Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Adolf Hitler 0 3694 67718 67642 2026-08-15T04:03:54Z Charles Kalanzi 9748 Ntadise ekiba 67718 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. lqx2xmn2dxodd45ewia6qhz7vqlq7ur 67719 67718 2026-08-15T04:04:54Z Charles Kalanzi 9748 Malirizza ekiba 67719 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. alyzktm2hs0crxsy321nqu3rnnzxude 67720 67719 2026-08-15T04:05:38Z Charles Kalanzi 9748 Ntandise ekiba 67720 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. s7xekbbw3lguu7n896onqhrchxfasi9 67721 67720 2026-08-15T04:06:26Z Charles Kalanzi 9748 Malirizza ekiba 67721 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. 4zh5yugy37xcgoz79blfr26rrsu0p6k 67722 67721 2026-08-15T04:12:02Z Charles Kalanzi 9748 Ntandise ekiba 67722 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. 13hj0w7qivrd4bnszob2nvv1b4o878n 67723 67722 2026-08-15T04:14:08Z Charles Kalanzi 9748 67723 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. 8j9ybitn530eyy39isgwjp4j4mg12fw 67724 67723 2026-08-15T04:16:47Z Charles Kalanzi 9748 Malirizza ekiba 67724 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. l44e4morqygezler4mvekx1lqdgtj6x 67725 67724 2026-08-15T04:26:08Z Charles Kalanzi 9748 Ntandise ekiba 67725 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. Bungereza, amagye gaayo agaali gawaliriziddwa okuva e Bufalansa ng'eyita ku nnyanja okuva e Dunkirk, yagenda mu maaso n’okulwana wamu n’amatwale ga Bungereza amalala mu lutalo Battle of Atlantic. Hitler yagezaako okukola emirembe eri ssaabaminisita wa Bungereza omuggya, Winston Churchill, era bwe baagaana, yalagira okulumba enkambi z’ennyonyi ez’amagye g’omu bbanga aga Royal Air Force ne siteegi za rada mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Bungereza. Nga 7 Ogwomwenda, bbomu ezaakubwa mu kibuga London mu ngeri entegeke ekiro zaatandika. rbvy3nff52h2vy39u9alg0n6x7vv194 67726 67725 2026-08-15T04:31:26Z Charles Kalanzi 9748 Malirizza ekiba 67726 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. Bungereza, amagye gaayo agaali gawaliriziddwa okuva e Bufalansa ng'eyita ku nnyanja okuva e Dunkirk, yagenda mu maaso n’okulwana wamu n’amatwale ga Bungereza amalala mu lutalo Battle of Atlantic. Hitler yagezaako okukola emirembe eri ssaabaminisita wa Bungereza omuggya, Winston Churchill, era bwe baagaana, yalagira okulumba enkambi z’ennyonyi ez’amagye g’omu bbanga aga Royal Air Force ne siteegi za rada mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Bungereza. Nga 7 Ogwomwenda, bbomu ezaakubwa mu kibuga London mu ngeri entegeke ekiro zaatandika. Luftwaffe eya Girimaani yalemererwa okuwangula eggye ly'omu bbanga erya Royal Air Force mu lutalo olwamanyibwa nga olutalo lwa Bungereza. Ku nkomerero y'Ogwomwenda, Hitler yakitegeera nti obusukkulumu bw'okuyita mu bbanga okulumba Bungereza (mu Operation Sea Lion) kyali tekisoboka, era n’alagira ekikwekweto ekyo kyongerweyo. Ennyonyi ennumbaganyi ezisuula bbomu ku bibuga bya Bungereza zeeyongera era ne zigenda mu maaso okumala emyezi, nga mw’otwalidde London, Plymouth, ne Coventry. ter6lp5u1mhj2ph11dzop2i4t3yb54o 67727 67726 2026-08-15T04:34:56Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekiba 67727 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. Bungereza, amagye gaayo agaali gawaliriziddwa okuva e Bufalansa ng'eyita ku nnyanja okuva e Dunkirk, yagenda mu maaso n’okulwana wamu n’amatwale ga Bungereza amalala mu lutalo Battle of Atlantic. Hitler yagezaako okukola emirembe eri ssaabaminisita wa Bungereza omuggya, Winston Churchill, era bwe baagaana, yalagira okulumba enkambi z’ennyonyi ez’amagye g’omu bbanga aga Royal Air Force ne siteegi za rada mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Bungereza. Nga 7 Ogwomwenda, bbomu ezaakubwa mu kibuga London mu ngeri entegeke ekiro zaatandika. Luftwaffe eya Girimaani yalemererwa okuwangula eggye ly'omu bbanga erya Royal Air Force mu lutalo olwamanyibwa nga olutalo lwa Bungereza. Ku nkomerero y'Ogwomwenda, Hitler yakitegeera nti obusukkulumu bw'okuyita mu bbanga okulumba Bungereza (mu Operation Sea Lion) kyali tekisoboka, era n’alagira ekikwekweto ekyo kyongerweyo. Ennyonyi ennumbaganyi ezisuula bbomu ku bibuga bya Bungereza zeeyongera era ne zigenda mu maaso okumala emyezi, nga mw’otwalidde London, Plymouth, ne Coventry. Nga 27 Ogwomwenda 1940, endagaano ya Tripartite yassibwako omukono mu Berlin Saburō Kurusu owa Imperial Japan, Hitler, ne minisita w'ebweru owa Italy Ciano, era oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okuzingiramu Hungary, Romania, ne [[Bulgaria]], bwe kityo n'ezaala omukago gwa Axis powers. Okugezaako kwa Hitler okugatta Soviet Union mu kibiina ekirwanyisa Bungereza kwagwa butaka oluvannyuma lw'okukubaganya ebirowoozo wakati wa Hitler ne [[Vyacheslav Molotov|Molotov]] mu Berlin mu Gwekkuminoogumu, era n'alagira okwetegekera okulumba Soviet Union. dui848bf2857po55rathlowagkz3rxo 67728 67727 2026-08-15T04:37:14Z Charles Kalanzi 9748 Ntandise ekiba 67728 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. Bungereza, amagye gaayo agaali gawaliriziddwa okuva e Bufalansa ng'eyita ku nnyanja okuva e Dunkirk, yagenda mu maaso n’okulwana wamu n’amatwale ga Bungereza amalala mu lutalo Battle of Atlantic. Hitler yagezaako okukola emirembe eri ssaabaminisita wa Bungereza omuggya, Winston Churchill, era bwe baagaana, yalagira okulumba enkambi z’ennyonyi ez’amagye g’omu bbanga aga Royal Air Force ne siteegi za rada mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Bungereza. Nga 7 Ogwomwenda, bbomu ezaakubwa mu kibuga London mu ngeri entegeke ekiro zaatandika. Luftwaffe eya Girimaani yalemererwa okuwangula eggye ly'omu bbanga erya Royal Air Force mu lutalo olwamanyibwa nga olutalo lwa Bungereza. Ku nkomerero y'Ogwomwenda, Hitler yakitegeera nti obusukkulumu bw'okuyita mu bbanga okulumba Bungereza (mu Operation Sea Lion) kyali tekisoboka, era n’alagira ekikwekweto ekyo kyongerweyo. Ennyonyi ennumbaganyi ezisuula bbomu ku bibuga bya Bungereza zeeyongera era ne zigenda mu maaso okumala emyezi, nga mw’otwalidde London, Plymouth, ne Coventry. Nga 27 Ogwomwenda 1940, endagaano ya Tripartite yassibwako omukono mu Berlin Saburō Kurusu owa Imperial Japan, Hitler, ne minisita w'ebweru owa Italy Ciano, era oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okuzingiramu Hungary, Romania, ne [[Bulgaria]], bwe kityo n'ezaala omukago gwa Axis powers. Okugezaako kwa Hitler okugatta Soviet Union mu kibiina ekirwanyisa Bungereza kwagwa butaka oluvannyuma lw'okukubaganya ebirowoozo wakati wa Hitler ne [[Vyacheslav Molotov|Molotov]] mu Berlin mu Gwekkuminoogumu, era n'alagira okwetegekera okulumba Soviet Union. Ku ntandikwa ya 1941, amagye ga Girimaani gaasindikibwa mu North Africa, Balkans, ne Middle East. Mu Gwokubiri, amagye ga Girimaani gaatuuka mu Libya okunyweza okubeerawo kwa Yitale. Mu Gwokuna, Hitler yatandika okulumba Yugoslavia, n’addirira mangu okulumba Buyonaani. Mu Gwokutaano, amagye ga Girimaani gaasindikibwa okuwagira amagye ga Iraq agaali galwanyisa Abangereza n’okulumba Crete fbm6ampkezq22cy1s89w9p5walamorn 67729 67728 2026-08-15T04:39:28Z Charles Kalanzi 9748 Malirizza ekiba 67729 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler''' (20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. Kaweefube wa Alois Hitler ow’okulima e Hafeld teyayitamu, era mu 1897, baasengukira e Lambach. Hitler ow’emyaka omunaana yasoma emisomo gy’okuyimba, yayimba mu kkwaaya y’ekkanisa, era yatuuka n’okulowooza ku ky’okufuuka kabona. Mu 1898, famire yaddayo mu maka ag'enkalakkalira e Leonding. Hitler yakosebwa nnyo olw'okufa kwa muto we Edmund mu 1900 olw'omusujja gw'amulangira. Hitler yakyuka okuva mu muyizi ateemotyamotya, ayagala ennyo abantu n’afuuka omulenzi omuzibu, eyeekutudde ku balala era ng’atera okuyombagana ne kitaawe n’abasomesa. Paula Hitler yajjukira nti Adolf yali muvubuka wafujjo era ng’atera okumukuba empi. Alois yali akoze omulimu omulungi mu kitongole ky'ebyamaguzi era ng’ayagala mutabani we amuddire mu ebigere. Oluvannyuma Hitler yakola katemba okuva mu kiseera kino kitaawe bwe yamutwala okukyalira ofiisi y'ebyamaguzi, n’akiraga ng’ekintu ekyavaako obutakkaanya obutasonyiwa wakati wa taata n’omwana, nga bombi baali ba maanyi. Olw’okusimbira ekkuuli mutabani we okwagala okugenda mu siniya okufuuka omuyiiya, Alois yasindika Hitler mu ''Realschule'' e Linz mu Gwomwenda 1900. Hitler yajeemera okusalawo kuno, era mu ''Mein Kampf'' agamba nti mu bugenderevu yakola bubi mu ssomero, ng'asuubira nti kitaawe bwamala okulaba "ensoma embi mu ssomero ly'ebyemikono yandindese okwewaayo mu kirooto kyange". Okufaananako n’Abagirimaani bangi ab’omu Austria, Hitler yatandika okukulaakulanya endowooza y'okwagala Girimaani okuva mu buto. Yalaga obwesigwa eri Bugirimaani yokka, ng’anyooma obwakabaka bwa Habsburg obwali busereba mu kukulembera obwakabaka obunene. Hitler ne mikwano gye baakozesa okulamusa "Heil", ne bayimba " Deutschlandlied " mu kifo ky'oluyimba lwa Austrian Imperial. Oluvannyuma lw’okufa kwa Alois okw’amangu nga 3 Ogwoluberyeberye 1903, omutindo gwa Hitler ku ssomero gwayonooneka, era nnyina n’amukkiriza okuvaayo. Yeewandiisa mu ''Realschule'' e Steyr mu Gwomwenda 1904, enneeyisa ye n’omutindo gwe ne bitereera. Mu 1905, oluvannyuma lw’okuyita ekigezo ekisembayo, Hitler yava mu ssomero lino nga talina kiruubirirwa kyonna kya kwongera kusoma wadde enteekateeka entegeerekeka ey’okukola omulimu. === Okutandika okuvubuka ng'ali mu Vienna ne Munich === Mu 1907, Hitler yava mu Linz n’agenda okubeera n’okusoma okusiiga ebifaananyi mu kibuga Vienna, ng’avujjirirwa ssente okuva mu miganyulo gya mulekwa n’obuwagizi okuva eri nnyina. Yasaba okuyingizibwa mu Academy of Fine Arts Vienna kyokka n’agaanibwa emirundi ebiri. Dayirekita yawa amagezi nti Hitler yandibadde asaba okugenda mu School of Architecture, naye nga talina biwandiiko byetaagisa mu by’ensoma kubanga yali tannamaliriza siniya. Nga 21 Ogwekkumineebiri 1907, nnyina yafa kookolo w’amabeere ku myaka 47; Mu kiseera ekyo Hitler yalina emyaka 18. Mu 1909, Hitler ssente zaggwawo era n’awalirizibwa okubeera mu bulamu obw’ekika kya bohemian mu bifo eby’okusulamu abantu abatalina mwasirizi ne mu kisulo kya Meldemannstraße. Yafuna ssente ng’omukozi ow’abulijjo ng’asiiga n’okutunda langi z’amazzi ez’ebifo ebisikiriza mu Vienna. Mu kiseera kye yamala mu Vienna, yagoberera okwagala kwo kweyongera okuzimba n’okuyimba, n’agenda mu bivvulu kkumi ebya {{Lang|de|Lohengrin (opera){{!}}Lohengrin}}, ekisinga okumunyumira mu nnyimba za Richard Wagner eza opera. Mu kibuga Vienna, Hitler yasooka kulaba bigambo ebisosola mu mawanga. Abakulembeze b’abantu nga meeya Karl Lueger baakozesa endowooza y’ekibuga eyali emanyiddwa ennyo ey’okulwanyisa Abayudaaya, oluusi n’oluusi ne bawagira endowooza y'okusukulumya Girimaani okusobola okuganyulwa mu by’obufuzi. Obusosoze bw’eggwanga lya Girimaani bwali bungi nnyo naddala mu disitulikiti y’e Mariahilf, Hitler gye yali abeera mu kiseera ekyo. Georg Ritter von Schönerer yafuuka omukulembeze omukulu ku Hitler, era n’afuna okwegomba Martin Luther. Hitler yasoma empapula z’amawulire n’obupapula obwali butumbula obusosoze era n’alabula ku kuyingira kw’Abayudaaya b’omu Bulaaya ow’Ebuvanjuba, awamu n’ebiwandiiko by’abantu nga Houston Stewart Chamberlain, Charles Darwin, Friedrich Nietzsche, Gustave Le Bon, ne Arthur Schopenhauer. Mu myaka gye yamala mu Vienna era yafuna endowooza ez’amaanyi ezilwanyisa Abaslav. Ensibuko n’enkulaakulana y’obukyayi bwa Hitler obw’okulwanyisa Abayudaaya ekyali nsonga ya kukubaganyako birowoozo. Mukwano gwe August Kubizek yagamba nti Hitler yali "akakasiddwa n'omuntu alina obukyayi" nga tannava mu Linz. Wabula munnabyafaayo Brigitte Hamann ayogera ku ndowooza ya Kubizek ng'erina "obuzibu". Wadde nga Hitler mu {{Lang|de|Mein Kampf}} agamba nti yasooka kufuuka musosoze mu Vienna, Reinhold Hanisch, eyamuyamba okutunda ebifaananyi bye, takkiriziganya nakyo. Hitler era yatunda ebimu ku by’emikono bye ng’ayita mu musuubuzi Omuyudaaya ayitibwa Samuel Morgenstern ng’abeera mu kibuga Vienna. Bangi ku bakasitoma ba Morgenstern baali Bayudaaya; okugeza, munnamateeka ayitibwa Josef Feingold yagula ebifaananyi bya Hitler ebiwerako ebikwata ku bizimbe eby’ebyafaayo ebya Vienna. Munnabyafaayo Richard J. Evans agamba nti "bannabyafaayo kati okutwalira awamu bakkiriziganya nti obukambwe bwe,enkola ey'ettemu n'obusosoze eri Abayudaaya bweyoleka bulungi oluvannyuma lwa Girimaani okuwangulwa mu Ssematalo I, ng'enjogera ya "okufumita mu mugongo" ("stab-in-the-back") ennyonyola akatyabaga kano". Hitler yafuna ekitundu ekisembayo ku bintu bya kitaawe mu Gwokutaano 1913 era n’agenda mu Munich . Bwe yayingizibwa mu ggye lya Austria-Hungary, yagenda e Salzburg nga 5 Ogwokubiri 1914 okwekebejjebwa abasawo. Oluvannyuma lw’okwekeneenyezebwa ng’atasaanira kuweereza, yaddayo e Munich. Oluvannyuma Hitler yagamba nti yali tayagala kuweereza Bwakabaka bwa Habsburg olw’amawanga agaali gatabuddwatabuddwa mu ggye lyabwo n’okukkiriza kwe nti Austria-Hungary essaawa yonna yali egenda kugwa. === Ssematalo I === Mu Gwomunaana 1914, Ssematalo I bwe yatandika, Hitler yali abeera mu Munich era kyeyagalire yeewandiisa mu ggye lya Bavaria. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa ab’obuyinza mu Bavaria mu 1924, okukkiriza Hitler okuweereza nti yali nsobi mu by’obufuzi, kubanga ng’omutuuze wa Austria, yandibadde addizibwa mu Austria. Yasindikibwa mu Bavarian Reserve Infantry Regiment 16 (ekibinja ekisooka ekya List Regiment), yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yaweereza ng’omuserikale atuukibwako ku Western Front mu Bufalansa ne Bubirigi, yamala kumpi ekitundu ky'obulamu bwe ku kitebe ky’ekibinja e Fournes-en-Weppes, nga tali mu lutalo. Mu 1914, yaliwo mu lutalo olwasooka olwa Ypres era mu mwaka ogwo yayooyootebwa olw’obuzira, n’afuna Omusaalaba ogw’Ekyuma (Iron Cross). Mu lutalo, yawonyezebwa omuduumizi we, [[Fritz Wiedemann]], eyaggya Hitler mu bifunfugu by’ekizimbe ekyali kigudde ng’ali mu lutalo olutabuse. Mu kiseera we yaweereza ku kitebe, Hitler yakola emirimu gye egy’ekikugu, ng’akuba katuuni n’okuwa ebiragiro ku lupapula lw’amawulire olw’amagye. Mu lutalo lw’e Somme mu Gwekkumi 1916, yafuna ebisago mu kisambi ekya kkono ekikompola bwe kyabwatuka mu kifo ky'enkambi mwe baali bekwese. Hitler yamala kumpi emyezi ebiri ng’awona mu ddwaaliro e Beelitz, n’adda mu kibinja kye nga 5 Ogwokusatu 1917. Yaliwo mu lutalo lw'e Arras olwa 1917 ne mu lutalo lw'e Passchendaele. Yafuna akabonero ka Wound Badge akaddugavu nga 18 Ogwokutaano 1918. Nga wayise emyezi esatu, mu Gwomunaana 1918, ng'asembebwa Lieutenant Hugo Gutmann, omukulumbeze we Omuyudaaya, Hitler yafuna omusaalaba ogw’ekyuma, ogwa First Class, ekintu ekitatera kuweebwa bantu bali ku ddaala lya {{Lang|de|Gefreiter}} Hitler ly'eyaliko. Nga 15 Ogwekkumi 1918, yaziba amaaso okumala akaseera mu bulumbaganyi bwa ggaasi w'obutwa era n’aweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Pasewalk. Bwe yali eyo, Hitler yategezebwa nti Bugirimaani ewanguddwa, era okusinziira nti yali ku ndiri, yaddamu okuziba amaaso omulundi ogw’okubiri oluvannyuma lw’amawulire gano. Hitler yayogera ku buvunaanyizibwa bwe mu Ssematalo I nga "ekisinga obukulu mu byonna bye yayitamu" era n'atenderezebwa abaduumizi be olw'obuzira bwe. Obumanyirivu bwe mu kiseera ky’olutalo bwanyweza okwagala eggwanga lye, era kyamunakuwaza nnyo olwa Bugirimaani okuwanika mu Gwekkuminoogumu 1918. Okunyiiga kwe olw’okuwnagula mu lutalo kwayogera okuzimba endowooza ye. Okufaananako n’aba Girimaani abalala abaagala eggwanga lyabwe, naye yali akkiririza mu {{Lang|de|Dolchstoßlegende}} ( stab-in-the-back myth ), eyagamba nti amagye ga Girimaani, "agatawangulwa mu lutalo", "gaali gafumitiddwa mu mugongo" ku ludda lw'awaka abakulembeze ba bulijjo, Abayudaaya, aba Marxist, n'abo abassa omukono ku ndagaano y'okukomya entalo eyakomya olutalo —oluvannyuma ne batuumibwa "abamenyi b'amateeka ba November". Endagaano ya Versailles yalambika nti Girimaani yalina okulekawo ebitundu byayo ebiwerako n'okuggya amagye mu Rhineland . Endagaano eno yassaawo envumbo ku by’enfuna era n’esolooza ssente nnyingi ku ggwanga. Abagirimaani bangi baalaba endagaano eyo ng’okuswazibwa okutali kwa bwenkanya. Okusingira ddala baawakanya enyingo 231, gye baataputa ng’elangirira nti Bugirimaani y’evunaanyizibwa ku lutalo luno. Endagaano ya Versailles n’embeera y’ebyenfuna, embeera z’abantu, n’ebyobufuzi mu Bugirimaani oluvannyuma lw’olutalo, oluvannyuma Hitler yabikozesa okufunamu mu by’obufuzi. == Okuyingira mu byobufuzi == [[File:Hitler's_DAP_membership_card.png|thumb| Kaadi ya Hitler ey’obwammemba bw’ekibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP).]] Oluvannyuma lw’olutalo, Hitler yaddayo e Munich. Olw’obutaba na buyigirize butongole wadde essuubi ly’emirimu, yasigala mu magye. Mu Gwomusanvu 1919, yalondebwa okuba Verbindungsmann (omukessi) ow’omu Aufklärungskommando (ekitongole ekiketta) ekya Reichswehr, eyaweebwa omulimu gw’okufuga abajaasi abalala n’okuyingirira mu kibiina ky’abakozi ekya Germany (DAP). Mu lukiiko lwa DAP nga 12 Ogwomwenda 1919, ssentebe w’Ekibiina Anton Drexler yakwatibwako nnyo olw’obukugu bwa Hitler mu kwogera. Yamuwa kkopi y’akatabo ke aka ''My Political Awakening'', akaalimu endowooza ezilwanyisa Abayudaaya, ez’okwagala eggwanga, ezirwanyisa obwanaasiwamukange, n’ez’okulwanyisa Marxist. Ku biragiro by’abakulu be mu magye, Hitler yasaba okwegatta ku kibiina, era mu wiiki emu n’akkirizibwa nga mmemba w’ekibiina 555 (ekibiina kyatandika okubala obwammemba ku 500 okuwa endowooza nti baali kibiina kinene nnyo). Hitler yawandiika ekiwandiiko kye ekyasooka okumanyibwa ku kibuuzo ky’Abayudaaya mu bbaluwa gye yawandiikira Adolf Gemlich nga 16, Ogwomwenda 1919 (kati emanyiddwa nga ebbaluwa ya Gemlich). Mu bbaluwa eno, Hitler agamba nti ekigendererwa kya gavumenti " awatali kubuusabuusa kwe kuggyirawo ddala Abayudaaya". Mu DAP, Hitler yasisinkana Dietrich Eckart, omu ku baatandikawo ekibiina kino era nga mmemba w’ekibiina ky’abasamize ekya Thule Society. Eckart yafuuka omubuulirizi wa Hitler, n’awaanyisiganyanga naye ebirowoozo era n’amuyingiza mu bantu ab’enjawulo mu Munich. Okwongera okusikiriza, ekibiina kya DAP kyakyusa erinnya lyayo ne kifuuka Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Ekibiina ky'abakozi ekya National Socialist German Workers' Party (NSDAP), kati ekimanyiddwa nga " Nazi Party "). Hitler yakola dizayini ya bendera y’ekibiina eya swastika mu nkulungo enjeru ku mugongo omumyufu. Hitler yasiibulwa mu magye nga 31 Ogwokusatu 1920, era n’atandika okukolera ekibiina kino emirimu emijjuvu. Ekitebe ky’ekibiina kino kyali mu Munich, ekifo eky’aba Girimaani abaali balwanyisa gavumenti abaali bamaliridde okumalawo enzikiriza ya Marx n’okutyoboola Weimar Republic. Friedrich Reck-Malleczewen yayogera mu kitabo kye ''ekya Diary of a Man in Despair ekyafulumizibwa'' mu 1947:  Yali azze mu nnyumba gye yali taberangamu, ng'ayambadde gaita, ekikooti, enkoofiira ennene, era ng'akutte omuggo.... Oluvannyuma, yasobola okutandika okwogera. Yayogera nnyo, nga tawummula. Yayigiriza. Yatuboggolera ng'omusomesa w'eddiini mu magye. Tetwamuwakanya n'akatono, oba okugezaako okwawukana mu ngeri yonna, naye yatandika okutuboggolera. Abaweereza baalowooza nti baali batulumba era ne badduka okututaasa. Bwe yali amaze okugenda, twatuula kasirise, nga tukyamuse era nga tetuli basanyufu n'akamu. Waaliwo okuwulira ennaku, nga bwobeera mu ggaali y'omukka ne wesangang'oli wamu n'omuntu aliko ekikyamu ku bwongo. Mu Gwokubiri 1921, nga asoolobye kukyusakyusa abantu, Hitler yayogera n’abantu abasukka mu 6,000. Okusobola okulanga olukiiko luno, loole bbiri ezaali zijjudde abawagizi b’ekibiina baavuga okwetoloola Munich nga bawanika bendera za swastika n’okugabira abantu obupapula. Mu bbanga ttono Hitler yafuna ettutumu olw’okwogera kwe okw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ng’awakanya Endagaano ya Versailles, bannabyabufuzi abaali bavuganya, n’okusingira ddala ng’awakanya Abamarx n’Abayudaaya. Mu Gwomukaaga 1921, Hitler ne Eckart bwe baali ku lugendo lw’okusonda ssente e Berlin, obuyeekera bwabalukawo mu kibiina ky’Abanazi mu Munich. Abakiise ku kakiiko kaayo akafuzi baayagala okwegatta ku kibiina kya German Socialist Party (DSP) ekisangibwa mu kibuga Nuremberg. Hitler yaddayo e Munich nga 11 Ogwomusanvu era mu busungu n’awaayo okulekulira kwe. Abakiise ku kakiiko baakitegeera nti okulekulira kw’omuntu waabwe omukulu mu lujjudde era omwogezi kyanditegeeza nti ekibiina kiweddewo. Hitler yalangirira nti agenda kuddamu okwegatta ku kakwakkulizo nti agenda kudda mu bigere bya Drexler ku bwa ssentebe bw’ekibiina, era nti ekitebe ky’ekibiina kigenda kusigala mu Munich. Akakiiko kakkiriza, era n’addamu okwegatta ku kibiina nga 26 Ogwomusanvu nga mmemba 3,680. Hitler yasigala ayolekagana n’okuwakanyizibwa okumu mu kibiina ky’Abanazi. Abaawakanya Hitler mu bukulembeze mwalimu Hermann Esser eyagobebwa mu kibiina, era ne bakuba kkopi 3,000 ez’akatabo akaalumba Hitler ng’omuli w'olukwe mu kibiina. Mu nnaku ezaddirira, Hitler yayogera n’abantu abangi abawerako era ne yeewozaako ku Esser, ne bakuba emizira egy’amaanyi. Enkola ye yatuuka ku buwanguzi, era mu ttabamiruka ow’enjawulo ow’ekibiina nga 29 Ogwomusanvu, yaweebwa obuyinza obujjuvu nga ssentebe w’ekibiina, n’adda mu bigere bya Drexler, n’obululu 533 ku 1. Okwogera kwa Hitler okwa vitriolic beer hall kwatandika okusikiriza abalabi aba bulijjo. Nantawunyikamu, yafuuka omukugu mu kukozesa emiramwa egy’enjawulo, omuli n’okunenya abalala olw’ebizibu by’ebyenfuna by’abawuliriza be. Hitler yakozesa enkola y'okusikiriza ey’obuntu bwe n’okutegeera empisa z'abantu bwe yayogeranga mu lujjudde. Bannabyafaayo baalaba engeri ebigambo bye gye bikwatamu abantu abangi mu ngeri ey’okuwuniikiriza, n’amaaso ge mu bibinja ebitonotono. Alfons Heck, eyali mmemba w’ekibiina kya Hitler Youth, yajjukira nti: Twatandika okwenyumiriza mu ggwanga lyaffe mu ngeri ey'ekisiru. Okumala eddakiika eziwera, twaleekaanira waggulu, nga n'amaziga gatuyitamu: Sieg Heil, Sieg Heil, Sieg Heil! Okuva mu kaseera ako, nafuuka wa Adolf Hitler mu mubiri ne mu mwoyo.  Abagoberezi abaasooka kwaliko Rudolf Hess, eyali omukungu w'amagye g'omu bbanga Hermann Göring ne kapiteeni mu magye Ernst Röhm. Röhm yafuuka akulira ekibiina ky’Abanazi ekya magye agatali matongole ekya Sturmabteilung, ekyakuuma enkiiko n'okulumba abaali babavuganya mu byobufuzi. Ekintu ekikulu ekyakwata ku ndowooza ya Hitler mu kiseera kino yali Aufbau Vereinigung, ekibinja ky’olukwe eky’Abazungu Abarussia abaali mu buwanganguse n’Abanazi abaasooka. Ekibinja kino, nga kiweebwa ssente okuva mu bannamakolero abagagga, kyaleeta Hitler ekirowoozo ky’olukwe lw’Abayudaaya, nga lukwataganya ensimbi z’ensi yonna n’enzikiriza ya Bolshevism. Enteekateeka y’ekibiina ky’Abanazi yategekebwa mu nsonga 25 nga 24 Ogwokubiri 1920. Kino tekyakiikirira ndowooza ekwatagana, wabula kyali kibiina kya ndowooza ezafunibwa ezaali zirina ssente mu völkisch pan-Germanic movement, nga ultranationalism, okuwakanya Endagaano ya Versailles, obuteesiga bwanaasiwamukange, awamu n'endowooza ezimu ez'anaakalyako ani. Eri Hitler, ekintu ekyali kisinga obukulu kwe kulwanyisa Abayudaaya ekyalimu . Era enteekateeka eno yagitwala ng’okusinga omusingi gwa ppokoppoko n’okusikiriza abantu okujja ku kabaga. === Beer Hall Putsch n’ekkomera lya Landsberg === [[File:Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg|thumb|[[Dust jacket|Ekikooti ky’enfuufu]] ekya {{Lang|de|[[Mein Kampf]]}} ’s 1926–28 edition, Hitler gye yawandiika mu 1925]]Mu 1923, Hitler yeyambisa obuyambi bwa Genero Erich Ludendorff owa Ssematalo I okugezaako okuwamba gavumenti eyamanyibwa nga Beer Hall Putsch. Ekibiina ky’Abanazi kyakozesa obusosoze bwa Yitale ng’ekyokulabirako ku ndabika yaabwe n’enkola zaabwe. Hitler yali ayagala okukoppa Benito Mussolini ’s bwe yalumba Rome mu 1922 ng’awamba gavumenti mu Bavaria, ekyagoberera okusoomoozebwa eri gavumenti mu Berlin. Hitler ne Ludendorff baasaba obuwagizi bwa Staatskommissar (Kaminsona omubeezi) Gustav Ritter von Kahr, omufuzi wa Bavaria. Kyokka Kahr, ng’ali wamu n’akulira Poliisi Hans Ritter von Seisser ne Genero wa Reichswehr Otto von Lossow, baali baagala okuteekawo nnakyemalira ow’eggwanga awatali Hitler. Nga 8,Ogwekkuminoogumu 1923, Hitler ne SA baalumba olukuŋŋaana lw'abantu 3,000 olwategekebwa Kahr mu Bürgerbräukeller, ekizimbe ky'omwenge mu Munich. Ng'ataataataaganya okwogera kwa Kahr, yalangirira nti enkyukakyuka y'eggwanga yatandika dda era n'alangirira okuteekebwawo kwa gavumenti empya ne Ludendorff. Ng'addayo mu kisenge eky'emabega, Hitler, ng'aggyeyo emmundu, yasaba era oluvannyuma n'afuna obuwagizi bwa Kahr, Seisser, ne Lossow. Amagye ga Hitler mu kusooka gaasobola okuwamba ekitebe kya Reichswehr n'ekya poliisi, naye Kahr n'abamu ku banne mu bwangu baalekera awo okumuwagira. Tewali magye wadde poliisi y'eggwanga y'egatta ku Hitler. Olunaku olwaddirira, Hitler n'abagoberezi be baatambula okuva mu kizimbe ky'omwenge ne bagenda ku minisitule y'olutalo mu Bavaria okuggyako gavumenti ya Bavaria, naye poliisi nebasaasanya. Mu kaweefube w'okuggyako gavumenti eyalema, ab'ekibiina kya Nazi 16 n'abakungu ba poliisi bana battibwa. Hitler yaddukira mu maka ga Ernst Hanfstaengl era okusinziira ku biwandiiko ebimu yalowooza ku kwetta. Yali mu kwewunika naye nga mukkakkamu bwe yakwatibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1923 olw'okulya mu nsi ye olukwe. Omusango gwe mu kkooti y’abantu ey’enjawulo mu Munich gwatandika mu Gwakubiri 1924, era Alfred Rosenberg n’afuuka omukulembeze ow’ekiseera ow’ekibiina ky’Abanazi. Nga 1 Ogwokuna, Hitler yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu Festungshaft mu kkomera lya Landsberg. Eyo, yayisibwa mu ngeri ey’omukwano okuva mu bakuumi era n’akkirizibwa okufuna obubaka okuva mu bawagizi be n’okukyalirwa banne mu kibiina buli kiseera. Olw’okusonyiyibwa kkooti ey’oku ntikko mu Bavaria, yayimbulwa okuva mu kkomera nga 20 Ogwekkumineebiri 1924, ng’awakanya omuwaabi wa gavumenti. Nga mw’otwalidde n’obudde bwe yamala mu alimanda, Hitler yamala omwaka mulamba n’okusoba mu kkomera. Bwe yali e Landsberg, Hitler ye yalagira ekitundu ekisinga obunene eky’omuzingo ogusooka ogwa ''Mein Kampf'' ( lit. 