Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.7
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Finilandi
0
2270
56089
30162
2026-06-19T19:30:22Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56089
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
| Erinnya mu lunnansi = Suomen tasavalta<br />Republiken Finland<br />Ripablik kya Finilandi
| image_flag = Flag of Finland.svg
| image_coa = Coat of arms of Finland.svg
| image_location = Location Finland EU Europe.png
| mubala gw'eggwanga = —
| luyimba lw'eggwanga = ''[[Maamme]]'' / ''[[Vårt land]]''
| Nnimi = [[Olufinilandi]]
| Abantu = 5315572
| obungi bw'abantu = 111
| kibangirizi n'abantu = 15.7
| ekibuga ekikulu = [[Helsinki]]
| ekibuga ekisingamu obunene = [[Helsinki]]
| obugazi = 338145
| ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 65
| ekibangirizi eky'amazzi =
| ekitundu ekitwaliddwa amazzi = 10.0
| amefuga = [[6 December]] [[1917]]
| abakulembeze = [[Sauli Niinistö]] ([[President]])<br />[[Petteri Orpo]] ([[Prime Minister]])
| nsimbi = Euro
| Erinnya lyazo = EUR
| saawa = +2
| Namba y'ensi = 358
| Nnukuta = fi
}}
[[File:Koli National Park in Northern Karelia.jpg|thumb|Pielinen]]
'''Finilandi''', oba Ripablik ya Finilandi (mu [[lufiini]] ''Suomen tasavalta'', sv. ''Republiken Finland'') nsi e ngulu wa [[Bulaaya]]. E bugwanjuba Finilandi erinayo booda ne [[Swiiden]], engulu ne [[Noowe]] ate ebuvanjuba erinayo booda ne [[Rwasha]]. Ekibuga cha Finilandi ecikulu ciyitibwa [[Helsinki]].
Finilandi esulwaamu abantu obukadde 5,3. Mu bu nene ye yo munaana mu nsi zaa [[Bulaaya Zonna]].
{{Stub}}
[[Category:Finilandi| ]]
[[Category:Ensi]]
ibzqef2ul2x60eo2j16twzd9dtbws7c
Fernando Alonso
0
2583
56079
26210
2026-06-19T19:22:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56079
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Alonso 2016.jpg|thumb|Fernando Alonso (2016)]]
'''Fernando Alonso''' (born [[29 Julayi]] [[1981]]) kiri Spanish Formula 1 dereeva and bbiri obudde F1 world nantawunyikamu (2005-2006). Currently, as okuyunga with [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] alongside [[Felipe Massa]].
== Team ==
* 2001: Minardi
* 2002-06: Renault F1
* 2007: McLaren
* 2008-09: Renault F1
* 2010: Ferrari
== Link ==
* [http://www.fernandoalonso.com Okuyunga Site]
o3b8lfoz9sq1gxktubdlt9eit1rgf5t
Category:User en
14
2634
55934
15973
2026-06-19T14:27:43Z
B722N
6898
added category
55934
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Wikipedians by language]]
4wc6lywp33tnp0viqmbc638pc9u77dj
Category:User tr
14
2641
55964
15975
2026-06-19T14:34:01Z
B722N
6898
added category
55964
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Wikipedians by language]]
4wc6lywp33tnp0viqmbc638pc9u77dj
11
0
2858
56107
53478
2026-06-20T10:50:36Z
NVNkz
11218
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/596247|11]]"
56107
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[11 (ennamba)]]
== __LEAD_SECTION__ ==
{{Databox}}'''Kkumi n’emu''' oba '''11''' ziyinza okuba:
* [[11 (ennamba)]], omuwendo mu butonde ogujja nga 10 tennabaawo n’oluvannyuma lwa 12.
* omu ku myaka [[AD 11|11 AD]] ">11 BCE, AD 11, 1911, 2011, oba omwaka gwonna ogukoma mu 11.
evs5ewp1sos77ph488pbvjmja8p0pvo
56108
56107
2026-06-20T10:51:00Z
NVNkz
11218
56108
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[11 (ennamba)]]
{{Databox}}'''Kkumi n’emu''' oba '''11''' ziyinza okuba:
* [[11 (ennamba)]], omuwendo mu butonde ogujja nga 10 tennabaawo n’oluvannyuma lwa 12.
* omu ku myaka [[AD 11|11 AD]] ">11 BCE, AD 11, 1911, 2011, oba omwaka gwonna ogukoma mu 11.
34edvyeuiz170jb5hux2jerl2llyy1j
56109
56108
2026-06-20T10:51:09Z
NVNkz
11218
/* */
56109
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Kkumi n’emu''' oba '''11''' ziyinza okuba:
* [[11 (ennamba)]], omuwendo mu butonde ogujja nga 10 tennabaawo n’oluvannyuma lwa 12.
* omu ku myaka [[AD 11|11 AD]] ">11 BCE, AD 11, 1911, 2011, oba omwaka gwonna ogukoma mu 11.
har0uzw8sz9qber0t0w0nbgapa657al
Pillar of shame (Empagi yo Buswavu)
0
3126
56093
33922
2026-06-19T20:07:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56093
wikitext
text/x-wiki
[[File:Pillar of Shame in Orange 1.jpg|thumb|'''Pillar of Shame in Orange''']]
'''''Empagi Y'obuswavu (Pillar of Shame)''''' kye kimu ku bibumbe omusajja omu [[Denmark|Danish]] omububumbi [[Jens Galschiot]]. Empagi Y'obuswavu buli emu eweza obuwanva bwa mitta 8 era ebimu kubibumbe bino byakolwa mukikomo,koppa,ne munkokoto. Ekibumbe kino kyalagwa eri ensi ku lukunngaana oluyitibwa "FAO" olwatuula mu Rome mu 1996.Okuva ku olwo Empagi z'obuswavu eziwera 3 zaasimbibwa mu Hong Kong,Mexico,ne Brazil. N'eyokuna mu Berlin gye yali eyina okusimbibwa naye tesimbibwanga naguno gwaka.
==Obubonero==
Okusinzira Galschiot,http://www.aidoh.dk/art_and_events/pos/ukposdok.htm Empagi Yobuswavu elaga obwezigoro bwebifananyi ku? ekigenda mumasso nokujukiza abantu kumpisa embi zebayisamu banabwe, nobutadayo kweyisa nga byakutale. Okwegotagota nokwewetaweta okulabikira kwabantu obulabikira ku Empagi Yobuswavu kabonero akalaga okutyobora,okuyisayisamu amasso, nobutawa kitibwa eri kinomu. langi enzirugavu eri kukibumbe kino kabonero akalaga okunyolwa nokungubaga,eri abatyobolwa.Kisobola okozesebwa kunjuyi zombi awali obukubagano neteba asonga munne lunwe nti ye mukyamu aba yemutufu.
== Empagi Yobuswavu(The pillar of shame) mu Hong Kong ==
Empagi Yobuswavu mu Haking Wong Podium ku setendekero Hong Kong,mu 2008. China ekibiina "Hong Kong Alliance"mukuwagilwa kwa kinakyo ekiyitibwa "Patriotic Democratic Movements"mu China abalwanirila okutyobola eddembe lyobuntu basiga empagi Yobuswavu langi e yakakyungwa okuwagira pojekiti eyitibwa Langi Yakakyungwa [[The Color Orange( Langi ya Kakyungwa)]].http://aidoh.dk/?categoryID=55 Pillar of Shame Mu Hong Kong Empagi Yobuswavu eyasimbibwayo yoyakolwa munkokoto,era yasoka kusimbwa mu kibangirize ekiyitibwa "Victoria Park" mu 1997,okujukira abantu abatugumbulwa ngawayise emyaka 8 abatugumburilwa mu kibangirize "Tiananmen Square"ngabekalakasa mu 1989.Ekibumbe kiliko abantu 50 begosesegose nokwewetaweta nga kekabonero okulaga abo abafira mukuyiganyizibwa gavumenti.kubuturilo bwekibumbe kino kuliko ebikwata kubaffa nebifananyi byabwe ngabiworedwako era nga kuwandikidwako munimi nga olungereza, noluchina mubigambo bino "The Tiananmen Massacre", "June 4th 1989" and "The old cannot kill the young forever."
Empagi Yobuswavu omulundi gwayo ogusoka yetorozebwa emisubawa ngajikumidwa "Candlelight Vigil"okujukira emyaka 8 okwekarakasa okumanyidwa nga "Tiananmen Square protests"nga 3 Juni 1997.Mukiro kye nakku zomwazi 4 Juni 1997, abayizi basetendekero balwanira awanasimbwa ekibumbe kino.Oluvanyuma lwakavuvungano kano ne polisinabakulira setendekero eno olutalo balurinyako era kusaawa 9 ogwekiro nebasitura ekibumbe kino ekiweza kilo 2000(2tons)nekitekebwa kukituti kye kizimbe ekiyitibwa "Haking Wong" kusetendekero ya Hong Kong, Naye ebitundu byakyo ebimu tebyesobolwa kuyungibwako kuba ekituti kyali tekisobola kuwanirila buzito.Empagi Yobuswavu eno yasimbwa mukiffo kyekimu nga 16 juni 1997.
Mubiseera bino Empagi Yobuswavu yeyongera okulagwa mu sentendekero ezenjawuro:
*Chinese University of Hong Kong nga 28 Sebutemba 1997
*Lingnan University (Hong Kong)|Lingnan College nga 2 Novemba 1997
*Hong Kong Baptist University nga 29 November 1997
*Hong Kong University of Science and Technology nga 23 Janwari 1998
*Hong Kong Polytechnic University nga 1 Maki 1998
*City University of Hong Kong nga 29 Maki 1998.
Nga 31 Mayi 1998, kumukolo ogwokujukira "Tiananmen Square protests"nga wayise emyaka 9, ekibumbe kino kyazibwa mu kibangirize ekitibwa "Victoria Park"Nate era emisubawa negikumwa butto. Ku makya ngemisubawa teginakumwa,omusajja Omuhongokong naye no nga musizi wabifananyi yayiira Empagi Yobuswavu peyiro zalangi emyufu bbiri, nga bwagamba nti omusayi gwa bantu ogwayibwa nage gwemusayi gwange."<ref>Chu, Prisca & Luk, Mandy (5 June 1999). [http://www.thestandard.com.hk/news_detail.asp?pp_cat=&art_id=30141&sid=&con_type=1&d_str=19990605&sear_year=1999 Artist adds `personal touch' to Pillar], ''The Standard''</ref>
Nga 24 ne 25 Sebutemba 1998,ekibiina kyabayizi basentendekero ya Hong Kong ekiyitibwa "HKUSU"kyakuba akalulu ku mutwe ogugamba nti oba Empagi Yobuswavu esimbwa ku sentendekero oyo oluberera. held a general . Era obululu bugenda okumala okubarwa nga abayizi 1,629 ku 2,190 bebawagira nti esimbwe luberera,<ref name=erect>Lam Wan Rhonda (17 May 1999). [http://www.thestandard.com.hk/news_detail.asp?pp_cat=&art_id=28881&sid=&con_type=1&d_str=19990517&sear_year=1999 "Students to erect Pillar of Shame permanently"], ''The Standard''</ref>era nate empagi Yobuswavu nesimbwa butto kukituti"Haking Wong"nga 3 Desemba 1998. Nate era kumajukira agomulundi ogwe 10 agamanyidwa nga"Tiananmen Massacre"era yalagwa eri abantu ne misubawa negikumwa nate mukibangirize ekiyitibwa"Victoria Park"mu 1999.<ref name=without>Wong, Samantha (3 June 1999). "Pillar of Shame still without a home" ''South China Morning Post''</ref> Without the University authorities' endorsement, the Pillar was moved back to the Haking Wong podium after the anniversary,<ref>Staff reporter and agencies (6 June 1999) [http://www.thestandard.com.hk/news_detail.asp?pp_cat=&art_id=30205&sid=&con_type=1&d_str=19990606&sear_year=1999 "Campus war of words over pillar"], ''The Standard''</ref><ref name=without/> Omukolo gwokusirikirila okujukira emyoyo gyabagenzi gwakolwa nga gukulemberwa ekibiina kyabayizi"HKUSU"nekinakyo "The Hong Kong Alliance in Support of Patriotic Democratic Movements" mu China era gukolwa buli Mayi wabuli mwaka.
Nga 30 Apuli 2008, Empagi Yobuswavutyasigwa langi eyakakyungwa ngakyekimu kumikolo gya purojekiti gyayatuuma [[The Color Orange( Langi ya Kakyungwa)]] okujukiza oba okusisimula abantu ba China okurwanirila eddembe lyo buntu elyabwe elyobwebange. Naye kwolwo omubumbi Galschiot yamibwa olusa okuyingira mu Hong Kong,naye ekibiina ekiyitibwa "Hong Kong Alliance in Support of Patriotic Democratic Movements"mu China nekiwoma omutwe mukola omulimu guno nga yetaliwo ngadizibwa ewabwe kubutaaka e Denmark.
==Empagi Zobuswavu Endala ==
ebiffo mwe zasimbwa:
* Ostiense kumugukirilo gwekisawe kye nyonyi, Rome, Italy,mu 1996,mubiseera olukungana oluyitibwa "FAO",olwali kumulamwa gwa bantu abaffa enjala munsi yonna,obutali bwenkanya mungabanya ebikozesebwa ekyenkanyi munsi yonna.<ref>[http://www.aidoh.dk/?categoryID=115 The Pillar of Shame in Rome - at the FAO Summit, 1996]. Aidoh.dk. Retrieved on 2010-11-16.</ref>
* Acteal, Chiapas,e Mexico mu 1999,okujukira ekiffo omwatirwa abantu ekirindi abawereladala 45 omukolo guno ogwatumwa ellinya "Acteal Massacre|December 1997 massacre of 45 members of the civil society group".<ref>[http://www.aidoh.dk/?categoryID=63 The Pillar of Shame in Mexico, 1999 - A memorial of the Acteal massacre]. Aidoh.dk. Retrieved on 2010-11-16.</ref>
* Brasilia, Brazilmu 2000 kumukolo ogwokujukira abatibwa ekitabantu kyebatuuma elya "Eldorado dos Carajás massacre" mu 1996. Era gweyongeramu ebugumu negusimburizibwa negutwaribwa mukibuuga wenyini ekitabantu wekyali"Belém",musaaza "Pará".<ref>[http://www.aidoh.dk/?categoryID=61 The Pillar of Shame in Brazil, 2000 - A memorial of the Eldorado massacre]. Aidoh.dk. Retrieved on 2010-11-16.</ref><ref>[http://www.aidoh.dk/news_releases/pos/brazil/ukposbrazilnews08.htm Danish Pillar of Shame finds Permanent Site in Northern Brazil, Press release, 23-04-00]. Aidoh.dk. Retrieved on 2010-11-16.</ref>
Empagi Yobuswavu yali yakusimbwa mu kibuuga Berlin,e Bugyelimani,kumukolo gwokujukira abatibwa mubiseera bya banazi,"Holocaust victims|victims of the Nazi regime"Naye olwabizibu ebyagana nyindo okwegala omubumbi ono yasazamu purogekiti eno.<ref>[http://www.aidoh.dk/?categoryID=60 The Pillar of Shame in Berlin - a Memorial for the Victims of Nazi Terror]. Aidoh.dk. Retrieved on 2010-11-16.</ref>
Emigogo gyengato egiwerela daala 16,000,nga buli gumu gukikirila omuntu eyatibwa mu 1995 mukitta bantu ekiyitibwa "Srebrenica massacre"era gyakunganyizibwa negitekwa kuwankaki wa Brandenburg mukibuugai Berlin, kusabitti Julayi 11, 2010. Engato zakunganyizibwa nga akabonero okulaga nti wade Empagi Yobuswavu teliwo naye tugyikirilizamu,zakunganyizibwa omugyelimani nakyawa Phillip Ruch's ngekijukizo eri Srebrenica.<ref>[https://web.archive.org/web/20110812013948/http://www.voanews.com/english/news/Thousands-Mourn-on-15th-Anniversary-of-Srebrenica-Massacre-98194039.html VOA | Thousands Mourn Srebrenica Massacre Victims, Criticize UN | News | English]. .voanews.com (2010-07-11). Retrieved on 2010-11-16.</ref>
== Etelekero Lye Bifanannyi ==
<center><gallery>
Image:Pillar of Shame 1.jpg|The original Pillar of Shame
Image:Pillar of Shame in Orange 1.jpg|Pillar of Shame in orange
Image:Pillar of Shame in Orange Color @ HKU 35.jpg|Close up of Pillar
Image:Pillar of Shame 2.jpg|Words on the base (English)
Image:Pillar of Shame 3.jpg|Words on the base (Chinese)
</gallery></center>
==Laba Nawano==
* [[my inner beast ( Omutima Gwe Fubitizi)]]
* [[The Color Orange( Langi ya Kakyungwa)]]
* [[Fundamentalism(Okwesukulumya)]]
* [[In the of God( Mulinnya lya Katonda)]]
* [[Jens Galschiot]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|2}}
== Ezenyongeza ==
* [http://www.aidoh.dk/?categoryID=55 Official information of the Pillar of Shame]
* [https://web.archive.org/web/20070311191255/http://www.alliance.org.hk/about/diary/diary_1997.html Timeline of Pillar of Shame in Hong Kong] {{Zh icon}}
* [https://web.archive.org/web/20230927121203/https://worthidea.com/ Anniversary of 4 June Massacre]
{{DEFAULTSORT:Pillar Of Shame}}
[[Category:1997 works]]
[[Category:Sculpture series]]
[[Category:Outdoor sculptures]]
[[Category:Danish art]]
[[Category:Monuments and memorials in Hong Kong]]
[[Category:Politics of Hong Kong]]
[[Category:Tiananmen Square protests of 1989]]
[[Category:Memorials to victims of communism]]
[[Category:Hong Kong art]]
[[Category:History of Hong Kong]]
9h7iyxejr474z2i9b36a5d01zgqhn3q
Ffene
0
3637
56082
33005
2026-06-19T19:24:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56082
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Artocarpus heterophyllus (Jackfruit) (28258398324).jpg|thumb|ffene]]
Dan Nsobya,Bukedde Newspaper,Dec 09,2013
Ffene kibala ekiri ku ttunzi ennaku zino. Abalimi n’abasuubuzi nkumu mu ggwanga kati mwe bayoola ensimbi kyokka obulimi bwa ffene tebuteereddwaako ssira n’emiti mingi gifunye akawuka akagikaza awatali kikolebwa!
Omusuubuzi w’ebibala mu Kame Valley Market mu kibuga [Mukono], Musa Bisaso agamba nti enkota ya ffene esobola okuliisa abantu 10.
Buli kiwayi kya 500/- bagisuubula wakati wa 2,000/- ne 3,000/- okusinziira ku bungi bwa ffene obubeera ku katale.
Omukugu mu by’ebibala mu Makula Nussery e [Masanafu], Dan Kyaligamba agamba nti ffene omwaka abala sizoni bbiri (emirundi ebiri). Omuti ku lubala olusooka awo ku myaka wakati w’esatu n’ena gussaako enkota ntono.
Ku myaka etaano n’omukaaga omuti gusobola okuteekako enkota ezisoba mu 30 mu sizoni emu ate ku myaka 10 guba gusoboa okuteekako enkota ennene ezisoba mu 80.
Mu bufunze ku myaka esatu yiika bw’oba olinamu emiti 60 mu sizoni esooka buli nkota bw’ogitunda ku 2,000/= ofunamu 600,000/-.
Ku myaka etaano buli sizoni oba ofuna sh 3,600,000/-. Ku myaka 10 mu yiika ey’emiti 60 osobola okufunamu 9,600,000/- mu sizoni emu.
Emigaso gya ffene
Ng’oggyeeko okumulya, ffene akamulwamu omubisi, akazibwa n’aliibwa nga bbagiya, akolebwamu wayini, ate ennaku zino ebbula ly’emiti we lituuse asalibwamu embaawo n’enku.
OKUSIMBA FFENE.
Omukugu mu byobulimi, [Baagala Walusimbi] agamba nti ffene ky’ekibala ekisobola okudda ku bika by’ettaka ebitali bimu mu [Uganda].
Agamba nti wadde guli gutyo, ffene okubala obulungi kisinziira ku ndabirira, obugimu bw’ettaka n’embeera y’obudde. Abala bulungi ng’alimiddwa ku ttaka eggwanvu, omutalegama mazzi ate eritaliimu bbumba.
Agamba nti ffene wa ntondo, tayagala kusimbulizibwa, kale bw’oba ogenda kumusimba ofuna ensigo n’ozisimba butereevu mu kifo w’oyagala. Ensigo nga tonnazisimba sooka ozinnyike mu ddagala nga Perenox oba Mancozeb 80 okuziyiza obulwadde bw’omu ttaka. Ensigo zaanikeko ng’omaze okuzinnyika olyoke osimbe.
ima ebinnya ebigazi ate ebiwanvu ffuuti 2x2. Amabanga osobola okupima ffuuti 25x30 oba 20x30. Ku mpima y’amabanga eno mu yiika emu mugendamu ebikolo wakati wa 48 ne 80.
Ate bw’oba ogenda kusimba ku lusalosalo amabanga pima ffuuti 15x30 okuva ku kikolo okutuuka ku kinnaakyo.
Baagala agamba nti ffene bw’aba alabiriddwa bulungi, ettaka ggimu, talumbiddwa bulwadde, ate nga n’embeera y’obudde nnungi, okugeza ng’enkuba etonnya, atandika okubala wakati w’emyaka esatu n’etaano okusinziira ku kika.
Ffene yeekolera obugimu, ebikoola bwe bigwa bivunda ne bikola obugimu ye ne yeeyongera okutinta ate taliiko mirimu mingi ng’okukoola wabula bw’oba n’essamba osaawamu busaayi.
Okuziyiza obulwadde
Baagala agamba nti omuze gw’abalimi okutemaatema ku nduli, mbu abale mangu gusaana okukomezebwa kuba lino ly’ekkubo erisinze okusiiga ffene endwadde kale omuti tegusaana kunuubulwa mu ngeri yonna.
Oluusi ng’atandise okubala, enkota ento zivunda ne zikunkumuka olw’obulwadde. Ekizibu kino bw’oba okirina, bw’olaba amulisa ng’ofuuyirako ne [Mancozeb 80W.P] oziyize enkota okuvunda. Ffene oluvannyuma lw’okumulisa, ayengerera wakati w’emyezi esatu n’ena. Abanoga ow’okutunda basobola okunoga akuze obulungi wadde ttannayengera.
Ebiwuka ebyonoona ffene
Namuginga awummula ebitulituli ku nduli. Ayagala nnyo awatemeddwa, mu mpataanya z’amatabi oba awali enkovu yonna. Ebiwuka bino we biruma obulwadde we buyita era kino kivaako amatabi agakoseddwa okutandika okukala.
Oluusi ffene yeeyasamu nga tannanyengera naddala ng’enkuba eddiridde ekyeya, ekikuta kya ffene ne kitakula mangu.
Obulwadde obukaza emmwaanyi ne ffene bumukaza kale tokozesa bikuta bya mmwaanyi okugimusa ffene, omuti ogulwadde gukuule oguggyewo. Ekiso ekitemye ku muti omulwadde kisasaanya obulwadde.
egnkbfrwb2zjs61ksujymwd4t5rdihi
Ffene mu lugero
0
4241
56083
18086
2026-06-19T19:25:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56083
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
==Ffene mu lugero== [[jackfruit folk tale]]
Nkulabyeko tugende ffeena. Olugero luno tuluyita [[FFENE.]]
Bino bigambo byo Luganda ebikusike
<ref:wwf/lvceep/>
1w4pwqp4533i6dr59du26lxq6ims6fn
Category:User de
14
5770
55938
20253
2026-06-19T14:28:18Z
B722N
6898
added category
55938
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Wikipedians by language]]
4wc6lywp33tnp0viqmbc638pc9u77dj
Finola Hughes
0
6389
56090
21559
2026-06-19T19:30:54Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56090
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Finola Hughes''' (* [[29 Gwakkumi]] [[1959]], [[London]]) kiri munnakatemba omukazi<!--female actor-->, [[Bungereza]].
{{stub}}
[[Category:Bannakatemba]]
qsi8kbkt9ap9x4l3cysni0h57x3iyhz
Fakikya (fact)
0
7005
56032
34653
2026-06-19T18:33:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56032
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:FACTS ubt 2.JPG|thumb|Non-fiction books at a Danish library, shelves displaying the word ''Fakta'', Danish for "Facts"]]
Okusinziira ku Muwanga , fakikya(fact) kitegeeza mazima(truth) , ekyo ekiriwo ekirabika, oba ensonga(premise).
cidsaxwlxyyzvm3lyrw9hw37kg6flun
56033
56032
2026-06-19T18:33:19Z
Nambogo Catharine
6408
56033
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Okusinziira ku Muwanga , fakikya(fact) kitegeeza mazima(truth) , ekyo ekiriwo ekirabika, oba ensonga(premise).
p2ermv0gtf35o310k2nbx33004pmdwb
Category:User fr
14
7010
55925
22911
2026-06-19T14:26:11Z
B722N
6898
added category
55925
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lufalansa.
[[Category:Wikipedians by language]]
fa79ixu8ad6dvp3yvsb01wrgzpa6fzk
Category:User es
14
7011
55931
22912
2026-06-19T14:27:09Z
B722N
6898
added category
55931
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lusipanya.
[[Category:Wikipedians by language]]
gk2cpvtus65tz967g591deoi9jjqkg3
Category:User pl
14
7012
55981
22913
2026-06-19T14:36:48Z
B722N
6898
added category
55981
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lupolandi.
[[Category:Wikipedians by language]]
abkot1sc8s16w4jb9ucdrj9ugrif61y
Category:User ru
14
7013
55977
22914
2026-06-19T14:36:07Z
B722N
6898
added category
55977
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lulasa.
[[Category:Wikipedians by language]]
clhystirgj9wwzcrj0wykaqdiqatke3
Category:User sv
14
7014
55958
22915
2026-06-19T14:33:07Z
B722N
6898
added category
55958
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luswideni.
[[Category:Wikipedians by language]]
gwnpejozvgktup43gr5972nr382lbw6
Category:User no
14
7015
55990
22916
2026-06-19T14:37:57Z
B722N
6898
added category
55990
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Norwegian.
[[Category:Wikipedians by language]]
2xpv5x975kesdx3uqak2qtcjrd6zlfo
Category:User nn
14
7016
55991
22917
2026-06-19T14:38:08Z
B722N
6898
added category
55991
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Norwegian Nynorsk.
[[Category:Wikipedians by language]]
2pewude0pfzu5p64goa1m1sr33blvln
Category:User da
14
7017
55939
22918
2026-06-19T14:28:29Z
B722N
6898
added category
55939
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Danish.
[[Category:Wikipedians by language]]
qmh72ev4xuw9o8r2et29g3qwjv4rbnv
Category:User nds
14
7018
55995
22919
2026-06-19T14:38:42Z
B722N
6898
added category
55995
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Low German.
[[Category:Wikipedians by language]]
slqtc86nmx5l9u4kb4osu2skvewuvoq
Category:User nl
14
7020
55992
22923
2026-06-19T14:38:17Z
B722N
6898
added category
55992
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luholandi.
[[Category:Wikipedians by language]]
31ua2o3adb9nkz1b8py00f3jxomgatt
Category:User af
14
7021
55952
22924
2026-06-19T14:30:27Z
B722N
6898
added category
55952
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Afrikaans.
[[Category:Wikipedians by language]]
2hqm62bgw7udqceajfrdssp3ddpdjrw
Category:User la
14
7022
56003
22925
2026-06-19T14:39:49Z
B722N
6898
added category
56003
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Latin.
[[Category:Wikipedians by language]]
qqh9dd90j73nylm3lx3edli0c2bzobw
Category:User pt
14
7023
55980
22926
2026-06-19T14:36:38Z
B722N
6898
added category
55980
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lupotugiizi.
[[Category:Wikipedians by language]]
oct2krrlwxi1l8n70zpxju3rcm9my5n
Category:User ca
14
7024
55942
22927
2026-06-19T14:29:00Z
B722N
6898
added category
55942
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Catalan.
[[Category:Wikipedians by language]]
h35ngp3ir2fmpe4gu061wvzy1i1szrq
Category:User gl
14
7025
55924
22928
2026-06-19T14:26:02Z
B722N
6898
added category
55924
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Galician.
[[Category:Wikipedians by language]]
ozu2tna93xumhfgg9up8nit1grr4dbh
Category:User mwl
14
7026
55997
22929
2026-06-19T14:38:56Z
B722N
6898
added category
55997
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Mirandese.
[[Category:Wikipedians by language]]
7b7618w64r8uhjcfgfysoublmrjfeb2
Category:User it
14
7027
55918
22930
2026-06-19T14:24:52Z
B722N
6898
created this category
55918
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luyitale.
[[Category:Wikipedians by language]]
53mbfr92jbq08mx67vd9bwtp2ehnf7m
Category:User an
14
7028
55951
22931
2026-06-19T14:30:16Z
B722N
6898
added category
55951
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Aragonese.
[[Category:Wikipedians by language]]
i8aamxrlbj9x5e4txdv8fmzxg6z8khn
Category:User oc
14
7029
55987
22932
2026-06-19T14:37:42Z
B722N
6898
added category
55987
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Occitan.
[[Category:Wikipedians by language]]
oe2r6psg2l467c0vep37v7bqkh21zff
Category:User fi
14
7031
55926
22934
2026-06-19T14:26:21Z
B722N
6898
added category
55926
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Finnish.
[[Category:Wikipedians by language]]
c41km90dsj4a0xh3egwk113yaw2tvia
Category:User lv
14
7032
56000
22935
2026-06-19T14:39:22Z
B722N
6898
added category
56000
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Latvian.
[[Category:Wikipedians by language]]
f0e59hiab079sc37r75a1zgm9jankps
Category:User uk
14
7033
56011
22936
2026-06-19T14:44:05Z
B722N
6898
added category
56011
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luyukurayine.
[[Category:Wikipedians by language]]
7fpns0nh2ihtjpidyjyf6g7d2f98wu6
Category:User ab
14
7034
55953
22937
2026-06-19T14:30:35Z
B722N
6898
added category
55953
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Abkhazian.
[[Category:Wikipedians by language]]
aun3hzpvv2c07cdkmy8b6z1o7crs8yh
Category:User rn
14
7035
55979
22938
2026-06-19T14:36:28Z
B722N
6898
added category
55979
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Rundi.
[[Category:Wikipedians by language]]
i3dx5j7kaoec9gx1b4tebfqbwngcd63
Category:User sw
14
7036
55959
22939
2026-06-19T14:33:17Z
B722N
6898
added category
55959
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Swahili.
[[Category:Wikipedians by language]]
ehxwxdb8cs2isb8cr1jwvsyxehxgc8o
Category:User ar
14
7037
55950
22940
2026-06-19T14:30:08Z
B722N
6898
added category
55950
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luwarabu.
[[Category:Wikipedians by language]]
dklab8h9eoy3cchmd3mpumfx10lj4wv
Category:User zh
14
7038
55969
22941
2026-06-19T14:34:38Z
B722N
6898
added category
55969
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lucayina.
[[Category:Wikipedians by language]]
coeljbnhzn8ka0qvh7hulpbsnc7ngqh
Category:User yue
14
7039
55968
22942
2026-06-19T14:34:29Z
B722N
6898
added category
55968
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Cantonese.
[[Category:Wikipedians by language]]
11ler1mr37i98hft4xb0krwi47f6qju
Category:User bn
14
7040
55944
22943
2026-06-19T14:29:18Z
B722N
6898
added category
55944
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lubengali.
[[Category:Wikipedians by language]]
n3kvm70tsdhbyjkplgw70n0enwoe778
Category:User hi
14
7041
55921
22944
2026-06-19T14:25:31Z
B722N
6898
created this category
55921
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luhindu.
[[Category:Wikipedians by language]]
a7l0ddgrifcg9tov098avt3ueqxe3z0
Category:User el
14
7043
55935
22946
2026-06-19T14:27:51Z
B722N
6898
added category
55935
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lugereeki/Luyonaani.
[[Category:Wikipedians by language]]
54mqps23sklafe94tyx0li7ayos0bqd
Category:User zh-Hans
14
7044
55970
22948
2026-06-19T14:34:53Z
B722N
6898
added category
55970
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Simplified Chinese.
[[Category:Wikipedians by language]]
exc8bjfe878o0fca2rramf7709ew3zd
Category:User zh-Hant
14
7045
55972
22949
2026-06-19T14:35:17Z
B722N
6898
added category
55972
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Traditional Chinese.
[[Category:Wikipedians by language]]
1g6s9p92rkzcmt1vawvxpo0rsf6ovsf
Category:User szl
14
7046
55962
22950
2026-06-19T14:33:44Z
B722N
6898
added category
55962
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Silesian.
[[Category:Wikipedians by language]]
3xxij39jlp01fzlb241er3qhvqkvnnq
Category:User lzh
14
7047
55999
22951
2026-06-19T14:39:14Z
B722N
6898
added category
55999
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Literary Chinese.
[[Category:Wikipedians by language]]
l6s3napp8slkziy9deirr0p8ku44vp0
Category:User eo
14
7048
55932
22952
2026-06-19T14:27:18Z
B722N
6898
added category
55932
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Esperanto.
[[Category:Wikipedians by language]]
ddpywgyowmly5l6oev471qokev9y8cu
Category:User ko
14
7049
56005
22953
2026-06-19T14:40:06Z
B722N
6898
added category
56005
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lukoreya.
[[Category:Wikipedians by language]]
habpgx0rxg9m5q1c7onk323yamp0fur
Category:User ro
14
7050
55978
22954
2026-06-19T14:36:16Z
B722N
6898
added category
55978
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lulomaniya.
[[Category:Wikipedians by language]]
ipx5tjvv4gh6jjatfyw7505puw43g3p
Category:User bg
14
7051
55945
22955
2026-06-19T14:29:28Z
B722N
6898
added category
55945
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lubulugariya.
[[Category:Wikipedians by language]]
2ypj09mk3upww99908z1sil48qi8ry0
Category:User bs
14
7052
55943
22956
2026-06-19T14:29:10Z
B722N
6898
added category
55943
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Bosnian.
[[Category:Wikipedians by language]]
rs2htzh0gvcxl9rxxr3gx19p4e979th
Category:User cs
14
7053
55941
22957
2026-06-19T14:28:49Z
B722N
6898
added category
55941
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luceeke.
[[Category:Wikipedians by language]]
bsfw9unsnn4fyt9aqprpa44q450gyfk
Category:User csb
14
7054
55940
22958
2026-06-19T14:28:39Z
B722N
6898
added category
55940
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Kashubian.
[[Category:Wikipedians by language]]
e8o0atiwkqujl9ppsfxwv6a63x2wcpr
Category:User dsb
14
7055
55936
22959
2026-06-19T14:28:02Z
B722N
6898
added category
55936
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lower Sorbian.
[[Category:Wikipedians by language]]
2niwwe5u2p6a9rmssjb6ti7ghith2r2
Category:User hr
14
7056
55920
22960
2026-06-19T14:25:22Z
B722N
6898
created this category
55920
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Croatian.
[[Category:Wikipedians by language]]
ixtpyms2vpwwm873zyt3hc4u09225hx
Category:User hsb
14
7057
55919
22961
2026-06-19T14:25:09Z
B722N
6898
added category
55919
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Upper Sorbian.
[[Category:Wikipedians by language]]
iq7jw46820poqc2o5f59r17fyh1p9ox
Category:User kg
14
7058
56008
22962
2026-06-19T14:40:22Z
B722N
6898
added category
56008
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Kongo.
[[Category:Wikipedians by language]]
oxs2uqenfvv51jrkwjfrex534ezp982
Category:User sc
14
7059
55976
22963
2026-06-19T14:35:57Z
B722N
6898
added category
55976
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Sardinian.
[[Category:Wikipedians by language]]
43ipyljvxnbswueoc7z6zfq4rz0wy53
Category:User sh
14
7060
55954
22964
2026-06-19T14:32:30Z
B722N
6898
added category
55954
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Serbo-Croatian.
[[Category:Wikipedians by language]]
1i741oktfpvframj14nwrlclv53rm7n
Category:User sk
14
7061
55955
22965
2026-06-19T14:32:38Z
B722N
6898
added category
55955
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Slovak.
[[Category:Wikipedians by language]]
sa6cebmx4mfvm4axp741ttop6ycpu3z
Category:User sr
14
7062
55957
22966
2026-06-19T14:32:59Z
B722N
6898
added category
55957
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Serbian.
[[Category:Wikipedians by language]]
okd9q7gwp92n7chdqkfj79voqr9ivyt
Category:User eu
14
7063
55928
22967
2026-06-19T14:26:46Z
B722N
6898
added category
55928
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Basque.
[[Category:Wikipedians by language]]
ajm1dwhu0p9fa39a03r4a04be2boesr
Category:User ja
14
7064
56010
22968
2026-06-19T14:40:56Z
B722N
6898
added category
56010
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lujapani.
[[Category:Wikipedians by language]]
3h0p61xe3p1ookxv2ltzm0ef3x8kfvw
Category:User tl
14
7065
55963
22969
2026-06-19T14:33:52Z
B722N
6898
added category
55963
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Tagalog.
[[Category:Wikipedians by language]]
r0emcbpyn9p1amztjfrff10n415dzqs
Category:User hu
14
7066
55916
22971
2026-06-19T14:24:14Z
B722N
6898
added category
55916
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luhangare.
[[Category:Wikipedians by language]]
8hcvjgrlsv2nhyq47xgmeyczuaj0csm
Category:User be
14
7067
55946
22972
2026-06-19T14:29:37Z
B722N
6898
added category
55946
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lubelarusi.
[[Category:Wikipedians by language]]
0skvdmx0pkqhkxx0xohu8g25u5jdk57
Category:User et
14
7068
55930
22973
2026-06-19T14:26:56Z
B722N
6898
added category
55930
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Estonian.
[[Category:Wikipedians by language]]
4szbr449ky4x9jb7s9s4k3r24szzaoc
Category:User grc
14
7069
55923
22974
2026-06-19T14:25:53Z
B722N
6898
added category
55923
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Ancient Greek.
[[Category:Wikipedians by language]]
kngbx825oce083ric3zs3mg00qcazgo
Category:User ksh
14
7070
56004
22975
2026-06-19T14:39:57Z
B722N
6898
added category
56004
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Colognian.
[[Category:Wikipedians by language]]
r2fb6yio81usru841axc2q61cw3pba1
Category:User nds-NL
14
7071
55994
22976
2026-06-19T14:38:35Z
B722N
6898
added category
55994
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Low Saxon.
[[Category:Wikipedians by language]]
o6nuqmqqdrurokm2qywuyrtnb6xoi56
Category:User vls
14
7072
55965
22977
2026-06-19T14:34:11Z
B722N
6898
added category
55965
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu West Flemish.
[[Category:Wikipedians by language]]
nepjsvz4amnrh9kzogal5e721nce4i4
Category:User li
14
7073
56001
22978
2026-06-19T14:39:31Z
B722N
6898
added category
56001
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Limburgish.
[[Category:Wikipedians by language]]
9f3g6ubdx47tow6cq9hu3vr5zdsqaqs
Category:User lb
14
7074
56002
22979
2026-06-19T14:39:41Z
B722N
6898
added category
56002
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luxembourgish.
[[Category:Wikipedians by language]]
l07uv1emejwiphznunjw7yahx0yi6je
Category:User gsw
14
7075
55922
22980
2026-06-19T14:25:43Z
B722N
6898
added category
55922
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Swiss German.
[[Category:Wikipedians by language]]
le3juybvzt0rk5qd2ey5x7tu4otuebj
Category:User pdc
14
7076
55985
22981
2026-06-19T14:37:23Z
B722N
6898
added category
55985
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Pennsylvania German.
[[Category:Wikipedians by language]]
gdspndwf72qbr6b5ykdn7y3humbmvxt
Category:User pfl
14
7077
55984
22982
2026-06-19T14:37:14Z
B722N
6898
added category
55984
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Palatine German.
[[Category:Wikipedians by language]]
ba9o9spuguj85ycqgvuflom7iohxvmh
Category:User sxu
14
7078
55961
22983
2026-06-19T14:33:37Z
B722N
6898
added category
55961
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Upper Saxon.
[[Category:Wikipedians by language]]
q81wbc8nlf112nz1u12mog3ked5c0ud
Category:User bar
14
7079
55947
22984
2026-06-19T14:29:44Z
B722N
6898
added category
55947
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Bavarian.
[[Category:Wikipedians by language]]
p0a95cggk97w9i5qrhhelybt2tovrll
Category:User wep
14
7080
55967
22985
2026-06-19T14:34:19Z
B722N
6898
added category
55967
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Westphalien.
[[Category:Wikipedians by language]]
cicq9dtj0rr9bhumfzxyjpecvyktgg7
Category:User swg
14
7081
55960
22986
2026-06-19T14:33:28Z
B722N
6898
added category
55960
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Swabian.
[[Category:Wikipedians by language]]
139psj3g36drpwioeoslm3iz86adtct
Category:User sli
14
7082
55956
22987
2026-06-19T14:32:47Z
B722N
6898
added category
55956
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lower Silesian.
[[Category:Wikipedians by language]]
051e938lf3d5ealims1r364u3keb3t4
Category:User ast
14
7083
55949
22988
2026-06-19T14:30:01Z
B722N
6898
added category
55949
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Asturian.
[[Category:Wikipedians by language]]
ali9jixvhbbp5bzm91gaf3gfpet7e8m
Category:User nb
14
7085
55996
22996
2026-06-19T14:38:49Z
B722N
6898
added category
55996
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Norwegian Bokmål.
[[Category:Wikipedians by language]]
2chqaxtf5hsfjcx3kylr7xtxibj6bnx
Category:User ka
14
7086
56009
22997
2026-06-19T14:40:29Z
B722N
6898
added category
56009
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Georgian.
[[Category:Wikipedians by language]]
qj813jjxah5hv804qfkfh9i5l5o6x23
Category:User sco
14
7087
55975
22998
2026-06-19T14:35:50Z
B722N
6898
added category
55975
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Scots.
[[Category:Wikipedians by language]]
gvnfjd3tp4yst2eek1tjachlnq2h64v
Category:User pih
14
7088
55982
22999
2026-06-19T14:36:57Z
B722N
6898
added category
55982
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Norfuk / Pitkern.
[[Category:Wikipedians by language]]
qngqp7sktn9ztujfylluhuw2et55639
Category:User nov
14
7089
55989
23000
2026-06-19T14:37:50Z
B722N
6898
added category
55989
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Novial.
[[Category:Wikipedians by language]]
b6jjg7sxymp0fuir2j19wy7abev7xbo
Category:User mg
14
7090
55998
23001
2026-06-19T14:39:04Z
B722N
6898
added category
55998
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Malagasy.
[[Category:Wikipedians by language]]
3zu2yjv64bao0qlobtny08ogpxhy8oy
Category:User de-AT
14
7091
55937
23002
2026-06-19T14:28:10Z
B722N
6898
added category
55937
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Austrian German.
[[Category:Wikipedians by language]]
s2ft3gzwf4yyyvt1h4w3emqqsr08ur2
Category:User or
14
7092
55986
23003
2026-06-19T14:37:32Z
B722N
6898
added category
55986
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Odia.
[[Category:Wikipedians by language]]
fj2jjsve86fqcy12jn7dx1pmp3dow1v
Category:User pi
14
7093
55983
23004
2026-06-19T14:37:06Z
B722N
6898
added category
55983
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Pali.
[[Category:Wikipedians by language]]
lu2rtyc3adovjhr5hod7bh0k967s9hh
Category:User kn
14
7094
56006
23005
2026-06-19T14:40:13Z
B722N
6898
added category
56006
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Kannada.
[[Category:Wikipedians by language]]
chqdkbzwa0tb7l8kmonnxkd8p4udhlu
Category:User ne
14
7095
55993
23006
2026-06-19T14:38:26Z
B722N
6898
added category
55993
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Lunepali.
[[Category:Wikipedians by language]]
oe9hcgmjxnljkvfz50g25d8ns3j79bh
Category:User is
14
7098
55917
23037
2026-06-19T14:24:39Z
B722N
6898
added category
55917
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Icelandic.
[[Category:Wikipedians by language]]
9wig96oa2q1ed1g8o677hb8y1a7mfvo
Category:User az
14
7103
55948
23059
2026-06-19T14:29:53Z
B722N
6898
added category
55948
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Azerbaijani.
[[Category:Wikipedians by language]]
0nmd15k5gzkthbnut0c8psmvpg8bxfq
Category:User fa
14
7104
55927
23060
2026-06-19T14:26:33Z
B722N
6898
added category
55927
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Luperusi.
[[Category:Wikipedians by language]]
9ofrcymbdqp7nhaypxwknam3tpnv234
Category:User zh-Hans-CN
14
7452
55971
24183
2026-06-19T14:35:04Z
B722N
6898
added category
55971
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Chinese (China).
[[Category:Wikipedians by language]]
851xalcllumbu4jme30g3ynd1xuko62
Category:User zh-Hant-TW
14
7453
55974
24184
2026-06-19T14:35:41Z
B722N
6898
added category
55974
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Chinese (Taiwan).
[[Category:Wikipedians by language]]
1uzau23sblvlg2rmm6iiqsq3l9ykqz9
Category:User zh-Hant-HK
14
7454
55973
24185
2026-06-19T14:35:31Z
B722N
6898
added category
55973
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu Chinese (Hong Kong).
[[Category:Wikipedians by language]]
75zpnx7j31u4dolz73dv10frehahqm7
Faith Kakembo
0
8240
56028
48790
2026-06-19T18:31:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56028
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bayimbi]]
'''Elna Faith Kakembo Wilén''' (Yazalibwa nga16 Ogwokuna 1985) alimu omusaayi [[:en:Sweden|gw'aba Sweden]] ne [[:en:Uganda|Uganda]], muyimbi era nga [[:en:Nurse_anesthetist|muyambi w'abasawo mu kaseera ak'okulongoosa.]]
== Emirimu gya ==
Kakembo yatandika emirimu gye egy'okuyimba ng'akyali muvubuka mu kwaaya y'ekkanisa. Eby'okuyimba y'abisomera mu ssomero lya [[:en:Folk_high_school|folk high school]] okumala omwaka gumu.
Mu 2019, Kakembo y'etaba mu mpaka z'okuyimba ezategekebwa [[:en:Sveriges_Radio|Sveriges Radio]], P4 Nästa, n'oluyimba lwa "Through Fire and Rain". Mu 2020, yeetaba mu mpaka za [[:en:Melodifestivalen_2020|Melodifestivalen 2020]] n'oluyimba "Crying Rivers", olw'awandikibwa omukozi w'enyimba okuva mu Sweden [[:en:Jörgen_Elofsson|Jörgen Elofsson]] n'omuwandiisi w'enyimba okuva mu Canada Liz Rodrigues, era nga yamalira mu ky'akutaano mu mpaka eziddirira ez'akamalirizo.
Mu 2022, Kakembo yeetaba mu paka za [[:en:Melodifestivalen_2022|Melodifestivalen 2022]] nga yayimba oluyimba lwa "Freedom", olw'awandiikibwa [[:en:Laurell_(singer)|Laurell Barker]], [[:en:Anderz_Wrethov|Anderz Wrethov]], ne Palle Hammarlund. Yayitamu okutuuka ku mpaka ez'akamalirizo era yaddamu okuyimba nga 12 Ogwokusatu, nga yamalira mu kifo kya 10 n'obubonero 51.
== Enyimba z'eyayimba ==
=== Ezize yekka ===
{| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;"
! rowspan="2" scope="col" |Title
! rowspan="2" scope="col" |Year
! colspan="1" scope="col" |Peak chart positions
! rowspan="2" scope="col" |Album
|-
! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" |SWE<br /><br />
|-
! scope="row" |"Through Fire and Rain"
|2019
|—
|rowspan="4" {{n/a|Non-album singles}}
|-
! scope="row" |"Crying Rivers"
|2020
|—[upper-alpha 1]
|-
! scope="row" |"O Come, All Ye Faithful"
|2021
|—
|-
! scope="row" |"Freedom"
|2022
|15
|}
== Ebisaanye okumanyibwa ==
{{notelist-ua}}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
ap55k2s0ani4i7xljkfkcamb8pw7s4v
Nick Nola
0
8254
55896
48794
2026-06-19T13:55:10Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55896
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]]
[[Category:Bayimbi]]
'''Nicholas Tatambuka''' yazalibwa mui mwezi ogw'omusanvu mu 1985 ,<ref>{{Cite news|date=Nick Nola has been involved in several high profile projects in the music industry in Uganda. He turned 25 years in July}}https://web.archive.org/web/20180526112935/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1047656/-/2aqhau/-/index.html</ref> amannyikiddwa nnyo nga '''Nick Nola''' ne '''Nicky Nola ng'amannya gge ag'okusiteegi''', munayuganda ayimba enyiba ekika kya [[:en:R&B|R&B]] n'okuziwandiika eyajja mukumannyikwa ng'omuzinyi eyali mu kibiina ky'abayimbi aba Hip Hop ekiyitibwa Canvas. Yakola endagaanoi n'aba Platinum Records, ekibiina kyasooka okujja mu kisaawe ky'okuyimba mu 2005 n'oluyimba oluyitibwa "Mother Africa", olwawangula ekirabo kya Best Hip Hop Single. Mu 2010, Nola yatekebwa ku lukalala lwa Ladybrille's olw'abayimbi 15 abaali batutumuse mu mwaka ogwo "15 African Breakout Artists of The Year". Mu 2013, aba HiPipo 5Star baamusengeka ng'omuyimba eyali akwata ekya 34 okubeera ow'etutumu mu buvanjuba bwa Afrika yokka.
== Obulamu bwe obwasooka n'engeri gy'atambuddemu mu by'okuyimba ==
Nola yatandika okwagala eby'okuyimba ng'akyali mwana muto. Yatandika okuyimba ng'akyali musomero lya nasale ng'agegeenya abayimbi beyali asinga okwagala nga [[:en:Usher_(entertainer)|Usher]], [[:en:New_Edition|New Edition]] ne [[:en:Boyz_II_Men|Boyz II Men]]. IMu siniya yeetba mu mpaka z'okuyimba eza All Kampala Original Song Competition ezaali ku Cine Afrik, n'awangula ekifo ekisooka. Yagenda okutikirwa ku [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School]], yali yatandika okulabibwa abafulumya ennyimba ab'enjawulo okwetoloola obuvanjuba bwa Afrika yonna.Mu 2004, Shadrack, eyali akulira Platinum Records, yazuula Nola n'amuwa endagaano eyokuyimbira mu kampuni ye efulumya enyimba.
Nola yafuuka omu ku bameba b'ekibiina ekiyitibwa Hip Hop Canvas, nga kyalimu GNL, Lyrical G ne Qute Kaye. Olutaambi lw'ennyimba lwebasooka okufulumya lwaliko ennyimba 14. Nola yalabikako mu nnyimba nga "First Love", "Sitakiwewe", "Hip Hop Party" ne "Mother Africa". Mu mwaka ogwaddako, Hip Hop Canvas yafuna ekirabo kya Best Hip Hop Single olw'oluyimba lwa "Mother Africa", nga baakwataganira wamu n'aba Jungle Beat okulikoodiinga "Yegwe", "Nkaaba" ne "Down Low" nga bali ne Mosh. Ekibiina kyafulumya n'oluyimba oluyitibwa "Brand New Day".<ref name="MU">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141023092257/http://www.musicuganda.com/Nicky%20Nola.html</ref>
Mu 2009, Nolayafuna endagaano okubeera ng'adukannyizibwa era ng'ayambibwako aba UGPulse.Ytandika okukola ku lutaabi lw'ennyimba lweyayita ''Honey Moon'', nga yali pulojekiti y'ensi yonna eyalimu abafulumya ennyimba nga [[:en:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]], GoodEnuf, Allan, Washington, Henry Kiwuwa ne Young Pulse. Olutaambi luno lwali lulina okuteebwa okugenda mu katale mu mwaka gwa 2011. Nola yafulumya oluyimba lwebayita "I Love The Way" ne "Marianna", nga zaafuuka za ttutumu Uganda n'ebweru. Nga 24 mu mwezi ogwekuminebiri mu 2010 akatabo ka ,'' Ladybrille Magazine'' kaamuteeka mu namba 15 kulukalala lw'abayimbi abaali bavuddeyo mu mwaka "15 African Breakout Artists of the Year".<ref name="UGD">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220301130632/http://www.ugandandiaspora.com/performing-at-the-ugandan-diaspora-social-networking-event-nick-nola</ref><ref name="face of Nick">{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20171027130154/http://ourmusiq.com/nick-nola-face-of-ugpulse-listed-in-top-15-african-breakout-artists-of-the-year-2010/1205/m.aspx</ref>
== Pulojekiti z'ennyimba ==
Mu 2012, kyalangirirwa nga Nola bweyali akola n'omuyimbi okuva e Nigeria Slim Burna okuddamu oluyimba lwe oluyitibwa "Oya Na" nga lwali lwakulabikira ku pulojekiti ya ''Honey Moon'' project. Oluyimba luno lwafulumizibwa Washington, nerutabulwa [[:en:Gavin_Lurssen|Lurssen Mastering]] era eyalutendeka mu Amerika . Mu mwezi ogw'okutaano nga 23 mu 2013 oluyimba luno lwakubibwako katono sekeendi 90 ku mikutu gya yintaneeti nga bayita [[:en:DStv|DStv]].<ref name="DSTV">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20131211223812/http://www.dstv.com/News/Nick-Nola-and-Slim-Burna-s-Oya-Na-remix/54504/</ref><ref name="HiPipo">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304001400/http://www.hipipo.com/people/81/Nick-Nola/bio/34/Nicky-Nola-The-New-Ugandan-R--b-Sensation</ref><ref name="UGO">{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20141022214857/http://www.ugandaonline.net/red_pepper/view/9088/singer_nick_nola_thumped_over_babe</ref>
== Ekika ky'ennyimba ==
=== Entaambi z'ennyimba mu situdiyo ===
* ''Honey Moon'' (lugya kufulumizibwa)
=== Vidiyo z'ennyimba ===
==== 2010 ====
* "Marianna"
* "I Love The Way" (featuring Bella)
* "Sembera"
* "Aliwa"
==== 2012 ====
* "Mufunye"
== By'awangudde ne byebamulonzeemu ==
=== Zzina Awards ===
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
* [[:en:Music_of_Uganda|Music of Uganda]]
giexko9ux0m0k2ppsklvfrto5xlffhj
Felix Chemonges
0
8262
56071
32865
2026-06-19T19:17:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Stephen Kiprotich Olympic Champion.jpg|thumb|Stephen kiprotich ]]
'''Felix Chemonges''' (yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1995)<ref name="world_athletics_profile">https://worldathletics.org/athletes/uganda/felix-chemonges-14732235</ref><ref name="men_results_iaaf_world_half_marathon_2018">https://web.archive.org/web/20200109183644/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-M-f----.RS6.pdf</ref> munnayuganda omuddusi w'[[:en:Long-distance_running|embiro empanvu]].
Mu 2018, yavuganya mu mbiro z'abasajja ez'amubuna byalo eza [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|2018 IAAF World Half Marathon Championships]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="men_results_iaaf_world_half_marathon_2018">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-M-f----.RS6.pdf "Men's Results"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''2018 IAAF World Half Marathon Championships''. [https://web.archive.org/web/20200109183644/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-M-f----.RS6.pdf Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on 9 January 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">28 June</span> 2020</span>.</cite></ref> Yamalira mu kifo kya 26.<ref name="men_results_iaaf_world_half_marathon_2018" /> Mu Gwekkuminogumu, Felix yakola ekyafaayo kye ekyasooka bw'emalira mu ky'okubirir mu ssaawa 2:11:57 mu misinde gya mubuna byalo egya [[:en:Beirut_Marathon|Beirut Marathon]].
Mu 2019, Chemonges yali w'akubiri mu misinde gya Borealis Linz Donau Marathon egyali mu [[:en:Austria|Austria]] mu budde bwa saawa 2:09:19. Mu misinde gye egyaddako mu [[:en:Toronto_Waterfront_Marathon|Toronto Waterfront Marathon]] Chemonges yayongera okukola obulungi nga kino ky'amuteekesa mu likodi ya Uganda ng'omuddusi ow'okusatu mu ssaawa 2:05:12.
Mu 2020, Chemonges yavuganya mu mbiro za [[:en:Lake_Biwa_Mainichi_Marathon|Lake Biwa Mainichi Marathon]] ez'omulundi ogwa 76 nga yamalira mu kifo kya mwenda ne ssawa 2:10:08.
Mu mwaka gwa 2021, Chemonges yetaba mu misinde mubunabyalo egya NN Mission Marathon mu [[:en:Enschede,_Netherlands|Enschede, Netherlands]], gyeyamalira mu kifo kya 8th mu ssaawa 2:09:59.<ref>https://worldathletics.org/athletes/uganda/felix-chemonges-14732235</ref> Olw'okaano lw'awangulwa munnakenya [[:en:Eliud_Kipchoge|Eliud Kipchoge]]. era Chemonges yalondebwa okwegata ku baddusi banne [[:en:Stephen_Kiprotich|Stephen Kiprotich]] ne [[:en:Fred_Musobo|Fred Musobo]] ku ttiimu ya Uganda ey'abasajja abaddusi b'emisinde mubunabyalo mu mizannyo gya [[:en:2020_Tokyo_Olympic_Games|2020 Tokyo Olympic Games]]. <ref>https://www.independent.co.ug/olympics-stephen-kiprotich-picked-for-uganda-marathon-team/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
Felix Chemonges mu misinde gy'ensi yonna
[https://www.olympedia.org/athletes/146995 Felix Chemonges] mu misinge gya Olympedia{{Authority control}}
14sdnclx94jt3z71na8k2ufrbks1bh5
Okuyimba mu Uganda
0
8268
55929
55001
2026-06-19T14:26:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55929
wikitext
text/x-wiki
Uganda, ekwata kyakusatu mu nsi ezisinga okuyimba n'okusanyusa abantu mu Afrika yonna. Uganda erimu [[:en:Tribes|amawanga]] 65 agavaamu abantu aboogera ennimi ez'enjawulo,<ref>Uganda Bureau of Statistics (2016), The National Population and Housing Census 2014 – Main Report, Kampala, Uganda</ref> era muno mwe muva ennyimba eziyimbibwa abantu ba nnansangwa.<ref name="facemusicch">http://www.face-music.ch/inform/poeple_uganda_en.html</ref> [[Baganda|Abaganda]], ly'eggwanga erisinga okuvaamu abayimbi ab'amaanyi era ab'ettutumu mu Uganda, batunze nnyo obuwangwa bwabwe n'okubuutikira ekisaawe ky'okuyimba mu Uganda mu byasa ebibiri (2) ebisembyeyo.
[[File:Fred Masagazi.jpg|thumb|Fred Masagazi]]
Ekika ky'ennyimba ekyasooka okututumuka nga kivaamu ne ssente mu Uganda kye kya [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]] nga kyava mu nnyimba ya Baganda ey'eŋŋoma Eŋŋanda. Okuva mu myaka gya 1980 okutuuka mu gya 1990, [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]] yabuutikirwa nnyo abayimbi nga Peterson Mutebi, Dan Mugula, Sebadduka Toffa, Fred Ssonko, Livingstone Kasozi, Fred Masagazi, Baligidde, Abuman Mukungu, Gerald Mukasa, Sauda Nakakaawa, Matia Luyima, Herman Basudde, ne Paulo Kafeero.<ref name="Kadongo Kamu Musicians">http://djerycom.com/genre?g=kadongo-kamu</ref> ne bakifuula ekika ky'ennyimba ekyasinga okucaaka mu Uganda. Ng'emyaka gya 1980 giggwaako, omugenzi Philly Lutaaya yafulumya olutambi lwe olwa "Born In Africa' oluvannyuma olw'efuga amayengo g'empewo. Lutaaya yayongerako olutambi olulala lwe yatuuma "Merry Christmas" olwaliko ennyimba 8. Olutambi luno lukyali lwa ttutumu okutuusa leero era ennyimba za Philly Lutaaya teziva ku mimwa gya Bannayuganda abaagazi b'ennyimba.
Ku ntandikwa y'emyaka gya 1990, ekika ky'ennyimba ekirala kyayingirawo nga kiyitibwa Afro ragga oba kye bayita Ek''idandali'' mu Luganda nga kireetebwa abantu okwali: Rasta Rob, Kid Fox, Ras Khan, Messe, Shanks Vivid, Menton Summer, Ragga Dee, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], [[Bobi Wine]] kw'ossa Steve Jean - ng'oluvannyuma ye yafuuka akola ennyimba z'abalala mu sityudiyo. Mu 1997, Emperor Orlandoh ne Menton Summer be baali ku mumwa gwa Bannayuganda abasinga obungi oluvannyuma lw'okufulumya oluyimba lwabwe lwe baatuuma "Sirikawo Baby" olwacaaka mu Uganda yonna.
Mu 1998, Red Banton yajja n'oluyimba lwe olwa "Noonya Money". Yafuuka omuyimbi wa Uganda eyasooka okugenda e Bungereza ng'agendedde ku Visa ya muyimbi (Artist Visa).
Olw'okwagala okutuuka ku mutindo ogw'ensi yonna n'enkyukakyuka yaayo, Uganda nga bwe kiri mu mawanga ga Afrika amalala ezze efuna enkyukakyuka mu ngeri gy'ekolamu ennyimba. Kino kivuddeko Bannayuganda bangi okuyimba ng'Abazungu mu bika nga [[:en:Dancehall|Dancehall]] ne [[:en:Hip_Hop|Hip Hop]].
DJ wa Uganda asinze okutambula mu bitundu by'ensi yonna eby'enjawulo era omu ku ba DJ abasinga nga ye DJ, Erycom era amanyiddwa nga Mutebi Erycom, ye Munnayuganda eyasooka okutondawo omukutu ku Youtube era y'omu ku Bannayuganda ababiri abaasooka okusaasaanya ennyimba za Uganda ku mitimbagano.
DJ Erycom akozesezza okubeerawo kwa yintaneeti okutumbula okuyimba kwa Uganda n'abayimbi ba Uganda, era olw'ensonga eno, ennyimba za Uganda zituuse ku buli nsonda y'ensi yonna awatuuka emitimbagano.
Abayimbi mu Uganda abawerako beegasse ku kibiina ekirwanirira eddembe lyabwe n'okukuuma ebiyiiye byabwe ekya [[:en:Uganda_Performing_Right_Society|Uganda Performing Rights Society]] ekitumbudde ennyo ennyimba zaabwe n'okubaganyula nga kikola omulimu gw'okukuuma obwannanyini bwe balina ku nnyimba zaabwe.
== Ennyimba ez'obuwangwa obw'enjawulo okusinziira ku bitundu bya Uganda eby'enjawulo ==
Uganda eyawulwamu ebitundu bina (4) omuli; Amasekkati, Obukiikakkono, Obuvanjuba n'Obugwanjuba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.gou.go.ug/about-uganda/sector/maps-regions |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-10-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221022042316/https://www.gou.go.ug/about-uganda/sector/maps-regions |url-status=dead }}</ref> Buli kitundu kirina ennyimba ez'engeri ez'enjawulo okusinziira ku buwangwa obukirimu n'amawanga agasangibwayo.
Ennyimba mu Uganda zisinga kwesigamizibwa nnyo ku mikolo egy'enjawulo era nga kino bwe kiri ne mu mawanga ga Afrika agasinga obungi. Kino kitegeeza nti okuyimba okusinga obunene kulina emikolo egy'enjawulo kwe kugendera okugeza, obufumbo oba embaga, okwalula abaana, emikolo gy'abakulembeze ab'ennono, amakungula, ennyimba ez'omu ntalo n'endala nnyingi.
Ennyimba zino zikubibwa n'okuyimbibwa abakugu abatendeke mu buwangwa obw'enjawulo ne mu bivuga mwe bayimbira ennyimba ezikwata ku buwangwa bwabwe n'amazina gaabwe ag'enjawulo.
=== Amasekkati ===
[[File:Mesach Ssemakula and Rema.jpg|thumb|Rema Namakula 4.jpg]]
Abaganda basangibwa mu Bwakabaka bwa Buganda mu kitundu ky'Amasekkati ga Uganda; ly'eggwanga ly'abantu abasinga obungi mu Uganda.<ref name="afritorial">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afritorial.com/tribe-the-baganda-ugandas-royal-kingdom-past-present/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2018-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128204858/http://afritorial.com/tribe-the-baganda-ugandas-royal-kingdom-past-present/ |url-status=dead }}</ref> Obwakabaka bukulemberwa omukulembeze w'ensikirano ayitibwa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]. Kabaka ye muyima w'ebyokuyimba mu Buganda. Ebimu ku bivuga Abaganda bye bakozesa mu kuyimba mulimu: eŋŋoma nga zikola ettundutundu dddene mu nnyimba z'Abaganda.<ref>https://www.allmusic.com/album/mw0000113606</ref>
Eŋŋoma z'Obwakabaka ze zimu ku ŋŋoma za Buganda ezikubwa mu nnyimba. E''ngalabi'' y'emu ku ŋŋoma ez'ettutumu nga y'esinga obuwanvu kyokka eddoboozi lyayo lifulumira mabega nga n'abamu kye bava bagiyita Omusekerannyuma.<ref name="face-musich">http://www.face-music.ch/instrum/uganda_drumen.html</ref> Eŋŋoma zikozesebwa omulundi gumu n'ebivuga ebirala omuli amadinda, endingidi, emirere, ''entongooli'', n'ebiralala bingi.
Ennyimba zizannyibwa abantu bazizinireko mu ngeri [[:en:Call_and_response|ey'ayimba okusooka ate abamuwagira ne bamwanukula]] ng'enkola eyo eri nnyo mu mawanga ga ba Bantu<ref name="face-music">http://www.face-music.ch/catalog/tradmusicug_songsen06.html</ref> era ebaddewo okuva mu myaka gy'ekyasa ekya 19.<ref>https://www.doi.org/10.1080/00020186808707298</ref> Abaganda balina amazina ag'enjawulo agagenda n'enkuba z'ebivuga ezikyukana, muno mulimu aga ''baakisimba agasinga okuzinibwa.'' Mu malala mulimu aga ''nankasa'' n'''amaggunju''. Amaggunju mazina ga kitiibwa agaatandikira mu lubiri lwa Kabaka.<ref>https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&q=music+in+Buganda&pg=PA128</ref>
Mu Bukiikokkono bwa Uganda mu kitundu kya Acholi waaliyo omuyimbi ow'amaanyi ng'ayitibwa Ojara Eddy we bwatuukira mu ku nkomerero y'emyaka gya 1980.
=== Mu Buvanjuba ===
Okusobola okukwawulira ekitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda ku bitundu ebirala. Kino kirimu amawanga ag'enjawulo omuli: Abagwere, Abasoga, Abanyoli, Abagisu, Abajapadhola, Abateeso, Abasabin, Abasamya era buli buwangwa bulina ennyimba yaabwo. Mu myaka gya 1990 amawanga gano gaakolanga ennyimba nga gakozesa bivuga byago byokka bye beekoleranga, okugeza Abagwere baalina ekivuga ekiyitibwa kongo, Abasoga nga balina amadinda ge bayita mbeire, ate Abajapadhola n'Abanyoli nga balina ekya fumbo, Abateeso nga balina adungu era ennyimba zaabwe zaayawukananga nnyo mu nvuga n'engeri gye baaziyiiyangamu. Mu kyasa ekya 20, mangi ku mawanga gano gaagenda gakyusa ennyimba yaago nga gakoppa ennyimba ey'ekizungu kyokka bakyayimbira mu nnimi zaabwe.
Waliyo abayimbi bangi abamanyiddwa mu mawanga ago okugeza, Abagwere balina Waisana, Benenego, Rapper sky dee, Area b, Waikere, Bluzman n'abalala, . Abagisu balina San Sea, Ben, Nutty Neithan n'abalala, Abasoga balina Crazy mc, Racheal Magola, Maro, Yaled, General Megadi n'abalala. Amawanga gano agasinga galina abakulembeze b'ensikirano abayambyeko okutumbula eby'okuyimba byabwe. Omukulembeze w'Abagwere ayitibwa Ikumbania, owa Bugisu ye Omukuka, owa Busoga ayitibwa Kyabazinga, owa Teeso ye Emorimori n'abalala.
=== Obugwanjuba ===
Ekitone ky'okuyimba kizze kikula mu kitundu kino okuviira ddala ku bayimbi nga [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]], Chance Kahindo ne Rasta Charz abaddirirwa [[:en:Ray_G|Ray G]], Jolow, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]], Seyo, T Bro, Emily Kikazi, Muzz Joe, T Paul, Rachael T, Mat Henry, CJ Champion ne baddirirwa abalala omuli Penny Patra, Amani Amaniga, Carol Kay, Prettie Immaq n'abalala bangi abazze. Oluvannyuma lw'okucaaka kw'oluyimba lwa "Omusheshe" olwayimbibwa Ray G ne Spice Diana, Olunyankole lwayongera okutuuka mu bitundu ebirala ebya Uganda. Abayimbi abava mu Buganda nabo baayongera okukola ennyimba ne bannaabwe okuva e Bugwanjuba ne bayimba ennyimba nga "True man hood" olwa ba Allstars abaayimba ne T Bro, "Tikikushemerire" olwa Gen Geeon ne Jose Chameleon, "Yeele" olwa Geosteady ne Ray G, "Ninkukunda" olwa Ray G ne Voltage music, "Mbarara boy" olwa Mc Kacheche ne [[John Blaq]], "Elevate" olwa Rachael T ne Colifixe, "Sagala" olwa T Paul ne Cosign.
Okukula kwa ba 'deejay' kwatandika n'abantu nga DJs Alberto 43, Dj Mats, DJ Sky,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://feezah.com/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221211142410/https://feezah.com/ |url-status=dead }}</ref> Riddim Selecta, Starcent Dj, Jahlive, DJ Emma, DJ Bristol ne ba 'deejay' abali wansi w'ekibinja kya [https://web.archive.org/web/20220506234558/http://xldeejayz.com/ XL Deejayz] , Street Deejays, Massive effect Deejays, 43 Effect Deejays n'abalala bangi.
Abatumbula ekisaawe ky'okuyimba. Mu bano mulimu abakolera ku mitimbagano n'abatagiriiko, omuli: [https://web.archive.org/web/20221211142410/https://feezah.com/ Feezah music uganda] Alpha Promotions, Bantu Hits,<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ictguy.com/download-ugandan-music-websites/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206120057/https://ictguy.com/download-ugandan-music-websites/ |url-status=dead }}</ref> [https://web.archive.org/web/20220710154241/https://ugandadjs.com/ Uganda Djs Online Radio] Karen Promotions, D3 Promotions, Lala Promotions, Patra Promotions, JKG Promotions, MOK Alozius Promotions n'abalala; Mu balala mulimu abantu ssekinnoomu okuli: Dely Derick, Mc Katala, Mr vybs live n'abalala bangi
Leediyo ne Terefayina nazo zikoze omulimu gwa maanyi okusitula ebitone. okutandikibwawo kwa leediyo ez'ebitundu nga "Voice of Tooro" , Radio West, [https://web.archive.org/web/20220516042409/https://messiahradio.co.ug/ Messiah Radio ey'e Kasese], Voice of Kigezi, Endigyito, Voice of Kamwenge, [https://kaseseguideradio.com/ Kasese Guide Radio], Rwenzori FM, BFM, Hits FM, n'endala omuli Crooze FM, Boona FM, K Town Radio, Ngabu FM ne Street Deejays Radio (ey'oku mutimbagano) ziyambyeko nnyo ekisaawe ky'okuyimba okukula mu Bugwanjuba bwa Uganda.
Emikutu gya TV gikuze mu ngeri ya kasoobo mu kitundu kino kyokka okujja kwa TV West, ne Bunyoro TV nakyo kiyambyeko. TV zino zombi zaafuuka ekifo awazannyirwa vidiyo z'ennyimba zaabwe abantu ne baziraba.
Okuyita mu leediyo ne TV abantu abapya baacaaka omuli Mc Kacheche, Kunana MC, Lithan MC, Mr Jay n'abalala. Okukula kw'ebivvulu by'ennyimba naddala mu bbaala z'ebibuga nga Mbarara, Rukungiri, Kabale, Fort Portal, Ishaka, Kasese ne Kamwenge biwa omwagaanya abayimbi abato okufuna we bayimbira abantu ne babategeera.
== Ennyimba ezicaase ennyo ne zikola ssente ==
Olw'embeera y'obutali butebenkevu eyali mu Uganda okuva emabega, tewaaliwo budde bumala kisaawe kya kuyimba kusajjakula okutuusa jjo lya balamu eggwanga lwe lyaddamu emirembe ng'emyaka gya 1980 giggwaako. Mu kiseera ekyo [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]], [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], ne [[:en:Elly_Wamala|Elly Wamala]] be boogerwako ng'abaavaayo mu kisaawe ky'okuyimba. [[Jimmy Katumba]] n'ekibiina kye ekya Ebonies nabo baamanyika nnyo mu biseera ebyo, ng'egya 1990 gitandika.
Abayimbi nga, Carol Nakimera, Kezia Nambi, Fred Maiso, Kads Band, Rasta Rob, Menton Summer ba baaliko mu Uganda wakati wa 1990 ne 1997. Abalala nga, Livingstone Kasozi, Herman Basudde ne Paulo Kafeero nabo baakola kinene okusembeza ennyimba eri abantu n'okukola ebivvulu nga bayimbira ku siteegi.
Okusinziira ku mutunzi w'ennyimba za Uganda nnakinku era amaze ebbanga mu bwa DJ, DJ Erycom, 1998 gwe mwaka ekisaawe ky'okuyimba mu Uganda lwe kyasinga okufuna enkyukakyuka ey'omuggundu. Yeebaza abayimbi nga Red Banton eyaleeta akayimba ka Noonya Money akaabuna Uganda yonna. agamba nti Red Banton yali ku ntikko y'okuyimba mu Uganda okutuuka mu 2000 Jose Chameleone lwe yadda okuva e [[Kenya]] n'oluyimba lwa "Mama Mia" kyenkana olwafuuka oluyimba lw'eggwanga mu Uganda ne East Africa okutwaliza awamu.
Mu myaka gya 1990 Uganda yatandika okulaga nga bwe yali enyumirwa [[:en:Dancehall|ennyimba z'e Jamaica]] abayimbi ab'enjawulo omwali Shanks Vivi Dee, Ragga Dee, n'abalala bwe bajja n'enkuba ey'ekijamaica nga beefaananyirizaako [[:en:Shabba_Ranks|Shabba Ranks]]. Baayingiza wano ennyimba ez'ekika kya [[:en:Ragga|Ragga]] mu Uganda nga newankubadde baafuna okuvuganyizibwa n'ebika Ebifirika ebirala nga [[:en:Soukous|Soukous]] okuva e Congo ne [[:en:Kwaito|Kwaito]] okuva e South Africa. Embeera eno ye yaliwo okutuusa mu kyasa ekya 21 abayimbi nga [[:en:Chameleone|Chameleone]] bwe bajja ne bawamba.
