Wikipedia
miwiki
https://mi.wikipedia.org/wiki/Hau_K%C4%81inga
MediaWiki 1.47.0-wmf.6
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Ūropi
0
1570
168248
168137
2026-06-15T01:03:26Z
TautauKarepe
22930
168248
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Ūropi
|image = [[File:Europe orthographic Caucasus Urals boundary (with borders).svg|220px]]
|area = {{convert|10,180,000|km2|sqmi|abbr=on}}{{cref2|n|1}} (6th)
|population = 742,452,000{{cref2|n|2}} (2013; [[List of continents by population|3rd]])
|density = 72.9/km<sup>2</sup> (188/sq mi) (2nd)
|demonym = [[Ethnic groups in Europe|European]]
|countries = ~[[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|50]] (and ~5 with limited recognition)<!--Note: numbers are approximate, as indicated by the "~".-->
|dependencies = [[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|4]]<!--Gibraltar, Isle of Man, Guernsey and Jersey. Note: The Faroes and Aland are constituent parts of their states, not dependencies.-->
|languages = ~[[Reo Ūropi|225]]<ref>[http://edl.ecml.at/LanguageFun/LanguageFacts/tabid/1859/Default.aspx Language facts – European day of languages], Council of Europe. Retrieved 30 July 2015.</ref>
|time = [[UTC±00:00|UTC]] ki [[UTC+05:00|UTC+5]]
|internet = .eu
|cities =
{{unbulleted list
|[[Rārangi rohe metropolitan ki Ūropi]]<ref>''[http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/WUP2014_XLS_CD_FILES/WUP2014-F22-Cities_Over_300K_Annual.xls Annual Population of Urban Agglomerations with 300,000 Inhabitants or More in 2014, by Country, 1950-2030 (thousands)], [http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/ World Urbanization Prospects, the 2014 revision]'', Population Division of the [[United Nations Department of Economic and Social Affairs]]. Retrieved 21 August 2015. Note: List based on estimates for 2015, from 2014.</ref>
<!--1-->|{{flagicon|Tākei}} [[Itapūru]]<!--14,163,989-->{{small| (transcontinental)}}<ref>Istanbul is a [[transcontinental city]] in Eurasia, with its commercial and historical centre and about two-thirds of the population lying on the European side, and about one-third of its population living on the Asian side of Eurasia.</ref>
<!--2-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Mohikau]]<!--12,165,704-->
<!--3-->|{{flagicon|Wīwī}} [[Parī]]<!--10,843,285-->
<!--4-->|{{flagicon|Kīngitanga Kotahi}} [[Rānana]]<!--10,313,307-->
<!--5-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Madrid]]<!--6,199,254-->
<!--6-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Barcelona]]<!--5,258,319-->
<!--7-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Pitapāka]]<!--4,992,991-->
<!--8-->|{{flagicon|Itāria}} [[Rōma]]<!--3,717,956-->
<!--9-->|{{flagicon|Tiamana}} [[Pearīni]]<!--3,563,194-->
}}
}}
Ko '''Ūropi''' tētahi o ngā [[paparahi]] tuku iho e whitu o te Ao. Pērā i ngā paparahi katoa, he rerekē tōna rohe mēnā ka kōrerotia ā-ahureatia, ā-tōrangapūtia, ā-aha rānei. Heoti, e ai ki te nuinga ka toha a Ūropi mai te [[Moana Tiri]] ki te raki, ki te [[Moana Ranatiki]] ki te hauāuru, ki te [[Moana Metitareniana]] ki te tonga, ki te tonga rāwhiti ki ngā [[Maunga Kaukas]] me te [[Moana Mangū]], ā, ka wehuriatia i a [[Āhia]] e ngā [[Maunga Ural]], e te [[Awa Ural]] me te [[Moana Kaspia]] ki te rāwhiti.
Atu i tēnei whakamāramatanga auau, ki ētahi atu he wāhanga noa iho a Ūropi o te paparahi o Eurāhia (koi hauāuru), o Eurawherāhia rānei. E tapaina hokia ana i ētahi wā ko te 'paparahi tawhito' (te 'ao tawhito' rānei), hei aronga kē mō te 'Ao Hou', arā, ngā [[Amerika]].
E ai ki tōna rahinga whenua ko Ūropi te paparahi iti rawa tuarua o te Ao, me ōna km² 10,180,000, arā, 2% o te mata o te Ao. Engari, koia te mea nui rawa tuatoru e ai ki tōna taupori (whai muri mai i a Āhia me Āwherika), me ōna kainoho e 710,000,000, 11% rānei o ngā tāngata o te ao. Ko [[Rūhia]] tōna whenua nui rawa ā-rahinga, ā-taupori hoki, ā, ko te [[Poho o Pita]] te mea iti rawa.
Ko Ūropi te wāhi whānau o te Tūpori Hauāuru. He tūnga whakaawe ō ngā whenua o Ūropi mai te rautau 16; tae noa atu ki ngā rautau 17, 18 hoki i raro iho te nuinga o [[Āwherika]], ngā Amerika me Āhia i te maru o ngā whenua o Ūropi. I timu haere tō Ūropi mana maru o runga o ngā take aorere a muri i ngā Pakanga Aorere e rua, kia riro ai i te [[Hononga-o-Amerika]] me te [[Kotahitanga Soviet]]. Nā te [[Pakanga Mātao]] i waenganui i ēnei whenua e rua a Ūropi e weheruatia ki ia taha o te [[Ārai Rino]]. Ka puta te Rūnanga o Ūropi me te [[Kotahitanga Ūropi]] i te kōmitimiti ki te hauāuru, ahakoa kei te whakawhānui whakaterāwhiti ēnei whakahaere nō te hinganga o te Kotahitanga Sovet i te tau 1991.
=== Mātai Whenua Torangapū ===
[[File:Europe political map.png|thumb|upright|Ūropi e ai ki te whakamāramatanga whakaaetia whānuitia.]]
[[File:Location-Europe-UNsubregions,_Kosovo_as_part_of_Serbia.png|thumb|upright|Ngā Takiwā o Ūropi kua huaina e te Kotahitanga Aohuri (he rerekē pea ētahi atu karangatanga)]]
{| class="wikitable references-small" style=text-align:right
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightred" | Ūropi ki te rāwhiti:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]]
| 93,030 || 10,075,034 || 108 || style=text-align:left| [[Budapest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]]
| 48,845 || 5,422,366 || 111 || style=text-align:left| [[Bratislava]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Moldova.svg|30px]] [[Morotawa]]
| 33,843 || 4,434,547 || 131 || style=text-align:left| [[Chişinău]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belarus.svg|border|30px]] [[Pērara]]
| 207,600 || 10,335,382 || 50 || style=text-align:left| [[Minsk]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]]
| 312,685 || 38,625,478 || 124 || style=text-align:left| [[Pakangakite]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]]
| 110,910 || 7,621,337 || 69 || style=text-align:left| [[Sofia]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]]
| 238,391 || 21,698,181 || 91 || style=text-align:left| [[Bucharest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Russia.svg|border|30px]] [[Rūhia]]
| 3,960,000 || 106,037,143 || 27 || style=text-align:left| [[Mohikau]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ukraine.svg|30px]] [[Ūkareinga]]
| 603,700 || 48,396,470 || 80 || style=text-align:left| [[Kieu]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]]
| 78,866 || 10,256,760 || 130 || style=text-align:left| [[Parāka]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:blue; color:white" | Ūropi ki te raki:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Åland.svg|30px]] [[Aaland (Whinirana)]]
| 1,552 || 26,008 || 17 || style=text-align:left| [[Mariehamn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]]
| 43,094 || 5,368,854 || 125 || style=text-align:left| [[Copenhagen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]]
| 45,226 || 1,415,681 || 31 || style=text-align:left| [[Tallinn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Faroe_Islands.svg|border|30px]] [[Motu Faroe (Tenemāka)]]
| 1,399 || 46,011 || 33 || style=text-align:left| [[Tórshavn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Finland.svg|30px]] [[Whinirana]]
| 336,593 || 5,157,537 || 15 || style=text-align:left| [[Helsinki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Guernsey.svg|border|30px]] [[Kōnihi]]
| 78 || 64,587 || 828 || style=text-align:left| [[St Peter Port]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Iceland.svg|border|30px]] [[Tiorangi]]
| 103,000 || 307,261 || 3 || style=text-align:left| [[Reikahiki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]]
| 70,280 || 4,234,925 || 60 || style=text-align:left| [[Dublin]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Isle of Mann.svg|30px]] [[Motu o Man]]
| 572 || 73,873 || 129 || style=text-align:left| [[Douglas (Motu o Man)|Douglas]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Jersey.svg|border|30px]] [[Tōrehe]]
| 116 || 89,775 || 774 || style=text-align:left| [[Saint Helier]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]]
| 64,589 || 2,366,515 || 37 || style=text-align:left| [[Riga]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]]
| 65,200 || 3,601,138 || 55 || style=text-align:left| [[Vilnius]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Nōwei]]
| 324,220 || 4,525,116 || 14 || style=text-align:left| [[Ōhoro]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Motu Svalbard me Jan Mayen (Nōwei)]]
| 62,049 || 2,868 || style=text-align:left| 0.046
| style=text-align:left| [[Longyearbyen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]]
| 449,964 || 9,090,113 || 20 || style=text-align:left| [[Tokoomo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|30px]] [[Kīngitanga Kotahi]]