'My struggle'; mu kusooka katuumibwa Four and a Half Years of Struggle against Lies, Stupidity, and Corwadice) mu kusooka eri ddereeva we, Emil Maurice, n’oluvannyuma n’aweebwa omumyuka we, Rudolf Hess. Ekitabo kino ekyaweebwayo eri mmemba wa Thule Society, Dietrich Eckart, kyali kya bulamu bwe era nga kinnyonnyola endowooza ze. Ekitabo ekyo kyalaga enteekateeka za Hitler ez’okugaziya ebitundu by’ensi awamu n’okukyusa embeera z’abantu mu Girimaani okufuuka obwannakyemalira obwesigama ku mawanga. Mu kitabo kyonna, Abayudaaya benkanankana ne "obuwuka" era ne banjulwa nga "abawi b'obutwa ab'ensi yonna". Okusinziira ku ndowooza ya Hitler, eky’okugonjoola ensonga eno kwe kuzisaanyaawo. Wadde nga Hitler teyannyonnyola ngeri kino gye kyali kigenda okutuukirira, "obuzaale bwe obw'okutta abantu tebugaanirwa", okusinziira ku Ian Kershaw. Yafulumizibwa mu mizingo ebiri mu 1925 ne 1926, Mein Kampf yatundibwa kkopi 228,000 wakati wa 1925 ne 1932. Kkopi akakadde kamu zaatundibwa mu 1933, omwaka Hitler gwe yasooka okubeera mu ofiisi. Ng’ebula mbale Hitler abeere n’ebisaanyizo by’okuyimbulwa ku kakalu ka kkooti, gavumenti ya Bavaria yagezaako okumugobera mu Austria. Chancellor wa Austria eya federo yagaana okusaba kuno ng’agamba nti obuweereza bwe mu magye ga Girimaani bwamufuula omutuuze era obw’e Austria obutaba na makulu. Mu kwanukula, Hitler yasazaamu mu butongole obutuuze bwe obwa Austria nga 7 Ogwokuna 1925 === Okuddamu okuzimba Ekibiina ky’Abanazi === Mu kiseera Hitler we yayimbulwa mu kkomera, ebyobufuzi mu Bugirimaani byali si byakulwanagana nnyo, era n’ebyenfuna byali biteredde, ekyakomya emikisa gya Hitler egy’okubanja mu by’obufuzi. Olw’okulemererwa kwa Beer Hall Putsch, ekibiina kya Nazi Party n’ebibiina ebibirinako akakwate byawerebwa mu Bavaria. Mu lukiiko wamu ne ssaabaminisita wa Bavaria, Heinrich Held, nga 4 Ogwoluberyeberye 1925, Hitler yakkiriza okussa ekitiibwa mu buyinza bw’eggwanga era n’asuubiza nti ajja kunoonya obuyinza bw’ebyobufuzi ng’ayita mu nkola ya demokulasiya yokka. Olukiiko luno lwaggulawo ekkubo ly'okuggyawo okuwera ekibiina ky’Abanazi nga 16 Ogwokubiri. Wabula oluvannyuma lw’okwogera okw’okukuma omuliro mu bantu kwe yawa nga 27 Ogwokubiri, Hitler yagaanibwa okwogera mu lujjudde ab’obuyinza mu Bavaria, envumbo eyasigalawo okutuusa mu 1927. Okusobola okutumbula ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi wadde nga yali awereddwa, Hitler yalonda Gregor Strasser, Otto Strasser, ne Joseph Goebbels okutegeka n’okugaziya ekibiina ky’Abanazi mu bukiikakkono bwa Bugirimaani. Gregor Strasser yaddukanya ekkubo ly’ebyobufuzi eryetongodde ennyo, ng’assa essira ku bintu eby’anaakalyakaani mu nteekateeka y’ekibiina. Akatale k'emigabo mu Amerika kagwa nga 24 Ogwekkumi 1929. Enkosa yaayo mu Bugirimaani yali ya maanyi nnyo: obukadde n’obukadde bw’abantu tebaalina mirimu, era bbanka ennene eziwerako ne zigwa. Hitler n’ekibiina ky’Abanazi beetegeka okweyambisa embeera ey’akazigizigi okufuna obuwagizi eri ekibiina kyabwe. Basuubiza okusazaamu endagaano ya Versailles, okunyweza ebyenfuna n’okuwa abantu emirimu. Hitler yayogera ku linnya ly’Ekibiina ky’Abanazi mu Gwekkumi 1923: "Naye," bwe ntyo bwe nabuuza Hitler, "lwaki weeyita National Socialist, okuva enteekateeka y'ekibiina kyo bw'eri ekikontana ddala n'eyo etwalibwa okuba eya socialism?" "Socialism," bwe yaddamu, ng'assa wansi ekikopo kye eky'accaayi, mu ngeri ey'obukambwe, "ye sayansi w'okukola ku bulungi bw'abantu bonna. Communism si Socialism. Marxism si Socialism. Aba Marxism babbye ekigambo era ne batabulatabula amakulu gaakyo. Nja kutwala Socialism okuva ku ba Socialists. Socialism nkola ya Aryan ey'edda, nkola ya ba Girimaani.... Twetaaga okutuukiriza ebyetaago eby'ensonga eby'ebibiina ebikola ebintu okuyita mu gavumenti nga yeesigamiziddwa ku bumu bw'eggwanga. Gye tuli, gavumenti n'eggwanga bifaanagana. == Okulinnya ku bukulembeze == {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Ebyava mu kulonda mu kibiina ky'Abanazi |- |Akalulu |Omugatte gw'obululu |Obululu ku 100 |Ebifo mu Reichstag |Ebikulu |- |Ogwokutaano 1924 |1,918,300 |6.5 |32 |Hitler yali mu kkomera |- |Ogwekkumineebiri 1924 |907,300 |3.0 |14 |Hitler ng'ayimbuddwa okuva mu kkomera |- |Ogwokutaano 1928 |810,100 |2.6 |12 | |- |Ogwomwenda 1930 |6,409,600 |18.3 |107 |Oluvannyuma lw'akatyabaga k'ebyenfuna |- |Ogwomusanvu 1932 |13,745,000 |37.3 |230 |Oluvannyuma lwa Hitler okwesimbawo ku bwa Pulezidenti |- |Ogwekkuminoogumu 1932 |11,747,000 |33.1 |196 | |- |Ogwokusatu 1933 |17,277,180 |43.9 |288 |Kaali ka mirembe mu kusooka nga Hitler akyali chancellor wa Girimaani |} === Okukulembera Bruning === Okugwa kw'ebyenfuna mu nsi yonna kwawa Hitler omukisa gw'ebyobufuzi. Abagirimaani baali banyiivu eri paalamenti, eyali eyalina okusoomoozebwa okuva mu bannalukalala ab'ku ddyo- n'ab'oku kkono. Ebibiina by'ebyobufuzi ebitali bya bannalukalala byali bitandise okulemererwa okukomya ebikolwa eby'obukambwe, era akalulu ka Girimaani ak'ekikungo mu 1929 kaayamba okuyitimusa endowooza y'Abanazi. Okulonda kw'Ogwomwenda 1930 kwaviirako okusattulukuka kw'omukago era ne gusikizibwa kabineeti ey'abatono. Omukulembeze waayo, ow'ekibiina kya Centre Party, Heinrich Brüning, yafuga ng'ayita mu biragiro by'akatabaga okuva ku Pulezidenti Paul von Hindenburg. Okukulembera okuyita mu biragiro kyafuuka ky'abulijjo, n'ekireetera obukulembeze bwa bannantagambwako. Ekibiina ky'Abanazi kyava gye kyali ne kiwangula n'ebitundu 18.3 ku buli kikumi ku bululu n'ebifo 107 mu paalamenti mu kulonda kwa 1930, ne kifuuka ekibiina eky'okubiri ekisinga ababaka abangi mu palamenti. Hitler yalabikira mu musango gw’abaserikale babiri aba Reichswehr, okuli Lieutenant Richard Scheringer ne Hanns Ludin, ku nkomerero ya 1930. Bombi baavunaanibwa omusango gw’okubeera bammemba mu kibiina ky’Abanazi, mu kiseera ekyo nga kimenya mateeka eri aba Reichswehr. Oludda oluwaabi lwagamba nti ekibiina ky'Abanazi kyali kya bannalukalala, ekyaviirako munnamateeka w’abawawaabirwa Hans Frank okuyita Hitler okuwa obujulizi. Nga 25 Ogwomwenda 1930, Hitler yawa obujulizi nti ekibiina kye kyali kigenda kugoberera obuyinza bw’ebyobufuzi nga kiyita mu kulonda kwa demokulasiya kwokka, ekyamuwa abawagizi bangi mu kibinja ky’abaserikale. Enkola ya Brüning ey’okukendeeza ku nsimbi teyaleeta nnyo nkulaakulana mu by’enfuna era nga teyayagalibwa nnyo. Kino Hitler yakikozesa ng’atunuulira obubaka bwe obw’ebyobufuzi n'addala ku bantu abaali bakoseddwa ebbeeyi y’ebintu okulinnya mu myaka gya 1920 n’okusereba kw’eby’enfuna, gamba ng’abalimi, abaazirwanako mu lutalo, n’abantu ab’alinamu ku ssente. Wadde nga Hitler yali asazizaamu obutuuze bwe obw’e Austria mu 1925, teyafuna butuuze bwa Girimaani okumala kumpi emyaka musanvu. Kino kyali kitegeeza nti yali talina ggwanga, mu mateeka yali tasobola kwesimbawo ku bwapulezidenti, era nga akyayolekedde akabi ak’okugobwa mu nsi. Nga 25 Ogwokubiri 1932, minisita w’ensonga z’omunda mu Brunswick, Dietrich Klagges, eyali mmemba w’ekibiina ky’Abanazi, yalonda Hitler ng’omuddukanya w'ekibinja ky’essaza lino mu Reichsrat mu Berlin, ekyafuula Hitler munnansi wa Brunswick, era bwe kityo ne Bugirimaani. Hitler yavuganya ne Hindenburg mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 1932. Okwogera kwe yawa mu Industry Club e Düsseldorf nga 27 JOgwoluberyeberye 1932 kwamuwa obuwagizi okuva mu bannamakolero bangi ab’amaanyi mu Girimaani. Hindenburg yalina obuwagizi okuva mu bibiina eby’enjawulo eby’amawanga, eby’obwakabaka, eby’Abakatuliki, n’ebya Republican, n’abamu ku ba Social Democrats. Hitler yakozesa omubala gwa kampeyini " Hitler über Deutschland " ("Hitler ku ntikko ya Girimaani"), okujuliza ebigendererwa bye eby'ebyobufuzi n'okukola kampeyini ze ng'akozesa ennyonyi. Y’omu ku bannabyabufuzi abaasooka okukozesa entambula y’ennyonyi mu kampeyini era yagikozesa bulungi. Hitler yali mu kyakubiri ku mirundi ebiri gyonna, n’afuna obululu obusoba mu 35 ku buli 100 mu kulonda okusembayo. Wadde nga yawangulwa Hindenburg, okulonda kuno kwalaga Hitler ng’amaanyi ag’amaanyi mu byobufuzi bya Girimaani. === Okulondebwa ku bwa chancellor === [[File:Bundesarchiv_Bild_146-1972-026-11,_Machtübernahme_Hitlers.jpg|thumb|Hitler, ku ddirisa lya Reich Chancellery, afuna okukubwa mu ngalo akawungeezi lwe yatuuzibwa ku bwa chancellor, nga 30 Ogwoluberyeberye 1933]] Obutabaawo gavumenti ekola bulungi kyaleetera bannabyabufuzi babiri ab’amaanyi, Franz von Papen ne Alfred Hugenberg, awamu n’abamakolero n’abasuubuzi abalala abawerako, okuwandiikira Hindenburg ebbaluwa. Abassa emikono gyabwe baasaba Hindenburg okulonda Hitler okukulira gavumenti "eyeetongodde ku bibiina by'ebyobufuzi ebiri mu paalamenti", ekiyinza okuviirako omugundu ogugenda "okusikiriza obukadde n'obukadde bw'abantu". Hindenburg nga tayagala yakkiriza okulonda Hitler ku bwa chancellor oluvannyuma lw’okulonda kwa paalamenti okw'emirundi ebiri —mu Gwomusanvu n'Ogwekkuminoogumu1932 —nga tekuvuddemu kutondawo gavumenti esobola okukulembera. Hitler yakulembera gavumenti y’omukago eyamala akaseera katono eyatondebwawo ekibiina kya Nazi Party (ekyali kisinga okubeera n’ebifo mu Reichstag) n’ekibiina kya Hugenberg, ekibiina kya German National People’s Party (DNVP). Nga 30 Ogwoluberyeberye1933, kabineeti empya yalayizibwa ku mukolo omumpi mu ofiisi ya Hindenburg. Ekibiina ky’Abanazi kyafuna ebifo bisatu: Hitler yalondebwa okuba chancellor, Wilhelm Frick nga Minisita w’ensonga z’omunda, ne Hermann Göring nga Minisita w’ensonga z’omunda mu Prussia. Hitler yali akkaatirizza ku bifo bya baminisita ng’engeri y’okufuna obuyinza ku poliisi mu kitundu ekinene ekya Bugirimaani. === Omuliro mu Reichstag n’okulonda mu Gwokusatu === Nga chancellor, Hitler yakola ku kaweefube w’abawakanya ekibiina ky’Abanazi okuzimba gavumenti ey’abasinga obungi. Olw’obutabanguko mu by’obufuzi, yasaba Hindenburg okuddamu okusatulula Reichstag, era okulonda kwali kutegekeddwa ku ntandikwa y'Ogwokusatu. Nga 27 Ogwokubiri 1933, ekizimbe kya Reichstag kyakumibwako omuliro. Göring olukwe yalunenyeza Abacommunist, anti Omucommunist w’e Budaaki Marinus van der Lubbe yasangibwa mu mbeera ezimulumiriza munda mu kizimbe ekyali kiyidde. Okutuuka mu myaka gya 1960, bannabyafaayo abamu, omuli William L. Shirer ne Alan Bullock, baali balowooza nti ekibiina ky’Abanazi kye kyali kivunaanyizibwa; kati endowooza ya bannabyafaayo abasinga obungi eri nti van der Lubbe ye yatandika omuliro yekka. Ku kusaba kwa Hitler, Hindenburg yayanukula n'okussa omukono ku kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree ekya 28 Ogwokubiri, ekyawandiikibwa Abanazi, ekyayimiriza eddembe eritandikirwako era ne kikkiriza okusibwa awatali kuwozesebwa. Ekiragiro kino kyakkirizibwa mu nnyingo eya 48 eya Ssemateeka wa Weimar, eyawa pulezidenti obuyinza okukola enteekateeka ez’amangu okukuuma obukuumi n’obutebenkevu bw’abantu. Emirimu gy’ekibiina kya German Communist Party (KPD) byanyigirizibwa, era bammemba ba KPD 4,000 ne bakwatibwa. Ng’oggyeko okunoonya akalulu, ekibiina ky’Abanazi kyakola effujjo nga beefananya amagye n’okusaasaanya ppokoppoko alwanyisa obwannakalyakaani, mu nnaku ezaali zikulembera okulonda. Ku lunaku lw’okulonda nga 6 Ogwokusatu 1933, omugabo gw’Abanazi mu bululu gweyongera okutuuka ku bitundu 44%, era ekibiina kino kyafuna ebifo ebisinga obungi mu paalamenti. Ekibiina kya Hitler kyalemererwa okufuna obululu obusinga obungi, ne kyetaagisa omukago omulala ne DNVP. === Olunaku lwa Potsdam n’etteeka lya Enabling Act === Nga 21 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' empya yatandikibwawo n’omukolo gw’okuggulawo mu kkanisa ya Garrison e Potsdam. "Olunaku olwa Potsdam" lwategekebwa okulaga obumu wakati w'ekibiina ky'Abanazi n'abakungu mu Prussia abakadde n'amagye. Hitler yalabikira mu kkooti ey’okumakya era mu bwetoowaze n’alamusa Hindenburg. Okusobola okutuuka ku buyinza obujjuvu mu byobufuzi wadde nga teyalina bungi bwa ddala mu paalamenti, gavumenti ya Hitler yaleeta Ermächtigungsgesetz (Enabling Act) okukubwako akalulu mu ''Reichstag'' eyali yakalondebwa . Etteeka lino —eryatuumibwa mu butongole Gesetz zur Behebung der Not von Volk und Reich ("Law to Remedy the Distress of People and Reich")—lyawa kabineti ya Hitler obuyinza okukola amateeka awatali kukkirizibwa kwa Reichstag okumala emyaka ena. Amateeka gano gayinza (okuggyako ebimu) okuva ku ssemateeka. Okuva bwe kiri nti kyandikosezza ssemateeka, etteeka li Enabling Act okuyisibwa lyali lyetaagisa abantu ebitundu bibiri ku bisatu okuyisibwa. Nga tebaleseewo muwatwa gwonna, Abanazi baakozesa ebiragiro ebiri mu kiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree okukwata abamyuka bonna 81 ab’Abacommunist (wadde nga baali bakola kampeyini ez’amaanyi okulwanyisa ekibiina, Abanazi baali bakkirizza KPD okuvuganya mu kulonda) ne balemesa aba Social Democrats abawerako okwetaba mu kulonda. Nga 23 Ogwokusatu 1933, ''Reichstag'' yakuŋŋaana mu Kroll Opera House mu mbeera ey’akatabanguko. Ab'ebitiibwa mu SA baakli liteesebwako, ne baleekaana engombo n’okutiisatiisa ababaka ba paalamenti abaali batuuse. Oluvannyuma lwa Hitler okusuubiza mu bigambo akulira ekibiina kya Centre , Ludwig Kaas nti Hindenburg agenda kusigala n’obuyinza bwe obw’okukuba akalulu, Kaas yalangirira nti ekibiina kya Centre Party kigenda kuwagira etteeka eriyitibwa Enabling Act. Etteeka lino lyayisibwa n’obululu 444–94, ng’ebibiina byonna okuggyako aba Social Democrats be baliwagira. Etteeka erya Enabling Act, awamu n’ekiragiro ky’omuliro ekya Reichstag Fire Decree, kyakyusa gavumenti ya Hitler n’efuuka eya nnakyemalira mu mateeka. === Obwannakyemalira === <blockquote>[[File:Der_Führer_Gemälde_Portrait_painting_of_Adolf_Hitler_by_Heinrich_Knirr_1937_No_known_copyright_restrictions_(artist_died_in_1944)_Imperial_War_Museum_London.jpg|thumb|Ekifaananyi kya Heinrich Knirr (1937)]]"Nga nteeka obulamu bwange mu kabi okulabika ng'ayogera ebitategeerekeka, mbagamba nti ekibiina kya National Socialist movement kijja kugenda mu maaso okumala emyaka 1,000!... Temwerabira engeri abantu gye bansekereramu emyaka 15 emabega bwe nnalangirira nti lumu nja kufuga Bugirimaani. Baseka kaakano, mu ngeri y'emu ey'obusirusiru, bwe nnalangirira nti nja kusigala mu buyinza" - Adolf Hitler ng'ayogerako ne munnamaulire wa BBC mu Berlin, Ogwomukaaga 1934</blockquote>Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza ku ssiga lya gavumenti eribaga amateeka ne ly'obukulembeze, Hitler ne banne baatandika okulwanyisa ababavuganya abaasigalawo. Ekibiina kya Social Democratic Party kyawerebwa, era n'ebintu byakyo ne bikwatibwa.Wadde ng'abakiise b'ebibiina by'abakozi bangi baali mu Berlin ku lunaku lw'ogwokutaano, abaserikale ba SA baawamba woofiisi z'ebibiina mu ggwanga lyonna. Nga 2 Ogwokutaano 1933, ebibiina by'abakozi byonna byawalirizibwa okuggibwawo, era abakulembeze baabyo ne bakwatibwa. Abamu baasindikibwa mu nkambi z'abasibe.Ekibiina kya German Labour Front kyatandikibwawo ng'ekitongole ekikiikirira abakozi bonna, abakungu, n'abalina kkampuni, nga kino kiraga endowooza y'Abanazi mu mwoyo gwa Hitler's Volksgemeinschaft ("ekitundu ky'abantu"). Ogwomukaaga we gwaggwerako ng’ebibiina ebirala bitiisibbwatiisibbwa okusasika. Kuno kwaliko omukago gw’Abanazi ogw’erinnya, DNVP; ng’ayambibwako SA, Hitler yawaliriza omukulembeze waayo Hugenberg okulekulira nga 29 Ogwomukaaga. Nga 14 Ogwomusanvu 1933, ekibiina ky’Abanazi kyalangirirwa ng’ekibiina kyokka eky’ebyobufuzi mu mateeka mu Bugirimaani. Okwagala kwa SA okweyongera amaanyi mu byobufuzi n’amagye kwaleeta okweraliikirira mu bakulembeze b’amagye, abamakolero na b'ebyobufuzi. Mu kwanukula, Hitler yalongoosa obukulembeze bwonna obwa SA mu kyayitibwa Night of the Long Knives, eyaliwo okuva nga 30 Ogwomukaaga okutuuka nga 2 Ogwomusanvu 1934. Hitler yatunuulira Ernst Röhm n’abakulembeze abalala aba SA, ng'awamu n’abalabe ba Hitler abawerako mu byobufuzi (nga Gregor Strasser n’eyali chancellor Kurt von Schleicher ), baazingibwa, ne bakwatibwa, ne bakubwa amasasi. Wadde ng’ensi yonna n’Abagirimaani abamu baakwatibwa ensonyi olw’ettemu lino, bangi mu Bugirimaani baali balowooza nti Hitler yali azzaawo emirembe. Hindenburg yafa nga 2 Ogwomunaana 1934. Ku lunaku olwali lwakayita, kabineti yali etaddewo Etteeka li "Law Concerning the Head of State of the German Reich". Etteeka lino lyali ligamba nti Hindenburg bw’anaafa, ofiisi ya pulezidenti yali egenda kuggyibwawo, era obuyinza bwayo ne bugattibwa n’obwo obwa chancellor. Bw’atyo Hitler yafuuka omukulembeze w’eggwanga awamu n’omukulembeze wa gavumenti era mu butongole n’atuumibwa erinnya Führer und Reichskanzler (Omukulembeze era Chancellor wa Reich), wadde nga Reichskanzler okukkakkana ng’asuuliddwa. Olw’ekikolwa kino, Hitler yaggyawo enkola y'amateeka eyali esobola okumuggya mu ofiisi. Ng’omukulembeze w’eggwanga, Hitler yafuuka omuduumizi w’amagye owo ku ntikko. Amangu ddala nga Hindenburg amaze okufa, ku kukubirizibwa kw’obukulembeze bwa Reichswehr, ekirayiro eky’ennono eky’obwesigwa eky’abajaasi kyakyusibwa okukakasa obwesigwa eri Hitler kennyini, mu linnya, mu kifo kya ofiisi y’omuduumizi ow'oku ntikko (oluvannyuma eyakyusibwa erinnya n’efuulibwa omuduumizi omusukkulumu) oba eri Bugirimaani. Nga 19 Ogwomunaana, okugatta obwapulezidenti n’obwa chancellor kwakkirizibwa abalonzi 88 ku buli 100 abaalonda mu kalulu k’ekikungo mu 1934. Ku ntandikwa ya 1938, Hitler yasiiga abantu akasa okunyweza obuyinza bwe ku magye ng’akuma omuliro mu nsonga za Blomberg–Fritsch. Hitler yawaliriza Minisita we ow’olutalo, Field Marshal Werner von Blomberg, okulekulira ng’akozesa ekiwandiiko kya poliisi ekyalaga nti mukyala wa Blomberg omupya yalina likodi y’obwamalaaya. Omuduumizi w’amagye Colonel-General Werner von Fritsch yaggyibwawo oluvannyuma lwa Schutzstaffel] (SS) okuleeta ebigambibwa nti yali yeenyigira mu bisiyaga. Abasajja bombi baali bagudde mu buzibu kubanga baali bawakanya Hitler okusaba okukola Wehrmacht nga yeetegese okulwana olutalo nga mu 1938. Hitler yafuna ekitiibwa kya Blomberg eky’Omuduumizi Omukulu, bw’atyo n’atwala obuduumizi bw’amagye ku bubwe. Yakyusa minisitule y’olutalo n’assaamu Oberkommando der Wehrmacht (OKW), nga ekulemberwa Genero Wilhelm Keitel. Ku lunaku lwe lumu, ba Genero 16 baggyibwako obuduumizi bwabwe, ate abalala 44 ne bakyusibwa; bonna baali bateeberezebwa nti baali tebawagira bu- Nazi kimala. Ku ntandikwa y'Ogwokubirii 1938, ba Genero abalala 12 baali bamaze okuggyibwawo. Hitler yafaayo okuwa obwannakyemalira bwe okulabika ng’obuli mu mateeka. Ebiragiro bye bingi byali byesigamiziddwa mu bulambulukufu ku kiragiro kya Reichstag Fire Decree era n’olwekyo nga byesigamiziddwa ku nnyingo 48 eya Ssemateeka wa Weimar. ''Reichstag'' yazza obuggya etteeka li Enablinga Act emirundi ebiri, buli mulundi okumala emyaka ena. Ng'okulonda kwa ''Reichstag'' kukyakolebwa (mu 1933, 1936, ne 1938), abalonzi baaweebwa olukalala lumu olw'Abanazi n'abagenyi abawagira Obunazi olwafuna obululu obusukka mu bitundu 90 ku buli 100. Okulonda kuno okw’obulimba kwali mu mbeera ezitali za kyama; Abanazi batiisatiisa okwesasuza okw’amaanyi eri omuntu yenna ataalonda oba ataabalonda. == Nazi Germany == === Ebyenfuna n’obuwangwa === [[File:Hitler_at_the_XI_Olympic_Games_opening_ceremonies.jpg|thumb| Hitler n’abakozi be nga bakola saluti y’Abanazi eri ttiimu ku mikolo egy’okuggulawo emizannyo gya Olympics XI mu Gwomunaana 1936]] Mu Gwomunaana 1934, Hitler yalonda Pulezidenti wa Reichsbank Hjalmar Schacht nga Minisita w’ebyenfuna, ate mu mwaka ogwaddako, nga Plenipotentiary for War Economy avunaanyizibwa ku kutegeka ebyenfuna by'okulwana. Okuddamu okuzimba n’okuzzaawo emmundu kwassibwamu ssente nga bayita mu tteeka lya Mefo, okukuba ssente, n’okuwamba eby’obugagga by’abantu abaakwatibwa ng’abalabe b’eggwanga, nga mw’otwalidde n’Abayudaaya. Omuwendo gw’abatalina mirimu gwakendeera okuva ku bukadde mukaaga mu 1932 okutuuka ku bukadde obutasukka kamu mu 1936. Hitler ye yalabirira emu ku kampeyini ezisinga obunene ez’okulongoosa ebizimbe mu byafaayo bya Girimaani, ezaaviirako okuzimba amabibiro, ''autobahns'', eggaali y’omukka, n’emirimu emirala egy’okuzimba. Emisaala gyali wansi katono mu makkati okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1930 bw’ogeraageranya n’emisaala mu kiseera kya Weimar Republic, ate ng’ebbeeyi y’ebintu y'eyongera ebitundu 25 ku buli 100. Mu kugeraageranya Wiiki y’emirimu yeeyongera mu kiseera ky’okukyusa okudda mu by’enfuna by’olutalo; mu 1939, Omugirimaani owa bulijjo yali akola wakati w’essaawa 47 ne 50 buli wiiki. Gavumenti ya Hitler yawagira enzimba y'EKinazi ku kigero ekinene ennyo. Albert Speer, eyayamba ennyo mu kuteeka mu nkola enkola ya Hitler ey’okuddamu okutaputa obuwangwa bw’Abagirimaani mu ngeri ey’edda, yateekebwa okuvunaanyizibwa ku kiteeso ky’okuddaabiriza ebizimbe mu Berlin. Wadde ng’amawanga mangi gaali gatiisatiisa obuteetaba mu mizannyo gya Olympics, Bugirimaani gye yategeka mu 1936. Hitler ye yakulemberamu emikolo gy’okuggulawo era yeetaba ku mikolo gyombi egyali mu Winter Games e Garmisch-Partenkirchen ne mu Summer Games e Berlin. === Okuddamu okukozesa emmundu n’emikago emipya === Mu nsisinkano n'abakulembeze b'amagye ga Girimaani nga 3 Ogwokubiri 1933, Hitler yayogera ku "kuwamba Lebensraum mu Buvanjuba n'enkola y'okutunza endowooza y'eKigirimaani ey'okufufugaza" ng'ebigendererwa bye ebisembayo eby'enkola y'ensonga z'ebweru. Mu Gwokusatu, Omulangira Bernhard Wilhelm von Bülow, omuwandiisi mu ofiisi y’ensonga z’ebweru ( Auswärtiges Amt ), yafulumya ekiwandiiko ku bigendererwa ebikulu eby’enkola y’ensonga z’ebweru: Anschluss ne Austria, okuzzaawo ensalo z’amawanga ga Girimaani mu 1914, okugaana obukwakkulizo bw’amagye wansi w’endagaano ya Versailles, okudda kw’amatwale ga Girimaani agaali mu Afirika, n’ekitundu kya Girimaani eky’obuyinza mu Bulaaya ey’Ebuvanjuba. Hitler yasanga ebiruubirirwa bya Bülow nga bitono nnyo. Mu kwogera kwe mu kiseera kino, yakkaatirizza bye yayita ebigendererwa by’emirembe mu nkola ze n’okwagala okukolera mu ndagaano z’ensi yonna. Mu lukiiko olwasooka olwa kabineeti ye mu 1933, Hitler yakulembeza ssente z’amagye okusinga okudduukirira abantu abaali batalina mirimu. Girimaani yava mu mukago gw'amawanga n'olukiiko lw'ensi yonna olw'okuggyawo ebyokulwanyisa mu Gwekkumi 1933. Mu Gwoluberyeberye 1935, abantu abasukka mu 90 ku buli 100 ab’omu Saarland, mu kiseera ekyo eyali wansi w’obufuzi bw’Omukago gw’Amawanga Amagatte, baakuba akalulu okwegatta ne Bugirimaani. Mu Gwokusatu ogwo, Hitler yalangirira okugaziya eggye lya Wehrmacht okutuuka ku bammemba 600,000 —nga bakubisaamu emirundi mukaaga omuwendo ogwakkirizibwa mu ndagaano ya Versailles —nga mw’otwalidde n’okukulaakulanya eggye ly’omu bbanga ( Luftwaffe ) n’okweyongera kw’obunene bw’amagye g’oku mazzi ( Kriegsmarine). Bungereza, Bufalansa, Yitale, n’Omukago gw’Amawanga Amagatte byavumirira ebikolwa bino eby’okumenya Endagaano eyo naye nga tebalina kye baakola kubiziyiza. Endagaano y’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani (AGNA) eya 18 Ogwomukaaga yakkiriza ttani za Girimaani okweyongera okutuuka ku bitundu 35 ku 100 eby’amagye g’oku mazzi aga Royal Navy . Hitler yayita okussa omukono ku AGNA nga "olunaku olukyasinze essanyu mu bulamu bwe", ng'alowooza nti endagaano eno ye yatandika omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani gwe yali alagudde mu Mein Kampf. Bufalansa ne Yitale tezeebuuzibwako nga tebannaba kussa mukono, ekyatyoboola obutereevu Omukago gw’Amawanga Amagatte era ne kiteeka endagaano ya Versailles obutabeera na makulu. Girimaani yaddamu okuwamba ekitundu ekyali tekikirizibwamu magye mu Rhineland mu Gwokusatu1936, ng’emenya endagaano ya Versailles. Hitler era yasindika amagye e Spain okuwagira Francisco Franco n’ekiwayi kye ekya Nationalist mu kiseera ky’olutalo lw’omunda mu Spain oluvannyuma lw’okufuna okulaajana okuyambibwa mu Gwomusanvu 1936. Mu kiseera kye kimu, Hitler yagenda mu maaso n’okufuba okukola omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani. Mu Gwomunaana 1936, ng’ayanukula ekizibu ky’ebyenfuna ekyali kyeyongera olw’okufuba kwe okuddamu okufuna emmundu, Hitler yalagira Göring okussa mu nkola Enteekateeka y’Emyaka Ena okuteekateeka Bugirimaani okulwana olutalo mu myaka ena eginaddirira. Enteekateeka eno yali etunuulidde olutalo olw'amaanyi wakati wa " Judaeo-Bolshevism " n'Obunazi bwa Girimaani, nga mu ndowooza ya Hitler kyali kyetaagisa okufuba okwewaayo okuddamu okufuna ebyokulwanyisa awatali kulowooza ku nsaasaanya y'ebyenfuna. Mu Gwekkumi 1936, Count Galeazzo Ciano, minisita w’ensonga z’ebweru mu gavumenti ya Mussolini, yakyalira Girimaani, gye yassa omukono ku ndagaano ey’ensonga mwenda ng’akabonero nti ''yali asemberera'' okusisinkana Hitler mu buntu. Nga 1 Ogwekkuminoogumu, Mussolini yalangirira "omukago" wakati wa Girimaani ne Yitale. Nga 25 Ogwekkuminoogumu, Girimaani yassa omukono ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact ne Japan. Bungereza, China, Yitale ne Poland nazo zaayitibwa okwegatta ku ndagaano ya Anti-Comintern Pact, naye Yitale yokka ye yassa omukono mu 1937. Hitler yasuula enteekateeka ye ey'omukago gwa Bungereza ne Bugirimaani, ng'anenya obukulembeze bwa Bungereza "obutamala". Mu lukiiko lwe yatuuza mu Reich Chancellery ne baminisita be ab’ensonga z’ebweru n’abaami b’amagye mu Gwekkuminoogumu ogwo, Hitler yaddamu okulaga ekigendererwa kye eky’okufuna Lebensraum ku lw’abantu b’e Girimaani. Yalagira enteekateeka z’olutalo mu Buvanjuba zitandike nga bukyali mu 1938 ate nga tebunnawera 1943. Singa afa, ebiteeso by'olukuŋŋaana, eby'awandiikibwa nga Hossbach Memorandum, byali bya kutwalibwa nga "endagaano ye ey'ebyobufuzi". Yawulira nti okukendeera okw'amaanyi mu mbeera z'abantu mu Girimaani olw'okatyabaga k'ebyenfuna kayinza kuyimirizibwa na bulumbaganyi bw'amagye obwali bugendereddwamu okuwamba Austria ne Czechoslovakia. Hitler yasaba okukola amangu nga Bungereza ne Bufalansa tezinnaba kufuna bukulembeze bwa nkalakkalira mu mpaka z'ebyokulwanyisa. Ku ntandikwa ya 1938, oluvannyuma lw’ensonga ya Blomberg–Fritsch, Hitler yakakasa obuyinza ku nkola y’amagye-enkola y’ensonga z’ebweru, n’agoba Neurath ku bwaminisita w’ensonga z’ebweru era n’alonda Minisita w’olutalo. Okuva ku ntandikwa ya 1938, Hitler yali ku nkola y’ensonga z’ebweru ng’egendereddwamu lutalo. == Ssematalo II == === Obuwanguzi mu by’enteseganya nga bukyali === ==== Omukago ne Japan ==== Mu Gwokubiri 1938, ku kuwabulwa kwa minisita w’ensonga z’ebweru eyali yakalondebwa, Joachim von Ribbentrop eyali awagira ennyo Omujapaani, Hitler yakomya omukago gwa China ne Girimaani ne Republic of China mu kifo ky’ekyo, okuyingira omukago n’Obwakabaka bwa Japan obwali obw’omulembe era obw’amaanyi ennyo. Hitler yalangirira nti Girimaani ekkirizza Manchukuo, eggwanga lya Japan eryali ly'etaddewo mu Manchuria, era n’agaana ebyali byogerwa nti Girimaani yali eyagala kweddiza matwale gaabwe agaali mu Pacific agaali wansi wa Japan. Hitler yalagira okukomya okuyingiza emmundu e China era n’azzaayo abaserikale ba Girimaani bonna abaali bakolagana n’amagye ga China. Mu kwesasuza, Genero wa China Chiang Kai-shek yasazaamu endagaano zonna eza China ne Girimaani mu by’enfuna, ekyaggyako Abagirimaani ebintu bingi ebivaamu ebyamaguzi okuva mu Bachina. ==== Austria ne Czechoslovakia ==== Nga 12 Ogwokusatu 1938, Hitler yalangirira okugatta Austria ne Girimaani mu ''Anschluss.'' Oluvannyuma Hitler yakyusa amaaso ge n’atunuulira abantu ab’amawanga g’Abagirimaani abaali mu kitundu kya Sudetenland mu Czechoslovakia. Nga 28–29 Ogwokusatu 1938, Hitler yatuuza enkiiko ez'ekyama eziwerako mu Berlin ne Konrad Henlein owa Sudeten German Party, ebibiina ebisinga obunene mu bibiina by'amawanga g'Abagirimaani mu Sudetenland. Abasajja bano bakkiriziganya nti Henlein yandisabye gavumenti ya Czechoslovakia okwongera okwefuga eri Abagirimaani aba Sudeten, bwe kityo n’awaayo ensonga amagye ga Girimaani kye gayinza okukozea okulumba Czechoslovakia. Mu Gwokuna 1938, Henlein yagamba Minisita w'ensonga z'ebweru mu [[Hungary]] nti "kyonna gavumenti ya Czech ky'eyinza okuwaayo, bulijjo yandireese ebyetaago ebikyali waggulu."