We bwatuukira mu 2007, waaliwo abayimbi abapya bangi abaali bazze nga bayimba ebika by'ennyimba eby'enjawulo olwo ng'ennyimba z'e [[Bulaaya]], ez'e Congo ne South Africa zaali tezikyavuga mu Uganda. Leero, abayimbi nga [[:en:Iryn_Namubiru|Iryn Namubiru]] ne King Saha be bamu ku b'oyinza okwogerako, abalala nga Radio & Weasel aba [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], nabo baali ba maanyi nnyo nga Radio tannafa, nga baavuganyaako ne mu mpaka za za ssemazinga wa Afrika yonna eza [[:en:MTV_Africa_Music_Awards|MTV Base awards]] mu 2010 n'eza BET awards mu 2013. Mu Gwomukaaga 2015, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]] yawangula awaadi y'omuyimbi omupya asinga mu nsi yonna eya "Best new international artist" mu mpaka za [[:en:BET_Awards_2015|2015 BET music awards.]]
=== Kadongo Kamu ===
[[File:Tune In (28990737).jpeg|left|thumb|Guiter]]
Ekigambo "Kadongo Kamu" kigambo kya [[Luganda]] ekitegeeza "endongo emu". Ennyimba ez'engeri eno zaaweebwa erinnya eryo olw'omulimu omukulu ogukolebwa jjita ey'eddoboozi eddene eya [[:en:Bass_guitar|bass guitar]], ng'olumu yokka gye bababakuba nga bayimba. Kirowoozebwa nti omuyimbi eyasooka okumanyika n'okucaaka ye [[:en:Fred_Masagazi|Fred Masagazi]] eyo mu myaka gya 1960.<ref name="voanews">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://blogs.voanews.com/music-time-in-africa/2008/02/05/kadongo-kamu-from-uganda/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-08-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220801121338/https://blogs.voanews.com/music-time-in-africa/2008/02/05/kadongo-kamu-from-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
Omugenzi Elly Wamala naye yakola kinene mu kukyusa mu kadongo kamu n'amwongerako omutindo era ennyimba ze zaawulirwanga nga za njawulomu. Christopher Sebadduka yatutumusa nnyo kadongokamu nga y'ensonga alwaki bangi bamuyita Jjajja wa Kadongo kamu. Ennyimba za Wamala ez'imulembe zaamuleeera okufuna abawagizi bangi era y'omu ku baafuna omukisa okuyimba ku bijaguzo by'ameefuga ga Uganda mu 1962. Bano baagobererwa abayimbi abalala bangi.<ref name="voanews" />
[[:en:Herman_Basudde|Herman Basudde]] yali muyimbi wa kadongo kamu eyacaaka ennyo wakati w'emyaka gya 1980 ne 1990. Kino bwe kyali ne ku [[:en:Bernard_Kabanda|Bernard Kabanda]] ne Dan Mugula ono ye ng'akyaliwo. Fred Sebatta ne [[:en:Paulo_Kafeero|Paulo Kafeero]] baali ba maanyi nnyo mu myaka gya 1990. We butuukidde olwaleero nga Kadongokamu yakendeera amaanyi olw'ebika by'ennyimba ebirala ebivuganya ku mutendera gw'ensi yonna kyokka akyatwalibwa nga sitayiro y'ennyimba ey'ekitiibwa, erimu okuwuliriza obubaka, okubuulirira n'okusanyusa abakulembeze mu Buganda.<ref name="monitorco">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Down-the-memory-lane-with-Kadongo-kamu-greats/812796-1522878-kms8yc/index.html "Down the memory lane with Kadongo kamu greats". monitor.co.ug. Retrieved January 31, 2017]</ref>
=== Ennyimba 50 ezikyasinze amaanyi mu Uganda okuvamu 1990 ===
Okusinziira ku DJ Erycom, luno lwe lukalala lw'ennyimba ezikyasinze amaanyi mu Uganda.
Born In Africa olwa Philly Lutaaya, Land of Anaka olwa Geoffrey Oryema, Bus Dunia olwa Herman Basudde, Sirikawo Baby olwa Menton Summer ne Emperor Orlando, Wipolo olwa Pastor George Okudi, Noonya Money olwa Red Banton, Mama Mia olwa Jose Chameleone, Mbawe olwa Ragga Dee, Tindatine olwa Lady Mariam, Kapapaala olwa David Lutalo, Bamidomo, Midomo olwa Da Twinz, Mu Ggulu Teriyo Mwenge olwa Menton Kronno & Gen Mega Dee, Mic Ya Ziggy Dee, Badda lwa Bobi Wine, Jamila olwa Jose Chameleone, Ani Akumanyi olwa Grace & Gatimo, Swimming Pool olwa Abdu Mulaasi, Angela olwa Sizza Man, Dippo Nazigala olwa Paulo Kafeero, Nakudata olwa Radio & Weasel, Ekinaigeria olwa Harriet Kisaakye, Siggwe Ansimira olwa Mesach Semakula, Mwana Muwala Nga Walaba olwa Mega Dee, Stamina olwa Eddy Kenzo, Wendi olwa Bobi Wine, Kasepiki olwa Bebe Cool, Nabikoowa olwa Juliana Kanyomozi, Mbakwekule olwa Sheebah, Ndigida olwa Ragga Dee, Champion olwa AK47, Maria Roza olwa Eddy Kenzo, Ginkeese olwa Qute Kaye, Oli Wange olwa Rema, Tuli Kubunkenke olwa Ronald Mayinja, Mazongoto olwa Dr Hilderman, Bread & Butter olwa Radio & Weasel, Jangu olwa Obsessions, Nakatudde olwa Madox Semanda Ssematimba, Maama Brenda olwa Sweet Kid, Neera Neera olwa Mowzey Radio, Omusono Gwa Mungu olwa Abdu Mulaasi, Obangaina olwa Racheal Magoola, Juicy olwa Radio & Weasel, Manzi Wa Nani olwa Clever J, Sikulimba olwa Afrigo Band, Nkuumira Omukwano olwa Aziz Azion, Omusheshe olwa Chance Nalubega, Bbaala olwa Daxx Kartel, Ekimbeewo olwa Halimah Namakula, Basiima Ogenze olwa Jose Chameleone, Ddole Y'omwana olwa Fred Sebatta, Sweet Wange olwa Phoebe Nassolo, Kyarenga olwa Bobi Wine, Beera Nange olwa Judith Babirye, Kani olwa Pastor Wilson Bugembe, Amaaso olwa Pallaso, Radio & Weasel, Walumbe Remix olwa Gravity Omutujju, Muliranwa olwa King Saha, Sitya Loss olwa Eddy Kenzo, Ngenda Kusiba Farm olwa Abdu Mulaasi, Badilisha olwa Jose Chameleone, Bogolako olwa Bebe Cool, Maama Mbire olwa Bobi Wine & Juliana ne Mbiro Mbiro olwa Eddy Kenzo.
=== Kidandali ===
Ennyimba ez<nowiki>'ekika ky'Ekidandali ze zisinze okuwamba mu Uganda ensangi zino. Kyokka erinnya "kidandali" terikkaanyizibwako buli omu ng'abamu bagamba nti ennyimba ez'ekika kino zandibadde ziyitibwa ''ennyimba za bbandi''</nowiki>, ate abalala bateesanti ekika kino kiyitibwe [[:en:Afrobeat|Afrobeat]]. Ennyiba ez'engeri eno ensibuko yaazo yava mu bbandi ezaasookawo mu Uganda nga yaakafuna obwetwaze mu 1962.
Bbandi ya Cranes Band, oluvannyuma eyasattulukuka n'evaamu eya [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], eyogerwako nga bbandi eyasooka okuvaamu ennyimba ez'engeri eno. Mu kusooka ennyimba zaabwe zaali zaagala okufaanaganamu ez'ekika kya [[:en:Soukous|Soukous]] n'ez'abayimbi b'e congo nga Franco ezaaliko mu budde obwo. Baakubanga nnyo n'ebivuga ebikola ennyimba za [[:en:Jazz|Jazz]]. Ebiseera bwe byagenda bitambula, waabalukawo bbandi endala nga Rwenzori Band, Big Five Band ne Simba Ngoma Band. Naye Afrigo Band ye yasinga okumanyika n'okubuutikira endala naddala mu kiseera ky'obutabanguko n'obutali butebenkevu obwaliwo mu myaka gya 1970 okutuuka mu gya 1990.
We bwatuukira mu makkati g'emyaka gya 1990, Afrigo Band yali ekyayimba ennyimba eziva mu kika kya Soukous music, eyali ow'ettutumu ennyo mu Afrika yonna.
Abayimbi nga Joanita Kawalya ne Rachael Magoola baali kitundu ku Afrigo Band era be baatandikirwako ekika ky'ennyimba kati eziyitibwa Kidandali, kw'ossa bbandi endala nga Kaads Band.
Kyokka enkyukakyuka ssinziggu yaggyawo bwe waatondebwawo ekibiina ekiralala ekyatuumibwa Eagles Production ekyaleeta abayimbi nga Mesach Semakula, Geoffrey Lutaaya, Ronald Mayinja , Haruna Mubiru n'abalala bangi. Bano baatwala ekya Afrigo Band ne bakyongeramu ebirungo wamma ne gujabagira.
Mu myaka gya 2000, enika ky'ennyimba kino kyasinga kumanyika ku bbandi ya Eagles Production. Bano baayongera okusitula ebitone ebipya omwali: Roy Kapale, Maureen Nantume, Phionah Mukasa, Mariam Mulinde, Queen Florence, omugenzi Harriet Kisaakye Cathy Kusasira, Irene Namatovu ne [[:en:Stecia_Mayanja|Stecia Mayanja]].
Ate entaanya endala yaliwo mu 2008 omuyimbi [[:en:David_Lutalo|David Lutalo]] lwe yajja n'akayimba ka Kapapaala n'ateekawo essuula empya okuva ku nnyimba za bbandi ezaali zimanyiddwa omwali Eagles Production, Diamond Production, Kads Band, Backeys Band, Kats Production, The Hommies n'endala nnyingi.
Mu 2003, Uganda yafunda omuyimbi omupya eyawamba ekisaawe ky'okuyimba, Abdu Mulaasi. Ono eyajja n'oluyimbba lwe olwabuna eggwanga lyonna olwa "Omusono Gwa Mungu", Abdu Mulaasi yayogerwangako kyenkana mu buli nju n'atwalibwa okuba omu ku bayimbi ab'amaanyi mu Uganda. Abdu Mulaasi yeeyongera okufulumya ennyimba ezaacaaka nga: Swimming Pool, Njagal Ebbere, Ekyaapa, Obuffumbo Bwa Liizi, Ngenda Kusiba Farm ne Omuchaina. Enkulu Tenywa lwe lumu ku nnyimba ezaasinga okukwatayo era ne lumu kuumira ku ntikko. We bwatuukira mu 2010, Abdu Mulaasi yali akyusizza enkuba ya KadongoKamu ng'afuuse Kadongo kamu omulongooseemu oba abamu gwe bayita Urban Kadongo Kamu.
DJ Erycom, y'omu ku ba DJ abaasooka abaasooka okuzannya, okubunyisa n'okutumbula ennyimba za Kadongokamu mu bbaala, ne mu bifo ebirala ebisanyukirwamu mu Uganda n'ebweru.
Mu kiseera ekyo tekinologiya ow'entambi yali ayongedde okukula ng'ennyimba zikolebwa byuma ebiri mu kompyuta si si bino bye bakubirawo nga kino kyali kyatuuka dda ne mu nnyimba eza bbandi.Situdio ezikola ennyimba ezaaliko mu kiseera ekyo kuliko: Kann, Dream Studios, Mozart n'eya Paddyman. Abayimbi abalala bangi bazze bayimba ennyimba z'ekidandali omuli Dr Tee, Martin Angume ne [[:en:Chameleone|Chameleone]] yennyini. Abayimbi b'ennyimba zino abapya mulimu [[:en:Papa_Cidy|Papa Cidy]], ne Chris Evans ng'ono oluusi ayimbirako n'ez'ekika kya Dancehall era muyimbi mututumufu mu Uganda.
=== Ennyimba za Dancehall ===
Ennyimba za Dancehall mu Uganda zaagala okwefaananyirizaako ezo eza [[:en:Dancehall|Dancehall w'e Jamaica]]. Y'emu ku kika ky'ennyimba ekirina ekifo eky'oku mwanjo mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Ebirala byonna bifaanagana n'eby'Abajamaica ekyawukana kyokka lwe lulimi nga Bannayuganda bayimba nnyi mu nnimi zaabwe ennansi. Newankubadde bayimba mu nnimi zaabwe, okugeza [[Luganda]], era waliwo obugambo bwe bakoppa mu Lujamaica nga bagoberera [[:en:Patois|engeri gye baatulamu Olujamaica]]. Kinajjukirwa nti ku ntandikwa y'emyaka gya 1990 ne mu makkati gaagyo, ennyimba z'ebweru ezaasinga okunyumira Bannayuganda z'ezo ez'e Jamaica ezaayitibwanga [[:en:Raggamuffin_music|Raggamuffin music]] mu biseera eby. Abayimbi nga [[:en:Shabba_Ranks|Shabba Ranks]] ne [[:en:Buju_Banton|Buju Banton]] baafuuka ekyokulabirako eri abayimbi b'e Uganda nga Shanks Vivi D, [[:en:Ragga_Dee|Ragga Dee]], Menton Sama ne Rasta Rob. Ekidongo abayibi b'e Uganda kye baasinga okuyiiyizaamu ennyimba ky'eky'oluyimba lwa[[:en:Reggaeton#Dem_Bow|Dem Bow]] olwayimbibwa Shabba Ranks oluvannyuma ne kiddirirwa ekidongo kya [[:en:Reggaeton|Reggaeton]]. Ng'emyaka gya 1990 giggwaako abayimbi abapya baasituka mu Uganda omwali Mega Dee ne Emperor Orlando nga bakuba ennyimba ez'ekika kino.<ref name="newvisioon">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330970/dancehall-influence-ugandan-music</ref>
Ekyasa ekya 20 we kyaggweerako, ng'ennyimba za dancehall oba ezitera okuyitibwa ragga zaali zisaasaanye ne mu nkuba endala. Abayimbi abapya nga [[:en:Chameleone|Chameleone]], [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne [[Bobi Wine]] baayingirawo era ne bawamba ekisaawe ky'okuyimba nga bakuba ennyimba ez'ekika kino. Kyokka tebalina nnyo kye baayongera ku kika kya nnyimba eno naddala mu kwongera ku mutindo gw'envuga oba okwongeramu ebivuga ebirala wabula baasigala ku nvuga ey'ekidongo kya Dem Bow kwe baazimbiranga ennyimba zaabwe. Kyokka ebiseera bwe byeyongera omutindo gwagenda gukyukamu era Chameleone ye yasooka okuba omuyimbi wa dancehall eyagattamu envuga endala omuli eya Soukous ne [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]]. We bwatuukira mu 2006, abayimbi bangi baali bakoze ekintu kye kimu.<ref name="musicinafricaa">http://musicinafrica.net/reggae-uganda?language=en</ref>
Mu kiseera kino enkuba y'Ekijamaica yali ekyuseemu okuva ku nkadde eya "ragga" nga wazzeewo emypa eyaleetebwa [[:en:Deejays|ba DJ]] ba dancehall omwali [[:en:Vybz_Kartel|Vybz Kartel]] ne [[:en:Busy_Signal|Busy Signal.]] Abayimbi nga Dr Hilderman bajja n'ennyimba empya nga Double bed Mazongoto ne zivuga okumala ebbanga. Kyokka oluvannyuma Uganda yafuna abayimbi omujiji omupya nga Rabadaba, Sizza Man ne Fidempa abaakola ennyimba za dancehall omulongooseemu. Abayimbi ba Uganda aba dancehall bangi bamufunyeemu era kati bagagga abali mu bulamu obw'okwejalabya.<ref name="theguardian">https://www.theguardian.com/music/musicblog/2014/oct/30/the-playlist-reggae-dancehall-and-soca-from-kingston-to-kampala</ref>
=== Ennyimba za Hip Hop ne R&B ===
Ennyimba za Hip Hop mu Uganda zeefaananyirizaako ezo eza [[:en:Hip_Hop|Hip Hop]] w'omu Amerika abamu ze bayita ez'okutontoma. Olw'okukula kwa tekinologiya, ne Bannayuganda ennyimba za Hip Hop ze bakola nnengooseemu nga teziri wala nnyo n'ezikolebwa mu Amerika. Enjawulo ennene eriwo eri nti mu Uganda, nga bwe kiri ne mu mawanga ga Afrika amalala, okusinga abayimbi bayimba mu nnimi nnansi/nzaaliranwa. Okusingira ddala bayimba mu [[Luganda]] ng'ab'ennyimba zino baafunayo n'ekigambo ekiralala ekya "Lugaflow" kye bakozesa okutegeeza ennyimba eno efaananako ey'okutontoma mu Uganda.<ref name="editioncnn">http://edition.cnn.com/2015/05/18/africa/ugandadn-hip-hop/</ref>
Ennyimba eya Hip hop y'emu ku zikyali empya mu Uganda nga yatandika n'ebibinja by'abayimbi bibiri (2) omuli ekya [[:en:Klear_Kut|Klear Kut]] ne Bataka Squad ebyatandika eyo ku nkomerero y'emyaka gya 1990 naye nga mu kiseera ekyo Bannayuganda baali tebannazitegeera. Mu bayimbi abalala abajja nga bayimba ennyimba ez'ekika kino mulimu [[:en:Navio_(rapper)|Navio (rapper)]], Babaluku, Sylvester ne Abramz ,'abalala bangi.<ref name="kellogg">https://web.archive.org/web/20160724010258/http://kellogg.nd.edu/students/etw/experience_killen.shtml</ref>
Abayimbi abalala beeyalula okuva mu 2005 omwali Rocky Giant ne GNL Zamba eyajja 2008 ennyimba za Hip Hop ne zisensera Bannayuganda. Abayimbi abalala bajja nga bagoberera GNL omuli Jay-P, keko, Gravity Omutujju, Victor Kamenyo, Felister de Superstar, Fresh Kid, MunG n'abalala bangi ababunyizza ennyimba eno mu Bannayuganda ne batuuka ne ku mikutu egy'amaanyi nga [[:en:MTV|MTV]].<ref name="newvision.co.ug">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419328/status-quo-ugandan-hip-hop-industry</ref>
Nga bwe kiri ku Hip Hop, ennyimba za R&B mu Uganda nazo zigoberera ezo eza [[:en:R&B|R&B]] okuva mu Amerika. Zino tezirina nnyo byafaayo mu Uganda kyokka nga zaasooka kuyimbibwa Steve Jean mu Uganda ng'emyaka gya 1990 giggwaako. Yaddirirwa Michael Ross eyajja mu 2002 n'ennyimba nga How Do You Love ne Sinorita. Kyokka mu 2008, abayimbi bangi beeyongera okuyimba R&B omwali Myco Chris ne Baby Joe abawangaalira mu mawanga g'ebweru. Mu balala mulimu aba Blu3, ne [[:en:Aziz_Azion|Aziz Azion]]. Baagobererwa abalala nga [[:en:Nick_Nola|Nick Nola]], Richy, Pallaso, Woodz ne Yoyo abaayongera ennyimba eno mu maaso.<ref name="newvision.co.ug" />
=== Ennyimba z'eddiini/ez'okusinza n'okutendereza Katonda ===
[[:en:Gospel_music|Ennyimba z'okusinza n'okutendereza]] mu Uganda zaatandika na kkwaya za mu makanisa ne Eklezia kw'ossa bbandi ez'enjawulo. Zino zaali nnyo mu b'enzikiriza y'Ekirokole /[[:en:Balokole|Abalokole]].
Abayimbi nga Fiona Mukasa eyajja mu makkati g'emyaka gya 1990 y'omu ku baasooka okukuba ennyimba z'eddiini okuzifulumya amasinzizo ne zituuka ku bantu bonna. Ennyimba zino zaalimu nnyo enkuba ey'ennyimba z'e Congo eya [[:en:Soukous|Soukous]] eyaliko mu budde obwo. Waaliwo n'ekibinja kya Limit X ekyacaaka ennyo mu budde obwo.<ref name="nsoul">[https://web.archive.org/web/20221022042303/http://nsoul.com/artists/limits "Limit X Biography". nsoul.com. Retrieved 4 July 2015]{{dead link|date=December 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
Oluvannyuma ennyimba za 'Gospel' zaakyukamu oluvannyuma lw'okujja kw'ebibinja nga Sauti,<ref name="newvisionn">https://web.archive.org/web/20200919024306/https://www.newvision.co.ug/D/9/507/462860</ref> n'eya First Love. Abalala nga George Okudi ne Father Musaala baakuba ennyimba ezaakwatayo.
Kyokka ennyimba za Gospel, zaatandika okwegazaanya mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda, [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]] bwe yayingirawo mu 2007. Babirye, eyayimbanga mu ngeri y'emu n'eya Mukasa, kyokka ye yafulumyanga ennyimba ez'okumukumu ate nga zonna zikwatayo omwali ne "Beera Nange".<ref name="About">http://allafrica.com/stories/201407211632.html</ref>
Omulala eyadda ku Babirye ye [[:en:Wilson_Bugembe|Wilson Bugembe]] nga naye ennyimba ze zaasiimibwa abantu n'ayatiikirira.
Bono bazze beegattibwako abayimbi abalala nga [[:en:Levixone|Levixone]] eyayimba olwa "mbeera" ne Grace Morgan olwali olwamaanyi mu 2021.
== Ennyimba za Classical ==
Ennyimba ez'engeri eno ntono nnyo mu Uganda,era abazitegeera okusinga bali mu kibuga ekikulu Kampala. Amatendekero g'ebyennyimba mu Kampala kuliko: [http://kampalamusicschool.com/ Kampala Music School], [https://www.musicinafrica.net/taxonomy/term/6794 MusiConnexions Uganda] and [https://esom-music.com/ Esom Music School]. Newankubadde amatendekero gano tegaliimu bivuga byonna ebyetaagisa olwa ssente entono, gatendeka abantu mu by'okuyimba ebisookerwako.
Waliko okuyimba okw'Ekizungu okwayigirizibwa Bannayuganda Abaminsane we bajjira mu Uganda. Kino tekitegeeza nti nga tebajjaggya tewaaliwo kuyimba naye balina bye baayongereza ku ebyo bye baasangawo.<ref>Music in Africa Magazine, by Benon Kigozi</ref> Era ennyimba za [[:en:Classical_music|Classical music]] zigenda zikula mpolampola.
== Embeera y'ekisaawe ky'okuyimba ==
[[:en:Music_industry|Okuyimba mu Uganda]] kye kimu ku bisaawe ebisinga okuba eby'omugaso mu mbeera z'abantu eza bulijjo n'okukyusa ebyenfuna by'abo abakwetabamu. Abayimbi be basinga okubeera [[:en:Celebrities|bassereebu]] mu Uganda, era n'ebyo ebifulumira mu mawulire nga bikwata ku byamasanyu bisinga kubeera ku nnyimba ne ku bayimbi. Ebikwata ku bayimbi bigobererwa nnyo abaamawulire era bikola nnyo amawulire mu Uganda. [[:en:Concerts|Ebivvulu by'ennyimba]] oba okutongoa entambi z'ennyimba kye kimu ku biwagirwa ennyo Bannayuganda. Kkampuni nnyingi ziteeka ssente mu bivvulu bino okubitegeka n'okubiranga ku leediyo ne TV.
Abayimbi bakola nnyo ebivvulu kubanga batono ku bo abatunda antambi/ennyimba zaabwe ne zivaamu ssente, nga basigalira ku kya kutegeka bivvulu ne bavunamu ku ssente ze basolooza okubiyingira. Tewaliiwo [[:en:Record_labels|kkampuni zikola nnyimba entongole]] era ezitera okuyitibwa kkampuni ezikola ennyimba zibeera zikulembera bayimbi kye kyokka. Eno y'ensonga lwaki abayimbi basanga obuzibu mu kufuna ssente mu nnyimba zaabwe n'okukaluubirizibwa okukola ennyimba eziri ku mutindo.
Wabaddewo ne kaweefube w'okutereeza ekisaawe ky'okuyimba okuyita mu bitongole nga ekya Uganda Performing Rights Society (UPRS), Bryan Morel Publications n'ekya Uganda Musicians Association ekizze kitegeka awaadi z'abayimbi ez'enjawulo omuli [[:en:Africa_Awards_for_Entrepreneurship|AFRIMA Awards]], [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|PAM Awards]] ne HiPipo Music Awards. Okufuba kw'ebibiina bino okuyambako abayimbi okufuna mu nnyimba zaabwe nga basitula etteeka ly'obwannannyini ku biyiiye omuli n'ennyimba erya [[:en:Copyright_law|copyright law]] kuzze kugwa butaka. Kino kikyali kimu ku bizibu abayimbi bye basanga mu nsi yonna.
== Okutunda n'okutumbula ennyimba za Uganda ==
Okusinziira ku muwandiisi Jones, A.M (1954),ennyimba ennansi ekyali ya maanyi mu bantu ba bulijjo naddala mu byalo era agamba nti Uganda erina ebivuga ebitasangikasangika ebizze bikozesebwa ne mu nnyimba ezikolebwa ennaku zino. Kampuni ennene ezitwala abayimbi n'okubakolera ennyimba omuli eya [[:en:Blackmarket_Records|Black Market Records]] n'ebitongole by'ensi yonna omuli n'ekya [https://www.singingwells.org/ Singing Wells] ne [http://selam.se/eng/about-us Selam] okuva e UK nazo ziyambyeko okutumbula ennyimba za Uganda. Mu ntandikwa zaalina ekigendererwa ky'okutumbula ennyimba za hip-hop mu Uganda ne zizzaako okutendeka abakola ennyimba n'okusomesa ku tteeka lya copyright Law) okuyita mu buyambi obuva mu kitongole kya Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA). Bano bagenderera n'okutumbula ebika by'ennyimba omuli Larakaraka okuva e Gulu, Bukusu nga kino ekika kiyimbibwa Mbale kw'ossa Kandongo Kamu nga bizze bigattibwamu enkuba ya reggae ne ragga.<ref>https://doi.org/10.21504%2Famj.v1i1.228</ref>
Abayimbi ba Uganda okusinga bakozesezza leediyo ne TV okutumbula ennyimba zaabwe. Bangi bategese ebivvulu ate abalala bayimba ku mikolo ng'okwanjula, embaga n'obubaga obulala.
Abalala bakozesa emikutu gya yintaneeti omuli n'egya Social Media okutumbula ennyimba zaabwe era bafunyeemu ssente. Kyokka abayimbi bangi mu Uganda tebannatandika kukozesa bulungi mikitu gino okugiganyulwamu ng'abagikozesa baasinga kuzuukukira mu kiseera kya ky'omuggalo gwa Covid-19. Abayimbi nga [[:en:Desire_Luzinda|Desire Luzinda]], [[:en:Navio_(rapper)|Navio]],<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/04/17/navio-to-stage-online-concert-during-covid-19-lockdown/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2020-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200426012212/https://kampalasun.co.ug/2020/04/17/navio-to-stage-online-concert-during-covid-19-lockdown/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Iryn_Namubiru|Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]],<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/11/bobi-wines-online-concert-lives-up-to-hype-marred-by-poor-network/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2020-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201201202455/https://kampalasun.co.ug/2020/05/11/bobi-wines-online-concert-lives-up-to-hype-marred-by-poor-network/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Gabriel_K|Gabriel K]],<ref>https://bigeye.ug/gabriel-k-in-concert/</ref> [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] n'abategesi b'ebivvulu nga Bryan Morel Publications, Promoter Musa<ref>http://www.imdb.com/name/nm11777770/bio</ref> Ivan Jay [[:en:Music_promoter|Music Promoter]]<ref>https://www.google.com/maps/dir//Bulamu+Rd,+Kasangati/@0.3796251,32.5876834,11z/data=!4m7!4m6!1m1!4e2!1m2!1m1!1s0x177db16786a4e2d7:0x87568ea2423514a2!3e0</ref> ne Fezah baakyusa entegeka y'ebivvulu nga baakolako n'ebyoku mutimbagano (online concerts) oluvannyuma ebyasaasaaniranga ku mikutu gya TV.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1519157/online-normal-post-covid-19</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1518193/ugandan-artistes-resort-online-afloat</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Baganda_music|Baganda music]]
* [[:en:Bigwala|Bigwala]]
* [[:en:Kadongo_Kamu|Kadongo Kamu]]
* [[:en:Kidandali|Kidandali]]
* [[:en:Ray_G|Ray G]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20221211142410/https://feezah.com/ Feezah Music Uganda - Buy, Download & Listen to Ugandan music worldwide.]
* [https://web.archive.org/web/20221106124925/https://www.kampalafm.com/ List of Top Ugandan Songs.] - Official Ugandan Music Website
* [http://www.djerycom.com Download Ugandan Music – ERYCOM]
* [https://web.archive.org/web/20201005155556/https://www.djerycom.com/profiles Full List Of Top Ugandan Artists]
* [https://web.archive.org/web/20201005144850/https://www.djerycom.com/music Most Recently Added Ugandan Music]
* [http://www.bbc.co.uk/programmes/p005xlb4 BBC: Information about Buganda royal court music.]
* [http://www.howwe.biz Howwe]
* [http://www.hipipo.com HiPipo]
* [https://web.archive.org/web/20130118091642/http://musicuganda.com/ Music Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20100515124508/http://www.uprs.biz/ Uganda Publishing Rights Society]
* [http://sounds.bl.uk/World-and-traditional-music/Peter-Cooke-Uganda Field recordings made in Uganda by ethnomusicologist, Peter Cooke]
* [http://sounds.bl.uk/World-and-traditional-music/Wachsmann Field recordings made in Uganda by ethnomusicologist, Klaus Wachsmann]
* [http://sounds.bl.uk/World-and-traditional-music/Ken-Gourlay-Uganda Field recordings made in by ethnomusicologist, Kenneth Gourlay]
6hi5wqj50bcs8dg15zjmj6vhmq2gpcf
Fille Mutoni
0
8279
56088
35215
2026-06-19T19:29:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56088
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fille Mutoni''' (eyazaalibwa nga 25 Ogwomusanvu 1991), muyimbi mu ggwanga lya [[Yuganda|Uganda akwata ennyimba]]. Afulumizza ennyimba n'abayimbi nga Radio ne Weasel ne Bruce Melody mu ggwanga lya Rwanda, n'abalala bangi.
Ekivvulu kye ekyasooka mu kuyimba kyaliyo mu Gwokusatu gwa 2018 mu kifo ekimanyiddwa nga Golf course Hotel era nga kyatambula bulungi nnyo. Yagenda e Bulaaya okutongoza olutambi lwe olumanyiddwa nga "Alter Ego" era n'agendako mu kibuga Paris, e Buswedi, Bugirimaani, Denmark ne mu ggwanga lya Budaaki.
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Fille Mutoni yazaalibwa Peter ne Odette Rwibasira nga 25 Ogwomusanvu, 1991, mu kitundu eky'Ebugwanjuba bwa Uganda. Bazadde be bombi basibuka mu ggwanga lya Rwanda. Yasomera ku Nakasero Primary School n'oluvannyuma n'agenda ku Lubiri Secondary School. Yamaliriza emisomo gye egy'eddaala lya A-Level era n'afuna dipulooma ku ssomero Standard High School erisangibwa mu Kampala, ekibuga ekikulu eky'eggwanga lya Uganda. Yaweebwa ekifo ku St. Lawrence University (Uganda), okusoma diguli ya Bachelor of Public Administration.
== Okuyimba ==
Oluyimba lwa Fille olwasooka okukwatayo lwali "Where have you been at" lwe yafulumya mu 2013. Olwo nno yaluzzaako olwa "Gat no money" ne "Hello", lweyafulumya n'omuyimbi Bruce Melody ava mu ggwanga lya Rwanda.
Yakola ekivvulu kye ekisooka eky'ennyimba mu Gwokubiri gwa 2018. Agamba nti [[Juliana Kanyomozi]] ne Lauren Hill be bayimbi abamuyambye okufuuka ky'ali. Nga tannatandika kuyimba nnyimba za nsi, Fille yali muwala mu kibiina ky'abayimbi ku Rubaga Miracle Centre.
== Ennyimba ze ==
Luno lukala olw'ekitundu olwoleka ennyimba Fille Mutoni z'afulumizza.
* "Not About Money"
* "Where Have You Been At"<ref name="8R" />
* "J'taime"<ref name="8R" />
* "I Need You"<ref name="8R" />
* "Anjagala"<ref name="8R" />
* "I Love You"<ref name="8R" />
* "Mummy"<ref name="8R" />
* "Kyana"<ref name="8R" />
* "Kumbaya"
* "Bye bye ex"
* "Esawa yona"
* "Falling for you"
* "Kizungu zungu"
* "Double trouble"
* "Sabula"
* "Nakupenda"
* "Mudala"
* "Squueze"
== Amaka n'ebyomukwano ==
Mu bigambo bye, omuyimbi Fille Mutoni agamba nti talina tatunuulira nnyo 'ssente' ng'abawala abasinga abali mu myaka gye bwe bakola nga bagwa mu mukwano, ky'ayagala ye muntu ow'amazima era omwesigwa. Mu kiseera kino yafumbirwa omwogezi nakinku ow'oku mikolo n'ebivvulu mu kibuga Kampala, Edwin Katamba amanyiddwa ennyo nga MC Kats. Abafumbo balina ezzadde ery'omwana ow'obuwala.
Bano nno bombi baasisinkana ku kivvulu kya 'Kadanke' ekimu mukwano gwe omu kye yali amuyiseeko okulaba abatiini nga beeyagala. Ye yali ayogerera ekivvulu era omukyala ono bwe yayimba, yayagala eddoboozi lye, olwo ne batandika okwogerezeganya n'okutuusa kaakano. Beesaba obufumbo mu mwaka gwa 2015 ku mukolo gwa Buzz Teeniez awards.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Obulandira ==
* [https://web.archive.org/web/20160925131805/http://www.iconzmagazine.com/fille-mutoni-one-month-pregnant-with-mc-kats-kid/ "Fille Mutoni One Month Pregnant With MC Kats’ Kid"]
bexelwxu54e8slh2w36p8l0xrnnziis
Sophie Gombya
0
8338
56096
46901
2026-06-19T22:15:59Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56096
wikitext
text/x-wiki
'''Sophie Gombya''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi, <ref name="hipipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |access-date=2022-11-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303235547/http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |url-status=dead }}</ref> omulwanirizi w'eddembe ly'abantu.<ref name="no2tobacco">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |access-date=2022-11-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303235547/http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |url-status=dead }}</ref><ref name="new-vision">http://www.newvision.co.ug/news/661745-artists-join-hands-to-fight-tobacco-use-among-minors.html</ref> Mufumbo eri muyimbi munne [[:en:Sam_Gombya|Sam Gombya]].<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135257/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref><ref name=".mo-ni-tor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135257/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto n'okusoma kwe ==
Sophie yasomerako ku Nakivubo Blue Primary School nadda ku Kawempe Muslim oluvannyuma n'agenda ku Kibibi Senior Secondary School.<ref name="observer" />
== Okuyimba kwe ==
Sophie Gomba ayimbisa eddoboozi lya soprano era ayimba n'omwami we [[:en:Sam_Gombya|Sam Gombya]]. Ayimbye ennyimba ezaakwatayo okuli "Spare tyre"olukwata ku mukyala omulala bwebavuganya ku musajja omu. Lwawandiikibwa mwami we Sam. Bonna awamu balina entambi mukaaga.<ref name="observer"/>ennyimba ze
=== Ennyimba ze ===
* Nkwesize
* Gyangu gyendi
* Lugya Lumu
* Spare tyre
* Sosotola
* Salawo
* Ngugumuka ekiro
* Ssebo Muko
* Mwenyumirizamu
=== Entambi ze ne Sam Gombya ===
* Nkwesize Mu Bbuba
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
*[https://web.archive.org/web/20150320231606/http://www.ugandaonline.net/news/view/12413/sophie_gombya_poisoned "Sophie Gombya Poisoned"]
*[https://web.archive.org/web/20190306191825/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/811326/-/item/1/-/2ycf4/-/index.html "Entertainment couples"]
qlev6vktw21ytsp1m68pj1esfnlmn1k
Farouk Miya
0
8448
56048
44064
2026-06-19T18:38:44Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56048
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Farouk Miya''' yazaalibwa nga 26, mu gw'ekuminoogumu mu1997, nga munayuganda [[:en:Association_football|azannya omupiira]] gw'ensiimbi [[:en:Attacking_midfielder|ng'omuwuwuttanyi agenda mu maaso]] mu kiraabu ya [[:en:Çaykur_Rizespor|Caykur Rizespor]] [[:en:TFF_First_League|ey'ekibinja ekisooka ekya TFF]], ne ttiimu y'eggwanga lya Uganda.
== Kiraabu z'azannyidde ==
Mu 2016 ogwolubereberye, kyalangirirwa nga Miya bweyali agenda okwegata ku kiraabu Belgium, [[:en:Standard_Liège|Standard Liege]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.standard.be/toutes-les-news/lire/~faruku-miya-rejoint-les-rouches.htm?lng=fr#.VqFU3VN96Ru |access-date=2022-12-09 |archive-date=2016-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122211427/http://www.standard.be/toutes-les-news/lire/~faruku-miya-rejoint-les-rouches.htm?lng=fr#.VqFU3VN96Ru |url-status=dead }}</ref>ekyawandikibwa okubeera diiru y'obwazike okuva mu kiraabu ya Uganda eya [[:en:Vipers_SC|Vipers]].<ref name=":0" />Standard Liège yafuna okuwereza kwe ku muwendo gwa doola 400,000 eza ssente za Amerika.<ref>https://www.bbc.co.uk/sport/0/football/35374571</ref>
Nga 31 mu gwolubereberye mu 2017, Miya yasindikibwa ku banja mu [[:en:Royal_Excel_Mouscron|Royal Excel Mouscron]]<nowiki/>paka sizoni ng'ewedde.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.standard.be/nouvelles-2/lire/~farouk-miya-on-loan-to-royal-excel-mouscron.htm?lng=en |access-date=2022-12-09 |archive-date=2017-05-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170512161129/http://www.standard.be/nouvelles-2/lire/~farouk-miya-on-loan-to-royal-excel-mouscron.htm?lng=en |url-status=dead }}</ref>
Mu gwokubiri mu 2018, Miya baamwazika [[:en:Səbail_FK|Səbail FK,]] gyeyalina okuva kunkomerero ya sizoni ya [[:en:2017–18_FK_Səbail_season|2017–18]].<ref>http://www.azerifootball.com/ru/13/news/39608.html</ref>
Nga 20 mu gwomunaana mu 2019, Miya yateeka omukono kundagaano ya myaka esatu ne ttiimu ya [[:en:Konyaspor|Konyaspor]] eya [[:en:Süper_Lig|liigi ya Butuluuki eyawagulu.]]<ref>{{Cite web |url=http://www.konyaspor.org.tr/Haber/farouk-miya-konyasporumuzda/4494 |title=Archive copy |access-date=2022-12-09 |archive-date=2021-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210424143240/https://www.konyaspor.org.tr/Haber/farouk-miya-konyasporumuzda/4494 |url-status=dead }}</ref> Yabasambira omupiira ogusooka oluvannyuma lw'enaku taano nga battunka ne [[:en:Galatasaray_S.K._(football)|Galatasaray]] ku kisaawe kya [[:en:Türk_Telekom_Stadium|Türk Telekom Stadium]].<ref>https://int.soccerway.com/matches/2019/08/25/turkey/super-lig/galatasaray-sk/konyaspor/3081787/</ref>
Yeegata ku kiraabu [[:en:TFF_First_League|y'ekibinja kya TFF ekisooka]] eymannyikiddwa nga [[:en:Çaykur_Rizespor|Çaykur Rizespor]] kundagaano ya myaka ebbiri mu ogw'omusanvu mu 2022.<ref>Belören, Mehmet Can (13 July 2022).</ref>
== Ku mutendera gw'ensi ==
Miyay yasambira [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] omupiira gwe ogwali gusooka nga 11 mu gwomusanvu mu 2014 nga battunka ne [[:en:Seychelles_national_football_team|Seychelles]].<ref>https://www.national-football-teams.com/player/56306/Faruku_Miya.html</ref>
== Bwazze akola mu gy'abadde azannyira ==
=== Ku mutendera gw'ensi ===
{{Updated|matches played on 16 July 2019}}<ref name="NFT">{{NFT|56306|accessdate=16 February 2017}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Emirundi gy'azannye ne ggoolo z'ateebye ku ttiimu y'eggwanga wamu n'omwaka
!Ttiimu y'eggwanga
!Omwaka
!Emirundi gy'azannye
!Ggoolo z'ateebye
|-
| rowspan="6" |Uganda
|2014
|9
|2
|-
|2015
|15
|8
|-
|2016
|11
|3
|-
|2017
|9
|1
|-
|2018
|5
|4
|-
|2019
|7
|1
|-
! colspan="2" |Omugate
!56
!19
|}
: ''Olukalala lulaga ggoolo n'ebivudde mu mipiira gya Uganda nga zigatiddwa okusooka , olunyiriri lulaga buli ggoolo Miya gy'ateebye. Olukalala''<ref name="NFT"></ref> ''lulimu ggoolo ezitali ntongoze.''<ref>https://www.goal.com/en-in/match/club-brugge-v-standard-li%C3%A8ge/lineups/8axirl7v3dct9ouv4f122k549</ref>
{| class="wikitable sortable"
|+Olukalala lwa ggoolo z'ensi eziteebeddwa Farouk Miya
! scope="col" |No.
! scope="col" |Enaku z'omwezi
! scope="col" |Ekifo oba ekisaawe gybaali
! scope="col" |Gwebaali bazannya
! scope="col" |Omuwendo
! scope="col" |Ebyavaamu
! scope="col" |Empaka
|-
| align="center" |1
|11 July 2014
|[[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Lugogo Stadium]], [[Kampala]], Uganda
| Seychelles
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Gwali gwa mukwano
|-
| align="center" |2
|9 November 2014
|[[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Mandela National Stadium]], Kampala, Uganda
| Ethiopia
| align="center" |3–0
| align="center" |3–0
|Gwali gwa mukwano
|-
| align="center" |3
|25 March 2015
|Godswill Akpabio International Stadium, Uyo, Nigeria
| Nigeria
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Gwali gwa mukwano
|-
| align="center" |4
|20 June 2015
|Amaan Stadium, Zanzibar City, Tanzania
| Tanzania
| align="center" |3–0
| align="center" |3–0
|Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'amawanga ga Afrika eza 2016
|-
| align="center" |5
|17 October 2015
|[[Ekisaawe kya Nakivubo|Nakivubo Stadium]], Kampala, Uganda
| Sudan
| align="center" |2–0
| align="center" |2–0
|Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'amawanga ga Afrika eza 2016
|-
| align="center" |6
|25 October 2015
|Khartoum Stadium, Khartoum, Sudan
| Sudan
| align="center" |2–0
| align="center" |2–0
|Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'amawanga ga Afrika eza 2016
|-
| align="center" |7
|12 November 2015
|Stade de Kégué, Lomé, Togo
| Togo
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'ensi yonna (World Cup) eya 2018
|-
| align="center" |8
| rowspan="2" |15 November 2015
| rowspan="2" |Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| rowspan="2" | Togo
| align="center" |2–0
| rowspan="2" style="text-align:center" |3–0
| rowspan="2" |Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'ensi yonna (World Cup) eya 2018
|-
| align="center" |9
| align="center" |3–0
|-
| align="center" |10
| rowspan="2" |24 November 2015
| rowspan="2" |Awassa Kenema Stadium, Awassa, Ethiopia
| rowspan="2" | Zanzibar
| align="center" |1–0
| rowspan="2" style="text-align:center" |4–0
| rowspan="2" |Empaka z'omwaka gwa 2015 ezetabwaamu amawanga g'omubuvanjuba ne masekati ga Afrika oba ziyite CECAFA
|-
| align="center" |11
| align="center" |2–0
|-
| align="center" |12
|30 November 2015
|Addis Ababa Stadium, Addis Ababa, Ethiopia
| Malawi
| align="center" |1–0
| align="center" |2–0
|Empaka z'omwaka gwa 2015 ezetabwaamu amawanga g'omubuvanjuba ne masekati ga Afrika oba ziyite CECAFA
|-
| align="center" |13
|19 January 2016
|Umuganda Stadium, Gisenyi, Rwanda
| Mali
| align="center" |2–1
| align="center" |2–2
|Mpaka ezizannyibwa abazannyi abagucangira mu liigi z'ewaka mu mwaka gwa 2016.
|-
| align="center" |14
|4 September 2016
| rowspan="2" |Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Comoros
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Kunsusula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ekyetabwamu amawanga ga Afrika (AFCON) mu mwaka gwa 2017
|-
| align="center" |15
|12 November 2016
| Congo
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Okusunsula abaali bagenda okwetaba mu kikopo ky'ensi yonna oba giyite World Cup ya 2018
|-
| align="center" |16
|8 January 2017
|Armed Forces Stadium, Abu Dhabi, United Arab Emirates
| Slovakia
| align="center" |2–0
| align="center" |3–1
|Gwali gwa mukwano
|-
| align="center" |17
|25 January 2017
|Stade d'Oyem, Oyem, Gabon
| Mali
| align="center" |1–0
| align="center" |1–1
|Empaka ezeetabwamu amawanga ga Afrika (AFCON) eza 2017
|-
| align="center" |18
|2 June 2018
|Stade Général Seyni Kountché, Niamey, Niger
| Niger
| align="center" |1–2
| align="center" |1–2
|Gwali gwa mukwano
|-
| align="center" |19
|13 October 2018
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| rowspan="3" | Lesotho
| align="center" |2–0
| align="center" |3–0
|Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu mpaka ezezaanyibwa amawanga ga Afrika oba AFCON wa 2019
|-
| align="center" |20
| rowspan="2" |16 October 2018
| rowspan="2" |Setsoto Stadium, Awassa, Lesotho
| align="center" |1–0
| rowspan="2" style="text-align:center" |2–0
| rowspan="2" |Ez'okusunsula abaali bagenda okwetaba mu mpaka ezeetabwamu amawanga g'okulukalo lwa Afrika (AFCON) eza 2019
|-
| align="center" |21
| align="center" |2–0
|-
| align="center" |22
|15 June 2019
|Zayed Sports City Stadium, Abu Dhabi, United Arab Emirates
| Ivory Coast
| align="center" |1–0
| align="center" |1–0
|Gwali gwa mukwano
|}
== By'awangudde ==
'''Standard Liège'''
* [[:en:Belgian_Cup|Belgian Cup]]: [[:en:2016_Belgian_Cup_Final|2015–16]]<ref>https://www.goal.com/en-in/match/club-brugge-v-standard-li%C3%A8ge/lineups/8axirl7v3dct9ouv4f122k549</ref>
== Ebijuliziddwa ==
i39ud3d4vk4w3gxjn4jp3n1oeib1vjz
Fahad Bayo
0
8530
56023
35556
2026-06-19T18:28:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56023
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bayo Aziz Fahad''' munnayuganda omuzannyi w'omupiira gw'ebigere azannyira ttiimu ya Bnei Sakhnin mu Israel Premier League. Bayo aazannyidde Uganda mu mipiira gy'amawanga.<ref>kawowo.com/2019/08/25/bayo-hits-brace-revita-sees-red-as-vipers-lift-super-8/</ref>
== Emipiira gy'abavubuka ==
Bayo ye yasinga okuteeba ggoolo ennyingi mu mpaka z'omupiira gw'amasomero ga sekendule mu ggwanga eza [[Copa Coca Cola|Copa Coca]] Cola mu 2014. Yateeba ggoolo 11 ng'ateebera bannantameggwa aba Kibuli SS.
== Emipiira gw'ensimbi ==
=== Proline FC ===
Yeegatta ku Proline FC mu 2014 ng'alina emyaka 16. Yazannya emipiira 25 era n'aateeba ggoolo 16 mu sizoni ya 2015-16 mu [[Uganda Big League.]]
Enzannya ye yayambako Proline FC okusuumuusibwa mu Uganda Premier League.
Mu sizoni ya 2016/17, yateebera Proline ggoolo mukaaga. Yazannya emipiira 18.
Bayo yazannyako kitundu ku mupiira gya sizoni ya 2017-18 egya Uganda Premier League. Yateeba ggoolo mukaaga mu mipiira 14 egya league. Yeegatta ku ttiimu ya Buildcon FC ey'e Zambia nga sizoni ewummuddemu.
=== Buildcom FC ===
Ku myaka 18, Bayo yeegatta ku ttiimu ya Buildcon F.C. ey'e Zmbia mu JGwolubereberye 2018. Yateeba ggoolo mwenda era n'ateekawo ggoolo mukaaga mu mipiira 16.
=== F.C. Ashdod ===
Nga 27 Ogwomusanvu 2020 yassa omukono ku ttiimu ya Israel Premier League, FC Ashdod.
{| class="wikitable"
|+Omupiira gw'ensimbi
!Omwaka
!Ttiimu
!Emipiira gye yazannya
!Ggoolo ze yateeba
|-
|2018-
|Buildcom FC
|16
|9
|-
|2014-2018
|Proline FC
|68
|30
|-
|Friends of Soccer Academy
|
|
|
|}
== Ttiimu y'eggwanga ==
Bayo yayitibwa omutendesi [[Sebastien Desabre]] ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'abakulu mu Gwokusatu 2018 mu luwummula kw'emipiira gy'amawangaa. Bayo yazannya emipiira gyombi egy'omukwano nga battunka ne Sao Tome kw'ossa [[Malawi]].
=== Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga ===
: ''Ggoolo za Uganda z'ezisooka.''.
{| class="wikitable"
!No.
!Ennaku z'omwezi
!Enfo
!Omulabe
!Ebyavaamu
!Ekivuddemu
!Okuvuganya
|-
|1.
|19 Ogwekkumi 2019
|Ekisaawe kya StarTimes, [[Kampala]], Uganda
| Burundi
| align="center" |'''1-'''0
| align="center" |3-0
|<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/2020_African_Nations_Championship_qualification" rel="mw:ExtLink" title="2020 African Nations Championship qualification" class="cx-link" data-linkid="207">Okusunsulamu kwa 2020 African Nations Championship</a>
|-
|2.
|17 Ogwekkuminoogumu 2019
|[[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Ekisaawe]] kya Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Malawi
| align="center" |2-0
| align="center" |2-0
|2021 Africa Cup of Nations qualification
|-
|3.
|7 Ogwekkumineebiri 2019
|Ekisaawe kya StarTimes, Kampala, Uganda
| Burundi
| align="center" |2-0
| align="center" |2-1
| rowspan="2" |Ekikopo kya CECAFA 2019
|-
|4.
|17 Ogwekkumineebiri 2019
|[[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Ekisaawe kya Lugogo]], Kampala, Uganda
| Tanzania
| align="center" |'''1''' 0
| align="center" |1 0
|-
|5.
|7 Ogwekkumi 2021
|Ekisaawe kya Nyamirambo Regional Stadium, [[Kigali]], Rwanda
| rowspan="2" | Rwanda
| align="center" |'''1-'''0
| align="center" |1-0
| rowspan="3" |Okusunsulamu kw'empaka za FIFA World Cup 2022
|-
|6.
|10 Ogwekkumi 2021
| rowspan="2" |Ekisaawe kya St. Mary's-Kitende, [[Entebbe]], Uganda
| align="center" |'''1-'''0
| align="center" |1-0
|-
|7.
|11 Ogwekkuminoogumu 2021
| Kenya
| align="center" |1-1
| align="center" |1-1
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Obulandira obulala ==
* Fahad Bayo ku FootballDatabase.eu
8rsm74sm3z3t6ll8hnhkgy55glac3p1
Essaza lya Fannin, Georgia
0
8661
56037
27693
2026-06-19T18:34:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56037
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Fannin County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
d6therqhlyuwd1odlfchgwwmy1eobyd
56038
56037
2026-06-19T18:35:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fannin County, Georgia]] to [[Essaza lya Fannin, Georgia]]: Title was not translated
56037
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Georgia in United States.svg|thumb|197x197px|Georgia munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Fannin County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
d6therqhlyuwd1odlfchgwwmy1eobyd
Essaza lya Fayette, Georgia
0
8662
56056
27694
2026-06-19T19:08:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56056
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
e8ndo2fx1nblhui00lx1eoxge4rpxph
56057
56056
2026-06-19T19:09:48Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Georgia]] to [[Essaza lya Fayette, Georgia]]: Title was not translated
56056
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
e8ndo2fx1nblhui00lx1eoxge4rpxph
Essaza lye Fayette, Texas
0
8802
56066
27837
2026-06-19T19:14:22Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56066
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
p8r2wx0uyiejbovoe3nl3dauqjd34ms
56067
56066
2026-06-19T19:15:33Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Texas]] to [[Essaza lye Fayette, Texas]]: Translated title
56066
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
p8r2wx0uyiejbovoe3nl3dauqjd34ms
Essaza lya Fannin, Texas
0
8811
56040
27846
2026-06-19T18:35:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56040
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fannin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
ehi36q16yrr3zfvkj0j8w2umj30ncxb
56041
56040
2026-06-19T18:36:10Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fannin County, Texas]] to [[Essaza lya Fannin, Texas]]: Title was not translated
56040
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fannin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
ehi36q16yrr3zfvkj0j8w2umj30ncxb
Essaza lya Falls, Texas
0
8860
56034
27895
2026-06-19T18:33:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56034
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Falls County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
nsabl0fqaee8jiljj3gw3pj8e8xmfo1
56035
56034
2026-06-19T18:34:27Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Falls County, Texas]] to [[Essaza lya Falls, Texas]]: Title was not translated
56034
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Falls County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
nsabl0fqaee8jiljj3gw3pj8e8xmfo1
Essaza lye Fayette, Kentucky
0
9270
56059
28673
2026-06-19T19:11:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56059
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
2yt4tnaq61ov99lnb4w04z271b0q5se
56060
56059
2026-06-19T19:11:41Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Kentucky]] to [[Essaza lye Fayette, Kentucky]]: Translated title
56059
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
2yt4tnaq61ov99lnb4w04z271b0q5se
Essaza lya Fairfield, Ohio
0
9493
56024
28895
2026-06-19T18:29:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56024
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Ohio in United States.svg|thumb|197x197px|[[Ohio]] munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Fairfield County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
e8eykuc3uo3ztk105rnba362g9058jz
56025
56024
2026-06-19T18:30:04Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fairfield County, Ohio]] to [[Essaza lya Fairfield, Ohio]]: Translated title
56024
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Ohio in United States.svg|thumb|197x197px|[[Ohio]] munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Fairfield County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
e8eykuc3uo3ztk105rnba362g9058jz
Essaza lye Fayette, Ohio
0
9494
56062
28896
2026-06-19T19:12:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56062
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
q6tkqk99eezkx5z0gz44dwrgg8vaizf
56064
56062
2026-06-19T19:12:31Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Ohio]] to [[Essaza lye Fayette, Ohio]]: Translated title
56062
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fayette County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
q6tkqk99eezkx5z0gz44dwrgg8vaizf
Faith Kunihira
0
9602
56029
34096
2026-06-19T18:31:36Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56029
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Dr. Faith Kunihira Philo, amanyiddwa nga Faith Kunihra, ye mubaka omukyala akiikirira ekitundu ky'e Kyenjojo mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu ng'akiikirira [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] (NRM).
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Faith Kunihira yazaalibwa ku kyalo Ntutu, eggombolola ya Nantungo mu disitulikiti ya Kyenjojo awo nga mu mwaka gwa 1970. Kunihira yasomera ku Kayihura Primary School mu pulayimale ne Madox Secondary School mu sekendule. Kunihira alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu Institute of Computer Management mu Bungereza. Alina ne Masters degree in Business Administration okuva mu Roehampton University, UK. Faith Kunihira yaweebwa diguli ey'okusatu mu Humanities okuva mu Lead Impact University mu Amerika.
== Emirimu gy'akoze ==
Faith Kunihira ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kyenjojo mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Faith Kunihira ali ku kakiiko akakola ku nsonga z'obwapulezidenti mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Mu ntebe y'omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ya Kyenjojo, Faith Kunihira eyajjira mu NRM yamegga Baguma Spellanza Muhenda eyajjira ku bwannamunigina, Kemigisa Rose eyajjira mu kibiina kya Forum for Democratic Change ne Timbigamba Lyndah nga naye yali ku bwannamunigina. Kunihira ye yatandikawo era ye dayirekita ow'oku ntikko owa Bringing Hope Family, Uganda okuva mu Gwokusatu 2023. Kunihira era yatandikawo essomero lya Masterseed Primary School e Jinja, Uganda. Kunihira Faith yakolako ng'omubalirizi w'ebitabo ku Shell Jinja nga tannagenda ku Uganda Grain Milling Company ng'amyuka omubalirizi w'ebitabo nga tannagenda ku Source Café okukola nga dayirekita, gye yava oluvannyuma ne yeesogga ebyobufuzi.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* Paalamenti ya Uganda
* [[Kyenjojo (disitulikit)|Disitulikiti ya Kyenjojo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
g0fpvynhj9f00ao6hjl59uj1kf5zqo4
Faith Mwondha
0
9721
56030
35575
2026-06-19T18:32:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56030
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Faith Essy Kalikwani Mwondha''' Munnamateeka wa Uganda era mulamuzi aweereza ng'omulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu eya Uganda]], okuva nga 8 Ogwomwenda 2015.<ref>http://www.judiciary.go.ug/data/news/206/4442/New%20Justices%20Appointed%20to%20the%20Supreme%20Court%20and%20Court%20of%20Appeal.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 16 Ogwokusatu 1964. Okuva mu 1968 - 1971, mu misomo gye egya O-levo yagisomera ku Iganga Secondary School. Emisomo gye egya A-Levo, yagisomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]], okuva mu 1972 - 1973.<ref name="Bio">https://medium.com/@princemulindwaisaac/profiling-the-justices-of-the-supreme-court-the-career-side-b3a3d0e02bc9</ref> Alina Diguliesooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]], gye yafunira ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. era alina Dipuloma mu kutaputa amateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], gyeyafunira mu ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], nga nalyo lisangibwa mu Kampala. Diguli ye eyokubiri mu mateeka eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] yagifuna okuva mu [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]], mu [[:en:Leicester|Leicester]], mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="Bio" /><ref name="Who">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |access-date=2023-03-22 |archive-date=2018-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907221256/http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1979, yalondebwa ku daala eryokubiri erya bannamateeka mu Kampala. Mu 1984, yalondebwa nga munnamateeka wa Kkooti enkulu eya Uganda. okuva mu 1987 - 1990, ng'amaze okukakasibwa, yaweereza ng'omulamuzi omukulu owa kkooti y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]].
Mu 1994, Faith Mwonda yalondebwa ng'omukazi akiikirira ekibuga kye Jinja mu kakiiko akawandiika Ssemateeka nga kekawandiika ssemateka wa Uganda owa 1995. Yali mmemba mu Paalamenti oluvanyuma lwa 1996.
Mu 1996, yalondebwa nga Kaminsona ku kakiiko akalwanirizi k'eddembe. Mu 2001, yalondebwa mu Kkooti enkulu eya Uganda. Mu 2005, yalondebwa ku bwa Kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG).
== Ebirala eby'omugaso ==
Ye mutandiisi w'ekibiina ky'abannamateeka ekya Mwondha & Co. Advocates. Ng'akyali ku Yunivasite y'e Makerere, Mwondha yali muwandiisi wa Mary Stuart Hall. Okuva mu 1991 - 1998, yaweereza mu Kkanisa ya ey'abakulisitaayo eya Uganda n ku kakiiko akatwala amakanisa g'ensi yonna mu Geneva. Era yakola nga mmemba mu kakiiko ka Yunivasite y'e Makerere University, okuva mu 1995 - 1997. Mu 2000, yalondebwa ku kakiiko ka Uganda Christian University, e Mukono. Era memba w'akakiiko ka United Bible Society era ye sentebe w'ekibiina ky'abaaliko abayizi ba Iganga Secondary School.
== Laba na bino ==
* Essiga lya Uganda eddamuzi
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20200924210009/https://justice.go.ug/news/new-justices-appointed-supreme-court-and-court-appeal Abalamuzi abaggya abalondebwa mu Kkooti ensukkulumu ne kkooti ejulirwamu] {{Supreme Court of Uganda}}
{{DEFAULTSORT:Mwonda, Faith}}
24gau0s8hcpcnq45eu744g7sf9tndey
Faridah Nakazibwe
0
10025
56047
34840
2026-06-19T18:38:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56047
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faridah Nakazibwe''' munayuganda nga munamawulire eyalondebwa okukulira eby'amawulire ku [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]] okuva nga 31 Ogw'okusatu 2021. Yadda mu kifo kya [[:en:Josephine_Karungi|Josephine Karungi]], eyafuna omulimu mu [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] nga omukugu w;eby'empuliziganya eyebuuzibwako. Nakazibwe era musomi w'amawulire ag'oluganda era omwanjuzi wa Mwasuze Mutya pulogulaamu ebeera kumpewo ku [[:en:Nation_Media_Group|Nation Television Uganda]] ne ginno waayo Spark Tv mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene.
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma ==
Nakazibwe yazaalibwa omugenzi Hajj Shakib Ssenyonjo ne Hajat Sarah Ssenyonjo, mu kitundu kati ekiyitibwa [[:en:Sembabule_District|Sembabule District]]. Ye mwana ow'okubiri mu maka g'abaana munaana.
Yasomera mu Kisozi Boarding Primary School, mu [[Kisozi]], [[:en:Gomba_District|Gomba District]] ng'atandika okusoma pulayimale. Ettaka ly'essomero lye bwe lyagulibwa pulezidenti [[Yoweri Museveni]] era ne lifuulibwa ekifo ewalundibwa ente ''Kisozi Cattle Ranch'', Faridah yakyuusibwa n'agenda mu ''Bwala Primary School'', mu kibuga [[Masaka]], gye yafuna ebbaluwa ye ey'okumaliriza pulayimale. Oluvannyuma, famile ye yasengukira mu kibuga Masaka.
Yasomera ku ''Taibah High School'', mu [[:en:Kawempe|Kawempe]], ekitundu ky'e Kampala, gye yafuna [[:en:High_School_Diploma|dipulooma ye ey'essomero lya High School]]. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University In Uganda]], e [[:en:Mbale|Mbale]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], n'atikkirwa [[:en:Bachelor_of_Journalism|diguli esooka mu by'amawulire]].
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw'okumaliriza ddiguli mu by'amawulire, yatwalibwa ku mulimu mu ''WBS Television ng'omusasi wago.'' Emyaaka ebiri nga giyisieewo, yakyuusibwa n'adda ku NTV Uganda yafuna om,ulimu gw'okusoma amawulire ag'oluganda ku wiikendi.
== Amaka ==
Nakazibwe yafumbirwako Omar Ssali, munayuganda akolera mu nsi z'obuwarabu. Oluvannyuma bayawukana mu 2020.
Maama w'abawala babiri, kitaabwe ye Engineer Dan Nankunda gwe yasisinkana ku WBS Television. Okumala ebbanga eritaweza mwaka gumu, Nakazibwe yalina omukwano ogw'ekiseera ne ''Al Hajji Moses Kigongo'', amyuka wa Ssentebe w'ekibiina eky'eby'obufuzi ekifuga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu Uganda. Yakomya enkolagana eyo mu 2015.
== Laba era ==
* [[Flavia Tumusiime]]
* [[:en:Josephine_Karungi|Josephine Karungi]]
* [[Sanyu Robinah Mweruka]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/DAY-IN-THE-LIFE-OF-A-news-anchor--Faridah-Nakazibwe/689856-2160094-147i3baz/index.html Olunaku mu bulamu bw'omusomi w'amawulire, Faridah Nakazibwe]
q2f24b0toba5ubkbcz7toif2sobchne
Fadilah Shamika Mohamed Rafi
0
10169
56022
34844
2026-06-19T18:27:54Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56022
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox badminton player|name=Fadilah Shamika Mohamed Rafi|image=Fadilah Shamika.jpg|size=|caption=|nickname=|birth_name=|country=Uganda|birth_date={{birth date and age|df=yes|2005|4|6}}|birth_place=[[Tamilnadu]], India<ref>{{cite web |title=KNOW YOUR STARS: Badminton teenage sensation Fadilah inspired by father |url=https://kawowo.com/2023/01/12/know-your-stars-badminton-teenage-sensation-fadilah-inspired-by-father/ |website=Kawowo Sports |date=12 January 2023 |access-date=20 February 2023 |url-status=live}}</ref>|handedness=Right|event=Women's singles & doubles|highest_ranking=179 (WS 11 October 2022)<br />125 (WD with Tracy Naluwooza 11 October 2022)|date_of_highest_ranking=|current_ranking=|date_of_current_ranking=|medal_templates={{MedalSport | Women's [[badminton]] }}
{{MedalCountry | {{UGA}} }}
{{MedalCompetition | [[African Badminton Championships|African Championships]] }}
{{MedalGold | [[2023 African Badminton Championships|2023 Benoni]] | Women's singles }}
{{MedalCompetition | African Junior Championships }}
{{MedalGold | 2022 Rose Hill | Girls' singles }}
{{MedalGold | 2022 Rose Hill | Girls' doubles }}
{{MedalGold | 2022 Rose Hill | Mixed doubles }}|bwf_id=f004fd3d-8eaa-4cd3-b7ea-93951f614388}}
'''Fadilah Shamika Mohamed Rafi,''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 6, mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2005 nga munayuganda azannya [[:en:Badminton|badminton]].<ref>{{Cite web}}https://bwfbadminton.com/player/93199/fadilah-shamika-mohamed-rafi</ref> Yatandika okuzannya badminton mu ng'alina emyaka 10 egy'obukulu . Yakiikirira Uganda mu mizannyo gy'omwaka gwa [[:en:Badminton_at_the_2022_Commonwealth_Games_–_Women's_doubles|2022 egy'amawanga agali mu luse olumu n'eggwanga lya Bungereza]], ng'eno gyeyazannyira mu mutendera gw'abakazi ababeera ababiri ku kisaawe, ng'ali wamu ne Husina Kobugabe. TAbabiri bano baatuuka ku luzannya lwa olw'okubiri oludirira olw'akamalirizo, ng'eno gyebaakubibwa [[:en:Chloe_Birch|Chloe Birch]] ne [[:en:Lauren_Smith_(badminton)|Lauren Smith]].<ref>{{Cite web}}https://www.bbc.com/sport/commonwealth-games/62409923</ref> Mu mwaka gwa 2023, yawangula omudaali gwa zaabu mu mpaka ezeetabibwamu amawanga ga Afrika, ng'omukyala eyali azannya yekka .<ref>{{Cite web}}https://www.insidethegames.biz/articles/1133902/african-badminton-championships</ref>
== By'awangudde ==
=== Emizannyo gy'okulukalo lwa Afrika ===
''Ezizannyibwa omukazi omu omu buli ludda''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Ekifo gyezaali
!Gweyali azannya
!Obugoba
!Ebyvaamu
|- style="background:#ECF2FF"
| align="center" |2023
| align="left" |John Barrable Hall mu Benoni, mu ggwanga lya South Afrika
| align="left" |Johanita Scholtz
| align="left" |14–21, 21–14, 21–16
| style="text-align:left; background:white" |Zaabu
|}
=== Empaka z'okulukalo lwa Afrika ezeetabibwamu abausi nga bato ===
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Ekifo
!Gweyali azannya
!Obugoba bweyafuna
!Ebyavaamu
|- style="background:#AABBCC"
| align="center" |2022
| align="left" |Mu NationaL Badminton centre ekisingaanibwa mu Beau Bassin- Rose Hill mu ggwanga lya Mauritius
| align="left" |Tracy Naluwooza
| align="left" |21–16, 21–15
| style="text-align:left; background:white" |Zaabu
|}
''Ezizannyibwa abakyala ababiri buli ludda''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Ekifo
!Gweyazannya naye
!Gweyali attunka ne
!Obugoba
!Ebyavaamu
|- style="background:#AABBCC"
| align="center" |2022
| align="left" |Mu kifo kya National Badminton Center, ekisingaanibwa mi Beau Bassin-Rose Hill, mu ggwanga lya Mauritius
| align="left" |Tracy Naluwooza
| align="left" |Michaela Ohlson ne Tamsun Smith nga nzaalwa z'e South Afrika
| align="left" |21–15, 21–17
| style="text-align:left; background:white" |Zaabu
|}
''Nga batabiseemu omukazi n'omusajja buli ludda''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Ekifo webaali
!Gwyeali naye nga bazannya
!Bebaali bazannya nabo
!Obugoba bwebafuna
!Ebyavaamu
|- style="background:#AABBCC"
| align="center" |2022
| align="left" |Mu kifo kya National Badminton Center, ekisingaanibwa mi Beau Bassin-Rose Hill, mu ggwanga lya Mauritius
| align="left" |Abed Bukenya
| align="left" |Khemtish Rai Nunda ne Tiya Bhurtun
| align="left" |21–19, 17–21, 21–17
| style="text-align:left; background:white" |Omudaali gwa zaabu
|}
=== Empaka za BWF ezaai ez'okuvuganya munsi yonna (Yakwata kyakubiri ) ===
''Abakazi ababiri buli ludda''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Empaka
!Gweyali naye
!Bebaali bazannya
!Bwegwagwa
!Ebyavaamu
|- style="background:#D5D5D5"
| align="center" |2021
| align="left" |Uganda International
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Tracy Naluwooza
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Husina Kobugabe]]<br /><br />{{Flagicon|UGA}} [[Mable Namakoye]]
| align="left" |9–21, 17–21
| style="text-align:left; background:white" |Yakwata kyakubiri
|}
: Empaka [[:en:BWF_International_Challenge|z'okuvuganya eza BWF ez'ensi yonna]]
: Empaka [[:en:BWF_International_Series|z'obutundu eza BWFM nga zakuvuganya ku mutendera gw'ensi yonna]]
=== Empaka za BWF ez'ensi yonna nga zeetabibwamu bakyakayiga ( engule ye ey'okubiri, yakwata kifo kyakubiri) ===
''Ez'abawala ng'ali omu buli ludda''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Empaka
!Gweyali azannya
!Gwagwa gutya
!Ebyavaamu
|- style="background:#EBE7E0"
| align="center" |2022
| align="left" |South Africa Junior International
| align="left" |Pei Chen Huang
| align="left" |21–23, 8-21
| style="text-align:left; background:white" |Yakata kyakubiri
|}
''Ez'abawala nga bali babiri buli ludda Girls' doubles''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Empaka
!Gweyali azannya
!Beebaali bazannya
!Gwagwa gutya
!Ebyavaamu
|- style="background:#EBE7E0"
| align="center" |2022
| align="left" |Uganda Junior International
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Tracy Naluwooza
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Diya Chetan Modi<br /><br />{{Flagicon|UGA}} Brenda Namanya
| align="left" |21–5, 21-3
| style="text-align:left; background:white" |Muwanguzi
|}
''Nga buli ludda waliyo abazannyi babiri''
{| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;"
!Omwaka
!Empaka
!Gweyali azannya naye
!Beebaali battunka nabo
!Gwagwag gutya
!Ebyavaamu
|- style="background:#EBE7E0"
| align="center" |2022
| align="left" |Uganda Junior International
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Paul Makande
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Abed Bukenya<br /><br />{{Flagicon|UGA}} Tracy Naluwooza
| align="left" |21–15, 21-14
| style="text-align:left; background:white" |Muwanguzi
|}
: BWF Junior International Grand Prix tournament
: BWF Junior International Challenge tournament
: BWF Junior International Series tournament
: BWF Junior Future Series tournament
izl22njqujte9r547tzfwvlhuc0k35q
Farah Damji
0
10170
56043
41140
2026-06-19T18:36:31Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56043
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Farah Damji,''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 9, mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 1966, nga era basinga ku mumannya nga '''Farah Dan''',<ref name="Bullen">{{Cite news}}https://www.standard.co.uk/news/crime/jailed-obsessive-stalker-who-set-out-to-destroy-businessmans-life-after-he-rejected-her-advances-a3325536.html</ref><ref name="itv">http://www.itv.com/news/london/2016-08-20/stalker-jailed-for-campaign-against-church-warden/"[http://www.itv.com/news/london/2016-08-20/stalker-jailed-for-campaign-against-church-warden/ Stalker jailed for campaign against married church warden]", [[itv.com]], 20 August 2016. Retrieved 2016-08-22.</ref><ref name="Met">{{Citation|url=http://news.met.police.uk/news/woman-jailed-for-stalking-180263|title=Woman jailed for stalking|journal=[[Metropolitan Police]]|date=20 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160823004027/http://news.met.police.uk/news/woman-jailed-for-stalking-180263|archive-date=2016-08-23|access-date=2023-04-05|url-status=dead}}</ref> nzaalwa za Uganda wabula nga mumenyi w'amateeka gwebasingisiza emisango egiwerako gamba [[:en:Fraud|ng'obufere]] wamu n[[:en:Stalking|'okubeera nga yali amalako abantu emirembe ekyabaletera ng'okutya ku bululamu bwabwe]], mu ggwa lya [[:en:United_States|Amerika]], [[:en:South_Africa|South Afrika]] wamu ne [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].