| 244,820 || 61,100,835 || 244 || style=text-align:left| [[Rānana]]
|-
! colspan=5 style="background:lightgreen" | Ūropi ki te tonga:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Albania.svg|30px]] [[Arapeinia]]
| 28,748 || 3,600,523 || 125 || style=text-align:left| [[Tirana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Andorra.svg|30px]] [[Ānatōra]]
| 468 || 68,403 || 146 || style=text-align:left| [[Andorra la Vella]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bosnia_and_Herzegovina.svg|30px]] [[Pōngia-Herekōmina]]
| 51,129 || 4,448,500 || 78 || style=text-align:left| [[Sarajevo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]]
| 56,542 || 4,437,460 || 78 || style=text-align:left| [[Zagreb]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Gibraltar.svg|border|30px]] [[Kāmaka]] ([[Kīngitanga Kotahi]])
| 5.9 || 27,714 || 4,697 || style=text-align:left| [[Kāmaka]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]]
| 131,940 || 10,645,343 || 81 || style=text-align:left| [[Ātene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]]
| 301,230 || 58,751,711 || 192 || style=text-align:left| [[Rōma]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Republic of Macedonia.svg|30px]] [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]]
| 25,333 || 2,054,800 || 81 || style=text-align:left| [[Skopje]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]]
| 316 || 397,499 || 1,258 || style=text-align:left| [[Valletta]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Montenegro.svg|30px]] [[Montenegro]]
| 13,812 || 616,258 || 45 || style=text-align:left| [[Podgorica]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]]
| 91,568 || 10,084,245 || 110 || style=text-align:left| [[Rīpene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_San Marino.svg|border|30px]] [[Hato Marino]]
| 61 || 27,730 || 455 || style=text-align:left| [[Hato Marino]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Serbia.svg|border|30px]] [[Hēwia]]
| 88,361 || 9,663,742 || 109 || style=text-align:left| [[Belgrade]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]]
| 20,273 || 1,932,917 || 95 || style=text-align:left| [[Ljubljana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]]
| 504,851 || 45,061,274 || 89 || style=text-align:left| [[Madrid]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Vatican_City.svg|border|30px]] Te [[Poho o Pita]]
| 0.44 || 900 || 2,046 || style=text-align:left| Te [[Poho o Pita]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightblue" | Ūropi ki te hauāuru:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]]
| 83,858 || 8,169,929 || 97 || style=text-align:left| [[Whiena]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]]
| 30,510 || 10,274,595 || 337 || style=text-align:left| [[Paruhi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]]
| 547,030 || 59,765,983 || 109 || style=text-align:left| [[Parī]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]]
| 357,021 || 83,251,851 || 233 || style=text-align:left| [[Pearīni]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Liechtenstein.svg|30px]] [[Rīkeneteina]]
| 160 || 32,842 || 205.3 || style=text-align:left| [[Vaduz]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]]
| 2,586 || 448,569 || 174 || style=text-align:left| [[Rakapuō (Tāone matua)|Rakapuō]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Monaco.svg|border|30px]] [[Manako]]
| 1.95 || 31,987 || 16,404 || style=text-align:left| [[Manako]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]]
| 41,526 || 16,318,199 || 393 || style=text-align:left| [[Amsterdam]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Switzerland.svg|border|30px]] [[Huiterangi]]
| 41,290 || 7,507,000 || 177 || style=text-align:left| [[Bern]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:purple; color:white" | Whenua-rahi-e-rua (Ūropi me Āhia<ref>[[Āhia]]</ref>):
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Azerbaijan.svg|30px]] [[Atepaihānia]]
|| 7,110 || 175,200 || 25<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Azerbaijan (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Baku]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Georgia.svg|border|30px]] [[Hōria]]
|| 2,000 || 37,520 || 19<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Georgia (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Tbilisi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Kazakhstan.svg|30px]] [[Katatānga]]
| 150,000 || 600,000 || 4 || style=text-align:left| [[Astana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Turkey.svg|30px]] [[Whenua Korukoru]]
| 24,378 || 11,044,932 || 453<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Turkey-->
| style=text-align:left| [[Anakara]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:pink" | Ūropi ā-torangapū'''
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Armenia.svg|30px]] [[Āmenia]]
| 29,800 || 3,229,900 || 101<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Yerevan]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]]
| 9,251 || 788,457 || 85<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Nicosia]]
|-
! Katoa !! style=text-align:right| 10,176,246
! style=text-align:right| 709,608,850 !! style=text-align:right| 70 !!
|}
==Tautuhi==
[[File:Europe topography map en.png|thumb|upright=1.2|Ngā whenua o Ūropi]]
{{clear}}
{{Europe and seas labelled map}}
{{Supranational European Bodies}}
{{clear}}
==Ōhanga==
{|
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,748,094
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,591,170
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,569,218
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,135,359
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,572,112
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Pōrana}} || 959,845
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 808,796
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Pehiamu}} || 483,331
|}
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014)<br />miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,874,437
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,950,039
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,833,687
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,147,744
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,406,538
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 880,716
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Huiterangi}} || 703,852
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Huitene}} || 570,591
|}
|}
{{clear}}
{{Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
== Hoto ki waho ==
{{commonscat|Ūropi}}
* [https://web.archive.org/web/20201129051213/http://www.europestartpage.com/ Pārongo tūruhi]
{{Maramara}}
[[Category:Ūropi]]
j0j5gavgsywiu0snda3qf5grorj6fr7
Te Rangi Hīroa
0
3292
168175
164896
2026-06-14T21:22:31Z
TautauKarepe
22930
168175
wikitext
text/x-wiki
[[Image:RangiHiroa1904.jpg|right|210px|thumb|Ko Te Rangi Hīroa i a ia e whai tohu ana i te 1904<ref>Whakaahua nō te Alexander Turnbull Library, Te Whanga-nui-a-Tara, Aotearoa, #1/2-037931-F</ref>]]Ko '''Te Rangi Hīroa''' (Tā Peter Henry Buck), Oketopa 1877? - 1 Tīhema 1951, nō [[Ngāti Mutunga]] o [[Taranaki]]; he tākuta, he ngārahu taua, he āpiha hauora, he kaitōrangapū, he tohunga tikanga tangata, he tumuaki whare taonga.
==Mahi Pāremata, Tākuta==
I kuraina ia ki te kāreti o [[Te Aute]]; nō te 1904 ka puta i te kura tākuta ki [[Ōtepoti]].<ref>Buck, P. H. (1910). [[hdl:10523/10413|Medicine amongst the Maoris in ancient and modern times]] (Thesis, Doctor of Medicine). University of Otago. Retrieved from <nowiki>http://hdl.handle.net/10523/10413</nowiki></ref>
Nō te tau 1905 ka tīmata tana mahi ki te taha o [[Māui Pōmare]] hei āpiha hauora mō te Māori. Ka mahi tahi rāua ki te whakapaipai i ngā kāinga, kia piki te hauora ki te iwi Māori, ahakoa he nunui tonu ngā rangatira kāore i rata ki ā rāua mahi.
Ka tū a Te Rangi Hīroa hei Mema Pāremata Māori mō Te Tai Tokerau i te tau 1909, ā ka wikitoria. I a ia i te [[Pāremata]], he mema ia o te Komiti mō ngā Take Māori. Nō te 1914, ka tū ia mō te rohe Pākehā o Pēwhairangi, ka hinga i tētahi Pākehā. Ko te mutunga tērā o tana mahi ki te Pāremata.
Ka whakapau kaha a Te Rangi Hīroa, i te wā o te Pakanga Tuatahi o te Ao, ki te whakahau i ngā Māori kia kuhu hei hōia. Ka haere ia ki Īhipa, ki Karipori, ki Wīwī, ko tana mahi he āpiha hauora. E rua ngā wā ka whakaingoatia ia mō tōna māia e ōna āpiha i ngā tuhituhi ki ō rātou āpiha teitei, ā, ka whakawhiwhia ia ki te tohu DSO. Ka mutu ngā riri, kua kake ia hei meiha.