... yali ayagala okusaanyawo okutegeeragana mu ngeri yonna kubanga eno ye yali enkola yokka ey'okutulisa Czechoslovakia mu bwangu". Mu kyama, Hitler yatwala ensonga ya Sudeten ng’etali nkulu; ekigendererwa kye ekituufu kyali lutalo lwa kuwamba Czechoslovakia. Mu Gwokuna, Hitler yalagira ekibiina kya OKW okwetegekera Fall Grün (Czechoslovakia)|Fall Grün (Case Green), erinnya lya koodi ery’okulumba Czechoslovakia. Olw'okunyigirizibwa okw'amaanyi okwa Bufalansa ne Bungereza, nga 5 Ogwomwenda, pulezidenti wa Czechoslovakia Edvard Beneš yatongoza "Enteekateeka ey'okuna" ey'okuddamu okutegeka eggwanga lye mu ssemateeka, eyakkiriza ebisinga obungi Henlein bye yali ayagala mu kwefuga kwa Sudeten. Ekibiina kya Henlein kyayanukula omukisa Beneš gwe yabawa na kukuma muliro mu bantu n'okulwanagana okw’amaanyi ne poliisi ya Czechoslovakia okwaviirako okulangirira etteeka ly’amagye mu disitulikiti ezimu ez’e Sudeten. Girimaani yali yeesigamye ku mafuta agayingizibwa mu ggwanga; okulwanagana ne Bungereza ku nkaayana za Czechoslovakia kwayinza okukendeeza ku mafuta ga Girimaani. Kino kyawaliriza Hitler okuyimirizaFall Grün, mu kusooka dyali etegekeddwa nga 1 Ogwekkumi 1938. Nga 29 Ogwomwenda, Hitler, Neville Chamberlain, Édouard Daladier, ne Mussolini beetaba mu lukungaana olw’olunaku lumu mu Munich olwavaako endagaano ya Munich, eyakwasa Bugirimaani disitulikiti za Sudetenland. Chamberlain yali mumativu n'olukuŋŋaana lw'e Munich, n'ayita ebyavaamu " emirembe mu kiseera kyaffe ", ate Hitler n'anyiiga olw'omukisa gw'olutalo ogwasubwa mu 1938; yalaga obwennyamivu bwe mu kwogera kwe nga 9 Ogwekkumi mu kibuga Saarbrücken. Mu ndowooza ya Hitler, emirembe egyali gitabaganyiziddwa Bungereza, wadde nga gyali gya mugaso eri ebirabika ng’ebyo Girimaani bye baagala, kwali kuwangulwa mu by'enteeseganya ekyamuleetera okussa ekkomo ku buyinza bwa Bungereza okuggulawo ekkubo eri okugaziya Bugirimaani mu buvanjuba. Olw’olukiiko luno, Hitler yalondebwa ng’omusajja w’omwaka mu magazini ya ''Time'' mu 1938. Ku nkomerero ya 1938 ne ku ntandikwa ya 1939, akatyabaga k’ebyenfuna akaali kagenda mu maaso olw’okuddamu okuweesa n'okugula emmundu kwawaliriza Hitler okukendeeza ennyo ku by’okwerinda. Mu kwogera kwe okwa "Export or die" okwa nga 30 Ogwoluberyeberye 1939, yasaba okulumba mu by'enfuna okwongera ku nsimbi za Girimaani ez'ebweru okusasula ebikozesebwa ebisookerwako ng'ekyuma eky'omutindo ogwa waggulu ebyetaagisa okukola ebyokulwanyisa by'amagye. Nga 14 Ogwokusatu 1939, olw’okutiisibwatiisibwa okuva mu Hungary, Slovakia yalangirira obwetwaze era n’efuna obukuumi okuva mu Bugirimaani. Enkeera, mu kutyoboola endagaano ya Munich era nga kiyinzika okuba nga kyava ku buzibu bw’ebyenfuna obwali bweyongera okwetaagisa eby’obugagga ebirala, Hitler yalagira Wehrmacht okulumba eggwanga lya Czech rump, era okuva mu Lubiri lwa Prague n’alangirira ekitundu ekyo ng’ekikuumibwa kya Girimaani. === Entandikwa ya Ssematalo II === Mu kukubaganya ebirowoozo okw’ekyama mu 1939, Hitler yalangirira nti Bungereza ye mulabe omukulu eyali agenda okuwangulwa era nti okusaanyizibwawo kwa Poland kyali kyetaagisa okusooka okutuuka ku kiruubirirwa ekyo. Oludda olw’ebuvanjuba lwandikuumibwa, era ettaka lyandiyongerwa ku Lebensraum ya Bugirimaani. Olw'okunyiiga olw' "omusingo" gw'Abangereza nga 31 Ogwokusatu 1939 ogw'obwetwaze bwa Poland, yagamba nti, "Nja kubafumbira ekyokunywa kya sitaani". Mu kwogera kwe mu Wilhelmshaven okw'okutongoza emmeeri y'olutalo Tirpitz nga 1 Ogwokuna, yatiisatiisa okuvumirira endagaano y'amagye g'oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani singa Abangereza bagenda mu maaso n'okukakasa obwetwaze bwa Poland, kye yalaba ng'enkola ya "okuzingiza". Poland yali yakufuuka eggwanga lya Girimaani erya satellite, oba yandifuliddwa nnampawengwa okusobola okukuuma oludda olw’ebuvanjuba olwa Reich n’okutangira Bungereza okuziyiza okuyinza okubaawo. Hitler yasooka kuwagira kirowoozo kya gavumenti ya satellite, naye bwe yagaanibwa gavumenti ya Poland, yasalawo okulumba era kino n’akifuula ekiruubirirwa ekikulu eky’enkola y’ensonga z’ebweru mu 1939. Nga 3 Ogwokuna, Hitler yalagira amagye okwetegekera Fall Weiss (1939)|Fall Weiss ("Case White"), enteekateeka y'okulumba Poland nga 25 Ogwomunaana. Mu kwogera kwe mu Reichstag nga 28 Ogwokuna, yeegaana endagaano zombi okuli ey’amagye g’oku mazzi aga Bungereza ne Girimaani n’endagaano ya Girimaani ne Poland ey’obutalumbagana. Bannabyafaayo nga William Carr, Gerhard Weinberg, ne Ian Kershaw bagamba nti emu ku nsonga lwaki Hitler yafubutuka okugenda mu lutalo kwe kutya okufa amangu. Enfunda eziwera yali agamba nti alina okukulembera Bugirimaani mu lutalo nga tannakaddiwa nnyo, kubanga abamuddira mu bigere bayinza obutaba na kwagala kwa maanyi nga ye. Hitler yali mweraliikirivu nti obulumbaganyi bw’amagye ku Poland buyinza okuvaamu olutalo ne Bungereza nga terunnatuuka. Minisita wa Hitler ow’ensonga z’ebweru era eyali Omubaka mu London, Joachim von Ribbentrop, yamugumya nti Bungereza oba Bufalansa tezijja kussa kitiibwa mu bweyamo bwe zaakola eri Poland. Okusinziira ku kino, nga 22 Ogwomunaana 1939, Hitler yalagira okukungaanya amagye okulwanyisa Poland. Enteekateeka eno yali yeetaaga obuwagizi bwa Soviet mu kasirise, era endagaano y’obutalumbagana ( endagaano ya Molotov–Ribbentrop ) wakati wa Girimaani ne Soviet Union, eyakulemberwa Joseph Stalin, yalimu endagaano ey’ekyama okugabanya Poland wakati w’amawanga gombi. Okwawukanako n’ekyo Ribbentrop kye yalagula nti Bungereza yandisalako enkolagana yaayo ne Poland, Bungereza ne Poland bassa omukono ku mukago gwa Bungereza ne Poland nga 25 Ogwomunaana 1939. Kino, awamu n’amawulire okuva e Yitale nti Mussolini tagenda kussa kitiibwa mu ndagaano ya Pact of steel, kyaleetera Hitler okwongezaayo okulumba Poland okuva nga 25 Ogwomunaana okutuuka nga 1 Ogwomwenda. Hitler yalemererwa okugezaako okukyusa Abangereza mu butabeera na ludda lw’ebawagira ng’abawa omusingo gw’obutakola bulumbaganyi nga 25 Ogwomunaana; olwo n’alagira Ribbentrop okuleeta enteekateeka y’emirembe ey’essaawa esembayo ng’erina ekkomo ly’ekiseera ekitono ennyo mu kaweefube w’okunenyeza olutalo olwali lugenda okubaawo olw’obutaddamu kwa Bungereza ne Poland. [[File:Bundesarchiv_Bild_183-S55480,_Polen,_Parade_vor_Adolf_Hitler.jpg|thumb| Hitler yeetegereza amagye agaali gatambula mu kiseera ky’okulumba Poland, Ogwomwenda 1939]]Nga 1 Ogwomwenda 1939, Bugirimaani yalumba ebugwanjuba bwa Poland nga yeekwasa nti yali egaaniddwa okukozesa ekibuga kya Danzig n’enguudo ez’ebweru w’ettaka okuyita mu Polish Corridor, Girimaani gye yali ewaddeyo wansi w’endagaano ya Versailles. Mu kwanukula, Bungereza ne Bufalansa baalangirira olutalo ku Bugirimaani nga 3 Ogwomwenda, ekyawuniikiriza Hitler era ne kimuleetera okubuuza Ribbentrop mu busungu nti, "Kati kiki?" Bungereza ne Bufalansa tezaalumbirwo mu bwangu, era nga 17 Ogwomwenda, amagye ga Soviet gaalumba obuvanjuba bwa Poland. Okugwa kwa Poland kwaddirirwa bannamawulire ab'omulembe guno kye baayita " Phoney War " oba Sitzkrieg ("sitting war"). Hitler yalagira aba Gauleiters ababiri abaali baakalondebwa ab'obukiikakkono bw'obugwanjuba ga Poland, Albert Forster owa Reichsgau Danzig-West Prussia ne Arthur Greiser owa Reichsgau Wartheland, okufuula ebitundu byabwe e Bigirimaani, nga "tewali bibuuzo bibuuziddwa" ku ngeri kino gye kyatuukirira. Mu kitundu kya Forster, Abapolandi baalina kussa mukono gwokka ku foomu eziraga nti balina omusaayi gw’Abagirimaani. Okwawukanako n’ekyo, Greiser yakkiriziganya ne Himmler era n’akola kampeyini y’okugogola amawanga eri Abapolandi. Greiser mu bbanga ttono yeemulugunya nti Forster yali akkiriza enkumi n'enkumi z'Abapolandi okukkirizibwa ng'Abagirimaani "ab'amawanga" era bwe kityo n'assa mu matigga "obulongoofu bw'eggwanga" ly'Abagirimaani. Hitler yeewala okwenyigira mu nsonga zino. Obutabaako kyakola kwogeddwako ng'ekyokulabirako ky'endowooza ya "okukolerera Führer", Hitler mwe yafulumya ebiragiro ebyali bitategeerekeka era ng'asuubira nti abaali wansi we bajja kukola enkola nga beetongodde. Enkaayana endala yaleeta oludda olumu olwali lukiikirirwa Heinrich Himmler ne Greiser, abaali balwanirira okugogola amawanga mu Poland, n'oludda olukiikirirwa Göring ne Hans Frank ( gavana-genero wa Poland eyawambibwa ), eyasaba okufuula Poland "etterekero ly'emmere" erya Reich. Nga 12 Ogwokubiri 1940, enkaayana zaasooka kugonjoolwa nga ziwagira endowooza ya Göring–Frank, eyakomya okugobwa kw’abantu abangi okwali kutaataaganya ebyenfuna. Nga 15 Ogwokutaano 1940, Himmler yafulumya ekiwandiiko ekyatuumibwa "Some thoughts on the treatment of Alien Population in the East", ng'asaba okugobwa kw'Abayudaaya bonna mu Bulaaya okudda mu Afrika n'okukendeeza ku muwendo gw'abantu mu Poland okutuuka ku "kibiina ky'abakozi abatalina bakulembeze". Hitler yawaana ekiwandiiko kya Himmler nti "kirungi era kituufu", era, nga tafaayo ku Göring ne Frank, yassa mu nkola enkola ya Himmler–Greiser mu Poland. Nga 9 Ogwokuna, amagye ga Girimaani gaalumba Denmark ne Norway. Ku lunaku lwe lumu, Hitler yalangirira okuzaalibwa kwa Greater Germanic Reich, okwolesebwa kwe okw'obwakabaka obumu obw'amawanga ga Girimaani aga Bulaaya nga mu kino Abadaaki, Abaflemish, n'Abascandinavia beegase mu byobufuzi "ebirongoofu mu mawanga" wansi w'obukulembeze bwa Girimaani. Mu Gwokutaano 1940, Bugirimaani yalumba Bufalansa, n’ewangula Luxembourg, [[Budaaki]], ne [[Bubirigi]]. Obuwanguzi buno bwaleetera Mussolini ne Yitale okwegatta ne Hitler nga 10 Ogwomukaaga. Bufalansa ne Girimaani bassa omukono ku ndagaano y’okukomya entalo nga 22 Ogwomukaaga. Kershaw agamba nti obuganzi bwa Hitler munda mu Bugirimaani —n’obuwagizi bwa Girimaani eri olutalo —bwatuuka ku ntikko bwe yakomawo e Berlin nga 6 Ogwomusanvu okuva mu kutalaaga Paris. Oluvannyuma lw’obuwanguzi obw’amangu bwe yali tasuubira, Hitler yakuza ba Genero 12 ne batuuka ku ddaala lya field marshal ku mukolo gwa 1940 Field Marshal Ceremony. Bungereza, amagye gaayo agaali gawaliriziddwa okuva e Bufalansa ng'eyita ku nnyanja okuva e Dunkirk, yagenda mu maaso n’okulwana wamu n’amatwale ga Bungereza amalala mu lutalo Battle of Atlantic. Hitler yagezaako okukola emirembe eri ssaabaminisita wa Bungereza omuggya, Winston Churchill, era bwe baagaana, yalagira okulumba enkambi z’ennyonyi ez’amagye g’omu bbanga aga Royal Air Force ne siteegi za rada mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bwa Bungereza. Nga 7 Ogwomwenda, bbomu ezaakubwa mu kibuga London mu ngeri entegeke ekiro zaatandika. Luftwaffe eya Girimaani yalemererwa okuwangula eggye ly'omu bbanga erya Royal Air Force mu lutalo olwamanyibwa nga olutalo lwa Bungereza. Ku nkomerero y'Ogwomwenda, Hitler yakitegeera nti obusukkulumu bw'okuyita mu bbanga okulumba Bungereza (mu Operation Sea Lion) kyali tekisoboka, era n’alagira ekikwekweto ekyo kyongerweyo. Ennyonyi ennumbaganyi ezisuula bbomu ku bibuga bya Bungereza zeeyongera era ne zigenda mu maaso okumala emyezi, nga mw’otwalidde London, Plymouth, ne Coventry. Nga 27 Ogwomwenda 1940, endagaano ya Tripartite yassibwako omukono mu Berlin Saburō Kurusu owa Imperial Japan, Hitler, ne minisita w'ebweru owa Italy Ciano, era oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okuzingiramu Hungary, Romania, ne [[Bulgaria]], bwe kityo n'ezaala omukago gwa Axis powers. Okugezaako kwa Hitler okugatta Soviet Union mu kibiina ekirwanyisa Bungereza kwagwa butaka oluvannyuma lw'okukubaganya ebirowoozo wakati wa Hitler ne [[Vyacheslav Molotov|Molotov]] mu Berlin mu Gwekkuminoogumu, era n'alagira okwetegekera okulumba Soviet Union. Ku ntandikwa ya 1941, amagye ga Girimaani gaasindikibwa mu North Africa, Balkans, ne Middle East. Mu Gwokubiri, amagye ga Girimaani gaatuuka mu Libya okunyweza okubeerawo kwa Yitale. Mu Gwokuna, Hitler yatandika okulumba Yugoslavia, n’addirira mangu okulumba Buyonaani. Mu Gwokutaano, amagye ga Girimaani gaasindikibwa okuwagira amagye ga Iraq agaali galwanyisa Abangereza n’okulumba Crete. Nga 28 Ogwekkuminoogumu, Hitler yasisinkana mu Berlin ne Amin al-Husseini, Grand Mufti wa Yerusaalemi. Hitler yateekawo enkola y'okuwakanya ensi y'Abayudaaya ng'ekimu ku bitundu bya Girimaani "olutalo olugazi olw'okulwanyisa Abayudaaya." 0zd9jnsbs9ilegkwqzaia3snzn6g7yt Acholibur 0 5138 67646 19222 2026-08-14T14:12:17Z Kinenkey 10423 Ntereezezza Empandiika 67646 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. {{stub}} [[Category:Yuganda]] 6l98ugejkw0c9i1v1pu0rd3pi42iniq 67647 67646 2026-08-14T14:17:44Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Emitwe 67647 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == == Laba ne == == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] 1zzcruc1tyt2goz796zdl8xc9as8qh9 67648 67647 2026-08-14T14:21:55Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu ebiwandiiko 67648 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611). == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == == Laba ne == == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] roqx0ic3trpis8ko17zpny5e4f9lcsy 67649 67648 2026-08-14T14:26:13Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu ebiwandiiko 67649 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611). == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] 3kkyi6izmi59n0kkj0brnrau2wgxqtl 67650 67649 2026-08-14T14:29:58Z Kinenkey 10423 nyongeddemu wiki-linking 67650 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611). == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] Olukalala lw'enguudo mu Uganda == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] fjfgra77etyc6jcu9lmnlwg9vawx6wm 67652 67650 2026-08-14T14:43:11Z Kinenkey 10423 nyongeddemu wiki-linking 67652 wikitext text/x-wiki '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611). == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] 8hzh8birviom0kqwaullqvsgk24o8vq 67653 67652 2026-08-14T14:45:41Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Databox 67653 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda. == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611). == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] ttxsnuif4kue6nj26lzruaa4hl7719e 67654 67653 2026-08-14T14:48:23Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Ebijuliziddwa 67654 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} [[Category:Yuganda]] mmxh00bc6fehx9u31a81t4m2efl7w1u 67656 67654 2026-08-14T14:51:27Z Kinenkey 10423 Ntereezezza Ebijuliziddwa 67656 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} 8eudnjw2pef13bzo9y4t0vh66d4p5yc 67659 67656 2026-08-14T14:56:20Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 67659 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Disitulikiti y’e Pader]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift]] '''Acholibur''', kibuga mu Disitulikiti y'e Pader mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} a3orxqgb51eayooribl3o698frewwpl 67662 67659 2026-08-14T15:00:15Z Kinenkey 10423 nyongeddemu wiki-linking 67662 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Disitulikiti y’e Pader]] [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda]] [[Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift]] '''Acholibur''', kibuga mu [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] mu Bukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Acholibur, Uganda - Facts and information on Acholibur - Uganda.Places-in-the-world.com |url=https://uganda.places-in-the-world.com/235528-place-acholibur.html |access-date=2024-01-09 |website=uganda.places-in-the-world.com}}</ref> == Ekifo == Acholibur eri mu kiromita nga 19 (mayiro 12) mu bukiikaddyo bwa Kitgum, ekibuga ekinene ekisinga okumpi.<ref>{{cite web |last=GFC |date=16 July 2015 |title=Road Distance Between Kitgum And Acholibur With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kitgum%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Acholibur%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJM_XljVHlcxcRSWTyNmSthvE&dt2=ChIJx_m5-eJXcRcRYEpD_hc575M |accessdate=16 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Ensengeka za Acholibur ziri 03°08'37.0"N, 32°54'49.0"E (Latitude:3.143611; Longitude:32.913611).<ref>{{google maps|accessdate=16 July 2015|url=https://www.google.com/maps/place/3%C2%B008'37.0%22N+32%C2%B054'49.0%22E/@3.1446685,32.9120588,16.72z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0|title=Location of Acholibur at Google Maps}}</ref> == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Bino bye bimu ku bifo eby’enjawulo ebiri mu Acholibur oba okumpi nayo: * ofiisi z’olukiiko lw’ekibuga Acholibur * ekitebe ky’ekitundu ky’e Acholibur * enkomerero y’obukiikakkono bw’oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo * Oluguudo lwa Rwekunye–Apac–Aduku–Lira–Kitgum–Musingo, oluyita mu kibuga okutwalira awamu mu ludda olw’obukiikakkono/obugwanjuba == Laba ne == * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] * [[Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijulizidwa == [[Category:Yuganda]] <references /> == Ebijulizidwa ebweru == {{stub}} j95yn66g8gv08y3h4olehdah17lagir Amolatar 0 5151 67705 19235 2026-08-14T19:50:05Z 24RAY 11014 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1238682879|Amolatar]]" 67705 wikitext text/x-wiki '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu. Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250). == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 July 2021. qy71zt7debsobz8p8v0hhuueh32tfj6 67706 67705 2026-08-14T19:53:42Z 24RAY 11014 ngasseeko data box 67706 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu. Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250). == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 July 2021. 5upzsus5ie08cgnk8pmulhneukvj5xl 67707 67706 2026-08-14T19:57:11Z 24RAY 11014 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ enssengeka 67707 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu. Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250). == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 9d3hzuyolkwq929s5e3wazqcwvqw8f1 67708 67707 2026-08-14T19:58:39Z 24RAY 11014 /* Omuwendo gw'abantu */ ngasseeko table 67708 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu. Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250). == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name="5R2" /><ref name="6R2" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 mh8061wlf8a4v3afrvzp05l4ovcn9h9 67709 67708 2026-08-14T20:02:54Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 67709 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250). == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name="5R2" /><ref name="6R2" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 e785o61rfjdmp68uhrwq4mquubtm3y5 67710 67709 2026-08-14T20:05:42Z 24RAY 11014 /* Ekifo */ ngasseeko ebijuliziddwa 67710 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref>[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau o Statistics |date=2012 |title=Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011 |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf |archive-date=7 July 2014 |access-date=24 July 2021 |website=[[Uganda Bureau of Statistics]] |format=Archived from the original on 7 July 2014}}</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name="5R2" /><ref name="6R2" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 fsosq0s57wapk0q5wtw2kw8u6ts8h6s 67711 67710 2026-08-14T20:08:56Z 24RAY 11014 /* Omuwendo gw'abantu */ ngasseeko ebijuliziddwa 67711 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref>[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref>Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |date=14 June 2020 |title=The population development of Amolatar as well as related information and services |url=https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ |access-date=24 July 2021 |website=Citypopulation.de |format=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]]}}</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name="5R2" /><ref name="6R2" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 nrqjnvyko0yf5ll63bhn6hphkgiscst 67712 67711 2026-08-14T20:11:21Z 24RAY 11014 /* Omuwendo gw'abantu */ ngasseeko ebijuliziddwa 67712 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref>[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref>Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref>Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ "The population development of Amolatar as well as related information and services"] (Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]). ''Citypopulation.de''. Retrieved 24 July 2021.</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name="5R2" /><ref name="6R2" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 fl281sapcj8z0se5hc1rqzav1eulfe6 67713 67712 2026-08-14T20:13:40Z 24RAY 11014 /* Ebintu ebikwata ku nsonga eno */ ngasseeko ebijuliziddwa 67713 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref>[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name=":0">Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name=":1">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ "The population development of Amolatar as well as related information and services"] (Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]). ''Citypopulation.de''. Retrieved 24 July 2021.</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga: (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]] . <ref name="4R" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 bx9ltlk9fe7e4k2zsbu498fa3cbhpzv 67714 67713 2026-08-14T20:15:08Z 24RAY 11014 /* Ebintu ebikwata ku nsonga eno */ ngasseeko ebijuliziddwa 67714 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref name=":2">[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name=":0">Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name=":1">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ "The population development of Amolatar as well as related information and services"] (Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]). ''Citypopulation.de''. Retrieved 24 July 2021.</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":2" /> (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]].<ref name=":2" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 7167ob7twol2yk2e8h3d8u26d57qf1e 67715 67714 2026-08-14T20:22:11Z 24RAY 11014 added [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 67715 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref name=":2">[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name=":0">Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name=":1">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ "The population development of Amolatar as well as related information and services"] (Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]). ''Citypopulation.de''. Retrieved 24 July 2021.</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":2" /> (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]].<ref name=":2" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] 76r0x55j52v92zd7zu1rkaeo9qtskrr 67716 67715 2026-08-14T20:25:56Z 24RAY 11014 added [[Category:Ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 67716 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Amolatar</big>''' kibuga mu Bukiikakkono bwa Uganda . Kye kifo ekikulu ekya munisipaali, enzirukanya y'emirimu n'ebyobusuubuzi mu [[Amolatar (disitulikit)|Disitulikiti y'e Amolatar]] . Disitulikiti eno yatuumibwa erinnya ly’ekibuga.<ref name="1R">{{Cite web |last=Mindat |date=24 July 2021 |title=Amolatar Town Council, Kioga County, Amolatar District, Northern Region, Uganda |url=https://www.mindat.org/feature-8658378.html |access-date=24 July 2021 |website=Mindat.org}}</ref> == Ekifo == Amolatar esangibwa mu Ssaza lya ''Kioga'' , nga 115 kilometres (71 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’ekibuga kya Lira, ekibuga ekisinga obunene mu kitundu.<ref>[https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Lira/@2.0113314,32.6480812,10z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x1770b09fcc01830f:0xddfcd30f83eb2797!2m2!1d32.8874067!2d2.2580829!3e0 "Road Distance Between Amolatar, Uganda And Lira, Uganda With Map"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> Ekifo kino kiri kubugazi bwa kilometres 391 (243 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu Ggwanga eryo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala, Uganda And Amolatar, Uganda With Interactive Map |url=https://www.google.com/maps/dir/Amolatar/Kampala/@1.1759006,31.8612284,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177a312f4d94ff17:0x39c83039bf757407!2m2!1d32.8183226!2d1.6329923!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!3e0 |access-date=24 July 2021}}</ref> Ensengeka z’ekibuga kino ze zino:01 38 06N, 32 49 30E (Latitude:1.6350; Longitude:32.8250).<ref name=":2">[https://www.google.co.ug/maps/place/1%C2%B038'06.0%22N+32%C2%B049'30.0%22E/@1.624744,32.8124075,4179m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d1.635!4d32.825 "Location of Amolatar Town Council, Amolatar District, Uganda"] (Map). ''[[:en:Google_Maps|Google Maps]]''. Retrieved 24 July 2021.</ref> == Omuwendo gw'abantu == Okubala abantu okwakolebwa mu Ggwanga lyonna mu 2002 kwalaga nti abantu b’omu kibuga kino baali wakati wa 11,420. Mu 2010, ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino gwali 14,300. Mu 2011, UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu makkati g’omwaka mu Amolatar gwali 14,800.<ref name=":0">Uganda Bureau o Statistics (2012). [https://web.archive.org/web/20140707231502/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf "Estimated Population of Amolatar In 2002, 2010 And 2011"] (PDF). [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|''Uganda Bureau of Statistics''.]] Archived from [http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/pdf%20documents/TP52010.pdf the original] (Archived from the original on 7 July 2014) on 7 July 2014. Retrieved 24 July 2021.</ref> Mu 2015, Ekitongole kya Uganda Ekivunaanyizibwa Kubibalo (UBOS) yabalirira nti omuwendo gw'abantu b’omu kibuga kino baali 11,400. Mu 2020, ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nsonga z’abantu kyabalirira nti omuwendo gw’abantu mu Amolatar Town Council gwali 12,900; ku bano 6,400 (ebitundu 49.6 ku buli 100) baali bakyala ate 6,500 (ebitundu 50.4 ku buli 100) baali basajja. UBOS yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino, gweyongera ku kigero kya wakati wa bitundu 2.6 ku buli 100 buli mwaka, wakati wa 2015 ne 2020.<ref name=":1">Uganda Bureau of Statistics (14 June 2020). [https://www.citypopulation.de/en/uganda/northern/admin/amolatar/SC0194__amolatar/ "The population development of Amolatar as well as related information and services"] (Citypopulation.de Quoting [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]). ''Citypopulation.de''. Retrieved 24 July 2021.</ref>  '''Omuwendo gw'abantu ogw'ebyafaayo''' {| class="wikitable" !Year !<abbr>Pop.</abbr> !<abbr>±%</abbr> |- !2002 |11,420 |—&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- !2010 |14,300 | +25.2% |- !2011 |14,800 | +3.5% |- !2015 |11,400 |−23.0% |- !2020 |12,900 | +13.2% |- | colspan="3" |source:<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |} == Ebintu ebikwata ku nsonga eno == Ebintu bino wammanga ebikulu biri mu nsalo z’ekibuga oba okumpi n’empenda z’ekibuga:<ref name=":2" /> (a) ekitebe ekikulu [[Amolatar (disitulikit)|Ekiddukanya Disitulikiti y’e Amolatar]] (b) ofiisi ya Amolatar Town Council (c) Ekijjukizo kya Amolatar ekiraga ekifo ekikulu ekya Uganda ne (d) Ekifo ky’Ebyobulamu ekya Amolatar IV, ekiddukanyizibwa [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisitule y’Ebyobulamu eya Uganda]].<ref name=":2" /> == Laba ne == * Ekitundu ekitono ekya Lango * Langi * [[Olukalala lw'ebibuga n'obubuga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/floods-displace-400-set-to-submerge-district-offices--3470150 Amataba gasengula abantu 400, nga gagenda kunnyika ofiisi za disitulikiti] Okuva nga 12 Ogwomusanvu 2021 [[Category:Disitulikiti y'e Amolatar]] [[Category:Ebifo abantu mwe babeera mu Bukiikakkono bwa Uganda]] 6mrrbr503f5acj42eitxuqhrr2m49yy Beatrice Were 0 7926 67741 53993 2026-08-15T09:18:12Z Berniter 10779 67741 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa mu 1966 nga mulwanirira w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. Yakizuula nti alina akawuka akaleeta mukeneya mu 1991, oluvannyuma lw'omwezi nga bbaa afudde mukenenya == Emirimu gye == Mu 1993, Beatrice Were y'omu kubatandika [[:en:Non-governmental_organization|ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti]] ekya NACWOLA okugata banayuganda abakyala abalina obulwadde bwa mukenenya kibayambe okutumbula embeera y'obulamu bwabwe. Awereza ng'omukwanaganya w'ekitongole kino mu ggwanga, era omukwanaganya ow'okuntiko ow'ekibiina ekiyamba abakyala abalina obulwadde bwasiriimu, mu Uganda. Ensagi zino ye mu kwanaganya w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku mukulwanirira abalwadde basiriimu ekya ekya [[:en:ActionAid|ActionAid]] mu Uganda. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] em08524i7zvnzzxgzu6122817rv7nds 67742 67741 2026-08-15T09:18:23Z Berniter 10779 67742 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirira w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. Yakizuula nti alina akawuka akaleeta mukeneya mu 1991, oluvannyuma lw'omwezi nga bbaa afudde mukenenya == Emirimu gye == Mu 1993, Beatrice Were y'omu kubatandika [[:en:Non-governmental_organization|ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti]] ekya NACWOLA okugata banayuganda abakyala abalina obulwadde bwa mukenenya kibayambe okutumbula embeera y'obulamu bwabwe. Awereza ng'omukwanaganya w'ekitongole kino mu ggwanga, era omukwanaganya ow'okuntiko ow'ekibiina ekiyamba abakyala abalina obulwadde bwasiriimu, mu Uganda. Ensagi zino ye mu kwanaganya w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku mukulwanirira abalwadde basiriimu ekya ekya [[:en:ActionAid|ActionAid]] mu Uganda. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 6wcv7mzathak0qlvjhmioms7i9xipjr 67743 67742 2026-08-15T09:18:46Z Berniter 10779 67743 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. Yakizuula nti alina akawuka akaleeta mukeneya mu 1991, oluvannyuma lw'omwezi nga bbaa afudde mukenenya == Emirimu gye == Mu 1993, Beatrice Were y'omu kubatandika [[:en:Non-governmental_organization|ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti]] ekya NACWOLA okugata banayuganda abakyala abalina obulwadde bwa mukenenya kibayambe okutumbula embeera y'obulamu bwabwe. Awereza ng'omukwanaganya w'ekitongole kino mu ggwanga, era omukwanaganya ow'okuntiko ow'ekibiina ekiyamba abakyala abalina obulwadde bwasiriimu, mu Uganda. Ensagi zino ye mu kwanaganya w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku mukulwanirira abalwadde basiriimu ekya ekya [[:en:ActionAid|ActionAid]] mu Uganda. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 77js8smkqds7lmmbckz4vrf8w2dbg2z 67744 67743 2026-08-15T09:19:33Z Berniter 10779 67744 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Emirimu gye == Mu 1993, Beatrice Were y'omu kubatandika [[:en:Non-governmental_organization|ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti]] ekya NACWOLA okugata banayuganda abakyala abalina obulwadde bwa mukenenya kibayambe okutumbula embeera y'obulamu bwabwe. Awereza ng'omukwanaganya w'ekitongole kino mu ggwanga, era omukwanaganya ow'okuntiko ow'ekibiina ekiyamba abakyala abalina obulwadde bwasiriimu, mu Uganda. Ensagi zino ye mu kwanaganya w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku mukulwanirira abalwadde basiriimu ekya ekya [[:en:ActionAid|ActionAid]] mu Uganda. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 1x91t6tbob89y1o44q7fosqa6qdzefu 67745 67744 2026-08-15T09:20:23Z Berniter 10779 67745 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Emirimu gye == == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 6mohe0o4ovaizm286liwtr2w4a1bh3y 67746 67745 2026-08-15T09:21:33Z Berniter 10779 /* Emirimu gye */ 67746 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 1rs6zl16bhzpftl66rhn0pk9bzqnkpr 67747 67746 2026-08-15T09:24:19Z Berniter 10779 /* Obutobwe */ 67747 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] cqnf7gj14kxa3hlt2tuh9xwovcxm0bk 67748 67747 2026-08-15T11:23:18Z Berniter 10779 /* Obutobwe */ 67748 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991 == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] cmm0wlv4sgbucapoywnh3h903tuc9jj 67749 67748 2026-08-15T11:28:45Z Berniter 10779 /* Obutobwe */ 67749 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991.Mu kiseera omwami we we yafiira, Were yalina emyaka 22, nga amaze okusoma yunivasite, era ng'alina abawala babiri abato == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 1qubtzli1vdkrueohpyc0jch4ozf5f9 67750 67749 2026-08-15T11:38:53Z Berniter 10779 67750 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991.Mu kiseera omwami we we yafiira, Were yalina emyaka 22, nga amaze okusoma yunivasite, era ng'alina abawala babiri abato. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 4nw7qwhogrelzvf6kvyjqk30nt9xkja 67751 67750 2026-08-15T11:39:04Z Berniter 10779 67751 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991.Mu kiseera omwami we we yafiira, Were yalina emyaka 22, nga amaze okusoma yunivasite, era ng'alina abawala babiri abato.Nga ayambibwako n’ekibiina ky’abakyala bannamateeka e kisangibwa mu  Kampala,asobola okufuna obuyinza ku bintu bya bba era n'asigaza abaana be oluvannyuma yasenguka n’abeera mu nnyumba  entono mu luggya lwa kitaawe == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] 19wkqf053p0l219t4fr1k28ua9puaum 67752 67751 2026-08-15T11:45:48Z Berniter 10779 67752 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991.Mu kiseera omwami we we yafiira, Were yalina emyaka 22, nga amaze okusoma yunivasite, era ng'alina abawala babiri abato.Nga ayambibwako n’ekibiina ky’abakyala bannamateeka e kisangibwa mu  Kampala,asobola okufuna obuyinza ku bintu bya bba era n'asigaza abaana be oluvannyuma yasenguka n’abeera mu nnyumba  entono mu luggya lwa kitaawe. == Okulwanirira eddembe == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] epa0cgz3l0kljn3nfkhmre2qgsxyhba 67753 67752 2026-08-15T11:50:42Z Berniter 10779 /* Obutobwe */ 67753 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Beatrice Were''' munnayuganda, yazaalibwa 1966 nga mulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde bamukenenya. == Obutobwe == Beatrice Were yafumbirwa bba Francis, nga wa myaka 19, yali mbeerera mu kiseera we yafumbirilrwa mu mateeka aga bulijjo. Yakizuula nti yalina akawuka akaleeta mukenenya oluvannyuma lw'omwami we okufa obulwadde bwa mukenenya mu Gwomwenda1991.Mu kiseera omwami we we yafiira, Were yalina emyaka 22, nga amaze okusoma yunivasite, era ng'alina abawala babiri abato.Nga ayambibwako n’ekibiina ky’abakyala bannamateeka e kisangibwa mu  Kampala,asobola okufuna obuyinza ku bintu bya bba era n'asigaza abaana be oluvannyuma yasenguka n’abeera mu nnyumba  entono mu luggya lwa kitaawe. == Okulwanirira eddembe ly'obuntu == Omu ku bakyasinze okubeera nga balwanirira eddembe lw'abalwadde ba siriimu mu Afrika, Beatrice Were afuuse omu kubasinga okumannyikwa olw'ebigambo bye ebivumirira eggwanga lya [[:en:ActionAid|Amerika kyebaatekawo abantu abalina siriimu kyebalina okugoberera]]. Alumirira gavumenti ya Amerika olw'okukyusa pulogulaamu abantu abalina akawuka kamukenenya zebalina okugoberera mu Afrika ng'esira basinga kuliteeka ku [[:en:Abstinence-only|kyakwekuuma kwokka]] nga tewenyigira mu bikolwa byakwegata, nga kino kiviriddeko okwongeza [[:en:Social_stigma|obuswaavu]] wamu n'okuteeka obulamu mumatiga. Byeyayogera ng'ali mulukungaana lwa [[:en:XVI_International_AIDS_Conference,_2006|XVI International AIDS Conference]] mu [[:en:Toronto|Toronto]], ng'eno gyeyalumbira aba "ABC" kungeri [[:en:AIDS#Transmission_and_prevention|gyebalwanyisaamu okwewala obulwadde bwa siriimu]], kyamuweesa ekitiibwa eky'amaanyi.[https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811]<ref>https://web.archive.org/web/20060928200405/http://www.kaisernetwork.org/health_cast/hcast_index.cfm?display=detail&hc=1811</ref> == Ebimuwereddwa == Were yafuna awaadi eyitibwa [[:en:InterAction's|InterAction]] Humanitarian Award mu 2003. Awangudde ne awaadi y'okubeera omu kubasinga okulwanirira eddembe ly'abantu, ekitiibwa ekisinga okubeera ekyawagulu ekigabibwa aba [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch.]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.actionaid.org/main.aspx?PageID=236 Beatric Were ku mukutu gwa yintaneeti ogwa gwa ActionAid] * [https://web.archive.org/web/20070813195054/http://www.positivenation.co.uk/issue126/features/feature4/feature4.htm Were munsi] * [http://hrw.org/english/docs/2005/10/25/uganda11920.htm Bakalabalaba b'eddembe ly'abantu aba Human Rights Watch basiimye omunayuganda alwanirira eddembe ly'abantu] * [https://web.archive.org/web/20061004142821/http://www.aegis.com/news/ap/2006/AP060319.html Alipoota ya Uganda ku bubaka obutabule obukwata kuntegeka za Siriimu] apjri80fs9qh4sh79xcse6163qta8p2 Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika) 0 8443 67665 35552 2026-08-14T15:03:33Z Ssebuufu 9882 67665 wikitext text/x-wiki     {| class="infobox vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%" |<div class="fn org" style="display:inline;font-size: 125%">Essaza Ekkulu erya Kampala</div><br /><br /><div class="nickname" style="display:inline;font-family: serif; font-size: 130%; ">''<span title="Latin-language text">''Archidioecesis Kampalaensis''</span>''</div><div style="display:inline;font-size: 125%"></div> |- | colspan="2" class="infobox-subheader" |<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles> |- | colspan="2" class="infobox-image" style="padding-bottom: 0.4em;" |[[File:Cath_Cathedral_of_Kampala.jpg|255x255px]]<div class="infobox-caption">Lutikko ya Eklezia ey'e Kampala</div> |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |W'esangibwa |- class="adr" ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga | class="infobox-data" |<span class="country-name"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;</span>[[:en:Uganda|Uganda]]</span> |- ! class="infobox-label" scope="row" |[[:en:Ecclesiastical_province|Essaza lya Eklezia]] | class="infobox-data" |Kampala |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ebirikwatako |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obugazi bwalyo | class="infobox-data" |3.644&nbsp;km<sup>2</sup> (1.407&nbsp;sq&nbsp;mi) |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obungi bw'Abakatoliki abalirimu<br />-&nbsp;Omugatte<br /><br />-&nbsp;Abakatoliki ng'agasseemu n'abatali bammemba b'essaza lino) | class="infobox-data" |(We bwatuukira mu 2019)<br /><br />4,757,721 (est.)<br /><br />1.952.331 (est.)&nbsp;(41%) |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ebigo | class="infobox-data" |66 |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ebiralala ebikwata ku ssaza lino |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eddiini | class="infobox-data" |[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekiwayi | class="infobox-data" |(kya Barooma)[[:en:Roman_Rite|Roman Rite]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |[[:en:Secular_clergy|Abasossodooti]] | class="infobox-data" |278 (ab'essaza)<br /><br />58 (Abalala) |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Obukulembeze bwalyo |- ! class="infobox-label" scope="row" |Paapa | class="infobox-data agent" |[[:en:Pope_Francis|Francis]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ssaabasumba | class="infobox-data agent" |[[:en:Paul_Ssemogerere_(bishop)|Paul Ssemogerere]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Abasumba abaawummula | class="infobox-data agent" |<div class="plainlist"> * [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] </div> |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ekibanja kyalyo ku mutimbagano |- | colspan="2" class="infobox-full-data" |[https://www.klarchdiocese.org.ug/ www.klarchdiocese.org.ug] |} Essaza Ekkulu erya Kampala ly'essaza lya Eklezia essuukulumu eritwala ebitundu bya[[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]]. == Ebyafaayo byalyo == Essaza lya Kampala lino Ekkulu lyava mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Eklezia Katolika mu Uganda. * Lyasooka kuba ku mutendera gwa vikaliyeeti ng'eyitibwa Victoria Nyanza Vicariate (1883). Vikaliyeeti eno yassibwawo Ekitebe kya Eklezia Katolika ekikulu - eky'e Vatican/Holy See mu 1883. Vikaliyeetu eno yakwasibwa Abaminsane ba Missionaries of Africa abamanyiddwa ng'aba White Fathers. Omusumba waayo yali atuula Rubaga. * Oluvannyuma Vikaliyeeti eno yakyusibwa n'efuuka Upper Nile Vicariate mu 1894. Mu Gwomusanvu nga 13, 1894, Paapa yatonola Vikaliyeeti eno eya Upper Nile Vicariate eyatondebwawo okuva mu ya Victoria Nyanza Vicariate n'agikwasa Abaminsane ba Mill Hill Missionaries. Nsambya yafuuka ekitebe ky'Omusumba. Erinnya lya Vikaliyeeti ya Vicariate Nyanza Vicariate nalyo lyakyusibwa n'efuuka Vicariate Apostolic of Northern Victoria Nyanza. * Vicariate of Uganda (1915). Oluvannyuma lwa Paapa okugatta Vikaliyeeti ezaali wansi w'omugga Kiyira, erinnya lya Northern Victoria Nyanza Vicariate lyakyusibwa ne lifuuka Vicariate of Uganda nga 15,Ogwoluberyeberya 1915. * Efuuka Vicariate of Kampala. Mu Gwomukaaga nga 10, 1948, erinnya lya Vikaliyeeti ya Upper Nile Vicariate lyakyusibwa n'efuuka Vicariate of Kampala ate oluvannyuma 1953 ne lifuuka Essaza lya Kampala. * Essaza Ekkulu erya Rubaga (1953-1966). Obukulembeze bwa Eklezia Katolika mu Uganda (obuva wansi okutuuka waggulu) bwatondebwawo mu Gwokusatu 25, 1953. Ezaali vikaliyeeti za Uganda zaafuuka Amasaza ga Eklezia mu Uganda. Rubaga lyafuuka Essaza Ekkulu ne wateekebwawo n'Amasaza Amakulu amalala 5 omuli: Gulu, Masaka, Kampala, Mbarara ne Tororo * Lifuuka Essaza Ekkulu erya Kampala (1966-). Mu Gwomunaana nga 5, 1966, Paapa yagatta ekimu ku bitundu by'essaza lya Kampala ku Ssaza Ekkulu erya Rubaga n'akolamu Essaza Ekkulu erya Kampala. Essaza Ekkulu lino lyali litwala ebitundu ebisinga obungi mu Masekkati ga Uganda. Okuva olwo amasaza amalala asatu (3) gatondeddwawo okuva mu Ssaza Ekkulu erya Kampala nga muno mwe muli: Essaza lya Kiyinda-Mityana (Eryetongola mu Gwomusanvu 17, 1981), Essaza lya Kasana-Luweero (Eryetongola mu Gwekkumineebiri 16, 1996) n'essaza lya Lugazi (eryetongola mu Gwekkumineebiri 16, 1996). * == Ebikwata ku Ssaza Ekkulu erya Kampala == * Alikulira mu byeddiini ye: Ssaabasumba Paul Ssemogerere * Obunene bwalyo: lya square kiro meter 3.644.75. * Obungi bw'abantu abalirimu: 3,592,053 * Abakatoliki abalirimu: 1,505,053 (bye bitundu 42 ku buli 100) * Ebigo: 67 * Ebisomesa 389 * Abasossodooti abalirimu: 324 * Abasossodooti b'essaza: 261 * Abasossodooti abali wansi w'essaza. 63 * Ababulaaza: 186 * Ababiikira/ Abasisita 410 * Abasomesa ba Katikisimu 428 * Omuwendo gw'Abaseminaaliyo: 173 * Yunivasite z'Eklezia 1 * Amatendekero g'ebyemikono 5 * Amasomero ga Eklezia aga Siniya 45 * Amasomero ga Eklezia aga Pulayimale 222 * Amalwaliro ga Eklezia amanene 4 * Amalwaliro amalala 20 == Lubaga == Abaminsane Abakatoliki aba White Fathers bwe bajja e Uganda mu 1879, baaweebwa ettaka ku [[:en:Lubaga|kasozi Lubaga]]. Ettaka lyabaweebwa Kabaka wa Buganda [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]], mu 1889 era ku kasozi kato kwe baazimba Lutikko ya [[Lutikko ya Rubaga|Saint Mary's Cathedral Rubaga]]. Eno baatandika okugizimba mu 1914 okutuusa mu 1925, nga baayambibwako obuvujjirizi bw'Abakatoloki ab'omunsi z'ebweru. Abaminsane bano a baasooka okujja baakaluubirizibwangannyo okwatula ekigambo [[:en:Lubaga|Lubaga]]. Olw'obuzibu mu kwatula ennyukuta 'L' beesanganga baaula 'R' era ne bakiyitanga Rubaga. Eno y'ensonga lwaki empandiika y'ekitundu kino eyasooka yali 'Rubaga" kyokka empandiika eno egenze ekyusibwa okudda ku ntuufu eya Lubaga. Mu Luganda, ne mu nnimi endala eza Babantu twewali kigambo kitandisa "R".) Oluvannyuma Abaminsane baazimba eddwaliro n'essomero lya ba nurse ku kasozi ke kamu. Okutuusa leero, Lubaga kisigadde nga kye kitebe ekikulu eky'Essaza Ekkulu erya Kampala era ekya Eklezia Katolika mu Uganda. Omubiri gw'Omusumba wa Eklezia Omuddugavu eyasooka mu Uganda, Bishop Joseph Nakabaale Kiwanuka n'ogwa Kalidinaali wa Eklezia Omuddugavu eyasooka, Kalidinaali Emmanuel Kiwanuka Nsubuga byaziikibwa mu kifo kino. === Ebimu ku Ssaza lino bye likoze === * Lutikko ya St. Mary's Cathedral Lubaga * Ekitebe ky'obukulembeze bwa Eklezia Katolika obw'oku ntikko mu ssaza Ekkulu erya Kampala. * Ekifo omubeera Ssaabasumba w'essaza ekkulu erya Kampala * Eddwaliro lya Lubaga Hospital: Eririna ebitanda by'abalwadde 300 nga litwalibwa obukulembeze bw'Essaza Ekkulu erya Kampala. * Ettendekero lya Lubaga Nurses School * Ekifo kya Pope Paul VI Memorial Community Center * Ekitebe kya Divizoni ya Lubaga: Emu ku Divizoni ettaano ezikola ekibuga ekikulu Kampala. * Ettabi lya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]<nowiki/>eriri mu Lubaga (Lubaga Campus) ng'ettabi lya Univasite eno ekkulu liri Nkozi mu Disitulikiti y'e Mpigi. * Essomero lya [[Kisubi mapeera|Kisubi Mapeera Secondary School]] === [[:en:Nsambya|Klezia]] ez'enkizo === Klezia esinga okuba ey'enjawulo ye Lutikko ya [[Lutikko ya Rubaga|Saint Mary's Cathedral]], ekitebe kya Ssaabasumba ekikulu ng'esangibwa mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni ya Lubaga]], mu bugwanjuba bwa [[Kampala]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html |access-date=2022-12-10 |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516201730/http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html |url-status=dead }}</ref> Ebiggwa bby'abajulizi ba Uganda bibiri (2), e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] n'ekya [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Munyonyo Martyrs Shrine]].<ref>http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/</ref> Klezia endala ez'enkizo mu Ssaza Ekkulu lino mulimu Klezia ya Our ''Lady of Africa Church'' e [[:en:Mbuya|Mbuya]] n'eyali Lutikko ya ''Saint Peter'' [[:en:Nsambya|Nsambya]]<ref>http://www.gcatholic.org/churches/africa/5564.htm</ref> == Abasumba == Abaali ba Viika Genero ba Apostolic of Victoria-Nyanza * Bishop [[:en:Léon-Antoine-Augustin-Siméon_Livinhac|Léon-Antoine-Augustin-Siméon Livinhac]], M. Afr.: eyaliwo okuva mu 1883 okutuuka mu 1889. * Bishop [[:en:Jean-Joseph_Hirth|Jean-Joseph Hirth]], M. Afr.: 1889-1894, appointed Vicar Apostolic of Southern Victoria Nyanza {Victoria-Nyanza Meridionale} * [[:en:Antonin_Guillermain|Antonin Guillermain]], M. Afr. † (yalondebwa nga 12 Ogwoluberyeberye 1895 - n'afa nga 14 Ogwomusanvu 1896)<ref>https://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html</ref> Abaali ba Viika ba Apostolic of Northern Victoria Nyanza * Bishop Henri Streicher, M.Afr.: 1897-1915<ref>http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bstre.html</ref> ''laba ebiri wansi'' Abaali ba Viika ba Apostolic of Uganda * Bishop [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]], M.Afr.: musomeeko mu biri waggulu 1915-1933 * Bishop [[:de:Joseph-Georges-Édouard Michaud|Edouard Michaud]], M.Afr.: 1933-1945 * Bishop Louis Joseph Cabana, M.Afr.: 1947-1953 musomeeko mu biri wansi Abaali ba Ssaabasumba b'Essaza lya Lubaga * Archbishop Louis Joseph Cabana, M.Afr.: musomeeko mu biri waggulu 1953-1960 * Archbishop [[:en:Joseph_Kiwánuka|Joseph Kiwánuka]], M.Afr.: 1960-1966 Ba Ssaabasumba b'essaza Ekkulu erya Kampala * Ssaabasumba [[:en:Emmanuel_Nsubuga|Emmanuel Nsubuga]]: 1966 - 1990 (Yafuuka Kalidinaali mu 1976) * Ssaabasumba [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]]: 1990 - 2006 (Yafuulibwa Kalidinaali mu 1994) * Ssaabasumba [[:en:Cyprian_Kizito_Lwanga|Cyprian Kizito Lwanga]]: 2006–2021 lwe yafa.<ref>https://web.archive.org/web/20140714124802/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/516248</ref> * Ssaabasumba Paul Ssemogerere: 2021 - aliko okutuusa leero === Abamyuka b'Abasumba === * [[:en:Jean_Forbes|Jean Forbes]], M. Afr., Coadjutor Vicar Apostolic (1917-1926), yafa tannasika * [[:de:Joseph-Georges-Édouard Michaud|Joseph Georges Edouard Michaud]], M. Afr., Coadjutor Vicar Apostolic (1932-1933) * [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]], ya mumyuka wa Ssaabasumba (1988-1990), n'afuuka Ssaabasumba oluvannyuma n'aweebwa Obwakalidinaali === Abasumba ab'Amasaza amalal agaakutulwa ku kkulu erya Kampala === * [[:en:Christopher_Kakooza|Omusumba Christopher Kakooza]] (yali Musumba w'essaza ly'e Lugazi mu 1999-2014). * Omusumba [[:en:Joseph_Mukwaya|Joseph Mukwaya]] (Yalondebwa ng'Omusumba wa Kiyinda-Mityana mu 1982-1988). * Omusumba wa Lugazi [[:en:Matthias_Ssekamaanya|Matthias Ssekamaanya]] (1985-1996). === Abasossodooti b'essaza lino abaafuuka Abasumba === * [[:en:Augustine_Kasujja|Augustine Kasujja]], yalondebwa nga Ssaabasumba wa nuncio and titular mu 1998. * [[:en:Paul_Ssemogerere_(priest)|Paul Ssemogerere]], yalondebwa okubeera Omusumba w'essaza lya Kasana-Luweero mu 2008 == Suffragan dioceses ==   == Laba na bino ==   <references responsive="1"></references> === Sources === * [http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html catholic-hierarchy] == External links == * [http://www.gcatholic.org/dioceses/diocese/kamp0.htm#6700 GCatholic.org] * [http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html Catholic Hierarchy] {{Coord|0|18|09|N|32|33|08|E|type:landmark|display=inline,title}}<templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles> boavg37d9df0fbm5g9q3nf6ffw4fhlr 67666 67665 2026-08-14T15:04:01Z Ssebuufu 9882 /* Ebikwata ku Ssaza Ekkulu erya Kampala */ 67666 wikitext text/x-wiki     {| class="infobox vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%" |<div class="fn org" style="display:inline;font-size: 125%">Essaza Ekkulu erya Kampala</div><br /><br /><div class="nickname" style="display:inline;font-family: serif; font-size: 130%; ">''<span title="Latin-language text">''Archidioecesis Kampalaensis''</span>''</div><div style="display:inline;font-size: 125%"></div> |- | colspan="2" class="infobox-subheader" |<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles> |- | colspan="2" class="infobox-image" style="padding-bottom: 0.4em;" |[[File:Cath_Cathedral_of_Kampala.jpg|255x255px]]<div class="infobox-caption">Lutikko ya Eklezia ey'e Kampala</div> |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |W'esangibwa |- class="adr" ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga | class="infobox-data" |<span class="country-name"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=|border|23x23px]]&nbsp;</span>[[:en:Uganda|Uganda]]</span> |- ! class="infobox-label" scope="row" |[[:en:Ecclesiastical_province|Essaza lya Eklezia]] | class="infobox-data" |Kampala |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ebirikwatako |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obugazi bwalyo | class="infobox-data" |3.644&nbsp;km<sup>2</sup> (1.407&nbsp;sq&nbsp;mi) |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obungi bw'Abakatoliki abalirimu<br />-&nbsp;Omugatte<br /><br />-&nbsp;Abakatoliki ng'agasseemu n'abatali bammemba b'essaza lino) | class="infobox-data" |(We bwatuukira mu 2019)<br /><br />4,757,721 (est.)<br /><br />1.952.331 (est.)&nbsp;(41%) |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ebigo | class="infobox-data" |66 |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ebiralala ebikwata ku ssaza lino |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eddiini | class="infobox-data" |[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekiwayi | class="infobox-data" |(kya Barooma)[[:en:Roman_Rite|Roman Rite]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |[[:en:Secular_clergy|Abasossodooti]] | class="infobox-data" |278 (ab'essaza)<br /><br />58 (Abalala) |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Obukulembeze bwalyo |- ! class="infobox-label" scope="row" |Paapa | class="infobox-data agent" |[[:en:Pope_Francis|Francis]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ssaabasumba | class="infobox-data agent" |[[:en:Paul_Ssemogerere_(bishop)|Paul Ssemogerere]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Abasumba abaawummula | class="infobox-data agent" |<div class="plainlist"> * [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] </div> |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #FADA5E;" |Ekibanja kyalyo ku mutimbagano |- | colspan="2" class="infobox-full-data" |[https://www.klarchdiocese.org.ug/ www.klarchdiocese.org.ug] |} Essaza Ekkulu erya Kampala ly'essaza lya Eklezia essuukulumu eritwala ebitundu bya[[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]]. == Ebyafaayo byalyo == Essaza lya Kampala lino Ekkulu lyava mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Eklezia Katolika mu Uganda. * Lyasooka kuba ku mutendera gwa vikaliyeeti ng'eyitibwa Victoria Nyanza Vicariate (1883). Vikaliyeeti eno yassibwawo Ekitebe kya Eklezia Katolika ekikulu - eky'e Vatican/Holy See mu 1883. Vikaliyeetu eno yakwasibwa Abaminsane ba Missionaries of Africa abamanyiddwa ng'aba White Fathers. Omusumba waayo yali atuula Rubaga. * Oluvannyuma Vikaliyeeti eno yakyusibwa n'efuuka Upper Nile Vicariate mu 1894. Mu Gwomusanvu nga 13, 1894, Paapa yatonola Vikaliyeeti eno eya Upper Nile Vicariate eyatondebwawo okuva mu ya Victoria Nyanza Vicariate n'agikwasa Abaminsane ba Mill Hill Missionaries. Nsambya yafuuka ekitebe ky'Omusumba. Erinnya lya Vikaliyeeti ya Vicariate Nyanza Vicariate nalyo lyakyusibwa n'efuuka Vicariate Apostolic of Northern Victoria Nyanza. * Vicariate of Uganda (1915). Oluvannyuma lwa Paapa okugatta Vikaliyeeti ezaali wansi w'omugga Kiyira, erinnya lya Northern Victoria Nyanza Vicariate lyakyusibwa ne lifuuka Vicariate of Uganda nga 15,Ogwoluberyeberya 1915. * Efuuka Vicariate of Kampala. Mu Gwomukaaga nga 10, 1948, erinnya lya Vikaliyeeti ya Upper Nile Vicariate lyakyusibwa n'efuuka Vicariate of Kampala ate oluvannyuma 1953 ne lifuuka Essaza lya Kampala. * Essaza Ekkulu erya Rubaga (1953-1966). Obukulembeze bwa Eklezia Katolika mu Uganda (obuva wansi okutuuka waggulu) bwatondebwawo mu Gwokusatu 25, 1953. Ezaali vikaliyeeti za Uganda zaafuuka Amasaza ga Eklezia mu Uganda. Rubaga lyafuuka Essaza Ekkulu ne wateekebwawo n'Amasaza Amakulu amalala 5 omuli: Gulu, Masaka, Kampala, Mbarara ne Tororo * Lifuuka Essaza Ekkulu erya Kampala (1966-). Mu Gwomunaana nga 5, 1966, Paapa yagatta ekimu ku bitundu by'essaza lya Kampala ku Ssaza Ekkulu erya Rubaga n'akolamu Essaza Ekkulu erya Kampala. Essaza Ekkulu lino lyali litwala ebitundu ebisinga obungi mu Masekkati ga Uganda. Okuva olwo amasaza amalala asatu (3) gatondeddwawo okuva mu Ssaza Ekkulu erya Kampala nga muno mwe muli: Essaza lya Kiyinda-Mityana (Eryetongola mu Gwomusanvu 17, 1981), Essaza lya Kasana-Luweero (Eryetongola mu Gwekkumineebiri 16, 1996) n'essaza lya Lugazi (eryetongola mu Gwekkumineebiri 16, 1996). * == Ebikwata ku Ssaza Ekkulu erya Kampala == * Alikulira mu by'eddiini ye: Ssaabasumba Paul Ssemogerere * Obunene bwalyo: lya square kiro meter 3.644.75. * Obungi bw'abantu abalirimu: 3,592,053 * Abakatoliki abalirimu: 1,505,053 (bye bitundu 42 ku buli 100) * Ebigo: 67 * Ebisomesa 389 * Abasossodooti abalirimu: 324 * Abasossodooti b'essaza: 261 * Abasossodooti abali wansi w'essaza. 63 * Ababulaaza: 186 * Ababiikira/ Abasisita 410 * Abasomesa ba Katikisimu 428 * Omuwendo gw'Abaseminaaliyo: 173 * Yunivasite z'Eklezia 1 * Amatendekero g'ebyemikono 5 * Amasomero ga Eklezia aga Siniya 45 * Amasomero ga Eklezia aga Pulayimale 222 * Amalwaliro ga Eklezia amanene 4 * Amalwaliro amalala 20 == Lubaga == Abaminsane Abakatoliki aba White Fathers bwe bajja e Uganda mu 1879, baaweebwa ettaka ku [[:en:Lubaga|kasozi Lubaga]]. Ettaka lyabaweebwa Kabaka wa Buganda [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]], mu 1889 era ku kasozi kato kwe baazimba Lutikko ya [[Lutikko ya Rubaga|Saint Mary's Cathedral Rubaga]]. Eno baatandika okugizimba mu 1914 okutuusa mu 1925, nga baayambibwako obuvujjirizi bw'Abakatoloki ab'omunsi z'ebweru. Abaminsane bano a baasooka okujja baakaluubirizibwangannyo okwatula ekigambo [[:en:Lubaga|Lubaga]]. Olw'obuzibu mu kwatula ennyukuta 'L' beesanganga baaula 'R' era ne bakiyitanga Rubaga. Eno y'ensonga lwaki empandiika y'ekitundu kino eyasooka yali 'Rubaga" kyokka empandiika eno egenze ekyusibwa okudda ku ntuufu eya Lubaga. Mu Luganda, ne mu nnimi endala eza Babantu twewali kigambo kitandisa "R".) Oluvannyuma Abaminsane baazimba eddwaliro n'essomero lya ba nurse ku kasozi ke kamu. Okutuusa leero, Lubaga kisigadde nga kye kitebe ekikulu eky'Essaza Ekkulu erya Kampala era ekya Eklezia Katolika mu Uganda. Omubiri gw'Omusumba wa Eklezia Omuddugavu eyasooka mu Uganda, Bishop Joseph Nakabaale Kiwanuka n'ogwa Kalidinaali wa Eklezia Omuddugavu eyasooka, Kalidinaali Emmanuel Kiwanuka Nsubuga byaziikibwa mu kifo kino. === Ebimu ku Ssaza lino bye likoze === * Lutikko ya St. Mary's Cathedral Lubaga * Ekitebe ky'obukulembeze bwa Eklezia Katolika obw'oku ntikko mu ssaza Ekkulu erya Kampala. * Ekifo omubeera Ssaabasumba w'essaza ekkulu erya Kampala * Eddwaliro lya Lubaga Hospital: Eririna ebitanda by'abalwadde 300 nga litwalibwa obukulembeze bw'Essaza Ekkulu erya Kampala. * Ettendekero lya Lubaga Nurses School * Ekifo kya Pope Paul VI Memorial Community Center * Ekitebe kya Divizoni ya Lubaga: Emu ku Divizoni ettaano ezikola ekibuga ekikulu Kampala. * Ettabi lya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]<nowiki/>eriri mu Lubaga (Lubaga Campus) ng'ettabi lya Univasite eno ekkulu liri Nkozi mu Disitulikiti y'e Mpigi. * Essomero lya [[Kisubi mapeera|Kisubi Mapeera Secondary School]] === [[:en:Nsambya|Klezia]] ez'enkizo === Klezia esinga okuba ey'enjawulo ye Lutikko ya [[Lutikko ya Rubaga|Saint Mary's Cathedral]], ekitebe kya Ssaabasumba ekikulu ng'esangibwa mu [[:en:Lubaga_Division|Divizoni ya Lubaga]], mu bugwanjuba bwa [[Kampala]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html |access-date=2022-12-10 |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516201730/http://www.ugandatravelguide.com/rubaga-hill.html |url-status=dead }}</ref> Ebiggwa bby'abajulizi ba Uganda bibiri (2), e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] n'ekya [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Munyonyo Martyrs Shrine]].