w'essomero ly'amagye ery'abavuzi ba parachute e [[:en:Lubiri|Lubiri]] . <ref name="mugisa1" /> Mu Gwomusanvu 1976, mu buyinza bwe nga minisita w’amakolero, yakulembera omulimu e [[:en:Japan|Japan]] gye baafunira ddiiru ne [[:en:Honda|kkampuni ya Honda]] okugulira gavumenti ya Uganda mmotoka. {{Sfn|Mamdani|1984|p=89}}
Mu 1979, mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]] eggye lya Tanzania n’abayeekera ba Uganda lyalumba Uganda ne lisemberera ekibuga ekikulu Kampala. Amin yadduka mu kibuga n’aleka Sabuni ng’avunaanyizibwa ku kukikuuma. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|pp=125, 132}} Kampala [[:en:Fall_of_Kampala|okukkakkana n'egwa]], era Sabuni n'addukira e Kenya. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Embeera y’okudduka kwe ebuusibwabuusibwa. Okusinziira ku bujulizi bwe yennyini, yaddukira mu Kampala nga 8 Ogwokuna 1979, n’agenda e [[:en:Mbale|Mbale]] gye yava ne famire ye okutuuka ku nsalo, ne bagisala nga 10 Ogwokuna. Abaaliwo bagamba nti baamulabako e Mbale nga 11 Ogwokuna, wabula nga ye ne Idi Amin, n’abakungu abalala ab’oku ntikko kigambibwa nti baanyaga ebyuma ebikola engoye ebya kkampuni ya African Textile Mills. Ekirala, Sabuni yagamba nti yasigala e [[:en:Molo,_Kenya|Molo]] oluvannyuma lw’okutoloka okutuusa lwe yakwatibwa ba agenti ba Kenya ne bamusindikibwa e [[:en:Kakamega|Kakamega]], <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> so nga munnamawulire [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]] yategeeza nti Sabuni yali asula [[:en:Nairobi|Nairobi]] oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Yakwatibwa ab’obuyinza mu kitundu mu Gwokutaano oluvannyuma lw’okuvunaanibwa omulamuzi omukulu owa Kampala omusango gw’obutemu <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Dusman+Sabuni#:~:text=View-,%22Amin%27s%20U.K.%20adviser%2C%203%20former%20ministers%20charged%20with%20murder%22.%20The%20Globe%20and%20Mail.%20Reuters.%2030%20May%201979.%20p.%C2%A011.,-Issues</ref> n’addizibwayo n’adda mu Uganda nga 16 Ogwomukaaga. <ref>https://books.google.com/books?id=a3kEAQAAIAAJ</ref>
== Obulamu bwe obw’addirira ==
Ensonda tezikkiriziganya ku nkomerero ya Sabuni oluvannyuma lw’okudda mu Uganda. Okusinziira ku mawulire agamu, yasibibwa mu kkomera e Luzira ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] nga tannafa njala mu kaduukulu kaabwe mu 1981. <ref>https://books.google.com/books?id=YWPvAAAAMAAJ</ref> {{Sfn|Annual of Power and Conflict|1982|p=332}} Kitaawe yattibwa amagye ga UNLF mu 1980. Okusinziira ku munnamawulire Anne Mugisa, Sabuni yayimbulwa mu Uganda kyokka n’akwatibwa n’aggulwako omusango gw’okumenya n’okubba mu byuma ebikola engoye ebya African Textile Mills e Mbale. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yatuuka n'okuggyibwako omusango nga 17 Ogwekkumineebiri 1981, <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> n'oluvannyuma n'adda e Kenya, n'agenda e [[:en:Mombasa|Mombasa]] era kigambibwa nti n'addamu okuwasa. <ref name="mugisa1" /> Okusinziira ku munnamateeka wa Sabuni Joe Mayanja ne munnamawulire Innocent Kazooba, Sabuni yali akyali mu kkomera ly’e Luzira [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n’ajja mu buyinza mu Uganda era Museveni n’amuyimbula. <ref name="Kazooba">https://books.google.com/books?id=NVsqAQAAIAAJ</ref> <ref>https://apnews.com/a2903c5a3a93c023b1e1b84cd7fa350b</ref> Olwo Sabuni n’addukira e [[:en:Zaire|Zaire]] n’oluvannyuma e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Mu mwaka gwa 1990, yali yeegasse ku kibinja ky'abayeekera ba Uganda ekyali kikolera mu Zaire, [[:en:Former_Uganda_National_Army|eyali eggye lya Uganda National Army]] (FUNA), era n'aweereza ng'omu ku bakulembeze baayo wamu ne [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ne [[:en:Abdulatif_Tiyua|Abdulatif Tiyua]] . {{Sfn|International Court of Justice|2001|pp=181–182}} Sabuni yalinnya ennyonyi n'agenda e Nairobi okumala akaseera katono mu 1997 kyokka, oluvannyuma lw'okulemesebwa ab'obuyinza mu Kenya okuva mu kifo [[:en:Jomo_Kenyatta_International_Airport|ky'ekisaawe ky'ennyonyi e Jomo Kenyatta]], yalinnya ennyonyi n'adda e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Oluvannyuma yafuuka akulira abakozi b'amagye ga [[:en:Allied_Democratic_Forces|Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky'abayeekera mu Uganda Abasiraamu nnakinku, ng'akozesa erinnya ery'obulimba erya "Al Hajji Osman". Yasikizibwa mu 1998 oluvannyuma lw’okulwala n’awalirizibwa okuwummula era yagenda mu ddwaaliro e Mombasa. <ref>https://allafrica.com/stories/199810010061.html</ref> Ensonda z'amagye ga Uganda zaategeeza nti yali akulembera ekibinja kya ADF, [[:en:National_Army_for_the_Liberation_of_Uganda|NALU]], we gwatuukira mu 1999. <ref>https://www.africaintelligence.com/ion/corridors-of-power/1999/11/20/rebels-are-killing-tourism,58633-art</ref>
Okusinziira ku munnamawulire Yunusu Abbey, Sabuni yafa stroke e Mombasa mu 1999 era yaziikibwa mu kibuga. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1038425/juma-oris-dead-buried-sudan</ref> Okusinziira ku Mugisa, yafiira eyo mu 2000. <ref name="mugisa1" />
== Ebiwandiiko ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
32u56m9ckny2f9h8alhb3zmp5dtv7um
Jerry Sesanga
0
12319
55845
44071
2026-06-19T08:55:44Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55845
wikitext
text/x-wiki
'''Sesanga Jerry''' oba oluusi liwandiikibwa '''Ssesanga Jerry''' yazaalibwa 1994. Munnayuganda, muwandiisi, dayirekita wa firimu ng'abeera mu Amerika. <ref name="auto1">https://journalen.oslomet.no/2017/11/fremtiden-er-na</ref> <ref>https://observer.ug/lifestyle/52089-at-23-sesanga-has-authored-12-titles</ref> <ref name="auto3">https://newmedia.ufm.edu/autor/jerry-sesanga/</ref> <ref name="auto2">https://nation.africa/kenya/life-and-style/art-culture/by-the-book-jerry-sesanga-223214</ref>'''' Ku bikujjuko bya firimu eby'omulundi ogw'ekkumi, firimu ye eya ''The Tales Of Our Times yasunsulwa'' ng'emu ku firimu ezisinze ku mutendera gw'olulimi oluzaliranwa. Era ye Dayirekita wa 2023 Seeta High's Against My Dreams.
Ekirala, Sesanga ye pulodyusa omukulu owa pulogulaamu y'okufumba eya '''Multichoice's cooking''' ''Mum Vs Wife'' Uganda eyasooka okulagibwa nga 14 Ogwokuna 2024 ku Pearl Magic Prime, ku DSTV ne GOTV.
''Mu Gwokutaano 2023'', Jerry Sesanga yalagirwa aba '''Mnet''' okukola ku kirowoozo kya ekya, ''“The Lions of Buganda”'' eyateekebwawo mu 1600 nga Uganda tennafugibwa bafuzi b'amatwale. Firimu eno yafuuka multichoice Uganda esinga okufulumizibwa mu nsonga za Budget. ''Era yakwatibwa ebitundu 70% ku lutimbe lw'akiragala n’efuuka firimu ya Uganda esoose okukolebwa ku ntimbe z'akiragala era nga yalagibwa nga 31 Ogwekkuminebiri ku Pearl Magic Prime ne Pearl Magic.''
Mu bikujjuko bya firimu eby'omulundi ogwekkuminogumu ebya '''11th Uganda Film Festival,''' ''firimu ya Sesanga eya The Lions of Buganda'' yasunsulwa emirundi 10 okuli firimu esinga obulungi ne Dayirekita asinga. Yawangula engule ssatu n’efuuka firimu eyookubiri mu bunene mu kiro kino. '''''Yawangula eby'okwewunda ebisinze, engoye ezisinga n'olulimi olusinze okwagalibwa.''''' Abawanguzi bafuna obukadde 10 obwa ssente enkalu n’okugenda mu ''kivvulu kya firimu eky’ensi yonna ekya Toronto International Film Festival ekyali kibaliriddwamu obukadde 20.''
<ref>http://mbu.ug/2023/05/15/the-uganda-film-festival-2023-awards-full-list-of-nominees/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Sesanga yazaalibwa [[:en:Kampala|Kampala]] mu maka ga Rogers Ssessanga ne Terry Namubiru. Yasomera mu Frobell Kindergarten, St Catherine Primary School era pulayimale yagimalira mu Kikaaya Primary School e Bulenga. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/letters/we-need-more-black-heroes-3799538</ref> Oluvannyuma yegatta ku St Balikuddembe Secondary School okusoma siniya naye ebigezo bye eby’akamalirizo yabituulira ku London College Nansana mu 2011. <ref name="auto1"/> <ref name="auto2"/> Mu 2012, yeweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] nga yafuna diguli mu busomesa mu lulimi Olungereza. <ref name="auto">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/diary-of-a-young-ugandan-girl--1336728</ref> Mu Gwekkuminebiri 2017, yatikkirwa diguli mu [[:en:Mass_Communication|by'empuliziganya]] okuva mu [[:en:St_Lawrence_University|St Lawrence University]] . <ref name="auto1" /> <ref name="auto3"/>
== Emirimu gye ==
Sesanga abadde akola nga munnamawulire mu bitongole by'amawulire eby'enjawulo mu Uganda, nga ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', nga omuwandiisi era omusasi. <ref name="auto1"/> Okuva mu 2020, Sesanga adayilekitinze firimu ez’enjawulo nga ''The Run'' (2020), ''The African Dream'' (2022), ''The Tale of Our Times'' (2023), Against My Dreams (2023), The Pearl Magic Cooking show Mum Vs Wife nga tewerabide firimu y'obutndu eyawangula awaadi eya The Lions of Buganda ng amu kiseera kino eragibwa ku Pearl Magic, <ref name="auto4">https://www.imdb.com/name/nm14230305/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.showmax.com/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-24 |archive-date=2025-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251101022424/https://www.showmax.com/ |url-status=dead }}</ref>
=== Emirimu gye egifulumiziddwa ===
* "Ekitontome ky'amasomero ga Pulayimale": A child's Inner voice, (Ogwekkuminebiri 28, 2013) ,<ref name="auto1"/>
* Voices from Jali.: The African story has just gotten better,
* African Girl Paperback<ref name="auto"/><ref>https://www.bol.com/nl/nl/p/african-girl/9200000025491449/</ref>
* Princess of Africa: A fairy tale inspired by the brothers Grimm
* Redrawing a new Africa Paperback, .<ref name="auto1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://mbu.ug/2024/06/28/uganda-film-festival-2024-winners/]
* [http://www.sesangajerry.com/ Omukutu omutongole]
* Sesanga Jerry
* [https://mbu.ug/2023/05/15/the-uganda-film-festival-2023-awards-full-list-of-nominees/ Engule za Uganda Film Festival 2023: Olukalala lw'abasunsuddwa mu bujjuvu]
* [https://phauganda.org/the-run-movie-premiere Omuzannyo gwa firimu ya Run]
* [https://kasanaevents.org/2020movie-on-early-marriages-set-to-premier-cinemas-open/ 2020Firimu ku bufumbo nga bakyali bato egenda kuggulwawo premier cinemas -]
* [https://web.archive.org/web/20230713073649/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-05-16-ucc-unveils-nominees-for-the-2023-uganda-film-festival/ UCC etongozza abasunsuddwa mu mpaka za Uganda Film Festival eza 2023]
* [https://journalen.oslomet.no/2017/11/fremtiden-er-na Mener ungdoms okugattibwa er avgjørende]
* [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/lifestyle/20170719/23528/the-four-stages-of-ugandan-misery.html Omuyimbi Jerry Ssesanga: Emitendera ena egy'ennaku ya Uganda]
* [https://framtida.no/2018/06/06/guten-som-slast-for-jenters-rettar/attachment/jerry-sesanga Jerry Sesanga]
* [https://newmedia.ufm.edu/video/jerry-sesanga-communicating-the-importance-of-gender-equality/ Jerry Sesanga: Okuwuliziganya obukulu bw’okwenkanankana kw’ekikula ky’abantu – Emikutu emipya Emikutu emipya]
* [https://www.tuftsgloballeadership.org/blog/journeys-dont-always-end-way-we-expect-them-carlos-irisarri-a21 Engendo Teziggwa Bulijjo Mu ngeri gye Tusuubiramu by Carlos Irisarri (A'21)]
{{Authority control}}[https://mbu.ug/2024/06/28/uganda-film-festival-2024-winners/]{{DEFAULTSORT:Jerry, Sesanga}}
4ur0h2scz1tqbbf8s5rkoq2yugzjhpb
Andrew Rugasira
0
12343
55680
53716
2026-06-19T01:13:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55680
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Rugasira,''' Munnayuganda omusuubuzi era omuwandiisi w'ebitabo.<ref name="theguardian">[https://www.theguardian.com/global-development/2013/feb/17/andrew-rugasira-interview-good-african-coffee "Andrew Rugasira: can coffee transform lives in Africa"] theguardian.com. Retrieved November 21, 2014.</ref> Ye muwandiisi w'ekitabo ekimannyikiddwa nga ''<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/A_Good_African_Story" rel="mw:ExtLink" title="A Good African Story" class="cx-link" data-linkid="51">A Good African Story: How a Small Company Built a Global Coffee Brand</a>''.<ref name="africaontheblog">[http://www.africaontheblog.com/book-review-a-good-african-story-by-andrew-rugasira/ "Book Review: “A Good African Story” by Andrew Rugasira"] africaontheblog.com. Retrieved November 21, 2014.</ref> Mu 2003, yatandikawo Good African Coffee, ekika kya kaawa ekyasooka nga kidukanyizibwa Afrika okuteekebwa mu zi semaduuka wa Bungereza n’abasuubuzi mu Amerika. Rugasira yaliko ssentebe w'ekibiina ekigata Abakola Kaawa Atukiridde mu Buvanjuba bwa Afrika, memba w’ekibiina kya kya Presidential Investor Roundtable (PIRT) mu Uganda era atuula ku kakiiko akafuzi aka [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]]. Rugasira abeera mu [[Kampala]] era taata w’abaana bataano.<ref name="randomstruik">[https://web.archive.org/web/20150204171531/http://www.randomstruik.co.za/about-the-author.php?authorID=5990&imprintID=7 "Book Review: “About Andrew Rugasira"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204171531/http://www.randomstruik.co.za/about-the-author.php?authorID=5990&imprintID=7|date=February 4, 2015}} randomstruik.co.za. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="africaprosperity">[https://web.archive.org/web/20150204185651/http://africaprosperity.com/index.php/all-fellows/fellows-listing/items/view/andrew-rugasira "Our Distinguished Fellows"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204185651/http://africaprosperity.com/index.php/all-fellows/fellows-listing/items/view/andrew-rugasira|date=2015-02-04}} africaprosperity.com. Retrieved November 21, 2014.</ref>
== Obulamu bwe n'eby'enjigiriza ==
Rugasira yakulira [[Kampala]], mu [[Yuganda|Uganda]]. Yatikkirwa okuva ku [[:en:University_of_London|University of London]], ne diguli mu Mateeka n'eby'Enfuna mu 1992. Awandiise empapula eziwerako n'ebiwandiiko mu mpapula z’amawulire ng'olwa ''[[:en:The_Guardian|Guardian]]'' mu Bungereza, ''[[:en:Financial_Times|Financial Times]]'' mu Bungereza, ''Telegraph'' mu Bungereza, ne ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' mu Uganda. Rugasira munnakibiina kya [[:en:Royal_Society_of_Arts|Royal Society of Arts]] e London ng'era ayogereddeyo kumulamwa ogugamba nti “ ''Trade not Aid for Africa'' .” oba <nowiki>'' Musuubuzi sosi kudukirira Afrika.'' Mu Gwomukaaga 2011, yamaliriza Diguli ye ey'</nowiki>okubiri Sayaansi mu misomo gya Afrika ku [[:en:University_of_Oxford|Oxford University]] e Bungereza.
== Good Africa Coffe ==
Good African Coffee yatongozebwa mu 2003, nekifuuka ekika kya kaawa ekyasooka okubeera nga kidukanyizibwa Afrika wabula nga kisinganibwa mu zisemaduuka wa Bungereza nga kuno kwaliko ekika kya Waitrose, Sainsbury’s ne Tesco. Kampuni eno ekolagana n’omukutu gw’abalimi ba kaawa abasoba mu 14,000 mu bugwanjuba bwa Uganda, ng'eno era kampuni eno gy’ekoledde n’ebifo 17 eby’okutereka n’okuwola ssente eri ebitundu ebyo eby’abalimi. Ng’oggyeeko okubeera nga asinganibwa mu zisemaduuka za Bungereza ezisoba mu 700 n’amaterekero g'eby'amaguzi agawera 500 mu Afrika, kati Good African Coffee kali asinganibwa ku mutimbagano gya yintaneeti mu Amerika.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1270344/-/6b070z/-/ "Selling Ugandan coffee on US shelves: A story of persistence and constant lessons"] monitor.co.ug. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/news/18739-good-african-coffee-from-kasese-hills-to-american-malls.html "Good African Coffee: From Kasese hills to American malls"] newvision.co.ug. Retrieved November 21, 2014.</ref><ref name="africabookclub">[http://www.africabookclub.com/?p=14516 "Trade, not Aid – Andrew Rugasira Shares His Story as an African Entrepreneur"] africabookclub.com. Retrieved November 21, 2014.</ref>
== Ebifulumiziddwa ==
* {{Cite book |year=2013 |title=A Good African Story: How a Small Company Built a Global Coffee Brand |title-link=A Good African Story |publisher=Random House UK |isbn=978-1847922076}}
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.weforum.org/young-global-leaders/andrew-rugasira "Andrew Rugasira"]
* [https://www.nytimes.com/2012/04/08/magazine/can-coffee-kick-start-an-economy.html?pagewanted=all&_r=0 "Kaawa Asobola Okutandikaawo Eby'enfuna?"]
* [https://edition.cnn.com/2013/06/19/business/good-african-coffee-andrew-rugasira/index.html "Good African Coffee ayagala busuubuzi, so si buyambi".]
* [https://web.archive.org/web/20140210013523/http://www.thepromota.co.uk/businessman-andrew-rugasira-who-woke-up-and-smelt-the-coffee/ "Omusuubuzi, Andrew Rugasira eyazuukuse n'awunyiriza kaawa".]
* [https://web.archive.org/web/20141112034958/http://www.ideasfestival.co.uk/2013/events/andrew-rugasira/ "Emboozi Ennungi mu Afirika".]
* [https://web.archive.org/web/20160304061753/http://newafricanmagazine.com/fair-trade-is-not-the-solution/ "Andrew Rugasira: 'Obusuubuzi obw'obwenkanya si kye kigonjoola ensonga'".]
* [http://www.bellanaija.com/2013/06/25/impact-is-as-important-as-the-profit-ugandan-social-entrepreneur-andrew-rugasira-chats-with-ayeesha-durgahee-on-cnns-african-voices/ "“Ekikosa kikulu nnyo ng'amagoba” Munnayuganda Omusuubuzi w'embeera z'abantu Andrew Rugasira Ayogedde ne Ayeesha Durgahee ku pulogulaamu ya CNN eya “African Voices”".]
* [https://web.archive.org/web/20160304003136/http://www.transformourworld.org/en/blogs/131-andrew-rugasira-using-coffee-to-transform-uganda "Andrew Rugasira: Using Coffee to Transform Uganda "]
* [http://www.thehabarinetwork.com/profile-andrew-rugasira-founder-ceo-good-african-coffee ""Profile: Andrew Rugasira – founder & CEO Good African Coffee"]
* [https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2005/nov/13/foodanddrink.features10 "A good man in Africa"]
* [https://web.archive.org/web/20220608053732/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/19/author-andrew-rugasira-a-good-african-story-how-a-small-company-built-a-global-coffee-brand/ "Author – Andrew Rugasira | “A Good African Story”How A Small Company Built A Global Coffee Brand"]
* [https://www.telegraph.co.uk/finance/comment/8197708/When-it-comes-to-dealing-with-austerity-Africa-wrote-the-textbook.html#disqus_thread "When it comes to dealing with austerity, Africa wrote the textbook"]
* [https://www.bbc.co.uk/programmes/p01361jj "The Forum"]
e0vykmkx6n4qdeslm2lj5n7a60m59k3
Angodic
0
12566
55682
53730
2026-06-19T01:17:02Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55682
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angodic''' mmere ya kinnansi eriibwa [[:en:Karamojong_people|abantu b'e Karamojong]] mu kitundu kya Karamoja mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|mambuka ga Uganda]] . Emmere eno ya kinnansi etabulwaamu amata ga bongo, omuwemba, n'omuzigo, ebinyeebwa ebisekule nga bisiike nga biteekeddwateekeddwa lumu, Angodic ekuumibwa n’omubisi gw’enjuki omutonotono okumala omwaka gumu. Ekiwoomerera kino eky’ekinnansi kiriibwa abakulembeze b’ebyobuwangwa n’abantu b’e Karamojong. <ref>https://softpower.ug/best-local-karamojong-dishes-feature-on-cultural-tourism-affair/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.karamojanews.com/2022/08/31/inside-karamoja-cultural-event-2022/ |title=Archive copy |access-date=2026-01-20 |archive-date=2025-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250628220942/https://www.karamojanews.com/2022/08/31/inside-karamoja-cultural-event-2022/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-karamoja-we-never-hear-about-1558508</ref>
== Era laba ==
* [[:en:Alakena|Alakena]]
* [[:en:Nsenene|Nsenene]]
* [[:en:Nangnang_Fish|Ebyennyanja bya Nangnang]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
5l4l6qp3bpq30amdkv39f7glgnsulbk
Fairland University
0
12701
55803
46063
2026-06-19T06:14:57Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55803
wikitext
text/x-wiki
'''Yunivasite ya Fairland''' ( '''FLU''' ) [[:en:Private_university|ya bwannannyini]] mu [[Yuganda|Uganda]] .
== Ekifo ==
Yunivasite ya Fairland esangibwa ku 30/34 Eden Road, Walukuba Masese Zone, munda mu kibuga [[Jinja]], ekifo ekyokubiri mu Uganda mu bunene mu by’obusuubuzi, kilomita 80 (50 mi), ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Ensengeka z'ekitundu kya yunivasite ze zino:0° 26' 24.00"N, 33° 14' 15.00"E (Latitude:0.440000; Longitude:33.237500)...
== Ebyafaayo ==
Yunivasite eno ya bwannannyini mu kitongole ekimanyiddwa nga ''Fairland University Limited'' . Yasooka kubeera mu kitundu ekijjudde abantu, yunivasite eno okuva olwo yakyuka n’egenda mu bifo ebigazi. Efunye okukkirizibwa okuva mu kitongole kya Uganda National Council ku lw'emisomo egyawagulu, era ekwata ekifo ky’amatendekero agakulembedde mu by’enjigiriza mu Uganda. Yunivasite eno tesuza, ng’abayizi bafuna aw’okusula mu bisulo by’abayizi ebyetongodde, ebisangibwa okumpi n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ttendekero lino.
== Emisomo ==
We bwatukidde mu mukutulansanja 2009, emisomo gy’eby’ensoma egyali gisomesebwa mu Yunivasite ya Fairland mwalimu:
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu]] [[:en:Economics|by’enfuna]] (BA.Econ)
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Bachelor_of_Arts Diguli mu by’emikono] mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Business_Management nzirukanya y’emirimu] (BA.Bus.Mgt)
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli y'emikono]] mu by’enjigiriza (BA.Ed)
* [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Diguli mu by’obusuubuzi]] (BBA)
* [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu Sayansi]] n’Ebyenjigiriza (BSc/Ed)
* [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu sayansi]] mu by’empuliziganya (BSc.MComm)
* [[:en:Development_studies|Diguli mu by’enkulaakulana]] (BDS) .
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by’emikono]] mu kulungamya n’okubuulirira (BA.G&C)
* [[:en:Bachelor_of_Information_Technology|Diguli mu by’amawulire]] (BIT)
* [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|Diguli mu by’obujjanjabi]] (BSN)
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli]] mu [[:en:Religious_Studies|by’eddiini]] (BA.Rel.Std)
Okwongera ku misomo gya diguli esooka, okusomesebwa ku mitendera gya Satifikeeti ne Dipuloma kuli mu masomo ago waggulu. Emisomo gya Postgraduate egiwerako gye gisomesebwa mu yunivasite eno.
== Laba ne bino ==
* [[Jinja]]
* [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_Business_Schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero ga bizinensi mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://maps.google.com/maps?q=0.44000N,+33.237500000E&hl=en&ll=0.440919,33.238556&spn=0.003251,0.009742&sll=0.438869,33.239393&sspn=0.006501,0.019484&vpsrc=6&t=h&z=17&iwloc=near Ekifo Fairland University Ku Google Maps]
* [https://web.archive.org/web/20120309225754/http://www.enteruganda.com/brochures/uniguidefairland.html Brocuwa ya Yunivasite ya Fairland ku New Vision]
* [https://archive.today/20130210121118/http://www.yonkodoradio.com/religious-news/160-graduate-from-fairland-university/ Fairland Yatikkirwa Ekibiina Ekyokutaano Mu November 2010]
2198dg4hv0xgn1ylx538n8h6mkvqj7i
Doreen Chemutai
0
12796
55631
46776
2026-06-18T19:31:53Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55631
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Chemutai''' (yazaalibwa nga 23 ggwakkumi mu 1996) Munnayuganda [[:en:Long-distance_running|muddusi wa misindi egyo emiwanvu]] .
Yamalira mu kifo kya kkumi nabana mu [[:en:2015_World_Mountain_Running_Championships|mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nsozi mu 2015]] era n’awangula omudaali gw’ekikomo mu mpaka za ttiimu. Mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|mpaka z’ensi yonna eza Cross Country Championships mu 2017]] yamalira mu kifo kya 21 mu mpaka z’abakulu ate n’akwata kyakuna mu mpaka za ttiimu. Mu 2020, yavuganya mu misinde gy’abakazi egya "half marathon" mu [[:en:2020_World_Athletics_Half_Marathon_Championships|mpaka z’ensi yonna eza 2020]] ezaali mu Gdynia, Poland. <ref name="women_half_marathon_championships_2020"><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/</nowiki></ref>
Ebiseera bye ebisinga obulungi ku bubwe bya ddakiika 33:09.49 mu mmita 10,000, bye yatuukako mu May wa 2016 e [[:en:Castelporziano|Castelporziano]]; Eddakiika 34:32 mu kiromita 10, ezaatuukibwako mu June wa 2017 mu [[:en:Langueux|Langueux]]; ne ssaawa 1:14:47 mu misinde gya half marathon, egyatuukibwako mu gw'ekkumi 2015 e [[:en:Arezzo|Arezzo]] .
'''Doreen Chemutai''' (yazaalibwa 23 mukulukusabitungotungo 1996) [[:en:Long-distance_running|muddusi wa Uganda mu misinde emiwanvu]] .
Yamalira mu kifo kya kkumi nanya mu [[:en:2015_World_Mountain_Running_Championships|mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nsozi eza 2015]] era n’awangula omudaali gw’ekikomo mu mpaka za ttiimu. Mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|mpaka z’ensi yonna eza Cross Country Championships eza 2017]] yamalira mu kifo kya 21 mu mpaka z’abakulu ate n’akwata kyakuna mu mpaka za ttiimu. Mu 2020, yavuganya mu misinde gy'ekitundu kya marathon egy’abakazi mu mpaka za [[:en:2020_World_Athletics_Half_Marathon_Championships|World Athletics Half Marathon Championships eza 2020]] ezaali mu kibuga Gdynia ekya Poland.<ref name="women_half_marathon_championships_2020">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7138821/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf?v=1284936714 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201017111945/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7138821/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf?v=1284936714 |archive-date=17 October 2020 |access-date=17 October 2020 |website=2020 World Athletics Half Marathon Championships}}</ref>
Ebiseera bye ebisinga obulungi bya ddakiika 33:09.49 mu mmita 10,000, bye yatuukako mu Muzigo 2016 e [[:en:Castelporziano|Castelporziano]] ; Eddakiika 34:32 mu kiromita 10, ezaatuukibwako mu June 2017 mu [[:en:Langueux|Langueux]] ; ne ssaawa 1:14:47 mu misinde gya half marathon, egyatuukibwako mu October 2015 e [[:en:Arezzo|Arezzo]].<ref name="bio">{{World Athletics}}</ref>
5tjy2t85bqd9y6n3gw24l22iszfb1ar
Doreen Chesang
0
12799
55632
46523
2026-06-18T19:32:14Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55632
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Chesang''' (yazaalibwa 16 ogw'ekkumi 1990) <ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> [[:en:Long-distance_running|Munnayuganda omuddusi mu misinde emiwanvu]]. Mu 2018, yavuganya mu misinde gya half marathon egy’abakazi mu mpaka za [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain. <ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> Yamalira mu kifo kya 49. <ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" />
== Emirimu ==
Mu 2017, yavuganya mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Senior_women's_race|misinde gy’abakazi abakugu]] mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|mpaka za IAAF World Cross Country Championships eza 2017]] ezaali mu Kampala mu Uganda. <ref name="senior_women_race_iaaf_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Senior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XSE-W-f--1--.RS5.pdf?v=1816003647 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200629195556/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XSE-W-f--1--.RS5.pdf?v=1816003647 |archive-date=29 June 2020 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 25. <ref name="senior_women_race_iaaf_world_cross_country_2017" />
Mu 2018, yawangula omudaali gw’ekikomo mu mpaka za Commonwealth Half Marathon Championships ezaali mu kibuga Cardiff ekya Wales.
Mu 2019, yavuganya mu [[:en:2019_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Senior_women's_race|misinde gy’abakazi abakugu]] mu [[:en:2019_IAAF_World_Cross_Country_Championships|mpaka za IAAF World Cross Country Championships eza 2019]] ezaali mu kibuga Aarhus ekya Denmark. <ref name="senior_women_race_iaaf_world_cross_country_2019">{{Cite web |title=Senior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-W-f----.RS6.pdf?v=21598225 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627195835/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-W-f----.RS6.pdf?v=21598225 |archive-date=27 June 2020 |access-date=27 June 2020 |website=2019 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalidde mu kifo kya 63. <ref name="senior_women_race_iaaf_world_cross_country_2019" />
Mu 2020, yavuganya mu misinde gy’abakazi egy'ekitundu kya marathon mu [[:en:2020_World_Athletics_Half_Marathon_Championships|mpaka z’ensi yonna eza 2020]] ezaali mu kibuga Gdynia ekya Poland. <ref name="women_half_marathon_championships_2020">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7138821/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf?v=1284936714 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201017111945/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7138821/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf?v=1284936714 |archive-date=17 October 2020 |access-date=17 October 2020 |website=2020 World Athletics Half Marathon Championships}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://worldathletics.org/athletes/-/14329875 Doreen Chesang] at [[:en:World_Athletics|World Athletics]]
cjeed5c4w5xhkez3t2lk0jufmyvfceu
Lawrence Mangusho
0
12970
55797
47412
2026-06-19T06:05:09Z
Ssebuufu
9882
55797
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[Kween (disitulikit)|Kween Diisitulikiti]], era nga ye mubaka wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ye mmemba mu ''kakiiko ka Palamenti ka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obutonde'' n'akakiiko ''akakakasa gavumenti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho yaliko ssentebe era kansala wa Gavumenti ez’ebitundu [[Kween (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kween]] era nga Sentebe, omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
abmvijlgq9bti9mkqhm5i0w0sovys2v
55799
55797
2026-06-19T06:06:54Z
Ssebuufu
9882
55799
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era nga ye mubaka wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ye mmemba mu ''kakiiko ka Palamenti ka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obutonde'' n'akakiiko ''akakakasa gavumenti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho yaliko ssentebe era kansala wa Gavumenti ez’ebitundu [[Kween (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kween]] era nga Sentebe, omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
8vl2ajh5paubj9vscfus411jfff3ozz
55801
55799
2026-06-19T06:12:45Z
Ssebuufu
9882
55801
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ye mmemba mu ''kakiiko ka Palamenti ka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obutonde'' n'akakiiko ''akakakasa gavumenti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho yaliko ssentebe era kansala wa Gavumenti ez’ebitundu [[Kween (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kween]] era nga Sentebe, omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
cfnqnhgmm66jovc1wf3weysfdnf23c7
55804
55801
2026-06-19T06:21:20Z
Ssebuufu
9882
55804
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho yaliko ssentebe era kansala wa Gavumenti ez’ebitundu [[Kween (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kween]] era nga Sentebe, omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
hvzld5ml23gy3gvw14l7roq3fjvt7zl
55806
55804
2026-06-19T06:25:11Z
Ssebuufu
9882
55806
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa LC eyokutaano ( LCV) [[Kween (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kween]] era nga Sentebe, omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
na41cwwfsku888wkpjsdtz0qtdhr2i1
55809
55806
2026-06-19T06:42:51Z
Ssebuufu
9882
55809
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
oukqnhvyy0ybb3jxzvrdfncl3cb8bws
55811
55809
2026-06-19T06:55:56Z
Ssebuufu
9882
55811
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaliko ssentebe wa disitulikiti ya NRM mu Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
4zc85mj2r819vkzvaz4k05znpnhfhbj
55812
55811
2026-06-19T06:58:06Z
Ssebuufu
9882
55812
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
qojotdch82fdd75sxpcz1rtagzdqu9f
55813
55812
2026-06-19T06:59:06Z
Ssebuufu
9882
/* Obulamu obuto n’okusoma kwe */
55813
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Gombolola ya Kaproron , [[Kween (disitulikit)|Kween Dis]]<nowiki/>itulikiti, nga 12 Omwezi gwomunana, 1961 mu maka ga’Abangilikaani Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
2tfk8wiypt9j3cioa7yig69mbneufts
55816
55813
2026-06-19T07:04:46Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55816
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka Amakulisitaayo ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
45fx5cli10hetzxhn93t0lsjjayz97q
55831
55816
2026-06-19T08:12:11Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwamu */
55831
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka Amakulisitaayo ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
hdcjkoxvgp7s7cgitf9jtp2f4r26o60
55833
55831
2026-06-19T08:13:31Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55833
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye eya (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
cyi7ompqk0316wh70rhyt1v8jydroo8
55834
55833
2026-06-19T08:15:51Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55834
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Oluvannyuma yagenda mu maaso n’agenda mu Sebei Secondary School okusoma siyina eyokuna ne Green Light High School n’agenda mu A-Level, n’afuna satifikeeti ya siniya eyomukaga (UCE )mu 1981 nesatifikeeti ya siniya eyomukaga (UACE) mu 2013. Yali munnabyamizannyo mu Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
o35o34v6x3q03z1mzjd72xt2yw3iyvp
55836
55834
2026-06-19T08:24:29Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55836
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] mu Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and Continuing Education okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipuloma mukukola ku by'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu kitongole ekiddukanya ekibuga Makerere ekya MMMI. Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
5iutallsjphakg8n2v38esrtttxcjub
55838
55836
2026-06-19T08:33:23Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55838
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute... Okugatta ku ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu by’obusuubuzi okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
pxsb7iqjx3dqnhp1nyp4c6jyawdhrw7
55839
55838
2026-06-19T08:37:31Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55839
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute... Okugatta kw'ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disiyulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
qkjlsj7k6usgozbkcvgufof2x1qgvzl
55840
55839
2026-06-19T08:39:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
55840
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute... Okugatta kw'ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwamu ==
r0ewcgau2b0gqqfqatwamny7x389ffu
55841
55840
2026-06-19T08:42:18Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwamu */
55841
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute... Okugatta kw'ekyo, Mangusho alina satifikeeti ya 2003 mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
cbdc5om6ba9g2ehplz86px76vmopfq0
55842
55841
2026-06-19T08:46:48Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55842
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute... Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
gfugwriqdw4dgb0op9u5k492268fx9v
55843
55842
2026-06-19T08:47:29Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55843
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tagendangako kusoma ku Yunivasite. Okusinga essira yaliteka ku kutuuka ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
63zcwbt1t31qk5wrlagjgp93gbjtvha
55846
55843
2026-06-19T08:58:04Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye n'ebyobufuzi */
55846
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tasomerangako ku Yunivasite. Essira okusinga yaliteeka ku kufuna ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
1m8lu6l67tyv53pcdi33n2dg2v908ff
55847
55846
2026-06-19T09:03:46Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n’okusoma kwe */
55847
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tasomerangako ku Yunivasite. Essira okusinga yaliteeka ku kufuna ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
4abad2fndiymm2zipbsyza29x656hh5
Mackay Memorial College
0
12997
55858
52011
2026-06-19T11:36:39Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55858
wikitext
text/x-wiki
'''Mackay College''' ssomero lya siniya eriyambibwako gavumenti nga lisangibwa e [[:en:Nateete|Nateete]] ekimu ku bitundu bya [[Kampala]], mu ggombolola ye Lubaga, mu disitulikiti ye [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]].Liri kkiromita 8 okuva mu kibuga, ku luguudo lw'e Masaka, okumpi n'ekkanisa ya Mackay Church of Uganda Nateete mu Nateete Church Zooni. Essomero lino lyatandikibwawo mu 1967, lisomesa abayizi ku ddaala lya 'O' Level ne [[:en:A-level|'A' Level]] nga essira liteekebwa ku kusoma obulungi n'okutumbula obukugu mu bufaananye. Ettendekero lino liwa ensoma enzijuvu ku mitendera gyombi egya Ordinary (S.1–S.4) ne Advanced (S.5–S.6).<ref>{{Cite web |title=MackayMemorialCollege – The Leading Center of Academic Execellence in Uganda. |url=https://mackaycollege.sc.ug/ |access-date=2025-12-17 |language=en-US |archive-date=2025-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251209101021/https://mackaycollege.sc.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ensoma ==
Mu byava mu bigezo bya UCE mu 2023, essomero lino lyakola bulungi nga ebitundu 70% ku bayizi abaatulua baayitira mu ddaala erisooka n'eryookubiri. Essomero lino likola nnyo mu mpaka z’ebitundu, okufaananako n’empaka za URA Tax Poem, gye buvuddeko gye lyakwata ekifo eky’okusatu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
Essomero lino liddukanya akayumba k’embizzi akatono abayizi mwe bayiga okulabirira embizzi z’awaka. Abayizi batendekebwa engeri y’okulima enva endiirwa (nga tebakozesezza bigimusa bya kicupuli) nga bayita mu pulojekiti [[:en:Organic farming|y’ennima ey’obutonde]] ekulemberwa omusomesa w’ebyobulamu Migadde Jane. Pulojekiti endala eziddukanyizibwa essomero lino, gamba ng’okukola [[:en:Briquette|briquette]], zinoonya okufulumya abayizi abeeyimirizaawo bokka n’abo abeekozesa okusobola okukendeeza ku bbula ly’emirimu mu kitundu.
Ku bayizi abava e'waka (S.1–S.4), ebisale by’essomero biri nga 450,000/= buli ttaamu, nga tobaliddeemu yunifoomu n’ebyetaago ebirala. <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="The time period mentioned near this tag is ambiguous. (March 2025)">ddi?</span></nowiki>'' ]</sup>
== Ebyafaayo ==
Essomero lino lyatandikibwawo mu 1967 ku musingi gw’obwannannyini oluvannyuma ne lifuuka eriyambibwako gavumenti mu 1980. Essomero lya siniya ery'abawala n'abalenzi abava ewaka mu ‘O’ ne ‘A’ level. Ennaku zino, lirimu abayizi nga 1100.
Essomero lino lyatuumibwa erinnya lya [[:en:Alexander Murdoch Mackay|Alexander Murdoch Mackay]], omuminsani, omusomesa era yinginiya eyayamba ennyo okubunya Obukristaayo n’ebyenjigiriza mu Uganda.
Mackay Memorial College ebadde efuna ensimbi eziwera okuva mu kibiina kya TEAA (Teachers for East Africa Alumni) nga zonna awamu ziwera doola 4400. Zino ziweereddwa mu byakompyuta, okusomesa abasomesa, ebitabo, n’embeera y'ebyakompyuta. Abantu ssekinnoomu mu kibiina kino bawaddeyo ssente ziyambeko eri abayizi wamu ne kompyuta.<ref>{{Cite web |title=List of TEAA Grants |url=http://www.tea-a.org/actions/grants.html |access-date=10 April 2013}}</ref>
Gertrude Sekabira ye yali akulira essomero lya Mackay Memorial College okuva mu 2001 okutuuka mu Gwoluberyeberye 2021, lwe yafa ekirwadde kya COVID-19.<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Gertrude Sekabira beyond the blackboard |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/gertrude-sekabira-beyond-the-blackboard-1507168 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Gwomukaaga 2022, Mary Mukasa Kalyango<ref>{{Cite web |date=2025-02-03 |title=Why you need to join a school club this new academic year |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/why-you-need-to-join-a-school-club-this-new-academic-year-4911392 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> yalondebwa okukulira essomero lino. Yasanga okusoomoozebwa okuwerako ng’ebizimbe ebikadde n’amabanja. Ebifo nga laboratory, etterekero ly'ebitabo n’ebisulo byali mu mbeera mbi. Yaddaabiriza laboratory n’agiwa ebyuma ebituufu, etterekero ly'ebitabo nalyo nalijjuza n’ayongera ne ku basomesa. Kaweefube ono yayongera okulinnyisa omutindo gw'ebyensoma ku ssomero lino. Mu mwaka gwa 2023, essomero lino lyafuna abayizi 64 abaayitira mu ddaala erisooka 64 mu bigezo byabwe ebya [[:en:Uganda Certificate of Education|Uganda Certificate of Education]].<ref>{{Cite web |date=2025-08-27 |title=‘Passionate’ Kalyango puts down chalk |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/-passionate-kalyango-puts-down-chalk-5169206 |access-date=2025-12-19 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ==
* [[Nambayo eno|Esta Nambayo]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era omulamuzi
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya ==
* [http://www.mackaycollege.info/ Ettendekero ly’ekijjukizo erya Mackay]
ive59f924f75zqsy3rfud42vjq23klt
Grace Lubega
0
13006
55822
47632
2026-06-19T07:20:24Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55822
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Lubega Matovu''' mukulembeze w'abakrisitaayo Abapentekoti mu Uganda, omuyimbi, eyali omukozi mu bbanka era nga ye mutandisi wa [[:en:Phaneroo_Ministries_International|Phaneroo Ministries International]], obuweereza bw’enjiri obusangibwa mu Kampala. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-07-21 |title=Faithful wish Phaneroo's Apostle Grace Lubega a happy birthday |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/faithful-wish-phaneroos-apostle-grace-lubega-NV_165582 |access-date=2025-09-23 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Grace Lubega |url=https://www.god.tv/ministries/grace-lubega/ |access-date=2025-09-23 |website=God TV |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apostle Grace Lubega Biography: Age, wife, work experience, starting Phaneroo and more |url=https://ultimatepost.dantty.com/post/2935 |access-date=2025-09-23 |website=The Ultimate Post |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Man |first=The New |date=2025-09-06 |title=Biography of Apostle Grace Lubega |url=https://www.thenewman.org.ng/2023/01/biography-of-apostle-grace-lubega.html |access-date=2025-09-23 |website=The New Man Movement – Helping you Life a Godly Life}}</ref>Amanyiddwa olw'okusomesa n'okubuulira enjiri buli wiiki, okusaba okw'amaanyi okubeera mu bifo eby'olukale, n'okubunyisa obubaka ku mikutu gy'empuliziganya egituuka ku bantu mu Uganda n'ebweru waayo. <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Phaneroo at 10: More than a church ministry |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/phaneroo-at-10-more-than-a-church-ministry-4720598 |access-date=2025-09-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2025-08-10 |title=Phaneroo services, come rain or shine |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/religion/phaneroo-services-come-rain-or-shine-5149558 |access-date=2025-09-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":6">{{Cite web |title=Apostle Grace Lubega Biography: Age, wife, work experience, starting Phaneroo and more {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/entertainment/apostle-grace-lubega-biography-2025051310345157345 |access-date=2025-09-23 |website=www.pulse.ug |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Omutume Grace yazaalibwa mu maka [[:en:Catholic_Church|g’Abakatuliki aba Roma]] kyokka n’akyuka nafuuka omulokole ku myaka munaana ku crusade. <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2018-09-30 |title=PROFILE: Who is Apostle Grace Lubega? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180930/48386/profile-who-is-apostle-grace-lubega.html |access-date=2025-09-23 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Yasoma Social Work ne Social Administration (SWASA) ku [[Uganda Christian University]] . Yafuna diguli ey’ekitiibwa eya Doctorate of Divinity mu Gwokubiri 2023 okuva mu ttendekero ly’eby’eddiini erya Zoe Life Theological College erisangibwa mu Amerika olw’obuweereza bwe n’obukulembeze obw’omwoyo. <ref>{{Cite web |last=ebukafavour |date=2024-01-02 |title=Apostle Grace Lubega: Biography, Age, Net Worth, Family, Career and Achievements |url=https://myschoolplugng.com/biography/apostle-grace-lubega-biography/ |access-date=2025-09-23 |website=MySchoolPlugNg |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2023-02-22 |title=Phaneroo's Apostle Grace Lubega Awarded Honorary Doctorate By US University |url=https://campusbee.ug/news/phaneroos-apostle-grace-lubega-awarded-honorary-doctorate-by-us-university/ |access-date=2025-09-23 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwewaayo mu bujjuvu mu buweereza bw’Ekikristaayo, Grace Lubega ye yali akulira okulabirira bakasitoma mu [[:en:KCB_Bank_Kenya_Limited|bbanka y’ebyobusuubuzi eya Kenya]] (KCB). <ref name=":6"/> Omulimu gwe gwali gukwata ku mirimu gy’okuweereza bakasitoma n’enkolagana ne bakasitoma. Oluvannyuma Lubega yalekera awo okukola mu KCB mu myaka gya 2016-2018 ne yeewaayo okuwaayo ebiseera bye mu bujjuvu mu [[:en:Phaneroo_Ministries_International|Phaneroo Ministries International]] . <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |date=2025-01-14 |title=Apostle Grace Lubega Biography: Wife, Family & Christian Ministry |url=https://gobio.com.ng/apostle-grace-lubega-biography/ |access-date=2025-09-23 |language=en-US}}</ref>
== Obukulembeze bwa minisitule ==
Lubega yatandikawo [[:en:Phaneroo_Ministries_International|Phaneroo Ministries International]] mu 2014. Obuweereza bwatandika n’okusinza wakati mu wiiki okwakolebwanga ku Lwokuna nga tebannaba kutandika kusaba kwa Ssande. Egamba nti efuuka abayigirizwa bulijjo, pulogulaamu z’okubunyisa amawulire, n’okuweereza ebifo eby’enjawulo mu Kampala. Amawulire ag'enjawulo gabadde galaga ebitukiddwako saako okukula kwa Phaneroo. <ref name=":0"/> <ref name=":3">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-08-11 |title=Phaneroo celebrates 10 years |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/phaneroo-celebrates-10-years-NV_193801 |access-date=2025-09-23 |website=New Vision}}</ref> Phaneroo yategeka ebijaguzo eby'omwaka omwali ebyategekebwa e Kololo ne UMA Show Grounds. Phaneroo yafuna ekifo ekipya ekya yiika nga 4.5 <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2022-05-20 |title=Parliament cites fraud in Nakawa-Naguru land saga |url=https://www.independent.co.ug/parliament-cites-fraud-in-nakawa-naguru-land-saga/ |access-date=2025-09-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> e Naguru ekibadde kyaweebwayo mu butongole okusinza mu kkanisa n’emikolo gye baategeka okusaba kw’omwaka omuggya ogwa 2024 n’okujaguza emyaka 10 n’ekkumi n’emu. <ref name=":2"/> <ref name=":3" /> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-01-01 |title=Guests fill three venues during Phaneroo New Year prayers |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/guests-fill-three-venues-during-phaneroo-new-NV_177948 |access-date=2025-09-23 |website=New Vision}}</ref> Gye buvuddeko Omutume Grace yalangirira mu kusaba ku nteekateeka z’okuzimba ekkanisa eri mu bukadde bwa ddoola 55 (obuwumbi 202) <ref>{{Cite web |title=Apostle Lubega Plans To Construct a $55 Million Mega Church Though Records Suggest a Different Financial Approach. |url=http://notifiermedia.com/news/apostle-lubega-plans-to-construct-a-55-million-mega-church-though-records-suggest-a-different-financial-approach-2025-05-14-14502778 |access-date=2025-09-28 |website=Notifier Media |language=en |archive-date=2026-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260424183914/https://notifiermedia.com/news/apostle-lubega-plans-to-construct-a-55-million-mega-church-though-records-suggest-a-different-financial-approach-2025-05-14-14502778 |url-status=dead }}</ref> mu Naguru Kampala, Uganda, era yagamba nti pulojekiti eno egenda kugenda mu maaso awatali kwewola oba okuwaayo okuva mu bantu, kino kyaleeta envuvuumo okuva mu bantu abali ku mutimbagano nga bebuuza ensimbi gy'ezigenda okuva. Okuzimba kuno kujja kuyambako okukuza obuweereza ssaako n'okukukumakuma abantu abangi abasabirayo. Ekifo ky’e Naguru kisuza abakkiriza abasukka mu 20,000 <ref>{{Cite web |date=2025-08-10 |title=Phaneroo services, come rain or shine |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/religion/phaneroo-services-come-rain-or-shine-5149558 |access-date=2025-09-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> buli Ssande n’Olwokuna, ababeerawo enkuba n'ebwetonnya oba omusana okwaka. Abagoberezi bangi bagoberera okusaba obutereevu nga bayita ku mikutu gya Manifest TV, leediyo n'emikutu emigatta bantu egya Phaneroo mu nsi yonna. <ref>{{Cite web |date=2024-08-19 |title=All we had was faith – Apostle Lubega |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/all-we-had-was-faith-apostle-lubega-4730482 |access-date=2025-09-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Omutume Grace Lubega amanyiddwa mu nsi yonna olw’enjigiriza ze ku kubikkulirwa n’okuzuukira, <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Sarah |date=2025-07-21 |title=Apostle Grace Lubega: A voice, a vision, a vessel |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/apostle-grace-lubega-a-voice-a-vision-a-vesse-NV_214930 |access-date=2025-09-28 |website=New Vision}}</ref> era abuulira mu nsi ez’enjawulo okwetoloola ensi yonna.
== Obulamu bwe ==
Grace Lubega bagattibwa ne Nicole Kavuma Lubega muwala w’omusuubuzi Munnayuganda Dennis Paul Kavuma. <ref name=":1"/> <ref name=":5">{{Cite web |title=Phaneroo's Apostle Lubega gears up for wedding |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1495617/phaneroo-apostle-lubega-gears-wedding |access-date=2025-09-23 |website=New Vision}}</ref> Baagattibwa nga 19 Ogwokusatu 2019 mu mbaga eyali ku wooteri ya Lake Victoria Serena e Kigo. Balina omwana omuwala gwe baazaala mu 2020. <ref name=":1" /> Nicole alabika mu buweereza bw’olukale emirundi mitono nnyo ne bba, naye mu ngeri endala abeera mu bulamu obw’ekyama. <ref name=":1" /> <ref name=":5" />
== Ennyimba ==
* Yesu Ndi Owawe
* Osinzibwenga
* Yimba Amatendo
* O Come Let Us Adore Him
* Yesu ndi wuwo
* Njagala Nkulabe Yesu
== Laba ne ==
* [[:en:Phaneroo_Ministries_International|Phaneroo Ministries International]]
* [[:en:Christianity_in_Uganda|Christianity in Uganda]]
* [[:en:Pentecostalism|Pentecostalism]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
g6sjczkocaes3erkk8pg13e6z4bfgzh
Amos Nyathirombo
0
13024
55678
53693
2026-06-19T01:05:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55678
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Nyathirombo''' (yazaalibwa mu 1969) Munnayuganda[[:en:Medical_doctor|musawo]], munoonyereza, era [[:en:Lecturer|musomesa]] eyakuguka mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]]. Amanyiddwa nnyo olw’okunoonyereza kwe ku ndabirira y’amaaso n’endwadde endala ez’omu bitundu eby’obutiti naddala [[:en:Onchocerciasis|okuziba amaaso]] (onchocerciasis).<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug-1762922 |access-date=2025-08-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Writer |first=DAVID MAFABI {{!}} PML Daily Senior Staff |date=2018-06-17 |title=Ugandan develops medicine to treat River blindness |url=https://pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-develops-medicine-to-treat-river-blindness.html |access-date=2025-08-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Amos Nyathirombo yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]] ku ddaala lye O, [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ku ddaala lye erya A.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|eya Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery]] (MBChB) ne Master of Medicine (MMed) mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref>[https://www.ughealthdirectory.com/kampala/doctors/dr-nyathirombo-amos Uganda Health Directory]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka mmemba wa East African College of Ophthalmology (EACO).<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nyathirombo abaddeko ng'omusomesa mu kitongole ky'amaaso ku [[:en:Gulu_University|yunivasite y'e Gulu]]. Emabegako yakolera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng’alongoosebwa okuva mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro ekkulu elya Arua]] n'elya Nyapea.<ref name=":0" />
== Okunoonyereza ==
Nyathirombo yali mu ttiimu ya bannassaayansi mu mawanga ga Afrika amalala agawerako abaavumbula wamu n’okugezesa obulungi bwa [[:en:Moxidectin|moxidectin]], eddagala ly’ebisolo eryaddamu okukozesebwa ng’eddagala erijjanjaba [[:en:River_blindness|amaaso g’omugga]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Frykberg |first=Mel |date= |title=African doctors involved in River Blindness research milestone |url=https://iol.co.za/news/africa/2018-06-18-african-doctors-involved-in-river-blindness-research-milestone/ |access-date=2025-08-19 |website=IOL |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Amos Nyathirombo to Be Honored in National Thanksgiving Ceremony for Groundbreaking Medical Contributions |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-amos-nyathirombo-to-be-honored-in-national-thanksgiving-ceremony-for-groundbreaking-medical-contributions |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwamala emyaka mingi, okwassibwamu ssente [[:en:World_Health_Organization|ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] kwazuula nti [[:en:Moxidectin|moxidectin]] yali nnungi nnyo mu kukendeeza microfilariae okusinga [[:en:Ivermectin|ivermectin]], era ebyazuulibwa byafulumizibwa mu ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]''.<ref>{{Cite journal |last1=Bakajika |first1=Didier |last2=Kanza |first2=Eric M. |last3=Opoku |first3=Nicholas O. |last4=Howard |first4=Hayford M. |last5=Mambandu |first5=Germain L. |last6=Nyathirombo |first6=Amos |last7=Nigo |first7=Maurice M. |last8=Kennedy |first8=Kambale Kasonia |last9=Masembe |first9=Safari L. |last10=Mumbere |first10=Mupenzi |last11=Kataliko |first11=Kambale |last12=Bolay |first12=Kpehe M. |last13=Attah |first13=Simon K. |last14=Olipoh |first14=George |last15=Asare |first15=Sampson |date=2022-04-27 |title=Effect of a single dose of 8 mg moxidectin or 150 μg/kg ivermectin on O. volvulus skin microfilariae in a randomized trial: Differences between areas in the Democratic Republic of the Congo, Liberia and Ghana and impact of intensity of infection |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=16 |issue=4 |doi=10.1371/journal.pntd.0010079 |issn=1935-2735 |pmc=9084535 |pmid=35476631 |doi-access=free |article-number=e0010079}}</ref> Oral moxidectin (8 mg) yaweebwa layisinsi okuva mu [[:en:U.S._Food_and_Drug_Administration|kitongole ky’emmere n’eddagala mu Amerika]] mu 2018 eri abantu abakulu n’abaana ab’emyaka egiri waggulu w'ekkumi nebiri.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2018-06-18 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug - Alleastafrica |url=https://www.alleastafrica.com/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug/ |access-date=2025-08-19 |language=en-GB}}</ref>
== Ebyobulamu by’abantu ==
Nyathirombo abadde mu kutumbula endabirira y’amaaso mu West Nile. Ng’omukwanaganya wa pulojekiti ya Lions Club of West Nile Comprehensive Eye Care, yakulembera kaweefube ng’okuwaayo ekyuma ekikebera amaaso amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda kkumi na bubiri) n’ekyuma ekiziyiza amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda bubiri n'ekitundu) eri eddwaaliro ekkulu erya Nebbi mu kiseera ky’okubunyisa amawulire ku lunaku lw’okulaba mu nsi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Lions Club Donate Ophthalmic Microscope To Nebbi Hospital |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lions-club-donate-ophthalmic-microscope-to-nebbi-hospital |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Enteekateeka zino zayamba abantu abasoba mu 140 okwekebejja amaaso n’okulongoosebwa, okutereeza okulaba n’obuyambi bw’okuwulira.<ref name=":3" />
Era yaliko mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku bungi bw’obulwadde bwa trachoma okwategeeza enkola ya [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], okwanguyiza okutuusa obujjanjabi mu disitulikiti ezirimu obulwadde buno n’okuyamba okubumalawo ng’ensonga y’ebyobulamu mu ggwanga.<ref name=":4">{{Cite web |last=Pithua |first=Alex |date=2025-06-02 |title=Museveni to attend Dr Nyathirombo's thanksgiving prayers in Zombo district |url=https://thecooperator.news/museveni-to-attend-dr-nyathirombos-thanksgiving-prayers-in-zombo-district/ |access-date=2025-08-19 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2018, Nyathirombo yasiimibwa [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] n’ekirabo kya NACOBA Award for Service to one’s Calling- The Sciences in 2018.<ref>{{Cite web |title=Past Awardees |url=https://nacoba.ug/past-awardees/ |access-date=2025-08-19 |website=Nacoba |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogwokusatu 2025, ku lunaku lw’abakyala mu nsi yonna mu Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawa Nyathirombo omudaali gwa Diamond Jubilee olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu bw’amaaso n’okuziyiza okuziba amaaso.<ref name=":4" />
Nga 20 omwezi Ogwomukaaga 2025, olukiiko lwa [[:en:Zombo_District|disitulikiti y’e Zombo]] lwategeka okusaba okwo kwebaza mu kitiibwa kwe ku ssomero lya Ukemu Primary School, Warr Town Council, era [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yali wa kubeerawo ku mukolo guno.<ref>{{Cite web |last=Rwothomio |first=Mike |date=2025-05-21 |title=President Museveni to attend thanksgiving ceremony for renowned ophthalmologist Dr. Amos Nyathirombo |url=https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |access-date=2025-08-19 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2026-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114093545/https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |url-status=dead }}</ref> Omukolo guno gwali gwa kujaguza myaka gye egy’obuweereza n’okuyamba okumalawo okuziba amaaso mu kitundu kino.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nyathirombo, Amos}}
b3gyxbn3u94eai8cdxh6rbhi7bcbirq
Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda
14
13042
55600
47910
2026-06-18T16:20:15Z
B722N
6898
B722N moved page [[Category:Bannabyabufuzi]] to [[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]: Misspelled title: made it be Ugandan politicians
47910
wikitext
text/x-wiki
Lino ettuluba lya bannabyabufuzi
0m8kgm2l9hs6xqozc6sxiiv09khii2k
55603
55600
2026-06-18T16:23:28Z
B722N
6898
added main category
55603
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3sp3he0ykothgs1jj4vzaoik7lszntt
Eddie Wizzy
0
13077
55692
50356
2026-06-19T04:45:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55692
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Matte Edgar</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa1994), amanyiddwa nnyo n'erinnya lye ery'oku siteegi '''Eddie Wizzy''', [[Munnayuganda]], muzinyi, muyimbi era [[:en:Choreographer|omutendesi/musomesa w'amazina]].<ref>{{Cite news|url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html|title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block|date=26 June 2016}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 July 2016 |title=Meet Eddie Wizzy, the boneless dancer who is living off dancing. |url=https://bigeye.ug/meet-eddie-wizzy-the-boneless-dancer-who-is-living-off-dancing/}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 November 2016 |title=Eddie Wizzy speaks out on his love life |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-speaks-love-life/}}</ref> Yasunsulwa mu mpaka za Afrimma Awaadi eyo mwaka 2016 ne 2017 mu mutendera gw'omuzinyi asinga mu Afrika.<ref>{{cite web |date=27 July 2016 |title=Eddie Wizzy receives his AFRIMMA nomination certificate |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-receives-nomination-certificate/}}</ref><ref>{{cite web |date=16 October 2016 |title=AFRIMMA Awards 2016: check full list of winners |url=https://www.camerounweb.com/CameroonHomePage/entertainment/AFRIMMA-Awards-2016-check-full-list-of-winners-391410}}</ref><ref>{{cite web |date=10 September 2017 |title=Full List of Winners at Afrimma Awards 2017 |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |access-date=27 April 2026 |archive-date=26 May 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240526184802/https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
'''Eddie''' yasomera ku Jinja Army Primary School, Lubiri SSS, ne Mityana.<ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block |url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Wizzy yatandika nga [[:en:Choreographer|omusomesa w'amazina]] wa Eddy Kenzo mu mwaka gwa 2015, ng'azannya mu vidiyo z'ennyimba ez'enjawulo, okugeza nga "Be happy", "Viva Africa", "Free Style Dance", "Disco Disco" eya [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]],<ref>{{cite web |date=28 June 2015 |title=Eddie Wizzy Dancing Free style by Eddy Kenzo |url=https://www.youtube.com/watch?v=OmPulhq197E |via=YouTube}}</ref> "By da way" eya Sheeba,<ref>{{cite web |date=26 January 2015 |title=Sheebah Karungi - By The Way (Official HD Video)( New Ugandan music 2015) |url=https://www.youtube.com/watch?v=vISh5l_ti6I |via=YouTube}}</ref> "Bukolomoni" eya Cindy,<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Dancer Eddy Wizzy Excited Funs At Singer Fille's Concert |url=https://newslexpoint.com/wizzy-excited-funs-fille-concert/}}</ref> "Katonda wa Raggae" eya Ziza Bafana,<ref>{{Cite web |date=18 February 2020 |title=Eddie Wizzy in Ziza Bafana's Katonda Wa Ragga Dance Video, Watch it here |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-in-ziza-bafanas-katonda-wa-ragga-dance-video-watch-it-here/}}</ref><ref>{{Cite web |date=26 March 2020 |title=Eddie Wizzy in new song "Obusomyo" with Ziza Bafana |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-obusomyo-ziza-bafana/}}</ref> ne "Menya Egumba", nga mulimu Ykee Benda.<ref>{{Cite web |date=13 March 2017 |title=Eddie Wizzy in a new song with YKee Benda |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-ykee-benda/ |accessdate=17 March 2017}}</ref> Wizzy yakwata oluyimba lwe olwasooka, "Dance Vs Rap", nga lulimu Feffe Bussi, mu mwaka gwa 2016.
== Ennyimba ze ==
{| class="wikitable"
|+Songs
!Song title
!Year
|-
|"Dance Vs Rap"<ref>{{Cite news|url= https://bigeye.ug/eddie-wizzy-and-feffe-bussi-release-dancevsrap-video/|title=Eddie Wizzy and Feffe Bussi release "DanceVsRap" video|date=13 February 2016}}</ref>
|2016
|-
|"Tabuka"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-shines-purple-party-jinja/|title=Eddie Wizzy shines at Purple Party in Jinja |date=2 May 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Selfie Dance"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/photos-eddie-wizzy-shoots-selfie-dance-video-featuring-maro-2/|title=Photos: Eddie Wizzy shoots "Selfie Dance" video featuring Maro |date=17 January 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-releases-selfie-dance-video-watch/|title=Eddie Wizzy releases "Selfie Dance" video. Watch it here! |date=2 February 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Menya Egumba"
|2017
|-
|"Kamitokosita"
|2017
|-
|"Ozina Bulungi"
|2019
|-
|"Tomala Budde"
|2019
|-
|"Sheshe (tujja tujja )"
|2024
|-
|"Fireworks"
|2024
|-
|"Subaru"
|2024
|-
{{End}}
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://chano8.com/dancer-eddy-wizzy-teases-fans-with-a-broken-leg-prank/ http://chano8.com/omuzinyi-eddy-wizzy-ajooga-abawagizi-n’okumenyeka-amagulu-prank/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-excites-revelers-filles-concert-powerful-performance/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-acamudde-abadigize-ajjuza-ekivvulu-okuyimba-amaanyi/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-delighted-getting-nod-afrimma-awards/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-asanyuse-okufuna-nod-afrimma engule/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-goes-viral-gets-recognition-uk/ https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-egenda-viral-afuna-okusiimibwa-uk/]
* [https://bigeye.ug/video-big-talents-eddie-wizzy-talks-about-his-journey-as-a-dancer/ https://bigeye.ug/video-ebitone-ebinene-eddie-wizzy-ayogedde-ku-lugendo lwe-ng'omuzinyi/]
* [https://www.ntv.co.ug/news/sparktvnews/Man-accuses-Eddy-Wizzy-of-kidnap/4522364-5435792-uohwpc/index.html https://www.ntv.co.ug/amawulire/sparktvnews/Omusajja-alumiriza-Eddy-Wizzy-okuwamba/4522364-5435792-uohwpc/index.html]
* [https://thetowerpost.com/2017/10/13/ugandas-ghetto-kids-crowned-africas-best-dancers/ https://thetowerpost.com/2017/10/13/abaana-ba-ghetto-ba-ugandas-batikkiddwa-abazinyi-abasinga-afrika/]
* [https://www.onetrain.africa/sheshe-tujja-tujja-by-eddie-wizy-dances-new-banger-alert-2024/ https://www.onetrain.africa/she-tujja-tujja-by-eddie-wizy-azina-abanger-okulabula-2024/]
1f8zdtp41gey8d0zrnqmcaq85ofdacw
Engalabi
0
13078
55767
53567
2026-06-19T05:40:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55767
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Engalabi,''' era emanyiddwa nga '''Engoma ensajja''', [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|kivuga ekikuba membranophone]] ekitera okukozesebwa mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Central Africa]], naddala mu Uganda. Kikwatagana n’ebika nga [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole]], Buzimba, ne Tagwenda.<ref name=":2">{{Cite web |title=Instruments that define Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1214805/instruments-define-uganda-eur |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ekivuga kino era kyogerwako amannya amalala ag’enjawulo, omuli omugalabi, engaija, egaabi, omugudu, omugwabe, engoma empanvu, '''Engaabe''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Lusoga]] ), ne '''emiidiri''' (mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Ateso]] ).<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-02-11 |title=Sebunjo talks African music at Wazo |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30068:-sebunjo-talks-african-music-at-wazo |access-date=2024-01-08 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Lwere drums his way to the banks |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/lwere-drums-his-way-to-the-banks-1886018 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Makanga |first=Samuel |date=2018-01-26 |title=Musical Instruments of Uganda |url=https://www.primeugandasafaris.com/musical-instruments-of-uganda/ |access-date=2024-01-10 |website=Prime Uganda Safaris |language=en-US}}</ref>
== Okukuba ==
Engalabi ngoma mpanvu, nga ya ssiringi ng’ebikkiddwako olususu, ng’etera okusibuka mu bisolo ebikulukusiza nga [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|pythons]] oba [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|monitor lizards]], oba okuva mu [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|nsolo]], eziwanvuwa ku dowels zaayo ez’embaawo.<ref name=":2"/><ref name=":3">{{Cite web |date=2021-10-15 |title=Drum makers decry competition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/drum-makers-decry-competition-3584626 |access-date=2024-01-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Katikkiro Charles Peter Mayiga: Lover of nature and literature |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/katikkiro-charles-peter-mayiga-lover-of-nature-and-literature-1801518 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Bakisimba dance inspired by the drunkard's quick steps |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/bakisimba-dance-inspired-by-the-drunkard-s-quick-steps-1548384 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>[[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|]] Abamenya amateeka balina okusasula engassi oba okusibwa emyaka mukaaga. <ref name=":3" />
Engalabi basooka ku giteeka wakati wa maviivi ,okugikwata n'omukono ogumu ,oba okugisiba mu kiwato oba kubibegabega nga bakozesa olugoye ,oluwuzi lw'ebijanjaalo oba omusipi ogwamaliba g'ente. <ref name=":0"/><ref name=":1">{{Cite web |last=paresh |date=2015-03-20 |title=Engalabi: Long Drum – Percussion instrument |url=https://www.globalsoundmovement.com/blog/engalabi-long-drum-percussion-instrument/ |access-date=2024-01-08 |website=Global Sound Movement |language=en-GB |archive-date=2024-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240108123804/https://www.globalsoundmovement.com/blog/engalabi-long-drum-percussion-instrument/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Minisita Ssebuggwawo akubye engalabi n'acamula abali e Dubai |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_116338 |access-date=2024-01-08 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240108172059/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_116338 |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" />
== Enkozesa ==
Engalabi esinga kukozesebwa bika bya Uganda, omuli [[Baganda]], [[Baganda, Banyankole, Bateso, Basoga,|Banyankole, Bateso, Basoga]], Buzimba, ne Tagwenda. Kibeera mu bivvulu by’ennyimba, mu bivvulu by’amazina, era kikola ng’engeri y’okutuusa obubaka mu mikolo gy’ennono. Okugeza, kikubiddwa ekiro kyonna mu mukolo gwa " ''Okwabya Olumbe'' ", nga kivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Okwetaba mu kuziika," ne mu mikolo gy'okutongoza abalongo. Buli ddoboozi eriva mu Engalabi litwala amakulu mu Buganda; okugeza, " ''Gwanga Mujje'' ," ekivvuunulwa mu ngeri ey'ekibogwe nga "Ekitundu, mujje," ne " ''Sagala agalamidde'' ," ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Saagala muntu yenna kwebaka." <ref name=":3"/><ref name=":6"/> Era ekozesebwa abafulumya ennyimba mu Uganda mu kukola ennyimba ne mu kukola katemba, gamba ng’ebitontome. <ref name=":0">{{Cite web |title=Engalabi |url=https://music.africamuseum.be/instruments/french/uganda/engalabi.html |access-date=2024-01-08 |website=music.africamuseum.be}}</ref><ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Poetry taken back in the days |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/poetry-taken-back-in-the-days-1581408 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu [[Buganda]], abakyala Abaganda baali bakugirwa okukuba Engalabi, anti mu buwangwa baagikubiranga wakati w’ebisambi by’omukubi w’engooma. Abakyala abaali bayonsa oba nga bagenda mu nsonga nabo tebakkirizibwanga kuzannya Engalabi.<ref name=":0"/> Kyokka mu [[Lubiri]], abakyala bakkirizibwanga okukuba Engalabi ku mukolo ogwa " ''Masiro'' " ogwaweebwayo eri abakulembeze ba Kabaka abakulembeze b'ekibiina ky'abayimbi ab'obwakabaka.<ref name=":0" /> Mu Buganda ey’omulembe guno, abakyala bakkirizibwa okukuba ebivuga byonna eby’ennono mu kuyimba, amazina, ne katemba.<ref name=":0" />
== Ekijjukizo ==
Ekijjukizo ky’Engalabi ekyawuddwamu ebitundu bibiri, kiyimiridde ku mita 11 obuwanvu ate nga kiweza mita 12.8. Kisangibwa ku nkulungo ku luguudo lwa Kabaka Anjagala, era olumanyiddwa nga Royal Mile oba King’s Way, e [[Lubaga divizoni|Rubaga]], okumpi ne [[Bulange]].<ref name=":5">{{Cite web |title=New Buganda monument gets tourism ministry nod |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=NEW BUGANDA MONUMENT GETS TOURISM MINISTRY NOD {{!}} Uganda Tourism Board |url=https://utb.go.ug/news-and-views/new-buganda-monument-gets-tourism-ministry-nod |access-date=2024-01-08 |website=utb.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=KCCA gives Kabaka junction face-lift |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kcca-gives-kabaka-junction-face-lift-1606554 |access-date=2024-01-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ekijjukizo kino kirimu endongo endala eziyitibwa ''Nankasa'' ku musingi gwakyo.<ref name=":5" /> Kyawulwamu ebitundu bibiri okusobola okufuna [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]], nga kikwatagana n'erinnya lye "Kabaka Nantawetwa."<ref name=":5" /> Royal Mile eva [[Bulange|e Bulange]] okutuuka e [[Lubiri]] .<ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Obuwangwa bwa Uganda]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Endongo]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Olukalala lw'ebivuga mu Africa]]
* [[Music of Uganda Culture of Uganda Endongo List of African Musical Instruments Bakisimba|Bakisimba]]
== Ebijjuliziddwa ==
sjbgbq4sln1dqtc7tck1w4xrx86tctg
Drake P Mirembe
0
13109
55651
51227
2026-06-18T19:41:07Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55651
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Drake Patrick Mirembe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Computer_scientist|mukugu mu by'okukozesa kompyuta]], mu by'ensoma, era nga ye [[:en:Information_technology_consulting|muwi w'amagezi ku bya tekinologiya]]. Amanyiddwa olw'ebirinji byagatta ku [[:en:Information_systems_security|by’okwerinda by’enkola z’amawulire]], okutumbula kwa tekibologiya n'obuyiiya mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref> Alina [[:en:PhD|PhD]] mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[:en:Netherlands|Budaaki]].
== Obuto bwe n’okusoma ==
Mirembe yafuna diguli eya PhD mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[Netherlands|Budaaki]].
== Emirimu gye ==
Mirembe musomesa ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<ref>{{Cite web |title=Drake Patrick Mirembe – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/networks/drake-patrick-mirembe/ |access-date=2025-11-13 |language=en-US}}</ref> ng’amaze emyaka egisukka mu kkumi na munaana mu [[:en:Academy|by’ensoma]] n’amakolero.
=== Eby’ensoma ===
Akola ng’omusomesa era omunoonyereza mu kitongole ky’emikutu ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], era nga y’akulira ekibiina kya Engaged Scholars Academic Network (ESCANET).<ref>{{cite web |title=ESCANET |url=http://www.escanet.org |access-date=2025-11-13 |publisher=Engaged Scholars Academic Network}}</ref>
Y'omu ku baatandikawo ekitongole kya [https://web.archive.org/web/20260429163319/https://cocis.mak.ac.ug/ Centre for Innovations and Professional Skills Development] (CiPSD) ku ttendekero lya College of Computing and Information Sciences ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]].<ref>{{cite web |title=CiPSD |url=http://www.cis.mak.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=Makerere University}}</ref>
Mu 2013, yatandikawo ekitongole kya Center for Innovation and Business Incubation (CIBI) ku [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]].<ref>{{cite web |title=CIBI |url=http://www.cibi.utamu.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=UTAMU}}</ref>
=== Amakolero n’obuyiiya ===
Mirembe yaweereza nga Maneja eyatandikawo ekitongole kya Microsoft Innovation Center Uganda, ekyategekebwa ku College of Computing and Information Sciences, ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].
Yakolako ng'omukugu mu bya tekinologiya era ng'omukulembeze mu bitongole eby'enjawulo, nga yakakata mu kutumbula tekinologiya, enkola y'ebyobusuubuzi, tekinologiya ow'amasannyalaze, enkulaakulana y'abantu, enkulaakulana y'ekitongole, obukulembeze bw'ebitongole, okukulaakulanya pulogulaamu za kompyuta, n'obuweereza bw'ebyokwerinda bya tekinologiya.