==Āpiha hauora Māori==
[[Image:RangiHiroa1930s.jpg|right|210px|thumb|Ko Te Rangi Hīroa e mau taiaha ana, i ngā tau 1930<ref>Whakaahua nō te Alexander Turnbull Library, Te Whanga-nui-a-Tara, Aotearoa, #1/2-078259-F</ref>]]Ko tana hokinga mai ki [[Aotearoa]], ka tahuri ia ki te tūranga hou hei kaiwhakahaere mō te hauora Māori i raro i te Tari Hauora. Nō te tau 1918, he tokomaha rawa ngā Māori i mate i te urutā rewharewha. Me te aha, ko te mahinga tahitanga a ngā rangatira Māori me ngā āpiha hauora ki te tāmi i ngā urutā tērā ka pā; ā, ka māmā ake ngā mahi a Te Rangi Hīroa.
==Mātauranga tikanga tangata==
I tōna pakeketanga ka noho ia ki tāwāhi mahi ai ki te mātauranga tikanga tangata, ki te tuhituhi pukapuka hoki mō ngā tikanga Māori. He maha ngā tohu tākuta hōnore i whakawhiwhia ki a ia, e te Whare Wānanga o Aotearoa, e te Whare Wānanga o Yale, e wai atu, e wai atu. I te tau 1946 ko tau mai te taitara Tā ki runga i a ia. Ka hemo a Te Rangi Hīroa i te 1951 ki [[Hawai'i]].
==Kupu tautoko==
<references/>
==Tohutoro==
*Sorrenson, M. P. K. ''Buck, Peter Henry 1877? - 1951''. Dictionary of New Zealand Biography, he mea whakahou i te 7-4-2006. [https://teara.govt.nz/mi/biographies/3b54/buck-peter-henry Hoto mātāpuna]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Te Rangi Hiroa}}
[[Category:Mema Pāremata]]
[[Category:Taranaki]]
[[Category:Tuhipānui pai]]
g7ldhhou9zdilxk5gsk1ql7wpmb3jue
Hotunui (whare)
0
3721
168178
164892
2026-06-14T21:31:45Z
TautauKarepe
22930
168178
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HotunuiWhareThames.jpg|right|400px|Ko Hotunui whare, Pārāwai.]]Ko '''Hotunui''' he whare nō [[Ngāti Maru]], he iwi o Te Ika-a-Māui, Aotearoa.
==I whakatūria i te 1878==
Nā [[Wēpiha Apanui]] rāua ko tōna matua ko [[Apanui Te Hāmaiwaho]] te whare nei i whakairo. Nō te tau 1878 ka oti te hanga o Hotunui, hei takoha mō te mārena o Mereana, te tuahine a Wēpiha ki a [[Wīrope Hōterene Taipari]], tētahi o ngā rangatira o Ngāti Maru. Kei te Whare Pupuri Taonga i Tāmaki-makau-rau te whare ināianei. Ko [[Hotunui]], tupuna o Ngāti Maru, te pūtake o te ingoa o te whare nei.
He nui tonu ngā rākau i whakairohia mai i Whakatāne. He nui, he rahi tonu te tira o Ngāti Awa i haere ki [[Pārāwai]] ki te hanga i te whare, 70 rātou. Nā taua tira i mau atu ngā rākau whakairo ki reira.
I ngā tau 1920, kua āhua kino haere te tū o te whare. Nō te 7 Poutū-te-rangi 1925 ka tū te hui ki Pārāwai. Ka tae mai ngā iwi o Hauraki, ka tae mai hoki te kaiwhakahaere o te Whare Pupuri Taonga o Tāmaki Makaurau, a Gilbert Archey; i reira hoki a [[Eruini Heina Taipari]], tama a Wīrope Taipari. Ko te whakatau o te hui, kia tukua te whare mā te Whare Taonga e tiaki mō ngā whakatupuranga kei te heke.
==Tohutoro==
*Angela Ballara, ''Taipari, Eruini Heina 1889/1890? - 1956'' Dictionary of New Zealand Biography, updated 7.4.2006. URL: [https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina]
*Layne Harvey, 'Ngāti Awa', ''Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand'', updated 3-Apr-2006. URL: [https://teara.govt.nz/mi/ngati-awa https://teara.govt.nz/mi/ngati-awa]
*Hirini Moko Mead, 'Apanui, Wēpiha', ''Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900''. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:1-3.
*Hoani Nahe, tuhinga-ā-ringa, Auckland City Library, NZMSS 713: 25-34, (1860).
[[Category:Hauraki]]
ih8qao6d5kqus53mk8f2saqf7qzgooc
Wīrope Hōterene Taipari
0
3724
168177
164890
2026-06-14T21:26:27Z
TautauKarepe
22930
168177
wikitext
text/x-wiki
[[Image:Ureia2.jpg|right|120px|Ko Ureia, kaitiaki o Ngāti Maru, tētahi o ngā poupou nō Hotunui whare]]Ko '''Wīrope Hōterene Taipari''' he rangatira nō roto o [[Ngāti Maru]], [[Hauraki]]. Ko te wharenui a [[Hotunui (whare)|Hotunui]] i mahia hei taonga tuku ki a Wīrope rāua ko tōna hoa rangatira a [[Mereana Mokomoko]], he wahine rangatira nō roto o [[Ngāti Awa]] o Whakatāne. Ko Wīrope te tama a [[Te Hōterene Taipari]].
==Ingoa atu==
*Hauāuru Tikapa Taipari
==Tirohia hoki==
*[[Hoani Nahe]]
==Tohutoro==
*A. Ballara ''Taipari, Eruini Heina 1889/1890? - 1956'' Dictionary of New Zealand Biography, URL: [https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina]
*Layne Harvey, 'Ngāti Awa', ''Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand'', updated 3-Apr-2006. URL: [https://web.archive.org/web/20081201103328/http://www.teara.govt.nz/NewZealanders/MaoriNewZealanders/NgatiAwa/mi www.TeAra.govt.nz/NewZealanders/MaoriNewZealanders/NgatiAwa/mi]
*Hirini Moko Mead, 'Apanui, Wēpiha', <i>Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900</i>. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:1-3.
[[Category:Rangatira]]
[[Category:Hauraki]]
gp5y4xhcb3l7xedm9g9q2oclu1t5v47
Te Hōterene Taipari
0
3732
168176
164895
2026-06-14T21:25:16Z
TautauKarepe
22930
168176
wikitext
text/x-wiki
[[Image:Poupou2.jpg|left|180px|Tētahi o ngā poupou nō Hotunui whare, te whare i tiakina e Taipari mā]]Ko '''Te Hōterene Taipari''' he rangatira nō roto o [[Ngāti Maru]], [[Hauraki]]. Ko Te Hōterene te matua tāne o [[Wīrope Hōterene Taipari]].
==Tohutoro==
*A. Ballara ''Taipari, Eruini Heina 1889/1890? - 1956'' Dictionary of New Zealand Biography, URL: [https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina https://teara.govt.nz/mi/biographies/4t4/taipari-eruini-heina]
*Hirini Moko Mead, 'Apanui, Wēpiha', <i>Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900</i>. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:1-3.
[[Category:Rangatira]] [[Category:Hauraki]]
pg40lf81rdd92om11vnbv75gquc773w
Amerika-ki-te-Raki
0
12922
168185
168049
2026-06-14T21:46:01Z
TautauKarepe
22930
168185
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Amerika-ki-te-Raki
|image = [[File:Location North America.svg|200px]]
|area = {{convert|24709000|km2|sqmi|abbr=on}}
|population = 565,265,000 (2013, [[List of continents by population|4th]])
|density = 22.9/km<sup>2</sup> (59.3/sq mi)<ref>This North American density figure is based on a total land area of 23,090,542 km<sup>2</sup> only, considerably less than the total combined land and water area of 24,709,000 km<sup>2</sup>.</ref>
|GDP_nominal = $20,300 piriona (2013, [[List of continents by GDP (nominal)|2nd]])
|GDP_PPP = $20,900 piriona (2013, 2nd)
|demonym = North American
|countries = 23
|list_countries = Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki
|dependencies = 22 ([[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki#Takiwā anō|rārangi]])
|languages = [[Reo Pākehā]], [[Reo Pāniora]], [[Reo Wīwī]], and many [[Languages of North America|others]]
|time = [[UTC-10]] ki [[UTC±0|UTC]]
|cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Amerika-ki-te-Raki]]:<ref>http://www.demographia.com/db-worldua.pdf</ref><br /> [[Greater Mexico City|Mexico City]]<br />[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]<br /> [[Ngā Ānahera]]<br > [[Hikāko]]<br /> [[Tāroto]]<br > [[Dallas–Fort Worth]]<br /> [[Hana Paraniko]]<br />[[Hūhetene]]<br /> [[Miami, Whoreta]]<br >[[Whiratarawhia]]<br > [[Ātaranata]]
}}
[[File:North America satellite globe.jpg|thumbnail|350px|Mahere whenua ōkiko o Amerika-ki-te-Raki.]]