<ref>http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/</ref> Klezia endala ez'enkizo mu Ssaza Ekkulu lino mulimu Klezia ya Our ''Lady of Africa Church'' e [[:en:Mbuya|Mbuya]] n'eyali Lutikko ya ''Saint Peter'' [[:en:Nsambya|Nsambya]]<ref>http://www.gcatholic.org/churches/africa/5564.htm</ref> == Abasumba == Abaali ba Viika Genero ba Apostolic of Victoria-Nyanza * Bishop [[:en:Léon-Antoine-Augustin-Siméon_Livinhac|Léon-Antoine-Augustin-Siméon Livinhac]], M. Afr.: eyaliwo okuva mu 1883 okutuuka mu 1889. * Bishop [[:en:Jean-Joseph_Hirth|Jean-Joseph Hirth]], M. Afr.: 1889-1894, appointed Vicar Apostolic of Southern Victoria Nyanza {Victoria-Nyanza Meridionale} * [[:en:Antonin_Guillermain|Antonin Guillermain]], M. Afr. † (yalondebwa nga 12 Ogwoluberyeberye 1895 - n'afa nga 14 Ogwomusanvu 1896)<ref>https://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html</ref> Abaali ba Viika ba Apostolic of Northern Victoria Nyanza * Bishop Henri Streicher, M.Afr.: 1897-1915<ref>http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bstre.html</ref> ''laba ebiri wansi'' Abaali ba Viika ba Apostolic of Uganda * Bishop [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]], M.Afr.: musomeeko mu biri waggulu 1915-1933 * Bishop [[:de:Joseph-Georges-Édouard Michaud|Edouard Michaud]], M.Afr.: 1933-1945 * Bishop Louis Joseph Cabana, M.Afr.: 1947-1953 musomeeko mu biri wansi Abaali ba Ssaabasumba b'Essaza lya Lubaga * Archbishop Louis Joseph Cabana, M.Afr.: musomeeko mu biri waggulu 1953-1960 * Archbishop [[:en:Joseph_Kiwánuka|Joseph Kiwánuka]], M.Afr.: 1960-1966 Ba Ssaabasumba b'essaza Ekkulu erya Kampala * Ssaabasumba [[:en:Emmanuel_Nsubuga|Emmanuel Nsubuga]]: 1966 - 1990 (Yafuuka Kalidinaali mu 1976) * Ssaabasumba [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]]: 1990 - 2006 (Yafuulibwa Kalidinaali mu 1994) * Ssaabasumba [[:en:Cyprian_Kizito_Lwanga|Cyprian Kizito Lwanga]]: 2006–2021 lwe yafa.<ref>https://web.archive.org/web/20140714124802/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/516248</ref> * Ssaabasumba Paul Ssemogerere: 2021 - aliko okutuusa leero === Abamyuka b'Abasumba === * [[:en:Jean_Forbes|Jean Forbes]], M. Afr., Coadjutor Vicar Apostolic (1917-1926), yafa tannasika * [[:de:Joseph-Georges-Édouard Michaud|Joseph Georges Edouard Michaud]], M. Afr., Coadjutor Vicar Apostolic (1932-1933) * [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]], ya mumyuka wa Ssaabasumba (1988-1990), n'afuuka Ssaabasumba oluvannyuma n'aweebwa Obwakalidinaali === Abasumba ab'Amasaza amalal agaakutulwa ku kkulu erya Kampala === * [[:en:Christopher_Kakooza|Omusumba Christopher Kakooza]] (yali Musumba w'essaza ly'e Lugazi mu 1999-2014). * Omusumba [[:en:Joseph_Mukwaya|Joseph Mukwaya]] (Yalondebwa ng'Omusumba wa Kiyinda-Mityana mu 1982-1988). * Omusumba wa Lugazi [[:en:Matthias_Ssekamaanya|Matthias Ssekamaanya]] (1985-1996). === Abasossodooti b'essaza lino abaafuuka Abasumba === * [[:en:Augustine_Kasujja|Augustine Kasujja]], yalondebwa nga Ssaabasumba wa nuncio and titular mu 1998. * [[:en:Paul_Ssemogerere_(priest)|Paul Ssemogerere]], yalondebwa okubeera Omusumba w'essaza lya Kasana-Luweero mu 2008 == Suffragan dioceses ==   == Laba na bino ==   <references responsive="1"></references> === Sources === * [http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html catholic-hierarchy] == External links == * [http://www.gcatholic.org/dioceses/diocese/kamp0.htm#6700 GCatholic.org] * [http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkamp.html Catholic Hierarchy] {{Coord|0|18|09|N|32|33|08|E|type:landmark|display=inline,title}}<templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles> okf07msq96dsr2v4s2l0xzkzj6gp5kx Christopher Kakooza 0 10974 67655 67591 2026-08-14T14:49:08Z Ssebuufu 9882 /* Nga omusumba */ 67655 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’obusaserdooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] 8jd3d8abksv4konfky6ljbc4c01or71 67657 67655 2026-08-14T14:54:29Z Ssebuufu 9882 /* Nga omusumba */ 67657 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] n9te4n4plqpobj0mg3ujb5gqoafol7m 67658 67657 2026-08-14T14:54:54Z Ssebuufu 9882 /* Nga omusumba */ 67658 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]] Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] hxe11cadlrmtwdfkhdt9sp3m5uwy4j6 67660 67658 2026-08-14T14:57:44Z Ssebuufu 9882 /* Ng'omusumba */ 67660 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Matthias Ssekamaanya, Omulabirizi w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] 6kps7s3kik7ydoya2rzh0v3h56wi88e 67661 67660 2026-08-14T14:59:12Z Ssebuufu 9882 /* Ng'omusumba */ 67661 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] 5ngcvhwar7co3ofhvtpore0owlugy2h 67663 67661 2026-08-14T15:00:59Z Ssebuufu 9882 /* Ng'omusumba */ 67663 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] . Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] kze5j15x1lgzu82c2l8sqeqlml9leg6 67667 67663 2026-08-14T15:05:37Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti */ 67667 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo , okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] k14qhknl988cv800hi08wn174i5kfw9 67668 67667 2026-08-14T15:07:06Z Ssebuufu 9882 67668 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisicoopi Omusumba yali Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] i7egikxtk8p95sh23d8e1r7n9fhovt2 67670 67668 2026-08-14T15:10:16Z Ssebuufu 9882 67670 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era n'amulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] d92oadyikzvapwg1y1ww4ixa8znqkts 67671 67670 2026-08-14T15:11:04Z Ssebuufu 9882 67671 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] jtbpkep5bnuh04ew99ntprw5y6dkon9 67675 67671 2026-08-14T17:30:08Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 67675 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] jsyzv9d4tl9qmfzoe0019mqo8x3ma4i 67676 67675 2026-08-14T17:31:29Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 67676 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * Mathias Ssekamaanya {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] nmta83lo9jceubjhsid9a3r4dpk389m 67677 67676 2026-08-14T17:31:55Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 67677 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] {{s-start}} {{succession box|before='''[[Matthias Ssekamaanya]]'''<br /> (1996–2014)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years='''2015 – present'''|after=[[Incumbent]]}} {{end}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] ceiel3lqe053xz68fuz7111tp1p4x1o 67681 67677 2026-08-14T17:48:35Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne */ 67681 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] tjcwnkmhtg8cl8vr2e6073in179gfse 67682 67681 2026-08-14T17:51:07Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu emmeeza eraga obusika 67682 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza y'obusika == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] pe2t957m9f5v8hl5lq4mtfhfm31fffb 67683 67682 2026-08-14T17:51:40Z Ssebuufu 9882 /* Emmeeza eraga obusika */ 67683 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza eraga obusika == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] 3d3mxzjv4j9udihuvp2u8rn4tusoisf 67686 67683 2026-08-14T18:06:55Z Ssebuufu 9882 /* Emmeeza eraga obusika */ 67686 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza eraga obusika == {| class="wikitable" | colspan="3" valign="top" |Ebitiibwa by'ekeleziya |- | valign="top" |Yadda mu bigere bya Mathias Ssekamaanya Eyali mu kifo ekyo okuva nga (30 Ogwekkuminoogumu 1996 okutuusa nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014 ) | valign="top" |Essaza ly'Abakatukiki ery'e Lugazi (Okuva 4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere (Aliwo mu kifo) |- | valign="top" |Yali | valign="top" |Omusumbu ayamba ku musumba ali mu kifo owa Kampala (Okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 -4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatoliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] cwd490k0qsntdnmji1ur2ptqg1kdwfl 67687 67686 2026-08-14T18:07:40Z Ssebuufu 9882 removed [[Category:BannaUganda abakatoliki]]; added [[Category:BannaUganda abakatuliki]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 67687 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza eraga obusika == {| class="wikitable" | colspan="3" valign="top" |Ebitiibwa by'ekeleziya |- | valign="top" |Yadda mu bigere bya Mathias Ssekamaanya Eyali mu kifo ekyo okuva nga (30 Ogwekkuminoogumu 1996 okutuusa nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014 ) | valign="top" |Essaza ly'Abakatukiki ery'e Lugazi (Okuva 4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere (Aliwo mu kifo) |- | valign="top" |Yali | valign="top" |Omusumbu ayamba ku musumba ali mu kifo owa Kampala (Okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 -4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatuliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] po2zsxfr9hm6ehysha7jgzfvn3nz1i5 67694 67687 2026-08-14T18:12:19Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa */ 67694 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza eraga obusika == {| class="wikitable" | colspan="3" valign="top" |Ebitiibwa by'ekeleziya |- | valign="top" |Yadda mu bigere bya Mathias Ssekamaanya Eyali mu kifo ekyo okuva nga (30 Ogwekkuminoogumu 1996 okutuusa nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014 ) | valign="top" |Essaza ly'Abakatukiki ery'e Lugazi (Okuva 4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere (Aliwo mu kifo) |- | valign="top" |Yali | valign="top" |Omusumbu ayamba ku musumba ali mu kifo owa Kampala (Okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 -4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatuliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] fywp9lmy3xlkzq1pw8630gzx52ac3h7 67699 67694 2026-08-14T18:15:00Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */ 67699 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Christopher Kakooza''' Munnaddiini Omukatuliki, nga ye Musumba w'Essaza ly'Abakatuliki ery' e Lugazi, mu Uganda, okuva nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014'''.''' Nga tannafuuka atyo, okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 okutuuka nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, yaweereza ng'Omusumba omuyambi wa Ssaabasumba w'Essaza ly'Abakatuliki ekkulu ery'e Kampala. Bwe yali Omusumba Omuyambi, mu kiseera kye kimu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw'okubeera Omusumba w'e [[Numidia]].Yalondebwa Paapa Yowaana Pawulo owookubiri. Yafuna obwepisikoopi nga 17 Ogwokuna 1999.Omukulu eyakulemberamu okumuwa obwepisikoopi yali Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]], Ssaabasumba w'essaza ly'e Kampala. Nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014, Paapa Francis yamusindika e Lugazi era naamulonda okukulira eyo.Yatuuzibwa e Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015.<br /> == Omulimu gwe ogw’Obusaaserodooti == Kakooza yazaalibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1952, mu ddwaaliro e Nsambya . Bazadde be baali babeera mu kitundu ekiyitibwa Lusaze, mu Divizoni ye Rubaga, mu [[Kampala]], mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza ly'e Kampala]] .Yatuuzibwa ku busaserodooti nga 3 Ogwomukaaga 1983 mu St Mbaaga's Major Seminary, Ggaba, nga mmemba w'ekibiina kya ekyasookera ddala mu seminaliyo eyo. <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> Yalondebwa okuba Omulabirizi omuyambi w'essaza [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|ekkulu erya,bakatuliki erya Kampala]], ne ku bwa Titular Bishop wa ''Casae e Numidia'', nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 2 Ogwoluberyeberye 1999. Yatukuzibwa Kalidinaali Emmanuel Wamala, Ssaabasumba wa Kampala ng’omusumba nga 17 Ogwokkuna 1999 mu [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga,]] ekitebe ky'[[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Essaza ekkulu ery'e Kampala,]]<nowiki/>ng’ayambibwako Omusumba John Baptist Kaggwa, Omusumba w’e Masaka n’Omusumba Mathias Ssekamaanya, Omusumba w’e Lugazi.<ref>Taddeo Bwambale (3 January 2015). "Bishop Kakooza installed new head of Lugazi Diocese". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 5 September 2020.</ref><ref>David M. Cheney (24 March 2020). "Bishop Christopher Kakooza: Bishop of Lugazi, Uganda". Kansas City: Catholic-Hierarchy.org. Retrieved 5 September 2020.</ref> Christoper Kakooza yalondebwa okuba Omusumba w’e Lugazi nga 4 Ogwekkuminogumu 2014. Yatuuzibwa ku bwo busumba bwe Lugazi nga 3 Ogwoluberyeberye 2015 Omusumba [[Cyprian Kizito Lwanga]] Omusumba w’essaza ly’e Kampala. Yasikira Omusumba Emeritus Mattias Ssekamaanya eyawumulae, n’afuuka Owabulabirizi w’essaza ly’e Lugazi. <ref name="1R">https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkakooza.html</ref> <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318437/bishop-kakooza-installed-head-lugazi-diocese</ref> <ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Laba ne == * [[Abajulizi ba Uganda]] * Obukatuliki mu Uganda * [[Matthias Ssekamaanya|Mathias Ssekamaanya]] == Emmeeza eraga obusika == {| class="wikitable" | colspan="3" valign="top" |Ebitiibwa by'ekeleziya |- | valign="top" |Yadda mu bigere bya Mathias Ssekamaanya Eyali mu kifo ekyo okuva nga (30 Ogwekkuminoogumu 1996 okutuusa nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014 ) | valign="top" |Essaza ly'Abakatukiki ery'e Lugazi (Okuva 4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere (Aliwo mu kifo) |- | valign="top" |Yali | valign="top" |Omusumbu ayamba ku musumba ali mu kifo owa Kampala (Okuva nga 2 Ogwoluberyeberye 1999 -4 Ogwekkuminoogumu 2014) | valign="top" |Eyamuddira mu bigere |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Ekibanja ky'Essaza ly'e Lugazi eky'omutimbagano Ekitongole [[Category:Abazaalibwa mu 1952]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki okuva e Kampala]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'eLugazi]] [[Category:BannaUganda abakatuliki]] [[Category:Abasumba abalondebwa Paapa Yowana Paul owokubiri]] [[Category:BannaUganda abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri]] [[Category:Abasumba abakatoliki ab'ekyasa kyamakkumi abiri mwekimu]] g7agoap186uu0ejnbw51v4wleqauzkb Matthias Ssekamaanya 0 10976 67678 35977 2026-08-14T17:33:46Z Ssebuufu 9882 67678 wikitext text/x-wiki   '''Matthias Ssekamaanya''' (yazaalibwa 15 Ogwekkumi 1936), musosodooti mu Uganda, era nga ye Musumba Eyawummula ogw'obusumba ow’essaza lyabakatuliki ery’e Lugazi, nga yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 Ogwokussatu 1985 era nga yawummula ogw'obusumba nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014. <ref name="1R">http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bssek.html</ref> == Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti == Ssekamaanya yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1936, ku kyalo Kasolo, mu [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]] mu Buganda Yatuuzibwa ku bwafaaza nga 19 December 1965 mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza lya Kampala]] era n’aweereza nga Omusaserodooti mu Ssaza ekkulu lya Kampala, okutuusa nga 9 Ogwokussatu1985. <ref name="1R" /> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 9 Ogwokussatu 1985, n’aweereza nga Auxiliary Bishop wa Kampala era nga Titular Bishop wa Iziriana. Yatuuzibwa ku busumba nga 2 Ogwomukaaga 1985 e Kampala nga Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] †, Ssaabasumba wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba Barnabas Rugwizangonga Halem 'Imana †, Omusumba w'e Kabale n'Omusumba Paul Lokiru Kalanda †, Omusumba w'e Moroto . <ref name="1R" /> Yalondebwa okuba Omusumba w’essaza ly’e Lugazi nga 30 Ogwekkuminogumu 1996 nga yatuuzibwa Paapa John Paul II n’atuuzibwa ng’Omusumba w’e Lugazi eyasooka (eyatandikawo). Nga 4 Ogwekkumi nogumu 2014, okulekulira kwe olw’emyaka gye kwakkirizibwa Paapa Francis, eyalonda OmusumbaChristopher Kakooza okumuddira mu bigere. <ref name="1R" /> <ref name="2R">http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/11/04/0815/01718.html#Rinuncia%20del%20Vescovo%20di%20Lugazi%20%28Uganda%29%20e%20nomina%20del%20successore</ref> == Laba nabino == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda {{s-start}} {{succession box|before=None|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years=1985 - 2014|after=[[Christopher Kakooza]]}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa == rmyv2alc22n9lfn5jrlx66f8njlwjsb 67679 67678 2026-08-14T17:47:10Z Ssebuufu 9882 67679 wikitext text/x-wiki   '''Matthias Ssekamaanya''' (yazaalibwa 15 Ogwekkumi 1936), musaaserodooti mu Uganda, era nga ye Musumba Eyawummula ogw'obusumba ow’essaza lyabakatuliki ery’e Lugazi, nga yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 Ogwokussatu 1985 era nga yawummula ogw'obusumba nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014. <ref name="1R">http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bssek.html</ref> == Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti == Ssekamaanya yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1936, ku kyalo Kasolo, mu [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]] mu Buganda Yatuuzibwa ku bwafaaza nga 19 December 1965 mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza lya Kampala]] era n’aweereza nga Omusaserodooti mu Ssaza ekkulu lya Kampala, okutuusa nga 9 Ogwokussatu1985. <ref name="1R" /> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 9 Ogwokussatu 1985, n’aweereza nga Auxiliary Bishop wa Kampala era nga Titular Bishop wa Iziriana. Yatuuzibwa ku busumba nga 2 Ogwomukaaga 1985 e Kampala nga Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] †, Ssaabasumba wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba Barnabas Rugwizangonga Halem 'Imana †, Omusumba w'e Kabale n'Omusumba Paul Lokiru Kalanda †, Omusumba w'e Moroto . <ref name="1R" /> Yalondebwa okuba Omusumba w’essaza ly’e Lugazi nga 30 Ogwekkuminogumu 1996 nga yatuuzibwa Paapa John Paul II n’atuuzibwa ng’Omusumba w’e Lugazi eyasooka (eyatandikawo). Nga 4 Ogwekkumi nogumu 2014, okulekulira kwe olw’emyaka gye kwakkirizibwa Paapa Francis, eyalonda OmusumbaChristopher Kakooza okumuddira mu bigere. <ref name="1R" /> <ref name="2R">http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/11/04/0815/01718.html#Rinuncia%20del%20Vescovo%20di%20Lugazi%20%28Uganda%29%20e%20nomina%20del%20successore</ref> == Laba nabino == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda {{s-start}} {{succession box|before=None|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Lugazi|Lugazi]]|years=1985 - 2014|after=[[Christopher Kakooza]]}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa == bglacoeoheqoibbpp277n4wt3msc0w9 67680 67679 2026-08-14T17:47:48Z Ssebuufu 9882 /* Laba nabino */ 67680 wikitext text/x-wiki   '''Matthias Ssekamaanya''' (yazaalibwa 15 Ogwekkumi 1936), musaaserodooti mu Uganda, era nga ye Musumba Eyawummula ogw'obusumba ow’essaza lyabakatuliki ery’e Lugazi, nga yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 Ogwokussatu 1985 era nga yawummula ogw'obusumba nga 4 Ogwekkuminoogumu 2014. <ref name="1R">http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bssek.html</ref> == Obulamu bwomubuto n’obusaserdooti == Ssekamaanya yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1936, ku kyalo Kasolo, mu [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]] mu Buganda Yatuuzibwa ku bwafaaza nga 19 December 1965 mu [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Ssaza lya Kampala]] era n’aweereza nga Omusaserodooti mu Ssaza ekkulu lya Kampala, okutuusa nga 9 Ogwokussatu1985. <ref name="1R" /> == Nga omusumba == Yalondebwa okuba omusumba nga 9 Ogwokussatu 1985, n’aweereza nga Auxiliary Bishop wa Kampala era nga Titular Bishop wa Iziriana. Yatuuzibwa ku busumba nga 2 Ogwomukaaga 1985 e Kampala nga Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] †, Ssaabasumba wa Kampala, ng’ayambibwako Omusumba Barnabas Rugwizangonga Halem 'Imana †, Omusumba w'e Kabale n'Omusumba Paul Lokiru Kalanda †, Omusumba w'e Moroto . <ref name="1R" /> Yalondebwa okuba Omusumba w’essaza ly’e Lugazi nga 30 Ogwekkuminogumu 1996 nga yatuuzibwa Paapa John Paul II n’atuuzibwa ng’Omusumba w’e Lugazi eyasooka (eyatandikawo). Nga 4 Ogwekkumi nogumu 2014, okulekulira kwe olw’emyaka gye kwakkirizibwa Paapa Francis, eyalonda OmusumbaChristopher Kakooza okumuddira mu bigere. <ref name="1R" /> <ref name="2R">http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/11/04/0815/01718.html#Rinuncia%20del%20Vescovo%20di%20Lugazi%20%28Uganda%29%20e%20nomina%20del%20successore</ref> == Laba nabino == * Abajulizi ba Uganda * Obukatoliki bwa Roma mu Uganda == Ebijuliziddwa == od66jwi38mhxtowh9nu3ev187egwvy5 Peter Lokeris 0 11695 67643 61566 2026-08-14T12:10:32Z Nabunje Leticia 9945 Tereeza ebiwandiiko ebijuliziddwa 67643 wikitext text/x-wiki   '''Peter Aimat Lokeris''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1947) munnabyabufuzi , omubalirizi w'ebitabo mu Uganda. Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsoga za Karamoja mu Offiisi ya ssabaminisita mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Oyel |first=Richard |date=2025-07-20 |title=Minister Lokeris Rejects NRM Results, Cites Irregularities and Conflict of Interest |url=https://nilepost.co.ug/politics/274048/minister-lokeris-rejects-nrm-results-cites-irregularities-and-conflict-of-interest |access-date=2026-08-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'ebyobugagga obwensibo okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref>{{Cite book |date=2026-06-04 |title=New Vision |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=New_Vision&oldid=1357758040 |language=en}}</ref> Mu [[:en:Cabinet_reshuffle|nkyukakyuka mu kabineti]] eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, n’eyo eya 1 March 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Peter Lokeris yasigaza ekifo kye nga minisita. Lokeris ye mubaka akiikirira Chekwii East County mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti]] ya Uganda. Yadde nga Chekwii East yatondebwaeo mu mwaka 2021, Lokeris yayingira paalimenti mu 1996 yadde nga ebyava mu kamyufuku ka NRM mu 2025 byalaga nti yali amegeddwa ku mulundi gwe ogw'omusanvu nga yeesimbawo ku bubaka bwa paalamenti . <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9?utm_source=chatgpt.com |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-03 |title=Two battle Minister Lokeris for Chekwii East County seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-battle-minister-lokeris-for-chekwii-east-county-seat-5104802 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Pian mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] nga 2 Ogwokubiri 1947 mu maka ga Teko Apo-oroma Namoni-Angitiang ne mukyala we Aisu Elizabeth. Alina diguli mububalirizi bwebitabo eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Alina ne [[:en:Finance|Dipuloma mu by'ensimbi]] okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu [[Kampala]] . Era alina diguli eyookubiri mu bwakitunzi eya Master of Science in Marketing okuva mu yunivasite e Makerere kwossa ne diguli eyokubiri mu kutabaganya n'emirembe eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Peace and conflict studies]] okuva mu yunivasite y’emu.<ref name=":0" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Peter Lokeris yasooka kukola nga [[:en:Cashier|kasiya]] . Oluvannyuma n'akola [[:en:Auditor|ng'omubalirizi w'ebitabo]] owa [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y'e Moroto]] . Oluvannyuma n'afuuka [[:en:Accountant|Chief Accountant]] mu [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kotido]] . Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza ng’omuwandiisi w’emirimu mu Disitulikiti y’e Moroto okumala emyaka ena. Lokeris era yaweerezaako ng'omuddukanya disitulikiti ez'enjawulo mu disitulikiti z'e [[Moroto (disitulikit)|Moroto]], [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] ne [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] . Oluvannyuma yaweereza ng’omuwabuzi wa pulezidenti ow’enjawulo ku mirembe n’enkulaakulana mu Karamoja n’ebitundu ebiriraanyewo okumala emyaka ena. Mu 1996, yayingira ebyobufuzi era n’avuganya era nawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti akiikirira Chekwii mu Disitulikiti y’e Nakapiripirit. Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] era nakibeeraamu okutuusa nga 13 Ogwolubereberye 2005. Mu kulonda kwa 2006 Lokeris yaddamu okulondebwa okukiika mu palamenti era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza ebya pulayimale. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 March 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Sarah |date=2026-05-01 |title=News: First Lady lauds UWESO’s 40 years of transforming vulnerable children |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/first-lady-lauds-uwesos-40-years-of-transform-NV_232857_082026 |access-date=2026-08-14 |website=New Vision}}</ref>Peter Lokeris era yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka okuva nga 16 February 2009. <ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full of List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=22 March 2015}}</ref> Lokeris yalondebwa okuba minisita omujjuvu avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja mu Gwokusatu 2024 nga asikira [[Mary Goretti Kitutu]]<ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-03-28 |title=Outgoing Karamoja Affairs Minister Dr. Kitutu hands over office, outlines challenges,pledges support |url=https://opm.go.ug/outgoing-karamoja-affairs-minister-dr-kitutu-hands-over-office-outlines-challengespledges-support/ |access-date=2026-08-14 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-03-25 |title=Sacked minister Kitutu vows to step up NRM mobilisation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/sacked-minister-kitutu-vows-to-step-up-nrm-mobilisation--4567956 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala == Peter Lokeris mufumbo era wakibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Anyumirwa nnyo okuzannya n'okulaba omuzannyo oguyitibwa [[:en:Basketball|ensero]] . Lokeris mulunzi era alina [[:en:Ranch|eddundiro]] ly'ente . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] cfcuourpilcnbj2g0jwsszbz9v2e7ar 67644 67643 2026-08-14T12:16:50Z Nabunje Leticia 9945 67644 wikitext text/x-wiki   '''Peter Aimat Lokeris''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1947) munnabyabufuzi , omubalirizi w'ebitabo mu Uganda. Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsoga za Karamoja mu Offiisi ya ssabaminisita mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Oyel |first=Richard |date=2025-07-20 |title=Minister Lokeris Rejects NRM Results, Cites Irregularities and Conflict of Interest |url=https://nilepost.co.ug/politics/274048/minister-lokeris-rejects-nrm-results-cites-irregularities-and-conflict-of-interest |access-date=2026-08-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'ebyobugagga obwensibo okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref>{{Cite book |date=2026-06-04 |title=New Vision |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=New_Vision&oldid=1357758040 |language=en}}</ref> Mu [[:en:Cabinet_reshuffle|nkyukakyuka mu kabineti]] eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, n’eyo eya 1 March 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Peter Lokeris yasigaza ekifo kye nga minisita. Lokeris ye mubaka akiikirira Chekwii East County mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti]] ya Uganda. Yadde nga Chekwii East yatondebwaeo mu mwaka 2021, Lokeris yayingira paalimenti mu 1996 yadde nga ebyava mu kamyufuku ka NRM mu 2025 byalaga nti yali amegeddwa ku mulundi gwe ogw'omusanvu nga yeesimbawo ku bubaka bwa paalamenti . <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9?utm_source=chatgpt.com |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-03 |title=Two battle Minister Lokeris for Chekwii East County seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-battle-minister-lokeris-for-chekwii-east-county-seat-5104802 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Pian mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] nga 2 Ogwokubiri 1947 mu maka ga Teko Apo-oroma Namoni-Angitiang ne mukyala we Aisu Elizabeth. Alina diguli mububalirizi bwebitabo eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Alina ne [[:en:Finance|Dipuloma mu by'ensimbi]] okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu [[Kampala]] . Era alina diguli eyookubiri mu bwakitunzi eya Master of Science in Marketing okuva mu yunivasite e Makerere kwossa ne diguli eyokubiri mu kutabaganya n'emirembe eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Peace and conflict studies]] okuva mu yunivasite y’emu.