[[Category:Articles with hCards]]
== Obulamu bwe ==
Damji yazaalibwa mu Uganda mu mwaka gwa 1966, nga kitaawe yali nagagga eyalina ssente ng'azikola mu kudaabiriza bintu n'amayumba Amir Damji<ref name="LES09"/><ref name="telegraph2005">{{Cite news}}https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1500613/Woman-posed-as-Blunkett-aide-to-stop-her-own-trial.html</ref>, nga yasenguka ne famire ye okugenda mu London ekibuga kya Bungereza mu mwaka gwa 1970.<ref name="TryMe">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)<nowiki/>Damji, Farah (2009), ''Try Me'', The Ark Press. {{ISBN|978-1-907188-04-6}}</ref> Ayita munamawulire [[:en:Yasmin_Alibhai-Brown|Yasmin Alibhai-Brown]] ssenga kuba ono mwanyina wa Amir;<ref name="LES09" /><ref name="Indy06">https://www.independent.co.uk/news/media/it-seems-i-am-the-cause-of-great-consternation-409951.html<nowiki/>Adams, Guy (30 July 2006), "[https://www.independent.co.uk/news/media/it-seems-i-am-the-cause-of-great-consternation-409951.html 'It seems I am the cause of great consternation'...]", ''[[The Independent#The Independent on Sunday|The Independent on Sunday]]''. Retrieved 2021-08-13.</ref> ng<nowiki>'era ono ayogera ku buto bwa kizibwe bwe mu byeyawandiika mu katabo ke aka ''</nowiki>''No Place Like Home<nowiki>''</nowiki> oba tewali kifo kisinga waka''. Damji alina [[:en:Borderline_personality_disorder|obulwadde bw'omutwe obumulemesa okwolesa ky'abeera awulira]], ng'era tava ku by'okukozesa njaga wamu n'omwenge.<ref name="Indy06" /><ref name="telegraph2005" /> Mufumbo ng'are alina abaana babiri.<ref name="LES09" /><ref name="TryMe" /><ref name="Indy06" /><ref name="telegraph2005" /><ref name="Roberts05">https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/tycoons-daughter-is-jailed-for-card-theft-319508.html<nowiki/>Roberts, Geneviève (13 October 2005), "[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/tycoons-daughter-is-jailed-for-card-theft-319508.html Tycoon's daughter is jailed for card theft]", ''[[The Independent]]''. Retrieved 2016-08-19.</ref>
== Obulamu bwe mu ggwanga lya Amerika ==
Mu mwaka gwa 199 okutuuka mu gwa 1995, Damji yali adukanya ekifo webatundira wamu n'okwolesa ebifanannyi mu ssaza ly'e Manhattan ne mu [[:en:East_Hampton_(town),_New_York|East Hampton]].<ref name="Lambert">{{Cite news}}https://www.nytimes.com/1995/11/05/nyregion/neighborhood-report-upper-east-side-gallery-owner-s-specialty-con-art.html</ref> Mu kaseera ako, yali apangisa ekifo weyali asula yekka. Yawa laadiloodi cceeke gyeyali afunye nga ya doola za ssente za Amerika 20, gyeyali afudde ng'eriko doola 20,000; cceeke weyagaanibwa, laandiloodi yafuna ekiragiro ekyali kimugoba mu nnyumba, era n'awamba n'ebintu bye byonna.<ref name="Thompson"/> Damji oluvannyuma yacupula omukono gw'omulamuzi gweyali atadde ku musonge, n'akyusa n'ekiragiro, ng'ayagala kuddamu kufuna bintu bye, byebaali bamuwambyeko.<ref name="Thompson" />
Mu mwezi ogw'ekumi, mu mwaka gwa 1995, Damji yasindikibwa mu komera okumala emyezi mukaaga mu [[:en:Rikers_Island|bizinga bya Rikers]], mu kibuga kya New York, olw'emisango egyo, n'emirala egyali gyekuusa ku kifo gyeyali atundira ebifannanyi n'okuby'olesa: , okubba ebintu ebyali bibalibwamu ssente ennyingi, okubeera n'ebintu ebyali ebijingirire, okukyusa kyusa likodi oba ebiwandiiko bya ofiisi.<ref name="Lambert"/><ref name="Thompson"/> Yaweebwa ekiragiro ky'okusasula ssente za doola za Amerika 72,000, eri abantu abaasinga okukosebwa, n'aweebwa emyaka 4 nga singa abeera azeemu okuzza omusango abeera agenda kudizibwayo mu kkomera.<ref name="Lambert" />
Mu kaseera ako Damji, yali aweereddwa emyaka nga singa addamu okuzza emisango, nga bamuzaayo mu komera, yaddamu n'azza emisango; ebaluwa y'okumukwata weyayisibwa, yaduka mu Amerika.<ref name="Thompson">https://en.wikipedia.org/wiki/Hodder_&_Stoughton<nowiki/>Thompson, Tony (2011), ''Gang Land'' (London: [[Hodder & Stoughton]]), [https://books.google.com/books?id=DOaYva5UoisC&pg=PT533 chap.13].</ref>
Damji yagenda mu ggwanga lya South Afrika; bweyali eyo, yaddamu okuzza emisango emirala egy'ekuusa ku by'ensiimbi, egyamuvirako okumutika nebamukomyawo.<ref name="LES09"/>
== Obulamu bwe mu ggwanga lya Bungereza ==
Damji oluvannyuma yaddayo mu ggwanga lya Bungereza. Bweyali eno, yatandikawo, era n'afuuka omusunsuzi w'ebyali bifulumizibwa mu [[:en:Lifestyle_magazine|katabo ka <nowiki>''lifestyle''</nowiki>]] oba eneeyisa omujjiji omulala (''Another Generation) nga mukusooka baali bakayita <nowiki>''Indobrit''</nowiki>'',<ref name="Indy06"/><ref name="Thompson"/> akazingibwako oluvannyuma lw'okufulumizibwa emirundi 9 nga ne kooti eyawagulu yamusingisa omusango gw'okubeera nga yali yakozesa erinya lya ‘Indobrit’, eryali lyawandiisibwa Dr.Anjoom Mukadam. Enkumu n'enkumu z'abawandiisi , abakubi b'ebifananny, na'abalala abaali bakola mu katabo kano baali tebasasulwa olw'emirimu gyabwe, oba nga baaweebwa cceeke ezaali enfu.<ref name="Thompson" /> Mu kaseera ako, yawandiika ng'engero ezaatekebwa nga ku ttiivi oba mu mawulire, ng'era abantu baali bazimanyi ng'etuufu, nga muno mwemuli olupapula lwa ''[[:en:Birmingham_Post|Birmingham Post]]'', okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:New_Statesman|New Statesman]]'',<ref>http://www.newstatesman.com/writers/314493"[http://www.newstatesman.com/writers/314493 Writers—Farah Damji]", ''[[New Statesman]]''. Retrieved 2018-04-11.</ref> wamu ne mu lupapula lwa ''[[:en:The_Observer|The Observer]]''.<ref>https://www.theguardian.com/observer/worldview/story/0,,1028456,00.html<nowiki/>Damji, Farah (24 August 2003), "[https://www.theguardian.com/observer/worldview/story/0,,1028456,00.html Shedding the shame of Uganda]", ''[[The Observer]]''. Retrieved 2017-06-06.</ref>
Mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa 2002, Damji yabba kaadi egya ssente ku byuuma bya baanja okuva eri eyali amukozesa; kuno yagyako ssente ezaali ziwera 3,903 egya ssente za paawuundi za Bungereza.<ref name="Roberts05"/><ref name="Shaikh">http://www.thetimes.co.uk/tto/news/uk/article1906487.ece<nowiki/>Shaikh, Thair (14 October 2005), "[http://www.thetimes.co.uk/tto/news/uk/article1906487.ece Tycoon’s daughter jailed for stolen credit card scam]", ''[[The Times]]''.</ref> Yakwatibwa ku lw'eky, wabula nebamuta ku kakalu ka kooti nga bw'alindirira okuwozesebwa. Bweyalia kukakalu ka kooti, yaddamu okubba kaadi ekozesebwa okutereka ssente okuva ku ayamba okudukanya ebya bizineensi; nga kuno yagyako ssente za paauwndi ya Bungereza eziwera 1,030.<ref name="Shaikh" /> Yakwatibwa ku lw'ekyo, wabula era nebamuta ku kakalu ka kooti nga bw'alindirira okuwozesebwa. Mu mwaka gwa 2004, bweyali atereddwa ku kakalu ka kooti nga bw'alindirira olunaku bwebanamuwozesa, yaddamu okubba kaadi endala ekozesebwa okutereka ssente, nga kuno yagyako ssente endala; yaddamu okukola obubbi obulala eby'enjawulo.<ref name="Roberts05" /><ref name="Shaikh" />
Okuwulirwa kw'emisango gya gyeyazza mu mwaka gwa 2002 ne 2004, kwali kulina okubeerawo mu mwezi ogw'okubiei, mu mwaka gwa 2005. Wabula ng'okuwulirirwa kuno tekunabeerawo, Damji yakubira omu ku bajulizi abaalina okusalawo omusango guno, neyeefuula okuva mu bakola okuwereza mu by'okusalawo emisango, n'agamba omujulizi nga bweyali talina kubeera mu kooti; era omujulizi ono teyalabikako era okuwulirirwa kw'omusango guno nekwongezebwayo.<ref name="telegraph2005"/><ref name="Roberts05"/><ref name="Shaikh" /> Omusango guno bwegwayongezebwayo, Damji yaddamu okubba kaadi okuterekebwa ssente endala, nga kuno kweyateeka okuzza obubbi obulala obw'enjawulo.<ref name="Thompson"/><ref name="Shaikh" />
Ng'enaku z'omwezi 14, mu mwezi ogw'okutaano, mu mwaka gwa 2005, Damji yakwatibwa, nga kuluno baagaana okumuta ku kakalu ka kooti.<ref name="Thompson"/>Oluvannyuma, okuwulirwa kw'omusango gwe kwaliw, nga kwakomekerezebwa ng'enaku z'omwezi 13, mu mwezi ogw'ekumi, mu mwaka gwa 2005<ref name="Shaikh"/> Damji yakiriza ng'emisango gy'okubeera nga yali mubbi bwegyali gimusinga, nga kuno kwaliko emirundi 11 egy'okufuna ebintu oba obuwereza ng'ayita mu kulimba bantu, n'emirundi ebiri ng'abuza buza obw'enkanya.<ref name="telegraph2005"/><ref name="Thompson" /> Obubbi bweyakola bw'agatibwa nga bubalibwamu ssente za paawundi za Bungereza 50,000.<ref name="telegraph2005" /><ref name="times">{{Cite news}}http://www.thetimes.co.uk/tto/news/uk/article1946055.ece</ref><ref name="Shaikh" /> Damji yasindikibwa amale emyaka esatu nekitundu ng'ali mu komera.<ref name="telegraph2005" /><ref name="Roberts05"/><ref name="Shaikh" /> Omulamuzi eyali mu kuwulirwa kw'omusango guno, yanyonyola Damji ng'ataali w'amazima era eyali abuza buza abantu".<ref name="telegraph2005" /><ref name="Roberts05" /><ref name="Shaikh" />
Damji yateebwa okumala akeera okuva mu [[:en:HM_Prison_Downview|komera lya Downview]] ng'enaku z'omwezi 22, mu mwezi ogw'omusanvu, mu mwaka gwa 2006, okwetaba mu lukungaana oba mu lukiiko lw'abayigiriza oba abasomesa b'okutendekero lya [[:en:Open_University|Open University,]] wabula nga teyakomawo nga bweyali yeetagibwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.theguardian.com/news/blog/2006/jul/27/thenetsnotcl<nowiki/>Oliver, Mark (27 July 2006), "[https://www.theguardian.com/news/blog/2006/jul/27/thenetsnotcl The net's not closing for this fugitive]", ''[[The Guardian]]''. Retrieved 2017-06-06.</ref><ref name="BBCaug03" /><ref>https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/socialite-jailed-for-16350000-fraud-flees-open-prison-409431.html<nowiki/>Adams, Guy (26 July 2006), "[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/socialite-jailed-for-16350000-fraud-flees-open-prison-409431.html Socialite jailed for £50,000 fraud flees open prison]", ''[[The Independent]]''. Retrieved 2017-06-06.</ref> Yaddamu n'akwatibwa poliisi oluvannyuma lw'enaku e taano, ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'omusanvu.<ref name="BBCaug03">{{Cite news}}[http://news.bbc.co.uk/1/hi/england/london/5242934.stm http://news.bbc.co.uk/1/hi/england/london/5242934.stmhttp://news.bbc.co.uk/1/hi/england/london/5242934.stm]</ref>
Bweyali mu komera Damji, yatandika okuwandiika ebyali bimukwatako; yamaliriza okuwandiika oluvannyuma lw'okuteebwa kwe.<ref name="Thompson"/> Akatabo kano kaafulumizibwa, mu mwezi ogw<nowiki>'omusanvu, mu mwaka gwa 2009, wansi w'erinya nge zesa oba ''</nowiki>''Try Me<nowiki>''</nowiki>''.<ref name="LES09">https://www.standard.co.uk/lifestyle/confessions-of-londons-most-dangerous-woman-6736548.html<nowiki/>Roberts, Alison (15 July 2009), "[https://www.standard.co.uk/lifestyle/confessions-of-londons-most-dangerous-woman-6736548.html Confessions of London's most dangerous woman]", ''[[London Evening Standard]]''. Retrieved 2017-06-06.</ref><ref name="TryMe"/><ref name="Thompson" /><ref>{{citation|url=https://www.independent.co.uk/news/people/pandora/pandora-hot-shot-shahid-relinquishes-his-title-1738063.html|title=Book launch full of slimy characters|newspaper=[[The Independent]]|first1=Alice-Azania|last1=Jarvis|accessdate=2016-09-18|date=9 July 2009}}.https://www.independent.co.uk/news/people/pandora/pandora-hot-shot-shahid-relinquishes-his-title-1738063.html</ref> Mu katabo kano, Damji akikatiriza nga bweyali adaabiriziddwa, era n'ateeka ebyafaayo bye eby'okubeera omumennyi w'amateeka mu byayita bye.
Wiiki eziwerako zaayitwo oluvannyuma lw'okuteebwa kwe okuva mu komera, Damji yaddamu okukola obufere obulala.<ref name="Hodges10">{{Cite news}}http://www.getwestlondon.co.uk/news/local-news/serial-fraudster-sent-back-jail-6000257</ref> Mu mwezi ogw'omusanvu, mu mwaka gwa 2009, Damji yakiriza okubeera nga yazza emisango gyamirundi 3 egy'okubeetra nga teyali mwesimbi mu byeyawaayo mu kakiiko ka [[:en:Hammersmith_and_Fulham_London_Borough_Council|Hammersmith and Fulham London Borough Council]], nga muno mwalimu s[[:en:Benefit_fraud_in_the_United_Kingdom|sente omuntu z'aganyulwamu nga basinziira ku bibeera mu mateeka]] ezaali ziwera 1 pawuundi 17,000 eza ssente za Bungereza; yayongerako ng'agamba nga bwegwali gumusinga emirundi ebbiri bweyalimba eyali laadiloodi, nga muno mwemwali okumufera paaundi 7,685 eza ssente za Bungereza.<ref name="PG09">{{Cite news}}http://www.pressgazette.co.uk/former-magazine-editor-admits-benefit-fraud/</ref> Ng'enaku z'omwezi 29, mu mwezi ogusooka, mu mwaka gwa 2010, Damji yasindikibwa mu komera okumala emyezi15.<ref name="Hodges10" /><ref name="Britten">{{Cite news}}https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/crime/7102283/Socialite-jailed-for-housing-fraud-dripping-with-dishonesty.html</ref> Mu kuqwulira omusango, omulamuzi eyali mu mitambo yagamba" edaala y'obutaabeera mwesimbu liri kumutendera gwawagulu nnyo, nga guno gwemusango gwesiramula ngako bukyanga mbeerawo.".<ref name="Thompson"/><ref name="Britten" /><ref>{{Citation|url=http://www.lbhf.gov.uk/Directory/News/Fraudster_jailed_for_15_months.asp|title=Fraudster jailed for 15 months|journal=[[London Borough of Hammersmith & Fulham]]|date=1 February 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140907170758/http://www.lbhf.gov.uk/Directory/News/Fraudster_jailed_for_15_months.asp|archive-date=2014-09-07|access-date=2023-04-05|url-status=dead}}</ref>
Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011, Damji yatandikawo kampuni ya Kazuri Properties.<ref name="ST11">[https://web.archive.org/web/20160828122600/http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/uk_news/National/article705192.ece https://web.archive.org/web/20160828122600/http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/uk_news/National/article705192.ecehttps://web.archive.org/web/20160828122600/http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/uk_news/National/article705192.ece]Leppard, David & Hookham, Mark (21 August 2011), "[https://web.archive.org/web/20160828122600/http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/uk_news/National/article705192.ece Fraudster eyes Tory rehab cash]", ''[[The Sunday Times]]''.</ref><ref name="CH2">https://beta.companieshouse.gov.uk/company/07548430/filing-history"[https://beta.companieshouse.gov.uk/company/07548430/filing-history Kazuri Properties CIC—Filing history]", [[Companies House]]. Retrieved 2018-09-02.</ref> Kampuni eno yali egamba okubeera nga yatandikawo ekifo abazira webasisinkana, okuyamba abaaliko abajaasi ssaako n'abaawereza mu magye oba abajaasi wabula nebakomekerera mu makomera.<ref name="ST11" /> Okunoonyereza okwakolebwa aba amawulire ga <nowiki>''</nowiki>''[[:en:The_Sunday_Times|The Sunday Times]]<nowiki>''</nowiki> kwazuula nti ekifo kino tekyaliwo, era nekikomekereza nga kigamba nti ekigendererwa kya'' Damji kyali <nowiki>''</nowiki>kyakukozesa kakisa ka ssente za gavumenti zeyali eteeka mu kudaabulula abasibe abali mu makomera.".<ref name="ST11" /> Kampuni eno okuva olwo yasanyizibwawo.<ref name="CH2" />
Mu mwezi ogw'omwenda , mu mwakagwa 2013, Damji yatandikawo kampuni eyali eyitibwa, okukomawo ewaka oba <nowiki>''</nowiki>Coming Home<nowiki>''</nowiki> mu kibuga Cardiff eky'egwganga lya Wales; yali agamba kampuni eno yali egenda kuyamba abakazi oba abakyala abato okuzuula emirimu.<ref name="Shipton1">{{Cite news}}[http://www.walesonline.co.uk/news/wales-news/convicted-fraudster-plans-networking-event-6253575#! http://www.walesonline.co.uk/news/wales-news/convicted-fraudster-plans-networking-event-6253575#!]</ref><ref name="CH1">"[https://beta.companieshouse.gov.uk/company/08680729/filing-history Coming Home (Cardiff) Ltd—Filing history]", [[Companies House]]. Retrieved 2018-09-02.</ref> Ebaluwa eyali erangirira okutongoza kwa kampuni eno yayita abantu okugenda mu kifo ekyali kiyitibwa [[:en:Cardiff_Castle|Cardiff Castle]], ng'egamba nti ssentebe [[:en:Mears_Group|w'ekibiina kya Mear]] yali agenda kwetaba ku mukolo guno. Okunoonyereza [[:en:Wales_Online|kw'emikutu gya Wales egya yintaneeti]] kwa [[:en:City_of_Cardiff_Council|kizuula ng'akakiiko akadukanya ekibuga kino aka City of Cardiff Council]], akalina obuvunaanyizibwa ku kizimbe kino, kaali tekakimannyiiko nti waali wagenda kubeerawo omukolo guno, ng'era tekaafuna muntu yenna yali ataddeyo kusaba ng'ayagala kutegekera mukolo mu kifo kino; okwongerako, ssentebe w'ekibiina kya a <nowiki>''</nowiki>Mears<nowiki>''</nowiki> yagamba " tetulina nkolagana yonna eri ku byansiimbi ne mukyala Damji, oba ekibiina kye".<ref name="Shipton1" /> Kampuni ya Damji yasaanawo mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2015.<ref name="CH1" />
Ng'enakuz z'omwezi 19, mu mwezi ogwomunaana, mu mwaka gwa 2016, Damji yakwatibwa nebamuteeka mu komera okumala emyaka 5,oluvannyuma [[:en:Stalking#United_Kingdom|lw'okukizuula nti yali atiisatisa abantu n'okubamalako emirembe]] enfunda 3.<ref name="Bullen" /><ref name="itv" /><ref name="Met" /> Yalina yakamala okubeera nga bamuvunaana omusango ogw'okutiisa tiisa abantu ng'enaku z'omwezi 9, mu mwezi ogusooka, mu mwaka gwa 2014. Yateebwa ku kakalu k'ekooti oluvannyuma lw'akaseera akatono, wabula bweyali wabweru ku kakalu k'ekooti ng'alindiridde kuwozesebwa, yaddamu n'atiisatiisa abantu emirundi ebbiri nga kwekwali n'okubamalako emirembe kwamirundi 2: okumu nga kwa musajja y'omu ng'okwasooka, ate okulala ku basajja ab'enjawulo.<ref name="Bullen" /><ref name="itv" /><ref name="Met" /> Abadde atiisa tiisa abantu ng'akozesa erinya Farah Dan n'amala manji geyeetuuma. Okutiisatiisa n'okumalako abantu emirembe okwasooka kwaliko okukuba amasimu 180 agaali galimba limba wamu n'okusindika obubaka gy'ali; ng'asindikira obubaka ng'kozesa emikutu gya yintaneeti eri abantu abasajja baakolagana nabo mu bizineensi, wamu ne mikwano gye; ng'awandiika n'okutondawo ebintu ebikyamu ebyali bigamba nga mukyala we bweyali ayisibwa obubi mu maka; okusindika ebintu eby'obukaba eri mutabani we ow'emyaka 16; okutiisa tiisa kw'okubeera nga yali agenda kukabasanya muwala we ow'emyaka omukaaga.<ref name="Bullen" /><ref name="Met" /> Damji baali baamulumirizrizaako okubeera nga yali atiisa tiisa n'okumalako omunwadiisi amannyikiddwa nga [[:en:William_Dalrymple_(historian)|William Dalrymple]] emirembe, mu mwaka gwa 2004.<ref>http://zeenews.india.com/home/mystery-estalker-targets-dalrymple-the-asian-age_136937.html"[http://zeenews.india.com/home/mystery-estalker-targets-dalrymple-the-asian-age_136937.html Mystery e-stalker targets Dalrymple]", [[Zee News]], 16 December 2003. Retrieved 2018-04-11.</ref> Dalrymple yategeezaako poliisi y'e Bungereza, naye tewali kuwawabibwa kw'amateeka kwakolebwa kuba okutiisibwa tiisibwa kuno nw'okumalako emirembe kwaliwo Damji bweya goberera Dalrymple mu ggwanga lya Buyindi, nga yali wabweru, amayteeka ga Bungereza weyagaoma okukola. Ng'emyaka gya 1990 ginatera okugwaako, Damji bweyali abeera mu ggwanga lya Amerika, yamalako abaaliko abaagala emirembe bweyasikirizibwa munegri y'omukwano ekyabavirako okwawukana muneri ey'obulabe".<ref name="Thompson" />)
Mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa 2017, bweyali asibiddwa mu [[:en:HM_Prison_Bronzefield|komera lya Bronzefield]], Damji yajuza okusaba kw'okuwulirwa eri [[:en:Ministry_of_Justice_(United_Kingdom)|minisitule y'obwenkanya]].<ref name="FS50725990" /> Okusaba kuno kwali kwakufuna bubaka obukwata ku bakazi abasibe nga bali wansi w'okulabirirwa abakozi ababeera balondedwamu. Minisitule yasalawo okugaana okusaba kuno, ng'egamba kwali kunyiiza. Mu mwezi ogw'okubiri, mu mwaka gwa 2018, Damji yatekayo okusaba kwe eri okusalawo kwa minisitule eri [[:en:Information_Commissioner's_Office|ofiisi y'omubaka w'eby'embuliziganya]]. Ng'enaku z'omwezi 6, mu mwezi ogw'omukaaga, mu mwaka gwa 2018, ofiisi y'omubaka w'eby'empuliziganya, yawagira okusalwo kwa minisitule, n'eyongerako ng'egamba nti Damji olulimi lweyakoze lwali luvuma, lwali lugendererwa eri abantu basekinoomu ng'era Damji yalina ensonga z'obuntu eri abantu ba sekinoomu, abaali batereddwa mu kusaba kwe".<ref name="FS50725990">https://web.archive.org/web/20230405095638/https://ico.org.uk/media/action-weve-taken/decision-notices/2018/2259195/fs50725990.pdf"[https://web.archive.org/web/20230405095638/https://ico.org.uk/media/action-weve-taken/decision-notices/2018/2259195/fs50725990.pdf Freedom of Information Act 2000 - FS50725990]", Information Commissioner's Office.</ref> Ng'enaku z'omwezi 4, mu mwezi ogw'omusanvu, mu mwaka gwa 2018, Damji yatekayo okusaba kwe eri ofiisi y'omubaka w'eby'empuliziganya, okusalwo ddi [[:en:First-tier_Tribunal|okuwulirwa kw'omusango]] guno bwekwalina okubeerawo; ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'ekuminoogumu, mu mwaka gwa 2018, akakiiko akatabaganya obutakaanya kaagana okukiriza okusaba kwe.<ref name="FtT">https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/770779/Register_of_Case__11.01.19_v2a.csv[https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/770779/Register_of_Case__11.01.19_v2a.csv First-tier Tribunal (General Regulatory Chamber) information rights appeals]{{Dead link|date=December 2022|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. Retrieved 2019-01-24.</ref>
Ng'enaku z'omwezi 19, mu mwezi ogw'ekumi, mu mwaka gwa 2018, Damji yalabikako mu kooti nga bamulumiriza okubeera nga yamenya amateeka ga kooti geyali yamuteekako nga gamutangira obutabeerako bintu by'akola.<ref>http://courtnewsuk.co.uk/convicted-stalker-breached-restraining-order-after-serving-sentence/"[http://courtnewsuk.co.uk/convicted-stalker-breached-restraining-order-after-serving-sentence/ Convicted stalker 'breached restraining order after serving sentence']", Court News UK (19 October 2018). Retrieved 13 November 2018.</ref>
Mu mwezi ogw'omukaaga, mu mwaka gwa 2021 Damji yatandika okuwulira kwe okw'ekooti y'amateeka eri ekitongole ekiwereza abantu mu by'obulamu, nga kigamba baali balemereddwa okumujanjaba obulwadde bw'omutwe bweyali alna bweyali mukomera.<ref>{{Cite web}}https://news.sky.com/story/ex-female-prisoner-to-become-first-to-publicly-sue-nhs-over-mental-health-care-in-jail-12321653</ref>
In 2waka gwa 6 Da,mji hasanyonyolwa ab'amawulire ga [[:en:The_Sunday_Times|The ''Sunday Times'']] ''nga <nowiki>''</nowiki>omukazi omufere eyali ammmyikiddwa''", <ref name="LES09" />, ate amawulire amalala gaali gamuyita <nowiki>''omukazi w'omukibuga ky'e London eyali ow'obulabe''</nowiki> mu mwaka gwa 2021.<ref>https://www.independent.co.uk/voices/commentators/matthew-bell-the-ios-diary-5512386.html<nowiki/>Bell, Matthew (13 December 2009), "[https://www.independent.co.uk/voices/commentators/matthew-bell-the-ios-diary-5512386.html The IoS Diary]", ''[[The Independent#The Independent on Sunday|The Independent on Sunday]]''. Retrieved 2017-06-06.</ref>
== Eggwanga lya Ireland lisaba adizibweyo mu ggwanga gyeyadiza emisango ==
Bweyali mu kibuga London ng'alumizibwa okubeera nga yaliko emisango gyeyali azizza, eky'okumenya amateeka ga kooti agaali gamutangira obutabeerako byakola, Damji yaduka mu ggwanga lya Ireland mu mwezi ogw'okubiri, mu mwaka gwa 2020, ng'eno gyeyakwatibwa mu mwezi ogw'omunaana, mu mwaka gwa 2020. [[:en:High_Court_(Ireland)|Ekooti enkulu ey'eggwanga lya Ireland]] ylagirwa adisibweyo mu ggwanga lya Bungereza mu mwezi ogusooka, mu mwaka gwa 2022. Damji yali agamba era ng'akayana ng'obujanjabi obwali bumuweebwa mu makomera ga Bungereza webwali tebumala eri byeyali yeetaaga,, ng'era yali atandise okusaba kwe eri okudisibwayo gyeyali azizza emisango.<ref>{{Cite news}}https://www.irishtimes.com/news/crime-and-law/courts/high-court/high-court-orders-extradition-of-on-the-run-fraudster-farah-damji-to-the-uk-1.4790294</ref>
lk86110ir6vchjt14502782dy4atn2e
Farida Kyakutema
0
10171
56044
30018
2026-06-19T18:36:58Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56044
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Farida Kyakutema''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 6, mu mwezi ogw'omukaaga, mu mwaka gwa 1962, nga munayuganda aduka [[:en:Sprint_(running)|emisinde gy'akafubutuko]].<ref>{{Cite web}}https://www.olympic.org/farida-kyakutema</ref><ref>{{Cite web}}https://allafrica.com/stories/201909020839.html</ref> Yavuganya mu misinde [[:en:Athletics_at_the_1988_Summer_Olympics_–_Women's_100_metres|gy'abakazi egya mita 100]] mu mpaka za [[:en:1988_Summer_Olympics|Olympics egy'omu kyeya ky'omwaka gwa 1988]].<ref name="SportsRef">{{cite Sports-Reference|url=https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ky/farida-kyakutewa-1.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20200418052350/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ky/farida-kyakutewa-1.html|url-status=dead|archive-date=18 April 2020|title=Farida Kyakutewa Olympic Results|accessdate=6 July 2017}}https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Mallon</ref> Kyakutema yawangula omudaali gw'ekikomo mu misinde gya mita egya 4 x 100 egy'omwaka gwa 1[[:en:Athletics_at_the_1987_All-Africa_Games|987 egy'emizannyo egyetabibwamu amawanga oba abadusi okuva ku semaziga]] [[:en:Athletics_at_the_1987_All-Africa_Games|wa Afrika]].
bqo99fgt4gbx1uck4emi98ylhk6imch
Fazila Ikwaput
0
10172
56069
30020
2026-06-19T19:15:56Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56069
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fazila Ikwaput''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 15, mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa, 1995, nga munayuganda [[:en:Women's_association_football|omuzannyi w'omupiira]], [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ng'agusambira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'abakazi]].<ref>{{Cite web}}https://kawowo.com/2018/09/12/uganda-female-footballer-ikwaput-scores-against-barcelona-women-champions-league/</ref>
== Kiraabu zazze azaannyira ==
Ikwaput [[:en:2017–18_Indian_Women's_League_final_round|mu mwaka gwa 2017 ne 2018, mu sizoni ya liigi ya Buyindi ey'abakazi]] eyawagulu yazannyira kiraabu ya [[:en:Gokulam_Kerala_FC_(women)|Gokulam Kerala FC ey'abakazi]] , n'ateeba ggoolo 5 ku ttiimu eyo. Nga mu mwaka gwegumu, yafuuka omukazi omunayuganda nga muzannyi wa mupiira okuzannya ebibinja by'emipiira gya bulaaya egyetabibwamu kiraabu empunguzi ne kiraabu y'e Kazakhstan eyitibwa [[:en:BIIK_Kazygurt|BIIK Kazygurt]]. Fazila esangi zino asambira Omonoia FC ey'abakazi mu ggwanga lya Cyprus.
== Ggoolo z'ateebye ku mutendera gw'ensi ==
''Okuteeba n'ebyava mu mipiira biri ku lukalala lwa ggoolo za Uganda ezagaibwa okusooka''
{| class="wikitable"
!Namba
!Enaku z'omwezi
!Ekisaawe
!Gwebaali bazannya
!Gwagwa gutya
!Ebyavaamu
!Empaka
|-
| style="text-align:center;" |1
| rowspan="3" |Ng'enaku z'omwezi 17, mu mwezi ogw'ekuminoogumu, mu mwaka gwa 2019
| rowspan="3" |Ku kisaawe kya Chamazi, mu Mbagala, mu ggwanga ly'e Tanzania
| rowspan="3" | Djibouti
| style="text-align:center;" |'''6'''–0
| rowspan="3" style="text-align:center;" |13–0
| rowspan="3" |Empaka ezeetabibwamu amawanga okuva mu buvanjuba,ne mu masekati ga Afrika ez'omwaka gwa 2019
|-
| style="text-align:center;" |2
| style="text-align:center;" |'''8'''–0
|-
| style="text-align:center;" |3
| style="text-align:center;" |'''9'''–0
|}
su5quz8e0fe3vjpa678gyzyjjjixvum
Femrite
0
10208
56078
41141
2026-06-19T19:22:27Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56078
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers.jpg|thumb|'''Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers''']]
'''FEMRITE – Uganda Women Writers’ Association''', eyatandikibwawo mu 1995, kibiina [[:en:NGO|ky’obwannakyewa]] ekisangibwa mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], nga pulogulaamu zaakyo zissa essira ku kukulaakulanya n’okufulumya abakyala abawandiisi mu Uganda ne — gye buvuddeko—mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika. FEMRITE mu ngeri y’emu egaziyizza okweraliikirira kwayo ku nsonga z’obuvanjuba bwa Afrika ezikwata ku butonde bw’ensi, okusoma n’okuwandiika, ebyenjigiriza, ebyobulamu, eddembe ly’abakyala [[:en:Good_governance|n’enfuga ennungi]] . <ref name="femrite-programs">[https://web.archive.org/web/20230527024130/https://www.femriteug.org/?view=3 "Programmes"], FEMRITE – Uganda Women Writers' Association. Retrieved 22 August 2011.</ref>
== Ebyafaayo ==
FEMRITE yatandikibwawo mu 1995 nga [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]], mu kiseera kino (okuva mu 2011) mmemba wa Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’omunaana, kyokka mu kiseera ekyo yali musomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]]. Okurut yeegatibwako [[:en:Lillian_Tindyebwa|Lillian Tindyebwa]], [[Ayeta Anne Wangusa]], [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]], [[Martha Ngabirano]], [[Margaret Ntakalimaze]], [[Rosemary Kyarimpa]], [[Hilda Twongyeirwe]], [[Philomena Rwabukuku]] ne [[Judith Kakonge]] .
FEMRITE yasooka kutongozebwa ng'ekibiina eky'obwa nnakyeewa nga 3 Ogw'okutaano 1996. [[:en:Goretti_Kyomuhendo|Goretti Kyomuhendo]],oluvannyuma eyatandika [[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]], yeyasooka okukola ng'omukwanaganya wa FEMRITE. Ba mmemba abala abagundiivu kuliko [[:en:Beverley_Nambozo|Beverley Nambozo]], [[:en:Glaydah_Namukasa|Glaydah Namukasa]], [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka,]] [[:en:Doreen_Baingana|Doreen Baingana]][[:en:Violet_Barungi|, Violet Barungi]], [[:en:Mildred_Barya|Mildred Barya]] (era amanyiddwa nga Mildred Kiconco), ne [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda.]]
Ku nsibuko ya FEMRITE n'obutume, Kyomuhendo, mu mboozi gye yawa mu 2003 ne ''[[:en:Feminist_Africa|Feminist Africa]]'', yagamba nti: "Okwogera ku FEMRITE kwe kwogera ku kifo kya Uganda eky'ebiwandiiko, ku byobufuzi bya Uganda, n'okusingira ddala ku kakwate akaliwo wakati w'abakyala, ebyobufuzi n'okuwandiika mu Uganda."
== Ebikulu ebituukiddwaako bammemba ba FEMRITE n'abayitamu ==
* [[Monica Arac de Nyeko]] yawangula ekirabo kya Caine mu 2007; <ref name="CainePrize-Arac">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/6285252.stm "'Taboo' story takes African prize"], BBC, 10 July 2007. Retrieved 22 October 2017.</ref> [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula ekirabo kye kimu mu 2011; [[Doreen Baingana]] yasunsulwa mu 2005. <ref name="Caine2011-BL-shortlist">[http://femriteuganda.blogspot.com/2011/08/beatrice-lamwaka-2011-caine-prize.html "Beatrice Lamwaka – 2011 Caine Prize Nominee"]. Uganda Women Writers' Association (FEMRITE), 2 August 2011. Retrieved 31 August 2011.</ref>
* [[Doreen Baingana]] yawangula [[:en:Commonwealth_Writers_Prize|ekirabo ky’abawandiisi ekya Commonwealth]] mu kitabo ekisooka, ekitundu kya Afrika (2006); Baingana era yasunsulwamu okuwangula engule ya [[:en:Hurston-Wright_Legacy_Award|Hurston-Wright Legacy Award]] mu mutendera gwa Debut Fiction (2006). <ref name="femrite-ach" />
* [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula engule y’ebiwandiiko eya PEN/Studzinsky mu 2009 (2009). <ref name="femrite-ach" /> <ref>[https://www.librarything.com/bookaward/Hurston%252FWright+Legacy+Award+nominee "Book awards: Hurston/Wright Legacy Award nominee"], ''[[LibraryThing]]''.</ref>
* [[Glaydah Namukasa]] yawangula [[Macmillan Writers Prize for Africa|ekirabo ky’abawandiisi ekya Macmillan Writers Prize for Africa]], Senior Category (2005). <ref name="femrite-ach" />
* [[Mildred Barya]] yawangula engule ya [[Pan-African Literary Forum]] Award mu firimu ya Africana Fiction (2008). <ref name="AWT-board">[http://www.africanwriterstrust.org/advisory-board "Advisory Board"]. African Writers Trust. Retrieved 24 August 2011.</ref>
* [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda]] yawangula [[:en:British_Council|empaka z’emboozi ennyimpi eza Commonwealth]], Africa Region (2003). <ref name="femrite-ach" />
* [[Violet Barungi]] yawangula engule ya British Council [[International New Play Writing Award for Africa and the Middle East|International ey’okuwandiika emizannyo emipya mu Afrika n’obuvanjuba bwa Middle East]] (1997). <ref name="barungi-homesite">[https://web.archive.org/web/20230515131436/http://www.violetbarungi.com/ VioletBarungi.com]. Retrieved 28 August 2011.</ref>
* [[Goretti Kyomuhendo]] (olugero: 1999), [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]] (ebitontome: 1999), [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]] (olugero: 2003), ne [[Mildred Barya]] (ebitontome: 2003) baawangula [[National Book Trust of Uganda Literary Award|engule y’ebiwandiiko mu ggwanga eya National Book Trust of Uganda]] . <ref name="femrite-ach" />
== Okuddamu kw’abantu ku pulogulaamu za FEMRITE ==
FEMRITE nga bwe kyategeezeddwa bannamawulire ab’enjawulo, ebadde ekola nnyo mu Uganda n’ekitundu ekinene eky’obuvanjuba bwa Afrika mu bitundu by’okutumbula okusoma n’okuwandiika, ennongoosereza mu by’enjigiriza, eddembe ly’abakyala, n’enfuga ennungi. Okutwalira awamu emirimu gino gifunye okumanyisibwa okulungi.
* Emmanuel Ssejjengo, nga bwe kyawandiikibwa ku mukutu gwa [http://allafrica.com/ AllAfrica.com] nga 14 July 2011, yategeeza nti "wiiki y'ebiwandiiko eya FEMRITE" yali "emu ku mikolo egyasinga okukuzibwa mu by'ebiwandiiko bya Uganda." <ref name="femrite-news1">Ssejjengo, Emmanuel. "[http://allafrica.com/stories/201107180058.html Uganda: New-Found Love for the Written Word]." AllAfrica.com, 14 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Dennis Muhumuza, mu [http://www.monitor.co.ug/ ''Daily Monitor''] (Uganda), 23 July 2011, yayogera ku ngeri FEMRITE gy’ekwata ku kitongole kya Uganda ekya National Curriculum Development Center (NCDC), n’ekyavaamu okussa ebitabo bya Uganda ebisingawo mu nsoma y’amasomero ga siniya n’amatendekero aga waggulu. <ref name="Muhumuza-1">Muhumuza, Dennis, [http://www.monitor.co.ug/LifeStyle/Reviews/-/691232/1205976/-/cl2egh/-/index.html "A time to read Uganda"], ''Daily Monitor'', 23 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Muhumuza, era owa ''Daily Monitor'' (Uganda) nga 9 January 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/pumpkin-seeds-and-other-gifts ''Pumpkin Seeds and Other Gifts: Stories from the FEMRITE Regional Writers Residency'', 2008] ( ), ng'akiyita "eky'obugagga ekiwooma" nti "ojja kwagala okutwala naawe ku lugendo, oba okunywegera ku sofa n'osoma mu bulungi bw'okwewummuza, oba n'okusomera abaana bo mu ddoboozi ery'omwanguka okwetooloola omuliro." "
* Halima Abdallah, mu [https://www.theeastafrican.co.ke/ ''kitabo kya The East African''] (Kenya), nga 14 August 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/never-too-late ''Never Too Late''] ( ), ebikwata ku kirwadde kya mukenenya/akawuka ka siriimu, nga kilangirira "A must read for all age groups nga bwe kireeta ebibuuzo era emirundi egisinga kiwa eby'okuddamu ebyetaagisa ebikolwa eby'okwegatta" ate nga kyetegereza nti okukung'aanya kwali "okuzaalibwa olw'okwagala femrite okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala femrite okuzaala . ebiwandiiko by'enkyukakyuka ennungi ebigendereddwamu okukola ku nsonga z'embeera z'abantu ezitunuulidde si bavubuka bokka wabula n'abantu okutwaliza awamu." <ref name="abdallah-h">Abdallah, Halima. "[https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Femrite+anthology+takes+on+problems+of+youth/-/434746/1218564/-/69c552z/-/index.html Femrite anthology takes on problems of youth"], ''East Africa'', 14 August 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* [[:en:Dora_Byamukama|Dora Byamukama]] owa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' (Uganda) yeetegereza bulungi ekitabo kya FEMRITE ekikuŋŋaanyiziddwamu emboozi ezitali za biwandiiko [http://www.africanbookscollective.com/books/beyond-the-dance ''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''] ( ), era n'ategeeza nti obujulizi obwayanjuddwa "okuyita obuwagizi okumalawo enkola y'okusalako [[:en:Female_genital_mutilation|ebitundu by'ekyama by'abakyala]] (FGM)."
* Pulogulaamu y’amawulire mu Amerika [https://www.pbs.org/wnet/wideangle/ ''eya Wide Angle''] ( [[:en:PBS|PBS]] ) yalimu enkolagana ya FEMRITE ne IRIN, ekitongole ky’amawulire n’okwekenneenya eby’obuntubulamu ekya ofiisi y’ekibiina ky’Amawanga Amagatte, okufulumya ''Today You Will Understand'', okukuŋŋaanyizibwa kw’emboozi z’olutalo ez’obuntu ez’abakyala 16 abakoseddwa eggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] obujeemu. <ref name="PBS-LRA">"[https://www.pbs.org/wnet/wideangle/episodes/lords-children/audio-ugandan-women-tell-their-war-stories/2056/ Lord's Children: Ugandan Women Tell Their War Stories"], ''Wide Angle'' (PBS), 29 July 2008. Retrieved 30 August 2011.</ref>
* Era ng'ayogera ku ''Today You Will Understand'', Martyn Drakard owa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|Observer]]'' (Uganda) nga 10 December 2008 yategeeza nti okukung'aanya kuno "ddoboozi eri abatalina ddoboozi" ne "Okusoma okukakatako eri omuntu yenna ayagala okumanya engeri olutalo lwa LRA gye lukosezzaamu obulamu bw'abantu". .
* David Kaiza, mu kiwandiiko kye yafulumya mu 2007 ekyatuumiddwa "Women writers rule" mu lupapula lwa ''[[:en:The_East_African|The East African]]'' naye yayogera wadde nga mu ngeri ey'okusaaga ku ngeri FEMRITE gye yeeyongera okukosebwa mu kitundu.
== Laba ne ==
[[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]]
[[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20190717083404/https://femrite.org/ Omukutu omutongole]
{{Authority control}}
rwsulfq85kjvl9k0ywqdy9dpyq63v2y
Rosemary Salmon
0
10427
56094
40050
2026-06-19T21:14:49Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56094
wikitext
text/x-wiki
'''Rosemary Salmon''' ye mukyala omuto eyasooka okufuulibwa Miss Uganda nga 5th November 1967. Era ye munauganda eyasooka okwenyigira mu mpaka z'ensi yonna.<ref name=":6">{{Cite web|title=Here is the first Miss Uganda|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1516439|access-date=2023-04-05|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Beauty Queens since independence|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1508229|access-date=2023-04-05|website=New Vision|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|title="Ronnie Mulindwa had better do something before I do 'a Rema'!"|url=https://observer.ug/lifestyle/64465-ronnie-mulindwa-had-better-do-something-before-i-do-a-rema|access-date=2023-04-04|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref><ref name=":4">{{Cite web|date=2021-06-08|title=Interim Miss Uganda To Take On Title Until Situation Normalises. - Organisers - 97.7 Record FM Uganda|url=https://recordradio.co.ug/interim-miss-uganda-to-take-on-title-until-situation-normalises/|access-date=2023-04-05|language=en-US|archive-date=2023-04-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20230405065524/https://recordradio.co.ug/interim-miss-uganda-to-take-on-title-until-situation-normalises/|url-status=dead}}</ref><ref name=":7">{{Cite web|last=Batte|first=Edgar|title=Queens: Miss Uganda winners over years – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos|url=https://www.sqoop.co.ug/202210/news/queens-miss-uganda-winners-over-years.html|access-date=2023-04-05|language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|title=Miss Uganda|url=https://www.missuganda.co.ug/|access-date=2023-04-04|website=www.missuganda.co.ug|archive-date=2024-04-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402113539/https://www.missuganda.co.ug/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|date=2020-04-25|title="Ronnie Mulindwa had better do something before I do 'a Rema'!"|url=https://observer.ug/lifestyle/64465-ronnie-mulindwa-had-better-do-something-before-i-do-a-rema|access-date=2023-02-28|website=The observer}}</ref><ref name=":3">{{Cite web|last=Team|first=SatisfashionUG|date=2019-07-26|title=[Photos]: Meet All The Miss Uganda Winners Since 1967|url=https://satisfashionug.com/photos-meet-all-former-miss-uganda-winners-since-1967/|access-date=2023-04-04|website=SatisFashion Uganda|language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web|last=admin|date=2023-03-24|title=Hannah Karema crowned Miss Uganda 2023/ 2024|url=https://thepearlmagazine.com/hannah-karema-crowned-miss-uganda-2023-2024/|access-date=2023-04-05|website=The Pearl|language=en-US|archive-date=2023-04-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20230406003526/https://thepearlmagazine.com/hannah-karema-crowned-miss-uganda-2023-2024/|url-status=dead}}</ref><ref name=":8">{{Cite web|date=2020-02-04|title=Miss World 1967|url=https://rodriguezmatute.home.blog/2020/02/04/miss-world-1967/|access-date=2023-04-05|website=MISS WORLD HISTORY / HISTORIA DE MISS MUNDO|language=en}}</ref><ref name=":10">{{Cite web|last=Eazzycom|title=See the first-ever beauty queens from Africa|url=http://www.missnews.com.br/historia/see-the-first-ever-beauty-queens-from-africa/|access-date=2023-04-05|website=www.missnews.com.br|language=pt-br}}</ref><ref>{{Cite web|date=2018-07-13|title=Tooro's Leah Kagasa Set To Hand Over Miss Uganda Crown|url=https://chimpreports.com/tooros-leah-kagasa-set-to-hand-over-miss-uganda-crown/|access-date=2023-04-05|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":8" /><ref name=":10" /> Yali Munauganda eyava mu Bungereza.<ref>{{Cite web|date=2022-03-08|title=NTV Uganda|url=https://www.ntv.co.ug/ug|access-date=2023-02-28|website=NTV Uganda|language=en|archive-date=2023-02-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20230228053116/https://www.ntv.co.ug/ug|url-status=dead}}</ref><ref name=":5" /><ref name=":6" /><ref name=":7" />
== Obulamu bwe n'ebyenjigiriza ==
Rosemary yali muyizi ku Makerere University. Ye jjajja wa Sharon Angella Nalukenge Salmon amanyiddwa nga Sharon O.
== Omulimu gwe ==
Rosemary yafuulibwa Miss Uganda nga November 5, 1967 ku Apollo Hotel kati emanyiddwa nga Sheraton Kampala Hotel mu 1966 Miss World, Reina Faria eyava mu India. Yali omu ku bantu omukaaga abaayingira mu mpaka za Miss World mu 1967 mu Lyceum Ballroom mu London, empaka ezaawangulwa Madeleine Hartog ow'e Peru nga 16 November 1967. Abantu omukaaga Abafirika abenyigira mu mpaka zino bava mu Gambia, Ghana, Kenya, Nigeria, Tanzania ne Uganda.<ref name=":9">{{Cite book|last=Essah|first=Doris S.|url=https://deepblue.lib.umich.edu/bitstream/handle/2027.42/60728/dessah_1.pdf|title=FASHIONING THE NATION: HAIRDRESSING, PROFESSIONALISM AND THE PERFORMANCE OF GENDER IN GHANA, 1900-2006|publisher=[[The University of Michigan]]|year=2008|pages=153–154|language=en}}</ref><ref name=":8" /><ref name=":9" /><ref name=":8" />
== Laba Nabiino ==
# Stellah Nantumbwe
# [[Miss Uganda|Miss Uganda 1967]]
# Madeleine Hartog-Bel
== Ebyawandiikibwa ==
{{S-start}}
{{S-ach}}
{{S-bef|before=none}}
{{s-ttl|title=[[Miss Uganda]]|years={{flagicon|Uganda}} [[1967]]}}
{{S-aft|after=Joy Lehai Kanyarutoke on 28 October 1968}}
{{S-end}}
<references group="" responsive="1"></references>
6gi062rubhehcpcja64lapr088s145q
Tshila
0
10496
56097
42624
2026-06-19T23:13:14Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56097
wikitext
text/x-wiki
'''Tshila''' yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 10 mu 1983, nga Munayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omukubi w'ebivuga ng'ate afulumya b'ennyimba.<ref>{{Cite web |url=https://www.montgomerynews.com/perkasienewsherald/news/singer-songwriter-tshila-performs-at-perkasie-first-fridays/article_5a8cdc88-d0de-11e9-b8b0-3b53a1e2e5a9.html |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2019-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190910235958/http://www.montgomerynews.com/perkasienewsherald/news/singer-songwriter-tshila-performs-at-perkasie-first-fridays/article_5a8cdc88-d0de-11e9-b8b0-3b53a1e2e5a9.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Tshila yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala, e Uganda]].<ref>https://mbu.ug/2019/06/14/ugandan-singer-sarah-tshila-to-perform-at-north-americas-musikfest/</ref> Teyakulira mu famire eyalimu abanyumirwa myuziki era teyagendako musomero liyigiriza bya myuziki, ng'akyali muyizi muto mu Uganda.<ref>https://morristowngreen.com/2019/06/24/tshila-buddy-guy-southside-johnny-to-highlight-busy-week-of-summer-entertainment-in-greater-morristown/</ref> Yamaliriza Diguli ye mu bya kompuyuuta mu ggwanga lya Amerika, oluvannyuma n'akomawo wano mu Uganda, gyeyatandika okulakulanya ekitone kye mu bya myuziki.<ref>{{Cite web |url=https://www.pri.org/stories/2019-03-12/ugandan-rapper-was-miseducated-lauryn-hill-style |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2021-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211020192717/https://www.pri.org/stories/2019-03-12/ugandan-rapper-was-miseducated-lauryn-hill-style |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu myuziki ==
Nga akomyewo e Uganda, yatandika okukola myuziki nga ekimu kutandikwa y'ekibiina kye kyeyalimu ekyali kiyimba myuziki ow'ekika kya hip-hop ekyali kiyitibwa [[:en:Bataka_Squad|Bataka Squad.]] Nga asikiriziddwa ebyo byeyali agenda okuyitamu ng<nowiki>'ali mu myuziki, yeeyigiriza okusuna endoongo, n'atandika okufuna obumannyirivu ng'akozesa amaloboozi ge. Yakwata era neyeefulumiza olutambi lwe olwali lusookera ddala, nga luyitibwa, ''</nowiki>''Sipping From the Nile<nowiki>''</nowiki>'', mu 2066 .Olutambi luno lwafuna okumannyikwa okuva mu boogera n'okutegeera ebya myuziki okwetoloola ensi yonna. Mu 2007, omukutu gwa [[:en:BBC_World_Service|BCC World Service]] kwategeka okuzuula ebitone, negumuteeka kulukalala lw'abayimbi 20 abaali tebanaba kuwandisibwa munsi yonna.<ref>{{Cite web |url=https://www.pri.org/stories/2019-12-18/worlds-favorite-music-albums-2019 |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2021-09-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210926183040/https://www.pri.org/stories/2019-12-18/worlds-favorite-music-albums-2019 |url-status=dead }}</ref>
Tshila yayimbira nga ku bikujuko by'ensi yonna mu Zanzibar wamu ne Senegal, nga kuno kweyateeka okugenda mu Bulaaya, ng'avugirirwa aba Minisitule ya Austria ey'oby'obuwangwa. Myuziki we gweyatabika nga mu ebivuga ebikwata ku mwoyo yali wa kika kya hip-hop, myuziki wa Afrika ow'ekinaansi, jazz, ng'era yali ayogera ebigambo by'ebitontome, kyaletera abalabi okunyumirwa engeri gyeyali ayimbamu ey'enjawulo. Yakolako oluyimba ne [[:de:John Magiriba Lwanga|Jonny Strange]] owa Culcha Candela and Stereotype okuva mu kibuga Vienna eky'eggwanga lya Austria. Yafuuka omubaka w;ekibiina kya Afrika Rise Foundation n'ekyali kiyitibwa Bavubuka Foundation, nga kino kiwa abavubuka abatalina mwasirizi engeri y'okwegya mu bwanvu nga bayita mu myuziki wamu n'ebigenderwaako ngebifannanyizi .<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/5-female-artists-redefining-ugandan-music-scene </ref>
Mu 2017, yayimbirako ku bikujuko bya Kennedy Center Millennium Stage eWashington, DC.
Tshila yaddamu okugenda mu situdiyo mu 2018 okukwata n<nowiki>'okufulumya olutambi oluyitibwa ''</nowiki>''World in Crisis<nowiki>''</nowiki>''. Olutambi luno lwalimu obubaka obwali bugenda eri ensi nga bulaga embeera abantu gyebayitamu ebanyigiriza, n'engeri y'okubigonjolamu. Ayasanguza embeera abantu gyebayitamu mu bintu gyebabeera ebanyigiriza munsi yonna, nadala okuva ku mukyala ku semazinga wa Afrika. Afaayo nnyo kunsonga ezinyigiriza abafirika wamu n'abantu abalina laangi y'emu munsi yonna..
Ekirubirirwa kya Tshila kwekutondawo ennyimba ezisikiriza kibeere kyamaanyi mu kukyusa abantu mungeri enungu munsi yonna.
== Ennyimba zze ==
* Mu 2007, yafulumya olutambi lwa ''Sipping From The Nile''
** Ennyimba eziriko;
*** 01 Intro
*** 02 Namboozo
*** 03 Ca Suffit
*** 04 Interlude
*** 05 Nkole Sente
*** 06 Omubbi Waakuno
*** 07 Sipping From the Nile
*** 08 Scientific Love
*** 09 Beera Nange
*** 10 Interlude
*** 11 Buli Shesi Nghola
*** 12 Outro
* Mu 2018 yafulumya olutambi oluyitibwa; ''World in Crisis''<ref>{{Cite web |url=https://www.pri.org/stories/2019-12-18/worlds-favorite-music-albums-2019 |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2021-09-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210926183040/https://www.pri.org/stories/2019-12-18/worlds-favorite-music-albums-2019 |url-status=dead }}</ref>
** Enyimba eziriko;
*** 01 Intro – Never Exisisted
*** 02 World in Crisis
*** 03 Interlude – Keep Calm and Sell Out
*** 04 The Way It Is
*** 05 Revolution Now
*** 06 Not Alone
*** 07 Khube Atwela
*** 08 City of Lights
*** 09 A Girl Has No Name
*** 10 Medicine
*** 11 Dear God
*** 12 Water
== Abamawulire ==
* Omukutu gwa BBC World Service gwafulymya nga gugamba <nowiki>''omuyimbi okuva mu Uganda alina entegeka z'</nowiki>okulwanyisa obutabanguko munsi yonna" Mu Gwokusatu 14 mu 2019
* Aba PRI's The World baafulumya nga bagamba, " Omuyimbi okuva e Uganda ono teyayigirizibwa bulungi,’ Nkola ya Lauryn Hill" mu Gwokusatu nga 12 mu 2019
* Omukyu gwa leediyo ya WDIY 88.1 FaMa gwagamba nti, " Omuyimbi enzaalwa za Uganda era awandiika ennyimba Tshila ali mu kyuka kyuka" mu Gwokusatu nga 6 mu 2019
* Omukutu gwa Nile Post gwafulumya nga gugamba nti " Tshila okulwanyisa obutabanguko munsi yonna kufulumye" mu Gwekumineebiri nga 3 mu 2018
* Omuku gw'amawulire ga BBC gwafulumya nga gugamba, " Ebivuga bya Afrika: Tshila" mu Gwokuna nga 5 mu 2012
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
*
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.tshila.com/ Ku mukutu gwe omutongole]
cjsqx3md2jppqx1uesvzl5qwqs1ijza
Fauziah Nakiboneka
0
10656
56055
44606
2026-06-19T19:08:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56055
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fauziah Nakiboneka''' (yazaalibwa 15 Omwezi ogwokutaano 1977) muzannyi wa katemba , muyimbi, muziinyi era afaayo oba akwatibwako ku lw'obulungi bw'abalala n'addala abali mu bwetaavu. <ref name="filmhackers">{{Cite web |title=Fauziah Nakiboneka – Film Hackers Uganda |url=https://filmhackers.org/artists/fauziah-nakiboneka/ |access-date=2020-06-18 |website=filmhackers.org |archive-date=2020-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619082246/https://filmhackers.org/artists/fauziah-nakiboneka/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="hipipo">{{Cite web |title=The Ebonies in an Enthralling Easter Production |url=https://www.hipipo.com/home/2016/06/30/the-ebonies-in-an-enthralling-easter-production/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811004948/http://www.hipipo.com/home/2016/06/30/the-ebonies-in-an-enthralling-easter-production/ |archive-date=2018-08-11 |access-date=2020-06-18 |website=HiPipo}}</ref> Muzannyi mukulu mu ''The Ebonies'', ekimu ku bibiina bya katemba wokusiteegi ebisinga okukola obulungi mu Uganda era ebisinga obukadde.
== Obuto bwe ==
Fauziah era amanyiddwa nga Fuzzy yazaalibwa Kyaddondo, bazadde be Hajji Abdul Bbosa ne Hajjat Zuriat Bbosa ab’e Masajja.
Yasomera ku ssomero ky'abato erya Victoria Kindergarten, essomero lya pulamimale erya Maim Street Primary School Jinja, Najjanankumbi YCS, Aga Khan High School ne yunivasite ya [[Kampala Internattional Univesity]]
== Omulimu gw’okuzannya katemba ==
Fauzia yeegatta ku kisaawe kya katemba ng’ayita mu kibiina kya The Ebonies mu 1999, mu luwummula ng'amaliriza ebigezi by'omutendera gwa siniya eyomukaaga (S.6 Vacation) . Akulembeddemu endaga nnyingi ezikutte abantu omubabiro era nezisiimibwa mu lujjudde omuli ''That's Life Mwattu'', ''Kyeeko'' nekati oguliko ogwa ''OMG'' nga Sarah Gava. Mu 2014, Fauziah yateekateeka ekivvulu ekikwata ku ye ng'omuntu ekyasooka, ekyatuumibwa ''Fauziah Nakiboneka y'ani? (Who is Fauzia Nakiboneka? ) ekya''fuuka ekivulu ekyasinga okukola obulungi wansi w'ebivvulu ebikwata ku bazannyi ba Ebonies ebyalagibwanga ku ntimbe ekiro.
Nakiboneka n'era yayolesa ekivvulu kyokusiteegi ekyatuumibwa ''Sarah Gava Extravaganza'' Show nga 21 Omwezi ogwekkuminoogumu 2019 ku kifo ekizannyirwamu ekya Theatre Labonita nga bwayimba, bwazina n’okukozesa emikono ebigere n'omubiri. Yeeggattibwako mikwano gye abayimbi n'abazannyi ba katemba Ykee Benda, Harriet Nalubwama (Nakawunde), [[Gravity Omutujju]], Levixone, [[Halima Namakula]], Patriko, [[Cindy Sanyu]], The Ebonies, Akaalo Band n'abalala. <ref name="showbizuganda">{{Cite web |title=Ebonies Star Fauziah Set For Screen Night |url=https://www.showbizuganda.com/ebonies-star-fauziah-set-for-screen-night/ |access-date=2020-06-18 |website=Showbizuganda |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618163654/https://www.showbizuganda.com/ebonies-star-fauziah-set-for-screen-night/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebonies ==
Fauziah abadde kitundu ku Ebonies okuva mu myaka gye egy’obutiini. Ebonies kye kimu ku bibiina bya katemba owookusiteegi ebisinga okukola obulungi era ebikadde mu Uganda, nga kyatandikibwa mu 1977 nga kimaze emyaka egisoba mu makumi asatu nga kisanyusa bannayuganda n’ensi yonna.
Ng’oggyeeko emizannyo gyabwe egigezesebbwa nga giragibwqa ku ttivi nga ''That’s Life Mwattu'', ''Bibaawo;These Things Happen'' , ''Kyekyo'', ''Obulamu Kyeki'' n'oluvannyuma, ''OMG'' . Aba Ebonies mu myaka 35 egiyise bayimbye ezimu ku nnyimba ezisinze okukola obulungi mu byafaayo by’okuyimba kwa Uganda. Ennyimba nga ''Twalina Omukwano negufa'', ''Munyambe Ntukeyo'' - zonna nnyimba ezaayiiyizibwa Ebonies. <ref name="monitor">{{Cite web |title=Fauziah Nakiboneka was born for theatre - Daily Monitor |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Fauziah-Nakiboneka-was-born-for-theatre/691232-2000932-unjftcz/index.html/ |access-date=2020-06-18 |website=monitor.co.ug}}</ref> <ref name="observer">{{Cite web |title=The Observer - Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=25112:ebonies-keep-the-drumbeat-royal |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618161416/https://www.observer.ug/component/content/article?id=25112:ebonies-keep-the-drumbeat-royal |archive-date=2020-06-18 |access-date=2020-06-18 |website=observer.ug}}</ref> <ref name="newvision">{{Cite web |title=Ebonies To Perform At Unaa Convention In Boston |url=https://www.newvision.co.ug/news/1433098/ebonies-perform-unaa-convention-boston |access-date=2020-06-18 |website=newvision.co.ug}}</ref> <ref name="theeastafrican">{{Cite web |title=Curtain falls on 'agony aunt' Cissy |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-1229684-w3b9hp/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619181544/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-1229684-w3b9hp/index.html |archive-date=2020-06-19 |access-date=2020-06-18 |website=The East African}}</ref> <ref name="newvision2">{{Cite web |title=The Excruciating Conundrum Of The Ebonies |url=https://www.newvision.co.ug/news/1512021/excruciating-conundrum-ebonies |access-date=2020-06-18 |website=newvision.co.ug}}</ref> <ref name="bukedde">{{Cite web |title=Bukedde Online - Bukedde akwataganye ne Ebonies okulwanyisa obwamalaaya |url=https://www.bukedde.co.ug/kasalabecca/1466669/bukedde-akwataganye-ne-ebonies-okulwanyisa-obwamalaaya |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619145806/https://www.bukedde.co.ug/kasalabecca/1466669/bukedde-akwataganye-ne-ebonies-okulwanyisa-obwamalaaya |archive-date=2020-06-19 |access-date=2020-06-18 |website=bukedde.co.ug}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Fauziah akoze ku nnyimba ez’enjawulo mu biti byombi ng'omuyimbi ate nga omuwandiisi w'ennyimba. Ezimu ku nnyimba mulimu ''Salary'', ''Just A Woman'' <ref name="youtube">{{Cite web |title=Just a Woman |url=https://www.youtube.com/watch?v=bUROBeIVISE |access-date=2020-06-18 |website=youtube.com}}</ref> ne ''Together for Her'' . Ennyimba za Fauziah ezisinga zeetoloolera ku kulwanirira kusoma kwa mwana wa buwala n’eddembe n’okukwata ku mukono abakazi okubongera amanyi.
Mu 2016, ekitongole kya [[Plan Internationa]]<nowiki/>l kyamuwa omulimu ogw'okukwata oluyimba ku lutambi olukwata ku mwana omuwala olwatuumibwa Fenna wamu ku lulwe ( Together for her ) olwafulumizibwa Nesim ku kkolero ly'ennyimba (Studio) erya Badi Wotd.
== Emirimu gy’obuzirakisa ==
Fauziah kumpi emyaka kkumi abadde awagira ekitongole kya Missionaries of the Poor, Amaka ga Good Shepherd Home mu Mengo Kisenyi n'amaka g'abaana aga Father Raymond Kids Home mu Kabowa. Obuwagizi bubadde buyita mu bintu ebyetaagibwa mu kusoma ne mu nsimbi eziweebwayo.
Fauziah n'era ye kennyini alabirira abaana babiri , Kizito (Ow'emyaka 19 ) okuva mu 2014 ne Diana (Ow'emyaka 8) okuva mu nasale.
=== Bbasale ya Fauziah Nakiboneka ey'ebyenjigiriza ===
Ng'awagirwa essomero lya siniya erya London College Nansana, Fauziah awayo bbasale z’amasomero eri abayizi 20 aba siniya buli mwaka eri abayizi ababeera basukkulumye mu bintu ebikolebwa wabweru w'ekibiina. Omukago guno gwatandika oluvannyuma lw’olunaku lweyasooka okulaga ekivvulu kye eky'e ekiro ku ntimbe mu 2014.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Fauzia emabegako yali yafumbirwa munnakatemba munne mu kibiina ''kya The Ebonies,'' Ronnie gwe yasisinkana ng’akola ku muzannyo gwa siteegi ogwa ‘Daisy’. Ababiri bombi baayaniriza omwana omuwala mu 2003. <ref name="bukedde2">{{Cite web |title=Bukedde Online - 'Omusajja gwe nazannya naye ebya laavu kati ye baze' |url=https://www.bukedde.co.ug/kanyumiza/1404988/-omusajja-gwe-nazannya-naye-ebya-laavu-kati-ye-baze |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619095057/https://www.bukedde.co.ug/kanyumiza/1404988/-omusajja-gwe-nazannya-naye-ebya-laavu-kati-ye-baze |archive-date=2020-06-19 |access-date=2020-06-18 |website=bukedde.co.ug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |title=Fauziah Nakiboneka – Film Hackers Uganda |url=https://filmhackers.org/artists/fauziah-nakiboneka/ |accessdate=2020-06-18 |website=filmhackers.org |archive-date=2020-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619082246/https://filmhackers.org/artists/fauziah-nakiboneka/ |url-status=dead }}
# {{cite web |title=The Ebonies in an Enthralling Easter Production |url=https://www.hipipo.com/home/2016/06/30/the-ebonies-in-an-enthralling-easter-production/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811004948/http://www.hipipo.com/home/2016/06/30/the-ebonies-in-an-enthralling-easter-production/ |archive-date=2018-08-11 |accessdate=2020-06-18 |website=HiPipo}}
# {{cite web |title=Ebonies Star Fauziah Set For Screen Night |url=https://www.showbizuganda.com/ebonies-star-fauziah-set-for-screen-night/ |accessdate=2020-06-18 |website=Showbizuganda |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618163654/https://www.showbizuganda.com/ebonies-star-fauziah-set-for-screen-night/ |url-status=dead }}
# {{cite web |title=Fauziah Nakiboneka was born for theatre - Daily Monitor |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Fauziah-Nakiboneka-was-born-for-theatre/691232-2000932-unjftcz/index.html/ |accessdate=2020-06-18 |website=monitor.co.ug}}
# {{cite web |title=The Observer - Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=25112:ebonies-keep-the-drumbeat-royal |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618161416/https://www.observer.ug/component/content/article?id=25112:ebonies-keep-the-drumbeat-royal |archive-date=2020-06-18 |accessdate=2020-06-18 |website=observer.ug}}
# {{cite web |title=Ebonies To Perform At Unaa Convention In Boston |url=https://www.newvision.co.ug/news/1433098/ebonies-perform-unaa-convention-boston |accessdate=2020-06-18 |website=newvision.co.ug}}
# {{cite web |title=Curtain falls on 'agony aunt' Cissy |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-1229684-w3b9hp/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619181544/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-1229684-w3b9hp/index.html |archive-date=2020-06-19 |accessdate=2020-06-18 |website=The East African}}
# {{cite web |title=The Excruciating Conundrum Of The Ebonies |url=https://www.newvision.co.ug/news/1512021/excruciating-conundrum-ebonies |accessdate=2020-06-18 |website=newvision.co.ug}}
# {{cite web |title=The Ebonies: from music group to theatre outfit - Daily Monitor |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-796128-kbmr7sz/index.html |accessdate=2020-06-18 |website=monitor.co.ug}}
# {{cite web |title=Bukedde Online - Bukedde akwataganye ne Ebonies okulwanyisa obwamalaaya |url=https://www.bukedde.co.ug/kasalabecca/1466669/bukedde-akwataganye-ne-ebonies-okulwanyisa-obwamalaaya |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619145806/https://www.bukedde.co.ug/kasalabecca/1466669/bukedde-akwataganye-ne-ebonies-okulwanyisa-obwamalaaya |archive-date=2020-06-19 |accessdate=2020-06-18 |website=bukedde.co.ug}}
# {{cite web |title=Just a Woman |url=https://www.youtube.com/watch?v=bUROBeIVISE |accessdate=2020-06-18 |website=youtube.com}}
# {{cite web |title=Bukedde Online - 'Omusajja gwe nazannya naye ebya laavu kati ye baze' |url=https://www.bukedde.co.ug/kanyumiza/1404988/-omusajja-gwe-nazannya-naye-ebya-laavu-kati-ye-baze |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200619095057/https://www.bukedde.co.ug/kanyumiza/1404988/-omusajja-gwe-nazannya-naye-ebya-laavu-kati-ye-baze |archive-date=2020-06-19 |accessdate=2020-06-18 |website=bukedde.co.ug}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Fauziah Nakiboneka ku IMDb
* Fauziah Nakiboneka ku Facebook
po8lrmhcsxvgklo61xdqr6r3jc2c930
Varsha Nair
0
10723
56102
44455
2026-06-19T23:41:40Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56102
wikitext
text/x-wiki
'''Varsha Nair''' (yazaalibwa mu 1957) Omusiizi [[:en:Ugandan_Indians|Omunnayuganda mu Buyindi]] . Emirimu gye gyetooloola ebikolwa bya [[:en:Displacement_(psychology)|displacement]], home and belonging.<ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://web.archive.org/web/20190415100858/https://www.mutualart.com/Artist/Varsha-Nair/8926485B9508BA08 "Nair, Varsha | Artist Profile with Bio"]. ''www.mutualart.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2018-03-30</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://aaa.org.hk/en/ideas/ideas/interview-with-varsha-nair |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2019-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190602112311/https://aaa.org.hk/en/ideas/ideas/interview-with-varsha-nair |url-status=dead }}</ref> Nair abeera mu [[:en:Vadodara|Vadodara]], India.
== Ebimukwaatako ==
Nair yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://www.varshanair.studio/about |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2019-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190113182328/https://www.varshanair.studio/about |url-status=dead }}</ref> Yatendekebwa mu [[:en:Maharaja_Sayajirao_University_of_Baroda|Maharaja Sayajirao University of Baroda]] era nadda mu [[:en:Bangkok|Bangkok]] mu 1995 nga amaliriza okuva mu [[:en:India|India]] okudda mu [[:en:England|Bungereza]] n'okudda.
Ali omu ku batandikawo [[:en:Womanifesto|Womanifesto]],puloogulaamu ya feminist art collective and a biennial program eyetabba ennyo mu Thailand wakati wa 1997 ne 2008, etandiseewo international artist-led exchange platform in Thailand.<ref>https://www.worldcat.org/oclc/862112488</ref>
Emirimu gy'olesebwa mu mattendekero ga art agenjawulo, omuli [[:en:Tate_Modern|Tate Modern]]<ref name=":2">http://artasiapacific.com/Magazine/62/StillMovingImage</ref><ref>https://www.tate.org.uk/press/press-releases/mumbai-comes-tate-modern</ref> (London), [[:en:Haus_der_Kulturen_der_Welt|Haus der Kulturen der Welt]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kunstaspekte.art/event/meridian-urban-2011-09 |access-date=2024-04-30 |archive-date=2022-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220326084630/https://kunstaspekte.art/event/meridian-urban-2011-09 |url-status=dead }}</ref> (Berlin), [[:en:Fondazione_Sandretto_Re_Rebaudengo|Fondazione Sandretto Re Rebaudengo]] (Turin), [[:en:Art_in_General|Art in General]] (New York), Sarajevo Centre of Contemporary Art (Sarajevo), Experimenta Media Arts (Melbourne), [[:en:LASALLE-SIA_College_of_the_Arts|LaSalle-SIA College of the Arts]], [[:en:Devi_Art_Foundation|Devi Art Foundation]] (New Delhi), ne The Guild Art Gallery ([[:en:Mumbai|Mumbai]]).<ref name=":0"/> Afulumiza article ze mu publications za arts eziwerako, nga ''[[:en:N.paradoxa|n.paradoxa]]'', ''Southeast of Now: Directions in Contemporary and Modern Art in Asia'', ''[[:en:ArtAsiaPacific|ArtAsiaPacific]]'', and ''Ctrl+P Journal of Contemporary Art''.
== Artworks ==
Mu 2006, Nair yateekawo olujegere lwa live interventions oluyitibwa ''Encounter(s),'' olwazanyibwa ku Turbine hall mu Tate Modern.<ref name=":2"/> Yakolagana ne [[:en:Tejal_Shah|Tejal Shah]] (eya Mumbai) okukulaakulanya interventions zino, omwaali ba artists abayambala jacket enjeru eza white embroidered straitjackets, ezikwataganye n'emikono emiwanvu, era lay claim to the vast architectural Turbine Hall.<ref name=":2" /> Emizanyo gino gyazanyibwa mu bifo ebyenjawulo, omwaali [[:en:National_Review_of_Live_Art|National Review of Live Art]] festival mu Glasgow ne [[:en:Palazzo_Carignano|Palazzo Carignano]] mu [[:en:Turin|Turin]], Italy.<ref name=":3">{{Cite web |url=http://www.varshanair.studio/encounter-s-2006#5 |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2019-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190113182335/https://www.varshanair.studio/encounter-s-2006#5 |url-status=dead }}</ref>
Emirimu gye, ''Undercurrent Yangon'' okuva mu 2014 gwazanyibwa mu People's Park mu [[:en:Yangon|Yangon]], Myanmar.<ref name=":3"/> Vasha Nair era yetabba mu bikujuko eby'omulundi ogw'okubbiri ebya 2nd Beyond Pressure International Festival of Performance Art mu Yangon mu 2009.<ref>{{Cite web |url=https://aaa.org.hk/en/collection/search/library/2nd-beyond-pressure-international-festival-of-performance-art-yangon-myanmar-2009/search/actors:varsha-nair/page/1/view_as/grid |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2019-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191209215120/https://aaa.org.hk/en/collection/search/library/2nd-beyond-pressure-international-festival-of-performance-art-yangon-myanmar-2009/search/actors:varsha-nair/page/1/view_as/grid |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
nvrnz5avhc66mxgv2amgm0gjld96buw
Jaberi Bidandi Ssali
0
10813
56105
35673
2026-06-20T01:21:36Z
CommonsDelinker
82
Replacing Ssali_(5415477864).jpg with [[File:Jaberi_Bidandi_Ssali.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set)).