Abadde yeenyigira mu kukulaakulanya obukugu mu by’ekikugu bwa tekinologiya n’obuyiiya mu Uganda okumala emyaka egisukka mu kkumi na munaana, ng’aweereza ng’omutendesi, maneja wa pulojekiti z’omukitundu, omulungamya era omukugu mu kukola pulogulaamu za kompyuta.
=== Okutandikawo emirimu ===
Mirembe omu ku baatandikawo ebitongole ebiwerako: Eight Tech Consults, gy’awereza nga omukugu ey'ebuzibwaako.<ref>{{cite web |title=Eight Tech Consults |url=http://www.8technologies.net |access-date=2025-11-13}}</ref> ne ClinicMaster International, gy’aweereza nga ssentebe w’olukiiko olufuzi.<ref>{{cite web |title=ClinicMaster International |url=http://www.clinicmaster.net |access-date=2025-11-13}}</ref>
== Okunoonyereza ==
* Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |volume=22 |issue=1 |pages=70–84}}</ref>
* Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Muyeba |first2=Maybin |date=2008 |title=Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4625253/ |journal=2008 Second UKSIM European Symposium on Computer Modeling and Simulation |publisher=IEEE |pages=93–98}}</ref>
* A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref>
* Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Obaa |first2=B. B. |last3=Ebanyat |first3=Peter |date=2016 |title=Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda |url=https://ageconsearch.umn.edu/record/263572/ |journal=African Journal of Rural Development (AFJRD) |volume=1 |issue=1 |pages=13–21}}</ref>
* E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mpirirwe |first=Hilda |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Lubega |first3=Jude |last4=Agaba |first4=Joab E. |date=2021 |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=http://www.inderscience.com/link.php?id=119110 |journal=International Journal of Information Technology, Communications and Convergence |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=47 |doi=10.1504/IJITCC.2021.119110 |issn=2042-3217 |doi-access=free}}</ref>
* Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |date=2006 |title=Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services |url=https://www.researchgate.net/profile/Drake-Patrick-Mirembe-2/publication/228542847_Design_of_a_secure_framework_for_the_implementation_of_telemedicine_eHealth_and_wellness_services/links/00b4951ef7af5af4ee000000/Design-of-a-secure-framework-for-the-implementation-of-telemedicine-eHealth-and-wellness-services.pdf |journal=Google Scholar}}</ref>
* The threat nets approach to information system security risk analysis<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake |date=2015 |title=The threat nets approach to information system security risk analysis |url=https://research.rug.nl/en/publications/the-threat-nets-approach-to-information-system-security-risk-anal}}</ref>
* Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies<ref>{{Cite journal |last=Mwesigwa |first=E. |last2=Tulinayo |first2=F. P. |last3=Mirembe |first3=D. P. |date=2016 |title=Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies |url=https://scholar.google.com/scholar?cluster=16612154502655724892&hl=en&oi=scholarr |publisher=Regional Universities Forum for Capacity Building in Agriculture}}</ref>
* A model for data management in peer-to-peer systems<ref>{{Cite journal |last=Otto |first=Francis |date=2007 |title=A model for data management in peer-to-peer systems |url=https://www.academia.edu/download/31682044/article7.pdf}}</ref>
* Scaling trust and reputation management in cloud services<ref>{{Cite journal |last=Nyabisa Oteyo |first=Isaac |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Nampala |first3=Paul |date=2016 |title=Scaling trust and reputation management in cloud services |url=https://nru.uncst.go.ug/items/debc9f12-0098-42e8-a370-6240cff8f561}}</ref>
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://drakemirembe.org/ Website of Drake P Mirembe]
* [https://8technologies.net/ 8tech Cosultants]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
24fvu8lws4gix0k82y5fpwypoxa42zc
Dr. Arthur W. Allen Home
0
13134
55650
48524
2026-06-18T19:40:14Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55650
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ennyumba ya Dr. Arthur W. Allen''' emanyiddwa nga '''Allenhurst''', nnyumba ya byafaayo eri ku mutindo lwa 11266 North Trimble mu [[:en:Robinson,_Illinois|kibuga Robinson]] mu [[:en:Illinois|Illinois]] . Ennyumba eno bagizimba mu mwaka gwa 1936 nga bagizimbira Dr. Arthur W. ne Anna Allen. Arthur W. Allen yali musawo ate nga musuubuzi, yeyali addukanya eddwaaliro ly’abasawo n’ekifo [[:en:Sanatorium|eky’okujjanjaba abantu]] mu kitundu ekyo era nga ye yali omumyuka wa pulezidenti wa Robinson’s Second National Bank. Abaagalana bano baazimba ennyumba yaabwe mu ngeri ya [[:en:Tudor_Revival_architecture|Tudor Revival]], kyebakola nga basinziira ku ŋŋendo zaabwe e Bulaaya mu myaka gya 1930. Dizayini y’ennyumba eno omulyango [[:en:Gable|oguyingira guliko ebikondo]] nga guliko [[:en:Parapet|olukomera]], ekifo ekiriko ebikondo nga kiriko eddirisa ery’emyaliiro ebiri [[:en:Buttress|n’ebikondo]] ebingi, n’akasolya nga kuliko ebisenge ebiwerako ebiyitibwa [[:en:Dormer|dormers]] n'ebituli ebifulumya omuka bisatu ssatu. Sitayiro ya Tudor egenda mu maaso mu kukozesa ebipande by’embaawo n’ebikondo bya siriimu munda mu nnyumba. <ref>{{Cite web |last=Dart |first=Lesley |date=January 20, 2020 |title=National Register of Historic Places Registration Form: Dr. Allen, Arthur W., Home |url=https://www2.illinois.gov/dnrhistoric/Preserve/SiteAssets/Pages/illinois-historic-sites-advisory-council/Robinson%20--%20Dr.%20Allen%20House.pdf |access-date=January 17, 2021 |publisher=[[Illinois Historic Preservation Division]]}}</ref>
Ennyumba eno yatekebwa ku [[:en:National_Register_of_Historic_Places|lukalala lw'ebifo eby'ebyafaayo mu ggwanga]] mu gwekuminebiri nga 30, 2020.
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
s0xlxoncfmkcyc96lei5ayrvq44l0x2
John Mbiti
0
13222
55850
49267
2026-06-19T09:21:25Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55850
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''John Samuel Mbiti''' (1931–2019) [[:en:Kenya|Munnakenya]] Omufirosoofo era omuwandiisi w'ebitabo Omukristaayo . Yali Mubuulizi [[:en:Anglican|Anglican]] era obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:Europe|Bulaaya]].
== Obulamu bwe obwasooka ==
John Mbiti yazaalibwa nga 30 Ogwekkuminogumu 1931 e Mulango mu [[:en:Kitui_County|ssaza ly'e Kitui,]] mu Buvanjuba bwa Kenya. Bazadde be babiri baali balimi okuli Samuel Mutuvi Ngaangi ne Valesi Mbandi Kiimba. Yali omu ku baana mukaaga eyakuzibwa mu ddiini y’Ekikristaayo ey’amaanyi. Enkuza ye ey’Ekikristaayo yamusikiriza mu lugendo lwe olw’okusoma ng’ayita mu kkanisa ya African Inland. Yasomera mu [[:en:Alliance_High_School_(Kenya)|Alliance High School]] e [[:en:Kikuyu,_Kenya|Kikuyu]] era n'agenda mu maaso n'okusoma mu Ssettendekero wa Makerere gye yatikkirwa mu 1953. Mbiti yagenda mu maaso n'okusoma mu Amerika era n'afuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Arts|eya Bachelor of Arts]] mu 1956 ne [[:en:Bachelor_of_Theology|Diguli mu by'eddiini]] mu 1957 okuva mu [[:en:Barrington_College|Barrington College]], essomero ly'ebyemikono ery'Abakristaayo ku [[:en:Rhode_Island|kizinga kya Rhode]] . Olwo n'afuna Diguliri ey'okusatu ey'obufirosooa mu by'eddiini okuva mu [[:en:University_of_Cambridge|Ssettendekera lya Cambridge]], gye yatikkirwa mu 1963. <ref name="Nzwili">Nzwili, Fredrick (8 October 2019), [https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/kenya-mourns-the-late-prof-samuel-john-mbiti "Kenya mourns the late Prof. Samuel John Mbiti"], World Council of Churches.</ref> Ng'alondoolebwa [[:en:C.F.D._Moule|CFD Moule]], Diguli ye eno yagenderera okuddamu ekibuuzo, "Ebibiina by'Afirika biyinza bitya okubuulirwa enjiri mu ngeri ennungi enzikiriza y'Ekikristaayo esobole okunnyikira mu buziba era n'obunywevu mu ttaka lya Afirika?" <ref>John S. Mbiti, "Christian Eschatology in Relation to Evangelization of Tribal Africa" Ph.D dissertation, (Cambridge University, 1963), 1 see 46, 286; [[:en:Robert_S._Heaney|Robert S. Heaney]], From Historical to Critical Post-Colonial Theology (Eugene: Pickwick, 2015), 62-93.</ref>
== Obulamu obwaddirira n’okufa kwe ==
Mbiti yasomesa eddiini n’eby’eddiini mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero lya Makerere]], Uganda, okuva mu 1964 okutuuka mu 1974 era yaliko akulira w’ekitongole kya [[:en:World_Council_of_Churches|World Council of Churches]] ' [[:en:Bossey_Ecumenical_Institute|Ecumenical Institute]] e [[:en:Bogis-Bossey|Bogis-Bossey]], Switzerland. Yakola obwa pulofeesa obukyalidde mu ssettendekero ez'enjawulo okwetoloola ensi yonna era n’afulumya ebitabo bingi ku Bufirosoofo, eby’eddiini [[:en:Oral_tradition|n’ennono n'obuwangwa]] bwa Afirika . <ref>[https://web.archive.org/web/20071010005952/http://books.heinemann.com/authors/587.aspx Heinemann] Author biography. Retrieved 23 March 2006.</ref>
Ekitabo kya Mbiti ekikulu, ''African Religions and Philosophy'' (1969), gwe mulimu ogwasooka okusomooza endowooza y'Abakristaayo nti endowooza z'eddiini z'Afirika ez'ennono "zaali tezikkiriziganya na Bukristaayo". <ref>{{cite journal |last=Mbiti |first=John |year=1980 |title=The Encounter of Christian Faith and African Religion |url=http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |url-status=dead |journal=Christian Century |issue=27 August–3 September |pages=817–820 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060331023849/http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |archive-date=31 March 2006 |access-date=23 March 2006}} On-line version published by Religion Online.</ref> Engeri gye yakwatamu eddiini y’ennono mu ngeri ey’okusaasira yali yeesigamiziddwa ku mulimu gwe yakola ennyo mu kisaawe kye eky'obukugubwe. Mbiti yali yeeyoleka bulungi nti engeri gye yali ataputamu eddiini zino kwali kuva mu ndowooza ya Kikristaayo ennywevu. Ekitundu kino eky’omulimu gwe oluusi kyavumirira nnyo. <ref>{{cite journal |last=Kalumba |first=Kibujo M |date=March 2005 |title=A New Analysis of Mbiti's 'The Concept of Time' |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=8 |issue=1 |pages=11–20 |doi=10.5840/philafricana20058111}}</ref> <ref>{{cite journal |last=English |first=Parker |date=March 2006 |title=Kalumba, Mbiti, and a Traditional African Concept of Time |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=9 |issue=1 |pages=53–56 |doi=10.5840/philafricana20069111}}</ref>
Mbiti bye yali anoonyerezaako mwalimu eby’eddiini mu Afirika ne Asia, [[:en:Ecumenism|n’enzikiriza y’abantu bonna]] . Era yakolagana n’ekitabo [[:en:Proverb|ky’engero z’Afirika]], ezaakuŋŋaanyizibwa okuva ku lukalu lwonna.
Okuva mu 2005 okutuuka lwe yafa mu 2019, Mbiti yaliko pulofeesa [[:en:Emeritus|omuwummuze]] mu [[:en:University_of_Bern|Ssettendekero lya Bern]] era nga ye minisita w’ekigo eyawummuze mu kibuga [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland. <ref>{{cite web |title=University of Bern |url=http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20110707004344/http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |archive-date=7 July 2011 |access-date=23 March 2006}} Academic staff biography (in German). Retrieved 23 March 2006.</ref> Yali mufumbo ne Verena Mbiti-Siegenthaler era yaleka abaana bana n’abazzukulu bataano. <ref>[http://www.dacb.org/stories/kenya/mbiti_john.html "Mbiti, John Samuel"], ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Mbiti yafiira e Burgdorf nga 5 October 2019. <ref>{{Cite web |last=pm |first=Michael Musyoka on 6 October 2019-1:16 |date=6 October 2019 |title=Celebrated Kenyan Scholar Dies in Switzerland |url=https://www.kenyans.co.ke/news/44744-celebrated-kenyan-scholar-dies-switzerland |access-date=6 October 2019 |website=Kenyans.co.ke |language=EN}}</ref> <ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|title=John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions|last=Sandomir|first=Richard|date=24 October 2019|access-date=28 October 2019|work=[[The New York Times]]|archive-url=https://archive.today/20191024222549/https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|archive-date=24 October 2019|url-status=live}}</ref>
== Emirimu gy’eddiini ==
Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu Ssettendekero lya Cambridge yatuuzibwa okuba Omubuulizi mu [[:en:Church_of_England|Kkanisa ya Bungereza]] . Yaweereza nga Omubuulizi w’ekigo mu Bungereza okutuusa lwe yakomawo e Makerere mu 1964 okusomesa eddiini z’ennono z’Afirika. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1996 Mbiti yaliko omuweereza w’ekigo mu [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland era mu kiseera kye kimu yasomesa okuva mu 1983 n'okweyongerayo mu Ssettendekero ya Bern. <ref name="WCCobit">[https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/wcc-commemorates-life-of-former-bossey-director-john-samuel-mbiti "WCC commemorates life of former Bossey director John Samuel Mbiti"], World Council of Churches, 8 October 2019.</ref>
== Omulimu gw’okusoma ==
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
Mbiti yakomawo mu Ssettendekero lya Makerere, gye yasomesa eddiini y’ennono mu Afrika okuva mu 1964 okutuuka mu 1974. Bwe yali wano yawandiika ekitabo kye ekyasooka ekya ''African Religions and Philosophy'' (1969). <ref name=":0">{{Cite web |title=Mbiti John Samuel |url=https://dacb.org/stories/kenya/mbiti-johns/ |website=Dictionary of African Christian Biography}}</ref> Ekintu kye yasinga okussaako essira mu kitabo kye ekyasooka kwe kusomooza endowooza ezaali zimanyiddwa ennyo nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu mpisa z’emisambwa ezirwanyisa Obukristaayo n’okuggumiza nti eddiini z’ennono mu Afirika zisaana okuweebwa ekitiibwa kye kimu n’Obukristaayo, Obusiraamu, Obuyudaaya, n’Obubuddha. Yasinziira ku kumanya kwe nti mu Baibuli, Katonda ye mutonzi w’ebintu byonna, ekitegeeza nti Katonda yeeyolekera ebintu byonna. Mbiti yali amanyi kitono ku ddiini ya Africa ey'ennono, anti yali tamanyi misomo gyali gikwata ku misingi gyayo olw’ennono enzito ez’omu kamwa k'eddiini zino. Yagenderera okunoonyereza kwe ku kubwe okusomesa ekibiina. Yakung’aanya ebirowoozo okuva mu bantu oba ebika bya Afirika ebisukka mu 300 ng’akola owg'okunoonyereza. Okusabibwa abayizi be okukung’aanya okunoonyereza kwe yamuwaliriza okukung’aanya obuwandiike bwe n’emisomo gye mu kitabo kye ekyasooka, ekyafulumizibwa mu 1969. Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye e Makerere, yakola obwa pulofeesa obukyalira mu Ssettendekero ez'enjawuli okwetoloola ensi yonna gye yagenda mu maaso n’okufulumya ebitabo ebikwata ku bufirosoofo, eby’eddiini n’ennono za Afirika ezaanyumizibwanga. <ref name="Nzwili"/>
Okuva mu 1974 okutuuka mu 1980 Mbiti yali akulira olukiiko lw’amakanisa mu nsi yonna olwa Bossey Ecumenical Institute. <ref name=":0"/> Yatuuza enkiiko eziwerako ez’amaanyi ezassa essira ku by’eddiini wakati w’obuwangwa. Ekigendererwa kye kyali kya kugatta abakugu mu by’eddiini mu Afirika, Asia n’abalala okusobola okusisinkana n’okuteesa mu kibiina ky’abantu bonna. Olukungaana olwasooka mu Ogwomukaaga 1976 lwassa essira ku bikolwa bya Afirika ne Asia mu by’eddiini eby’omulembe guno. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 80. Olukungaana lwe olwokubiri olumanyiddwa ennyo, "Okwatula Kristo mu buwangwa obw'enjawulo", lwatuula mu Bossey mu Gwomusanvu 1977. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 100 abaakuŋŋaana okuva mu nsi 35 ez'enjawulo. Waaliwo okukubaganya ebirowoozo ku ngeri omuntu ssekinnoomu gy’ayinza okutuuka okuva ku kwatula kwa Kristo okw’embeera okutuuka ku kwatula okwa bonna era ne baggumiza engeri okwatula gye kuyinza okufuna okwolesebwa mu ddiini n’okusinza. Olukungaana lwe olw'okusatu lwasinga kukwata ku "Indigenous Theology and the Universal Church".
Ng’awummudde ng’omuweereza w’ekigo (1996) era ng’omusomesa mu Ssettendekero (2005) e Switzerland, Mbiti yavvuunula Endagaano Empya yonna okuva mu biwandiiko byayo ebyasooka mu Luyonaani n’Olwebbulaniya mu lulimi lwe oluzaaliranwa [[:en:Kamba_language|Kikamba]], olulimi lw’Ababantu olwogerwa [[:en:Kamba_people|Abakamba]] b’e Kenya (ne Tanzania).
Mu bitiibwa bingi n’obusawo obw’ekitiibwa Mbiti bwe yafuna, ekkanisa ya Anglican ey'ekkanisa y'obukiikaddyo bwa Africa yawa Mbiti ekitiibwa n’ekirabo kya Ssaabalabirizi olw’emirembe n’obwenkanya mu kujaguza obulamu bwe n’okuwandiika mu Ssettendekero y’e Stellenbosch, mu ggwanga lya South Africa, mu Ogwekkuminogumu 2016.
== Ebizuuliddwa mu ddiini y’ennono mu Afirika ==
Mbiti mu kitabo kye atunuulira okusalaasala ensibuko y’eddiini y’ennono mu Afirika, naddala ng’asoma obulombolombo obwogerwa. [[:en:Igbo_religion|Eddiini y’Abaigbo]] y’emu ku ddiini z’Afirika ez’ennono Mbiti ze yanoonyerezaako; ennono yaabwe yali esibuka mu buwangwa bwabwe. Ennono eno eyafunibwa mu kwogerwa. yasigibwa okuva ku mulembe okudda ku mulala okuyita mu nkola y’emu ey’okunyumizibwa. Ennono zaabwe zeetooloola ebintu ebirabika ennyo nga bisika abagoberezi baabwe okubuusabuusa okubeerawo kwabwe. Mu bulamu bwabwe obw’ennono, abantu ssekinnoomu beenyigira mu kwetaba mu ddiini, mwe bakkiriza nti kitandikira nga tebannazaalibwa ne kigenda mu maaso oluvannyuma lw’okufa kwabwe. Obulamu bw’eddiini bw’Abaigbo bukwatagana ne bajjajjaabwe n’abo abatannazaalibwa nga batondawo enkola ey’ekyama. Eddiini y’Abaigbo erimu mu bujjuvu engeri zonna ez’eddiini y’ensi ey’ennono, omuli enzikiriza zaayo, enfumo entukuvu, engeri gye zoogerwamu, okusikiriza okw’amaanyi eri emitima gy’abagoberezi baayo, okukola emikolo egy’eddaala erya waggulu, n’okubeera n’abasosodooti bangi abeetabye mu nteekateeka eno ng’abakadde abakola emirimu, bakabaka, bakabona n’abalaguzi. Eddiini y’Abaigbo eyawukana ku ddiini ezitali za nnono ezikyusa abantu kubanga terina bakadde bakola mirimu gya Buminsani n’abantu ssekinnoomu abatabuulira ddiini yaabwe ku balala. Bakkiririza mu kitonde eky’oku ntikko ekiteeberezebwa okuba nga y’afuga ensi n’abagibeeramu bonna.
Mbiti era yakizuula nti eddiini y’Abaigbo ekitwala nti omuntu ssekinnoomu bw’afa, emmeeme oba omwoyo gwe gutaayaaya okutuusa ng’omubiri guziikiddwa mu kitiibwa. Ekiseera kino eky’okulinda kiyitibwa ekiseera eky’enkyukakyuka eky’omugenzi. Obukristaayo bwatuuka mu nsi y’Abaigbo mu 1857, ne buleeta okutya mu Baigbo nti singa bafuuka Abakristaayo katonda waabwe yandibaleetera akatyabaga. Abalala nabo baagaana okufuuka Abakristaayo olw’okukkiriza nti Abaminsani Abakristaayo baaliwo okusaanyaawo ddiini yaabwe. Abakristaayo baalaba myuziki n’amazina g’ennyimba z’ekinnansi ez’eddiini y’Abaigbo ne bakitwala ng’ekitali kya mpisa. Kino kiyinza okuba nga kye kyavaako okulwanagana kw’eddiini wakati w’Abaigbo n’Abakristaayo, n’okulowooza nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezirwanyisa Abakristaayo. Abakadde baali bakuuma obulombolombo bwabwe bwokka. Ekimu ku bigambo Mbiti bye yasinga okumanyika mu kitabo kye ''African Religions and Philosophy'' kyali nti: "Omufirika wonna w'ali, waliwo eddiini." <ref>{{Cite journal |last1=Okeke |first1=Chukwuma O. |last2=Ibenwa |first2=Christopher N. |last3=Okeke |first3=Gloria Tochukwu |year=2017 |title=Conflicts Between African Traditional Religion and Christianity in Eastern Nigeria: The Igbo Example |journal=SAGE Open |volume=7 |issue=2 |pages=215824401770932 |doi=10.1177/2158244017709322 |doi-access=free}}</ref>
== Okunenya ==
Mbiti yayolekagana n’okunenya okuva ew’omuwandiisi wa Uganda [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] olw’okusuula ensonga ze mu bigambo eby’amagezi ebyali bitandikiddwawo amawanga g’obugwanjuba. Okusingira ddala, ekisinga okunenyezaako kwe kuba nti enjigiriza z’ensi za Afirika ku nkomerero zikwatagana n’endowooza z’Abakristaayo ku Katonda ng’ayinza byonna, ali buli wamu era ow’olubeerera. P’Bitek yawandiika mu kitabo kye ekya ''African Religions in Western Scholarship'' nti eddiini z’ennono mu Africa tezimanyiddwa nnyo eri Abafirika aba bulijjo mu byalo. Kigambibwa nti Mbiti teyaddamu kuvumirira kuno okusinziira ku Derek Peterson, pulofeesa w’ebyafaayo n’okunoonyereza ku Afirika mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] . <ref>Sandomir, Richard (24 October 2019), [https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html "John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions"], ''The New York Times''. See Heaney, Post-Colonial Theology, 119-125.</ref>
Mu ngeri y'emu, Tsenay Serequeberhan yateeka Mbiti mu nnono y'obufirosoofo bw'amawanga era n'agamba nti Mbiti agezaako "okwanika mu lwatu munda mu Mufirika eri amaaso ag'okumenya amateeka g'Omukristaayo, Omusiraamu, oba Omufirika afuuse Omuzungu ow'omulembe." <ref>{{Cite book |date=1991 |title=African philosophy : the essential readings |others=Tsenay Serequeberhan |isbn=1-55778-309-8 |edition=First |location=St. Paul, MN |oclc=21407072}}</ref>
== Emirimu ==
* ''Akamba Emboozi'' . Etterekero ly'ebitabo lya Oxford Ebiwandiiko by’Afirika. Ekitongole ky’amawulire ekya Oxford University Press (Ogwekkuminebiri 1966).
: Omulimu guno gulimu emboozi ez’enjawulo eziwera 80 ez’ebika eby’enjawulo ezisibuka mu nfumo z’Olukamba. Okuvvuunulwa n’okulongoosebwa mu lulimi Olungereza, bibiri byokka bye bisigala mu Lukamba. Bagenda mu maaso n’okubunyisa obulamu n’embeera z’abantu mu Kamba, olulimi lw’e Kikamba, awamu n’obutonde bw’emboozi mu bujjuvu n’embeera mwe zinyumibwa. Eri omusomi owa bulijjo, bayinza obutaggya kintu kirala kyonna okuggyako okukuŋŋaanya enfumo z’abantu za Afirika ezisanyusa.
* ''Ebitontome by'Obutonde n'Okukkiriza'' . Abayimbi ba Africa. Ekitongole ekifulumya ebitabo mu Buvanjuba bwa Afrika (1969).
: Ekitabo ekikungaanya ebitontome okuva mu batontomi b'Afirika
* ''Eddiini n'Obufirosoofo mu Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1969] (1990) Omuwandiisi w’ebitabo. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-435-89591-5|<bdi>0-435-89591-5</bdi>]]
: Ekitabo kya Mbiti ekisooka kitunula mu nkola entegeke mu nzikiriza nti eddiini z’ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezikontana n’Ekikristaayo. Yalongoosa ekitabo kino n’assaamu omulimu gw’abakyala mu ddiini
* ''Endowooza za Katonda mu Afrika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwokuna 1970).
: Abantu b’omu Afirika tebamanyi ddiini; ekitabo kino kiraga ekitundu ku magezi gaabwe ag’ennono ag’eddiini n’ag’obufirosoofo agakung’aanyiziddwa okuva mu bantu oba ebika eby’enjawulo ebisukka mu 270. Kirimu okunoonyereza okutegekeddwa kumpi amawulire gonna omuwandiisi ge yali asobola okusanga mu buwandiike n’ebirala ku kufumiitiriza kw’Afirika ku Katonda. Okufumiitiriza kuno kukwatibwako, mu butonde, ensonga z’ettaka, ebyafaayo, obuwangwa, n’embeera z’abantu-eby'obufuzi.
* ''Endagaano Empya Eschatology mu byafaayo by'Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Ssettendekero y’e Oxford (Ogwokusatu 1971).
: Ekitabo kino kwe kusoma ku Endagaano empya Eschatology mu byafaayo bya Africa.: okunoonyereza ku nsisinkano wakati w'Endagaano empya mu ddiini n'ennono z'Africa.
* ''Omukwano n'obufumbo mu Afrika'' . London: Longman (1973) nga bwe kiri.
* ''Enyanjula y'e Ddiini y'Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1975] (1991) Omuwandiisi w’ebitabo.
: Ekitabo kino kitunuulira Engero z’Afirika ezisunsuddwamu okulaga enkola z’eddiini n’empisa eziyisibwa okuyita mu nnono ezinyumizibwa.
* ''Essaala z'eddiini y'Afirika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwekkumi 1975). [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-281-02871-0|<bdi>0-281-02871-0</bdi>]]
: Okutunula mu bujjuvu mu Bukristaayo bw’Abafirika, Obukrisitaayo bw'Abamerika obw'okufumiitiriza n’okusaba okukwatagana n’amaanyi ag’obwakatonda.
* ''Baibuli n'Eby'eddiini mu Bukristaayo bwa Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford (Ogwokuna 1987). [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-19-572593-X|<bdi>0-19-572593-X</bdi>]]
* ''Engero z'Afirika'' . Pretoria: Ekitongole ky’amawulire ekya [[:en:UNISA|UNISA]] (1997).
* ''Baibuli ya Kikamba - Utianiyo Mweu Wa Mwiyai Yesu Kilisto'' (Endagaano Empya eya Mukama waffe Yesu Kristo), (Ogwekkumineebiri 2014) Kenya Literature Bureau.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Okusoma Ebisingawo ==
* [[:en:Joseph_G._Healey|Healey, Yusufu]] . 2020. Okusiima John S. Mbiti. ''[[:en:Proverbium|Engero]]'' 37:405-424
*
*
* Fleming, Bruce C. E., ne banne; Okuteeka eby’eddiini mu mbeera nga bwe kiragibwa mu Afirika mu biwandiiko bya John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Essomero ly’Obwakatonda ery’Enjiri ey’Obusatu, IL.
** {{cite journal |last=Olupona |first=Jacob K. |author2=Sulayman S. Nyang |date=May 1998 |title=Religious Plurality in Africa: Essays in Honour of John S. Mbiti |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=BRILL |volume=28 |issue=Fasc. 2 |pages=247–250 |doi=10.2307/1581722 |jstor=1581722}}
** {{Cite book |year=1996 |title=African Philosophy: A Classical Approach |publisher=Prentice Hall |isbn=0-13-323726-5 |editor-last=Kalumba |editor-first=Kibujo M |editor-last2=English |editor-first2=Parker}}
** Fleming, Bruce C. E.; Contextualization of Theology as Evidenced in Africa in the writings of John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Trinity Evangelical Divinity School, IL.
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Mbiti, John}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
1ddmou356kij3itase2bf8hfg19crvi
Frank Ssebuufu
0
13782
55621
54155
2026-06-18T17:48:14Z
Ssebuufu
9882
55621
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'omuteebi .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Ssebuufu yazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Ssebuufu yatandika okuzannya omupiira ng'ali mu ttiimu ya Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, oluvannyuma yakola endagano n'agenda mu Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants FC . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye esooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
nrk6mv2q8kbldaiuh22th6iwdh1a0uc
55622
55621
2026-06-18T17:59:35Z
Ssebuufu
9882
55622
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Ssebuufu yazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Ssebuufu yatandika okuzannya omupiira ng'ali mu ttiimu ya Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, oluvannyuma yakola endagano n'agenda mu Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants FC . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye esooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
87q94jjqoqulwvb73t8r7o9bremtqvz
55625
55622
2026-06-18T18:25:56Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu egyasooka */
55625
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants za lliigi ya wansi ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye esooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
o5pt36p6kbztpmgvhfhskcy3h0gifwu
55626
55625
2026-06-18T18:28:28Z
Ssebuufu
9882
/* Wakiso Giants za lliigi ya wansi */
55626
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda Premier League eya Wakiso Giants FC . Nga 7 Omwezi gwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye esooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
q32dbziaca51c62pcykx8n470mewkri
55627
55626
2026-06-18T18:33:08Z
Ssebuufu
9882
/* Wakiso Giants */
55627
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Omwezi gwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaanamumusanvu(87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka e Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
shamy7vqrl3l7o128se6o1kv8fjb7fw
55662
55627
2026-06-18T20:23:13Z
Ssebuufu
9882
/* Wakiso Giants */
55662
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaana mumusanvu (87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Omwezi gwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateeba Wakiso ggoolo saatu ku biri (3-2 )bwe yawangula [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
posf3vffp9fkxy057qoylqzlublgv8o
55663
55662
2026-06-18T20:27:18Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu egyasooka */
55663
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo mu ddakiika ya kinaana mumusanvu (87), Wakiso n’ewangula [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] ggoolo emu bubwerere (1-0) mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
aegpdh1schkv1tlygnixty878sv20yt
55664
55663
2026-06-18T20:35:47Z
Ssebuufu
9882
/* Wakiso Giants */
55664
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24Omwezi gwokusatu , 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakkirizibwa mu butongole, bwe ykola endagano ne ttiimu ya New York Red Bulls II ezannya mu MLS Next Pro.
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Omwezi gwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne New York Red Bulls II mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
93jndbv981i4enul4sgonqsic3owzvt
55665
55664
2026-06-18T20:49:12Z
Ssebuufu
9882
/* New York Red Bulls II */
55665
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24 Ogwokusatu 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakomekkerezebwa, bwe yakola endagano ne ttiimu ya [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] eya [[:en:MLS_Next_Pro|MLS next pro side]].
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] mu buwanguzi bwa Derby goolo biri ku bwerere (2-0) ku New York City FC II . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Omwezi gw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
i0gmcgdq0x7uhhaa2fyvsjrln2arr0q
55666
55665
2026-06-18T20:57:37Z
Ssebuufu
9882
/* New York Red Bulls II */
55666
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24 Ogwokusatu 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakomekkerezebwa, bwe yakola endagano ne ttiimu ya [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] eya [[:en:MLS_Next_Pro|MLS next pro side]].
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] mu buwanguzi obw'omupiira ogw'embiranye obwa ggoolo bbiri ku bwereere (2-0) bwebaafuna ku kiraabu ya [[:en:New_York_City_FC_II|New York City FC II]] . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi Milutin Sredojevićk ku ttiimu ya Uganda eya African Nations Championship eya 2022 okuva . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Ogw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
drsw3i73zffdv5r57lv8cx8pj51eqrv
55667
55666
2026-06-18T21:06:30Z
Ssebuufu
9882
/* Okuzannyira ttimu y'eggwanga */
55667
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24 Ogwokusatu 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakomekkerezebwa, bwe yakola endagano ne ttiimu ya [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] eya [[:en:MLS_Next_Pro|MLS next pro side]].
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] mu buwanguzi obw'omupiira ogw'embiranye obwa ggoolo bbiri ku bwereere (2-0) bwebaafuna ku kiraabu ya [[:en:New_York_City_FC_II|New York City FC II]] . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi [[:en:Milutin_Sredojević|Milutin Sredojevićk]] mu ttiimu ya Uganda eyazanya empaka z'abazanyi abazannyira awaka mu nsi zaabwe eza 2022 oba ziyite CHAN-African Nations Championship 2022 ) . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yasooka kuzannyira Uganda nga 14 Ogw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gwa African Nations Championship owa 2022 ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
a0wu1ll2gi3g5aodczn3cecu9slktsq
55668
55667
2026-06-18T21:21:53Z
Ssebuufu
9882
/* Okuzannyira ttimu y'eggwanga */
55668
wikitext
text/x-wiki
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24 Ogwokusatu 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakomekkerezebwa, bwe yakola endagano ne ttiimu ya [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] eya [[:en:MLS_Next_Pro|MLS next pro side]].
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] mu buwanguzi obw'omupiira ogw'embiranye obwa ggoolo bbiri ku bwereere (2-0) bwebaafuna ku kiraabu ya [[:en:New_York_City_FC_II|New York City FC II]] . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi [[:en:Milutin_Sredojević|Milutin Sredojevićk]] mu ttiimu ya Uganda eyazanya empaka z'abazanyi abazannyira awaka mu nsi zaabwe eza 2022 oba ziyite CHAN-[[:en:2022_African_Nations_Championship|African Nations Championship 2022]] ) . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yazannyira Uganda omupiira gwe ogw'okuvuganya ogwasooka nga 14 Ogw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gw'[[:en:2022_African_Nations_Championship|empaka z'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe-CHAN eza 2022]] (African Nations Championship owa 2022) ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
7co21qq2ygoy9ektiss555zzwk6690x
Yasmin Alibhai-Brown
0
13798
55779
52902
2026-06-19T05:49:26Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu mpadiika y'Oluganda
55779
wikitext
text/x-wiki
'''Yasmin Alibhai-Brown''' FRSL ( ''née'' '''Damji''' ; yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1949) munnamawulire era omuwandiisi Omuzungu. Omuwandiisi w’amawulire mu lupapula lwa ''The i Paper'' ne ''Evening Standard'',<ref name="cardiff">{{cite web |title=Yasmin Alibhai-Brown |url=http://www.cardiff.ac.uk/jomec/contactsandpeople/honorary/alibhai-brown-yasmin.html |access-date=20 April 2009 |publisher=[[Cardiff University]]}}</ref> muwandiisi w’ensonga z’okuyingira mu nsi, enjawulo, n’obuwangwa obw’enjawulo .<ref name="mcdonagh">{{cite news|last=McDonagh|first=Melanie|title=The New Statesman Profile – Yasmin Alibhai-Brown|url=http://www.newstatesman.com/200010230023|work=[[New Statesman]]|date=23 October 2000|access-date=20 April 2009}}</ref><ref name="smallman">{{cite news|last=Smallman|first=Etan|title=Independent Woman|url=http://www.epigram.org.uk/view.php?id=1245|publisher=Epigram|date=4 December 2006|access-date=20 April 2009|archive-date=27 September 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070927215131/http://www.epigram.org.uk/view.php?id=1245|url-status=dead}}</ref>
Ye yali omutandisi w’ekibiina ky’Abasiraamu ekya Bungereza ekya Secular Democracy.<ref name="ahmad">{{cite news|title=Representing ourselves better|newspaper=[[The Guardian]]|date=1 May 2008|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2008/may/01/representingourselvesbetter|access-date=15 August 2012|location=London|first=Imran|last=Ahmad}}</ref> Era yali muyambi w'ekirabo ky'ebiwandiiko ekya SI Leeds.<ref>[https://web.archive.org/web/20141113195227/http://sileedsliteraryprize.wordpress.com/patrons/ Patrons] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141113195227/http://sileedsliteraryprize.wordpress.com/patrons/|date=13 November 2014}}, SI Leeds Literary Prize.</ref>
== Obulamu obuto n’amaka ==
Yasmin Damji yazaalibwa mu 1949 mu [[Abayindi mu Uganda|Bayindi]] e [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="alibhai-brown-50s">{{cite web |last=Alibhai-Brown |first=Yasmin |date=26 September 2008 |title=Love in Your Fifties |url=http://www.alibhai-brown.com/archive/article.php?id=165 |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110707111643/http://www.alibhai-brown.com/archive/article.php?id=165 |archive-date=7 July 2011 |access-date=20 April 2009}}</ref><ref>{{cite web |date=10 December 1949 |title=Ms Yasmin Alibhai-Brown Authorised Biography |url=http://www.debretts.com/people/biographies/search/results/21664/Yasmin%20ALIBHAI-BROWN.aspx |access-date=28 June 2014 |work=Debrett's People of Today |publisher=[[Debrett's]]}}</ref> Famire ye yali ya ttabi lya Nizari Ismaili<ref name="chatterjee">{{cite news|last=Chatterjee|first=Sonali Jha|title=Ismailis in the News: Yasmin Alibhai-Brown, Writer and Journalist|work=Ismaili Mail|url=http://ismailimail.wordpress.com/2007/02/17/ismailis-in-the-news-yasmin-alibhai-brown-writer-and-journalist/|date=17 February 2007|access-date=20 April 2009}}</ref> ery'enzikiriza y'Obusiraamu bw'Abashia,<ref>{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|title=The suffering of Shia Muslims is heartbreaking|work=The Independent|url=https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/the-suffering-of-shia-muslims-is-heartbreaking-537667.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/the-suffering-of-shia-muslims-is-heartbreaking-537667.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|date=31 August 2003|access-date=10 August 2016}}</ref> era yeetwala ng'Omusiraamu Omushiya .<ref name="Alibhai-Brown">{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|title=Wearing the burqa is neither Islamic nor socially acceptable|work=The Independent|location=London|url=https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhaibrown-wearing-the-burqa-is-neither-islamic-nor-socially-acceptable-1743375.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhaibrown-wearing-the-burqa-is-neither-islamic-nor-socially-acceptable-1743375.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|date=13 July 2009|access-date=28 June 2014}}</ref> Maama we yazaalibwa mu East Africa era kitaawe yasenguka okuva e Bungereza mu Buyindi mu myaka gya 1920.<ref name="golding">{{cite news|last=Golding|first=Rosalind|title=A Nest Egg – What's That Then?|url=https://www.theguardian.com/money/2001/jan/21/observercashsection.theobserver18|work=[[The Guardian]]|date=21 January 2001|access-date=20 April 2009|location=London}}</ref>
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu biwandiiko by’Olungereza mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1972, Alibhai-Brown yava mu Uganda n’agenda e Bungereza, wamu ne muwala wa muganda we, [[Farah Damji]], ng’ebula mbale [[Idi Amin]] agobe Ba Asia Abannayuganda, era n’amaliriza diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo mu by’ebiwandiiko mu Linacre College, Oxford, University of Oxford, mu 1975.<ref name="cardiff" /> Oluvannyuma lw’okukola ng’omusomesa, naddala ng’ali n’abagwiira n’ababundabunda, yagenda mu by’amawulire ng’ali mu myaka gye egy’obukulu amakumi asatu.<ref name="chatterjee" />
Alibhai-Brown mufumbo ne Colin Brown, eyali ssentebe w’akakiiko akakola ku nsonga z’abakozesa mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by’ensimbi, gwe yasisinkana mu 1988.<ref>{{cite news|url=https://www.heraldscotland.com/life_style/arts_ents/13209461.yasmin-alibhai-brown-lefty-liberal-anti-racist-feminist-muslim-inveterate-rule-breaker/|title=Yasmin Alibhai-Brown: a 'lefty-liberal, anti-racist, feminist Muslim' and inveterate rule-breaker|date=12 April 2015|newspaper=The Herald|first=Vicky|last=Allan}}</ref> Abafumbo bano balina omwana omuwala, ate Alibhai-Brown alina omwana ow’obulenzi okuva mu bufumbo bwe yalina emabega.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/books/2009/feb/28/yasmin-alibhai-brown-cookbook|title=A taste of my past|first=Yasmin|last=Alibhai-Brown|newspaper=The Guardian|date=28 February 2009}}</ref> Alibhai-Brown yeeyogerako nga "omuntu wa mukono ogwa kkono akkiriza abantu okukola kye baagala, Omulwanirizi w'okubuusabuusa n'okusosola mu mawanga, ''Omukyala omulwanirizi w'eddembe ly'abakakyala'', Omusiramu, Omu ku kitundu Omupakistani".<ref>{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|url=https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhai-brown-jack-straw-is-right-to-ask-hard-questions-about-asian-men-2180318.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhai-brown-jack-straw-is-right-to-ask-hard-questions-about-asian-men-2180318.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|work=The Independent|title=Jack Straw is right to ask hard questions about Asian men|date=10 January 2011}}</ref>
== Omulimu n’endowooza ==
Munnamawulire mu magazini ya ''New Statesman'' ku ntandikwa y’emyaka gya 1980, Alibhai-Brown awaayo omuko buli wiiki mu ''The Independent'' .<ref>{{cite news|title=Yasmin Alibhai-Brown|url=https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown//|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown//|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|work=The Independent|location=London}}</ref> Era awandiise mu lupapula lwa ''The Guardian'', ''The Observer'', ''The New York Times'', magazini ya ''Time'', ''Newsweek'', ne ''Daily Mail'',<ref name="alibhai-brown-bio">{{cite web |last= |first= |title=Yasmin Alibhai-Brown |url=https://www.journalismfestival.com/speaker/yasmin-alibhai-brown |access-date=3 October 2022 |website=International Journalism Festival}}</ref> era alabiseeko ku pulogulaamu za ttivvi ezikwata ku nsonga eziriwo mu kiseera kino ''Dateline London'' ne ''The Wright Stuff'' . Alibhai-Brown awangudde engule mu by’amawulire, omuli Media Personality of the Year mu 2000 (eyaweebwa ekitongole kya Ethnic Multicultural Media Academy (EMMA)), George Orwell Prize for Political Journalism mu 2002, n’ekirabo kya EMMA Award for Journalism mu 2004.<ref name="cardiff" />
Alibhai-Brown yali munoonyereza mu Institute for Public Policy Research (IPPR), ekibiina ekinoonyereza ku New Labour, okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.<ref>{{cite web |date=November 2008 |title=Shaping Interculturalism in Youthwork – Yasmin Alibhai-Brown |url=https://www.intercultural.ie/articles/yasmin-alibhai-brown/ |access-date=20 April 2009 |publisher=NYCI (National Youth Council of Ireland)}}</ref> Yakomya enkolagana ye n’ekibiina kya Labour Party olw’olutalo olwali mu Iraq mu 2003 n’ensonga endala, era n’awagira aba Liberal Democrats mu kulonda kwa bonna okwa 2005 ne 2010 .<ref name="alibhai-brown-vote">{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|title=Vote Liberal Democrat, Get Left-wing Activists|url=https://www.telegraph.co.uk/comment/telegraph-view/3616630/Vote-Liberal-Democrat-get-Left-wing-activists.html|work=[[The Daily Telegraph]]|date=3 May 2005|access-date=20 April 2009|location=London}}</ref><ref name="totalpolitics-20110505">{{cite news|url=http://www.totalpolitics.com/articles/157837/in-conversation-with-yasmin-alibhaibrown.thtml|title=In conversation with... Yasmin Alibhai-Brown|newspaper=Total Politics|date=5 May 2011|access-date=8 October 2012}}</ref> Ye muyambi omukulu mu kunoonyereza mu Foreign Policy Center,<ref>{{cite web |title=Foreign Policy Centre: Staff |url=http://fpc.org.uk/staff/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090711181840/http://fpc.org.uk/staff/ |archive-date=11 July 2009 |access-date=20 April 2009}}</ref> omu ku bantu abali mu kakiiko ak'ekitiibwa mu Liverpool John Moores University,<ref name="alibhai-brown-bio" /> era nga ye pulofeesa omugenyi ow'ekitiibwa mu Cardiff<ref name="cardiff" /> ne Lincoln<ref name="alibhai-brown-bio" /> University.
Mu mpaka za New Year Honors 2001, Alibhai-Brown yalondebwa okubeera Member of the Order of the British Empire (MBE) "olw'obuweereza eri bannamawulire". Mu 2003, Benjamin Zephaniah okugaana OBE mu lujjudde kyamuwaliriza okuzzaayo engule eno . Yawandiika nti okusalawo kwe kwali kukoleddwa ekitundu mu mwoyo ogweyongera ogw'obufuzi bwa repubulika ate ekitundu mu kwekalakaasa gavumenti ya Labour naddala engeri gye yatambuzaamu olutalo mu Iraq,<ref>{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|title=Why I Have Decided to Give Back My Gong|url=https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/why-i-have-decided-to-give-back-my-gong-585320.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/why-i-have-decided-to-give-back-my-gong-585320.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|work=[[The Independent]]|date=1 December 2003|access-date=20 April 2009|location=London}}</ref> era okuva olwo azze avumirira enkola y' ebitiibwa mu Bungereza nti "kyonooneddwa nnyo ne kitasobola kuddamu kuddabirizibwa".<ref>{{cite news|last=Alibhai-Brown|first=Yasmin|title=These Shameless Honours Dishonour Us All|url=https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhaibrown-these-shameless-honours-dishonour-us-all-404665.html|work=The Independent|date=19 June 2006|access-date=20 April 2009|location=London}}</ref>
Mu 2005, yakola omuzannyo gwe ogw'omukazi omu ogw'obulamu bwe ogwa ''Tales of an Extravagant Stranger'' mu Soho Theatre, wansi w'obulabirizi bwa kampuni ya Royal Shakespeare.<ref>{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/theatre-dance/reviews/nowhere-to-belong-tales-of-an-extravagant-stranger-soho-theatre-london-527075.html|title=Nowhere to Belong: Tales of an Extravagant Stranger, Soho Theatre, London|first=Paul|last=Taylor|date=4 March 2005|newspaper=The Independent}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.indiatoday.in/lifestyle/story/tales-of-my-father-50335-2009-06-18|title=Tales of my father|newspaper=India Today|first=Yasmin|last=Alibhai-Brown|date=19 June 2009}}</ref> Mu 2006, ekitongole ky'obwannakyewa ekya British Muslims for Secular Democracy kyatandikibwawo.<ref>{{Cite web |last=BRITISH MUSLIMS FOR SECULAR DEMOCRACY |title=SUBMISSION BY BRITISH MUSLIMS FOR SECULAR DEMOCRACY: registered charity (no.1122730) |url=https://committees.parliament.uk/writtenevidence/69566/html/#:~:text=British%20Muslims%20for%20Secular%20Democracy%20(BMSD)%3A,more%20obscurantist%20individuals%20and%20groups. |access-date=24 Oct 2024}}</ref> Omuwandiisi [[Imran Ahmad (writer)|Imran Ahmad]], eyali omulala ku kakiiko akaasooka, ajuliza Alibhai-Brown ng’omutandisi w’ekibiina kino.
Stephen Pollard yamulumiriza okusosola mu mawanga era n'ayita endowooza ze "embi ennyo" mu ''lupapula lwa The Jewish Chronicle'' mu Gwomukaaga 2008 oluvannyuma lw'okuyita abawagizi b'ekibiina kya Conservative Party abaddugavu n'aba Asia nti " Uncle Toms ".<ref>{{cite news|last=Pollard|first=Stephen|title=Yasmin Alibhai-Brown Is a Disgrace|url=http://www.thejc.com/node/9732|archive-url=https://web.archive.org/web/20140624053309/http://www.thejc.com/node/9732|url-status=dead|archive-date=24 June 2014|work=[[The Jewish Chronicle]]|date=2 June 2008|access-date=24 September 2014}}</ref>
Mu Gwekkumi 2009, Luciana Berger, omubaka era mu kiseera ekyo dayirekita wa Labour Friends of Israel (LFI), yanenya Alibhai-Brown olw'okuwandiika mu mboozi ye nti: "Ebibiina byonna ebisatu byasanyusibwa nnyo aba Friends of Israel abaali basukkiridde obuyinza." Berger yagamba nti Alibhai-Brown teyali ku mukolo gwa LFI wadde okuwa obujulizi bwonna okunyweza ekigambo kye. Berger yagamba nti okusembeza abagenyi ("omwenge gw'omu nnyumba oba omubisi gw'emicungwa ne chips. Crisps n'entangawuuzi singa otuuka mu bbakuli mu budde") tezaali za kitiibwa.<ref>{{cite web |last=Elgot |first=Jessica |date=14 October 2009 |title=Independent columnist slammed by LFI |url=http://www.thejc.com/news/uk-news/20897/independent-columnist-slammed-lfi |access-date=24 September 2014 |work=The Jewish Chronicle}}</ref>
Mu Gwokutaano 2011, Alibhai-Brown yawandiika mu ''lupapula lwa The Independent'' nti Abasiraamu n'abalala balina okulekera awo okussa essira ku bikolwa ebikyamu byokka ebya Yisirayiri, n'agamba nti: "Ffe Abasiraamu naffe twetaaga okukkiriza emigugu gyaffe." Era yagamba nti: "Tekikyali kya bwenkanya mu mpisa bannakyewa okutunuulira Yisirayiri yokka ne babuusa amaaso oba ne bafuna ensonga z'abafuzi b'ekinnansi Abawalabu abalya enguzi, abatemu. Okulonda okw'ekika ekyo kutyoboola abakulembeze ba kampeyini abawagira Palestina era kutyoboola emisingi gy'okwenkanankana n'eddembe ly'obuntu." <ref name="Stop">{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhaibrown-stop-blaming-israel-for-every-grievance-in-the-middle-east-2277726.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/voices/commentators/yasmin-alibhai-brown/yasmin-alibhaibrown-stop-blaming-israel-for-every-grievance-in-the-middle-east-2277726.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|title=Yasmin Alibhai-Brown: Stop blaming Israel for every grievance in the Middle East|work=The Independent|first=Yasmin|last=Alibhai-Brown|date=2 May 2011|access-date=29 May 2014}}</ref> Brown emabegako yavumirira abakola kampeyini z'amawanga amatono okulwanyisa obusosoze mu mawanga okulemererwa okwogera ku bazungu abakoseddwa ebikolobero ebiva ku mawanga, nga kiraga nti baalina omusango gw'emitendera ebiri . Ng'alaga emisango ng'okuttibwa kwa Ross Parker, Alibhai-Brown yawandiika nti: "Empisa zaffe tezirina mugaso okuggyako nga bonna abakoseddwa okufa kuno okutaliimu makulu balina kyenkanyi", n'agattako "okutwala abamu abakoseddwa ng'abasaanira okuvumirira okusinga abalala tekisonyiyibwa era kulya mu nsi olukwe mu kulwanyisa obusosoze mu mawanga kwennyini".<ref name="Evening Standard">{{cite news|last=Alibhai Brown|first=Yasmin|title=When the victim is white, does anyone care?|url=http://goliath.ecnext.com/coms2/gi_0199-9282049/When-the-victim-is-white.html|access-date=28 July 2011|work=[[Evening Standard]]|date=26 October 2006|location=London}}</ref><ref name="Independent1">{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/black-racism-is-every-bit-as-bad-as-white-racism-596435.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20100131192554/https://www.independent.co.uk/opinion/commentators/yasmin-alibhai-brown/black-racism-is-every-bit-as-bad-as-white-racism-596435.html|archive-date=31 January 2010|url-status=live|location=London|work=The Independent|first=Yasmin|last=Alibhai-Brown|title=Black racism is every bit as bad as white racism|date=3 February 2003|access-date=28 July 2011}}</ref>
Mu Gwokutaano 2012, Alibhai-Brown yafuna ebbaluwa ey’emiko esatu etamanyiddwa mannya ng’egamba nti ng’omusindika yali muwala wa ssomero mu myaka gya 1970 ye (eyasindika atamanyiddwa mannya) yali atulugunyizibwa omukozi wa BBC omukugu Stuart Hall . Oluvannyuma lwa Alibhai-Brown okuyisa ebbaluwa eno ku poliisi, okunoonyereza kwatandikibwawo, okutuuka ku ntikko Hall n’akwatibwa n’aggulwako emisango mingi egy’okusobya ku mwana. Nga 16 Ogwokuna 2013, Hall yakkiriza omusango gw’okusobya ku bawala 13, okuva ku myaka mwenda okutuuka ku 17, mu kiseera kya 1967–86. Poliisi yasiima ebikolwa bya Alibhai-Brown bye byayamba nnyo okuleetawo okunoonyereza ku bulamu bwa Hall obwayita.<ref>{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/how-i-exposed-stuart-halls-sex-abuse-yasmin-alibhaibrown-on-the-letter-that-kickstarted-the-investigation-8601517.html|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220507/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/how-i-exposed-stuart-halls-sex-abuse-yasmin-alibhaibrown-on-the-letter-that-kickstarted-the-investigation-8601517.html|archive-date=7 May 2022|url-access=subscription|url-status=live|title=How I exposed Stuart Hall's sex abuse: Yasmin Alibhai-Brown on the letter that kick-started the investigation|work=The Independent|date=3 May 2012|access-date=3 May 2013|author=Alibhai-Brown, Yasmin}}</ref>
Mu 2016, Alibhai-Brown yawangula engule ya Columnist of the Year Broadsheet mu mpaka za British Press Awards.<ref>{{Cite web |last=Ltd |first=Magstar |title=Press Awards |url=http://www.pressawards.org.uk/page-view.php?pagename=winners-2016 |access-date=29 March 2017 |website=www.pressawards.org.uk |language=EN-GB}}</ref> Mu 2017, yafuna engule ya "Outstanding Contribution to Media Award" mu mpaka za Asian Media Awards, ezaaweebwa Sarfraz Manzoor.<ref>{{cite web |date=30 October 2017 |title=Yasmin Alibhai-Brown presented with Outstanding Contribution to Media Award 2017 |url=https://www.asianmediaawards.com/yasmin-alibhai-brown-presented-outstanding-contribution-media-award-2017/ |access-date=6 June 2024 |website=Asian Media Awards}}</ref>
Alibhai-Brown yalondebwa okuba Fellow w'ekibiina kya Royal Society of Literature mu 2022.<ref>{{Cite news|last=Shaffi|first=Sarah|last2=Knight|first2=Lucy|date=2022-07-12|title=Adjoa Andoh, Russell T Davies and Michaela Coel elected to Royal Society of Literature|language=en-GB|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/books/2022/jul/12/adjoa-andoh-russell-t-davies-and-michaela-coel-elected-to-royal-society-of-literature|access-date=2023-06-23|issn=0261-3077}}</ref>
== Londa ensengeka y’ebitabo ==
* ''Langi y’omukwano: Enkolagana y’amawanga agatabuddwa'' (ne Anne Montague) (1992). London: Virago .
* ''Obusosoze mu mawanga (Endowooza)'', (ne Colin Brown) (1992). Hodder Wayland nga ye . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-85210-651-4|<bdi>1-85210-651-4</bdi>]]
* ''Tewali Kifo Nga Awaka'' (1995). London: Virago . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-85381-642-6|<bdi>1-85381-642-6</bdi>]]
* ''Langi Entuufu'' (1999). London: Ekitongole ekikola ku kunoonyereza ku nkola ya gavumenti . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-86030-083-9|<bdi>1-86030-083-9 ku ssimu</bdi>]]
* ''Tulowooza nti Tuli Ani? Okulowooza ku Bungereza Empya'' (2000). London: Ensolo ekika kya Penguin . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-14-025598-2|<bdi>0-14-025598-2</bdi>]]
* ''Oluvannyuma lw’obuwangwa obw’enjawulo'' (2000). London: Ekitongole ekikola ku nsonga z’ebweru . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-9535598-8-2|<bdi>0-9535598-8-2 ku ssimu</bdi>]]
* ''Enneewulira ezitabuliddwa: Obulamu Obuzibu obw’Abangereza ab’amawanga agatabuddwa'' (2001). London: Ekitongole ky’amawulire eky’abakyala . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/0-7043-4706-7|<bdi>0-7043-4706-7 ku ssimu</bdi>]]
* ''Abamu ku mikwano gyange egy’oku lusegere Be...'' (2004). London: Ekitongole kya Politico . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-84275-107-7|<bdi>1-84275-107-7 ku ssimu</bdi>]]
* ''Ekitabo ky’okufumba ky’omusenze: Ekijjukizo ky’omukwano, okusenguka n’emmere'' (2008). Ebitabo bya Portobello . Ekitabo ekipya (2010) Ebitabo bya Granta . [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-1846270840|<bdi>978-1846270840 ku ssimu</bdi>]]
* ''Okugaana Okubikka'' (2014). Ekitongole ky'okufulumya ebitabo ekya Biteback .
* ''Bungereza ey’enjawulo; Okukola Eggwanga ery’okwegomba'' (2015). Ebitabo bya Portobello. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-1846274190|<bdi>978-1846274190 ku ssimu</bdi>]]
* ''Mu Kulwanirira Obutuufu bw'Ebyobufuzi'' (2018). Ekitongole ky’okufulumya ebitabo ekya Biteback. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-1785904141|<bdi>978-1785904141 ku ssimu</bdi>]]
* ''Abakyala abakuba ebikonde: Abakyala ataano abakulembeze nga emboozi zaabwe olina okumanya'' (2020). Ekitongole ky’okufulumya ebitabo ekya Biteback. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-1785904769|<bdi>978-1785904769 ku ssimu</bdi>]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.independent.co.uk/author/yasmin-alibhai-brown Empagi] ku lupapula lwa ''The Independent''
* [https://www.theguardian.com/profile/yasminalibhaibrown Etterekero ly’empagi ku lupapula] lwa ''The Guardian''
* [https://www.newstatesman.com/author/yasmin-alibhai-brown Yasmin Alibhai-Brown mu] firimu ya ''New Statesman''
* [https://web.archive.org/web/20160916060539/http://journalisted.com/yasmin-alibhaibrown Emiko gyafulumizza] ku Journalisted
* Yasmin Alibhai-Brown
fcgeqfojfc1ctsb5xb7u4ql7udg4fom
Abdul Karim Watambala
0
13799
55733
52762
2026-06-19T05:27:34Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55733
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdul Karim Watambala''' (yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 2000) Munnayuganda [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannyira mu [[makkati]] mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2023-07-05 |title=Karim Watambala extends stay at Vipers |url=https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209172021/https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-04-03 |title=Watambala wins it for Vipers against resilient Lugazi at Kitende |url=https://kawowo.com/2025/04/03/watambala-wins-it-for-vipers-against-resilient-lugazi-at-kitende/ |access-date=2025-08-15 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Vipers agree new contract with Watambala |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/14/vipers-agree-new-contract-with-watambala/ |access-date=2025-08-15 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Vipers SC ===
Watambala yakuzibwa okuva mu ttiimu ya St.Mary's SS Kitende okudda mu Vipers SC ey'abakulu mu sizoni ya 2019-2020. Yakola kyamaanyi okuyambako ttiimu eno okuwangula ekikopo kya [[Uganda Premier League]] mu sizoni ye esooka.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-03 |title=Special Report: The meteoric rise of Karim Watambala |url=https://www.fufa.co.ug/special-report-the-meteoric-rise-of-karim-watambala/ |url-status= |archive-date= |access-date=2025-08-15 |website=FUFA}}</ref>
Mu Gwomusanvu 2023, Watambala yakola endagaano empya ey’okwongezaayo emyaka ebiri ne Vipers SC, n’asigala okutuuka mu 2025. Azannye emipiira gya liigi 72, n’ateeba ggoolo 7, omuli n’okuteeba ggoolo enkulu ey’ekyenkanyi bwe baali bazannya [[BUL Jinja FC|BUL FC]] ekyagiyamba okunyweza ekikopo kya sizoni ya 2023-2024.<ref name=":1"/><ref name=":1"/>
== Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna ==
Watambala yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga omulundi ogwasooka mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya empaka z’amawanga ga Afirika eza 2020, oluvannyuma lw’okwolesa omutindo mu sizoni ye eyasooka mu Vipers SC.<ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2019-10-14 |title=CHAN 2020: Watambala Gets Maiden Cranes Call Up |url=https://chimpreports.com/chan-2020-watambala-gets-maiden-cranes-call-up/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
Nga13, Ogwekkuminoogumu 2020, lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu mu mupiira]] gw’okusunsulamu abalizannya ekikopo kya Afirika ne [[South Sudan]], y’ayingizibwa oluvannyuma mu mupiira gwe bawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-13 |title=Watambala delighted to make Cranes senior debut |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/13/watambala-delighted-to-make-cranes-senior-debut/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref>
== Ebitiibwa ==
=== Vipers SC ===
* Uganda Premier League: 2019-2020, 2021-2022, 2022-2023, 2023-2024<ref name=":1"/><ref name=":2">{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=2025-07-15 |title=Karim Watambala: Midfielder Set For Contract Extension |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/15/karim-watambala-midfielder-set-for-contract-extension/ |access-date=2025-08-15 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
* Uganda Cup: 2019-2020, 2022-2023, 2024-2025<ref name=":2" />
== Laba ne ==
* Allan Okello
* Reagan Mpande
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
ag4cfbc9xudv039n9e19vbjol9qz4ew
Reagan Mpande
0
13800
55737
52884
2026-06-19T05:28:37Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55737
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Reagan Mpande''' (yazaalibwa nga 7 Ogwokutaano 2000) Munnayuganda [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya ng'omuteebi mu kiraabu ya [[Uganda Premier League]] [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>{{Cite web |date=2025-08-10 |title=Mpande: Believe the hype, a new star is born |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mpande-believe-the-hype-a-new-star-is-born-5150224 |access-date=2025-08-15 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2025-06-27 |title=I’m Ready to Help My Country Achieve More—Mpande Vows Ahead of CHAN 2024 |url=https://chimpreports.com/im-ready-to-help-my-country-achieve-more-mpande-vows-ahead-of-chan-2024/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Reagan Mpande - Profile |url=https://www.ugandafootball.com/player.php?t=ufp0004388 |access-date=2025-08-14 |website=www.ugandafootball.com |language=en}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Gy'eyasooka okuzannyira ===
Mpande omupiira yagutandikira mu liigi ya FUFA Juniors League ne [[Tooro United FC|ttiimu ya Soana]] eyagenda mu maaso okuwangula ekikopo kino mu sizoni ya 2016-2017.<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-10 |title=Mpande: Believe the hype, a new star is born |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mpande-believe-the-hype-a-new-star-is-born-5150224 |access-date=2025-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yali mukulembeze mu Bishops SS esangibwa mu disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] nga Ow'ebyemizannyo mu 2017-2018.<ref name=":0" />
=== Arua Hills ===
Omupiira gwe ogw’ekikugu yagutandikira mu [[Arua Hills]] n’azannya emipiira 29, n’ateeba ggoolo 10.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2022-11-27 |title=Arua Hill beat Ondu to end four-match losing streak |url=https://kawowo.com/2022/11/27/arua-hill-beat-ondu-to-end-four-match-losing-streak/ |access-date=2025-08-14 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
=== SC Villa ===
Mu 2024, Mpande y'egatta ku SC Villa ezannyira mu [[liigi ya Uganda Premier]] n'azannyira ttiimu eno emipiira 28 n’ateeba ggoolo ssatu.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Reagan Mpande (Villa) Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/mpande-reagan/pSGqHAR5/ |access-date=2025-08-14 |website=www.flashscore.com |language=en}}</ref>
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
Mpande yakiikirira ttiimu y'omupiira gw'eggwanga lye emanyiddwa nga [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] mu mpaka za African Nations Championship eza 2024 mu mupiira ogwaggulawo ne [[Algeria]], yateeba mu mupiira gwe ogwokubiri ne [[Guinea]] mu ddakiika ya 31 nga eno ye ggoolo ye eyasooka mu Uganda cranes.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-06-21 |title=CHAN 2024: Uganda Cranes Squad released, starts training on Monday - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/21/chan-2024-uganda-cranes-squad-released-starts-training-on-monday/ |access-date=2025-08-14 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-08-10 |title=After seeing off Guinea, Uganda preps for Niger |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/after-seeing-off-guinea-uganda-preps-for-niger-5149412 |access-date=2025-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2025-08-08 |title=CHAN 2024: Uganda Cranes thump Guinea in dominant victory |url=https://kawowo.com/2025/08/08/chan-2024-uganda-cranes-thump-guinea-in-dominant-victory/ |access-date=2025-08-14 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2025-08-14 |title=CHAN destiny in Cranes' hands |url=https://observer.ug/sports/chan-destiny-in-cranes-hands/ |access-date=2025-08-14 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Jude Ssemugabi
* Allan Okello
* Rogers Mato
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20260106055457/https://upl.ug/player/reagan-mpande-arua-hill-sc-7/ Uganda Premier League]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
gcb7amb7mxllksag8xvz8xgx7p5bfdw
Ibrahim Mugulusi
0
13801
55738
52838
2026-06-19T05:28:59Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55738
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ibrahim Mugulusi''' (yazaalibwa 22,Ogwekkuminoogumu 1997)<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-10-06 |title=Ibrahim Mugulusi - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/player/ibrahim-mugulusi/ |access-date=2025-07-23 |language=en-US}}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannya mu makkati ku [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name=":0" />
== Okuzannyira kiraabu ==
Ibrahim omupiira yagutandikira mu [[Busoga United Football Club|Busoga United]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2020 nga tanegatta ku Kampala University ne [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-01 |title=Transfers: Mugulusi, Madoi officially unveiled at BUL FC |url=https://kawowo.com/2020/08/01/transfers-mugulusi-madoi-officially-unveiled-at-bul-fc/ |access-date=2025-07-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yakola endagaano ne BUL FC mu August 2020 n'ayongera endagaano ye mu Gwomukaaga 2024 okutuuka mu Gwomukaaga 2026.<ref>{{Cite web |last=Remmy |first=Kintu |date=2022-04-12 |title=NEWS: TWO PLAYERS SIGN CONTRACT EXTENSIONS. - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/news-two-players-sign-contract-extensions/ |access-date=2025-07-23 |language=en-US |archive-date=2025-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250916171906/https://bulfc.co.ug/news-two-players-sign-contract-extensions/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebitiibwa ==
Yali mu ttiimu ya BUL FC eyatuuka ku fayinolo ya Uganda Cup mu 2021, n’emalira mu ky0kubiri mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]].<ref>{{Cite web |date=2021-09-26 |title=Vipers thrash BUL in final to clinch Uganda Cup title |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/09/26/vipers-thrash-bul-in-final-to-clinch-uganda-cup-title/ |access-date=2025-07-23 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Mu sizoni ya 2022/23 mu kikopo kya CAF Confederation Cup, yeetaba n'okuvuganya mu mupiira gwa ssemazinga ne BUL FC oluvannyuma lw'okuwangula ekikopo kya Uganda Cup.<ref>{{Cite web |date=2022-09-07 |title=CAF Confederation Cup: BUL holds Future at Kitende |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/07/caf-confederation-cup-bul-holds-future-at-kitende/ |access-date=2025-07-23 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
05xquab2v3l6tc1u6qz6d9qzy4yturz
Najib Yiga
0
13803
55740
52866
2026-06-19T05:29:24Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55740
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Najib Yiga''' (yazaalibwa 18 Ogwekkumineebiri, 2002)<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-12 |title=Najib Yiga: Forward completes loan move to Kitara |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/09/12/najib-yiga-forward-completes-loan-move-to-kitara/ |access-date=2025-07-22 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya ku lugoba oluteebi /makkati mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>{{Cite web |date=2024-07-08 |title=Six new faces in SC Villa CECAFA squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/08/six-new-faces-in-sc-villa-cecafa-squad/ |access-date=2025-07-22 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Najib Yiga, mutabani wa Abdullah Yiga ne Annet Nabukenya okuva e [[Mubende (disitulikit)|Mubende]].<ref name=":1">{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2019-04-14 |title=Profiles of the 21 players representing Uganda Cubs at CAF U17 AFCON |url=https://kawowo.com/2019/04/14/profiles-of-the-21-players-representing-uganda-cubs-at-caf-u17-afcon/ |access-date=2025-07-22 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Yiga y'egomba [[Halid Lwaliwa]], era mu mupiira akozesa kugulu kwa kkono.<ref name=":1" /> Yawangula engule za liigi ssatu (2020, 2022, 2023) ne Uganda Cup bbiri (2021, 2023) ne Vipers.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-06-22 |title=Najib Yiga moves to SC Villa |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/22/najib-yiga-moves-to-sc-villa/ |access-date=2025-07-22 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Yiga yatandika ng’ayita mu ttiimu y’essomero lya St. Mary’s Kitende ne Vipers Junior Team,<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2019-05-20 |title=Vipers starlets inspire Kitende to Copa glory |url=https://viperssc.co.ug/2019/05/20/vipers-starlets-inspire-kitende-to-copa-glory/ |access-date=2025-07-22 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-09-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250914075746/https://viperssc.co.ug/2019/05/20/vipers-starlets-inspire-kitende-to-copa-glory/ |url-status=dead }}</ref> baamuwola mu [[Kitara FC]] mu sizoni ya 2023–24 (nazannya emipiira mukaaga mu liigi) ng’akyalina endagaano ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]<ref name=":0"/> era mu Gwomukaaga 2024, y'egatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref name=":2"/>
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
'''Uganda U-17 (The Cubs):''' Yiga yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z’abavubuka.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-01 |title=Vipers quintet receive Hippos U-20 call-ups |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/01/vipers-quintet-receive-hippos-u-20-call-ups/ |access-date=2025-07-22 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250803213640/https://viperssc.co.ug/2020/11/01/vipers-quintet-receive-hippos-u-20-call-ups/ |url-status=dead }}</ref>
'''Uganda U-20 (The Hippos):''' yalondebwa mu ttiimu ey’ekiseera ey’okusunsulamu abagenda okuzannya mu mpaka za U-20 AFCON eza 2021, oluvannyuma n’atandika n’okuzannya emipiira egy'enkizo mu mpaka za AFCON U-20 eza 2021 e [[Mauritania]].<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-02-10 |title=Uganda U20 Team off to Mauritania for AFCON Finals |url=https://www.fufa.co.ug/2021-afcon-u20-finals-uganda-hippos-departs-for-mauritania/ |access-date=2025-07-22 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
'''Uganda U-23 (The Kobs)''' : Yiga yavuganya mu mipiira egy’okusunsulamu mu mpaka za CECAFA U-23 Challenge Cup eza 2021, n’ateeba mu mupiira gwe bawangula [[Democratic Republic of Congo]] ggoolo 1-0 ate n’addamu mu kuwangula [[Eritrea]] ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-07-28 |title=CECAFA U23: Uganda Edge Eritrea to Finish Fifth |url=https://chimpreports.com/cecafa-u23-uganda-edge-eritrea-to-finish-fifth/ |access-date=2025-07-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
fkx0zgfe3dybxh712o1fdibgzr6c034
Marvin Joseph Youngman
0
13804
55741
52493
2026-06-19T05:29:40Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55741
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Marvin Joseph Youngman''' (yazaalibwa 5,Ogwokutaano 1998)<ref name=":0">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2022-07-06 |title=Welcome to Vipers SC, Marvin Joseph Youngman! |url=https://viperssc.co.ug/2022/07/06/welcome-to-vipers-sc-marvin-joseph-youngman/ |access-date=2025-07-21 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209180123/https://viperssc.co.ug/2022/07/06/welcome-to-vipers-sc-marvin-joseph-youngman/ |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya makkati mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]. Joseph Youngman yazaalibwa mu [[Fort Portal|kibuga Fort Portal]] mu maka ga Michael Asaba ne Eve Asaba.<ref name=":1">{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2022-04-05 |title=Marvin Youngman: The Bright Stars FC midfielder taking his baby steps in the Uganda Cranes |url=https://www.fufa.co.ug/marvin-youngman-the-bright-stars-fc-midfielder-taking-his-baby-steps-in-the-uganda-cranes/ |access-date=2025-07-21 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> Youngman yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga nga Uganda Cranes y'etegekera empaka za AFCON Qualifiers eza 2023.<ref name=":2">{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2022-04-05 |title=Marvin Youngman: The Bright Stars FC midfielder taking his baby steps in the Uganda Cranes |url=https://www.fufa.co.ug/marvin-youngman-the-bright-stars-fc-midfielder-taking-his-baby-steps-in-the-uganda-cranes/ |access-date=2025-07-21 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Obuyigirize ==
Youngman yasomera ku St. Charles Lwanga Nursery, Buhinga Primary School, Fort Portal SS, Kibiito SS, St. Juliana High School, ne Masaka SS nga tannegatta ku Bright Stars FC okugisambira mu butongole.<ref name=":2"/> Yatandika omupiira mu buvubuka ku Friends of Soccer Academy e Fort Portal wansi w'omutendesi Gore Muhammad era yazannya mu mpaka z'ebitundu n'amasomero nga Airtel Rising Stars ne Masaza Cup (ng'asambira [[Busunju|Busujju]] ne Bulemeezi).<ref name=":1"/>
== Okuzannyira kiraabu ==
Vipers Sports Club, 2020 – 2022: Soltilo Bright Stars FC, 2017 – 2019: Hima FC (Kasese), Busujju (tiimu ya Ssaza), Bulemezi (tiimu ya Ssaza), Friend of Soccer Academy (Fort Portal).<ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
7tc5qh0ldu3c2vz259kj2jibdw2lu5y
Julius Poloto
0
13805
55742
52640
2026-06-19T05:30:25Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55742
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Julius Poloto''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 1999)<ref>{{Cite web |date=1999-09-08 |title=Julius POLOTO – KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/julius-poloto/ |access-date=2025-07-21 |language=en-US}}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] azannya mu makkati mu [[Kampala Capital City Authority FC]], emanyiddwa ennyo nga KCCA FC, mu [[liigi ya Uganda Premier]]. Poloto yaliko kapiteeni wa ttiimu z’eggwanga zombi eza Uganda ez'abali wansi w'emyaka 17 ne 20.<ref>{{Cite web |date=2018-03-27 |title=Poloto Named U-20 National Team Captain – KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/poloto-named-u-20-national-team-captain/ |access-date=2025-07-21 |language=en-US |archive-date=2018-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180813041835/http://www.kccafc.co.ug/poloto-named-u-20-national-team-captain/ |url-status=dead }}</ref> Yakola ng’omumyuka wa kapiteeni era kapiteeni wa kiraabu mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu sizoni ya 2023/24 ng’adda mu bigere bya Benjamin Ochan eyali kapiteeni wa kiraabu okumala sizoni bbiri.<ref>{{Cite web |date=2023-08-04 |title=KCCA FC confirms team captains |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/04/kcca-fc-confirms-team-captains/ |access-date=2025-07-21 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref>
Julius Poloto yava ku katebe n’ateeba ggoolo eyasalawo nga KCCA ewangula Gaddafi ggoolo 1-0 mu Gwokuna 2023, n’ekuuma emipiira gy’omutendesi Jackson Mayanja egya liigi nga takubiddwa.<ref>{{Cite web |date=2023-04-29 |title=UPL: Poloto strikes KCCA past Gaddafi |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/04/29/upl-poloto-strikes-kcca-past-gaddafi/ |access-date=2025-07-21 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okuzannyira kiraabu ==
Julius Poloto yatandika okusoma Siniya ku Kasawo Secondary School, oluvannyuma ne yeegatta ku Amus College School, gye yazannyira mu mpaka z’eggwanga eza 2015.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-03-29 |title=Uganda U-20 captain Poloto vows to deliver service above self |url=https://kawowo.com/2018/03/29/uganda-u-20-captain-poloto-vows-to-deliver-service-above-self/ |access-date=2025-07-21 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]], gye yava ne yeegatta ku KCCA Football Academy. Yafuna okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu mu 2017<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2019-12-04 |title=Poloto returns as KCCA brush aside Proline |url=https://kawowo.com/2019/12/04/poloto-returns-as-kcca-brush-aside-proline/ |access-date=2025-07-21 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> wansi w'omutendesi Mike Mutebi ng’ali wamu n’abazannyi nga Allan Okello ne Peter Magambo.<ref>{{Cite web |date=2024-10-26 |title=Mubiru bemoans Poloto injuries |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mubiru-bemoans-poloto-injuries--4802830 |access-date=2025-07-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Poloto era alina akakwatene Bukedi College mu mpaka z’abavubuka.