<ref name=":0" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Peter Lokeris yasooka kukola nga [[:en:Cashier|kasiya]] . Oluvannyuma n'akola [[:en:Auditor|ng'omubalirizi w'ebitabo]] owa [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y'e Moroto]] . Oluvannyuma n'afuuka [[:en:Accountant|Chief Accountant]] mu [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kotido]] . Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza ng’omuwandiisi w’emirimu mu Disitulikiti y’e Moroto okumala emyaka ena. Lokeris era yaweerezaako ng'omuddukanya disitulikiti ez'enjawulo mu disitulikiti z'e Moroto, [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] ne [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] . Oluvannyuma yaweereza ng’omuwabuzi wa pulezidenti ow’enjawulo ku mirembe n’enkulaakulana mu Karamoja n’ebitundu ebiriraanyewo okumala emyaka ena.<ref>{{Cite web |date=2026-05-29 |title=Cabinet reshuffle ends Peter Lokeris’ 30-year ministerial career |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cabinet-reshuffle-ends-peter-lokeris-30-year-ministerial-career-5477678 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 1996, yayingira ebyobufuzi era n’avuganya era nawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti akiikirira Chekwii mu Disitulikiti y’e Nakapiripirit. Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] era nakibeeraamu okutuusa nga 13 Ogwolubereberye 2005. Mu kulonda kwa 2006 Lokeris yaddamu okulondebwa okukiika mu palamenti era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza ebya pulayimale. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 March 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Sarah |date=2026-05-01 |title=News: First Lady lauds UWESO’s 40 years of transforming vulnerable children |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/first-lady-lauds-uwesos-40-years-of-transform-NV_232857_082026 |access-date=2026-08-14 |website=New Vision}}</ref>Peter Lokeris era yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka okuva nga 16 February 2009. <ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full of List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=22 March 2015}}</ref> Lokeris yalondebwa okuba minisita omujjuvu avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja mu Gwokusatu 2024 nga asikira [[Mary Goretti Kitutu]]<ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-03-28 |title=Outgoing Karamoja Affairs Minister Dr. Kitutu hands over office, outlines challenges,pledges support |url=https://opm.go.ug/outgoing-karamoja-affairs-minister-dr-kitutu-hands-over-office-outlines-challengespledges-support/ |access-date=2026-08-14 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-03-25 |title=Sacked minister Kitutu vows to step up NRM mobilisation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/sacked-minister-kitutu-vows-to-step-up-nrm-mobilisation--4567956 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala == Peter Lokeris mufumbo era wakibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Anyumirwa nnyo okuzannya n'okulaba omuzannyo oguyitibwa [[:en:Basketball|ensero]] . Lokeris mulunzi era alina [[:en:Ranch|eddundiro]] ly'ente . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] j912x1uo31ivbmtp9wxga3bkj30hw41 67645 67644 2026-08-14T12:18:00Z Nabunje Leticia 9945 67645 wikitext text/x-wiki  '''<big>Peter Aimat Lokeris</big>''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1947) munnabyabufuzi , omubalirizi w'ebitabo mu Uganda. Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsoga za Karamoja mu Offiisi ya ssabaminisita mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Oyel |first=Richard |date=2025-07-20 |title=Minister Lokeris Rejects NRM Results, Cites Irregularities and Conflict of Interest |url=https://nilepost.co.ug/politics/274048/minister-lokeris-rejects-nrm-results-cites-irregularities-and-conflict-of-interest |access-date=2026-08-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'ebyobugagga obwensibo okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref>{{Cite book |date=2026-06-04 |title=New Vision |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=New_Vision&oldid=1357758040 |language=en}}</ref> Mu [[:en:Cabinet_reshuffle|nkyukakyuka mu kabineti]] eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, n’eyo eya 1 March 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Peter Lokeris yasigaza ekifo kye nga minisita. Lokeris ye mubaka akiikirira Chekwii East County mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti]] ya Uganda. Yadde nga Chekwii East yatondebwaeo mu mwaka 2021, Lokeris yayingira paalimenti mu 1996 yadde nga ebyava mu kamyufuku ka NRM mu 2025 byalaga nti yali amegeddwa ku mulundi gwe ogw'omusanvu nga yeesimbawo ku bubaka bwa paalamenti . <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9?utm_source=chatgpt.com |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-03 |title=Two battle Minister Lokeris for Chekwii East County seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-battle-minister-lokeris-for-chekwii-east-county-seat-5104802 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Pian mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] nga 2 Ogwokubiri 1947 mu maka ga Teko Apo-oroma Namoni-Angitiang ne mukyala we Aisu Elizabeth. Alina diguli mububalirizi bwebitabo eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Alina ne [[:en:Finance|Dipuloma mu by'ensimbi]] okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu [[Kampala]] . Era alina diguli eyookubiri mu bwakitunzi eya Master of Science in Marketing okuva mu yunivasite e Makerere kwossa ne diguli eyokubiri mu kutabaganya n'emirembe eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Peace and conflict studies]] okuva mu yunivasite y’emu.<ref name=":0" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Peter Lokeris yasooka kukola nga [[:en:Cashier|kasiya]] . Oluvannyuma n'akola [[:en:Auditor|ng'omubalirizi w'ebitabo]] owa [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y'e Moroto]] . Oluvannyuma n'afuuka [[:en:Accountant|Chief Accountant]] mu [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kotido]] . Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza ng’omuwandiisi w’emirimu mu Disitulikiti y’e Moroto okumala emyaka ena. Lokeris era yaweerezaako ng'omuddukanya disitulikiti ez'enjawulo mu disitulikiti z'e Moroto, [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] ne [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] . Oluvannyuma yaweereza ng’omuwabuzi wa pulezidenti ow’enjawulo ku mirembe n’enkulaakulana mu Karamoja n’ebitundu ebiriraanyewo okumala emyaka ena.<ref>{{Cite web |date=2026-05-29 |title=Cabinet reshuffle ends Peter Lokeris’ 30-year ministerial career |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cabinet-reshuffle-ends-peter-lokeris-30-year-ministerial-career-5477678 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 1996, yayingira ebyobufuzi era n’avuganya era nawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti akiikirira Chekwii mu Disitulikiti y’e Nakapiripirit. Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] era nakibeeraamu okutuusa nga 13 Ogwolubereberye 2005. Mu kulonda kwa 2006 Lokeris yaddamu okulondebwa okukiika mu palamenti era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza ebya pulayimale. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 March 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Sarah |date=2026-05-01 |title=News: First Lady lauds UWESO’s 40 years of transforming vulnerable children |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/first-lady-lauds-uwesos-40-years-of-transform-NV_232857_082026 |access-date=2026-08-14 |website=New Vision}}</ref>Peter Lokeris era yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka okuva nga 16 February 2009. <ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full of List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=22 March 2015}}</ref> Lokeris yalondebwa okuba minisita omujjuvu avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja mu Gwokusatu 2024 nga asikira [[Mary Goretti Kitutu]]<ref>{{Cite web |last=Lwasa |first=Robert |date=2024-03-28 |title=Outgoing Karamoja Affairs Minister Dr. Kitutu hands over office, outlines challenges,pledges support |url=https://opm.go.ug/outgoing-karamoja-affairs-minister-dr-kitutu-hands-over-office-outlines-challengespledges-support/ |access-date=2026-08-14 |website=Office of the Prime Minister – A Coordinated, Responsive and Accountable Government for Socio-Economic Transformation |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-03-25 |title=Sacked minister Kitutu vows to step up NRM mobilisation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/sacked-minister-kitutu-vows-to-step-up-nrm-mobilisation--4567956 |access-date=2026-08-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala == Peter Lokeris mufumbo era wakibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Anyumirwa nnyo okuzannya n'okulaba omuzannyo oguyitibwa [[:en:Basketball|ensero]] . Lokeris mulunzi era alina [[:en:Ranch|eddundiro]] ly'ente . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjdwUWR4aDIzd0x0bzlZRkVJeVJPeUE9PSIsInZhbHVlIjoiNks0VGlCRkdBTStCODlEa3pIQ3RlQT09IiwibWFjIjoiOTZmNzhhNTAwNDZiMzZiMzQ5ODZhY2FmMTk3Y2FhZjExZjM1ZWU3ZjhkNjM2YmRhMGYyMWMxZjEyZjk5NjRmNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-08-14 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] rl60y7mzabp4vop93lqt3ob3d5dp11z Arthur Ziraba 0 12274 67684 67611 2026-08-14T17:53:15Z Berniter 10779 67684 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira. == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] epugbk6jaoa9yh2z711w6o948avrprj 67685 67684 2026-08-14T17:57:21Z Berniter 10779 /* Omulimu gwewaka */ 67685 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] c7ya5o694apzvg6hqjh9svrg3xbj0jm 67688 67685 2026-08-14T18:07:42Z Berniter 10779 67688 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 56u2jz56zz1cke6ik8jr84njhhgyuy1 67689 67688 2026-08-14T18:09:58Z Berniter 10779 /* Laba ne */ 67689 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 692gsstv39mr7v4bekzbfnzigbd1atm 67690 67689 2026-08-14T18:10:34Z Berniter 10779 /* Laba ne */ 67690 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] kyz4yemy8g8ytjrg8pjm6kuftveqjd4 67691 67690 2026-08-14T18:10:56Z Berniter 10779 /* Laba ne */ 67691 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 1flqeiley2my3fa51qhi6cp1g920vwa 67692 67691 2026-08-14T18:11:57Z Berniter 10779 /* Laba ne */ 67692 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 44mflv8budeclzvloduy5wy5aafb9if 67693 67692 2026-08-14T18:12:15Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwaamu */ 67693 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana mu 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 3d91eesrpffm2asssf8lcl0ygpmye6o 67695 67693 2026-08-14T18:12:39Z Berniter 10779 67695 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket. == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] nqha0ub0587i6hrmxonccr1il2q45yf 67696 67695 2026-08-14T18:13:12Z Berniter 10779 67696 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo. == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] bf97ky5wnm6j95fhh4y7hagy4k9hz1x 67697 67696 2026-08-14T18:13:34Z Berniter 10779 67697 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo. Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] he58va4f7cbuzb52isfswg89q5waa7a 67698 67697 2026-08-14T18:14:04Z Berniter 10779 /* Omulimu gwewaka */ 67698 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] bp6agn0dp3jq3seuty0z1d8y4d6a8y7 67700 67698 2026-08-14T18:15:05Z Berniter 10779 /* Omulimu gwewaka */ 67700 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira. == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] amfbdph9rmziu5g27s42sqvyghd3muf 67701 67700 2026-08-14T18:15:24Z Berniter 10779 /* Omulimu gwewaka */ 67701 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 8q723eq7g4kkkrybsz005sd6a0mtq8d 67702 67701 2026-08-14T18:17:16Z Berniter 10779 /* Ewalala w'oyinza okubigya */ 67702 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Arthur Ziraba at ESPNcricinfo|Arthur Ziraba ku ESPNcricinfo]] [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] h5m6r7mpeotnfe3dxnyxiygzhwe343e 67703 67702 2026-08-14T18:17:37Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ 67703 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] r57pnss6sl7bn7th5a7zjprqd5icuun 67704 67703 2026-08-14T18:19:06Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ 67704 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 e Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 3pyxwf8je310rimmqfz75aft30vm9oy 67730 67704 2026-08-15T08:35:54Z Berniter 10779 67730 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] 13um032t6w29crpdhtv7766p0n3w7up 67731 67730 2026-08-15T08:43:06Z Berniter 10779 67731 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] [[Category:Abantu abalamu]] tehp2iq0qqyjeknivbsjq5poekjat4x 67732 67731 2026-08-15T08:44:37Z Berniter 10779 removed [[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 67732 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] dwu46xiwq0jc3f23i50yfvmhxafgsbe 67733 67732 2026-08-15T08:45:38Z Berniter 10779 67733 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] nbi72vce6wfnvdncqp1k1cuj1h4jaxl 67734 67733 2026-08-15T08:46:24Z Berniter 10779 67734 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] tclybi2u4g8gfyo3bcxb7qlrh0n2cny 67735 67734 2026-08-15T08:47:05Z Berniter 10779 67735 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] hcv2zwlvo9y167p0zp1gogekd836q88 67736 67735 2026-08-15T08:48:46Z Berniter 10779 67736 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya Uganda, gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bazannyi ba cricket mu Africa]] qvwcjpojdkqqffo0okfloxhuwtonuqr 67737 67736 2026-08-15T08:58:26Z Berniter 10779 67737 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo Kampala,Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya [[Uganda]], gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bazannyi ba cricket mu Africa]] gjwpugv6ktqe8ju2l4ezc9aoj7nj1kj 67738 67737 2026-08-15T09:00:56Z Berniter 10779 67738 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo [[Kampala]],Uganda )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya [[Uganda]], gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bazannyi ba cricket mu Africa]] h1ygf3i64w23y9wqa0tqy5tspuqltec 67739 67738 2026-08-15T09:01:11Z Berniter 10779 67739 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo [[Kampala]],[[Uganda]] )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya [[Uganda]], gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa cricket mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bazannyi ba cricket mu Africa]] e34d42alwg5enox4ycw9xho65f4d4ko 67740 67739 2026-08-15T09:01:53Z Berniter 10779 67740 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arthur Ziraba,''' (yazaalibwa 8 Ogwomunaana 1989 Mengo [[Kampala]],[[Uganda]] )Munnayuganda azannya cricket ng'azannya ng’omukuumi w’ensonda (wicketkeeper) ne batsman mu  mpaka za cricket ez’awaka mu Uganda  ku ttiimu y’eggwanga lya Uganda eya cricket. Azannye ekibiina ekisooka n'ekya List A wamu n'emipiira kkuminagumu  egya abiri  ku ttiimu y'eggwanga eya cricket.<ref name="Cricinfo">{{Cite web |title=Arthur Ziraba |url=http://www.espncricinfo.com/wcldiv3-2013/content/player/308732.html |accessdate=21 May 2016 |work=ESPN Cricinfo}}</ref> == Obutobwe nokusoma kwe == Ziraba yazaalibwa era n'akulira Mengo, ekitundu ekiri mu Kampala, Uganda.Okukula kwe mu muzannyo gwa cricket kwatandikira mussomero ne kiraabu  ya cricket eya [[Uganda]], gye yalaga obusobozi ng’omukuumi w’ensonda (wicket-keeper) eyeesigika era ng'omutwazi wo mupiira ku mukono gwa ddyo.<ref>{{Cite web |title=Arthur Ziraba Profile - Cricket Player Uganda {{!}} Stats, Records, Video |url=https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906081529/https://www.espncricinfo.com/cricketers/arthur-ziraba-308732 |archive-date=2025-09-06 |access-date=2025-12-18 |website=ESPNcricinfo |language=en}}</ref> == Omulimu gwewaka == Arthur Ziraba azannye omuzannyo gwa [[cricket]] mu liigi za Uganda omuli n'okukiikirira Wanderers Cricket kiraabu mu mpaka z'eggwanga. Mu mpaka z'amasomero ne ttiimu, yamanyibwa olw'okukwata wicketi n'obwesige n'okuyamba mu ngeri ez'enjawulo ng'akozesa omuggo. Ng'ekyokulabirako, ayogerwako ng'omu ku bazannyi abasinga mu mpaka z'amasomero, ng'afuna ettutumu olw'okugoba abazannyi emabega w'ebikondo.<ref>{{Cite web |date=2021-02-10 |title=UGANDA TEAM PROFILES: Ziraba looking forward to exciting tournament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/uganda-team-profiles-ziraba-looking-forward-to-exciting-tournament-1495806 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Era yazannya mu mpaka za National Twenty20 ez'abazannyi ba Wanderers,era alipoota zimwogerako ng'omuzannyi eyayamba ttiimu ye okuvuganya ng'akozesa obukodyo bw'okukuba n'okukwata omupiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://allafrica.com/ |access-date=2025-12-18 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>Ziraba oluusi abadde ateekebwa mu kifo ky'omuzannyi asooka mu mipiira gya cricket egy’awaka ng'alaga obusobozi bw'okuzannya mu mbeera ez'enjawulo ez'omu mipiira.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://ugandacricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=Cricket Uganda |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * Cricket mu Uganda * Hamza Almuzahim * Davis Arinaitwe * Zephania Arinaitwe == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *Arthur Ziraba ku Cricinfo. [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1989]] [[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]] [[Category:Abazannyi ba cricket okuva mu Kampala]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bazannyi ba cricket mu Africa]] oxi1ckocjbfz51lkhvrafk1h96cy76x Olukalala lw'enguudo mu Uganda 0 15479 67651 2026-08-14T14:41:17Z Kinenkey 10423 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1286339922|List of roads in Uganda]]" 67651 wikitext text/x-wiki Wammanga lwe lukalala lw'enguudo '''z'eggwanga mu Uganda''', eziri wansi w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku nguudo ekya Uganda National Roads Authority.<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=28 July 2017 |title=Overview of UNRA |url=http://www.unra.go.ug/about/ |access-date=28 July 2017 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> Olukalala terujjuvu. == Enguudo z’eggwanga == {| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto" |+List of national roads In Uganda !Number !Name of road !Distance !Designated !Completed |- |1 |Kampala Northern Bypass Highway |24 kilometres (15 mi) | |2009<ref>{{Cite web |last=Frederic Musisi |date=6 March 2013 |title=Northern Bypass upgrade to start next financial year |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/Northern-Bypass-upgrade-to-start-next-financial-year/-/688610/1712156/-/1dgjloz/-/index.html |access-date=24 January 2016 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> |- |2 |[[Kampala–Jinja Highway]] |86 kilometres (53 mi) | | |- |3 |Entebbe–Kampala Expressway<ref>{{Cite web |last=Ojambo |first=Fred |date=10 November 2009 |title=China to Build, Manage Toll Road in Ugandan Capital (Update1) |url=https://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=apRMn6epIhMU |access-date=11 July 2015 |publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=David Rupiny |date=21 November 2012 |title=Museveni Launches Construction of Kampala-Entebbe Expressway |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=47583 |access-date=18 July 2015 |website=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> |2018 <ref>{{Cite web |last=New Vision |date=15 June 2018 |title=Entebbe Express Highway Breathes Life |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479745/entebbe-express-highway-breathes-life |access-date=1 September 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> |- |4 |Gayaza–Ziroobwe Road<ref name="Bitumen">{{Cite web |last=Baguma |first=Raymond |date=25 November 2008 |title=Uganda: Gayaza Road Gets Tarmac |url=http://allafrica.com/stories/200811260062.html |access-date=24 January 2016}}</ref> | |2008<ref name="Bitumen" /> |2011<ref>{{Cite web |last=Mena Report |date=14 July 2011 |title=UGANDA: Conclusion of Gayaza-Zirobwe road construction |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-261338716.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329170212/http://www.highbeam.com/doc/1G1-261338716.html |archive-date=29 March 2015 |access-date=11 July 2015 |publisher=Highbeam.com}}</ref> |- |5 |Matugga–Kapeeka Road<ref>{{Cite web |last=Frederick Kiwanuka |date=22 January 2009 |title=New road to boost Nakaseke agriculture |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1228437/road-boost-nakaseke-agriculture |access-date=1 September 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> | | | |- |6 |Kabale–Kisoro–Bunagana Road<ref>{{Cite web |last=Uganda National Roads Authority |date=17 July 2015 |title=Kabale-Kisoro-Bunagana Road (100KM) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=255:kabale-kisoro-bunagana-road-100km&catid=45:completed-projects&Itemid=69 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034857/https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=255%3Akabale-kisoro-bunagana-road-100km&catid=45%3Acompleted-projects&Itemid=69 |archive-date=4 March 2016 |access-date=17 July 2015 |website=[[Uganda National Roads Authority]]}}</ref> | | |2012<ref>{{Cite web |last=Samuel Balagadde |date=7 October 2012 |title=Kabale-Kisoro road upgraded |url=http://www.newvision.co.ug/news/636068-kabale-kisoro-road-upgraded.html |access-date=11 July 2015 |website=[[New Vision]]}}</ref> |- |7 |Kabarole–Bundibugyo Road<ref>{{Cite web |last=Billy Rwothungeyo |date=24 June 2013 |title=Fort Portal-Bundibugyo-Lamia road almost complete |url=http://www.newvision.co.ug/news/644285-fort-portal-bundibugyo-lamia-road-almost-complete.html |access-date=11 July 2015 |website=[[New Vision]]}}</ref> | | | |- |8 |Gulu–Nimule Road<ref>{{Cite web |last=Martin Okudi and Cissy Makumbi |date=3 March 2013 |title=Locals protest over dust on Gulu-Nimule highway |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Locals-protest-over-dust-on-Gulu-Nimule-highway/-/688334/1710416/-/tx8lipz/-/index.html |access-date=24 January 2016 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=Sudan Tribune |date=11 May 2012 |title=Ugandan president commissions Gulu-Juba highway |url=http://www.sudantribune.com/spip.php?article42552 |access-date=24 January 2016 |website=[[Sudan Tribune]]}}</ref> | |- |9 |Mbarara Northern Bypass Road<ref>{{Cite web |last=Aidah Nanyonjo |date=26 May 2010 |title=Mbarara gets sh459b bypass |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289569/mbarara-sh459b-bypass |access-date=24 January 2016 |website=[[New Vision]]}}</ref> | |2015<ref>{{Cite web |last=Joshua Nahamya |date=1 March 2015 |title=Mbarara Bypass Construction Underway |url=http://chimpreports.com/mbarara-bypass-construction-underway |access-date=11 July 2015 |website=Chimpreports.com}}</ref> | |- |10 |Hoima–Kaiso–Tonya Road<ref>{{Cite web |last=Francis Mugerwa |date=2 July 2013 |title=Oil opens new chapter for Hoima residents |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Oil-opens-new-chapter-for-Hoima-residents/-/688342/1901520/-/c36gqtz/-/index.html |access-date=11 July 2015 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> | |2011<ref>{{Cite web |last=New Vision |date=11 August 2011 |title=Hoima-Kaiso Tonya road works start |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1006884/hoima-kaiso-tonya-road-start |access-date=24 January 2016 |website=[[New Vision]]}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Oil In Uganda |date=17 December 2014 |title=Hoima-Kaiso Tonya road completed |url=http://www.oilinuganda.org/features/economy/hoima-kaiso-tonya-road-completed.html |access-date=11 July 2015 |website=Oilinuganda.org}}</ref> |- |11 |[[Oluguudo lwa Mukono–Kyetume–Katosi–Nyenga|Mukono–Katosi Road]]<ref>{{Cite web |last=Alinange |first=Daniel |date=20 January 2015 |title=Press Release: CONSTITUTIONAL COURT DISMISSES EUTAW/APOLO SENKEETO APPLICATION TO STOP MUKONO-KYETUME –KATOSI ROAD PROJECT |url=https://www.facebook.com/UgandaNationalRoadsAuthority/posts/784401508314903:0 |access-date=10 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA) via [[Facebook.com]]}}</ref> | |2014<ref>{{Cite web |last=Yoweri Museveni Facebook Page |date=7 July 2014 |title=President Museveni commissions Ugshs 165 bn Mukono-Katosi/Kisoga-Nyenga road works, calls on Ugandans to concentrate on household incomes, July 7th 2014 |url=https://www.facebook.com/kagutamuseveni/posts/770134626358453 |access-date=11 July 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=7 July 2014 |title=President commissions Shs 165 billion Mukono-Katosi road works, tells Ugandans to concentrate on household income |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2014/07/07/president-commissions-shs-165-billion-mukono-katosi-road-works-tells-ugandans- |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda State House Website}}</ref> | |- |12 |Vurra–Oraba Road<ref>{{Cite web |last=Batre |first=Ronald |date=19 December 2014 |title=UNRA fails to Beat December Deadline for Vurra-Arua-Koboko-Oraba Road |url=http://ugandaradionetwork.com/story/unra-fails-to-beat-december-deadline-for-vurra-arua-koboko-oraba-road |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=USHMU |date=11 May 2012 |title=Use the road for making wealth – President urges West Nile people |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2012/05/11/use-road-making-wealth-%E2%80%93-president-urges-west-nile-people |access-date=10 July 2015 |publisher=Uganda State House Media Unit (USHMU)}}</ref> |2015 (expected)<ref>{{Cite web |last=UNRA |title=ongoing major projects |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=474&Itemid=66 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda National Roads Authority (UNRA)}}</ref> |- |13 |Hoima–Wanseko Road<ref>{{Cite web |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=2 January 2015 |title=Hoima-Butiaba-Wanseko road for upgrade |url=http://www.newvision.co.ug/news/651047-hoima-butiaba-wanseko-road-for-upgrade.html |access-date=11 July 2015}}</ref> | |2015<ref>{{Cite web |last=Kasaija |first=Matia |date=11 June 2015 |title=Full Budget Speech 2015/2016 |url=http://www.ntv.co.ug/news/business/12/jun/2015/full-budget-speech-20152016-6657 |access-date=11 July 2015 |publisher=NTV Uganda}}</ref> | |- |14 |Moroto–Nakapiripirit Road | | |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=Wanyama |first=Olandason |date=12 November 2013 |title=Moroto - Nakapiripirit Road Construction Commissioned |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=58024 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |- |15 |Mbarara–Kikagati Road |74 kilometres (46 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=11 July 2015 |title=Travel Distance Between Mbarara And Kikagati With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mbarara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kikagati%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ49OcDbIb2RkRGcUA7OoNOog&dt2=ChIJz9SXVn7Y2xkRZ_9N-UG9Rak |access-date=11 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2011<ref>{{Cite web |last=UMWT |date=11 July 2015 |title=Upgrade of Mbarara – Kikagati – Murongo