56105
wikitext
text/x-wiki
'''Jaberi Bidandi Ssali''', abanji basinga kumamanya nga '''Bidandi Ssali''' (yazaalibwa 1937), munna Uganda omutandisi w'ekibiina kyeby'obufuzi ki '''People's Progressive Party''' mu mwaka 2011 yadde nga ekibiina kino kyava mu kibiina ekayitibwanga National Progresive Movement ekyatandikibwa ku ntandikwa y'emyaka gya 2000 eyaliko omumyuka wa ssenkulu wa ssetendekero '''Makerere''' '''Venacius Baryamureeba.''' <ref>https://observer.ug/news/headlines/69905-santa-okot-embodies-ppp-s-long-walk-to-parliament</ref> Bidandi nga tannatandika kibiina kino kyeyakozesa okwesimbawo ku bukulembeze bwa Uganda mu mwaka 2011 yali akoze mu gavumenti ez'enjawulo mu bifo ebyenjawulo omuli n'okuba minisita wa gavumenti ez'ebitundu mu gavumenti ya Yoweri Museveni wakati wa 1989 okutuuka 2004.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1510079/legends-jaberi-bidandi-sali#google_vignette</ref> Okuleka okubeera munnabyabufuzi, Bidandi Ssali era musuubuzi, era nga munnabyamizannyo naddala mu [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira ogw'ebigere]] gyeyamannyika ennyo nga omutendesi mu myaka gy'ensanvu ne kinaana mu tiimu zeyatendeka mwemuli kiraabu ya '''KCCA FC''' wamu ne [[Ttiimu ya Uganda Yeggwanga ey'omupiira|ttiimu ya Uganda the Cranes.]]
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bidandi yazaalibwa mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]], mu [[Buganda]] nga 17 ogw'omusanvu 1937 bazadde be ye mwami Bumaali Kakonge Matembe ne Nalongo Eriosi Bulyaba.Pulayimale yajisomera Luggala ne Budde oluvannyuma neyeyoongerayo e Kibuli ne Nyakasura okusoma omutendera gwa siniya. Oluvannyuma yasomerako e '''Pakistan''' .<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-have-no-problem-with-my-son-bebe-cool-supporting-museveni-bidandi-ssali-1793364</ref> Ono era oluvannyuma lw'okunnyuka eby'obufuzi yasoma era natikkirwa ddigula mu byenzirukanya ya gavumenti ez'ebitundu awamu neddembe ly'obuntu okuva ku ssettendekero '''Uganda Martyrs''' <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1278875/bidandi-nambooze-graduate-nlozi</ref>
== Omulimu ==
[[File:Jaberi Bidandi Ssali.jpg|thumb| Jaberi Bidandi Ssali 2011. ]]
kiilkk0wt7namb70qdcyavq6x6mbu3s
Fik Fameica
0
10898
56084
48752
2026-06-19T19:25:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56084
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fik Fameica''' amanyikiddwa nga Fresh Bwoy ('''Walukagga Shafik''' yazaalibwa nga 10 Ogwoluberyeberye 1996 mu Kampala), Munnayuganda [[:en:Rapping|omuyimbi wa rap]] era [[:en:Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]'''.''' Amanyikiddwa nnyo olw'obuyiiya bwayolesa mu bika by'ennyimba eby'enjawulo omuli [[:en:Hip-Hop|Hip-Hop]], [[:en:Afrobeats|Afrobeats]], [[:en:Afropop|Afropop]] ne [[:en:Dancehall|dancehall]]. Yamanyika mukuyimba okusooka mu 2015 ne "Pistol" wansi wa Black Man Town music label, ekikulemberwa omuyimbi Omunayuganda, Geosteady. Ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Salawo" ne "Mbega Wa Bbaala" zaamuweesa kontulakiti ey'okukwata ennyimba ne Kama Ivien Management. Oluyimba lwe "Batuwulira" olwaddirirwa "Byenyenya" zamufuula omuyimbi Omunnayuganda eyasiinga okubukingibwa mu 2017. Fik yawaangula engule mu Uganda ne Mubuvanjuba bwa Afirika era n'awangula n'ekyomuyimbi Omunayuganda asinga obugaanzi mu 2017. Mu 2018, yatikkirwa ekya Breakthrough Artist, omuyimbi wa Hip-Hop asinga n'oluyimba lwa Rap olusinga "Kutama" ku HiPipo Awards ez'omwaka.<ref>https://bigeye.ug/fik-fameica-wins-big-at-hipipo-music-awards-2018/</ref><ref>https://hma.hipipo.com/winners/</ref>
Yeyongerayo n'ennyimba za kiraabu omuli "Mafia", "Property", "Sconto" ne "Tonsukuma". Mu 2019, yegatta n'omuyimbi omututumufu owe Nigeria [[:en:Patoranking|Patoranking]] nebayimba oluyimba olw'amanyi "Omu Bwati"'.<ref>https://www.okayafrica.com/fik-fameica-patoranking-omu-bwati-new-music-video/</ref> Yatandika ekibiina ekyokuyimba eyitibwa Fresh Gang Records mu 2019 mwe baawandisiza abayimbi abenjawulo omuli Mozelo Kidz, abaddukanya ekibiina nga Big Sam n'abazinyi nga Wembley Mo, ne DJ Ranks Showmaster. Mu kibiina kino afulumiza ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Muko", "Tevunya" (yaluyimba ne Sheebah), (Stupid) "Ndi Byange"(Buligita) nendalaand.<ref>https://web.archive.org/web/20190207015141/https://www.ugandanbuzz.com/celebrity-gossip/singer-fik-fameica-bio.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420025553/https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennyimba ze ==
{| class="wikitable"
|+songs
!song Title
!Year
|-
|Pistol<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=X21y0XTGxkY|title=Pistol Fik Fameika Official HD Video 2016 Sandrigo Promotar|date=27 May 2016|via=YouTube}}</ref>
|2015
|-
|Kutama<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9FbibMNFFOc|title=Kutama Fik Fameica Official Video 2018 HD Sandrigo Promotar|date=20 October 2017|via=YouTube}}</ref>
|2017
|-
|Byenyenya<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=05SfaBTK_ew|title=Byenyenya Fik Fameica Official Video 2017 HD Sandrigo Promotar|date=14 June 2017|via=YouTube}}</ref>
|2017
|-
|Kachima<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=c-Bte1RcMWo|title=Kachima Wembly ft Fik Fameica Official Video 2017 Sandrigo Promotar|date=27 July 2017|via=YouTube}}</ref>
|2017
|-
|Sitani Tonkema Ft. [[Sheebah Karungi]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=-J0L0xna74Y|title=KABAKO Sitani Tonkema ft Sheebah & Fik Fameica New Ugandan Music 2017 HD|date=1 June 2017|via=YouTube}}</ref>
|2017
|-
|Sconto<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9WLhHqgrq1o|title=SCONTO BY FIK FAMEICA AND WEMBLY MO|date=16 June 2018 |via=www.youtube.com}}</ref>
|2018
|-
|My property<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=y-Zk9Y04iPc|title=Fik Fameica – PROPERTY|date=10 July 2018|via=YouTube}}</ref>
|2018
|-
|Tonsukuma<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1VIF6P7F_40|title=Fik Fameica – Tonsukuma 4K(Official Video)|date=18 September 2018|via=YouTube}}</ref>
|2018
|-
|Tubikole Ft. [[Vinka]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=wXl3GhnFndE|title=TUBIKOLE – VINKA & FIK FAMEICA (OFFICIAL VIDEO)|date=28 May 2018|via=YouTube}}</ref>
|2018
|-
|Mwaga Ft. [[Rayvanny]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=WKT5NefqgRg|title=Fik Fameica Ft Rayvanny – Mwaga (Official Video)|date=28 November 2018|via=YouTube}}</ref>
|2018
|-
|Am Different<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=ChtIb4tUYLQ|title=Fik Fameica – Am Different (Official Music Video)|date=18 January 2019|via=YouTube}}</ref>
|2019
|-
|Wansakata<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=XmJy9mzwnP8|title=Fik Fameica – wansakata (Official Music Video)|date=13 September 2019|via=YouTube}}</ref>
|2019
|-
|Tell me<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=15xDQ3-UXNs|title=Fik Fameica – Tell Me (Official Music Video)|date=18 November 2019|via=YouTube}}</ref>
|2019
|-
|Muko<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=GXoCZYV6Axw|title=Fik Fameica – Muko (Official Music Video)|date=2 February 2020|via=YouTube}}</ref>
|2020
|}
== Awaadi ==
Fameica yalondebwa omulundi gwe ogwasooka munsi yonna ne Khaligraph Jones Sarkodie mu 2018 Nigeria Entertainment Awards nga Omuyimbi omusajja asinga mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190425060000/https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |url-status=dead }}</ref>
=== ZINNA Awards 2018 ===
=== Buzz Teeniez Awards 2018 ===
=== HiPipo Music Awards 2018 ===
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bayimbi]]
lm3a0l0yxnile0et716c72iijivdn9d
Felix Kulaygye
0
11052
56072
36611
2026-06-19T19:17:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56072
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Kulayigye''' munnamajje ku ddaala erya [[:en:Major_general|Acting Major General]] mu jje lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|''Uganda People's Defence Force'']] (UPDF).<ref>https://nilepost.co.ug/news/239800/gen-muhoozi-promotes-brig-felix-kulayigye-to-acting-major-general</ref> Ono era ye mwogezi w'ejje lino okuva nga 4 Ogwokubiri 2022 era nga gwe mulundi gwe ogw’okubiri okubeera mu buvunaanyizibwa buno era nga omulundi ogwasooka gwaliwo wakati wa 2005 ne 2013.
== Ebyafaayo bye ==
Kulayigye yazaalibwa mu mwaka 1964. Kitaawe ye ''Fredrick Semichacha'' ne nnyina ''Regina Abagirinka'' ku kyalo Gayaza, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]] . Famire eno yasenguka okuva mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]], era n'esenga mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]] obudde buno . Ye mwana asembayo mu maka ku baana omwenda. Maama we yafa amangu ddala nga Kulayigye amaze okuzaalibwa era yakulira mu kifo ekirabirira bamulekwa e Rutshuru mu Disitulikiti y’e [[Kisoro]].
== Emisomo ==
Kulayigye yasomera mu masomero ga pulayimale agawerako kyokka nga P7 yajimalira ku ''ssomero lya St. Herman Nkoni Boys’ Primary School'' e [[Masaka]]. Eno gyeyava okugenda ku ''Kabalega Secondary School'' n’asomerayo okutuuka lweyamaliriza siniya eyokuna nagenda ku ''Kololo High School'' gyeyamalira siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma, yayingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], okusoma obusomesa era natikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|''Bachelor of Arts in Education'']], mu 1989. Oluvannyuma yaddayo ku yuinivasite yeemu okusoma diguli ey'okubiri mu kuteekateekera ebyenfuna eya [[:en:Master_of_Arts|''Master of Arts mu Economic Policy and Planning'']].
== Obuweereza mu maje ==
Kulayigye yeggata ku maje ga Uganda mu 1989, oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka ku yunivasite. Yeetaba butereevu mu kulwanagana okwali mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|mambuka ga Uganda]] nga UPDF erwanagana nabayeekera aba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] abaaduumirwanga Joseph Kony era nga eno yali omu ku baduumizi bakabinja kabajaasi akatonotono mu lungereza akayitibwa ''platoon''. Oluvannyuma okuva mu mwaka 2005 okutuuka mu 2013, yeyali omwogezi wa UPDF. <ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-army-spokesman-who-has-stood-tall-in-his-job/-/691232/1742014/-/wtfl79/-/index.html</ref> Kulayigye era yaliko akwanaganya ensonga z'ebyobufuzi mu maje mu lungereza ayitibwa ''Chief Political Commissar''. Mu 2016, yalondebwa okubeera omubaka wa Palamenti ng’akiikirira UPDF mu Palamenti ey’ekkumi (2016 okutuuka 2021).<ref>https://www-monitor-co-ug.webpkgcache.com/doc/-/s/www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-new-updf-mps--1642582</ref> Ono y'omu era yaliko mu kiwayi kyamaje ekikuuma Pulezidenti ekyayitibwanga ''Presidential Protection Unit'' nga leero kiri wansi wa ''Special Forces Command'' mu UPDF.
Mu Gwokubiri gwa 2019, yakuzibwa okuva ku ddaala lya [[:en:Colonel|colonel]] n’adda ku [[:en:Brigadier|brigadier]], mu ntekateeka eyalimu okukuza banamaje eb'enjawulo nga bonna omugatte baasoba mu 2,000. <ref name="PrmR">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-promotes-Muhoozi-Kainerugaba-Lieutenant-General/688334-4972994-mqpx8tz/index.html</ref>
Mu Gwokubiri 2022 [[:en:Commander-in-Chief|omuduumizi w’amaje ow'okuntikko]] General [[Yoweri Museveni]] . , yaddamu okulonda Brigadier General Felix Kulayigye okwogerera ejje lya Ugana erya UPDF era nga yasikira Brigadier Flavia Byekwaso, eyasindikibwa ku misomo mu ttendekero lyamaje erya ''National Defence College,'' [[Njeru]] mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]] . <ref name="BackR">http://nilepost.co.ug/2022/02/04/brig-kulayigye-appointed-new-updf-spokesperson/</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Felix Kulayigye musajja mufumbo era nga mukyala we ye Justine Bagonza era balina abaana basatu ab’obuwala n’abobulenzi babiri. <ref name="Hist">http://allafrica.com/stories/201607080631.html</ref> <ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1301299/sickness-earned-kulayigye-wife</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Moses_Ddiba_Ssentongo|Moses Ddiba Ssentongo]]
* [[:en:Fred_Tolit|Fred Tolit]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
t4v307pqsjqh65gged33l1x2lxfybia
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
55859
55857
2026-06-19T12:33:08Z
Kinenkey
10423
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
55859
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
l8f2hcm4munaepny4xx7quzr417ojrc
55860
55859
2026-06-19T12:40:20Z
24RAY
11014
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
55860
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
of3qoq9px78z4uc6bimqlash30uvg56
55863
55860
2026-06-19T13:06:18Z
Sisterian
9613
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
55863
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
d9jujruj4m5sz0hp1jwaift2zmyt5a0
56014
55863
2026-06-19T16:33:37Z
NKINZIK MARIE
7432
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
56014
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
evvace0i6mhvuc9ucaw8ybgt54m5zgc
56015
56014
2026-06-19T16:37:13Z
NKINZIK MARIE
7432
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
56015
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
cvnm01xc5vqpwuvqvimm02m6c3fur5x
56016
56015
2026-06-19T17:20:03Z
Charles Kalanzi
9748
56016
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.
st7v0emq5icgfmzqllgnm3la57ndmi1
56017
56016
2026-06-19T17:23:11Z
Charles Kalanzi
9748
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */
56017
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
34stbjm2awh1x93gs11p5lbv62co8fl
56063
56017
2026-06-19T19:12:16Z
Rtr PK
11024
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
56063
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
87k8sdv3iw6m6qgzte4x3qz1zkm8okw
Asaba Jumah
0
11103
56075
55686
2026-06-19T19:19:22Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56075
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
[[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]]
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
[[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]]
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
[[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]]
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
[[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]]
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
on60o57ydmxw9rnzan3qmj4xv2z4ure
56076
56075
2026-06-19T19:20:29Z
Nambogo Catharine
6408
56076
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
[[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]]
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
[[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]]
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
q82e4p9nz5tcbxntrtvnqqmjhvxu68v
56077
56076
2026-06-19T19:21:41Z
Nambogo Catharine
6408
56077
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
tep1riib3dl1shbd1eo2bu5aoxzizbe
56098
56077
2026-06-19T23:21:46Z
~2026-35945-43
11327
Undid revision [[Special:Diff/56075|56075]] by [[Special:Contributions/Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]])
56098
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
86jutxdbrpmsnt265ir90koefp5uj2z
56099
56098
2026-06-19T23:22:44Z
~2026-35945-43
11327
Undid revision [[Special:Diff/56076|56076]] by [[Special:Contributions/Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]])
56099
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
[[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]]
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
[[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]]
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
plfohcztv9bcv6lsai3hm4r4n3unzbf
56100
56099
2026-06-19T23:23:32Z
~2026-35945-43
11327
Undid revision [[Special:Diff/56077|56077]] by [[Special:Contributions/Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]])
56100
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;"
|-
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}}
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |
[[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]]
{{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}}
|-
! Born
| {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Origin
| {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}}
|-
! Citizenship
| {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}}
|-
! Occupation
| {{{occupation|Musician, actor, author}}}
|-
|-
! Education
| {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}}
|-
! Years active
| {{{years_active|2010-present}}}
|-
! Known for
| {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}}
|-
! Spouse
| {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}})
|-
! Website
| {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}}
|}
'''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]]
as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''.
He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms.
== Early life ==
[[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]]
Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music.
== Personal life ==
[[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]]
He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah.
Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref>
== Career ==
=== Film ===
[[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]]
Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref>
His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Music ===
[[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]]
In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film.
== Filmography ==
* '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref>
* '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) -
as Alex
* '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru
* '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato
* '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah
* '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix
* '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref>
* '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref>
* '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) -
as Alex
* '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) -
as Moses <ref name="auto3"></ref>
* '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) -
as Sound editor
== Discography ==
* '''Am Feelinng Lonely''' (2026)
* '''My Love''' (2026)
* '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref>
== Recognition and awards ==
Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref>
=== Awards ===
* '''Black Films Award''' - 2025
* '''IFF Award''' - 2026
* '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref>
==Publications==
===Books===
* '''The Last Light of Nambale''' (2026)
* '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026)
* '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref>
* '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref>
* '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026)
* '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026)
* '''Whispers of the Heart''' (2026)
== See also ==
* [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]]
* [[:en:November Tear|November Tear]]
* [[:en:Kyenvu|Kyenvu]]
== References ==
<references/>
== External links ==
{{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}}
[[Category:Actors from Uganda]]
[[Category:Male musicians from Uganda]]
* [http://www.asabajumah.top/ Official Website]
*[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]]
* [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]]
*[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]]
* [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]]
* [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]]
* [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]]
* [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]]
* [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]]
* [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]]
* [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]]
*[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]]
* [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]]
*[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]]
pj7598kzpq6i5l1qfzlzahux47oqy5p
Monica Kirya
0
11172
55861
37263
2026-06-19T12:54:47Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55861
wikitext
text/x-wiki
'
'''Monica Twesiime Kirya''' munayuganda,munamateeka mukugu mu amateeka n’ebyankulakulana. Akola mu kitongole kya U4 Anti-Corruption Resource Centre, Chr. Michelsen Institute, Bergen, Norway ng'omuwabuzi omukulu.
== Obuyigirize n’obuyigirize ==
Monica alina diguli mu mateeka okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere Univasite eyuganda]], <ref>{{Cite web|title=Monica Kirya|url=https://www.oecd-events.org/gacif2023/speaker/e1d7adad-9ee2-ed11-8e89-000d3a4a8203/monica-kirya|access-date=2025-04-21|website=OECD events|language=en}}</ref> Dipuloma ya Post-Graduate mu mateeka okuva mu [[Law Development Centre|Yuganda Law Development Center]] (LDC), Mansitazi mu mateeka n'ebyenkulaakulana ne PhD mu mateeka, okuva mu University of Warwick, [[Great Britain|UK]] ; oluvanyumamu 2007 yayita mu sikaala ya Commonwealth. <ref>{{Cite web|title=Dismantling corruption and advocating for women and children in Uganda|url=https://cscuk.fcdo.gov.uk/development-theme/dismantling-corruption-and-advocating-for-women-and-children-in-uganda/|access-date=2025-04-21|website=Commonwealth Scholarship Commission in the UK|language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Emabegako, Monica yasomesako ku [[Law Development Centre|LDC Yuganda]] , [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|mu kabondo k'amateeka mu Makerere University]] ne [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Yuganda]] . Yetongode nga omusomesa omukugu era ey'ebuzibwako olw'okwetaba mu kitongole kya Uganda's Justice, law and order sector, olw'okunonyereza kwe okungi, okwekeneenya n’okuzimba obusobozi mu bitongole bya gavumenti eby’enjawulo, ebitongole mu nsi yonna n’abavugirira ebyenkulakulana. Era y'etongola nga munamateeka omukugu mu Yuganda ow'eddembe ly'abakyala n'abaana.
Yeegatta ku U4 Anti-Corruption Resource Center e Bergen, Norway mu 2016 g’omuwabuzi omukugu owa pulogulaamu <ref>{{Cite web|title=Monica Twesiime Kirya's schedule for 18th International Anti-Corruption Conference|url=https://18iacc.sched.com/sponsor/monica_twesiime_kirya.1ynhyaj2|access-date=2025-04-21|website=18iacc.sched.com|language=en}}</ref> era ng'omumyuka w'omutandisi. <ref>{{Cite web|title=Monica Kirya|url=https://baselgovernance.org/about-us/people/monica-kirya|access-date=2025-04-21|website=baselgovernance.org|language=en|archive-date=2026-03-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20260308203427/https://baselgovernance.org/about-us/people/monica-kirya|url-status=dead}}</ref> Asinga kwagala ebikwata kunguzi nadala mu by’obulamu nga Global Fund to Fight Aids, Tuberculosis and Malaria, n’obuli bw’enguzi mu kabondo ke by’enjigiriza. <ref>{{Cite web|date=2024-09-24|title=MONICA KIRYA - Allard Prize|url=https://allardprize.org/monica-kirya/|access-date=2025-04-21|website=allardprize.org|language=en-CA|archive-date=2025-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20250126060526/https://allardprize.org/monica-kirya/|url-status=live}}</ref> Era y'amyuka ssentebe wa UNCAC coalition ekitongole kikwasaganya ebikula by’abantu, okuyingiza abantu n’okulya enguzi. <ref>{{Cite web|title=Monica Twesiime Kirya's schedule for 18th International Anti-Corruption Conference|url=https://18iacc.sched.com/sponsor/monica_twesiime_kirya.1ynhyaj2|access-date=2025-04-21|website=18iacc.sched.com|language=en|archive-date=2022-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20221002234841/https://18iacc.sched.com/sponsor/monica_twesiime_kirya.1ynhyaj2|url-status=live}}</ref> UNCAC mutimbagano gw’ensi yonna ogutukiriza endagano ya United Nations convention ku nguzi okuyita mu balwanirizi b’eddembe, abasomesa n’abakozi abakolera awamu okuwolereza enkola y'ebikula by'abantu ekwata ku kikula ky’abantu.<ref>{{Cite web|title=About the Coalition {{!}} UNCAC Coalition|url=https://uncaccoalition.org/about-us/about-the-coalition/|access-date=2025-04-21|language=en-US}}</ref> Muwulereza wa kkooti ey'okuntiko mu Uganda era mmemba wa Uganda Women lawyers ekitongole ekigatta bannamateeka bakyala., Monica yakola ng'omuyambi wa munamateeka akulira akanoonyereza ku kakiiko mu kitongole kya Uganda Revenue Authority ku misango egy'ekusa ku kulya enguzi mu 2002 -2003. Era yaliko Dean w'amateeka mu [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University]]. <ref>{{Cite web|date=2024-09-24|title=MONICA KIRYA - Allard Prize|url=https://allardprize.org/monica-kirya/|access-date=2025-04-21|website=allardprize.org|language=en-CA}}</ref>
Monica afulumizza emiko kkumi na musanvu, olumu lwa PhD thesis abstract mu by'okusoma. <ref>{{Cite web|title=Monica Twesiime Kirya - Chr. Michelsen Institute|url=https://cmi-norway.academia.edu/MonicaTwesiimeKirya|access-date=2025-04-21|website=cmi-norway.academia.edu}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Monica alina abaana babiri, omulenzi n’omuwala. <ref>{{Cite journal|date=February 2011|title=Commonwealth Scholarships News|url=https://cscuk.fcdo.gov.uk/wp-content/uploads/2011/03/cs-news-issue-13.pdf|journal=Commonwealth Scholarships News|issue=13|pages=20|archive-date=2024-05-17|access-date=2025-04-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517171025/https://cscuk.fcdo.gov.uk/wp-content/uploads/2011/03/cs-news-issue-13.pdf|url-status=live}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
2jw4bfkgp8twxfahnmmghn2ii9gebq7
Olara Otunnu
0
11259
56106
41267
2026-06-20T01:39:16Z
CommonsDelinker
82
Replacing Otunnu_(5414870043).jpg with [[File:Olara_Otunnu_(5414870043).jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set)).
56106
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Olara A. Otunnu''' (yazaalibwa 6 Ogwomwenda 1950) <ref>https://www.africa-confidential.com/profile/id/3478/page/2</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1116751/olara-otunnu </ref> .Munnabyabufuzi, mukiise wa Uganda mu mawanga amalala, era munnamateeka [[:en:Uganda|Munnayuganda]]. Yaliko Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), okuva mu 2010 okutuuka mu 2015 era n’ayimirira wo ng’omukiise w’ekibiina mu [[:en:Ugandan_general_election,_2011|kalulu k'obwa pulezidenti aka 2011]] . <ref name="Control">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/news-headlines/36673-how-otunnu-lost-control-of-upc |title=Archive copy |access-date=2025-07-23 |archive-date=2024-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241205052244/https://www.observer.ug/news-headlines/36673-how-otunnu-lost-control-of-upc |url-status=dead }}</ref> Otunnu yeeyali [[:en:Permanent_Representative_to_the_United_Nations|Omukiise ow'enkalakkalira mu Kitongole Ky'amawanga Amagatte]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1985 era nga yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita W'ensonga Z'ebweru]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1986. Oluvannyuma, yafuuka ppulezidenti w'ekitongole kya [[:en:International_Peace_Institute|International Peace Academy]] okuva mu 1990 <ref name="Press">https://www.un.org/press/en/1997/19971010.SGA655.html</ref> okutuusa mu 1998<ref>http://sydney.edu.au/news/84.html?newsstoryid=36</ref> era yeeyali [[:en:Under-Secretary-General_of_the_United_Nations|Under-Secretary-General mu Kitongole Ky'amawanga Amagatte]] era akiikirira eggwanga mu kaweefube w'okulwanyisa okuyingiza abaana abato mu ntalo nga baweebwa emmundu owa Children and Armed Conflict okuva mu 1997 <ref name="Press" /> okutuuka mu 2005.<ref>https://www.un.org/news/dh/pdf/english/2005/01082005.pdf</ref>
== Obuvo bwe ==
[[File:Olara Otunnu (5414870043).jpg|thumb|Olara Otunnu]]
Otunnu yazaalibwa Mucwini, mu [[:en:Acholi_people|Bacholi]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] . Kitaawe yali mukulembeze mukulu mu kibiina kya [[:en:East_African_Revival|East African Revival]] .
== Okusoma ==
Okusoma kwe okwa wansi yakufunira ku masomero omwali; Mvara, Mucwini, ne [[:en:Anaka|Anaka]] . Okusoma kwa siniya yakufunira mu Gulu High School ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]].<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1973735.stm</ref> Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], gye yali pulezidenti w'abayizi.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Otunnu-rubs-Amin-regime-the-wrong/689364-1891116-kdk0k5/index.html</ref> Mu kiseera kyonna kye yamala ng’akyali muyizi, yakola kinene nnyo okukuyega banne, ekyaviirako okuwankanya okufuga kwa gavumenti ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], ne yeenyigira mu kutandikawo era n’akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya Uganda Freedom Union, ekibiina ekyagatta bannayuganda abaawerako abaalina omwoyo gw'eggwanga mu lutalo lw’okulwanyisa Amin. Olw’okuba nga yeeyongera okufuna okutiisibwatiisibwa okuva mu gavumenti, Otunnu yawangangusibwa mu 1973, naye naatoloka era okwewonyya okukwatibwa era yassibira mu [[:en:Nairobi|Nairobi e Kenya]].<ref name=":0" /> Eyo, gyeyafunira sikaala ey'ebweru w'eggwanga okugenda mu okusomera mu [[:en:Oxford_University|Oxford University]] . <ref name=":0" /> Mu 1976, yasomera mu [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]] wansi wa sikaala ya [[:en:Fulbright_Scholar|Fulbright Scholarship]].<ref>http://www.law.harvard.edu/news/2007/06/14_otunnu.html</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1980 okutuuka mu 1985, Otunnu yaweereza ng’omukiise wa Uganda mu [[:en:United_Nations|kibiina Ky’amawanga Amagatte]] . Mu 1980, yalondebwa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okukiikirira Uganda enkalakkalira mu kibiina ky’Amawanga Amagatte . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yaweereza mu mirimu emikulu egy’enjawulo. Mu 1981, yalondebwa okuba pulezidenti w’olukiiko [[:en:United_Nations_Security_Council|lw’Amawanga Amagatte Olw’ebyokwerinda]], era eno gye yakubiriza okulonda kwa [[:en:Secretary-General_of_the_United_Nations|Ssaabawandiisi]] [[:en:Javier_Pérez_de_Cuéllar|Javier Pérez de Cuéllar]] era nayiiya enkola y’okulonda eya straw balloting emanyiddwa ennyo nga [[Otunnu Formula]] era nga ekyakozesebwa n’okutuusa leero. <ref name=":1">http://www.upcparty.info/page9/page9.html</ref> Okuva mu 1982 okutuuka mu 1983, yaweereza ng'Omumyuka wa Pulezidenti w'olukiiko [[:en:United_Nations_General_Assembly|lw'Amawanga Amagatte]], era nga ye Ssentebe w'ekibiina ekikwatagana ku nteeseganya z'ensi yonna. Omwaka ogwaddako yakola nga Ssentebe w'akakiiko [[:en:United_Nations_Commission_on_Human_Rights|k'Amawanga Amagatte akavunaanyizibwa ku Ddembe Ly'obuntu]] .
Okuva mu 1985-1986, Otunnu yaweereza nga Minisita W'ensonga Z'ebweru era naakola na maanyi okusobola okufuna endagaano ya [[:en:Nairobi_Agreement,_1985|Nairobi Agreement]] eyakolebwa mu Gwekkumineebiri gwa 1985.<ref name="Press" />
Otunnu yalondebwa okuba pulezidenti w'ekitongole kya [[:en:International_Peace_Institute|International Peace Institute]] mu 1990, era naaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Yakyusa endabika y'ekitongoleera naasikiriza abavujjirizi b'ensimbi abapya ekyaviirako okugawa kw'emirimu gyakyo.<ref>https://www.ipinst.org/about/mission-history</ref>
Otunnu yalondebwa Ssabawandiisi w'ekibiina ky'Amawanga Amagatte, [[:en:Kofi_Annan|Kofi Annan]] ku [[:en:Under-Secretary-General_of_the_United_Nations|ky'Omubeezi wa Ssabawandiisi]] era ng'omukiise ow'enjawulo mu kaweefube wa Children in Armed Conflict nga 19 Ogwomunaana 1997, n'atandika ofiisi nga 1 Ogwomwenda 1997. <ref name="Press" />
Otunnu yeesimbawo mu 2010 okudda mu bigere bya [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]], mukyala w’eyali Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], ku bwa pulezidenti wa UPC. Nga 14 May, yawangula mutabani we Jimmy Akena mu lukungaana lw’ababaka ba UPC. <ref name="Control" /> UPC yamusimbawo mu November 2010 ng’avuganya ku bwapulezidenti bwayo. <ref name="Control" /> Kyokka ku lunaku lw’okulonda mu 2011, yagaana okulonda, wadde ku lulwe. <ref name="Control" /> Yafuna obululu 1.58 ku buli 100. <ref>http://www.electionguide.org/elections/id/2182</ref>
== Awaadi n’okulondebwa kwe ==
Otunnu afunye engule z’ensi yonna ez’amaanyi eziwerako, omuli Awaadi y’Obuweereza Obw’enjawulo okuva mu [[:en:United_Nations_Association_of_the_United_States_of_America|kibiina ky’Amawanga Amagatte ekya United States of America]] (2001); [[:en:German_Africa_Prize|Ekirabo kya Germany Africa Prize]] mu (2002); <ref>https://www.aspeninstitute.org/people/olara-a-otunnu</ref> [[:en:Sydney_Peace_Prize|ekirabo kya Sydney]] Peace Prize (2005); n’ekirabo ky’ensi yonna olw’okuyamba ennyo mu kutumbula ddembe ly’obuntu (India, 2006). <ref name="Press" /> Mu 2007, yafuna awaadi y'ekibiina kyabayizi b'amateeka eya Harvard Law School Association, eyamuweebwa <ref>https://web.archive.org/web/20120119070833/http://www.fed-soc.org/docLib/20100518_ElenaKaganPublicQuestionnaire.pdf</ref> pulezidenti waakyo <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://law.harvard.edu/alumni/hls-community/report-of-the-president,-2006-2008.html |access-date=2025-07-23 |archive-date=2012-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120218170558/http://www.law.harvard.edu/alumni/hls-community/report-of-the-president,-2006-2008.html |url-status=dead }}</ref> Jay H. Hebert ne [[:en:Elena_Kagan|Elena Kagan]] ( [[:en:Associate_Justice_of_the_Supreme_Court_of_the_United_States|omulamuzi akolagana ne kkooti ey'oku ntikko mu Amerika]]). <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://judiciary.senate.gov/nominations/SupremeCourt/KaganIndex.cfm |access-date=2025-07-23 |archive-date=2011-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111116070857/http://judiciary.senate.gov/nominations/SupremeCourt/KaganIndex.cfm |url-status=dead }}</ref>
Otunnu aweereza emirimu egy’enjawulo egy’okuwabula mu nsengeka y’ebibiina by’obwa nnakyewa, omuli: omukulembeze omwesigwa mu [[:en:Aspen_Institute|Aspen Institute]], omulamuzi mu [http://mcnultyfound.org/ McNulty Foundation], omuwabuzi wa Aspen France, Aspen Italia, [[:en:Carnegie_Endowment_for_International_Peace|Carnegie Endowment for International Peace]], [[:en:Carnegie_Corporation_of_New_York|Carnegie Corporation of New York]], the Hilton Humanitarian Prize, International Selection Commission of the [[:en:Philadelphia_Liberty_Medal|Philadelphia Liberty Medal]], [[:en:International_Crisis_Group|International Crisis Group]] (ICG), olukiiko lw’abawabuzi ba Afrika mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]], akakiiko akawabula ku [[:en:Stockholm_International_Peace_Research_Institute|kitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku mirembe mu Stockholm]] (SIPRI), era omutandisi w’ekitongole kya LBL Foundation for Children. <ref name="Press" /> <ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|colwidth=30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.upcparty.net]
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1973735.stm Ebikwata ku BBC]
{{Footer Sydney Peace Prize laureates}}
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'eKitgum]]
[[Category:Abakiise ba Uganda abenkalakkalira mu Kibiina Ky'amawanga Amagatte]]
[[Category:Abantu abava mu Bukiikakkono bwa Uganda]]
[[Category:Abaasomerako ku ssomero lya Harvard Law School]]
[[Category:Eyasomerako ku University of Oxford]]
[[Category:Eyasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]]
[[Category:Abalwanirizi b'eddembe Bannayuganda]]
[[Category:Abacholi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
ssi5wr2tmb96pl1ysygk5rtxyn8apue
Muljibhai Madhvani
0
11408
55874
39002
2026-06-19T13:18:18Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55874
wikitext
text/x-wiki
'''Mulji Prabhudas Madhvani''' (1894–1958), amanyiddwa ennyo nga '''Muljibhai Madhvani''' yali musuubuzi, omutandisi w'emirimu, [[:en:Industrialist|munnamakolero]] era omuzirakisa enzaalwa y’e Buyindi nga yali munnabizinensi mu Uganda. Yazaalibwa [[:en:India|Buyindi]], yasengukira mu Uganda ng’alina emyaka 14 gyokka. Mu 1912, yatandika bizinensi ye eyasooka e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Yagaziya n’ayongera ku nsimbi ezo ezaasooka era mu kaweefube oyo, ekibiina ekimanyiddwa nga [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] kyazaalibwa. <ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20140714122545/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/641686</ref>
== Ebyafaayo bye ==
Muljibhai Madhvani yazaalibwa Prabhudasbhai Madhvani ne Laduma Madhvani mu Ashiyapat mu [[:en:Ranavav|Ranavav]] Taluka eya [[:en:Porbandar|Porbandar]], [[:en:India|Buyindi]] nga 18 Ogwokutaano 1894. Yazaalibwa mu kika kya [[:en:Gujarati_people|Gujarati]] [[:en:Lohana|Lohana]] . Quote: "Oboolyawo obuwanguzi bw'amaka g'Abalohana agasinga okumanyika mu Uganda, Nanji Kalidas Mehta ne Sons, omubaka Madhvani ne DK Hindocha baalina kinene kye bakola ku kusenguka kw'Abalohana okuva e Porbandar ne Jamnagar.." <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Syracuse_University</ref> Yasoma okutuuka ku Standard VII, nga tannaba kwegatta ku Lohana Boarding House e [[:en:Porbander|Porbander]], Bombay Presidency, India. Yava mu ssomero nga wayiseewo akaseera katono nga Class 1 ewedde.
Yasenguka n’adda mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1908, oluvannyuma lw’emyaka ebiri oluvannyuma lwa mukulu we Nanjibhai okusenguka okuva mu East Africa. Mu 1911, ku myaka 17, yatandika okukolera ba kojja be, Vithaldas ne Kalidas, mu bizinensi y’okutunda ebintu mu [[:en:Iganga|Iganga]] . Eyo gye yayigira ku by’obusuubuzi n’amakolero. Mu mwaka gwe gumu, ba kojja be baamukwasa okuggulawo dduuka eryali likwatagana nayo mu [[:en:Kaliro|Kaliro]] mu [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y’eKaliro]] nga bweyitibwa kati. <ref name="Profile" />
Obumanyirivu mu bizinensi bwasanyusa nnyo ba kojja be oluvannyuma ne bamusaba aggulewo edduuka eddala e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], gye yatandikira okuzimba bizinensi ye eyasooka, Vithaldas Haridas & Company, nga bwagenda mu maaso n’okukolera ba kojja be. Mu 1918, kkampuni ye yagula 800 acres (3.2 km ku ttaka e [[:en:Kakira|Kakira]], wakati w’e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ne [[:en:Iganga|Iganga]], olw’okutandikawo ekkolero lya sukaali. Oluvannyuma Muljibhai yafuuka maneja wa kkampuni ya Vithaldas Haridas & Company. Ekizimbe kya sukaali, leero ekimanyiddwa nga [[:en:Kakira_Sugar_Works|Kakira Sugar Works]], kyaggulwawo mu 1930. Nga bayita mu kugula ettaka eddala, ettaka lya kkampuni eririko kati e Kakira, lya bwereere okutuuka ku 9,500 hectares (37 sq mi), webwatuukira mu Gwokuna 2009.
Batabani ba Muljibhai abakulu babiri, Jayant Madhvani ne Manubhai Madhvani, baamwegattako mu 1946 okumuyambako mu kuddukanya bizinensi eno. Mu myaka gino ekkumi Muljibhai mwe yatandikira okukola engoye ne bbiya. Ng’akozesa oboolyawo looni eyasooka okuwolebwa[[:en:International_Finance_Corporation|International Finance Corporation]] eri eggwanga lya Afrika, era ssente ezo yazikozesa okutandikawo kkampuni ya Mulco Textiles e Jinja.
Emyaka gya 1950 we gyatuukira, ekkolero lya sukaali lyali liyimiridde bulungi. Era yagula [[:en:Nile_Breweries_Limited|kkampuni ya Nile Breweries]] mu 1957. Ekkolero eryo lyaggyibwa mu [[:en:South_African_Breweries|South African Breweries]] mu 2002.
Okusinziira ku bikwata ku kkampuni, emyaka okutuuka mu myaka gya 1960 gyali gya buwanguzi eri Uganda ne Madhvani. Akatale k’ebyamaguzi kaali kagaziwa era ekibiina kya middle class, ekyazaalibwa Uganda okukulaakulanya amakolero, nga kikula buli lukya.
Bizinensi ye bwe yagenda ekulaakulana, Muljibhai yali afaayo ku mbeera n'obulamu bw’abakozi be n’ekitundu. Abakozi be n'abo be baali balabirira baafuna obuyigirize obw'obwereere, amayumba n'ebyobulamu, emyaka mingi ng'ekigambo "obuvunaanyizibwa bw'ebitongole mu mbeera z'abantu" tekinnatuuka n'okuyiiyizibwa.
Muljibhai Madhvani yafa nga 11 Ogwomusanvu 1958 e [[:en:Kakira|Kakira]], gye yayokebwa. Wabula essabo eryazimbibwa mu kumujjukira liri ku lubalama lw’ennyanja ku mabbali g’eya mutabani we omukulu era omusika we, Jayant Madhvani. Oluvannyuma lw’okufa kwa kitaabwe, Jayant ne muganda we Manubhai, be baalabirira okugaziwa kwa kkampuni ezo mu kukola butto ne ssabbuuni, okukola ebyuma, amajaani n’endabirwamu.
Awo we wava okugobwa kw'Abayindi mu 1972 nga bagobwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . Mu kiseera ekyo, ekibiina kino kyali kikuze ne kifuuka ekizimbe kya kkampuni 52 ez’amakolero, eby’obusuubuzi n’ebyobulimi, nga zikola mu Buvanjuba mu Masekkati ne mu Bukiikaddyo bwa Africa.
Mu 1972, aba Madhvani, abaali tebamanyi maka malala okuggyako Uganda, baava mu ggwanga nga tebalina ssente, wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu abalala ab’omu Asia Bannayuganda. Wabula famire eno yakomawo mu 1982 okweddiza ebintu byabwe mu tteeka eriyitibwa Expropriated Properties Bill eryayongezebwayo gavumenti ya [[:en:Obote|Obote]] okusendasenda Banna Asia okudda mu ggwanga lino. Bwe baddayo, baasanga ekibanja kya ssukaali nga kifuuse kizibu. 5,000 acres (20 km yali wansi w’okulima omuwemba era nga okukola ssukaali kwali kumaze ebbanga nga kuyimiridde. Amakolero gonna agaali gakwatagana nabyo ng’amafuta ne ssabbuuni gaali bisusunku byokka eby’edda.
Kkampuni eno yali ejjudde amabanja era mu kiseera ekyo Uganda yali tesobola kwewolwa. Wabula [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]] yawa ekibiina kino looni ya bukadde bwa pawundi 50 (eza Uganda obukadde 60) okuddaabiriza ekibanja kino. <ref name="Loan">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kakirasugar.com/content/about-us |access-date=2025-08-05 |archive-date=2023-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230306083319/http://www.kakirasugar.com/content/about-us |url-status=dead }}</ref> <ref>http://www-wds.worldbank.org/servlet/WDSContentServer/WDSP/IB/2004/06/09/000160016_20040609164537/Rendered/INDEX/E4700vol060paper.txt</ref> Ebbanja eddala okuva mu [[:en:East_African_Development_Bank|East African Development Bank]] ne [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]] lyayamba okuzzaawo ekibiina kino n’okufukirira okugula eby’obugagga ebipya. <ref name="Profile" /> <ref name="Loan" />
== Abantu abamanyiddwa ennyo mu maka amanene ==
Wammanga be bamu ku bantu abamanyiddwa ennyo mu famire ya Madhvani: <ref name="Profile" />
* Muljibhai Madhvani (1894-1958) - omukulu w'amaka, omutandisi w'Ekibiina kya Madhvani
* [[Jayant Madhvani]] (1922-1971) - Omwana wa Muljibhai omubereberye. Yaddukanya ekitongole kino oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe
* [[Manubhai Madhvani]] (1930-2011) <ref>https://web.archive.org/web/20140203172147/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/755003</ref> - Mutabani wa Muljibhai owookubiri. Yaddukanya ekibiina kino ne mukulu we nga mukulu tannafa. Mu 2008, yawandiika ekitabo ''Tide of Fortune'' ekikwata ku byafaayo [[Asia|by’abAsia]] mu East Africa, bizinensi y’amaka n’ebyo bye yayitamu. <ref>https://web.archive.org/web/20140221205605/http://randomhouseindia.wordpress.com/2009/12/08/manubhai-madhvani-first-night-in-jail/?shared=email&msg=fail</ref>
* Pratap Madhvani- mutabani wa Muljibhai owookusatu.
* Mayur Madhvani- Muljibhai omwana ow'okutaano era omuto.
* Kamlesh Madhvani - Mutabani wa Manubhai omukulu.
* Roni Madhvani- Mutabani wa Pratap omukulu.
* [[Nikesh Madhvani]] - Mutabani wa Pratap omuto.
* [[Eshan Madhvani Esq]] - Mutabani wa Nikesh omukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Nanji_Kalidas_Mehta|Nanji Kalidas Mehta,]]
* [[:en:Nimisha_Madhvani|Nimisha Madhvani,]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20100307050442/http://newvision.co.ug/D/8/25/641686/Madhvani Ebyafaayo bya Muljibhai Madhvani]
* [https://web.archive.org/web/20111001100428/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=294&newsId=756021 Ebifaananyi bya Manubhai Madhvani 1930 – 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
pcvg73g07ao1of88t9re5nj67eez4i6
Faruk Ochimi
0
11422
56050
39056
2026-06-19T18:40:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56050
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faruk Ochimi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkuminebiri 1995) Munnayuganda eyali [[:en:Cricket|omuzannyi wa cricket]] . <ref name="Cricinfo">http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/473391.html</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_cricket_team|Uganda]] mu mpaka ezisunsulamu abanazannya mu mpaka z'ens yonna eza [[:en:2014_Cricket_World_Cup_Qualifier|2014 Cricket World Cup Qualifier]] e New Zealand. <ref>https://www.espncricinfo.com/series/icc-cricket-world-cup-qualifier-2013-14-681019/uganda-squad-702287/series-squads</ref> Kyokka Ochimi ne munne [[:en:Raymond_Otim|Raymond Otim]] tebaddayo mu Uganda ne ttiimu yaabwe ng'empaka ziwedde era basigala mu New Zealand gye baasaba obubudamu. <ref>https://www.stuff.co.nz/sport/cricket/75884339/former-ugandan-international-faruk-ochimi-to-debut-for-hamilton</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/cricket/two-cricketers-disappear-in-new-zealand-1564712</ref> Abazannyi bombi baali bateeseteese okugenda e Australia okuzannya n'abazannyi ba cricket ba Uganda abalala mu ggwanga eryo. <ref>https://www.rnz.co.nz/news/the-wireless/371102/ugandan-cricketers-seek-asylum-in-nz</ref> <ref>https://www.sbs.com.au/news/article/ugandan-cricketers-liable-for-deportation/254bhq6ya</ref> Wabula nga tebannatuuka Australia, abazannyi bano bombi beewaayo eri ab’obuyinza mu New Zealand. <ref>https://kawowo.com/2014/02/18/ochimi-otim-turn-themselves/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
59zz4la59il5601rhzn6rxap7r2gsxl
Mukasa Mbidde
0
11438
55869
41247
2026-06-19T13:14:51Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55869
wikitext
text/x-wiki
'''Fred Mukasa Mbidde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1974) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Human-rights|mulwanirizi w'eddembe ly'obuntu]], [[:en:Mass_communication_specialist|mukugu mu mpuliziganya y'abantu]], [[:en:Motivational_speaker|omwogezi azaamu amanyi n'okukubiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ono mubaka omulonde mu lukiiko lw'ababaka olw'obuvanjuba bwa Afrika olwa [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East Africa Legislative Assembly]] (EALA) olw’omulundi ogw’okusatu, ng’akiikirira Republic of Uganda. Abadde mu ofiisi eno okuva mu Gwomukaaga 2012.
Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu: akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi; akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, ebiragiro n’ebyenkizo; n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. <ref name="COMM">{{Cite web |url=http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924035726/http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |url-status=dead }}</ref> Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="FMM">https://web.archive.org/web/20140413145741/http://www.eala.org/quick-links/3rd/428-hon-fred-m-mukasa-uganda.html</ref> <ref name="EALA5">{{Cite web |url=http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |title=Archive copy |access-date=2014-05-05 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505181437/http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA7">https://web.archive.org/web/20140505181845/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=636335&CatID=1</ref>
Ono mmemba, eyali omuwabuzi omukulu mu by’amateeka, ssentebe wa disitulikiti y’e Masaka era nga mu kiseera kino ye mumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], (DP) mu ggwanga. Era mmemba w’ekibiina ''ekigatta bannamateeka ekya Pan African Lawyers Union'' ne ''Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights'' (African Court Coalition). <ref name="Mbidde7">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304083616/http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yasooka kufuna kitiibwa mu 2001 bwe yali akola nga [[:en:Guild|Omukulembeze]] era akiikirira abayizi ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yakola kinene mu "Save [[:en:Mabira|Mabira]] Riots" ezaaliwo mu Uganda mu mwaka gwa 2007. Era, Mbidde yakola kyamuwendo nnyo mu [[:en:Liberation_war|lutalo lw'amennunula]] ga [[:en:Rwanda|Rwanda]] mu 1994 . Ono ye Patron w’ekitongole kya [[:en:Mbidde_Foundation|Mbidde Foundation]] era nga ye [[:en:Attorney_general|ssaabawolereza]] wa gavumenti mu ntebe y’obwakabaka bw’e [[:en:Kooki|Kooki]] . <ref name="FMM3">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10835</ref> <ref name="MF1">http://allafrica.com/stories/200312190867.html</ref> <ref name="MR5">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10825</ref>
== Obuto bwe ==
Mukasa Mbidde yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] nga 15 Ogwekkumi 1973 ng’omwana ow'okubiri w’omugenzi Emmanuel Mbidde eyali omukulu w’essomero ne Mukyala Mary Kintu kati omusomesa eyawummula. [[:en:Muganda|Muganda]] mu kika, yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo ag’ekika ky’Ente. Babiri ku baganda be ye Henry Mbidde ne Balaam Mbidde nga bombi basomesa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Yafunamu okutendekebwa mu by’amagye mu myaka gya 1990 era yakola kinene nnyo mu lutalo lw’amenunula ga Rwanda mu 1994 bwe yalwana n’ekibiina kya [[:en:National_resistance_mkovement|National resistance army]] (nra) nga tannaba kwegatta ku Yunivasite mu 1999. <ref name="FMM2">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Mbidde-learned-to-challenge-authority-while-in-high-school/-/689856/1682662/-/duexv2z/-/index.html</ref>
Abadde boosi okumala emyaka era abadde addukanya bizinensi omuli mu n'ebirala, olupapula lw’amawulire ''olwa The Financial Times'' (1999–2000), ekitongole kivungisa ssente ekya Forex bureau (1999 okutuuka kati), Radio Station e Rwanda, kkampuni ya bannamateeka eya Mbidde & Co Advocates (2011 okutuuka kati), ekitongole kya Mbidde Foundation ng'ekitebe kyayo kiri [[:en:Nagoya|Nagoya]], [[:en:Japan|Japan]], n’ebirala Alina mukwano n’Abajapaani bangi era bano bawagidde pulogulaamu ze okumala emyaka mingi nga bayita mu kitongole kye ekya Mbidde Foundation.
== Emisomo gye ==
Mukasa Mbidde pulayimale ye yagisomera mu ssomero lya Nakyenyi Primary School, nnyina gye yali asomesa ne Kabwoko High School mu siniya ey'okuna. Yasomera mu Masuliita Boarding School ne [[:en:Kampala_High_School|Kampala High School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Yasomera mu Ssettendekero wa Makerere n'ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) mu matendekero aga waggulu. Alina diguli mu [[:en:Mass_Communication|by’empuliziganya]] (2003) okuva mu Ssettendekero wa Makerere, [[:en:LLB|LLB]] (2009) okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne dipuloma ey'enyongereza mu kukola amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] (Dip.Leg.Pract) (2010) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] . Era yatendekebwa mu by’obukulembeze mu [[:en:Norwegian_School_of_Leadership_and_Theology|Norway School of Leadership and Theology]] (HLT) mu 2005. Mu 2014, Mbidde yalina enkolagana y’amateeka mu kooti ez'enjawulo mu [[:en:Mandela_Institute|Mandela Institute]], [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] .
== Eby'obufuzi ng'omuvubuka ==
Mukasa Mbidde yatandika okwenyigira mu byobufuzi mu 1999 ng’ali mu kibiina kya [[:en:Uganda_Young_Democrats|Uganda Young Democrats]] (UYD), ekiwayi ky’abato mu kibiina kya Democratic Party. Yakola ng'omumyuka w'omuwanika w'ekibiina kino n'oluvannyuma n'afuuka omuwandiisi w'ensonga ''z'abayizi'' . Yayimirira ku bwa pulezidenti w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001 ku tikiti ya UYD era n’awangula mu bifo byonna eby’okulonda olw’ensonga eziwerako. Yadda mu bigere bya Asuman Basalirwa nga eyamuddira mu bigere ye Denis Okema. Mu kiseera kino yaweebwa ekitiibwa kya ''Otak Olweny'' (ekitegeeza omulwanyi) n’erinnya '''Okello''' okuva mu kibiina ekigatta abayizi ba yunivasite y’e Acholi Makerere (AMUSA) n’abakadde b’[[:en:Sub-region|ekitundu kya]] [[:en:Acholi_people|Acholi]] . Era, yafuna engule z’okusiimibwa mu Japan okuva mu [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Soka_University|Soka University]] mu 2002. Mu nkomerero, yawangula engule ya ''American Council of Young Political Leaders (ACYPL)'' mu 2001, ekitiibwa ekiweebwa [[:en:Political_leader|abakulembeze b’ebyobufuzi]] abato buli mwaka okuva mu [[:en:American_Council_of_Young_Political_Leaders|American Council]] .
== Emirimu gye egy'obukulembeze emirala ==
Oluvannyuma lw’okufa obukulembeze bw'abayizi ba Yunivasite, yagenda mu maaso n’afuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UYD mu 2005. Mu 2006, yafuuka omumyuka wa dayirekita w’okunoonya akalulu mu ggwanga mu kibiina ekinene eky’eby'obufuzi ekya Democratic Party. Mu kiseera ekyo yali amyuka [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] . Yali yeesimbyewo mu [[:en:By-election|kalulu k'okujjuza ekifo]] mu Paalamenti aka 2007 ak'omubaka akiikirira ssaza ly’e [[Kalungu, Yuganda|Kalungu]] Ow'ebuvanjuba mu disitulikiti y’e Masaka kyokka n’awangulwa mu mbeera eziriko enkaayana era n’okutuusa kati akyanenya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okwenyigira mu kufiirwa kuno. Era yeesimbawo mu kalulu k'omubaka mu Paalamenti okwa 2011 ku kitundu kye kimu n’awangulwa kyokka ku mulundi guno y'akkiriza. <ref name="KBE">http://allafrica.com/stories/200708170627.html</ref> <ref name="KBE2">https://web.archive.org/web/20140505182303/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/581791</ref>
Olw’okulemererwa okugenda mu Paalamenti mu 2011, Mbidde yalaba [[:en:Loophole|ebituli]] mu lukiiko lwa East African Legislative Assembly (EALA) oluvanyuma ekyawagira ekibiina ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era bwe kityo n’asaba kkooti etereezebwa n’okulwanirira okuyingizaamu abakiise b’ebibiina ebivuganya gavumenti ebalala. Ku buwanguzi mu kkooti, yalondeddwa ku tikiti ya DP wadde nga yali mu mbeera eziriko enkaayana era abadde mubaka wa EALA okuva mu Gwomukaaga 2012. Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu, akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, n’enkizo n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="MMC">http://allafrica.com/stories/201504010770.html</ref> Era y’akulira akakiiko akatono akakola ku mateeka, ebiragiro n’enkizo. Ekirala, y’akulira olukiiko lwa Sipiika olw’amateeka era y’akulira abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu mu East African Sub-regional. <ref name="DMO">http://www.monitor.co.ug/News/National/Police-occupy-Daily-Monitor-Journalists-are-teargassed/-/688334/1866392/-/cranmn/-/index.html</ref> <ref name="EALA8">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=19042:how-dp-upc-struck-eala-deal-with-nrm</ref>
'''Ebbago ly’etteeka eryateekebwa ku mmeeza, eriwagirwa oba eritawagirwa'''
* Mu Gusooka 2013, Mbidde yategeeza nti yali wa kusaba mu lukiiko lwa EALA okulangirira ebikolwa bya Museveni mu Uganda g'eno b'ayombaganira mu Paalamenti nga tebikwatagana na kifo ky’alina nga ssentebe w’omukago guno. Pulezidenti Museveni mu kiseera ekyo abadde ku bulumbaganyi ku palamenti bukya okunoonyereza ku kufa kw’omubaka omukyala ow’e Butaleja [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] eyafa mu mbeera ebuusibwabuusibwa nga 20 December 2012. <ref name="M7A">https://www.theeastafrican.co.ke/news/-/2558/1658326/-/lcqwjdz/-/index.html</ref>
* Mu Gwokuna 2013, Mbidde yayisa ekiteeso ng'awagira ekiteeso nti SADC n'olukiiko lw'amawanga amagatte olw'ebyokwerinda "amagye g'ensi yonna agakuuma emirembe" abayeekera ba M23 bikuumibwe nga biyimiriziddwa okuwa omukisa okuteesa. <ref name="M23">https://www.theeastafrican.co.ke/news/SADC-leaning-Tanzania-to-face-EALA-over-M23-/-/2558/1747688/-/pd1s70/-/index.html</ref>
* Mu Gwomukaaga 2013, Mbidde yayimiriza okuyingiza [[:en:South_Sudan|South Sudan]] mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East African Community]] (EAC). Emabegako yali ayogeddeko nti "Ngenda kuleeta ebbago ly'etteeka eriziyiza South Sudan okwegatta ku EAC singa eggwanga eryo liremererwa okugoberera okusaba kwe. Ettemu lya Bannayuganda abatalina musango teriyinza kugenda mu maaso nga tewali avuganyizibwa." <ref name="SSA">https://web.archive.org/web/20140505181925/http://chimpreports.com/index.php/business/10517-mbidde-threatens-to-block-s-sudan-eac-bid.html</ref>
* Mu Gwokusatu 2014, Mbidde yawangula okusaba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika ng’ayagala ebiragiro okuyimiriza omuntu yenna okuwandiika ekiteeso ekivumirira Margaret Zziwa, Sipiika wa EALA. <ref name="MZB">{{Cite web |url=http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140324111346/http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="MZ2">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=30932&Itemid=114</ref>
* Mu Gwokusatu 2015, akakiiko k’ebyempuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi nga kakubirizibwa Mbidde k'ayisa ebbago ly’etteeka erikwata ku kuggyawo ebiziyiza ebitali bya misolo, EAC Elimination of Non-Tariff Barriers Bill, 2015. <ref name="BILL">http://allafrica.com/stories/201503260452.html</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Mukasa Mbidde abadde munnamateeka okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Ye mmemba w’ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[Uganda Law Society]], ekibiina ekigatta bannamateeka mu buvanjuba bwa Afrika, [[:en:Pan_African_Lawyers_Union|Pan African Lawyers Union]] ne [[:en:Coalition_for_an_Effective_African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights]] (African Court Coalition). Musomesa ow'ekiseera mu [[:en:Soka_University|yunivasite ya Soka]], [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Kyoritsu_Women's_University|Kyoritsu Women’s University]] mu Japan. Ye muwi w’amagezi mu ''kakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Kenya mu ddembe ly’okutambula'' . Ebitundu bye eby'enjawulo by'alinamu obumanyirivu bye bino: ''etteeka ly'endagaano'', ''ensimbi z'ebitongole'', ''okugatta n'okugula ebintu'' wamu n'okutambuza ''ebintu n'obubonero bw'obusuubuzi'' .
Alina kkampuni ya bannamateeka ey'obwannannyini mu mannya ga [[:en:Mbidde_&_Co|Mbidde & Co]] Advocates era ekitongole kya Mbidde Foundation gy'ali omuyambi waakyo nakyo [[:en:NGO|kibiina kya bannakyewa]] ekyesigamiziddwa ku mateeka . Atera okuba n’ebiragiro eby’awamu ku misango egy’amaanyi ne Justin Semuyaba owa [[:en:Semuyaba_Yiga_&_Co|Semuyaba Yiga & Co]] Advocates. Abadde obwongo ku misango egyaggulwawo ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party, nga ye muwabuzi omukulu ku nsonga z'amateeka mu kibiina ky'ebyobufuzi. Enkola ye ennaku zino ebadde egenda mu kkooti [[:en:Sub-region|z’ebitundu]] naddala [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika]] (EACJ), ekikulu mu kino gwe musango gwe ogwa EALA ogwa 2011 mu kkooti eyogeddwako waggulu.
== Emirimu gye egy'okuyamba abantu ==
Mukasa Mbidde muzirakisa mu Uganda. Yavugirira okulonda kw’a[[:en:Members_of_parliament|babaka ba Paalamenti]] kkumi oba bwe batyo mu Uganda. Naye ali omu kubayambi b'emirimu gy'ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party nga kwotadde n'[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] mu Uganda. Okwagala kwalina eri omuzannyo gw'ebikonde ky'amuleetera okuwagira kiraabu z’ebikonde eziwerako mu ggwanga. Olw’okuba munnamateeka, abadde atera okuwa bakasitoma abataliiko mwasirizi [[:en:Pro_bono|okubawolereza emisango egy’obwereere]] era abadde atera okuyambako Bannayuganda abawangalira ebulaaya ku nsonga z’ettaka. Gye buvuddeko, Mbidde yasiimibwa KCCA olw’okuwagira okuzimba ekijjukizo kya [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ekyakazimbibwa ku nkulungo y’ebyafaayo eya Kabaka Njagala e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] . <ref name="KM1">http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-monument-cost-million/-/688334/2680930/-/9sgi5p/-/index.html</ref>
== Enkaayana ezaaliwo ==
Mukasa Mbidde abadde mu butakkaanya obuwerako okuva lwe yalwana n’eggye lya Kagame erya [[:en:Rwandan_Patriotic_Army|Rwandan Patriotic Army]] (RPA) mu myaka gya 1990 okutuuka ku kuwagira [[:en:Margaret_ZZiwa|Margaret ZZiwa]], eyali Sipiika wa EALA. Okufiirwa kwe mu kulonda kwa Paalamenti okwaliwo mu Kalungu East mu 2007 kwajja n’ebigambibwa nti waliwo [[:en:Vote_rigging|emivuyo egyali gy'etobese mu obululu]] egyategekebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ng’ekibonerezo olw’omulimu gwa Mbidde mu kavuyo akaaliwo mu Kampala mu 2007, abasajja Bannayuganda babiri n’omuyindi ne battibwa n’Abayindi 40 ne basengulwa okuva mu yeekaalu y’Abahindu.
Mukasa Mbidde era yaleetawo okusika omuguwa bwe yawagira [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] atali [[:en:Muganda|Muganda]] ku bwapulezidenti bwa DP era n’ayongera okuteeberezebwa nti yamuyamba nnyo okujja mu ofiisi y'obwa pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekyatandikibwawo ku musingi gwa [[:en:Buganda|Buganda]] n’[[:en:Roman_Catholic|Abakatoliki]]. Okulondebwa kwe mu kibiina kya EALA era kwalimu obutakkaanya mu nteekateeka z’oludda oluvuganya ekyavaako okuggyibwawo kw'ekibiina kya FDC ekisinga obunene mu Paalamenti y’oludda oluvuganya gavumenti. Kigambibwa nti okusinziira ku kusaba kwe okupya No4 okwa 2012 kwe yawaaba eri kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okulemesa NRM kufuna ky'akusalawo wabula okulonda Mbidde olw'okutaasa okulonda okuva mu kusazaamu kwa kkooti era kino ku nkomerero kyakola okulemesa olukwe olwakulemberwa FDC okulekerera okulonda. <ref name="EALA">{{Cite web |url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505193350/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA3">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414130301/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mukasa Mbidde yali mufumbo eri omugenzi [[:en:Susan_Namaganda|Susan Namaganda]], eyali omubaka omukyala owa [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], gwe yazaalamu abaana basatu. <ref name="NAM100">http://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Susan-Namaganda-dies-in-accident/-/688334/2992478/-/140h1qu/-/index.html</ref> Era taata wa Gabrielle Mbidde. Era wa mukwano nnyo n’ababaka ba Paalamenti ya EALA nga mukaaga nga mu bano mulimu Dr. James Ndahiro ne Dr. Abdu Karim Harelimana okuva mu Republic of Rwanda, Hafsa Mossi owa Burundi, Peter Mutuku Mathuki owa Kenya, Nyerere Charles Makongoro owa Tanzania ne Suzan Nakawuki owa Uganda. <ref name="NAM">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303231032/http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti ya buvanjuba bwa Afrika]]
* [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y'e Bukomansimbi]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.africancourtcoalition.org/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=35&Itemid=47&lang=en Omukago gwa kkooti ya Afrika ekola obulungi ku ddembe ly'obuntu n'abantu]
* [https://web.archive.org/web/20140505161458/http://www.independent.co.ug/features/features/1297-to-keep-or-end-15-free-points-for-varsity-girls Okukuuma oba okumaliriza obubonero 1.5 obw'obwereere eri abawala ba varsity?]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8602:15-female-bonus-leaves-boys-crying- Bonus ya female 1.5 ereka abalenzi nga bakaaba]
* [https://web.archive.org/web/20140505173706/http://www.scbandores.com/locations/club-5-makerere-university/ Kiraabu 5, Yunivasite y’e Makerere]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=5264%3Acampus-vibe-uproar-as-makerere-privatizes-bookshop-canteen-printery CAMPUS VIBE: Akajagalalo nga Makerere efudde edduuka ly’ebitabo, kantiini, ekyuma ekikuba ebitabo mu bwannannyini]
* [https://web.archive.org/web/20120315103316/http://news.mak.ac.ug/news-categorization/general Sikolashipi za Gavumenti ya Japan MEXT 2015]
* [http://acypl.org/about/our-story/ ACYPL]
* [http://themakererean.blogspot.com/ Owa Makerere]
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31018:-zziwa-censure-eala-members-under-fire Zziwa censure: Bammemba ba EALA bakubiddwa amasasi]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
5xiwimql82jrt03srzi301lbv7tkkj4
Nanji Kalidas Mehta
0
11527
55889
40027
2026-06-19T13:40:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55889
wikitext
text/x-wiki
<ref>http://www.livemint.com/2010/03/10214328/Jay-Mehta--We-have-Shah-Rukh.html</ref>
[[File:Nanji_Kalidas_Mehta_Marg_-_Junagadh_-_Gujarat_-_DSC0001.jpg|thumb|Nanji Kalidas Mehta Marg mu kibuga Junagadh, mu kibuga Gujarat]]
'''Nanji Kalidas Mehta''', [[:en:Raj_Ratna|Raj Ratna]], [[:en:Order_of_the_British_Empire_(MBE)|MBE]] (17 Ogwekkuminoogumu 1887 – 25 Ogwomunaana 1969) yali muyindi munnamakolero era omuzirakisa okuva e [[:en:Gujarat|Gujarat]] . Yatandikawo [[:en:Mehta_Group|ekibiina kya Mehta Group]] mu [[:en:British_East_Africa|British East Africa]], nga ofiisi yaakyo enkulu eri mu Buyindi. Amanyiddwa nga Sheth Nanjibhai, Mutabani we Mahendra Mehta, muka mwana we Sunayana Mehta ne muzzukulu we [[:en:Jay_Mehta|Jay Mehta]] kati be ba nnannyini kibiina kya [[:en:Mehta_Group|Mehta Group]] .
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Mehta yazaalibwa nga 17 Ogwekkuminoogumu 1887 ku kyalo Gorana, okumpi ne [[:en:Porbandar|Porbandar]] mu [[:en:Princely_State_of_Porbandar|ssaza ly’Obulangira erya Porbandar]], British India.<ref>https://doi.org/10.2979%2Freseafrilite.42.3.147</ref> Yazaalibwa mu maka [[:en:Hindu|g’Abahindu]] [[:en:Gujarati_people|ab’e Gujarati]] ag’ekika kya [[:en:Lohana|Lohana]] . Yagenda e East Africa ku myaka kkumi n'esatu mu 1900. <ref name="b">http://www.mehtagroup.com/founder_profile.html</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=SB8xDwAAQBAJ&q=lohana&pg=PT53</ref> <ref name=":0">https://books.google.com/books?id=SB8xDwAAQBAJ&q=lohana&pg=PT53</ref> Yawasa nga muto era obufumbo bwe obw'okubiri bwali ne Santoshben Mehta era ne bazaala abaana bana - 'Didiji' Savitaben Mehta, Dirubhai Mehta, Nirmala Mehta nee Khatau ne Mahendra Mehta (yazaalibwa 1932 e Porbandar). [[:en:Shekhar_Mehta|Shekhar Mehta]], omuvuzi w’emmotoka z’ebyemizannyo, ne [[:en:Jay_Mehta|Jay Mehta]], omusuubuzi, bazzukulu be. <ref name=":0" /> <ref>https://web.archive.org/web/20070627001730/http://www.lohana.info/May06.htm</ref> <ref>http://www.livemint.com/2010/03/10214328/Jay-Mehta--We-have-Shah-Rukh.html</ref>
[[File:Arya_Kanya_Gurukul.jpg|thumb|Arya Kanya Gurukul yatandikibwawo mu 1937 era kye kirooto kya Nanjibhai kye yali amaze ebbanga ng’ayagala.]]
Mehta yali mugoberezi w'ekiwayi ky'Abahindu ekirongooseemu ekya [[:en:Arya_Samaj|Arya Samaj]] . Ng’omuntu omujjumbize mu kibiina kino, yayamba nnyo mu kutandikawo amasomero mangi, amatendekero, n’amasinzizo agaali gakwatagana ne Arya Samaj mu Buvanjuba bwa Africa awamu ne Buyindi. <ref>https://doi.org/10.2979/africatoday.57.3.57</ref>
== Omulimu gwe ogwa bizinensi ==
Omulimu gwe yagutandika nga musuubuzi era n’atandikira mu kulima enva endiirwa, ppamba n’oluvannyuma omuwemba mu British East Africa. Oluvannyuma yeenyigira mu kukola ssukaali, ennimiro z'amajaani n'emmwanyi mu kitundu ekyo.Ku Port Mashindi ku mugga Nile mu Uganda yatandikayo kkampuni ya Hoima Cotton Company. Era yatandikawo n'ekkolero lya sseminti, [[:en:Cotton_gin|ginneries]], ekkolero ly'engoye n’ebyuma ebikola amafuta mu Buyindi. Bwatyo yatandikawo ekibiina kya [[:en:Mehta_Group|Mehta Group]], kati ekibunye ensi yonna. <ref>https://doi.org/10.2979/africatoday.57.3.57</ref>
Yali akolagana n’abamu ku basuubuzi abalala aba Gujarati n’abazirakisa mu Buvanjuba bwa Africa nga [[:en:Meghji_Pethraj_Shah|Meghji Pethraj Shah]], [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] n’abalala. <ref name="g"/> Ku kizimbe ekyasooka ekya ofiisi ya Muljibhai Madhvani e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], erinnya lya Nanjibhai likyalabika nga liwandiikiddwa nga ''DUKA YA KALIDASI'', akabonero k’omukwano gwabwe. <ref>https://books.google.com/books?id=EL0366oH3ckC&pg=PA195</ref>
Yatandikawo kkampuni ya [[:en:Sugar_Corporation_of_Uganda_Limited|Sugar Corporation of Uganda Limited]] ensangi zino eri nga bwemanyiddwa nga yali wansi w'erinnya lya Uganda Sugar Factory mu 1924 e [[:en:Lugazi|Lugazi]] . Y’omu ku baasooka okutunda ppamba wa Uganda mu Japan n’ebifo ebirala ekyayamba ennyo mu kutandikawo amakolero ga ppamba mu Uganda. <ref name="w">https://web.archive.org/web/20141020120246/http://ugandansatheart.org/2011/05/16/ugandas-legendary-millionaires-revealed/</ref>
Mu 1932, yatandikawo ekyuma kya ppamba ekyatuumibwa Maharana Mills mu Porbandar, ettaka eryo lyamuweebwa [[:en:Natwarsinhji_Bhavsinhji|Maharana Natwarsinhji ow’e Porbandar]] ku ssente entono. Kkampuni eno yakozesa abakozi 2500 mu kiseera Buyindi we yafunira obwetwaze mu 1947. Nanjibhai yali [[:en:Arya_Samaji|Arya Samaji]] era yayamba nnyo mu kuwa [[:en:Dalit|Scheduled Caste]] emirimu wadde nga aba [[:en:Brahmin|Brahmins]] beekalakaasa . <ref name="c">https://books.google.com/books?id=bzj1pyBKZzsC&pg=PA210</ref> Nate kyali kya kumenya akeediimo mu kino Maharana Mills, Nanjibhai kigambibwa nti yakozesa obuweereza bwa Devu ne Karsan Vagher ku nkomerero y'emyaka gya 1960. <ref>https://archive.today/20120909202041/http://www.hindustantimes.com/Bapu-s-children-swear-by-guns/Article1-101166.aspx</ref> <ref>http://manvenrakesh.blogspot.com/2011/04/life-of-godmother-comes-to-end.html</ref> Mu 1956 yatandikawo kkampuni ya Saurashtra Cement Limited mu Gujarat. <ref>https://www.scribd.com/doc/48700008/sarashtra-cement-ranavav-1</ref>
== Obulamu bwe obwaddirira, n’okufa kwe ==
Mu 1966, yafulumya ekikwata ku bulamu bwe ekiyitibwa ''Dreams half expressed'', <ref>{{Cite web |url=http://namaskar-africana.com/dynamics/showentry.php?e=27 |title=Archive copy |access-date=2012-07-18 |archive-date=2012-03-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120315174424/http://namaskar-africana.com/dynamics/showentry.php?e=27 |url-status=dead }}</ref> nga ayogera ku, .
Yafa nga 25 Ogwomunaana 1969 e [[:en:Porbandar|Porbandar]] mu Buyindi. <ref name="a">https://web.archive.org/web/20150103215904/http://www.kirtimandir.org/founder.html</ref> Mu kufa kwe, Sheriff w'eBombay, Shri S. M. Dahanukar yatuuza Olukiiko olw'Olukale okukungubagira okufa kwe mu Bhulabhai Desai Auditorium, Bombay ku Lwokubiri nga 28 Ogwekkumi 1969.
== Ebitiibwa bye ==
[[File:Nanji_Kalidas_Mehta_Marg_-_Junagadh_-_Gujarat_-_DSC0001.jpg|thumb|Nanji Kalidas Mehta Marg mu [[:en:Junagadh|kibuga Junagadh]], [[:en:Gujarat|mu kibuga Gujarat]]]]
Mehta yaweebwa awaadi [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|ya MBE]] okuva mu Bungereza olw'emirimu gye yakola mu [[Yuganda|Uganda]] . Era yaweebwa ekitiibwa kya [[:en:Raj_Ratna|Raj Ratna]] [[:en:Porbandar_State|ow’essaza ly’e Porbandar]] nga [[:en:Natwarsinhji_Bhavsinhji|HH Maharana Sri Natwarsinhji]] n’ekitiibwa kya [[:en:Dharma|Dhrama Ratna]] (omulwanirizi w’enzikiriza) nga kyamuweebwa omutontomi, [[:en:Kaka_Kalelkar|Kaka Kalelkar]] . <ref name="a"/>
Mu Uganda, bwe yafa, bendera yawanikibwa nga ya kitundu . <ref name="a"/>
Oluguudo mu [[:en:Junagadh|Junagadh]] lwamubbulwamu, n'oluguudo mu [[:en:Porbandar|Porbandar]] nalwo lwamubbulwamu.