[[File:Non-Native American Nations Control over N America 1750-2008.gif|thumb|350px|Non-native nations' control and claims over North America c. 1750–2008]]
[[File:Languages of the Americas.PNG|thumb|350px|Languages spoken in the Americas]]
[[File:Langs N.Amer.png|thumb|350px|[[First language|Native languages]] of North America (Map of US, Canada and Greenland)]]
Ko '''Amerika-ki-te-Raki''' tētahi [[paparahi]] e noho katoa ana ki te [[tuakoi raki]], ā, mō te nuinga ki te [[tuakoi whiti]]; tērā rānei he wāhanga noa iho o te paparahi o [[Amerika]]. Takoto ana te [[Moana Arctic]] ki tōna roherohe whakateraki, te [[Moana Ranatiki]] ki te rāwhiti, te [[Moananui-a-Kiwa]] ki te hauāuru, ā, noho ana te paparahi o
[[Amerika-ki-te-Tonga]] me te [[Moana Karipiana]] ki tōna paeroa.
Ko ''Amerika-ki-te-Raki'' te paparahi tuawhā ā-taupori (565 miriona tāngata i 2013) tae rā anō ki ngā moutere pātata (pērā i ngā [[Moutere Karipiana]]). Koia te paparahi tuatoru ā-rahinga whenua me ōna km<sup>2</sup> e 24,709,000, arā āhua 16.5% o te matawhenua o te ao, 4.8% rānei o te mata o te ao. E 23 ōna wehenga motuhake.
Nō te [[wāhanga kōpaka pāmuri]] ngā [[iwi tangata tuatahi]] i tae atu ki ‘Amerika-ki-te-Raki’, mā te whakawhiti i te [[arawhiti whenua Bering]]. I whakaotia te [[Classic stage|wāwāhanga onamata]] o te [[wāhanga mua-Columbia]] e te taenga mai o ngā [[kairarau Ūropi]] nō te [[Takiwā Tūhura]].
Whakaatu ai ngā ahurea me ngā momopori ō nāianei i ngā taunekeneke i waenganui i ngā [[kaitāmi Ūropi]], ngā [[iwi taketake]], ngā [[pononga Āwherika]] me ā rātou mangainga. He kaha ake te awenga Ūropi ki ngā rohe whakateraki o te paparahi, ā, he kaha ake ngā awenga iwi taketake, nō Āwherika rānei ki te tonga. Nō te kaha o te awenga kaitāmi Ūropi, ka kōrero te nuinga o ngā tāngata nō Amerika-ki-te-Raki ō nāianei i te [[reo Ingarihi]], te [[reo Pāniora]], te [[reo Wīwī]] rānei, ā, whakaatu ai ēnei hapori me ā ratou wehenga i ngā [[tikanga Hauāuru]].
==Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki==
{| class="wikitable sortable" style="border:1px solid #aaa;"
|- style="background:#ececec;"
! Ingoa rohe,<br>takiwā, me ngā [[pīwari]]<ref name="spp">{{cite web |url=http://www.spp.gov/ | archiveurl=https://web.archive.org/web/20080618182224/http://www.spp.gov/ |archivedate=18 June 2008|title=SPP Background |publisher=Security and Prosperity Partnership Of North America |work=CommerceConnect.gov |accessdate=14 November 2010}}</ref><ref name="epa">{{cite web |url=http://www.epa.gov/wed/pages/ecoregions/na_eco.htm |title= Ecoregions of North America |publisher= [[United States Environmental Protection Agency]] |accessdate=30 May 2011}}</ref><ref name=About.com>{{cite web |url=http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm |title=What's the difference between North, Latin, Central, Middle, South, Spanish and Anglo America? |website=About.com |accessdate=2015-12-03 |archivedate=2016-04-10 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160410093459/http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm }}</ref>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br />(km<sup>2</sup>)<ref>Unless otherwise noted, land area figures are taken from {{Cite journal |url=http://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2008/Table03.pdf | title=Demographic Yearbook—Table 3: Population by sex, rate of population increase, surface area and density | publisher=United Nations Statistics Division | year=2008 | accessdate =14 October 2010}}</ref>
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br />(2008 est.)<ref>Unless otherwise noted, population estimates are taken from {{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/wpp2008/wpp2008_text_tables.pdf |format=PDF| title=World Population Prospects, Table A.1| version=2008 revision | publisher=United Nations | author=Department of Economic and Social Affairs Population Division | year=2009 | accessdate=12 March 2009}}</ref>
! [[Taupori kiato]]<br />(ia km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| {{Flag|Ānakuira}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|91}}
| style="text-align:right;"| {{nts|15000}}
| style="text-align:right;"| 164.8
| [[The Valley, Anguilla|The Valley]]
|-
| {{Flag|Arupa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|180}}
| style="text-align:right;"| {{nts|107000}}
| style="text-align:right;"| 594.4
| [[Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Bonaire}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|294}}
| style="text-align:right;"| {{nts|12093}}<ref name="nethant">Population estimates are taken from the {{cite web | author=Central Bureau of Statistics Netherlands Antilles | title=Statistical information: Population |url=http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archiveurl=https://web.archive.org/web/20100501150627/http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archivedate=1 May 2010 | publisher=Government of the Netherlands Antilles | accessdate=14 October 2010}}</ref>
| style="text-align:right;"| 41.1
| [[Kralendijk]]
|-
| {{Flag|Curaçao}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|444}}
| style="text-align:right;"| {{nts|140794}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 317.1
| [[Willemstad]]
|-
| {{Flag|Haiti}}
| style="text-align:right;"| {{nts|27750}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10033000}}
| style="text-align:right;"| 361.5
| [[Port-au-Prince]]
|-
| {{Flag|Hemeika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10991}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2719000}}
| style="text-align:right;"| 247.4
| [[Kingston, Hemeika|Kingston]]
|-
| {{Flag|Hato Kete me Newi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|261}}
| style="text-align:right;"| {{nts|52000}}
| style="text-align:right;"| 199.2
| [[Basseterre]]
|-
| {{Flag|Hato Mātene}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}<ref name="areacia"/>
| style="text-align:right;"| {{nts|29820}}<ref name="popcia"/>
| style="text-align:right;"| 552.2
| [[Marigot, Hato Mātene|Marigot]]
|-
| {{Flag|Hato Pātera me Mikarona}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|242}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 24.8
| [[Saint-Pierre, Hato Pātera me Mikarona|Saint-Pierre]]
|-
| {{Flag|Hato Ruiha}}
| style="text-align:right;"| {{nts|539}}
| style="text-align:right;"| {{nts|172000}}
| style="text-align:right;"| 319.1
| [[Castries]]
|-
| {{Flag|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
| style="text-align:right;"| {{nts|389}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109000}}
| style="text-align:right;"| 280.2
| [[Kingstown]]
|-
| {{Flag|Hononga-o-Amerika}}<ref>Includes the US state of Hawaii, which is distant from the North American landmass in the Pacific Ocean and therefore more commonly associated with the other territories of Oceania.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|9629091}}
| style="text-align:right;"| {{nts|311630000}}
| style="text-align:right;"| 32.7
| [[Wahingitana, D.C.]]