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
Poloto yali kapiteeni wa ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 20 mu mpaka za CAF U-20 eza 2018,<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-03-29 |title=Uganda U-20 captain Poloto vows to deliver service above self |url=https://kawowo.com/2018/03/29/uganda-u-20-captain-poloto-vows-to-deliver-service-above-self/ |access-date=2025-07-21 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> n'ateeba ggoolo nga bazannya South Sudan ne Cameroon.<ref>{{Cite web |title=10-man Uganda Hippos Humble South Sudan 5–1 : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/10-man-uganda-hippos-humble-south-sudan-5-1 |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu 2014, yazannya mu ttiimu ya Uganda eya U-17, n'ateeba mu mupiira gwe bawangula Rwanda ggoolo 4-0.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-07-19 |title=CAF 2015 Under 17 QUALIFIER: Uganda humiliates Rwanda 4 – 0 (1st leg) |url=https://www.fufa.co.ug/caf-2015-under-17-qualifier-uganda-vs-rwanda-1st-leg/ |access-date=2025-07-21 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> Mu 2018, yali omu ku baayitibwa ku ttiimu ya Uganda Cranes ey'okwetegekera okwetaba mu mpaka za AFCON wadde yali tanazannya ku ttiimu enkulu.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2018-09-26 |title=Okello,Poloto Named In Cranes Provisional Squad For Lesotho Double Header |url=https://chimpreports.com/okellopoloto-named-in-cranes-provisional-squad-for-lesotho-double-header/ |access-date=2025-07-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
q2szoc53wex7sir6u8gupce818lz2w7
Joshua Lubwama
0
13812
55743
52403
2026-06-19T05:30:44Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55743
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joshua Lubwama''' amanyiddwa nga '''Letti, Song, Tallest Muganda''' <ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-22 |title=KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje |url=https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports}}</ref>(yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1998) Munnayuganda [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi]] mu ttiimu ya [[Uganda Revenue Authority SC]] (URAFC). Lubwama yafuna obumanyirivu ku ddaala ly'ensi yonna bwe y'akiikirira Uganda mu mpaka za CAF Champions League beach soccer eza Africa Cup of Nations (AFCON) e Mozambique.<ref>{{Cite web |date=2023-01-09 |title=URA announce the signing of Joshua Lubwama from Wakiso Giants |url=https://swiftsportsug.com/2023/01/09/ura-announce-the-signing-of-joshua-lubwama-from-wakiso-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=Swift Sports Uganda}}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Lubwama yazaalibwa mu ddwaaliro lya Kasana Health Centre IV e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]], eri Eric Kigozi Ssebwalunyo ne Annet Ggaliwango. Joshua Lubwama muganda wa Hannington Sebwalunyo (azannyira National Enterprise Corporation FC). Okusoma yakutandikira ku African Outreach Academy e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]] okusoma pulayimale, oluvannyuma n’agenda ku Ndejje Secondary School okusoma O-Level ne A-Level. Oluvannyuma y'egatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli mu by'obulamu bw'obwongo n'eby'empisa mu bantu."<ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-22 |title=KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje |url=https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2017">Isabirye, David (2017-09-22). [https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ "KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref>
Lubwama yagamba nti Daniel Kasoma ( [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ) ne Nicholas Kabonge (kapiteeni wa Kampala University era omuzannyi wa Lungujja Galaxy) be bamu ku b'azannyi b'asinga okwagala ku bazannye nabo",<ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-22 |title=KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje |url=https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2017">Isabirye, David (2017-09-22). [https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ "KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref> wamu ne Alexander Song, Kanu Nkwanko, [[Tony Mawejje|Tonny Mawejje]] ng'agweyegomba.<ref name="Isabirye" />
== Okuzannyira kiraabu ==
Nga 1 Ogwomwenda, 2023, omuzannyi ono yava mu Wakiso Giants n’agenda mu [[Uganda Revenue Authority SC|URA FC]] mu Uganda gy’azannyira kati. Mu Gwoluberyeberye 2020, yali yakava mu [[Kampala Capital City Authority FC]] n’adda mu Wakiso Giants, nga kino kyali ky'amaanyi mu kuzannyira kiraabu za Uganda ez’oku ntikko mu Premier.
Edda, Lubwama yazannyirako Luweero United, [[BUL Jinja FC]] ne Ndejje University FC nga tannaba kwegatta ku Wakiso Giants. Era abadde ku ttiimu ya Uganda ey’eggwanga ey’omupiira gwa bbiici (Sand Cranes) eyalondebwa n'eyetaba mu mpaka za AFCON Beach Soccer e'omuddiringanwa. Lubwama yazannyirako St. Lawrence University Beach Soccer Club mu liigi y'eggwanga eya Beach Soccer League.<ref>{{Cite web |date=2023-01-09 |title=URA Football Club signs Lubwama from Wakiso Giants |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/01/09/ura-fc-sign-lubwama-from-wakiso-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa ==
* Nnantameggwa wa Luweero Kids League (Ekikopo ky'omusujja gw'annamusuna<ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-22 |title=KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje |url=https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2017">Isabirye, David (2017-09-22). [https://kawowo.com/2017/09/22/know-your-stars-lanky-midfielder-joshua-lubwama-inspired-by-uganda-cranes-star-mawejje/ "KNOW YOUR STARS: Lanky midfielder Joshua Lubwama inspired by Uganda Cranes star, Mawejje"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref>
* Omuzannyi w'omwaka 2012 – Ndejje SSS<ref name="Isabirye" />
* Ow'ebyemizannyo ow'omwaka Makerere University 2014<ref name="Isabirye" />
* 2015 & 2016, Okukwata ekyokubiri Ssaaza Buleemezi<ref name="Isabirye" />
* Emizannyo gya yunivasite ya East Africa (2014) – Omupiira <ref name="Isabirye" />
* Omuzannyi w'olunaku wakati wa UFL ne Kampala University, Kyambogo (Quarter final)<ref name="Isabirye" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
imqdul5jqvxl7slayitsof07l5a6506
Jack Komakech
0
13813
55744
52415
2026-06-19T05:31:12Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55744
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Jack Komakech''' (yazaalibwa 31,Ogwomusanvu 2002) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu era azannya ng'omukwasi wa ggoolo mu kiseera kino azannyira[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] era ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'abasajja eya Yuganda]](Uganda Cranes).<ref>{{Cite web |date=2021-02-26 |title=Uganda Hippos living Afcon dream |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-hippos-living-afcon-dream--3305918 |access-date=2025-07-19 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yawangula engule ya Fortebet Real Stars ey'abuli mwezi mu Gwokubiri 2021.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-03-03 |title=Jack Komakech's mother initially stopped him from playing football |url=https://kawowo.com/2021/03/03/jack-komakechs-mother-initially-stopped-him-from-playing-football/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Komakech yazaalibwa Billy Okot ne Achira Florence Okot mu [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-03-03 |title=Jack Komakech's mother initially stopped him from playing football |url=https://kawowo.com/2021/03/03/jack-komakechs-mother-initially-stopped-him-from-playing-football/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (2021-03-03). [https://kawowo.com/2021/03/03/jack-komakechs-mother-initially-stopped-him-from-playing-football/ "Jack Komakech's mother initially stopped him from playing football"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref> Yegatta ku Ascent Soccer Academy gye yafuukira omukwasi wa ggoolo eyasooka mu ttiimu za Uganda ez'abali wansi w'emyaka 17 ne 20.<ref name=":0" /> Era yasomerako ku Kings Way High School Entebbe okusoma siniya nga tannaba kwegatta ku St. Mary's Senior Secondary School.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-08-30 |title=Jack Komakech Pens Five-year Deal With UPL Giants |url=https://chimpreports.com/jack-komakech-pens-five-year-deal-with-upl-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Okuzannya omupiira ==
Komakech yatandika okuzannya omupiira ne Ascent Soccer Academy nga tannaba kwegatta ku ttiimu z’eggwanga ez'abali wansi w'emyaka 17 ne 20.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-09-16 |title=Jack Komakech: Uganda U-20 goalkeeper targeted by South African top club |url=https://kawowo.com/2020/09/16/jack-komakech-uganda-u-20-goalkeeper-targeted-by-south-african-top-club/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mbabazi |first=Grace Lindsay |title=Bashir Mutanda's COSAFA dream shattered by knee injury; Birungi replaces him |url=https://nilepost.co.ug/news/44750/bashir-mutandas-cosafa-dream-shattered-by-knee-injurybirungi-replaces-him |access-date=2025-07-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Komakech yakola endagaano ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] ku ntandikwa ya sizoni ya 2021/2022 okudda mu bigere bya Sekajja Bashir.<ref name=":1">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-08-30 |title=Jack Komakech Pens Five-year Deal With UPL Giants |url=https://chimpreports.com/jack-komakech-pens-five-year-deal-with-upl-giants/ |access-date=2025-07-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAbdusalam2021">Abdusalam, Kigozi (2021-08-30). [https://chimpreports.com/jack-komakech-pens-five-year-deal-with-upl-giants/ "Jack Komakech Pens Five-year Deal With UPL Giants"]. ''ChimpReports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
* Fortebet Real Stars Monthly Accolade– Gwakubiri 2021
* Yakola bulungi mu kiseera kya U‐20 AFCON: teyateebwa mu mipiira ebiri, yakubwa ggoolo ssatu zokka, okukwata peneti nga bazannya Burkina Faso.<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-03-02 |title=Komakech, Kobugabe Crowned Fortebet Real Stars of February |url=https://chimpreports.com/komakech-kobugabe-crowned-fortebet-real-stars-of-february/ |access-date=2025-07-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
* Yasiimibwa ku Route 256 mu Kampala; yakkirizibwa nnyina Achira Florence, eyasooka okumugaana okuzannya omupiira amaanyi agateeke mu kusoma.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-03-03 |title=Jack Komakech's mother initially stopped him from playing football |url=https://kawowo.com/2021/03/03/jack-komakechs-mother-initially-stopped-him-from-playing-football/ |access-date=2025-07-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2021">Isabirye, David (2021-03-03). [https://kawowo.com/2021/03/03/jack-komakechs-mother-initially-stopped-him-from-playing-football/ "Jack Komakech's mother initially stopped him from playing football"]. ''Kawowo Sports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-19</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
sqxfr7tgj53vfx4rt7026a4clvtfocu
Michael Kagiri
0
13814
55745
52424
2026-06-19T05:31:29Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55745
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Michael Kagiri''' (yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 1969) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya nga [[omukwasi wa ggoolo]].
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Kagiri yali muyizi mu siniya ku St. Juliana ne Katende SS gye yatandikira olugendo lwe mu mupiira.<ref>{{Cite web |title=Michael·Kagiri stats and transfer history - AiScore |url=https://www.aiscore.com/player-michael%C2%B7kagiri/g6763i266elh97r |access-date=2025-07-15 |website=www.aiscore.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kironde |first=Baron |date=2020-10-14 |title=Onduparaka Acquires Junior Akena, Michael Kagiri |url=https://sportsnation.co.ug/onduparaka-acquires-junior-akena-michael-kagiri/ |access-date=2025-07-15 |website=SportsNation |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2024-01-07 |title=Muhoroni Youth in contract renewal talks with Ugandan goalkeeper |url=https://www.pulsesports.co.ke/football/story/muhoroni-youth-in-contract-renewal-talks-with-ugandan-goalkeeper-2024010708572861038 |access-date=2025-07-15 |website=Pulse Sports Kenya |language=en}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Michael Kagiri yazannyira [[Express FC]] mu sizoni ya 2024/2025. Endagaano eno yagiteekako omukono nga 18 Ogwomunaana 2024 oluvannyuma lw’okuva mu URA.<ref>{{Cite web |title=FlashFootball: Michael Kagiri (Express) Stats, Career, Transfers |url=https://www.flashfootball.com/player/kagiri-michael/f3oGrCYi/ |access-date=2025-07-15 |website=www.flashfootball.com |language=en}}</ref> Era yazannyirako Muhoroni Youth mu mpaka z'amasaza ga Buganda oluvannyuma lw'okussa omukono ku ndagaano ya myezi mukaaga mu Gwomunaana 2023.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2024-01-07 |title=Muhoroni Youth in contract renewal talks with Ugandan goalkeeper |url=https://www.pulsesports.co.ke/football/story/muhoroni-youth-in-contract-renewal-talks-with-ugandan-goalkeeper-2024010708572861038 |access-date=2025-07-15 |website=Pulse Sports Kenya |language=en}}</ref>
Michael yeegatta ku [[Kitara FC|Kitara Football Club]] mu sizoni ya 2022/2023 n’ayamba kiraabu eno okuteekebwa ku ddaala lya Uganda ery’oku ntikko.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2024-01-07 |title=Muhoroni Youth in contract renewal talks with Ugandan goalkeeper |url=https://www.pulsesports.co.ke/football/story/muhoroni-youth-in-contract-renewal-talks-with-ugandan-goalkeeper-2024010708572861038 |access-date=2025-07-15 |website=Pulse Sports Kenya |language=en}}</ref> Yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[Onduparaka FC|Onduparaka]] nga sizoni ya 2020/2021 tennatandika. Yazannyira kiraabu eno ne sizoni ya 2021/2022.<ref>{{Cite web |last=Kironde |first=Baron |date=2020-10-14 |title=Onduparaka Acquires Junior Akena, Michael Kagiri |url=https://sportsnation.co.ug/onduparaka-acquires-junior-akena-michael-kagiri/ |access-date=2025-07-15 |website=SportsNation |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2020-10-14 |title=Onduparaka Sign Defender Akena, Goalkeeper Kagiri |url=https://chimpreports.com/onduparaka-sign-defender-akena-goalkeeper-kagiri/ |access-date=2025-07-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
4tvda8un2z6ttb8zkg8mxpfmb4k3l5p
Ssekiganda Ronald
0
13815
55746
52895
2026-06-19T05:31:55Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55746
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Ssekiganda''' (yazaalibwa 13 Ogwomwenda 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya mu makkati mu kiraabu ya Rwanda Premier League APR ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-09-26 |title=AS IT HAPPENED: SC Villa 2-1 BUL {{!}} Uganda Premier League 2024-2025 |url=https://kawowo.com/2024/09/26/live-sc-villa-vs-bul-uganda-premier-league-2024-2025/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-02-01 |title=SC Villa vs Maroons Preview: Ssemakula, Ssekiganda out for the Jogoos |url=https://kawowo.com/2024/02/01/sc-villa-vs-maroons-preview-ssemakula-ssekiganda-out-for-the-jogoos/ |access-date=2024-11-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":0">Kiplangat, Sang (2020). [https://www.goal.com/en-ke/news/ssekiganda-on-why-he-joined-sc-villa-matovu-returns-to-kyetume-fc/1am08urmcyzn715mfp5srs91qe "Ssekiganda on why he joined SC Villa, Matovu returns to Kyetume FC"].</ref>
== Obuto bwe ==
Ronald Ssekiganda yazaalibwa 13, Ogwomwenda 2003, mu [[Kampala]], Uganda. Yasomera ku St. Mary's Secondary School Kitende, gye yakulaakulanyiza obukugu bwe mu kuzannya omupiira n'okulaga ekitone kye ku ttiimu y'essomero.<ref>Admin (2023). [https://swiftsportsug.com/2023/06/30/sekiganda-signs-new-contract-with-sc-villa/ "Sekiganda signs new contract with SC Villa"].</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Olugendo lwa Ronald Ssekiganda olw'omupiira ogw'ekikugu lumulabye ng'azannyira kiraabu eziwerako mu Uganda, ng'akola kinene mu kuzannya mu makkati ga buli ttiimu. Yazannyirako ttiimu ya [[Lweza FC]] (2015–2016), Proline FC (2016–2018), [[Express FC]] (2018–2020), [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] (2020–2021).
=== Villa ===
Mu 2021, Ssekiganda yakola endagaano ne [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] .<ref>[https://thetouchlinesports.com/ronald-ssekiganda-masaza-tournament-mvp-joins-sc-villa/ "Ronald Ssekiganda: Airtel Masaza MVP joins SC Villa"]. ''Touchline Sports''. 26 August 2020. Retrieved 10 March 2025.</ref> Mu Gwomukaaga 2023, yaddamu okukakasa obweyamo bwe eri kiraabu eno bwe yassa omukono ku ndagaano empya. Mu Villa, y'ayambala omujoozi nnamba 13.
== Okuzannyira ku ddaala ly’ensi yonna ==
Ronald Ssekiganda yasooka okuyitibwa ku ttiimu ya Uganda Cranes, ttiimu y’eggwanga ey’omupiira mu 2021. Yateekebwa ku ttiimu y’okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2022 era okuva olwo afuuse eky’omuwendo eri ttiimu eno. Omutindo gwe gwalaga obusobozi bw’abazannyi abazannyira ewaka, okuvuganya ku mitendera egy’oku ntikko.<ref>{{Cite web |date=2024-05-09 |title=Jogoos yielding from Ssekiganda rise |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/jogoos-yielding-from-ssekiganda-rise--4618092 |access-date=2024-11-30 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Ssekiganda itching to shoulder Cranes midfield burden |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ssekiganda-itching-to-shoulder-cranes-midfield-burden-4648954 |access-date=2024-11-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omusono gw’okuzannya ==
Ssekiganda ajaguzibwa olw’okusobola okukola emirimu egy’enjawulo mu makkati, ng’asobola okusukkuluma mu kuzibira n’okulumba. Obusobozi bwe mu kusoma omupiira, okuzibira, n’okuyamba mu kulumba kimufuula omuzannyi omukulu mu kiraabu ye n’eggwanga lye. Ebweru w’ekisaawe, Ssekiganda abadde mulwanirizi w'okusiima abazannyi abazannyira awaka, ng’akkaatiriza obukulu bwabwe mu kukulaakulanya omupiira gwa Uganda.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2024-06-13 |title=Sekiganda steps up to make case for home-based players |url=https://www.observer.ug/index.php/sports/81619-sekiganda-steps-up-to-make-case-for-home-based-players |access-date=2024-11-30 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2024-04-04 |title=Villa determined to turn their off-field woes into victory in visit to Busoga |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/villa-determined-to-turn-their-off-field-woes-into-victory-in-visit-to-busoga-2024040407422267812 |access-date=2024-11-30 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=9 November 2024 |title=Cranes coach Paul Put impressed by UPL players |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-coach-paul-put-impressed-by-upl-player-NV_199301 |access-date=2024-11-30 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2024-10-01 |title=AFCON 2025 Q: Put's Trust For Local Players Hits Another Gear |url=https://nbssport.co.ug/2024/10/01/afcon-2025-q-puts-trust-for-local-players-hits-another-gear/ |access-date=2024-11-30 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
== Ebitiibwa ==
=== Omuntu ssekinnomu ===
* MVP w'ekikopo kya Airtel Masaza: 2019
== Laba ne ==
* [[Michael Kagiri]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebjuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20260106161915/https://sportsnation.co.ug/rwandan-club-kiyovu-express-interest-in-masaza-cup-player/ https://sportsnation.co.ug/kiraabu-e-rwanda-kiyovu-alaze-okwagala-omuzannyi-wa-masaza-ekikopo/]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
nnvznod5lrcbppbrkn4wt9dk0rmm4fx
James Mubezi
0
13816
55747
52638
2026-06-19T05:32:19Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55747
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''James Mubezi''' (yazaalibwa nga 6 Ogwekkuminoogumu 2004) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu azannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ng'omuzibizi ayambala omujoozi nnamba 25.<ref>{{Cite web |date=2004-11-05 |title=James MUBEZI - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/james-mubezi/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US |archive-date=2024-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241115184244/https://www.kccafc.co.ug/player/james-mubezi/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-09-15 |title=James Mubezi |url=https://upl.co.ug/player/james-mubezi/ |access-date=2024-11-21 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-07-15 |title=James Mubezi handed senior team contract - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/james-mubezi-handed-senior-team-contract/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Mubezi yatandikira mu ttiimu ento eya Kirinya Jinja SS era n’agulibwa Mbale Heroes FC gye yazannyira okutuusa mu 2022 ne yegatta ku ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] U20 reserve.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Left back Mubezi promoted to KCCA senior team |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/left-back-mubezi-promoted-to-kcca-senior-team-NV_165079 |access-date=2024-11-21 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ng'ali ne KCCA FC ey'abali wansi w'emyaka 20, yawangula empaka za Cambiasso U20 ezaali e Dar es Salaam, [[Tanzania]] mu Gwomusanvu 2022.<ref name=":0" />
Mubezi y'egatta ku KCCA FC mu Gwomusanvu 2023 ku ndagaano ya myaka etaano eggwaako mu 2028.<ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
jz7cx2uz69gz8y274vf7e0zk2oj5szg
Arafat Kiza Usama
0
13846
55748
52828
2026-06-19T05:32:51Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55748
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arafat Kiza Usama''' (yazaalibwa 27 Ogwomukaaga 2004) [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuteebi]] mu [[Kampala Capital City Authority FC|Vipers SC]] mu [[liigi ya Uganda Premier]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2004-06-26 |title=Kiza Arafat USAMA - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/player/arafati-usama/ |access-date=2024-11-20 |language=en-US |archive-date=2024-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241130044256/https://www.kccafc.co.ug/player/arafati-usama/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okuzannya mu buvubuka ==
Arafat Kiza Usama yazaalibwa nga 27, Ogwomukaaga 2004 mu ddwaaliro e Mbale mu maka ga Mw.Khassim Kiiza ne Ziada Mutesi. Muganda w'omukwasi wa ggoolo ya Uganda Cranes, [[Ismail Watenga]].<ref name=":0">{{Cite web |last=KIU |title=.:: Exploring the Heights of the Beautiful Game; The incredible story of KIU soccer Star, Arafat Usama {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://www.kiu.ac.ug/news-page.php?i=exploring-the-heights-of-the-beautiful-game-the-incredible-story-of-kiu-soccer-star-arafat-usama |access-date=2024-11-20 |website=www.kiu.ac.ug |language=en}}</ref> Olw’okwegomba ab’omu maka ge n’emikwano gye abaali bafunye mu mupiira, Usama yatandika olugendo lwe olw’omupiira ku myaka emito, ng’alaga essuubi n’ekitone oluvannyuma ebinnyonnyola omulimu gwe ogw’ekikugu. Yasooka kuzannyira Kajjansi United, ttiimu ya liigi y’ebitundu, gye yalongoosezza obukugu n’okukulaakulanya omuzannyo gwe.<ref name=":0" />
== Okuzannyira kiraabu ==
Omutindo gwa Usama ogw'ekitalo mu Masaza Cup ne Ssaza ly'e Busiro kwawuniikiriza ttiimu ez'amaanyi. Mu 2021, yagenda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], emu ku ttiimu ezisinga obunene mu [[Uganda Premier League]](UPL). Mu mwaka gwa 2023/24, Usama yalabika ng'omu ku basambi abaakola obulungi mu KCCA FC, ekyasikiriza ttiimu eziri ku ddaala ly'ensi yonna okumugoberera.<ref name=":1"/> Mu 2024, ttiimu eri mu kibinja kya Egypt Premier League [[ZED FC]] ne kiraabu y'e Moroccan [[Wydad AC]] baalaga nti baagala okukansa Usama, nga balaga nti yeeyongedde okulabika obulungi mu mupiira gwa Africa.<ref>Admin (2024). [https://swiftsportsug.com/2024/06/14/report-egyptian-premier-league-club-express-interest-in-kccas-arafat-usama/ "Egyptian Premier League club Express interest in KCCA's Arafat Usama"].</ref><ref>{{Cite web |last=Olubi |date=2024-06-16 |title=Ugandan International Usama Nears Switch to Egyptian Top-Tier Side ZED FC |url=https://thenerveafrica.com/ugandan-international-usama-nears-switch-to-egyptian-top-tier-side-zed-fc/ |access-date=2024-11-20 |website=thenerveafrica.com |language=en-US}}</ref><ref>Bbosa, Denis (2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nextgen-battle-for-gong-bright-future--4672788 "NextGen battle for gong, bright future"]</ref><ref>{{Cite web |last=Olubi |date=2024-08-06 |title=Usama Arafat Holds Trials with Moroccan Giants Wydad AC Ahead of Possible Move |url=https://thenerveafrica.com/usama-arafat-holds-trials-with-moroccan-giants-wydad-ac-ahead-of-possible-move/ |access-date=2024-11-20 |website=thenerveafrica.com |language=en-US}}</ref>
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
Usama yazannya omupiira gwe ogwasooka ku ttiimu ya Uganda nga 13, Ogwekkumi 2023, mu mupiira gwe bazannya ne [[Mali]] . Okuva olwo, azannye emipiira ebiri egy’ensi yonna, ng’ayolesa obukugu bwe ku siteegi y’eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-10-14 |title=Usama Arafat: Ismail Watenga salutes young brother on making Uganda Cranes debut |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/usama-arafat-ismail-watenga-salutes-young-brother-on-making-uganda-cranes-debut-2023101412490413668 |access-date=2024-11-20 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref>
== Omusono gw’okuzannya ==
Ng’omuzannyi wa wakati, Usama amanyiddwa nnyo olw’obuvumu, okulaba, n’obusobozi bw’okufuga sipiidi y’omupiira. Ebintu by’akola mu kuzibira n’okulumba bimufuula omuzannyi omwogi ku kisaawe.<ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2024-05-02 |title=Usama Arafat's Brace Leads KCCA FC to victory Over SC Villa at Namboole |url=https://softpower.ug/usama-arafats-brace-leads-kcca-fc-to-victory-over-sc-villa-at-namboole/ |access-date=2024-11-20 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-08-01 |title=Arafat Usama: KCCA officially unveils stylish playmaker |url=https://kawowo.com/2021/08/01/arafat-usama-kcca-officially-unveils-stylish-playmaker/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
sqc236x9r5n6wjm781416x5havcgiqs
Kenneth Semakula
0
13847
55749
52601
2026-06-19T05:33:58Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55749
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kenneth Semakula''' (yazaalibwa 4 Ogwekkuminoogumu 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi]] wa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]] ne Al-Adalah Football Club ng'esinziira mu kibuga Al-Hulaylah ekya Saudi Arabia.<ref>{{Cite web |date=22 July 2024 |title=Uganda's Kenneth Semakula joins Club Africain |url=https://chimpreports.com/ugandas-kenneth-semakula-joins-club-africain/ |access-date=6 November 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
Semakula yasooka okuzannya ku ttiimu y’eggwanga mu 2019, ng’azannyira [[ttiimu y’eggwanga eya Hippos - Uganda ey’abali wansi w’emyaka 20]] mu mpaka za [[CECAFA U-20 Championship eza 2019]] ezaali mu Uganda.<ref>Sang, Kiplagat (13 May 2020).</ref> Ku nkomerero y'omwaka ogwo yayitibwa mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'abakulu]] - Uganda Cranes okuva olwo gy'azannye emipiira 13 okutuuka mu 2024. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Kenneth yazaalibwa mu [[Tororo|kibuga Tororo]] . Yasomera mu ssomero lya Rock View Primary School Tororo, World Ahead Secondary School Matugga, St. John's College Kawuga Mukono, Light College Katikamu ne Jinja Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |first=NBS Sport |date=18 May 2024 |title=Tororo's Son, Villa's Champion: The Kenneth Ssemakula Story |url=https://nbssport.co.ug/2024/05/18/tororos-son-villas-champion-the-kenneth-ssemakula-story/ |access-date=6 November 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 July 2024 |title=Determined Semakula eager to pass Maghreb test many fell |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/determined-semakula-eager-to-pass-maghreb-test-many-fell-4701030 |access-date=6 November 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuzannya omupiira ==
Semakula omupiira yagutandikira ku myaka 7 mu ttendekero lya True Vine Soccer Academy e Tororo. Oluvannyuma y'egatta ku ttiimu ya City Tyres ey’abali wansi w’emyaka 14, gye yalondeddwa ng’omuzannyi asinga omuwendo (MVP) mu kitundu ky’obuvanjuba. Oluvannyuma Semakula yawangula engule y’omuzannyi asinga mu mpaka z’eggwanga eza Airtel Rising Stars ez’abali wansi w’emyaka 17.<ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |first=NBS Sport |date=18 May 2024 |title=Tororo's Son, Villa's Champion: The Kenneth Ssemakula Story |url=https://nbssport.co.ug/2024/05/18/tororos-son-villas-champion-the-kenneth-ssemakula-story/ |access-date=6 November 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAdmin2024">Admin, NBS Sport (18 May 2024). </cite></ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Okuzannya omupiira ogw'ekikugu, Semakula yagutandikira mu [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] nga tannaba kwegatta ku [[BUL Jinja FC]].<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=24 May 2024 |title=Kenneth Ssemakula announces departure from SC Villa |url=https://kawowo.com/2024/05/24/kenneth-ssemakula-announces-departure-from-sc-villa/ |access-date=6 November 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, y'egatta ku kiraabu gy'alimu kati, Club Africain, ku ndagaano ya myaka ebiri egenda okuggwako mu 2026.<ref>{{Cite web |last=says |first=Oloka Rogers |date=21 July 2024 |title=Kenneth Semakula: Uganda Cranes defender joins Club Africain |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/07/21/kenneth-semakula-uganda-cranes-defender-joins-club-africain/ |access-date=6 November 2024 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma lw'omupiira 1 ne [[Al-Arabi]] mu [[AFC Challenge League]] yalekebwa. Nga 16 Ogwomwenda 2025, Semakula y'egatta ku kiraabu ya Saudi FDL eya [[Al-Adalah]].<ref>{{Cite web |title=مرحبا بك في نادي العدالة |url=https://x.com/aladalahclub/status/1968025299519730152}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
rkgrwvji3ghomk27zu7bs9nrd1ad4zf
Tom Ikara
0
13848
55750
54097
2026-06-19T05:34:24Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55750
wikitext
text/x-wiki
'''Tom Ikara''' (yazaalibwa 12 Ogwokubiri 1997) ng'amanyiddwa nga '''Tom Ikaara, Thomas Ikara Munnayuganda''' [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannyira nga [[omukwasi wa ggoolo]] mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] .<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Kawowo Sports |date=2017-03-31 |title=Tom Ikara |url=https://kawowo.com/player/tom-ikara/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-06-28 |title=KCCA FC loans out goalkeeper Tom Ikara |url=https://kawowo.com/2019/06/28/kcca-fc-loans-out-goalkeeper-tom-ikara/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-10-10 |title=Ikara to miss Kirinya-Jinja S.S - Masavu UPL tie at Bugonga |url=https://kawowo.com/2017/10/10/ikara-miss-kirinya-jinja-s-s-masavu-upl-tie-bugonga/ |access-date=2024-11-07 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name="monitor.co.ug">{{Cite web |date=2024-06-21 |title=Six Jogoos nominated for end of season awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/six-jogoos-nominated-for-end-of-season-awards--4665282 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yazannya ng'omukwasi wa ggoolo mu kiraabu z'omupiira ez'enjawulo omuli: [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]], [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], [[Mbarara City FC]], [[Police FC (Uganda) .|Police FC (Uganda)]].<ref name="Team" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2022-07-12 |title=BUL FC continues to dominate market with Ikaara signing |url=https://kawowo.com/2022/07/12/bul-fc-continues-to-dominate-market-with-ikaara-signing/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe ==
Ikara yazaalibwa mu [[Jinja Hospital|ddwaaliro e Jinja]] erisangibwa mu [[Jinja|disitulikiti y'e Jinja]].<ref name=":1"/><ref name=":0"/> Siniya yagimalira ku Jinja Secondary School.<ref>{{Cite web |date=2020-07-28 |title=Goalkeeper Tom Ikara Signs For Police FC |url=https://chimpreports.com/goalkeeper-tom-ikara-signs-for-police-fc/ |access-date=2024-11-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-22 |title=Is it the end of Jinja SSS dominance? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/is-it-the-end-of-jinja-sss-dominance--4208888 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Ikara yatandika okuzannya omupiira mu BB Soda academy.<ref name=":6">{{Cite web |date=2022-07-26 |title=July, 2022 - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/2022/07/ |access-date=2024-11-07 |language=en-US |archive-date=2024-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241108213833/https://bulfc.co.ug/2022/07/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Blacksmith football Club.<ref name=":6" />
=== Busoga United FC ===
Ikara yazannyira Busoga United ate bwe yali mu [[FUFA League enkulu|FUFA Big League]] mu 2016/17.<ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-07-28 |title=Police beat Vipers to goalkeeper Tom Ikara's signature |url=https://kawowo.com/2020/07/28/police-beat-vipers-to-goalkeeper-tom-ikaras-signature/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name="Isabirye">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-01 |title=Goalkeeper Tom Ikara lauds KCCA coach Mutebi, ready for Police challenge |url=https://kawowo.com/2020/08/01/goalkeeper-tom-ikara-lauds-kcca-coach-mutebi-ready-for-police-challenge/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7">{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2022-07-12 |title=BUL FC unveil Tom Ikara |url=https://upl.co.ug/bul-fc-unveil-tom-ikara/ |access-date=2024-11-07 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref>
=== KCCA FC ===
Ikara yazannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu Gwoluberyeberye 2018 gye yawangula ebikopo omwali; [[Uganda Premier League]] mu mwaka gwa 2018/19, [[CECAFA Kagame Cup]] mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Mwanguhya |first=Andrew |date=2020-07-29 |title=Tom Ikara: Police finally get their man |url=https://upl.co.ug/tom-ikara-police-finally-get-their-man/ |access-date=2024-11-07 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref name=":7"/><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-07-10 |title=Tom Ikara crucial addition to URA's goalkeeping department |url=https://kawowo.com/2020/07/10/tom-ikara-crucial-addition-to-uras-goalkeeping-department/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":0"/><ref name=":6"/> Era yazannyira mu CAF Champions League ne KCCA FC.<ref name=":5">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-07-28 |title=Tom Ikara: Desire for playing time prompted my switch to Police |url=https://kawowo.com/2020/07/28/tom-ikara-desire-for-playing-time-prompted-my-switch-to-police/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":3" /> Ikara yaweebwayo KCCA FC eri Mbarara City FC okumala omwaka gumu ku looni mu kiseera kya 2019/20 wansi w'endagaano nti Mbarara City ejja kulabirira omusaala n'akasiimo ka Ikara.<ref name=":0" /><ref name="Isabirye"/>
=== Mbarara City FC ===
Ikara yazannyira Mbarara City FC mu 2019 ku bbanja mwe yazannyira emipiira 21 ku 25 egya Uganda premier league oluvannyuma lw’okuwolwa KCCA FC.<ref>{{Cite web |title=Is KCCA primed to defend Uganda Premier League title? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1505583/kcca-primed-defend-uganda-premier-league-title |access-date=2024-11-07 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":5"/><ref name=":2"/><ref name=":6"/>
=== Police FC (Uganda) ===
Ikara yeegatta ku [[Police FC (Uganda) .|Police FC]] oluvannyuma lw'okussa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri nga free agent nga 28 Ogwomusanvu 2020.<ref name=":5"/><ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2020-11-26 |title=Neutrals' favourites Police FC search for route back to glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/neutrals-favourites-police-fc-search-for-route-back-to-glory-3210490 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== BUL FC ===
Ikara yeegatta ku [[BUL Jinja FC|BUL FC]] okuva mu Police FC mu Gwomusanvu 2022 oluvannyuma lw'okussa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name=":1"/><ref>{{Cite web |last=Kule |first=Edwin Kyle |date=2023-11-01 |title=BUL's Kikomeko credits Ikara's 'heroics' in victory against URA |url=https://kawowo.com/2023/11/01/buls-kikomeko-credits-ikaras-heroics-in-victory-against-ura/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref>{{Cite web |date=13 July 2022 |title=BUL FC ekansizza omukwasi wa ggoolo Ikara |url=https://www.newvision.co.ug/category/ebyemizannyo/bul-fc-ekansizza-omukwasi-wa-ggoolo-ikara-BUK_120417 |access-date=2024-11-07 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2024, yakola endagaano empya ey’emyaka ebiri ne BUL FC egenda okuggwako mu 2026.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-01-30 |title=Goalkeeper Ikara extends stay at BUL |url=https://kawowo.com/2024/01/30/goalkeeper-ikara-extends-stay-at-bul/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
=== Uganda cranes ===
Ikara azannyidde [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda cranes]] okuva mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2021-02-08 |title=Cranes, Amavubi coaches relishing Chan encounter |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/cranes-amavubi-coaches-relishing-chan-encounter-1714372 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=23 March 2024 |title=Uganda Cranes beaten 4-0 by Comoros |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-beaten-4-0-by-comoros-NV_184238 |access-date=2024-11-07 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-01-15 |title=Put confirms final squad for Kuwait friendly game |url=https://kawowo.com/2024/01/15/put-confirms-final-squad-for-kuwait-friendly-game/ |access-date=2024-11-07 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-03-22 |title=Comoros test for Paul Put's new look Uganda Cranes |url=https://kawowo.com/2024/03/22/comoros-test-for-paul-puts-new-look-uganda-cranes/ |access-date=2024-11-07 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":8">{{Cite web |date=2024-08-06 |title=Transfers: Tom Ikara joins Sidama Coffee |url=https://chimpreports.com/transfers-tom-ikara-joins-sidama-coffee/ |access-date=2024-11-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z’okusunsulamu eza [[African Nations Championship (CHAN)]] eza 2018, 2019 era n’empaka za CHAN ez’akamalirizo eza 2021.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2017-08-03 |title=TOTAL CHAN 2018 Qualifiers: More Uganda Cranes players join the team training |url=https://www.fufa.co.ug/total-chan-2018-qualifiers-uganda-cranes-players-join-team-training/ |access-date=2024-11-07 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-01 |title=Cameroon offer Cranes first test |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/cameroon-offer-cranes-first-test--3244872 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-12-23 |title=Build-up event to shape Cranes Chan aspirations |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/build-up-event-to-shape-cranes-chan-aspirations-3237010 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-07 |title=Wasswa: Morale in camp high because of hunger Afcon 2019 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/wasswa-morale-in-camp-high-because-of-hunger-afcon-2019-1789138 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda cranes eyeetaba mu mpaka za FIFA 2026 ez'okusunsulamu abalizannya World cup ne AFCON e Morocco mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2024-03-11 |title=Put organises house ahead of busy period |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/put-organises-house-ahead-of-busy-period--4552510 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuzannyira ku ddaala ly’ensi yonna ==
Mu 2024, Ikara y'egatta ku [[Sidama Coffee SC]] okuva mu BUL FC oluvannyuma lw’okussa omukono ku ndagaano ya myaka ebiri nga free agent.<ref name=":8"/><ref name=":9">{{Cite web |date=2024-08-19 |title=Ikara eager to continue legacy of Uganda goalkeepers in Ethiopia |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/ikara-eager-to-continue-legacy-of-uganda-goalkeepers-in-ethiopia--4730586 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-10-24 |title=Kizza move reflects growing free transfer problem |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kizza-move-reflects-growing-free-transfer-problem-4801232 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebitiibwa ==
# Omuwanguzi w'engule ya Golden Glove, sizoni ya StarTimes Uganda Premier League (SUPL) 2023/2024 ng'azannyira mu BUL FC.<ref>{{Cite web |date=2024-06-28 |title=UPL to award best of 2023/24 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/upl-to-award-best-of-2023-24--4672768 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-06-21 |title=SC Villa dominates 2023/24 UPL awards nominations |url=https://kawowo.com/2024/06/21/sc-villa-dominates-2023-24-upl-awards-nominations/ |access-date=2024-11-06 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
# Engule y'omukwasi wa ggoolo asinga, sizoni ya FUFA Big league ya 2015/16.<ref name=":8"/><ref name=":9"/>
# Engule ya clean sheets ezisinga (15), sizoni ya StarTimes Uganda Premier League (SUPL) eya 2023/2024.<ref>{{Cite web |date=30 June 2024 |title=SC Villa's Patrick Kakande sweeps UPL awards |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/sc-villas-patrick-kakande-sweeps-upl-awards-NV_191206 |access-date=2024-11-07 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":9" /><ref>{{Cite web |date=2024-06-30 |title=Kakande becomes new chief of UPL |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kakande-becomes-new-chief-of-upl--4674746 |access-date=2024-11-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
# Omukwasi wa ggoolo ya sizoni eno, eyasunsulwa mu mpaka za StarTimes Uganda Premier League 2023/2024.<ref name="monitor.co.ug"/>
== Laba ne ==
* [[Denis Onyango]]
* [[Ismail Watenga]]
* [[Ali Kimera]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
omez1i6ba7bl27aepg6e7kv8h47sg61
Pius Obuya
0
13852
55751
55142
2026-06-19T05:35:05Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55751
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Pius Obuya''' (yazaalibwa 17 Ogwomusanvu 1998) [[Munnayuganda]] [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era gye buvuddeko yali azannya mu makkati mu kiraabu ya Serbia eya liigi esooka eya [[Radnički Sremska Mitrovica]].<ref>{{Cite web |title=Pius Obuya (Radnicki S. Mitrovica) - Career Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/obuya-pius/0CFscKa6/ |website=www.flashscore.com}}</ref>
== Obuto bwe ==
Obuya yazaalibwa Lawrence Opolot ne Dominika Eiyo. Yasomera ku Murchison Bay Primary School e Luzira (P1-P7), Risa College, Nansana (Senior 1), Amus College (S2-S3), n’amaliriza eddaala lye erya O ne A okuva mu St Mary’s SS Kitende (S4-S6).<ref>{{Cite web |date=8 July 2020 |title=KCCA's latest signing Obuya ready to set Lugogo ablaze |url=http://kawowo.com/2020/07/08/kccas-latest-signing-obuya-ready-to-set-lugogo-ablaze/ |website=Kawowo Sports}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Maroons ===
Obuya yasooka okuzannyira [[Maroons FC]] ng'ezannya [[Express FC]] mu [[Ekisaawe kya Mutesa II|kisaawe kya Mutesa II]] nga 29 Ogwomunaana 2015, wabula [[Express FC]] yawangula [[Maroons FC]] ggoolo 3-2.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=29 August 2015 |title=Express FC 3-2 Maroons: The Red Eagles earn maiden maximum points | Uganda Premier League |url=http://kawowo.com/2015/08/29/express-fc-3-2-maroons-the-red-eagles-earn-maiden-maximum-points-uganda-premier-league/ |website=Kawowo Sports}}</ref>
=== Kabel ===
Mu Gwekkumi 2021, Obuya y'egatta ku [[FK Kabel]] oluvannyuma lw’okuwozesebwa okumala omwezi gumu mu Serbia.<ref>{{Cite web |date=2 October 2021 |title=Pius Obuya joins Serbian club | Swift Sports Uganda |url=https://swiftsportsug.com/blog/pius-obuya-joins-serbian-club/ |website=swiftsportsug.com |access-date=26 May 2026 |archive-date=17 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230417032640/https://swiftsportsug.com/blog/pius-obuya-joins-serbian-club/ |url-status=dead }}</ref> Yasooka okugizannyira nga 3, 2021 mu mupiira ogwagwa amaliri ne [[FK Budućnost Dobanovci]].<ref>{{Cite web |title=Uganda - P. Obuya - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/obuya-pius/792294/ |website=int.soccerway.com}}</ref>
=== Radnički Sremska Mitrovica ===
Yasooka okuzannyira [[FK Radnički Sremska Mitrovica]] ng'ewangulwa [[FK Radnički Beograd]] 1-0 bwe yava ku katebe mu ddakiika 69 okudda mu kifo kya Aleksandar Rakić.<ref>{{Cite web |date=8 August 2022 |title=Ugandan players in Diaspora: Najjemba nets hat trick, Luwagga, Jamal make debuts |url=https://fufa.co.ug/ugandan-players-in-diaspora-najjemba-nets-hat-trick-luwagga-jamal-make-debuts/}}</ref>
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
=== Uganda U20 ===
Obuya yazannyira [[Uganda U20]] mu [[mpaka za COSAFA U-20]] ezaali e Zambia mu 2017.<ref>{{Cite web |date=3 December 2017 |title=COSAFA U-20 Update: Final travelling list for Uganda Hippos team |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kugizannyira nga 6 Ogwekkumineebiri 2017, ne [[Zambia U20]] mu kisaawe kya Arthur Davis, Kitwe. Kyokka yasikizibwa Julius Poloto mu kitundu ekyokubiri.<ref>{{Cite web |date=6 December 2017 |title=COSAFA U20 Update: Shaban leads by example as Uganda beats hosts Zambia |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref>
=== Uganda U17 ===
Obuya yazannyira [[Uganda U17]] mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya mu mpaka za Africa ez'abali wansi w'emyaka 17 ( U-17) eza 2015 nga battunka ne Seychelles.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=27 September 2014 |title=Uganda vs Zambia : 8 Key Battles | CAF U-17 QUALIFIER |url=http://kawowo.com/2014/09/27/8-key-uganda-vs-zambia-battles-caf-u-17-qualifier/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 June 2014 |title=FUFA releases U-17 Cubs Squad |url=https://fufa.co.ug/youth-football-fufa-releases-uganda-cubs-squad/}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=14 June 2014 |title=Uganda gets away win in Seychelles | AFRICA U-17 Championships |url=http://kawowo.com/2014/06/14/uganda-beats-seychelles/ |website=Kawowo Sports}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Pius Obuya at Soccerway
* [https://kawowo.com/2014/06/27/uganda-u-17-vs-seychelles-u-17-preview/ Africa U-17 Qualifiers: Uganda Cubs Vs Seychelles match Preview]
* Pius Obuya at Sofascore
* [https://player.7msport.com/2018612/index.shtml Pius Obuya, Player's Data, Match Statistical Information,7M Sports]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
b01rmoqwko86s20yp7zhjq5y4f81p2t
Chris Akena
0
13853
55752
54713
2026-06-19T05:35:27Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55752
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Pius Akena''' (yazaalibwa 18 Ogwomunaana 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya nga attacking midfielder oba right winger mu kiraabu ya Spain Unión Deportiva Las Zocas ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]].<ref name="auto">{{Cite web |title=Chris Akena (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/85384/Chris_Akena.html |website=www.national-football-teams.com}}</ref>
== Okuzannyira kiraabu ==
Akena mu buvubuka bwe omupiira yagutandikira mu Proway Sports Academy mu Uganda nga tannegatta ku [[Aspire Academy]] e Qatar mu 2016. Mu 2017, y'egatta ku [[Maroons FC|Maroons]] eya [[Uganda Premier League]] ate mu 2021 n’akola endagaano ne [[Shabab Al Ahli Club]] gye yawangulira liigi ya UAE U21 pro ne UAE youth league nga tannaba kwegatta ku UAE kiraabu y’omutendera ogwokubiri [[Al Rams Club]] mu Gwoluberyeberye 2023 n’afuuka Munnayuganda eyasooka okuzannya omupiira gwa pulofeesono mu UAE. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’azannyira mu Bulaaya bwe yassa omukono ku ndagaano ya mwaka gumu ne kiraabu ya Buyonaani ey’omutendera ogw’okusatu Megas Alexandros Agias Marinas mu sizoni ya 2023/24 oluvannyuma ne y'egatta ku [[Apollon Pontus]] nga 31 Ogwoluberyeberye, kiraabu ey’ebyafaayo mu [[Super League Greece 2]] sizoni yonna eya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=January 16, 2023 |title=Chris Pius Akena: Ugandan midfielder joins top club in United Arab Emirates |url=http://kawowo.com/2023/01/16/chris-pius-akena-ugandan-midfielder-joins-top-club-in-united-arab-emirates/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Soccer: Chris Akena |url=https://www.soccerstand.com/player/akena-chris/MDZmJoz8/ |website=www.soccerstand.com}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024 Akena Chris y'egatta ku [[Gor Mahia]] erina likodi ya [[liigi ya Kenya]] emirundi 21 ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>{{Cite web |date=3 July 2024 |title=Gor Mahia sign Ugandan offensive midfielder Akena |url=https://www.citizen.digital/sports/gor-mahia-sign-ugandan-offensive-midfielder-akena-n345161 |access-date=13 July 2024 |website=Citizen Digital |language=en-KE}}</ref> . Oluvannyuma yeegatta ku kiraabu ya Spain eya Unión Deportiva Las Zocas mu Preferente de Tenerife, wadde nga yazannya sizoni 19 ez’omuddiring’anwa mu Primera Federación.
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
Mu Gwekkumineebiri 2021, Akena yafuna okuyitibwa omulundi gwe ogw’olubereberye ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] eyali egenda okuzannya emipiira ebiri egy’ensi yonna egy’okwegezaamu ne [[Gabon]] wamu ne [[Mauritania]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=December 27, 2021 |title=Uncapped Akena eager for Uganda Cranes debut after surprise call-up for UAE build ups |url=http://kawowo.com/2021/12/27/uncapped-akena-eager-for-uganda-cranes-debut-after-surprise-call-up-for-uae-build-ups/ |website=Kawowo Sports}}</ref> Wabula yasooka kuzannya nga 21 Ogwoluberyeberye 2022 ne [[ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Iraq]] ku kisaawe kya Al Shohada International Stadium mu kibuga [[Baghdad]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=January 22, 2022 |title=Uganda Cranes fall to Iraq in Baghdad | International Build Up |url=http://kawowo.com/2022/01/22/uganda-cranes-fall-to-iraq-in-baghdad-international-build-up/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Issa |date=January 16, 2023 |title=Ugandan Cranes midfielder Akena completes move to Al Rams Football Club |url=https://nimsportuganda.com/ugandan-cranes-midfielder-akena-completes-move-to-al-rams-football-club/ |website=Nimsport Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Chris Akena (Akena C.) - Career Stats - Flashscore.com |url=https://www.flashscore.com/player/akena-chris/MDZmJoz8/ |website=www.flashscore.com}}</ref>
== Ebibalo ku ddaala ly’ensi yonna ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2022. 2022
| 2. 2.
| 0.
|-
! Okugatta
! 2. 2.
! 0.
|}
''Ebibalo bituufu okuva omupiira ogwazannyibwa nga 31 Ogwokusatu 2023'' <ref name="auto"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20230403050139/https://www.sportstalenthub.com/player-profiles/soccer/chris-pius-akena Sports Talent Hub | Akena Chris PIUS]
* Chris Akena
* [https://thetouchlinesports.com/pius-akena-meet-18-year-old-whose-professional-football-dream-remains-on-hold/ Pius Akena: Sisinkana omwana ow'emyaka 18 ng'ekirooto kye eky'omupiira ogw'ekikugu kisigadde nga kiyimiridde | Ebyemizannyo bya Touchline]
* [https://www.footballcritic.com/chris-akena/player-positions/474569 Ebifo bya Chris Akena]
* [https://www.sportsmole.co.uk/football/gabon/preview/preview-gabon-vs-uganda-prediction-team-news-lineups_473893.html Okusooka: Gabon ne Uganda - okulagula, amawulire ga ttiimu, ennyiriri]
* Chris Akena ku mukutu
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
7fnscr2o18ilowfrqgtzhx4n66mq4d6
Bobosi Byaruhanga
0
13854
55753
55147
2026-06-19T05:35:45Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55753
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bobosi Byaruhanga''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 2001) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya mu [[makkati]] mu kiraabu ya [[Oakland Roots]] ezannyira mu [[USL Championship]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]].
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Vipers SC ===
Byaruhanga omupiira yagutandikira mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]], n’agenda mu maaso n’ayita mu akademi n’awangula engule za liigi bbiri n’okuwangula ekirabo ky'omuzannyi w’omwaka mu 2021 ki Airtel FUFA Male player of the year.<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Danito |date=20 June 2022 |title=Bobosi Byaruhanga braced for Vipers exit |url=https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |access-date=23 February 2023 |website=swiftsportsug.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220646/https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |url-status=dead }}</ref>
=== MFK Vyškov ===
Mu Gwomukaaga 2022, yateeberezebwa okuva mu kiraabu eno, era mu Gwomunaana 2022, yagenda mu Czech Republic, ne y'egatta ku ttiimu ya [[Vyškov]] eri mu [[Czech National Football League]].<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Bobosi Byaruhanga exits Vipers, joins European top side |url=https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |access-date=23 February 2023 |website=sports-bee.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220641/https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |url-status=dead }}</ref>
=== Austin FC II ===
Mu Gwoluberyeberye 2023, yagenda mu ttiimu y’Amerika eya [[Austin FC II]] ku bbanja, ng’asobola okugulwa.<ref>{{Cite web |date=5 January 2023 |title=Austin FC II Announces First-Ever Player Signings |url=https://www.austinfc.com/news/austin-fc-ii-announces-first-ever-player-signings |access-date=23 February 2023 |website=austinfc.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shero |first=Kamardin |date=8 January 2023 |title=Bobosi Byaruhanga: Former Vipers midfielder completes move to USA |url=https://thetouchlinesports.com/bobosi-byaruhanga-former-vipers-midfielder-completes-move-to-usa/ |access-date=23 February 2023 |website=thetouchlinesports.com}}</ref> Byaruhanga yali muzannyi wa mu makkati atandika mu Austin FC II bwe yawangula ekikopo kya [[MLS Next Pro Cup]] ekya 2023, ng'ekuba Columbus Crew 2 ggoolo 3-1. Mu Gwokubiri 2024, Austin FC yalangirira nti ezzeemu okuwa Byaruhanga endagaano ku bbanja ery'okubiri ery'omwaka gumu mu sizoni ya 2024.<ref>{{Cite web |date=February 27, 2024 |title=Austin FC II Re-Acquires Returning Midfielder Bobosi Byaruhanga and Signs Defender Rubén Bonachera |url=https://www.austinfc.com/austinfcii/news/austin-fc-ii-re-acquires-returning-midfielder-bobosi-byaruhanga-and-signs-defend |access-date=October 13, 2024 |publisher=Austin FC II}}</ref>
=== Oakland Roots ===
Nga 4 Ogwokusatu 2025, [[Oakland Roots]] yakakasa mu butongole okugula Byaruhanga.
== Ebibalo by’okuzannya ==
=== Kiraabu ===
{{updated|6 October 2024}}<ref name=NFT>{{NFT player|pid=82963}}</ref><ref>{{Soccerway|bobosi-byaruhanga/683026}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="3" | [[Kiraabu ya Vipers SC|Ensowera eziyitibwa Vipers]]
| 2019–20
| rowspan="2" | Uganda Premier League
| 14.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 14.
| 1. 1.
|-
| 2020–21
| 12.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 12.
| 2. 2.
|-
! colspan="2" | '''Okugatta'''
! 26.
! 3. 3.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 26.
! 3. 3.
|-
| Vyškov
| 2022–23
| Omukisa národní liga
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
|-
| rowspan="2" | Austin FC II (ebbanja)
| 2023. 2023
| rowspan="2" | MLS Ekiddako Pro
| 22.
| 1. 1.
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| 4 [ a ] .
| 0.
| 26.
| 1. 1.
|-
| 2024
| 25.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 25.
| 3. 3.
|-
! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu'''
! 72
! 7. 7.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 4. 4.
! 0.
! 76
! 7. 7.
|}
=== Ku ddaala ly'ensi yonna ===
{{updated|matches played 11 October 2024}}<ref name=NFT/>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2021. Omuntu w’abantu
| 7. 7.
| 0.
|-
| 2022. 2022
| 4. 4.
| 0.
|-
| 2023. 2023
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2024
| 3. 3.
| 0.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 19.
! 0.
|}
== Ebitiibwa ==
'''Kiraabu'''
'''Austin FC II'''
* [[MLS Next Pro]] : Bannantameggwa: 2023
'''Vipers'''
* [[Uganda Premier League]] : Bannantameggwa: 2022
* [[Uganda Cup]] : Bannantameggwa: 2021
'''Eggwanga'''
'''Uganda U20'''
* [[Ekikopo kya Afrika ekya U-20]] ; Ekyokubiri: 2021
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
{{Oakland Roots SC squad}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
7rirqxzcxf71cnzy1ekdreg7d7193aj
Kushaba Moses Mworeko
0
13855
55792
52749
2026-06-19T05:55:26Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), → (14) using [[Project:AWB|AWB]]
55792
wikitext
text/x-wiki
'''Kushaba Moses Mworeko''' (yazaalibwa 1 Ogwokubiri 1979<ref name="Metro 2013">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''Spc. Kushaba Moses Mworeko'' by Will O'Bryan (July 3, 2013). For his date of birth, see:
</ref><ref name="Metro Weekly 2010">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''The Promised Land : Kushaba Moses Mworeko left Uganda to seek asylum in America, but now he's living in limbo'', by Will O'Bryan (July 28, 2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> e Kagonge, [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]]<ref name="Metro Weekly 2010" /> ) munnayuganda mulwanirizi w'eddembe ly'aba [[LGBT]],<ref name="TWO">[[Truth Wins Out]] (TWO), ''‘Newspaper’ Seeks Revenge On Ugandan LGBT Hero Moses Mworeko After He Appears In TWO Video'', by Wayne Besen (September 27, 2010) {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190331104322/https://truthwinsout.org/pressrelease/2010/09/11544/|date=2019-03-31}} (Retrieved 31 March 2019)</ref> musawo omwekenneenya mu ntalo (combat medic)<ref name="Metro 2013" /> era blogger. Mworeko, Omusiyazi,<ref name="TWO" /><ref name="OpEdNews">[[KPFA]]'s journalist Ann Garrison interview with Kushaba Moses Mworeko [in] [[OpEdNews]], ''KPFA News: Gay Rights, Uganda and San Francisco, on the 32nd Anniversary of the Assassination of Harvey Milk'' (11/28/2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> yali mu musango gw’obubudamu mu Amerika oluvannyuma lw’okubuuza ebibuuzo bye yawa olupapula lw’amawulire olwa LGBTQ mu Amerika ( ''Metro Weekly'' ) olwafulumya interview eno mu 2010 wamu n’ekifaananyi kye n’endagamuntu ye mu bujjuvu — Kino kyasukuluka okumulabisa.<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star">[[KPFA]] interview of Mworeko by Ann Garrison [in] Black Star News, ''Kushaba Moses Mworeko on Unganda homophobia'', November 27, 2010 (Retrieved 31 March 2019)</ref> Oluvanyuma lw' okufulumya olupapula, abomumawulire baalaba interview nebakopako ebitundu awamu ne bifananyi bye. omutwe gw' Amawulire gwebaayongerako gwali "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyaala we" kino kyaakyuusa amakulu ga interview awamu no kuteeka obulamu bwe mu matiga kubanga ebisiyazi tebikirizibwa mu gwanga lwa Uganda. mu kiseera ekyo omubaka wa palamenti [[David Bahati]] yali yaakayanjula [[ebbago lye elya "Okutta abasiyazi]]" ("Kill the Gays Bill").<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="TWO" /><ref name="Black Star" />'''' okusinzira ku kiwandiiko kya 28 Ogwomwenda 2010 "''Box Turtle Bulletin"'' ekyafulumizibwa nga omuwandiisi ye Jim Burroway,<ref>[[HuffPost]], ''Jim Burroway'' (profile)</ref><ref>[[CNN]], ''Therapy to change 'feminine' boy created a troubled man, family says'', by Scott Bronstein and Jessi Joseph (CNN) (June 10, 2011) - cached version (Retrieved 31 March 2019)</ref> Burroway ya vunaana olupapula lw' Amawulire (''Red Pepper'') nga agamba nti bannamawulire batuluguunya abasiyazi awamu n' okukyuusa interview mu ngeri ey’ekibogwe okusinzira mu mpandiika yaago.<ref name="Box Turtle Bulletin">[http://www.boxturtlebulletin.com/tag/moses-mworeko Mworeko profile], "Ugandan Tabloid Grossly Distorts An American Paper's Interview With Gay Asylum Seeker" by Jim Burroway. ''Box Turtle Bulletin''. September 28, 2010.</ref>
== Obulamu bwe ==
Mworeko yazaalibwa nga 1 Ogwokubiri 1979 e Kagonge, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]], mu Uganda mu "maka amalungi"; ye yali omukulu mu baana mukaaga. Kitaawe yali musuubuzi. Mworeko yazaalibwa Kagonge kyokka yasomera mu kisulo okuva ku myaka 7 mu disitulikiti. Mworeko era yali abeera ne kitaawe e [[Ishaka]]. Kitaawe yafa nga Mworeko amaliriza okusoma pulayimale, ate nnyina bwe yali wa myaka 15 mu ssomero lya wansi (Junior School); bazadde be bombi baafa [[Siriimu|endwadde ezeekuusa]] ku mukenenya.<ref name="Metro Weekly 2010" />
== Okufuluma n’obubudamu ==
Mu Gwekkumi 2009, mu kiseera kye kimu munnabyabufuzi munnayuganda [[David Bahati]] bwe yali ayanjula ebbago lye erya Okutta abasiyazi ("Kill the Gays" Bill), Mworeko, atera okugenda n'erinnya lye erya wakati "Moses", yakola olugendo lwe olwasooka mu Amerika. Ekigendererwa ekitongole eky'okukyala kwe kyali kya kwetaba mu lukungaana lwa siriimu ku kizinga South Padre Texas. Wadde ng’olukuŋŋaana olwo lwe lwali ekigendererwa ekitongole ekyaweebwa okukyala ng’okwo, Mworeko era yali alina essuubi nti “agenda kufuna omwalo gwa Amerika ogugenda okumukuuma okuva ku muyaga ogw’okukyawa ebisiyaga ng’akomyewo mu Uganda.” Ng’Omuyuganda omusiyazi asiiba yegalidde mu nyumba ng' ali mu nsi ye, ensonga eyo teyasobola kugifulumya oba okwaatula ensoga ze ng’asinziira mu nsi gy’asibuka okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu Uganda ekwata ku nsonga z’abakyala n’abakazi abaagalana.(LGBT )<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwekkuminoogumu w’omwaka ogwo, viza ya Mworeko yaggwaako, kyokka n’asalawo okusigala mu Amerika ng’atya okudda eka. Okuva e Texas, Mworeko yagenda e Washington, DC, gye yeetaba mu lukung’aana lwa bannamawulire olwategekebwa ebibiina ebilwanirira eddembe ly’aba LGBT nga Human Rights Campaign, Truth Wins Out, GLAAD, Americans United n’ebirala okusobola okuwakanya ekyenkya ky’okusaba mu ggwanga ekya 2010 Ogwokubiri ekyategekebwa ekibiina ky’Abakristaayo ekya The Fellowship Foundation. Okusinziira ku lupapula lwa LGBT Magazine Metro Weekly olusangibwa mu Amerika : "The Fellowship" (emanyikidwa nga "The Family"), kigambibwa nti balina akakwate ku Bahati n'abantu abalala abakyawa ebisiyaga mu Uganda. Bahati yatuuka n'okusooka okuyitibwa ku ky'enkya." Ekyavaamu, Mworeko yeegatta ne Truth Wins Out n'abalala mu mukolo gwabwe "The American Prayer" okusobola okwekalakaasa olw'enkolagana wakati wa The Fellowship n'abawagizi b'etteeka lya "draconian" ''Kill the Gays Bill'' eryayanjulwa mu lukiiko lwa Uganda mu Palamenti ya Uganda Bahati. Wadde Mworeko yayogera mu lukung'aana lwa bannamawulire, ye yekka yekka yakozesa elinya lye elya wakati lyoka, era yalina ensawo ku mutwe gwe okukweka ebimukwatako – ng’atya okugobwa awaka n’obulamu okubeera mu matigga<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwomusanvu ogwa 2010 (nga wayise emyezi etaano ng’omukolo guwedde), Mworeko yawa yintaviyu ye eyasooka eri Will O’Bryan owa ''Metro Weekly'' mwe yayogerera ebikwata ku ye nga omuntu mu bujjuvu. Mu mboozi eyo eya 2010, Mworeko yategeeza O'Bryan nti yali mu Amerika okwetaba mu lukungaana lwa siriimu - mu kiseera kye kimu ebbago ly'etteeka erya "Kill the Gays Bill" lyali liyingizibwa mu Uganda. Era yabuulira O’Bryan nti, okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu ggwanga lye ezikwata ku nsonga z’aba LGBT, yatya ku lw'obulamu bwe era n’asalawo okumala ekiseera ekisukka mu viza ye n’anoonya obubudamu mu byobufuzi mu Amerika. Okusaba kwa Mworeko okwasooka okusaba obubudamu, ab’obuyinza mu Amerika ne bakigaana, oluvannyuma gye yajulira.<ref name="Metro Weekly 2010" />
Nga bazadde be bombi bafudde olw’endwadde ezeekuusa ku mukenenya,<ref name="Metro Weekly 2010"/> era n’awalirizibwa okudduka mu Uganda olw’etteeka lyayo erilwanyisa ebisiyaga,<ref name="Metro 2013" /><ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star" /> Yintaviyu ya Mworeko ne magazini ya Washington DC ey’abakazi abaagalana n’ebisiyaga ''eya Metro Weekly'' yafulumizibwa n’endagamuntu ye mu bujjuvu n’ekifaananyi kye ku lupapula lwa magazini yaabwe nga kuliko omutwe "Ensi ensuubize"("The Promised Land") — mu kwogera ku bubudamu bwe obw'amateeka mu Amerika<ref name="Metro Weekly 2010" /> banamawulire mu Uganda (''Red Pepper)'' baalaba yintaviyu Mworeko gye yawa era n'eddamu okukuba ebitundu byayo mu lupapula lwabwe olwa 24 Ogwomwenda 2010 n'omutwe (nga mw'otwalidde n'ekifaananyi kye): "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyala we",<ref name="Black Star" /> n'oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okufulumya bino wammanga nga bikyusibwakyusibwa okusiinzira ku interview ya Mworeko gyeyawa ''Metro Weekly'' :<blockquote>
: "Olwaleero tubikkulidde Moses Kushaba Mworeko Omulyolyomi eyeeyatudde okusobya ku baana mu ngeri ey'obukambwe mu pulayimale n'atandikawo akajagalalo k'akaboozi akaabunye essomero lyonna ng'omuliro.... Okwatula kwe okw'omuzizo yakukoledde mu lupapula lwa The Metro Weekly olupapula mu Amerika."
: Mu mboozi ye ey’ekivve Mworeko 31, yeewaanira ku ngeri gye yatandika mu pulayimale n’engeri ekikolwa kye eky’okwegatta ne mulenzi munne gye nekikoppebwa abalenzi bonna mu kisulo kye."
</blockquote>Oluvannyuma lw'okuwandiika okwo okwakolebwa olupapula lw' Amawulire olusangibwa mu Uganda, Jim Burroway owa Box Turtle Bulletin yawandiika ekitundu mwe yanenya ''Red Pepper'' nti "bakozessa emboozi y'obusiyaga okusikiriza abantu okusoma (gay-baiting and gay-bashing journalism)" era n'okukyusakyusa interview mungeri gyeyawandikibwa."
Mu kwanukula enkyusa okukyusakyusa eyaweebwa mu kiwandiiko kya ''Red Pepper'', Wayne Besen, omulwanirizi w'eddembe era ye mukulu owokuntikko eya tandikawo Truth Wins Out yalumiriza ''Red Pepper'' "okuleetawo okuyigga abagaala ebisiyaga"; "kampeyini y'okusiiga ebifaananyi ebibi"; era n’asaba olupapula luggalwe nga bavumirira bino wammanga:
: "Mu myaka gyange gyonna egy'okulwanirira eddembe ly'obuntu, eno ettekedwa okuba kampeyini esinga okwetamwa, ey'obugwenyufu, ey'okusiiga enziro gye nnali ndabye. Red Pepper yandibadde eggalwawo mangu olw'okuwandiika amawulire ag'okuvvoola Ekitundu kino ekikubiddwa kiraga nti tulina okukubisaamu emirundi ebiri kaweefube waffe ow'okukomya kampeyini y'obukyayi ekwata Uganda n'amawanga amalala mu Afrika. Tulina okulaba ng'ababuulizi b'enjiri mu Amerika." mulekere awo okusaasaanya brand yaabwe ey'enjawulo ey'omukwano ogw'ettemu ku ssemazinga ono.
: Kya lwatu nti obulamu bwa Musa buli mu kabi ak’amaanyi. Gavumenti ya Amerika yandibadde eteeka Moses ku kkubo ery'amangu okutuuka ku butuuze okumukuuma obutattibwa."
Ng’ayagala emikutu gy’amawulire mu Amerika oluvannyuma lw’okubikkula okwo okusikiriza abantu mu Amerika ne mu Uganda, Mworeko yawa yintaviyu ne munnamawulire wa KPFA Ann Garrison ku mbeera embi gy’alimu n’embeera eri Bannayuganda aba LGBT ewaka. Mu mboozi eyo, eyafulumira mu OpEdNews nga 28 November 2010, Mworeko yaddamu okwogera ku kabi akali ku bulamu bwe singa aba agenda okuddayo mu Uganda. Yayongerako n'ategeeza nti empapula z'amawulire ezimu nga "Red Pepper, [[Rolling Stone (Uganda)|Uganda's Rolling Stone]], ne Onion, ezaafulumya ebifaananyi n'endagiriro z' abasiyazi (Top Homos) ba Uganda" zimanyiddwa olw'okufulumya abo be bateebereza nti abasajja abagaala ebisiyaga ne bateeka obulamu bwabwe mu matigga. N'abalwanirira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana nga [[Christopher Senyonjo|Bishop Senyonjo]] eyawandiikiddwa mu bukyamu nga ayagala ebisiyaga olw'okuba awagira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana, era "empapula zino ezilondola nga omulogo mu Uganda" zisigala zisaba gavumenti okuwanika abasiyazi ku kalaba.
Ng’ayolekedde okusibwa n’okufa okuyinza okubaawo, Mworeko yasigala mu Amerika–ng’ajulira mu bubudamu bwe.<ref name="Metro Weekly 2010" /> Mu Gwokutaano 2011, Mworeko yaweebwa obubudamu okuva mu Amerika oluvannyuma lw’okusaba kwe okwasooka okugaanibwa.<ref>Metro Weekly, ''New Neighbor: Gay Ugandan living in D.C. wins asylum in the U.S.'', by Will O’Bryan (May 26, 2011) (Retrieved 31 March 2019)</ref><ref name="Politico">[[Politico]], ''10 big asylum cases in the U.S. : 7. Kushaba Moses Mworeko'', by Tal Kopan (08/01/2013) (Retrieved 31 March 2019)</ref> Abeera [[Washington, DC]]<ref name="Metro 2013" /><ref name="Black Star" /><ref>{{Cite web |title=LEZ GET IDEAS - The Pillar of Information |url=http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120119151057/http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us/ |archive-date=2012-01-19 |access-date=2018-05-25 |website=LEZ GET IDEAS |language=en-US}}</ref> okuva mu Gwomusanvu 2013, Mworeko yali amaliriza okutendekebwa kwe okw'abakuumi b'eggwanga lya Amerika ng'[[omusawo wa mugagye abeera muntalo]] mu Fort Sam Houston.<ref name="Metro 2013" /><ref name="Politico" />
Kati munnansi wa Amerika, Mworeko yeewozaako nti ayagala nnyo Washington. Mu mboozi endala ne ''Metro Weekly'' eyafulumizibwa nga 3 Ogwomusanvu 2013, Mworeko we yategeezza Will O'Bryan ( omusasi wa ''Metro Weekly''):
:: "Njagala nnyo Washington, DC," [...] "wano waka. era banfaako. Aba Washington bankukumye. Siyinza kwebaza Bannawashington kimala."
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Amazima Gawangula YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=z9z66Bj9mSY&safety_mode=true&safe=active Moses Awadde Obubaka Bw'essuubi Eri Bannayuganda nga ba LGBT], Kifulumizidwa nga 23 Ogwomunaana 2010. Mu katambi kano, ffeesi ya Mworeko mu lujjudde.