== Obuzira kisa bwe ==
=== Ebuyindi ===
* [[:en:Kirti_Mandir,_Porbandar|Kirti Mandir]] e [[:en:Porbandar|Porbandar]], omuli ennyumba y'ekijjukizo eya [[:en:Mahatma_Gandhi|Mahatma Gandhi]] n'ekijjukizo/yekaalu eyazimbibwa okujjukira Mahatma Gandhi ne [[:en:Kasturba|Kasturba]], okusinga yazimbibwa olw'okufuba ne ssente ezaaweebwayo Nanji Kalidas Mehta. Yamatiza Gandhiji okutunda ennyumba ya bajjajjaabe olw'obwesigwa gye yateekawo, basobole okugikuuma ng’ekijjukizo. <ref name="d">https://web.archive.org/web/20150103163201/http://www.kirtimandir.org/aboutkirtimandir.html</ref> <ref name="e">https://archive.org/details/risefallofphil00greg/page/83</ref>
* [[:en:Arya_Kanya_Gurukul|Arya Kanya Gurukul]], essomero ly'abawala ye yalitandikawo mu 1936. <ref name="e" />
* Mu 1954, yawaayo ekibanja ekyali kisangibwa e [[:en:Haridwar|Haridwar]] ku lwa Gujarati Dharamshala nga naye yali omu ku beesigika mu nsonga eyo, nga kati wayitibwa Nanji Kalidas Mehta Dharamshala. <ref>{{Cite web |url=http://www.gujaratidharamshalaharidwar.com/english/aboutus.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2022-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220114200623/http://gujaratidharamshalaharidwar.com/english/aboutus.html |url-status=dead }}</ref>
* Essomero n'ettendekero ly'abawala erya Arya Samaj / Gurukul Women's College of Arts and Commerce yalitandikawo mu 1956 e Porbandar. <ref name="e" />
* Yazimba Maharshi Dayanand Science College n’agiwaayo eri ekibiina ky’ebyenjigiriza ekya Porbandar n’agituuma erinnya lya [[:en:Swami_Dayanand_Saraswati|Swami Dayanand Saraswati]], okukuuma abantu nga balamu okujjukira omutandisi wa Arya samaj. <ref name="g"/>
* Jawahralal Nehru Planetarium era eyitibwa ''Tara Mandir'' yagitandikawo mu Porbandar, nga ye yasooka mu Bugwanjuba bwa India. Ekifo kino kirina awaterekebwa ebifaananyi awaweerebwa eri [[:en:Quit_India_Movement|ekibiina kya Quit India]] . <ref name="g" /> <ref name="e" /> <ref>https://books.google.com/books?id=KUduAAAAMAAJ&q=nanji+kalidas+nehru+planetarium</ref>
* Bharat Mandir e Porbandar kizimbe kya njawulo nga kirimu ebyafaayo by’obuwangwa n’obusika bw’eggwanga lino mu bifaananyi ne mu bijuliziddwa ku bisenge ne ku mpagi ezeetooloddewo era nga wakati waliwo maapu ya Buyindi. <ref name="g" />
* Mu 2006 Shri Santokba Vidyamandir yatongozebwa okujjukira Santokba, mukyala wa Nanjibhai, wansi w’obukulembeze bw’ekitongole kya Arya Kanya Vidyalaya Trust e Porbandar.
* Eddwaaliro lya NK Mehta e Probandar. <ref name="e" />
* NK Mehta Ettendekero lya Sayansi e Probandar. <ref name="e" />
* ''Rokadiya [[:en:Hanuman|Hanuman]] Temple'' ku Probandar, kati ekifo eky’obulambuzi mu kibuga. <ref name="e" />
* Ku [[:en:Bombay|Bombay]], NK Mehta International House, ekizimbe ekyazimbibwa Brihad Bharatiya Samaj, ekibiina ekitali kya byabufuzi ekyategekebwa okufaayo ku by’enjigiriza, embeera z’abantu n’ebyenfuna by’Abayindi abali ebweru w’eggwanga kyazimbibwa n’obuyambi obw’amaanyi okuva ewa Nanji Kalidas Mehta. Ekizimbe kino kirimu etterekero ly’ebitabo, ekitundu ky’okunoonyereza, ekisenge ekinene n’ekisulo. <ref name="e" />
* Ennyumba z'okuwummulamu ne [[:en:Dharamshalas|Dharamshalas]] e [[:en:Junagadh|Junagadh]], [[:en:Girnar|Girnar]], [[:en:Haridwar|Haridwar]] <ref name="g" />
Oluvannyuma lw’okufa kwe, ebitongole bino wammanga bye bituumiddwa amannya ng’ebijjukizo bye:-
* Essomero lya gavumenti erya Nanji Kalidas DAV e [[:en:Junagadh|Junagadh]] lyatuumibwa linnya lye. <ref>https://web.archive.org/web/20110815120319/http://educamp24x7.com/core/detail/school/School/nanji-kalidas-dav-public-school-junagadh/</ref>
* Essomero lya Nanji Kalidas DAV Public School e [[:en:Veraval|Veraval]] nalyo lyatuumibwa linnya lye. <ref>{{Cite web |url=http://www.globalshiksha.com/schools/Nanji-Kalidas-D-A-V-Public-School/102265070730365 |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2011-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111008160830/http://www.globalshiksha.com/schools/Nanji-Kalidas-D-A-V-Public-School/102265070730365 |url-status=dead }}</ref>
* Gye buvuddeko, [[:en:Jai_Mehta|Jai Mehta]], muzzukulu wa Nanji Kalidas era bba wa [[:en:Juhi_Chawla|Juhi Chawla]] wamu ne [[:en:Shah_Rukh_Khan|Shah Rukh Khan]], nga bonna bonna bannannyini kkampuni ya [[:en:Kolkata_Knight_Riders|Kolkata Knight Riders]] basazeewo okutwala ekisaawe ekiriwo ekiyitibwa Duleep cricket ground e [[:en:Porbandar|Porbandar]] ne bakikulaakulanya kifuuke ekisaawe kya cricket eky’omutindo gw’ensi yonna, ekirituumibwa Nanji Kalidas Mehta Stadium. <ref>https://timesofindia.indiatimes.com/city/rajkot/porbandars-cricket-ground-regains-glory/articleshow/52229587.cms</ref> <ref>https://zeenews.india.com/business/news/technology/meet-the-real-woman-behind-apples-virtual-siri-voice_86092.html</ref>
=== Uganda ===
* Ekitongole kya [[:en:Mehta_Group|Mehta Group]] kye yatandikawo kiddukanya eddwaliro e [[:en:Lugazi|Lugazi]] n'ebifo awagabibwa eddagala eby'enjawulo era nga kiddukanya amasomero ga Nasale 2, Pulayimale 13 neerya Siniya 1 okusobola okusomesa abaana abasoba mu 6,000 mu bibuga eby’enjawulo nga [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], Lugazi, n’ebirala <ref name="g">http://www.mehtagroup.com/csr.html</ref> <ref name="e"/>
* Essomero lya Arya Girls e [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name="b"/>
* Town Hall, Mehta Library ne Jubilee Park mu Kampala. <ref name="b" /> <ref>http://www.livemint.com/2010/03/10214328/Jay-Mehta--We-have-Shah-Rukh.html</ref>
* Okuggulawo ''The Desai Memorial Hall'' eyazimbibwa n’obuyambi obwaweebwayo eri [[:en:Manilal_Ambalal_Desai|Manilal Ambalal Desai]] kwakolebwa Nanji Kalidas Mehta mu 1934. Ejjinja lyakyo lyateekebwawo n’emikono gya [[:en:Sarojini_Naidu|Sarojini Naidu]] mu 1929. <ref>{{Cite web |url=http://desaimemorial.org/Founder%20History.htm |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2011-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110814124916/http://desaimemorial.org/Founder%20History.htm |url-status=dead }}</ref>
=== Kenya ===
* Yatandika essomero lya nasale eryasooka ennyo mu buvanjuba bwa Africa e [[:en:Mombasa|Mombasa]], eryatandikibwawo mu 1934. Essomero lino lyatuumibwa Santokben Nanji Kalidas Mehta Nursery School. Mu 2006 ekitongole kya Mehta Group kyaddaabiriza n'okutereeza essomero eryo. <ref name="g"/>
* Essomero ly'abawala erya Arya Girls School e [[:en:Nairobi|Nairobi]] <ref>https://doi.org/10.2979%2Freseafrilite.42.3.147</ref>
=== Tanzania ===
* Essinzizo lya Arya Samaj e [[:en:Dar-es-Salaam|Dar-es-Salaam]] <ref name=":0"/>
* Women's Association Hall e Dar-es-Salaam. <ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
8av2pzte9mdw915pq6p6y0fu6x8k6u4
Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda
0
11542
55988
40197
2026-06-19T14:37:49Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55988
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
!Namba
!Yunivasite
!Omukulembeze
!Omumyuka w'omukulembeze
|-
|1
|[[:en:African_Bible_University_(Uganda)|African Bible University (Uganda)]]<ref>https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities</ref>
|
|[[:en:O._Palmer_Robertson|O. Palmer Robertson]]<ref>https://web.archive.org/web/20150714023937/http://www.africanbibleuniversity.org/teams/o-palmer-robertson/</ref>
|-
|2
|[[:en:African_Rural_University|African Rural University]]<ref>http://www.ugpulse.com/education/african-rural-university-for-women-opens/1046/ug.aspx</ref>
|
|[[:en:Denis_Okello_Atwaru|Denis Okello Atwaru]]<ref>{{Cite web |url=http://spore.cta.int/en/component/content/article?id=8094:field-report-from-uganda |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2015-05-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150511013858/http://spore.cta.int/en/component/content/article?id=8094:field-report-from-uganda |url-status=dead }}</ref>
|-
|3
|[[:en:Aga_Khan_University|Aga Khan University]]
|
|[[:en:Kweku_Bentil|Kweku Bentil]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/656843-mixed-reactions-on-uniform-fees-for-ea-students.html</ref>
|-
|4
|[[:en:All_Saints_University|All Saints University]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291002/council-certifies-courses-saints-university</ref>
|[[:en:John_Charles_Odur_Kami|John Charles Odur Kami]]<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Bonny |date=2 April 2014 |title=All Saints University Vice Chancellor Ekong Dead |url=http://www.newvision.co.ug/news/654153-all-saints-university-vc-ekong-dead.html |access-date=1 February 2015}}</ref>
|Tekiriimu muntu
|-
|5
|[[:en:Ankole_Western_University|Ankole Western University]]
|[[:en:Yona_Mwesigwa_Katonene|Yona Mwesigwa Katonene]]<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Police-block-ministers-from-Ankole-university/-/688334/2575578/-/cf8o3yz/-/index.html</ref>
|
|-
|6
|[[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]]<ref>{{Cite web |last=Mukombozi |first=Richard |date=31 October 2014 |title=Government Gives Bishop Stuart University Charter |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-gives-Bishop-Stuart-University-charter/-/688334/2505252/-/xsl28cz/-/index.html |access-date=29 January 2015 |archive-date=3 December 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141203040725/http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-gives-Bishop-Stuart-University-charter/-/688334/2505252/-/xsl28cz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Sheldon_Mwesigwa|Sheldon Mwesigwa]]<ref>https://www.bsu.ac.ug/about/governance/chancellor/</ref>
|[[Yokaana F. Mugisha|John F. Mugisha]]<ref>{{Cite web |last=Mugumya |first=Norman |date=20 June 2024 |title=BSU Unveils Prof. John Mugisha as the 4th Vice-Chancellor |url=https://www.bsu.ac.ug/2024/06/bsu-unveils-prof-john-mugisha-as-the-4th-vice-chancellor/ |access-date=28 June 2024 |website=Bishop Stuart University}}</ref>
|-
|7
|[[:en:Bugema_University|Bugema University]]
|[[:en:John_Kakembo|John Kakembo]]<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/bugema-university-graduates-urged-to-start-private-projects |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2024-06-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240608073856/https://redpepper.co.ug/bugema-university-graduates-urged-to-start-private-projects/ |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Patrick_Manu|Patrick Manu]]<ref>https://web.archive.org/web/20150201221832/http://www.bugemauniv.ac.ug/New%20downloads/Happy%20New%20Year%202015.pdf</ref>
|-
|8
|[[Busitema University]]
|[[:en:Vinand_Nantulya|Vinand Nantulya]]<ref>https://observer.ug/education/55550-busitema-marks-10-years-as-922-graduate</ref>
|[[:en:Paul_Waako|Paul Waako]]<ref>https://www.pmldaily.com/news/education/2019/03/prof-waako-appointed-new-busitema-university-vice-chancellor.html</ref>
|-
|9
|[[:en:Busoga_University|Busoga University]]
|[[:en:Michael_Kyomya|Michael Kyomya]]<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=45606</ref>
|[[:en:David_Kibikyo|David Kibikyo]]<ref>http://www.campustimesug.com/busoga-university-appoints-new-vice-chancellor</ref>
|-
|10
|[[:en:Cavendish_University_Uganda|Cavendish University Uganda]]
|[[:en:Benjamin_Mkapa|Benjamin Mkapa]]<ref>{{Cite web |date=5 December 2014 |title=Ex-Tanzanian President Becomes New Cavendish University Chancellor |url=http://campusbee.ug/news/ex-tanzanian-president-becomes-new-cavendish-university-chancellor |access-date=29 January 2015 |publisher=Uganda Campus Bee}}</ref>
|[[:en:Ketrine_M._Salati|Ketrine M. Salati]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/649921-mkapa-asks-eac-govts-to-support-private-students.html</ref>
|-
|11
|[[:en:Gulu_University|Gulu yunivasite]]
|[[:en:Frederick_Kayanja|Frederick Kayanja]]<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/gulu-university-gets-new-chancellor/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2024-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241201173434/https://redpepper.co.ug/gulu-university-gets-new-chancellor/ |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:George_Openjuru|George Openjuru]]<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Gulu-University-gets-new-VC/688334-4260328-12e1iqh/index.html</ref>
|-
|12
|[[:en:Clarke_International_University|Ssettendekero wa Clarke International University]]
|[[:en:Zac_Niringiye|Zac Niringiye]]
|[[:en:Rose_Clarke_Nanyonga|Rose Clarke Nanyonga]]
|-
|13
|[[:en:International_University_of_East_Africa|International University of East Africa]]
|[[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Pioneer-students-graduate-at-IUEA/-/689848/2561148/-/82xva/-/index.html</ref>
|[[:en:Dr._Emeka_Akaezuewa|Dr. Emeka Akaezuewa]]<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Pioneer-students-graduate-at-IUEA/-/689848/2561148/-/82xva/-/index.html</ref>
|-
|14
|[[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]]
|
|[[:en:Prof_Ismail_Simbwa_Gyagenda|Prof Ismail Simbwa Gyagenda]]<ref>https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star</ref>
|-
|15
|[[:en:Kabale_University|Kabale University]]<ref>{{Cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=27 October 2014 |title=Kabale University Gets National Council Charter |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabale-University-gets-National-Council-charter/-/688334/2500154/-/sjajukz/-/index.html |access-date=29 January 2015}}</ref>
|[[:en:Mondo_Kagonyera|Mondo Kagonyera]]<ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/education/57132-prof-kagonyera-installed-as-kampala-university-chancellor.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2022-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221211073341/https://observer.ug/education/57132-prof-kagonyera-installed-as-kampala-university-chancellor.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Joy_Kwesiga|Joy Kwesiga]]
|-
|16
|[[:en:Kampala_International_University|Kampala University]]
|[[:en:Mondo_Kagonyera|Mondo Kagonyera]]<ref>{{Cite web |last=Ochwo |first=Alfred |date=8 March 2018 |title=Prof Kagonyera installed as Kampala University chancellor |url=https://observer.ug/education/57132-prof-kagonyera-installed-as-kampala-university-chancellor.html |access-date=17 February 2019 |archive-date=11 December 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221211073341/https://observer.ug/education/57132-prof-kagonyera-installed-as-kampala-university-chancellor.html |url-status=dead }}</ref>
|[[Badru Kateregga|Badru Ddungu Kateregga]]<ref>{{Cite web |last=Amamukirori |first=Betty |date=12 December 2015 |title=Kampala University Seeks Court Orders To Halt Eviction |url=http://www.newvision.co.ug/news/662801-kampala-university-seeks-court-orders-to-halt-eviction.html |access-date=29 January 2015}}</ref>
|-
|17
|[[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]]
|[[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]]<ref name="Nkiuvc" />
|[[:en:Mouhamad_Mpezamihigo|Mouhamad Mpezamihigo]]<ref name="Nkiuvc">https://web.archive.org/web/20160601175633/http://www.observer.ug/education/41624-mpezamihigo-becomes-kiu-vice-chancellor</ref>
|-
|18
|[[:en:Kumi_University|Kumi University]]
|
|[[:en:Owen_Kim|Owen Kim]]<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kumi--lecturers--strike--pay/-/688334/2625680/-/y56mi6z/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2015-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217052423/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kumi--lecturers--strike--pay/-/688334/2625680/-/y56mi6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|-
|19
|[[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]
|[[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/652742-prof-ssebuwufu-installed-as-kyambogo-chancellor.html</ref>
|[[:en:Elly_Katunguka|Elly Katunguka]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/652529-kyambogo-university-gets-new-acting-vc.html</ref>
|-
|20
|[[:en:Lira_University|Lira University]]<ref name="Open">http://www.newvision.co.ug/news/631578-lira-university-opens-in-august.html</ref>
|
|[[:en:Jasper_Ogwal_Okeng|Jasper Ogwal Okeng]]<ref name="Open" />
|-
|21
|[[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]
|[[:en:Ezra_Suruma|Ezra Suruma]]<ref>https://web.archive.org/web/20160118181259/http://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Suruma-installed-Makerere-chancellor/-/688334/3038386/-/xu0htf/-/index.html</ref>
|[[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]]<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Prof-Nawangwe-Makerere-University-Vice-Chancellor-Ddumba/688334-4070716-cwxb7rz/index.html</ref>
|-
|22
|[[:en:Mbarara_University|Mbarara University]]
|[[:en:Charles_Olweny|Charles Olweny]]
|[[:en:Celestino_Obua|Celestino Obua]]<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=33608:mbarara-gets-new-vc |title=Archive copy |access-date=2015-01-29 |archive-date=2015-07-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150713223949/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=33608:mbarara-gets-new-vc |url-status=dead }}</ref>
|-
|23
|[[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Mountains of the Moon University]]
|[[:en:Edward_Rugumayo|Edward Rugumayo]]<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/candidate-ordered-to-withdraw-deceptive-adverts</ref>
|[[:en:Pius_Coxwell_Achanga|Pius Coxwell Achanga]]<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mountains-of-the-moon-university-gets-new-vc-3979764</ref>
|-
|24
|[[:en:Muni_University|Muni University]]
|[[:en:Henry_Luke_Orombi|Ssabalabirizi (eyawummula) Henry Luke Orombi]]<ref>{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=8 February 2023 |title=Museveni to install Orombi as new Muni varsity chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-to-install-orombi-as-new-muni-varsity-chancellor-4116006 |access-date=3 July 2023 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
|[[:en:Christine_Dranzoa|Christine Dranzoa]]<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/200-Muni-varsity-pioneer-students-formally-initiated/-/688334/2526906/-/le9bku/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2015-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150327205933/http://www.monitor.co.ug/News/National/200-Muni-varsity-pioneer-students-formally-initiated/-/688334/2526906/-/le9bku/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|-
|25
|[[:en:Muteesa_I_Royal_University|Muteesa I Royal University]]
|[[:en:Julia_Sebutinde|Julia Sebutinde]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410902/kabaka-appoints-justice-sebutinde-chancellor</ref>
|[[:en:Arthur_Sserwanga|Arthur Sserwanga]]<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=66736</ref>
|-
|26
|[[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]
|[[:en:Stephen_Talitwala|Stephen Talitwala]]<ref>https://web.archive.org/web/20160601172120/http://observer.ug/component/content/article?id=21906%3Aat-20-ndejje-university-accumulates-accolades</ref>
|[[:en:Eriabu_Lugujjo|Eriabu Lugujjo]]<ref>http://www.ndejjeuniversity.ac.ug/?q=node/59</ref>
|-
|27
|[[:en:Nkumba_University|Nkumba University]]
|[[:en:Emmanuel_Katongole_(businessman)|Emmanuel Katongole]]<ref>https://web.archive.org/web/20160601173727/http://www.observer.ug/education/85-education/14978-meet-wavamunno-nkumbas-new-boss</ref>
|[http://judelubega.com/ Jude T. Lubega]<ref>https://web.archive.org/web/20140911002141/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=644378&CatID=6</ref>
|-
|28
|[[:en:Nsaka_University|Nsaka University]]
|
|
|-
|29
|[[:en:Soroti_University|Soroti University]]
|[[:en:Francis_Omaswa|Francis Omaswa]]
|[[:en:Robert_Ikoja-Odongo|Robert Ikoja-Odongo]]<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1306444/soroti-university-leaders-named</ref>
|-
|30
|[[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|St. Lawrence University]]
|[[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]]<ref name="Enkwa" />
|[[:en:Kakinda_Frank_Mbaaga|Kakinda Frank Mbaaga]]<ref name="Enkwa">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/profile-what-makes-st-lawrence-university-tick |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2023-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230503053941/https://redpepper.co.ug/profile-what-makes-st-lawrence-university-tick/ |url-status=dead }}</ref>
|-
|31
|[[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]
|[[:en:Stephen_Kazimba_Mugalu|Stephen Kazimba Mugalu]]<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Ntagali-calls-for-tax-waivers-on-private-universities/-/688334/2373162/-/qgd7p5/-/index.html</ref>
|[[:en:John_Senyonyi|John Senyonyi]]<ref>https://web.archive.org/web/20141026235909/http://www.bukedde.co.ug/news/81122-Dr--Senyonyi--Kakensa-mu-kubala--naye-kati-abuulira-njiri-.html</ref>
|-
|32
|[[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]
|[[:en:Namirembe_Bitamazire|Namirembe Bitamazire]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/645682-former-minister-bitamazire-new-umi-chancellor.html</ref>
|[[:en:James_Nkata|James Nkata]]<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/igg-orders-the-sacking-of-umi-staff/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2024-06-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240608073852/https://redpepper.co.ug/igg-orders-the-sacking-of-umi-staff/ |url-status=dead }}</ref>
|-
|33
|[[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
|[[:en:John_Baptist_Odama|John Baptist Odama]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1411679/uganda-martyrs-university-passes-1523-graduands</ref>
|[[:en:John_Maviiri|John Maviiri]]<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203000545/http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|-
|34
|[[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]]
|
|[[:en:John_Ntambirweki|John Ntambirweki]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332611/acode-opposed-government</ref>
|-
|35
|[[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]]<ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Abdu |date=7 September 2012 |title=Baryamureeba Starts Own University |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Baryamureeba+starts+own+university/-/688334/1498918/-/dbegl0z/-/index.html |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Daily Monitor]] |archive-date=10 December 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141210093803/http://www.monitor.co.ug/News/National/Baryamureeba+starts+own+university/-/688334/1498918/-/dbegl0z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Kalonzo_Musyoka|Kalonzo Musyoka]]<ref>{{Cite web |url=http://www.utamu.ac.ug/aboutus/chancellor.html |title=Archive copy |access-date=2015-01-29 |archive-date=2015-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150209081900/http://utamu.ac.ug/aboutus/chancellor.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Venansius_Baryamureeba|Venansius Baryamureeba]]<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Baryamureeba-starts-own-university/-/688334/1498918/-/stjo4t/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2014-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141210121643/http://www.monitor.co.ug/News/National/Baryamureeba-starts-own-university/-/688334/1498918/-/stjo4t/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|-
|36
|[[:en:University_of_Kisubi|University of Kisubi]]<ref name="OK">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1411293/brothers-christian-instruction-launch-university</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kisubi-Brothers-University-set-to-obtain--autonomy/-/688334/2504368/-/127f3bhz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2016-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160601062645/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kisubi-Brothers-University-set-to-obtain--autonomy/-/688334/2504368/-/127f3bhz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Peter_Kazzekulya|Peter Kazzekulya]]<ref name="OK" />
|[[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]]<ref name="OK" />
|-
|37
|[[:en:Uganda_Military_Engineering_College|University of Military Science and Technology]]
|
|
|-
|38
|[[:en:Victoria_University_Uganda|Victoria University Uganda]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/646908-businessman-sudhir-buys-victoria-university.html</ref>
|[[:en:Martin_Aliker|Martin Aliker]]<ref>{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/LifeandStyle/Aliker--Computers-ease-ICT-demands-/-/691254/2426314/-/format/xhtml/-/15h55xkz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2014-10-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141025223046/http://mobile.monitor.co.ug/LifeandStyle/Aliker--Computers-ease-ICT-demands-/-/691254/2426314/-/format/xhtml/-/15h55xkz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|Krishna N. Sharma<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1464550/-sharma-uganda-vice-chancellor</ref><ref>{{Cite web |date=21 November 2017 |title=Meet Dr. Krishna Sharma, East Africa's youngest Vice Chancellor |url=http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=6071&pLv=2&srI=8&spI=6&cI=10 |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20180312083637/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=6071&pLv=2&srI=8&spI=6&cI=10 |archive-date=12 March 2018 |access-date=11 March 2018 |website=www.busiweek.com |language=en}}</ref>
|-
|39
|[[:en:St._Augustine_International_University|St. Augustine International University]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/641315-st-augustine-international-university.html</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/UCU-wins-inaugural-court--moot--competition-/-/688334/2209130/-/90a86g/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-13 |archive-date=2014-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714145534/http://www.monitor.co.ug/News/National/UCU-wins-inaugural-court--moot--competition-/-/688334/2209130/-/90a86g/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
|[[:en:Tress_Bucyanayandi|Tress Bucyanayandi]]
|[[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]]<ref>http://www.newvision.co.ug/news/641315-st-augustine-international-university.html</ref>
|-
|40
|[[:en:Ibanda_University|Ibanda University]]<ref>{{Cite web |last=Katwine |first=Anna |date=6 July 2017 |title=Background of Ibanda University |url=https://www.linkedin.com/pulse/ibandauniversity-back-ground-ibanda-university-mr-vybs/ |access-date=15 October 2017 |publisher=[[LinkedIn]]}}</ref>
|[[:en:Venansius_Baryamureeba|Venansius Baryamureeba]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463652/baryamureeba-appointed-chancellor-ibanda-university</ref><ref name="High">https://web.archive.org/web/20171015095123/http://apearlnews.com/2017/10/11/baryamureba-appointed-ibanda-university-chancellor/</ref>
|[[:en:Emmanuel_Karooro|Emmanuel Karooro]]<ref name="High" />
|-
|}
== laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa Yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_law_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amatendekero g'amateeka mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_business_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero ga bizinensi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Omukutu gw'akakiiko akakulira emisomo gy'awaggulu ogwa [http://www.unche.or.ug/ Uganda National Council for Higher Education]
nhjipah929v7c7mcskdey41fed0jpin
Pepe Julian Onziema
0
11559
56092
44512
2026-06-19T19:52:37Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56092
wikitext
text/x-wiki
[[File:Pepe Julian Onziema August 2025.jpg|thumb|2025]]
'''Pepe Julian Onziema''' (yazaalibwa November 30, 1980) [[:en:LGBT_rights|munnayuganda mulwanirizi w'eddembe lya LGBT]][[:en:Human_rights|, era mulwanirizi wa ddembe ly'obuntu]] . <ref>http://pulitzercenter.org/reporting/africa-uganda-kampala-kuchu-lgbt-freedom-anti-gay-legislation</ref> Yatandika omulimu gwe [[:en:Human_rights|ogw'okulwanirira eddembe ly'obuntu]] mu 2003. <ref>{{Cite web |url=http://www.amnestyusa.org/sites/default/files/making_love_a_crime_-_media_images.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-15 |archive-date=2016-03-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160330213637/http://www.amnestyusa.org/sites/default/files/making_love_a_crime_-_media_images.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.civicus.org/index.php/en/link-to-related-newsresources2/473-interview-with-civil-society-activist-pepe-julian-onziemam |title=Archive copy |access-date=2014-07-04 |archive-date=2014-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140701193926/http://civicus.org/index.php/en/link-to-related-newsresources2/473-interview-with-civil-society-activist-pepe-julian-onziemam |url-status=dead }}</ref>
Onziema ye Dayirekita wa Pulogulaamu mu [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|kibiina kya Sexual Minorities Uganda]] (SMUG), ekibiina ekirwanirira eddembe ly'a[[:en:Intersex_and_LGBT|baagalana]] . <ref name=":1">https://www.youtube.com/watch?v=svg703kQjuo</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=JnSZ9-78Qog</ref> SMUG kikola ku kunoonyereza, okukwata obutambi, n'obujulizi okulwanirira enkyukakyuka mu nkola y'ebintu mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name=":1" /> Bano era bakuuma ba memba b'e'kibiina kino eri okusosolebwa okuva mu [[:en:Hate_crime|bukyaayi.]] . <ref name=":1" />
Mu 2012, yalondebwa [[:en:Clinton_Global_Initiative|ekitongole kya Clinton Global Initiative]] okuba munnansi w'ensi yonna olw’omulimu gwe yakola mu kulwanirira eddembe ly’obuntu. <ref>{{Cite web |url=http://www.clintonglobalinitiative.org/ourmeetings/2012/clinton_global_citizen_awards/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-15 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706012435/http://www.clintonglobalinitiative.org/ourmeetings/2012/clinton_global_citizen_awards/ |url-status=dead }}</ref>
Mu 2014, Onziema yakola omukago gw’ebibiina [[:en:Civil_society_organization|by’obwannakyewa]] 55 mu Uganda okukuuma eddembe ly’ abaagalana mu ggwanga. <ref name=":3">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Pepe+Julian+Onziema#:~:text=Reference-,View,Bambury%2C%20Brent%20(October%204%2C%202019).,-This%20reference%20is</ref> Omwaka ogwo, ekitongole ky’obwannakyewa [[:en:Stonewall_(charity)|ekya Stonewall]] ekisangibwa [[:en:United_Kingdom|mu Bungereza]] kyalonda Onziema ng'omuzira w’omwaka. <ref name="Grauniad">https://www.theguardian.com/world/2014/nov/07/stonewall-hero-year-gay-rights-onziema</ref>
[[:en:Trans_man|Ng'omusajja,]] yeetaba mu kutegeka ebikujjuko [[:en:Gay_pride|by'okwenyumiriza mu LGBT]] mu Uganda. <ref>http://www.wbur.org/npr/209110526/why-gay-pride-celebrations-in-ugana-were-discreet</ref>
Mu 2019 awo, Onziema abadde akwatibwa oba okusibwa emirundi egiwera musanvu, <ref name=":3"/> olw'okukola effujjo nga muno yafiirwa okuwulira kw'omukutu kwe okwa kkono nga yali yeetaaga okuweebwa ekitanda mu ddwaaliro. <ref name=":3" />
== Obulamu bwe ==
Onziema [[:en:Assigned_female_at_birth|yazaalibwa mukazi]]. Yasooka kubuusabuusa ekikula kye ku myaka 6, era kino ne kyeyongera ku myaka 9. <ref name=":0">https://www.youtube.com/watch?v=gihu96JMIbM</ref> We yatuukira mu buvubuka, yeeraga mu ngeri " [[:en:Gender_affirmation|ezaamukakasa]] [mu] ng'omusajja." <ref name=":0" /> Wadde nga yali asobola [[:en:Gender_transition|okukyukira]] awantu wonna, yasalawo okusigala mu Uganda okukosa obuwangwa bwa Uganda. <ref name=":0" /> [[:en:Gender_transition|Yavaayo]] mu myaka gya 1990, era nga nnyina yamuwagira nnyo obulamu bwe bwonna, omuli n’omulimu gwe ogw’okulwanirira eddembe. <ref name=":3" />
Okuva mu 2020 awo, yatandika okufuna okukkirizibwa mu kitundu kye kyonna, okwetaba mu nkiiko [[:en:Elder_(administrative_title)|z'abakadde ku kyalo]] era n'akkirizibwa nga "omwana [gwe] mu butuufu [ye]." <ref name=":0"/>
== Yintaviyu ''ya Morning Breeze'' ==
Nga 18 December 2012, yalabikira ku pulogulaamu ya [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television eya]] ''Morning Breeze'' mu kukubaganya ebirowoozo ku bantu abatono mu by’omukwano n’embeera gye balimu mu Uganda. Omutegesi wa pulogulaamu [[:en:Simon_Kaggwa_Njala|Simon Kaggwa Njala]] yaggulawo n'ekibuuzo nti, "Lwaki oli Musiyazi?", nga kino wamu ne yintaviyu yonna kyafuuka emboozi ez'enjawulo ku mutimbagano gwa yintanenti. <ref>https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme</ref>
Oluvannyuma yintaviyu eno yafuuka enkaayana, [[:en:Pastor|omusumba]] era alwanyisa [[:en:Homophobia|ebisiyaga]] [[:en:Martin_Ssempa|Martin Ssempa]] bwe yalabikira ku pulogulaamu yeemu okutyoboola erinnya lya Onziema. Ssempa [[:en:Misgendered|yawakanya]] ekikula kya Onziema eky'obuntu era ng’akozesa ebibala n’enva endiirwa, yalaga ebikolwa eby’okwegatta eby’enjawulo bye yayogerako nga “ [[:en:Sodomy|sodomy]] ” ng’abw'awogganira Njala mu [[:en:Luganda|Lungereza]] n’Oluganda . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Pepe+Julian+Onziema#:~:text=View-,Busey%2C%20Kelli%20(December%2020%2C%202012).,-Issues</ref>
== Okubunyisa amawulire ==
Mu 2014, Onziema yavumirira olukalala lwa bannayuganda ab'ekikula eky'enjawulo 200 mu [[:en:Tabloid_journalism|kitabo kya Tabloid]] nga bangi ku bbo tebaali basiyazi. Ekiwandiiko kino kyafulumiziddwa nga wayise olunaku lumu lwokka nga [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] amaze okussaawo [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka erirwanyisa ebisiyaga erya 2014]] eryalimu [[:en:Life_imprisonment|okusibwa obulamu bwonna]] . <ref name=":4">https://www.youtube.com/watch?v=SfG0-RVrF0A</ref> Onziema yavumirira ekiwandiiko kino olw’okukuma obukyaayi mu bantu butereevu eri abantu b'ekibiina kya LGBT omuli effujjo n’ettemu. <ref name=":4" /> Omu ku bakola ne Onziema mu bantu abatono mu by'okwegatta mu Uganda David Kato yoomu ku baakosebwa, ono nga yattibwa oluvannyuma lw'okufulumya ekiwandiiko ku mutwe "Hang Them "Bawanika." <ref>{{Cite book |last=Stevenson |first=Robin |date=2020-03-24 |title=Pride: The Celebration and the Struggle |url=https://books.google.com/books?id=Z4LQDwAAQBAJ&dq=%22Pepe+Julian+Onziema%22&pg=PT193 |publisher=Orca Book Publishers |isbn=978-1-4598-2126-2 |language=en}}</ref>
Omwaka ogwo, Onziema "yakulembera okuwakanya kw'etteeka lya Uganda erimanyiddwa ennyo eryafuula ebisiyaga omusango ogubonerezebwa n'okufa." Yagatta ebibiina by'obwannakyewa 55 mu Uganda omuli abazadde, abasomesa, n'abalabirira abaana okukola omukago okulwanyisa etteeka lino." <ref name=":3" /> Nga [[:en:CBC_Radio|CBC Radio]] bweyategeeza nti , "Nga wayise emyezi mukaaga ng'etteeka lino liyisiddwa, omukago gwa Onziema gwafuna obuwanguzi mu kkooti, ne gukuba etteeka wansi ku by'ekikugu." <ref name=":3" />
== Engule n’okulabikira mu mikutu gy’amawulire emirala ==
Mu 2013, Pepe yasunsulwa ku ngule ya David Kato Vision and Voice Award, engule ey’okussa ekitiibwa mu mukwano gwe era bwebaabunyisanga amawulire mu kulwanirira [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|ekibiina ky'abantu abatono mu by'omukwano]], [[:en:David_Kato|David Kato]] eyattibwa.
Mu 2014, yabuuzibwa [[:en:John_Oliver_(comedian)|John Oliver]] ku ttivvi y’Amerika ''[[:en:Last_Week_Tonight|eya Last Week Tonight]]'' ku mbeera y’eddembe ly’obuntu eri abantu aba LGBT mu Uganda. <ref>http://www.advocate.com/comedy/2014/06/30/watch-john-oliver-brilliantly-exposes-us-uk-influence-ugandas-antigay-law </ref> Mu kusooka, Onziema yali "awalira" era n'agaana okulabika ku pulogulaamu eno, ng'awulira nti "akooye emikutu gy'amawulire." Wabula Oliver yaleetera Onziema okuwulira obulungi ennyo era ng’amussaamu ekitiibwa naddala Oliver bweyayanjula Onziema ng’omusajja ayitibwa trans. Pulogulaamu eno yatumbula erinnya lya Onziema mu Uganda, ekyamuviirako okwongera okufuna obuwagizi awaka. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=3deUBcUylI8</ref>
Mu 2016, Onziema y’omu ku bannakyewa abawera abaakwatibwa ku mukolo gwa Uganda ogw’okutaano [[:en:Pride_parade|ogw’okwenyumiriza mu bisiyaga]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name=":2">{{Citation|title=Uganda to continue crackdown on gay activities|date=8 August 2016|url=https://www.youtube.com/watch?v=nVFzpTBKt2I|access-date=17 May 2023|publisher=[[Associated Press]]|language=en}}</ref> Onziema yatwalibwa mu kaduukulu ka poliisi era abasibe abalala ne balagirwa okumukuba ennyo, okutuuka okwetaaga okuweebwa ekitanda mu ddwaaliro, n'afiirwa okuwulira mu kutu kwe okwa kkono. Wabula [[:en:Uganda_Police_Force|Poliisi ya Uganda]] yagamba nti tewali muntu yenna yalumizibwa, ate Onziema n’addamu nti tebawuliriza bantu b’omu kitundu abasimattuka oba abaakosebwa. Agamba nti poliisi teyakoma ku kukosa mibiri gy'abantu, wabula n’okubalumya [[:en:Psychological_trauma|mu birowoozo]] . <ref name=":2" />
Ku mukolo gwa Uganda Pride 2022, Onziema bwe yabuuzibwa engeri ebigenda mu maaso ku mukolo mu wiiki gye bikwataganamu n’olutalo lw’ensi yonna olw’omwenkanonkano kw’Abaagalana, yagamba:<blockquote>Uganda eragiddwa ng’ekimu ku bifo ebisinga okubeeramu ebisiyaga, ekitegeeza nti amaaso gonna gagitunuulidde. Kikulu nnyo ffe okujaguza okulabika kwaffe [wakati mu bulabe bwonna]. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=JnSZ9-78Qog</ref></blockquote>Wadde nga yasanga ebizibu mu makomera ga Uganda, Onziema yategeezezza nti:<blockquote>Njagala nnyo ensi yange, era omulimu gwange kwe kugifuula ekika ky’ekifo nga bwe kiri ddala. Nnungi nnyo. Erina abantu abalungi, era nkola ekisoboka kyonna okugikuuma olw'abantu abalijja nga nze ngenze. </blockquote>
== Era laba ==
* [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|Eddembe lya LGBT mu Uganda]]
* [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]]
dagfocfsw00xu8fmji0y1gltwye7hxp
Faridah Bulega
0
11608
56045
40628
2026-06-19T18:37:19Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56045
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Faridah Bulega munnayunda [[:en:Football_coach_(association_football)|omutendesi w'omupiira]] era nga yawerezaako nga omutendesi wa ttimu y'abakyala eya Crested Crane mu Uganda.<ref>https://sportsnation.co.ug/tag/faridah-bulega/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/a-prime-view-helping-youngsters-pursue-their-dreams-4612806</ref><ref>https://chimpreports.com/tag/faridah-bulega/</ref><ref>http://kawowo.com/tag/faridah-bulega/</ref><ref>https://qa.cafonline.com/ar/inside-caf/member-associations/uga/</ref><ref>https://sportsnation.co.ug/2019/11/23/faridah-bulega-to-improve-defence-ahead-of-semi/</ref><ref>http://kawowo.com/2018/03/07/faridah-bulega-crested-cranes-coach-petitioned-to-fufa-over-sexual-immorality/</ref><ref>https://www.pmldaily.com/sports/2018/07/faridah-bulega-who-are-we-to-defeat-kenya.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/new-crested-cranes-coach-bulega-ready-to-juggle-tasks-1719194</ref> Emabegako, Mdijah Nantanda yaliko omutendesi wa ttimu y'eggwanga ey'abakyala mu Crested Cranes.<ref name=":0" /> George Lutalo yasikira Bulega ng'omutendesi omuggya wa Crested Cranes.<ref>https://www.pmldaily.com/tag/faridah-bulega</ref>
== Ebyafaayo by’omirimu ==
Ng'aweereza ng'omutendesi wa Crested Cranes yalonda Ayub Khalifan omutendesi omuyambi w'okubiri mu bya tecinologiya mu mpaka za Cecafa Women's Championship.<ref name=":1">https://www.goal.com/en-us/news/everyone-thinks-uganda-must-win-cecafa-womens-championship---bulega/167g4j4yt9e5z1rrqb5zf2o3dj</ref><ref>{{Cite web |url=https://sports-256.com/tag/faridah-bulega/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092201/https://sports-256.com/tag/faridah-bulega/ |url-status=dead }}</ref> Khalifan yawangula ebikopo bina ebya Fufa Women's Championship omuzannyo ogwali wakati wa Kawempe Muslim ne Coasafa mu U17 Women's Championship e Mauritius.<ref name=":1" /> Yeegatta ku CAF B Coaching Course e Kenya.<ref>https://www.fufa.co.ug/statement-crested-cranes-head-coach-enrolls-for-caf-b-coaching-course-in-kenya/bulega-2/</ref><ref>https://sports.mtn.co.ug/2021/12/16/bulega-completes-caf-b-coaching-course/</ref><ref>{{Cite web |url=https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092143/https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |url-status=dead }}</ref>. Yaliko omutendesi wa Kampala Queens Women Football Club<ref>{{Cite web |url=https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |title=Archive copy |access-date=2025-08-22 |archive-date=2024-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240813092143/https://mail.sportznow.ug/article/women-football-faridah-bulega-take-part-caf-b-coaching-course-nairobi |url-status=dead }}</ref> ne Wakiso United.<ref>https://bigeye.ug/tag/faridah-bulega-wakiso-united/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Uganda women's national football team]]
* [[:en:CECAFA_Women's_Championship|CECAFA Women's Challenge Cup]]
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* [[Uganda Cranes|Uganda national football team]]
bkcpw0nvsaxlnoalwqt4k82zet6kc4m
Faridah Kadondi
0
11620
56046
44063
2026-06-19T18:37:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56046
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faridah Kadondi''' (yazaalibwa 9 Ogwekuminoogumu1998) muzannyi wa [[:en:Netball|kubaka]] mu Uganda era azannyira ne ttiimu ya Uganda ng'omuzibizi oba omukuumi wa goolo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-09-04 |title=She Cranes star Faridah Kadondi signs for Nottingham Forest |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/she-cranes-star-faridah-kadondi-signs-for-not-NV_195223 |access-date=2025-07-28 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Faridah Kadondi Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/faridah-kadondi/ |access-date=2025-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Kadondi okusoma yakutandikira ku Butaleja Bugosa primary school gyeyava okwegatta ku Kibuli SS okusoma siniya. Bweyamaliriza yafuna sikaala ku Luyanzi College SS e Bweyogerere . <ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2023-08-31 |title=Who are the She Cranes that ensured Uganda's highest finish ever at Netball World Cup? |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/who-are-the-she-cranes-that-ensured-uganda-s-highest-finish-ever-at-netball-world-cup/ |access-date=2025-07-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Entandikwa ye mu kubaka ==
Kadondi yali ku ttiimu ya She Cranes eyagenda e South Afrika mu mpaka za Netball World Cup mu 2023. Tiimu eno yamalira mu kifo kyakutaano.
Mu mpaka za Fast5 Netball World Series eza 2022 , Kadondi yeyawangula engule y’omuzannyi asinga mu luzannya wakati wa Uganda ne Australia. <ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=2024-09-11 |title=Faridah Kadondi Ready to Shine on International Stage with Nottingham Forest |url=https://nbssport.co.ug/2024/09/11/faridah-kadondi-ready-to-shine-on-international-stage-with-nottingham-forest/ |access-date=2025-07-28 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=URN |date=2024-09-04 |title=She Cranes' Kadondi joins Nottingham Forest Netball Club |url=https://observer.ug/sports/she-cranes-kadondi-joins-nottingham-forest-netball-club/ |access-date=2025-07-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yayambako ku muzannyo Uganda gwe yawangula South Afrika ku ggoolo 46-42 mu mupiira gw'omudaali gw'ekikomo(ogwokuwakanira ekifo eky'okusatu).
Yaliko omuzannyi wa kiraabu ya Weyonje Netball Club esibuka e [[Makindye]] mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=2025-07-22 |title=Falidah Kadondi |url=https://www.netballsl.com/players/falidah-kadondi/ |access-date=2025-07-28 |website=Netball Super League |language=en |archive-date=2025-07-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250708180145/https://www.netballsl.com/players/falidah-kadondi/ |url-status=dead }}</ref> Kadondi yazannyako omuzannyo gw'ensero (basketball) mu kiraabu ya KCCA Leopards mu liigi ya Uganda eya National Basketball League. <ref>{{Cite web |last=URN |date=2024-09-04 |title=She Cranes' Kadondi joins Nottingham Forest Netball Club |url=https://observer.ug/sports/she-cranes-kadondi-joins-nottingham-forest-netball-club/ |access-date=2025-07-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yatandika omuzannyo gw'okubaka ku Butaleja Bugosa primary school bweyali asoma ekibiina ekya P.5. <ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2023-08-31 |title=Who are the She Cranes that ensured Uganda's highest finish ever at Netball World Cup? |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/who-are-the-she-cranes-that-ensured-uganda-s-highest-finish-ever-at-netball-world-cup/ |access-date=2025-07-28 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Ku mutendera gw’ensi yonna ==
Kadondi yasooka okuba ku tiimu ya Uganda mu mpaka za Fast5 World Series eza 2022. Yeegatta ku Nottingham Forest Netball okuva mu Weyonje Netball Club ng'omuzibizi wa ggoolo Gwomwenda 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-09-19 |title=Kadondi eager to better herself in Nottingham Forest |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/kadondi-eager-to-better-herself-in-nottingham-forest-4768164 |access-date=2025-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Bwe yeegatta ku kiraabu eno ate yagenda e Malaysia okugezesebwa n'okunoonya ku kiraabu mu liigi ya Malaysian Netball Super League. <ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=2024-09-04 |title=Faridah Kadondi joins Nottingham Forest Netball Club in England » The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/faridah-kadondi-joins-nottingham-forest-netball-club-in-england/ |access-date=2025-07-28 |website=The Touchline Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nakayenze |first=Priscilla |date=2024-09-04 |title=She Cranes Star Kadondi Joins Nottingham Forest Netball Club |url=https://nbssport.co.ug/2024/09/04/she-cranes-star-kadonda-joins-nottingham-forest-netball-club/ |access-date=2025-07-28 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref>
Mu Gwomusanvu 2025 Kadondi yayabulira Nottingham Forest Netball oluvannyuma lw'emyezi kumi. <ref>{{Cite web |last=Kikulwe |first=Gerald |date=2025-07-17 |title=She Cranes star Kadondi departs Nottingham Forest after a 10-month stint |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/she-cranes-star-kadondi-departs-nottingham-fo-NV_214711 |access-date=2025-07-28 |website=New Vision}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
f1ri1uyms9qhzfl65u1wzazcbdxnafz
Muyanja Mbabaali
0
11645
55881
42604
2026-06-19T13:25:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55881
wikitext
text/x-wiki
'''Muyanja Mbabaali''' munnabyabufuzi Omunnayuganda era Adukanya emirimu gya gavumenti, ng'awereza [[:en:Parliament_of_Uganda|ng'Omubaka wa Paalamenti]] owa Bukoto County South, [[Lwengo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Lwengo]], oluvannyuma [[:en:2011_Ugandan_general_election|lw’okulonda kwa bonna okwa 2011 .]].
== Ebikwata ku buyigirize bwe ==
Ebikwata ku buyigirize bw'Owek. Muyanja mu by’enjigiriza mulimu Doctorate causa mu Bukulembeze n’Okuddukanya emirimu gyeyafuna mu 2018, ne Master Class Certificate mu Bukulembeze n’Okuddukanya emirimu gyeyafuna mu 2018, nga byombi yabifuna okuva mu Commonwealth University mu London Graduate School. Yalina Dipulooma mu Bikwatagana ne Tekinologiya wa Kompyuuta gyeyafuna okuva mu [[Uganda Pentecostal University]] mu 2015, Mature Age Entry Certificate okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu 2013, ne Diguli mu By’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okugirabirira okuva mu [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] mu 2004. Okugatako, yafuna Dipulooma y’Okubala Ebitabo okuva mu Kibiina ekigata Abayizi Abaakuguka mu Kubala Ebitabo mu 1989. <ref>https://observer.ug/news/why-mbabaali-remains-favoured-in-bukoto-south/</ref>
== Emirimu ==
Emirimu gya Owek. Muyanja gyetoloolera ku bintu eby’enjawulo omuli ebya bizineensi, eby’obusuubuzi, okukulaakulanya ebintu, n’eby'obufuzi. Okuva mu 1982 okutuuka mu 1987, yaweereza nga Ssentebe era nga yeeyatandikawo kampuni ya INTREPCO Limited Uganda, nga kikiikirira kampuni ez'ensi eziwerako n’okufuna endagaano ez'emirimu eminene kulwa Gavumenti ya Uganda. Wakati w'Ogwokusatu 1983 ne 1987, yakola nga kawungiirizi wa kampuni ya East Germany (GDR) mu Uganda, ng’alondoola eby’obusuubuzi by’okuwanyisiganya eby'amaguzi wakati wa Gavumenti ya Uganda ne East Germany, n’ayamba okuwanyisiganya eby'amaguzi okw’amaanyi.
Mu Gwokuna mu 1987, yatandikawo eyali kampuni ng'emannyikiddwa 3M Corporation ne MFK Corporation, ng’esira baaliteeka nga kulaakulanya bintu n’okulima okwaali nga ku mutendera omunene. Okuva mu Gwomusanvu 1996 okutuuka mu 2002, yakola ng'Eyali Akulira era nga yeeyatandikawo kampuni ya Southern Investments Limited mu Kampala, kampuni eyali enkugu mu kulaakulanya ebizimbe era ng’ekiikirira kampuni z’ensi yonna nga Impregilo, eyazimba Ebbibiro ly’Amasannyalaze e Jinja, ne Arab Consulting Engineers, abavunaanyizibwa ku kuddaabiriza omukutu gw’amazzi agakulukuta e mu mwaala gw'e Nakivubo mu Kampala.
Wakati w'Ogwokubiri mu 1997 ne 2000, yakubiriza akakiiko wakati wa Uganda ne Rwanda akakola ku by’obusuubuzi n’okusiga ensimbi wansi w’ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu ggwanga, n’atumbuula eby’obusuubuzi wakati wa Uganda ne Rwanda n’okuwagira okugyawo envumbo ku by’obusuubuzi ku Burundi. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2004, yeeyali Akulira era Ssentebe w’eby'ensimbi, okugula n'outambuza ebintu mu Materekero gy'eby'eyambisa mu By'obulamu Ggwanga wansi wa Minisitule y’Eby'obulamu. Mu kiseera kye kimu, era yaweerezaako ng'Eyali Akulira kkampuni ya Crystal Communications Uganda Limited, ng’akiikirira VERTEX RSI Global Communications mu kusooka eyali mannyikiddwa nga COMSAT RSI mu kulinyida n'okwongera ku mutindo gw'eby'empuliziganya za digito n’okuteekebwako eminaala gy'emikutu gya leediyo ne ttivvi za Uganda.
Okuva mu Ogwoluberyeberye mu 2001 okutuuka mu 2003, yakulembera abeebuzibwaako mu kampuni ya BIMA Consulting,kampuni y'omuggwanga eyeebuzibwaako ku by'emirimu gy'okudukanya n'enzirukanya y’ebizimbe. Okuva mu Gwokubiri mu 2007, abadde akiikirira SELEX mu Bitundu Bya Semazinga wa Afrika, kampuni y'e Yitale ekola ebyuma ebirondoola entambula y'ennyonyi mu banga. Era yawerezaako ng'Akulira era Ssentebe w’Eby'ensimbi okugula n'okutambuza eby'Amaguzi mu kampuni ya Uganda Air Cargo okuva mu 2007 okutuuka mu 2011 n’okubeera Omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko ka UMEME Ow'ekiseera okukebera emisolo ku masannyalaze okuva mu Gwomusanvu okutuuka mu Gwekumi 2009.
Okuva mu 2002, akulembedde bizineensi eziwerako omuli Travel Hotels, ZAMO Hotels Limited, ZAMO Courts, ne ZAMO Industries. Yawerezaako nga nga Ssentebe wa NRM mu ya Lwengo okuva mu 2010 okutuuka mu 2015 era n’alondebwa okuba Omubaka wa Paalamenti owa Bukoto South Constituency okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2020, yalondebwa okuba Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by’Okusiga Ensimbi wansi wa Minisitule y’Eby'ensimbi mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/CIID-clears-Mbabaali-over-alleged-forgery-of-academic-papers/688334-2233394-19q9md/index.html|title=CIID clears Mbabaali over alleged forgery of academic papers|work=Daily Monitor|access-date=2017-09-23|language=en-UK|archive-date=2017-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170924044924/http://www.monitor.co.ug/News/National/CIID-clears-Mbabaali-over-alleged-forgery-of-academic-papers/688334-2233394-19q9md/index.html|url-status=dead}}</ref>
Wabula okulondebwa kwe kwasazibwaamu kkooti enkulu, ng’ekibiina ekyamugya ku ntebe kigamba nti teyalina bisaanyizo bya mpapula za kusoma zeetagisibwa okubeera mu kifo ekyo. <ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1230450/-/bjcqnez/-/index.html |title=Mixed fortunes as one MP loses seat and another stays |access-date=2025-08-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303220050/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1230450/-/bjcqnez/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Era yasunsulwa ku bwa Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by’Okusiga Ensimbi mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] kyokka n’agaanibwa akakiiko ka paalamenti akalondoola emirimu oluvannyuma nga bamulumiriza nti empapula zze ez'eby'enjigiriza zaali njingirira.<ref>{{Cite web |url=http://www.newvisionuganda.info/D/8/13/757909 |title=Masaka court summons Nkumba over Mbabali papers |access-date=2012-09-05 |archive-date=2025-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251009200656/http://www.newvisionuganda.info/D/8/13/757909 |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=82 List of cabinet ministers] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120206011213/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=82|date=2012-02-06}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
fl8q9qy639v4zaskz5z956o3j42yuw8
Xavier Kyooma
0
11689
56104
40692
2026-06-20T00:15:57Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56104
wikitext
text/x-wiki
'''Xavier Kyooma Akampurira''' munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] akola nga [[:en:Member_of_parliament|Omubaka mu Paalamenti]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Hon. Xavier Kyooma Akampurira, Aspiring Mp 2021-2026, Ibanda North |url=https://ugandadecides.essap.co.za/aspirant.php?profile=215 |access-date=2025-02-04 |website=www.ugandadecides.com |language=en}}</ref>
== Ebifo by’ebyobufuzi ==
Kyooma yawa ekiteeso [[:en:HIV_testing|ky'okukeberebwa akawuka ka siriimu]] mu makomera n'okwawula abasibe abalina akawuka ka siriimu ku basibe abatalina siriimu okusobola okulwanyisa [[:en:HIV_epidemic|ekirwadde kya siriimu]] . <ref>https://www.pulse.ug/articles/news/mps-moot-plan-to-curb-spread-of-hivaids-in-prisons-2024073110025411743</ref> Yalondebwa ku bwa ssentebe w’akakiiko akanoonyereza ku [[:en:Monica_Musenero|Monica Musenero]] ku bigambibwa nti yakozesa bubi ensimbi ezaaweebwayo okunoonyereza ku [[:en:COVID-19_vaccine|ddagala ly'okugema COVID-19]] . <ref>https://web.archive.org/web/20220813124536/https://uvri.go.ug/news/members-parliament-follow-vaccine-investigations</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/parliament-names-select-committee-to-investigate-dr-musenero/</ref>
== Ebyafaayo by'okulonda ==
Kyooma yalondebwa mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’omwenda]] mu 2011, wabula teyalondebwa mu Paalamenti ey’ekkumi. Yalondebwa mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu mu 2021. <ref>{{Cite web |url=https://ibanda.go.ug/opening-kanyarugiri-town-council |title=Archive copy |access-date=2025-08-28 |archive-date=2025-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250717102350/https://ibanda.go.ug/opening-kanyarugiri-town-council |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
so4d8amh07ugol0wnxhdprpqwdr54is
Fabian Kasi
0
11763
56020
40986
2026-06-19T18:27:06Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56020
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fabian Kasi''' mubalirizi w’ebitabo, [[:en:Banker|mukungu wa banka]], era musuubuzi mu Uganda, ekwata ekifo eky’okusatu mu by’enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East African Community]] . [[:en:Managing_director|Y'akulira enzirukanya y'emirimu]] era [[:en:Centenary_Bank|Senkulu wa banka eya Centenary]], <ref name="Investors">{{Cite web |last=Kahunga |first=Matsiko |date=12 February 2013 |title=Kasi Calls For Investors With Local Flavour |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/1691270/-/item/0/-/wpu8v8/-/index.htmlhtml |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160423082936/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/1691270/-/item/0/-/wpu8v8/-/index.htmlhtml |archive-date=23 April 2016 |access-date=25 January 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |title=About Centenary Bank - Centenary Bank Uganda |url=https://www.centenarybank.co.ug/index.php/about-us |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230122105417/https://www.centenarybank.co.ug/index.php/about-us |archive-date=22 January 2023 |access-date=2023-01-22 |website=www.centenarybank.co.ug}}</ref> ng’alina eby’obugagga ebisoba mu bukadde bwa ddoola za Amerika 573 okutuuka mu April 2014. <ref>{{Cite web |last=CBL |date=14 April 2014 |title=Centenary Bank 31 December 2013 Annual Report |url=http://www.centenarybank.co.ug/sites/default/files/reports/anual%20report%202013.pdf%20final%2023%20May.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150425072259/http://www.centenarybank.co.ug/sites/default/files/reports/anual%20report%202013.pdf%20final%2023%20May.pdf |archive-date=25 April 2015 |access-date=25 January 2015 |publisher=[[Centenary Bank|Centenary Bank Limited]] (CBL)}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Kasi yazaalibwa mu 1967 mu kabuga k’e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati]] ga Uganda. Yasomera mu St. Charles Lwanga Primary School, Matugga gyeyatandikira pulayimale. Yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St.Mary's College Kisubi]]<nowiki/>gyeyafunira ebbaluwa ze z'obuyigirize. Mu 1988, yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n’obunene mu ggwanga, n’atikkirwa mu 1991 n’afuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|diguli esooka mu by'obusuubuzi]] mu kubala ebitabo. Oluvannyuma, yasomera mu [[:en:University_of_Newcastle_(Australia)|Yunivasite y’e Newcastle (Australia)]], n’afuna diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|ey'okubiri mu nzirukanya y'emirimu]]. Ali mu [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|kibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abakakafu]] ekye Bungereza era mmemba mu kibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abakakafu mu Uganda. <ref name="Investors"/> <ref name="Fabian">{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo |date=13 December 2013 |title=Fabian Kasi: 46 And Heading A UShs1 Trillion Bank |url=http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/12/13/fabian-kasi-46-and-heading-a-ushs1trillion-bank |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150205100856/http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/12/13/fabian-kasi-46-and-heading-a-ushs1trillion-bank/ |archive-date=5 February 2015 |access-date=25 January 2015 |publisher=The CEO Magazine}}</ref> <ref name="Profile">{{Cite web |last=EMRC |date=2011 |title=Profile of Fabian Kasi, Managing Director of Centenary Bank |url=http://www.emrc.be/documents/document/20120525185339-fabian_kasi.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140822104523/http://www.emrc.be/documents/document/20120525185339-fabian_kasi.pdf |archive-date=22 August 2014 |access-date=25 January 2015 |publisher=Emrc.Be |df=dmy-all}}</ref>
== Emirimu ==
Okuva bwe yali omuyizi wa diguli esooka e Makerere, akoze mu bibiina ebiwerako, omuli: <ref name="Fabian"/> <ref name="Profile"/>
* Taaba ya Bungereza mu Amerika, Uganda Limited
* Ekitongole kya Shell Uganda Limited
* [[:en:PriceWaterhouseCoopers|BbeeyiWaterhouseCoopers]]
* Yunivasite y’e Makerere
* Yunivasite y’e Newcastle (Australia) .
* [[Bank of Uganda|Banka ya Uganda]]
* [[:en:Commercial_Bank_of_Rwanda|Bbanka y’ebyobusuubuzi eya Rwanda]]
Mu 2002, yalondebwa okubeera [[:en:Executive_director|Senkulu]] wa [[:en:FINCA_Uganda_Limited|FINCA Uganda Limited]], ekitongole ekitwala amaterekero mu by’ensimbi entonotono (MDI) mu ggwanga, n’aweerezayo okutuusa mu 2010. Mu August 2010, yalondebwa okubeera maneja dayirekita era akulira bbanka ya Centenary, gy’akyaweereza okuva mu January 2015. <ref name="Investors"/> Ali mu kibiina ekya Paul Harriss ekya [[:en:Rotary_Club|lotale]] eye [[:en:Kiwaatule|Kiwaatule]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2023)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Ebirala ebitunuulidwa ==
Kasi mufumbo alina abaana 6. Y'amyuuka Sentebe w’ekibiina kya Uganda Bankers Association. <ref>{{Cite web |last=Prosper |date=18 November 2014 |title=Kasi To Share Experiences In Financial Services Industry Accessdate |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Kasi-to-share-experiences-in-financial-services-industry/-/688616/2524786/-/t91144/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150327145944/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Kasi-to-share-experiences-in-financial-services-industry/-/688616/2524786/-/t91144/-/index.html |archive-date=27 March 2015 |access-date=25 January 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Olukalala lwa banka mu Uganda]]
* [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Bbanka mu Uganda]]
* [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]]
* [[:en:FINCA_Uganda_Limited|FINCA Uganda Limited]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20051219224235/http://www.centenarybank.co.ug/ Omukutu gwa Centenary Bank] Archived
* [https://web.archive.org/web/20170423151858/http://www.theeastafrican.co.ke/business/Hard-times-for-banks-as-NPLs-rise--growth-slows-/-/2560/2226814/-/usqkdjz/-/index.html Ebiseera Ebizibu Eri Bbanka Nga NPLs Zirinnya, Enkula Ekendedde] Archived
ajebn4aek518gf3ofclszfmmwa1ecev
Nation Media Group
0
11835
55893
44989
2026-06-19T13:45:48Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55893
wikitext
text/x-wiki
'''Nation Media Group''' ( '''NMG''' ), eyali emanyiddwa nga '''East African Newspapers (Nation Series) Ltd''', kibiina kya mawulire mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bw'amawanga ga Afrika]] ekisangibwa mu Kenya era nga kiwandiikiddwa ku [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|katale k’emigabo e Nairobi]]. Nnanyinyi kyo ye [[:en:Aga_Khan_IV|Aga Khan IV]] .
== Ebikikwatako ==
NMG yatandikibwawo [[:en:Aga_Khan_IV|Aga Khan IV]] mu 1959 ng'emannyikiddwa nga East African Newspapers (Nation Series) Ltd, <ref>{{Cite web |date=15 March 2021 |title=Breaking News, Kenya, Africa, Politics, Business, Sports |url=https://biznakenya.com/daily-nation-today/ |access-date=6 January 2024 |website=Bizna Kenya}}</ref> wansi wa [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Aga Khan Fund for Economic Development]]. Mu 1999, NMG yatongoza [[:en:NTV_(Kenya)|NTV]], omukutu gw’amawulire mu Kenya, ne [[:en:Nation_FM_(Kenya)|Easy FM]] (kati emanyiddwa nga Nation FM). <ref name="akfed">{{Cite web |date=2007 |title=Aga Khan Fund for Economic Development: Media Services |url=http://www.akdn.org/akfed_media.asp?type=p |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408072120/http://www.akdn.org/akfed_media.asp?type=p |archive-date=8 April 2016 |access-date=31 March 2015 |publisher=[[Aga Khan Fund for Economic Development]]}}</ref>
== Emikutu gy’amawulire ==
Webwatukira mu 2007 ekibiina kino kye kyali kisinga obunene mu bitongole by'amawulire eby'obwannannyini mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba]] [[:en:Central_Africa|n’Amasekkati ga Afrika]], nga kirina ofiisi mu Kenya, Uganda, ne Tanzania. <ref name="akfed"/> [ yeetaaga okulongoosa ]
Ebifulumizibwa awamu kuliko:
* ''<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/The_EastAfrican" rel="mw:ExtLink" title="The EastAfrican" class="cx-link" data-linkid="85">The EastAfrican</a>''
* [[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]
* ''[[:en:Business_Daily_Africa|Business Daily Africa]]''
* [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]
* ''[[:en:The_Citizen_(Tanzania)|The Citizen]]''
* ''NMG Investor Briefing''
* ''[[:en:Taifa_Leo|Taifa Leo]]''
* ''Zuqka'' .
''Daily Nation'' n'empapula zaayo ezifulumizibwa buli Ssande, Olupapula lwa ''Sunday Nation'', lwajaguza [[:en:Golden_Jubilee|emyaka 50 bukya lutandikibwaawo]] nga kino kyaliwo mu 2010, nebakibatiza n'erinya empya erya 50 Golden Years, nga kyakolebwa aba Nation Media Group". <ref>{{Cite web |date=2014 |title=Partial Listing of Nation Media Group Publications |url=http://www.nation.co.ke/meta/-/1194/1172/-/ojmv8c/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100811015852/http://www.nation.co.ke/meta/-/1194/1172/-/ojmv8c/-/index.html |archive-date=11 August 2010 |access-date=31 March 2015}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
'''Okubeerawo mu bitundu'''
Wetwatukira mu 2016, NMG yali edukanya ebitundu 76.5 ku buli 100 mu mpapula za [[Daily Monitor|Monitor Publications Limited]], ng'ate ku mukutu gwa leediyo ya 93.3 KFM, leediyo esinganibwa mu [[Kampala]] mu Uganda. Kidukanya n'emikutu gya ttivi gyamirundi ebbiri mu ggwanga, okuli [[NTV Uganda]] ne Spark TV.<ref name="Grow" /> NMG era erina emigabo gya bitundu 60 ku buli 100 kampuni ya ''Mwananchi Communications Limited''' e Tanzania. Ekibiina kya kampuni z'amawanga g'Omubuvanjuba, nadala mu bizineensi z'e Tanzanian, kiyambirako ddala ku kulakulana kw'ekibiina kino okukula.<ref name="Grow">{{Cite web |last=Ngigi |first=George |date=22 March 2016 |title=Nation Media Group keeps full-year dividend level but profits lag |url=http://www.nation.co.ke/business/Nation-Media-Group-keeps-dividend-as-earnings-lag/996-3128658-5w5r32z/index.html |access-date=26 October 2016}}</ref>
Mu Gwokusatu 2016, NMG yalagira ekyuma eky'omulembe ekikuba ebitabo n'okufulumya empapula ekyali kisingaanibwa ku luguudo lw'e Mombasa mu kibuga Nairobi. Ekifo kino ekipya ky'alina obusobozi bw'okukuba empapula z’amawulire 86,000 buli ssaawa. Kyamalawo obuwumbi bwa ssente za Kenya bubiri ( nga mu ssente za Amerika bwebukadde bwa ddoola 20) ng'era kikuba empapula za buli lunaku ''Daily Nation'', ''Business Daily'', ''Taifa Leo'' ne ''The East African'' eza buli wiiki. <ref>{{Cite web |last=Ngirachu |first=John |date=17 March 2016 |title=Aga Khan commissions new 'Nation' press |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/Aga-Khan-commissions-new-NMG-press/-/2558/3120910/-/item/0/-/2xghh2/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160317141836/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Aga-Khan-commissions-new-NMG-press/-/2558/3120910/-/item/0/-/2xghh2/-/index.html |archive-date=17 March 2016 |access-date=17 March 2016}}</ref>
== Okubeera n’emigabo ==
Emigabo [[:en:Stock|gy'eby'amaguzi]] mu kibiina gyawandikibwa mu katale k'emigabo e Nairobi <ref>{{Cite web |date=31 March 2015 |title=Nairobi Stock Exchange: Listed Companies |url=https://www.nse.co.ke/listed-companies/list.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928092308/https://www.nse.co.ke/listed-companies/list.html |archive-date=28 September 2020 |access-date=31 March 2015 |publisher=[[Nairobi Stock Exchange]]}}</ref> era nga giwandiikiddwa mu katale ka [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] wamu ne [[:en:Rwanda_Stock_Exchange|Rwanda Stock Exchange]], nga gisuubulirwa mu katale k'ebyamaguzi akasingaanibwa mu mawanga gamirundi esatu agatayogera luzungu, wansi w'akabonero "NMG". <ref>{{Cite web |date=26 October 2016 |title=Uganda Securities Exchange: Listed Securities |url=http://www.use.or.ug/inner.php?cat=lstcodir |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150425222114/http://www.use.or.ug/inner.php?cat=lstcodir |archive-date=25 April 2015 |access-date=26 October 2016 |publisher=[[Uganda Securities Exchange]] (USE)}}</ref> Webwatukira mu Gwekumineebiri 2014 mu kampuni eno mwalimu abalina emigabo 10,436. Ku bano, 4,135, baalina emigabo 1 ku 500 buli emu, nga omugatte gwa migabo 782,157, nga gifuga ebitundu 0.41 ku 100 ebya kampuni. Abalina emigabo omusanvu abasinga obunene be baali bafuga ebitundu 62.57 ku 100 ku migabo gyonna omugate. Mu bino mwalimu:
* Aga Khan Fund for Economic Development nga erina ebitundu 44.66 ku 100.
* Kampuni ya Alpine Investments Limited ng’erina ebitundu 10.15 ku 100.
* [[:en:National_Social_Security_Fund_(Kenya)|National Social Security Fund]]<nowiki/>ng’erina ebitundu 3.44 ku 100.
* John Kibunga Kimani eyalina emigabo 1.54 ku buli 100.
* [[Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee Insurance Company Limited|Kkampuni ya yinsuwa ya Jubilee ey'e Kenya Limited]] ng’erina ebitundu 1.07 ku 100.
* Standard Chartered Nominees A/c KE17984, eyafuga ebitundu 0.91 ku 100
* CfC Stanbic Nominee Limited ng’erina emigabo 0.81 ku 100. <ref>{{Cite web |last=Dhahabu |date=10 September 2016 |title=Top ten Nation Media Group shareholders |url=http://www.dhahabu.co.ke/2015/09/10/top-ten-nation-media-group-shareholders/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161027060636/http://www.dhahabu.co.ke/2015/09/10/top-ten-nation-media-group-shareholders/ |archive-date=27 October 2016 |access-date=26 October 2016 |publisher=Dhahabu.co.ke}}</ref>
== Engule ==
* 2021 IF Design Awards olw'omukutu gwa digito ogw'enjawulo <ref>{{Cite web |title=Nation Media Group bags two awards at the 'Oscars of Design' – The Nation Media Group |url=https://www.nationmedia.com/news/nation-media-group-bags-two-awards-at-the-oscars-of-design/ |access-date=2022-08-05 |language=en |archive-date=2022-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220805135050/https://www.nationmedia.com/news/nation-media-group-bags-two-awards-at-the-oscars-of-design/ |url-status=dead }}</ref>
* Engule z'emikutu gy'amawulire mu nsi yonna eza 2021 (ezikoleddwa ekibiina ekigatta emikutu gy'amawulire mu nsi yonna (INMA)) <ref>{{Cite web |title=Nation Media Group Brands Win Six Global Awards – The Nation Media Group |url=https://www.nationmedia.com/news/nation-media-group-brands-win-six-global-awards/ |access-date=2022-08-05 |language=en |archive-date=2022-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220805135104/https://www.nationmedia.com/news/nation-media-group-brands-win-six-global-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Engule z'emikutu gy'amawulire mu nsi yonna eza 2022 <ref>{{Cite web |title=NMG wins top award in 2022 Global Media Awards – The Nation Media Group |url=https://www.nationmedia.com/news/nmg-wins-top-award-in-2022-global-media-awards/ |access-date=2022-08-05 |language=en |archive-date=2022-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220804230133/https://www.nationmedia.com/news/nmg-wins-top-award-in-2022-global-media-awards/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:List_of_newspapers_in_Kenya|Olukalala lw'empapula z'amawulire mu Kenya]]
* [[:en:List_of_newspapers_in_Tanzania|Olukalala lw'empapula z'amawulire mu Tanzania]]
* [[:en:List_of_newspapers_in_Uganda|Olukalala lw'empapula z'amawulire mu Uganda]]
== Ebijjuliziddwaamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* Omukutu ogwatongozebwa
* [https://web.archive.org/web/20130817130940/http://africanfinancials.com/Report.aspx?afr_year=2008&CountryDOMAIN=ke&CshortName=NMG 2008 annual report] Archived 16 Ogwolubereberye 2013 ku archive.today
* [http://www.thecitizen.co.tz/ The Citizen newspaper website] – omukutu omutongole ogw'empapula z'amawulire eziyitibwa The Citizen Tanzania newspaper
* [http://www.Mwananchi.co.tz/ The Mwananchi newspaper website] – omukutu omutongole ogw'empapula z'amawulire eziyitibwa Mwananchi Tanzania Newspaper
* [http://www.Mwanaspoti.co.tz/ The Mwanaspoti newspaper website] –omukutu omutongole ogw'empapula z'amawulire eziyitibwa Mwanaspoti Tanzania newspaper
* [https://web.archive.org/web/20230607161259/https://www.mcl.co.tz/ Mwananchi Communications Ltd website] Archived 7 Ogwomukaaga 2023 at the Wayback Machine – omukutu omutongole gw'eby'empuliziganya ogwa Mwananchi Communications Ltd, ogudukannyizibwa e Tanzania
170d2kulip7yz7y2pm7iz2s64l0cfp1
Felix Ogong
0
11907
56073
42132
2026-06-19T19:17:59Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56073
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Okot Ogong''' yazaalibwa 22 Ogusooka 1965) Munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti okuva mu Ssaza ly'e [[Dokolo]] ey'e Buggwanjuba nga mu kiseera kino atuula ku Paalamenti ya Pan Africa, Ababaka ba African Union ekisanja eky'okubiri nga yasindikibwa mu Paalamenti eyo mu kiseera kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi. <ref>https://www.independent.co.ug/former-bus-driver-accuses-mp-ogong-of-breaching-nssf-act/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/uganda-mps-swear-in-at-pan-african-parliament/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c880b8df-4596-4962-8872-94da5e52b635/</ref> Yali Minisita omubeezi ow'ensonga z'abavubuka n'abaana[[National Resistance Movement|.]] <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/gang-attacks-minister-felix-okot-ogong</ref> era mmemba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ky'eyaweererezaamu mu Paalamenti okuva mu 1996. Ogong ye mutandisi era maneja omukulu owa Feilistar bus services ne Voice of Lango Fm esangibwa mu kibuga ky'e Lira.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/09/museveni-attack-on-voice-of-lango-fm-angers-mp.html</ref> <ref>https://www.softpower.ug/ugandan-mps-sworn-in-to-pan-african-parliament/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ogong Mukristaayo era mmemba w’eddiini y’Abapolotesitanti. Yafuna diguli mu by'enfuna n'eby'ettaka okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . <ref>{{Cite web |url=https://tndnewsug.com/2020/04/22/mp-okot-ogong-im-not-a-dog-to-refuse-shs20m-covid-19-fund/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210929021357/https://tndnewsug.com/2020/04/22/mp-okot-ogong-im-not-a-dog-to-refuse-shs20m-covid-19-fund/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Ogong, Felix}}
16x5v2yl71zx8f1e1ujlmt34ycmplyy
Festo Lutaya
0
11935
56081
41909
2026-06-19T19:23:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56081
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Festo Lutaya''' yali mulabirizi [[Omukulisitaayo / Omupolotesitante]] eyaweereza mu [[Yuganda|Uganda]] .