|-
| {{Flag|Honotura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112492}}
| style="text-align:right;"| {{nts|7466000}}
| style="text-align:right;"| 66.4
| [[Tegucigalpa]]
|-
| {{Flag|Kānata}}
| style="text-align:right;"| {{nts|9984670}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33573000}}
| style="text-align:right;"| 3.4
| [[Ottawa]]
|-
| {{Flag|Kerenāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|344}}
| style="text-align:right;"| {{nts|104000}}
| style="text-align:right;"| 302.3
| [[St. George's, Kerenāra|St. George's]]
|-
| {{Flag|Kirānirangi}} (Tenemāka)
| style="text-align:right;"| {{nts|2166086}}
| style="text-align:right;"| {{nts|57000}}
| style="text-align:right;"| 0.026
| [[Nuuk]] ([[Godthåb]])
|-
| {{Flag|Kiupa}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109886}}
| style="text-align:right;"| {{nts|11204000}}
| style="text-align:right;"| 102.0
| [[Havana]]
|-
| {{Flag|Koto Rika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|51100}}
| style="text-align:right;"| {{nts|4579000}}
| style="text-align:right;"| 89.6
| [[San José, Koto Rika|San José]]
|-
| {{Flag|Kuarerupe}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1628}}
| style="text-align:right;"| {{nts|401784}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=971&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 971-Guadeloupe |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 246.7
| [[Basse-Terre]]
|-
| {{Flag|Kuatamāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|108889}}
| style="text-align:right;"| {{nts|14027000}}
| style="text-align:right;"| 128.8
| [[Guatemala City]]
|-
| {{Flag|Manetera}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|102}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 58.8
| [[Plymouth, Manetera|Plymouth]]; [[Brades, Montserrat|Brades]]<ref>Because of ongoing activity of the [[Soufriere Hills volcano]] beginning in July 1995, much of Plymouth was destroyed and government offices were relocated to Brades. Plymouth remains the ''de jure'' capital.</ref>
|-
| {{Flag|Mātiniki}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1128}}
| style="text-align:right;"| {{nts|397693}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=972&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 972-Martinique |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 352.6
| [[Fort-de-France]]
|-
| {{Flag|Mehiko}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1964375}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112322757}}
| style="text-align:right;"| 57.1
| [[Mexico City]]
|-
| {{Flag|Motu Koru-Kākoa}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[Turks and Caicos Islands]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref> (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|948}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33000}}
| style="text-align:right;"| 34.8
| [[Cockburn Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Clipperton}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|6}}
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Ngā Moutere Kāmana}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|264}}
| style="text-align:right;"| {{nts|56000}}
| style="text-align:right;"| 212.1
| [[George Town, Moutere Kāmana|George Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Navassa}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|5}}<ref name="areacia">Land area figures taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=7 Kohi-tātea 2019 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20190107082449/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html%20 }}</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}<ref name="popcia">These population estimates are for 2010, and are taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=4 Whiringa-ā-nuku 2018 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20181004113653/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html }}</ref>
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Amerika)}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|347}}
| style="text-align:right;"| {{nts|110000}}
| style="text-align:right;"| 317.0
| [[Charlotte Amalie]]
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Ingarangi)}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|151}}
| style="text-align:right;"| {{nts|23000}}
| style="text-align:right;"| 152.3
| [[Road Town]]
|-
| {{Flag|Nikarāhua}}
| style="text-align:right;"| {{nts|130373}}
| style="text-align:right;"| {{nts|5743000}}
| style="text-align:right;"| 44.1
| [[Managua]]
|-
| {{Flag|Pāhama}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[The Bahamas|Bahamas]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|13943}}
| style="text-align:right;"| {{nts|342000}}
| style="text-align:right;"| 24.5
| [[Nassau, Pāhama|Nassau]]
|-
| {{Flag|Pāmura}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}
| style="text-align:right;"| {{nts|65000}}
| style="text-align:right;"| 1203.7
| [[Hamilton, Pāmura|Hamilton]]
|-
| {{Flag|Panamā}}<ref name="two"/><ref>Panama is generally considered a North American country, though some authorities divide it at the [[Panama Canal]]. Figures listed here are for the entire country.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|75417}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3454000}}
| style="text-align:right;"| 45.8
| [[Panama City]]
|-
| {{Flag|Papatohe}}
| style="text-align:right;"| {{nts|430}}
| style="text-align:right;"| {{nts|256000}}
| style="text-align:right;"| 595.3
| [[Bridgetown]]
|-
| {{Flag|Pārihi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|22966}}
| style="text-align:right;"| {{nts|307000}}
| style="text-align:right;"| 13.4
| [[Belmopan]]
|-
| {{Flag|Peta Riko}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|8870}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3982000}}
| style="text-align:right;"| 448.9
| [[San Juan, Peta Riko|San Juan]]
|-
| {{Flag|Saint Barthélemy}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}<ref name="areacia" />
| style="text-align:right;"| {{nts|7448}}<ref name="popcia" />
| style="text-align:right;"| 354.7
| [[Gustavia, Saint Barthélemy|Gustavia]]
|-
| {{Flag|Sapa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|13}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1537}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 118.2
| [[The Bottom]]
|-
| {{Flag|Sint Eustatius}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2739}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 130.4
| [[Oranjestad, Sint Eustatius|Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Sint Maarten}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|34}}
| style="text-align:right;"| {{nts|40009}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 1176.7
| [[Philipsburg, Sint Maarten|Philipsburg]]
|-
| {{Flag|Te Moutere Nehe me Papura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|442}}
| style="text-align:right;"| {{nts|88000}}
| style="text-align:right;"| 199.1
| [[St. John's, Te Moutere Nehe me Papura|St. John's]]
|-
| {{Flag|Te Whakaora}}
| style="text-align:right;"| {{nts|21041}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6163000}}
| style="text-align:right;"| 293.0
| [[San Salvador]]
|-
|{{Flag|Te Whenua Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|48671}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10090000}}
| style="text-align:right;"| 207.3
| [[Santo Domingo]]
|-
| {{Flag|Tirinaki-Tāpako}}<ref name="two">Depending on definitions, Aruba, Bonaire, Curaçao, Panama, and Trinidad and Tobago have territory in [[List of countries spanning more than one continent|either or both of]] North and South America.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|5130}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1339000}}
| style="text-align:right;"| 261.0
| [[Te Poi o Pāniora]]
|-
| {{Flag|Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|751}}
| style="text-align:right;"| {{nts|67000}}
| style="text-align:right;"| 89.2
| [[Roseau]]
|- style=" font-weight:bold; " class="sortbottom"
! Tapeke
| style="text-align:right;"| {{nts|24500995}}
| style="text-align:right;"| {{nts|541720440}}
| style="text-align:right;"| 22.9
|
|}
==Ōhanga==
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 2,148,884
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,595,975
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 234,193
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 138,511
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 125,630
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 119,811
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 80,811
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 71,234
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Te Whakaora}} || 51,193
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,786,655
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 1,291,062
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 103,135
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 77,150
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 64,058
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 58,728
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 49,553
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 46,213
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Tirinaki-Tāpako}} || 28,874
|}
{{-}}
==Ētahi atu tāone hira==
{{multiple image
| align = right
| direction = vertical
| header = Ngā tāone nui o Amerika-ki-te-Raki
| header_align = left/right/center
| header_background =
| footer =
| footer_background =
| width =
| image1 = Ciudad.de.Mexico.City.Distrito.Federal.DF.Paseo.Reforma.Skyline.jpg
| width1 = 200
| caption1 =<center>[[Mexico City]]</center>
| image2 =
| width2 = 200
| caption2 =<center>[[New York City]]</center>
| image3 = LA Skyline Mountains2.jpg
| width3 = 200
| caption3 =<center>[[Ngā Ānahera]]</center>
| image4 = Toronto - ON - Toronto Skyline2.jpg
| width4 = 200
| caption4 =<center>[[Tāroto]]</center>
| image5 = ChicagoFromCellularField.jpg
| width5 = 200
| caption5 = <center>[[Chicago]]</center>
| image6 = NYC wideangle south from Top of the Rock.jpg
| width6 = 200
| caption6 = <center>[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]</center>
}}
The top ten largest North American [[metropolitan area]]s by population as of 2013, based on national census numbers from the United States of America, and census estimates from Canada and Mexico.