* Truth Wins Out YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=7W--tPhnObQ Yamba TWO's Okuddamu Okutongoza Okulwanirira Obwenkanya n'Okulwanyisa Enjigiriza Ez'oku Ddyo]. Mu katambi kano, tulaba ekifaananyi ekisirifu nga Mworeko abikka ku mutwe n’ensawo y’empapula eya kitaka (okuva mu timeline 0:24). Akatambi kano kafulumizibwa nga 14 Nov 2018
15hdlj02c1tspjulvgzjiflmf3zpq4o
Julius Kaggwa
0
13856
55793
52752
2026-06-19T06:00:07Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]]
55793
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Kaggwa''' munnayuganda omututumufu mu [[kikula ekitali kya musajja oba mukazi (Intersex)]]<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2016/sep/16/intersex-ugandan-lgbt-gay-rights-life-never-felt-more-dangerous|title=I'm an intersex Ugandan – life has never felt more dangerous|last=Kaggwa|first=Julius|date=2016-09-16|work=The Guardian|access-date=2019-08-15|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> era mulwanirizi w' [[Abantu abakyusizza ekikula|abantu abakyusizza ekikula (Transgender)]] era nga ye dayirekita omukulu ow’ekibiina ekiyamba abantu abakyusizza ekikula ekya ''Support Initiative for People with atypical sex Development'' (SIPD).<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=December 9, 2014 |title=Press Release – For Immediate Release Kampala, Human Rights defenders call for action to protect Intersex Children and people in Uganda |url=http://sipduganda.org/press-release-for-immediate-release-kampalahuman-rights-defenders-call-for-action-to-protect-intersex-children-and-people-in-uganda/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=SIPD Uganda |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=2014 |title=Our Team |url=http://sipduganda.org/our-team/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=SIPD Uganda |quote=}}</ref> Mu 2010, Kaggwa yawangula wamu engule ya Human Rights First Human Rights Award.<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=October 21, 2010 |title=2010 Human Rights Award Dinner |url=http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150704154032/http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |archive-date=2015-07-04 |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[Human Rights First]] |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=December 14, 2011 |title=Julius Kaggwa: 2010 Human rights award honoree |url=http://ilga.org/julius-kaggwa-2010-human-rights-award-honoree/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association|ILGA]] |quote=}}</ref> Omwaka ogwaddako, yali muwanguzi wa wamu mu ngule y'abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu.<ref name="ushrd">{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=May 18, 2012 |title=Winners of the Human Rights Defenders Award |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/prs/ps/2012/05/190315.htm |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[United States Department of State]] |quote=}}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Kaggwa akola kampeyini ku nsonga z'ebyobulamu, obuwagizi n'eddembe ly'obuntu ezitunuulidde abantu abakyusizza ekikula,<ref>{{Cite web |date=September 12, 2016 |title=How do you cope if you're born with an ambiguous gender? |url=http://www.bbc.co.uk/programmes/p047mtl4 |access-date=2016-09-17 |website=[[BBC World Service]]}}</ref> era n'abantu abatakwatagana na kikula kya bantu, n'okuwakanya ebbago lya Uganda erya "Anti-homosexuality" Bill.<ref>{{Cite web |last=Middleton |first=Josh |date=June 13, 2013 |title=5 Questions with Ugandan Trans Activist Julius Kaggwa |url=http://www.phillymag.com/g-philly/2013/06/13/ugandan-civil-rights-leader-phillys-lgbt-equality-bill-fight-rights-country/ |access-date=2015-07-20 |website=[[Phillymag.com]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=June 20, 2013 |title=Ugandan advocate shares experiences at trans conference |url=http://www.epgn.com/news/local/6081-22941639-ugandan-advocate-shares-experiences-at-trans-conference |access-date=2015-07-20 |website=[[Philadelphia Gay News]] |quote=}}</ref>
Kaggwa annyonnyodde engeri abaana abawere ab’ekikula ky’abantu gye bayinza okusalibwako ebitundu by’omubiri oba okuggyibwako olw’okuvumwavumwa okwetoolodde okuzaalibwa kwabwe, ne bamaama bayinza okuvumwavumwa.<ref name="scope" /> SIPD egenderera okukyusa endowooza z’obuwangwa, n’okuwagira obujjanjabi obutuufu.<ref name="scope">{{Cite web |last=Richter |first=Ruthann |date=March 4, 2014 |title=In Uganda, offering support for those born with indeterminate sex |url=http://scopeblog.stanford.edu/2014/03/04/in-uganda-offering-support-for-those-born-with-indeterminate-sex/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150730131438/http://scopeblog.stanford.edu/2014/03/04/in-uganda-offering-support-for-those-born-with-indeterminate-sex/ |archive-date=July 30, 2015 |access-date=July 20, 2015 |website=Stanford Medicine}}</ref> Embeera z’ekikula ky’abantu etunuulirwa ng’ensonga y’obusawo, okwawukana ku bisiyaga,<ref name="scope" /> naye ng’Omukristaayo eyeewaddeyo, Kaggwa agamba nti effujjo n’okusosola abantu aba [[LGBT]] tebikwatagana na nzikiriza ye.<ref name="play">{{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=August 24, 2012 |title=Life's No Play, But Certain Characters' Voices Are Heard Loud and Clear in Uganda |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/uganda-lgbti-rights_b_1821740.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}</ref> Mu mwaka gwa 2016, Kaggwa yannyonnyola engeri okusosola mu bantu aba LGBT okweyongera mu Uganda gye kivuddeko obutaba na bukuumi eri abantu abakyusizza ekikula.<ref>{{Cite news|issn=0261-3077|last=Kaggwa|first=Julius|title=I'm an intersex Ugandan – life has never felt more dangerous|work=[[The Guardian]]|accessdate=September 16, 2016|date=2016-09-16|url=https://www.theguardian.com/world/2016/sep/16/intersex-ugandan-lgbt-gay-rights-life-never-felt-more-dangerous}}</ref>
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu 2010, Kaggwa yali muwanguzi wamu mu ngule y’eddembe ly’obuntu elya "Human Rights First 2010 Human Rights Award" olw’omulimu gwe yakola ogw’okukulembera okulwanyisa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu Uganda, n’okuyamba okutondawo embeera ey’okugumiikiriza abantu ab' ebikula abatono.<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=October 21, 2010 |title=2010 Human Rights Award Dinner |url=http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150704154032/http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |archive-date=2015-07-04 |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[Human Rights First]] |quote=}}</ref>
Nga mmemba w'ekibiina kya "Uganda ekya Civil Society Coalition on Human Rights and Constitutional Law", Kaggwa yawangudde wamu mu ngule ya "Human Rights Defenders Award", 2011<ref name="ushrd" />
== Ebitabo ebilondeddwa ==
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=October 9, 2016 |title=Understanding intersex stigma in Uganda |url=http://intersexday.org/en/understanding-stigma-uganda/ |access-date=2016-10-26 |website=[[Intersex Awareness Day|Intersex Day]]}}
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=August 24, 2012 |title=Life's No Play, But Certain Characters' Voices Are Heard Loud and Clear in Uganda |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/uganda-lgbti-rights_b_1821740.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=April 18, 2010 |title=Ugandan Anti-Homosexuality Bill Doubly Endangers LGBT Community and Human Rights Activists |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/ugandan-anti-homosexualit_b_463810.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}
== Ebijuliziddwa =
=<references />
sctfs7najt4x3er0yxni0tf3e2afnh9
Aaron Kirunda
0
13857
55794
53561
2026-06-19T06:01:14Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4) using [[Project:AWB|AWB]]
55794
wikitext
text/x-wiki
'''Aaron Kirunda''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 1985) munnayuganda o[[musuubuzi]]. Ye ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee. y’omu ku baakitandikawo era [[Mukulu ow' okuntiko]] akulira enjuba<ref>{{Cite web |title=enjuba |url=http://www.enjuba.com |access-date=2016-03-11 |website=enjuba}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=27 July 2008 |title=The young global leader who is going places |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184616/-eur-global-leader-eur |access-date=10 February 2016}}</ref> eno gy’awaayo emirimu gye okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kusomesa. enjuba y'eddukanya National Spelling Bee<ref>{{Cite web |title=enjuba Spelling Bee |url=http://www.spellingbee.ug |access-date=2016-03-11 |publisher=enjuba}}</ref> mu Uganda, enteekateeka ey’okutandikawo abayizi etuuka ku bukadde n’obukadde bw’abayizi mu masomero ga pulayimale, okubayamba okutumbula [[okusoma n’okuwandiika]], okukulaakulanya [[obukugu]] mu kyasa 21. enjuba era efulumya ebitabo by'abaana n'okukola enteekateeka z'okutendeka abasomesa.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Aaron yazaalibwa mu [[Disitulikiti y’e Jinja]] era yasomera mu Katira Primary School ne Kasokoso Trading Centre Primary School nga tannayingira Kakira High School, okusoma O-Levels ne Muljibhai Madhvani College, Wairaka mu A-Levels gye yava ng’omuyizi eyasinga mu Disitulikiti y’e Jinja. Mu 2004, yafuna sikaala ya gavumenti okugenda mu [[yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli eyookubiri mu by’empuliziganya. Yatikkirwa mu 2008 n'afuna diguli ya Honors.<ref name="Leader" /> Ebiseera bye ebisinga ng’ava ku ssomero yabimala ng’akwatagana [[n’abavubuka]] ku [[bukulembeze]], okulwanirira abantu mu kitundu, naddala eri Abaana mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]] mu kiseera ky’olutalo lwa LRA, okusinga ng’ayita mu GuluWalk<ref>{{Cite web |date=2008-11-04 |title=The Power of the GuluWalk |url=https://www.huffpost.com/entry/the-power-of-the-guluwalk_b_131563 |access-date=2021-01-19 |website=HuffPost}}</ref> n’endala, ng’awa basuubuzi amaanyi okukola ebintu eby’omutindo n’okukola dizayini y’ebikozesebwa mu mpuliziganya eri pulojekiti ezaaweebwa [[Gavumenti ya Uganda]], [[Gavumenti ya Rwanda]] ne [[Banka y’ensi yonna]]. Mu 2009, yakolagana n’abalala okukola pulogulaamu za leediyo ne leediyo ya yunivasite okusobozesa abayizi ba yunivasite okusalawo ebisinga obukulu mu bulamu bwabwe. Oluvannyuma yasenguka n’agenda e Kiwoko – [[Disitulikiti y’e Nakaseke]] okutandika n’okuddukanya Musana Fm,<ref>{{Cite web |title=Musana FM |url=http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001552/http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |archive-date=12 March 2016 |access-date=2016-03-11 |website=newhopeuganda.org}}</ref> leediyo y’abantu b’omukitundu egenderera okutondawo enkyukakyuka mu bantu. Ng’ali wano, yakola pulogulaamu za leediyo ezaawa abantu essuubi era n’azzaamu abawerako amaanyi okutandika emirimu egivaamu ssente, okudda ku masomero, n’okukola emitendera egy’omugaso okutuuka ku kubeera n’obulamu obulungi.<ref>{{Cite web |date=8 October 2010 |title=107.8 Musana Fm |url=http://newhopeuganda.org/new-hope-uganda-ministries-u-s/newsletter/107-8-musana-fm/ |access-date=2021-01-19 |website=New Hope Uganda}}</ref> Yakulembera okusimba emiti egisukka mu 20,000 mu kitundu nga kwotadde n’okukozesa leediyo ng’omukutu okusikiriza n’okusomesa abantu ku [[nsonga z’okuyingiza ssente]], okuyamba abantu okuyiga okukozesa amasimu gaabwe ng’ekintu ekikozesebwa si mu kukyusa ssente zokka wabula n’okutereka. Oluvannyuma yatongoza enjuba Credit,<ref name=":0">{{Cite web |title=enjuba Credit |url=http://www.enjubacredit.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910180132/http://www.enjubacredit.com/ |archive-date=10 September 2018 |access-date=2016-03-11 |website=enjuba Credit}}</ref> kampuni ekola ku by’ensimbi eyamba abantu ssekinnoomu okufuna ensimbi ez’amangu n’eri abasuubuzi abakula ennyo okufuna ensimbi n’obuyambi bw’okukulaakulanya bizinensi eri bizinensi zaabwe. Mu 2013, yaweebwa sikaala eya Commonwealth<ref>{{Cite web |title=Commonwealth Scholarship Commission in the UK |url=http://cscuk.dfid.gov.uk/ |access-date=2016-03-11 |website=cscuk.dfid.gov.uk |archive-date=2016-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001357/http://cscuk.dfid.gov.uk/ |url-status=dead }}</ref> okusoma [[enkola y’embeera z’abantu]] n’obuyiiya mu nkola ya bizinensi ku musingi gwa piramidi mu London School of Economics.
Era y’addukanya enjuba National Spelling Bee mu Uganda era ye Ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee,<ref>{{Cite web |date=2014-10-27 |title=African Spelling Bee |url=https://africanspellingbee.com/ |access-date=2024-06-17}}</ref> empaka z’okuwandiika ezitegekebwa buli mwaka ku ssemazinga yenna n’ekigendererwa eky’okutumbula okusoma n’okuwandiika, okusumulula ebirowoozo by’abaana n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu ng’okwesiga, okukolera awamu, okulowooza ennyo n’okwanjula. Aaron yafuna engule ya Positive Inspiration Award okuva mu kkampuni ya YALDA (Youth Alliance for Leadership and Development in Africa). Yasiimibwa ng’omu ku bavubuka abakulembeze mu Afrika 101 mu lukiiko lw’abakulembeze ba bizinensi mu Afrika olw’omulundi ogw’okutaano. Ye muwanguzi w’empaka za Global Young Social Entrepreneurs Competition, 2007 era yatuuka ku fayinolo y’engule ya Young Achievers Award, 2010. Aaron era ye MIT GSW Fellow, LSE Program for African Leadership Fellow, Acumen East African Fellow mu 2016 era gye buvuddeko yasunsulwa okuwangula engule za New Vision 40 under 40.
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Aaron aweerezza mu bifo bino wammanga:<ref name="Leader" />
* Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekigatta abavubuka mu Uganda (UNYU).
* Omukwanaganya w’ekitundu, Global Demos, Uganda.
* Mukulu wa Pulojekiti, Empower, ekibiina ky’omukitundu ekisomesa obukugu mu ICT eri abavubuka abaavu.
* Co-founder and Chief Executive, enjuba a social company ekozesa ebikozesebwa ebiyiiya okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kuteeka ssente mu High Growth Enterprises n’okutumbula abaana okulongoosa okusoma n’okuwandiika n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu nga bayita mu njuki spelling bee.<ref>{{Cite web |last=ENJ |date=10 February 2016 |title=Enjuba: Our Story |url=http://www.enjuba.com/#our-story |access-date=10 February 2016 |publisher=Enjuba.com (ENJ)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
ny55zcwiyx6xdxsizqaxbqeny1x6f3i
55795
55794
2026-06-19T06:02:37Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu mpadiika y'Oluganda
55795
wikitext
text/x-wiki
'''Aaron Kirunda''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 1985) munnayuganda o[[musuubuzi]]. Ye ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee. y’omu ku baakitandikawo era [[Mukulu ow' okuntiko]] akulira enjuba<ref>{{Cite web |title=enjuba |url=http://www.enjuba.com |access-date=2016-03-11 |website=enjuba}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=27 July 2008 |title=The young global leader who is going places |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184616/-eur-global-leader-eur |access-date=10 February 2016}}</ref> eno gy’awaayo emirimu gye okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kusomesa. enjuba y'eddukanya National Spelling Bee<ref>{{Cite web |title=enjuba Spelling Bee |url=http://www.spellingbee.ug |access-date=2016-03-11 |publisher=enjuba}}</ref> mu Uganda, enteekateeka ey’okutandikawo abayizi etuuka ku bukadde n’obukadde bw’abayizi mu masomero ga pulayimale, okubayamba okutumbula [[okusoma n’okuwandiika]], okukulaakulanya [[obukugu]] mu kyasa 21. enjuba era efulumya ebitabo by'abaana n'okukola enteekateeka z'okutendeka abasomesa.
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Aaron yazaalibwa mu [[Disitulikiti y’e Jinja]] era yasomera mu Katira Primary School ne Kasokoso Trading Centre Primary School nga tannayingira Kakira High School, okusoma O-Levels ne Muljibhai Madhvani College, Wairaka mu A-Levels gye yava ng’omuyizi eyasinga mu Disitulikiti y’e Jinja. Mu 2004, yafuna sikaala ya gavumenti okugenda mu [[yunivasite y’e Makerere]] okusoma diguli eyookubiri mu by’empuliziganya. Yatikkirwa mu 2008 n'afuna diguli ya Honors.<ref name="Leader" /> Ebiseera bye ebisinga ng’ava ku ssomero yabimala ng’akwatagana [[n’abavubuka]] ku [[bukulembeze]], okulwanirira abantu mu kitundu, naddala eri Abaana mu [[Bukiikakkono bwa Uganda]] mu kiseera ky’olutalo lwa LRA, okusinga ng’ayita mu GuluWalk<ref>{{Cite web |date=2008-11-04 |title=The Power of the GuluWalk |url=https://www.huffpost.com/entry/the-power-of-the-guluwalk_b_131563 |access-date=2021-01-19 |website=HuffPost}}</ref> n’endala, ng’awa basuubuzi amaanyi okukola ebintu eby’omutindo n’okukola dizayini y’ebikozesebwa mu mpuliziganya eri pulojekiti ezaaweebwa [[Gavumenti ya Uganda]], [[Gavumenti ya Rwanda]] ne [[Banka y’ensi yonna]]. Mu 2009, yakolagana n’abalala okukola pulogulaamu za leediyo ne leediyo ya yunivasite okusobozesa abayizi ba yunivasite okusalawo ebisinga obukulu mu bulamu bwabwe. Oluvannyuma yasenguka n’agenda e Kiwoko – [[Disitulikiti y’e Nakaseke]] okutandika n’okuddukanya Musana Fm,<ref>{{Cite web |title=Musana FM |url=http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001552/http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |archive-date=12 March 2016 |access-date=2016-03-11 |website=newhopeuganda.org}}</ref> leediyo y’abantu b’omukitundu egenderera okutondawo enkyukakyuka mu bantu. Ng’ali wano, yakola pulogulaamu za leediyo ezaawa abantu essuubi era n’azzaamu abawerako amaanyi okutandika emirimu egivaamu ssente, okudda ku masomero, n’okukola emitendera egy’omugaso okutuuka ku kubeera n’obulamu obulungi.<ref>{{Cite web |date=8 October 2010 |title=107.8 Musana Fm |url=http://newhopeuganda.org/new-hope-uganda-ministries-u-s/newsletter/107-8-musana-fm/ |access-date=2021-01-19 |website=New Hope Uganda}}</ref> Yakulembera okusimba emiti egisukka mu 20,000 mu kitundu nga kwotadde n’okukozesa leediyo ng’omukutu okusikiriza n’okusomesa abantu ku [[nsonga z’okuyingiza ssente]], okuyamba abantu okuyiga okukozesa amasimu gaabwe ng’ekintu ekikozesebwa si mu kukyusa ssente zokka wabula n’okutereka. Oluvannyuma yatongoza enjuba Credit,<ref name=":0">{{Cite web |title=enjuba Credit |url=http://www.enjubacredit.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910180132/http://www.enjubacredit.com/ |archive-date=10 September 2018 |access-date=2016-03-11 |website=enjuba Credit}}</ref> kampuni ekola ku by’ensimbi eyamba abantu ssekinnoomu okufuna ensimbi ez’amangu n’eri abasuubuzi abakula ennyo okufuna ensimbi n’obuyambi bw’okukulaakulanya bizinensi eri bizinensi zaabwe. Mu 2013, yaweebwa sikaala eya Commonwealth<ref>{{Cite web |title=Commonwealth Scholarship Commission in the UK |url=http://cscuk.dfid.gov.uk/ |access-date=2016-03-11 |website=cscuk.dfid.gov.uk |archive-date=2016-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001357/http://cscuk.dfid.gov.uk/ |url-status=dead }}</ref> okusoma [[enkola y’embeera z’abantu]] n’obuyiiya mu nkola ya bizinensi ku musingi gwa piramidi mu London School of Economics.
Era y’addukanya enjuba National Spelling Bee mu Uganda era ye Ssentebe w’ekibiina kya African Spelling Bee,<ref>{{Cite web |date=2014-10-27 |title=African Spelling Bee |url=https://africanspellingbee.com/ |access-date=2024-06-17}}</ref> empaka z’okuwandiika ezitegekebwa buli mwaka ku ssemazinga yenna n’ekigendererwa eky’okutumbula okusoma n’okuwandiika, okusumulula ebirowoozo by’abaana n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu ng’okwesiga, okukolera awamu, okulowooza ennyo n’okwanjula. Aaron yafuna engule ya Positive Inspiration Award okuva mu kkampuni ya YALDA (Youth Alliance for Leadership and Development in Africa). Yasiimibwa ng’omu ku bavubuka abakulembeze mu Afrika 101 mu lukiiko lw’abakulembeze ba bizinensi mu Afrika olw’omulundi ogw’okutaano. Ye muwanguzi w’empaka za Global Young Social Entrepreneurs Competition, 2007 era yatuuka ku fayinolo y’engule ya Young Achievers Award, 2010. Aaron era ye MIT GSW Fellow, LSE Program for African Leadership Fellow, Acumen East African Fellow mu 2016 era gye buvuddeko yasunsulwa okuwangula engule za New Vision 40 under 40.
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Aaron aweerezza mu bifo bino wammanga:<ref name="Leader" />
* Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekigatta abavubuka mu Uganda (UNYU).
* Omukwanaganya w’ekitundu, Global Demos, Uganda.
* Mukulu wa Pulojekiti, Empower, ekibiina ky’omukitundu ekisomesa obukugu mu ICT eri abavubuka abaavu.
* Co-founder and Chief Executive, enjuba a social company ekozesa ebikozesebwa ebiyiiya okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kuteeka ssente mu High Growth Enterprises n’okutumbula abaana okulongoosa okusoma n’okuwandiika n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu nga bayita mu njuki spelling bee.<ref>{{Cite web |last=ENJ |date=10 February 2016 |title=Enjuba: Our Story |url=http://www.enjuba.com/#our-story |access-date=10 February 2016 |publisher=Enjuba.com (ENJ)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
1lhzi1a2jkr5rf81fiqh9172apwvzs9
Titus Ssematimba
0
13858
55754
52900
2026-06-19T05:36:18Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55754
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Titus Ssematimba''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomunaana 2003) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira azannyira [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]] mu [[Uganda Premier League]] ne ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] ng'omuwuwuttanyi.<ref>{{Cite web |date=2025-06-23 |title=Titus Ssematimba completes move to another UPL side |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/23/titus-ssematimba-completes-move-to-another-upl-side/ |access-date=2025-08-27 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="auto">{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Titus Ssematimba (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/88657/Titus_Ssematimba.html |website=www.national-football-teams.com}}</ref> Mu [[2022 CECAFA U-20 Championship]] mu Sudan, Ssematimba yalondebwa okuba omuzannyi asinze mu mpaka ezo.<ref>{{Cite web |date= |title=Titus Ssematimba named U20 CECAFA player of tournament | Swift Sports Uganda |url=https://swiftsportsug.com/blog/titus-ssematimba-named-u20-cecafa-player-of-tournament/ |access-date=2022-12-15 |publisher=Swiftsportsug.com |archive-date=2022-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221112212240/https://swiftsportsug.com/blog/titus-ssematimba-named-u20-cecafa-player-of-tournament/ |url-status=dead }}</ref>
== Okuzannya ==
=== Wakiso Giants FC ===
Mu Gwomwenda 2021, Ssematimba yalangirirwa mu butongole ku [[Wakiso Giants FC]] okuva mu Black Star FC ey'omubendobendo ly'omu Kampala.<ref>{{Cite web |title=Welcome Tito! Ssematimba joins us from Black Star FC |url=https://wakisogiantsfc.com/news/welcome-tito-ssematimba-joins-us-from-black-star-fc |website=wakisogiantsfc.com |access-date=2026-05-27 |archive-date=2023-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230401193217/https://wakisogiantsfc.com/news/welcome-tito-ssematimba-joins-us-from-black-star-fc |url-status=dead }}</ref> Nga 3 Ogwekkuminoogumu 2021, yazannyira ttiimu ye eya [[Wakiso Giants FC]] omulundi ogusooka ng'ekuba [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] 3-1 ku Kavumba Recreation Center gye yateebera ggoolo bbiri mu mupiira ogwo.<ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=November 5, 2021 |title=Kasule, Ssematimba extend bromance to Wakiso Giants |url=https://football256.com/47322-2/ |access-date=May 27, 2026 |archive-date=April 1, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230401193214/https://football256.com/47322-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants FC Condemns SC Villa to First Season Loss |url=https://blizz.co.ug/7279/Wakiso-Giants-FC-Condemns-SC-Villa-to-First-Season-Loss |website=blizz.co.ug}}</ref>
=== Ttiimu y'eggwanga ===
==== Uganda U20 ====
Ssematimba yazannyira [[Uganda U20]] mu mpaka za [[CECAFA U-20 Championship eza 2022]] ezaali e [[Sudaani|Sudan]] mu 2022. Yasooka kugizannyira nga 29 Ogwekkumi 2022, ng'ezannya [[Tanzania U20]] mu kisaawe kya Al-Hilal, Omdurman.<ref>{{Cite web |title=Match Report of Uganda U20 vs Tanzania U20 - 2022-10-29 - CECAFA U-20 Championship - Global Sports Archive |url=https://globalsportsarchive.com/match/soccer/2022-10-29/uganda-u20-vs-tanzania-u20/2846895/ |website=globalsportsarchive.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 26, 2022 |title=AFCON U20 Zonal Qualifiers: Uganda Hippos final travelling squad to Sudan named |url=https://fufa.co.ug/afcon-u20-zonal-qualifiers-uganda-hippos-final-travelling-squad-to-sudan-named/}}</ref>
==== Ttiimu ya Uganda ey'eggwanga ey'omupiira ====
Nga 21 Ogwomwenda 2022, Ssematimba lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] mu mpaka za Tri-national ng'ezannya [[Libya]].<ref name="auto"/>
==== Ggoolo ku ddaala ly'ensi yonna ====
: ''Ebyava mu mupiira n'okugatta ggoolo za Uganda.'' <ref name="auto"/>
{| class="wikitable"
!Omuw.
! Ennaku z'omwezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| 1.
| 21 Ogwomwenda 2022
| Martyrs of February Stadium, Benina,[[Libya]]
| Lebanon
| align="center" | '''0''' –0
| align="center" | 0–0
| Empaka za Tri Nations
|-
| 2.
| rowspan="2" | 24 Ogwomwenda 2022
| rowspan="2" | Martyrs of February Stadium, Benina,[[Libya]]
| rowspan="2" | Tanzania
| align="center" | '''1''' –0
| rowspan="2" style="text-align:center;" | 1–0
| rowspan="2" | Empaka za Tri Nations
|}
== Ebitiibwa ==
'''Omuzannyi asinze mu mpaka za U20 CECAFA''' <ref>{{Cite web |date= |title=Titus Ssematimba named U20 CECAFA player of tournament | Swift Sports Uganda |url=https://swiftsportsug.com/blog/titus-ssematimba-named-u20-cecafa-player-of-tournament/#:~:text=Titus%20Ssematimba%20was%20named%20U20,to%20retain%20the%20CECAFA%20trophy |access-date=2022-12-15 |publisher=Swiftsportsug.com |archive-date=2022-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221112212240/https://swiftsportsug.com/blog/titus-ssematimba-named-u20-cecafa-player-of-tournament/#:~:text=Titus%20Ssematimba%20was%20named%20U20,to%20retain%20the%20CECAFA%20trophy |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Titus Ssematimba at National-Football-Teams.com
* Titus Ssematimba at Soccerway
{{DEFAULTSORT:Ssematimba, Titus}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
odicghlp22bnkfignb05j7lgyod0uev
Nathan Asiimwe
0
13859
55755
52813
2026-06-19T05:36:40Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55755
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nathan George Asiimwe''' Mungereza [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya [[ng'omuzibizi wa ddyo]] mu kiraabu eya [[Charlton Athletic]] ezannyira mu [[EFL Championship]].
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Charlton Athletic ===
Asiimwe y'egatta ku [[Charlton Athletic]] youth academy ku myaka 9, nga baamufuna azannyira mu Rockbourne Youth Club. Yasooka okuzannya omupiira gwe ogw'ekikugu mu kiraabu eno ng'alina emyaka 17, nga yazannya omupiira gwonna ogwaggwa ggoolo 3-2mu mpaka za [[EFL Trophy]] lawundi eyookubiri bwe yakubwa ku bugenyi [[Plymouth Argyle]] nga 22 Ogwekkuminoogumu 2022.<ref>{{Cite web |title=Young Addicks bow out of Papa Johns Trophy with defeat at Plymouth |url=https://www.charltonafc.com/news/young-addicks-bow-out-papa-johns-trophy-defeat-plymouth |publisher=Charlton Athletic F.C.}}</ref><ref>{{Cite web |title=Report : Argyle 3 Charlton Athletic 2 |url=https://www.pafc.co.uk/news/report-argyle-3-charlton-athletic-2 |publisher=Plymouth Argyle F.C.}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kanu and Anderson score first senior goals but Addicks coach left ruing first-half defensive display |url=https://londonnewsonline.co.uk/kanu-and-anderson-score-first-senior-goals-but-addicks-coach-left-ruing-first-half-defensive-display/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123075240/https://londonnewsonline.co.uk/kanu-and-anderson-score-first-senior-goals-but-addicks-coach-left-ruing-first-half-defensive-display/ |archive-date=23 November 2022 |website=South London Press}}</ref>
Nga 7 Ogwokutaano 2023, Asiimwe yazannya omupiira gwe ogwasooka mu Charlton Athletic eya [[League One]], y'ayingira mu ddakiika ya 74 mu mupiira gwa kiraabu eno ogusembayo mu sizoni ya 2022–23 bwe gwaggwa amaliri ga ggoolo 2-2 ku bugenyi ne [[Cheltenham Town]].<ref>{{Cite web |title=Cheltenham Town 2–2 Charlton Athletic |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/65439615 |website=[[BBC Sport]]}}</ref>
Nga 22 Ogwokutaano 2023, Asiimwe yassa omukono ku ndagaano ye ey’ekikugu eyasooka ne ttiimu eno.<ref>{{Cite web |title=Nathan Asiimwe pens first professional contract |url=https://www.charltonafc.com/news/nathan-asiimwe-pens-first-professional-contract |publisher=Charlton Athletic F.C.}}</ref><ref>{{Cite web |title=Young Charlton Athletic defender signs first professional contract |url=https://londonnewsonline.co.uk/young-charlton-athletic-defender-signs-first-professional-contract/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230522160213/https://londonnewsonline.co.uk/young-charlton-athletic-defender-signs-first-professional-contract/ |archive-date=22 May 2023 |website=South London Press}}</ref>
Nga sizoni ya 2023–24 tennatandika, Asiimwe yayingizibwa mu ttiimu ya Charlton Athletic esooka. Nga 8 Ogwomusanvu 2023 – mu mupiira gwa kiraabu ogwokubiri nga sizoni tennatandika ne [[Dartford]] ku Princes Park – Asiimwe yateeba ggoolo zombi mu buwanguzi bwa ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |title=Asiimwe brace earns Addicks victory in Dartford |url=https://www.charltonafc.com/news/asiimwe-brace-earns-addicks-victory-dartford |publisher=Charlton Athletic F.C.}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cawley |first=Richard |date=8 July 2023 |title=No Alfie May action as Charlton beat Dartford – with former Millwall defender sent off for attempted punch |url=https://londonnewsonline.co.uk/no-alfie-may-action-as-charlton-beat-dartford-with-former-millwall-defender-sent-off-for-attempted-punch/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230708155147/https://londonnewsonline.co.uk/no-alfie-may-action-as-charlton-beat-dartford-with-former-millwall-defender-sent-off-for-attempted-punch/ |archive-date=8 July 2023 |website=South London Press}}</ref> Nga 19 Ogwomusanvu 2023, Asiimwe yazannya omupiira gwe ogwasooka mu The Valley mu mupiira gwa kiraabu eno ogwasembayo nga sizoni tennatandika eya 2023–24 bwe yakubwa [[Aberdeen]] ggoolo 3-2. Asiimwe yeteeba ggoolo mu mupiira guno oluvannyuma lw’eddakiika ssatu.<ref>{{Cite web |title=Aberdeen hit three first-half goals to beat Charlton |url=https://www.bbc.co.uk/sport/articles/cged1qv2zrwo |website=[[BBC Sport]]}}</ref>
Nga 5 Ogwomunaana 2023, Asiimwe yazannya omupiira gwe ogwasooka mu bujjuvu mu [[League One]] mu mupiira gwa kiraabu eno ogwasooka mu sizoni ya 2023–24, n'amaliriza eddakiika 90 enzijuvu bwe yawangula [[Leyton Orient]] ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |title=Charlton Athletic 1–0 Leyton Orient |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/66345524#tab-Line-ups |website=[[BBC Sport]]}}</ref>
==== Hartlepool United (ku bbanja) ====
Nga 19 Ogwomwenda 2024, Asiimwe y'egatta ku [[Hartlepool United]] ku bbanja ery’ekiseera ekitono. Nga 21 Ogwomwenda, Asiimwe yatandika omupiira gwe ogwasooka mu Hartlepool United, n'azannya eddakiika 60 ezaasooka mu kukubwa [[Dagenham & Redbridge]] ggoolo 1-0 awaka.<ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cp3954y99v4t#Line-ups "Hartlepool United 0–1 Dagenham & Redbridge".]</ref> Nga 29 Ogwekkumi, kyalangirirwa nti Asiimwe yali agenda kudda mu Charlton Athletic ku nkomerero ya looni ye ey'ekiseera ekitono ng'amaze okuzannya emipiira etaano gyonna awamu mu Hartlepool.
==== Walsall (ku bbanja) . ====
Nga 10 Ogwoluberyeberye 2025, Asiimwe y'egatta ku [[Walsall]] eyakulembera [[League Two|League Two,]] ku bbanja sizoni yonna eyasigalawo.<ref>{{Cite web |date=10 January 2025 |title=Nathan Asiimwe joins Walsall on loan |url=https://www.charltonafc.com/news/nathan-asiimwe-joins-walsall-loan |access-date=10 January 2025 |publisher=Charlton Athletic F.C.}}</ref><ref> {{Cite web |date=10 January 2025 |title=Nathan Asiimwe joins the Saddlers on loan! |url=https://www.saddlers.co.uk/news/2025/january/10/nathan-asiimwe-joins-the-saddlers-on-loan--/ |access-date=10 January 2025 |publisher=Walsall F.C.}}</ref>
==== AFC Wimbledon (ku bbanja) ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2025, Asiimwe y'egatta ku [[AFC Wimbledon]] ku bbanja okumala sizoni yonna okuva mu [[Charlton Athletic]].
== Okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna ==
Nga 18 Ogwokusatu 2024, Asiimwe yafuna okuyitibwa kwe okwasooka ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga eya Uganda]] nga beetegekera emipiira gy’omukwano wakati wa [[Comoros]] ne Ghana.<ref>{{Cite web |title=Nathan Asiimwe earns first Uganda call-up |url=https://www.charltonafc.com/news/nathan-asiimwe-earns-first-uganda-call |publisher=Charlton Athletic F.C.}}</ref>
== Ebibalo by’okuzannya ==
{{updated|match played 2 May 2026}}
{| class="wikitable" style="text-align: center"
|+Appearances and goals by club, season and competition
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |FA Cup
! colspan="2" |EFL Cup
! colspan="2" |Other
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="5" |Charlton Athletic
|2022–23
|League One
|1
|0
|0
|0
|0
|0
|1[a]
|0
|2
|0
|-
|2023–24
|League One
|17
|0
|3
|0
|0
|0
|3[a]
|0
|23
|0
|-
|2024–25
|League One
|0
|0
|0
|0
|0
|0
|3[a]
|0
|3
|0
|-
|2025–26
|Championship
|0
|0
|0
|0
|0
|0
| colspan="2" |—
|0
|0
|-
! colspan="2" |Total
!18
!0
!3
!0
!0
!0
!7
!0
!28
!0
|-
|Hartlepool United (loan)
|2024–25<ref>{{Cite web |title=N. Asiimwe |url=https://uk.soccerway.com/players/nathan-asiimwe/695239/ |access-date=19 September 2024 |website=Soccerway |publisher=Perform Group}}</ref>
|National League
|5
|0
|0
|0
| colspan="2" |—
|0
|0
|5
|0
|-
|Walsall (loan)
|2024–25
|League Two
|10
|0
| colspan="2" |—
| colspan="2" |—
|3[b]
|0
|13
|0
|-
|AFC Wimbledon (loan)
|2025–26
|League One
|35
|1
|0
|0
|2
|0
|5[a]
|0
|42
|1
|-
! colspan="3" |Career total
!68
!1
!3
!0
!2
!0
!15
!0
!88
!1
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Nathan Asiimwe at Soccerbase
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
0e70u2nq7j8tdoeoyb3v2sc1xoeybxs
Elizabeth Lwanga
0
13860
55818
52814
2026-06-19T07:10:50Z
Solomon Suubi
6901
/* top */ Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]]
55818
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>'''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}}
</ref>
Lwanga abaddeko nga omukiise abaddewo owa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}
</ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}}
</ref>
== Ebijuliziddwa ==
l9ztpw73pfakmcw73tyzfsxduxulriy
Val Kalende
0
13864
55819
52861
2026-06-19T07:12:13Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → using [[Project:AWB|AWB]]
55819
wikitext
text/x-wiki
'''Val Kalende''' mulwanirizi w'eddembe ly'abantu abali mu mukwano ogw'ebikukujju mu kimanyikiddwa nga ([[LGBTI]]) mu [[Yuganda|Uganda]]. Oluvannyuma lw’okuvaayo ng’omukazi aganza bakazi banne mu 2003, yeenyigira mu kulwanirira eddembe lya Bannayuganda abai mu mukwano ogw'eri eyo. Mu 2018, yategeeza nti takyali mukazi aganza bakazi banne, nga "yakyusibwa okwagala kwa Katonda".<ref name="advocate">{{Cite web |last=Ariel Sobel |date=7 August 2018 |title=Accomplished Ugandan LGBTQ Activist Renounces Lesbianism |url=https://www.advocate.com/world/2018/8/07/accomplished-ugandan-lgbtq-activist-renounces-lesbianism-0 |website=Advocate |language=en}}
</ref><ref name="cbn">{{Cite web |last=Emily Jones |date=21 August 2018 |title='I Am Forgiven and Forever Set Free': Global LGBT Activist Abandons Lifestyle, Surrenders to Jesus |url=https://www1.cbn.com/cbnnews/cwn/2018/august/i-am-forgiven-and-forever-set-free-global-lgbt-activist-abandons-lifestyle-surrenders-to-jesus |access-date=11 July 2022 |website=CBN |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Mu 2003, Kalende yavaayo ng’omukazi aganza bakazi banne, ekyaviirako famire ye ey’Abakristaayo okukutula enkolagana naye.<ref name="advocate" /> Ng’akyali muyizi mu Ssettendekero wa Makerere mu Kampala, ye yali omu ku baatandikawo ekibiina ky’abakazi abaagalana ekyasooka mu ggwanga ekya [[Freedom & Roam Uganda]].<ref name="citizen">{{Cite web |last=Matt Bieber |date=30 November 2011 |title=An Interview with Val Kalende: LGBT Activism in Uganda |url=https://citizen.hkspublications.org/2011/11/30/an-interview-with-val-kalende-lgbt-activism-in-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220616023641/https://citizen.hkspublications.org/2011/11/30/an-interview-with-val-kalende-lgbt-activism-in-uganda/ |archive-date=16 June 2022 |access-date=11 July 2022 |website=Citizen HKS Publications |language=en}}
</ref> Nga wayise wiiki oluvanyuma lw'okuyisa wayise etteeka elikugira abantu okwetaba mu mukwano ogw'ebikukujju erya [[The Anti-Homosexuality Act, 2014]], eryaviirako okulambika ekibonerezo ky'ebisiyaga okulangirirwa nga [[Life imprisonment|okusibwa obulamu bwe bwonna]], Kalende yakkiriza okubuuzibwa ebibuuzo ku nsonga ze ez'omukwano mu mboozi eyafulumira mu lupapula lw'amawulire olw'eggwanga olwa ''The Daily Monitor''.<ref name="monitor">{{Cite web |date=16 December 2009 |title=The story of a young Ugandan gay couple |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-story-of-a-young-ugandan-gay-couple-1466596 |access-date=11 July 2022 |website=Monitor |language=en}}
</ref> Mu 2012, nga'mazze okukola ennyo okumala emyaka kkumi mu Uganda,mu kiwandiiko ekyawanikibwa mu Huffington post, yalaga obuzibu bwe yafuna oluvanyuma lw'okuvaayo ng'omukazi aganza bakazi banne nga muno mwalimu [[Verbal abuse|okuvumibwa]], [[Alienation of affections|okwawukanya abafumbo]],okusuulibwawo ng'akyali muvubukato,n'[[Homelessness|okubundabunda]] ku myaka emito.<ref name="huffpost">{{Cite web |last=Val Kalende |date=Aug 15, 2012 |title=Gay Ugandans: Loud and Proud |url=https://www.huffpost.com/entry/gay-ugandans-loud-and-proud_b_1785222 |access-date=11 July 2022 |website=[[HuffPost]] |language=en}}
</ref>
Mukwano gwe eyali mu kitongole ekirwanirira eddembe ly'abantu abali mu mukwano ogw'ebikukujju nga kino kiri ku ddaala ly'ansi yonna ekya [[International Gay and Lesbian Human Rights Commission]], gwe yali yanoonyerezaako bakola enteekateeka ey'okutandikamu ekisinde n’enkola eteekebwa mu nkola buli kibiina kya LGBT mu Africa n’engeri [[Non-governmental organization|ebibiina by’obwannakyewa]] eby’ensi yonna gye biyinza okuwagira emirimu gyabwe.<ref name="huffpost" /> Yayongera okweyoleka olw’ennyonnyola ey’enjawulo eyandireese enkyukakyuka eyeetaagisa, si nnyiriri z’okutulugunyizibwa zokka, wabula n’okutandika okussa essira ku mboozi ennungi ez’okwezaamu amaanyi.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2010/may/22/malawian-gay-couple-jailed-14-years|title=Love in the dock|date=22 May 2010|newspaper=The Guardian|language=en|access-date=11 July 2022}}</ref> (nga omulimu ogwa [[Victor Mukasa]], omutandisi w’ekibiina kya Sexual Minorities Uganda (SMUG), mu ofiisi ezaali mu Amerika), ekiwandiiko ekitannaba kusiimibwa bulungi ne mu balwanirizi b'eddembe abalala. Okusinziira ku ekyo wadde ng’ensi yonna esalawo okuvunaana abakulembeze, kino kileetawo okulwangana wakati waabwe bokka na bokka. Era yasuubira okunyweza enkolagana wakati wa balwanirizi b'eddembe n'abantu babulijjo naddala ku nsonga z'eddembe ly'obuntu.<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/global-development-professionals-network/2014/feb/25/uganda-antigay-bill-president-yoweri-museveni|title=Uganda: how campaigners are preparing to counter the anti-gay bill|author=Anna Leach|date=25 February 2014|newspaper=The Guardian|language=en|access-date=11 July 2022}}</ref>
Mu mwezi Gwomunnana 2018, ku mukutu gw’Abakristaayo ogwa Salt TV ogwa wano, Val Kalende yayatula n'akamwa ke mu lujjudde nti takyali mukazi ali mu mukwano ogw'ebukukujju.<ref name="advocate" /><blockquote>Abemikwano ab'ekisinde kya LGBT: Nasanga Obulamu, Amazima n’Ekisa. Essaala yange mufune obulamu obulungi nga bwe nnina. Mwe mwena mufuuse ensonga yange ey'okwegayirira. Nkimanyi, okuva ku bumu ku bubaka bwe nfunye okutuusa kati, nti Omwoyo Omutukuvu atandise okwogera n’emitima gyammwe. Ye mubikkulizi w’amazima gonna... Eri abasumba be nnali sikkiriziganya nabo, munsonyiwe. Eri bannabyabufuzi b'enalwana nabbo n’obukambwe mu lutalo olw’ebigambo, munsonyiwe. Eri eemigigi emito n'abakadde mu ggwanga lino, munsonyiwe. Eri Taata wange era omukozi, nsonyiwa. Eri nze k'ennyini, nsonyiwa. Ndi mu mirembe n’omwoyo gwange kubanga nasonyiyibwa era nasumuluddwa emirembe gyonna. Zabbuli 51:17.<ref name="biblegateway">{{Cite web |title=Psalm 51:17 |url=https://www.biblegateway.com/passage/?search=Psalm+51%3A17&version=NIV |access-date=11 July 2022 |website=Bible Gateway |language=en}}
</ref> - Val Kalende,<ref name="cbn" /></blockquote>
== Ebijuliziddwa ==
ix7t2v0qo92nlek8jrd9rvz95ol3wwf
Annet Kirabo
0
13871
55685
53754
2026-06-19T01:23:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55685
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Kirabo''' Munnayuganda omunoonyereza era nga Associate Professor mu [[by’obusawo]] mu kitongole ky’obusawo mu [[Vanderbilt University]] Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne [[puleesa]] n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku [[puleesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu [[St. Cloud State University]] e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu [[University of Florida]], [[Gainesville]].<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref>
== Engule ==
Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne [[American Physiological Society]], abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Olive Kobusingye]]
* [[Justina Geraldine Najjuka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
meuds7o7b4kcge6wvoxxgmp7a562yu4
55756
55685
2026-06-19T05:36:56Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55756
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Kirabo''' Munnayuganda omunoonyereza era nga Associate Professor mu [[by’obusawo]] mu kitongole ky’obusawo mu [[Vanderbilt University]] Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne [[puleesa]] n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku [[puleesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu [[St. Cloud State University]] e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu [[University of Florida]], [[Gainesville]].<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref>
== Engule ==
Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne [[American Physiological Society]], abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Olive Kobusingye]]
* [[Justina Geraldine Najjuka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
mx6fd4zrep003iww81ih82w0jf28rus
55760
55756
2026-06-19T05:37:51Z
Solomon Suubi
6901
removed [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55760
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Kirabo''' Munnayuganda omunoonyereza era nga Associate Professor mu [[by’obusawo]] mu kitongole ky’obusawo mu [[Vanderbilt University]] Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne [[puleesa]] n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku [[puleesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu [[St. Cloud State University]] e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu [[University of Florida]], [[Gainesville]].<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref>
== Engule ==
Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne [[American Physiological Society]], abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Olive Kobusingye]]
* [[Justina Geraldine Najjuka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
meuds7o7b4kcge6wvoxxgmp7a562yu4
Dorrys Mutahunga
0
13939
55642
53368
2026-06-18T19:36:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
55642
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Dorrys Mutahunga</big>''' muyimbi munnayuganda, [[omuwandiisi w’ennyimba]], [[omusomesa w’ennyimba]] era omuyimbi okuva mu disitulikiti y’e Mbarara.<ref name=":2">{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=2023-06-15 |title=Folk Diva, Dorrys Mutahunga, to present a double video premier for"Mwiine Rukaari" and "Sacrifice" songs tonight |url=https://redpepper.co.ug/folk-diva-dorrys-mutahunga-to-present-a-double-video-premier-formwiine-rukaari-and-sacrifice-songs-tonight/130525/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=We call each other honey |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1241075/honey |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2016-12-22 |title=Musician Dorrys Mutahunga completes Masters Degree program |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-completes-masters-degree-program/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obuto n'obuyigirize ==
Mutahunga muwala wa Mabanga Godfrey eyali omusomesa mu [[yunivasite ya Bishop Stuart]] era nga ye Ssentebe w’olukiiko lw’ettaka mu [[disitulikiti y’e Mbarara]].<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-02-19 |title=Musician Dorrys Mutahunga loses her father |url=https://bigeye.ug/musician-dorrys-mutahunga-loses-father/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza (Educational Administration & Planning) okuva mu Mbarara University of Science and Technology (MUST). Mutahunga yasoma ennyimba mu yunivasite, era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Omulimu ==
Mutahunga amanyiddwa nnyo olw’ennyimba za folk‐pop, heritage / traditional music, classical, ne gospel era awandiise n’okuyimba ennyimba za folk‐pop ezisukka mu 100. Ezimu ku nnyimba ze ezimanyiddwa ennyo kuliko ''Keitetsi'', ''Mugirenta'', ''Ninkukunda'', ''Barbara'', ''Kwera'', ''Believe.''<ref name=":2" />
Ng’oggyeeko ekyo, yalondebwa State House mu pulojekiti y’okutumbula abavubuka n’eby’emikono. Mutahunga yatandikawo bizinensi y’ebintu eby’okwewunda, ng’addukanya empeereza ya ‘mobile money’ mu Bugwanjuba bwa Uganda era nga ye mukama wa kkampuni ya Dove Entertainment.<ref>{{Cite web |title=Uganda Entertainment News Archives {{!}} BigEye.UG |url=https://bigeye74.rssing.com/chan-53489279/all_p189.html |access-date=2025-11-15 |website=bigeye74.rssing.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2017-11-01 |title=Singer Dorrys Mutahunga scoops State House deal |url=https://bigeye.ug/singer-dorrys-mutahunga-scoops-state-house-deal/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2014-10-01 |title=Western Uganda's Dorrys Mutahunga Starts Beauty Products Business. |url=https://bigeye.ug/western-ugandas-dorrys-mutahunga-starts-beauty-products-business/ |access-date=2025-11-15 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Engule n'Ebitiibwa ==
Mutahunga yawangula omuyimbi asinga mu Bugwanjuba bwa Uganda mu mpaka za Western Music Awards (2014).<ref>{{Cite web |title=Mutahunga takes West by storm |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1217168/mutahunga-takes-west-storm |access-date=2025-11-15 |website=New Vision}}</ref>
Yasunsulwamu okuwangula engule ya Hipipo Award mu mutendera gw’ennyimba “Best Western Region”.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=Staff |date=2015-02-04 |title=Dorrys Tipped To Bag the Prestigious Hipipo Award |url=https://redpepper.co.ug/dorrys-tipped-to-bag-the-prestigious-hipipo-award/52589/ |access-date=2025-11-15 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
Mutahunga yawangula engule ya PAM Award mu muyimbi asinga okuyimba folk pop mu 2007.<ref name=":0" />
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Mutahunga mufumbo ne Vincent Mutahunga omubalirizi w’ebitabo by’omunda mu [[Mbarara University of Science and Technology]] (MUST).<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
77k0knjr2paj05527dgpcvuxmd5ns2c
Charles Ayiekoh Lukula
0
13955
55691
54670
2026-06-19T03:03:58Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55691
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Charles Ayiekoh Lukula</big>''' mutendesi wa mupiira era [[Munnayuganda]]. Yali akulira abatendesi mu mpaka za FUFA Women Super League Champions Kampala Queens FC.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2023-12-28 |title=Kampala Queens appoint Charles Ayiekoh as new head coach |url=http://kawowo.com/2023/12/28/kampala-queens-appoint-charles-ayiekoh-as-new-head-coach/ |access-date=2024-08-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekoh - Soccer player profile & career statistics - Global Sports Archive |url=https://globalsportsarchive.com/people/soccer/charles-ayiekoh/212568/ |access-date=2024-08-13 |website=globalsportsarchive.com}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-06-16 |title=CHIMP SPORT: Charles Ayiekoh Leaves Simba Queens |url=https://chimpreports.com/chimp-sport-charles-ayiekoh-leaves-simba-queens/ |access-date=2024-08-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-04-29 |title=Kampala Queens coach Ayiekoh glad to end the poor run |url=https://sports.mtn.co.ug/2024/04/29/kampala-queens-coach-ayiekoh-glad-to-end-the-poor-run/ |access-date=2024-08-13 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekoh Lukula Archives |url=https://nexusmedia.ug/tag/charles-ayiekoh-lukula/ |access-date=2024-08-13 |website=Nexus Media |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-12-28 |title=Official: Charles Ayiekoh appointed Kampala Queens head coach, Tonny Mawejje learns fate |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/official-charles-ayiekoh-appointed-kampala-queens-head-coach-tonny-mawejje-learns-fate-2023122809044914540 |access-date=2024-08-13 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Charles Ayiekho Archives |url=https://sportsnation.co.ug/tag/charles-ayiekho/ |access-date=2024-08-13 |website=Live from ground |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by’emirimu gye ==
Charles yeegatta ku FUFA Women Super League Champions Kampala Queens FC oluvannyuma lw'okukolagana ne [[She Corporates Football club|She Corporate]] mu mpaka za CAF Women's Champions League za zonal qualifiers ezakwajira e [[Tanzania]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-07-18 |title=Charles Ayiekoh Lands New Coaching Job |url=https://chimpreports.com/charles-ayiekoh-lands-new-coaching-job/ |access-date=2024-08-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Emabegako yatendekako ku [[Maroons FC]], Kirinya Jinja SS (kati [[Busoga United Football Club|Busoga United]]),<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-05-17 |title=Ayiekoh resigns as head coach at Maroons Football Club |url=http://kawowo.com/2021/05/17/ayiekoh-resigns-as-head-coach-at-maroons-football-club/ |access-date=2024-08-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-02-14 |title=Charles Ayieko Lukula |url=https://upl.co.ug/staff/charles-ayieko-lukula/ |access-date=2024-08-13 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maroons FC Archives - Page 11 of 14 |url=https://sportsnation.co.ug/tag/maroons-fc/ |access-date=2024-08-13 |website=Live from ground |language=en |archive-date=2024-07-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240715150839/https://sportsnation.co.ug/tag/maroons-fc/ |url-status=dead }}</ref> SOANA, Water FC, Wandegeya FC, Bunamwaya SC, Horizon FC ne [[Uganda Revenue Authority SC|Uganda Revenue Authority]] (URA FC).<ref name=":1" /> Era aweereza n'etendekero lya Yunivasite ye Makerere Business (MUBS) mu liigi y'omupiira eya Pepsi Yunivasite ne liigi ya National Beach Soccer.<ref name=":1" /> Yatandika okukola ne Crested Cranes nga yeetegekera okusunsulamu abagenda okuzannya Summer Olympics eza 2024.<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-17 |title=Charles Ayiekoh starts work with Crested Cranes {{!}} 2024 Olympics Qualifiers |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/10/17/charles-ayiekoh-starts-work-with-crested-cranes-2024-olympics-qualifiers/ |access-date=2024-08-13 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2023-10-11 |title=Ayiekoh to handle Uganda Crested Cranes against Cameroon in Olympic qualifier |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ayiekoh-to-handle-uganda-crested-cranes-against-cameroon-in-olympic-qualifier-2023101113070006025 |access-date=2024-08-13 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Uganda coach optimistic ahead of Paris 2024 qualifier against Cameroon - China.org.cn |url=http://www.china.org.cn/world/Off_the_Wire/2023-10/20/content_116761295.htm |access-date=2024-08-13 |website=www.china.org.cn}}</ref> Yalondebwa okumala omwezi mulamba nga yeetegekera ekifo kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Technical Centre, [[Njeru]] ekyaliwo ku Lwokuna omwezi Ogwekkumi nga 26 mu mwaka gwa 2023.<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":4" />
== Laba ne ==
* Ttiimu y'eggwanga ey'abakazi ey'omupiira gw'ebigere eya Uganda
* [[Maroons FC]]
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=Eljvx0UglWA Charles Ayiekoh Lukula omutendesi omukulu owa Kampala Queens]
* [https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=Lad9Oe80vh0 She Corporate omutendesi Charles Ayiekoh Lukula Okukubaganya ebirowoozo oluvanyuma lw'obuwanguzi bwa leero ne Yei Joint Stars]
* [https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-coach-ayiekoh-happy-after-first-friendly/ Crested Cranes: Omutendesi Ayiekoh musanyufu oluvannyuma lw’omupiira gw’omukwano ogusoose]
g0momujcurgpnjliw8utg6l1wcfi5a1
Nince Henry
0
13962
55796
55141
2026-06-19T06:03:40Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55796
wikitext
text/x-wiki
'''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online |archive-date=5 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220705214232/https://ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |url-status=dead }}</ref>[[Juliana Kanyomozi|]] Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba <ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana |access-date=2026-06-09 |archive-date=2022-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220707214741/https://www.ugandaonline.net/news/juliana |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT"
Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba. <ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda
== Ennyimba ==
* Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Sikyakaaba
* Kabiriti<ref name="Observer" />
* Kaberebere
* Taata womuntu<ref name="Observer" />
* Basusi bamenvu<ref>[http://www.ug2ube.com/.../nince-henry-basusi-bamenvu-official-hd-video-uga... Nince Henry] {{Dead link|date=February 2022}}</ref>
* Mali Yangu
* Tobalabula
* Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo
* Omulundi
* Ekitundu ky'Omutemu
* Omubiri
* Abalungi Bawedeyo
* Madina
* Genda Genda
* Nfukilira
* Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo
* Emberenge
* Okwetegeka
* Ssente so si mazzi
* Entandikwa
* Tobawako
* Agenda jali
* Maama nomwana
* Kampala
* Kuti kuti
* Nyonhgeza
== Engule z'omuziki ==
Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014
* 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi<ref>[http://www.monitor.co.ug/...Awards-held-at.../-/index.html Awards] monitor.co.ug {{dead link|date=June 2023}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bayimbi]]
4tav3cpsa2xh3qqpu4upwmzvjj9l3zu
55798
55796
2026-06-19T06:05:41Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → using [[Project:AWB|AWB]]
55798
wikitext
text/x-wiki
'''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online |archive-date=5 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220705214232/https://ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |url-status=dead }}</ref> Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana |access-date=2026-06-09 |archive-date=2022-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220707214741/https://www.ugandaonline.net/news/juliana |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT"
Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba.<ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda
== Ennyimba ==
* Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref>
* Sikyakaaba
* Kabiriti<ref name="Observer" />
* Kaberebere
* Taata womuntu<ref name="Observer" />
* Basusi bamenvu<ref>[http://www.ug2ube.com/.../nince-henry-basusi-bamenvu-official-hd-video-uga... Nince Henry] {{Dead link|date=February 2022}}</ref>
* Mali Yangu
* Tobalabula
* Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo
* Omulundi
* Ekitundu ky'Omutemu
* Omubiri
* Abalungi Bawedeyo
* Madina
* Genda Genda
* Nfukilira
* Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo
* Emberenge
* Okwetegeka
* Ssente so si mazzi
* Entandikwa
* Tobawako
* Agenda jali
* Maama nomwana
* Kampala
* Kuti kuti
* Nyonhgeza
== Engule z'omuziki ==
Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014
* 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi<ref>[http://www.monitor.co.ug/...Awards-held-at.../-/index.html Awards] monitor.co.ug {{dead link|date=June 2023}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
[[Category:Bayimbi]]
mx181yuilui61aqh599fhxjqaua11nh
Bernard Agele
0
14012
55689
54149
2026-06-19T02:23:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55689
wikitext
text/x-wiki
'''Timateo Benard Agele Michael''' (yazaalibwa 4 Ogwekkuminebiri 1992), oba amanyiddwa nga '''Bernard Agele''', [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] ava mu Bukiika kono bwa Sudan yasemba okuzannyira [[Kilaabu ya SC Villa|mu SC Villa]] ng'omuzibizi . <ref>{{cite web |date=28 January 2019 |title=Defender Agele completes move to Malaysian top tier club |url=https://www.kawowo.com/2019/01/28/defender-bernard-agele-signs-for-uitm-f-c-in-malaysia |publisher=Kawowo Sports}}</ref> <ref>{{cite web |date=29 January 2019 |title=Bernard Agele Completes Move To Malaysian Outfits |url=https://sportsfanug.com/bernard-agele-completes-move-malaysian-outfits |publisher=Sports Fan}}</ref>
== Omulimu gwa kiraabu ==
Agele azannyidde mu kiraabu ez’enjawulo nga [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] Uganda, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City]], [[Express FC|Express]], [[Kilaabu ya SC Victoria University|Victoria University]], KCB e Kenya, UiTM e Malaysia ne Kota Ranger e Brunei.
Mu Gwoluberyeberye 2019, Agele yeegatta ku UiTM FC <ref>{{Cite web |date=28 January 2019 |title=Defender Agele completes move to Malaysian top tier club |url=https://kawowo.com/2019/01/28/defender-bernard-agele-signs-for-uitm-f-c-in-malaysia/}}</ref> <ref>{{cite web |title=Former Express, Villa Defender Agele Joins Malaysian Club |url=https://www.blog.kratosbrand.com/former-express-villa-defender-agele-joins-malaysian-club/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191217102441/http://www.blog.kratosbrand.com/former-express-villa-defender-agele-joins-malaysian-club/ |archive-date=17 December 2019 |access-date=17 December 2019 |website=kratosbrand.com}}</ref> ku ndagaano ya myezi kumu(10).
Omwaka ogwaddako, Agele yakola endagaano ne Kota Ranger FC, kiraabu esangibwa mu Brunei, naye y’asobola kuzannya omulundi gumu gwokka nga liigi tennasazibwamu. <ref>{{cite web |date=29 February 2020 |title=Kota Ranger unveil new imports |url=https://borneobulletin.com.bn/kota-ranger-unveil-new-imports/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301215616/https://borneobulletin.com.bn/kota-ranger-unveil-new-imports/ |archive-date=1 March 2021 |accessdate=29 February 2020 |publisher=Borneo Bulletin}}</ref> Yaddayo mu SC Villa ku ntandikwa ya 2022 n’azannyirayo okutuusa lwe yayimbulwa mu gwomunaana. <ref>{{cite web |date=26 January 2022 |title=Bernard Agele: Defender Set For UPL Return |url=https://www.the-sportsnation.com/2022/01/26/bernard-agele-defender-set-for-upl-return/ |accessdate=1 May 2023 |publisher=The SportsNation |archive-date=1 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230501064141/https://www.the-sportsnation.com/2022/01/26/bernard-agele-defender-set-for-upl-return/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{cite web |date=30 September 2022 |title=SC Villa confirm 13 departures, 20 new signings |url=https://kawowo.com/2022/09/30/sc-villa-confirm-13-departures-20-new-signings/ |accessdate=1 May 2023 |publisher=[[Kawowo Sports]]}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Agele yasooka kuzannya mu ttiimu ya South Sudan nga 23 Ogwekkuminogumu 2015 ne Djibouti mu mpaka za CECAFA 2015. Tiimu y’eggwanga eya South Sudan yawangula ne ggoolo biri ku bwelele (2-0.) <ref>{{Cite web |title=South Sudan vs. Djibouti (2:0) |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/14302/South_Sudan_Djibouti.html}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |Ttiimu y'eggwanga lya South Sudan
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2015
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2016
| 8.
| 0.
|-
| 2019
| 2. 2.
| 0.
|-
! Okugatta
! 15.
! 0.
|}
''Ebibalo bituufu okuva ku mupiira ogwazannyibwa nga 17 November 2019'' <ref name="NFT Stats">{{cite web |title=Bernard Agele |url=https://www.national-football-teams.com/player/61437.html |access-date=17 December 2019 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
== Ebitiibwa ==
=== [[Express FC|Okutegeeza]] ===
* Liigi ya Uganda eya Super League : 1
:: 2012
=== [[Kilaabu ya SC Victoria University|Yunivasite ya Victoria]] ===
* Omuwanguzi w'ekikopo kya Uganda : 2013
* Omuwanguzi wa Uganda eya Super Cup : 2013 <ref>{{Cite news|url=https://www.kawowo.com/2013/08/16/kcc-wins-fufa-super-cup/|title=KCC Pips SC Victoria University to win FUFA Super Cup|date=2013-08-16|work=Kawowo Sports|access-date=2018-05-23|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Bernard Agele ku National-Football-Teams.com
* Bernard Agele ku Soccerway
othfu9c1lxkwgyu3zyuhqclwi1b8uix
Cyril Handley Bird
0
14017
55820
54900
2026-06-19T07:14:13Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu kiwandiiko n'empandiika y'Oluganda
55820
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Cyril Handley Bird''', [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|CBE]] (yazaalibwa nga 3 Ogwomukakkaga 1896 – 27 Ogwokusatu 1969) yali musuubuzi era munnabyabufuzi Omuzungu. Yaweereza ku [[:en:Uganda_Legislative_Council|lukiiko olufuzi olwa Uganda Legislative Council]] okuva mu 1947 okutuuka mu 1955, nga tannalondebwa kubeera Minisita w’ebyobusuubuzi n’emirimu mu [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda]] eyasooka (1955 okutuuka mu 1958) wansi w’enkola ya baminisita eyasooka mu ggwanga eryo.<ref>"Uganda Central Government: First Ministers Announced", ''The Times'' (London), 1 August 1955, p. 5.</ref>
== EmiIlimu gye ==
Cyril Handley Bird yazaalibwa nga 3 omwezi gwomukaaga1896, mutabani wa Herbert Handley Bird; <ref name="WhWaWh">[http://www.ukwhoswho.com/view/10.1093/ww/9780199540891.001.0001/ww-9780199540884-e-50893 "Bird, Sir Cyril Handley"], ''Who Was Who'' (online edition, Oxford University Press, December 2007). Retrieved 25 March 2018.</ref><ref>''Debrett's Peerage, Baronetage, Knightage, and Companionage'' (Kelly's Directories, 1963), p. 1010.
</ref> mutabani wa kabona [[:en:Anglicanism|w’Abangereza]], Herbert (amanyiddwa nga Handley Bird) yali [[:en:Missionary|muminsani]] eyasooka okuva e [[:en:Bristol|Bristol]] okugenda e [[:en:Canada|Canada]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1880, naye mu 1888 n’ageion ''née'' Miller; omulimu gwe eyo gnda e [[:en:British_Raj|Buyindi]], gye yeegattibwako omugole we n’oluvannyuma mukyala we Marwali gwa buwanguzi nnyo era yasobola okukyusa Abayindi abatabalika nga tannafa mu [[:en:Mumbai|Bombay]] mu 1938.<ref>[https://archiveshub.jisc.ac.uk/search/archives/1c056a40-d68f-3a54-89bd-5da0f4c72fce "Papers of Handley Bird (University of Manchester)"], ''JISC Archives Hub''. Retrieved 25 March 2018.</ref>
Cyril Handley Bird yasomera mu [[:en:St_Lawrence_College,_Ramsgate|St Lawrence College]] nga tannasoma mu [[:en:University_of_Bristol|yunivasite y'e Bristol]] . Yaweereza mu [[:en:British_Red_Cross|kibiina kya British Red Cross Society]] mu [[:en:World_War_I|Ssematalo I]],<ref name="WhWaWh" /> ng'akolera mu [[Bufalansa]] .<ref name="times1">"Sir Handley Bird", ''The Times'' (London), 7 April 1969, p. 8.</ref> Oluvannyuma yagenda mu Afrika, n’akola ng’omusuubuzi mu [[:en:Colonial_Nigeria|Nigeria]] okuva mu 1920, n’oluvannyuma n’akola ng’omusuubuzi mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okumala emyaka kumpi 30 okuva mu 1924.<ref name="WhWaWh" /> Yaweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta abasuubuzi mu Uganda okuva mu 1942 okutuuka mu 1946, n’oluvannyuma n’abeera mmemba ku lukiiko lw’amasannyalaze olwa Uganda okuva mu 1948 okutuuka mu 1955; Bird yali alondeddwa ku lukiiko lwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] mu 1947 era naye yaweereza okutuusa mu 1955, lwe yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi n’emirimu mu August eyo. Yava mu gavumenti mu October 1958, era n’aweebwa [[:en:Knight_Bachelor|ekitiibwa kya knight]] omwaka ogwo (nga yalondebwa okuba Commander of the [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] emyaka esatu emabega). Era yali abadde konsula ow'ekitiibwa mu [[Bubirigi]] okuva mu 1937 okutuuka mu 1955.<ref name="WhWaWh" /><ref name="times2">"Obituary", ''The Times'' (London) 2 April 1969, p. 12.</ref>
Sir Cyril yafa nga 27 omwezi gwokusatu 1969, n’aleka nnamwandu, Signa Elaine Handley ''née'' Garside n’omuwala omu.<ref name="WhWaWh" /> Yayogerwako mu ''[[:en:The_Times|lupapula lwa The Times]]'' nga "omusuubuzi ow'ekitiibwa", "omusuubuzi omugezi ow'obwesiimbu obw'amaanyi".<ref name="times1" />
== Ebitabo eby’edda ==
* [http://www.bodley.ox.ac.uk/dept/scwmss/wmss/online/blcas/bird-ch.html "Empapula za Sir Cyril Handley Bird"], [[:en:University_of_Oxford|Bodleian Library, Yunivasite y'a Oxford]] (ennamba ya GB 0162 MSS.Afr.s.1674). 1 ekibokisi ky’empapula, 1943–1959.
== Ebijuliziddwa ==
8klbdc2suctbn6sqm59d9f6in01826a
55821
55820
2026-06-19T07:14:57Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2) using [[Project:AWB|AWB]]
55821
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Cyril Handley Bird''', [[Commander of the Order of the British Empire|CBE]] (yazaalibwa nga 3 Ogwomukakkaga 1896 – 27 Ogwokusatu 1969) yali musuubuzi era munnabyabufuzi Omuzungu. Yaweereza ku [[Uganda Legislative Council|lukiiko olufuzi olwa Uganda Legislative Council]] okuva mu 1947 okutuuka mu 1955, nga tannalondebwa kubeera Minisita w’ebyobusuubuzi n’emirimu mu [[Uganda Protectorate|Uganda]] eyasooka (1955 okutuuka mu 1958) wansi w’enkola ya baminisita eyasooka mu ggwanga eryo.<ref>"Uganda Central Government: First Ministers Announced", ''The Times'' (London), 1 August 1955, p. 5.</ref>
== EmiIlimu gye ==
Cyril Handley Bird yazaalibwa nga 3 omwezi gwomukaaga1896, mutabani wa Herbert Handley Bird;<ref name="WhWaWh">[http://www.ukwhoswho.com/view/10.1093/ww/9780199540891.001.0001/ww-9780199540884-e-50893 "Bird, Sir Cyril Handley"], ''Who Was Who'' (online edition, Oxford University Press, December 2007). Retrieved 25 March 2018.</ref><ref>''Debrett's Peerage, Baronetage, Knightage, and Companionage'' (Kelly's Directories, 1963), p. 1010.
</ref> mutabani wa kabona [[Anglicanism|w’Abangereza]], Herbert (amanyiddwa nga Handley Bird) yali [[Missionary|muminsani]] eyasooka okuva e [[Bristol]] okugenda e [[Canada]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1880, naye mu 1888 n’ageion ''née'' Miller; omulimu gwe eyo gnda e [[British Raj|Buyindi]], gye yeegattibwako omugole we n’oluvannyuma mukyala we Marwali gwa buwanguzi nnyo era yasobola okukyusa Abayindi abatabalika nga tannafa mu [[Mumbai|Bombay]] mu 1938.<ref>[https://archiveshub.jisc.ac.uk/search/archives/1c056a40-d68f-3a54-89bd-5da0f4c72fce "Papers of Handley Bird (University of Manchester)"], ''JISC Archives Hub''. Retrieved 25 March 2018.</ref>
Cyril Handley Bird yasomera mu [[St Lawrence College, Ramsgate|St Lawrence College]] nga tannasoma mu [[University of Bristol|yunivasite y'e Bristol]]. Yaweereza mu [[British Red Cross|kibiina kya British Red Cross Society]] mu [[World War I|Ssematalo I]],<ref name="WhWaWh" /> ng'akolera mu [[Bufalansa]].<ref name="times1">"Sir Handley Bird", ''The Times'' (London), 7 April 1969, p. 8.</ref> Oluvannyuma yagenda mu Afrika, n’akola ng’omusuubuzi mu [[Colonial Nigeria|Nigeria]] okuva mu 1920, n’oluvannyuma n’akola ng’omusuubuzi mu [[East Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okumala emyaka kumpi 30 okuva mu 1924.<ref name="WhWaWh" /> Yaweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta abasuubuzi mu Uganda okuva mu 1942 okutuuka mu 1946, n’oluvannyuma n’abeera mmemba ku lukiiko lw’amasannyalaze olwa Uganda okuva mu 1948 okutuuka mu 1955; Bird yali alondeddwa ku lukiiko lwa Uganda Legislative Council mu 1947 era naye yaweereza okutuusa mu 1955, lwe yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi n’emirimu mu August eyo. Yava mu gavumenti mu October 1958, era n’aweebwa [[Knight Bachelor|ekitiibwa kya knight]] omwaka ogwo (nga yalondebwa okuba Commander of the [[Order of the British Empire]] emyaka esatu emabega). Era yali abadde konsula ow'ekitiibwa mu [[Bubirigi]] okuva mu 1937 okutuuka mu 1955.<ref name="WhWaWh" /><ref name="times2">"Obituary", ''The Times'' (London) 2 April 1969, p. 12.</ref>
Sir Cyril yafa nga 27 omwezi gwokusatu 1969, n’aleka nnamwandu, Signa Elaine Handley ''née'' Garside n’omuwala omu.<ref name="WhWaWh" /> Yayogerwako mu ''[[The Times|lupapula lwa The Times]]'' nga "omusuubuzi ow'ekitiibwa", "omusuubuzi omugezi ow'obwesiimbu obw'amaanyi".<ref name="times1" />
== Ebitabo eby’edda ==
* [http://www.bodley.ox.ac.uk/dept/scwmss/wmss/online/blcas/bird-ch.html "Empapula za Sir Cyril Handley Bird"], [[University of Oxford|Bodleian Library, Yunivasite y'a Oxford]] (ennamba ya GB 0162 MSS.Afr.s.1674). 1 ekibokisi ky’empapula, 1943–1959.
== Ebijuliziddwa ==
65t348og215w4m3llqybpriftoypkd0
Bernard Muwanga
0
14027
55624
54275
2026-06-18T18:12:27Z
Berniter
10779
55624
wikitext
text/x-wiki
'''Bernad Muwanga('''Yazalibwa 25 Ogwomunaana 1993)MunnaUganda era nga muzanyi wamupiira azanyila mu tiimu ya Proline Fc azanya nga omuzibizi ne wakati mu kisenge .
== Omulimu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]] era azannye omupiira mu kiraabu ya [[Bright Stars FC|Bright Stars]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ne [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority]] . <ref name="NFT">{{NFT player|id=61126|accessdate=8 March 2018}}</ref> <ref>{{cite web |author=David Isabirye |date=17 July 2018 |title=New KCCA FC defender Muwanga satisfied with SC Villa Jogoo epoch |url=https://www.kawowo.com/2018/07/17/new-kcca-fc-defender-muwanga-satisfied-with-sc-villa-jogoo-epoch/ |accessdate=27 September 2018 |publisher=Kawowo}}</ref>
Yaasooka okuzannyira ttiimu y'eggwanga eya Uganda mu 2015.
== Ebijuliziddwa ==
5iyhss9y62myhoiejtbeso1kjnty52l
Endagaano ya Buganda (1955) .
0
14033
55758
54418
2026-06-19T05:37:34Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55758
wikitext
text/x-wiki
'''Endagaano ya Buganda (1955)''' yakolebwa nga 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa [[:en:Andrew_Cohen_(colonial_administrator)|Andrew Cohen]] Gavana wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda ekuumibwa]] ne [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] . <ref name="lambart" /> Endagaano eno yayanguyira Mutesa II okudda nga kabaka wa [[:en:Buganda|Buganda]] [[:en:Constitutional_monarch|mu ssemateeka]], n'emalawo [[:en:Kabaka_crisis|akatyabaga ka Kabaka]] akatandika nga Kabaka nga Cohen amuwang'angusirizza e Bungereza mu 1953. <ref>{{cite book |author=Assa Okoth |year=2006 |title=A History of Africa |url=https://books.google.com/books?id=suMvEWjK-OcC |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966253583 |page=66 |access-date=10 February 2013}}</ref> Yakyusa mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Buganda eyasooka (1900)]] . <ref name="lambart">{{cite web |title=The Buganda Agreement, 1955 |url=http://www.wdl.org/en/item/7775/ |access-date=2 April 2014 |publisher=World Digital Library}}</ref> Ekiwandiiko ekisembayo kyalaga ebyava mu '''Ttabamiruka w'e Namirembe''' ebyakkaanyibwako .
== Obuvo ==
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
Okukaka okugonjoola ekizibu ky’ebyobufuzi ekyagenda kyeyongera, Gavana wa Uganda, Sir Andrew Cohen, yayita mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)https://en.wikipedia.org/wiki/Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Uganda (1900)]] n’asaba Kabaka (Mutesa II) agwe mu nkola ya gavumenti ya Bungereza eyali eyagala okugenda mu maaso n’eggwanga erimu, ery’obumu, erya Uganda.<ref name=":02"/><ref name="bugandadotcom">{{cite web |title=Background to 1953-55 Crisis |url=http://www.buganda.com/back1955.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130725022307/http://www.buganda.com/back1955.htm |archive-date=25 July 2013 |access-date=2 April 2014 |publisher=Mukasa E. Ssemakula}}</ref> Kabaka yagaana.<ref name="bugandadotcom" /><ref name="low" /> N’ekyavaamu, Gavumenti ya Bungereza yaggyayo okukkiriza [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] ng’omufuzi wa Uganda enzaalwa wansi w’ennyingo 6 ey’endagaano ya Uganda eya 1900 era n’egoba Mutesa mu ngeri ey’amaanyi n’amutwala e Bungereza.<ref name=":02" /><ref name="low"/> Amawulire agakwata ku kugobwa kwa Mutesa gaawuniikiriza nnyo Abaganda, ekyaviirako okutabuka mu ssemateeka.<ref name="bugandadotcom" /> Cohen kye yali ayagala kwe kussaawo Kabaka omupya mu bwangu, naye kino kyalabika nga tekisoboka, ne kyetaagisa ebivaamu mu nteeseganya mu bujjuvu.<ref name=":02" /><ref name="bugandadotcom" />
10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno.<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
21 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo eno, Lukiiko ejja kutondebwawo okusinziira ku nnyingo 5 ey’endagaano ya Buganda eya 1955, mu ngeri eragiddwa mu tteeka ly'Olukiiko owawaggulu (Ekulonda Ababaka), 1953.