Lutaya yasomera ku [[Uganda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]] . [[Yatuuzibwa]] ku [[budinkoni]] mu 1931 ne ku busumba mu 1932. Yaweereza mu [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Bulabirizi bwa Uganda]] era yali [[mulabirizi waabwo omuyambi]] okuva mu 1952. Yali [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Mulabirizi wa Buganda ey'obugwanjuba (West Buganda]] ) okuva mu 1960 okutuuka mu 1965.
== Ebijuliziddwa ==
# [https://www.npg.org.uk/collections/search/person/mp135471/fesito-lutaya NPG details]
# [https://archives.lambethpalacelibrary.org.uk/CalmView/Record.aspx?src=CalmView.Catalog&id=Fisher%2F1-271%2F105-111%2F109%2F339-46 Lambeth Palace Library]
# {{Church Times|title=Chichester: Bible for Uganda|archive=1952_12_12_908|issue=4688|date=12 December 1952|page=908|accessed=27 February 2020}}
# "No Longer Bishop", in ''The Living Church, Volume 151'' (19 July 1965, [https://books.google.com/books?id=V0zkAAAAMAAJ&pg=PP43 p. 5])
osvuvwg0i0soanxo4zkxl9mf1a96ex1
Fillbert Obenchan
0
12048
56087
53569
2026-06-19T19:29:26Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56087
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Filbert Obenchan</big>''' (yazaalibwa mu mwezi Ogwokubiri nga 7,mu mwaka gwa 1996) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, ng'okusinga azannya nga omuzibizi. Amanyiddwa nnyo olw'ebiseera by'amaze mu [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority (KCCA) FC]], gy'akoze kinene mu buwanguzi bwa ttiimu eno mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]].<ref>{{Cite web |date=1996-02-06 |title=Fillbert OBENCHAN - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250812154158/https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Obenchan omulimu gwokusamba omupiira yagutandikira mu ttendekero ly’omupiira erya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], gye yazannyira emyaka ebiri, okuva mu mwaka gwa 2015 okutuuka mu mwaka gwa 2017. Omutindo gwe yayolesezza mu ttendekero lino gwamufunira okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu mu mwaka gwa 2017, ne yeegatta ku bazannyi abalala abato nga [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] ne Peter Magambo.<ref>{{Cite web |title=MTN Sports - MTN Sports Home of UG Sports |url=https://sports.mtn.co.ug/ |access-date=2024-09-25 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye n'obukugu ==
Oluvannyuma lw’okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu, Obenchan yeewolebwa ku ttiimu ya UPDF FC mu sizoni ya 2017-2018. Wabula ebbanga lye yamala ku bbanja lyasalibwako, n’adda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] wakati mu sizoni.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-07-07 |title=Obenchan departs KCCA after six seasons |url=https://kawowo.com/2021/07/07/obenchan-departs-kcca-after-six-seasons/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-01-05 |title=New Signing {{!}} Fillbert Obenchan returns to KCCA FC - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250604090939/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925045919/https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-09 |title=KCCA embedded in negotiations with utility player Obenchan |url=https://kawowo.com/2020/06/09/kcca-embedded-in-negotiations-with-utility-player-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> yakola omulimu omunene mukuzibira ttiimu,nabayambako okukuma omutindo n'erinnya omuli ekikoopo kimu ekya [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] awamu ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Cup kikoopo lya Uganda] kimu,ekikoopo kyakiraabu kimu ekya [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]],ne bikoopo bya Super bibiri ne kimu ekya 8 Super.<ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=Transfers: KCCA confirm the return of Filbert Obenchan {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-kcca-confirm-the-return-of-filbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Obenchan yava k ttiimu ya KCCA FC mu mwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2021 oluvannyuma lw'endagaano ye okuggwaako. Kiraabu eno yasiima emirimu gye era n’esiima okwewaayo kwe ku ttiimu okumala emyaka. Wabula yaddamu okwegatta ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 ku ndagaano ya myaka esatu n’ekitundu, ng’egenda okumukuumira mu kiraabu eno okutuusa mu mwaka gwa 2025, gye yaweebwa omujoozi nnamba 35.
== Omusono gw’okuzannya ==
Obenchan amanyiddwa olw’obukodyo obungi n'okuyiya mu kuzibira, okusobola okuzannya mu bifo ebiwerako ku mugongo. Obukugu bwe mu kuzibira n’okumanyiira obukodyo bimufudde omuzannyi eyeesigika mu KCCA FC mu banga ly'omulimu gwe lyonna.<ref name=":0" />
== Ebituukiddwaako ==
Mu kiseera kye yamala ku KCCA FC, Obenchan bye yakola byali bikulu nnyo mu buwanguzi bwa kiraabu eno mu mpaka ez’enjawulo, omuli:<ref name=":1" />
* 1 Ekikopo kya Uganda Premier League
* 1 Ekikopo kya Uganda
* 1 Ekikopo kya kiraabu ya CECAFA
* 2 Ebikopo bya Super
* 1 Ekikopo kya Super 8
Omutindo gwe era gwali gwa maanyi nnyo mu lugendo lwa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okugenda mu bibinja mu mpaka za CAF Champions League mu mwaka gwa 2018. <ref name=":1" />
== Emipiira ==
Emipiira egimu egyazannyibbwa;<ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya KCCA FC Ejakazanyibwa
!Enaku/omwezi
!Gy'ebavuganya
!Ttiimu y'ewaka
!Ezitebeddwa
!Ttiimu z'ebweru
!Ggoolo
!Assists
!Ebivuddemu
|-
|20 Ogwomwenda 2023
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Uganda Premier League]
|[[BUL Jinja FC|BUL FC]]
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|13 Ogwomwenda 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|1–0
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|18 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Ma Lu
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|14 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–0
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Wakiso_Giants_FC Wakiso Giants FC]
|
|
|
|-
|11 Ogwokutaano 2023
|Uganda Premier League
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|1–0
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|1 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|2–0
|[[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
|
|
|
|-
|05 Ogwokuna 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–1
|[[Busoga United Football Club|Busoga United]]
|
|
|
|-
|15 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|0–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokubiri 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|NEC FC Bugolobi
|0–3
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|23 Ogwokubiri 2023
|Uganda Premier League
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|0–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Kitara_FC Airtel Kitara FC]
|
|
|
|-
|02 Ogwolubereberye 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|3–2
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|28 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Defense Forces
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|12 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–0
|[[Bright Stars FC|Bright Stars]]
|
|
|
|-
|06 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Mbarara City FC|Mbarara City]]
|2–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|01 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|6–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|
|
|
|-
|10 Ogwekkuminoogumu
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–1
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|
|
|
|-
|31 Ogwekkumi
2022
|Uganda Premier League
|[[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]]
|1–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|26 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|0–2
|NEC FC Bugolobi
|
|
|
|-
|20 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kitara FC|Airtel Kitara FC]]
|3–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|}
== Embeera eriwo kati ==
Okuva mu mwaka gwa 2024, Filbert Obenchan akyagenda mu maaso n'okuzannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], ng'avuganya mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]], gy'asigala nga muzannyi omukulu mu bazibizi ba kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/sports/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
k7hlh7psgk8552cnqh0za8xn5mm5dxe
Olubayi Olubayi
0
12083
55966
42294
2026-06-19T14:34:17Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55966
wikitext
text/x-wiki
'''Olubayi Olubayi''' (yazaalibwa mu mwezi gwe kuminogumu nga musanvu mu mwaka gwa1960) munnansi wa Kenya mu by'ensoma n'embeera z'abantu amanyiddwa olw'emirimu gye gy'akola mu by'enjigiriza, obukulembeze, n'enkulaakulana ey'olubeerera. Ye muwandiisi w’ekitabo ekiyitibwa ''Education for a Better World'', <ref name=":0">{{Cite book |title=Education for a Better World |isbn=1461076862}}</ref> ekinoonyereza ku kifo ky’ebyenjigiriza mu kukuza obutuuze bwa demokulasiya n’okutumbula enkulaakulana mu bantu.
Olubayi awagira enkola ey’ebyenjigiriza enzijuvu omuli okusomesa kwa gavumenti okuzingiramu abantu bonna n’amatendekero ag’alondebwa. Agamba nti enkola eno ey’emitendera ebiri, okufaananako n’enkola ezikozesebwa mu mawanga nga Amerika, Bungereza, ne South Korea, yeetaagibwa nnyo okutumbula obwenkanya n’okukola obulungi mu by’enjigiriza.
Olubayi abadde mu bifo eby’enjawulo eby’obukulembeze mu by’enjigiriza omuli omumyuka wa Kansala wa Yunivasite y'ensi yonna eyobuvanjuba bwa Arika (IUEA) n’akulira n'eby’ensoma mu Maarifa Education. Era mmemba ku bukiiko obuwerako, omuli n’olukiiko lwa Yunivasite Kanso mu Cavendish Yunivasite Uganda.
Ng’oggyeeko omulimu gw’okusoma, Olubayi mutandisi wembeera z'abantu era abaddeko n’ebibiina ebiwerako omuli Kiwimbi International ne Global Literacy Project. Ebibiina bino bitumbude okusoma n’okuwandiika, ebyenjigiriza, n’enkulaakulana ey’olubeerera mu Afrika n’ebitundu ebirala.
Olubayi afulumizza ebintu bingi ku miramwa ejenjawulo ng’ebyenjigiriza, obukulembeze, n’okutandikawo emirimu mu mbeera z’abantu. Era abaddeko ng’omuwi w’amagezi eri gavumenti ku nkola y’ebyenjigiriza n’enkulaakulana ey’olubeerera.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Olubayi yazaalibwa era n'akulira mu ggwanga ly'a [[:en:Kenya|Kenya]] . Olubayi yasomera mu ssomero lya Moding Pulayimale( mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu mwaka gwa 1969) ne St. Peter’s Mumias Pulayimalel mu mwaka ggwa (1969 okutuuka mu mwaka gwa 1970) ne Museno Pulayimale (1970 okutuuka mu mwaka gwa 1973) n’oluvannyuma ku Kakamega Haaya emanyiddwa ennyo (okuva mu mwaka gwa 1973 okutuuka mu mwaka gwa 1979). Oluvannyuma yagenda mu nsi ya Amerika, gye yasomera mu SUNY Farmingdale (1981 okutuuka 1983), [[:en:Florida_Atlantic_University|Florida Atlantic University]] (1983 okutuuka mu mwaka gwa 1987), n’oluvannyuma [[:en:Rutgers_University–New_Brunswick|Rutgers University–New Brunswick]] (mu mwaka gwa 1988 okutuuka mu mwaka gwa 1995).
== Omulimu ==
Yakulira ebyenjigiriza mu Maarifa Education, <ref>{{Cite web |title=Team |url=http://www.maarifaeducation.com/index.php/team |publisher=Maarifa Education}}</ref> era yali mumyuka wa Kansala era pulezidenti wa [[:en:International_University_of_East_Africa|International University of East Africa]] <ref>{{Cite web |title=Leadership |url=http://iuea.ac.ug/university-leadership/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120233827/http://iuea.ac.ug/university-leadership/ |archive-date=2018-11-20 |access-date=2016-12-01 |publisher=University of East Africa}}</ref> mu [[:en:Uganda|Uganda .]] Ye munnasayansi era omukugu mu bakitiriya, ebyenjigiriza, okuyiga, obukulembeze n’okutandikawo emirimu mu mbeera z’abantu. <ref>{{Cite web |title=East Africa Business Times |url=http://www.ipsos.co.ke/NEWBASE_EXPORTS/Unilever-dont%20delete/150626_The%20East%20African%20Business%20Times_28_9b64d.pdf |publisher=Ipsos Limited}}</ref> Nga ssaayansi era omukugu mu by’okulonda, Olubayi yafuna diguli ye eya Ph.D. ku nkolagana ya bakitiriya n’obutoffaali bw’ebimera mu Rutgers Yunivasite–New Brunswick, <ref>{{Cite web |title=Rutgers African-American Alumni Alliance |url=https://rutgersblackalumni.org/hof/dr-olubayi-olubayi |publisher=Rutgers African-American Alumni Alliance}}</ref> alina patent y’okunoonyereza ku kuzimba kwa [[:en:Bacteria|bakitiriya]] era afulumizza emiko gy’abayivu egiwerako mu microbiology, biotechnology ne sayansi w'embeera z'abantu. Ng’omusomesa yasomesa mu [[:en:Middlesex_College_(New_Jersey)|Middlesex College]] ne mu Rutgers Yunivasite okumala emyaka 16, era asomeseza endowooza enzijuvu mu pulogulaamu ya IUEA MBA. Abadde muwabuzi era muwi w’amagezi eri abakungu ba gavumenti mu Kenya ne South Afrika, ne [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] ku nsonga z’okusoma n’okuwandiika, ebyenjigiriza, tekinologiya w’ebiramu, enkulaakulana ey’olubeerera n’obutuuze bw’ensi yonna. Ye muwabuzi ow’ebweru mu Ph.D. abayizi mu nteekateeka ya Oxford Yunivasite-Kemri/Wellcome Trust Research Program e Kilifi mu Kenya. Ng’omusuubuzi w’embeera z’abantu, Olubayi yaly' omu ku baatandikawo ekitongole ekitali kya magoba ekya Kiwimbi ekyensi yonna <ref>{{Cite web |title=Initial Kenyan NGO Board Members |url=http://www.kiwimbi.org/people-of-kiwimbi.html |publisher=Kiwimbi International}}</ref> n’ekitongole kya Amerika ekitali kya magoba ekya pulojekiti y'ensi yonna ey'okusomesa okusoma n'okuwandiika ekisibwamu ekitiibwa ennyo ekyatandikawo amaterekero g’ebitabo mu nsi yonna era nga kiwa emikisa gy’okuyiga mu buweereza mu nsi yonna. Ng’omulowooza, ye muwandiisi w’ekitabo “Ebyenjigiriza olwensi ennungi” <ref name=":0"/> era okunoonyereza kw’abayivu okumenyawo obuwangwa bwegwanga lya Kenya agenda okuvaayo. <ref>{{Cite web |title=The Emerging National Culture of Kenya |url=http://digitalcommons.kennesaw.edu/jgi/vol2/iss2/8/ |publisher=Journal of Global Initiatives}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sociology of Culture Commons |url=https://network.bepress.com/explore/social-and-behavioral-sciences/sociology/sociology-of-culture/?facet=discipline%3A%22Politics+and+Social+Change%22&facet=subject_facet%3A%22National+identity%22 |publisher=Digital Commons Network}}</ref>
Olubayi ye ssentebe w’olukiiko lwa yunivasite ku Cavendish yunivasite Uganda. <ref>{{Cite web |title=Cavendish University Uganda |url=https://www.cavendish.ac.ug/ |access-date=2019-09-29 |website=www.cavendish.ac.ug |language=en}}</ref> Memba ku lukiiko lwa Yunivasite olwa KCA University, Kenya. <ref>{{Cite web |title=University Governance |url=https://www.kca.ac.ke/university-governance |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190929123122/https://www.kca.ac.ke/university-governance |archive-date=2019-09-29 |access-date=2019-09-29 |website=kcauniversity |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Wairimu |first=Nderitu, Alice |date=2018-12-12 |title=Kenya, Bridging Ethnic Divides: A Commissioner's Experience on Cohesion and Integration |url=https://books.google.com/books?id=HmWEDwAAQBAJ&q=alice+wairimu+nderitu+book+ethnic+divides+++olubayi&pg=PR10 |publisher=Mdahalo Bridging Divides |isbn=9789966190314 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Blog |first=Guest |date=2017-08-25 |title=One Tribe, One Kenya? |url=https://katibaculturalrights.wordpress.com/2017/08/25/one-tribe-one-kenya/ |access-date=2019-09-29 |website=Cultural Rights and Kenya's New Constitution |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2007-03-23 |title=Kenyan Diaspora Convention Kicks Off |url=https://mshale.com/2007/03/23/kenyan-diaspora-convention-kicks-off/ |access-date=2019-09-29 |website=Mshale}}</ref> olukiiko oluddukanya essomero lya St. Thomas Amagoro Haaya elya bawala, mu Kenya mu Ggombolola ye Busia
Olubayi y’omu ku baatandikawo MUSEUM OF TESO CULTURE mu ggombolola ye Busia mu Kenya. Ono y’omu ku baatandikawo etterekero ly’ebitabo ery’olukale eryasooka mu ggombolola ye Busia mu Kenya (Kiwimbi etterekero ly'ebitabo). <ref>{{Cite web |title=Olubayi Olubayi |url=https://kiwimbi.org/leadership/olubayi-olubayi/ |access-date=2024-08-21 |website=Kiwimbi International |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo n’ennyanjula ==
Olubayi muwandiisi w’olupapula olukulu ku nkola y’ebyenjigiriza olulaga ekyo ekimanyiddwa amangu nga ekirowoozo nnamba bbiri mu nnyiriri z’enkola y’ebyenjigiriza. Mu lupapula luno olukwata ku nkola y’ebyenjigiriza, Olubayi awa eky’okuddamu mu bibuuzo bino wammanga eby’enkulaakulana ebisobera Abafirika abasinga obungi: “Lwaki amawanga ga Afrika geesigamye ku kkampuni z’amawanga amalala n’abakugu ab’ebweru kumpi pulojekiti zaffe zonna ez’enkulaakulana?Tuyinza tutya okuba n’obugagga obw’obutonde bungi bwe butyo ate nga tuli baavu nnyo? Lwaki tuyiiya kitono nnyo?”
'''Ekirowoozo nnamba emu''' bwe buvunaanyizibwa bw’okusomesa abaana bonna kubanga ddembe lyabwe ery’obuntu ery’omusingi nga bwe lyawandiikibwa mu kiwandiiko ky’ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekikwata ku ddembe ly’obuntu ekyo'mwaka gwa1948.
'''Ekirowoozo nnamba bbiri''' y’enkola y’okutandikawo n’okuyimirizaawo amasomero ne yunivasite ez’omutindo gw’ensi yonna olw’okusomesa bannansi abasinga ebitone eby’amaanyi .
Puloesa Olubayi ye yali omwogezi omukulu mu nteeseganya za demokulasiya ezitegekebwa buli mwaka mu Afrika yonna (e Davos eya Afrika) ezategekebwa ekitongole kya Mugende bulungi Jonathan Foundation mu kibuga Benin nga kkuminassatu mu mwezi gwomukaaga mumwaka gwa 2024. Yayanjudde ENDOWOOZA ye Nnamba bbiri ku bwetaavu bwa Afrika obw’enteekateeka eri amasomero n'amtendekero ag'omutindo g'wensi yonna. Ng’ayogera eri Abafirika, Olubayi agamba nti, “tuleme kukola ebyo ensi ezaakulaakulana bye zitugamba, tukole bye bakola.” <ref>{{Cite journal |last=Olubayi |first=Olubayi |date=July 2024 |title=Africa must create centres of educational excellence for innovation and development |url=https://www.ajrh.info/index.php/ajrh/article/view/4611/pdf |journal=[[African Journal of Reproductive Health]] |volume=28 |issue=7 |archive-date=2024-09-13 |access-date=2025-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240913160554/https://ajrh.info/index.php/ajrh/article/view/4611/pdf |url-status=dead }}</ref>
=== Ebitabo ===
* {{Cite book |year=2020 |title=The Children Who Made a Magical Balloon |publisher=Agua Mizu Publishing |isbn=978-9966137692}}
* {{Cite book |year=2020 |title=Mindset: A Children's Book |publisher=Agua Mizu Publishing |isbn=978-9914700183}}
* {{Cite book |year=2019 |title=Education for a Better World |url=https://books.google.com/books?id=KEWAZwEACAAJ |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1461076865}}
* {{Cite book |year=2005 |title=Wealth Not Income |url=https://books.google.com/books?id=vbs3AAAACAAJ |publisher=Global Literacy Press |isbn=1-59899-007-1}}
* {{Cite book |year=1995 |title=The Interactions of Vegetative and Flocculated Azospirillum(plus/minus Rhizobium) with Phaseolus" in agriculture |publisher=Rutgers University Press}}
* {{Cite book |last=Olubayi |first=Olubayi |year=2013 |title=Youth and Peaceful Elections in Kenya |url=https://www.researchgate.net/publication/290986313 |publisher=Twaweza Communications |editor-last=Njogu |editor-first=Kimani |pages=121–135 |chapter=National Peace and Stability: The Role of Kenyans in the Diaspora}}
* {{Cite book |last=Olubayi |first=Olubayi |year=2011 |title=The Black Experience in America Dubuque |url= |publisher=[[Kendall Hunt Publishing Company]] |editor-last=Ramsamy |editor-first=Edward |pages=16–25 |chapter=Thinking of Race in the Age of DNA |editor-last2=Tate |editor-first2=Gayle}}
*
* {{Cite book |last=Olubayi |first=Olubayi |year=1999 |title=Africana: An Introduction and Study |publisher=[[Kendall Hunt Publishing Company]] |isbn=0-78726-252-8 |editor-last=Bethel |editor-first=Leonard |pages=542–560 |chapter=The place of Science in Africana Studies}}
=== Journals n’empapula z’okunoonyereza ===
* {{Cite journal |year=2024 |title=Africa must create centers of educational excellence for innovation and development |url=https://www.ajrh.info/index.php/ajrh/article/view/4611 |journal=[[African Journal of Reproductive Health]]}}
* {{Cite journal |year=2007 |title=The Emerging National Culture of Kenya: Decolonizing Modernity |url=https://digitalcommons.kennesaw.edu/jgi/vol2/iss2/8/ |journal=Journal of Global Initiatives: Policy, Pedagogy, Perspective |publisher=[[Kennesaw State University]] |volume=2}}
* {{Cite journal |last=Olubayi |first=Olubayi |last2=Caudales |first2=Rodulio |last3=Atkinson |first3=Amy |last4=Neyra |first4=Carlos |year=1998 |title=Differences in Chemical Composition between nonflocculated and flocculated Azospirillum brasilense Cd |url= |journal=[[Canadian Journal of Microbiology]] |volume=44 |issue=4 |pages=386–390 |doi=10.1139/w98-002}}
*
*
*
*
*
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
9jv08l5r9g7nudo04z6h8fe07n9a8wr
Faruk Malik
0
12099
56049
43820
2026-06-19T18:39:44Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56049
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Okusinziira ku bannamawulire [[:en:Martha_Honey|Martha Honey]] ne David B. Ottaway, Malik yali "munnansi wa [[:en:Zanzibar|Zanzibari]] ow'ensibuko ya Pakistan". <ref name="honey">{{Cite news|url=Martha Honey}}</ref> [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]] eyali akiikirira India mu Uganda yakiriziganya nakyo okumunyonyola nga munnansi wa Pakistan. Okwawukana kwekyo, omu ku bawabuzi ba Amin, [[:en:Bob_Astles|Bob Astles]], yagamba nti Malik yali munnansi wa Pakistani/Omungereza alimu omusaayi gwa ba Asia <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> ne mukwano gwe Omungereza. <ref name="observer">{{cite news|title=The untold story of 1976 Entebbe raid|newspaper=The Observer|date=27 July 2016|accessdate=17 October 2020|url=https://observer.ug/news-headlines/45589-the-untold-story-of-1976-entebbe-raid|archive-date=6 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180706122252/http://observer.ug/news-headlines/45589-the-untold-story-of-1976-entebbe-raid|url-status=dead}}</ref>
Malik yasituka mu bitiibwa bweyatandikka okuweereza mu kitongole kya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]], [[:en:Intelligence_agency|ekitongole ekikessi]] ekya Uganda ne [[:en:Secret_police|poliisi ey’ekyama]] eyakolanga mu kiseera ky'obufuzi bwa Pulezidenti Amin (1971–1979). <ref name="honey"/> Okusinziira ku Singh, Malik yali "mukesi mukugu" owa Amin. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> Astles yategeeza nti Malik yali ategeera bulungi nnyo Pulezidenti, era nti bombi baali bantu ba munda nnyo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> Mu kifo kino, yakola kinene mu Minisitule y'ebyamawulire mu Uganda, ng'alondoola abakessi abalala "abawerako". <ref name="honey" /> Ogumu ku mirimu gye emikulu kwe kuketta abantu ba Uganda abaali bava ebweru w’eggwanga n’aba Asia ab’omu kitundu. <ref name="honey" /> Era yekeneenya n’ategeka amawulire agawandiikibwa Bungereza ku bikwata ku Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> Okusinziira ku Astles, Malik yalina okumanyisa Amin ku "nkulaakulana y'okuwamba" oluvannyuma lwa Pulezidenti okuwa obubuddamu eri [[:en:Airbus_A300|ennyonyi ya Airbus A300 eyawambibwa]] mu 1976. <ref name="observer" />
Okwongera kwekyo, Malik yayamba gavumenti ya Uganda okugula tekinologiya w’amawanga amalala n’abakugu. Yakola endagaano ne [[:en:Harris_Corporation|Harris Corporation]] okuteekawo siteegi ya "satellite" mu [[Arua]]; ye kennyini yafunamu mu ddiiru eno. <ref name="honey"/> Honey ne Ottaway baagamba nti Malik "ku bubwe" yayingiza abakugu mu Pakistan abawera 400 okuwagira gavumenti ya Amin, <ref name="honey" /> wadde nga Singh yategeeza nti Minisita w'ebyensimbi [[Moses Ali]] yakola kinene nnyo mu kuleeta abakozi ba Pakistan mu Uganda. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> Okutwaliza awamu, ebikumi n’ebikumi by’Abapakistani baali bayamba gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 1978, nga bawa obuyambi obw’ekikugu obw’amaanyi mu kifo ky’amagye n’abantu baabulijjo. <ref>{{cite news|title=Africa: The President is helpless|newspaper=Africa|page=37|date=1979|url=https://books.google.com/books?id=twHjAAAAMAAJ}}</ref> <ref>{{cite news|title=Amin relies on foreign aid to keep power|last=MacManus|first=James|newspaper=The Guardian|page=8|date=8 March 1979|url=https://www.newspapers.com/image/?clipping_id=20713326&fcf}}{{cite news|title=Amin relies on foreign aid to keep power|last=MacManus|first=James|newspaper=The Guardian|page=8|date=8 March 1979|url=https://www.newspapers.com/image/?clipping_id=20713326&fcf}}</ref>
[[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania]] bwe lwabalukawo mu 1978, Malik ne munna mateeka we Justice Mohamed Said baagezaako okunyweza gavumenti ya Amin.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> Y'omu ku beesigwa abaali baasembayo mu gavumenti ya Uganda,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> newankubadde bombi ye nga kwotadde ne Said badduka mu ggwanga nga [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala tennagwa]] ne badda mu magye agaakulemberwa Tanzania mu mwezi Ogwomunaana mu 1979. Abapakistani bano bombi baasobola okusomoka ensalo ne bagenda e Kenya, newankubadde ng'emmotoka zaabwe [[:en:Mercedes-Benz|eza Mercedes-Benz]] zaboyebwa abakuumi ba Amin olw'okudduka kwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref>
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
=== Emirimu egijuliziddwamu ===
5sw96yp159w2ukda72oxkuxvrgn5r9p
Uganda Road Sector Support Initiative
0
12235
56101
43493
2026-06-19T23:37:08Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56101
wikitext
text/x-wiki
'''Uganda Road Sector Support Initiative''' nga mu bumpi mpi bakiwandiika '''URSSI''', kibiina mu Uganda ekitali ku musingi gwa kukola ekikola okutumbuula enfuga mu by’entambula, ng'esira liteekeddwa nnyo ku [[:en:Road_transport|by'entambula y’oku nguudo]]. Kisinganibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekwata ekifo eky'okusatu mu by'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gw'Amawanga agasinganibwa mu Buvanjuba bwa Afrika]] era erina kyekyuusa ku [[:en:Sub-Saharan_Africa|Mawanga Agali mu Bukiikaddyo bw'Eddungu lya Afrika]]. <ref name="URSSI1">{{Cite web |title=Who we are |url=http://ugandaroadsector.org/ |publisher=URSSI}}</ref> <ref name="URSSI9">{{Cite web |title=Développement urbain en Ouganda : un examen de la planification des transports et de la mobilité dans les villes [EN] |url=http://www.codatu.org/bibliotheque/doc/developpement-urbain-en-ouganda-un-examen-de-la-planification-des-transports-et-de-la-mobilite-dans-les-villes-en/ |publisher=CODATU |access-date=2025-10-16 |archive-date=2023-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128003015/https://www.codatu.org/bibliotheque/doc/developpement-urbain-en-ouganda-un-examen-de-la-planification-des-transports-et-de-la-mobilite-dans-les-villes-en/ |url-status=dead }}</ref>
== Enkola y'emirimu ==
URSSI yatandikibwaawo mu 2010 oluvannyuma lw'okubeera nga waaliwo okusoomoozebwa okuwerako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by’enguudo mu Uganda. Olw’okuba [[:en:NGO|ky'ekitongole ekyatandikawo nga kya bwanakyewa]] [[:en:Civil_Society_Organization|ky'ekitongoole]] ekisookerwako mu by’entambula mu ggwanga, ekikola okunoonyereza, okubunyisa amawulire n’okubunyisa obubaka obukwata ku kitongole kino. <ref name="URSSI2">{{Cite web |title=Uganda Road Sector Support Initiative (URSSI) |url=http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 |publisher=[[UNODC]] |access-date=2025-10-16 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305193433/http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 |url-status=dead }}</ref>
URSSI kitundu ku ''kibiina ekikola ku by’entambula'' ekiteesa ku nsonga ezinyigiriza ekitongole kino era nga kyajula amawulire amakulu eri Paalamenti n’abantu bonna okuyamba okulwanyisa enguzi n’okukozesa obubi mu kuzimba enguudo. Emirimu gy’ekitongole kino gitunuulidde okuddamu okutegeka enkyukakyuka mu bibuga n’enkola z’okuteekateeka mu nsi ezikulakulana.
Mu myaka egiyiseewo, URSSI ewagidde Uganda: okwegatta ku [https://web.archive.org/web/20180621232926/http://www.constructiontransparency.org/uganda N''teekateeka y’Obwerufu mu kitongole ky’Okuzimba (CoST)''] ; okuyisa n’okusa mu nkola [http://ocds.open-contracting.org/standard/r/1__0__RC/en/standard/intro/ ''Open Contracting Data Standard (OCDS)''] ne; okuvuga enkola y'okufuula banaansi [http://www.ucmc.ug/monitoring-tools/monitoring-tools/ucmc-a-simplified-citizens-road-monitoring-tool-for-uganda1-pdf/detail ''Ekintu eky'okulondoola enguudo''] . URSSI era y'omu ku bamemba eyatandikawo era mu kiseera kino ye mutegesi w’ekibiina kya [https://web.archive.org/web/20150419221232/http://www.ciscot-uganda.com/ ''Civil Society Coalition on Transport in Uganda (CISCOT)''], omukago gw’ebibiina 25 ebirimu bamemba, ng'ekigendererwa kyayo kukuleetawo enkola enungi, eyeeyagaza etali ya bulabe. <ref name="URSSI3">{{Cite web |title=Why Ugandans build in road reserves |url=http://observer.ug/component/content/article?id=25076:why-ugandans-build-in-road-reserves |publisher=[[The Observer (Uganda)]] |access-date=2025-10-16 |archive-date=2018-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181007040209/https://observer.ug/component/content/article?id=25076:why-ugandans-build-in-road-reserves |url-status=dead }}</ref> <ref name="CMC">{{Cite web |title=‘Contract monitoring coalition’ kicks off with World Bank support |url=http://www.oilinuganda.org/features/civil-society/contract-monitoring-coalition-kicks-off-with-world-bank-support.html |publisher=OIL IN UGANDA |access-date=2025-10-16 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006235743/http://www.oilinuganda.org/features/civil-society/contract-monitoring-coalition-kicks-off-with-world-bank-support.html |url-status=dead }}</ref>
== Abatekamu ensimbi n'abavugirizi ==
URSSI efuna obuyambi bw’ensimbi n’obulala okuva mu n'ebibiina by’abakungu, omuli bino wamanga: <ref name="URSSI7">{{Cite web |title=Uganda: Lack of technical, financial capacity affecting road sector |url=http://www.africainvestor.com/article.asp?id=12072 |publisher=africaninvestor |access-date=2025-10-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105952/http://www.africainvestor.com/article.asp?id=12072 |url-status=dead }}</ref>
# Baanka y'ensi yonna <ref name="RMT">{{Cite web |title=Civil society develops road monitoring tool |url=http://www.newvision.co.ug/news/645637-civil-society-develops-road-monitoring-tool.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
# [[:en:United_Nations_Office_on_Drugs_and_Crime|Ofiisi y’Ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekola ku Biragalalagala n’Obumenyi bw’Amateeka]] (UNODC)
# [[:en:United_Nations_Convention_against_Corruption|Omukago gwa UNCAC]]
# [https://web.archive.org/web/20160815223601/http://crossroads.co.ug/index.php/guarantee-fund/63.html CrossRoads], enteekateeka ey’emyaka ena ekola okutumbuula entambula y’enguudo n’amakolero mu Uganda.
# [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule evunnanyizibwa ku By’emirimu n’Entambula]]
# [https://web.archive.org/web/20150703173744/https://www.unra.go.ug/ Ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nguudo mu ggwanga ekya Uganda National Roads Authority (UNRA)] Archived
# [https://web.archive.org/web/20250210223659/https://roadfund.ug/ Uganda Road Fund] Archived
# [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa kunkola y'emirimu mu Kampala]] (KCCA)
== Enteekateeka enkulu n'emikolo ==
URSSI mu biseera ebiyise ebadde yeenyigira mu kuddukanya pulogulaamu zino wamanga: <ref name="URSSI11">{{Cite web |title=City drivers get new speed limits |url=http://www.newvision.co.ug/news/641971-city-drivers-get-new-speed-limits.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
* Mu mwaka gwa 2011, URSSI yakola kakuyege mu ggwanga lyonna wansi w’enteekateeka y’Okunyweza Okumanyisa Abantu n’okwetaba mu mateeka agakwata ku kitongole ky’Enguudo okulaajanira banaansi ba Uganda okusa ekitiibwa mu bifo ebyatekebwaawo okulaba kizimbibwaamu enguudo nga balaba ng’okuzimba bituukana n’Etteeka ly’Enguudo n’Etteeka erifuga okutuuka ku nguudo. <ref name="URSSI8">{{Cite web |title=Uganda's road laws outdated |url=http://www.newvision.co.ug/news/642021-uganda-s-road-laws-outdated.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
* Buli Gwekumineebiri, URSSI ekwasaganya Okutambula ku Luguudo Mungeri Ey'obuvunaanyizibwa era enungi nga kino kikolebwa buli mwaka okulaajanira abantu okukozesa obulungi enguudo mu biseera by’ennaku enkulu, ekiseera obubenje ku nguudo we bubeera ku ntikko mu Uganda. <ref name="URSSI12">{{Cite web |title=FATAL ACCIDENT CLAIMS 14 NEAR KAMPALA |url=http://eastafricadaily.com/2015/01/24/fatal-accident-claims14-near-kampala/ |publisher=East Africa daily |access-date=2025-10-16 |archive-date=2015-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150405074923/http://eastafricadaily.com/2015/01/24/fatal-accident-claims14-near-kampala/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014, URSSI yatandikawo enkola eky’Okulondoola Enguudo ng’eyambibwako [[:en:The_World_Bank|Baanka Y'ensi yonna]] okulungamya ebibiina by’obwannakyewa ne banaansi ba Uganda mu: okugerageranya entegeka n'omutindo gwebibeera bitukiddwaako; okukebera ebirubirirwa ne pulojekiti ez'enjawulo; okuteesa kubiyinza okukomekereza wekibeera kigwanide. <ref name="RMT"/> <ref name="RMT2">{{Cite web |title=Access to Information as a tool for the sustainable development of roads in Uganda |url=http://www.freedominfo.org/2014/12/uganda/ |publisher=freedominfo.org}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://ugandaroadsector.org/ Omukutu omutongole]
* [https://web.archive.org/web/20180907150413/http://www.hostalite.com/portfolio/uganda-road-sector/ Hostalite]
* [https://web.archive.org/web/20160305193433/http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 Omukutu gwa Ofiisi y’Ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekola ku Biragalalagala n’Obumenyi bw’Amateeka (UNODC).]
d1cp6gjoai6weiqyf8j55pfb2v3zu5t
Filipinos in Uganda
0
12332
56086
55075
2026-06-19T19:28:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56086
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abafilipino mu Uganda''' kitegeeza abantu b'eggwanga ly'Abafilipino okuva mu nsi endala ababeera mu ggwanga ly'Omubuvanjuba Bwa Afrika erya Uganda. Ekitundu kino kikiikirira ekitundu ekitono naye nga kirimu abantu abawerako ab'eggwanga y'Abafilipino abali emitala w’amayanja, nga kirimu abantu abawera obukadde 10 okwetoloola ensi yonna. <ref name="diaspora-size">{{Cite web |date=2022-01-25 |title=The Filipino Diaspora |url=https://www.pilotguides.com/study-guides/the-filipino-diaspora/ |access-date=2025-07-04 |publisher=Pilot Guides |archive-date=2025-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250521111223/https://www.pilotguides.com/study-guides/the-filipino-diaspora/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku bungi bw’abantu ==
Webwatukira mu 2012, abantu b’eggwanga ly'Abafilipino mu Uganda baali nga 600. <ref name="population-2012">{{Cite web |title=Diasporas |url=https://www.gfmd.org/thematic-area/diaspora |access-date=2025-07-04 |publisher=Global Forum on Migration and Development}}</ref> Omuwendo guno ogw’abantu guteeka Uganda mu bitundu ebitono ebisinganibwaamu Abafilipino okwetoloola ensi yonna, okwawukana ku mawanga nga Amerika eririna obukadde 3,400,000, Saudi Arabia abalina akakadde 1, ne Canada abalina 850,000. <ref name="diaspora-size"/>
Mu 2012, bano baali bakulemberwa Divina Mikkelsen, eyali ng'omusaale mu kutegeka eby'obuwangwa n’okukola ku nsonga z’'abantu b'eggwanga lino. <ref name="leadership">{{Cite web |date=2021-12-29 |title=Filipino Uganda: My Pinoy Life in Kampala, Uganda |url=https://illustradolife.com/filipino-uganda-my-pinoy-life-in-kampala/ |access-date=2025-07-04 |publisher=Illustrado Life}}</ref>
== Okukiikirirwa abakungu ==
Ogwekumineebiri nga 12 mu 2003, bannansi ba Philippines mu Uganda bawerezebwa mungeri y’ekikungu [[:en:Consul_(representative)|omubaka okuva munsi endala]] ng’ayita mu kitebe kya Philippines e Kenya, kubanga Philippines yali tedukanya kigendererwa kyakikungu eky'enjawulo mu Uganda. Mu 2025, abantu bano baali bakiikirirwa Marie Charlotte G. Tang eyali Omubaka okuva munsi endala, ng’asinziira e Kenya kyokka ng’awa Bannafilipino obuweereza bw’abakungu mu kitundu kyonna eky’Omumawanga G'omubuvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite web |title=The Official Website of the Philippine Embassy in Nairobi, Kenya |url=https://nairobipe.dfa.gov.ph/ |access-date=2025-07-04 |website=nairobipe.dfa.gov.ph |archive-date=2025-06-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250608001322/https://nairobipe.dfa.gov.ph/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Museveni salutes Filipino investors in Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1304654/museveni-salutes-filipino-investors-uganda |access-date=2025-07-04 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Foreign_relations_of_the_Philippines|Enkolagana y’amawanga ga Philippines Ey'ebweru w'Eggwanga]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
fb4o87sugp31e4wcya08yv50d8uw3y8
Festo Karwemera
0
12377
56080
43571
2026-06-19T19:23:14Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56080
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Festo Karwemera''' era ayitibwa '''Omugurusi Festo Karwemera Mwene Karagare Kabure-Nkeecwere''' , yazaalibwa mu 1925, n'afa nga 27 Ogwomunaana mu 2020) yali munnayuganda munnabyafaayo, omulwanirizi w’eby'obuwangwa era omusomesa. Ng’omuwandiisi yali amanyiddwa okusinga okukola ebiwandiiko n'okuwandiika mu lulimi Orunyankore n'Orukiga. Era yasiimibwa okubeera nga yeeyatandikawo omukuumi n'okubeera nga y'alabirira n'okudukanya ekifo webatereka eby'edda ekyali kimannyikiddwa nga Bakiga Cultural Museum e Kabale.
== Obuvo n’obuyigirize ==
Karwemera yazaalibwa nga mukulembezze wa ddiini, Karagare Kabure-Nkeecwere ku kyalo Karubanda, mu ggombolola lya Buhara, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 1925. <ref name=":4">{{Cite web |date=31 August 2020 |title=Kigezi's cultural scholar, Omugurusi Festo Karwemera dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kigezi-s-cultural-scholar-omugurusi-festo-karwemera-dies-1929518 |access-date=2023-11-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yasomera ku Muyebe Sub Selected Grade School, Kinyasano Junior Primary School ne [[:en:Kigezi_High_School|Kigyezi High School]]. <ref>{{Cite web |last=ATWIINE |first=SABRINA |date=8 September 2020 |title=Omugurusi Festo Karwemera Kigezi's shining star fades |url=https://observer.ug/education/66468-omugurusi-festo-karwemera-kigezi-s-shining-star-fades |access-date=2023-11-23 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Oluvannyuma lw’okuva mu siniya mu 1944, Karwemera yeeyongerayo kutendekero ly'qbasomesa erimannyikiddwa nga Nyakasura Vernacular Teacher Training College ng’atuukiriza ebisaanyizo by’okubeera omusomesa w’olulimi oluzaaliranwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Kigezi mourns legendary author Karwemera |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-11-23 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yafuna ebisaanyizo by'okubeera omusomesa w'ekibiina eky'okubiri okuva mutendekero ly'abasomesa erya Bishop Tucker Teachers College e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]].<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Mu 1955, Karwemera yakola ng’eyali akulira esomero lya Katare Primary School, n’akuzibwa okufuuka Omumyuuka w'Akulira Alondoola Amasomero G'ekanisa mu Disitulikiti y’e Kigezi mu 1959. <ref name=":2">{{Cite web |date=10 January 2018 |title=Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language |url=https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ |access-date=2023-11-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Wakati wa 1964 ne 1965, yakola ng'omukulu w’esomero lya Hornby High School e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite web |date=30 August 2020 |title=Kabale leaders mourn author Festo Karwemera |url=https://www.independent.co.ug/kabale-leaders-mourn-author-festo-karwemera/ |access-date=2023-11-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Mu 1966, [[:en:Anglican_dioceses_of_Ankole_and_Kigezi|Obulabirizi bw’e Kigezi]] bwamulonda okuweereza nga ssentebe w’ekitundu ky’e Kigezi mu pulojekiti ya [[:en:Save_the_Children|Save The Children Fund]]. <ref name=":3">{{Cite web |last=Nsheeka |first=Wilfred Arinda |date=2 September 2020 |title=Omugurusi Festo Karwemera: The life and times of Kigezi's cultural scholar |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200902/100054/omugurusi-festo-karwemera-the-life-and-times-of-kigezis-cultural-scholar.html |access-date=2023-11-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Wakati wa 1970 ne 1972, yali akulira ekitongole ky’Eby'obusuubuzi mu ggwanga e Kabale.
Mu myaka gya 1980 yaweereza mu bifo eby’enjawulo mu gavumenti ez’ebitundu okugeza ng’akulira Akakiiko k’Obuweereza mu Disitulikiti y’e Kabale. Yeeyali akulira Akakiiko Akadukanya Tawuni y'e Kabale bwe yafuulibwa munisipaali mu kiseera kino.
Nga munabizineensi z'’obwannannyini, yali musuubuzi wa mere y’empeke. <ref name=":2">{{Cite web |date=10 January 2018 |title=Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language |url=https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ |access-date=2023-11-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ "Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language"]. ''ChimpReports''. 10 January 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2023</span>.</cite></ref>
== Omukululo ==
Karwemera yatandikawo ekifo ekikumibwaamu eby'obuwangwa ekya Bakiga Cultural Museum e Kabale, oluusi kiyitibwa The Home of Edirisa Museum oba mu kitundu ''Akehongo Kabaana Ba Karwemera'' oba Ekifo ky’Abaana Gyebeekweeka e Karwemera.<ref>{{Cite web |last=Cross Cultural Foundation |date=2012 |title=The Home of Edirisa Museum |url=https://crossculturalfoundation.or.ug/wp-content/uploads/2021/08/The-home-of-Edirisa-Museum.pdf |access-date=24 November 2023}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=10 January 2018 |title=Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language |url=https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ |access-date=2023-11-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ "Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language"]. ''ChimpReports''. 10 January 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2023</span>.</cite></ref>
Mu Gwomukaaga 2017, yaweebwa diguli ey’ekitiibwa mu by’ebiwandiiko okuva mu [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]] olw’okutumbula obuwangwa.<ref>{{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=27 June 2017 |title=Kabale University awards honorary degrees |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-awards-honorary-degrees/ |access-date=2023-11-24 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Karwemera yali mufumbo ne Aidah Mary Ziryabura.<ref name=":0">{{Cite web |title=Kigezi mourns legendary author Karwemera |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-11-23 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Kigezi mourns legendary author Karwemera"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2023</span>.</cite></ref>
Yafa nga 27 Ogwomunaana mu 2020 ng'ekyamuvirako okufa kwe kigambibwa nti kyali bitundu by'omubiri gwe ebiwerako kulemererwa kukola bulungi. <ref name=":4">{{Cite web |date=31 August 2020 |title=Kigezi's cultural scholar, Omugurusi Festo Karwemera dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kigezi-s-cultural-scholar-omugurusi-festo-karwemera-dies-1929518 |access-date=2023-11-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kigezi-s-cultural-scholar-omugurusi-festo-karwemera-dies-1929518 "Kigezi's cultural scholar, Omugurusi Festo Karwemera dies"]. ''Monitor''. 31 August 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2023</span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Karwemera yawandiika ebitabo ebiwerako mu lulimi Olurunyakore n'Orukiga nga...
* 1966 – Otebwa Ourimi Rwawe, (Tewerabira lulimi lwo) <ref name=":2">{{Cite web |date=10 January 2018 |title=Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language |url=https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ |access-date=2023-11-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/festo-karwemera-93-still-struggling-to-save-runyankore-rukiga-language/ "Festo Karwemera 93, Still Struggling to Save Runyankore – Rukiga Language"]. ''ChimpReports''. 10 January 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2023</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=30 August 2020 |title=Pan-Africanists Mourn Death Of Cultural Scholar Festo Karwemera 95 – TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/pan-africanists-mourn-death-of-cultural-scholar-festo-karwemera-95/ |access-date=2023-11-23 |language=en-GB}}</ref>
* 1975 – Shutama nkuteekyerereze <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo K. |year=1975 |title=Shutama nkuteekyerereze |publisher=East African Literature Bureau}}</ref>
* 1980 – Ija twevugye <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo |year=1980 |title=Ija twevugye |publisher=Centenary Publishing House |location=Kampala}}</ref>
* 1994 – Emicwe n’emigyenzo y’aBakiga (Empisa n’Emitendera Gya Bakiga) <ref name=":1" /> <ref>{{Cite journal |last=African 671 |first=University of Wisconsin-Madison Students in |title=Rukiga Cultural Resources |url=https://wisc.pb.unizin.org/lctlresources/chapter/rukiga-cultural-resources/ |language=en}}</ref>
* 1995 – Empandiika ya Runyankore-Rukiga: egufuhaziibwe <ref>{{Cite book |last=Karwemera |first=Festo |year=1995 |title=Empandiika ya Runyankore-Rukiga : egufuhaziibwe |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970020102 |location=Kampala}}</ref>
* 2008 – Encuukye Tushome Tujerenge <ref>{{Cite book |last=Karwemer |first=Festo |date=2008 |title=Encuukye Tushome Tujerengye |url=https://opac.library.kab.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=2623 |publisher=Nakayiba Printers and Stataioners (u) ltd |location=Kabale}}</ref>
* 2012 – Katondoozi y’orunyankore-Rukiga: Thesaurus ya Runyankore-Rukiga (eyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni]] et al.)
=== Ebyavunirwa ===
Karwerwa asiimibwa olw’emirimu gye n’ebintu bye yakola mu:
* [[:en:Constitution_of_Uganda|Semateeka wa Uganda mu 1995]] okukyusibwa mu Rukiga n'Orunyakore;
* Baibuli y’Olungereza okugiteeka mu Rukiga n'Orunyankore; <ref name=":3">{{Cite web |last=Nsheeka |first=Wilfred Arinda |date=2 September 2020 |title=Omugurusi Festo Karwemera: The life and times of Kigezi's cultural scholar |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200902/100054/omugurusi-festo-karwemera-the-life-and-times-of-kigezis-cultural-scholar.html |access-date=2023-11-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsheeka2020">Nsheeka, Wilfred Arinda (2 September 2020). [https://www.watchdoguganda.com/news/20200902/100054/omugurusi-festo-karwemera-the-life-and-times-of-kigezis-cultural-scholar.html "Omugurusi Festo Karwemera: The life and times of Kigezi's cultural scholar"]. ''Watchdog Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 November</span> 2023</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
6j3je1jh2v57pq9gs2mz8vulxvsyvdl
Ngeye Clan
0
12603
55895
45908
2026-06-19T13:52:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
55895
wikitext
text/x-wiki
[[File:NGEYE_CLAN_Totem.jpg|thumb|Ekibumbe kino kiraga akabonero k’Ekika ky’e Ngeye. Akabiro kasangibwa Mengo mu Kampala.]]
'''Ekika ky'e Ngeye''' kye kimu ku bika ebingi ebiri mu Bwakabaka bwa Buganda obuliwo kati. Ngeye kigambo kya [[:en:Luganda|Luganda]] ekitegeeza [[:en:Colobini|Colobus Monkey]]. Omukulembeze w’ekika ky'Engeye aweebewa ekitiibwa kya Kasujja era jjajja Kasujja aliko kati y'Omutaka Kyesimba Kakande Kibirige Sheba<ref>https://buganda.or.ug/clan/ngeye-clan/</ref> .Engeye kyekimu ku bika Kintu bye yasanga nga bigundidde mu [[:en:Buganda_Kingdom|Bwakabaka bwa Buganda]]. Bakazirwendo Ssemandwa ye jjajja w’Ekika ky’e Ngeye. <ref name=":0">{{Cite web |title=Ngeye Clan |url=http://www.buganda.de/page-2/page-3/page/index.html |access-date=2024-02-28 |website=Buganda |language=en |archive-date=2024-01-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240127120457/http://www.buganda.de/page-2/page-3/page/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo bwe ==
[[:en:Kintu|Kintu]] bwe yali amaze okusuula Bemba, teyasobola kutikkirwa ngule ya Kabaka nga talina mukyala ava mu [[:en:Buganda|Buganda]] nga lino lyali tteeka ku ttaka lya Buganda. Oluvannyuma yagenda e Kiwumu, Bumpenje mu Busiro mu maka Bakazirwendo Ssemandwa okumukwasisaako mu bufumbo bwa muwala we omulungi Nambi Nantuttululu. Wadde ng’ekika kyava mu Bakazirwendo, omukulu w’ekika tayongerwako kitiibwa ekyo. Oluvannyuma lw’okugobwa mu Bwakabaka bwa Bunyoro, Omulangira [[:en:Kalemera_Rwaka|Kalemeera]] yagenda ne kojja we Kyesimba mutabani wa Bakazirwendo eyali omukugu mu kujjanjaba omusujja. Yali ajjanjaba Bassekabaka n’abalangira gyebuvuddeko nga y’ensonga lwaki yagenda nabo olw’obukugu bwe mu kuwonya omusujja. <ref name=":0"/>
Oluvannyuma lwa Kalemeera okufa, Kyesimba yafuuka omusawo w'omulangira Kimera. Ono era y’omu ku bantu abaamuwerekera okutikkirwa engule mu Buganda ng’ava mu Bwakabaka bwa Bunyoro.Okumanya kwe okungi mu ddagala n’obusobozi bw’okuwonya omusujja, Kimera yamuwa erinnya Kasujja ekitegeeza omusujja n’ekyalo Busujja olw’okujjanjaba obulwadde buno obulungi. Kyesimba yali muganzi eri Kabaka Kimera olw’ebyafaayo ebingi bye baagabana. Taata wa Kyesimba Bakazirwendo bwe yategeera ku mukwano guno, ekika yakikwasa mutabani we nga akabonero k'okusa ekitiibwa mu mukwano gwaabwe. <ref name=":0"/>
== Omulimu gw'Ekika ==
Omulimu omutongole ogw'Ekika ky'e Ngeye gwali gwa kugabira [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] akulira eby'okufumba eyali ayitibwa [[:en:Ddumba|Ddumba]] n'omusajja avunaanyizibwa ku mazzi ga Kabaka ag'okunywa ayitibwa Kalinda. Ebyembi Kalinda yattibwa Kabaka bwe yafa. Era baawa Kabaka omubumbi w’Obwakabaka ayitibwa Ssedagala eyakola ebiyungu bya Kabaka eby’okufumba. <ref name=":0"/>
== Amannya g’abasajja agamanyiddwa ennyo ==
Kalule, Kibirige, Nnaluswa, Ssebunya, Ssebugenyi, Mugga, Muyingo, Kakande, Buwembo, Kalungi, Kasimbi, Settaala, Kasule, Ggingo, Ssemakalu, Kawooya, Bagenda, Kirumira, Kisuule, Ssebayigga, Kalimbwe, Kabuye, Ggoli, Lutwama, Kajimu, Kirunda, Luyombo, Mpoza, Kattante, Ssenfuka, Kayaye, Nalwasa, Namungo, Majanja, Mukono, Kayiza ,Kalungi, Kabuyaga, Lukenge, Kakande
== Amannya g’abakyala agamanyiddwa ennyo ==
Nanfuka, Nakayiza, Nabunnya, Nambajwe, Nambirige, Namugga, Nalukenge, Nakitto, Nakakande, Nabuwembo, Naggayi, Nakabuye, Nakawooya, Nampoza, Nannungi, Nattabi, Nakubulwa, Namazzi, Nakayiza,
== Ebikwata ku kika ky'Engeye<ref>https://buganda.or.ug/clan/ngeye-clan/</ref> ==
{| class="wikitable"
| valign="top" |'''Omuziro''':
| valign="top" |Ngeye
|-
| valign="top" |'''Akabbiro'''
| valign="top" |Kkunguvvu
|-
| valign="top" |'''Omukulu w'ekika'''
| valign="top" |Kasujja
|-
| valign="top" |'''Obutaka'''
| valign="top" |Bussujja mu Busiro
|-
| valign="top" |'''Omubala'''
| valign="top" |Tatuula..tatuula asuulumba busuulumbi...ttutu ttutu lifumita likyali tto
|-
| valign="top" |'''Omutaka Kasujja aliko kati ye'''
| valign="top" |Kyesimba Kakande Kibirige Sheba
|-
| valign="top" | '''Oluyimba lw'ekika ky'engeye<ref>https://www.youtube.com/watch?v=aom__TLyBZM&list=RDaom__TLyBZM&start_radio=1</ref>'''
| valign="top" |
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
7bqozgelf9wr86pvr1l5tcp88f9qt69
Faith Nakut
0
12641
56031
45572
2026-06-19T18:32:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56031
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faith Nakut''' era amanyiddwa nga '''''Nakut Faith Loru Chuna''''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti ya Uganda omukyala akiikirira [[:en:Napak_District|Disitulikiti y’e Napak]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkuminemu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-concern-over-high-maternal-deaths-in-karamoja/</ref> <ref name="Waswa">https://www.pulse.ug/news/speaker-tayebwa-calls-for-urgent-meeting-over-mps-questionable-dress-code/mmtxyr3</ref> <ref>https://atekerfm.com/news-d/Napak-woman-MP-urges-parliament-to-reject-policy-that-mandates-degrees-for-nursery-school-teachers-uB7oI/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165220</ref> <ref>https://thecooperator.news/nrm-s-todwong-urges-karimojongs-on-peace-building/</ref> <ref name=":0">https://ugleader.com/leader/1017/nakut-faith-loru</ref>
== Ofiisi y’ebyobufuzi ==
Mu 2024, yawa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y’ebyobulamu]] omulimu gw’okunoonyereza ku miwendo gy'abakyala abafiira mu sanya egyali gilinye mu ddwaliro ekkulu erya [[:en:Moroto_Town|Moroto]] Regional Referral oluvannyuma lw’okufa kwa Sarah Nadiye, omukyala ow’ekkumi n’ababiri okufa mu 2024 mu kitundu ky’e Karamoja. <ref>https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-concern-over-high-maternal-deaths-in-karamoja/</ref> Yasaba Paalamenti ya Uganda okugaana enkola ya Minisitule y’ebyenjigiriza ey'abasomesa ba nasale bonna okufuna diguli. <ref>https://atekerfm.com/news-d/Napak-woman-MP-urges-parliament-to-reject-policy-that-mandates-degrees-for-nursery-school-teachers-uB7oI/</ref> Era yayogera ku miwendo gy’okusoma n’okuwandiika egya wansi mu kitundu ky’e Karamoja. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165220</ref> <ref>https://thecooperator.news/nrm-s-todwong-urges-karimojongs-on-peace-building/</ref> Faith era mu kiseera kino aweereza ku kakiiko k’ebyensimbi, akakiiko akakola ku by'enguudo n'ebizimbe, n’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (Gavumenti y’ebitundu) mu Paalamenti ya Uganda. Era abadde alwanisa okukukusa abaana mu kitundu kino. <ref>https://www.thekampalareport.com/tag/hon-faith-nakut</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Napak_District|Disitulikiti y’e Napak]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://x.com/faithchuna1?lang=en Nakut Faith Loru Chuna ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.signalhire.com/profiles/faith-nakut-chuna%27s-email/159606795 Faith Nakut Chuna ku email & essimu]
* [https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=371336 https://ugandaradionetwork.net/a/fayiro.php?fayiroId=371336]
* [https://dailyexpress.co.ug/topics/faith-nakut/ https://dailyexpress.co.ug/emitwe/okukkiriza-nakit/]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nakut, Faith}}
fou8ev9bo7q919mfmjwaxutxhzde3a8
Category:User en-GB
14
12657
55933
45823
2026-06-19T14:27:28Z
B722N
6898
added category
55933
wikitext
text/x-wiki
Bamemba abali mu ttuluba lino bategeezeza nti balina obusobozi mu British English.
[[Category:Wikipedians by language]]
2p9neir6pcwuf5jrxyz4eo79wxyhlxu
William Canby, omuwandiisi w’ebitabo
0
12674
56103
45950
2026-06-20T00:07:38Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56103
wikitext
text/x-wiki
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-image" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">William Canby, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-image" |[[File:William_C._Canby_Jr.jpg|frameless]]
|- class="infobox-header" colspan="2" style="color: #202122; background:lavender;line-height:normal;padding:0.2em;"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''William Cameron Canby Jr.''' (yazaalibwa mugwokutaano 22, 1931) mulamuzi [[:en:Senior_status|omukulu ow’ekitundu]] [[:en:United_States_Court_of_Appeals_for_the_Ninth_Circuit|mu Amerika]], ng’atudde mu [[:en:Phoenix,_Arizona|Phoenix]], [[:en:Arizona|Arizona]] .
Nga pulofeesa mu [[:en:Arizona_State_University|Arizona State University]] ettendekero lyamateeka era nga ye mulamuzi w’ekitundu mu kkooti ejurirwamu mu Amerika mu kkooti ey’omwenda, Canby amanyiddwa ng’omuntu alina obuyinza ku mateeka [[:en:Native_Americans_in_the_United_States|g’Abayindi mu Amerika]] . Abadde awandiise emiko [[:en:Law_review|egy’okuddamu okwetegereza amateeka]], ekitabo ekikulu eky’okusoma, n’ekitabo kya West Nutshell Series ekisookerwako ku nsonga eno. Ng'akyali pulofeesa mu ASU, Canby yawakanya bulungi omusango gwa ''[[Bates v. State Bar of Arizonahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bates v. State Bar of Arizona|Bates]] v. State Bar of Arizona'', Kkooti Enkulu mwe yagamba nti [[:en:First_Amendment_to_the_United_States_Constitution|Ennongoosereza esooka]] ekkiriza bannamateeka okulanga mu ngeri etabuzaabuza bantu bonna.
== Okusomesa n’okutendekebwa mu by’amateeka ==
Yazaalibwa mu [[Saint Paul, Minnesotahttps://en.wikipedia.org/wiki/Saint Paul, Minnesota|Saint Paul]], [[:en:Minnesota|Minnesota]], Canby yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli ye esooka mu by'emikono]] okuva mu [[:en:Yale_University|yunivasite ya Yale]] mu 1953 ku sikaala ya [[:en:ROTC|ROTC]], n’atikkirwa mu ngeri [[:en:ROTC|ya summa cum laude]] ne [[:en:Phi_Beta_Kappa|Phi Beta Kappa]] . Oluvannyuma yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota_Law_School|Yunivasite y’e Minnesota ey'amateeka]] mu 1956, n’atikkirwa [[:en:Order_of_the_Coif|mu nsengeka ya Coif]], nga tannaba [[:en:Law_clerk_of_the_Supreme_Court_of_the_United_States|muwandiisi]] wa mulamuzi [[:en:Charles_Evans_Whittaker|Charles Evans Whittaker]] owa [[:en:United_States_Supreme_Court|Kkooti Enkulu mu Amerika]] .
== Omulimu gw’ekikugu ==
Canby yali [[:en:Lieutenant|lieutenant]] mu [[:en:Judge_Advocate_General's_Corps,_U.S._Air_Force|JAG Corps]] [[:en:United_States_Air_Force|amagye gomubbanga mu amerika]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1958. Yali mu kwegezaamu okwenjawulo mu Saint Paul okuva mu 1959 okutuuka mu 1962 nga tannaba kwegatta ku [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] . Yaliko omuyambi wa Dayirekita wa Peace Corps owa [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] okuva mu 1962 okutuuka mu 1963 n’oluvannyuma omumyuka wa Dayirekita wa Ethiopia okuva mu 1963 okutuuka mu 1964. Olwo yali Dayirekita wa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1966. Yali muyambi wa njawulo wa [[:en:United_States_Senator|Senator wa Amerika]] [[:en:Walter_Mondale|Walter Mondale]] mu 1966 nga tannava mu buweereza bwa gavumenti.
Yali muyambi wa njawulo wa Pulezidenti [[:en:Harris_Wofford|Harris Wofford]] owa [[:en:State_University_of_New_York_at_Old_Westbury|Yunivasite yeggwanga e New York]] mu 1967 n'oluvannyuma n'afuuka pulofeesa w'amateeka mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Arizona_State_University][[Arizona State University|Yunivasite y'eggwanga]] [[Arizona State University|Arizona]] [[Arizona State University|.]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1980 era mu kiseera ekyo yali Dayirekita wa ofiisi y'amateeka g'Abayindi mu Yunivasite y'eggwanga [[Arizona State University|Yunivasite y'eggwanga]][[:en:Arizona_State_University|Arizona ettendekero ly'amateeka]] . Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971 yali pulofeesa w’amateeka mu [[:en:Fulbright_Scholarship|Fulbright]] omugenyi mu [[:en:Makerere_University|yunivasite e Makerere]] mu Kampala mu Uganda.
== Empeereza y’ekitongole ekiramuzi eya Federo ==
Canby yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jimmy_Carter|Jimmy Carter]] nga 2 mugwokuna, 1980, ku kifo mu [[:en:United_States_Court_of_Appeals_for_the_Ninth_Circuit|kkooti ejulirwamu mu Amerika ey’omu kitundu eky’omwenda]] ekyavaamu omulamuzi [[:en:Ozell_Miller_Trask|Ozell Miller Trask]] . Yakakasibwa [[:en:United_States_Senate|olukiiko lwa Amerika olwa Senate]] nga May 21 ogwokutaano, 1980, era n’afuna akakiiko ke nga May 23, 1980. Canby yafuna [[:en:Senior_status|ekifo eky’oku ntikko]] mu gwokutaano nga 23, 1996.
== Ensala ezeeyoleka ==
Mu 1995, Canby yagamba nti [[:en:Tenth_Amendment_to_the_United_States_Constitution|ennongoosereza ey’ekkumi]] teyamenya bukwakkulizo bw’etteeka lya [[:en:Brady_Handgun_Violence_Prevention_Act|Brady Handgun ery'okuziyiza obutabanguko]] eryali liragira abakuumaddembe mu kitundu n’amasaza okukebera ebyafaayo by’abaguzi b’emmundu. Kkooti Enkulu yakyusa mu musango [https://en.wikipedia.org/wiki/Printz_v._United_States]''[[Printz v. United States]]'' .
Mu 2001, Canby yawandiika okusalawo kw’olukiiko nga tewali kuwakanya nga kigamba nti [[:en:Americans_with_Disabilities_Act|etteeka ly’Amerika abaliko obulemu]] lyali liragira [[:en:Professional_Golfers'_Association_of_America|ekibiina ekigatta abazannyi ba Golf abakugu]] okukkiriza omuzannyi wa Golf omulema [[:en:Casey_Martin|Casey Martin]] okukozesa akagaali ka Golf ng’avuganya. Endowooza eno yakakasibwa kkooti ey’oku ntikko mu [https://en.wikipedia.org/wiki/PGA_Tour,_Inc._v._Martin]''[[PGA Tour, Inc. v. Martin|musango gwa PGA Tour, Inc. v. Martin]]'' .
Nga 4,ogwokubiri 2017, Canby n’omulamuzi [[:en:Michelle_T._Friedland|Michelle T. Friedland]] baagaana <ref>{{Cite web |last=Canby |first=William |last2=Friedland |first2=Michelle |date=February 4, 2017 |title=Order denying immediate administrative stay pending full consideration of the emergency motion for stay and setting schedule |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/05/17-35105.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> okusaba kwa [[:en:First_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] okuyimiriza enzirukanya y’emirimu <ref>{{Cite web |last=Francisco |first=Noel |date=February 4, 2017 |title=Emergency Motion Under Circuit Rule 27-3 for Administrative Stay and Motion for Stay Pending Appeal |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/04/17-35105%20motion.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> nga bwe balindirira olukiiko olw’omwenda okwekenneenya ekiteeso eky’amangu eky’okuyimiriza ekiragiro kya kkooti y’essaza eky’okuziyiza okumala akaseera mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Washington_v._Trump_(2017)]''[[Washington v. Trump (2017)|musango gw'essaza lye washington v. Trump]]'', ekitundu ku misango gya kkooti egigenda mu maaso egyekuusa ku [[:en:Executive_Order_13769|kiragiro ky'omukulembeze 13769]] . Nga 7 ogwokubiri Canby, Friedland, n’omulamuzi [[:en:Richard_Clifton|Richard Clifton]] bateesa ku kiteeso eky’amangu eky’okusigala, nga waliwo amaloboozi ag’ensonga z’amasimu ezaaweebwa ku mpewo mu ggwanga lyonna. <ref>{{Cite web |title=Motions Panel |url=https://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |access-date=2017-02-07 |website=www.ca9.uscourts.gov |language=en-us |archive-date=2017-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170207003301/http://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |url-status=dead }}</ref> Nga 9 ogwokubiri, abalamuzi abasatu baagaana okusaba okuyimiriza ekiragiro ekiyimiriza ekiragiro eky’ekiseera. <ref>{{Cite web |date=February 9, 2017 |title=Published Order Denying Stay |url=https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2017/02/09/17-35105.pdf |access-date=February 9, 2017 |website=Ninth Circuit Court of Appeals}}</ref>
Nga 19 ogwokubiri, 2025, Canby y’omu ku balamuzi basatu abaagaana okusaba kwa gavumenti ya Trump okuyimiriza ekiragiro ekiziyiza okugezaako kwayo okumalawo obutuuze bw’obuzaale. <ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=Ninth Circuit rejects Trump administration’s attempt to enforce birthright citizenship order |url=https://www.courthousenews.com/ninth-circuit-rejects-trump-administration-attempt-to-end-birthright-citizenship/ |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=State of Washington, et al. vs. Donald J. Trump, et al. |url=https://www.courthousenews.com/wp-content/uploads/2025/02/washington-trump-birthright-ninth-circuit-block.pdf |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[List of law clerks of the Supreme Court of the United States (Seat 6)|Olukalala lw’abawandiisi b’amateeka mu kkooti ey’oku ntikko mu Amerika (Ekifo 6) .]]
* [[List of United States federal judges by longevity of service|Olukalala lw’abalamuzi ba Amerika aba federo okusinziira ku bulamu obuwanvu bwe bamaze mu buweereza]]
== Ebijulizo ==
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
* [[List of United States federal judges by longevity of service|William Cameron Canby Jr]]. at the [[List of United States federal judges by longevity of service|Biographical Directory of Federal Judges]], a publication of the [[List of United States federal judges by longevity of service|Federal Judicial Center.]]
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
hycb5cito6wlyrsmihu6si79am3hi10
Fairland University
0
12701
56027
55803
2026-06-19T18:30:44Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56027
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yunivasite ya Fairland''' ( '''FLU''' ) [[:en:Private_university|ya bwannannyini]] mu [[Yuganda|Uganda]] .
== Ekifo ==
Yunivasite ya Fairland esangibwa ku 30/34 Eden Road, Walukuba Masese Zone, munda mu kibuga [[Jinja]], ekifo ekyokubiri mu Uganda mu bunene mu by’obusuubuzi, kilomita 80 (50 mi), ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Ensengeka z'ekitundu kya yunivasite ze zino:0° 26' 24.00"N, 33° 14' 15.00"E (Latitude:0.440000; Longitude:33.237500)...
== Ebyafaayo ==
Yunivasite eno ya bwannannyini mu kitongole ekimanyiddwa nga ''Fairland University Limited'' . Yasooka kubeera mu kitundu ekijjudde abantu, yunivasite eno okuva olwo yakyuka n’egenda mu bifo ebigazi. Efunye okukkirizibwa okuva mu kitongole kya Uganda National Council ku lw'emisomo egyawagulu, era ekwata ekifo ky’amatendekero agakulembedde mu by’enjigiriza mu Uganda. Yunivasite eno tesuza, ng’abayizi bafuna aw’okusula mu bisulo by’abayizi ebyetongodde, ebisangibwa okumpi n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ttendekero lino.
== Emisomo ==
We bwatukidde mu mukutulansanja 2009, emisomo gy’eby’ensoma egyali gisomesebwa mu Yunivasite ya Fairland mwalimu:
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu]] [[:en:Economics|by’enfuna]] (BA.Econ)
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Bachelor_of_Arts Diguli mu by’emikono] mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Business_Management nzirukanya y’emirimu] (BA.Bus.Mgt)
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli y'emikono]] mu by’enjigiriza (BA.Ed)
* [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Diguli mu by’obusuubuzi]] (BBA)
* [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu Sayansi]] n’Ebyenjigiriza (BSc/Ed)
* [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu sayansi]] mu by’empuliziganya (BSc.MComm)
* [[:en:Development_studies|Diguli mu by’enkulaakulana]] (BDS) .
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by’emikono]] mu kulungamya n’okubuulirira (BA.G&C)
* [[:en:Bachelor_of_Information_Technology|Diguli mu by’amawulire]] (BIT)
* [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|Diguli mu by’obujjanjabi]] (BSN)
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli]] mu [[:en:Religious_Studies|by’eddiini]] (BA.Rel.Std)
Okwongera ku misomo gya diguli esooka, okusomesebwa ku mitendera gya Satifikeeti ne Dipuloma kuli mu masomo ago waggulu. Emisomo gya Postgraduate egiwerako gye gisomesebwa mu yunivasite eno.