{| class="sortable wikitable" class="wikitable"
|-
| '''Rohe metropolitan'''
| '''Tapori'''
| '''Rahinga (km<sup>2</sup>)'''
| '''Whenua'''
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Mexico City]]
| 21,163,226<sup>†</sup>
| 7,346
| {{flagicon|Mehiko}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]
| 19,949,502
| 17,405
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Ngā Ānahera]]
| 13,131,431
| 12,562
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hikāko]]
| 9,537,289
| 24,814
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Dallas–Fort Worth]]
| 6,810,913
| 24,059
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hūhetene]]
| 6,313,158
| 26,061
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Tāroto]]
| 6,054,191<sup>†</sup>
| 5,906
| {{flagicon|Kānata}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Philadelphia]]
| 6,034,678
| 13,256
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Wahingitana, D.C.]]
| 5,949,859
| 14,412
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Miami, Whoreta|Miami]]
| 5,828,191
| 15,896
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|}
<small>‌<sup>†</sup>2011 Census figures.</small>
==Kupu tautoko==
<references />
{{Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
{{Maramara}}
hrf2by24b7ib0kw3qiwree2rv7tcqiu
168194
168185
2026-06-14T21:53:16Z
TautauKarepe
22930
168194
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Amerika-ki-te-Raki
|image = [[File:Location North America.svg|200px]]
|area = {{convert|24709000|km2|sqmi|abbr=on}}
|population = 565,265,000 (2013, [[List of continents by population|4th]])
|density = 22.9/km<sup>2</sup> (59.3/sq mi)<ref>This North American density figure is based on a total land area of 23,090,542 km<sup>2</sup> only, considerably less than the total combined land and water area of 24,709,000 km<sup>2</sup>.</ref>
|GDP_nominal = $20,300 piriona (2013, [[List of continents by GDP (nominal)|2nd]])
|GDP_PPP = $20,900 piriona (2013, 2nd)
|demonym = North American
|countries = 23
|list_countries = Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki
|dependencies = 22 ([[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki#Takiwā anō|rārangi]])
|languages = [[Reo Pākehā]], [[Reo Pāniora]], [[Reo Wīwī]], and many [[Languages of North America|others]]
|time = [[UTC-10]] ki [[UTC±0|UTC]]
|cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Amerika-ki-te-Raki]]:<ref>http://www.demographia.com/db-worldua.pdf</ref><br /> [[Greater Mexico City|Mexico City]]<br />[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]<br /> [[Ngā Ānahera]]<br > [[Hikāko]]<br /> [[Tāroto]]<br > [[Dallas–Fort Worth]]<br /> [[Hana Paraniko]]<br />[[Hūhetene]]<br /> [[Miami, Whoreta]]<br >[[Whiratarawhia]]<br > [[Ātaranata]]
}}
[[File:North America satellite globe.jpg|thumbnail|350px|Mahere whenua ōkiko o Amerika-ki-te-Raki.]]
[[File:Non-Native American Nations Control over N America 1750-2008.gif|thumb|350px|Non-native nations' control and claims over North America c. 1750–2008]]
[[File:Languages of the Americas.PNG|thumb|350px|Languages spoken in the Americas]]
[[File:Langs N.Amer.png|thumb|350px|[[First language|Native languages]] of North America (Map of US, Canada and Greenland)]]
Ko '''Amerika-ki-te-Raki''' tētahi [[paparahi]] e noho katoa ana ki te [[tuakoi raki]], ā, mō te nuinga ki te [[tuakoi whiti]]; tērā rānei he wāhanga noa iho o te paparahi o [[Amerika]]. Takoto ana te [[Moana Arctic]] ki tōna roherohe whakateraki, te [[Moana Ranatiki]] ki te rāwhiti, te [[Moananui-a-Kiwa]] ki te hauāuru, ā, noho ana te paparahi o
[[Amerika-ki-te-Tonga]] me te [[Moana Karipiana]] ki tōna paeroa.
Ko ''Amerika-ki-te-Raki'' te paparahi tuawhā ā-taupori (565 miriona tāngata i 2013) tae rā anō ki ngā moutere pātata (pērā i ngā [[Moutere Karipiana]]). Koia te paparahi tuatoru ā-rahinga whenua me ōna km<sup>2</sup> e 24,709,000, arā āhua 16.5% o te matawhenua o te ao, 4.8% rānei o te mata o te ao. E 23 ōna wehenga motuhake.
Nō te [[wāhanga kōpaka pāmuri]] ngā [[iwi tangata tuatahi]] i tae atu ki ‘Amerika-ki-te-Raki’, mā te whakawhiti i te [[arawhiti whenua Bering]]. I whakaotia te [[Classic stage|wāwāhanga onamata]] o te [[wāhanga mua-Columbia]] e te taenga mai o ngā [[kairarau Ūropi]] nō te [[Takiwā Tūhura]].
Whakaatu ai ngā ahurea me ngā momopori ō nāianei i ngā taunekeneke i waenganui i ngā [[kaitāmi Ūropi]], ngā [[iwi taketake]], ngā [[pononga Āwherika]] me ā rātou mangainga. He kaha ake te awenga Ūropi ki ngā rohe whakateraki o te paparahi, ā, he kaha ake ngā awenga iwi taketake, nō Āwherika rānei ki te tonga. Nō te kaha o te awenga kaitāmi Ūropi, ka kōrero te nuinga o ngā tāngata nō Amerika-ki-te-Raki ō nāianei i te [[reo Ingarihi]], te [[reo Pāniora]], te [[reo Wīwī]] rānei, ā, whakaatu ai ēnei hapori me ā ratou wehenga i ngā [[tikanga Hauāuru]].
==Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki==
{| class="wikitable sortable" style="border:1px solid #aaa;"
|- style="background:#ececec;"
! Ingoa rohe,<br>takiwā, me ngā [[pīwari]]<ref name="spp">{{cite web |url=http://www.spp.gov/ | archiveurl=https://web.archive.org/web/20080618182224/http://www.spp.gov/ |archivedate=18 June 2008|title=SPP Background |publisher=Security and Prosperity Partnership Of North America |work=CommerceConnect.gov |accessdate=14 November 2010}}</ref><ref name="epa">{{cite web |url=http://www.epa.gov/wed/pages/ecoregions/na_eco.htm |title= Ecoregions of North America |publisher= [[United States Environmental Protection Agency]] |accessdate=30 May 2011}}</ref><ref name=About.com>{{cite web |url=http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm |title=What's the difference between North, Latin, Central, Middle, South, Spanish and Anglo America? |website=About.com |accessdate=2015-12-03 |archivedate=2016-04-10 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160410093459/http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm }}</ref>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br />(km<sup>2</sup>)<ref>Unless otherwise noted, land area figures are taken from {{Cite journal |url=http://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2008/Table03.pdf | title=Demographic Yearbook—Table 3: Population by sex, rate of population increase, surface area and density | publisher=United Nations Statistics Division | year=2008 | accessdate =14 October 2010}}</ref>
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br />(2008 est.)<ref>Unless otherwise noted, population estimates are taken from {{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/wpp2008/wpp2008_text_tables.pdf |format=PDF| title=World Population Prospects, Table A.1| version=2008 revision | publisher=United Nations | author=Department of Economic and Social Affairs Population Division | year=2009 | accessdate=12 March 2009}}</ref>
! [[Taupori kiato]]<br />(ia km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| {{Flag|Ānakuira}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|91}}
| style="text-align:right;"| {{nts|15000}}
| style="text-align:right;"| 164.8
| [[The Valley, Anguilla|The Valley]]
|-
| {{Flag|Arupa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|180}}
| style="text-align:right;"| {{nts|107000}}
| style="text-align:right;"| 594.4
| [[Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Bonaire}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|294}}
| style="text-align:right;"| {{nts|12093}}<ref name="nethant">Population estimates are taken from the {{cite web | author=Central Bureau of Statistics Netherlands Antilles | title=Statistical information: Population |url=http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archiveurl=https://web.archive.org/web/20100501150627/http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archivedate=1 May 2010 | publisher=Government of the Netherlands Antilles | accessdate=14 October 2010}}</ref>
| style="text-align:right;"| 41.1
| [[Kralendijk]]
|-
| {{Flag|Curaçao}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|444}}
| style="text-align:right;"| {{nts|140794}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 317.1
| [[Willemstad]]
|-
| {{Flag|Haiti}}
| style="text-align:right;"| {{nts|27750}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10033000}}
| style="text-align:right;"| 361.5
| [[Port-au-Prince]]
|-
| {{Flag|Hemeika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10991}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2719000}}
| style="text-align:right;"| 247.4
| [[Kingston, Hemeika|Kingston]]
|-
| {{Flag|Hato Kete me Newi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|261}}
| style="text-align:right;"| {{nts|52000}}
| style="text-align:right;"| 199.2
| [[Basseterre]]
|-
| {{Flag|Hato Mātene}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}<ref name="areacia"/>
| style="text-align:right;"| {{nts|29820}}<ref name="popcia"/>
| style="text-align:right;"| 552.2
| [[Marigot, Hato Mātene|Marigot]]
|-
| {{Flag|Hato Pātera me Mikarona}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|242}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 24.8
| [[Saint-Pierre, Hato Pātera me Mikarona|Saint-Pierre]]
|-
| {{Flag|Hato Rūiha}}
| style="text-align:right;"| {{nts|539}}
| style="text-align:right;"| {{nts|172000}}
| style="text-align:right;"| 319.1
| [[Castries]]
|-
| {{Flag|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
| style="text-align:right;"| {{nts|389}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109000}}
| style="text-align:right;"| 280.2
| [[Kingstown]]
|-
| {{Flag|Hononga-o-Amerika}}<ref>Includes the US state of Hawaii, which is distant from the North American landmass in the Pacific Ocean and therefore more commonly associated with the other territories of Oceania.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|9629091}}
| style="text-align:right;"| {{nts|311630000}}
| style="text-align:right;"| 32.7
| [[Wahingitana, D.C.]]