(Laba Ekiwandiiko ky’amateeka No.190 ekya 1955 Amateeka ga Uganda, pp 383–418)
ENDAGAANO eyakolebwa olunaku luno olwa 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa Sir Andrew Benjamin Cohen, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michaelne Saint George, Omuduumizi w’ekibiina kya [[:en:Royal_Victorian_Order|Royal Victorian Order]], Omuserikale w’ekibiina ekisinga obulungi mu [[:en:Order_of_the_British_Empire|Bwakabaka bwa Bungereza]], Gavana era Omuduumizi w’Ekitongole kya Uganda Ekuumibwa ku lwa Ssaabasajja Nnabakyala Elizabeth II, olw’ekisa kya Katonda w’Obwakabaka bwa Bungereza obwa Bungereza ne Northern Ireland n’Obwakabaka bwe obulala Nnabakyala, Omukulu w’[[:en:Head_of_the_Commonwealth|Omukago gw'amawanga agaatwalibwa Bungereza]], Omulwaniri w’Enzikiriza KU KITUNDU KIMU: ne Edward William Frederick David Walugembe Mutebi Luwangula Mutesa II Kabaka wa Buganda ku lwa Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda ne ku lwabwe KU LUDDA OLULALA:
NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 29 Ogwokutaano, 1893, wakati wa Mwanga Kabaka owa Uganda ow’ekitundu ekimu n'owkekitiibwa Gerald Herbert Portal, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michael ne Saint George, Omubeezi w'[[:en:Order_of_the_Bath|ekiragira ekinga ekitiibwa mu Bath]],Owekitiibwa’ Kamisona era Consul- General ow’obuvanjuba bwa Afrika ku lwa Gavumenti ya Ssaabasajja mu Bungereza (wano eyitibwa ku kitundu ekirala Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola okweyama n’okwesiba ku bukwakkulizo obumu n’ekigendererwa eky’okufuna obukuumi n’obuyambi n’obulagirizi bwa Bungereza eri ye n’abantu be n’obuyinza bwe:
ERA nga Kabaka Mwanga ayogerwako mu Ndagaano eyogeddwako yeeyama ku lulwe n’abaamuddira mu bigere okukola Endagaano mu makulu oba mu ngeri efaananako n’Endagaano eyogeddwako singa Gavumenti ya Ssaabasajja eba mwetegefu okukkiriza obukwakkulizo obwogerwako:
ERA NGA ku lunaku olw’ekkumi n’omwenda mu Ogwomukaaga, 1894, ekiwandiiko ekyafulumizibwa nga 18 Ogwomukaaga,1894, kyafulumizibwa mu kyapa ky'e London nga kiraga nti wansi w’Endagaano eyogerwako era okusinziira ku ndagaano eyogerwako Uganda yateekebwa wansi w’Obukuumi bwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria:
ERA NGA nga tugoberera okweyama kw’ebyo ebyogeddwako waggulu n’okulowooza ku kuwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria obukuumi Kabaka Mwanga ayogeddwako bwe yali asabye mu Ndagaano eyogerwako eya 29 Ogwokutaano, 1893, olw’Endagaano eyakolebwa nga 27 Ogwomunaana 1894 (wano oluvannyuma lw’eyogerwako nga “Endagaano ya Buganda, 1894”) wakati wa Kabaka Mwanga ayogeddwako ow’ekitundu ekimu ne Henry Edward Colville, Omubeezi wa Order esinga ekitiibwa mu Bath, Colonel mu ggye lya Nnaabakyala, akola nga Kamisona wa Uganda, ku lwa Ssaabasajja Kabaka ayogerwako era ku lwa Ssaabasajja ow’ekitundu ekirala, Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola obweyamo era n’aziyiza, abasika be n’abamusikira mu bukwakkulizo mu nsonga zonna okufaananako n’obukwakkulizo obulambikiddwa mu Ndagaano eyogeddwako:
ERA NGA olw’Endagaano eyakolebwa nga 10 Ogwokusatu, 1900 (wano eyitibwa “Endagaano ya Buganda, 1900”) wakati wa Sir Henry Hamilton Johnson, Omuduumizi w'ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Order to the Bath, Kaminsona wa Nnaabakyala ow’enjawulo, Omuduumizi ow'okuntikko era Consul-General ku Uganda ekuumibwa n’ebitundu ebiriraanyewo,ku lwa Kabaka wa Buganda, n’Abalangira n’Abantu ba Buganda ku ludda olulala enkolagana wakati wa Gavumenti ya Ssaabasajja, Gavumenti ya Uganda, (wano eyitibwa “ Government ekuumibwa”) ne Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda, yayongera okunnyonnyolwa era n’enteekateeka ne ziteekebwawo okukkiriza Kabaka wa Buganda ng’abafuzi ba Buganda enzaalwa wansi we Obukuumi bwa Majesty n'okufuga okusukkiridde:
ERA NGA olw’Endagaano ez’enjawulo ez’okugatta endagaano ya Buganda, 1900, eyongezeddwayo era n’ekyusibwamu;
ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda okukakasa mu bigambo bino wammanga:-
‘Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kuleeta nsonga ya federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa oba mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu b’omu kitundu ku nsonga eno ekyali nga bweri mu kiseera kino. Gavumenti ya Nnaabakyala emanyi bulungi nti endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa okutwaliza awamu ne Buganda okusingira ddala, omuli n’endowooza ya Lukiiko, yandiwakanya okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo; Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kubuusa maaso ndowooza eno wadde kati oba mu kiseera kyonna, era ekimanyi okusinziira ku ekyo nti okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo kiri bweru wa ttwale ly’ebyobufuzi eby’omugaso mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu esigala nga bweri mu kiseera kino. Ku ky’ebiseera eby’omu maaso eby’ewala ennyo, Gavumenti ya Ssaabasajja kyeyoleka bulungi nti tesobola kwogera kati nti ensonga y’omukago gwa Mawanga g'obuvanjuba bwa Africa tegenda kuleetebwa, okuva endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa omuli n’eya Baganda, bw’eyinza okukyuka, era mu ngeri yonna tekyandibadde kituufu Gavumenti ya Nnaabakyala okukola ekiwandiiko kyonna kati ekiyinza okukozesebwa mu kiseera ekimu mu maaso okulemesa enkyukakyuka okuweebwa abantu b’Obukuumi mu kiseera ekyo. Naye Gavumenti ya Nnabakyala esobola okugamba nti, omusajja omunene ennyo ya maanyi ya maanyi ya maanyi mu Gavumenti ekuumibwa, omuli n’eya Baganda, okuyingira mu federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa kijja kusigala bweru wa ttwale ly’eby’obufuzi eby’okubeera ne mu by’omu maaso eby’ewala ennyo”.
ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde obweyamo nti, singa wabaawo omukolo mu biseera eby’omu maaso okuzuula endowooza y’abantu mu ngeri y’okukakasa okwogeddwako waggulu, Gavumenti y’Obukuumi mu kiseera ekyo ejja kwebuuza mu bujjuvu ne Gavumenti ya Buganda n’Abakulu abalala mu ggwanga lyonna ku ngeri esinga obulungi ey’okuzuula endowooza y’abantu:
ERA NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 15 Ogwomunaana, 1955, eyatuumibwa Endagaano ya Buganda (Eky’enkyukakyuka) Endagaano ya, 1955, abakiise ba Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira n’abantu beeyama nti Endagaano eno etuukirire:
KATI N’olwekyo kikkiriziddwa era ne kirangiriddwa bwe kiti:
1. (1) Endagaano eno eyinza okuyitibwa Endagaano ya Buganda, 1955, era...
ejja kusomebwa nga emu n’Endagaano ya Buganda, 1894, Endagaano ya Buganda, 1900, n’Endagaano ezirambikiddwa mu Nsengeka ey’Okusatu ey’Endagaano eno.
(2) Endagaano ezoogerwako mu katundu (1) ak’ekitundu kino era
Endagaano eno eyinza okujulizibwa awamu nga Endagaano za Buganda, 1894 okutuuka mu 1955.
(3) Endagaano eno ejja kutandika okukola nga ekoleddwa era ejja...
oluvannyuma lw’ekyo ebeere nga ekwata Gavumenti ya Nnaabakyala ne Kabaka, n’Omulangira n’Abantu ba Buganda.
2. (1) Kabaka wa Buganda nga ye Mufuzi wa Buganda ajja kuyitibwa “Oweekitiibwa Kabaka” ajja kulondebwa, nga okutuusa kati, n’obululu obusinga obungi mu Lukiko
(2) Ensengeka y’okusunsulamu erina okukoma ku Bwakabaka bwa Buganda, kwe kugamba, bazzukulu ba Kabaka Mutesa I, n’erinnya ly’omulangira eyalondebwa Lukiko lirina okuweebwayo mu Gavumenti ya Nnaabakyala okukkirizibwa, era tewali mulangira ajja kukkirizibwa nga Kabaka wa Buganda ng’okulondebwa kwe tekufunye kukkirizibwa kwa Gavumenti ya Nnaabakyala.
3. Omulangira yenna nga tannasiimibwa Gavumenti ya Nnaabakyala nga Kabaka wa Buganda ajja kuyingira Okweyama okw’Ekitiibwa ng’agoberera ebiragiro bya Ssemateeka ebirambikiddwa Enteekateeka Esooka mu Ndagaano eno; era kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako, Gavumenti ya Nnaabakyala ekkiriza okumukkiriza ng’Omufuzi wa Buganda.
4. Buganda ejja kuddukanyizibwa okusinziira ku Ssemateeka eragiddwa mu nsengeka esooka ey’Endagaano eno, era ebiragiro ebiri mu nsengeka eyogerwako bijja kutandika okukola okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola.
(2) (a) Olukiiko lw’okulonda mu Buganda lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu kino
ekoleddwa okusinziira ku katundu (2) ak’ennyingo 21 eya Ssemateeka eragiddwa mu nteekateeka esooka ey’Endagaano eno, ekoleddwa bweti:
(a) Katikiro (oba Katikkiro), Omulamuzi (oba Minisita
ow’obwenkanya), Omuwanika (oba Minisita w’Ebyensimbi) n’abakiise abalala mu Minisitule abatondebwawo ennyingo 7 eya Ssemateeka ayogeddwako banaabeera bammemba ba Lukiko mu ofiisi;
(b) buli mukulu wa saza (amakumi abiri bonna awamu) naye ajja kuba mmemba wa Lukiko mu ofiisi;
(c) Kabaka ayinza okulonda abantu abalala mukaaga abakulu mu ggwanga okubeera bammemba ba Lukiko mu kiseera ky’ayagala.
6. Emirimu gya Lukiko gijja kuba gya kuteesa ku nsonga ezikwata ku
Gavumenti ya Kabaka, era eyinza okuyisa ebiteeso ebiteesa ku nkola ezirina okuyisibwa Gavumenti, naye tewali makulu gajja kuweebwa ku biteeso ebyo awatali kukkirizibwa kwa Mubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana okuggyako nga kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wakati we ne Gavumenti ya Kabaka nti okukkiriza okwo tekujja kwetaagisa.
.................................
......................................
wa Bakiise bonna abakiise ku lukiiko olufuzi olwa Uganda ekuumibwa okubeera Abafirika era omuwendo ogwo ogw’Abafirika okulondebwa ngaOluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu nga bwe gunaaleeta omuwendo gwonna ogw’Abafirika abali mu lukiiko okutuuka waakiri ekitundu kimu ku bammemba bonna ab’olukiiko, nga tobaliddeemu Pulezidenti w’olukiiko, olwo Buganda ejja kukiikirira mu lukiiko lw’ababaka ba Uganda ekuumibwa era olw’ekigendererwa ekyo ku waakiri kimu kyakuna ku Bakiise mu Lukiiko nga Bannafirika bajja kuba bantu abakiikiridde Buganda.
(2) Katikiro ajja kuwaayo eri Omukiise wa Ssaabasajja, kwe kugamba
ENTEGEKA EY'OKUBIRI
gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri mu Ndagaano eno.
(3) Wadde nga waliwo ebiragiro bya Lukiko Omukulu (Okulondebwa kwa
......................................
enkola y’okulonda obutereevu eri abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti abakiikirira Buganda ejja kutandikibwawo mu mwaka gwa 1961 singa enkola eyo tennatandikibwawo.
(4) Gavumenti ya Nnaabakyala mu mwaka gwa 1957 ejja kukola enteekateeka
okwekenneenya kw’abakiise ba Gavumenti enkuumi n’aba Gavumenti ya Kabaka enkola y’okulonda abakiise mu lukiiko lw’amateeka abakiikirira Buganda. Mu kwekenneenya ng’okwo kujja kulowoozebwako ku nteekateeka yonna egenda okuweebwayo Gavumenti ya Kabaka okulonda Bammemba abo abakiikiridde nga basinziira ku kuteesa okuli mu Nteekateeka ey’Omukaaga ey’Endagaano eno.Kaweefube yenna ajja kukolebwa okussa mu nkola Ebiteeso ebiva mu kwekenneenya ng’okwo mu budde okulonda Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka abakiikirira Buganda ng’Okutwalira awamu Olukiiko lw’Amateeka luzzeemu okutondebwawo oluvannyuma lw’okuwummula ebifo mu lukiiko oluddako oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno.
8. Ssemateeka n’obuyinza bwa kkooti za Kabaka n’okutambuza obwenkanya mu byo bijja kuba ebyo ebirambikiddwa mu tteeka lya Kkooti za Buganda erya Uganda ekuumibwa, nga bigoberera ebiragiro by’Etteeka lyonna erikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa oba okukyusa mu tteeka eryo.
“Buganda”.
10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno.
(a) Ensasula ejja kukolebwa Gavumenti ya enkuumibwa eri Gavumenti ya Kabaka ku nsonga z’enyingiza n’obupangisa bw’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka n’obusuulu obusasulwa Gavumenti ya ekuumibwa ku ttaka eriweebwa Ssaabasajja wansi w’ebiragiro ebiri mu ndagaano za Buganda ku musingi gwe gumu ng’ensimbi ezo bwe zikolebwa mu Bukiiko bwa Disitulikiti mu kitundu kyonna ekya Uganda ekuumibwa.
(b) Okukubaganya ebirowoozo wakati w’Omubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana, ne Gavumenti ya Kabaka n’ekigendererwa eky’okusalawo oba embeera y’ettaka lyonna eriweebwa Nnaabakyala Buganda.
Endagaano ezisobola okukyusibwa zijja kutandikibwawo amangu ddala nga bwe kisoboka.
10. (1) The Buganda Agreement, 1900, shall, as from the date
of the coming into force of this Agreement, be
amended in the manner specified in the Fourth
Schedule to this Agreement.
ENTEGEKA EYOKUTAANO
2) Endagaano ezoogeddwako mu Nnyingo ey’Okutaano ey’Endagaano eno, okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola, zinaakomanga okukola.
11. Tewali nkyukakyuka nnene ejja kukolebwa mu Ssemateeka
eragiddwa mu Nteekateeka esooka ey’Endagaano eno okumala ebbanga lya myaka mukaaga oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno, naye ku nkomerero y’ekiseera ekyo ebiragiro bya Ssemateeka ayogeddwako bijja kwekenneenyezebwa.
41. Ssemateeka wa Buganda ali mu Nsengeka esooka ey’Endagaano ya Buganda (Enkyukakyuka), 1955 (wano mu nnyingo eno eyitibwa ‘Ssemateeka ow’enkyukakyuka”) ajja kulekera awo okukola ku kutandika okukola kwa Ssemateeka ono (1) mu nnyingo 5 eya Ssemateeka ono n’ebiragiro ebigikwatako mu nnyingo eyo binaakozesebwa: Era kasita okulondebwa kwonna okukoleddwa mu mateeka oba ekintu kyonna ekikoleddwa wansi w’ebiragiro bya Ssemateeka ow’Ekiseera kino kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa wansi wa Ssemateeka ono Era kasita ayongerako nti Kabaka ajja kulonda Baminisita abakola abalondeddwa wansi wa Ssemateeka ow’Ekiseera okubeera Baminisita wansi wa Ssemateeka ono mu ngeri eragiddwa mu nnyingo 13 wa Ssemateeka ono.
SSEMATEEKA WA BUGANDA
1. Ssemateeka ono ayinza okuyitibwa Ssemateeka wa Buganda.
2. (1) Mu Ssemateeka ono ekigambo “Kabaka” kitegeeza omuntu amanyiddwa nga Kabaka wa Buganda mu nnyingo 2 ey’endagaano ya Buganda, 1955, ate ekigambo “Gavumenti ya Kabaka’’ kitegeeza Gavumenti eyateekebwawo ku lwa Buganda mu Ssemateeka ono.
(2) Gavana wa Uganda ekuumibwa ajja kuba Mukiise wa Nnaabakyala mu Buganda era mu Ssemateeka ono ayogerwako nga “Gavana”.
(3) Mu Ssemateeka ono okuggyako ng’ensonga egamba bulala - .
“Endagaano za Buganda” kitegeeza endagaano za Buganda, okuva 1894 okutuuka 1955, n’endagaano endala zonna ezikoleddwa mu kiseera kino ku lwa Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira, n’Abantu ba Buganda oba Gavumenti ya Kabaka naye nga teziriimu tteeka lya Buganda lyonna oba Ekiragiro kyonna ekiyimiridde ekyakolebwa nga kigoberera Ssemateeka ono;
“Etteeka lya Buganda” kitegeeza etteeka erikolebwa wansi w’ebiragiro ebiri mu nnyingo 26 eya Ssemateeka ono oba etteeka eryassibwawo Kabaka oba Regents yenna nga Ssemateeka ono tannatandika kukola;
“Lukiiko” kitegeeza Lukiiko lwa Buganda;
“Minisita” kitegeeza mmemba wa Minisitule eyakolebwa mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono;
“Omuto” kitegeeza, mu kukwatagana ne Kabaka, omuntu atali wansi w’emyaka kkumi na munaana. - (4) Okwogera kwonna mu Ssemateeka ono ku muserikale ali mu buweereza bwa
Gavumenti y’obukuumi oba Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku kigambo ekiraga ofiisi ye ejja kutambulizibwa ng’okujuliza omuserikale mu kiseera kino akola emirimu gya ofiisi mu mateeka.
(5) Singa wabaawo okuggwaawo kw’Engule, ebijuliziddwa ku Mufuzi mu kiseera kino bijja kukyusibwamu ebijuliziddwa ku Nnaabakyala, EIizabeth II.
(6) Ssemateeka ono ajja kulagibwa mu Lungereza n’Oluganda naye, .
olw’ekigendererwa ky’okuvvuunula, okufaayo kujja kubaawo ku nkyusa y’Olungereza yokka.
(7)(1)Gavana ayinza, era singa asabibwa olukiiko lwa baminisita ba Kabaka oba Kabaka (ku nsonga yonna ekwata ku kifo kye eky’obuntu oba emirimu gye), okujuliza mu [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti Enkulu]] eya Nnaabakyala eya Uganda ekibuuzo kyonna ekikwata ku kutaputa Ssemateeka ono, era Kkooti Enkulu ejja kusalawo ekibuuzo ng’egoberera enkola eyo nga Ssaabalamuzi w’Ekitongole ky’Obukuumi bwa Uganda bw’ayinza okulagira.
(2) Okujulira okuva mu kusalawo kwa Kkooti Enkulu wansi w’ennyingo eno kujja kubeera butereevu eri Nnaabakyala mu Lukiiko oba Ssaabalamuzi ayinza okulagira, era okusinziira ku kino tewali kujulira kujja kubeera mu Kkooti Ejulirwamu eya Nnaabakyala ey’Ebuvanjuba, Afirika.
(3). Buganda mu nzirukanya ya Uganda ekuumibwa ejja kukwata ekifo nga
e ssaza ery’eddaala ery'enkanankana n’amasaza amalala gonna aga gakuumibwa mwe gayinza okugabanyizibwamu.
Kabaka
ofiisi ya Kabaka wansi w’amateeka n’empisa za Buganda n’ab’olulyo olulangira olwa Buganda banaafuna ebitiibwa byonna n’okukulemberwa nga bwe babadde n’okutuusa kati.
(5). (1) Kabaka ajja, nga tannakwata mirimu gya ofiisi ye wansi wa
Ssemateeka ono, ayingire mu Nkolagana ey’ekitiibwa ne Nnaabakyala era n'Olukiiko n’Abantu ba Buganda mu maaso ga Gavana n’ababaka ba Lukiiko era, kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako ajja kuba n’obuyinza okukola emirimu egyamuweebwa Ssemateeka ono.
(2) Okweyama okw’ekitiibwa kujja kuba bwe kuti:-
(b) Ku nsonga z’akatundu kano, engeri y’okulayira ofiisi ya Regent ejja kuba bweti: “Nze Obukuumi era ajja kukola ekituufu ku bantu ab’engeri zonna okusinziira ku Ndagaano ezikoleddwa ne Nnaabakyala, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obutali bumativu Kale nnyamba Katonda”.
(3) Singa mu kiseera we yalondebwa Kabaka aba mwana muto, olwo okutuusa lw’anaatuuka ku bukulu bwe, okuggyako we kyetaagisa mu mpisa, tajja kukola mirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono era tajja kwetaagibwa kuyingira mu Nkolagana ey’ekitiibwa eyogeddwako.
(6) (1) (a) Singa ekiseera kyonna Kabaka aba mwana muto oba nga tasobola, okuggyako olw’ensonga
kyokka nga taliiwo mu Buganda okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono, Lukiko ajja kulonda abantu basatu okubeera Regents.
(b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja
okulekera awo okubeera mu ofiisi:-
(i) Kabaka bw’anaasobola okukola emirimu gye mu ssemateeka ono
(ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa Sipiika, oba
c) Singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’okusalawo kw’Olukiiko ku kiteeso ekiteeseddwa abakiise ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa, obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko.
(c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeezaawo Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere.
(2)(a) Buli Kabaka lw’afuna omukisa obutabaawo mu Buganda, ayinza ng’awandiika wansi w’omukono gwe okulonda abantu basatu okubeera Regents mu kiseera ekyo nga taliiwo.
(b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja
okulekera awo okubeera mu ofiisi:-
(i) nga Kabaka akomyewo mu Buganda;
(ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikidde Kabaka;
(iii) singa okulondebwa kwe kusazibwamu Kabaka;
(iv) Kabaka alekera awo okusobola okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono mu ngeri endala okuggyako olw’obutabaawo mu Buganda.
(c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere.
(d) Obuyinza obwogerwako mu katundu kano tebujja kukozesebwa mu kiseera kyonna Kabaka mw’aba omuto oba ng’ava ku nsonga endala yonna okuggyako obutabaawo mu Buganda nga tasobola kukola mirimu gye mu Ssemateeka ono.
(3) Mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu (I) oba akatundu
(2) mu nnyingo eno, aba Regents kasita banaagoberera ebiragiro by’Endagaano za Buganda ne mu Ssemateeka ono era ne banyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi ey’obukuumi bwa Uganda, era nga bagoberera ebiragiro ebiri mu butundu (4),(5) ne (6) obw’ennyingo eno, bajja kuba n’obuyinza obujjuvu okukola emirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono.
(4)(a) Regent tajja kutwala mirimu gya ofiisi ya Regent okutuusa nga asoose kulayira kukola bulungi ofiisi era nga okulondebwa kwe oba okulondebwa kwe kukkiriziddwa Gavana.
“Nze....nneeyama nti nja kuba mwesigwa eri Ssaabasajja Nnaabakyala Elizabeth ll, obukuumi bwe Buganda bw’enyumirwa, Abasika be n’Abamuddira mu bigere era nja kufuga bulungi era mu mazima Buganda okusinziira ku mateeka era nja kugoberera ebiragiro by’Endagaano ezaakolebwa ne Ssaabasajja ne Ssemateeka wa Buganda, era nti nja kunyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa era nja kukola ekituufu mu buli ngeri abantu nga bagoberera Endagaano ezoogeddwako, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obubi—bajja’’.
(5)(a) Omulimu gwonna ogwa Kabaka wansi wa Ssemateeka ono gujja kukolebwa ba Regents mu ngeri y’emu, okutuuka ku mpisa bw’ekkiriza, ng’eyo emirimu gye gyandibadde gikolebwa Kabaka okuggyako nti omukono gwa Regents babiri gujja kuba kitegeeza ekimala ku kiraamo kya Regents.
(b) Ensonga yonna bweba nga yeesigamye ku kusalawo kwa Regents, okusalawo kwonna kujja kutwalibwa nga okusalawo kwa Regents singa babiri ku Regents baba nga bakiwagira.
(c) Singa Regent yenna aba taliiwo mu Buganda oba olw’ensonga endala yonna nga tasobola kukola mirimu gya Regent oba singa ofiisi y’omu ku ba Regent eba njereere, kijja kumala singa emirimu gya Regent gikolebwa Regent babiri.
(7)(1) Wajja kubaawo Minisitule ya Buganda, egenda okuyitibwa...
“Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita”, era okuva wano oluusi mu bufunze luyitibwa “Minisitule”.
(2) Olukiiko lwa Baminisita lwa Kabaka lujja kubaamu :- .
(a) Katikiro (b) Omulamuzi; (c) Omuwanika (d) Minisita w’ebyobulamu; (e) Minisita w’Ebyenjigiriza; (f) Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka:
Kasita omuwendo n’okulondebwa kwa bammemba ba Minisitule okuggyako Katikiro, Omulamuzi n’Omuwanika biyinza okukyusibwakyusibwa oluusi n’oluusi olw’ekiteeso ekiyisibwa Lukiko ne kikkirizibwa Gavana.
(3) Bwe wabaawo omukisa okulekulira kwa Minisitule okuweebwa ttenda Katikiro ajja kuwaayo okulekulira kwa Minisita, awamu eri Kabaka ng’ayita mu Sipiika, era Kabaka n’alyoka akkirizza okulekulira; Kasita ng’okulekulira bwe kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 10 eya Ssemateeka ono, Kabaka tajja kukkiriza kulekulira okutuusa nga Katikiro alondeddwa amuwadde amannya g’abantu abalondeddwa okuva mu ofiisi za baminisita okusinziira ku katundu (7) ak’ennyingo 12 eya Ssemateeka ono.
(4) Buli mmemba wa Minisitule ajja kuba n’obuvunaanyizibwa obwo nga bwe buyinza okusalibwawo Karikiro.
8. (1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita okutwaliza awamu lunaavunaanibwa omusango
enkola ya Gavumenti ya Kabaka, era buli Minisita ajja kuvunaanyizibwa kinnoomu ku bitongole bya Gavumenti ya Kabaka nga bw’ayinza okumuteeka mu buvunaanyizibwa bwe.
(2) Ebikolwa byonna ebya Gavumenti ya Kabaka, okujjako amateeka n’ennono bwe byetaagisa mu ngeri endala, binaakolebwa mu linnya lya Kabaka.
(3) Omulimu gwonna wansi wa Ssemateeka ono bwe guba nga guyinza okukolebwa Kabaka, omulimu ogwo, okuggyako nga walabise ekigendererwa ekikontana, gujja kukolebwa ye ng’ayita mu kiwandiiko ekissiddwako omukono gwe mu maaso ga Minisita, ajja okussa omukono gwe gumu n’omujulizi.
(4) (a) Bwe kiba nga kirambikiddwa mu Ssemateeka ono nti Kabaka ayinza okukozesa obuyinza ku kuteesa kw’omuntu yenna oba obuyinza ajja kukozesa obuyinza obwo okusinziira ku kuteesa.
(b) (i) Ekiwandiiko ekissiddwako omukono Katikiro nti Kabaka
akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kwa Katikiro oba kwa Minisitule okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo.
(ii) Kopi entuufu ekakasiddwa ey’eddakiika y’Olukiiko lw’Okulonda Buganda oba ey’akakiiko konna Kabaka ke yalonda wansi wa Ssemateeka ono ng’ewandiika nti Kabaka akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kw’Olukiiko oba akakiiko okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo.
9. Katikiro ajja kumanyisa Kabaka mu bujjuvu ku byonna
ensonga enkulu ezikwata ku Gavumenti ya Kabaka.
10. (1) Aba lukiiko bwe basisinkana omulundi ogusooka oluvannyuma lw’okusasika kwonna
ku ekyo, okulekulira kw’olukiiko lwa baminisita ba Kabaka mu kiseera ekyo kujja kuweebwa ttenda.
(2) Okulekulira kwa Minisitule bwe kuba kubadde ku ttenda mu
okusinziira ku katundu k’ennyingo eno, omubaka wa Katikiro alondebwa ajja kulondebwa okusinziira ku [[:en:Keel_laying|nkola eragiddwa]] mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono era abesimbyewo ku ofiisi za baminisita bajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 12 eya Ssemateeka ono.
11 (1) Sipiika ajja kuteekawo olunaku lw’okusunsulamu abesimbyewo ku...
ofiisi ya Katikiro ejja kumuweebwayo.
(2)(a)Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ng’omuntu eyeesimbyewo ku ofiisi ya
Katikiro, oba mmemba wa Lukiko oba nedda, olw’aba Lukiko abatakka wansi wa bataano.
(b) Okusunsulwa kujja kuweebwayo mu buwandiike nga kuliko emikono gya bammemba abakukola, eri Sipiika ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka.
(3) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu
esunsuddwa era ejja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko.
(4) Ku lunaku olw’okutaano olukalala nga lumaze okuteekebwawo oba olunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, Lukiiko mu kalulu ak’ekyama ajja kulonda nga Katikiro okulonda omu ku bantu erinnya lye erisangibwa ku lukalala era Sipiika n’awaayo erinnya ly’omuntu alondeddwa bw’atyo eri Gavana okukkirizibwa.
(5) Singa erinnya ly’omuntu alondeddwa nga Katikiro designate okusinziira ku bigambo ebiri mu katundu (4) ak’ennyingo eno terikkirizibwa Gavana okulonda okulala okw’omuntu omulala nga Katikkiro kujja kubaawo okusinziira ku bigambo ebyogeddwako waggulu mu nnyingo eno.
(6) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikkiro ebeera njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kugenda mu maaso wansi w’ennyingo eno.
12 (1) Omubaka Katikiro bw’aba alondeddwa era n’okulondebwa kwe kubadde
ekkiriziddwa Gavana, Sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita okutali ofiisi ya Katikiro lwe kunaaweebwayo gy’ali.
(2) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, .
oba mmemba wa Lukiiko oba nedda, oba nga Katikiro alondeddwa oba nga ba Lukiko abatakka wansi wa basatu.
(3) Okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si za buli emu
ofiisi ya baminisita entongole, era ejja kuweebwayo mu buwandiike, nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abazikola, eri Sipiika ku lunaku lwe yassaawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka. Kasita kiba nti:
(a) tewali bantu balala okuggyako Katikiro alondeddwa ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu.
(b) omulonde wa Katikiro tajja kusimbawo basukka mu bataano
abesimbyewo..
(4) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu
abasunsuddwa mu ofiisi za baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala, Lukiko ajja kulondebwa ku lunaku olw’okusatu olwa wiiki oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaaba alaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama alondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita abantu kkumi na bataano okuva mu bo amannya gaabwe galabika mu lukalala.
(5) Omulonde wa Katikiro anaalonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Lukiko okuba abesimbyewo), era ajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita.
(6) Singa Gavana takkiriza linnya ku muntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikiro alondeddwa ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (5) ak’ennyingo eno, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita.
(7) Omulonde wa Katikiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’ebiragiro ebyogeddwako mu nnyingo eno, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’alina okuteesa nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde.
(8) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikiro bw’eba njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kutuuse wansi w’ennyingo eno.
13. Nga amannya g’abantu abalondeddwa ku ofiisi za baminisita gabadde...
eweereddwa Kabaka, Kabaka ajja kulonda Katikkiro eyalondebwa okubeera Katikkiro ng’amukwasa Ddamula era nga tebunnatuuka ku lunaku oluddako, Kabaka ajja kulonda abantu abalondeddwa mu ofiisi za baminisita ze babadde basemba Katikiro gwe yalonda ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo.
14 (1) Kabaka ayinza, ku kuteesa kwa Katikiro, okukyusa...
alina ofiisi ya minisita yonna, okuggyako ofiisi ya Katikiro, eri ofiisi endala ey’obuminisita ng’eyo. (a) Omuntu yenna bw’aba agenda okukyusibwa okuva mu ofiisi ya minisita emu okudda mu ndala wansi w’ennyingo eno, ajja kuwaayo okulekulira kwe okuva mu ofiisi gy’aleka eri Kabaka, olwo n’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi gy’akyusibwa.
15 (1) Singa ofiisi za Baminisita zifuuka njereere essaawa yonna olw’ensonga
okulekulira kwa Minisitule wansi w’ennyingo 16 oba ennyingo 40 eya Ssemateeka ono, Katikkiro anaalondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 ne 12 eya Ssemateeka ono, era Katikkiro alondeddwa n’abantu abalala abaalondebwa bwe batyo banaalondebwa okuba Baminisita okusinziira ku nnyingo 13 eya Ssemateeka ono.
(2)(a) Singa ofiisi ya Katikkiro efuuka njereere mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, omuntu eyalondebwa Katikiro ajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono, era Kabaka ajja kumulonda mu Katikkiro ng’amukwasa Ddamula.
(b) Nga Katikkiro alondeddwa okusinziira ku katundu
(a) mu katundu kano, Baminisita abalala ababeera mu ofiisi mu kiseera ky’okulondebwa banaawaayo ttenda y’okulekulira kwabwe eri Kabaka era Katikkiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akkirize oba agaanye okulekulira, era Kabaka ajja kukola ng’agoberera okuteesa.
(c ) Singa olw’okukkiriza okulekulira, ofiisi za Baminisita ezitali za Katikiro zifuuka njereere :- (i) sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita ezitali ofiisi ya Katikiro lw’anaamuwaayo;
(ii) omuntu yenna nga si muntu eyalina ofiisi nga Minisita mu kiseera Katikiro we yalondebwa, ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, oba nga mmemba wa Lukiko oba nedda, oba Katikiro oba abakiise abatakka wansi wa basatu mu Lukiko;
(iii) okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si kwa ofiisi za baminisita yonna entongole, era kujja kusikirizibwa mu buwandiike, nga kuliko omukono omuntu oba abantu ababikola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo. Kasita kiba nti:
a) tewali muntu mulala okuggyako Katikkiro ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu;
(iv) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa obulungi ku ofiisi ya baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Katikiro era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika ku lukalala, Lukiiko ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama abalondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi z’obwaminisita abantu kkumi okuva mu abo abantu amannya gaabwe agalabika ku lukalala;
v) Katikiro ejja kulonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu:-
(a) Abantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa ng’abeesimbyewo Lukiko); ne
(b) abantu abaali mu ofiisi nga Baminisita mu kiseera we yalondebwa, era bajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Baminisita;
vi) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (v) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita;
vii) Katikkiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’akawaayiro kano waggulu, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’ategese nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde, era Kabaka ajja kulonda omuntu alondeddwa mu ofiisi za baminisita ze baasembeddwa ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo.
(3)(a) Singa ofiisi ya minisita etali ya Katikiro efuuka ekikalu mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, (Omukubiriza) Sipiika, amangu ddala nga bwe kiba kirungi, ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi kwe kunaamuweebwa.
(b) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ku ofiisi etaliimu bantu oba nga mmemba w'Olukiiko oba nedda, oba Katikkiro oba ab'olukiiko abatakka wansi wa basatu.
(c) Okusunsulwa kulina okuweebwayo mu buwandiike nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abakukola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo:
Kasita tewali muntu yenna ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu omu.
(d) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu ku ofiisi etaliimu muntu era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Olukiiko, era singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala, Olukiiko lujja kubeera ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama ajja kulondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi etaliimu bantu bataano okuva mu mu bantu abo amannya gaabwe agalabika ku lukalala.
(e) Katikkiro ajja kulonda omuntu okulondebwa mu ofiisi ekikalu okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Olukiiko ng’abeesimbyewo), era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa.
(f) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi etaliimu muntu, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (e) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa.
(g) Gavana bw’anaaba akkirizza erinnya ly’omuntu yenna alondeddwa wansi w’ebiragiro ebyo waggulu mu katundu kano Katikkiro ajja kuwaayo erinnya lye eri Kabaka, era Kabaka ajja kumulonda mu ofiisi etaliimu bantu ng’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi.
16(1) Singa ekiteeso ekyalangiriddwa Sipiika oba Omukubiriza w'Olukiiko wansi w’akatundu (3) ak’ennyingo eno ng’ekiteeso eky’okuggya obwesige mu lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka ku nsonga enkulu, nga mu kuwagira kwayo kuliko obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiiko, kitwalibwa Lukiiko okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka nga kuyita mu Sipiika.
(2) Okulangirira ennaku kkumi na nnya kujja kuweebwa Sipiika nga ekiteeso kyonna eky’engeri eyo tekinnatuuka
kikubaganyizibwako ebirowoozo.
(3) Singa mu ndowooza ya Sipiika ekiteeso kyonna (nga mw’otwalidde n’endowooza elina
kikyusiddwa) ekibadde kiteesebwako abakiise ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri kiteeso ekiraga obutaba na bwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu, ajja kukirangirira nga bwe kiri era okulangirira kwe kujja kuba kwa nkomerero: Kasita ekiteeso kyonna ekiteeseddwa bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana ekiraga mu ngeri ey’enjawulo obutaba na bwesige mu Minisita kijja kutwalibwa olw’ebigendererwa by’ennyingo eno ng’ ekiteeso ky’okuggya obwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu era kijja kulangirirwa Sipiika ng’ekiteeso ekyo.
17(1) Ofiisi ya Minisita ejja kufuuka njereere:- .
a) Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikira Kabaka ng’ayita mu Sipiika;
a) Singa okulekulira kwa Minisita kukkirizibwa Kabaka; oba
b) Singa okulondebwa kuggwaawo wansi w’ennyingo 18 oba ennyingo 19 eya Ssemateeka ono.
(2) Buli ofiisi ya Katikkiro lw’efuuka enkalu Ddamula ejja kuba
etuusibwa eri Kabaka amangu ddala mu ngeri ey’ennono.
(3) Singa essaawa yonna ofiisi ya Minisita eba njereere, emirimu gya Minisita
gijja kusiibulwa mu kiseera ky’ekifo ekyo mu ngeri Minisita asigaddewo bw’anaasalawo: Kasita singa ofiisi ya Baminisita bonna eba njereere, emirimu gya buli Minisita (okuggyako emirimu egyo gy’akola mu buyinza bwe nga mmemba wa Lukiko) gijja kusiibulwa mu kiseera ofiisi ezoogeddwako we zisigala nga teziriimu bantu, zisiibulwa Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Minisita oyo.
18 (1) Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa kwa Minisita singa asingisibwa omusango era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi.
(2) Singa Minisita asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusalawo kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi bw'empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko, akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde, okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era akakiiko kajja; bwe kiba nga kimativu nti omusango guzingiramu obubi empisa, tegeeza Kabak okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa Minisita.
(3) Singa mu ndowooza ya Kabaka Minisita ayinza okuba nga yafuuka
nga tasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti Minisita afuuse atasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, kategeeza Kabaka okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulondebwa kwa Minisita.
19(1) Singa mu ndowooza ya Katikkiro Minisita yenna alemereddwa okutuukiriza enkola oba okusalawo kwa Minisitule oba okugumiikiriza oba mu kussa ekitiibwa mu nsonga enkulu, ayinza okuyita olukiiko lwa Baminisita, n’ateesa nti Minisita agobwe.
(2) Ekiteeso kinaateekebwa mu kalulu, n’obululu obusinga obungi obwa Baminisita ne busuulibwa nga buwagira ekiteeso, Katikiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akomewo okulondebwa kwa Minisita era Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa okusinziira ku ekyo.
(3) Buli Minisita, okuggyako Minisita ateesebwako okugobwa kwe, ayinza okukuba akalulu ku kiteeso ekyo era bwe wabaawo obululu obwenkanankana Katikiro ayinza okukozesa akalulu akasunsuddwa awamu n’akalulu akasooka.
20. (1) Wajja kubaawo Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri buli Minisita.
(2) Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro y’anaaba akulira abakozi ba Buganda.
ENDAGAANO YA BUGANDA, 1955
(2) Enteekateeka eyinza okukolebwa etteeka lya Buganda okukyusa mu nnyingo eyogeddwako waggulu
oba amateeka, oba okukola enteekateeka endala mu kifo kyayo, era okutwalira awamu ku nsonga zonna ezikwata ku Ssemateeka wa Lukiko.
(3) Wadde nga waliwo ebiragiro ebiri mu katundu (2) ak’ennyingo eno,
Abakiise) Etteeka, 1953, Lukiiko nga bwe yassibwawo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatuluddwa ku lunaku amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri 1958, n’oluvannyuma Lukiiko eyateekebwawo Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatululwa ku lunaku olw’amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri buli mwaka ogw’okutaano oguddako: era ebiragiro ebiri mu kitundu 5 eky’etteeka eryogerwako bijja kutwalibwa ng’ebikyusiddwa okusinziira ku ekyo, .
22 (1) Lukiko bw’esooka okutuula oluvannyuma lw’okusasika kwonna, abakiise abaliwo, nga tebannakola mirimu ndala yonna, balonda Sipiika n’Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko.
(2) Emirundi nga ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika egwa bwereere mu ngeri endala
okusinga olw’okusatululwa kwa Lukiko, bammemba baayo amangu ddala nga bwe kiba kisoboka balondawo omuntu mu ofiisi.
(3) Omuntu ayinza okulondebwa okubeera Sipiika oba nga mmemba wa
Lukiiko: Kasita tewali muntu yenna ajja kulondebwa okuggyako ng’omuntu abadde mmemba wa Lukiiko, okumala emyaka egitakka wansi w'etaano.
(4) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga Omumyuka wa Sipiika okuggyako nga ye mmemba wa...
Lukiiko era muntu eyandibadde n’ebisaanyizo okulondebwa ku bwa Sipiika.
(5) Sipiika ajja kufuna omusaala ogwo oguyinza okusalibwawo okuva ku tine okutuuka ku kiseera
nga etteeka lya Buganda.
(6) Ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika ejja kufuuka ekyererezi :- .
a) Singa oyo alina ofiisi alekulira ofiisi ye ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiika eri Katikiro;
b) Mu nsonga y’omumyuka wa Sipiika singa alekera awo okubeera mmemba wa Lukiiko mu ngeri endala okuggyako olw’okusatululwa kwayo; oba
(iii) singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’ekiteeso kya Lukiko ku kiteeso ekiteeseddwa bammemba ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiko.
23. Eyo y’anaakubiriza mu nkiiko z’Abalukiko:- .
a) Sipiika (Omukubiriza w'olukiiko)
a) Mu butabeerawo Sipiika, Omumyuka wa Sipiika;
b) Mu butabeerawo Sipiika, n’omumyuka wa Sipiika, omuntu oyo ayinza okulondebwa Lukiiko okuva mu bammemba ba Lukiiko
24. Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Lukiiko ayinza okutwala Ebiragiro ebiyimiridde okulung’amya n’okutambuza obulungi emisango gyayo n’okuyisa amateeka ga Buganda: Kasita tewali biragiro ebyo bijja kukola okuggyako nga biyisiddwa Gavana.
25. (1) Okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu Ssemateeka ono
(a) ebibuuzo byonna ebiteeseddwa okusalibwawo mu Lukiiko binaasalibwawo n’obululu obusinga obungi obwa bammemba abaliwo era abakuba akalulu; Kasita Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika, wadde mmemba yenna mu Lukiiko ng’akubiriza, tajja kuba na kalulu oba okuba n’obuyinza okwetaba mu kukubaganya ebirowoozo;
(b) Singa ku kibuuzo kyonna obululu bugabanyizibwa kyenkanyi, ekiteeso kijja kufiirwa.
(2) Tewali bizinensi okuggyako ey’okwongezaayo ejja kukolebwa mu Lukiko singa wabaawo
baliwo (ku mabbali ga Sipiika oba omuntu omulala akubiriza) bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana mu bataano.
26 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Kabaka ayinza, ng’awabulwa n’okukkiriza kwa Lukiiko, okukola amateeka agasiba Abafirika mu Buganda: Kasita tewali tteeka lirina kussibwawo Kabaka okuggyako ng’ebbago lyalyo lisoose kukkirizibwa Gavana.
(2) Ebbago ly’etteeka bwe liba liyisiddwa Lukiiko okusinziira ku biragiro ebitaggwaawo ebikoleddwa wansi w’ennyingo 24 eya Ssemateeka ono era nga liyisiddwa Gavana, Katikkiro ajja kuleetebwa Kabaka, n’assa omukono gwe gumu ng’alaga nti akkirizza, olwo ebbago eryo ne lifuuka etteeka.
(3) Etteeka erissibwawo wansi w’ennyingo eno lijja kufulumizibwa mu Kyapa kya Uganda, era lijja kutandika okukola ku lunaku lwe lyafulumizibwa oba ku lunaku olulala nga bwe luyinza okulagirwa mu tteeka.
(4) Amateeka agakolebwa olw’enfuga ey’awamu ey’Ekitongole kya Uganda ekuumibwa gajja kukola kyenkanyi ku Buganda, okuggyako nga bwe gayinza okukontana n’ebiragiro by’Endagaano za Buganda, mu mbeera eyo ebiragiro by’Endagaano za Buganda bijja kuba bya njawulo nnyo ku bikwata ku Buganda.
(5) Olw’ekigendererwa ky’ennyingo eno ekigambo “Omufirika” kijja kuba n’amakulu agakiweereddwa mu tteeka ly’okutaputa n’obuwaayiro obw’enjawulo obw’ekitongole ekikuuma Uganda, nga bwe kyakyusibwa buli luvannyuma lwa kiseera, oba Etteeka lyonna eridda mu kifo ky’etteeka eryo.
27. (1) Okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka n’enteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta, eziyinza okuweebwayo buli luvannyuma lwa myezi esatu, kujja kwetaagisa okukkirizibwa kwa Gavana.
(2) Akawunti za Gavumenti ya Kabaka zijja kubalibwa abaserikale
ba Nnaabakyala abakola ku kubala ebitabo by'emitala w'amayanja
(3) Ssente eziweebwa oba eziwolwa Gavumenti y’Obukuumi eri aba Kabaka
Gavumenti olw’ekigendererwa kyonna ekigere ejja kusaasaanyizibwa mu ngeri, nga eyinza okukkirizibwa Gavana
28 (1) Singa ekiteeso kyonna eky’okukkiriza okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka ku nteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta oba okukola enteekateeka y’ensimbi olw’ekigendererwa kyonna kiteesebwako mu Lukiiko Minisita, era ekiteeso ne kigaanibwa Lukiiko, Katikiro ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti ateesa okutwala ekiteeso ekyogerwako ng’ensonga ya obwesige mu Minisitule.
(2) Mu kiseera kyonna ekitakka wansi wa, ennaku kkumi na nnya ate nga tekisukka nnaku abiri mu munaana oluvannyuma lw’okulangirira okuweebwa Sipiika okusinziira ku katundu
(1) mu nnyingo eno, Minisita ayinza okuddamu okuteesa ekiteeso nga waliwo ennongoosereza oba nga tewali.
(3) Singa ekiteeso olwo kigaanibwa Lukiiko n’obululu bwa waakiri ebitundu bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko, akalulu ak’okuggya obwesige mu Lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka kajja kutwalibwa ng’akatwalibwa Lukiiko, era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono; naye mu mbeera yonna ekiteeso kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa Lukiiko.
(4) Mu kiwandiiko kino ekigambo ‘egaaniddwa Lukiiko” kitegeeza obutatwalibwa Lukiiko nga tewali nnongoosereza oba okutwalibwa Lukiiko n’ennongoosereza ezitakkirizibwa Minisitule.
29. (1) Lukiiko ayinza okussaawo obukiiko obuyimiridde n’obw’ekiseera, obulimu
bammemba ba Lukiko, olw’ekigendererwa kyonna.
(2) Lukiiko ajja kutandikawo akakiiko akayimiridde okukola ku buli kimu ku...
amasomo gano wammanga: -
(a) Ensimbi: (b) Emirimu gya gavumenti (c) Ebyenjigiriza (d) Ebyobulamu; (e) Eby’obugagga eby’omu ttaka (f) Gavumenti z’ebitundu n’enkulaakulana y’abantu:
Kasita Lukiiko luyita mu kusalawo okukyusakyusa mu nsonga eziragiddwa mu katundu kano.
(3) Buli kakiiko akayimiridde akassibwawo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo eno kajja kuba wansi w’obukulembeze bwa Minisita avunaanyizibwa ku nsonga akakiiko gye kakola; era omulimu gwayo gujja kuba kusoma ssomo eryo n’okuwabula Minisita ku nsonga eyo.
(4) Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita nga ye ssentebe w’akakiiko era
abantu abalala bonna abeetaagibwa akakiiko olw’okukola obulungi bayinza okwetaba mu kuteesa kw’akakiiko konna akatandikiddwawo wansi w’akatundu, (2) ak’ennyingo eno, naye tebajja kulondamu.
(5) Tewali kintu kyonna mu nnyingo eno ekijja kukwata oba okukosa emirimu gy’Akakiiko Akataggwaawo aka Lukiiko akaaliwo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono.
30. (1) Wajja kutandikibwawo olukiiko, oluyitibwa Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu
(wano mu kitundu kino ekiyitibwa “Olukiiko”), ekijja kubaamu :-
(a) Ssentebe anaalondebwa Kabaka ng’akkiriziddwa Gavana;
(b) Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Katikkiro ajja, mu buweereza, okuba omumyuka wa ssentebe; ne
(c) Abantu abalala basatu, abagenda okulondebwa Kabaka ku kuteesa kwa Minisitule nga bakkiriziddwa Gavana.
(2) Minisitule ejja kuteesa oba okulondebwa nga bammemba w'olukiiko
abantu abamativu balina obumanyirivu mu nsonga z’olukale naye mu kiseera ekyo tebakola nnyo byabufuzi.
(3) Ofiisi y’omuntu alondeddwa okubeera mmemba w’Olukiiko okusinziira ku butundu (a) oba (c) obw’akatundu (1) ak’ennyingo eno ejja kufuuka njereere - .
a) mu nsonga ya ssentebe, ku nkomerero y’emyaka musanvu okuva ku lunaku lwe yalondebwa;
b) mu mbeera ya mmemba w’Olukiiko, okuggyako ssentebe, ng’emyaka etaano giweddeko okuva ku lunaku lwe yalondebwa;
c) singa alekulire; oba
d) singa okulondebwa kwe kuggwaawo wansi w’akatundu (4) ak’ennyingo eno.
(4) (a) Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba w’Olukiiko singa asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi.
(b) Singa mmemba w’Olukiiko asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko akalimu abantu abo b’anaalaba nga kasaanidde okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era obukiiko bwe buba bumativu nti omusango oguzingirwamu empisa embi butegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa mmemba.
(c) Singa mu ndowooza ya Kabaka mmemba w’Olukiiko ayinza okuba nga yafuuka
nga tasobola kukola mirimu gye nga mmemba w’Olukiiko olw’obunafu mu mubiri, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti mmemba afuuse atasobola kukola bunafu bwe, okutegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era awo Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba.
31 (1) (a) Okulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, mu ofiisi y’Omulangira w’e Ssaza, Omutaka Ggombolola, Omukulu w’e Muluka, ne mu ofiisi ezirambikiddwa mu Ssemateeka ono, ejja kugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, ekolebwa Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda abantu mu Buganda
(b) Olukiiko lujja kuteesa kwokka okulondebwa nga Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri
owa Katikkiro omuntu mu kiseera ekyo abeera Katikkiro wa Ssaza oba omuserikale omulala omukulu mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
(c) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira ku
Minisita nga takkiriziddwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuziyiza okukkiriza kwe.
(d) Kabaka ajja kukola okulonda wansi w’akatundu kano ng’afuna
okuva, buli muntu alondebwa mu ofiisi ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi eyo.
5. Olukiiko lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka gonna aga Buganda
ennyingo evunaanyizibwa ku kulondebwa kw’abaserikale n’abakozi bonna abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako abo abaalondebwa Kabaka wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno. Ku nsonga z’akatundu kano, ofiisi ya Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko n’omubaka w’olukiiko olulonda tebajja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
(3) Okulondebwa wansi w’ennyingo eno kujja kuba nga kukwatagana n’ebiragiro ebiri mu mateeka g’abakozi ba Buganda.
(4) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kutuuka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bw’Obukuumi bwa Gavumenti ya Kabaka.
32(1) (a) Ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira wa Minisita oba Omutaka w'e Ssaza ejja kufuuka njereere:- .
i. Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa eri...
Kabaka ng'ayita mu Katikiro.
ii. Mu mbeera y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro, singa okulondebwa kwe kuba...
eggiddwawo Kabaka ku kuteesa kwa Katikkiro nga yeekwasa okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutabeera bulungi.
iii. Mu nsonga y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, okuggyako...
Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikkiro ne mu nsonga y’Omulangira w’e Ssaza, singa okulondebwa kwe kuggyibwawo Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda mu Buganda olw’ensonga z’empisa embi, obutakola bulungi oba obulwadde.
(b) Okulondebwa kw’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita tekujja kuggwaawo wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano awatali kukkirizibwa kwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuyimiriza okukkiriza kwe.
(2) Ofiisi eweereza Gavumenti ya Kabaka, nga si ofiisi, akatundu (1) ak’ennyingo eno gye kakola, ejja kufuuka njereere — .
(a) Singa oyo alina ofiisi alekulire;
(b) Singa okulondebwa kwe kuggyibwawo olukiiko lwa Buganda olulonda olw’okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutali bulungi.
(3) Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, lulina obuvunaanyizibwa ku kukangavvula abaami bonna, abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro.
(4) Obuyinza obuweebwa olukiiko lwa Buganda olulonda abantu mu nnyingo eno, bujja kukozesebwa nga bugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka agafuga abakozi ba Buganda.
(5) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kusukka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka
(6) Ku nsonga z’ennyingo eno, ofiisi za Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko ne mmemba w’olukiiko olulonda mu Buganda tezijja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
33(1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita, nga lumaze okwebuuza ku Gavana, luyinza okukola amateeka agajja okumanyibwa nga ''Amateeka g’Abakozi ba Buganda'', ku nsonga zino zonna oba ezimu ku zino ezikwata ku bantu abali mu buweereza bw’Obwakabaka oba abaagala okuyingira obuweereza bwa Gavumenti ya Kabaka:
(a) engeri Akakiiko k’Okulonda Abantu aka Buganda gye kanaakoleramu emirimu gyakyo.
(b) okukuuma empisa;
(c) okulungamya okulondebwa( omuli okulondebwa, ku kukuzibwa n’okukyusa), okusasulwa, okukomya okulondebwa, n’okuwummula;
(d) okuteekawo okuyimirizibwa ku mulimu n’omusaala ogulina okusasulwa mu kiseera ky’okuyimirizibwa okwo;
(e) okulungamya okusasula ensako, okukola ssente ezisookerwako n’ebiragiro ebirala n’obukwakkulizo bw’obuweereza
(f) okukkiriza olukiiko lwa Buganda okulonda obuvunaanyizibwa bwalwo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo 32 eya Ssemateeka ono ku bikwata ku bibinja by’abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka nga bwe kiyinza okulambikibwa mu mateeka; ne
(g) ensonga endala ezo ezikwata ku nkola y’ebitongole n’emirimu n’obuvunaanyizibwa bw’abaami, abaserikale n’abakozi, nga Baminisita bwe balowooza nti zisobola okulung’amibwa obulungi amateeka ago: Kasita tewali mateeka gakoleddwa wansi w’akatundu kano gajja kutandika okukola okutuusa nga gayisiddwa Gavana.
(2) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda okutuuka ku ddaala lye bikwata ku kukangavvula, biyinza, awatali kusosola mu buwangwa bw’ebiragiro ebiri mu katundu(1) ak’ennyingo eno, okussaawo:- a) okuyimiriza oba okwongezaayo ennyongera oba enkalakkalira oba ekiseera ekigere
b) okukendeeza ku ddaala oba omusaala ogw’olubeerera oba ogw’ekiseera
c) okuggyibwa ku musaala ku bikwata ku kwonooneka kw’ebintu olw’empisa embi oba okumenya omulimu.
(3) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda nga bwe bikola buli luvannyuma lwa kiseera, okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu biragiro ebyo oba mu ndagaano yonna ey’obuweereza, biba kitundu ku mitendera gy’obuweereza bw’omuntu yenna gwe bikwata.
(4) Okujjako nga bwe kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala Gavana ne Gavumenti ya Kabaka, Ebiragiro by’abakozi ba Buganda tebijja kukola ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
34. (1) Ku nsonga z’okuddukanya emirimu Buganda nga n’okutuusa kati ejja kwawulwamu Ssaza zino wammanga okuli: Kyaggwe, Bugerere, Bulemezi, Buruli, Bugangadzi, Buyaga, Bwekula, Singo, Busuju, Gomba, Butambala, Kiadondo, Busiro, Mawokota, Buvuma, Sese, Buddu, Koki, Mawogola, Kabula ne buli Saza nga zigabanyizibwamu gombolola ate buli gombolola mu miruka.
(2) Ku mutwe gwa buli ssaza wajja kubaawo omukulu, anaayitibwa Omulangira wa Ssaza anaavunaanyizibwa eri Katikkiro okuddukanya saza ye, okusolooza emisolo gyonna egyateekebwawo Gavumenti ya Kabaka n’okusolooza omusolo gw’okulonda ku lwa Gavumenti enkuumi.
(3) Buli Ggombolola mu buli saza ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa Katikkiro wa Ggombolola, era buli muluka mu buli Ggombolola ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa sitayiro y’Omulangira wa Muluka.
(4) Abataka ba Ggombolola ne Muluka banaayambako Abataka b'e Ssaza mu kukola emirimu gyabwe.
(5) Gavana ayinza okuwa Gavumenti ya Kabaka ebiragiro ku ngeri, Abalangira b'e Ssaza gye banaakola emirimu gyabwe mu bikwatagana n’okukuuma amateeka n’obutebenkevu.
35. (1) Omutuuze wa Buganda y’anaaba omukiise wa Gavana mu nkolagana ye ne Gavumenti ya Kabaka;
(2) (a) Emirimu gy’Omutuuze gijja kuba:
i.okuwabula n'okuyamba Gavumenti ya Kabaka mu kukola emirimu gyayo;
ii.okukuuma Gavumenti y'obukuumi ng'emanyisa endowooza za Kabaka
Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda.
iii.okumanyisa Gavumenti ey’Obukuumi ebirowoozo bya Kabaka.
Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda.
(b) Mu kukola emirimu gye wansi w’ennyingo eno, Omutuuze ajja kuyambibwako abakozi abalimu abaserikale n’abakozi ba Gavumenti y’Obukuumi nga Gavana bw’alowooza nti kituufu.
(b) Emirimu gy’abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abasimbiddwa mu Buganda, okuggyako Omutuuze n’abakozi be n’abaserikale abasindikiddwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, mu bikwatagana ne Gavumenti ya Kabaka, gijja kuba gya kuwa magezi na buyambi eri Gavumenti ya Kabaka n’abaserikale n’abakozi baayo ku bikwata ku mirimu gy’ebitongole abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abo gye bali buvunaanyizibwa.
36 (1) Gavumenti y’ebitundu mu buli saza ejja kukulaakulanyizibwa mu ngeri eyinza okukkaanyibwako Gavana ne Gavumenti ya Kabaka.
(2) Okujjako nga bwekiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno, Omutuuze n’abakozi be bajja kuwabula n’okuyamba Abalangira b'e Ssaza era, nga bayita mu bo, enkiiko z’ebitundu, mu nkulaakulana ya gavumenti z’ebitundu.
37 Gavumenti y’Obukuumi ekola ng’eyita mu baserikale abakwatibwako ejja kuba n’obuyinza okwekenneenya:
a) empeereza ezo eziddukanyizibwa Gavumenti ya Kabaka ng’abaserikale ba Gavumenti y'obukuumi okutuusa kati ze beetegereza; ne
b) obuweereza obugenda okukyusibwa okuweebwa Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku nnyingo 38 eya Ssemateeka ono.
38. (1) Gavumenti ya Kabaka erikwata obuvunaanyizibwa bw’okuddukanya mu Buganda empeereza ezo, ezaali ziddukanyizibwa Gavumenti y’Obukuumi, eziwandiikiddwa mu Appendix A ow’Ssemateeka ono (mu lupapula luno ziyitibwa “empeereza ezikyuusibwa”) amangu ddala ng’enteekateeka ennungi zimala okukolebwa okusindikibwa kw’abakungu n’abakozi abetaagisa aba Gavumenti y’Obukuumi okusinziira ku katundu (4) akalupapula luno.
(2) Gavumenti ya Kabaka ejja kuddukanya obuweereza obukyusiddwa okusinziira ku mateeka agafuga obuweereza obwo era, okusinziira ku nkola ya Gavumenti ey’Obukuumi obw’awamu.
(3) Gavana ayinza mu kiragiro wansi w’omukono gwe ekikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa Appendix A mu Ssemateeka ono.
4(a) Abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ey’Obukuumi nga Gavana ne Gavumenti ya Kabaka bwe banaakkiriza nti kyetaagisa bajja kusindikibwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, ku bukwakkulizo obwo bwe buyinza okukkaanyibwako, n’ekigendererwa eky’okuyamba mu kuddukanya emirimu egyakyusibwa: Kasita tewali muserikale oba mukozi ajja kuwagirwa bw’atyo awatali kukkiriza kwe mu buwandiike.
(b) Abaserikale abasindikibwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka bayinza okulondebwa ng’Abawandiisi ab’enkalakkalira eri Baminisita abaddukanya obuweereza obukyusiddwa
39 Singa wabaawo obutakkaanya bwonna wakati wa Gavumenti ya Protectorate ne Gavumenti ya Kabaka, era obutakkaanya tebusobola kugonjoolwa nga bateesa wakati w’omukiise wa Gavumenti zombi, era Gavana n’aba mumativu nti ensonga eyo ekosa ebirungi by’emirembe, obutebenkevu oba gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa, Gavana ayinza okuwa Baminisita amagezi mu butongole ku nsonga eyo.
40. singa Baminisita bagaana okukkiriza amagezi amatongole agabaweebwa Gavana wansi w’ennyingo 39 eya Ssemateeka ono, Gavana ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti yeetaaga Olukiiko lwa Baminisita ba Kabaka okulekulira, era bw’afuna ekiwandiiko kyonna eky’engeri eyo, Sipiika ajja kutegeeza mangu Kabaka, Lukiko ne Katikiro; era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka ttenda ng’ayita mu Sipiika nga Katikiro ategeezeddwa bw’atyo.
ENTEGEKA ESOOKERA DDAALA
EKYOKUGATTAKO “A” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA
(a) Amasomero ga pulayimale ne siniya ezisookerwako;
(b) Amalwaliro g’omu byalo, amalwaliro g’eddagala (nga mw’otwalidde n’amalwaliro amatonotono), ebifo eby’obuyambi n’ebyobulamu mu byalo
obuweereza.
(c) Okuweereza mu kutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka:
(d) Okuweereza mu okutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka lya
okulunda n’okulwanyisa endwadde.
(e) Gavumenti z’ebitundu mu masaza.
(f) Enkulakulana y’ekitundu (Kasita obuweereza buno bujja kuddukanyizibwa mu kiseera kye kimu ne Gavumenti y’Obukuumi.) EKYOKUGATTAKO “B” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA Abayambi ba Minisita Omuwandiisi w’Olukiko Omuwandiisi ow’obwannannyini owa Kabaka Omulambuzi w’Essaza Luwalo Omulambuzi Abayambi b’Omukulu w’Essaza ly’e Luwalo Omukulu Omukulu wo Lubiri Omukulu w’Omukulu we Kkomera Omumyuka w'eSsaza Abalangira Abayambi mu by'amateeka eri Abalangira ba Saza ne Bataka ba Ggombolola
gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri ey’Endagaano eno.
EBIRAGIRO BY’OKULONDA ABANTU ABATEESEBWA GAVANA OKUTUNDIBWA NGA BA MEMBE ABAKIKIRIZA OKUVA MU BUGANDA OLW’OLUKIIKO LW’AMATEEKA OLW’EKIKULU KYA UGANDA
1. Ebiragiro bino biyinza okuyitibwa Ebiragiro bya Buganda (Abeesimbyewo ku lukiiko lw’amateeka). 2. Mu Biragiro bino ekintu kyonna ekiragiddwa okukolebwa Omutaka kiyinza okukolebwa omumyuka we singa Omutaka aba tasobola kukikola olw’obulwadde oba olw’ensonga endala ennungi.
3. Singa mu biragiro bino olunaku ekintu kyonna lwe kiragiddwa okukolebwa lwe luba lwa Ssande oba nnaku enkulu, ekyo ekiragiddwa okukolebwa ku lunaku olwo kiyinza okukolebwa ku lunaku lw’omulimu oluddako.
4. Mu Biragiro bino “Etteeka ly’Ebyokulonda” litegeeza Etteeka Eddene erya Lukiko (Ebyokulonda) erya 1953, nga bwe liyinza okukyusibwa oluusi n’oluusi.
5. Buli lwe wabaawo obwetaavu bw’okulonda Omukiise oba Abakiise abanaakiikirira Buganda mu Lukiiko olufuzi Olukulu olw’Obukuumi, Gavana anaawandiikira Katikkiro ebbaluwa ng’amusaba okumuleetera amannya ku lw’ensonga eyo, era Katikkiro anaamuwa amannya g’abantu abaalonzeeddwa ku nsonga eyo Kakiiko k’Akalulu okusinziira ku Mateeka gano.
6. (1) Wajja kubeerawo Akakiiko k’Akalulu ak’Obwakabaka bwa Buganda (wano kayitibwa ‘Akakiiko k’Akalulu’) nga kalimu abantu basatu abalondeddwa okusinziira ku biragiro by’Amateeka gano okuva mu buli Ssaza mu Buganda.
(2) Okulonda abantu mu ttendekero ly’ebyokulonda kujja kubaawo amangu ddala nga Ebiragiro bino bitandise nga enteekateeka ezeetaagisa zisobola okukolebwa.
(3)Singa mmemba yenna ow’Ekibiina ky’Ebyokulonda olw’ensonga yonna alekera awo okuba mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda
Akakiiko k’okulonda, Essaza eryamulonda, mu ngeri y’emu eyakozesebwa okulonda eyamukulembera, Katikkiro bw’anaasaba ekolebwe, lironda omuntu okujjuza ekifo ekitaliimu.
7. Abakiise abasatu okuva mu buli Saza banaalondebwa nga bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda abakiise ba buli Muluka nga bo bennyini balondeddwa olw’ekigendererwa kino mu ngeri eragiddwa mu Biragiro bino.
8. (1)Buli lwe wabaawo okulonda kw’Ekitongole ky’Ebyokulonda okulonda ajja kubeera mu buli Muluka n’ekigendererwa eky’okulonda omukiise omu okuva mu buli Muluka (okumanyibwa nga Omukiise wa Muluka).
(2) Abakiise b’e Miruka abaalondebwa bwe batyo bo bennyini balonda okusinziira ku biragiro by’Ebiragiro bino abantu basatu okubeera Abakiise mu Ttendekero ly’Ebyokulonda.
9. Buli muntu alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’Ebiragiro bino.
10. Lijesita y’abalonzi esembyeyo okukuumibwa wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 9 eky’etteeka ly’ebyokulonda ejja kukozesebwa mu kulonda wansi w’Ebiragiro bino.
11. Kale amangu ddala nga Katikiro alangirira nti wajja kubaawo okulonda kwa bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda buli Katikkiro wa Muluka ajja kuleetera abalonzi bonna mu Muluka we okutegeezebwa nti olukiiko lw’abalonzi lugenda kubeera mu kisengo ky'omuluka ku lunaku olwateekebwawo Katikiro olw’okulonda ababaka ba Miruka.
12. Omuntu yenna eyalina ebisaanyizo okulondebwa ng’omukiise wa Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda mu kulonda okwasembayo okwakulembera mu Lukiiko ajja kuba n’ebisaanyizo okulondebwa ng’Omubaka wa Muluka wansi w’Ebiragiro bino.
13. (1) Ku lunaku Katikiro lw’ateekawo okulonda Abakiise b’e Miruka Omutaka wa Muluka ajja kubeerawo mu Kizimbe kya Muluka era y’anaakubiriza olukiiko lw’okulonda abakiise b’e Miruka.
(2) Abakiise b’e Miruka olwo bajja kulondebwa mu ngeri y’emu nga
Ababaka b'e Miruka balondebwa mu tteeka ly’ebyokulonda.
14. (I) Omuntu yenna ayagala okwesimbawo ng’omuntu eyesimbyewo okulondebwa nga mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda alina okwanjula eri Omutaka wa Saza obutasukka lunaku oluteereddwawo Katikiro olw’ekigendererwa ekyo okusaba mu Ffoomu “A” mu Appendix y’Ebiragiro bino nga ye kennyini y’assaako omukono. Omutaka wa Muluka owa Muluka, omuntu ayagala okuyimirira nga yeesimbyewo gy’abeera, ajja kussa omukono ng’omujulizi.
(2)Obutasukka nnaku ssatu oluvannyuma lw’olunaku olwateekebwawo okuleeta okusaba wansi wa
akatundu (1) ak’Etteeka lino Omukulu w'e Ssaza ajja kuleetera olukalala lw’abo bonna abesimbyewo okulondebwa okulagibwa mu kifo ekimanyiddwa ku kitebe ky'e Ssaza ne ku buli Ggombolola mu Ssaza.
(3)Omukulu w'e Ssaza tajja kuteeka ku lukalala lw’abeesimbyewo okulondebwa omuntu yenna mu ndowooza ye atalina bisaanyizo bya kubeera Mukiise wa Saza wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 8 eky’etteeka ly’ebyokulonda. Omuntu yenna mu nnaku ssatu ayinza okujulira ku kusalawo kw’Omulangira w’e Ssaza mu Kkooti ey’enjawulo eyateekebwawo wansi w’akawayiro 321 ak’etteeka ly’ebyokulonda ejja okuwulira okujulira nga terunnatuuka olunaku olugenda okuteekebwawo Katikkiro.
I5. Ku lunaku olwateekebwawo Katikkiro ku lw’ekyo Abakiise b’e Miruka banatuula mu kisenge ky'olukiiko ky'essaza okulonda abantu basatu ku bantu abeewaayo ng’abeesimbyewo okulondebwa ng’Abakiise mu ttendekero ly’ebyokulonda era okulonda okwo kujja kubaawo mu ngeri y’emu nga bwe kirambikiddwa mu kulonda kw’Abakiise b’e Ssaza mu tteeka ly’ebyokulonda.
16. Omukulu w'e Ssaza ajja kuweereza Katikiro amangu ddala ng’okulonda kwa Saza kuwedde okuzzaayo Foomu “B” mu Ekyongerezeddwako y’Ebiragiro bino ng’alaga amannya g’abantu abalondeddwa ng’Abakiise.
(a) Kasita tagenda kukuba bululu businga ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini.
(b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi;
(c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu ng’afunye obululu obwo yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga Akakiiko k’Ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku beesimbyewo abalina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda. (2) Olupapula lwonna olw’okulonda mu ngeri etasaana mu bujjuvu terujja kukozesebwa mu kubala bululu.
17. Kkooti ey’enjawulo etandikiddwawo wansi w’etteeka ly’ebyokulonda ejja kuba n’emirimu gye gimu ku bikwata ku kulonda okukolebwa wansi w’Ebiragiro bino nga bw’erina ku kulonda okukolebwa wansi w’etteeka ly’ebyokulonda.
18. Kale amangu ddala nga Gavana asabye Katikiro okuwaayo amannya oba amannya g’okulondebwa kw’omuntu oba abantu ng’Omukiise Omukiise oba Bammemba b’Olukiiko lw’Amateeka Katikkiro ajja kuyita akakiiko k’ebyokulonda okutuula ku lunaku olulungi era singa akakiiko k’ebyokulonda tekanaba kulondebwa ajja kuteekawo ennaku zonna ezeetaagisa okulonda mu kakiiko k’ebyokulonda.
19. (1) Ettendekero ly’ebyokulonda bwe lituula ku mulundi ogusooka lijja kulonda ssentebe okuva mu bammemba baayo era ku buli mulundi oguddako Katikiro bw’ayita Ettendekero ly’Ebyokulonda ajja kuteekawo olunaku mu nnaku musanvu okuva lwe yalondebwa, okusunsulwa kw’abeesimbyewo okuweebwa Gavana lwe kunaaweebwayo gy’ali.
(2) Okusunsulwa kujja kuba mu buwandiike era kujja kuweebwa ssentebe bammemba abatakka wansi wa basatu ab’Ekibiina ky’Ebyokulonda.
20 (1)Abantu bayinza okusunsulwa ng’abeesimbyewo okusemba eri Gavana oba bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda oba nedda.
(2) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga yeesimbyewo okuweebwayo eri Gavana singa- (a) aba mu kkomera, oba (b) aba tamanyi lulimi Lungereza, oba (c) aba tabeera mu Buganda, oba (d) nga tawezezza myaka abiri mu gumu.
21. (1) Ssentebe w’Akakiiko k’Akalulu anaateekateeka olukalala lw’abantu abaateekeddwawo mu butuufu era amangu ddala nga kisoboka anaayita Akakiiko k’Akalulu n’ateeka kkopi z’olukalala ezo mu maaso gaako.
(2) Singa omuwendo gwabantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira tegusukka muwendo gwa beesimbyewo abeetaagibwa ssentebe ajja kuweereza amannya g’abantu bano eri Katikiro okugaweebwa Gavana alondebwe nga Bakiise Abakiise mu Lukiiko lw’Amateeka.
(3) Singa omuwendo gw’abantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira gusukka omuwendo gw’abeesimbyewo abeetaagibwa Ettendekero ly’ebyokulonda lijja kugenda mu maaso amangu ago mu kalulu ak’ekyama okulonda omuwendo ogwetaagisa ogw’abeesimbyewo okuva mu bantu abasunsuddwa.
22 (1) Okulonda okukolebwa akakiiko k’ebyokulonda kujja kukolebwa mu ngeri eno wammanga- .
(a) buli mmemba ajja kuweebwa olupapula lw’okulonda nga kuliko amannya g’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu era ajja kukuba akalulu ke mu maaso g’omuntu oba abantu b’ayagala okulondebwa ng’ateeka omusaalaba ogukontana n’erinnya lya buli muntu oyo ku lupapula lw’okulonda. Kasita tagenda kukuba bululu busukka ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini.
(b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi;
(c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu afunye obululu obwo bwe yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga akakiiko k’ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku eyeesimbyewo alina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda.
(2) Olupapula lwonna olw’okulonda olujjuziddwa mu ngeri etasaana terujja kukozesebwa mu kubala bululu.
23. Ssentebe w’Ekitongole ky’Ebyokulonda, oluvannyuma lw’okulonda, amangu ago ajja kuweereza Katikiro amannya g’omuntu oba abantu abalondeddwa era oluvannyuma Katikiro ajja kuwaayo amannya g’omuntu oba abantu abo eri Gavana alondebwe ng’Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka.
24. (1) Omuntu yenna anaakola mu ngeri yonna ku by’okulonda wansi w’amateeka gano, mu ngeri eba nnaku era emenyekereza ng’ey’okulonda wansi w’Etteeka ly’Okulonda, anaaba azzizza omusango wansi w’amateeka gano. Era bw’asingisibwa omusango, anaweebwa ekibonerezo kye kimu n’oyo eyasingisibwa omusango ogufaanana ogwo wansi w’Etteeka ly’Okulonda.
(2) Omusango gwonna ogumenya Ebiragiro bino gujja kuwozesebwa, singa omumenyi w’amateeka aba Mufirika, Kkooti Enkulu eyatandikibwawo wansi w’etteeka lya Buganda Etteeka ly’Amateeka g’Ekkooti erya Gavumenti y’Obukuumi bwa Uganda
EKYOKUGATTAKO FFOMU A
(Etteeka 14)
Nze ........................... ow’omu ....................... mu Muluka gw’e............... mu Ggombolola y’e .................... mu Ssaza ly’e.............. neewaayo okwesimbawo ng’omukiise ow’Essaza ly’e .......................... mu Kakiiko k’Akalulu.
(1) Mu biseera byonna nga enteekateeka ekoleddwa waakiri ebitundu bisatu ku bitaano
Omukono gw'Oyesimbyewo.
(4). Kabaka ajja kunyumirwa ebitiibwa byonna, ebitiibwa n’obukulu ebikwatagana ne
Omukono gw'owomuluka
Olunaku olw'omweezi..............................
FFOMU B (Etteeka 16) .
Nze .............................. Ow’essaza .............. ndangirira nti bano wammanga baalondeddwa mu Ssaza lyange ng’Abakiise b’Essaza mu Kakiiko k’Akalulu:
Erinnya Essaza
.................................................. ......................................
.................................................. ......................................
.................................................. ......................................
Ku ...................................... Nga...................19................
Omukono gw'owomuluka
e......................................
nga..................19................
Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908
1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’.
2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo
Omukono gwa Ssentebe Omuwandiisi n'abagezesa
ENTEGEKA EYOKUSATU
Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908
Endagaano ya Buganda (Okugabanya n’Okupima) 1913
Endagaano ya Uganda (Omusolo gw’okulonda), 1920
ENTEGEKA EYOKUNA
1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’.
2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo
9. Wadde nga waliwo ekintu kyonna ekiri mu Buganda
3. Akawaayiro 6. Ssazaamu sentensi ezisooka, ng’okomekkereza n’ekigambo “sentensi eyo essa mu nkola y'Okuddamu okwetegereza”.