Bridge (74 Km) |url=http://works.go.ug/index.php/component/k2/item/23-upgrade-mbarara-kikagati-murongo-bridge-74-km |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712090457/http://works.go.ug/index.php/component/k2/item/23-upgrade-mbarara-kikagati-murongo-bridge-74-km |archive-date=12 July 2015 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Ministry of Works & Transport (UMWT)}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Administrator |date=2 October 2014 |title=Mbarara-Kikagati-Murongo Bridge Road Completed |url=http://chimpreports.com/mbarara-kikagati-murongo-bridge-road-completed |access-date=11 July 2015 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> |- |16 |Masaka–Bukakata Road<ref>{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date=16 May 2008 |title=Hundreds Stranded On Blocked Masaka–Bukakata Road |url=http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/a/story.php?s=16492 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |41 kilometres (25 mi)<ref>{{Cite news |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=29 June 2014 |title=Solicitor General clears contracts for 450km of roads |url=http://www.newvision.co.ug/news/657040-solicitor-general-clears-contracts-for-450km-of-roads.html |access-date=11 July 2015 |work=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> | | |- |17 |Rukungiri–Kanungu Road<ref>{{Cite web |last=Oirere |first=Shem |date=September 2014 |title=Two new road links will help boost Uganda's economy |url=http://www.worldhighways.com/categories/road-highway-structures/features/two-new-road-links-will-help-boost-ugandas-economy |access-date=12 July 2015 |publisher=Worldhighways.com}}</ref> | | | |- |18 |Ishaka–Kagamba Road | |2012<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=30 June 2012 |title=ISHAKA-KAGAMBA ROAD (35.4KM) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=267%3Aishaka-kagamba-road-354km&catid=43%3Aon-going-projects&Itemid=66 |access-date=12 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |2015 (expected)<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=31 March 2015 |title=Uganda National Roads Authority: Update of Ongoing Major Projects |url=http://www.eagle.co.ug/ads/UNRA2015.pdf |access-date=12 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |- |19 |Ntungamo–Mirama Hills Road<ref>{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=and Perez Rumanzi |date=8 October 2015 |title=Museveni commissions Ntungamo-Mirama road |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-commissions-Ntungamo-Mirama-road/-/688334/2478210/-/13hs2qcz/-/index.html |access-date=14 July 2015}}</ref> | |2014<ref>{{Cite web |last=TMEA |date=6 October 2014 |title=Ntungamo-Mirama Hills Ground Breaking road ceremony expected to boost cross border trade between Uganda and Rwanda |url=https://www.trademarkea.com/news/ntungamo-mirama-hills-ground-breaking-road-ceremony-expected-to-boost-cross-border-trade-between-uganda-and-rwanda |access-date=14 July 2015 |publisher=TradeMark East Africa (TMEA)}}</ref> | |- |20 |Kayunga–Galiraya Road<ref>{{Cite web |last=ADB |date=July 2009 |title=African Development Fund: Uganda - Road Sector Support Project 3: Project Appraisal Report |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Project-and-Operations/Uganda_-_Road_Sector_Support_Project_3_-_Appraisal_Report.pdf |access-date=15 July 2015 |publisher=[[African Development Bank]] (ADB)}}</ref><ref>{{Cite web |last=UNRA |date=28 July 2009 |title=Road Sector Support Project (Phase III) In Uganda: Feasibility Study And Detailed Engineering Design |url=https://www.devex.com/projects/tenders/road-sector-support-project-phase-iii-in-uganda-feasibility-study-and-detailed-engineering-design/34683 |access-date=15 July 2015 |publisher=Devex.com}}</ref> | |2016 (expected)<ref name="Expected">{{Cite web |last=Administrator |date=4 November 2014 |title=UNRA to begin works on 16 roads next year |url=http://www.sunrise.ug/news/201411/unra-to-begin-works-on-16-roads-next-year.html |access-date=15 July 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> | |- |21 |Mbale–Lwakhakha Road<ref>{{Cite web |last=Robert Ndyabarema |display-authors=etal |date=November 2013 |title=Bumbobi-Bubulo-Lwakhakha Road: Environment And Social Impact Statement (ESIS) - Updated Final Report November 2013 |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Environmental-and-Social-Assessments/Uganda_-_Upgrading_of_Mbale__Bumbobi_-Bubulo-Lwakhakha_Road_-_ESIA_Report.pdf |access-date=15 July 2015 |publisher=[[African Development Bank]]}}</ref> | |2016 (expected)<ref name="Expected" /> | |- |22 |[[Oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo|Acholibur–Olwiyo Road]]<ref name="Italy">{{Cite web |last=AICPI |date=April 2013 |title=Feasibility Study, Detailed Engineering Design, Tender Assistance And Project Management for The Upgrading to Bituminous Standards of Lot A: (i) Rwenkunye-Apac-Lira-Kitgum-Musingo (350 km) And (ii) Olwiyo-Gulu-Kitgum (167 km) |url=http://www.aicprogetti.it/en/progetti/strada-rwenkunye-apac-lira-kitgum-musingo-olwiyo-gulu-kitgum |access-date=16 July 2015 |publisher=Aicprogetti.it (AICPI)}}</ref> | |2015<ref name="Launch">{{Cite web |last=Komakech |first=Dan Michael |date=23 February 2015 |title=Museveni launches road works |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni--launches--road--works/-/688334/2632064/-/9cjcp8/-/index.html |access-date=15 July 2015}}</ref> |2018 (expected)<ref name="Launch" /> |- |23 |Rwekunye–Musingo Road<ref name="Italy" /> | |2015<ref name="Launch" /> |TBD<ref name="Launch" /> |- |24 |Nyakahita–Fort Portal Road<ref>{{Cite web |last=Nanyonjo A. |first=Balagadde S. |date=1 September 2010 |title=Four firms bid for Kamwenge road works |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283594/firms-bid-kamwenge-road |access-date=24 January 2016}}</ref> |208 kilometres (129 mi)<ref name="Go">{{Cite web |last=Press Release |date=27 February 2015 |title=President Launches Construction of Kamwenge–Fort Portal Road |url=http://mediacentre.go.ug/press-release/president-launches-construction-kamwenge-%E2%80%93fort-portal-road |access-date=25 July 2015 |publisher=Uganda Media Centre}}</ref> | |2016<ref name="Three3">{{Cite web |last=EAAB |date=January 2015 |title=IMPLEMENTATION OF THE NRM – MANIFESTO 2011-2016 |url=http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715041608/http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016/ |archive-date=15 July 2015 |access-date=25 July 2015 |publisher=East Africa Agribusiness (EAAB)}}</ref> |- |25 |Mpigi–Sembabule Road |135 kilometres (84 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=4 August 2015 |title=Map Showing Mpigi And Sembabule With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mpigi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Sembabule%20Town%20Coucil%20Polling%20Station%2C%20Sembabule%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ35TCKA91fRcRQZ2yqHnSj48&dt2=ChIJv1Wqn5MF2BkRGDX_nNSB1DA |access-date=4 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2014<ref name="Implmnt" /> |2017<ref name="Implmnt">{{Cite web |last=EAAB |date=12 July 2015 |title=Implementation of the NRM Manifesto 2011-2016: Mpigi–Kabulasoke–Maddu–Sembabule Road And Sembale–Villa Maria Road |url=http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715041608/http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016/ |archive-date=15 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=East Africa Agribusiness (EAAB)}}</ref> |- |26 |Kigumba–Kabwoya Road |135 kilometres (84 mi)<ref name="Study">{{Cite web |last=ADB |date=May 2013 |title=Upgrading of Kigumba–Masindi–Hoima–Kabwoya Road (135Km): General Procurement Notice |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Procurement/Project-related-Procurement/Uganda%20-%20Upgrading%20of%20Kigumba%E2%80%93Masindi-Hoima%E2%80%93Kabwoya%20%20-%20GPN.pdf |access-date=4 August 2015 |publisher=[[African Development Bank]] (ADB)}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=10 June 2013 |title=Kigumba-Masindi-Hoima road to be upgraded to tarmac |url=http://www.newvision.co.ug/news/643758-kigumba-masindi-hima-road-to-be-upgraded-to-tarmac.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | |- |27 |Musita–Busia Road |105 kilometres (65 mi)<ref>{{Cite web |last=EAAB |date=March 2015 |title=UNRA PAVES 1200KM ROADS; 5,000KM FOR TARMACKING BY 2016 |url=http://ea-agribusiness.co.ug/unra-paves-1200km-roads-5000km-for-tarmacking-by-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712134336/http://ea-agribusiness.co.ug/unra-paves-1200km-roads-5000km-for-tarmacking-by-2016/ |archive-date=12 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=East African Agribusiness (EAAB)}}</ref> |2015<ref name="Inside" /> |2017<ref name="Inside">{{Cite web |last=The Insider Reporter |date=23 February 2015 |title=Enthusiasm as Mayuge welcomes Museveni |url=http://www.theinsider.ug/enthusiasm-as-mayuge-welcomes-museveni |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723033301/http://www.theinsider.ug/enthusiasm-as-mayuge-welcomes-museveni/ |archive-date=23 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=The Insider (Uganda)}}</ref> |- |28 |Mubende–Kagadi Road | |2015<ref>{{Cite web |last=Mugerwa |first=Francis |date=4 May 2015 |title=Kagina will rid UNRA of den of thieves, says Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kagina-will-rid-UNRA-of-den-of-thieves--says-Museveni/-/688334/2705382/-/dlfaftz/-/index.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | |- |29 |Kyenjojo–Kabwoya Road<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=14 January 2013 |title=Specific Procurement Notice: Upgrading of Kyenjojo-Kabwoya Road (100km) from Gravel to Paved (Bituminous) Standard |url=https://www.unra.go.ug/images/stories/tenders/proc_notice.pdf |access-date=25 August 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref><ref>{{Cite web |last=Namutebi |first=Joyce |date=7 January 2014 |title=Govt seeks sh290b loan from World Bank |url=http://www.newvision.co.ug/news/651204-govt-seeks-sh290b-loan-from-world-bank.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | | | |- |30 |Ziroobwe–Wobulenzi Road |24 kilometres (15 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=25 August 2015 |title=Map Showing Ziroobwe And Wobulenzi With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Zirobwe%2C%20Uganda&toplace=Wobulenzi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ_ad3QTlHfBcRh48CoDncNEY&dt2=ChIJGdFYprZcfBcRptRIxJVtlwI |access-date=25 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> | | |- |31 |Tororo–Mbale–Soroti Road.<ref name="Delayed">{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=25 July 2012 |title=Delayed Tororo-Mbale-Soroti road to cost more money |url=http://www.newvision.co.ug/news/633376-delayed-tororo-mbale-soroti-road-to-cost-more-money.html |access-date=29 August 2015}}</ref> |158 kilometres (98 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=29 August 2015 |title=Road Distance Between Tororo And Soroti With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Tororo%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJRQ1SWT5rfxcRHKUwuxEqdEY&dt2=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k |access-date=29 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2010<ref name="Delayed" /> |2015<ref>{{Cite web |last=Newvision |date=29 August 2015 |title=Infrastructure devt will solve youth unemployment – President |url=http://www.newvision.co.ug/news/672794-infrastructure-devt-will-solve-youth-unemployment-president.html |access-date=29 August 2015}}</ref> |- |32 |Mbarara–Ntungamo–Kabale–Katuna Road<ref name="Grant">{{Cite web |last=Faridah Kulabako. |first=and John Njoroge |date=30 December 2010 |title=Mbarara-Katuna road Gets Shs325b |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/-/688610/1080646/-/bwxnb2/-/index.html |access-date=17 December 2015}}</ref> |125 kilometres (78 mi)<ref name="Grant" /> |2011<ref>{{Cite web |last=Maseruka |first=Josephine |date=2 January 2012 |title=Corruption cited In Mbarara-Katuna road reconstruction |url=http://www.newvision.co.ug/news/628126-corruption-cited-in-mbarara-katuna-road-reconstruction.html |access-date=17 December 2015}}</ref> | |- |33 |Soroti–Dokolo–Lira Road |125 kilometres (78 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=17 December 2015 |title=Road Distance Between Soroti And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=17 December 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2007<ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Chris |date=29 March 2007 |title=Soroti-Lira Road Works for May |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/17/556856 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151222135822/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/556856 |archive-date=22 December 2015 |access-date=17 December 2015}}</ref> |2010<ref>{{Cite web |last=Nankya |first=Vivian |date=7 June 2009 |title=Soroti-Lira road to be ready on time |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/683926 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150630192507/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/683926 |archive-date=30 June 2015 |access-date=17 December 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=UNRA |date=2010 |title=Soroti–Dokolo–Lira Road (123 Km) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=261:soroti-dokolo--lira-road-123km&catid=45:completed-projects&Itemid=69 |access-date=17 December 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |- |34 |Kapchorwa–Suam Road<ref>{{Cite web |last=Murumba |first=Stellar |date=31 December 2015 |title=Kenya, Uganda seek transport corridor funds with eye on trade |url=https://www.theeastafrican.co.ke/business/Kenya--Uganda-seek-transport-corridor-funds-with-eye-on-trade/-/2560/3014256/-/136xd56z/-/index.html |access-date=31 December 2015}}</ref> |77 kilometres (48 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |title=Road Distance Between Kapchorwa And Suam With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kapchorwa%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Suam%20Church%20of%20Uganda%2C%20Kongasis%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ4ZTVWRKDeBcRTFBzeAS91yo&dt2=ChIJUQshGAATghcRA4PEKmLe9RI |access-date=31 December 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=Stellar Murumba |first=and Mark Keith Muhumuza |date=1 January 2016 |title=Uganda seeks Shs270b for Kapchorwa-Suam road to boost regional trade |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Markets/Uganda-seeks-Shs270b-for-Kapchorwa-Suam-road-/-/688606/3016962/-/9tx7k6z/-/index.html |access-date=1 January 2016}}</ref> | |- |35 |Muyembe–Nakapiripirit Road<ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=11 March 2015 |title=Parliament Okays Shs330billion Loan for Nakapiripirit Road |url=http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-okays-shs330billion-loan-for-nakapiripirit-road |access-date=21 January 2016 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |117 kilometres (73 mi) |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=IDB |date=6 December 2015 |title=Tenders Opportunities for Projects Financed by IDB: Tender Title: SPN - CIVIL WORKS FOR THE UPGRADING OF 92KM MUYEMBE – NAKAPIRIPIRIT ROAD AND 25KM SECONDARY LINK ROADS |url=http://www.isdb.org/irj/portal/anonymous?NavigationTarget=navurl://c4c82693972e67d65ff0a824931a31fd&LightDTNKnobID=322071124 |access-date=8 January 2016 |publisher=[[Islamic Development Bank]]}}</ref> | |- |36 |Jinja–Kamuli–Mbulamuti Road<ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=17 February 2012 |title=Jinja residents riot over road |url=http://www.crossroads.co.ug/index.php/library/65.html?fontstyle=f-larger |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160127180606/http://www.crossroads.co.ug/index.php/library/65.html?fontstyle=f-larger |archive-date=27 January 2016 |access-date=21 January 2016 |website=www.crossroads.co.ug quoting [[New Vision]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=4 March 2015 |title=What is NRM's better service delivery in practice? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321758/nrm-service-delivery-practice |access-date=10 January 2016}}</ref> | |- |37 |Mukono–Kayunga–Njeru Road<ref>{{Cite web |last=NTV |date=7 June 2015 |title=Road Expansion: Mukono, Kayunga residents to be compensated |url=https://www.facebook.com/NTVUganda/posts/862530217128767 |access-date=11 January 2016 |publisher=[[Facebook.com]] Quoting [[Nation Media Group|Nation TV Uganda]] (NTV)}}</ref> |94 kilometres (58 mi)<ref>{{Cite web |last=Kezaabu |first=Carol |date=30 December 2014 |title=The following roads will commence in 2015 |url=https://www.facebook.com/UgandaNationalRoadsAuthority/posts/770412726380448 |access-date=21 January 2016 |publisher=Uganda National Roads Authority |via=[[Facebook]]}}</ref> | | |- |38 |Soroti–Katakwi–Moroto–Lokitanyala Road<ref name="SKMLRd">{{Cite web |last=UNRA |date=19 January 2016 |title=Upcoming Projects: New Roads for Upgrade to Tarmac |url=https://www.unra.go.ug/index.php/projects/upcoming |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160120025132/http://www.unra.go.ug/index.php/projects/upcoming |archive-date=20 January 2016 |access-date=19 January 2016 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |208 kilometres (129 mi)<ref name="SKMLRd" /> | | |- |39 |Ntungamo–Rukungiri Road<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=30 January 2001 |title=Firms Bid For Rukungiri Road |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1040840/firms-bid-rukungiri-road |access-date=24 January 2016}}</ref> |52 kilometres (32 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=24 January 2016 |title=Distance between Ntungamo, Western Region, Uganda and Rukungiri Court, Rukungiri, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Ntungamo%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Rukungiri%20Court%2C%20Rukungiri%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJARfQKZJO2RkR_kG4rhhOlUk&dt2=ChIJw7t9yX_H3hkRbUNJUnh9Xzk |access-date=24 January 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2004<ref name="Besigye">{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=and Perez Rumanzi |date=13 November 2015 |title=Uganda: Besigye Condemns Museveni On Roads |url=http://allafrica.com/stories/201511131560.html |access-date=24 January 2016}}</ref> |2005<ref name="Besigye" /> |- |40 |Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=22 September 2011 |title=Motorists angry over Kotido road |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1001261/news-brief |access-date=11 February 2016}}</ref> |192 kilometres (119 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=11 February 2016 |title=Distance between Soroti, Eastern Region, Uganda and Kotido, Northern Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kotido%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k&dt2=ChIJNVqRjwRzdhcRk-dfIaB9bQA |access-date=11 February 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> | | |- |41 |Kampala–Mpigi Expressway<ref>{{Cite web |last=Musisi |first=Frederic |date=30 December 2016 |title=Kampala-Mpigi Expressway project kicks off in 2018 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kampala-Mpigi-Expressway--project-kicks-2018/688334-3501922-c8okog/index.html |access-date=28 July 2017}}</ref> |36 kilometres (22 mi) |2023 (expected)<ref>{{Cite web |last=Wanyenya |first=Prisca |date=9 May 2014 |title=UNRA Announces Changes on Kampala-Entebbe Express Highway |url=http://www.redpepper.co.ug/unra-announces-changes-on-kampala-entebbe-express-highway |access-date=11 February 2016}}</ref> | |- |42 |Lusalira–Nkonge–Lumegere–Sembabule Road |97 kilometres (60 mi)<ref>{{Cite web |last=Global Data |date=13 July 2018 |title=UNRA – Lusalira to Ssembabule Road Upgrade – Uganda |url=https://www.globaldata.com/store/report/unra-lusalira-to-ssembabule-road-upgrade-uganda/ |access-date=1 September 2022 |website=Globaldata.com}}</ref> | |2022<ref>{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=28 February 2022 |title=All oil roads will be ready by 2025, says Kagina |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/technology/all-oil-roads-will-be-ready-by-2025-says-kagina--3732408 |access-date=1 September 2022 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> |- |43 |Nakawuka–Kasanje–Mpigi Road |34 kilometres (21 mi)<ref>{{Cite web |last=Hafitha Issa |date=9 June 2019 |title=Gov't to Tarmac Mpigi-Kasanje-Nakawuka Road |url=https://ugandaradionetwork.net/story/govt-to-tarmac-mpigi-kasanje-nakawuka-road |access-date=3 September 2022 |website=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> |2023<ref>{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=10 August 2021 |title=Museveni directs UNRA to award six road projects to Chinese companies |url=https://nilepost.co.ug/2021/08/10/museveni-directs-unra-to-award-six-road-projects-to-chinese-companies/ |access-date=3 September 2022 |website=Nile Post Uganda}}</ref> | |- |44 |[[Oluguudo lwa Kitgum–Kidepo|Kitgum–Kidepo Road]] |116 kilometres (72 mi)<ref>{{Cite web |last=Apollo Mubiru |date=1 May 2024 |title=Parliament Approves Sh450 Billion Loan For Kitgum-Kidepo Road |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/parliament-approves-sh450b-loan-for-kitgum-ki-NV_187050 |access-date=19 May 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref> |2024 | |- |45 |[[Oluguudo lwa Kabwoya–Buhuka|Kabwoya–Buhuka Road]] |43 kilometres (27 mi)<ref name="B3R">{{Cite web |last=Elizabeth L. Sule Kusasira |date=4 September 2024 |title=Kabwoya-Buhuka Road Upgrade Commences, Set To Boost Oil Production And Economy |url=https://www.unra.go.ug/news/kabwoya-buhuka-road-upgrade-commences-set-to-boost-oil-production-and-economy |access-date=6 September 2024 |website=[[Uganda National Roads Authority]]}}</ref> |2024 |2027<ref name="B3R" /> |- |} == Laba ne == * Ebyenfuna bya Uganda * Ebyentambula mu Uganda * Oluguudo lwa Kinshasa Highway == Ebijjulizidwa == <references /> == Ebijjulizidwa ebweru == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/UNRA-World-Bank-talks-resume-road-funding/-/688334/3193920/-/ovt9fb/-/index.html UNRA ne Banka y’ensi yonna mu nteeseganya okuddamu okusonda ssente z’enguudo] * [http://www.newvision.co.ug/news/639785-uganda-s-road-network-has-improved-significantly.html Omukutu gw'enguudo mu Uganda gulongooseddwa nnyo - 12 February 2013] 6bofltkigbgo0w0w5px6rf1w40teel0 67664 67651 2026-08-14T15:01:28Z Kinenkey 10423 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1286339922|List of roads in Uganda]]" 67664 wikitext text/x-wiki Wammanga lwe lukalala lw'enguudo '''z'eggwanga mu Uganda''', eziri wansi w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku nguudo ekya Uganda National Roads Authority.<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=28 July 2017 |title=Overview of UNRA |url=http://www.unra.go.ug/about/ |access-date=28 July 2017 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> Olukalala terujjuvu. == Enguudo z’eggwanga == {| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto" |+Olukalala lw'enguudo z'eggwanga Mu Uganda !Number !Name of road !Distance !Designated !Completed |- |1 |Kampala Northern Bypass Highway |24 kilometres (15 mi) | |2009<ref>{{Cite web |last=Frederic Musisi |date=6 March 2013 |title=Northern Bypass upgrade to start next financial year |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/Northern-Bypass-upgrade-to-start-next-financial-year/-/688610/1712156/-/1dgjloz/-/index.html |access-date=24 January 2016 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> |- |2 |[[Kampala–Jinja Highway]] |86 kilometres (53 mi) | | |- |3 |Entebbe–Kampala Expressway<ref>{{Cite web |last=Ojambo |first=Fred |date=10 November 2009 |title=China to Build, Manage Toll Road in Ugandan Capital (Update1) |url=https://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=apRMn6epIhMU |access-date=11 July 2015 |publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=David Rupiny |date=21 November 2012 |title=Museveni Launches Construction of Kampala-Entebbe Expressway |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=47583 |access-date=18 July 2015 |website=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> |2018 <ref>{{Cite web |last=New Vision |date=15 June 2018 |title=Entebbe Express Highway Breathes Life |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479745/entebbe-express-highway-breathes-life |access-date=1 September 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> |- |4 |Gayaza–Ziroobwe Road<ref name="Bitumen">{{Cite web |last=Baguma |first=Raymond |date=25 November 2008 |title=Uganda: Gayaza Road Gets Tarmac |url=http://allafrica.com/stories/200811260062.html |access-date=24 January 2016}}</ref> | |2008<ref name="Bitumen" /> |2011<ref>{{Cite web |last=Mena Report |date=14 July 2011 |title=UGANDA: Conclusion of Gayaza-Zirobwe road construction |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-261338716.