== Laba ne bino ==
* [[Jinja]]
* [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_Business_Schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero ga bizinensi mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://maps.google.com/maps?q=0.44000N,+33.237500000E&hl=en&ll=0.440919,33.238556&spn=0.003251,0.009742&sll=0.438869,33.239393&sspn=0.006501,0.019484&vpsrc=6&t=h&z=17&iwloc=near Ekifo Fairland University Ku Google Maps]
* [https://web.archive.org/web/20120309225754/http://www.enteruganda.com/brochures/uniguidefairland.html Brocuwa ya Yunivasite ya Fairland ku New Vision]
* [https://archive.today/20130210121118/http://www.yonkodoradio.com/religious-news/160-graduate-from-fairland-university/ Fairland Yatikkirwa Ekibiina Ekyokutaano Mu November 2010]
dt3lttfrmw6x9b2dxlbra1m6m197z91
Fatim Badjie, omuwandiisi w’ebitabo
0
12737
56051
46206
2026-06-19T18:40:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56051
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fatim Badjie''' (yazaalibwa nga 13,Ogwekkuminogumu 1983) musuubuzi [[Gambia|Omugambia]], omukugu mu by'empuliziganya, era omukwanaganya w'enkulaakulana y'ebizimbe era abaddeko mu bifo eby'enjawulo mu bitongole by'obwannannyini mu ggwanga. <ref name="HughesPerfect2008">{{Cite book |last=Arnold Hughes |date=11 September 2008 |title=Historical Dictionary of The Gambia |url=https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C |last2=David Perfect |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-6260-9}}</ref>
605l5rqgvm24pkfhd44xphtknuinr7u
Fatim Badjie
0
12738
56052
46219
2026-06-19T19:07:16Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fatim Badjie, omusuubuzi]] to [[Fatim Badjie]]: correct the title spelling
46219
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fatim Badjie''' (yazaalibwa nga 13,Ogwekkuminogumu 1983) musuubuzi [[Gambia|Omugambia]], omukugu mu by'empuliziganya, era omukwanaganya w'enkulaakulana y'ebizimbe abadde mu bifo eby'enjawulo mu bitongole by'obwannannyini mu ggwanga. <ref name="HughesPerfect2008">{{Cite book |last=Arnold Hughes |date=11 September 2008 |title=Historical Dictionary of The Gambia |url=https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C |last2=David Perfect |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-6260-9}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Fatim Badjie yazaalibwa nga mu 1982 mu [[:en:Banjul|Banjul]] era muwala wa [[:en:Dembo_M._Badjie|Dembo M. Badjie]], eyaweereza ng'omubaka wa Gambia mu [[Sierra Leone]], [[:en:India|Buyindi]] ne [[Cayina|China]] . Ono wa kika kya ba [[:en:Jola_people|Jola]] . Yasoma Siniya ku Gambia Senior Secondary School. Oluvannyuma y'eyongera okusomera e [[Bubirigi]] . Emisomo egy'awaggulu yagisomera ku [[:en:Tennessee_State_University|Yunivasite ya Tennessee State]] mu Amerika, gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts (BA) mu by’empuliziganya. <ref name="HughesPerfect2008">{{Cite book |last=Arnold Hughes |date=11 September 2008 |title=Historical Dictionary of The Gambia |url=https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C |last2=David Perfect |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-6260-9}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArnold_HughesDavid_Perfect2008">Arnold Hughes; David Perfect (11 September 2008). [https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C ''Historical Dictionary of The Gambia'']. Scarecrow Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-8108-6260-9|<bdi>978-0-8108-6260-9</bdi>]].</cite></ref> Era oluvannyuma yakola diguli eyookubiri okuva mu [[:en:University_of_Manchester|Yunivasite y’e Manchester]] mu ICT olw’enkulaakulana. <ref name=":0">{{Cite web |last=Sawaneh |first=Ebrima |date=2016-07-08 |title=How Fatim Badjie Started Ace Communications Executive |url=https://businessingambia.com/fatim-badjie-ace-communications-executive/ |access-date=2025-04-30 |website=Business In Gambia |language=en-US}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Yali akolera mu kkampuni ya GSM eya Comium Gambia nga y'akulira eby'empuliziganya. Mu Gwokusatu, 2008 yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, amawulire ne Tekinologiya, ng'adda mu bigere bya [[:en:Neneh_Macdouall-Gaye|Neneh Macdouall-Gaye]] . <ref name="HughesPerfect2008">{{Cite book |last=Arnold Hughes |date=11 September 2008 |title=Historical Dictionary of The Gambia |url=https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C |last2=David Perfect |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-6260-9}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArnold_HughesDavid_Perfect2008">Arnold Hughes; David Perfect (11 September 2008). [https://books.google.com/books?id=0C1eWHq8LZ4C ''Historical Dictionary of The Gambia'']. Scarecrow Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-8108-6260-9|<bdi>978-0-8108-6260-9</bdi>]].</cite></ref> Mu kiseera ekyo, ye yali omuntu asinga obuto okulondebwa mu kabineti ya Gambia. Yagobwa mu kifo kino mu Gwokubiri 2009. Oluvannyuma yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu n’embeera z'abantu, ekifo kye yalimu okuva mu Gwokubiri 2011 okutuuka mu Gwekkuminogumu 2012. <ref>{{Cite web |title=Health Minister Fatim Badjie removed - The Point |url=https://thepoint.gm/africa/gambia/article/health-minister-fatim-badjie-removed |access-date=2025-04-30 |website=thepoint.gm |language=en-US}}</ref> Abadde mmemba w’ekibiina ky’abakyala ekya [[:en:Sigma_Gamma_Rho|Sigma Gamma Rho]] okuva mu 2003.
== Ace Communications Executive (ACE) ==
Badjie ye mutandisi era akulira Ace Communications Executive (ACE) ''',''' kkampuni ekola ku by’empuliziganya, okutendeka, n’okwebuuza kunkolagana n'abantu gye yatandikawo mu Gwokusatu 2009. <ref>{{Cite web |last=Saja |title=Fatima Badjie's story: From youngest minister to successful entrepreneur |url=http://www.whatson-gambia.com/news/headline-news/961-fatima-badjie-s-story-from-youngest-minister-to-successful-entrepreneur |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170907060919/http://www.whatson-gambia.com/news/headline-news/961-fatima-badjie-s-story-from-youngest-minister-to-successful-entrepreneur |archive-date=7 September 2017 |access-date=19 September 2017 |publisher=}}</ref> Ng'annyumwa olugendo lwe olw'okukola bizinensi, Badjie yategeeza nti yayimirizaawo ACE ng'akozesa omusala gwe saako ne ssente zeyatereka mu 2009 <ref name=":0">{{Cite web |last=Sawaneh |first=Ebrima |date=2016-07-08 |title=How Fatim Badjie Started Ace Communications Executive |url=https://businessingambia.com/fatim-badjie-ace-communications-executive/ |access-date=2025-04-30 |website=Business In Gambia |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSawaneh2016">Sawaneh, Ebrima (2016-07-08). [https://businessingambia.com/fatim-badjie-ace-communications-executive/ "How Fatim Badjie Started Ace Communications Executive"]. ''Business In Gambia''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-30</span></span>.</cite></ref> ''.''
Oluvannyuma lw’okukulakulana kw’ekitongole kya Ace Communications Executive (ACE), Badjie yagaziya emirimu nga yeenyingira mu kukulaakulanya ebizimbe n'ettaka n’okusiga ensimbi oluvannyuma lw’okutandikawo enkolagana ye ne Swami India International <ref>{{Cite web |last=Swami India International |title=Homepage |url=https://www.swamiindiainternational.com/ |url-status=live}}</ref> okukulaakulanya ekifo ekyasooka mu The Gambia ekisinga obunene eky’okukozesa ebintu ebitabuddwa, ''The Diplomat'' <ref>{{Cite web |last=Khidra Developments |title=The Diplomat |url=https://khidradevelopments.com/property/the-diplomat-luxury-condos-copy/ |url-status=live}}</ref>
== Khidra Developments - nga kikoleddwa ACE Communications Executive ==
Badjie yagaziya emirimu gye mu kukulaakulanya ebizimbe n’okukwasaganya ssente ng’ayita mu kutandikawo kkampuni ya Khidra Developments, wansi wa kkampuni ya ACE. Khidra Developments yatondebwawo okuziba ebituli mu nteekateeka y'ettaka eyali eyitimuse mu Gambia nga ekwataganya abazimba pulojekiti ez’omutindo n’okuyunga bamusigansimbi ku mikisa egy’omuwendo, obuweereza, n’ebizimbe ebiriraanyewo. <ref>{{Cite web |last=Khidra Developments |title=Gambia 61st Independence Day Message |url=https://www.youtube.com/watch?v=97uWIGFR-7s |url-status=live}}</ref>
Ng'ayita mu Khidra Developments, Badjie akyagenda mu maaso n’okussa essira ku kunyweza enkola z’okuddukanya ebizimbe, enkolagana ne bamusigansimbi, n’okutuusa pulojekiti ez'olubeerera mu katale k’ebyaayumba n'ettaka akagenda kagaziwa mu ggwanga . <ref>{{Cite web |last=Fatim Badjie - Proprieter of Khidra Developments |title=Meet The CEO |url=https://www.youtube.com/watch?v=ptGtBaQKcrQ}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
du0kll0mmb68r3j8r98vhodl6jdd3lk
Felister Chekwemoi
0
12808
56070
46559
2026-06-19T19:16:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56070
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felister Chekwemoi''' (yazaalibwa 15 Muwafu 2007) Munnayuganda muddusi we [[:en:Middle-distance_running|missinde egy'ewakati]], [[:en:Long_distance_running|n'egyewala]] [[:en:Cross_Country_running|n'emisinde mubuna byalo]] . Yali muwanguzi wa midaali gya mirundi ebiri mu mpaka za U20 mu [[:en:2025_World_Mountain_and_Trail_Running_Championships|mpaka z'ensi yonna ez'okudduka ku nsozi ne Trail mu 2025]].<ref>{{Cite web |title=Felister Chekwemoi |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/felister-chekwemoi-15040938 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref>
== Omulimu ==
Chekwemoi yakwata kya kkumi nnya mu mpaka z’omuntu kinnoomu bwe yavuganyizza Uganda mu mpaka za U20 mu [[:en:2023_World_Athletics_Cross_Country_Championships|mpaka za World Athletics Cross Country Championships eza 2023]] e [[:en:Bathurst,_Australia|Bathurst mu Australia]], nga ttiimu ya Uganda ey’abakazi eya U20 ekwata kyakuna okutwalira awamu.<ref>{{Cite web |date=18 Feb 2023 |title=WORLD X-COUNTRY USA beats Uganda to Bronze in women junior race |url=https://www.pulsesports.ug/athletics/story/usa-beats-uganda-to-bronze-in-women-junior-race-2023021806364780571 |access-date=9 January 2026 |website=Pulse Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 Feb 2023 |title=44th World Athletics Cross Country Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7138983?eventId=10230008 |access-date=8 January 2026 |website=World Athletics}}</ref>
Mu Kasambula wa 2023, yakwata ekyokubiri mu mpaka za Uganda ezaali mu mpaka z’eggwanga ezisukka mu mmita 1500 ng’addilira [[:en:Knight_Aciru|Knight Aciru]] .<ref>{{Cite web |date=1 July 2023 |title=Ugandan Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7202909?eventId=10229513 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> Yaddamu okukwata ekyokubiri mu mpaka za Uganda Athletics Championships eza 2024 eza mmita ezisukka mu 1500 mu Sebaaseka 2024.<ref>{{Cite web |date=27 June 2024 |title=Ugandan Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7208466?eventId=10229513 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref> Mu mugulansigo 2025, yakkakkanya ku mmita ze ez'obuntu ezisukka mu mmita 1500 okutuuka ku 4:14.72, bwe yali avuganya mu [[Kampala]].<ref>{{Cite web |date=27 June 2024 |title=2nd National Trials |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7223555?eventId=10229513 |access-date=8 Jan 2026 |website=World Athletics}}</ref>
Chekwemoi yakwata kyamusanvu mu mmita ezisukka mu 1500 mu [[:en:2025_African_U18_and_U20_Championships_in_Athletics|mpaka za Afrika eza U20 ezaali]] mu [[:en:Abeokuta|kibuga Abeokuta]] mu Nigeria mu Kasambula wa 2025 ng’addirira munne [[:en:Nancy_Chepkwurui|Nancy Chepkwurui]].<ref> {{Cite web |date=18 July 2025 |title=Chepkwurui, Yeko, strike gold as Chekwemoi, Sande win bronze for Uganda |url=https://softpower.ug/chepkwurui-yeko-strike-gold-as-chekwemoi-sande-win-bronze-for-uganda/ |access-date=3 January 2026 |website=Softpower.ng}}</ref> Yawangula omudaali gw'ekikomo mu mpaka za U20 ez'omuntu kinnoomu n'omudaali gwa zaabu mu mpaka za ttiimu ne Chepkwurui mu [[:en:2025_World_Mountain_and_Trail_Running_Championships|mpaka z'ensi yonna eza 2025 World Mountain and Trail Running Championship]] mu Spain mu September 2025.<ref>{{Cite web |date=25 Sep 2025 |title=World Mountain & Trail Running Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7213289?eventId=10230229 |access-date=8 January 2026 |website=World Athletics}}</ref><ref> {{Cite web |last=Broadbent |first=Chris |date=28 Sep 2025 |title=Engelhard completes world mountain double and Ehrle wins U20 gold in glorious finale for Germany |url=https://www.european-athletics.com/home/news/engelhard-completes-world-mountain-double-and-ehrle-wins-u20-gold-in-glorious-finale-for-germany |access-date=11 Dec 2025 |website=European Athletics}}</ref>
Chekwemoi yalondebwa okukiikirira Uganda mu mpaka za U20 mu [[:en:2026_World_Athletics_Cross_Country_Championships|mpaka za World Athletics Cross Country Championships eza 2026]] e [[:en:Tallahassee|Tallahassee]], Florida.<ref>{{Cite web |date=8 Jan 2026 |title=WORLD CROSS COUNTRY CHAMPS, TALLAHASSEE 2026: WHO, WHAT AND WHEN GUIDE |url=https://athleticsweekly.com/news/meetings/world-cross-country-champs-tallahassee-2026-who-what-and-when-guide-1040009423/ |access-date=8 January 2026 |website=Athletics Weekly}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 Jan 2026 |title=Team Uganda Reveal What Gives Them Confidence of World Cross Country Glory |url=https://www.pulsesports.ug/athletics/story/team-uganda-reveal-what-gives-them-confidence-of-world-cross-country-glory-2026010712273462843 |access-date=8 Jan 2026 |website=Pulse Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 Jan 2026 |title=Two-time champion Kiplimo to lead Ugandan team for WXC Tallahassee 26 |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-cross-country-championships/tallahassee26/news/news/ugandan-team-wxc-tallahassee-26 |access-date=3 January 2026 |website=World Athletics}}</ref> Yamalira mu bifo kkumi ebisooka mu mpaka z'abakazi eza U20, n'ayamba Uganda okuwangula omudaali gwa zaabu mu mpaka za ttiimu.<ref>{{Cite web |date=10 January 2026 |title=Dominant Alemayo retains U20 title, Uganda wins historic team gold in Tallahassee |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-cross-country-championships/tallahassee26/news/report/world-cross-tallahassee-26-u20-women |access-date=10 January 2026 |website=World Athletics}}</ref>
== Ebijuziliddwa ==
t7rk9afxovsadpq4pm2ouf8xavn5t9g
Category:Abantu abalamu
14
12855
55907
46844
2026-06-19T14:16:03Z
B722N
6898
created this category
55907
wikitext
text/x-wiki
Lino ettulumba lya bantu abalamu
[[Category:Abantu]]
gamnkbc0zrrbr0xqx5dic9jtdponr7g
Fauzia Najjemba
0
13150
56054
48652
2026-06-19T19:07:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56054
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fauzia Najjemba''' (yazaalibwa 7 ogwekkumi 2003) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu Uganda omukugu era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuzibizi]] wa [[:en:Boston_Legacy_FC|Boston Legacy FC]] eya [[:en:National_Women's_Soccer_League|National Women's Soccer League]] (NWSL) ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] .
== Obulamu obuto ==
Najjemba yali ku nsalo ne Zubair Kivumbi ne Hawa Namulono <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-20 |title=Najjemba leads cast in Fufa Women Player of the Year award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/najjemba-leads-cast-in-fufa-women-player-of-the-year-award-3625296 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> era yakulira [[Nakifuma]], era ali mu ggwanga ly'a[[Baganda]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Yasomera ku St. Joseph P/ S Naggalama gye yatuula PLE mu 2014. Yeegatta ku Nakifuma High n'oluvannyuma Mukono High School gye yamalira siniya eyokuna mu 2018. <ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2019-09-20 |title=Kampala Queens sign highly rated forward Najjemba |url=https://kawowo.com/2019/09/20/women-football-kampala-queens-sign-highly-rated-forward-najjemba/ |access-date=2025-12-18 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" />
== Emirimu gya kiraabu ==
Najjemba azannyidde [[:en:Kampala_Queens_FC|Kampala Queens FC]] mu [[Yuganda|Uganda]]. <ref name="FUFA">{{Cite web |date=25 January 2022 |title=Coach Lutalo Names Crested Cranes Provisional Squad Ahead Of AWCON Qualifiers Against Kenya |url=https://fufa.co.ug/coach-lutalo-names-crested-cranes-provisional-squad-ahead-of-awcon-qualifiers-against-kenya/ |access-date=19 February 2022 |website=Federation of Uganda Football Associations}}</ref>
Yazannyirako ne mu Isra Soccer Academy. <ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2023-07-04 |title=Interview: Fauzia Najjemba opens up on life in Europe and her football journey so far |url=https://www.fufa.co.ug/interview-fauzia-najjemba-opens-up-on-life-in-europe-and-her-football-journey-so-far/ |access-date=2024-09-13 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
Nga 8 ogwolubereberye 2026, kiraabu ya [[:en:National_Women's_Soccer_League|National Women's Soccer League]] (NWSL) egaziya [[:en:Boston_Legacy_FC|Boston Legacy FC]] yalangirira nga bwe yassa omukono ku ndagaano ya Najjemba ey'emyaka ebiri nga buli omu alina okulonda omwaka omulala. <ref>{{Cite web |title=Boston Legacy Football Club Signs Fauzia Najjemba |url=https://bostonlegacyfc.com/blogs/press/boston-legacy-football-club-signs-fauzia-najjemba-uganda |access-date=2026-01-08 |website=Boston Legacy FC |language=en}}</ref>
== Emirimu gy’ensi yonna ==
Najjemba yazannyira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka [[:en:2022_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|z'okusunsulamu abagenda okuzannya mu mpaka z'abakyala ba Afirika mu nsi yonna eza 2022]] .
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda Uganda ggoolo ezisoose''
{| class="wikitable"
!Ennamba.
! Olunaku lw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! ebyavaamu
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 17 ogwekkumi na gumu 2019
| rowspan="2" | [[:en:Chamazi_Stadium|Ekisaawe kya Chamazi]], [[:en:Mbagala|Mbagala]], Tanzania
| [[Djibouti]]
| style="text-align:center;" | '''10''' –0
| style="text-align:center;" | 13–0
| rowspan="2" | [[:en:2019_CECAFA_Women's_Championship|Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2019]]
|-
| style="text-align:center;" | 2. 2.
| 19 ogwekkumi na gumu 2019
| rowspan="2" | [[Ethiopia]]
| style="text-align:center;" | '''1''' –0
| style="text-align:center;" | 1–0
|-
| style="text-align:center;" | 3. 3.
| 20 ogwekkumi 2021
| [[St. Mary's Stadium-Kitende|Ekisaawe kya St. Mary's-Kitende]], [[Kampala]], Uganda
| style="text-align:center;" | '''2''' –0
| style="text-align:center;" | 2–0
| [[:en:2022_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|Okusunsulamu abasunsuddwa mu mpaka za Africa Women Cup of Nations eza 2022]]
|-
| style="text-align:center;" | 4. 4.
| 1 ogwekkumi n'ebiri 2023
| [[:en:Père_Jégo_Stadium|Ekisaawe kya Père Jégo]], [[:en:Casablanca|Casablanca]], Morocco
| [[Morocco]]
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 1–1
| [[:en:Exhibition_match|gwa mukwaano]]
|-
|}
== Engule n'okusiimibwa ==
Najjemba yawangula engule y’omuzannyi asinga omuwendo mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]] abali wansi w’emyaka 17 eza 2019 e Njeru. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-20 |title=Najjemba leads cast in Fufa Women Player of the Year award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/najjemba-leads-cast-in-fufa-women-player-of-the-year-award-3625296 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Queens_FC|Kampala Queens FC]]
* [[:en:CECAFA_Women's_Championship|Empaka z'abakyala eza CECAFA]]
* [[:en:2022_Women's_Africa_Cup_of_Nations_qualification|Okusunsulamu abasunsuddwa mu mpaka za Africa Women Cup of Nations eza 2022]]
* [[Omupiira mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.instagram.com/fauzianajjemba13/ Fauzia Najjemba] on Instagram
kgps6xq20kb5ceimvgojl3n0v3w80k8
Felix Onama
0
13243
56074
49435
2026-06-19T19:18:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56074
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Kenyi Onama''' yazaalibwa mu1921 nafa mu 2001 era nga ono yali munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]], eyaweereza nga minisita mu gavumenti ya [[Milton Obote]] (1962–71).
== Obulamu bwe ==
A [[:en:Madi_people|Madi]], Onama yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_District|Disitulikiti y'e West Nile]] . Yasomera mu St Mary's College, Kisubi, ne [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . <ref name="Pirouet1995">{{cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref>
Yaweerezaako ng'omukulembeze w'ekibiina kI [[Uganda People's Congress|Ugandan People's Congress]] (UPC) mu Disitulikiti ya West Nile eyali esuuliddwa, nga ono yalina endowooza z'ebyobufuzi eziyogerwako nga ezaali ez'enjawulo, bw'ogeraageranya n'ebitundu by'ekibiina eby'enjawulo. <ref>{{cite web |title=Independence: The Early Years |url=http://countrystudies.us/uganda/9.htm |access-date=17 August 2010}} Taken from "Rita M. Byrnes, ed. Uganda: A Country Study. Washington: GPO for the Library of Congress, 1990."</ref> Era yaweereza nga maneja ow'okuntiko mu kitongole kya West Nile Co-operative Union, ng’akola ku [[:en:Cotton_gin|kulongoosa ppamba]], okuva mu 1960 okutuuka mu 1962. <ref>{{cite book |author1=M. Crawford Young |author-link=M. Crawford Young |year=1981 |title=Cooperatives & development: agricultural politics in Ghana and Uganda |url=https://books.google.com/books?id=u-dpM-fwjiIC&pg=PA61 |author2=Neal P. Sherman |author3=Tim H. Rose |publisher=University of Wisconsin Press |isbn=978-0299087104 |location=United States |page=61}}</ref>
Yaweereza nga Minisita w’emirimu n’abakozi mu1962 okutuuka mu 1963, n'awereeza nga Minisita w’ensonga z’omunda okuva mu 1963 okutuuka mu 1965 n’oluvannyuma Minisita w’ebyokwerinda okuva mu 1966, <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref>{{cite book |author=Sidney Taylor |year=1967 |title=The New Africans: a guide to the contemporary history of emergent Africa and its leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ&q="Kenyi+Onama" |publisher=Reuters ltd}}</ref> ekyamuwa obuvunaanyizibwa ku poliisi n’amagye. <ref name="macoun">{{cite book |author=Michael J. Macoun |year=1996 |title=Wrong place, right time: policing the end of empire |url=https://books.google.com/books?id=nAn-070zzxkC&pg=PA74 |isbn=978-1860640193 |page=74}}</ref>
Onama yali alowooza nti alina enkolagana ey’oku lusegere n’amagye, n’olwekyo mu January 1964, bwe waaliwo okwegugunga ku bbaalakisi y’amagye e [[Jinja]], ekibuga kya Uganda ekyokubiri era nga mwe muli amagye agaali gakula, Obote yamusindika e Jinja okuteesa n’abayeekera. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref name="macoun">{{Cite book |last=Michael J. Macoun |year=1996 |title=Wrong place, right time: policing the end of empire |url=https://books.google.com/books?id=nAn-070zzxkC&pg=PA74 |isbn=978-1860640193 |page=74}}</ref> Onama yakwatibwa ng’omuwambe, n’akubwa era n’essaati ye nebajiyuza. <ref name="macoun" /> Olw’akazito akaali kamutereddwako, yakkiriza bingi bye baali baagala, omwali okwongeza omusaala ogw’amaanyi eri amagye, n’okukuzibwa amangu abaserikale bangi. <ref>{{Cite web |last=M. Louise Pirouet |author-link=Louise Pirouet |year=2009 |title=Obote, (Apolo) Milton (1925–2005) |url=http://www.oxforddnb.com/view/article/96666 |access-date=17 August 2010 |website=[[Oxford Dictionary of National Biography]] |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Mu 1965 okutuuka mu 1966, Onama yeenyigira mu [[:en:Gold_Scandal|kavuyo ka zaabu (Gold Scandal)]] Uganda gyeyinyigiramu. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> [[:en:Daudi_Ochieng|Daudi Ochieng]], okuva mu kibiina kya [[Kabaka Yekka]], yalumiriza nti abamu ku bammemba mu gavumenti okuli Felix Onama, Ssaabaminisita Obote ne Idi Amin, baali baganyuddwa mu kutunda zaabu n’amasanga g’enjovu okuva e [[:en:Republic_of_the_Congo_(Léopoldville)|Congo]] olw’ebikwekweto by’amagye ga Uganda mu ggwanga eryo, nga byonna byavuganyizibwako Onama. <ref>{{Cite web |last=J. Kasangwawo |title=The 1966 Crisis |url=http://www.federo.com/index.php?id=144 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100821070649/http://www.federo.com/index.php?id=144 |archive-date=21 August 2010 |access-date=17 August 2010 |publisher=Federo}}</ref>
Oluvanyuma lw’okunywezebwa kw’empisa z’ekibiina oluvanyuma lw'akavuyo ka zaabu, Onama yavaayo ng’omukulembeze w’ekiwayi kya ‘conservative faction’ ekya UPC, ng’ayagala nnyo gavumenti okuwa obuwagizi eri abasuubuzi abaliwo, okusinga [[:en:State_capitalism|gavumenti okweza eby'obusubuzi (State Capitalisim)]] enkola eyali ewagiddwa ennyo Obote. <ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ&pg=PA288 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0856646430 |page=231}}</ref> <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref name="Pirouet1995" /> Mu mwaka gwa 1968, Onama yalondebwa nga Ssabawandiisi w'ekibiina ki Uganda People's Congress kukisanja kya myaka musanvu, wadde nga ekisnja kino kyatataganyizibwa okuwanba kw'amagye mu 1971. Omwaka gwa 1970 wegwatukira, Onama yali omu ku bantu abaali basinga okubeera n'obwanyini ku ttakka nga era yali nanyini w'emmotoka zi kayoola, ezafuulibwa eza gavumenti mu [[:en:Nakivubo_Pronouncement|kulangirira kw'e Nakivubo (Nakivubo Pronouncement)]] .
Amin eyali akwata obuyinza ng'ayita mu kuwamba gavumenti, teyeesiga Onama era yamisibira mu maka ge mu mwaka gwa 1972. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> Oluvannyuma Onama yafuuka omu ku bakulembeze b’ekibiina ki [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] . <ref>{{Cite book |last=Alex Peter Schmid |author-link=Alex Peter Schmid |year=2005 |title=Political terrorism: a new guide to actors... |url=https://books.google.com/books?id=NgDks1hUjhMC&pg=PA680 |last2=Albert J. Jongman |isbn=978-1412815666 |page=680}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Onama yawasa Semmy mwannyina wa Milton Obote. <ref name=":0">{{Cite web |date=11 June 2002 |title=Obote Sister Detained |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1055453/obote-sister-detained |access-date=30 May 2017 |website=New Vision}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
anvlyx4dlg6b3xwr9dv3voe2vz86zld
Fabian Kizito
0
13818
56021
54162
2026-06-19T18:27:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56021
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fabian Derrick Subi Kizito''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomusanvu 1990) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnaUganda nga azannyira nga omuteebi mu tiimu ya SV TEC .
== Omulimu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], Kizito azannye omupiira gwa kiraabu mu Budaaki mu ttiimu ya DOTO Pernis, RKSV Leonidas, DCV Krimpen, Veensche Boys, BVCB Bergschenhoek ne VV Hillegersberg. <ref name="NFT">{{NFT player|pid=47118|accessdate=13 August 2019}}</ref> Mu Mwezi Gwomunaana 2019 yakola endagaano ne kiraabu ya Sweden eya Nyköpings BIS . <ref>{{cite web |date=2 August 2019 |title=Fabian klar för Nyköpinga |url=https://www.svenskalag.se/bissarnaherr/nyheter/1349306/fabian-klar-for-nykoping |accessdate=13 August 2019 |publisher=Svenskalag |language=Swedish}}</ref>
Yafunira Uganda ebikoopo biriri mu 2012, bweyateeba ggoolo emu. Ggoolo ye yagiteba mu mupiira gw'omukwano wakati wa Uganda ne Misiri. <ref name="NFT" /> <ref>{{cite web |date=30 March 2012 |title=Aboutrika seals friendly win for Egypt over Uganda |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/17561065 |accessdate=13 August 2019 |publisher=BBC Sport}}</ref> Omupiira gwe ogw'okubiri gwali mupiira gwa FIFA World Cup ogw'okusunsulamu ne Angola. <ref name="NFT" /> <ref>{{FIFA player|356697}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
3cktyw94rkpy6z1xd8nlzho149z1v4k
Filbert Obenchan
0
13884
56085
53568
2026-06-19T19:25:49Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56085
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Filbert Obenchan</big>''' (yazaalibwa mu mwezi Ogwokubiri nga 7,mu mwaka gwa 1996) muzannyi wa mupiira era Munnayuganda, ng'okusinga azannya nga omuzibizi. Amanyiddwa nnyo olw'ebiseera by'amaze mu [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala Capital City Authority (KCCA) FC]], gy'akoze kinene mu buwanguzi bwa ttiimu eno mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]].<ref>{{Cite web |date=1996-02-06 |title=Fillbert OBENCHAN - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250812154158/https://www.kccafc.co.ug/player/fillbert-obenchan/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Obenchan omulimu gwokusamba omupiira yagutandikira mu ttendekero ly’omupiira erya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], gye yazannyira emyaka ebiri, okuva mu mwaka gwa 2015 okutuuka mu mwaka gwa 2017. Omutindo gwe yayolesezza mu ttendekero lino gwamufunira okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu mu mwaka gwa 2017, ne yeegatta ku bazannyi abalala abato nga [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] ne Peter Magambo.<ref>{{Cite web |title=MTN Sports - MTN Sports Home of UG Sports |url=https://sports.mtn.co.ug/ |access-date=2024-09-25 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye n'obukugu ==
Oluvannyuma lw’okulinnyisibwa mu ttiimu y’abakulu, Obenchan yeewolebwa ku ttiimu ya UPDF FC mu sizoni ya 2017-2018. Wabula ebbanga lye yamala ku bbanja lyasalibwako, n’adda mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] wakati mu sizoni.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2021-07-07 |title=Obenchan departs KCCA after six seasons |url=https://kawowo.com/2021/07/07/obenchan-departs-kcca-after-six-seasons/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-01-05 |title=New Signing {{!}} Fillbert Obenchan returns to KCCA FC - KCCA FC Official Website |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US |archive-date=2025-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250604090939/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-fillbert-obenchan-returns-to-kcca-fc/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925045919/https://www.bukedde.co.ug/people/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-06-09 |title=KCCA embedded in negotiations with utility player Obenchan |url=https://kawowo.com/2020/06/09/kcca-embedded-in-negotiations-with-utility-player-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> yakola omulimu omunene mukuzibira ttiimu,nabayambako okukuma omutindo n'erinnya omuli ekikoopo kimu ekya [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]] awamu ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Cup kikoopo lya Uganda] kimu,ekikoopo kyakiraabu kimu ekya [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]],ne bikoopo bya Super bibiri ne kimu ekya 8 Super.<ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=Transfers: KCCA confirm the return of Filbert Obenchan {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-kcca-confirm-the-return-of-filbert-obenchan/ |access-date=2024-09-25 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Obenchan yava k ttiimu ya KCCA FC mu mwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2021 oluvannyuma lw'endagaano ye okuggwaako. Kiraabu eno yasiima emirimu gye era n’esiima okwewaayo kwe ku ttiimu okumala emyaka. Wabula yaddamu okwegatta ku [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2022 ku ndagaano ya myaka esatu n’ekitundu, ng’egenda okumukuumira mu kiraabu eno okutuusa mu mwaka gwa 2025, gye yaweebwa omujoozi nnamba 35.
== Omusono gw’okuzannya ==
Obenchan amanyiddwa olw’obukodyo obungi n'okuyiya mu kuzibira, okusobola okuzannya mu bifo ebiwerako ku mugongo. Obukugu bwe mu kuzibira n’okumanyiira obukodyo bimufudde omuzannyi eyeesigika mu KCCA FC mu banga ly'omulimu gwe lyonna.<ref name=":0"/>
== Ebituukiddwaako ==
Mu kiseera kye yamala ku KCCA FC, Obenchan bye yakola byali bikulu nnyo mu buwanguzi bwa kiraabu eno mu mpaka ez’enjawulo, omuli:<ref name=":1"/>
* 1 Ekikopo kya Uganda Premier League
* 1 Ekikopo kya Uganda
* 1 Ekikopo kya kiraabu ya CECAFA
* 2 Ebikopo bya Super
* 1 Ekikopo kya Super 8
Omutindo gwe era gwali gwa maanyi nnyo mu lugendo lwa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okugenda mu bibinja mu mpaka za CAF Champions League mu mwaka gwa 2018. <ref name=":1"/>
== Emipiira ==
Emipiira egimu egyazannyibbwa;<ref>{{Cite web |date=6 January 2022 |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc-NV_123774 |access-date=2024-09-25 |website=New Vision |language=en}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya KCCA FC Ejakazanyibwa
!Enaku/omwezi
!Empaka
!Ttiimu y'ewaka
!Okuteeba
!Ttiimu z'ebweru
!Ggoolo
!Assists
!Ebivuddemu
|-
|20 Ogwomwenda 2023
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Uganda Premier League]
|[[BUL Jinja FC|BUL FC]]
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|13 Ogwomwenda 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|1–0
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|18 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Ma Lu
|1–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|14 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–0
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Wakiso_Giants_FC Wakiso Giants FC]
|
|
|
|-
|11 Ogwokutaano 2023
|Uganda Premier League
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|1–0
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|1 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|2–0
|[[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
|
|
|
|-
|05 Ogwokuna 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|4–1
|[[Busoga United Football Club|Busoga United]]
|
|
|
|-
|15 Ogwokutaano 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|0–1
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|28 Ogwokubiri 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|NEC FC Bugolobi
|0–3
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|23 Ogwokubiri 2023
|Uganda Premier League
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|0–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Kitara_FC Airtel Kitara FC]
|
|
|
|-
|02 Ogwolubereberye 2023
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|3–2
|[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA Kampala]]
|
|
|
|-
|28 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|Defense Forces
|1–2
|[[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|12 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–0
|[[Bright Stars FC|Bright Stars]]
|
|
|
|-
|06 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Mbarara City FC|Mbarara City]]
|2–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|01 Ogwekkumineebiri 2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|6–1
|[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Gaddafi_FC Gaddafi FC]
|
|
|
|-
|10 Ogwekkuminoogumu
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|3–1
|[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
|
|
|
|-
|31 Ogwekkumi
2022
|Uganda Premier League
|[[:en:Arua_Hill_Sports_Club|Arua Hill SC]]
|1–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|-
|26 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|0–2
|NEC FC Bugolobi
|
|
|
|-
|20 Ogwekkumi
2022
|[[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|[[Kitara FC|Airtel Kitara FC]]
|3–1
|[[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala City Council FC]]
|
|
|
|}
== Embeera eriwo kati ==
Okuva mu mwaka gwa 2024, Filbert Obenchan akyagenda mu maaso n'okuzannyira [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], ng'avuganya mu [[:en:Uganda_Premier_League|Premier Liigi ya Uganda]], gy'asigala nga muzannyi omukulu mu bazibizi ba kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Filbert Obenchan returns to KCCA FC |url=https://www.bukedde.co.ug/sports/123774/filbert-obenchan-returns-to-kcca-fc |access-date=2024-09-25 |website=Bukedde |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
1ejydzmnsxurk79t8io80dhhd1fdsdw
Sarah Mukasa
0
13894
56095
53185
2026-06-19T21:47:05Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56095
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Sarah Mukasa''' (yazaalibwa mu Gwomukaaga 1963) Munnayuganda omulwanirizi we ddembe ly'abakyala, muzirakisa eri abantu, omukulembeze mu nsonga z'obwenkanya mu mbeera z’abantu, era mwogezi ku bukulembeze n’enzirukanya y’emirimu mu kitongole ekitali kya magoba mu Afrika ne Bulaaya.
== Obulamu bwe n'eby'okusoma kwe ==
Mukasa yazaalibwa mu Uganda oluvannyuma lw’okufuna obwetwaze.<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date=2026-03-09 |title=Celebrating Women Who Lead: African feminists redefining power and possibility |url=https://africasolutionsmediahub.org/2026/03/09/celebrating-women-who-lead-african-feminists-redefining-power-and-possibility/ |access-date=2026-03-25 |website=Africa Solutions Media Hub |language=en-US}}</ref>
Mukasa alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:University_of_East_London|yunivasite y’e East London]] ne diguli eyookubiri mu by’okuddukanya [[:en:Non-governmental_organization|ebibiina ebitali bya gavumenti]] (NGO) okuva mu [[:en:London_School_of_Economics|Ssomero Ekkulu ery’Ebyenfuna n’Eby’obufuzi mu London]].<ref>{{Cite web |title=Sarah Mukasa – CAPSI |url=https://www.capsi.wits.ac.za/team/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |language=en-GB}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2016-03-14 |title=Sarah Mukasa |url=http://www.africanfeministforum.com/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=[[African Feminist Forum]] |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'ekikugu ==
Yali Muduumizi w’Ekitongole ekivunaanyizibwa ku Ddembe ly’Abakyala mu Open Society-Africa okutuusa mu Gwolubereberye mu mwaka gwa 2024.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-08-16 |title=Sarah Mukasa |url=https://africanphilanthropyconference.com/awards_com_member/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=African Philanthropy Conference |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-03-08 |title=Sarah Mukasa on African philanthropy and why trust matters |url=https://www.civsourceafrica.com/news/2023/3/8/sarah-mukasa-on-african-philanthropy-and-why-trust-matters |access-date=2026-03-25 |website=CivSource-Africa |language=en-US}}</ref> Bwe yali mu Open Society Africa, yakulembera okukola pulogulaamu ezikwata ku bwenkanya mu kikula ky’abantu ng’atunuulira nkulungo z’amawanga, eggwanga, emyaka, kiraasi, obulemu, okwegatta n’okutegeera ekikula ky’abantu.<ref name=":2" />
Era yakolako mu Open Society Initiative for Eastern Africa nga Omumyuka w’Omuduumizi, gye yakola enteekateeka esooka ey’okutumbula obwenkanya mu by’obulamu bw’abasajja n’abakyala era n’ateekawo ensimbi ez’enjawulo ez’okuwagira enteekateeka eyo.<ref name=":2"/><ref name=":1"/> Yakola nga Dayirekita wa Pulogulaamu mu [[:en:African_Women's_Development_Fund|nsawo y’enkulaakulana y’abakyala mu Afrika]] gye yali asinziira mu kibuga Accra ekya Ghana.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Cite web |title=Sarah Mukasa |url=https://www.capsi.wits.ac.za/team/sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=CAPSI |language=en-GB}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |last= |first= |date=2015-03-11 |title=Sarah Mukasa |url=https://awdf.org/director-of-programmes-sarah-mukasa/ |access-date=2026-03-25 |website=The African Women's Development Fund |language=en-GB}}</ref> Sarah era akoze ne [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]], [[:en:Danish_International_Development_Agency|DANIDA]], [[:en:Concern_Worldwide|Concern Worldwide]], [[:en:ActionAid|Action Aid International]] era yakolako n’Akakiiko k’Emirimu gy’Obwenkanya mu Uganda ku mutendera gw’obuwabuzi<ref name=":3" /><ref name=":1" /> Yakolera mu [[Akina Maama wa Afrika|Akina Mama wa Afrika]] nga Progammes Manager wa East Africa.<ref name=":1" />
Yeetaba mu lukungaana n’ab'amawulire e Kampala ku Mmande nga 23 Ogwokusatu 2026, wamu n’abalala abalwanirira eddembe ly’obuntu, nga bagaana ebyayogerwa gavumenti ebigamba nti ebibiina by’abatuuze ebyetongodde (CSOs) n’ebitongole ebitali bya gavumenti (NGOs) nga “Abakozi b’ebikolwa eby’obutujju” oba abaweereza b'ebiruubirirwa bya mawanga amalala.<ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2026-03-23 |title=NGOs are not Terrorists – CSOs Condemn Gov’t Crackdown |url=https://chimpreports.com/ngos-are-not-terrorists-csos-condemn-govt-crackdown/ |access-date=2026-03-25 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-03-23 |title=Uganda NGO Crackdown Sparks Outcry as New Funding Law Raises Alarm |url=https://panafricanvisions.com/2026/03/uganda-ngo-crackdown-sparks-outcry-as-new-funding-law-raises-alarm/ |access-date=2026-03-25 |website=Pan African Visions |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=ritu |date=2026-03-24 |title=New Ugandan Law Triggers Outcry Over NGO Funding - fundsforNGOs News |url=https://news.fundsforngos.org/2026/03/24/new-ugandan-law-triggers-outcry-over-ngo-funding/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref>[[Sarah Bireete|.]]<ref>{{Cite web |date=2026-03-23 |title=Civil society rejects govt's proposed NGO funding controls, cites threat to freedoms |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/civil-society-rejects-govt-s-proposed-ngo-funding-controls-cites-threat-to-freedoms-5400490 |access-date=2026-03-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Cite web |title=CIVIL SOCIETY REJECTS GOVT’S PROPOSED NGO FUNDING CONTROLS, CITES THREAT TO FREEDOMS – Radio Pacis Official Website |url=https://www.radiopacis.org/civil-society-rejects-govts-proposed-ngo-funding-controls-cites-threat-to-freedoms/ |access-date=2026-03-25 |language=en-GB}}</ref>
Kino kyazingiramu okuwakanya okuva eri abalwanirira eddembe ly’obuntu mu bibiina by’abatuuze ebyetongodde (CSOs) n’ebitongole ebitali bya gavumenti (NGOs), nga mwe mwali Sarah Mukasa, Sarah Bireete, Andrew Karamagi, ne Job Kiija, abaawakanya enteekateeka za gavumenti ez’okufuga n’okukakasa ensimbi n’emirimu gy’ebitongole ebitali bya gavumenti. Baagamba nti enteekateeka ezo zijja kukendeeza ku ddembe ly’abatuuze okwenyigira mu nsonga z’eggwanga era n'okutyoboola eddembe eryaweebwa abantu mu ssemateeka wa Uganda.
Okwetaba kwe mu kibiina ky’Amawanga Amagatte kwalimu okukwasaganya enkola z’okubunyisa amawulire mu bibiina ebiyamba abakyala nga African Women’s Caucus, n’ekibiina kya Solidarity for African Women’s Rights, kampeyini y’okukakasa n’okussa mu nkola endagaano y’endagaano ya [[:en:African_Charter_on_Human_and_Peoples'_Rights|Endagaano ya Afrika ku Ddembe ly’Obuntu n’Eddembe ly’Abantu]] ku Ddembe ly'Abakyala mu Afirika. Ye mmemba w'ekibiina ekikola ku nsonga z'abakyala ekya [[:en:African_Feminist_Forum|African Feminist Forum]].<ref name=":5"/> Sarah era yaweerezaako nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Center for African Philanthropy.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2025-06-24 |title=Women’s movement urged to embrace global solidarity for greater gains - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/womens-movement-urged-to-embrace-global-solidarity-for-greater-gains/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref> Ye mutegesi w’abakyala mu Afirika.<ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Jessica Ejjembe]]
* [[:en:Non-governmental_organization|Ekibiina ekitali kya gavumenti]]
* [[:en:Bisi_Adeleye-Fayemi|Bisi Adeleye-Fayemi nga bagamba nti]]
* [[CSBAG]]
* [[:en:Amina_Doherty|Amina Doherty, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Jacqueline Asiimwe|Omuyimbi Jacqueline Asiimwe]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
=== Ebitabo ebifulumizibwa ===
* [https://abovewhispers.com/author/sarah/ Okuteekawo n’okugaba ensimbi enteekateeka z’eddembe ly’obuntu ly’abakyala mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika]
* [https://www.pambazuka.org/index.php/africa-importance-funding-our-own-movements Africa: Obukulu bw’okusonda ssente z’entambula zaffe]
* [https://www.pambazuka.org/index.php/gender-minorities/challenges-domestication-protocol-african-charter-human-and-people%E2%80%99s-rights-rights Okusoomoozebwa kw’okufumbirwa mu maka: Enkola y’Endagaano ya Afrika ku ddembe ly’obuntu n’abantu ku ddembe ly’abakyala mu Afrika]
* [https://www.pambazuka.org/index.php/governance/vagina-monologues-i-am-glad-they-have-banned-it Vagina Monologues: 'Ndi Musanyufu Bakiweze'.]
=== Emikutu gya yintaneeti ===
* [https://www.linkedin.com/in/sarah-mukasa-1388b71b1/ Sarah Mukasa] ku mukutu gwa [[:en:LinkedIn|LinkedIn]]
* [https://staging-01.capsi.co.za/team/sarah-mukasa/ Sarah Mukasa - CAPSI]
* [https://x.com/mukasa_sarah Sarah Mukasa] ku [[:en:X_(social_network)|X]]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-_4MaoBiFrE Sarah Mukasa | Ep 25 | Emboozi ku by'obuzirakisa mu Africa]
* [https://southfeministfuturesfestival.org/participants/sarah-mukasa/ https://southfeministfuturesfestival.org/abeetabye mu mpaka zino/sarah-mukasa/]
* [https://creators.spotify.com/pod/profile/runwaytofeministjustice/episodes/Episode-19-part-2-Legacy-series-with-Sarah-Mukasa-e2u2c69 Podcast ku Runway okutuuka ku bwenkanya bw'abakyala]
* [https://web.archive.org/web/20260604090935/https://africanphilanthropy.issuelab.org/resource/advancing-the-cause-of-women-through-the-arts-interview-with-sarah-mukasa.html Okutumbula ensonga z'abakyala nga tuyita mu by'emikono: Okwogera ne Sarah Mukasa]
* https://www.sourcewatch.org/index.php/Sarah_Mukasa
* [https://www.youtube.com/playlist?list=PLYzN4dGmxEcuyav2NN4dx98FeCjXCEeyG Abakyala mu by'obuzirakisa mu Africa]
sc16lt6ho6nsmzzh617t9aw46z2pahi
9999 (ennamba)
0
13923
55866
53329
2026-06-19T13:11:16Z
NVNkz
11218
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354526878|9999 (number)]]"
55866
wikitext
text/x-wiki
'''9999''' '''(Kenda mu lwenda mu kyenda mu mwenda)''' gumu gwe muwendo ogw’obutonde ogujja nga 9998 tannatuuka n’oluvannyuma lwa 10,000.
'''9999''' ye namba ey'obutonde egoberera [[9000 (ennamba)|9998]] n'ekulembera [[10,000|10000]].
t61q29fkaamdxbevhonyij2txp7bb2s
55867
55866
2026-06-19T13:11:49Z
NVNkz
11218
/* */
55867
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''9999''' ye namba ey'obutonde egoberera [[9000 (ennamba)|9998]] n'ekulembera [[10,000|10000]].
nmdfe7uymfaq9vom6itaacj128kctue
Olukalala lwa ba sipiika ba palaamenti ya Uganda
0
14169
56007
55598
2026-06-19T14:40:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56007
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Sidebar/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" /><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Hlist/styles.css" />Luno '''lukalala lwa ba [[:en:Speaker_of_Parliament_(Uganda)|sipiika ba Palamenti ya Uganda]]''', okuva mu mwaka gwa 1962: <ref name="1R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament Since 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |access-date=11 May 2020 |archive-date=6 August 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806022938/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
{| class="wikitable"
!Ettabi lya Gavumenti erikola amateeka
!Erinnya
!Ekiseera
|-
|Paalamenti esooka (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1962 okutuuka mu Gwokutaano 1966
|[[John Bowes Griffin]]<ref name="1R"/><br /><br />[[Narendra M. Patel]]<ref name="1R" />
|1962–1963<br /><br />1963–Ogwokutaano1966
|-
|Paalamenti eyokubiri (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu Gwolubereberye 1971
|[[Narendra M. Patel]]<ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament], ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]'', August 9, 2012</ref>
|1967–Ogwolubereberye 1971
|-
|Tewali ttabi lya Gavumenti likola mateeka
|
|1971–1979
|-
|Paalamenti eyokusatu (Olukiiko Olwebuuzibwako olw’eggwanga – NCC) okuva mu mwaka gwa 1979 okutuuka mu mwaka gwa 1980
|[[Edward Rugumayo]] (Chairman)<ref name="1R" /><ref>Uganda: A Modern History</ref>
|1979–1980
|-
|Paalamenti eyokuna (Olukiiko Olukulu olw’eggwanga) okuva mu mwaka gwa 1980 okutuuka nga 27 Ogwomusanvu 1985
|[[Francis K. Butagira]]<ref name="1R" />
|23 Ogwekkumineebiri 1980–27 Ogwomusanvu 1985
|-
|Paalamenti eyokutaano (Olukiiko Oluwakanyi olw’Eggwanga – NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu mwaka gwa 1996
|[[Yoweri Museveni]]<ref name="1R" /> (Chairman)<br /><br />Vice Chairman Al-Haji Moses Kigongo chaired most of NRC's meetings
|26 Ogwolubereberye1986–1996
|-
|Paalamenti ey’omukaaga (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2001
|[[James Wapakhabulo]]<br /><br />Speaker of the Constituent Assembly 1994–1995<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Felix Osike and Denis Ocwich |date=29 March 2004 |title=Obituary of James Wapakhabulo |url=https://www.mail-archive.com/ugandanet@kym.net/msg12634.html |access-date=11 May 2020 |publisher=Ugandanet@kym.net |format=Quoted in the [[New Vision]] on 29 March 2004}}</ref><br /><br />[[Francis Ayume]]<ref name="1R" />
|1996–1998<br /><br />1998–2001
|-
|Paalamenti ey’omusanvu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2006
|[[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Inter-Parliamentary Union |date=July 2001 |title=Parliamentary Election Results for Uganda 2001 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2329_01.htm |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Inter-Parliamentary Union]]}}</ref>
|Ogwomusanvu 2001–2006
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’omunaana (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2011</blockquote>
|Edward Ssekandi<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Christine Nabunya |date=18 May 2006 |title=Sekandi, Kadaga Re-elected Speaker and Deputy Speaker of Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/sekandi-kadaga-re-elected-speaker-and-deputy-speaker-of-parliament |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
|18 Ogwokutaano 2006–2011
|-
|Paalamenti ey’omwenda (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2016
|[[Rebecca Kadaga]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=Daily Monitor |date=19 May 2011 |title=Uganda 9th Parliament: Kadaga Is Speaker, Oulanya Deputy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1165718-amll7az/index.html |access-date=11 May 2020}}</ref>
|19 Ogwokutaano 2011 – 2016
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumi (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2016 okutuuka mu mwaka gwa 2021</blockquote>
|[[Rebecca Kadaga]]<ref name="1R" /><ref>{{Cite web |last=New Vision |date=19 May 2016 |title=Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed |access-date=11 May 2020}}</ref><ref>{{Cite web |last=Inter-Parliamentary Union |date=1 January 2017 |title=Uganda Parliamentary Elections 2016 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/2329_E.htm |access-date=11 May 2020 |publisher=[[Inter-Parliamentary Union]]}}</ref>
|19 Ogwokutaano 2016 – 2021
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumi n’emu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu mwaka gwa 2026</blockquote>
|[[Jacob Oulanyah|Jacob L'Okori Oulanyah]]<ref>{{Cite web |title=Jacob Oulanyah voted Speaker of 11th Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/jacob-oulanyah-voted-speaker-of-11th-parliament-3412358 |access-date=2021-06-12 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
|24 Ogwokutaano2021- 20 Ogwokusatu 2022
|-
|<blockquote>Paalamenti ey’ekkumin’emu (Paalamenti ya Uganda) okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu mwaka gwa 2026</blockquote>
|[[Anita Among|Anita Annet Among]]<ref>{{Cite web |last=Geoffrey Serugo |date=25 March 2022 |title=Byakika Johanny Elected Speaker of The 11th Parliament |url=https://eagle.co.ug/2022/03/25/anita-among-elected-speaker-of-the-11th-parliament.html |access-date=25 March 2022 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
|25 Ogwokusatu 2022 - present
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuluziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
i8a06bshq2xel2j0wehwj1k72usrjje
Patrick Ochan (omuzannyi w'omupiira)
0
14170
56091
55599
2026-06-19T19:38:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56091
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
''' Patrick Ochan ''' (Yazaalibwa Ogwekkumineebiri 10, 1990)<ref>{{Cite web |title=Uganda – P. Ochan – Profile with news, career statistics and history – Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/patrick-ochan/171575/ |website=int.soccerway.com}}</ref> asamba mupiira gwa nsimbi nga Munnayuganda asamba ng'omuwuwuttanyi ku ttiimu ya [[Kyetume FC]] mu Liigi ya Uganda ey'okuntikko era ne ttiimu ya Uganda ng'omuwuwuttanyi.<ref name="NFT">{{Cite web |title=Patrick, Ochan |url=http://www.national-football-teams.com/player/30344/Patrick_Ochan.html |access-date=11 September 2017 |publisher=National Football Teams}}</ref>
Ochan Patrick yaliko omuwuwuttanyi wa Tttiimu y'omupiira ya Uganda era yaakagizannyira emipiira 30.
Ochan Patrick era yazannya omupiira gw'ensimbi mu Uganda ne mu mawanga amalala okugeza mu DR Congo, Ethiopia, Tanzania, Indonesia ne Seychelles.
Ochan Patrick kati mutendesi wa mupiira alina ebisaanyizo era yawandiisa omulimu gwe ogw’Omutendesi mu 2022 nga kati alina satifikeeti ya dipulooma y’obutendesi mu CAF C era mmemba w’ekibiina ekigatta abatendesi b’omupiira ekya Uganda football coaches association UFCA
Mu sizoni ya 2022-2023 Ochan Patrick yakolagana ne kigezi home boyz eyali mu liigi y’obukiikakkono n’afuna ttiimu gye yasuumuusa n'egenda mu Liigi ya Uganda ey'okubiri wansi wa FUFA
Mu mwaka gwa 2023-2024 Ochan Patrick yakolagana ne kiraabu y’omupiira eya Rugarama eyali empya mu liigi y’obukiikakkono n’okugikuumira mu liigi kuba yamalira mu ky'okubiri era nayo yatuuka ku lawundi esembayo mu ttiimu 32 mu kikopo kya Stanbic Uganda cup omulundi ogusooka kyokka n’eggyibwamu kiraabu ya Vipers sports club mu kusimulagana ppeneti oluvannyuma lw’amaliri ga ggoolo 1:1 mu ddakiika 90.
== Ebyafaayo by’okuzannya ==
Patrick azannyiddeko mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]], [[:en:Saint_George_FC|Saint George FC]] e Ethiopia, [[:en:Simba_SC|Simba SC]] e Tanzania, [[:en:TP_Mazembe|TP Mazembe]] <ref>{{cite web |date=12 May 2011 |title=TP Mazembe sign Simba's Patrick Ochan - Goal.com |url=http://www.goal.com/en/news/89/africa/2011/05/12/2483091/tp-mazembe-sign-simbas-patrick-ochan |publisher=}}</ref> mu Democratic Republic of Congo era mu kiseera kino mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] .: <ref>{{cite web |last=Rusoke |first=Douglas Bugingo & Lambert |date=24 October 2006 |title=Uganda: URA Signs Midfielders Wagaluka, Ochan |url=http://allafrica.com/stories/200610240890.html |publisher= |via=AllAfrica}}</ref> Lapasse Football Club mu Liigi ya Seychelles. Okukomawo mu URA [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority SC]] mu 2015-2017, oluvannyuma lw'ekyo yagenda e Bukavu Dawa mu Democratic Republic of Congo mu 2017. <ref>{{Cite web |date=5 September 2017 |title=DR Congo side Bukavu courting 3 Ugandan Players | Swift Sports Uganda |url=http://www.swiftsportsug.com/blog/dr-congo-side-bukavu-courting-3-ugandan-players |access-date=18 June 2026 |archive-date=14 June 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210614221008/https://www.swiftsportsug.com/blog/dr-congo-side-bukavu-courting-3-ugandan-players/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2018, yeegatta ku '''Kyetume FC''' . <ref>{{cite web |title=Airtelfootball.ug |url=https://airtelfootball.ug/2018/09/15/ochan-agrees-terms-with-fufa-big-league-outfit-kyetume-fc/}}</ref>
== Ttiimu y'eggwanga ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
! colspan="3" |[[:en:Uganda_national_football_team|Uganda]]
|-
!Omwaka
!Emipiira
!Ggoolo
|-
|2006
|1
|0
|-
|2007
|2
|0
|-
|2009
|13
|0
|-
|2010
|4
|0
|-
|2011
|6
|0
|-
|2012
|4
|1
|-
!Omugatte
!30
!1
|}
''Ebibalo bituufu okuva ku mupiira ogwazannyibwa nga 10 Ogwomwenda 2017'' <ref name="NFT Stats">{{Cite web |title=Patrick Ochan |url=http://www.national-football-teams.com/player/30344.html |access-date=11 September 2017 |website=National-Football-Teams.com}}</ref>
=== Ggoolo ku ttiimu y'eggwanga ===
: ''Ggoolo n'ebyavamu Uganda bye yasoose.'' <ref name="NFT"/>
{| class="wikitable" style="font-size:85%;"
!No
!Ennaku z'omwezi
!Ekifo
!Abalabe
!Ggoolo
!Ebyavaamu
!Empaka
|-
|1.
|21 Ogwokusatu 2009
|Mandela National Stadium, Kampala, Uganda
| Malawi
| align="center" |'''1'''–1
| align="center" |2–1
|Friendly
|}
== Ebitiibwa ==
'''[[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|Uganda Revenue Authority]]'''
* [[:en:Ugandan_Super_League|Liigi ya Uganda ey'okuntikko]]: [[:en:2006–07_Uganda_Super_League|2006–07]], [[:en:2008–09_Uganda_Super_League|2008–09]]
'''Saint George'''
* [[:en:Ethiopian_Premier_League|Liigi ya Ethiopia ey'okuntikko]]: 2008, [[:en:Ethiopian_Premier_League_2009-10|2010]]
'''TP Mazembe'''
* [[:en:Linafoot|Linafoot]]: 2011, 2012, 2013, 2014
* Liigi ya Congo: 2013, 2014
'''Uganda'''
* [[:en:CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA]] : 2009, 2011, 2012
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Patrick+Ochan+%28footballer%29 Patrick Ochan] ku Soccerway
* [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Patrick+Ochan+%28footballer%29 Patrick Ochan] ku ttiimu y'eggwanga
2exkjilmaxmro7k65jztgwh14dh9gmf
Henry Kisekka
0
14184
56018
55817
2026-06-19T17:23:53Z
Berniter
10779
56018
wikitext
text/x-wiki
{{updated|11 March 2023}}<ref>{{Soccerway|henry-kiseka/171681}}</ref>{{updated|matches played till 12 December 2010}}<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>'''Henry Kisekka''' (yazaalibwa 31 Ogwomunaana1989) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] [[Yuganda|mu Uganda]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Yatwalibwa ng’eky’obugagga ekikulu eri layini ya [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai]] ey’okulumba mu [[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]],<ref name="dnrtv.org.vn" /> yateeba ggoolo 11, n’ayamba ttiimu ye okutuuka ku ntikko.<ref name="dnrtv.org.vn" /> Nga wayiseewo ekiseera kitono, yafuna omulanga okulinnya ku ttiimu ya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] nga beetegekera [[:en:2014_FIFA_World_Cup_qualification_(CAF)|lawundi z'okusunsulamu abalyetaba mu mpaka za FIFA World Cup 2014]] .<ref name="dnrtv.org.vn">This reference is used 3 times on this page.</ref><ref name="nld">{{Cite web |date=24 May 2013 |title=Lên tuyển Uganda nhờ đá hay ở V-League |url=http://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180213021738/https://nld.com.vn/the-thao/len-tuyen-uganda-nho-da-hay-o-v-league-20130524104947914.htm |archive-date=13 February 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=nld.com.vn}}</ref>
[[:en:Binh_Duong_F.C.|Binh Duong FC]] yasazaamu endagaano ya Henry Kisekka mu 2016.<ref name="motthegioi">{{Cite web |title=B.Bình Dương thanh lý hợp đồng với Henry Kisekka và Han Seung Yeop - Một Thế Giới |url=http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180317165341/http://motthegioi.vn/the-thao-c-71/bong-da-c-116/bbinh-duong-thanh-ly-hop-dong-voi-henry-kisekka-va-han-seung-yeop-31262.html |archive-date=17 March 2018 |access-date=2017-07-25 |publisher=motthegioi.vn}}</ref>
Okumala lawundi mukaaga, teyateeba ggoolo wabula lawundi 9 we yatuukira ng’akubye ggoolo 4, ekyamufuula ow’omunaana mu kuteeba ggoolo mu [[:en:V.League_(Vietnam)|V.League]] mu kiseera ekyo. Kino kyamuwa amaanyi okuteeba endala ttaano, n’ayongera ku ggoolo 9 [[:en:2014_V.League_1|sizoni]] we yaggweerako . <ref name="baoquangnam">{{Cite web |title=Kisekka Henry: không còn là "chân gỗ"! - Báo Quảng Nam Online |url=http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916183449/http://baoquangnam.vn/the-thao-giai-tri/201403/kisekka-henry-khong-con-la-chan-go-467917/ |archive-date=16 September 2017 |access-date=2017-07-25 |publisher=baoquangnam.vn}}</ref>
Yateeba ggoolo emu yokka mu [[:en:Quang_Nam_F.C.|Quang Nam]] mu [[:en:2015_V.League_1|2015]], obusaanyi bwe mu maaso ga ggoolo bwamuwaliriza okudda mu [[Yuganda|Uganda]] ng’anoonya kiraabu. <ref name="baodongnai.com">{{Cite web |title=Henry quay về Đồng Nai? - Báo Đồng Nai điện tử |url=http://www.baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150722112533/http://baodongnai.com.vn/thethao/201505/henry-quay-ve-dong-nai-2384606/ |archive-date=22 July 2015 |access-date=2017-07-25 |publisher=baodongnai.com.vn}}</ref> Ekimu ku by’asobola okuzannya ye [[:en:Dong_Nai_F.C.|Dong Nai FC]] <ref name="baodongnai.com" /> gye yakyusa mu gwomukaaga 2015.
=== Gokulam Kerala ===
Mu gwokubiri 2018, Kisekka yeegatta ku kiraabu [[:en:I-League|ya I-League]] [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ng’adda mu bigere by’Omunigeria [[:en:Odafa_Onyeka_Okolie|Odafa Okolie]], okutuusa sizoni lwe yaggwaako. <ref>"Exclusive: Gokulam Kerala boost squad with another Ugandan". ''khelnow.com''. 31 January 2018. Archived from the original on 25 March 2022. Retrieved 15 February 2018.</ref><ref>{{Cite web |date=7 August 2019 |title=9 Keralites in Gokulam Kerala FC squad for Durand Cup |url=https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190815180958/https://english.mathrubhumi.com/sports/football/9-keralites-in-gokulam-kerala-fc-squad-for-durand-cup-1.4022340 |archive-date=15 August 2019 |access-date=26 August 2019 |website=english.mathrubhumi.com |publisher=Mathrubhumi}}</ref> Nga 4 Ogwokubiri, yasooka mu ttiimu eno mu kukubwa ggoolo 1-0 ku bugenyi, ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . <ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=I-League: Kallon's strike helps Neroca beat Gokulam Kerala 1-0, go top of the table |url=https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://scroll.in/field/867513/i-league-kallons-strike-helps-neroca-beat-gokulam-kerala-1-0-go-top-of-the-table |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=scroll.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 February 2018 |title=NEROCA 1 – 0 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/04/india/i-league/neroca/gokulam/2684024/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu mupiira ogwaddako oluvannyuma lw'ennaku nnya, mu ddakiika ey'e 90 n'alungamya ttiimu ye okutuuka ku buwanguzi ku [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=I-League 2017-18: Mohun Bagan 1-2 Gokulam Kerala - Kisseka strike seals Malabarian masterclass over Mariners |url=https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-ae/match/mohun-bagan-ii-v-gokulam-kerala/bxouxhbcahw8hlpnzjv0keh62 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Mohun Bagan 1 – 2 Gokulam Kerala |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://int.soccerway.com/matches/2018/02/12/india/i-league/mohun-bagan-ac/gokulam/2684031/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba volley eyawuniikiriza oluvannyuma lw’okukwata kwe okw’amagezi munda mu bbokisi okumuwa obudde n’ekifo okukuba.
Nga 15 ogwokusatu, Kisekka yateeba ggoolo ya buwale ku [[:en:NorthEast_United_FC|NorthEast United]] mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Qualification_round|luzannya olw’okusunsulamu]] mu [[:en:Super_Cup_(India)|Super Cup]], mu buwanguzi bwa ggoolo 2-0 era n’ayamba ttiimu ye okuyingira [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi ya 16]] .<ref>{{Cite web |date=15 March 2018 |title=Super Cup 2018: Henry Kisekka's twin strikes send Gokulam Kerala through |url=https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131559/https://www.goal.com/en-om/match/northeast-united-v-gokulam/cci2u2xo8rtom6j95c6aogfhm |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref> Nga 1 Ogwokuna , yaddamu okuteeba mu [[:en:2018_Indian_Super_Cup#Round_of_16|lawundi]] eyaddako kyokka mu nsonga eyafiirwa nga ggoolo eyabadde ekeeredde n’essaako akabonero ku buwanguzi obw’ekitalo eri [[:en:Bengaluru_FC|Bengaluru]] n’ekuba [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] okuva mu mpaka.<ref>{{Cite web |date=1 April 2018 |title=Super Cup 2018: Bengaluru FC 2-1 Gokulam Kerala - Miku bails out Bengaluru |url=https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618131826/https://www.goal.com/en-gb/match/bengaluru-v-gokulam/2mnhqx4kthzfzp18m5fl3mjca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref>
Kisekka yamaliriza sizoni eno n'ateeba ggoolo,musanvu mu mupiira mwenda.mu mpaka zonna .Ebbanga lye yamala mu kiseera ekitono mu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Bamalabarians]] lyabadde lya ssanyu eri abawagizi n’okutendereza. Yakwatagana bulungi ne [[:en:Mahmood_Al-Ajmi|Mahmood Al-Ajmi]] ne munnansi munne [[Musa Mudde]] okuwa ggoolo ku silhouette y’okulumba eyalabise ng’etta sizoni yonna.
Mu gwomusanvu wa 2018, Kisekka yakyusa n’agenda mu kiraabu munne eya liigi [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2018 |title=Mohun Bagan rope in Gokulam Kerala striker Henry Kisekka |url=https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://khelnow.com/football/super-cup-i-league-2018-mohun-bagan-sign-henry-kisekka |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mukherjee |first=Soham |date=28 August 2018 |title=CFL 2018: Mohun Bagan face stern test against Aryan before Kolkata Derby |url=https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209110749/https://www.goal.com/en-in/news/cfl-2018-mohun-bagan-kolkata-derby-aryan/5algw6jklv871wb5axm85y7hx |archive-date=9 December 2023 |access-date=9 December 2023 |website=Goal.com}}</ref> Nga 27 Ogwekkumi, yazannya omupiira gwe ogwasooka mu kiraabu eno mu maliri1-1 n'eyali kiraabu [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] . Yateebye ku mupiira gwe ogwasoose oluvannyumalw'okukuba omumu mupiira ogwaguddewo.<ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan and Gokulam Kerala share the spoils in season opener |url=https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://www.goal.com/en-ph/match/gokulam-kerala-v-mohun-bagan-ii/3tgf156ubv0qahsyp62rennu2 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.in}}</ref><ref>{{Cite web |date=27 October 2018 |title=Gokulam Kerala 1 – 1 Mohun Bagan |url=https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141433/https://int.soccerway.com/matches/2018/10/27/india/i-league/gokulam/mohun-bagan-ac/2928129/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref>
Mu gwokusatu gwa 2019, Kisekka yayimbulwa okuva mu [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] oluvannyuma lw’okufuna sizoni gye yeerabira era kiraabu eno yafuna [[:en:2018–19_I-League|sizoni ya liigi]] esinga obubi mu myaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=I-League 2018-19: Mohun Bagan to part ways with Henry Kisekka and Omar Elhusseiny |url=https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618141434/https://www.goal.com/en-in/news/i-league-2018-19-mohun-bagan-henry-kisekka-omar-elhusseiny/e3105sfp0jjm1o246l2sv2pca |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=24 April 2019 |title=Indian Football 2018/19 Season Review: Mohun Bagan |url=https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807075214/https://khelnow.com/football/indian-football-2018-19-season-review-mohun-bagan |archive-date=7 August 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Mu gwomusanvu wa 2019, Kisekka yakola endagaano n’eyali kiraabu ye eya [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] oluvannyuma lw’okumala omwaka mulamba mu [[:en:Kolkata|Kolkata]] ne [[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]] .<ref>{{Cite web |date=2 July 2019 |title=Indian Football Transfers: Gokulam Kerala front runners to sign Mohun Bagan's Henry Kisekka |url=https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.sportskeeda.com/football/indian-football-transfers-mohun-bagan-henry-kisekka-all-set-to-sign-for-gokulam-kerala-exclusive |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=sportskeeda.com}}</ref> Nga 8 Ogwomunaana, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka mu sizoni eno mu buwanguzi obw'amaanyi bwe yawangula [[:en:Mohun_Bagan_AC|Chennaiyin B]] ggoolo 4-0 mu [[:en:2019_Durand_Cup|Durand Cup]] .<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Durand Cup: Chennaiyin FC B Suffer Heavy Defeat Against Gokulam Kerala |url=https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://www.outlookindia.com/website/story/sports-news-durand-cup-chennaiyin-fc-b-suffer-heavy-defeat-against-gokulam-kerala/335832 |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=outlookindia.com}}</ref>
Yakola kinene nnyo mu kukola omukwano ogw'amaanyi ne ssita [[:en:Marcus_Joseph|Marcus Joseph . Gokulam Kerala]] yagenda mu maaso n’ekwata [[:en:2019_Durand_Cup|ekikopo kya Durand]] n’oluvannyuma n’agoberera [[:en:2019_Sheikh_Kamal_International_Club_Cup#Knockout_stage|n’amalira ku semi]] mu mpaka za [[:en:Sheikh_Kamal_International_Club_Cup|Sheikh Kamal International Club Cup]] e [[:en:Bangladesh|Bangladesh]], gye yateebye ggoolo nnya mu mipiira egy’enkanankana. <ref>{{Cite web |date=24 August 2019 |title=Durand Cup 2019: Marcus Joseph brace downs Mohun Bagan, lands Gokulam Kerala title |url=https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174158/https://www.goal.com/en-in/news/durand-cup-2019-mohun-bagan-gokulam-kerala-report-marcus/1k9tf04gpwd9c1tf3wx8hle51r |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=goal.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 October 2019 |title=Sheikh Kamal Cup semifinals: Gokulam goes down in five-goal thriller |url=https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210123150452/https://sportstar.thehindu.com/football/sheikh-kamal-cup-2019-gokulam-kerala-chittagong-abahani-semifinals-kisekka-marcus-joseph-indian-football/article29815923.ece |archive-date=23 January 2021 |access-date=18 June 2022 |website=sportstar.thehindu.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 November 2019 |title=Henry Kisekka: It was very important for us to win the Durand Cup |url=https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://khelnow.com/football/i-league-2019-20-gokulam-kerala-henry-kisekka-interview |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=khelnow.com}}</ref>
Nga 30 Ogwokkuminoogumu, yateeba ku mupiira gwe ogwasooka [[:en:2019–20_I-League|mu I-League]] ng’adda ku [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] mu buwanguzi bwa [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] ggoolo 2-1 .<ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam stun NEROCA FC in opener |url=https://www.gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191206010302/http://gokulamkeralafc.com/gokulam-stun-neroca-fc-in-opener/ |archive-date=6 December 2019 |access-date=18 June 2022 |website=gokulamkeralafc.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 November 2019 |title=Gokulam Kerala 2 – 1 NEROCA |url=https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220618174157/https://int.soccerway.com/matches/2019/11/30/india/i-league/gokulam/neroca/3183688/ |archive-date=18 June 2022 |access-date=18 June 2022 |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ttaano mu [[:en:2019–20_I-League|sizoni ya liigi]] eyayimirizibwa wakati olw'ekirwadde [[:en:COVID-19_pandemic_in_India|kya COVID-19 mu Buyindi]] .