4. Akawaayiro 8. Ssazaamu Ennyingo eno.
5. Akawaayiro 9. Ssazaamu Ennyingo eno okuggyako sentensi ey’omukaaga, etandika n’ebigambo “Enteekateeka bwe zikoleddwa”, ne sentensi esembayo.
6. Akawaayiro 10. Ssazaamu Ennyingo eno.
7. Akawaayiro 11. Ssazaamu Ennyingo eno.
8. Akawaayiro 12(a) Ssazaamu ekigambo ‘‘alungamizibwa obululu obusinga obungi mu lukiiko lw’enzaalwa ye” mu sentensi eyokusatu n’ossaamu “ alungamizibwa ekiteeso ekyayisiddwa obululu obusinga obungi mu Lukiko Omukulu” .
(b) Okusazaamu ekigambo “essaza lya Uganda” buli lwe kibeerawo n’ossaamu essaza lya Buganda” .
(2) Endagaano ezirambikiddwa mu Nteekateeka ey’okutaano ey’Endagaano zino, okuva ku lunaku Endagaano eno lwe yatandika okukola, zijja kulekera awo okukola.
Endagaano ya Buganda (Amateeka g’Enzaalwa), I910 Endagaano ya Buganda (Eky’okulangirira) (Amateeka g’Enzaalwa), 1937
ENTEEKATEEKA EY’OMUKAGA
EBIGGUDDE MU LIPOOTA Y’AKAKIIKO AKATONO AKA LUKIKO AKATEEKEDDWAWO OKWEKENNEENYA EBITEESEBWA EBIKOZESEBWA AKAKIIKO KA HANCOCK
“Akakiiko ka Hancock kaawa ekiteeso nti ababaka ba Baganda balondebwe Lukiko yennyini. Tulowooza, oluvannyuma lw’okulowooza ennyo nti balina okulondebwa butereevu abantu – be bagenda okukiikirira”.
YASSA omukono ku lunaku luno olw’ekkumi n’omunaana mu Ogwekkumi, 1955. Ku lwa Ssaabasajja Kkwiini Elizabeth, II A.B. COHEN Gavana
Ku lwa ne ku lwa...
Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda MUTESA
Kabaka
ABAJJULIZI:
C. H. HARTWELL
M. KINTU R. DRESCHFIELD A.M., Omuwandiisi w’Ekitongole. GITTA L.M. Omulenzi B.K. KAVUMA K.S. OMUSAJJA A. KALULE SEMPA Y.K LULE R.M. KASULE A.K. KIRONDE D.S. MUSOKE MUKUBIRA C.A.L. RICHARDS D. SERWANIKO L. SSENDAGALA A. EKIRONDE Y.M. YAKUZE H. M.N., omuwandiisi w’ebitabo. KIBIRIGE JUMA TAMUSANGE ANDREA K. LUBECA SERWANO KAPALAGA JOSEPH MUTEWETA L. BASSUDE D.K MUKASA Y. MATOVU LUBOWA E.M. K. MULIIRA P. NTWATWA SHEIK A. KASUJJA E.M. KALULE KENNETH OMUSAJJA DINGLE FOOT J.G. MARTIN BENDERO
== Olukungaana lwa Namirembe ==
Yee, sentensi eyo y’entuufu mu Lungereza.
Mu Luganda:
"Oluvannyuma lw’ekibinja kya Buganda okugenda e London n’okutuuka ku buwanguzi, enteeseganya empya ku biseera bya Baganda eby’omu maaso zaaliwo okuva mu June okutuuka mu Ogwomwenda 1954 e [[:en:Namirembe_Hill|Namirembe]], nga Munnaustralia Owekitiibwa [[:en:Keith_Hancock_(historian)|Keith Hancock]] (Dayirekita w’[[:en:Institute_of_Commonwealth_Studies|Etendekero ly’Ebyobufuzi bw’Amawanga Amagatte e London]]) ye yakola ng’omutabaganya ate [[:en:Stanley_Alexander_de_Smith|Stanley Alexander de Smith]] n’akola ng'omuwandiisi."<ref name=":02"/><ref name="low"/> Mu kusooka, Hancock yasisinkana akakiiko ka ssemateeka kwokka akaalondebwa Abalukiiko.<ref name=":02" /> Ensonga ennya enkulu akakiiko kano ze yatunuulidde zaali ddaala Buganda gye lyali ‘yetongodde’ mu ndagaano ya 1900; enzikiriziganya wakati wa federo n’obwetaavu bw’okukuuma eggwanga lya Uganda ery’obumu; omulimu gwa Kabaka; n’okwetaba kwa Buganda mu lukiiko lw’ababaka ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|palamenti olwa Uganda]] (LEGCO) ..<ref name=":02" /> Okukubaganya ebirowoozo kwali kuwanvu, era wadde nga waaliwo enkulaakulana, kyali kyeyoleka bulungi eri Hancock nti naddala Akakiiko kaali kalina endowooza ennywevu nga kawagira enkola ya federo eri Buganda eyandibadde ekontana n’essira Abangereza bwe baali bassa essira ku gavumenti ey’obumu.<ref name="low" />
Olukungaana lwa Namirembe proper lwaggulwawo nga 30 Ogwomusanvu, nga bombi Akakiiko ne Cohen be bakiikiridde.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref> Ku nsonga enkulu ennyo eya federo, Cohen yafulumya olupapula ku ntandikwa ya August ng’awakanya okugabanya Buganda okusingawo, nga tagenda wala nnyo ne Federo.<ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Mu kiseera kye kimu, bammemba ba LEGCO abatali ba Africa bakkiriziganyizza okulekawo ekifo kimu eky’ababaka ba Bulaaya n’ekimu eky’okukiikirira Asia ne bakikyusa ne babiwa bammemba ba Africa.<ref name="low" />
Olukungaana lwe lwaggalwawo ku ntandikwa ya Ogwomwenda, lwali lukkaanyizza ku biteeso ebiwerako, omuli nti "Obwakabaka bwa Buganda... bulina okugenda mu maaso n'okubeera ekitundu ekikulu eky'Obukuumi; nti entambuza y'ensonga z'olukale mu Buganda ebeere mu mikono gya Baminisita; era nti, wadde ng'ebitiibwa byonna eby'ennono ebya Kabaka birina okukuumibwa mu bujjuvu, Kabaka mu biseera eby'omu maaso balina okuba abafuzi ba ssemateeka nga basibiddwa Enkolagana ey'Obwerufu okukuuma obukwakkulizo obuli mu Ndagaano ezikwata ku Ssemateeka n'obutakosa butebenkevu n'obulungi bw'abantu ba Buganda n'Abakuumi".<ref name=":02"/><ref name=":1">{{Cite web |last=Secretary of State for the Colonies |date=November 1954 |title=The Hancock Report |url=http://www.buganda.com/hancock.htm |access-date=23 April 2018 |website=www.buganda.com |archive-date=25 March 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180325162459/http://www.buganda.com/hancock.htm |url-status=dead }}</ref> Enkyukakyuka eziwerako mu ssemateeka mu Gavumenti za Uganda ne Buganda ne mu LEGCO zakkaanyibwako mu kiseera kye kimu, okwongera okukiikirira Afrika, n’okutumbula ebigendererwa bya Cohen eby’okutereeza.<ref name=":02" /><ref name="low"/> Ekyava mu nkyukakyuka zino, Buganda yandikomye okugoba ekibiina kya LEGCO ekyalongoosebwamu.<ref name="low" />
Mu ngeri enkakali, okudda kwa Mutesa yennyini mu Uganda kwali bweru wa bukwakkulizo bwa ttabamiruka.<ref name="low"/> Kyokka kkooti enkulu mu Kampala okukizuula nti Gavumenti ya Bungereza okwesigama ku nnyingo 6 yali "kikyamu" – nga kino kyazze nga wayiseewo akaseera katono ng'amawulire g'endagaano eno e Namirembe, kyokka ng'ebiteeso ebyakkaanyizibwako tebinnaba kufulumizibwa – kyatadde akazito ku Cohen okukkiriza. Mu Gwekkuminoogumu, yakyusa ennyiriri za Gavumenti ya Bungereza n’akkiriza Mutesa okudda, nga kisinziira ku kuyisa n’okussa mu nkola ebiteeso bya Namirembe.<ref name="low" /><ref name=":1"/>
Mu Gwekkumineebiri waatandikibwawo akakiiko, nga kakubirizibwa [[:en:Michael_Kintu|Michael Kintu]], okuwabula Omuganda [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] oba okukkiriza ebiteeso bya Namirembe.<ref name=":02"/> Mu nkomerero, akakiiko ka Kintu kaawagira ebiteeso bino, nga waliwo ennongoosereza eziwerako ezaateesebwako: okwongezaayo ennongoosereza mu gavumenti ez’ebitundu n’okusikira, n’okukuma omuliro mu bantu okulonda obutereevu eri Abalukiko.<ref name=":02" /> Alipoota y’Akakiiko ka Kintu yayisibwa aba Lukiko nga 9 Ogwokutaano 1955 n’obululu 77 ku 8 nga 1 teyagiwagira.<ref name=":02" />
== Endagaano ==
Oluvannyuma lw'okuteesa okulala, okwatuula mu London, ebiteeso bya Namirembe (nga bikyusiddwamu obutonotono) byayisibwa mu July 1955 mu ngeri y'Endagaano ya Buganda empya eyandibadde "eyongerako era we kyetaagisa okukyusa mu Ndagaano ya 1900" okusinga okugikyusa.<ref name=":02"/><ref name=":0" /> Okulwawo okusinga kwali kuvudde ku butakkaanya wakati w’okwagala kwa Mutesa okussa omukono ku ndagaano esembayo mu Buganda, n’endowooza y’Abangereza nti endagaano ye yali kyetaagisa okuddayo.<ref name=":0">https://www.google.com/search?q=Alan+Lennox-Boyd%2C+Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.+717%E2%80%93718.&oq=Alan+Lennox-Boyd%2C%C2%A0Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.%C2%A0717%E2%80%93718.&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOdIBCDE3NTZqMGo3qAIIsAIB8QXerfIGA_0WWA&sourceid=chrome&ie=UTF-8</ref> Ekigonjoolwa ekyazuuliddwa kyali "Endagaano ey'enkyukakyuka egenda okutambula okutuusa ng'Endagaano enkulu essiddwako omukono mu Buganda Kabaka ng'akomyewo. Endagaano eno ey'enkyukakyuka ejja kuba mu bukwakkulizo bwe bumu n'Endagaano enkulu, ng'oggyeeko ebiragiro eby'enkyukakyuka, era oluvannyuma lw'okukkirizibwa Lukiiko ejja kuteekebwako omukono gw'abakiise ba Kabaka kinnoomu. Nga wayise wiiki mukaaga oluvannyuma lw'okulondebwa kwa baminisita ba Buganda n'abakiise ba Buganda ababaka ba Buganda Legislative Council wansi w'enteekateeka empya, [Gavumenti ya Bungereza yandi]wadde Kabaka olukusa okudda e Buganda, gy'agenda okussa omukono ku Ndagaano enkulu"..<ref name=":0" /> Endagaano ey’enkyukakyuka yavvuunulwa mu Luganda era n’eyisibwa nga 15 August 1955.<ref name="lambart"/>
Oluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu<ref name=":02"/> era Endagaano enkulu yassibwako omukono mu ngeri entuufu nga 18 Ogwekkumi.<ref name="lambart"/><ref name=":02" /> Emikono gya Kabaka, Gavana, n’abajulizi abalala girabika ku nkomerero y’endagaano.<ref name="lambart" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.harryburt.co.uk/uganda/Namirembe.pdf Ebiwandiiko ebirondeddwa mu Ttabamiruka w’e Namirembe] [https://www.harryburt.co.uk/uganda/HancockReport.pdf Alipoota ya Hancock], omuli n’ebiteeso by’olukuŋŋaana lw’e Namirembe [https://dl.wdl.org/7775/service/7775.pdf Ebiwandiiko byonna eby’endagaano]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
98unwtqmsg8yhfo97dutvj6zpunuije
Nelson Senkatuka
0
14140
55800
55349
2026-06-19T06:10:49Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55800
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Senkatuka''' (yazaalibwa 10 Ogwomwenda
1997)<ref>{{Cite web |title=Nelson Senkatuka No team videos, transfer history and stats - SofaScore |url=https://www.sofascore.com/player/nelson-senkatuka/911520}}</ref> [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira wa]] Uganda ow'ekikugu era azanny a nga [[:en:Forward_(association_football)#Striker|ssita]] mu [[Bright Stars FC]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref name="nft">{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |date=1997-09-10 |title=Nelson Senkatuka (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/61443/Nelson_Senkatuka.html |access-date=2024-06-13 |website=National Football Teams}}</ref>
Senkatuka yatandikira mu Hope Doves FC mu Kampala gye yamala sizoni bbiri n’azannyira [[:en:Erith_and_Belvedere_F.C.|Erith ne Belvedere FC]], Cranes United FC, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council]], Proline Football Club nga mu kiseera kino ali mu Bright Stars FC.
== Omulimu gwa kiraabu ==
=== Essuubi Doves FC ===
Ng’ali mu Hope Doves yalambika okusitulwa okudda ku mugongo okuva mu Kampala Regional League eyasinga okuteeba n’ateeba ggoolo 23 mu mipiira 24 ne ggoolo 27 mu mipiira 31. <ref>{{Cite web |date=21 July 2015 |title=Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature |url=https://www.kawowo.com/2015/07/21/top-clubs-bid-for-striker-nelson-senkatuka-signature/ |publisher=}}</ref>
=== Erith & Belvedere ne banne ===
Ng’asoma mu Bungereza, Senkatuka yazannyira Erith & Belvedere FC mu liigi y’omupiira eya Ryman n’azannya emipiira etaano n’ateeba ggoolo emu.
=== Cranes United FC ===
Senkatuuka era yazannyirakoCranes United FC mu liigi y'omupiira eya Essex Allaince gye yazanye emipiira 34nateeba eggoolo45.
=== Olukiiko lwa Kampala City Council ===
Ng’ali ku [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council]] Senkatuka yazannye emipiira 16 n’ateeba ggoolo 4. <ref>{{Cite web |date=11 December 2016 |title=Nelson Senkatuka – This Is My Story |url=https://ugandanfootball.wordpress.com/2016/12/11/nelson-senkatuka-this-is-my-story/ |publisher=}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Proline ===
Yatongozeddwa ku Proline Football Clubku Lwomukaaga nga 12 Ogwomunaana2016. <ref>{{Cite web |title=Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy |url=http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170913044311/http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |archive-date=2017-09-13 |access-date=2017-06-13 |website=prolinefc.com}}</ref> Yali mu bataano abasinga okuteeba ggoolo mu liigi ya Uganda Super League 2016/2017 nateeba ggoolo 11n'afuna asisiti 7.<ref>"Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy".</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
==== Liigi ya Uganda eya 2017–18 ====
Ku mazaalibwa ge ag’emyaka 20 '''Senkatuka''' yeegatta ku Bright Stars FC n’azannya omupiira gwe ogusooka nga 12 Ogwomwenda 2017 ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu kisaawe e Mwererwe era omupiira ne guggwaako ggoolo 0-0 mwe yazannyira omupiira gwonna. <ref>{{Cite web |date=12 September 2017 |title=10-man Bright Stars frustrates star-studded Vipers at Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/ |publisher=}}</ref> Ggoolo ye eyasooka mu Bright Stars Football Club yali ya Soana FC mu ddakiika ey'e 60 nga 15 Ogwomwenda 2017 e Kavumba. Akola nga kapiteeni wa '''Bright Stars Football Club''' naye. <ref>https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/</ref> Teyakoma ku kubeera kapiteeni wa ttiimu eno sizoni yonna, wabula era yali muzannyi waabwe asinga era omuteebi asinga oluvannyuma lw’okuteeba ggoolo 15, n’amalira mu kyakubiri mu liigi mu ggoolo eziteebeddwa.<ref>{{Cite web |title=Dan Sserunkuma bags Uganda Premier League golden boot |url=https://futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180707121851/futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |archive-date=2018-07-07}}</ref> Yasubwa entikko ya sizoni eno bwe yeetegekera okugenda e Japan ne Bubirigi okugezesebwa.<ref>{{Cite web |date=June 2018 |title=DAVID ISABIRYE: The Uganda Premier League crème de la crème of 2017-18 season |url=https://www.kawowo.com/2018/06/01/david-isabirye-the-uganda-premier-league-creme-de-la-creme-for-2017-18-season/}}</ref>
==== Liigi ya Uganda eya 2018–19 ====
Nga 28 Ogwomwenda 2018 olunaku olwaggulawo liigi ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] 2018-2019 '''Senkatuka''' yateeba omupiira ne '''Maroons FC''', [[Bright Stars FC|Bright Stars]] yawangula ggoolo 3-1.<ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Incredible start for 10 man Bright Stars against Maroons |url=https://www.kawowo.com/2018/09/29/incredible-start-for-10-man-bright-stars-against-maroons/}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Vipers SC, KCCA FC begin league campaign with wins |url=http://kwese.espn.com/football/uganda/story/3650464/vipers-sc-and-kcca-fc-begin-league-campaign-with-wins}}</ref> Nga 11 Ogwokuna 2019 '''Senkatuka''' yateeba ggoolo ye ey'ekkumi mu sizoni eno nga battunka ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] mu [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|kisaawe kya Mandela National Stadium]] .<ref>{{Cite web |date=11 April 2019 |title=Senkatuka strikes as Bright Stars out-shine URA at Namboole |url=https://www.kawowo.com/2019/04/11/senkatuka-strikes-as-bright-stars-out-shine-ura-at-namboole/}}</ref> Mu mupiira ogwasembayo ku lunaku lw'omupiira ogwa [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] '''Senkatuka''' yamalirizza sizoni eno ne ggoolo 16, ttaano ku zo zajja mu mupiira gumu ne [[Paidha Black Angels FC|Paidha Black Angels]] ku ntikko ya sizoni eno nga 4 Ogwokutaano mu 2019 mu kisaawe kya Champions.<ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=DAVID ISABIRYE: My UPL best XI of the 2018/19 Season |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/david-isabirye-my-upl-best-xi-of-the-2018-19-season/}}</ref><ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=Goals Galore: A look at the top scoring premier league finale since 2013 |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/goals-galore-a-look-at-the-top-scoring-premier-league-finale-since-2013/}}</ref> Mu sizoni eyo '''Senkatuka''' yazannya emipiira 30 mu Uganda Premier League n'ateeba ggoolo 16 bw'atyo n'amalira mu kyokubiri ku lukalala lw'abateebi abasinga okuteeba mu [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] sizoni eyo, [[Bright Stars FC|Bright Stars]] yamalira mu kifo kya 8 mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier League]] eya 2018/2019 .<ref>{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Senkatuka scores five times as Bright Stars mortify Paidha Black Angels in Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2019/05/04/senkatuka-scores-five-times-as-bright-stars-mortify-paidha-black-angels-in-mwererwe/}}</ref>
=== [[:en:Moghreb_Tétouan|Moghreb Tétouan, omuwandiisi w’ebitabo]] ===
Nga 13 Ogwomwenda 2019 Nelson yeegatta ku [[:en:Moghreb_Tétouan|Moghreb Tétouan]] ku ndagaano y'emyaka esatu. <ref>{{Cite web |date=13 September 2019 |title=Nelson Senkatuka: Uganda Cranes forward joins Moroccan side Tétouan |url=https://kawowo.com/2019/09/13/nelson-senkatuka-uganda-cranes-forward-joins-moroccan-side-tetouan/}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
Nga 22 Ogwomwenda 2021, yaddamu okugula ttiimu ya Bright Stars Football Club era n’ateeba ggoolo ye esooka ku lunaku olwaggulawo [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda]] eya 2021-2022 gye yabadde ettunka ne [[Mbarara City FC]] . Nga 5 Oggwekkumi nebiri 2021 nga battunka ne UPDF SC, Senkatuka yamaliriza ggoolo 50 mu liigi ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] .
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Senkatuka yasoose mu Uganda Cranes International mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA Cup]] eza 2015 ezategekebwa mu Ethiopia. Yali mu ttiimu ya Uganda Cranes mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA Cup]] 2015 e Ethiopia. <ref>{{Cite web |date=20 November 2015 |title=Micho names Uganda Cranes final squad for 2015 CECAFA Senior Challenge cup - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/micho-names-uganda-cranes-final-squad-for-2015-cecafa-senior-challenge-cup/ |publisher=}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda eyazannya omupiira gw'omukwano ne Ethiopia nga 3 Ogwomukaaga 2017 e Addis Abbaba ogwaggwa 0-0. Senkatuka yayingidde mu kifo kya [[Farouk Miya]] mu kitundu kya 2 . <ref>{{Cite web |date=3 June 2017 |title=Uganda Cranes, Ethiopia play to barren draw - International Friendly |url=https://www.kawowo.com/2017/06/03/uganda-cranes-ethiopia-play-to-barren-draw-in-hawassa/ |publisher=}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2015
| 2. 2.
| 0.
|-
| 2017
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2018
| 3. 3.
| 1. 1.
|-
| 2019
| 1. 1.
| 0.
|-
! Okugatta
! 11.
! 1. 1.
|}
''Ebibalo bituufu okuva omupiira ogwazannyibwa nga 17 Ogw'ekkumi 2021'' <ref name="NFT Stats">{{Cite web |title=Nelson Senkatuka |url=http://www.national-football-teams.com/player/61443.html |access-date=7 January 2018 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Senkatuka [[Baganda|Muganda]] mu kika ekigwa mu kika kya Mbogo. <ref>{{Cite web |date=13 August 2013 |title=Senkatuka's Mbogo qualifies to quarterfinals - 2013 Bika Football |url=https://www.kawowo.com/2013/08/13/senkatuka-s-mbogo-qualifies-to-bika-quaters/ |publisher=}}</ref>
== Ebitiibwa ==
'''Olukiiko lwa Kampala City Council'''
* [[:en:Ugandan_Super_League|Liigi ya Uganda Super League : 2016]]
'''Uganda'''
* [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA]] : 2015 <ref>{{Cite web |date=7 December 2015 |title=Africa: Uganda Crowned 2015 Cecafa Champions |url=http://allafrica.com/stories/201512071323.html |publisher= |via=AllAfrica}}</ref>
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Omuteebi asinga okuteeba Kampala 1st Division 2012-13 nga yateebye ggoolo 24 mu mipiira 24. <ref name="kawowo.com">http://allafrica.com/stories/201512071323.html</ref>
* Liigi ya Kampala Regional League eyasinze okuteeba ggoolo 27 mu mipiira 32. <ref name="kawowo.com" />
* Omuteebi asinga okuteeba mu mpaka za UK African Nations Cup 2014 nga yateebye ggoolo 13 mu mipiira 7. <ref>"Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature".</ref>
* Essex Alliance League eyasinze okuteeba ggoolo 45 mu mipiira 37. <ref>"Nelson Senkatuka; This is My Story".</ref>
* MVP Biika bya Baganda 2015 <ref>{{Cite web |title=KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION {{!}} Galaxy FM 100.2 |url=http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107020150/http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |archive-date=2017-11-07 |website=galaxyfm.co.ug}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
* Omuzannyi w'omupiira: Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ne kiraabu y'omupiira eya Express <ref>"KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION | Galaxy FM 100.2".</ref>
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
jmombj6wossqh7bxhoa2aom1gpli7xb
55802
55800
2026-06-19T06:14:38Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu mpadiika y'Oluganda
55802
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Senkatuka''' (yazaalibwa 10 Ogwomwenda 1997)<ref>{{Cite web |title=Nelson Senkatuka No team videos, transfer history and stats - SofaScore |url=https://www.sofascore.com/player/nelson-senkatuka/911520}}</ref> [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] Omunnayuganda ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)#Striker|ssita]] mu [[Bright Stars FC]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref name="nft">{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |date=1997-09-10 |title=Nelson Senkatuka (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/61443/Nelson_Senkatuka.html |access-date=2024-06-13 |website=National Football Teams}}</ref>
Senkatuka yatandikira mu Hope Doves FC mu Kampala gye yamala sizoni bbiri n’azannyira [[:en:Erith_and_Belvedere_F.C.|Erith ne Belvedere FC]], Cranes United FC, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council]], Proline Football Club nga mu kiseera kino ali mu Bright Stars FC.
== Omulimu gwa kiraabu ==
=== Essuubi Doves FC ===
Ng’ali mu Hope Doves yalambika okusitulwa okudda ku mugongo okuva mu Kampala Regional League eyasinga okuteeba n’ateeba ggoolo 23 mu mipiira 24 ne ggoolo 27 mu mipiira 31. <ref>{{Cite web |date=21 July 2015 |title=Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature |url=https://www.kawowo.com/2015/07/21/top-clubs-bid-for-striker-nelson-senkatuka-signature/ |publisher=}}</ref>
=== Erith & Belvedere ne banne ===
Ng’asoma mu Bungereza, Senkatuka yazannyira Erith & Belvedere FC mu liigi y’omupiira eya Ryman n’azannya emipiira etaano n’ateeba ggoolo emu.
=== Cranes United FC ===
Senkatuuka era yazannyirakoCranes United FC mu liigi y'omupiira eya Essex Allaince gye yazanye emipiira 34nateeba eggoolo45.
=== Olukiiko lwa Kampala City Council ===
Ng’ali ku [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council]] Senkatuka yazannye emipiira 16 n’ateeba ggoolo 4. <ref>{{Cite web |date=11 December 2016 |title=Nelson Senkatuka – This Is My Story |url=https://ugandanfootball.wordpress.com/2016/12/11/nelson-senkatuka-this-is-my-story/ |publisher=}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Proline ===
Yatongozeddwa ku Proline Football Clubku Lwomukaaga nga 12 Ogwomunaana2016. <ref>{{Cite web |title=Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy |url=http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170913044311/http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |archive-date=2017-09-13 |access-date=2017-06-13 |website=prolinefc.com}}</ref> Yali mu bataano abasinga okuteeba ggoolo mu liigi ya Uganda Super League 2016/2017 nateeba ggoolo 11n'afuna asisiti 7.<ref>"Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy".</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
==== Liigi ya Uganda eya 2017–18 ====
Ku mazaalibwa ge ag’emyaka 20 '''Senkatuka''' yeegatta ku Bright Stars FC n’azannya omupiira gwe ogusooka nga 12 Ogwomwenda 2017 ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu kisaawe e Mwererwe era omupiira ne guggwaako ggoolo 0-0 mwe yazannyira omupiira gwonna. <ref>{{Cite web |date=12 September 2017 |title=10-man Bright Stars frustrates star-studded Vipers at Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/ |publisher=}}</ref> Ggoolo ye eyasooka mu Bright Stars Football Club yali ya Soana FC mu ddakiika ey'e 60 nga 15 Ogwomwenda 2017 e Kavumba. Akola nga kapiteeni wa '''Bright Stars Football Club''' naye. <ref>https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/</ref> Teyakoma ku kubeera kapiteeni wa ttiimu eno sizoni yonna, wabula era yali muzannyi waabwe asinga era omuteebi asinga oluvannyuma lw’okuteeba ggoolo 15, n’amalira mu kyakubiri mu liigi mu ggoolo eziteebeddwa.<ref>{{Cite web |title=Dan Sserunkuma bags Uganda Premier League golden boot |url=https://futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180707121851/futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |archive-date=2018-07-07}}</ref> Yasubwa entikko ya sizoni eno bwe yeetegekera okugenda e Japan ne Bubirigi okugezesebwa.<ref>{{Cite web |date=June 2018 |title=DAVID ISABIRYE: The Uganda Premier League crème de la crème of 2017-18 season |url=https://www.kawowo.com/2018/06/01/david-isabirye-the-uganda-premier-league-creme-de-la-creme-for-2017-18-season/}}</ref>
==== Liigi ya Uganda eya 2018–19 ====
Nga 28 Ogwomwenda 2018 olunaku olwaggulawo liigi ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] 2018-2019 '''Senkatuka''' yateeba omupiira ne '''Maroons FC''', [[Bright Stars FC|Bright Stars]] yawangula ggoolo 3-1.<ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Incredible start for 10 man Bright Stars against Maroons |url=https://www.kawowo.com/2018/09/29/incredible-start-for-10-man-bright-stars-against-maroons/}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Vipers SC, KCCA FC begin league campaign with wins |url=http://kwese.espn.com/football/uganda/story/3650464/vipers-sc-and-kcca-fc-begin-league-campaign-with-wins}}</ref> Nga 11 Ogwokuna 2019 '''Senkatuka''' yateeba ggoolo ye ey'ekkumi mu sizoni eno nga battunka ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] mu [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|kisaawe kya Mandela National Stadium]] .<ref>{{Cite web |date=11 April 2019 |title=Senkatuka strikes as Bright Stars out-shine URA at Namboole |url=https://www.kawowo.com/2019/04/11/senkatuka-strikes-as-bright-stars-out-shine-ura-at-namboole/}}</ref> Mu mupiira ogwasembayo ku lunaku lw'omupiira ogwa [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] '''Senkatuka''' yamalirizza sizoni eno ne ggoolo 16, ttaano ku zo zajja mu mupiira gumu ne [[Paidha Black Angels FC|Paidha Black Angels]] ku ntikko ya sizoni eno nga 4 Ogwokutaano mu 2019 mu kisaawe kya Champions.<ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=DAVID ISABIRYE: My UPL best XI of the 2018/19 Season |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/david-isabirye-my-upl-best-xi-of-the-2018-19-season/}}</ref><ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=Goals Galore: A look at the top scoring premier league finale since 2013 |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/goals-galore-a-look-at-the-top-scoring-premier-league-finale-since-2013/}}</ref> Mu sizoni eyo '''Senkatuka''' yazannya emipiira 30 mu Uganda Premier League n'ateeba ggoolo 16 bw'atyo n'amalira mu kyokubiri ku lukalala lw'abateebi abasinga okuteeba mu [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] sizoni eyo, [[Bright Stars FC|Bright Stars]] yamalira mu kifo kya 8 mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier League]] eya 2018/2019 .<ref>{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Senkatuka scores five times as Bright Stars mortify Paidha Black Angels in Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2019/05/04/senkatuka-scores-five-times-as-bright-stars-mortify-paidha-black-angels-in-mwererwe/}}</ref>
=== [[:en:Moghreb_Tétouan|Moghreb Tétouan, omuwandiisi w’ebitabo]] ===
Nga 13 Ogwomwenda 2019 Nelson yeegatta ku [[:en:Moghreb_Tétouan|Moghreb Tétouan]] ku ndagaano y'emyaka esatu. <ref>{{Cite web |date=13 September 2019 |title=Nelson Senkatuka: Uganda Cranes forward joins Moroccan side Tétouan |url=https://kawowo.com/2019/09/13/nelson-senkatuka-uganda-cranes-forward-joins-moroccan-side-tetouan/}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
Nga 22 Ogwomwenda 2021, yaddamu okugula ttiimu ya Bright Stars Football Club era n’ateeba ggoolo ye esooka ku lunaku olwaggulawo [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda]] eya 2021-2022 gye yabadde ettunka ne [[Mbarara City FC]] . Nga 5 Oggwekkumi nebiri 2021 nga battunka ne UPDF SC, Senkatuka yamaliriza ggoolo 50 mu liigi ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] .
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Senkatuka yasoose mu Uganda Cranes International mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA Cup]] eza 2015 ezategekebwa mu Ethiopia. Yali mu ttiimu ya Uganda Cranes mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA Cup]] 2015 e Ethiopia. <ref>{{Cite web |date=20 November 2015 |title=Micho names Uganda Cranes final squad for 2015 CECAFA Senior Challenge cup - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/micho-names-uganda-cranes-final-squad-for-2015-cecafa-senior-challenge-cup/ |publisher=}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda eyazannya omupiira gw'omukwano ne Ethiopia nga 3 Ogwomukaaga 2017 e Addis Abbaba ogwaggwa 0-0. Senkatuka yayingidde mu kifo kya [[Farouk Miya]] mu kitundu kya 2 . <ref>{{Cite web |date=3 June 2017 |title=Uganda Cranes, Ethiopia play to barren draw - International Friendly |url=https://www.kawowo.com/2017/06/03/uganda-cranes-ethiopia-play-to-barren-draw-in-hawassa/ |publisher=}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2015
| 2. 2.
| 0.
|-
| 2017
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2018
| 3. 3.
| 1. 1.
|-
| 2019
| 1. 1.
| 0.
|-
! Okugatta
! 11.
! 1. 1.
|}
''Ebibalo bituufu okuva omupiira ogwazannyibwa nga 17 Ogw'ekkumi 2021'' <ref name="NFT Stats">{{Cite web |title=Nelson Senkatuka |url=http://www.national-football-teams.com/player/61443.html |access-date=7 January 2018 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Senkatuka [[Baganda|Muganda]] mu kika ekigwa mu kika kya Mbogo. <ref>{{Cite web |date=13 August 2013 |title=Senkatuka's Mbogo qualifies to quarterfinals - 2013 Bika Football |url=https://www.kawowo.com/2013/08/13/senkatuka-s-mbogo-qualifies-to-bika-quaters/ |publisher=}}</ref>
== Ebitiibwa ==
'''Olukiiko lwa Kampala City Council'''
* [[:en:Ugandan_Super_League|Liigi ya Uganda Super League : 2016]]
'''Uganda'''
* [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA]] : 2015 <ref>{{Cite web |date=7 December 2015 |title=Africa: Uganda Crowned 2015 Cecafa Champions |url=http://allafrica.com/stories/201512071323.html |publisher= |via=AllAfrica}}</ref>
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Omuteebi asinga okuteeba Kampala 1st Division 2012-13 nga yateebye ggoolo 24 mu mipiira 24. <ref name="kawowo.com">http://allafrica.com/stories/201512071323.html</ref>
* Liigi ya Kampala Regional League eyasinze okuteeba ggoolo 27 mu mipiira 32. <ref name="kawowo.com" />
* Omuteebi asinga okuteeba mu mpaka za UK African Nations Cup 2014 nga yateebye ggoolo 13 mu mipiira 7. <ref>"Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature".</ref>
* Essex Alliance League eyasinze okuteeba ggoolo 45 mu mipiira 37. <ref>"Nelson Senkatuka; This is My Story".</ref>
* MVP Biika bya Baganda 2015 <ref>{{Cite web |title=KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION {{!}} Galaxy FM 100.2 |url=http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107020150/http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |archive-date=2017-11-07 |website=galaxyfm.co.ug}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
* Omuzannyi w'omupiira: Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ne kiraabu y'omupiira eya Express <ref>"KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION | Galaxy FM 100.2".</ref>
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
s33bp8lp1kyum96rtab0r5gz8sv3h1i
55805
55802
2026-06-19T06:23:24Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (6), → (9) using [[Project:AWB|AWB]]
55805
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Senkatuka''' (yazaalibwa 10 Ogwomwenda 1997)<ref>{{Cite web |title=Nelson Senkatuka No team videos, transfer history and stats - SofaScore |url=https://www.sofascore.com/player/nelson-senkatuka/911520}}</ref> [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] Omunnayuganda ow'ekikugu era azannya nga [[Forward (association football)#Striker|ssita]] mu [[Bright Stars FC]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]].<ref name="nft">{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |date=1997-09-10 |title=Nelson Senkatuka (Player) |url=https://www.national-football-teams.com/player/61443/Nelson_Senkatuka.html |access-date=2024-06-13 |website=National Football Teams}}</ref>
Senkatuka yatandikira mu Hope Doves FC mu Kampala gye yamala sizoni bbiri n’azannyira [[Erith and Belvedere F.C.|Erith ne Belvedere FC]], Cranes United FC, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council]], Proline Football Club nga mu kiseera kino ali mu Bright Stars FC.
== Omulimu gwa kiraabu ==
=== Essuubi Doves FC ===
Ng’ali mu Hope Doves yalambika okusitulwa okudda ku mugongo okuva mu Kampala Regional League eyasinga okuteeba n’ateeba ggoolo 23 mu mipiira 24 ne ggoolo 27 mu mipiira 31.<ref>{{Cite web |date=21 July 2015 |title=Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature |url=https://www.kawowo.com/2015/07/21/top-clubs-bid-for-striker-nelson-senkatuka-signature/ |publisher=}}</ref>
=== Erith & Belvedere ne banne ===
Ng’asoma mu Bungereza, Senkatuka yazannyira Erith & Belvedere FC mu liigi y’omupiira eya Ryman n’azannya emipiira etaano n’ateeba ggoolo emu.
=== Cranes United FC ===
Senkatuuka era yazannyirakoCranes United FC mu liigi y'omupiira eya Essex Allaince gye yazanye emipiira 34nateeba eggoolo45.
=== Olukiiko lwa Kampala City Council ===
Ng’ali ku Kampala City Council Senkatuka yazannye emipiira 16 n’ateeba ggoolo 4.<ref>{{Cite web |date=11 December 2016 |title=Nelson Senkatuka – This Is My Story |url=https://ugandanfootball.wordpress.com/2016/12/11/nelson-senkatuka-this-is-my-story/ |publisher=}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Proline ===
Yatongozeddwa ku Proline Football Clubku Lwomukaaga nga 12 Ogwomunaana2016.<ref>{{Cite web |title=Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy |url=http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170913044311/http://prolinefc.com/proline-fc-unveils-players-ahead-new-aupl-season |archive-date=2017-09-13 |access-date=2017-06-13 |website=prolinefc.com}}</ref> Yali mu bataano abasinga okuteeba ggoolo mu liigi ya Uganda Super League 2016/2017 nateeba ggoolo 11n'afuna asisiti 7.<ref>"Proline FC unveils players ahead of new AUPL season - Pro-Line Soccer Academy".</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
==== Liigi ya Uganda eya 2017–18 ====
Ku mazaalibwa ge ag’emyaka 20 '''Senkatuka''' yeegatta ku Bright Stars FC n’azannya omupiira gwe ogusooka nga 12 Ogwomwenda 2017 ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu kisaawe e Mwererwe era omupiira ne guggwaako ggoolo 0-0 mwe yazannyira omupiira gwonna.<ref>{{Cite web |date=12 September 2017 |title=10-man Bright Stars frustrates star-studded Vipers at Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/ |publisher=}}</ref> Ggoolo ye eyasooka mu Bright Stars Football Club yali ya Soana FC mu ddakiika ey'e 60 nga 15 Ogwomwenda 2017 e Kavumba. Akola nga kapiteeni wa '''Bright Stars Football Club''' naye.<ref>https://www.kawowo.com/2017/09/12/10-man-bright-stars-frustrates-star-studded-vipers-at-mwererwe/</ref> Teyakoma ku kubeera kapiteeni wa ttiimu eno sizoni yonna, wabula era yali muzannyi waabwe asinga era omuteebi asinga oluvannyuma lw’okuteeba ggoolo 15, n’amalira mu kyakubiri mu liigi mu ggoolo eziteebeddwa.<ref>{{Cite web |title=Dan Sserunkuma bags Uganda Premier League golden boot |url=https://futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180707121851/futaa.com/ke/article/154913/dan-sserunkuma-bags-uganda-premier-league-golden-boot |archive-date=2018-07-07}}</ref> Yasubwa entikko ya sizoni eno bwe yeetegekera okugenda e Japan ne Bubirigi okugezesebwa.<ref>{{Cite web |date=June 2018 |title=DAVID ISABIRYE: The Uganda Premier League crème de la crème of 2017-18 season |url=https://www.kawowo.com/2018/06/01/david-isabirye-the-uganda-premier-league-creme-de-la-creme-for-2017-18-season/}}</ref>
==== Liigi ya Uganda eya 2018–19 ====
Nga 28 Ogwomwenda 2018 olunaku olwaggulawo liigi ya [[Uganda Premier League]] 2018-2019 '''Senkatuka''' yateeba omupiira ne '''Maroons FC''', Bright Stars yawangula ggoolo 3-1.<ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Incredible start for 10 man Bright Stars against Maroons |url=https://www.kawowo.com/2018/09/29/incredible-start-for-10-man-bright-stars-against-maroons/}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 September 2018 |title=Vipers SC, KCCA FC begin league campaign with wins |url=http://kwese.espn.com/football/uganda/story/3650464/vipers-sc-and-kcca-fc-begin-league-campaign-with-wins}}</ref> Nga 11 Ogwokuna 2019 '''Senkatuka''' yateeba ggoolo ye ey'ekkumi mu sizoni eno nga battunka ne [[Uganda Revenue Authority SC|URA]] mu [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|kisaawe kya Mandela National Stadium]].<ref>{{Cite web |date=11 April 2019 |title=Senkatuka strikes as Bright Stars out-shine URA at Namboole |url=https://www.kawowo.com/2019/04/11/senkatuka-strikes-as-bright-stars-out-shine-ura-at-namboole/}}</ref> Mu mupiira ogwasembayo ku lunaku lw'omupiira ogwa Uganda Premier League '''Senkatuka''' yamalirizza sizoni eno ne ggoolo 16, ttaano ku zo zajja mu mupiira gumu ne [[Paidha Black Angels FC|Paidha Black Angels]] ku ntikko ya sizoni eno nga 4 Ogwokutaano mu 2019 mu kisaawe kya Champions.<ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=DAVID ISABIRYE: My UPL best XI of the 2018/19 Season |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/david-isabirye-my-upl-best-xi-of-the-2018-19-season/}}</ref><ref>{{Cite web |date=5 May 2019 |title=Goals Galore: A look at the top scoring premier league finale since 2013 |url=https://www.kawowo.com/2019/05/05/goals-galore-a-look-at-the-top-scoring-premier-league-finale-since-2013/}}</ref> Mu sizoni eyo '''Senkatuka''' yazannya emipiira 30 mu Uganda Premier League n'ateeba ggoolo 16 bw'atyo n'amalira mu kyokubiri ku lukalala lw'abateebi abasinga okuteeba mu Uganda Premier League sizoni eyo, Bright Stars yamalira mu kifo kya 8 mu liigi ya Uganda Premier League eya 2018/2019.<ref>{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Senkatuka scores five times as Bright Stars mortify Paidha Black Angels in Mwererwe |url=https://www.kawowo.com/2019/05/04/senkatuka-scores-five-times-as-bright-stars-mortify-paidha-black-angels-in-mwererwe/}}</ref>
=== Moghreb Tétouan ===
Nga 13 Ogwomwenda 2019 Nelson yeegatta ku [[Moghreb Tétouan]] ku ndagaano y'emyaka esatu.<ref>{{Cite web |date=13 September 2019 |title=Nelson Senkatuka: Uganda Cranes forward joins Moroccan side Tétouan |url=https://kawowo.com/2019/09/13/nelson-senkatuka-uganda-cranes-forward-joins-moroccan-side-tetouan/}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
Nga 22 Ogwomwenda 2021, yaddamu okugula ttiimu ya Bright Stars Football Club era n’ateeba ggoolo ye esooka ku lunaku olwaggulawo liigi ya Uganda eya 2021-2022 gye yabadde ettunka ne [[Mbarara City FC]]. Nga 5 Oggwekkumi nebiri 2021 nga battunka ne UPDF SC, Senkatuka yamaliriza ggoolo 50 mu liigi ya Uganda Premier League.
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Senkatuka yasoose mu Uganda Cranes International mu mpaka za [[CECAFA Cup]] eza 2015 ezategekebwa mu Ethiopia. Yali mu ttiimu ya Uganda Cranes mu mpaka za CECAFA Cup 2015 e Ethiopia.<ref>{{Cite web |date=20 November 2015 |title=Micho names Uganda Cranes final squad for 2015 CECAFA Senior Challenge cup - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/micho-names-uganda-cranes-final-squad-for-2015-cecafa-senior-challenge-cup/ |publisher=}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda eyazannya omupiira gw'omukwano ne Ethiopia nga 3 Ogwomukaaga 2017 e Addis Abbaba ogwaggwa 0-0. Senkatuka yayingidde mu kifo kya [[Farouk Miya]] mu kitundu kya 2.<ref>{{Cite web |date=3 June 2017 |title=Uganda Cranes, Ethiopia play to barren draw - International Friendly |url=https://www.kawowo.com/2017/06/03/uganda-cranes-ethiopia-play-to-barren-draw-in-hawassa/ |publisher=}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |Uganda
|-
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| 2015
| 2. 2.
| 0.
|-
| 2017
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2018
| 3. 3.
| 1. 1.
|-
| 2019
| 1. 1.
| 0.
|-
! Okugatta
! 11.
! 1. 1.
|}
''Ebibalo bituufu okuva omupiira ogwazannyibwa nga 17 Ogw'ekkumi 2021''<ref name="NFT Stats">{{Cite web |title=Nelson Senkatuka |url=http://www.national-football-teams.com/player/61443.html |access-date=7 January 2018 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Senkatuka [[Baganda|Muganda]] mu kika ekigwa mu kika kya Mbogo.<ref>{{Cite web |date=13 August 2013 |title=Senkatuka's Mbogo qualifies to quarterfinals - 2013 Bika Football |url=https://www.kawowo.com/2013/08/13/senkatuka-s-mbogo-qualifies-to-bika-quaters/ |publisher=}}</ref>
== Ebitiibwa ==
'''Olukiiko lwa Kampala City Council'''
* [[Ugandan Super League|Liigi ya Uganda Super League : 2016]]
'''Uganda'''
* Ekikopo kya CECAFA : 2015<ref>{{Cite web |date=7 December 2015 |title=Africa: Uganda Crowned 2015 Cecafa Champions |url=http://allafrica.com/stories/201512071323.html |publisher= |via=AllAfrica}}</ref>
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Omuteebi asinga okuteeba Kampala 1st Division 2012-13 nga yateebye ggoolo 24 mu mipiira 24.<ref name="kawowo.com">http://allafrica.com/stories/201512071323.html</ref>
* Liigi ya Kampala Regional League eyasinze okuteeba ggoolo 27 mu mipiira 32.<ref name="kawowo.com" />
* Omuteebi asinga okuteeba mu mpaka za UK African Nations Cup 2014 nga yateebye ggoolo 13 mu mipiira 7.<ref>"Top Clubs chasing striker Nelson Senkatuka's signature".</ref>
* Essex Alliance League eyasinze okuteeba ggoolo 45 mu mipiira 37.<ref>"Nelson Senkatuka; This is My Story".</ref>
* MVP Biika bya Baganda 2015<ref>{{Cite web |title=KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION {{!}} Galaxy FM 100.2 |url=http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107020150/http://galaxyfm.co.ug/2016/04/26/kcca-fc-striker-flies-england-graduation |archive-date=2017-11-07 |website=galaxyfm.co.ug}}</ref>
=== Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ===
* Omuzannyi w'omupiira: Kiraabu y'omupiira eya Bright Stars ne kiraabu y'omupiira eya Express<ref>"KCCA FC STRIKER FLIES TO ENGLAND FOR GRADUATION | Galaxy FM 100.2".</ref>
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
3bxxc5wca0wq1reqn1b4diqdzvpa4y5
Azake Luboyera
0
14146
55807
55375
2026-06-19T06:28:21Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → using [[Project:AWB|AWB]]
55807
wikitext
text/x-wiki
'''Azake Luboyera''' (yazaalibwa nga 6 Ogwokuna 1998) muzannyi wa mupiira mu Uganda era azannya nga [[Forward (association football)|muteebi]].
== Omulimu gw’okuzannya ==
Luboyera bwe yatandikira mu Hans Production Academy mu Uganda, oluvannyuma yeegatta ku [[Aspire Academy]] e [[Qatar]] mu 2012. Oluvannyuma lw’okuva mu Aspire mu 2014, Luboyera yeegatta ku nkola y’abavubuka [[Ottawa Fury FC|eya Ottawa Fury]] mu 2015.<ref name="Ottawa">{{Cite web |title=Fury FC sign Ugandan U20 International Azake Luboyera |url=http://www.ottawafuryfc.com/news_article/show/815512 |access-date=20 July 2017 |website=www.ottawafuryfc.com |publisher=Ottawa Fury FC}}</ref>
=== Obusungu bwa Ottawa ===
Nga 20 Ogwomusanvu 2017 Luboyera yassa omukono ku ndagaano ye eyasooka ey'ekikugu ne Ottawa Fury<ref name="Ottawa"/> Yasooka kuzannya mupiira gwa ulofeesono mu Ottawa oluvannyuma lw'ennaku mweenda n'ateeba goolo eggulawo mu mupiira gwe yawangula [[Toronto FC II]] ggoolo 2-0.<ref>{{Cite web |title=Ottawa Fury FC vs Toronto FC II |url=http://www.uslsoccer.com/ottawafuryfc-torontofcii-905714 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170730075238/http://www.uslsoccer.com/ottawafuryfc-torontofcii-905714 |archive-date=30 July 2017 |access-date=30 July 2017 |website=www.uslsoccer.com |publisher=United Soccer League}}</ref>
== Omulimu gw'ensi yonna ==
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
1rydp9ijvxab6u67b9dwy3sq9idix8l
55808
55807
2026-06-19T06:28:43Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55808
wikitext
text/x-wiki
'''Azake Luboyera''' (yazaalibwa nga 6 Ogwokuna 1998) muzannyi wa mupiira mu Uganda era azannya nga [[Forward (association football)|muteebi]].
== Omulimu gw’okuzannya ==
Luboyera bwe yatandikira mu Hans Production Academy mu Uganda, oluvannyuma yeegatta ku [[Aspire Academy]] e [[Qatar]] mu 2012. Oluvannyuma lw’okuva mu Aspire mu 2014, Luboyera yeegatta ku nkola y’abavubuka [[Ottawa Fury FC|eya Ottawa Fury]] mu 2015.<ref name="Ottawa">{{Cite web |title=Fury FC sign Ugandan U20 International Azake Luboyera |url=http://www.ottawafuryfc.com/news_article/show/815512 |access-date=20 July 2017 |website=www.ottawafuryfc.com |publisher=Ottawa Fury FC}}</ref>
=== Obusungu bwa Ottawa ===
Nga 20 Ogwomusanvu 2017 Luboyera yassa omukono ku ndagaano ye eyasooka ey'ekikugu ne Ottawa Fury<ref name="Ottawa"/> Yasooka kuzannya mupiira gwa ulofeesono mu Ottawa oluvannyuma lw'ennaku mweenda n'ateeba goolo eggulawo mu mupiira gwe yawangula [[Toronto FC II]] ggoolo 2-0.<ref>{{Cite web |title=Ottawa Fury FC vs Toronto FC II |url=http://www.uslsoccer.com/ottawafuryfc-torontofcii-905714 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170730075238/http://www.uslsoccer.com/ottawafuryfc-torontofcii-905714 |archive-date=30 July 2017 |access-date=30 July 2017 |website=www.uslsoccer.com |publisher=United Soccer League}}</ref>
== Omulimu gw'ensi yonna ==
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
tddf5tl01jjkx9b56ky7adn9lw74z2b
Vice President of Uganda
0
14152
55769
55409
2026-06-19T05:41:45Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55769
wikitext
text/x-wiki
'''Omumyuka wa pulezidenti wa Uganda''' y'akwata ekifo ekyokubiri eky'enkizo mu gavumenti ya Uganda. Omumyuka wa pulezidenti alondebwa pulezidenti.
== Abamyuka ba pulezidenti ba Uganda ==
<ref>Mwakikagile, Godfrey (1 February 2013). ''[https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Vice-President+of+Uganda&pg=PA33 Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysi]s''. New Africa Press. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789987160358|9789987160358]]</bdi>. Retrieved 21 September 2017 – via Google Books.</ref>
{| class="wikitable"
!Erinnya
! Okutongozebwa
! Yava mu ofiisi
! Omukulu w'eggwanga
! Ebitonotono
|-
| [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Kadhumbula Nadiope III]]
| Ogwekkumi 1963
| Ogwokuna 1966
| [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Mutesa]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu kiseera ky’akatyabaga ka Mengo Crisis
|-
| [[John Babiiha]]
| Ogwokuna 1966
| Ogwokutaano 1971
| [[Milton Obote]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti mu 1971]]
|-
| ''Ekifo kyali kikalu''
| Ogwoluberyeberye 1971
| Ogwoluberyeberye 1977
|
|
|-
| [[Mustafa Adrisi]]
| Ogwoluberyeberye 1977
| Kibuusibwabusibwa; Ogwokuna 1978
| [[Idi Amin]]
| Adrisi mu butuufu yaggyibwako obuyinza Pulezidenti Idi Amin mu Gwokuna 1978, kyokka n’agaana okukkiriza okugobwa kwe ku bumyuka bwa Pulezidenti. Yasigala mu Uganda okutuusa mu makkati ga 1979, nga talina kifo kyokka ng’akyagamba nti ye mumyuka wa Pulezidenti.<ref>[[:en:Vice_President_of_Uganda#CITEREFAvirganHoney1983|Avirgan & Honey 1983]], pp. 49–50.</ref> Amin bwe yawambibwa mu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]], Adrisi yaddukira mu buwanganguse gye yasigala nga yeefuula ng'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>[[:en:Vice_President_of_Uganda#CITEREFReid2017|Reid 2017]], p. 71</ref>
|-
| Kibuusibwabusibwa; Mustafa Adrisi agamba ye yakirimu
| Ogwekkuminoogumu 1978
| Ogwekkumineebiri 1980
|
|
|-
| [[Paulo Muwanga]]
| Ogwekkumineebiri 1980
| Ogwomusanvu 1985
| [[Milton Obote]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu kuwamba gavumenti mu 1985
|-
| ''Kifo kikalu''
| Ogwomusanvu 1985
| Ogwoluberyeberye 22, 1991
|
|
|-
| [[Samson Kisekka]]
| Ogwoluberyeberye 22, 1991
| Ogwekkuminoogumu1994
| rowspan="5" | [[Yoweri Museveni]]
|
|-
| [[Specioza Kazibwe]]
| Ogwekkuminoogumu 18, 1994
| Ogwokutaano 21, 2003
| Omukyala eyasooka mu [[Afirika|Africa]] okubeera mu kifo ky’omumyuka wa pulezidenti w’eggwanga eryetongodde.
|-
| [[Gilbert Bukenya]]
| Ogwokutaano 23, 2003
| Ogwokutaano 23, 2011
|
|-
| [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]]
| Ogwokutaano 24, 2011
| Ogwomukaaga 21, 2021
|
|-
| [[Jessica Alupo]]
| Ogwomukaaga 21, 2021
| mpaka kati
| Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda omukyala owookubiri.
|-
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
=== Ebitabo ebijuliziddwa ===
* {{Cite book |last=Avirgan |first=Tony |date=1983 |title=War in Uganda: The Legacy of Idi Amin |last2=Honey |first2=Martha |publisher=Tanzania Publishing House |isbn=978-9976-1-0056-3 |location=Dar es Salaam}}
* {{Cite book |last=Reid |first=Richard J. |date=2017 |title=A History of Modern Uganda |url=https://books.google.com/books?id=zDQEDgAAQBAJ |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-107-06720-2 |location=Cambridge}}
== Laba ne ==
* [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]]
* [[Ssaabaminisita wa Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
e0px5yy1ag6cay8do6swxjuq5tkxu3a
55771
55769
2026-06-19T05:45:27Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu nsengeka y'ekiwandiiko
55771
wikitext
text/x-wiki
'''Omumyuka wa pulezidenti wa Uganda''' y'akwata ekifo ekyokubiri eky'enkizo mu gavumenti ya Uganda. Omumyuka wa pulezidenti alondebwa pulezidenti.
== Abamyuka ba pulezidenti ba Uganda ==
<ref>Mwakikagile, Godfrey (1 February 2013). ''[https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Vice-President+of+Uganda&pg=PA33 Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysi]s''. New Africa Press. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789987160358|9789987160358]]</bdi>. Retrieved 21 September 2017 – via Google Books.</ref>
{| class="wikitable"
!Erinnya
! Okutongozebwa
! Yava mu ofiisi
! Omukulu w'eggwanga
! Ebitonotono
|-
| [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Kadhumbula Nadiope III]]
| Ogwekkumi 1963
| Ogwokuna 1966
| [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Mutesa]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu kiseera ky’akatyabaga ka Mengo Crisis
|-
| [[John Babiiha]]
| Ogwokuna 1966
| Ogwokutaano 1971
| [[Milton Obote]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti mu 1971]]
|-
| ''Ekifo kyali kikalu''
| Ogwoluberyeberye 1971
| Ogwoluberyeberye 1977
|
|
|-
| [[Mustafa Adrisi]]
| Ogwoluberyeberye 1977
| Kibuusibwabusibwa; Ogwokuna 1978
| [[Idi Amin]]
| Adrisi mu butuufu yaggyibwako obuyinza Pulezidenti Idi Amin mu Gwokuna 1978, kyokka n’agaana okukkiriza okugobwa kwe ku bumyuka bwa Pulezidenti. Yasigala mu Uganda okutuusa mu makkati ga 1979, nga talina kifo kyokka ng’akyagamba nti ye mumyuka wa Pulezidenti.<ref>[[:en:Vice_President_of_Uganda#CITEREFAvirganHoney1983|Avirgan & Honey 1983]], pp. 49–50.</ref> Amin bwe yawambibwa mu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]], Adrisi yaddukira mu buwanganguse gye yasigala nga yeefuula ng'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>[[:en:Vice_President_of_Uganda#CITEREFReid2017|Reid 2017]], p. 71</ref>
|-
| Kibuusibwabusibwa; Mustafa Adrisi agamba ye yakirimu
| Ogwekkuminoogumu 1978
| Ogwekkumineebiri 1980
|
|
|-
| [[Paulo Muwanga]]
| Ogwekkumineebiri 1980
| Ogwomusanvu 1985
| [[Milton Obote]]
| Yaggyibwa mu ntebe mu kuwamba gavumenti mu 1985
|-
| ''Kifo kikalu''
| Ogwomusanvu 1985
| Ogwoluberyeberye 22, 1991
|
|
|-
| [[Samson Kisekka]]
| Ogwoluberyeberye 22, 1991
| Ogwekkuminoogumu1994
| rowspan="5" | [[Yoweri Museveni]]
|
|-
| [[Specioza Kazibwe]]
| Ogwekkuminoogumu 18, 1994
| Ogwokutaano 21, 2003
| Omukyala eyasooka mu [[Afirika|Africa]] okubeera mu kifo ky’omumyuka wa pulezidenti w’eggwanga eryetongodde.
|-
| [[Gilbert Bukenya]]
| Ogwokutaano 23, 2003
| Ogwokutaano 23, 2011
|
|-
| [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]]
| Ogwokutaano 24, 2011
| Ogwomukaaga 21, 2021
|
|-
| [[Jessica Alupo]]
| Ogwomukaaga 21, 2021
| mpaka kati
| Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda omukyala owookubiri.
|-
|}
== Laba ne ==
* [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]]
* [[Ssaabaminisita wa Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
=== Ebitabo ebijuliziddwa ===
* {{Cite book |last=Avirgan |first=Tony |date=1983 |title=War in Uganda: The Legacy of Idi Amin |last2=Honey |first2=Martha |publisher=Tanzania Publishing House |isbn=978-9976-1-0056-3 |location=Dar es Salaam}}
* {{Cite book |last=Reid |first=Richard J. |date=2017 |title=A History of Modern Uganda |url=https://books.google.com/books?id=zDQEDgAAQBAJ |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-107-06720-2 |location=Cambridge}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
4tabsz521rem3v3lo9bvf11xmtfokkr
John Hathorn Hall
0
14161
55849
55563
2026-06-19T09:20:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55849
wikitext
text/x-wiki
'''Sir John Hathorn Hall''' GCMG DSO OBE MC (yazaalibwa nga 19 Ogwomukaaga 1894 - 17 Ogwomukaaga 1979) yali muddukanya w'amatwale ga Bungereza.
Mu Ssematalo I, yaweereza ne Royal Munster Fusiliers eyomunaana ne Infantry Brigade ey'abiri mwo musanvu, n'alinnya ku ddaala lya kapiteeni,<ref>{{Cite web |title=Captain John Hathorn Hall |url=https://livesofthefirstworldwar.org/lifestory/1521497 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181103210514/https://livesofthefirstworldwar.org/lifestory/1521497 |archive-date=3 November 2018 |access-date=27 February 2015 |website=Lives of the First World War |publisher=Imperial War Museums}}</ref> era n'aweebwa omusaalaba gw'amagye awamu n'ekirabo kya Croix de Guerre eky'e Bubirigi. Yakolera mu minisitule y’ebyensimbi mu bakozi ba gavumenti mu Misiri (Misiri bwe yali wansi wa Bungereza) mu 1919 – 1920. Oluvannyuma yaweereza mu kitongole ky’obuvanjuba bwa Middle East mu ofiisi y’amatwale era n’aweebwa ekirabo kya OBE mu lukalala lwa New Year Honour List olwa 1931.<ref>{{Cite web |title=New Year Honours List 1931, departmental recommendations |url=http://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C10220522 |access-date=27 February 2015 |publisher=The National Archives}}</ref>
Mu 1927, Hall yawasa Torfrida Trevenen Mills.<ref>{{Cite web |title=Life Story: John Hathorn Hall |url=https://livesofthefirstworldwar.iwm.org.uk/lifestory/1521497 |access-date=20 April 2023 |website=Lives of the First World War |publisher=Imperial War Museums}}</ref> Mu 1933, yalondebwa okuba Omuwandiisi Omukulu mu Gavumenti ya Palestine (mu kiseera ekyo yali mu Mandate ya Bungereza wansi w'Omukago gw'Amawanga Amagatte). Emirundi egitakka wansi w'ebiri, mu 1934 ne mu 1937, yaweereza ng'Omuserikale addukanya Gavumenti ya Palestine mu kiseera nga High Commissioner wa Palestine taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Proclamation by the Officer Administering the Government of Palestine, 16th March 1934 |url=http://www.nevo.co.il/law_html/law21/PG-e-0428.pdf |access-date=27 February 2015 |publisher=The Palestine Gazette}}</ref><ref>{{Cite web |title=Proclamation by the Officer Administering the Government of Palestine, 8th February, 1937 |url=http://www.nevo.co.il/law_html/law21/PG-e-0428.pdf |access-date=27 February 2015 |publisher=The Palestine Gazette}}</ref>
Obuweereza bwe oluvannyuma mwalimu ebifo bino wammanga:
* British Resident mu Zanzibar, Ogwekkumi 1937 – 1940<ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html "Tanzania", worldstatesmen.org, accessed 6 Feb. 2012]</ref>
* Gavana era Omuduumizi w'amagye ga Aden, 24 Ogwekkumi 1940 – 1 Ogwoluberyeberye 1945<ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html "Yemen", worldstatesmen.org, accessed 6 Feb. 2012]</ref>
* [[List of governors of Uganda|Gavana]] era omuduumizi wa Uganda, 1 Ogwoluberyeberye 1945 – 17 Ogwoluberyeberye 1952 <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html "Uganda", worldstatesmen.org, accessed 6 Feb. 2012]</ref>
Sir John yaweebwa ekirabo kya GCMG mu lukalala lwa New Year's Honours List mu 1950. Oluvannyuma lw’okuwummula obuweereza bw’amatwale, Sir John yafuuka dayirekita wa kkampuni eziwerako, omuli layini za P&O ne British India ezikola omukka, ne Midland Bank. Ekifaananyi kya Sir John ekya Walter Bird kati kye kimu ku bikuŋŋaanyiziddwa mu National Portrait Gallery.<ref>[http://www.npg.org.uk/collections/search/person.php?LinkID=mp103131 "Sir John Hathorn Hall", National Portrait Gallery, accessed 6 Feb. 2012]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20230814163013/http://www.annawelti.com/archie.asp War Diary of Archibald Gordon Macgregor] – erimu ebigambo ebiwerako mu bufunze n’okunnyonnyola Captain Hall mu kiseera kya Ssematalo I.
59r8lhvzw6djhgrhaxd7ant7s5g43hw
Peter Maru
0
14168
55596
2026-06-18T13:09:34Z
Nakisozi
10800
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317998510|Peter Maru]]"
55596
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]]
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023.
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics
{{Authority control}}
a5209zujxkbyum0qxn2gspsafvwfgxd
55597
55596
2026-06-18T13:10:08Z
Nakisozi
10800
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317998510|Peter Maru]]"
55597
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]]
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics
{{Authority control}}
cycqfjon36f5pyspjn9b93wyin9a6ge
55611
55597
2026-06-18T17:07:18Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa */
55611
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]]
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa. ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics
5fdtryzclck1z250q2g9ehsyy1ynlsx
55612
55611
2026-06-18T17:07:53Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
55612
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]]
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa. ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
ol5yhyp7vbgiu3hv0cs24vexeqgek7q
55613
55612
2026-06-18T17:08:24Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa. */
55613
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]]
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
5lpbef6i5fxtcoq2o4orqtfsq76q6a2
55614
55613
2026-06-18T17:10:04Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa. */
55614
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
00ydis430lcc4sj0c03yfgyuigen2nt
55615
55614
2026-06-18T17:14:18Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa. */
55615
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa.<ref>"Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut" ''Arkansas Razorbacks''. 10 February 2024. Retrieved 9 March 2024.</ref> ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
rxk817y4jm83i7k22ohlfnwx8s9a0rg
55616
55615
2026-06-18T17:25:50Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa.[7] */
55616
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa..<ref>"Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut" ''Arkansas Razorbacks''. 10 February 2024. Retrieved 9 March 2024.</ref> ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
oww3b6ryu25i937gjqwbck8mwyu7dvq
55617
55616
2026-06-18T17:31:57Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa..[7] */
55617
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa..<ref>https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/</ref> ==
{{Reflist}}<ref>"Former Arkansas All-American Peter Maru Given Three-Year Ban For Alleged Doping by Athletics Integrity Unit". ''The Stride Report''. 2 August 2024.</ref>
<ref>{{Citation|title=Peter Maru of Arkansas and Uganda said picked up hamstring injury after NCAA 5th place in 5000|url=https://www.youtube.com/watch?v=_fp3dbxdO0w|access-date=2024-03-09|language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
lq1h3o1h7bgve1p6bb0fwp7ocja7zp1
55618
55617
2026-06-18T17:33:13Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
55618
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi. ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa..<ref>https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/</ref> ==
{{Reflist}}<ref>"Former Arkansas All-American Peter Maru Given Three-Year Ban For Alleged Doping by Athletics Integrity Unit". ''The Stride Report''. 2 August 2024.</ref>
<ref>{{Citation|title=Peter Maru of Arkansas and Uganda said picked up hamstring injury after NCAA 5th place in 5000|url=https://www.youtube.com/watch?v=_fp3dbxdO0w|access-date=2024-03-09|language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
jzcs1usnfxg0i4uj8j3zl2svtu35bt2
55619
55618
2026-06-18T17:34:01Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
55619
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi. ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa..<ref>https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/</ref> ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
9u4z77syu0yn7w3pccfhhzi50fwybj9
55620
55619
2026-06-18T17:38:09Z
Nakisozi
10800
/* Ebijuliziddwa..[7] */
55620
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Maru''' (yazaalibwa 3 Ogwokuna 2003) [[:en:Long-distance_runner|muddusi w'embiro mpanvu]] Munnayuganda . Abadde akiikiridde Uganda mu mpaka z'emisinde ez'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_Championships|2022 World Athletics Championships]] era namalira mu kifo kyakutaano (5th) mu [[:en:2021_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_1500_metres|z'abali wansi w'emyaka amakumi abirII ez'ensi yonna mu mmita1500 (U20)]].
Mu kiseera akola ekibonerezo eky'emyaka esatu eky'okuwerebwa okuvuganya mu mpaka ekigenda okuggwaako mu Gwomunaana gwa 2027 olw’okumenya amateeka g’okukozesa ebiragalalagala.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Maru yali mwana wa kusatu mu maka amafuna mpola ag'abaana munaana. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}</ref> Mu kusooka yali muzannyi wa [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira gwa kibiina]], omulimu gwa Maru ogw'embiro gwatandikira mu [[mmita 800]], era teyatandikira mu kudduka [[:en:1500_metres|mmita 500]] okutuusa mu Gwokubiri 2021. <ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}</ref> Emu ku nsonga lwaki yatandika okudduka yali ya kweweerera- teyamaliriza misomo gye ku [[Saint John's Chebwik Secondary School|Saint John’s Chebwik Secondary School]] olwa bazadde be olwobutasobola bisale bye <ref name="b" /> Maru yatendekebwa mu [[Kapchorwa]], gye yagamba nti obutaba na baddusi ba mbiro za kafubutuko ab'okwegezaamu nabo kye kyamuleetera okudda mu mbiro empanvu. <ref name="b" />
Empaka z'ensi yonna Maru zeyasooka okwetabamu zeza 2021 ez'ensi yonna ez'abaddusi ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri eza (Atheltics U20 Championship 2021) , gyeyayitamu okugenda ku z'akamalirizo n’amalira mu kyakutaano. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okukola bwatyo yakissa ku butaba na [[:en:Coach_(sports)|mutendensi]] n'okukyusa ekika ky'embiro okuva mu mmita 800<ref name="b">{{cite web |title=Maru focused on becoming a professional athlete |url=https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle |website=[[Bukedde]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bukedde.co.ug/blogs/112754/maru-focused-on-becoming-a-professional-athle "Maru focused on becoming a professional athlete"]. ''[[Bukedde]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Bukedde&rft.atitle=Maru+focused+on+becoming+a+professional+athlete&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.bukedde.co.ug%2Fblogs%2F112754%2Fmaru-focused-on-becoming-a-professional-athle&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Oluvannyuma lw'okukola kwe , Maru yanoonya sikaala y'ettendekero (College scholarship ) mu Amerika kyokka n'akkiriza okugulibwa kkampuni eddukanya emirimu eyamuteeka mu nkambi y'okutendekebwa eya [[Jacob Kiplimo]] . <ref name="wa" /> Ng'enkeera Lusooka omwaka olwa 2021, Maru yeyaddirira eyasinga mu misinde gya Berihu Aregawi egy'okumenya likodi yensi yonna gi [[:en:5K_run|5K run]] mu Barcelona <ref>{{Cite web |title=Taye and Aregawi break world 5km records in Barcelona {{!}} REPORT {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/report/taye-aregawi-world-5km-records-barcelona-cursa-del-nassos |access-date=2024-01-07 |website=[[World Athletics]]}}</ref>
Mu 2022, Maru yeeyongera okutuuka ku buwanguzi mu [[mmita 5000]] ng'ayitamu okuvuganya mu mpaka ezo mu mpakka [[:en:2022_World_Athletics_Championships_–_Men's_5000_metres|za ba bbingwa ez'ensi yonna eza 2022]] . <ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Uganda at the World Athletics Championships Oregon22 {{!}} Peter Maru |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/07/15/uganda-at-the-world-athletics-championships-oregon22-peter-maru/ |access-date=2024-01-07 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Maru yamalira mu kifo kya 14 mu bbugumu lye ery'okusunsulwamu, era teyeeyongerayo ku kamalirizo. <ref name="wa">{{cite web |author=Darren Allan Kyeyune |date=26 July 2022 |title=Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon |website=[[World Athletics]]}}<cite id="CITEREFDarren_Allan_Kyeyune2022" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Darren Allan Kyeyune (26 July 2022). [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-u20-championships/world-athletics-u20-championships-7163112/news/feature/peter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon "Inspired by Kiplimo, Maru targets world U20 title after Oregon lessons"]. ''[[World Athletics]]''.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=World+Athletics&rft.atitle=Inspired+by+Kiplimo%2C+Maru+targets+world+U20+title+after+Oregon+lessons&rft.date=2022-07-26&rft.au=Darren+Allan+Kyeyune&rft_id=https%3A%2F%2Fworldathletics.org%2Fcompetitions%2Fworld-athletics-u20-championships%2Fworld-athletics-u20-championships-7163112%2Fnews%2Ffeature%2Fpeter-maru-jacob-kiplimo-uganda-5000m-cali-oregon&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3APeter+Maru" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Obuteeyongerayo yakissa ku bukoowu, ng'agamba yatuuka mu [[:en:Eugene,_Oregon|Eugene Oregon]] ng'ebula ennaku bbiri zokka empaka zitandike, mu "lugendo olukyasinze obuwanvu mu bulamu [bwe]". <ref name="wa" />
Mu mpaka z'ensi yonna eza [[:en:2022_World_Athletics_U20_Championships_–_Men's_5000_metres|2022 eza ba bbingwa abali wansi w'emyaka amakumi abiri mu mmita 5000]] Maru yamalira mu kya mwenda mu z'akamalirizo.
Mu 2024, Maru yeewandiisa ng’omuntu omuggya ku [[:en:Arkansas_Razorbacks_track_and_field|ttimu ya Arkansas Razorback track and field]] Yaddukira edakiikan kkumi na ssatu n'obutikitiki kumi na musanvu n'obuwuzi kinaana mu mukaaga ( 13:17.86 ) okumenya likodi y’essomero mu misinde gye egya mmita 5000 egyasooka ku Valentine Invitational mu Gwokubiri. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref> Yamalira mu kyakutaano mu [[:en:2024_NCAA_Division_I_Indoor_Track_and_Field_Championships#5000_meters|mmita 5000 ku 2024 NCAA Indoor Championships]] . Ekifo kino yakikwata wadde nga yafuna obuvune mu [[:en:Hamstring|kisambi]] ng’abuzaayo empaka za mmita 400. <ref>{{Cite web |date=2024-02-10 |title=Razorback freshman Peter Maru breaks Arkansas 5,000m record in debut |url=https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/ |access-date=2024-03-09 |website=Arkansas Razorbacks |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomunaana 2024, Maru yaweerebwa obuteetaba mu mpaka za kuvuganya okumala emyaka esatu olw’okumenya etteeka eriziyiza okukozesa ebiragalalagala oluvannyuma lw’okukeberebwa n’azuulibwamu ekirungo kya [[:en:Trimetazidine|trimetazidine]] ku mukolo ogwategekebwa mu [[:en:Lille|Lille]] [[Bufalansa]] mu Gwokusatu 2023. .