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329170212/http://www.highbeam.com/doc/1G1-261338716.html |archive-date=29 March 2015 |access-date=11 July 2015 |publisher=Highbeam.com}}</ref> |- |5 |Matugga–Kapeeka Road<ref>{{Cite web |last=Frederick Kiwanuka |date=22 January 2009 |title=New road to boost Nakaseke agriculture |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1228437/road-boost-nakaseke-agriculture |access-date=1 September 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> | | | |- |6 |Kabale–Kisoro–Bunagana Road<ref>{{Cite web |last=Uganda National Roads Authority |date=17 July 2015 |title=Kabale-Kisoro-Bunagana Road (100KM) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=255:kabale-kisoro-bunagana-road-100km&catid=45:completed-projects&Itemid=69 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034857/https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=255%3Akabale-kisoro-bunagana-road-100km&catid=45%3Acompleted-projects&Itemid=69 |archive-date=4 March 2016 |access-date=17 July 2015 |website=[[Uganda National Roads Authority]]}}</ref> | | |2012<ref>{{Cite web |last=Samuel Balagadde |date=7 October 2012 |title=Kabale-Kisoro road upgraded |url=http://www.newvision.co.ug/news/636068-kabale-kisoro-road-upgraded.html |access-date=11 July 2015 |website=[[New Vision]]}}</ref> |- |7 |Kabarole–Bundibugyo Road<ref>{{Cite web |last=Billy Rwothungeyo |date=24 June 2013 |title=Fort Portal-Bundibugyo-Lamia road almost complete |url=http://www.newvision.co.ug/news/644285-fort-portal-bundibugyo-lamia-road-almost-complete.html |access-date=11 July 2015 |website=[[New Vision]]}}</ref> | | | |- |8 |Gulu–Nimule Road<ref>{{Cite web |last=Martin Okudi and Cissy Makumbi |date=3 March 2013 |title=Locals protest over dust on Gulu-Nimule highway |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Locals-protest-over-dust-on-Gulu-Nimule-highway/-/688334/1710416/-/tx8lipz/-/index.html |access-date=24 January 2016 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=Sudan Tribune |date=11 May 2012 |title=Ugandan president commissions Gulu-Juba highway |url=http://www.sudantribune.com/spip.php?article42552 |access-date=24 January 2016 |website=[[Sudan Tribune]]}}</ref> | |- |9 |Mbarara Northern Bypass Road<ref>{{Cite web |last=Aidah Nanyonjo |date=26 May 2010 |title=Mbarara gets sh459b bypass |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289569/mbarara-sh459b-bypass |access-date=24 January 2016 |website=[[New Vision]]}}</ref> | |2015<ref>{{Cite web |last=Joshua Nahamya |date=1 March 2015 |title=Mbarara Bypass Construction Underway |url=http://chimpreports.com/mbarara-bypass-construction-underway |access-date=11 July 2015 |website=Chimpreports.com}}</ref> | |- |10 |Hoima–Kaiso–Tonya Road<ref>{{Cite web |last=Francis Mugerwa |date=2 July 2013 |title=Oil opens new chapter for Hoima residents |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Oil-opens-new-chapter-for-Hoima-residents/-/688342/1901520/-/c36gqtz/-/index.html |access-date=11 July 2015 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> | |2011<ref>{{Cite web |last=New Vision |date=11 August 2011 |title=Hoima-Kaiso Tonya road works start |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1006884/hoima-kaiso-tonya-road-start |access-date=24 January 2016 |website=[[New Vision]]}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Oil In Uganda |date=17 December 2014 |title=Hoima-Kaiso Tonya road completed |url=http://www.oilinuganda.org/features/economy/hoima-kaiso-tonya-road-completed.html |access-date=11 July 2015 |website=Oilinuganda.org}}</ref> |- |11 |[[Oluguudo lwa Mukono–Kyetume–Katosi–Nyenga|Mukono–Katosi Road]]<ref>{{Cite web |last=Alinange |first=Daniel |date=20 January 2015 |title=Press Release: CONSTITUTIONAL COURT DISMISSES EUTAW/APOLO SENKEETO APPLICATION TO STOP MUKONO-KYETUME –KATOSI ROAD PROJECT |url=https://www.facebook.com/UgandaNationalRoadsAuthority/posts/784401508314903:0 |access-date=10 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA) via [[Facebook.com]]}}</ref> | |2014<ref>{{Cite web |last=Yoweri Museveni Facebook Page |date=7 July 2014 |title=President Museveni commissions Ugshs 165 bn Mukono-Katosi/Kisoga-Nyenga road works, calls on Ugandans to concentrate on household incomes, July 7th 2014 |url=https://www.facebook.com/kagutamuseveni/posts/770134626358453 |access-date=11 July 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=7 July 2014 |title=President commissions Shs 165 billion Mukono-Katosi road works, tells Ugandans to concentrate on household income |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2014/07/07/president-commissions-shs-165-billion-mukono-katosi-road-works-tells-ugandans- |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda State House Website}}</ref> | |- |12 |Vurra–Oraba Road<ref>{{Cite web |last=Batre |first=Ronald |date=19 December 2014 |title=UNRA fails to Beat December Deadline for Vurra-Arua-Koboko-Oraba Road |url=http://ugandaradionetwork.com/story/unra-fails-to-beat-december-deadline-for-vurra-arua-koboko-oraba-road |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=USHMU |date=11 May 2012 |title=Use the road for making wealth – President urges West Nile people |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2012/05/11/use-road-making-wealth-%E2%80%93-president-urges-west-nile-people |access-date=10 July 2015 |publisher=Uganda State House Media Unit (USHMU)}}</ref> |2015 (expected)<ref>{{Cite web |last=UNRA |title=ongoing major projects |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=474&Itemid=66 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda National Roads Authority (UNRA)}}</ref> |- |13 |Hoima–Wanseko Road<ref>{{Cite web |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=2 January 2015 |title=Hoima-Butiaba-Wanseko road for upgrade |url=http://www.newvision.co.ug/news/651047-hoima-butiaba-wanseko-road-for-upgrade.html |access-date=11 July 2015}}</ref> | |2015<ref>{{Cite web |last=Kasaija |first=Matia |date=11 June 2015 |title=Full Budget Speech 2015/2016 |url=http://www.ntv.co.ug/news/business/12/jun/2015/full-budget-speech-20152016-6657 |access-date=11 July 2015 |publisher=NTV Uganda}}</ref> | |- |14 |Moroto–Nakapiripirit Road | | |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=Wanyama |first=Olandason |date=12 November 2013 |title=Moroto - Nakapiripirit Road Construction Commissioned |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=58024 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |- |15 |Mbarara–Kikagati Road |74 kilometres (46 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=11 July 2015 |title=Travel Distance Between Mbarara And Kikagati With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mbarara%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kikagati%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ49OcDbIb2RkRGcUA7OoNOog&dt2=ChIJz9SXVn7Y2xkRZ_9N-UG9Rak |access-date=11 July 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2011<ref>{{Cite web |last=UMWT |date=11 July 2015 |title=Upgrade of Mbarara – Kikagati – Murongo Bridge (74 Km) |url=http://works.go.ug/index.php/component/k2/item/23-upgrade-mbarara-kikagati-murongo-bridge-74-km |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712090457/http://works.go.ug/index.php/component/k2/item/23-upgrade-mbarara-kikagati-murongo-bridge-74-km |archive-date=12 July 2015 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Ministry of Works & Transport (UMWT)}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Administrator |date=2 October 2014 |title=Mbarara-Kikagati-Murongo Bridge Road Completed |url=http://chimpreports.com/mbarara-kikagati-murongo-bridge-road-completed |access-date=11 July 2015 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> |- |16 |Masaka–Bukakata Road<ref>{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date=16 May 2008 |title=Hundreds Stranded On Blocked Masaka–Bukakata Road |url=http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/a/story.php?s=16492 |access-date=11 July 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |41 kilometres (25 mi)<ref>{{Cite news |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=29 June 2014 |title=Solicitor General clears contracts for 450km of roads |url=http://www.newvision.co.ug/news/657040-solicitor-general-clears-contracts-for-450km-of-roads.html |access-date=11 July 2015 |work=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> | | |- |17 |Rukungiri–Kanungu Road<ref>{{Cite web |last=Oirere |first=Shem |date=September 2014 |title=Two new road links will help boost Uganda's economy |url=http://www.worldhighways.com/categories/road-highway-structures/features/two-new-road-links-will-help-boost-ugandas-economy |access-date=12 July 2015 |publisher=Worldhighways.com}}</ref> | | | |- |18 |Ishaka–Kagamba Road | |2012<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=30 June 2012 |title=ISHAKA-KAGAMBA ROAD (35.4KM) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=267%3Aishaka-kagamba-road-354km&catid=43%3Aon-going-projects&Itemid=66 |access-date=12 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |2015 (expected)<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=31 March 2015 |title=Uganda National Roads Authority: Update of Ongoing Major Projects |url=http://www.eagle.co.ug/ads/UNRA2015.pdf |access-date=12 July 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |- |19 |Ntungamo–Mirama Hills Road<ref>{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=and Perez Rumanzi |date=8 October 2015 |title=Museveni commissions Ntungamo-Mirama road |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-commissions-Ntungamo-Mirama-road/-/688334/2478210/-/13hs2qcz/-/index.html |access-date=14 July 2015}}</ref> | |2014<ref>{{Cite web |last=TMEA |date=6 October 2014 |title=Ntungamo-Mirama Hills Ground Breaking road ceremony expected to boost cross border trade between Uganda and Rwanda |url=https://www.trademarkea.com/news/ntungamo-mirama-hills-ground-breaking-road-ceremony-expected-to-boost-cross-border-trade-between-uganda-and-rwanda |access-date=14 July 2015 |publisher=TradeMark East Africa (TMEA)}}</ref> | |- |20 |Kayunga–Galiraya Road<ref>{{Cite web |last=ADB |date=July 2009 |title=African Development Fund: Uganda - Road Sector Support Project 3: Project Appraisal Report |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Project-and-Operations/Uganda_-_Road_Sector_Support_Project_3_-_Appraisal_Report.pdf |access-date=15 July 2015 |publisher=[[African Development Bank]] (ADB)}}</ref><ref>{{Cite web |last=UNRA |date=28 July 2009 |title=Road Sector Support Project (Phase III) In Uganda: Feasibility Study And Detailed Engineering Design |url=https://www.devex.com/projects/tenders/road-sector-support-project-phase-iii-in-uganda-feasibility-study-and-detailed-engineering-design/34683 |access-date=15 July 2015 |publisher=Devex.com}}</ref> | |2016 (expected)<ref name="Expected">{{Cite web |last=Administrator |date=4 November 2014 |title=UNRA to begin works on 16 roads next year |url=http://www.sunrise.ug/news/201411/unra-to-begin-works-on-16-roads-next-year.html |access-date=15 July 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> | |- |21 |Mbale–Lwakhakha Road<ref>{{Cite web |last=Robert Ndyabarema |display-authors=etal |date=November 2013 |title=Bumbobi-Bubulo-Lwakhakha Road: Environment And Social Impact Statement (ESIS) - Updated Final Report November 2013 |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Environmental-and-Social-Assessments/Uganda_-_Upgrading_of_Mbale__Bumbobi_-Bubulo-Lwakhakha_Road_-_ESIA_Report.pdf |access-date=15 July 2015 |publisher=[[African Development Bank]]}}</ref> | |2016 (expected)<ref name="Expected" /> | |- |22 |[[Oluguudo lwa Acholibur–Gulu–Olwiyo|Acholibur–Olwiyo Road]]<ref name="Italy">{{Cite web |last=AICPI |date=April 2013 |title=Feasibility Study, Detailed Engineering Design, Tender Assistance And Project Management for The Upgrading to Bituminous Standards of Lot A: (i) Rwenkunye-Apac-Lira-Kitgum-Musingo (350 km) And (ii) Olwiyo-Gulu-Kitgum (167 km) |url=http://www.aicprogetti.it/en/progetti/strada-rwenkunye-apac-lira-kitgum-musingo-olwiyo-gulu-kitgum |access-date=16 July 2015 |publisher=Aicprogetti.it (AICPI)}}</ref> | |2015<ref name="Launch">{{Cite web |last=Komakech |first=Dan Michael |date=23 February 2015 |title=Museveni launches road works |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni--launches--road--works/-/688334/2632064/-/9cjcp8/-/index.html |access-date=15 July 2015}}</ref> |2018 (expected)<ref name="Launch" /> |- |23 |Rwekunye–Musingo Road<ref name="Italy" /> | |2015<ref name="Launch" /> |TBD<ref name="Launch" /> |- |24 |Nyakahita–Fort Portal Road<ref>{{Cite web |last=Nanyonjo A. |first=Balagadde S. |date=1 September 2010 |title=Four firms bid for Kamwenge road works |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283594/firms-bid-kamwenge-road |access-date=24 January 2016}}</ref> |208 kilometres (129 mi)<ref name="Go">{{Cite web |last=Press Release |date=27 February 2015 |title=President Launches Construction of Kamwenge–Fort Portal Road |url=http://mediacentre.go.ug/press-release/president-launches-construction-kamwenge-%E2%80%93fort-portal-road |access-date=25 July 2015 |publisher=Uganda Media Centre}}</ref> | |2016<ref name="Three3">{{Cite web |last=EAAB |date=January 2015 |title=IMPLEMENTATION OF THE NRM – MANIFESTO 2011-2016 |url=http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715041608/http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016/ |archive-date=15 July 2015 |access-date=25 July 2015 |publisher=East Africa Agribusiness (EAAB)}}</ref> |- |25 |Mpigi–Sembabule Road |135 kilometres (84 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=4 August 2015 |title=Map Showing Mpigi And Sembabule With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mpigi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Sembabule%20Town%20Coucil%20Polling%20Station%2C%20Sembabule%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ35TCKA91fRcRQZ2yqHnSj48&dt2=ChIJv1Wqn5MF2BkRGDX_nNSB1DA |access-date=4 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2014<ref name="Implmnt" /> |2017<ref name="Implmnt">{{Cite web |last=EAAB |date=12 July 2015 |title=Implementation of the NRM Manifesto 2011-2016: Mpigi–Kabulasoke–Maddu–Sembabule Road And Sembale–Villa Maria Road |url=http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715041608/http://ea-agribusiness.co.ug/implementation-of-the-nrm-manifesto-2011-2016/ |archive-date=15 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=East Africa Agribusiness (EAAB)}}</ref> |- |26 |Kigumba–Kabwoya Road |135 kilometres (84 mi)<ref name="Study">{{Cite web |last=ADB |date=May 2013 |title=Upgrading of Kigumba–Masindi–Hoima–Kabwoya Road (135Km): General Procurement Notice |url=http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Procurement/Project-related-Procurement/Uganda%20-%20Upgrading%20of%20Kigumba%E2%80%93Masindi-Hoima%E2%80%93Kabwoya%20%20-%20GPN.pdf |access-date=4 August 2015 |publisher=[[African Development Bank]] (ADB)}}</ref> |2014<ref>{{Cite web |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=10 June 2013 |title=Kigumba-Masindi-Hoima road to be upgraded to tarmac |url=http://www.newvision.co.ug/news/643758-kigumba-masindi-hima-road-to-be-upgraded-to-tarmac.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | |- |27 |Musita–Busia Road |105 kilometres (65 mi)<ref>{{Cite web |last=EAAB |date=March 2015 |title=UNRA PAVES 1200KM ROADS; 5,000KM FOR TARMACKING BY 2016 |url=http://ea-agribusiness.co.ug/unra-paves-1200km-roads-5000km-for-tarmacking-by-2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712134336/http://ea-agribusiness.co.ug/unra-paves-1200km-roads-5000km-for-tarmacking-by-2016/ |archive-date=12 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=East African Agribusiness (EAAB)}}</ref> |2015<ref name="Inside" /> |2017<ref name="Inside">{{Cite web |last=The Insider Reporter |date=23 February 2015 |title=Enthusiasm as Mayuge welcomes Museveni |url=http://www.theinsider.ug/enthusiasm-as-mayuge-welcomes-museveni |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723033301/http://www.theinsider.ug/enthusiasm-as-mayuge-welcomes-museveni/ |archive-date=23 July 2015 |access-date=4 August 2015 |publisher=The Insider (Uganda)}}</ref> |- |28 |Mubende–Kagadi Road | |2015<ref>{{Cite web |last=Mugerwa |first=Francis |date=4 May 2015 |title=Kagina will rid UNRA of den of thieves, says Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kagina-will-rid-UNRA-of-den-of-thieves--says-Museveni/-/688334/2705382/-/dlfaftz/-/index.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | |- |29 |Kyenjojo–Kabwoya Road<ref>{{Cite web |last=UNRA |date=14 January 2013 |title=Specific Procurement Notice: Upgrading of Kyenjojo-Kabwoya Road (100km) from Gravel to Paved (Bituminous) Standard |url=https://www.unra.go.ug/images/stories/tenders/proc_notice.pdf |access-date=25 August 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref><ref>{{Cite web |last=Namutebi |first=Joyce |date=7 January 2014 |title=Govt seeks sh290b loan from World Bank |url=http://www.newvision.co.ug/news/651204-govt-seeks-sh290b-loan-from-world-bank.html |access-date=25 August 2015}}</ref> | | | |- |30 |Ziroobwe–Wobulenzi Road |24 kilometres (15 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=25 August 2015 |title=Map Showing Ziroobwe And Wobulenzi With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Zirobwe%2C%20Uganda&toplace=Wobulenzi%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ_ad3QTlHfBcRh48CoDncNEY&dt2=ChIJGdFYprZcfBcRptRIxJVtlwI |access-date=25 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> | | |- |31 |Tororo–Mbale–Soroti Road.<ref name="Delayed">{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=25 July 2012 |title=Delayed Tororo-Mbale-Soroti road to cost more money |url=http://www.newvision.co.ug/news/633376-delayed-tororo-mbale-soroti-road-to-cost-more-money.html |access-date=29 August 2015}}</ref> |158 kilometres (98 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=29 August 2015 |title=Road Distance Between Tororo And Soroti With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Tororo%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJRQ1SWT5rfxcRHKUwuxEqdEY&dt2=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k |access-date=29 August 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2010<ref name="Delayed" /> |2015<ref>{{Cite web |last=Newvision |date=29 August 2015 |title=Infrastructure devt will solve youth unemployment – President |url=http://www.newvision.co.ug/news/672794-infrastructure-devt-will-solve-youth-unemployment-president.html |access-date=29 August 2015}}</ref> |- |32 |Mbarara–Ntungamo–Kabale–Katuna Road<ref name="Grant">{{Cite web |last=Faridah Kulabako. |first=and John Njoroge |date=30 December 2010 |title=Mbarara-Katuna road Gets Shs325b |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/-/688610/1080646/-/bwxnb2/-/index.html |access-date=17 December 2015}}</ref> |125 kilometres (78 mi)<ref name="Grant" /> |2011<ref>{{Cite web |last=Maseruka |first=Josephine |date=2 January 2012 |title=Corruption cited In Mbarara-Katuna road reconstruction |url=http://www.newvision.co.ug/news/628126-corruption-cited-in-mbarara-katuna-road-reconstruction.html |access-date=17 December 2015}}</ref> | |- |33 |Soroti–Dokolo–Lira Road |125 kilometres (78 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=17 December 2015 |title=Road Distance Between Soroti And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=17 December 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2007<ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Chris |date=29 March 2007 |title=Soroti-Lira Road Works for May |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/17/556856 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151222135822/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/556856 |archive-date=22 December 2015 |access-date=17 December 2015}}</ref> |2010<ref>{{Cite web |last=Nankya |first=Vivian |date=7 June 2009 |title=Soroti-Lira road to be ready on time |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/683926 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150630192507/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/683926 |archive-date=30 June 2015 |access-date=17 December 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=UNRA |date=2010 |title=Soroti–Dokolo–Lira Road (123 Km) |url=https://www.unra.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=261:soroti-dokolo--lira-road-123km&catid=45:completed-projects&Itemid=69 |access-date=17 December 2015 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |- |34 |Kapchorwa–Suam Road<ref>{{Cite web |last=Murumba |first=Stellar |date=31 December 2015 |title=Kenya, Uganda seek transport corridor funds with eye on trade |url=https://www.theeastafrican.co.ke/business/Kenya--Uganda-seek-transport-corridor-funds-with-eye-on-trade/-/2560/3014256/-/136xd56z/-/index.html |access-date=31 December 2015}}</ref> |77 kilometres (48 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |title=Road Distance Between Kapchorwa And Suam With Route Marker |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kapchorwa%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Suam%20Church%20of%20Uganda%2C%20Kongasis%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJ4ZTVWRKDeBcRTFBzeAS91yo&dt2=ChIJUQshGAATghcRA4PEKmLe9RI |access-date=31 December 2015 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=Stellar Murumba |first=and Mark Keith Muhumuza |date=1 January 2016 |title=Uganda seeks Shs270b for Kapchorwa-Suam road to boost regional trade |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Markets/Uganda-seeks-Shs270b-for-Kapchorwa-Suam-road-/-/688606/3016962/-/9tx7k6z/-/index.html |access-date=1 January 2016}}</ref> | |- |35 |Muyembe–Nakapiripirit Road<ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=11 March 2015 |title=Parliament Okays Shs330billion Loan for Nakapiripirit Road |url=http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-okays-shs330billion-loan-for-nakapiripirit-road |access-date=21 January 2016 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> |117 kilometres (73 mi) |2016 (expected)<ref>{{Cite web |last=IDB |date=6 December 2015 |title=Tenders Opportunities for Projects Financed by IDB: Tender Title: SPN - CIVIL WORKS FOR THE UPGRADING OF 92KM MUYEMBE – NAKAPIRIPIRIT ROAD AND 25KM SECONDARY LINK ROADS |url=http://www.isdb.org/irj/portal/anonymous?NavigationTarget=navurl://c4c82693972e67d65ff0a824931a31fd&LightDTNKnobID=322071124 |access-date=8 January 2016 |publisher=[[Islamic Development Bank]]}}</ref> | |- |36 |Jinja–Kamuli–Mbulamuti Road<ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=17 February 2012 |title=Jinja residents riot over road |url=http://www.crossroads.co.ug/index.php/library/65.html?fontstyle=f-larger |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160127180606/http://www.crossroads.co.ug/index.php/library/65.html?fontstyle=f-larger |archive-date=27 January 2016 |access-date=21 January 2016 |website=www.crossroads.co.ug quoting [[New Vision]]}}</ref> | |2012<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=4 March 2015 |title=What is NRM's better service delivery in practice? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321758/nrm-service-delivery-practice |access-date=10 January 2016}}</ref> | |- |37 |Mukono–Kayunga–Njeru Road<ref>{{Cite web |last=NTV |date=7 June 2015 |title=Road Expansion: Mukono, Kayunga residents to be compensated |url=https://www.facebook.com/NTVUganda/posts/862530217128767 |access-date=11 January 2016 |publisher=[[Facebook.com]] Quoting [[Nation Media Group|Nation TV Uganda]] (NTV)}}</ref> |94 kilometres (58 mi)<ref>{{Cite web |last=Kezaabu |first=Carol |date=30 December 2014 |title=The following roads will commence in 2015 |url=https://www.facebook.com/UgandaNationalRoadsAuthority/posts/770412726380448 |access-date=21 January 2016 |publisher=Uganda National Roads Authority |via=[[Facebook]]}}</ref> | | |- |38 |Soroti–Katakwi–Moroto–Lokitanyala Road<ref name="SKMLRd">{{Cite web |last=UNRA |date=19 January 2016 |title=Upcoming Projects: New Roads for Upgrade to Tarmac |url=https://www.unra.go.ug/index.php/projects/upcoming |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160120025132/http://www.unra.go.ug/index.php/projects/upcoming |archive-date=20 January 2016 |access-date=19 January 2016 |publisher=[[Uganda National Roads Authority]] (UNRA)}}</ref> |208 kilometres (129 mi)<ref name="SKMLRd" /> | | |- |39 |Ntungamo–Rukungiri Road<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=30 January 2001 |title=Firms Bid For Rukungiri Road |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1040840/firms-bid-rukungiri-road |access-date=24 January 2016}}</ref> |52 kilometres (32 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=24 January 2016 |title=Distance between Ntungamo, Western Region, Uganda and Rukungiri Court, Rukungiri, Western Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Ntungamo%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda&toplace=Rukungiri%20Court%2C%20Rukungiri%2C%20Western%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJARfQKZJO2RkR_kG4rhhOlUk&dt2=ChIJw7t9yX_H3hkRbUNJUnh9Xzk |access-date=24 January 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> |2004<ref name="Besigye">{{Cite web |last=Alfred Tumushabe |first=and Perez Rumanzi |date=13 November 2015 |title=Uganda: Besigye Condemns Museveni On Roads |url=http://allafrica.com/stories/201511131560.html |access-date=24 January 2016}}</ref> |2005<ref name="Besigye" /> |- |40 |Soroti–Amuria–Abim–Kotido Road<ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=22 September 2011 |title=Motorists angry over Kotido road |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1001261/news-brief |access-date=11 February 2016}}</ref> |192 kilometres (119 mi)<ref>{{Cite web |last=GFC |date=11 February 2016 |title=Distance between Soroti, Eastern Region, Uganda and Kotido, Northern Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Soroti%2C%20Eastern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Kotido%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJVzXWw_-5eRcR-S68lCiiI3k&dt2=ChIJNVqRjwRzdhcRk-dfIaB9bQA |access-date=11 February 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> | | |- |41 |Kampala–Mpigi Expressway<ref>{{Cite web |last=Musisi |first=Frederic |date=30 December 2016 |title=Kampala-Mpigi Expressway project kicks off in 2018 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kampala-Mpigi-Expressway--project-kicks-2018/688334-3501922-c8okog/index.html |access-date=28 July 2017}}</ref> |36 kilometres (22 mi) |2023 (expected)<ref>{{Cite web |last=Wanyenya |first=Prisca |date=9 May 2014 |title=UNRA Announces Changes on Kampala-Entebbe Express Highway |url=http://www.redpepper.co.ug/unra-announces-changes-on-kampala-entebbe-express-highway |access-date=11 February 2016}}</ref> | |- |42 |Lusalira–Nkonge–Lumegere–Sembabule Road |97 kilometres (60 mi)<ref>{{Cite web |last=Global Data |date=13 July 2018 |title=UNRA – Lusalira to Ssembabule Road Upgrade – Uganda |url=https://www.globaldata.com/store/report/unra-lusalira-to-ssembabule-road-upgrade-uganda/ |access-date=1 September 2022 |website=Globaldata.com}}</ref> | |2022<ref>{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=28 February 2022 |title=All oil roads will be ready by 2025, says Kagina |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/technology/all-oil-roads-will-be-ready-by-2025-says-kagina--3732408 |access-date=1 September 2022 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> |- |43 |Nakawuka–Kasanje–Mpigi Road |34 kilometres (21 mi)<ref>{{Cite web |last=Hafitha Issa |date=9 June 2019 |title=Gov't to Tarmac Mpigi-Kasanje-Nakawuka Road |url=https://ugandaradionetwork.net/story/govt-to-tarmac-mpigi-kasanje-nakawuka-road |access-date=3 September 2022 |website=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> |2023<ref>{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=10 August 2021 |title=Museveni directs UNRA to award six road projects to Chinese companies |url=https://nilepost.co.ug/2021/08/10/museveni-directs-unra-to-award-six-road-projects-to-chinese-companies/ |access-date=3 September 2022 |website=Nile Post Uganda}}</ref> | |- |44 |[[Oluguudo lwa Kitgum–Kidepo|Kitgum–Kidepo Road]] |116 kilometres (72 mi)<ref>{{Cite web |last=Apollo Mubiru |date=1 May 2024 |title=Parliament Approves Sh450 Billion Loan For Kitgum-Kidepo Road |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/parliament-approves-sh450b-loan-for-kitgum-ki-NV_187050 |access-date=19 May 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref> |2024 | |- |45 |[[Oluguudo lwa Kabwoya–Buhuka|Kabwoya–Buhuka Road]] |43 kilometres (27 mi)<ref name="B3R">{{Cite web |last=Elizabeth L. Sule Kusasira |date=4 September 2024 |title=Kabwoya-Buhuka Road Upgrade Commences, Set To Boost Oil Production And Economy |url=https://www.unra.go.ug/news/kabwoya-buhuka-road-upgrade-commences-set-to-boost-oil-production-and-economy |access-date=6 September 2024 |website=[[Uganda National Roads Authority]]}}</ref> |2024 |2027<ref name="B3R" /> |- |} == Laba ne == * Ebyenfuna bya Uganda * Ebyentambula mu Uganda * Oluguudo lwa Kinshasa Highway == Ebijjulizidwa == <references /> == Ebijjulizidwa ebweru == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/UNRA-World-Bank-talks-resume-road-funding/-/688334/3193920/-/ovt9fb/-/index.html UNRA ne Banka y’ensi yonna mu nteeseganya okuddamu okusonda ssente z’enguudo] * [http://www.newvision.co.ug/news/639785-uganda-s-road-network-has-improved-significantly.html Omukutu gw'enguudo mu Uganda gulongooseddwa nnyo - 12 February 2013] e8dt2an80tztj8kj7nl75hhfoovykyb Category:Disitulikiti y’e Pader 14 15480 67669 2026-08-14T15:10:15Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Disitulikiti y’e Pader" 67669 wikitext text/x-wiki Olukalala kw'ebiwandiiko ebisibukira mu Disitulikiti y’e Pader tglsnrk90204005mkd97rnkiq9plzd8 67674 67669 2026-08-14T15:17:58Z Kinenkey 10423 Ntereezezza ebigambo "lw'ebiwandiiko" 67674 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'ebiwandiiko ebisibukira mu Disitulikiti y’e Pader figrj7b58k99e1zculukdxkvc53mps0 Category:Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda 14 15481 67672 2026-08-14T15:12:27Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Ebifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda" 67672 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'ebiwandiiko ebisibukira mu bifo ebirimu abantu mu Bukiikakkono bwa Uganda dn6ftoj2m8d8373y2mp179sqsmhwbft Category:Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift 14 15482 67673 2026-08-14T15:13:56Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift" 67673 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'ebibuga ebiri mu kiwonvu kya Great Rift 753uijf0or61vmn3r2ncejd4dghtw4b Category:Disitulikiti y'e Amolatar 14 15483 67717 2026-08-14T20:28:52Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 67717 wikitext text/x-wiki Eno y'e disitulikiti y'e Amolatar mlhurt7187nnfbudcs8e30dokw9pn8o