=== Omusamize ===
Nga 6 Ogwokuna 2022, kyalangirirwa nti kiraabu ya [[:en:I-League|I-League]] [[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]] emalirizza okugula Kisekka okuva mu ttiimu ya wano e Kolkata eya [[:en:Bhawanipore_FC|Bhawanipore]] .<ref>{{Cite web |date=6 April 2022 |title=The green-maroon trembling striker is now in Mohammedan! |url=https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220406135711/https://bengali.indianexpress.com/sports/mohammedan-sc-roped-in-former-mohun-bagan-star-henry-kisekka-for-the-upcoming-season-428886/ |archive-date=6 April 2022 |access-date=6 April 2022 |website=bengali.indianexpress.com}}</ref><ref name="twitter.com">{{Cite web |date=6 April 2022 |title=Mohammedan SC have roped in forward Henry Kisekka for the remainder of the season |url=https://twitter.com/MohammedanSC/status/1511649155365498880 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407025440/https://twitter.com/mohammedansc/status/1511649155365498880 |archive-date=7 April 2022 |access-date=7 April 2022 |website=Twitter}}</ref> Nga 30 Ogwokuna, yateeba ggoolo ye esooka mu ''Black Panthers'' nga battunka ne [[:en:NEROCA_FC|NEROCA]] . Mu bwakapiteeni bwa [[:en:Nikola_Stojanović_(footballer,_born_1995)|Nikola Stojanović]], ttiimu ye omulundi gwe ogwasooka, yadduka ku ngule ya liigi y’eggwanga eyasooka mu [[:en:2021–22_I-League|sizoni ya 2021–22 I-League]], kyokka n’emalira mu kyakubiri oluvannyuma lw’okukubwa [[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]] ggoolo 2-1 ku nkomerero.<ref>{{Cite web |last=TEAM SPORTSTAR |first=21:22 IST |date=14 May 2022 |title=Gokulam Kerala 2-1 Mohammedan SC Highlights: GKFC becomes 1st club in 15 years to defend the I-League |url=https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514160659/https://sportstar.thehindu.com/football/indian-football/gokulam-kerala-vs-mohammedan-sc-i-league-final-live-gkfc-vs-mdsc-live-score-indian-football/article38490975.ece |archive-date=14 May 2022 |access-date=14 May 2022 |website=sportstar.thehindu.com |publisher=[[Sportstar]]}}</ref>
=== Aizawl ===
Nga 21 Ogwomwenda, nga sizoni ya I-League ya 2022–23 tennatandika, [[:en:Aizawl_FC|Aizawl]] yalangiridde okugula Kisekka.<ref>https://web.archive.org/web/20220922055910/https://mobile.twitter.com/AizawlFC/status/1572606858107686912</ref> Yasooka mu kiraabu eno nga 15 November ne [[:en:TRAU_FC|TRAU]] mu maliri ga ggoolo 1-1.<ref>{{Cite web |last=Media Team |first=AIFF |date=15 November 2022 |title=Aizawl, TRAU share spoils |url=https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115162525/https://i-league.org/aizawl-trau-share-spoils/ |archive-date=15 November 2022 |access-date=17 November 2022 |website=i-league.org |publisher=Hero [[I-League]]}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 November 2022 |title=Aizawl TRAU share spoils 10-man Rajasthan prevail over Churchill Brothers |url=https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20221119074346/https://www.theweek.in/wire-updates/sports/2022/11/15/spd20-spo-foot-ld-ileague.html |archive-date=19 November 2022 |access-date=19 November 2022 |website=theweek.in |publisher=The Week |agency=[[Press Trust of India]]}}</ref>
=== Kashmir entuufu ===
Mu gwokubiri gwa 2024, Kisekka yeegatta ku kiraabu endala eya I-League [[:en:Real_Kashmir_FC|Real Kashmir]] .<ref>{{Cite web |title=2023–24 I-League Stats (Player profile) — Henry Kisekka — Real Kashmir FC |url=https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219112343/https://www.espn.co.uk/football/player/_/id/234223/henry-kisekka |archive-date=19 February 2024 |access-date=19 February 2024 |website=espn.in |publisher=[[ESPN]]}}</ref>
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
! rowspan="2" |Club
! rowspan="2" |Season
! colspan="3" |League
! colspan="2" |Cup
! colspan="2" |Continental
! colspan="2" |Total
|-
!Division
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
!Apps
!Goals
|-
| rowspan="1" |[[:en:Hòa_Phát_Hà_Nội_FC|Hòa Phát Hà Nội]]
|[[:en:2011_V-League|2011]]
| rowspan="1" |[[:en:V.League_1|V.League 1]]
|25
|8
|0
|0
| colspan="2" |—
|25
|8
|-
| rowspan="3" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2012_Vietnamese_National_Football_First_League|2012]]
| rowspan="1" |[[:en:V._League_2|V. League 2]]
|?
|11
|0
|0
| colspan="2" |—
|?
|11
|-
|[[:en:2013_V-League|2013]]
| rowspan="1" |V.League 1
|20
|7
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|7
|-
! colspan="2" |Dong Nai total
!?
!18
!0
!0
!0
!0
!?
!18
|-
| rowspan="3" |[[:en:Quang_Nam_FC|Quang Nam]]
|[[:en:2014_V.League_1|2014]]
| rowspan="2" |V.League 1
|19
|9
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|9
|-
|[[:en:2015_V.League_1|2015]]
|11
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|1
|-
! colspan="2" |Quang Nam total
!30
!10
!0
!0
!0
!0
!30
!10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Dong_Nai_FC|Dong Nai]]
|[[:en:2016_V.League_1|2015]]
| rowspan="4" |V.League 1
|14
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|14
|6
|-
| rowspan="1" |[[:en:Becamex_Binh_Duong_FC|Binh Duong]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|1
|0
|0
|0
|6[a]
|0
|7
|0
|-
| rowspan="1" |[[:en:Long_An_FC|Long An]]
|[[:en:2016_V.League_1|2016]]
|9
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|9
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Can_Tho_FC|Can Tho]]
|[[:en:2017_V.League_1|2017]]
|15
|3
|0
|0
| colspan="2" |—
|15
|3
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2017–18_I-League|2017–18]]
| rowspan="6" |I-League
|7
|4
|2[b]
|3
| colspan="2" |—
|9
|7
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohun_Bagan_AC|Mohun Bagan]]
|[[:en:2018–19_Mohun_Bagan_AC_season|2018–19]]
|19
|5
|0
|0
| colspan="2" |—
|19
|5
|-
| rowspan="1" |[[:en:Gokulam_Kerala_FC|Gokulam Kerala]]
|[[:en:2019–20_I-League|2019–20]]
|15
|5
|7[c][d]
|5
| colspan="2" |—
|22
|10
|-
| rowspan="1" |[[:en:Mohammedan_SC_(Kolkata)|Mohammedan]]
|[[:en:2021–22_I-League|2021–22]]
|1
|1
|0
|0
| colspan="2" |—
|1
|1
|-
| rowspan="1" |[[:en:Aizawl_FC|Aizawl]]
|[[:en:2022–23_I-League|2022–23]]
|20
|6
|0
|0
| colspan="2" |—
|20
|6
|-
! colspan="3" |Career total
!176
!71
!9
!8
!6
!0
!191
!79
|}
Okulabika mu AFC Champions Leage
Okulabika mu Super Cup
Okulabika mu Durand Cup
Okulabika mu Sheika Kamal International Club Cup
=== Mawanga magatte ===
{{updated|matches played till 12 December 2010}}<ref>{{cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|title=Henry Kisekka|website=national-football-teams.com|access-date=17 June 2022|archive-date=27 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191127191648/https://www.national-football-teams.com/player/41000/Henry_Kisekka.html|url-status=live}}</ref>Nga emipiira we gyazannyirwa mpaka 12 ogwekkuminebiri 2010
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="1" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2010
| 3. 3.
| 2. 2.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 3. 3.
! 2. 2.
|}
=== Goolo z'ensi yonna ===
: ''Obukodyo n'ebyava mu kulonda Uganda bye yasoose''
{| class="wikitable" style="font-size:"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Cap
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
! Ref.
|-
| 1. 1. .
| 29 Ogwekkuminoogumu 2010
| [[:en:Dar_es_Salaam|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa, Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 1. 1.
| Ethiopia
| align="center" | '''2''' –1
| align="center" | 2–1
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=29 November 2010 |title=Ethiopia 1–2 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211119001909/https://www.national-football-teams.com/matches/report/10958/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=19 November 2021 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|-
| 2. 2. .
| 12 Ogwekkuminebiri
2010
| [[:en:National_Stadium_(Tanzania)|Ekisaawe kya Benjamin Mkapa]], [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], [[Tanzania]]
| align="center" | 3. 3.
| Ethiopia
| align="center" | '''1''' –1
| align="center" | 4–3
| [[:en:2010_CECAFA_Cup|Ekikopo kya CECAFA ekya 2010]]
| <ref>{{Cite web |date=12 December 2010 |title=Ethiopia 3–4 Uganda |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190831131059/https://www.national-football-teams.com/matches/report/7313/Ethiopia_Uganda.html |archive-date=31 August 2019 |access-date=18 June 2022 |website=national-football-teams.com}}</ref>
|}
== Ebitiibwa ==
'''Mohun Bagan'''
* [[:en:Calcutta_Football_League|Calcutta Football League: 2018–19]]<ref>{{Cite web |title=Mohun Bagan Win Calcutta Football League After Eight Years |url=https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226111051/https://sports.ndtv.com/football/mohun-bagan-win-calcutta-football-league-after-eight-years-1915623 |archive-date=26 December 2019 |access-date=15 September 2018 |website=sports.ndtv.com}}</ref>
'''Gokulam Kerala'''
* [[:en:2019_Durand_Cup|Ekikopo kya Durand : 2019]] <ref>{{Cite web |title=Durand Cup: Gokulam Kerala beats Mohun Bagan 2-1 to win title |url=https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190827073901/https://sportstar.thehindu.com/football/durand-cup-2019-final-mohun-bagan-vs-gokulam-kerala-live-streaming-score-updates-goals-kolkata-indian-football-suhair-francisco-marcus-joseph-ubaid/article29243177.ece |archive-date=27 August 2019 |access-date=27 August 2019}}</ref>
'''Mohammedan Ebyemizannyo'''
* [[:en:I-League|Omuwanguzi wa I-League : 2021–22]] <ref>{{Cite web |last=Guha |first=Sayantan |date=14 May 2022 |title=Brilliant Gokulam Kerala FC edge past Mohammedan SC to win historic consecutive I-League titles |url=https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515124228/https://www.sportskeeda.com/indian-football/news-brilliant-gokulam-kerala-fc-edge-past-mohammedan-sc-win-consecutive-i-league-titles |archive-date=15 May 2022 |access-date=15 May 2022 |website=www.sportskeeda.com |publisher=Sportskeeda}}</ref>
== Ebijjulizibwa ==
== Ebisingawo okusoma ==
* {{Cite web |last=Datt |first=Anil |date=19 January 2020 |title=Punjab to take on Gokulam Kerala |url=https://www.tribuneindia.com/news/punjab-fc-aims-to-score-3-points-in-match-against-gokulam-kerala-28931 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709092846/https://www.tribuneindia.com/news/ludhiana/punjab-to-take-on-gokulam-kerala-28931 |archive-date=9 July 2023 |access-date=9 February 2020 |website=tribuneindia.com |publisher=Tribune India News Service |language=en}}
== Emigattabantu egyebweru ==
* Henry Kisekka at National-Football-Teams.com
* Henry Kisekka at Soccerway
* Henry Kisekka on X
* [https://www.flashscore.in/player/kisekka-henry/WbIntdIm/ Henry Kisekka] at Flashscore
* Henry Kisekka at Global Sports Archive
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
rukjbtlhx7uuzy022kzaijhmec0qna0
King Ceasor Yunivasite
0
14186
56019
55679
2026-06-19T17:31:06Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Location" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
56019
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
== Ekifo ==
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
; Ettabi ly'e Mulago
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
6ybj0a0mlmt02x92tsazt915rinz8i2
Iran
0
14191
55862
2026-06-19T13:06:10Z
NVNkz
11218
Created by translating the opening section from the page "[[:tum:Special:Redirect/revision/115556|Iran]]"
55862
wikitext
text/x-wiki
'''Iran''' (fa, glk & mzn: iran, ar: إيران, az: '''İran''', hy: Իրան, ka: ირანი, ku: '''Îran''', lrc: iran, tk: '''Eloýran''' wa [[Asia|ni]].
rp11ihjqp36lgffxel70c8q0tzymusb
55864
55862
2026-06-19T13:06:27Z
NVNkz
11218
/* */
55864
wikitext
text/x-wiki
'''Iran''' (fa, glk & mzn: iran, ar: إيران, az: '''İran''', hy: Իրան, ka: ირანი, ku: '''Îran''', lrc: iran, tk: '''Eloýran''' kwa [[Asia|ni]].
f87jd1wr3mcclfvlruywhaseygn37vr
Wikidata
0
14192
55865
2026-06-19T13:10:07Z
NVNkz
11218
Created by translating the opening section from the page "[[:ha:Special:Redirect/revision/837283|Wikidata]]"
55865
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Fayil:Wikidata-logo.png|thumb|Akabonero ka Wikidata]]
[[Fayil:Wikidata-logo-ar.svg|thumb|Wikidata y'Oluwarabu]]
[[Fayil:Ben_Frey_Wikidata_item_example.png|thumb|Ekifaananyi ky'ekintu kya Wikidata]]
[[Fayil:Sample_Wikidata_discussion_page.png|thumb|Wikidata emboozi omuko template]]
[[Fayil:Edit_history_on_a_Wikidata_item.png|thumb|Omuko gw'ebyafaayo by'ebintu bya Wikidata]]
[[Fayil:Wikidata_Cross-Domain_Forum_176.jpg|thumb|Wikidata Cross Domain Olukungaana lw'Ekifo]]
[[Fayil:Wikidata-logo-ar.svg|thumb|Wikidata]]
'''Wikidata''' e tterekero lyokumanya ery'ennimi nnyingi, erirongooseddwa n'enkolagana era nga litegekeddwa ekitongole kya Wikimedia Foundation . Wikidata ye database ya data enzigule, eya bulijjo eyinza okukozesebwa empapula Wikimedia Foundation nga [[Wikipedia]], <ref>{{Cite web |date=March 30, 2012 |title=Data Revolution for Wikipedia |url=http://www.wikimedia.de/wiki/Pressemitteilungen/PM_3_12_Wikidata_EN |url-status=live |archive-url=https://www.webcitation.org/6AbXpDAbW?url=http://www.wikimedia.de/wiki/Pressemitteilungen/PM_3_12_Wikidata_EN |archive-date=September 11, 2012 |access-date=September 11, 2012 |publisher=Wikimedia Deutschland}}</ref> n'omuntu omulala yenna, wansi wa layisinsi ya CC0 ey'olukale. Wikidata ye wiki ekozesebwa pulogulaamu ya MediaWiki, era ekozesebwa okukola ekifo eky'okumanya ekya MediaWiki ekimanyiddwa ga Wikibase.
c3i73zqbcm33xlvgvhd24vqo4cop7zg
Emmanuel Bwayo Wakhweya
0
14193
55868
2026-06-19T13:14:04Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55868
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi e London mu 1975. <ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref>
01aqna57z3kvzo1somke55qnglu3242
55870
55868
2026-06-19T13:15:11Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55870
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975. <ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref>
i4l8bg2p4w6kfad88lw7chjye402qwe
55871
55870
2026-06-19T13:16:31Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55871
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
lylvhxjuwucl80g3wo75hlcr9lafa5q
55872
55871
2026-06-19T13:17:01Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55872
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
t5yi5yjtgbjg88drjcsrpcm4jnfek8a
55873
55872
2026-06-19T13:17:21Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55873
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
azeal823yrccy5bn1w7pjmjepctmjbw
55875
55873
2026-06-19T13:18:42Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55875
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.
tijdgf9ziezspwm6wr5aylf3nmajelu
55876
55875
2026-06-19T13:19:52Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55876
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
fkhnfmbam40moks76few4py0edvwyn6
55877
55876
2026-06-19T13:22:18Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55877
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa siniya ye omwagalwa w’essomero, Christine Namataka mu 1961.
rnxdnrng8mulmhyt48sl4ymg7g1ww1x
55879
55877
2026-06-19T13:23:55Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55879
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
topzdh41cuu5v0j3qszrrtrz7epo4oi
55880
55879
2026-06-19T13:24:57Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55880
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
s5reug5l3rayeodeayztxj9w4s2th8h
55882
55880
2026-06-19T13:27:02Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55882
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]] . <ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 November 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’asembayo, n’alondebwa ku bwa Minisita w’eggwanika nga 1 January 1969. <ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali ku ekiseera ekyo, yalondebwa nga Minisita w’ebyensimbi [[Idi Amin]] mu nfuga eyaakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa mangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okudduka kapito w’amawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na nsimbi mpya okuva ebweru w’eggwanga.
ssxk0tmw4zzxyyi3bu8drqckj9gpoy1
55883
55882
2026-06-19T13:30:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55883
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali ku ekiseera ekyo, yalondebwa nga Minisita w’ebyensimbi [[Idi Amin]] mu nfuga eyaakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa mangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okudduka kapito w’amawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na nsimbi mpya okuva ebweru w’eggwanga.
sprjuciz9g4clinzxyhajea1uxnh2x6
55884
55883
2026-06-19T13:33:23Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55884
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
1y90pucm7iad9barnhj518qyju2pzrq
55885
55884
2026-06-19T13:34:24Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55885
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
cf9dbe6yzc5lx29bvbwb423r9wkmcfz
55886
55885
2026-06-19T13:35:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55886
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975. Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa bubi ku by’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu. <ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Yayogeddwako ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo okubwatuka mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu." Oluvannyuma Wakhweya yasindika essimu eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’angusibwa okuva mu Uganda. <ref name=":73" /> Mu kiseera we yava mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka. <ref name=":43" />
mspf8s5vkh9wag2obmsb87y5niliiki
55887
55886
2026-06-19T13:37:06Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55887
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa bubi ku by’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu. <ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Yayogeddwako ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo okubwatuka mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu." Oluvannyuma Wakhweya yasindika essimu eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’angusibwa okuva mu Uganda. <ref name=":73" /> Mu kiseera we yava mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka. <ref name=":43" />
mf6pqa5k6lr7zdbdytpfnmf3vy9b06h
55888
55887
2026-06-19T13:38:19Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55888
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Yayogeddwako ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo okubwatuka mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu." Oluvannyuma Wakhweya yasindika essimu eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’angusibwa okuva mu Uganda. <ref name=":73" /> Mu kiseera we yava mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka. <ref name=":43" />
j3fc31yjzngxfixg187vp2tqqozhckl
55890
55888
2026-06-19T13:41:02Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55890
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu." Oluvannyuma Wakhweya yasindika essimu eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’angusibwa okuva mu Uganda. <ref name=":73" /> Mu kiseera we yava mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka. <ref name=":43" />
0ldiff5qi4pg50564e4vxtszv479nng
55891
55890
2026-06-19T13:42:20Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55891
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika essimu eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’angusibwa okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yava mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka. <ref name=":43" />
7jr5wcrgxi4gbodyb7ajiszgsenk1o3
55892
55891
2026-06-19T13:44:15Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55892
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
p10jzoo0r3gomyfxqh2qosgnknp3d4l
55894
55892
2026-06-19T13:51:30Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55894
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tegenda kumuyamba n'akatono okuva Bungereza nayo bw'eri mu kavuyo mu by'enfuna". Nga 23 January 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya avudde mu kibiina e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okunoonya okwesalirawo, wadde nga okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno yalemererwa okutuukirira.
q358d1vysiaez5b8kax5fb26zygxx80
55897
55894
2026-06-19T13:58:00Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55897
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde nga okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno yalemererwa okutuukirira.
9s05ngmakhd42sbzl1w05naejnah17p
55898
55897
2026-06-19T14:00:13Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55898
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.
dooffa6fm27dxx08gf9kil27zppfmq6
55899
55898
2026-06-19T14:00:56Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55899
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
6wcqbjb2q1eweglyfttblms89399p14
55900
55899
2026-06-19T14:03:48Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55900
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
f6e14pkkixgwidfy1envr341nunb7kn
55901
55900
2026-06-19T14:04:29Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55901
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwangamguka ===
eqtnj31he2zi8e4q7uxcfnogps3b0lr
55902
55901
2026-06-19T14:05:37Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55902
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Omulimu gwe ogwa Amerika yagutandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza nga omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga ye akulira eby’enfuna ku [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978. <ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Banka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], . nga tannatuuka n’okudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti. <ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
44uexomjkknuuhcjc6sep9bqxztxrmr
55903
55902
2026-06-19T14:07:54Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55903
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Banka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], . nga tannatuuka n’okudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti. <ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
c89wrryi343yipn04amdaejsjx7lvgu
55904
55903
2026-06-19T14:08:56Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55904
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
jh677lrjva070sqy5wm40w2vrvopb55
55905
55904
2026-06-19T14:09:21Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55905
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
qilhvk06999vptihzl1ehsnzaloxrx1
55906
55905
2026-06-19T14:15:42Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55906
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki eyeewaddeyo obulamu bwe bwonna, mukyala we n’asinga. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena y’omuddo mu bulamu bwe. <ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
o7xzx0da4tnazwrrlr3abv9216wlsdh
55909
55906
2026-06-19T14:17:48Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55909
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
n8uiddupg09qd90oub13029zc9lcufe
55910
55909
2026-06-19T14:18:47Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55910
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
t7bl516x6eaeyl57fo55ubpb42dyzaj
55911
55910
2026-06-19T14:20:44Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55911
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
4jpc58pde4fzgus0eje1u4q8if9z38f
55912
55911
2026-06-19T14:21:02Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55912
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
== Laba ne ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
a5vdjc8rtg6mtg2l7kkj0nmv0qlca8a
55913
55912
2026-06-19T14:21:16Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55913
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
== Laba ne ==
* [[Robert Wakheya|Robert Bwayo Wakhweya]]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
b0maoxfakbv164pbelnfgdcugks5vm6
55914
55913
2026-06-19T14:21:35Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55914
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
== Laba ne ==
* [[Robert Wakheya|Robert Bwayo Wakhweya]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
9h1cq94jv5xtuf011f54ebl5m0y5jyn
55915
55914
2026-06-19T14:21:55Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347839838|Emmanuel Bwayo Wakhweya]]"
55915
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
== Laba ne ==
* [[Robert Wakheya|Robert Bwayo Wakhweya]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
90pyi0zgxvfatop41xr030zs52cqqm0
Isaac Maliyamungu
0
14194
55878
2026-06-19T13:22:28Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357006817|Isaac Maliyamungu]]"
55878
wikitext
text/x-wiki
'''Isaac Maliyamungu''', [ a ] (yafa mu Gwokubiri 1984) era amanyiddwa nga '''Isaac Lugonzo''', {{Sfn|Legum|1979|p=B-445}} yali muserikale wa magye ga Uganda eyaweereza ng'omu ku bakungu n'abawagizi ba [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] abakulu mu kiseera [[:en:History_of_Uganda_(1971–79)|ky'obwannakyemalira bw'amagye ga Uganda mu mwaka gwa 1971–79]] . Yazaalibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Congo]], Maliyamungu y’omu ku baali mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti mu mwaka gwa 1971]] okwaleeta Amin mu buyinza, era oluvannyuma n’avunaanyizibwa ku kunyigiriza mu bukambwe abawakanya gavumenti mu ggwanga lyonna. Bwe yali yeeyongera okulinnya mu madaala g'obukulembeze mu magye, Maliyamungu yafuna amaanyi mangi nnyo era n'ayatiikirira olw'okutisatiisa n'okuteeka okutya mu bantu. Yali avunaanyizibwa ku ttemu ly’abantu baabulijjo n’abajaasi abateeberezebwa okuba nti tebaali beesigwa eri Amin mu bungi.
Ng’obwannakyemalira bw’amagye ga Uganda bunafuwa n’obuwagizi bwa Amin ne bukendeera mu bantu abangi n’abakulu mu ggwanga lino, Maliyamungu y’omu ku bantu be abatono abaasigala nga beesiga Amin n'obukulembeze bwe. Oluvannyuma lw'olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda ne Tanzania]] okutandika mu mwaka gwa 1978, Maliyamungu yalina obuduumizi bw'amagye obukulu, kyokka teyafuna buwanguzi bungi mu kulwana n'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] . Abatanzaniya ne bannaabwe abayeekera ba Uganda bwe baagoba gavumenti ya Amin mu mwaka gwa 1979, Maliyamungu yaddukira e Zaire, gye yali agenderera okufuuka omusuubuzi. Mu mwaka ogwaddako, ye n’abaduumizi [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|b’amagye ga Uganda]] abalala (UA) baakuŋŋaanya eggye ly’abayeekera lye baalumba n’obukiikakkono bw’amaserengeta ga Uganda, ne batandika [[:en:Ugandan_Bush_War|olutalo lwa Uganda mu nsiko]] . Maliyamungu yafa obutwa mu Sudan mu mwaka gwa 1984.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'okuwamba gavumenti mu mwaka gwa 1971 ===
[[File:Obote_cropped.png|alt=Photo of Milton Obote in 1960|left|thumb|[[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] mu mwaka gwa 1960]]
Yazaalibwa mu kitundu eky'amaserengeta g’eggwanga lino oluvannyuma eryafuuka [[:en:Zaire|Zaire]] leero erimanyiddwa nga [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> {{Sfn|Mutibwa|1992|p=107}} Maliyamungu yali [[:en:Christianity_in_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|Mukristaayo]] okuva mu [[:en:Kakwa_people|ggwanga ly'e Kakwa]] <ref name="betrayed">{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Rembo |date=14 April 2013 |title=How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> {{Sfn|State Department|2005|loc=SUBJECT: AMIN PROMOTES ARMY OFFICERS; "ISRAELI SPY" ARRESTED}} era nga mwana wa anko wa Idi Amin {{Sfn|Lindemann|2014|p=110}} oba mwana wa muganda wa [[Idi Amin]] . {{Sfn|Smith|1980|p=176}} {{Sfn|Decalo|2019|loc=The Collapse of a Dictator}} Waliwo we yatuuka, n’asengukira mu Uganda, n’afuna omulimu gw’okukuuma emiryango mu [[:en:Nyanza_(Company)|kkolero ly’eby’okwambala erya Nyanza]] e [[Jinja]].<ref name="bishop">{{cite news|author=Mubangizi|first=Michael|date=16 February 2006|title=Not even an archbishop was spared|url=http://www.ugandaobserver.com/new/archives/2006arch/features/spec/feb/spec200602161.php|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012152659/http://ugandaobserver.com/new/archives/2006arch/features/spec/feb/spec200602161.php|archive-date=12 October 2007|work=The Weekly Observer}}</ref> {{Sfn|Singh|2012|p=113}}
Yeegatta ku [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]] mu mwaka gwa 1967, <ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}</ref> kiyinzika okuba nga yayingizibwa ku biragiro bya Amin. Mu kiseera ekyo, Amin yali alinnye eddaala n’afuuka omumyuka w’omuduumizi w’amagye ga Uganda. <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu mwaka gwa 1970 Maliyamungu yakuzibwa n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Corporal|corporal]]<ref name="gatekeeper" /> era n'akola nga pay clerk mu ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Uganda_Air_Force#Uganda_Army_Air_Force|Uganda Army Air Force]] e [[Entebbe]].<ref name="armoury">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=5 March 2016 |title=I knocked the armoury door to begin 1971 coup |url=https://www.monitor.co.ug/News/Insight/Armoury-door-begin-1971-coup/688338-3103186-118r03mz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu kiseera ekyo, yali ayamba Amin mu kuwandiisa amagye mu nkukutu okuva mu kitundu kya West Nile n’obugwanjuba bwa Sudan. Amagye gano gaatendekebwa mu [[Mabira Forest|kibira ky'e Mabira]], era nga gaali mu nteekateeka za Amin ez'okuwamba [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]].<ref name="gatekeeper" /> Maliyamungu okukkakkana ng’ategedde ekigendererwa kya Obote eky’okukwata Amin, n’alabula ow'oluganda lwe, olwo ne bayanguyira enteekateeka zaabwe ez’okuwamba gavumenti.<ref>{{cite news|last=Calamai|first=Peter|title=After Amin : Six officers lurk in wings if leader topples in Uganda|newspaper=The Gazette|page=19|date=30 July 1976|url=https://www.newspapers.com/newspage/421628005/}}</ref> Yakola kinene nnyo <ref name="Luwum murder" /> mu kuyambako Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]] ya Obote, era oluvannyuma kyagambibwa nti yakuba [[:en:Armoured_personnel_carrier|emmeeri eyali etwala abaserikale ey’ebyokulwanyisa]] mu tterekero ly’ebyokulwanyisa ery’amaanyi mu kibuga ekikulu [[Kampala]] mu kiseera ky’okuwamba gavumenti, n’alaba ng’abayeekera bafuna ebyokulwanyisa ebyetaagisa. Omulala eyali mu kuwamba, Moses Galla, awakanyizza emboozi eno, n’ategeeza nti abadde ddereeva wa APC.<ref name="armoury" /> Omulimu omukulu Maliyamungu gwe yakola mu kiseera ky'okuwamba gavumenti gwali gwa kukuuma [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] . Kino yakikola bulungi ng’avuga ttanka okuva mu Malire Barracks okutuuka e Entebbe,<ref name="Luwum murder" /> n’akuba amasasi ku mulyango gw’ekisaawe ky’ennyonyi. Yatta abasosodooti babiri mu butanwa, n’aleetawo obunkenke mu bakuumi b’ekisaawe. Bw’atyo okuziyiza okw’obwesigwa okwa Entebbe kwagwa, ne kisobozesa Maliyamungu okutwala obuyinza kumpi nga tewali avuganya.<ref name="gatekeeper" /> Okutwala Entebbe kwe kwasanyusa ennyo Amin, era Maliyamungu ekyaddirira n'afuna obuganzi bwa pulezidenti wa Uganda omuggya. {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}}
Oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti okuwangula, Maliyamungu y’omu ku baserikale abaakwasibwa okuwangula abawagizi ba Obote abatujju abaali basigaddewo n’okugogola eggye lya Uganda okuva mu bantu abalwanyisa Amin. {{Sfn|Ravenhill|1974|p=241}} {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}}<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}</ref> Olw'ekigendererwa kino, yaweebwa "obuyinza obutaliiko kkomo okutta omuntu yenna mu magye", nga mw'otwalidde n'abaserikale ab'oku ntikko.<ref name="bishop">{{Cite news}}</ref> Ng’ali wamu ne Colonel Ali, Colonel Musa, ne Major Malera, Maliyamungu yasobola okumegga abaziyiza enfuga empya n’emmundu, era n’agenda mu maaso n’okutta ebikumi n’ebikumi by’abavuganya mu byobufuzi. {{Sfn|Ravenhill|1974|p=241}} Oluvannyuma yeewaanira ku "single-handedly mastermind[ing]" okutta abantu baabulijjo mu bungi abateeberezebwa okuba nga bawakanya Amin.<ref>{{Cite web |last=Fredrick M. Masiga |date=8 May 2011 |title=Bare Knuckles: History; Of bad leaders who have poor advisers |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1157972-s2p01dz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref>
=== Omukungu wansi wa Idi Amin ===
==== Okulinnya mu madaala g'obukulembeze ====
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|right|thumb|Maliyamungu y’omu ku baali basinga okwesiga Pulezidenti [[Idi Amin]] ( kifaananyi kyakubibwa mu mwaka gwa 1977).]]
Maliyamungu yafuuka mangu "omukono ogwa ddyo" gwa Amin. {{Sfn|Reid|2017|p=63}} Yalondebwa okuba mmemba w'olukiiko lw'ebyokwerinda, {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} General Staff Officer I Grade avunaanyizibwa ku kutendeka n'okuddukanya emirimu {{Sfn|Rwehururu|2002|p=50}} ( ''de facto'' army [[:en:Chief_of_staff|chief of staff]] ),<ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTimbiti2015">Timbiti, Watuwa (12 February 2015). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses "Luwum murder: What witnesses said"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> era omuduumizi wa Ordnance Depot e [[Jinja (disitulikit)|Magamaga]] . {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} Mu mwaka gwa 1972 yaweereza ng'omuduumizi w'ekibinja ky'amagye eky'okubiri eky'ebigere nga kisangibwa e [[Masaka]].<ref>{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=20 November 2017 |title=Somalia's Siad Barre saves Amin from Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Somalia-Siad-Barre-Amin-Tanzanians-Kikosi-Maalum/689844-4192598-79a4i6z/index.html |access-date=28 March 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalondebwa okuba akulira ekitongole kya "Second Simba Mechanized Battalion" e Masaka era n'akuzibwa okuva ku [[:en:Major_(rank)|major]] n'adda ku [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] mu Gwokutaano 1973. {{Sfn|Translations|1973}} Mu mwaka gwa 1974, yakyusibwa okuva ku kifo ky'omukulu w’eggwanika ly’ebyokulwanyisa n'afuuka omuduumizi w'ekibinja kya Eagle Colonel Gaddafi, era n'aweebwa obuduumizi bw'ekibinja ky'eggye erikozesa ebyuma. {{Sfn|Legum|1975|p=B-308}} Mu Gwokuna 1975, Maliyamungu yaleka obukulembeze bw'ekibinja kya Gaddafi n'abuwa [[:en:Hussein_Mohammed|Hussein Mohammed]], era n'alondebwa okukulira ekibinja kyonna. Ekyavaamu yakuuma n’okuduumira ebitongole eby’amagye ebiwerako ng’ava mu ofiisi ye e Jinja.<ref>{{cite news|title=Kampala home service in English 1700 gmt 17 Apr 75|journal=Summary of World Broadcasts: Non-Arab Africa|issue=4866|publisher=[[BBC Monitoring]]|date=1975|url=https://books.google.com/books?id=LREsAQAAIAAJ}}</ref>
Ekyali kisinga obukulu mu buduumizi bwe bwonna, Maliyamungu yakulira ekitongole ekikuuma abantu ab'omugaso VIP (abakuumi ba Amin n’abakwasisa amateeka mu bantu) {{Sfn|Munnion|1995|p=268}} era yakola kinene mu kitongole kya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]], ekitongole kya Uganda ekikessi. [ b ] Ng'ali wamu ne Major General [[Mustafa Adrisi]], yali alowoozebwa nti yali afuga bulungi amagye ga Uganda gonna, {{Sfn|Dualeh|1994|p=55}} era nga atwalibwa nga "power base" ya Pulezidenti wa Uganda. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} Olw’okumanya nti obuyinza bwe bwava ku maanyi ge agaava ku bufuzi bwe ku baserikale, kigambibwa nti Maliyamungu yagaana okumuwa ebifo bya kabineti okubeera minisiter n’asigala mu nkambi z’amagye asobole okukuuma obuyinza bwe ku baserikale. Okutwalira awamu yali aweebwa ekitiibwa era ng’atiibwa mu bajaasi ba bulijjo, {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} era ng’alina obuyinza okukuba oba okutta abo abaamumalamu amaanyi {{Sfn|Seftel|2010|pp=195–196}} oba abaali bateeberezebwa okuba abatali beesigwa eri gavumenti ya Amin. <ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> Mu mwaka gwa 1977, yeeyita omusika wa Amin mu ''butuufu'' olw’obwesigwa bwe eri gavumenti n’okwesigamizibwa mu kutuukiriza ebiragiro bya Pulezidenti. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}}
Mu mwaka gwa 1976, Maliyamungu yali obuvunaanyizibwa ku nsobi ennene ennyo eyakolebwa mu by’okwerinda. Omubaka wa Uganda mu [[Lesotho]], [[Isaac Lumago]],<ref>{{cite news|url=https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-4824146,00.html|title=Idi Amin's son: 'My dream is to meet with Entebbe victims' families to apologize'|last=Eichner|first=Itamar|date=4 July 2016|newspaper=Ynetnews|access-date=12 August 2019}}</ref> yawulira emboozi y’abaserikale b’eggye [[:en:Kenya_Air_Force|ly’omu bbanga e Kenya]] nga 4 Ogwomusanvu. Baakubaganya ebirowoozo ku nteekateeka za Israel ez’okulumba Entebbe okusumulula abawambibwa abaali bakuumirwa eyo mu Palestine ne Germany nga bayambibwako gavumenti ya Uganda. Omubaka yategeeza Maliyamungu,<ref name="luck">{{Cite web |last=Alexander |first=Ben |date=4 July 2016 |title=Operation Thunderbolt: Daring and Luck |url=https://cija.ca/operation-thunderbolt/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190417165936/https://cija.ca/operation-thunderbolt/ |archive-date=17 April 2019 |access-date=17 April 2019 |publisher=[[Centre for Israel and Jewish Affairs]]}}</ref> naye lipoota eno yagitwala nga "gasiya" (kasasiro) <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> era teyakola kintu kyonna.<ref name="luck" /> [ c ] Ku lunaku lwe lumu, ba kkomando ba Yisirayiri baakola [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]], ne basumulula abawambi, era ne basaanyaawo ekitundu kimu kyakuna eky’eggye ly’omu bbanga ery'eggye lya Uganda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/4/newsid_2786000/2786967.stm|title=1976: Israelis rescue Entebbe hostages|website=BBC News|date=4 July 1976|publisher=British Broadcasting Company|access-date=12 August 2019}}</ref> Nga ekikwekweto kigenda mu maaso, kigambibwa nti Maliyamungu yali awummudde mu wooteeri eyali okumpi awo ng’ali ne malaaya.<ref name="gatekeeper" /> Oluvannyuma lw’ekikwekweto kino, yalina abajaasi 14 abaakwatibwa nga bateeberezebwa okukolagana n’Abayisirayiri. Nga bamalirizza okukunganyizibwa mu kasenge ku Makindye Barracks, Maliyamungu bonna 12 yabakuba amasasi n’emmundu ye entono eyoomungalo.<ref>{{Cite web |date=11 December 2019 |title=History: When Kazini tried to arrest Kashillingi |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511955/history-kazini-tried-arrest-kashillingi |access-date=27 February 2020 |website=New Vision}}</ref>
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, gavumenti ya Amin ey’obukambwe yeeyongera okutaataaganyizibwa olw’enjawukana munda n’ebizibu by’ebyenfuna wadde ng’abakulu b’eggwanga baali banyigirizibwa nnyo. {{Sfn|Southall|1980|p=637}} Emu ku nkola za Amin ezaaleeta okuwakanyizibwa ne mu bagoberezi be abaasooka bwe buyinza obunene bwe yawa Kakwa [[:en:Nubians_(Uganda)|n’Abanubia]], ate n’aleka abakungu b’amawanga amalala nga tebakiikirirwa bulungi. N’ekyavaamu, ekibinja ky’abaserikale nga bakulembeddwamu Brigadier Charles Arube baagezaako okugoba Amin n’okutta abagoberezi be aba Nubian/Kakwa, nga ne Maliyamungu mw’ali. Ku nkomerero, [[:en:Arube_uprising|okwegugunga kwe bayita kw’Abaarube]] kwalemererwa.<ref>{{Cite web |last=Faustin Mugabe |date=5 July 2015 |title=Senior officers Arube, Aseni attempt to overthrow Amin – Part I |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Senior-officers-Arube-Aseni-attempt-overthrow-Amin-/689844-2774966-rgkt7r/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Maliyamungu era yali atwalibwa nga "prime target" okuttibwa abawang'anguse ba Uganda, nga ye yali afuga ekitundu ekinene eky’amagye ga Uganda ag’ebyuma ebizito eby’okulwanyisa (tanks). {{Sfn|State Department|2005|loc=SUBJECT: UGANDA COUP PLANS}} Mu mwaka gwa 1978 we gwatuukira, Maliyamungu yali omu ku bantu abatono abaali basigaddewo nga batwalibwa ng’abagoberezi ba Amin abeesigika era abeesigwa. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=50}} Yali omu ku baserikale abaali bavunaanyizibwa ku kuwandiisa abajaasi abapya 10,000 mu magye ga Uganda mu [[Sudaani|Sudan]], [[:en:Kibera|Kibera]] ( [[Kenya]] ), ne Uganda {{Sfn|Seftel|2010|p=228}} Mu mwezi Gwomwenda 1978. Okuyingiza n'okuwandiisa abasirikale abangi kwaddirirwa okuggyibwawo n’okugobwa kw’abasirikale abangi okulongoosa ennyo mu magye.<ref>{{cite news|last=Darnton|first=John|title=Deepening Uganda Crisis Tests Amin|newspaper=The New York Times|page=8|date=10 November 1978|url=https://www.nytimes.com/1978/11/10/archives/deepening-uganda-crisis-tests-amin-cant-get-any-worsebut-it-does.html|access-date=19 December 2019}}</ref>
==== Okwenyigira mu kunyigiriza gavumenti ====
Maliyamungu yali amanyiddwa nga "omutilimbuzi" {{Sfn|Southall|1980|p=638}} wa Idi Amin era "omukulu avuunanyizibwa mu kutta absaliddwa". {{Sfn|Singh|2012|p=98}} Amagye agaali gaduumirwa gaakozesa enkola ezisukkiridde mu kunyigiriza abantu abateeberezebwa okuba abawakanya. {{Sfn|Dualeh|1994|pp=55, 62}} {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} {{Sfn|Munnion|1995|p=269}} <ref name="dead">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/1977/09/12/archives/in-uganda-dead-dead-dead-dead-the-detention-camp-reserved-for.html|title=In Uganda, Dead, Dead, Dead, Dead|newspaper=The New York Times|date=12 September 1977|access-date=3 February 2019}}</ref> Wadde nga tewali kiwandiiko kyonna kiraga nti Maliyamungu yeeyisa mu ngeri ey’obukambwe nga tebannaba kuwamba gavumenti, oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza yafuuka omu ku bakungu ba gavumenti empya abasinga obukambwe. {{Sfn|Lowman|2020|pp=45–46}} Kigambibwa nti yali atiibwa nnyo banne ku lukiiko lw’ebyokwerinda olw’obukambwe bwe, {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} n’amagye amalala olw’amaanyi ge amangi n’enkolagana ye ey’oku lusegere ne Pulezidenti Amin. Maliyamungu yasinga kwettanira kutta abaamuwakanya ng’abatemaatema ebitundu by'emibiri gyabwe.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> oba okubaggyamu ebyenda n’okuvuga loole z’amagye {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Kyemba|1977|pp=49–50}} oba ttanka nga alinnya waggulu waabwe.<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> {{Sfn|Kyemba|1977|p=50}} Erinnya lye lyali lya maanyi nnyo nga abantu basattira buli lwe yajjanga okukyalira ekitundu.<ref name="gatekeeper" />
[[File:WestminsterAbbey-Martyrs.jpg|alt=Statues of martyrs at Westminster Abbey with Janani Luwum on the right|left|thumb|Maliyamungu osanga ye yavaako okutta [[Janani Luwum]] (ekibumbe ku ddyo, [[:en:Westminster_Abbey|Westminster Abbey]] ).]]
Maliyamungu yalina akakwate n’okufa kwa Bannayuganda abamanyiddwa abawerako mu kiseera ky’obufuzi bwa Amin. Mu mwaka gwa 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera baalumba Uganda]] . Maliyamungu yaweebwa omulimu gw’okunoonya n’okutta abayeekera abaali basigadde emabega n’abawagizi baabwe mu Masaka. {{Sfn|Lowman|2020|pp=102, 104}} Mu kulongoosa kuno, kigambibwa nti ye yavunaanyizibwa ku kutta Francis Walugembe, eyali Meeya wa Masaka eyali amanyiddwa ennyo. {{Sfn|Mutibwa|1992|p=84}} {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=18}} Maliyamungu emabegako yali afunye obutakkaanya ne Walugembe ate ng’ono ye meeya eyasooka eyagezaako okufuga Masaka mu ngeri ey’amaanyi. {{Sfn|Lowman|2020|p=106}} Maliyamungu yasooka kusalako Walugembe ebitundu by'ekyama, oluvannyuma n'amulaga mu nguudo z'e Masaka, {{Sfn|Singh|2012|p=113}} n'oluvannyuma n'asembyayo nga "amusalamu ebitundutundu mu katale [k'ekibuga] ng'abantu bonna bamulaba". {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=18}} [ d ] Era yakubiriza omusango gw’okulaga [[Janani Luwum]], [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ssaabalabirizi]] w’[[:en:Church_of_Uganda|Ekkanisa ya Uganda]], n’abakulembeze b’eddiini abalala mu mwaka gwa 1977. Luwum awamu ne banne battibwa nga wayise akaseera katono ng’omusango guwedde. Okusinziira ku Mustafa Adrisi ( [[Vice President of Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] mu kiseera ekyo) <ref>{{Cite web |last=Moses Walubiri |last2=Richard Drasimaku |date=14 May 2014 |title=Mustafa Adrisi: Life during and after exile |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1340661/mustafa-adrisi-life-exile |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}</ref> [[:en:Human_rights_commission|n’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]], Maliyamungu ye yavunaanyizibwa butereevu ku kufa kwabwe.<ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTimbiti2015">Timbiti, Watuwa (12 February 2015). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses "Luwum murder: What witnesses said"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> Lipoota z’abakessi era zimuyingiza mu kutta [[:en:Kung'u_Karumba|Kung’u Karumba]], mukwano gwa [[:en:Prime_Minister_of_Kenya|Ssaabaminisita wa Kenya]] [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] era nga munnansi wa Kenya omututumufu. Kigambibwa nti mukyala wa Maliyamungu yali abanja Karumba, era ono yatemulwa mu butakkaanya ku mabanja gano mu Gwomukaaga 1974.<ref name="jomo">{{Cite web |last=Amos Kareithi |date=30 September 2018 |title=Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi |access-date=27 January 2019 |website=Standard}}</ref>
Okusinziira ku [[:en:George_Ivan_Smith|George Ivan Smith]], Pulezidenti Amin, omumyuka wa Pulezidenti Adrisi, ne Maliyamungu baasalawo okulagira okugogola amawanga ga [[:en:Lango_people|Langi]] [[:en:Acholi_people|n’Acholi]] mu bukiikakkono bwa Uganda mu mwaka gwa 1977. Oluvannyuma enkumi n’enkumi z’amawanga gano, okusinga basajja, battibwa. {{Sfn|Smith|1980|p=186}} Wadde nga baanyigirizibwa nnyo era mu bukambwe abawakanya bonna, amaanyi g’enfuga ya Amin geeyongera okwonooneka ku nkomerero y’emyaka gya 1970, ng’obutali butebenkevu mu by’obufuzi n’ebyenfuna bweyongera mu Uganda. Mu kwanukula enkulaakulana zino, Maliyamungu (mu kiseera ekyo yakuzibwa n'afuulibwa [[:en:Brigadier|brigadier]] ) yalangirira mu kwogera kwe mu mwaka gwa 1978 eri abantu baabulijjo 10,000 nti agenda kukozesa ttanka ne bulldozer okusaanyaawo ekitundu kyonna ekyali kiwakanya gavumenti, n'akakasa buli muntu nti gavumenti "ebuguma okusinga ekyuma ekibuguma era tetya kukola". {{Sfn|Southall|1980|p=638}}
==== Obuli bw’enguzi ====
Okufaananako n’abakungu abalala bangi ab’oku ntikko ku mulembe gwa Amin, Maliyamungu yakozesa amaanyi ge okwegaggawaza. Amin bwe yalagira [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba abantu ba Asia mu Uganda]], Maliyamungu yateekebwa ku kakiiko akagenda okulondoola engabanya y’obugagga bwabwe, nga ye yatwala ebingi. <ref>{{Cite web |last=Henry Lubega |date=6 July 2016 |title=I refused to loot Asians property |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Edward-Ochwo-refused-to-loot-Asians-property/691232-3284770-466rcoz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Timothy Kalyegira |date=26 August 2012 |title=Byanyima's view of Amin: Time to settle the question |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Byanyima-s-view-of-Amin--Time-to-settle-the-question/689844-1487002-pogoob/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Era yali yeenyigira mu [[:en:Smuggling|kukukusa]] [[:en:Coffee|kaawa]], {{Sfn|Seftel|2010|pp=195–196}} {{Sfn|Singh|2012|p=113}} ng'asindika kaawa mungi n'amaato okuva e Uganda okusomoka [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] okutuuka e [[Kenya]] . {{Sfn|Singh|2012|p=113}} Pulezidenti Amin yalagira omuwabuzi we Omuzungu [[Bob Astles]] okunyigiriza emirimu gya Maliyamungu egy’okukukusa abantu mu mwaka gwa 1978. Okusinziira ku munnamawulire Omuyindi [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]], Maliyamungu yaddamu ng’awamba Astles n’amubonereza nnyo nga tannamuyimbula.. {{Sfn|Singh|2012|pp=112–113}} [ e ] .
Maliyamungu era yakozesa ekifo kye eky’eggwanga okuyingira mu by’emizannyo. Ku nkomerero y'omwaka gwa 1975 yasalako olutuula lw’olukiiko olukulu olwa Uganda Amateur Athletics Association (UAAA) n’alangirira nti ayagala kukulembera kibiina kino. Olwo olukiiko ne lumulonda nga ssentebe wa UAAA awatali kuwakanya. Mu kiseera kino enfunda eziwera yayingira mu nsonga za ttiimu z'eggwanga ez'emizannyo mu Uganda okulabirira enteekateeka zaazo ez'okuzannya [[:en:1976_Summer_Olympics|Olympics ez'omusana mu mwaka gwa 1976]] . Kino tekyavaamu mugaso kubanga Uganda yagoba omukolo guno.<ref name="zziwa">{{cite news|last=Badru Zziwa|first=Hassan|title=How Amin soldiers invaded sports|newspaper=The Observer|date=15 January 2020|url=https://observer.ug/sports/63212-how-amin-soldiers-invaded-sports|access-date=20 October 2020}}</ref>
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania, okuwang’angusibwa n’okufa ===
[[File:Battles_of_the_Uganda–Tanzania_War.svg|right|thumb|Maapu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|y’olutalo lwa Uganda–Tanzania]], omuli Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera]], [[:en:Battle_of_Masaka|olutalo lw’e Masaka]], n’olutalo [[:en:Battle_of_Lukaya|lw’e Lukaya]]]]
[[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania]] bwe lwabalukawo mu mbeera ezitategeerekeka mu mwezi Gwekkumi 1978, mu bbanga ttono amagye ga Uganda gaatandika okusanga ebizibu eby’amaanyi. [[:en:Invasion_of_Kagera|Obulumbaganyi bwa Uganda e Kagera]] bwagobwa mu Gwekkuminoogumu 1978, ng’amagye ga [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) gatandika okulumba okw’amaanyi. Oluvannyuma lw’okuddamu okutwala Kagera, Abatanzania beeyongerayo mu Uganda. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|pp=25–29}} Mu kiseera ekyo, Leediyo Tanzania yagamba mu bukyamu nti Amin yagobye Maliyamungu n’amussa mu kkomera ly’awaka.<ref>{{Cite web |date=17 April 2016 |title=Uganda annexes Tanzanian territory after Kagera Bridge victory |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-annexes-Tanzanian-territory-after-Kagera-Bridge-victory/689844-3162012-1laywm/index.html |access-date=1 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu Gwokubiri 1979 we yatuukira, Maliyamungu yali aduumira ekibinja ky’abaserikale e Masaka, ekyali ekimu ku bibuga ebikulu mu bugwanjuba bwa Uganda, era bwe kityo ne kifuuka ekifo ky'amagye ga Tanzania agaali gagenda mu maaso. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|p=30}} {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=84}} Wadde nga gaali ga maanyi mu nkumi n’enkumi, amagye ga Uganda e Masaka gaakolebwa obutaba na mpisa n’enjawukana munda. {{Sfn|Rwehururu|2002|pp=114–115}} Ng’oggyeeko okunoonyereza okuwerako ku bifo bya Tanzania okwetoloola ekibuga, {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|p=30}} Maliyamungu kwe yalagira nga 23 Ogwokubiri, [[:en:Battle_of_Masaka|okukuuma Masaka]] tekwakola. TPDF yasobola okugiwamba kumpi awatali kuziyizibwa nga 24 Ogwokubiri, ate Bannayuganda ne baddukira mu bukiikakkono. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|pp=30–31}} {{Sfn|Rwehururu|2002|pp=114–115}} Maliyamungu yabulira mu [[:en:The_bush|nsiko]] okumala wiiki n’okusoba oluvannyuma lw’olutalo e Masaka; {{Sfn|Seftel|2010|p=231}} okusinziira ku munnamawulire Felix Ocen, yatya okwesasuza olw’okuwangulwa kwe, era okukkakkana ng’akomyewo n’okwetondera.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref>
Nga Masaka efugibwa Tanzania, Kampala yatiisibwatiisibwa, ekyaviirako Pulezidenti Amin okulagira okuddamu okulumba. <ref name="Musuya">{{Cite web |last=Ben Musuya |last2=Henry Lubega |date=3 May 2014 |title=Musuya: The Tanzanian general who ruled Uganda for three days |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/The-Tanzanian-general---who-ruled-Uganda-for-three-days/688342-2314328-nlq1q7z/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401114452/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/The-Tanzanian-general---who-ruled-Uganda-for-three-days/688342-2314328-nlq1q7z/index.html |archive-date=1 April 2019 |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Kyategekebwa nti Bannayuganda n'amagye ga [[Libya]] agaali mu mukago basooka kuddamu kuwamba [[:en:Lukaya,_Uganda|Lukaya]], n'oluvannyuma balumbe Masaka n'ekigendererwa ekisembayo eky'okugoba TPDF mu Uganda. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=90}} Maliyamungu y’omu ku baduumizi abaakwasibwa okukulembera ekikwekweto kino,<ref name="Musuya" /> {{Sfn|Rwehururu|2002|p=125}} era yateekateeka bulungi amagye agaali gaduumira, okusinziira ku Lieutenant Colonel Ben Msuya ow’e Tanzania.<ref name="Musuya" /> Olulumba lwa Uganda lwatandika nga 10 mu mwezi Ogwokusatu 1979, nga lutandika [[:en:Battle_of_Lukaya|olutalo lwa Lukaya]] . Waliwo endowooza n’okwekenneenya okwawukana ennyo ku nneeyisa n’engeri Maliyamungu gye yeeyisaamu mu lutalo luno.<ref name="Musuya" /><ref name="betrayed">{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Rembo |date=14 April 2013 |title=How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAmin2013">Amin, Jaffar Rembo (14 April 2013). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html "How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> So nga Msuya yamutendereza olw’okutuukiriza mu magezi olulumba lwa Uganda olwasooka olwavaako okuwangulwa kw’ekibinja kya Tanzania omulundi ogwa 201 Brigade n’okuwamba Lukaya,<ref name="Musuya" /> Mutabani wa Idi Amin Jaffar Rembo Amin oluvannyuma yagamba nti Maliyamungu yali aguliriddwa Abatanzania okufiirwa olutalo, era n’amulumiriza n’okumuwa ekitiibwa olw’... okuteeka ekifo kye eky’obuduumizi mayiro okuva ku layini z’omu maaso.<ref name="betrayed" /> Olutalo lwakyuka ne Bannayuganda nga 11 mu mwezi Gwokusatu, ng’amagye ga TPDF gatandika okulumba okuddamu okukola obulungi. Mu kaweefube w’okunyweza empisa, Maliyamungu ne Major General [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] beegatta ku magye gaabwe ku mwanjo e Lukaya. Olw’ensonga ezitamanyiddwa, ebifo abasajja bano bombi bye baatwalanga emirundi emingi byakubwa emizinga egy’amangu era egy’amaanyi. Abaserikale ba Uganda abato baagezaako okumatiza basajja baabwe nti osanga Abatanzania baali bakimanyi nti ba Genero bano era nga babatunuulizza bbomu entuufu. Amagye ga Uganda wadde kyali kityo gaali gawulira nti Maliyamungu ne Gowon balabika be bavaako ebizibu era ne gabatuuma ''bisirani'', oba "obubonero obubi". Omuduumizi wa Uganda eyali akulembedde amagye e Lukaya, [[:en:Godwin_Sule|Godwin Sule]], yakitegera nti ba Genero tebalina kye bakola n’abasaba bave mu maaso g'olutalo. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=125}}
Obufuzi bwa Amin bwe bwaggweerawo ddala, era [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala n’ewangulwa amagye ga Batanzania]], Maliyamungu n’adduka n’ab’omu maka ge n’asomoka ensalo n’agenda e Zaire <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> {{Sfn|Africana|1981|p=B-352}} <ref name="silent">{{Cite web |date=10 August 2015 |title=Powerful voices of the 1970s and 1980s long gone or silent |url=https://eagle.co.ug/2015/08/10/powerful-voices-of-the-1970s-and-1980s-long-gone-or-silent.html |access-date=11 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref> Yatwala omuwendo omunene ogw’obugagga bwe, era n’agenderera okufuuka omusuubuzi. {{Sfn|Africana|1981|p=B-352}} Oluvannyuma Maliyamungu yeenyigira mu bujeemu obwali buwagira Amin mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]] mu [[:en:Ugandan_Bush_War|lutalo lwa Uganda Bush]] . {{Sfn|Kutesa|2006|p=238}} Olw'okukung'aanya ekibinja ky'abalwanyi, yalumba ekitundu kya West Nile okuva e Zaire ng'akwatagana n'abeesigwa ba Amin abalala. {{Sfn|Africa Confidential|1981|p=8}} Oluvannyuma yagenda e [[Sudaani|Sudan]] gye yafiira obutwa mu mwezi Gwokubiri 1984.<ref>{{cite news|title=Idi Amin Aide Dies|newspaper=Sub-Saharan Africa Report|page=81|issue=28–34|date=1984|url=https://books.google.com/books?id=YGcEAQAAIAAJ}}</ref>[ f ].
== Obulamu bwe ==
Maliyamungu yali [[:en:Multilingualism|amanyi ennimi nnyingi]], era ng’asobola okwogera Olukakwa, [[:en:Swahili_language|Kiswahili]], [[Lungereza|Olungereza]], [[:en:Soga_language|Olusoga]], [[Luganda|Oluganda]], [[:en:Nyoro_language|Olurunyoro]], [[:en:Southern_Luo_language|Oluluo]], awamu n’ennimi endala.<ref>{{Cite web |date=21 April 2009 |title=Who killed Acholi, Langi soldiers ? |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Amin/859112-860070-qexfirz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330123628/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Amin/859112-860070-qexfirz/index.html |archive-date=30 March 2019 |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Derrick |date=14 November 2018 |title=Justice Kasule's journey from Idi Amin to Museveni |url=https://observer.ug/news/headlines/59183-justice-kasule-s-journey-from-idi-amin-to-museveni |access-date=18 December 2018 |website=The Observer}}</ref> Wadde nga bitono ebimanyiddwa ku buyigirize bwe, yatwalibwanga ng’omugezi.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> Magazini ''ya Drum'' yayogera ku Maliyamungu ng’atalina kisa, muvumu, era alina ebirowoozo bingi. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} Olw’engeri gye yanyigiriza ennyo abawakanya gavumenti, omuwandiisi w’ebyafaayo Richard J. Reid yagamba nti Maliyamungu ayinza okuba nga yali alina obuzibu bw’obwongo obw’amaanyi", {{Sfn|Reid|2017|p=63}} ate omunoonyereza Samuel Decalo n'amuyita "omutemu amanyiddwa ennyo nga ow'obukambwe". {{Sfn|Decalo|2019|loc=The Collapse of a Dictator}} Ne Amin lumu kigambibwa nti yagamba nti Maliyamungu yandiba nga yali mulalu.<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> {{Sfn|Kyemba|1977|p=50}}
Maliyamungu yali mufumbo, <ref name="jomo">{{Cite web |last=Amos Kareithi |date=30 September 2018 |title=Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi |access-date=27 January 2019 |website=Standard}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAmos_Kareithi2018">Amos Kareithi (30 September 2018). [https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi "Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi"]. ''Standard''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 January</span> 2019</span>.</cite></ref> era yalina omwana omulenzi ayitibwa Samusooni.<ref>{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Remo |date=28 April 2013 |title=Gadaffi's plane picks Amin from Arua |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Gadaffi-s-plane-picks-Amin-from-Arua/689844-1760078-gpg2ovz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Byalese emabega ==
Maliyamungu y’omu ku bantu abaali bamanyiddwa ennyo era nga bamanyiddwa nnyo mu gavumenti ya Amin. {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}} {{Sfn|Reid|2017|p=63}} {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=119}} <ref>{{Cite web |last=Ikuya |first=James Magode |date=10 December 2009 |title=Tororo RDC waking up Idi Amin ghosts |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6376 |access-date=31 March 2019 |website=The Observer}}</ref> Enneeyisa ye ey'effujjo esigadde nga kitundu kikulu nnyo mu kumujjukira mu Uganda {{Sfn|Lowman|2020|p=45}} Olw'ettutumu lye, erinnya lya Maliyamungu lyatuuka n'okukozesebwa ng'erinnya ly'ekika eri omujaasi omulala amanyiddwa ennyo, Musa Jammeh, mmemba w'omukuumi wa pulezidenti wa [[Gambia]] wansi wa [[:en:Yahya_Jammeh|Yahya Jammeh]].<ref>{{Cite web |date=25 October 2018 |title=Letter from Africa: I was tortured in The Gambia |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-45917294 |access-date=31 March 2019 |website=BBC}}</ref> Ebyafaayo ebyogerwa mu ngeri ezitali za butongole n’ebiwandiiko eby’ebyensomesa bitera okukozesa Maliyamungu ng’ekyokulabirako ky’abajaasi ab’ensimbi (foreign “mercenaries”) abaakozesebwa mu bufuzi bwa Amin, era bitera okulowooza nti enneeyisa ye ey’obukambwe eyinza okunnyonnyolwa oba olw’ensibuko ye etali ya Uganda, oba olw’okugambibwa nti yali alina obuzibu bw’obwongo ku mutwe". {{Sfn|Lowman|2020|p=45}}
Maliyamungu yalagibwa mu kifaananyi (filimu) nga Ka Vundla ye yamuzannya. ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Rise and Fall eya Idi Amin]]'' [[:en:Biographical_film|ekwata ku bulamu bw'omuntu]] mu mwaka gwa 1981.<ref>{{Cite news|url=Vincent Canby}}</ref> Maliyamungu teyalabikira mu ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'', [[:en:Historical_drama|katemba omulala ow'ebyafaayo]] nga yeesigamye ku Amin; obutalabikako bwa Maliyamungu n’abalala abaali ab’omukwano ogw’oku lusegere eri obufuzi bwa Uganda yali emu ku nsonga eziwera abawandiisi b’ebyafaayo gye baavumirira.<ref>{{Cite web |date=24 February 2007 |title=Uganda: Memories of Idi Amin Dada |url=https://allafrica.com/stories/200702260680.html |access-date=5 January 2023 |website=allafrica.com |agency=New Vision}}</ref>
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebikakasa amawulire ===
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
=== Ebikolwa ebijuliziddwa ===
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tnnvvlbz4y0p78wrgkbrj190lk56vhu
Category:Abantu
14
14195
55908
2026-06-19T14:16:20Z
B722N
6898
created this category
55908
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
56012
55908
2026-06-19T14:44:21Z
B722N
6898
added category
56012
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Wikipedians by language]]
4wc6lywp33tnp0viqmbc638pc9u77dj
William Frederick Gowers
0
14196
56013
2026-06-19T15:04:46Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347147076|William Frederick Gowers]]"
56013
wikitext
text/x-wiki
'''Sir William Frederick Gowers,''' [[:en:Order_of_St_Michael_and_St_George|KCMG]] (31 ggwakkuminebiri 1875 – 7 October 1954) yali [[:en:Public_administration|mufuzi wa]] [[:en:British_Empire|matwale owa]] [[:en:British_people|Bungereza]] era nga yaliko [[:en:Governor|Gavana]] wa [[:en:British_Uganda|Uganda]] okuva mu 1925 okutuuka mu 1932.
== Emyaka egyasooka ==
Gowers yazaalibwa nga 31 ogwekkuminebiri 1875 mu kibuga London. Yasomera ku [[:en:Rugby_School|Rugby School]] n’oluvannyuma ku [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], <ref name="janus">{{Cite web |last=Gowers, Sir, William Frederic, 1875-1954, Knight and colonial administrator |title=Bauchi vocabularies |url=http://janus.lib.cam.ac.uk/db/node.xsp?id=EAD%2FGBR%2F0115%2FRCMS%20113%2F20 |access-date=2011-08-31 |website=Janus}}</ref> gye yatikkirwa ddiguli esooka (BA) mu 1898 mu Classical Tripos. <ref>{{acad|id=GWRS895WF|name=Gowers, William Frederick}}https://venn.lib.cam.ac.uk/cgi-bin/search-2018.pl?sur=&suro=w&fir=&firo=c&cit=&cito=c&c=all&z=all&tex=GWRS895WF&sye=&eye=&col=all&maxcount=50</ref> Yasigala ayagala era yettanira nnyo ebitabo eby’edda obulamu bwe bwonna. Mu 1899yagenda mu Afrika ng’omukozi wa [[:en:British_South_Africa_Company|kkampuni ya Bungereza eya South Africa]] (BSA) n’afuuka omuyambi wa Native Commissioner mu [[:en:Matabeleland|Matabeleland]], mu kitundu kati ekiri mu maserengeta ga [[:en:Zimbabwe|Zimbabwe]], nga wano yavaawo mu 1902. <ref name="AfricanAffairs">{{Cite journal |last=E.R.J. Hussay, C.M.G. |year=1955 |title=Obituary: Sir William Gowers, K.C.M.G |url=http://afraf.oxfordjournals.org/content/54/214/57.extract |journal=African Affairs |volume=54 |issue=214 |pages=57–58 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a094268 |url-access=subscription |access-date=2011-08-31}}</ref>
Ye yali mukulu wa [[:en:Ernest_Gowers|Ernest Gowers]] .
== Nigeria ==
Mu 1902, Gowers yalekulira ekitongole kya BSA n’ayingira emirimu gy'amatwale, n’atwala omulimu gw’okubeera omutuuze ow’ekika kyawansi mu [[:en:Northern_Region,_Nigeria|Bukiikakkono bwa Nigeria]] . Yakwata ekifo kino nga wayise emyaka ebiri bukya Nigeria erangilirwa nga ekitundu ekifugibwa abafuzi b'amatwale, era n’alaba okutwalibwa kw’ebitundu by’Abasiraamu ebiyitibwa Moslem Emirates wansi w’enkola y'okweyambisa ba emirates bennyini nga yaletebwa [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]]. <ref name="janus" /> Mu kiseera kya [[:en:First_World_War|Ssematalo eyasooka]] Gowers yaweereza ng'omuwabuzi w'ebyobufuzi mu ggye lya Cameroons Expeditionary Force (1915–1916). <ref name="janus" /> N'akula okutuuka ku kifo kya Lieutenant-Governor w’essaza ly’obukiikakkono bwa Nigeria. <ref name="AfricanAffairs" />
== Uganda ==
Okuva mu 1925 okutuuka mu 1932 Gowers yali Gavana era nga yaddukanya e twale lya Uganda. <ref name="janus" /> Amangu ddala nga yaakamala okuyingira ofiisi, Gowers yaleeta ekiteeso ky'okugonjoola enkola y'okusasula ''envujo'' ku birime by'ensimbi, abakungu b'amatwale gye baali bavumiridde nti "yali ekontana nga siyabwenkanya na mpisa". Ekiteeso kye kyali kya kufuula ''envujo'' okusasulwa gavumenti ya Bungereza okusinga okusasulwa bannannyini ttaka mu Afirika. <ref>{{cite book |author=Jan Jelmert Jørgensen |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ&pg=PA124 |publisher=Taylor & Francis |isbn=0-85664-643-1 |page=124}}</ref> Ku ku nsonga y’Obwakabaka [[:en:Toro_Kingdom|bwa Toro]], Abangereza bwe baali bakomyawo oluvannyuma lw’okugoba [[:en:Banyoro|Abanyoro]], Gowers yawulira nti endagaano eyakolebwa mu kiseera ekyo yali ya kulangirira mateeka gokka okuva mu buyinza obukuuma. Abangereza baali balina eddembe okukolagana n’obwakabaka nga bwe balaba nga bwe bagala. <ref>{{Cite book |last=Kenneth Ingham |year=1975 |title=The kingdom of Toro in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=y7gOAAAAQAAJ&pg=PA92 |publisher=Taylor & Francis |isbn=0-416-80210-9 |page=92}}</ref>
Obukiiko obukola ku nkola y’ennimi mu Uganda bwali buwadde amagezi okusomesa [[:en:Acholi_language|Oluchooli]] mu bukiikakkono, [[:en:Teso_language|Oluteeso]] mu bitundu by’essaza ly’ebuvanjuba [[:en:Luganda_language|n’Oluganda]] awalala.
Nga gavana wa Uganda, Gowers yalaga obwagazi [[:en:Swahili_language|bw’Oluswayiri]], olulimi lu [[:en:Bantu_languages|Bantu]] era lwogerwa mu [[:en:Kenya|Kenya]] ne Tanganyika n’obuvanjuba bwa Congo. Oboolyawo yali alaga obwetaavu bw’olulimi olw’awamu mu federo y’ebitundu ebiri mu kitundu [[:en:Tanzania_Mainland|ssemazinga Afirika]] . <ref>{{Cite book |last=Ali AlʼAmin Mazrui |year=1995 |title=Swahili state and society: the political economy of an African language |url=https://books.google.com/books?id=-9MwAAByvf0C&pg=PA45 |publisher=East African Publishers |isbn=9966-46-823-4 |pages=45–46}}</ref> Gowers yassa ekitiibwa mu bwetwaze bwa Afrika era yafaayo bulijjo okubeera ow’ekitiibwa eri bakabaka ba Bunyoro ne Uganda. Yafuba nga nnyo okulaba ng’eddagala ligabibwa nnyo eri abantu enzaalwa abasinga obungi baleme kufa endwadde ezijjanjabibwa. Okusingira ddala, okusaasaanya quinine okujanjaba omusujja kyafuuka kya bulijjo. <ref>The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism by David Ernest Apter</ref>
Gowers bwe yali tasobola kumatiza ofiisi y’amatwale okwongera ku ssente ezisaasaanyizibwa mu Uganda ku musaala gw’abakozi ba gavumenti mu Afirika, Gowers yakola omutendera (mu kiseera ekyo ogwali gukaayanirwa) ogw’okugoba abakozi be abazungu abasukka mu kkumi mu kibuga ekikulu n’oluvannyuma n’akozesa ssente ezaaterekebwa bw’atyo okwongera ennyo omusaala gw’abakozi ba gavumenti bonna abafirika abaali bakolera wansi we obutereevu. <ref>Civics for Uganda by W. J. Bentley</ref> Gowers ye yali musaale mu kussaawo ensimbi gavumenti z’ewaayo eri abalimi enzaalwa, ng’agaba ebyuma ng’ebikozesebwa mu kukola olukomera, ebisero, ebigimusa ate ng'era afuba okugula ebirime ebimu okusobola okuleetawo ebyenfuna by’ebyobulimi okukulakulana. Enteekateeka eno yatandika okukola okuva mu 1926 okutuuka mu 1931. Gowers yatuuka n’okuwalirizibwa okukomya enteekateeka eno olw’obukwakkulizo bw’ensimbi obwaliwo mu kiseera ekyo mu ky’ensi yonna [[:en:Great_Depression|eky’okusereba kw’eby’enfuna]] . Wabula yasobola okukuuma entekateeka eno ng’egenda mu maaso okumala ekiseera ekisinga obungi ekya 1931, wadde nga yalwana okukikola, ng’asala ku nsimbi z’ebintu ebirala (nga mw’otwalidde ne ttiimu ye ey’ebyokwerinda). Yakomekkereza ddala amayumba ag’ebbeeyi eri abakozi ba gavumenti mu Bulaaya (okulaga okwekalakaasa ennyo) naye ekyo kyasumulula ssente ezimala okugenda mu maaso n’obuyambi bw’ebyobulimi okumala emyezi mitono. Kyokka ne bwe yasalibwako embalirira mu bifo ebirala yawalirizibwa okumaliriza enteekateeka eno ku nkomerero ya 1931. <ref>Uganda: A Case Study in African Political Development by Peter Musoke Gukiina - 1972</ref>
Mu 1926, Sir [[:en:Edward_Grigg|Edward Grigg]], Gavana wa Bungereza e Kenya, yayita olukiiko e [[:en:Nairobi|Nairobi]] okukubaganya ebirowoozo ku kugatta amatwale ga Africa mu agetoloddwa ssemayanja, Sir William Gowers kye yawagira mu bujjuvu ekirowoozo kino ng’agamba nti kyandiyongedde nnyo ensimbi eziweebwa ettundutundu lya Uganda. Kyokka Gavana [[:en:Donald_Charles_Cameron_(colonial_administrator)|Donald Charles Cameron]] owa Tanganyika yakiwakanya nnyo, ng’alowooza nti kyandibadde kya bwenkanya eri Abafirika olw’okuba nti ekitundu ku nteekateeka eno mwalimu ettaka e Tanganyika okuteekebwa ku bbali eri abasenze Abazungu nga bwe kyali kikoleddwa e Kenya. Ekikulu, enteekateeka eno teyasaba ttaka lyonna mu Uganda kuteekebwawo eri Abazungu, era ku musingi guno (ku musingi nti teyassa ttaka lyonna mu Uganda eri Abazungu) Gowers kwe yakikkiriza. <ref>{{Cite book |last=Richard Frost |year=1992 |title=Enigmatic proconsul: Sir Philip Mitchell and the twilight of empire |url=https://books.google.com/books?id=2Grm19_0DsMC&pg=PA30 |publisher=The Radcliffe Press |isbn=1-85043-525-1 |page=30}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Gowers yalondebwa okuba Senior Crown Agent ow'amatwale (1932–1938), omumyuka wa Ssentebe w’olukiiko olufuga emmere ey’empeke (1939–1940) era nga ye mukungu akwatagana n’ebyokwerinda mu bantu, Southern Command (1940–1942). Gowers yafa nga 7 oggwekkumi1954, nga wa myaka 78. <ref name="janus" />
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
<references>
<ref name="AfricanAffairs">{{Cite journal |last=E.R.J. Hussay, C.M.G. |year=1955 |title=Obituary: Sir William Gowers, K.C.M.G |url=http://afraf.oxfordjournals.org/content/54/214/57.extract |journal=African Affairs |volume=54 |issue=214 |pages=57–58 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a094268 |url-access=subscription |access-date=2011-08-31}}</ref>
<ref name="janus">{{Cite web |last=Gowers, Sir, William Frederic, 1875-1954, Knight and colonial administrator |title=Bauchi vocabularies |url=http://janus.lib.cam.ac.uk/db/node.xsp?id=EAD%2FGBR%2F0115%2FRCMS%20113%2F20 |access-date=2011-08-31 |website=Janus}}</ref>
</references>
2an012raplfze2k5diw2kdutyusl3wx
Fairfield County, Ohio
0
14197
56026
2026-06-19T18:30:04Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fairfield County, Ohio]] to [[Essaza lya Fairfield, Ohio]]: Translated title
56026
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Fairfield, Ohio]]
dbdnxl4tm22m4a2zh488x0czpydaipa
Falls County, Texas
0
14198
56036
2026-06-19T18:34:27Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Falls County, Texas]] to [[Essaza lya Falls, Texas]]: Title was not translated
56036
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Falls, Texas]]
flu5zeq2fd4xa9y323tgtdeq344eknw
Fannin County, Georgia
0
14199
56039
2026-06-19T18:35:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fannin County, Georgia]] to [[Essaza lya Fannin, Georgia]]: Title was not translated
56039
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Fannin, Georgia]]
50n1u56uwrpz40pvafxhn4tws5y5ncb
Fannin County, Texas
0
14200
56042
2026-06-19T18:36:10Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fannin County, Texas]] to [[Essaza lya Fannin, Texas]]: Title was not translated
56042
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Fannin, Texas]]
lp98tt61o0dslt82f0467m05o25ljzt
Fatim Badjie, omusuubuzi
0
14201
56053
2026-06-19T19:07:17Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fatim Badjie, omusuubuzi]] to [[Fatim Badjie]]: correct the title spelling
56053
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Fatim Badjie]]
4q4molr5wp4kxmj8tnj1atz7fygu0do
Fayette County, Georgia
0
14202
56058
2026-06-19T19:09:49Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Georgia]] to [[Essaza lya Fayette, Georgia]]: Title was not translated
56058
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lya Fayette, Georgia]]
g76v7d52lf7bjd3maaqba15del5j0zu
Fayette County, Kentucky
0
14203
56061
2026-06-19T19:11:41Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Kentucky]] to [[Essaza lye Fayette, Kentucky]]: Translated title
56061
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fayette, Kentucky]]
hsli9chf8u3rp7gziynnk03elpyx481
Fayette County, Ohio
0
14204
56065
2026-06-19T19:12:31Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Ohio]] to [[Essaza lye Fayette, Ohio]]: Translated title
56065
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fayette, Ohio]]
m6v9mihl28wfjccow99bo8ylh67jhwi
Fayette County, Texas
0
14205
56068
2026-06-19T19:15:34Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fayette County, Texas]] to [[Essaza lye Fayette, Texas]]: Translated title
56068
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fayette, Texas]]
dzp9we9qj19mqqs0j3gj3seyhjo32z2