== Ebibalo ==
=== Ebibye ng'omuntu ebisinga obulungi. ===
{| class="wikitable"
!Omukolo
! Mark
! Ekifo
! Empaka
! Ekifo
! Olunaku olw'omweezi
! Ref
|-
| Mita 5000
| 13:07.42
| style="text-align:center;" | 8th
| Emizannyo gya Bislett
| Oslo mu ssaza ly’e Norway
| 16 Jjuuni 2022
|
|-
| Emisinde gya 10K
| 27:30
| style="text-align:center;" | Eky’okutaano
| Lille Ekitundu kya Marathon 10K
| Lille, Bufalansa
| 19 Omwezi gwokusatu 2023
|
|}
== Ebijuliziddwa..<ref>https://arkansasrazorbacks.com/razorback-freshman-peter-maru-breaks-arkansas-5000m-record-in-debut/</ref> ==
{{Reflist}}<ref>"Former Arkansas All-American Peter Maru Given Three-Year Ban For Alleged Doping by Athletics Integrity Unit"</ref>
<ref>https://www.youtube.com/watch?v=_fp3dbxdO0w</ref>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Peter Maru at World Athletics.
pifu85qmfpswi1nqkwehzo056do7rtq
Olukalala lwa ba sipiika ba palaamenti ya Uganda
0
14169
55598
2026-06-18T13:14:14Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356044114|List of speakers of the Parliament of Uganda]]"
55598
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Sidebar/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" /><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" />Luno '''lukalala lwa ba [[:en:Speaker_of_Parliament_(Uganda)|sipiika ba Palamenti ya Uganda]]''', okuva mu mwaka gwa 1962: <ref name="1R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament Since 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |access-date=11 May 2020}}</ref>
{| class="wikitable"
!Ettabi lya Gavumenti erikola amateeka
!Erinnya
!Ekiseera
|-
|Paalamenti esooka (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1962 okutuuka mu Gwokutaano 1966
|[[John Bowes Griffin]]<ref name="1R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament Since 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |access-date=11 May 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDaily_Monitor2011">Daily Monitor (20 May 2011). [https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html "Speakers of Parliament Since 1962"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 May</span> 2020</span>.</cite></ref><br /><br />[[Narendra M. Patel]]<ref name="1R" />
|1962–1963<br /><br />1963–Ogwokutaano1966
|-
|Paalamenti eyokubiri (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu Gwolubereberye 1971
|[[Narendra M. Patel]]<ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament], ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]'', August 9, 2012</ref>
|1967–Ogwolubereberye 1971
|-
|Tewali ttabi lya Gavumenti likola mateeka
|
|1971–1979
|-
|Paalamenti eyokusatu (Olukiiko Olwebuuzibwako olw’eggwanga – NCC) okuva mu mwaka gwa 1979 okutuuka mu mwaka gwa 1980
|[[Edward Rugumayo]] (Chairman)<ref name="1R" /><ref>Uganda: A Modern History</ref>
|1979–1980
|-
|Paalamenti eyokuna (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1980 okutuuka nga 27 Ogwomusanvu 1985
|[[Francis K. Butagira]]<ref name="1R" />
|23 Ogwekkumineebiri 1980–27 Ogwomusanvu 1985
|-
|Paalamenti eyokutaano (Olukiiko Oluwakanyi olw’Eggwanga – NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu mwaka gwa 1996
|[[Yoweri Museveni]]<ref name="1R" /> (Chairman)<br /><br />Vice Chairman Al-Haji Moses Kigongo chaired most of NRC's meetings
|26 Ogwolubereberye1986–1996
|-
|Paalamenti ey’omukaaga (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2001
|[[James Wapakhabulo]]<br /><br />Speaker of the Constituent Assembly 1994–1995<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Felix Osike and Denis Ocwich |date=29 March 2004 |title=Obituary of James Wapakhabulo |url=https://www.mail-archive.com/ugandanet@kym.net/msg12634.html |access-date=11 May 2020 |publisher=Ugandanet@kym.net |format=Quoted in the [[New Vision]] on 29 March 2004}}</ref><br /><br />[[Francis Ayume]]<ref name="1R" />
|1996–1998<br /><br />1998–2001
|-
|Paalamenti ey’omusanvu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2006
|[[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Inter-Parliamentary Union |date=July 2001 |title=Parliamentary Election Results for Uganda 2001 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2329_01.htm |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Inter-Parliamentary Union]]}}</ref>
|Ogwomusanvu 2001–2006
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’omunaana (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2011</blockquote>
|Edward Ssekandi<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Christine Nabunya |date=18 May 2006 |title=Sekandi, Kadaga Re-elected Speaker and Deputy Speaker of Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/sekandi-kadaga-re-elected-speaker-and-deputy-speaker-of-parliament |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
|18 Ogwokutaano 2006–2011
|-
|Paalamenti ey’omwenda (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2016
|[[Rebecca Kadaga]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Daily Monitor |date=19 May 2011 |title=Uganda 9th Parliament: Kadaga Is Speaker, Oulanya Deputy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1165718-amll7az/index.html |access-date=11 May 2020}}</ref>
|19 Ogwokutaano 2011 – 2016
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumi (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2016 okutuuka mu mwaka gwa 2021</blockquote>
|[[Rebecca Kadaga]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=New Vision |date=19 May 2016 |title=Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed |access-date=11 May 2020}}</ref><ref>{{Cite web |last=Inter-Parliamentary Union |date=1 January 2017 |title=Uganda Parliamentary Elections 2016 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/2329_E.htm |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Inter-Parliamentary Union]]}}</ref>
|19 Ogwokutaano 2016 – 2021
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumi n’emu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu mwaka gwa 2026</blockquote>
|[[Jacob Oulanyah|Jacob L'Okori Oulanyah]]<ref>{{Cite web |title=Jacob Oulanyah voted Speaker of 11th Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/jacob-oulanyah-voted-speaker-of-11th-parliament-3412358 |access-date=2021-06-12 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
|24 Ogwokutaano2021- 20 Ogwokusatu 2022
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumin’emu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu mwaka gwa 2026</blockquote>
|[[Anita Among|Anita Annet Among]]<ref>{{Cite web |last=Geoffrey Serugo |date=25 March 2022 |title=Byakika Johanny Elected Speaker of The 11th Parliament |url=https://eagle.co.ug/2022/03/25/anita-among-elected-speaker-of-the-11th-parliament.html |access-date=25 March 2022 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
|25 Ogwokusatu 2022 - present
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuluziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
3knt5p7uu7tq5bbdnt0qga7cjdkss76
Patrick Ochan (omuzannyi w'omupiira)
0
14170
55599
2026-06-18T14:08:02Z
Ssuuna Peter
6900
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1318775864|Patrick Ochan (footballer)]]"
55599
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
''' Patrick Ochan ''' (Yazaalibwa Ogwekkumineebiri 10, 1990)<ref>{{Cite web |title=Uganda – P. Ochan – Profile with news, career statistics and history – Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/patrick-ochan/171575/ |website=int.soccerway.com}}</ref> asamba mupiira gwa nsimbi nga Munnayuganda asamba ng'omuwuwuttanyi ku ttiimu ya [[Kyetume FC]] mu Liigi ya Uganda ey'okuntikko era ne ttiimu ya Uganda ng'omuwuwuttanyi.<ref name="NFT">{{Cite web |title=Patrick, Ochan |url=http://www.national-football-teams.com/player/30344/Patrick_Ochan.html |access-date=11 September 2017 |publisher=National Football Teams}}</ref>
Ochan Patrick yaliko omuwuwuttanyi wa Tttiimu y'omupiira ya Uganda era yaakagizannyira emipiira 30.
Ochan Patrick era yazannya omupiira gw'ensimbi mu Uganda ne mu mawanga amalala okugeza mu DR Congo, Ethiopia, Tanzania, Indonesia ne Seychelles.
Ochan Patrick kati mutendesi wa mupiira alina ebisaanyizo era yawandiisa omulimu gwe ogw’Omutendesi mu 2022 nga kati alina satifikeeti ya dipulooma y’obutendesi mu CAF C era mmemba w’ekibiina ekigatta abatendesi b’omupiira ekya Uganda football coaches association UFCA
Mu sizoni ya 2022-2023 Ochan Patrick yakolagana ne kigezi home boyz eyali mu liigi y’obukiikakkono n’afuna ttiimu gye yasuumuusa n'egenda mu Liigi ya Uganda ey'okubiri wansi wa FUFA
Mu mwaka gwa 2023-2024 Ochan Patrick yakolagana ne kiraabu y’omupiira eya Rugarama eyali empya mu liigi y’obukiikakkono n’okugikuumira mu liigi kuba yamalira mu ky'okubiri era nayo yatuuka ku lawundi esembayo mu ttiimu 32 mu kikopo kya Stanbic Uganda cup omulundi ogusooka kyokka n’eggyibwamu kiraabu ya Vipers sports club mu kusimulagana ppeneti oluvannyuma lw’amaliri ga ggoolo 1:1 mu ddakiika 90.
== Ebyafaayo by’okuzannya ==
Patrick azannyiddeko mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]], [[:en:Saint_George_FC|Saint George FC]] e Ethiopia, [[:en:Simba_SC|Simba SC]] e Tanzania, [[:en:TP_Mazembe|TP Mazembe]] <ref>{{cite web |date=12 May 2011 |title=TP Mazembe sign Simba's Patrick Ochan - Goal.com |url=http://www.goal.com/en/news/89/africa/2011/05/12/2483091/tp-mazembe-sign-simbas-patrick-ochan |publisher=}}</ref> mu Democratic Republic of Congo era mu kiseera kino mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] .: <ref>{{cite web |last=Rusoke |first=Douglas Bugingo & Lambert |date=24 October 2006 |title=Uganda: URA Signs Midfielders Wagaluka, Ochan |url=http://allafrica.com/stories/200610240890.html |publisher= |via=AllAfrica}}</ref> Lapasse Football Club mu Liigi ya Seychelles. Okukomawo mu URA [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] mu 2015-2017, oluvannyuma lw'ekyo yagenda e Bukavu Dawa mu Democratic Republic of Congo mu 2017. <ref>{{Cite web |date=5 September 2017 |title=DR Congo side Bukavu courting 3 Ugandan Players | Swift Sports Uganda |url=http://www.swiftsportsug.com/blog/dr-congo-side-bukavu-courting-3-ugandan-players}}</ref> Mu Gwomwenda 2018, yeegatta ku '''Kyetume FC''' . <ref>{{cite web |title=Airtelfootball.ug |url=https://airtelfootball.ug/2018/09/15/ochan-agrees-terms-with-fufa-big-league-outfit-kyetume-fc/}}</ref>
== Ttiimu y'eggwanga ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |[[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]]
|-
!Omwaka
!Emipiira
!Ggoolo
|-
|2006
|1
|0
|-
|2007
|2
|0
|-
|2009
|13
|0
|-
|2010
|4
|0
|-
|2011
|6
|0
|-
|2012
|4
|1
|-
!Omugatte
!30
!1
|}
''Ebibalo bituufu okuva ku mupiira ogwazannyibwa nga 10 Ogwomwenda 2017'' <ref name="NFT Stats">{{Cite web |title=Patrick Ochan |url=http://www.national-football-teams.com/player/30344.html |access-date=11 September 2017 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
=== Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga ===
: ''Ggoolo n'ebyavamu Uganda bye yasoose.'' <ref name="NFT">{{Cite web |title=Patrick, Ochan |url=http://www.national-football-teams.com/player/30344/Patrick_Ochan.html |access-date=11 September 2017 |publisher=National Football Teams}}</ref>
{| class="wikitable" style="font-size:85%;"
!No
!Ennaku z'omwezi
!Ekifo
!Abalabe
!Ggoolo
!Ebyavaamu
!Empaka
|-
|1.
|21 Ogwokusatu 2009
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Malawi
| align="center" |'''1'''–1
| align="center" |2–1
|Friendly
|}
== Ebitiibwa ==
'''[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority]]'''
* [[:en:Ugandan_Super_League|Liigi ya Uganda ey'okuntikko]]: [[:en:2006–07_Uganda_Super_League|2006–07]], [[:en:2008–09_Uganda_Super_League|2008–09]]
'''Saint George'''
* [[:en:Ethiopian_Premier_League|Liigi ya Ethiopia ey'okuntikko]]: 2008, [[:en:Ethiopian_Premier_League_2009-10|2010]]
'''TP Mazembe'''
* [[:en:Linafoot|Linafoot]]: 2011, 2012, 2013, 2014
* Liigi ya Congo: 2013, 2014
'''Uganda'''
* [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA]] : 2009, 2011, 2012
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Patrick+Ochan+%28footballer%29 Patrick Ochan] ku Soccerway
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Patrick+Ochan+%28footballer%29 Patrick Ochan] ku ttiimu y'eggwanga
rpktm1yv2tjrlysdhjt4z5g161kmgvw
Category:Bannabyabufuzi
14
14171
55601
2026-06-18T16:20:15Z
B722N
6898
B722N moved page [[Category:Bannabyabufuzi]] to [[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]: Misspelled title: made it be Ugandan politicians
55601
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[:Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
rqqcvbqzgh4tkxzo6vgtg158vwux1qv
55602
55601
2026-06-18T16:21:34Z
B722N
6898
removed redirect
55602
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Category:Pages with reference errors
14
14172
55605
2026-06-18T16:28:24Z
B722N
6898
created this page
55605
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Category:CS1 errors: empty citation
14
14173
55606
2026-06-18T16:28:59Z
B722N
6898
created this page
55606
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira
0
14174
55607
2026-06-18T16:32:08Z
Ssuuna Peter
6900
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359196257|Allan Okello]]"
55607
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Allan Okello''' (Yazaalibwa 4 Ogw'omusanvu 2000)<ref name="auto">{{cite web |title=Allan Okello |url=http://www.kccafc.co.ug/player/allan-okello/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181103150845/http://www.kccafc.co.ug/player/allan-okello/ |archive-date=3 November 2018 |access-date=19 December 2018 |website=KCCA FC}}</ref> Munnayuganda [[:en:Association_football|azannya omupiira]] gw'ensimbi ng'azannya azannya ng'[[:en:Midfielder#Attacking_midfielder|omuwuwuttanyi]] mu [[:en:Tanzanian_Premier_League|Liigi ya Tanzania]] ey'okuntikko mu ttiimu ya [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans]]<ref>{{cite web |date=13 January 2026 |title=Uganda’s star player Okello joins Tanzanian giants Young Africans SC |url=https://cecafaonline.com/ugandas-star-player-okello-joins-tanzanian-giants-young-africans-sc/ |access-date=2026-01-13}}</ref><ref>{{cite web |title=Okello enters Vipers history books after Young Africans deal |url=https://www.panafricafootball.com/post/okello-vipers-young-africans-deal/ |publisher=panafricafootball.com}}</ref> n'e[[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'omupiira]].<ref name="auto" /><ref name="nft">[https://www.national-football-teams.com/player/75055/Allan_Okello.html Allan Okello] at National-Football-teams.com</ref>
== Obulamu bwe ==
Yazaalibwa era n'akuzibwa mu Ggombolola y'e Barr, mu [[:en:Lira,_Uganda|Disitulikiti y'e Lira]] mu Bukiikakkono bwa Uganda, Okello yagenda e Kampala ku lw'omupiira okusimbira essomero lya [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]] oluvannyuma lwa nnyina okufa mu 2012. Okello yazaalibwa abagenzi Patrick Ojom ne Joan Agomu.<ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=13 October 2015 |title=KNOW YOUR STARS: Allan Okello dreams of playing professional football |url=https://www.kawowo.com/2015/10/13/know-your-stars-allan-okello-kibuli-s-s-shinning-footballer/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
== Ku Kiraabu ==
=== KCCA ===
Nga 24 Ogwokubiri 2017, Okello yayanjulwa ku kisaawe kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]]' e Lugogo.<ref>{{cite web |title=KCCA FC unveil teenagers |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/KCCA-FC--teenagers-Copa-Coca-Cola-Schools-Mutebi/690266-3797754-fc8j10z/index.html |access-date=19 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Okello yateeba ggoolo ssatu n'okukola omukisa gumu ogwavaamu ggoolo ku mupiira gwe ogwasooka ng'azannyira Kampala Capital City Authority bwe baali bakuba [[:en:Onduparaka_FC|Onduparaka FC]] 7–0 ku kisaawe kya Phillip Omondi nga 27 Ogwokubiri 2017,<ref name="auto1">{{cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=28 February 2017 |title=KCCA F.C youngster Okello grateful to coach after memorable debut |url=https://www.kawowo.com/2017/02/28/kcca-f-c-youngster-okello-grateful-to-coach-after-memorable-debut/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref> era yafuuka omusambi eyasooka okuteeba ggoolo essatu mu [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] mu sizoni ya 2016–2017.<ref>{{cite web |last=Muyita |first=Joel |date=26 February 2017 |title=Okello Delighted With Scintillating Debut Performance |url=https://chimpreports.com/okello-delighted-with-scintillating-debut-performance/ |access-date=19 December 2018 |website=ChimpReports}}</ref> Mu Gwomusanvu 2017 ng'ali mu Ssiniya y'omukaaga e [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]] gye yali amaze emyaka okuva mu 2012, ttiimu ezamaanyi okwetoolola ensi okugeza [[:en:Mamelodi_Sundowns|Mamelodi Sundowns]], [[:en:Amsterdamsche_Football_Club_Ajax|Amsterdamsche Football Club Ajax]] neeyo okuva e Misiri [[:en:Al_Ahly_Sporting_Club|Al Ahly Sporting Club]] baalaga obwetaavu eri Okello. Wabula Agenti we, Isaac Mwesigwa yakakasa nti si waakwabulira okutuusa ng'amalirizza emisomo gye egya Siniya ey'omukaaga.<ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=14 July 2017 |title=Offers for Allan Okello will be accepted after A-Level studies, says agent |url=https://www.kawowo.com/2017/07/14/offers-allan-okello-will-accepted-level-studies-says-agent/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
==== Sizoni ya 2018–19 ====
Okello yazannya omupiira gwe ogusooka mu sizoni nga 28 Ogwomwenda, ne [[:en:Soana_FC|Soana FC]] mu kisaawe kya StarTimes Phillip Omondi, [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]] (yawangula 2-1). <ref>{{cite web |title=KCCA FC vs Tooro United FC |url=https://www.kawowo.com/event/kcca-fc-vs-tooro-united-fc/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}
</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu sizoni nga battunka ne [[:en:Onduparaka|Onduparaka]] nga 19 Ogwekkumi mu kisaawe kya Green Light, [[:en:Arua|Arua]] . <ref>{{cite web |last=Lubega |first=Shaban |title=KCCA, URA register victories to take over at the summit |url=http://www.pmldaily.com/sports/2018/10/kccaura-register-victories-to-take-over-at-the-summit.html |access-date=27 May 2019 |work=PML Daily Sports |publisher=}}</ref> Okello yazannya omupiira gwe ogwasembayo mu sizoni ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] nga 4 Ogwokutaano 2019, mu kisaawe kya StarTimes Phillip Omondi. <ref>{{cite web |title=KCCA FC 6-1 Maroons FC |url=http://www.kccafc.co.ug/event/kcca-fc-vs-maroons-fc-2/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref> Yazannya emipiira egisukka mu 24 mu sizoni eyo. Kampala Capital City Authority yawangula ekikopo kya Liigi. Okello sizoni ya [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] 2018–2019 yagimalirizza ne ggoolo mukaaga. <ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=11 May 2019 |title=KCCA playmaker Okello departs for greener pastures, Kizza returns |url=https://www.kawowo.com/2019/05/11/kcca-play-maker-okello-departs-for-greener-pastures-kizza-returns/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref>
=== Paradou ===
Nga 21 Ogwoluberyeberye 2020, Okello yakola endagaano ya myaka ena ne [[:en:Paradou_AC|Paradou AC]] . <ref>{{Cite web |date=2020-01-21 |title=Allan Okello completes Paradou switch from KCCA FC |url=https://football256.com/allan-okello-completes-paradou-switch-from-kcca-fc/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606194801/https://football256.com/allan-okello-completes-paradou-switch-from-kcca-fc/ |archive-date=6 June 2020 |access-date=2020-09-23 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref> eyali eteekeddwa okumala okutuusa nga 21 Ogwoluberyeberye 2024. Ebyembi, endagaano ya Allan ne Kiraabu ya Algeria yasazibwamu olw’okukkaanya, ekyamuleka nga talina kiraabu okumala akaseera. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-09-11 |title=Algeria’s AC Paradou terminate Okello’s contract |url=https://kawowo.com/2023/09/11/algerias-ac-paradou-terminate-okellos-contract/ |access-date=2025-09-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
==== Akomawo ku KCCA ku bbanja ====
Nga 20 Ogwomwenda 2022 oluvannyuma lw'okukkaanya ne Paradou, Okello yassa omukono ku ndagaano y'e bbanja ya mwaka gumu ne [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] . <ref>{{Cite web |title=Allan Okello returns to KCCA FC on loan |url=https://eagle.co.ug/2022/09/20/allan-okello-returns-to-kcca-fc-on-loan.html}}</ref> Yagenda mu maaso n'azannya emipiira 14 mu kiraabu eno n'awangula engule 6 ez'omuzannyi w'omupiira oguzannyiddwa.
=== Vipers ===
Ku nkomerero ya sizoni oluvannyuma lwa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] okulemererwa okukkaanya obukwakkulizo ku ndagaano empya, Okello yeegatta ku [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] abavuganya ne kiraabu eyamukuza eya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] oluvannyuma lw’okutuukirirwa akulira kiraabu eno Dr. [[Lawrence Mulindwa]] mu ddiiru egambibwa nti yamalawo doola 30,000, amawulire gano gaasasaana ku mikutu gya yintaneeti ne kireka abawagizi ba [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] bangi nga sibasanyufu n’okukyusibwa obubi.
=== Ttiimu ya Young Africans ===
Omuwuwuttanyi wa Uganda ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] alumba Okello Allan yamalirizza yeegasse ku ttiimu ya Tanzania ey'amaanyi [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans SC]] ku ssente doola 300,000 ng'akawumbi kamu mu za Uganda,gye yassa omukono ku ndagaano y'emyaka esatu <ref>{{Cite web |date=2026-02-12 |title=Allan Okello Seals Billion-Shilling Move to Tanzanian Powerhouse Young Africans SC |url=https://www.pulsesports.ug/story/allan-okello-seals-billion-shilling-move-to-tanzanian-powerhouse-young-africans-sc-2026021212284558308 |access-date=2026-04-14 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref>
== ku ttiimu y'eggwanga ==
=== Ey'abali wansi w'emyaka-20 ===
Okello yazannyira [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 20]] mu mpaka za COSAFA U-20 ezaategekebwa e Zambia mu 2017. <ref>{{cite web |date=3 December 2017 |title=COSAFA U-20 Update: Final travelling list for Uganda Hippos team |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kuzannya nga 6 Ogwekkumineebiri 2017, nga battunka ne [[:en:Zambia_national_under-20_football_team|Zambia y'abali wansi w'emyaka 20]] bwe yayingira mu kifo ky'omuzannyi Pius Obuya mu kisaawe kya Arthur Davis, Kitwe. <ref>{{cite web |date=6 December 2017 |title=COSAFA U20 Update: Shaban leads by example as Uganda beats hosts Zambia |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref>
=== Eyabali wansi w'emyaka-23 ===
Okello azannyidde mu [[:en:Uganda_national_under-23_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 23]] mu mpaka za TOTAL AFCON U-23 ez'okusunsulamu. <ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=TOTAL AFCON U-23 Qualifiers: Uganda Kobs edge South Sudan in first leg |url=http://www.fufa.co.ug/total-afcon-u-23-qualifiers-uganda-kobs-edge-south-sudan-first-leg/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kuzannya nga 14 Ogwekkuminoogumu 2018, ne South Sudan y'abali wansi w'emyaka 23 mu kisaawe kya Star Times Lugogo, Uganda yawangula omupiira guno ggoolo 1-0. <ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=FULL TIME: Uganda Kobs ?? 1-0 ?? South Sudan - CAF U-23 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/11/14/live-uganda-kobs-vs-south-sudan-caf-u-23-qualifiers/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref>
=== Ttiimu enkulu ===
Nga 13 Ogwokusatu 2019, eyali omutendesi [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] [[:en:Sébastien_Desabre|Sébastien Desabre]] yayita Okello abeere ku ttiimu esembayo nga yeetegekera omupiira gwa Afcon ogw’okusunsulamu ogusembayo ne Tanzania. <ref>{{cite web |date=16 March 2019 |title=Okello named on Uganda Cranes team for Tanzania clash |url=https://www.kawowo.com/2019/03/16/okello-named-among-local-stars-on-uganda-cranes-team-for-tanzania-clash/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Wabula yasooka kuzannya mu ttiimu y'eggwanga ey'abakulu nga battunka ne [[:en:Somalia_national_football_team|Somalia]] .
==== Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga ====
: ''Obukodyo n'ebyava.''
{| class="wikitable"
!No.
!Ennaku z'omwezi
!Ekifo
!Omulabe
!Ggoolo
!Ebyaguvaamu
!Empaka
|-
|1.
|19 Ogwekkumi 2019
|StarTimes Stadium, [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda
| [[Burundi]]
| align="center" |'''3'''–0
| align="center" |3–0
|[[:en:2020_African_Nations_Championship_qualification|Empaka za Africa ez'okusunsulamu 2020]]
|-
|2.
| rowspan="2" |9 Ogwekkumineebiri 2019
| rowspan="2" |[[:en:Lugogo_Stadium|Lugogo Stadium]], Kampala, Uganda
| rowspan="2" | [[Somalia]]
| align="center" |'''1'''–0
| rowspan="2" align="center" |2–0
| rowspan="2" |[[:en:2019_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2019]]
|-
|3.
| align="center" |'''2'''–0
|-
|4.
|25 Ogwokusatu 2025
| rowspan="3" |[[:en:Mandela_National_Stadium|Mandela National Stadium]], Kampala, Uganda
| [[Guinea]]
| rowspan="3" align="center" |'''1'''–0
| align="center" |1–0
| rowspan="3" | [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|Empaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'okusunsulamu 2026]]
|-
|5.
|5 Ogwomwenda 2025
| [[Mozambique]]
| align="center" |4–0
|-
|6.
|8 Ogwomwenda 2025
| [[Somalia]]
| align="center" |2–0
|}
== Ebitiibwa ==
'''Lira Destiny Ettendekero ly'ebyemizannyo'''
* Omuwanguzi – Ekitundu ky’obukiikakkono bwa ARS: 2014 <ref name="auto3">{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 May 2019 |title=Teenager Allan Okello arrives in Switzerland prior to trials |url=https://www.kawowo.com/2019/05/26/teenager-allan-okello-arrives-in-switzerland-prior-to-trials/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref>
'''Kibuli S.S'''
* Muwanguzi wa Copa Coca-Cola: 2016<ref name="Bbosa">{{cite news|last1=Bbosa|first1=Dennis|title=Kibuli lift Copa title|url=https://mobile.monitor.co.ug/Kibuli-lift-Copa-title/-/691260/3224450/-/format/xhtml/-/dmgea6/-/index.html|access-date=20 December 2018|work=Daily Monitor|date=30 May 2016}}</ref>
* Empaka za National Post Primary Championship: 2014<ref name="auto3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 May 2019 |title=Teenager Allan Okello arrives in Switzerland prior to trials |url=https://www.kawowo.com/2019/05/26/teenager-allan-okello-arrives-in-switzerland-prior-to-trials/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsabirye2019">Isabirye, David (26 May 2019). </cite></ref>
'''KCCA FC'''
* [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]]: 2016–17, 2018–19 <ref>{{cite web |last1=Kiyonga |first1=Ismael |title=KCCA dominates, Sserunkuma is the 2016-17 UPL MVP |url=https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Kawowo}}</ref>
* [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]]: 2016–17, 2017–18<ref>{{cite news|last1=Wandati|first1=Michael|title=KCCA FC beats Vipers, defends Uganda Cup|url=http://dispatch.ug/2018/06/10/kcca-fc-beats-vipers-defends-uganda-cup/|access-date=20 December 2018|work=Dispatch|date=10 June 2018|archive-date=20 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181220230429/http://dispatch.ug/2018/06/10/kcca-fc-beats-vipers-defends-uganda-cup/|url-status=dead}}</ref>
=== Vipers SC ===
* Liigi ya Uganda: 2024-25<ref>{{Cite web |title=One moment, please... |url=https://upl.co.ug/vipers-crowned-2024-25-premier-league-champions/ |archive-url=http://web.archive.org/web/20260216055223/https://upl.co.ug/vipers-crowned-2024-25-premier-league-champions/ |archive-date=2026-02-16 |access-date=2026-04-14 |website=upl.co.ug |language=en}}</ref>
* Uganda Cup:2024-25<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-05-31 |title=Vipers defeats KCCA to clinch 4th Stanbic Uganda Cup title |url=https://kawowo.com/2025/05/31/vipers-defeats-kcca-to-clinch-4th-stanbic-uganda-cup-title/ |access-date=2026-04-14 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Buzz Teeniez Awards Sports Personality of the Year 2019
* Airtel Rising Stars M.V.P: 2014, 2015, 2016
* Copa Coca-Cola M.V.P: 2016
* FUFA Junior League M.V.P: 2016<ref name="auto1">{{Cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=28 February 2017 |title=KCCA F.C youngster Okello grateful to coach after memorable debut |url=https://www.kawowo.com/2017/02/28/kcca-f-c-youngster-okello-grateful-to-coach-after-memorable-debut/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKaweru2017">Kaweru, Franklin (28 February 2017). </cite></ref>
* Omuzannyi omuto ow'omwaka : 2016–2017<ref>{{cite web |date=28 July 2017 |title=Pictorial: Fashion, class and elegance at 2016/17 Azam Uganda Premier League Awards |url=http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
* Abazannyi 11 abasinga aba Airtel FUFA: 2017–18<ref name="auto2">{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=8 December 2018 |title=Airtel FUFA Awards 2018: Waiswa, Aturo drive home as season's finest |url=https://www.kawowo.com/2018/12/08/airtel-fufa-awards-2018-waiswa-aturo-drive-home-as-seasons-finest/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
* Omuzanny wa Airtel FUFA abawagizi gwe basinga okwagala ow'omwaka: 2018<ref name="auto2" />
* Airtel Fufa Omuzannyi w'omwaka: 2019.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2019-12-14 |title=Airtel FUFA Awards 2019: Okello, Nalukenge crowned as the finest footballers |url=https://www.fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2019-okello-nalukenge-crowned-finest-footballers/ |access-date=2025-09-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
* Engule ezitegekebwa Fortebet : 2025.<ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2024-10-29 |title=Okello Caps Off an Impressive October with Real Stars Award |url=https://nbssport.co.ug/2024/10/29/okello-caps-off-an-impressive-october-with-real-stars-award/ |access-date=2025-09-30 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
* Engatto y'omuzannyi asinze okuteeba Ggoolo mu Liigi ya Uganda mu Sizoni ya: 2024-2025 Season.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2019-12-14 |title=Airtel FUFA Awards 2019: Okello, Nalukenge crowned as the finest footballers |url=https://www.fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2019-okello-nalukenge-crowned-finest-footballers/ |access-date=2025-09-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]]
* [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans SC]]
* [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Allan+Okello Allan Okello] ku Ttiimu y'eggwanga
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Allan+Okello Allan Okello] ku Soccerway
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475221/kcca-fc-okello-secures-win-updf newvision.co.ug]
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475221/kcca-fc-okello-secures-win-updf monitor.co.ug]
* [https://chimpreports.com/mutebi-impressed-by-youngster-okello-luminous-display-against-club-africain/ chimpreports.com]
* [https://chimpreports.com/mutebi-impressed-by-youngster-okello-luminous-display-against-club-africain/ nimsportug.com] okuva mu tterekero 18 Ogwomunaana 2018 ku kyuma kya Wayback.
* [http://airtelfootball.ug/2017/07/12/reports-airtel-rising-stars-graduate-allan-okello-join-ajax-amsterdam/ airtelfootball.ug] okuva mu tterekero 16 Ogwomunaana 2018 ku kyuma kya Wayback
* [https://nilepost.co.ug/2018/03/31/u20-qualifiers-allan-okello-spurs-hippos-past-south-sudan-in-thriller/ nilepost.co.ug]
{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}}{{DEFAULTSORT:Okello, Allan}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
lyiyae9yyw7llp51x3v24b1dmhtjyik
55676
55607
2026-06-19T00:48:15Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55676
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Allan Okello''' (Yazaalibwa 4 Ogw'omusanvu 2000)<ref name="auto">{{cite web |title=Allan Okello |url=http://www.kccafc.co.ug/player/allan-okello/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181103150845/http://www.kccafc.co.ug/player/allan-okello/ |archive-date=3 November 2018 |access-date=19 December 2018 |website=KCCA FC}}</ref> Munnayuganda [[:en:Association_football|azannya omupiira]] gw'ensimbi ng'azannya azannya ng'[[:en:Midfielder#Attacking_midfielder|omuwuwuttanyi]] mu [[:en:Tanzanian_Premier_League|Liigi ya Tanzania]] ey'okuntikko mu ttiimu ya [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans]]<ref>{{cite web |date=13 January 2026 |title=Uganda’s star player Okello joins Tanzanian giants Young Africans SC |url=https://cecafaonline.com/ugandas-star-player-okello-joins-tanzanian-giants-young-africans-sc/ |access-date=2026-01-13}}</ref><ref>{{cite web |title=Okello enters Vipers history books after Young Africans deal |url=https://www.panafricafootball.com/post/okello-vipers-young-africans-deal/ |publisher=panafricafootball.com}}</ref> n'e[[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'omupiira]].<ref name="auto" /><ref name="nft">[https://www.national-football-teams.com/player/75055/Allan_Okello.html Allan Okello] at National-Football-teams.com</ref>
== Obulamu bwe ==
Yazaalibwa era n'akuzibwa mu Ggombolola y'e Barr, mu [[:en:Lira,_Uganda|Disitulikiti y'e Lira]] mu Bukiikakkono bwa Uganda, Okello yagenda e Kampala ku lw'omupiira okusimbira essomero lya [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]] oluvannyuma lwa nnyina okufa mu 2012. Okello yazaalibwa abagenzi Patrick Ojom ne Joan Agomu.<ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=13 October 2015 |title=KNOW YOUR STARS: Allan Okello dreams of playing professional football |url=https://www.kawowo.com/2015/10/13/know-your-stars-allan-okello-kibuli-s-s-shinning-footballer/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
== Ku Kiraabu ==
=== KCCA ===
Nga 24 Ogwokubiri 2017, Okello yayanjulwa ku kisaawe kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]]' e Lugogo.<ref>{{cite web |title=KCCA FC unveil teenagers |url=https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/KCCA-FC--teenagers-Copa-Coca-Cola-Schools-Mutebi/690266-3797754-fc8j10z/index.html |access-date=19 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Okello yateeba ggoolo ssatu n'okukola omukisa gumu ogwavaamu ggoolo ku mupiira gwe ogwasooka ng'azannyira Kampala Capital City Authority bwe baali bakuba [[:en:Onduparaka_FC|Onduparaka FC]] 7–0 ku kisaawe kya Phillip Omondi nga 27 Ogwokubiri 2017,<ref name="auto1">{{cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=28 February 2017 |title=KCCA F.C youngster Okello grateful to coach after memorable debut |url=https://www.kawowo.com/2017/02/28/kcca-f-c-youngster-okello-grateful-to-coach-after-memorable-debut/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref> era yafuuka omusambi eyasooka okuteeba ggoolo essatu mu [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] mu sizoni ya 2016–2017.<ref>{{cite web |last=Muyita |first=Joel |date=26 February 2017 |title=Okello Delighted With Scintillating Debut Performance |url=https://chimpreports.com/okello-delighted-with-scintillating-debut-performance/ |access-date=19 December 2018 |website=ChimpReports}}</ref> Mu Gwomusanvu 2017 ng'ali mu Ssiniya y'omukaaga e [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]] gye yali amaze emyaka okuva mu 2012, ttiimu ezamaanyi okwetoolola ensi okugeza [[:en:Mamelodi_Sundowns|Mamelodi Sundowns]], [[:en:Amsterdamsche_Football_Club_Ajax|Amsterdamsche Football Club Ajax]] neeyo okuva e Misiri [[:en:Al_Ahly_Sporting_Club|Al Ahly Sporting Club]] baalaga obwetaavu eri Okello. Wabula Agenti we, Isaac Mwesigwa yakakasa nti si waakwabulira okutuusa ng'amalirizza emisomo gye egya Siniya ey'omukaaga.<ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=14 July 2017 |title=Offers for Allan Okello will be accepted after A-Level studies, says agent |url=https://www.kawowo.com/2017/07/14/offers-allan-okello-will-accepted-level-studies-says-agent/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
==== Sizoni ya 2018–19 ====
Okello yazannya omupiira gwe ogusooka mu sizoni nga 28 Ogwomwenda, ne [[:en:Soana_FC|Soana FC]] mu kisaawe kya StarTimes Phillip Omondi, [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]] (yawangula 2-1). <ref>{{cite web |title=KCCA FC vs Tooro United FC |url=https://www.kawowo.com/event/kcca-fc-vs-tooro-united-fc/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}
</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu sizoni nga battunka ne [[:en:Onduparaka|Onduparaka]] nga 19 Ogwekkumi mu kisaawe kya Green Light, [[:en:Arua|Arua]] . <ref>{{cite web |last=Lubega |first=Shaban |title=KCCA, URA register victories to take over at the summit |url=http://www.pmldaily.com/sports/2018/10/kccaura-register-victories-to-take-over-at-the-summit.html |access-date=27 May 2019 |work=PML Daily Sports |publisher=}}</ref> Okello yazannya omupiira gwe ogwasembayo mu sizoni ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] nga 4 Ogwokutaano 2019, mu kisaawe kya StarTimes Phillip Omondi. <ref>{{cite web |title=KCCA FC 6-1 Maroons FC |url=http://www.kccafc.co.ug/event/kcca-fc-vs-maroons-fc-2/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref> Yazannya emipiira egisukka mu 24 mu sizoni eyo. Kampala Capital City Authority yawangula ekikopo kya Liigi. Okello sizoni ya [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] 2018–2019 yagimalirizza ne ggoolo mukaaga. <ref>{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=11 May 2019 |title=KCCA playmaker Okello departs for greener pastures, Kizza returns |url=https://www.kawowo.com/2019/05/11/kcca-play-maker-okello-departs-for-greener-pastures-kizza-returns/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref>
=== Paradou ===
Nga 21 Ogwoluberyeberye 2020, Okello yakola endagaano ya myaka ena ne [[:en:Paradou_AC|Paradou AC]] . <ref>{{Cite web |date=2020-01-21 |title=Allan Okello completes Paradou switch from KCCA FC |url=https://football256.com/allan-okello-completes-paradou-switch-from-kcca-fc/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606194801/https://football256.com/allan-okello-completes-paradou-switch-from-kcca-fc/ |archive-date=6 June 2020 |access-date=2020-09-23 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref> eyali eteekeddwa okumala okutuusa nga 21 Ogwoluberyeberye 2024. Ebyembi, endagaano ya Allan ne Kiraabu ya Algeria yasazibwamu olw’okukkaanya, ekyamuleka nga talina kiraabu okumala akaseera. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-09-11 |title=Algeria’s AC Paradou terminate Okello’s contract |url=https://kawowo.com/2023/09/11/algerias-ac-paradou-terminate-okellos-contract/ |access-date=2025-09-30 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
==== Akomawo ku KCCA ku bbanja ====
Nga 20 Ogwomwenda 2022 oluvannyuma lw'okukkaanya ne Paradou, Okello yassa omukono ku ndagaano y'e bbanja ya mwaka gumu ne [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] . <ref>{{Cite web |title=Allan Okello returns to KCCA FC on loan |url=https://eagle.co.ug/2022/09/20/allan-okello-returns-to-kcca-fc-on-loan.html}}</ref> Yagenda mu maaso n'azannya emipiira 14 mu kiraabu eno n'awangula engule 6 ez'omuzannyi w'omupiira oguzannyiddwa.
=== Vipers ===
Ku nkomerero ya sizoni oluvannyuma lwa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] okulemererwa okukkaanya obukwakkulizo ku ndagaano empya, Okello yeegatta ku [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] abavuganya ne kiraabu eyamukuza eya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] oluvannyuma lw’okutuukirirwa akulira kiraabu eno Dr. [[Lawrence Mulindwa]] mu ddiiru egambibwa nti yamalawo doola 30,000, amawulire gano gaasasaana ku mikutu gya yintaneeti ne kireka abawagizi ba [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA]] bangi nga sibasanyufu n’okukyusibwa obubi.
=== Ttiimu ya Young Africans ===
Omuwuwuttanyi wa Uganda ne [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] alumba Okello Allan yamalirizza yeegasse ku ttiimu ya Tanzania ey'amaanyi [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans SC]] ku ssente doola 300,000 ng'akawumbi kamu mu za Uganda,gye yassa omukono ku ndagaano y'emyaka esatu <ref>{{Cite web |date=2026-02-12 |title=Allan Okello Seals Billion-Shilling Move to Tanzanian Powerhouse Young Africans SC |url=https://www.pulsesports.ug/story/allan-okello-seals-billion-shilling-move-to-tanzanian-powerhouse-young-africans-sc-2026021212284558308 |access-date=2026-04-14 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref>
== ku ttiimu y'eggwanga ==
=== Ey'abali wansi w'emyaka-20 ===
Okello yazannyira [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 20]] mu mpaka za COSAFA U-20 ezaategekebwa e Zambia mu 2017. <ref>{{cite web |date=3 December 2017 |title=COSAFA U-20 Update: Final travelling list for Uganda Hippos team |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u-20-update-final-travelling-list-uganda-hippos-team/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kuzannya nga 6 Ogwekkumineebiri 2017, nga battunka ne [[:en:Zambia_national_under-20_football_team|Zambia y'abali wansi w'emyaka 20]] bwe yayingira mu kifo ky'omuzannyi Pius Obuya mu kisaawe kya Arthur Davis, Kitwe. <ref>{{cite web |date=6 December 2017 |title=COSAFA U20 Update: Shaban leads by example as Uganda beats hosts Zambia |url=http://www.fufa.co.ug/cosafa-u20-update-shaban-leads-example-uganda-beats-hosts-zambia/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref>
=== Eyabali wansi w'emyaka-23 ===
Okello azannyidde mu [[:en:Uganda_national_under-23_football_team|Uganda y'abali wansi w'emyaka 23]] mu mpaka za TOTAL AFCON U-23 ez'okusunsulamu. <ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=TOTAL AFCON U-23 Qualifiers: Uganda Kobs edge South Sudan in first leg |url=http://www.fufa.co.ug/total-afcon-u-23-qualifiers-uganda-kobs-edge-south-sudan-first-leg/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Yasooka kuzannya nga 14 Ogwekkuminoogumu 2018, ne South Sudan y'abali wansi w'emyaka 23 mu kisaawe kya Star Times Lugogo, Uganda yawangula omupiira guno ggoolo 1-0. <ref>{{cite web |date=14 November 2018 |title=FULL TIME: Uganda Kobs ?? 1-0 ?? South Sudan - CAF U-23 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/11/14/live-uganda-kobs-vs-south-sudan-caf-u-23-qualifiers/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref>
=== Ttiimu enkulu ===
Nga 13 Ogwokusatu 2019, eyali omutendesi [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]] [[:en:Sébastien_Desabre|Sébastien Desabre]] yayita Okello abeere ku ttiimu esembayo nga yeetegekera omupiira gwa Afcon ogw’okusunsulamu ogusembayo ne Tanzania. <ref>{{cite web |date=16 March 2019 |title=Okello named on Uganda Cranes team for Tanzania clash |url=https://www.kawowo.com/2019/03/16/okello-named-among-local-stars-on-uganda-cranes-team-for-tanzania-clash/ |access-date=18 March 2019 |publisher=}}</ref> Wabula yasooka kuzannya mu ttiimu y'eggwanga ey'abakulu nga battunka ne [[:en:Somalia_national_football_team|Somalia]] .
==== Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga ====
: ''Obukodyo n'ebyava.''
{| class="wikitable"
!No.
!Ennaku z'omwezi
!Ekifo
!Omulabe
!Ggoolo
!Ebyaguvaamu
!Empaka
|-
|1.
|19 Ogwekkumi 2019
|StarTimes Stadium, [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda
| [[Burundi]]
| align="center" |'''3'''–0
| align="center" |3–0
|[[:en:2020_African_Nations_Championship_qualification|Empaka za Africa ez'okusunsulamu 2020]]
|-
|2.
| rowspan="2" |9 Ogwekkumineebiri 2019
| rowspan="2" |[[:en:Lugogo_Stadium|Lugogo Stadium]], Kampala, Uganda
| rowspan="2" | [[Somalia]]
| align="center" |'''1'''–0
| rowspan="2" align="center" |2–0
| rowspan="2" |[[:en:2019_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2019]]
|-
|3.
| align="center" |'''2'''–0
|-
|4.
|25 Ogwokusatu 2025
| rowspan="3" |[[:en:Mandela_National_Stadium|Mandela National Stadium]], Kampala, Uganda
| [[Guinea]]
| rowspan="3" align="center" |'''1'''–0
| align="center" |1–0
| rowspan="3" | [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|Empaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'okusunsulamu 2026]]
|-
|5.
|5 Ogwomwenda 2025
| [[Mozambique]]
| align="center" |4–0
|-
|6.
|8 Ogwomwenda 2025
| [[Somalia]]
| align="center" |2–0
|}
== Ebitiibwa ==
'''Lira Destiny Ettendekero ly'ebyemizannyo'''
* Omuwanguzi – Ekitundu ky’obukiikakkono bwa ARS: 2014 <ref name="auto3">{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 May 2019 |title=Teenager Allan Okello arrives in Switzerland prior to trials |url=https://www.kawowo.com/2019/05/26/teenager-allan-okello-arrives-in-switzerland-prior-to-trials/ |access-date=27 May 2019 |publisher=}}</ref>
'''Kibuli S.S'''
* Muwanguzi wa Copa Coca-Cola: 2016<ref name="Bbosa">{{cite news|last1=Bbosa|first1=Dennis|title=Kibuli lift Copa title|url=https://mobile.monitor.co.ug/Kibuli-lift-Copa-title/-/691260/3224450/-/format/xhtml/-/dmgea6/-/index.html|access-date=20 December 2018|work=Daily Monitor|date=30 May 2016|archive-date=20 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181220230522/https://mobile.monitor.co.ug/Kibuli-lift-Copa-title/-/691260/3224450/-/format/xhtml/-/dmgea6/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
* Empaka za National Post Primary Championship: 2014<ref name="auto3"/>
'''KCCA FC'''
* [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]]: 2016–17, 2018–19 <ref>{{cite web |last1=Kiyonga |first1=Ismael |title=KCCA dominates, Sserunkuma is the 2016-17 UPL MVP |url=https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Kawowo}}</ref>
* [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]]: 2016–17, 2017–18<ref>{{cite news|last1=Wandati|first1=Michael|title=KCCA FC beats Vipers, defends Uganda Cup|url=http://dispatch.ug/2018/06/10/kcca-fc-beats-vipers-defends-uganda-cup/|access-date=20 December 2018|work=Dispatch|date=10 June 2018|archive-date=20 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181220230429/http://dispatch.ug/2018/06/10/kcca-fc-beats-vipers-defends-uganda-cup/|url-status=dead}}</ref>
=== Vipers SC ===
* Liigi ya Uganda: 2024-25<ref>{{Cite web |title=One moment, please... |url=https://upl.co.ug/vipers-crowned-2024-25-premier-league-champions/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260216055223/https://upl.co.ug/vipers-crowned-2024-25-premier-league-champions/ |archive-date=2026-02-16 |access-date=2026-04-14 |website=upl.co.ug |language=en |url-status=live }}</ref>
* Uganda Cup:2024-25<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-05-31 |title=Vipers defeats KCCA to clinch 4th Stanbic Uganda Cup title |url=https://kawowo.com/2025/05/31/vipers-defeats-kcca-to-clinch-4th-stanbic-uganda-cup-title/ |access-date=2026-04-14 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
'''Omuntu ssekinnomu'''
* Buzz Teeniez Awards Sports Personality of the Year 2019
* Airtel Rising Stars M.V.P: 2014, 2015, 2016
* Copa Coca-Cola M.V.P: 2016
* FUFA Junior League M.V.P: 2016<ref name="auto1"/>
* Omuzannyi omuto ow'omwaka : 2016–2017<ref>{{cite web |date=28 July 2017 |title=Pictorial: Fashion, class and elegance at 2016/17 Azam Uganda Premier League Awards |url=http://www.fufa.co.ug/pictorial-fashion-class-elegance-201617-azam-uganda-premier-league-awards/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
* Abazannyi 11 abasinga aba Airtel FUFA: 2017–18<ref name="auto2">{{cite web |last=Isabirye |first=David |date=8 December 2018 |title=Airtel FUFA Awards 2018: Waiswa, Aturo drive home as season's finest |url=https://www.kawowo.com/2018/12/08/airtel-fufa-awards-2018-waiswa-aturo-drive-home-as-seasons-finest/ |access-date=19 December 2018 |publisher=}}</ref>
* Omuzanny wa Airtel FUFA abawagizi gwe basinga okwagala ow'omwaka: 2018<ref name="auto2" />
* Airtel Fufa Omuzannyi w'omwaka: 2019.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2019-12-14 |title=Airtel FUFA Awards 2019: Okello, Nalukenge crowned as the finest footballers |url=https://www.fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2019-okello-nalukenge-crowned-finest-footballers/ |access-date=2025-09-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
* Engule ezitegekebwa Fortebet : 2025.<ref>{{Cite web |last=Aheebwa |first=Brian |date=2024-10-29 |title=Okello Caps Off an Impressive October with Real Stars Award |url=https://nbssport.co.ug/2024/10/29/okello-caps-off-an-impressive-october-with-real-stars-award/ |access-date=2025-09-30 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
* Engatto y'omuzannyi asinze okuteeba Ggoolo mu Liigi ya Uganda mu Sizoni ya: 2024-2025 Season.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2019-12-14 |title=Airtel FUFA Awards 2019: Okello, Nalukenge crowned as the finest footballers |url=https://www.fufa.co.ug/airtel-fufa-awards-2019-okello-nalukenge-crowned-finest-footballers/ |access-date=2025-09-30 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kibuli_Secondary_School|Kibuli Secondary School]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority]]
* [[:en:Young_Africans_S.C.|Young Africans SC]]
* [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Allan+Okello Allan Okello] ku Ttiimu y'eggwanga
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Allan+Okello Allan Okello] ku Soccerway
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475221/kcca-fc-okello-secures-win-updf newvision.co.ug]
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475221/kcca-fc-okello-secures-win-updf monitor.co.ug]
* [https://chimpreports.com/mutebi-impressed-by-youngster-okello-luminous-display-against-club-africain/ chimpreports.com]
* [https://chimpreports.com/mutebi-impressed-by-youngster-okello-luminous-display-against-club-africain/ nimsportug.com] okuva mu tterekero 18 Ogwomunaana 2018 ku kyuma kya Wayback.
* [https://web.archive.org/web/20180816162111/http://airtelfootball.ug/2017/07/12/reports-airtel-rising-stars-graduate-allan-okello-join-ajax-amsterdam/ airtelfootball.ug] okuva mu tterekero 16 Ogwomunaana 2018 ku kyuma kya Wayback
* [https://nilepost.co.ug/2018/03/31/u20-qualifiers-allan-okello-spurs-hippos-past-south-sudan-in-thriller/ nilepost.co.ug]
{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}}{{DEFAULTSORT:Okello, Allan}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
hkyn2mzoxjewgxq908iho0dtt4d9w4p
Category:CS1 British English-language sources (en-gb)
14
14175
55608
2026-06-18T16:36:55Z
B722N
6898
created this page
55608
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Category:CS1 maint: numeric names: authors list
14
14176
55609
2026-06-18T16:37:12Z
B722N
6898
created this page
55609
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Category:CS1 errors: unsupported parameter
14
14177
55610
2026-06-18T16:37:27Z
B722N
6898
created this page
55610
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
John Bosco Koy Kariisa
0
14178
55623
2026-06-18T18:02:50Z
Bonny256
11075
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1355549158|John Bosco Koy Kariisa]]"
55623
wikitext
text/x-wiki
'''John Bosco Koy Kariisa''' [[Yuganda|Munnayuganda]] Yinginiya, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Yalondeddwa okuba omubaka wa Palamenti mu [[Buhweju West Constituency]], Buhweju District eyeegattira mu kibiina kya National Resistance Movement.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-17 |title=13 incumbents lose seats in Ankole region |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/13-incumbents-lose-seats-in-ankole-region-5329544 |access-date=2026-05-15 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
John Bosco Koy Kariisa yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Buhweju mu 1987. Yeegatta ku ssomero lya St. Joseph’s Vocational School e Mbarara mu 2000 olw’ebisaanyizo bye byombi ebya O-level ne A-Level .
Kariisa yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] era ngeeno gyeyatikkirwa diguli mu by’okukanika mu 2009 n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi.
== Omulimu ==
Ng’amaze okusoma, Kariisa yalondebwa nga makanika ere yaweereza mu minisitule y’ebyokwerinda nga Principal Mechanical Engineer nga taan’afuuka Assistant Commissioner okutuusa lwe yawummula mu 2022.
== Ebyobufuzi ==
John Bosco Kariisa yalondebwa okubeera omubaka wa Palamenti mu Buhweju West Constituency mu 2026.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=Eng JohnBosco Kariisa of Buhweju West constituency wins the NRMPrimaries against incumbent Hon Ephraim Biraaro RadioAnkoleNews |url=https://radioankole.com/eng-johnbosco-kariisa-of-buhweju-west-constituency-wins-the-nrmprimaries-against-incumbent-hon-ephraim-biraaro-radioankolenews/ |access-date=2026-05-15 |website=Radio Ankole |language=en-US}}</ref>
== Obulamubwe ==
John Bosco Koy Kariisa yawasa Hon Joy Arinaitwe Karisa eyali omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Buhweju eyafa mu 2013.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Buhweju Woman MP, Joy Kariisa dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-15 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Thousands see off MP Arinaitwe in Buhweju |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-see-off-mp-arinaitwe-in-buhweju-1552474 |access-date=2026-05-15 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2013-09-08 |title=Museveni Attends MP Kariisa's Burial Ceremony |url=https://chimpreports.com/12722-museveni-attends-mp-kariisas-burial-ceremony/ |access-date=2026-05-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Disitulikiti y'e Buhweju
* Ekitundu ky'e Kigezi
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
qqrecgrknt0oipqncm19httui1w9sfp
Masaka Secondary School
0
14179
55628
2026-06-18T18:39:43Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339806360|Masaka Secondary School]]"
55628
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox school|name=Masaka Secondary School|image=|motto=Knowledge is Treasure|established=1954|type=[[State school|Public]] [[Middle School]] and [[High School]] (8–13)|head_label=Principal|head='''Hajji Musa Musokee Mpungu'''|head_name2=|head2=|city=[[Masaka]]|state=[[Masaka District]]|country=[[Uganda]]|coordinates={{coord|00|21|04|S|31|44|15|E|type:edu|display=inline, title}}|enrollment=3,700+ (2023)|faculty=|athletics=[[Rugby union|Rugby]], [[soccer]], [[Track and field|track]], [[tennis]], [[volleyball]], [[basketball]]|nickname=|free_label=|website=[https://www.masakasec.ac.ug www.masakasec.ac.ug]}}'''Masaka Secondary School''' ssomero lya bawala na balenzi, lya kisulo n'abaviira awaka middle and high school, lisangibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] .Era ssomera lya basiramu era lisomesa Oluwarabbu wadde nga likiriza n'abatali ba Siraamu
== Ekifo ==
Essomero lino lisangibwa mu kibuga ky'e [[:en:Masaka|Masaka]] mu ''Kimaanya-Kyabakuza Division'', [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]], 138 kilometres (86 mi) mu bugwanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda, era nga kye kisingamu n'obunene. <ref>{{cite web |title=Road Distance Between Kampala And Masaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()%20&toplace=Masaka%20(Masaka)&fromlat=0.3155556&tolat=-0.3127778&fromlng=32.5655556&tolng=31.7130556 |accessdate=25 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Essomero lino lisangibwa mu bukiikaddyo obw’amaserengeta [[:en:Central_business_district|obw’amasekkati g’ekitundu ky’ebyobusuubuzi]] ekya Masaka. Ligabana ensalo ''n’oluguudo lwa Nakongolero'' mu maserengeta, mu bukiikakkono n’oluguudo lwa Yellow Knife Street, mu buvanjuba n’oluguudo lwa Bwala Hill Road. Essomero lya Hill Road Primary School liri mu bukiikaddyo bw’essomero lya Masaka Secondary School. Ensengeka z'ekibangirizi ky'essomero ze zino:0°21'04.0"S, 31°44'15.0"E(Latitude:-0.351111; Longitude:31.737500). <ref>{{cite web |title=Location of Masaka Secondary School At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B021'04.0%22S+31%C2%B044'15.0%22E/@-0.3513011,31.7366527,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
Masaka Secondary School ssomero lya gavumenti nga lirina middle ne high school, Liddukanyizibwa ekitongole kya[http://www.education.go.ug Uganda Ministry of Education & Sports] . Nga lyalina abayizi abasukka mu 4000 mu mwaka gwa 2016, essomero lino lye limu ku masomero ga siniya agasinga obunene mu ggwanga n’obuvanjuba bwa Afrika.
== Ebyafaayo ==
Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954. Liri mu kibiina kya Uganda Muslim Education Association (UMEA) ekibiina ekigatta amasomero gonna agatandikibwawo Abasiraamu. Omukulu w’Essomero lino eyasooka yali Mwami Stephen Kerr, era lize lifuna abakulira abasomesa abamanyiddwa mu ggwanga abawerako omuli ne Ali Ssendagire ne Lubega Waggwa. Mu mwaka gwa 2012, lyafuna [[:en:Grant_(money)|ensimbi]] obukadde bwa doola za Amerika 2 (UGX:5 billion), okuva mu [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], ng’ekolaganira wamu ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]], okuzimba ebibiina ebipya, ekifo eky’okukoleramu kompyuta, etterekero ly’ebitabo ne laboratory za ssaayansi. <ref>{{cite web |last=Ssali |first=Michael |date=24 September 2012 |title=Masaka Secondary School Receives US$2 Million Grant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Masaka+secondary+received+US+2m+grant/-/688336/1515320/-/hfpq6iz/-/index.html |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Abayizi abasomerako ku ssomero lino ==
Abayizi abamanyiddwa abasomera mu ssomero lya Masaka Secondary School kuliko bano: <ref>{{cite web |last=Nganda |first=Ssemujju Ibrahim |date=30 July 2008 |title=New Headmaster Lifts Up Masaka Secondary School |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=666%3Assemujju-ibrahim-nganda&Itemid=96 |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
* [[:en:Abed_Bwanika|Abed Bwanika]] - munnabyabufuzi, yeesimbyewo ku bwapulezidenti emirundi ebiri era nga ye Pulezidenti w'ekibiina kya People's Development Party era omubaka wa Palamenti wa...
* [[:en:David_Tinyefunza|David Tinyefunza]] - eyali Dayirekita w'ekitongole ekikessi mu ggwanga mu Uganda
* Hussien Kyanjo - [[:en:Parliament_of_Uganda|Yali mubaka wa Palamenti owa Makindye West]] <ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Hussien Kyanjo Is MP for Makindye West Constituency] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|date=2016-05-27}}</ref>
* [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]] - Eyali Minisita w’abavubuka mu [[:en:Buganda|Gavumenti ya Buganda]] era omubaka wa Palamenti mu Nyendo-Mukungwe mu kibuga Masaka Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti
* [[:en:Ibrahim_Ssemujju_Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda]] - Omubaka wa Palamenti mu divizoni y'e Kira
* Yusuf Nsubuga, Kaminsona w’ebyenjigiriza ebya siniya mu minisitule y’ebyenjigiriza mu Uganda.
* [[:en:Hussein_Kyanjo|Hussein Kyanjo]] - eyali omubaka wa Uganda
<gallery>
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_signpost.jpg|alt=Signpost| Ekipande ekiraga essomero
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_12.jpg|alt=Class Block| Bbulooka y’ebibiina
File:Masaka_secondary_school_main_gate_in_masaka_city_18.jpg|alt=Main entrance to Masaka Secondary School| Omulyango omukulu oguyingira mu ssomero lya Masaka Secondary School
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_08.jpg|alt=Compound| Olujja lw'essomero
</gallery>
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
pvjch13qqp7c2r4g497n1tp27wxw7u0
55684
55628
2026-06-19T01:18:50Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono
55684
wikitext
text/x-wiki
'''Masaka Secondary School''' ssomero lya bawala na balenzi, lya kisulo n'abaviira awaka middle and high school, lisangibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] .Era ssomera lya basiramu era lisomesa Oluwarabbu wadde nga likiriza n'abatali ba Siraamu
== Ekifo ==
Essomero lino lisangibwa mu kibuga ky'e [[:en:Masaka|Masaka]] mu ''Kimaanya-Kyabakuza Division'', [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]], 138 kilometres (86 mi) mu bugwanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda, era nga kye kisingamu n'obunene. <ref>{{cite web |title=Road Distance Between Kampala And Masaka With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()%20&toplace=Masaka%20(Masaka)&fromlat=0.3155556&tolat=-0.3127778&fromlng=32.5655556&tolng=31.7130556 |accessdate=25 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Essomero lino lisangibwa mu bukiikaddyo obw’amaserengeta [[:en:Central_business_district|obw’amasekkati g’ekitundu ky’ebyobusuubuzi]] ekya Masaka. Ligabana ensalo ''n’oluguudo lwa Nakongolero'' mu maserengeta, mu bukiikakkono n’oluguudo lwa Yellow Knife Street, mu buvanjuba n’oluguudo lwa Bwala Hill Road. Essomero lya Hill Road Primary School liri mu bukiikaddyo bw’essomero lya Masaka Secondary School. Ensengeka z'ekibangirizi ky'essomero ze zino:0°21'04.0"S, 31°44'15.0"E(Latitude:-0.351111; Longitude:31.737500). <ref>{{cite web |title=Location of Masaka Secondary School At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B021'04.0%22S+31%C2%B044'15.0%22E/@-0.3513011,31.7366527,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
Masaka Secondary School ssomero lya gavumenti nga lirina middle ne high school, Liddukanyizibwa ekitongole kya[http://www.education.go.ug Uganda Ministry of Education & Sports] . Nga lyalina abayizi abasukka mu 4000 mu mwaka gwa 2016, essomero lino lye limu ku masomero ga siniya agasinga obunene mu ggwanga n’obuvanjuba bwa Afrika.
== Ebyafaayo ==
Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954. Liri mu kibiina kya Uganda Muslim Education Association (UMEA) ekibiina ekigatta amasomero gonna agatandikibwawo Abasiraamu. Omukulu w’Essomero lino eyasooka yali Mwami Stephen Kerr, era lize lifuna abakulira abasomesa abamanyiddwa mu ggwanga abawerako omuli ne Ali Ssendagire ne Lubega Waggwa. Mu mwaka gwa 2012, lyafuna [[:en:Grant_(money)|ensimbi]] obukadde bwa doola za Amerika 2 (UGX:5 billion), okuva mu [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], ng’ekolaganira wamu ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]], okuzimba ebibiina ebipya, ekifo eky’okukoleramu kompyuta, etterekero ly’ebitabo ne laboratory za ssaayansi. <ref>{{cite web |last=Ssali |first=Michael |date=24 September 2012 |title=Masaka Secondary School Receives US$2 Million Grant |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Masaka+secondary+received+US+2m+grant/-/688336/1515320/-/hfpq6iz/-/index.html |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Abayizi abasomerako ku ssomero lino ==
Abayizi abamanyiddwa abasomera mu ssomero lya Masaka Secondary School kuliko bano: <ref>{{cite web |last=Nganda |first=Ssemujju Ibrahim |date=30 July 2008 |title=New Headmaster Lifts Up Masaka Secondary School |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=666%3Assemujju-ibrahim-nganda&Itemid=96 |accessdate=25 July 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
* [[:en:Abed_Bwanika|Abed Bwanika]] - munnabyabufuzi, yeesimbyewo ku bwapulezidenti emirundi ebiri era nga ye Pulezidenti w'ekibiina kya People's Development Party era omubaka wa Palamenti wa...
* [[:en:David_Tinyefunza|David Tinyefunza]] - eyali Dayirekita w'ekitongole ekikessi mu ggwanga mu Uganda
* Hussien Kyanjo - [[:en:Parliament_of_Uganda|Yali mubaka wa Palamenti owa Makindye West]] <ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Hussien Kyanjo Is MP for Makindye West Constituency] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|date=2016-05-27}}</ref>
* [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]] - Eyali Minisita w’abavubuka mu [[:en:Buganda|Gavumenti ya Buganda]] era omubaka wa Palamenti mu Nyendo-Mukungwe mu kibuga Masaka Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti
* [[:en:Ibrahim_Ssemujju_Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda]] - Omubaka wa Palamenti mu divizoni y'e Kira
* Yusuf Nsubuga, Kaminsona w’ebyenjigiriza ebya siniya mu minisitule y’ebyenjigiriza mu Uganda.
* [[:en:Hussein_Kyanjo|Hussein Kyanjo]] - eyali omubaka wa Uganda
<gallery>
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_signpost.jpg|alt=Signpost| Ekipande ekiraga essomero
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_12.jpg|alt=Class Block| Bbulooka y’ebibiina
File:Masaka_secondary_school_main_gate_in_masaka_city_18.jpg|alt=Main entrance to Masaka Secondary School| Omulyango omukulu oguyingira mu ssomero lya Masaka Secondary School
File:Masaka_secondary_school_in_masaka_city_08.jpg|alt=Compound| Olujja lw'essomero
</gallery>
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
bqesswmnmcjj9140z04u05fr93d5hey
Dougherty County, Georgia
0
14180
55645
2026-06-18T19:37:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Dougherty County, Georgia]] to [[Essaza lye Dougherty, Georgia]]: Title was not translated
55645
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Dougherty, Georgia]]
8gcsovluaaj084xfxglo21ed1u99zkx
Douglas County, Georgia
0
14181
55648
2026-06-18T19:38:58Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Douglas County, Georgia]] to [[Essaza lye Douglas, Georgia]]: Title was not translated
55648
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Douglas, Georgia]]
3ge63hdxyxoq53wymcpeh5f162rx7u0
Dunklin County, Missouri
0
14182
55655
2026-06-18T19:42:59Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Dunklin County, Missouri]] to [[Essaza lye Dunklin, Missouri]]: Title was not translated
55655
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Dunklin, Missouri]]
tqy2t49vyyeep6kyrcmirs2sdsodrww
Duval County, Texas
0
14183
55660
2026-06-18T19:45:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Duval County, Texas]] to [[Essaza lye Duval, Texas]]
55660
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Duval, Texas]]
ad8631jwvwf0ulz0tg1vmjzlyojux2x
Henry Kisekka
0
14184
55661
2026-06-18T20:19:45Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340576208|Henry Kisekka]]"
55661
wikitext
text/x-wiki
{{updated|11 March 2023}}<ref>{{Soccerway|henry-kiseka/171681}}</ref>{{updated|matches played till 12 December 2010}}<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>'''Henry Kisekka''' (yazaalibwa 31 Ogwomunaana1989) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] [[Yuganda|mu Uganda]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Yatwalibwa ng’eky’obugagga ekikulu eri layini ya [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai]] ey’okulumba mu [[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]],<ref name="dnrtv.org.vn" /> yateeba ggoolo 11, n’ayamba ttiimu ye okutuuka ku ntikko.<ref name="dnrtv.org.vn" /> Nga wayiseewo ekiseera kitono, yafuna omulanga okulinnya ku ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga beetegekera [[:en:2014_FIFA_World_Cup_qualification_(CAF)|lawundi z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2014]] .<ref name="dnrtv.org.vn">This reference is used 3 times on this page.</ref><ref name="nld">{{Cite web |date=24 May 2013 |title=Lên tuyển Uganda nhờ đá hay ở V-League |url=http://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180213021738/https://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |archive-date=13 February 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=nld.com.vn}}</ref>
[[:en:Binh_Duong_F.C.|Binh Duong FC]] yasazaamu endagaano ya Henry Kisekka mu 2016.<ref name="motthegioi">{{Cite web |title=B.Bình Dương thanh lý hợp đồng với Henry Kisekka và Han Seung Yeop - Một Thế Giới |url=http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180317165341/http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |archive-date=17 March 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=motthegioi.vn}}</ref>
Okumala lawundi mukaaga, teyateeba ggoolo wabula lawundi 9 we yatuukira ng’akubye ggoolo 4, ekyamufuula ow’omunaana mu kuteeba ggoolo mu [[:en:V.League_(Vietnam)|V.League]] mu kiseera ekyo. Kino kyamuwa amaanyi okuteeba endala ttaano, n’ayongera ku ggoolo 9 [[:en:2014_V.League_1|sizoni]] we yaggweerako . <ref name="baoquangnam">{{Cite web |title=Kisekka Henry: không còn là "chân gỗ"! - Báo Quảng Nam Online |url=http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916183449/http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |archive-date=16 September 2017 |access-date=2017-07-25 |publisher=baoquangnam.vn}}</ref>
Yateeba ggoolo emu yokka mu [[:en:Quang_Nam_F.C.|Quang Nam]] mu [[:en:2015_V.League_1|2015]], obusaanyi bwe mu maaso ga ggoolo bwamuwaliriza okudda mu [[Yuganda|Uganda]] ng’anoonya kiraabu. <ref name="baodongnai.com">{{Cite web |title=Henry quay về Đồng Nai? - Báo Đồng Nai điện tử |url=http://www.baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150722112533/http://baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |archive-date=22 July 2015 |access-date=2017-07-25 |publisher=baodongnai.com.vn}}</ref> Ekimu ku by’asobola okuzannya ye [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai FC]] <ref name="baodongnai.com" /> gye yakyusa mu gwomukaaga 2015.
=== Gokulam Kerala ===
Mu gwokubiri gwa 2018, Kisekka yeegatta ku kiraabu [[:en:I-League|ya I-League]] [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ng’adda mu bigere by’Omunigeria [[:en:Odafa_Onyeka_Okolie|Odafa Okolie]], okutuusa sizoni lwe yaggwaako. <ref>"Exclusive: Gokulam Kerala boost squad with another Ugandan". ''khelnow.com''. 31 January 2018. Archived from the original on 25 March 2022. Retrieved 15 February 2018.</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2019 |title=9 Keralites in Gokulam Kerala FC squad for Durand Cup |url=https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190815180958/https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |archive-date=15 August 2019 |access-date=26 August 2019 |website=english.mathrubhumi.com |publisher=Mathrubhumi}}</ref> Nga 4 Ogwokubiri, yasooka mu ttiimu eno mu kukubwa ggoolo 1-0 ku bugenyi, ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . <ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=I-League: Kallon's strike helps Neroca beat Gokulam Kerala 1-0, go top of the table |url=https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=scroll.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=NEROCA 1 – 0 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu mupiira ogwaddako oluvannyuma lw'ennaku nnya, mu ddakiika ey'e 90 n'alungamya ttiimu ye okutuuka ku buwanguzi ku [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=I-League 2017-18: Mohun Bagan 1-2 Gokulam Kerala - Kisseka strike seals Malabarian masterclass over Mariners |url=https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Mohun Bagan 1 – 2 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba volley eyawuniikiriza oluvannyuma lw’okukwata kwe okw’amagezi munda mu bbokisi okumuwa obudde n’ekifo okukuba.
Nga 15 ogwokusatu, Kisekka yateeba ggoolo ya buwale ku [[:en:NorthEast_United_FC|NorthEast United]] mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Qualification_round|luzannya olw’okusunsulamu]] mu [[:en:Super_Cup_(India)|Super Cup]], mu buwanguzi bwa ggoolo 2-0 era n’ayamba ttiimu ye okuyingira [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi ya 16]] .<ref>{{Cite web |date=15 March 2018 |title=Super Cup 2018: Henry Kisekka's twin strikes send Gokulam Kerala through |url=https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref> Nga 1 Ogwokuna , yaddamu okuteeba mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi]] eyaddako kyokka mu nsonga eyafiirwa nga ggoolo eyabadde ekeeredde n’essaako akabonero ku buwanguzi obw’ekitalo eri [[:en:Bengaluru_FC|Bengaluru]] n’ekuba [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] okuva mu mpaka.<ref>{{Cite web |date=1 April 2018 |title=Super Cup 2018: Bengaluru FC 2-1 Gokulam Kerala - Miku bails out Bengaluru |url=https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref>
Kisekka yamaliriza sizoni eno n'ateeba ggoolo,musanvu mu mupiira mwenda.mu mpaka zonna .Ebbanga lye yamala mu kiseera ekitono mu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Bamalabarians]] lyabadde lya ssanyu eri abawagizi n’okutendereza. Yakwatagana bulungi ne [[:en:Mahmood_Al-Ajmi|Mahmood Al-Ajmi]] ne munnansi munne [[Musa Mudde]] okuwa ggoolo ku silhouette y’okulumba eyalabise ng’etta sizoni yonna.
Mu gwomusanvu wa 2018, Kisekka yakyusa n’agenda mu kiraabu munne eya liigi [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2018 |title=Mohun Bagan rope in Gokulam Kerala striker Henry Kisekka |url=https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mukherjee |first=Soham |date=28 August 2018 |title=CFL 2018: Mohun Bagan face stern test against Aryan before Kolkata Derby |url=https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209110749/https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-date=9 December 2023 |access-date=9 December 2023 |website=Goal.com}}</ref> Nga 27 Ogwekkumi, yazannya omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu eno mu maliri1-1 n'eyali kiraabu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] . Yateebye ku mupiira gwe ogwasoose oluvannyumalw'okukuba omumu mupiira ogwaguddewo.<ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan and Gokulam Kerala share the spoils in season opener |url=https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=Gokulam Kerala 1 – 1 Mohun Bagan |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref>
Mu gwokusatu gwa 2019, Kisekka yayimbulwa okuva mu [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] oluvannyuma lw’okufuna sizoni gye yeerabira era kiraabu eno yafuna [[:en:2018–19_I-League|sizoni ya liigi]] esinga obubi mu myaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan to part ways with Henry Kisekka and Omar Elhusseiny |url=https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141434/https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2019 |title=Indian Football 2018/19 Season Review: Mohun Bagan |url=https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807075214/https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |archive-date=7 August 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Mu gwomusanvu wa 2019, Kisekka yakola endagaano n’eyali kiraabu ye eya [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] oluvannyuma lw’okumala omwaka mulamba mu [[:en:Kolkata|Kolkata]] ne [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=2 July 2019 |title=Indian Football Transfers: Gokulam Kerala front runners to sign Mohun Bagan's Henry Kisekka |url=https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=sportskeeda.com}}</ref> Nga 8 Ogwomunaana, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka mu sizoni eno mu buwanguzi obw'amaanyi bwe yawangula [[:en:Mohun_Bagan_AC|Chennaiyin B]] ggoolo 4-0 mu [[:en:2019_Durand_Cup|Durand Cup]] .<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Durand Cup: Chennaiyin FC B Suffer Heavy Defeat Against Gokulam Kerala |url=https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=outlookindia.com}}</ref>
Yakola kinene nnyo mu kukola omukwano ogw'amaanyi ne ssita [[:en:Marcus_Joseph|Marcus Joseph . Gokulam Kerala]] yagenda mu maaso n’ekwata [[:en:2019_Durand_Cup|ekikopo kya Durand]] n’oluvannyuma n’agoberera [[:en:2019_Sheikh_Kamal_International_Club_Cup#Knockout_stage|n’amalira ku semi]] mu mpaka za [[:en:Sheikh_Kamal_International_Club_Cup|Sheikh Kamal International Club Cup]] e [[:en:Bangladesh|Bangladesh]], gye yateebye ggoolo nnya mu mipiira egy’enkanankana. <ref>{{Cite web |date=24 August 2019 |title=Durand Cup 2019: Marcus Joseph brace downs Mohun Bagan, lands Gokulam Kerala title |url=https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174158/https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 October 2019 |title=Sheikh Kamal Cup semifinals: Gokulam goes down in five-goal thriller |url=https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123150452/https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |archive-date=23 January 2021 |access-date=18 June 2022 |website=sportstar.thehindu.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 November 2019 |title=Henry Kisekka: It was very important for us to win the Durand Cup |url=https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Nga 30 Ogwokkuminoogumu, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka [[:en:2019–20_I-League|mu I-League]] ng’adda ku [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] mu buwanguzi bwa [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] ggoolo 2-1 .<ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam stun NEROCA FC in opener |url=https://www.gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191206010302/http://gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |archive-date=6 December 2019 |access-date=18 June 2022 |website=gokulamkeralafc.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam Kerala 2 – 1 NEROCA |url=https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ttaano mu [[:en:2019–20_I-League|sizoni ya liigi]] eyayimirizibwa wakati olw'ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic_in_India|kya COVID-19 mu Buyindi]] .