|-
| {{Flag|Honotura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112492}}
| style="text-align:right;"| {{nts|7466000}}
| style="text-align:right;"| 66.4
| [[Tegucigalpa]]
|-
| {{Flag|Kānata}}
| style="text-align:right;"| {{nts|9984670}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33573000}}
| style="text-align:right;"| 3.4
| [[Ottawa]]
|-
| {{Flag|Kerenāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|344}}
| style="text-align:right;"| {{nts|104000}}
| style="text-align:right;"| 302.3
| [[St. George's, Kerenāra|St. George's]]
|-
| {{Flag|Kirānirangi}} (Tenemāka)
| style="text-align:right;"| {{nts|2166086}}
| style="text-align:right;"| {{nts|57000}}
| style="text-align:right;"| 0.026
| [[Nuuk]] ([[Godthåb]])
|-
| {{Flag|Kiupa}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109886}}
| style="text-align:right;"| {{nts|11204000}}
| style="text-align:right;"| 102.0
| [[Havana]]
|-
| {{Flag|Koto Rika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|51100}}
| style="text-align:right;"| {{nts|4579000}}
| style="text-align:right;"| 89.6
| [[San José, Koto Rika|San José]]
|-
| {{Flag|Kuarerupe}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1628}}
| style="text-align:right;"| {{nts|401784}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=971&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 971-Guadeloupe |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 246.7
| [[Basse-Terre]]
|-
| {{Flag|Kuatamāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|108889}}
| style="text-align:right;"| {{nts|14027000}}
| style="text-align:right;"| 128.8
| [[Guatemala City]]
|-
| {{Flag|Manetera}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|102}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 58.8
| [[Plymouth, Manetera|Plymouth]]; [[Brades, Montserrat|Brades]]<ref>Because of ongoing activity of the [[Soufriere Hills volcano]] beginning in July 1995, much of Plymouth was destroyed and government offices were relocated to Brades. Plymouth remains the ''de jure'' capital.</ref>
|-
| {{Flag|Mātiniki}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1128}}
| style="text-align:right;"| {{nts|397693}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=972&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 972-Martinique |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 352.6
| [[Fort-de-France]]
|-
| {{Flag|Mehiko}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1964375}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112322757}}
| style="text-align:right;"| 57.1
| [[Mexico City]]
|-
| {{Flag|Motu Koru-Kākoa}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[Turks and Caicos Islands]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref> (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|948}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33000}}
| style="text-align:right;"| 34.8
| [[Cockburn Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Clipperton}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|6}}
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Ngā Moutere Kāmana}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|264}}
| style="text-align:right;"| {{nts|56000}}
| style="text-align:right;"| 212.1
| [[George Town, Moutere Kāmana|George Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Navassa}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|5}}<ref name="areacia">Land area figures taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=7 Kohi-tātea 2019 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20190107082449/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html%20 }}</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}<ref name="popcia">These population estimates are for 2010, and are taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=4 Whiringa-ā-nuku 2018 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20181004113653/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html }}</ref>
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Amerika)}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|347}}
| style="text-align:right;"| {{nts|110000}}
| style="text-align:right;"| 317.0
| [[Charlotte Amalie]]
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Ingarangi)}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|151}}
| style="text-align:right;"| {{nts|23000}}
| style="text-align:right;"| 152.3
| [[Road Town]]
|-
| {{Flag|Nikarāhua}}
| style="text-align:right;"| {{nts|130373}}
| style="text-align:right;"| {{nts|5743000}}
| style="text-align:right;"| 44.1
| [[Managua]]
|-
| {{Flag|Pāhama}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[The Bahamas|Bahamas]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|13943}}
| style="text-align:right;"| {{nts|342000}}
| style="text-align:right;"| 24.5
| [[Nassau, Pāhama|Nassau]]
|-
| {{Flag|Pāmura}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}
| style="text-align:right;"| {{nts|65000}}
| style="text-align:right;"| 1203.7
| [[Hamilton, Pāmura|Hamilton]]
|-
| {{Flag|Panamā}}<ref name="two"/><ref>Panama is generally considered a North American country, though some authorities divide it at the [[Panama Canal]]. Figures listed here are for the entire country.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|75417}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3454000}}
| style="text-align:right;"| 45.8
| [[Panama City]]
|-
| {{Flag|Papatohe}}
| style="text-align:right;"| {{nts|430}}
| style="text-align:right;"| {{nts|256000}}
| style="text-align:right;"| 595.3
| [[Bridgetown]]
|-
| {{Flag|Pārihi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|22966}}
| style="text-align:right;"| {{nts|307000}}
| style="text-align:right;"| 13.4
| [[Belmopan]]
|-
| {{Flag|Peta Riko}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|8870}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3982000}}
| style="text-align:right;"| 448.9
| [[San Juan, Peta Riko|San Juan]]
|-
| {{Flag|Saint Barthélemy}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}<ref name="areacia" />
| style="text-align:right;"| {{nts|7448}}<ref name="popcia" />
| style="text-align:right;"| 354.7
| [[Gustavia, Saint Barthélemy|Gustavia]]
|-
| {{Flag|Sapa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|13}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1537}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 118.2
| [[The Bottom]]
|-
| {{Flag|Sint Eustatius}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2739}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 130.4
| [[Oranjestad, Sint Eustatius|Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Sint Maarten}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|34}}
| style="text-align:right;"| {{nts|40009}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 1176.7
| [[Philipsburg, Sint Maarten|Philipsburg]]
|-
| {{Flag|Te Moutere Nehe me Papura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|442}}
| style="text-align:right;"| {{nts|88000}}
| style="text-align:right;"| 199.1
| [[St. John's, Te Moutere Nehe me Papura|St. John's]]
|-
| {{Flag|Te Whakaora}}
| style="text-align:right;"| {{nts|21041}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6163000}}
| style="text-align:right;"| 293.0
| [[San Salvador]]
|-
|{{Flag|Te Whenua Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|48671}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10090000}}
| style="text-align:right;"| 207.3
| [[Santo Domingo]]
|-
| {{Flag|Tirinaki-Tāpako}}<ref name="two">Depending on definitions, Aruba, Bonaire, Curaçao, Panama, and Trinidad and Tobago have territory in [[List of countries spanning more than one continent|either or both of]] North and South America.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|5130}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1339000}}
| style="text-align:right;"| 261.0
| [[Te Poi o Pāniora]]
|-
| {{Flag|Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|751}}
| style="text-align:right;"| {{nts|67000}}
| style="text-align:right;"| 89.2
| [[Roseau]]
|- style=" font-weight:bold; " class="sortbottom"
! Tapeke
| style="text-align:right;"| {{nts|24500995}}
| style="text-align:right;"| {{nts|541720440}}
| style="text-align:right;"| 22.9
|
|}
==Ōhanga==
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 2,148,884
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,595,975
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 234,193
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 138,511
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 125,630
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 119,811
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 80,811
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 71,234
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Te Whakaora}} || 51,193
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,786,655
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 1,291,062
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 103,135
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 77,150
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 64,058
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 58,728
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 49,553
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 46,213
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Tirinaki-Tāpako}} || 28,874
|}
{{-}}
==Ētahi atu tāone hira==
{{multiple image
| align = right
| direction = vertical
| header = Ngā tāone nui o Amerika-ki-te-Raki
| header_align = left/right/center
| header_background =
| footer =
| footer_background =
| width =
| image1 = Ciudad.de.Mexico.City.Distrito.Federal.DF.Paseo.Reforma.Skyline.jpg
| width1 = 200
| caption1 =<center>[[Mexico City]]</center>
| image2 =
| width2 = 200
| caption2 =<center>[[New York City]]</center>
| image3 = LA Skyline Mountains2.jpg
| width3 = 200
| caption3 =<center>[[Ngā Ānahera]]</center>
| image4 = Toronto - ON - Toronto Skyline2.jpg
| width4 = 200
| caption4 =<center>[[Tāroto]]</center>
| image5 = ChicagoFromCellularField.jpg
| width5 = 200
| caption5 = <center>[[Chicago]]</center>
| image6 = NYC wideangle south from Top of the Rock.jpg
| width6 = 200
| caption6 = <center>[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]</center>
}}
The top ten largest North American [[metropolitan area]]s by population as of 2013, based on national census numbers from the United States of America, and census estimates from Canada and Mexico.