=== Omusamize ===
Nga 6 Ogwokuna 2022, kyalangirirwa nti kiraabu ya [[:en:I-League|I-League]] [[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]] emalirizza okugula Kisekka okuva mu ttiimu ya wano e Kolkata eya [[:en:Bhawanipore_FC|Bhawanipore]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2022 |title=The green-maroon trembling striker is now in Mohammedan! |url=https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220406135711/https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-date=6 April 2022 |access-date=6 April 2022 |website=bengali.indianexpress.com}}</ref><ref name="twitter.com">{{Cite web |date=6 April 2022 |title=Mohammedan SC have roped in forward Henry Kisekka for the remainder of the season |url=https://twitter.com/MohammedanSC/status/1511649155365498880 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407025440/https://twitter.com/mohammedansc/status/1511649155365498880 |archive-date=7 April 2022 |access-date=7 April 2022 |website=Twitter}}</ref> Nga 30 Ogwokuna, yateeba ggoolo ye esooka mu ''Black Panthers'' nga battunka ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . Mu bwakapiteeni bwa [[:en:Nikola_Stojanović_(footballer,_born_1995)|Nikola Stojanović]], ttiimu ye omulundi gwe ogwasooka, yadduka ku ngule ya liigi y’eggwanga eyasooka mu [[:en:2021–22_I-League|sizoni ya 2021–22 I-League]], kyokka n’emalira mu kyakubiri oluvannyuma lw’okukubwa [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ggoolo 2-1 ku nkomerero.<ref>{{Cite web |last=TEAM SPORTSTAR |first=21:22 IST |date=14 May 2022 |title=Gokulam Kerala 2-1 Mohammedan SC Highlights: GKFC becomes 1st club in 15 years to defend the I-League |url=https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514160659/https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-date=14 May 2022 |access-date=14 May 2022 |website=sportstar.thehindu.com |publisher=[[Sportstar]]}}</ref>
=== Aizawl ===
Nga 21 Ogwomwenda, nga sizoni ya I-League ya 2022–23 tennatandika, [[:en:Aizawl_FC|Aizawl]] yalangiridde okugula Kisekka.<ref>https://web.archive.org/web/20220922055910/https://mobile.twitter.com/AizawlFC/status/1572606858107686912</ref> Yasooka mu kiraabu eno nga 15 November ne [[:en:TRAU_FC|TRAU]] mu maliri ga ggoolo 1-1.<ref>{{Cite web |last=Media Team |first=AIFF |date=15 November 2022 |title=Aizawl, TRAU share spoils |url=https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115162525/https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-date=15 November 2022 |access-date=17 November 2022 |website=i-league.org |publisher=Hero [[I-League]]}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 November 2022 |title=Aizawl TRAU share spoils 10-man Rajasthan prevail over Churchill Brothers |url=https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119074346/https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-date=19 November 2022 |access-date=19 November 2022 |website=theweek.in |publisher=The Week |agency=[[Press Trust of India]]}}</ref>
=== Kashmir entuufu ===
Mu gwokubiri gwa 2024, Kisekka yeegatta ku kiraabu endala eya I-League [[:en:Real_Kashmir_FC|Real Kashmir]] .<ref>{{Cite web |title=2023–24 I-League Stats (Player profile) — Henry Kisekka — Real Kashmir FC |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219112343/https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-date=19 February 2024 |access-date=19 February 2024 |website=espn.in |publisher=[[ESPN]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |Cup
! colspan="2" |Continental
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="1" |[[:en:Hòa_Phát_Hà_Nội_FC|Hòa Phát Hà Nội]]
|[[:en:2011_V-League|2011]]
| rowspan="1" |[[:en:V.League_1|V.League 1]]
|25
|8
|0
|0
| colspan="2" |—
|25
|8
|-
| rowspan="3" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]]
| rowspan="1" |[[:en:V._League_2|V. League 2]]
|?
|11
|0
|0
| colspan="2" |—
|?
|11
|-
|[[:en:2013_V-League|2013]]
| rowspan="1" |V.League 1
|20
|7
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|7
|-
! colspan="2" |Dong Nai total
!?
!18
!0
!0
!0
!0
!?
!18
|-
| rowspan="3" |[[:en:Quang_Nam_FC|Quang Nam]]
|[[:en:2014_V.League_1|2014]]
| rowspan="2" |V.League 1
|19
|9
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|9
|-
|[[:en:2015_V.League_1|2015]]
|11
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|1
|-
! colspan="2" |Quang Nam total
!30
!10
!0
!0
!0
!0
!30
!10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2016_V.League_1|2015]]
| rowspan="4" |V.League 1
|14
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|14
|6
|-
| rowspan="1" |[[:en:Becamex_Binh_Duong_FC|Binh Duong]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|1
|0
|0
|0
|6[a]
|0
|7
|0
|-
| rowspan="1" |[[:en:Long_An_FC|Long An]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|9
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|9
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Can_Tho_FC|Can Tho]]
|[[:en:2017_V.League_1|2017]]
|15
|3
|0
|0
| colspan="2" |—
|15
|3
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2017–18_I-League|2017–18]]
| rowspan="6" |I-League
|7
|4
|2[b]
|3
| colspan="2" |—
|9
|7
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]]
|[[:en:2018–19_Mohun_Bagan_AC_season|2018–19]]
|19
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2019–20_I-League|2019–20]]
|15
|5
|7[c][d]
|5
| colspan="2" |—
|22
|10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]]
|[[:en:2021–22_I-League|2021–22]]
|1
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|1
|1
|-
| rowspan="1" |[[:en:Aizawl_FC|Aizawl]]
|[[:en:2022–23_I-League|2022–23]]
|20
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|6
|-
! colspan="3" |Career total
!176
!71
!9
!8
!6
!0
!191
!79
|}
Okulabika mu AFC Champions Leage
Okulabika mu Super Cup
Okulabika mu Durand Cup
Okulabika mu Sheika Kamal International Club Cup
=== Mawanga magatte ===
{{updated|matches played till 12 December 2010}}<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>Nga emipiira we gyazannyirwa mpaka 12 ogwekkuminebiri 2010
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="1" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2010
| 3. 3.
| 2. 2.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 3. 3.
! 2. 2.
|}
=== Goolo z'ensi yonna ===
: ''Obukodyo n'ebyava mu kulonda Uganda bye yasoose''
{| class="wikitable" style="font-size:"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Cap
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
! Ref.
|-
| 1. 1. .
| 29 Ogwekkuminoogumu 2010
| [[:en:Dar_es_Salaam|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa, Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 1. 1.
| Ethiopia
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=29 November 2010 |title=Ethiopia 1–2 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211119001909/https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=19 November 2021 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|-
| 2. 2. .
| 12 Ogwekkuminebiri
2010
| [[:en:National_Stadium_(Tanzania)|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa]], [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 3. 3.
| Ethiopia
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 4–3
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=12 December 2010 |title=Ethiopia 3–4 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190831131059/https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=31 August 2019 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|}
== Ebitiibwa ==
'''Mohun Bagan'''
* [[:en:Calcutta_Football_League|Calcutta Football League: 2018–19]]<ref>{{Cite web |title=Mohun Bagan Win Calcutta Football League After Eight Years |url=https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226111051/https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |archive-date=26 December 2019 |access-date=15 September 2018 |website=sports.ndtv.com}}</ref>
'''Gokulam Kerala'''
* [[:en:2019_Durand_Cup|Ekikopo kya Durand : 2019]] <ref>{{Cite web |title=Durand Cup: Gokulam Kerala beats Mohun Bagan 2-1 to win title |url=https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190827073901/https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |archive-date=27 August 2019 |access-date=27 August 2019}}</ref>
'''Mohammedan Ebyemizannyo'''
* [[:en:I-League|Omuwanguzi wa I-League : 2021–22]] <ref>{{Cite web |last=Guha |first=Sayantan |date=14 May 2022 |title=Brilliant Gokulam Kerala FC edge past Mohammedan SC to win historic consecutive I-League titles |url=https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515124228/https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-date=15 May 2022 |access-date=15 May 2022 |website=www.sportskeeda.com |publisher=Sportskeeda}}</ref>
== Ebijjulizibwa ==
== Ebisingawo okusoma ==
* {{Cite web |last=Datt |first=Anil |date=19 January 2020 |title=Punjab to take on Gokulam Kerala |url=https://www.tribuneindia.com/news/punjab-fc-aims-to-score-3-points-in-match-against-gokulam-kerala-28931 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709092846/https://www.tribuneindia.com/news/ludhiana/punjab-to-take-on-gokulam-kerala-28931 |archive-date=9 July 2023 |access-date=9 February 2020 |website=tribuneindia.com |publisher=Tribune India News Service |language=en}}
== Emigattabantu egyebweru ==
* Henry Kisekka at National-Football-Teams.com
* Henry Kisekka at Soccerway
* Henry Kisekka on X
* [https://www.flashscore.in/player/kisekka-henry/WbIntdIm/ Henry Kisekka] at Flashscore
* Henry Kisekka at Global Sports Archive
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tg3ywzufwut3t3anluxc66rqmeqp4pl
55814
55661
2026-06-19T06:59:46Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu kiwandiiko n'empandiika y'Oluganda
55814
wikitext
text/x-wiki
'''Henry Kisekka''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomunaana1989) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu [[Yuganda|Uganda]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Yatwalibwa ng’eky’obugagga ekikulu eri layini ya [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai]] ey’okulumba mu [[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]],<ref name="dnrtv.org.vn" /> yateeba ggoolo 11, n’ayamba ttiimu ye okutuuka ku ntikko.<ref name="dnrtv.org.vn" /> Nga wayiseewo ekiseera kitono, yafuna omulanga okulinnya ku ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga beetegekera [[:en:2014_FIFA_World_Cup_qualification_(CAF)|lawundi z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2014]] .<ref name="dnrtv.org.vn">This reference is used 3 times on this page.</ref><ref name="nld">{{Cite web |date=24 May 2013 |title=Lên tuyển Uganda nhờ đá hay ở V-League |url=http://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180213021738/https://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |archive-date=13 February 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=nld.com.vn}}</ref>
[[:en:Binh_Duong_F.C.|Binh Duong FC]] yasazaamu endagaano ya Henry Kisekka mu 2016.<ref name="motthegioi">{{Cite web |title=B.Bình Dương thanh lý hợp đồng với Henry Kisekka và Han Seung Yeop - Một Thế Giới |url=http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180317165341/http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |archive-date=17 March 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=motthegioi.vn}}</ref>
=== Quang Nam ===
Okumala lawundi mukaaga, teyateeba ggoolo wabula lawundi 9 we yatuukira ng’akubye ggoolo 4, ekyamufuula ow’omunaana mu kuteeba ggoolo mu [[:en:V.League_(Vietnam)|V.League]] mu kiseera ekyo. Kino kyamuwa amaanyi okuteeba endala ttaano, n’ayongera ku ggoolo 9 [[:en:2014_V.League_1|sizoni]] we yaggweerako . <ref name="baoquangnam">{{Cite web |title=Kisekka Henry: không còn là "chân gỗ"! - Báo Quảng Nam Online |url=http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916183449/http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |archive-date=16 September 2017 |access-date=2017-07-25 |publisher=baoquangnam.vn}}</ref>
Yateeba ggoolo emu yokka mu [[:en:Quang_Nam_F.C.|Quang Nam]] mu [[:en:2015_V.League_1|2015]], obusaanyi bwe mu maaso ga ggoolo bwamuwaliriza okudda mu [[Yuganda|Uganda]] ng’anoonya kiraabu. <ref name="baodongnai.com">{{Cite web |title=Henry quay về Đồng Nai? - Báo Đồng Nai điện tử |url=http://www.baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150722112533/http://baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |archive-date=22 July 2015 |access-date=2017-07-25 |publisher=baodongnai.com.vn}}</ref> Ekimu ku by’asobola okuzannya ye [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai FC]] <ref name="baodongnai.com" /> gye yakyusa mu gwomukaaga 2015.
=== Gokulam Kerala ===
Mu gwokubiri gwa 2018, Kisekka yeegatta ku kiraabu [[:en:I-League|ya I-League]] [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ng’adda mu bigere by’Omunigeria [[:en:Odafa_Onyeka_Okolie|Odafa Okolie]], okutuusa sizoni lwe yaggwaako. <ref>"Exclusive: Gokulam Kerala boost squad with another Ugandan". ''khelnow.com''. 31 January 2018. Archived from the original on 25 March 2022. Retrieved 15 February 2018.</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2019 |title=9 Keralites in Gokulam Kerala FC squad for Durand Cup |url=https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190815180958/https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |archive-date=15 August 2019 |access-date=26 August 2019 |website=english.mathrubhumi.com |publisher=Mathrubhumi}}</ref> Nga 4 Ogwokubiri, yasooka mu ttiimu eno mu kukubwa ggoolo 1-0 ku bugenyi, ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . <ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=I-League: Kallon's strike helps Neroca beat Gokulam Kerala 1-0, go top of the table |url=https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=scroll.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=NEROCA 1 – 0 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu mupiira ogwaddako oluvannyuma lw'ennaku nnya, mu ddakiika ey'e 90 n'alungamya ttiimu ye okutuuka ku buwanguzi ku [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=I-League 2017-18: Mohun Bagan 1-2 Gokulam Kerala - Kisseka strike seals Malabarian masterclass over Mariners |url=https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Mohun Bagan 1 – 2 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba volley eyawuniikiriza oluvannyuma lw’okukwata kwe okw’amagezi munda mu bbokisi okumuwa obudde n’ekifo okukuba.
Nga 15 ogwokusatu, Kisekka yateeba ggoolo ya buwale ku [[:en:NorthEast_United_FC|NorthEast United]] mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Qualification_round|luzannya olw’okusunsulamu]] mu [[:en:Super_Cup_(India)|Super Cup]], mu buwanguzi bwa ggoolo 2-0 era n’ayamba ttiimu ye okuyingira [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi ya 16]] .<ref>{{Cite web |date=15 March 2018 |title=Super Cup 2018: Henry Kisekka's twin strikes send Gokulam Kerala through |url=https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref> Nga 1 Ogwokuna , yaddamu okuteeba mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi]] eyaddako kyokka mu nsonga eyafiirwa nga ggoolo eyabadde ekeeredde n’essaako akabonero ku buwanguzi obw’ekitalo eri [[:en:Bengaluru_FC|Bengaluru]] n’ekuba [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] okuva mu mpaka.<ref>{{Cite web |date=1 April 2018 |title=Super Cup 2018: Bengaluru FC 2-1 Gokulam Kerala - Miku bails out Bengaluru |url=https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref>
Kisekka yamaliriza sizoni eno n'ateeba ggoolo,musanvu mu mupiira mwenda.mu mpaka zonna .Ebbanga lye yamala mu kiseera ekitono mu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Bamalabarians]] lyabadde lya ssanyu eri abawagizi n’okutendereza. Yakwatagana bulungi ne [[:en:Mahmood_Al-Ajmi|Mahmood Al-Ajmi]] ne munnansi munne [[Musa Mudde]] okuwa ggoolo ku silhouette y’okulumba eyalabise ng’etta sizoni yonna.
=== Mohun Bagan ===
Mu Gwomusanvu wa 2018, Kisekka yakyusa n’agenda mu kiraabu munne eya liigi [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2018 |title=Mohun Bagan rope in Gokulam Kerala striker Henry Kisekka |url=https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mukherjee |first=Soham |date=28 August 2018 |title=CFL 2018: Mohun Bagan face stern test against Aryan before Kolkata Derby |url=https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209110749/https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-date=9 December 2023 |access-date=9 December 2023 |website=Goal.com}}</ref> Nga 27 Ogwekkumi, yazannya omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu eno mu maliri1-1 n'eyali kiraabu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] . Yateebye ku mupiira gwe ogwasoose oluvannyumalw'okukuba omumu mupiira ogwaguddewo.<ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan and Gokulam Kerala share the spoils in season opener |url=https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=Gokulam Kerala 1 – 1 Mohun Bagan |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref>
Mu gwokusatu gwa 2019, Kisekka yayimbulwa okuva mu [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] oluvannyuma lw’okufuna sizoni gye yeerabira era kiraabu eno yafuna [[:en:2018–19_I-League|sizoni ya liigi]] esinga obubi mu myaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan to part ways with Henry Kisekka and Omar Elhusseiny |url=https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141434/https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2019 |title=Indian Football 2018/19 Season Review: Mohun Bagan |url=https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807075214/https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |archive-date=7 August 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
=== Gokulam Kerala ===
Mu Gwomusanvu wa 2019, Kisekka yakola endagaano n’eyali kiraabu ye eya [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] oluvannyuma lw’okumala omwaka mulamba mu [[:en:Kolkata|Kolkata]] ne [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=2 July 2019 |title=Indian Football Transfers: Gokulam Kerala front runners to sign Mohun Bagan's Henry Kisekka |url=https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=sportskeeda.com}}</ref> Nga 8 Ogwomunaana, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka mu sizoni eno mu buwanguzi obw'amaanyi bwe yawangula [[:en:Mohun_Bagan_AC|Chennaiyin B]] ggoolo 4-0 mu [[:en:2019_Durand_Cup|Durand Cup]] .<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Durand Cup: Chennaiyin FC B Suffer Heavy Defeat Against Gokulam Kerala |url=https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=outlookindia.com}}</ref>
Yakola kinene nnyo mu kukola omukwano ogw'amaanyi ne ssita [[:en:Marcus_Joseph|Marcus Joseph . Gokulam Kerala]] yagenda mu maaso n’ekwata [[:en:2019_Durand_Cup|ekikopo kya Durand]] n’oluvannyuma n’agoberera [[:en:2019_Sheikh_Kamal_International_Club_Cup#Knockout_stage|n’amalira ku semi]] mu mpaka za [[:en:Sheikh_Kamal_International_Club_Cup|Sheikh Kamal International Club Cup]] e [[:en:Bangladesh|Bangladesh]], gye yateebye ggoolo nnya mu mipiira egy’enkanankana. <ref>{{Cite web |date=24 August 2019 |title=Durand Cup 2019: Marcus Joseph brace downs Mohun Bagan, lands Gokulam Kerala title |url=https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174158/https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 October 2019 |title=Sheikh Kamal Cup semifinals: Gokulam goes down in five-goal thriller |url=https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123150452/https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |archive-date=23 January 2021 |access-date=18 June 2022 |website=sportstar.thehindu.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 November 2019 |title=Henry Kisekka: It was very important for us to win the Durand Cup |url=https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Nga 30 Ogwekkuminoogumu, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka [[:en:2019–20_I-League|mu I-League]] ng’adda ku [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] mu buwanguzi bwa [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] ggoolo 2-1 .<ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam stun NEROCA FC in opener |url=https://www.gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191206010302/http://gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |archive-date=6 December 2019 |access-date=18 June 2022 |website=gokulamkeralafc.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam Kerala 2 – 1 NEROCA |url=https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ttaano mu [[:en:2019–20_I-League|sizoni ya liigi]] eyayimirizibwa wakati olw'ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic_in_India|kya COVID-19 mu Buyindi]] .
=== Mohammedan ===
Nga 6 Ogwokuna 2022, kyalangirirwa nti kiraabu ya [[:en:I-League|I-League]] [[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]] emalirizza okugula Kisekka okuva mu ttiimu ya wano e Kolkata eya [[:en:Bhawanipore_FC|Bhawanipore]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2022 |title=The green-maroon trembling striker is now in Mohammedan! |url=https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220406135711/https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-date=6 April 2022 |access-date=6 April 2022 |website=bengali.indianexpress.com}}</ref><ref name="twitter.com">{{Cite web |date=6 April 2022 |title=Mohammedan SC have roped in forward Henry Kisekka for the remainder of the season |url=https://twitter.com/MohammedanSC/status/1511649155365498880 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407025440/https://twitter.com/mohammedansc/status/1511649155365498880 |archive-date=7 April 2022 |access-date=7 April 2022 |website=Twitter}}</ref> Nga 30 Ogwokuna, yateeba ggoolo ye esooka mu ''Black Panthers'' nga battunka ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . Mu bwakapiteeni bwa [[:en:Nikola_Stojanović_(footballer,_born_1995)|Nikola Stojanović]], ttiimu ye omulundi gwe ogwasooka, yadduka ku ngule ya liigi y’eggwanga eyasooka mu [[:en:2021–22_I-League|sizoni ya 2021–22 I-League]], kyokka n’emalira mu kyakubiri oluvannyuma lw’okukubwa [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ggoolo 2-1 ku nkomerero.<ref>{{Cite web |last=TEAM SPORTSTAR |first=21:22 IST |date=14 May 2022 |title=Gokulam Kerala 2-1 Mohammedan SC Highlights: GKFC becomes 1st club in 15 years to defend the I-League |url=https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514160659/https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-date=14 May 2022 |access-date=14 May 2022 |website=sportstar.thehindu.com |publisher=[[Sportstar]]}}</ref>
=== Aizawl ===
Nga 21 Ogwomwenda, nga sizoni ya I-League ya 2022–23 tennatandika, [[:en:Aizawl_FC|Aizawl]] yalangiridde okugula Kisekka.<ref>https://web.archive.org/web/20220922055910/https://mobile.twitter.com/AizawlFC/status/1572606858107686912</ref> Yasooka mu kiraabu eno nga 15 November ne [[:en:TRAU_FC|TRAU]] mu maliri ga ggoolo 1-1.<ref>{{Cite web |last=Media Team |first=AIFF |date=15 November 2022 |title=Aizawl, TRAU share spoils |url=https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115162525/https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-date=15 November 2022 |access-date=17 November 2022 |website=i-league.org |publisher=Hero [[I-League]]}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 November 2022 |title=Aizawl TRAU share spoils 10-man Rajasthan prevail over Churchill Brothers |url=https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119074346/https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-date=19 November 2022 |access-date=19 November 2022 |website=theweek.in |publisher=The Week |agency=[[Press Trust of India]]}}</ref>
=== Real Kashmir ===
Mu gwokubiri gwa 2024, Kisekka yeegatta ku kiraabu endala eya I-League [[:en:Real_Kashmir_FC|Real Kashmir]] .<ref>{{Cite web |title=2023–24 I-League Stats (Player profile) — Henry Kisekka — Real Kashmir FC |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219112343/https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-date=19 February 2024 |access-date=19 February 2024 |website=espn.in |publisher=[[ESPN]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
''Nga bwekyali nga 11 Ogwokusatu 2023''<ref>[https://int.soccerway.com/players/henry-kiseka/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |Cup
! colspan="2" |Continental
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="1" |[[:en:Hòa_Phát_Hà_Nội_FC|Hòa Phát Hà Nội]]
|[[:en:2011_V-League|2011]]
| rowspan="1" |[[:en:V.League_1|V.League 1]]
|25
|8
|0
|0
| colspan="2" |—
|25
|8
|-
| rowspan="3" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]]
| rowspan="1" |[[:en:V._League_2|V. League 2]]
|?
|11
|0
|0
| colspan="2" |—
|?
|11
|-
|[[:en:2013_V-League|2013]]
| rowspan="1" |V.League 1
|20
|7
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|7
|-
! colspan="2" |Dong Nai total
!?
!18
!0
!0
!0
!0
!?
!18
|-
| rowspan="3" |[[:en:Quang_Nam_FC|Quang Nam]]
|[[:en:2014_V.League_1|2014]]
| rowspan="2" |V.League 1
|19
|9
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|9
|-
|[[:en:2015_V.League_1|2015]]
|11
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|1
|-
! colspan="2" |Quang Nam total
!30
!10
!0
!0
!0
!0
!30
!10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2016_V.League_1|2015]]
| rowspan="4" |V.League 1
|14
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|14
|6
|-
| rowspan="1" |[[:en:Becamex_Binh_Duong_FC|Binh Duong]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|1
|0
|0
|0
|6[a]
|0
|7
|0
|-
| rowspan="1" |[[:en:Long_An_FC|Long An]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|9
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|9
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Can_Tho_FC|Can Tho]]
|[[:en:2017_V.League_1|2017]]
|15
|3
|0
|0
| colspan="2" |—
|15
|3
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2017–18_I-League|2017–18]]
| rowspan="6" |I-League
|7
|4
|2[b]
|3
| colspan="2" |—
|9
|7
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]]
|[[:en:2018–19_Mohun_Bagan_AC_season|2018–19]]
|19
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2019–20_I-League|2019–20]]
|15
|5
|7[c][d]
|5
| colspan="2" |—
|22
|10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]]
|[[:en:2021–22_I-League|2021–22]]
|1
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|1
|1
|-
| rowspan="1" |[[:en:Aizawl_FC|Aizawl]]
|[[:en:2022–23_I-League|2022–23]]
|20
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|6
|-
! colspan="3" |Career total
!176
!71
!9
!8
!6
!0
!191
!79
|}
Okulabika mu AFC Champions Leage
Okulabika mu Super Cup
Okulabika mu Durand Cup
Okulabika mu Sheika Kamal International Club Cup
=== Ensi yonna ===
''Nga emipiira we gyazannyirwa mpaka 12 Ogwekkuminebiri 2010''<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="1" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2010
| 3
| 2
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 3
! 2
|}
=== Goolo z'ensi yonna ===
{| class="wikitable" style="font-size:"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Cap
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
! Ref.
|-
| 1.
| 29 Ogwekkuminoogumu 2010
| [[:en:Dar_es_Salaam|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa, Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 1.
| Ethiopia
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=29 November 2010 |title=Ethiopia 1–2 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211119001909/https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=19 November 2021 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|-
| 2.
| 12 Ogwekkuminebiri
2010
| [[:en:National_Stadium_(Tanzania)|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa]], [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 3.
| Ethiopia
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 4–3
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=12 December 2010 |title=Ethiopia 3–4 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190831131059/https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=31 August 2019 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|}
== Ebitiibwa ==
'''Mohun Bagan'''
* [[Calcutta Football League|Liigi y'omupiira eya Calcutta]]: [[2018–19]]<ref>{{Cite web |title=Mohun Bagan Win Calcutta Football League After Eight Years |url=https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226111051/https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |archive-date=26 December 2019 |access-date=15 September 2018 |website=sports.ndtv.com}}</ref>
'''Gokulam Kerala'''
* [[Durand Cup|Ekikopo kya Durand]]: [[2019]] <ref>{{Cite web |title=Durand Cup: Gokulam Kerala beats Mohun Bagan 2-1 to win title |url=https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190827073901/https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |archive-date=27 August 2019 |access-date=27 August 2019}}</ref>
'''Mohammedan Sporting'''
* Eyaddirira eyasinga mu [[I-League]]: [[2021–22]] <ref>{{Cite web |last=Guha |first=Sayantan |date=14 May 2022 |title=Brilliant Gokulam Kerala FC edge past Mohammedan SC to win historic consecutive I-League titles |url=https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515124228/https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-date=15 May 2022 |access-date=15 May 2022 |website=www.sportskeeda.com |publisher=Sportskeeda}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Okusoma ebisingawo ==
* {{Cite web |last=Datt |first=Anil |date=19 January 2020 |title=Punjab to take on Gokulam Kerala |url=https://www.tribuneindia.com/news/punjab-fc-aims-to-score-3-points-in-match-against-gokulam-kerala-28931 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709092846/https://www.tribuneindia.com/news/ludhiana/punjab-to-take-on-gokulam-kerala-28931 |archive-date=9 July 2023 |access-date=9 February 2020 |website=tribuneindia.com |publisher=Tribune India News Service |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/41000.html Henry Kisekka] at National-Football-Teams.com
* [https://int.soccerway.com/players/-/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway
* [https://x.com/kisekkaofficial Henry Kisekka] on X
* [https://www.flashscore.in/player/kisekka-henry/WbIntdIm/ Henry Kisekka] at Flashscore
* [https://globalsportsarchive.com/en/soccer/athlete/henry-kisekka/82085 Henry Kisekka] at Global Sports Archive
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
d5cz8nhiy0zgvrkcuttdcundlk9r0b9
55815
55814
2026-06-19T07:00:11Z
Solomon Suubi
6901
added [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
55815
wikitext
text/x-wiki
'''Henry Kisekka''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomunaana1989) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu [[Yuganda|Uganda]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Yatwalibwa ng’eky’obugagga ekikulu eri layini ya [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai]] ey’okulumba mu [[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]],<ref name="dnrtv.org.vn" /> yateeba ggoolo 11, n’ayamba ttiimu ye okutuuka ku ntikko.<ref name="dnrtv.org.vn" /> Nga wayiseewo ekiseera kitono, yafuna omulanga okulinnya ku ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga beetegekera [[:en:2014_FIFA_World_Cup_qualification_(CAF)|lawundi z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2014]] .<ref name="dnrtv.org.vn">This reference is used 3 times on this page.</ref><ref name="nld">{{Cite web |date=24 May 2013 |title=Lên tuyển Uganda nhờ đá hay ở V-League |url=http://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180213021738/https://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |archive-date=13 February 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=nld.com.vn}}</ref>
[[:en:Binh_Duong_F.C.|Binh Duong FC]] yasazaamu endagaano ya Henry Kisekka mu 2016.<ref name="motthegioi">{{Cite web |title=B.Bình Dương thanh lý hợp đồng với Henry Kisekka và Han Seung Yeop - Một Thế Giới |url=http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180317165341/http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |archive-date=17 March 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=motthegioi.vn}}</ref>
=== Quang Nam ===
Okumala lawundi mukaaga, teyateeba ggoolo wabula lawundi 9 we yatuukira ng’akubye ggoolo 4, ekyamufuula ow’omunaana mu kuteeba ggoolo mu [[:en:V.League_(Vietnam)|V.League]] mu kiseera ekyo. Kino kyamuwa amaanyi okuteeba endala ttaano, n’ayongera ku ggoolo 9 [[:en:2014_V.League_1|sizoni]] we yaggweerako . <ref name="baoquangnam">{{Cite web |title=Kisekka Henry: không còn là "chân gỗ"! - Báo Quảng Nam Online |url=http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916183449/http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |archive-date=16 September 2017 |access-date=2017-07-25 |publisher=baoquangnam.vn}}</ref>
Yateeba ggoolo emu yokka mu [[:en:Quang_Nam_F.C.|Quang Nam]] mu [[:en:2015_V.League_1|2015]], obusaanyi bwe mu maaso ga ggoolo bwamuwaliriza okudda mu [[Yuganda|Uganda]] ng’anoonya kiraabu. <ref name="baodongnai.com">{{Cite web |title=Henry quay về Đồng Nai? - Báo Đồng Nai điện tử |url=http://www.baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150722112533/http://baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |archive-date=22 July 2015 |access-date=2017-07-25 |publisher=baodongnai.com.vn}}</ref> Ekimu ku by’asobola okuzannya ye [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai FC]] <ref name="baodongnai.com" /> gye yakyusa mu gwomukaaga 2015.
=== Gokulam Kerala ===
Mu gwokubiri gwa 2018, Kisekka yeegatta ku kiraabu [[:en:I-League|ya I-League]] [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ng’adda mu bigere by’Omunigeria [[:en:Odafa_Onyeka_Okolie|Odafa Okolie]], okutuusa sizoni lwe yaggwaako. <ref>"Exclusive: Gokulam Kerala boost squad with another Ugandan". ''khelnow.com''. 31 January 2018. Archived from the original on 25 March 2022. Retrieved 15 February 2018.</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2019 |title=9 Keralites in Gokulam Kerala FC squad for Durand Cup |url=https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190815180958/https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |archive-date=15 August 2019 |access-date=26 August 2019 |website=english.mathrubhumi.com |publisher=Mathrubhumi}}</ref> Nga 4 Ogwokubiri, yasooka mu ttiimu eno mu kukubwa ggoolo 1-0 ku bugenyi, ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . <ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=I-League: Kallon's strike helps Neroca beat Gokulam Kerala 1-0, go top of the table |url=https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=scroll.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=NEROCA 1 – 0 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu mupiira ogwaddako oluvannyuma lw'ennaku nnya, mu ddakiika ey'e 90 n'alungamya ttiimu ye okutuuka ku buwanguzi ku [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=I-League 2017-18: Mohun Bagan 1-2 Gokulam Kerala - Kisseka strike seals Malabarian masterclass over Mariners |url=https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Mohun Bagan 1 – 2 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba volley eyawuniikiriza oluvannyuma lw’okukwata kwe okw’amagezi munda mu bbokisi okumuwa obudde n’ekifo okukuba.
Nga 15 ogwokusatu, Kisekka yateeba ggoolo ya buwale ku [[:en:NorthEast_United_FC|NorthEast United]] mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Qualification_round|luzannya olw’okusunsulamu]] mu [[:en:Super_Cup_(India)|Super Cup]], mu buwanguzi bwa ggoolo 2-0 era n’ayamba ttiimu ye okuyingira [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi ya 16]] .<ref>{{Cite web |date=15 March 2018 |title=Super Cup 2018: Henry Kisekka's twin strikes send Gokulam Kerala through |url=https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref> Nga 1 Ogwokuna , yaddamu okuteeba mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi]] eyaddako kyokka mu nsonga eyafiirwa nga ggoolo eyabadde ekeeredde n’essaako akabonero ku buwanguzi obw’ekitalo eri [[:en:Bengaluru_FC|Bengaluru]] n’ekuba [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] okuva mu mpaka.<ref>{{Cite web |date=1 April 2018 |title=Super Cup 2018: Bengaluru FC 2-1 Gokulam Kerala - Miku bails out Bengaluru |url=https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref>
Kisekka yamaliriza sizoni eno n'ateeba ggoolo,musanvu mu mupiira mwenda.mu mpaka zonna .Ebbanga lye yamala mu kiseera ekitono mu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Bamalabarians]] lyabadde lya ssanyu eri abawagizi n’okutendereza. Yakwatagana bulungi ne [[:en:Mahmood_Al-Ajmi|Mahmood Al-Ajmi]] ne munnansi munne [[Musa Mudde]] okuwa ggoolo ku silhouette y’okulumba eyalabise ng’etta sizoni yonna.
=== Mohun Bagan ===
Mu Gwomusanvu wa 2018, Kisekka yakyusa n’agenda mu kiraabu munne eya liigi [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2018 |title=Mohun Bagan rope in Gokulam Kerala striker Henry Kisekka |url=https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mukherjee |first=Soham |date=28 August 2018 |title=CFL 2018: Mohun Bagan face stern test against Aryan before Kolkata Derby |url=https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209110749/https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-date=9 December 2023 |access-date=9 December 2023 |website=Goal.com}}</ref> Nga 27 Ogwekkumi, yazannya omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu eno mu maliri1-1 n'eyali kiraabu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] . Yateebye ku mupiira gwe ogwasoose oluvannyumalw'okukuba omumu mupiira ogwaguddewo.<ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan and Gokulam Kerala share the spoils in season opener |url=https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=Gokulam Kerala 1 – 1 Mohun Bagan |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref>
Mu gwokusatu gwa 2019, Kisekka yayimbulwa okuva mu [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] oluvannyuma lw’okufuna sizoni gye yeerabira era kiraabu eno yafuna [[:en:2018–19_I-League|sizoni ya liigi]] esinga obubi mu myaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan to part ways with Henry Kisekka and Omar Elhusseiny |url=https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141434/https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2019 |title=Indian Football 2018/19 Season Review: Mohun Bagan |url=https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807075214/https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |archive-date=7 August 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
=== Gokulam Kerala ===
Mu Gwomusanvu wa 2019, Kisekka yakola endagaano n’eyali kiraabu ye eya [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] oluvannyuma lw’okumala omwaka mulamba mu [[:en:Kolkata|Kolkata]] ne [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=2 July 2019 |title=Indian Football Transfers: Gokulam Kerala front runners to sign Mohun Bagan's Henry Kisekka |url=https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=sportskeeda.com}}</ref> Nga 8 Ogwomunaana, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka mu sizoni eno mu buwanguzi obw'amaanyi bwe yawangula [[:en:Mohun_Bagan_AC|Chennaiyin B]] ggoolo 4-0 mu [[:en:2019_Durand_Cup|Durand Cup]] .<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Durand Cup: Chennaiyin FC B Suffer Heavy Defeat Against Gokulam Kerala |url=https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=outlookindia.com}}</ref>
Yakola kinene nnyo mu kukola omukwano ogw'amaanyi ne ssita [[:en:Marcus_Joseph|Marcus Joseph . Gokulam Kerala]] yagenda mu maaso n’ekwata [[:en:2019_Durand_Cup|ekikopo kya Durand]] n’oluvannyuma n’agoberera [[:en:2019_Sheikh_Kamal_International_Club_Cup#Knockout_stage|n’amalira ku semi]] mu mpaka za [[:en:Sheikh_Kamal_International_Club_Cup|Sheikh Kamal International Club Cup]] e [[:en:Bangladesh|Bangladesh]], gye yateebye ggoolo nnya mu mipiira egy’enkanankana. <ref>{{Cite web |date=24 August 2019 |title=Durand Cup 2019: Marcus Joseph brace downs Mohun Bagan, lands Gokulam Kerala title |url=https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174158/https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 October 2019 |title=Sheikh Kamal Cup semifinals: Gokulam goes down in five-goal thriller |url=https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123150452/https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |archive-date=23 January 2021 |access-date=18 June 2022 |website=sportstar.thehindu.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 November 2019 |title=Henry Kisekka: It was very important for us to win the Durand Cup |url=https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Nga 30 Ogwekkuminoogumu, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka [[:en:2019–20_I-League|mu I-League]] ng’adda ku [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] mu buwanguzi bwa [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] ggoolo 2-1 .<ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam stun NEROCA FC in opener |url=https://www.gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191206010302/http://gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |archive-date=6 December 2019 |access-date=18 June 2022 |website=gokulamkeralafc.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam Kerala 2 – 1 NEROCA |url=https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ttaano mu [[:en:2019–20_I-League|sizoni ya liigi]] eyayimirizibwa wakati olw'ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic_in_India|kya COVID-19 mu Buyindi]] .
=== Mohammedan ===
Nga 6 Ogwokuna 2022, kyalangirirwa nti kiraabu ya [[:en:I-League|I-League]] [[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]] emalirizza okugula Kisekka okuva mu ttiimu ya wano e Kolkata eya [[:en:Bhawanipore_FC|Bhawanipore]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2022 |title=The green-maroon trembling striker is now in Mohammedan! |url=https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220406135711/https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-date=6 April 2022 |access-date=6 April 2022 |website=bengali.indianexpress.com}}</ref><ref name="twitter.com">{{Cite web |date=6 April 2022 |title=Mohammedan SC have roped in forward Henry Kisekka for the remainder of the season |url=https://twitter.com/MohammedanSC/status/1511649155365498880 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407025440/https://twitter.com/mohammedansc/status/1511649155365498880 |archive-date=7 April 2022 |access-date=7 April 2022 |website=Twitter}}</ref> Nga 30 Ogwokuna, yateeba ggoolo ye esooka mu ''Black Panthers'' nga battunka ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . Mu bwakapiteeni bwa [[:en:Nikola_Stojanović_(footballer,_born_1995)|Nikola Stojanović]], ttiimu ye omulundi gwe ogwasooka, yadduka ku ngule ya liigi y’eggwanga eyasooka mu [[:en:2021–22_I-League|sizoni ya 2021–22 I-League]], kyokka n’emalira mu kyakubiri oluvannyuma lw’okukubwa [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ggoolo 2-1 ku nkomerero.<ref>{{Cite web |last=TEAM SPORTSTAR |first=21:22 IST |date=14 May 2022 |title=Gokulam Kerala 2-1 Mohammedan SC Highlights: GKFC becomes 1st club in 15 years to defend the I-League |url=https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514160659/https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-date=14 May 2022 |access-date=14 May 2022 |website=sportstar.thehindu.com |publisher=[[Sportstar]]}}</ref>
=== Aizawl ===
Nga 21 Ogwomwenda, nga sizoni ya I-League ya 2022–23 tennatandika, [[:en:Aizawl_FC|Aizawl]] yalangiridde okugula Kisekka.<ref>https://web.archive.org/web/20220922055910/https://mobile.twitter.com/AizawlFC/status/1572606858107686912</ref> Yasooka mu kiraabu eno nga 15 November ne [[:en:TRAU_FC|TRAU]] mu maliri ga ggoolo 1-1.<ref>{{Cite web |last=Media Team |first=AIFF |date=15 November 2022 |title=Aizawl, TRAU share spoils |url=https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115162525/https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-date=15 November 2022 |access-date=17 November 2022 |website=i-league.org |publisher=Hero [[I-League]]}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 November 2022 |title=Aizawl TRAU share spoils 10-man Rajasthan prevail over Churchill Brothers |url=https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119074346/https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-date=19 November 2022 |access-date=19 November 2022 |website=theweek.in |publisher=The Week |agency=[[Press Trust of India]]}}</ref>
=== Real Kashmir ===
Mu gwokubiri gwa 2024, Kisekka yeegatta ku kiraabu endala eya I-League [[:en:Real_Kashmir_FC|Real Kashmir]] .<ref>{{Cite web |title=2023–24 I-League Stats (Player profile) — Henry Kisekka — Real Kashmir FC |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219112343/https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-date=19 February 2024 |access-date=19 February 2024 |website=espn.in |publisher=[[ESPN]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
''Nga bwekyali nga 11 Ogwokusatu 2023''<ref>[https://int.soccerway.com/players/henry-kiseka/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |Cup
! colspan="2" |Continental
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="1" |[[:en:Hòa_Phát_Hà_Nội_FC|Hòa Phát Hà Nội]]
|[[:en:2011_V-League|2011]]
| rowspan="1" |[[:en:V.League_1|V.League 1]]
|25
|8
|0
|0
| colspan="2" |—
|25
|8
|-
| rowspan="3" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]]
| rowspan="1" |[[:en:V._League_2|V. League 2]]
|?
|11
|0
|0
| colspan="2" |—
|?
|11
|-
|[[:en:2013_V-League|2013]]
| rowspan="1" |V.League 1
|20
|7
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|7
|-
! colspan="2" |Dong Nai total
!?
!18
!0
!0
!0
!0
!?
!18
|-
| rowspan="3" |[[:en:Quang_Nam_FC|Quang Nam]]
|[[:en:2014_V.League_1|2014]]
| rowspan="2" |V.League 1
|19
|9
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|9
|-
|[[:en:2015_V.League_1|2015]]
|11
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|1
|-
! colspan="2" |Quang Nam total
!30
!10
!0
!0
!0
!0
!30
!10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2016_V.League_1|2015]]
| rowspan="4" |V.League 1
|14
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|14
|6
|-
| rowspan="1" |[[:en:Becamex_Binh_Duong_FC|Binh Duong]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|1
|0
|0
|0
|6[a]
|0
|7
|0
|-
| rowspan="1" |[[:en:Long_An_FC|Long An]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|9
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|9
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Can_Tho_FC|Can Tho]]
|[[:en:2017_V.League_1|2017]]
|15
|3
|0
|0
| colspan="2" |—
|15
|3
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2017–18_I-League|2017–18]]
| rowspan="6" |I-League
|7
|4
|2[b]
|3
| colspan="2" |—
|9
|7
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]]
|[[:en:2018–19_Mohun_Bagan_AC_season|2018–19]]
|19
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2019–20_I-League|2019–20]]
|15
|5
|7[c][d]
|5
| colspan="2" |—
|22
|10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]]
|[[:en:2021–22_I-League|2021–22]]
|1
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|1
|1
|-
| rowspan="1" |[[:en:Aizawl_FC|Aizawl]]
|[[:en:2022–23_I-League|2022–23]]
|20
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|6
|-
! colspan="3" |Career total
!176
!71
!9
!8
!6
!0
!191
!79
|}
Okulabika mu AFC Champions Leage
Okulabika mu Super Cup
Okulabika mu Durand Cup
Okulabika mu Sheika Kamal International Club Cup
=== Ensi yonna ===
''Nga emipiira we gyazannyirwa mpaka 12 Ogwekkuminebiri 2010''<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="1" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2010
| 3
| 2
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 3
! 2
|}
=== Goolo z'ensi yonna ===
{| class="wikitable" style="font-size:"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Cap
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
! Ref.
|-
| 1.
| 29 Ogwekkuminoogumu 2010
| [[:en:Dar_es_Salaam|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa, Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 1.
| Ethiopia
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=29 November 2010 |title=Ethiopia 1–2 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211119001909/https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=19 November 2021 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|-
| 2.
| 12 Ogwekkuminebiri
2010
| [[:en:National_Stadium_(Tanzania)|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa]], [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 3.
| Ethiopia
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 4–3
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=12 December 2010 |title=Ethiopia 3–4 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190831131059/https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=31 August 2019 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|}
== Ebitiibwa ==
'''Mohun Bagan'''
* [[Calcutta Football League|Liigi y'omupiira eya Calcutta]]: [[2018–19]]<ref>{{Cite web |title=Mohun Bagan Win Calcutta Football League After Eight Years |url=https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226111051/https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |archive-date=26 December 2019 |access-date=15 September 2018 |website=sports.ndtv.com}}</ref>
'''Gokulam Kerala'''
* [[Durand Cup|Ekikopo kya Durand]]: [[2019]] <ref>{{Cite web |title=Durand Cup: Gokulam Kerala beats Mohun Bagan 2-1 to win title |url=https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190827073901/https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |archive-date=27 August 2019 |access-date=27 August 2019}}</ref>
'''Mohammedan Sporting'''
* Eyaddirira eyasinga mu [[I-League]]: [[2021–22]] <ref>{{Cite web |last=Guha |first=Sayantan |date=14 May 2022 |title=Brilliant Gokulam Kerala FC edge past Mohammedan SC to win historic consecutive I-League titles |url=https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515124228/https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-date=15 May 2022 |access-date=15 May 2022 |website=www.sportskeeda.com |publisher=Sportskeeda}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Okusoma ebisingawo ==
* {{Cite web |last=Datt |first=Anil |date=19 January 2020 |title=Punjab to take on Gokulam Kerala |url=https://www.tribuneindia.com/news/punjab-fc-aims-to-score-3-points-in-match-against-gokulam-kerala-28931 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709092846/https://www.tribuneindia.com/news/ludhiana/punjab-to-take-on-gokulam-kerala-28931 |archive-date=9 July 2023 |access-date=9 February 2020 |website=tribuneindia.com |publisher=Tribune India News Service |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/41000.html Henry Kisekka] at National-Football-Teams.com
* [https://int.soccerway.com/players/-/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway
* [https://x.com/kisekkaofficial Henry Kisekka] on X
* [https://www.flashscore.in/player/kisekka-henry/WbIntdIm/ Henry Kisekka] at Flashscore
* [https://globalsportsarchive.com/en/soccer/athlete/henry-kisekka/82085 Henry Kisekka] at Global Sports Archive
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
dpg39w6tsgeq6cpjk9ocj4971ipvkhi
55817
55815
2026-06-19T07:05:56Z
Solomon Suubi
6901
Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (17), , → ,, → (2) using [[Project:AWB|AWB]]
55817
wikitext
text/x-wiki
'''Henry Kisekka''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomunaana1989) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu [[Yuganda|Uganda]] ow'ekikugu era azannya nga [[Forward (association football)|muteebi]].
== Omulimu gwa kiraabu ==
Yatwalibwa ng’eky’obugagga ekikulu eri layini ya [[Dong Nai F.C.|Dong Nai]] ey’okulumba mu [[2012 Vietnamese National Football First League|2012]],<ref name="dnrtv.org.vn" /> yateeba ggoolo 11, n’ayamba ttiimu ye okutuuka ku ntikko.<ref name="dnrtv.org.vn" /> Nga wayiseewo ekiseera kitono, yafuna omulanga okulinnya ku ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga beetegekera [[2014 FIFA World Cup qualification (CAF)|lawundi z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2014]].<ref name="dnrtv.org.vn">This reference is used 3 times on this page.</ref><ref name="nld">{{Cite web |date=24 May 2013 |title=Lên tuyển Uganda nhờ đá hay ở V-League |url=http://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180213021738/https://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |archive-date=13 February 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=nld.com.vn}}</ref>
[[Binh Duong F.C.|Binh Duong FC]] yasazaamu endagaano ya Henry Kisekka mu 2016.<ref name="motthegioi">{{Cite web |title=B.Bình Dương thanh lý hợp đồng với Henry Kisekka và Han Seung Yeop - Một Thế Giới |url=http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180317165341/http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |archive-date=17 March 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=motthegioi.vn}}</ref>
=== Quang Nam ===
Okumala lawundi mukaaga, teyateeba ggoolo wabula lawundi 9 we yatuukira ng’akubye ggoolo 4, ekyamufuula ow’omunaana mu kuteeba ggoolo mu [[V.League (Vietnam)|V.League]] mu kiseera ekyo. Kino kyamuwa amaanyi okuteeba endala ttaano, n’ayongera ku ggoolo 9 [[2014 V.League 1|sizoni]] we yaggweerako.<ref name="baoquangnam">{{Cite web |title=Kisekka Henry: không còn là "chân gỗ"! - Báo Quảng Nam Online |url=http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916183449/http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |archive-date=16 September 2017 |access-date=2017-07-25 |publisher=baoquangnam.vn}}</ref>
Yateeba ggoolo emu yokka mu [[Quang Nam F.C.|Quang Nam]] mu [[2015 V.League 1|2015]], obusaanyi bwe mu maaso ga ggoolo bwamuwaliriza okudda mu Uganda ng’anoonya kiraabu.<ref name="baodongnai.com">{{Cite web |title=Henry quay về Đồng Nai? - Báo Đồng Nai điện tử |url=http://www.baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150722112533/http://baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |archive-date=22 July 2015 |access-date=2017-07-25 |publisher=baodongnai.com.vn}}</ref> Ekimu ku by’asobola okuzannya ye Dong Nai FC<ref name="baodongnai.com" /> gye yakyusa mu gwomukaaga 2015.
=== Gokulam Kerala ===
Mu gwokubiri gwa 2018, Kisekka yeegatta ku kiraabu [[I-League|ya I-League]] [[Gokulam Kerala FC|Gokulam Kerala]] ng’adda mu bigere by’Omunigeria [[Odafa Onyeka Okolie|Odafa Okolie]], okutuusa sizoni lwe yaggwaako.<ref>"Exclusive: Gokulam Kerala boost squad with another Ugandan". ''khelnow.com''. 31 January 2018. Archived from the original on 25 March 2022. Retrieved 15 February 2018.</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2019 |title=9 Keralites in Gokulam Kerala FC squad for Durand Cup |url=https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190815180958/https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |archive-date=15 August 2019 |access-date=26 August 2019 |website=english.mathrubhumi.com |publisher=Mathrubhumi}}</ref> Nga 4 Ogwokubiri, yasooka mu ttiimu eno mu kukubwa ggoolo 1-0 ku bugenyi, ne [[NEROCA FC|NEROCA]].<ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=I-League: Kallon's strike helps Neroca beat Gokulam Kerala 1-0, go top of the table |url=https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=scroll.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=NEROCA 1 – 0 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu mupiira ogwaddako oluvannyuma lw'ennaku nnya, mu ddakiika ey'e 90 n'alungamya ttiimu ye okutuuka ku buwanguzi ku [[Mohun Bagan AC|Mohun Bagan]].<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=I-League 2017-18: Mohun Bagan 1-2 Gokulam Kerala - Kisseka strike seals Malabarian masterclass over Mariners |url=https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Mohun Bagan 1 – 2 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba volley eyawuniikiriza oluvannyuma lw’okukwata kwe okw’amagezi munda mu bbokisi okumuwa obudde n’ekifo okukuba.
Nga 15 ogwokusatu, Kisekka yateeba ggoolo ya buwale ku [[NorthEast United FC|NorthEast United]] mu [[2018 Indian Super Cup#Qualification round|luzannya olw’okusunsulamu]] mu [[Super Cup (India)|Super Cup]], mu buwanguzi bwa ggoolo 2-0 era n’ayamba ttiimu ye okuyingira [[2018 Indian Super Cup#Round of 16|lawundi ya 16]].<ref>{{Cite web |date=15 March 2018 |title=Super Cup 2018: Henry Kisekka's twin strikes send Gokulam Kerala through |url=https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref> Nga 1 Ogwokuna, yaddamu okuteeba mu lawundi eyaddako kyokka mu nsonga eyafiirwa nga ggoolo eyabadde ekeeredde n’essaako akabonero ku buwanguzi obw’ekitalo eri [[Bengaluru FC|Bengaluru]] n’ekuba Gokulam Kerala okuva mu mpaka.<ref>{{Cite web |date=1 April 2018 |title=Super Cup 2018: Bengaluru FC 2-1 Gokulam Kerala - Miku bails out Bengaluru |url=https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref>
Kisekka yamaliriza sizoni eno n'ateeba ggoolo,musanvu mu mupiira mwenda.mu mpaka zonna.Ebbanga lye yamala mu kiseera ekitono mu Bamalabarians lyabadde lya ssanyu eri abawagizi n’okutendereza. Yakwatagana bulungi ne [[Mahmood Al-Ajmi]] ne munnansi munne [[Musa Mudde]] okuwa ggoolo ku silhouette y’okulumba eyalabise ng’etta sizoni yonna.
=== Mohun Bagan ===
Mu Gwomusanvu wa 2018, Kisekka yakyusa n’agenda mu kiraabu munne eya liigi Mohun Bagan.<ref>{{Cite web |date=6 April 2018 |title=Mohun Bagan rope in Gokulam Kerala striker Henry Kisekka |url=https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mukherjee |first=Soham |date=28 August 2018 |title=CFL 2018: Mohun Bagan face stern test against Aryan before Kolkata Derby |url=https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209110749/https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-date=9 December 2023 |access-date=9 December 2023 |website=Goal.com}}</ref> Nga 27 Ogwekkumi, yazannya omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu eno mu maliri1-1 n'eyali kiraabu Gokulam Kerala. Yateebye ku mupiira gwe ogwasoose oluvannyumalw'okukuba omumu mupiira ogwaguddewo.<ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan and Gokulam Kerala share the spoils in season opener |url=https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=Gokulam Kerala 1 – 1 Mohun Bagan |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref>
Mu gwokusatu gwa 2019, Kisekka yayimbulwa okuva mu Mohun Bagan oluvannyuma lw’okufuna sizoni gye yeerabira era kiraabu eno yafuna [[2018–19 I-League|sizoni ya liigi]] esinga obubi mu myaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan to part ways with Henry Kisekka and Omar Elhusseiny |url=https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141434/https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2019 |title=Indian Football 2018/19 Season Review: Mohun Bagan |url=https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807075214/https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |archive-date=7 August 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
=== Gokulam Kerala ===
Mu Gwomusanvu wa 2019, Kisekka yakola endagaano n’eyali kiraabu ye eya Gokulam Kerala oluvannyuma lw’okumala omwaka mulamba mu [[Kolkata]] ne Mohun Bagan.<ref>{{Cite web |date=2 July 2019 |title=Indian Football Transfers: Gokulam Kerala front runners to sign Mohun Bagan's Henry Kisekka |url=https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=sportskeeda.com}}</ref> Nga 8 Ogwomunaana, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka mu sizoni eno mu buwanguzi obw'amaanyi bwe yawangula Chennaiyin B ggoolo 4-0 mu [[2019 Durand Cup|Durand Cup]].<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Durand Cup: Chennaiyin FC B Suffer Heavy Defeat Against Gokulam Kerala |url=https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=outlookindia.com}}</ref>
Yakola kinene nnyo mu kukola omukwano ogw'amaanyi ne ssita [[Marcus Joseph|Marcus Joseph. Gokulam Kerala]] yagenda mu maaso n’ekwata ekikopo kya Durand n’oluvannyuma n’agoberera [[2019 Sheikh Kamal International Club Cup#Knockout stage|n’amalira ku semi]] mu mpaka za [[Sheikh Kamal International Club Cup]] e [[Bangladesh]], gye yateebye ggoolo nnya mu mipiira egy’enkanankana.<ref>{{Cite web |date=24 August 2019 |title=Durand Cup 2019: Marcus Joseph brace downs Mohun Bagan, lands Gokulam Kerala title |url=https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174158/https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 October 2019 |title=Sheikh Kamal Cup semifinals: Gokulam goes down in five-goal thriller |url=https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123150452/https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |archive-date=23 January 2021 |access-date=18 June 2022 |website=sportstar.thehindu.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 November 2019 |title=Henry Kisekka: It was very important for us to win the Durand Cup |url=https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Nga 30 Ogwekkuminoogumu, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka [[2019–20 I-League|mu I-League]] ng’adda ku Gokulam Kerala mu buwanguzi bwa NEROCA ggoolo 2-1.<ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam stun NEROCA FC in opener |url=https://www.gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191206010302/http://gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |archive-date=6 December 2019 |access-date=18 June 2022 |website=gokulamkeralafc.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam Kerala 2 – 1 NEROCA |url=https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ttaano mu sizoni ya liigi eyayimirizibwa wakati olw'ekirwadde [[COVID-19 pandemic in India|kya COVID-19 mu Buyindi]].
=== Mohammedan ===
Nga 6 Ogwokuna 2022, kyalangirirwa nti kiraabu ya I-League [[Mohammedan SC (Kolkata)|Mohammedan]] emalirizza okugula Kisekka okuva mu ttiimu ya wano e Kolkata eya [[Bhawanipore FC|Bhawanipore]].<ref>{{Cite web |date=6 April 2022 |title=The green-maroon trembling striker is now in Mohammedan! |url=https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220406135711/https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-date=6 April 2022 |access-date=6 April 2022 |website=bengali.indianexpress.com}}</ref><ref name="twitter.com">{{Cite web |date=6 April 2022 |title=Mohammedan SC have roped in forward Henry Kisekka for the remainder of the season |url=https://twitter.com/MohammedanSC/status/1511649155365498880 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407025440/https://twitter.com/mohammedansc/status/1511649155365498880 |archive-date=7 April 2022 |access-date=7 April 2022 |website=Twitter}}</ref> Nga 30 Ogwokuna, yateeba ggoolo ye esooka mu ''Black Panthers'' nga battunka ne NEROCA. Mu bwakapiteeni bwa [[Nikola Stojanović (footballer, born 1995)|Nikola Stojanović]], ttiimu ye omulundi gwe ogwasooka, yadduka ku ngule ya liigi y’eggwanga eyasooka mu [[2021–22 I-League|sizoni ya 2021–22 I-League]], kyokka n’emalira mu kyakubiri oluvannyuma lw’okukubwa Gokulam Kerala ggoolo 2-1 ku nkomerero.<ref>{{Cite web |last=TEAM SPORTSTAR |first=21:22 IST |date=14 May 2022 |title=Gokulam Kerala 2-1 Mohammedan SC Highlights: GKFC becomes 1st club in 15 years to defend the I-League |url=https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514160659/https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-date=14 May 2022 |access-date=14 May 2022 |website=sportstar.thehindu.com |publisher=[[Sportstar]]}}</ref>
=== Aizawl ===
Nga 21 Ogwomwenda, nga sizoni ya I-League ya 2022–23 tennatandika, [[Aizawl FC|Aizawl]] yalangiridde okugula Kisekka.<ref>https://web.archive.org/web/20220922055910/https://mobile.twitter.com/AizawlFC/status/1572606858107686912</ref> Yasooka mu kiraabu eno nga 15 November ne [[TRAU FC|TRAU]] mu maliri ga ggoolo 1-1.<ref>{{Cite web |last=Media Team |first=AIFF |date=15 November 2022 |title=Aizawl, TRAU share spoils |url=https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115162525/https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-date=15 November 2022 |access-date=17 November 2022 |website=i-league.org |publisher=Hero I-League}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 November 2022 |title=Aizawl TRAU share spoils 10-man Rajasthan prevail over Churchill Brothers |url=https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119074346/https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-date=19 November 2022 |access-date=19 November 2022 |website=theweek.in |publisher=The Week |agency=[[Press Trust of India]]}}</ref>
=== Real Kashmir ===
Mu gwokubiri gwa 2024, Kisekka yeegatta ku kiraabu endala eya I-League [[Real Kashmir FC|Real Kashmir]].<ref>{{Cite web |title=2023–24 I-League Stats (Player profile) — Henry Kisekka — Real Kashmir FC |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219112343/https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-date=19 February 2024 |access-date=19 February 2024 |website=espn.in |publisher=[[ESPN]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
''Nga bwekyali nga 11 Ogwokusatu 2023''<ref>[https://int.soccerway.com/players/henry-kiseka/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |Cup
! colspan="2" |Continental
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="1" |[[Hòa Phát Hà Nội FC|Hòa Phát Hà Nội]]
|[[2011 V-League|2011]]
| rowspan="1" |[[V.League 1]]
|25
|8
|0
|0
| colspan="2" |—
|25
|8
|-
| rowspan="3" |[[Dong Nai FC|Dong Nai]]
|2012
| rowspan="1" |[[V. League 2]]
|?
|11
|0
|0
| colspan="2" |—
|?
|11
|-
|[[2013 V-League|2013]]
| rowspan="1" |V.League 1
|20
|7
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|7
|-
! colspan="2" |Dong Nai total
!?
!18
!0
!0
!0
!0
!?
!18
|-
| rowspan="3" |[[Quang Nam FC|Quang Nam]]
|2014
| rowspan="2" |V.League 1
|19
|9
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|9
|-
|2015
|11
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|1
|-
! colspan="2" |Quang Nam total
!30
!10
!0
!0
!0
!0
!30
!10
|-
| rowspan="1" |Dong Nai
|[[2016 V.League 1|2015]]
| rowspan="4" |V.League 1
|14
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|14
|6
|-
| rowspan="1" |[[Becamex Binh Duong FC|Binh Duong]]
|2016
|1
|0
|0
|0
|6[a]
|0
|7
|0
|-
| rowspan="1" |[[Long An FC|Long An]]
|2016
|9
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|9
|5
|-
| rowspan="1" |[[Can Tho FC|Can Tho]]
|[[2017 V.League 1|2017]]
|15
|3
|0
|0
| colspan="2" |—
|15
|3
|-
| rowspan="1" |Gokulam Kerala
|[[2017–18 I-League|2017–18]]
| rowspan="6" |I-League
|7
|4
|2[b]
|3
| colspan="2" |—
|9
|7
|-
| rowspan="1" |Mohun Bagan
|[[2018–19 Mohun Bagan AC season|2018–19]]
|19
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|5
|-
| rowspan="1" |Gokulam Kerala
|2019–20
|15
|5
|7[c][d]
|5
| colspan="2" |—
|22
|10
|-
| rowspan="1" |Mohammedan
|2021–22
|1
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|1
|1
|-
| rowspan="1" |Aizawl
|[[2022–23 I-League|2022–23]]
|20
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|6
|-
! colspan="3" |Career total
!176
!71
!9
!8
!6
!0
!191
!79
|}
Okulabika mu AFC Champions Leage
Okulabika mu Super Cup
Okulabika mu Durand Cup
Okulabika mu Sheika Kamal International Club Cup
=== Ensi yonna ===
''Nga emipiira we gyazannyirwa mpaka 12 Ogwekkuminebiri 2010''<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="1" | Uganda
| 2010
| 3
| 2
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 3
! 2
|}
=== Goolo z'ensi yonna ===
{| class="wikitable" style="font-size:"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Cap
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
! Ref.
|-
| 1.
| 29 Ogwekkuminoogumu 2010
| [[Dar es Salaam|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa, Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 1.
| Ethiopia
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| [[2010 CECAFA Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
|<ref>{{Cite web |date=29 November 2010 |title=Ethiopia 1–2 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211119001909/https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=19 November 2021 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|-
| 2.
| 12 Ogwekkuminebiri
2010
| [[National Stadium (Tanzania)|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa]], Dar es Salaam, Tanzania
| align="center" | 3.
| Ethiopia
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 4–3
| Ekikopo kya CECAFA ekya 2010
|<ref>{{Cite web |date=12 December 2010 |title=Ethiopia 3–4 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190831131059/https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=31 August 2019 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|}
== Ebitiibwa ==
'''Mohun Bagan'''
* [[Calcutta Football League|Liigi y'omupiira eya Calcutta]]: [[2018–19]]<ref>{{Cite web |title=Mohun Bagan Win Calcutta Football League After Eight Years |url=https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226111051/https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |archive-date=26 December 2019 |access-date=15 September 2018 |website=sports.ndtv.com}}</ref>
'''Gokulam Kerala'''
* [[Durand Cup|Ekikopo kya Durand]]: [[2019]]<ref>{{Cite web |title=Durand Cup: Gokulam Kerala beats Mohun Bagan 2-1 to win title |url=https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190827073901/https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |archive-date=27 August 2019 |access-date=27 August 2019}}</ref>
'''Mohammedan Sporting'''
* Eyaddirira eyasinga mu I-League: [[2021–22]]<ref>{{Cite web |last=Guha |first=Sayantan |date=14 May 2022 |title=Brilliant Gokulam Kerala FC edge past Mohammedan SC to win historic consecutive I-League titles |url=https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515124228/https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-date=15 May 2022 |access-date=15 May 2022 |website=www.sportskeeda.com |publisher=Sportskeeda}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Okusoma ebisingawo ==
* {{Cite web |last=Datt |first=Anil |date=19 January 2020 |title=Punjab to take on Gokulam Kerala |url=https://www.tribuneindia.com/news/punjab-fc-aims-to-score-3-points-in-match-against-gokulam-kerala-28931 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709092846/https://www.tribuneindia.com/news/ludhiana/punjab-to-take-on-gokulam-kerala-28931 |archive-date=9 July 2023 |access-date=9 February 2020 |website=tribuneindia.com |publisher=Tribune India News Service |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/41000.html Henry Kisekka] at National-Football-Teams.com
* [https://int.soccerway.com/players/-/171681/ Henry Kisekka] at Soccerway
* [https://x.com/kisekkaofficial Henry Kisekka] on X
* [https://www.flashscore.in/player/kisekka-henry/WbIntdIm/ Henry Kisekka] at Flashscore
* [https://globalsportsarchive.com/en/soccer/athlete/henry-kisekka/82085 Henry Kisekka] at Global Sports Archive
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
h5z8snypzgisinnu1au9t1p9dxjbi55
Francis Aquirinus Kibira
0
14185
55674
2026-06-19T00:33:47Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
55674
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
ey04dnex2827abrvf3slgvtr18d3lc0
55770
55674
2026-06-19T05:44:21Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life and priesthood" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
55770
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
i11f8e134ap9mb80noso4zvl1m9c8me
55785
55770
2026-06-19T05:52:01Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "As bishop" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
55785
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Nga omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
p9k3aw6rf4fgzm8s269eoe607xs1lm8
55787
55785
2026-06-19T05:52:33Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Nga omulabirizi */
55787
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
6xk2b3wbd0jy5ikvye2lapdgy272260
55824
55787
2026-06-19T07:34:38Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Succession table" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
55824
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
sph4k7khlwkxcndlkgccjezqbqkkiok
King Ceasor Yunivasite
0
14186
55679
2026-06-19T01:08:44Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
55679
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
ow2svogxkrb5js1t9tyhl6ati2ld7sw
Nabisunsa Girls Secondary school
0
14187
55683
2026-06-19T01:17:28Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55683
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
l52fmjo8za2q73g2ieghlaaalgb08pb
55810
55683
2026-06-19T06:53:02Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Location" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55810
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
k8h4fjn0jinq858jfn7wbsjpg0qjwmq
55823
55810
2026-06-19T07:29:44Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Overview" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55823
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
81s044lpiry1d2vgytmg9ohg0oidedo
55826
55823
2026-06-19T07:43:31Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Academics" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55826
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
== Eby'ensoma ==
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
8de6wjddanlboakgnv28yj533vipahv
55829
55826
2026-06-19T08:05:08Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Prominent alumni" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55829
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
== Eby'ensoma ==
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
== Abasomerako abamanyikiddwa ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
Abamu ku bayizi abamanyiddwa ennyo abaasomerako mu ssomero lino kuliko bano wammanga:
* [[:en:Ivy_Claire_Amoko|Ivy Claire Amoko]] - Muzannyi wa Chess.
* [[:en:Syda_Bbumba|Syda Namirembe Bbumba]] - Mubalirizi wabitabo, munnabyabufuzi era omukozi mu bbanka. Yaliko Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu. Mubaka wa Palamenti omulonde owa "Nakaseke County North", mu [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] - Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi mu kabineti ya Uganda
* [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] - Yaliko kaminsona wa [[:en:Doris_Akol|Uganda Revenue Authority]] - 2014 okutuuka mu 2020.
* [[:en:Jane_Aceng|Jane Ruth Aceng]] - Minisita w'ebyobulamu mu Uganda okuva mu 2016.
* [[:en:Kabakumba_Masiko|Omumbejja Kabakumba Labwoni Masiko]] - [[:en:Economist|Omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi. Omubaka wa Bujenje County [[:en:Masindi_District|mu Disitulikiti y'e Masindi]] mu kiseera kino . Yeyali Minisita w’Obwapulezidenti mu kabineti ya Uganda.
* [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]] - Muyimbi era omusanyusa. Yali mmemba mu kibiina ky'abayimbi ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] .
* [[:en:Sylvia_Nayebale|Sylvia Nayebale]] - Munnamawulire, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Omubaka wa Palamenti omukyala mu Disitulikiti y'e Gomba mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
* [[:en:Esther_Kalenzi|Esther Kalenzi]] - Mutandisi wa mirimu.
* [[:en:Rebecca_Mpagi|Rebecca Mpagi]] - Mugoba w'ennyonyi era munamaggye.
* [[:en:Jamila_Mayanja|Jamila Mayanja]] - Musuubuzi era musomesa.
* [[:en:Rhoda_Wanyenze|Rhoda Wanyenze]] - musawo, omuwi w'amagezi ku by'obulamu, addukanya eby'ensoma n'ebyobujjanjabi.
l5b8n2qtnpccipmh8czc97bp7mmte5g
55830
55829
2026-06-19T08:07:54Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358185151|Nabisunsa Girls' Secondary School]]"
55830
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
== Eby'ensoma ==
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
== Abasomerako abamanyikiddwa ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
Abamu ku bayizi abamanyiddwa ennyo abaasomerako mu ssomero lino kuliko bano wammanga:
* [[:en:Ivy_Claire_Amoko|Ivy Claire Amoko]] - Muzannyi wa Chess.
* [[:en:Syda_Bbumba|Syda Namirembe Bbumba]] - Mubalirizi wabitabo, munnabyabufuzi era omukozi mu bbanka. Yaliko Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu. Mubaka wa Palamenti omulonde owa "Nakaseke County North", mu [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] - Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi mu kabineti ya Uganda
* [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] - Yaliko kaminsona wa [[:en:Doris_Akol|Uganda Revenue Authority]] - 2014 okutuuka mu 2020.
* [[:en:Jane_Aceng|Jane Ruth Aceng]] - Minisita w'ebyobulamu mu Uganda okuva mu 2016.
* [[:en:Kabakumba_Masiko|Omumbejja Kabakumba Labwoni Masiko]] - [[:en:Economist|Omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi. Omubaka wa Bujenje County [[:en:Masindi_District|mu Disitulikiti y'e Masindi]] mu kiseera kino . Yeyali Minisita w’Obwapulezidenti mu kabineti ya Uganda.
* [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]] - Muyimbi era omusanyusa. Yali mmemba mu kibiina ky'abayimbi ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] .
* [[:en:Sylvia_Nayebale|Sylvia Nayebale]] - Munnamawulire, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Omubaka wa Palamenti omukyala mu Disitulikiti y'e Gomba mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
* [[:en:Esther_Kalenzi|Esther Kalenzi]] - Mutandisi wa mirimu.
* [[:en:Rebecca_Mpagi|Rebecca Mpagi]] - Mugoba w'ennyonyi era munamaggye.
* [[:en:Jamila_Mayanja|Jamila Mayanja]] - Musuubuzi era musomesa.
* [[:en:Rhoda_Wanyenze|Rhoda Wanyenze]] - musawo, omuwi w'amagezi ku by'obulamu, addukanya eby'ensoma n'ebyobujjanjabi.
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
jzp4sms2nzspe946lqgs4pkzc1bykx0
Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda
14
14188
55729
2026-06-19T05:26:23Z
Solomon Suubi
6901
Ntonzewo ettuluba
55729
wikitext
text/x-wiki
Lino ettuluba ly'abazanyi b'omupiira Abannayuganda
05n3uvbe9feigjhom9t6xr1fybhwlm9
Early County, Georgia
0
14189
55791
2026-06-19T05:54:02Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Early County, Georgia]] to [[Essaza lya Early, Georgia]]
55791
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Early, Georgia]]
k4pavijc7ha42uqz3j5j2jbwze2osd1
Henry Kalungi
0
14190
55852
2026-06-19T10:25:26Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348597095|Henry Kalungi]]"
55852
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Henry Kalungi''' yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminagumu 1987 nga ono Munnayuganda era [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] azannya nga [[:en:Defender_(association_football)|omuzibizi]] .
== Emirimu gye ==
Kalungi yava mu Uganda gy'azaalibwa n'agenda mu Amerika mu 2006 okugenda okwetaba n'okuzannya [[:en:College_soccer_in_the_United_States|omupiira gw'amatendekero]] mu [[:en:Winthrop_University|Winthrop University]] . Yazannyira Winthrop emipiira 56 mu myaka esatu gye yamala mu ttendekero lino, n’alondebwa nga omuzanyi asinga (MVP) wa ttiimu mu 2006, era n’afuna ebirabo bya Big South All-Tournament Team ne NSCAA/adidas All-South Atlantic Region Team.
Kalungi era yazannya ne ttiimu ya [[:en:Virginia_Beach_Piranhas|Hampton Roads Piranhas]] ne [[:en:Fredericksburg_Gunners|Fredericksburg Gunners]] mu liigi ya [[:en:USL_Premier_Development_League|USL Premier Development League]], n’alondebwa mu ttiimu esooka eya All-Conference mu 2008.
=== Nga Omukugu ===
Kalungi yalondebwa mu lawundi eyokuna (53 okutwalira awamu) mu mpaka [[:en:2009_MLS_SuperDraft|za MLS SuperDraft eza 2009]] eza [[:en:Colorado_Rapids|Colorado Rapids]], kyokka ttiimu teyamuwa ndagaano. Oluvannyuma yakola endagaano ne [[:en:Richmond_Kickers|Richmond Kickers]] eya [[:en:USL_Second_Division|USL Second Division]], <ref>{{Cite web |title=Kalungi Signs With Richmond |url=http://www.winthropeagles.com/default.asp?section=6&type=story&id=5519 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223074631/http://www.winthropeagles.com/default.asp?section=6&type=story&id=5519 |archive-date=February 23, 2012 |access-date=2013-04-07 |publisher=Winthropeagles.com}}</ref> era n'atandika omupiira gwe ogw'ekikugu nga April 18, 2009, mu mupiira gwa Richmond ogwaggulawo ggoolo 2-2 ne [[:en:Harrisburg_City_Islanders|Harrisburg City Islanders]] . <ref>{{Cite web |date=2009-04-18 |title=United Soccer Leagues (USL) |url=http://www.uslsoccer.com/stats/2009/1052035.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121004045709/http://www.uslsoccer.com/stats/2009/1052035.html |archive-date=2012-10-04 |access-date=2013-04-07 |publisher=Uslsoccer.com}}</ref> Yasigala mu Richmond okuyita mu sizoni ya 2009, 2010, ne 2011. Kiraabu eno yaddamu okumugula mu sizoni ya 2012 nga September 22, 2011. <ref>{{Cite web |date=2011-09-22 |title=United Soccer Leagues (USL) |url=http://uslpro.uslsoccer.com/home/565676.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120527224929/http://uslpro.uslsoccer.com/home/565676.html |archive-date=2012-05-27 |access-date=2013-04-07 |publisher=Uslpro.uslsoccer.com}}</ref>
Kalungi yawolwa mu [[:en:Proline_FC|Proline FC]] eya liigi ya [[:en:Ugandan_Super_League|Uganda Super League]] nga October 3, 2011. Yakomawo mu Richmond mu February 2012. <ref>{{Cite web |date=2011-10-03 |title=United Soccer Leagues (USL) |url=http://uslpro.uslsoccer.com/home/568847.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120527230640/http://uslpro.uslsoccer.com/home/568847.html |archive-date=2012-05-27 |access-date=2013-04-07 |publisher=Uslpro.uslsoccer.com}}</ref> Mu 2015 yagulwa kkampuni ya [[:en:Charlotte_Independence|Charlotte Independence]] . <ref>{{Cite web |date=2015-07-03 |title=Charlotte Independence signs former Winthrop standout Henry Kalungi |url=http://www.heraldonline.com/sports/article26054971.html |access-date=2015-07-03 |publisher=The Herald}}</ref>
=== Eky'ensi zonna ===
Kalungi alabiseeko mu ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda eya bali wansi w'emyaka abbiri (U-20)]] ne ttiimu y’eggwanga ey’abakulu.
== Ebitiibwa ==
=== Richmond Kickers ===
* '''Bannantameggwa [[:en:USL_Second_Division|ba USL mu kibinja ekyokubiri]] (1):''' [[:en:United_Soccer_Leagues_2009|2009]]
* '''Ekikopo [[:en:USL_Pro|ky'abakugu ekya USL Pro]] Commissioner's Cup (1):''' [[:en:2013_USL_Pro_season|2013]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa eby’ebweru ==
* {{Cite web |title=Richmond Kickers bio |url=http://www.uslsoccer.com/teams/13380711/22375-13380778/6886597.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090405235003/http://www.uslsoccer.com/teams/13380711/22375-13380778/6886597.html |archive-date=2009-04-05 |access-date=2009-05-09}}
* Henry Kalungi at USL Championship
* {{Cite web |title=Winthrop bio |url=http://www.winthropeagles.com/default.asp?section=6&type=player&id=818 |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20081022051658/http://www.winthropeagles.com/default.asp?section=6&type=player&id=818 |archive-date=October 22, 2008 |access-date=October 12, 2009 |df=mdy-all}}
* Henry Kalungi at National-Football-Teams.com
60k8k8p75p8r9cgl3qsj0vw4amztc23