{| class="sortable wikitable" class="wikitable"
|-
| '''Rohe metropolitan'''
| '''Tapori'''
| '''Rahinga (km<sup>2</sup>)'''
| '''Whenua'''
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Mexico City]]
| 21,163,226<sup>†</sup>
| 7,346
| {{flagicon|Mehiko}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]
| 19,949,502
| 17,405
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Ngā Ānahera]]
| 13,131,431
| 12,562
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hikāko]]
| 9,537,289
| 24,814
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Dallas–Fort Worth]]
| 6,810,913
| 24,059
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hūhetene]]
| 6,313,158
| 26,061
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Tāroto]]
| 6,054,191<sup>†</sup>
| 5,906
| {{flagicon|Kānata}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Philadelphia]]
| 6,034,678
| 13,256
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Wahingitana, D.C.]]
| 5,949,859
| 14,412
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Miami, Whoreta|Miami]]
| 5,828,191
| 15,896
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|}
<small>‌<sup>†</sup>2011 Census figures.</small>
==Kupu tautoko==
<references />
{{Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
{{Maramara}}
s6db2mqbyvy7lo0kkvphffa949qrf2z
168243
168194
2026-06-15T00:58:12Z
TautauKarepe
22930
168243
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Amerika-ki-te-Raki
|image = [[File:Location North America.svg|200px]]
|area = {{convert|24709000|km2|sqmi|abbr=on}}
|population = 565,265,000 (2013, [[List of continents by population|4th]])
|density = 22.9/km<sup>2</sup> (59.3/sq mi)<ref>This North American density figure is based on a total land area of 23,090,542 km<sup>2</sup> only, considerably less than the total combined land and water area of 24,709,000 km<sup>2</sup>.</ref>
|GDP_nominal = $20,300 piriona (2013, [[List of continents by GDP (nominal)|2nd]])
|GDP_PPP = $20,900 piriona (2013, 2nd)
|demonym = North American
|countries = 23
|list_countries = Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki
|dependencies = 22 ([[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o te Amerika-ki-te-Raki#Takiwā anō|rārangi]])
|languages = [[Reo Pākehā]], [[Reo Pāniora]], [[Reo Wīwī]], and many [[Languages of North America|others]]
|time = [[UTC-10]] ki [[UTC±0|UTC]]
|cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Amerika-ki-te-Raki]]:<ref>http://www.demographia.com/db-worldua.pdf</ref><br /> [[Greater Mexico City|Mexico City]]<br />[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]<br /> [[Ngā Ānahera]]<br > [[Hikāko]]<br /> [[Tāroto]]<br > [[Dallas–Fort Worth]]<br /> [[Hana Paraniko]]<br />[[Hūhetene]]<br /> [[Miami, Whoreta]]<br >[[Whiratarawhia]]<br > [[Ātaranata]]
}}
[[File:North America satellite globe.jpg|thumbnail|350px|Mahere whenua ōkiko o Amerika-ki-te-Raki.]]
[[File:Non-Native American Nations Control over N America 1750-2008.gif|thumb|350px|Non-native nations' control and claims over North America c. 1750–2008]]
[[File:Languages of the Americas.PNG|thumb|350px|Languages spoken in the Americas]]
[[File:Langs N.Amer.png|thumb|350px|[[First language|Native languages]] of North America (Map of US, Canada and Greenland)]]
Ko '''Amerika-ki-te-Raki''' tētahi [[paparahi]] e noho katoa ana ki te [[tuakoi raki]], ā, mō te nuinga ki te [[tuakoi whiti]]; tērā rānei he wāhanga noa iho o te paparahi o [[Amerika]]. Takoto ana te [[Moana Arctic]] ki tōna roherohe whakateraki, te [[Moana Ranatiki]] ki te rāwhiti, te [[Moananui-a-Kiwa]] ki te hauāuru, ā, noho ana te paparahi o
[[Amerika-ki-te-Tonga]] me te [[Moana Karipiana]] ki tōna paeroa.
Ko ''Amerika-ki-te-Raki'' te paparahi tuawhā ā-taupori (565 miriona tāngata i 2013) tae rā anō ki ngā moutere pātata (pērā i ngā [[Moutere Karipiana]]). Koia te paparahi tuatoru ā-rahinga whenua me ōna km<sup>2</sup> e 24,709,000, arā āhua 16.5% o te matawhenua o te ao, 4.8% rānei o te mata o te ao. E 23 ōna wehenga motuhake.
Nō te [[wāhanga kōpaka pāmuri]] ngā [[iwi tangata tuatahi]] i tae atu ki ‘Amerika-ki-te-Raki’, mā te whakawhiti i te [[arawhiti whenua Bering]]. I whakaotia te [[Classic stage|wāwāhanga onamata]] o te [[wāhanga mua-Columbia]] e te taenga mai o ngā [[kairarau Ūropi]] nō te [[Takiwā Tūhura]].
Whakaatu ai ngā ahurea me ngā momopori ō nāianei i ngā taunekeneke i waenganui i ngā [[kaitāmi Ūropi]], ngā [[iwi taketake]], ngā [[pononga Āwherika]] me ā rātou mangainga. He kaha ake te awenga Ūropi ki ngā rohe whakateraki o te paparahi, ā, he kaha ake ngā awenga iwi taketake, nō Āwherika rānei ki te tonga. Nō te kaha o te awenga kaitāmi Ūropi, ka kōrero te nuinga o ngā tāngata nō Amerika-ki-te-Raki ō nāianei i te [[reo Ingarihi]], te [[reo Pāniora]], te [[reo Wīwī]] rānei, ā, whakaatu ai ēnei hapori me ā ratou wehenga i ngā [[tikanga Hauāuru]].
==Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki==
{| class="wikitable sortable" style="border:1px solid #aaa;"
|- style="background:#ececec;"
! Ingoa rohe,<br>takiwā, me ngā [[pīwari]]<ref name="spp">{{cite web |url=http://www.spp.gov/ | archiveurl=https://web.archive.org/web/20080618182224/http://www.spp.gov/ |archivedate=18 June 2008|title=SPP Background |publisher=Security and Prosperity Partnership Of North America |work=CommerceConnect.gov |accessdate=14 November 2010}}</ref><ref name="epa">{{cite web |url=http://www.epa.gov/wed/pages/ecoregions/na_eco.htm |title= Ecoregions of North America |publisher= [[United States Environmental Protection Agency]] |accessdate=30 May 2011}}</ref><ref name=About.com>{{cite web |url=http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm |title=What's the difference between North, Latin, Central, Middle, South, Spanish and Anglo America? |website=About.com |accessdate=2015-12-03 |archivedate=2016-04-10 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160410093459/http://geography.about.com/library/faq/blqzamericas.htm }}</ref>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br />(km<sup>2</sup>)<ref>Unless otherwise noted, land area figures are taken from {{Cite journal |url=http://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2008/Table03.pdf | title=Demographic Yearbook—Table 3: Population by sex, rate of population increase, surface area and density | publisher=United Nations Statistics Division | year=2008 | accessdate =14 October 2010}}</ref>
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br />(2008 est.)<ref>Unless otherwise noted, population estimates are taken from {{cite web|url=http://www.un.org/esa/population/publications/wpp2008/wpp2008_text_tables.pdf |format=PDF| title=World Population Prospects, Table A.1| version=2008 revision | publisher=United Nations | author=Department of Economic and Social Affairs Population Division | year=2009 | accessdate=12 March 2009}}</ref>
! [[Taupori kiato]]<br />(ia km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| {{Flag|Ānakuira}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|91}}
| style="text-align:right;"| {{nts|15000}}
| style="text-align:right;"| 164.8
| [[The Valley, Anguilla|The Valley]]
|-
| {{Flag|Arupa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|180}}
| style="text-align:right;"| {{nts|107000}}
| style="text-align:right;"| 594.4
| [[Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Bonaire}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|294}}
| style="text-align:right;"| {{nts|12093}}<ref name="nethant">Population estimates are taken from the {{cite web | author=Central Bureau of Statistics Netherlands Antilles | title=Statistical information: Population |url=http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archiveurl=https://web.archive.org/web/20100501150627/http://www.cbs.an/population/population_b2.asp | archivedate=1 May 2010 | publisher=Government of the Netherlands Antilles | accessdate=14 October 2010}}</ref>
| style="text-align:right;"| 41.1
| [[Kralendijk]]
|-
| {{Flag|Curaçao}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|444}}
| style="text-align:right;"| {{nts|140794}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 317.1
| [[Willemstad]]
|-
| {{Flag|Haiti}}
| style="text-align:right;"| {{nts|27750}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10033000}}
| style="text-align:right;"| 361.5
| [[Port-au-Prince]]
|-
| {{Flag|Hemeika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10991}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2719000}}
| style="text-align:right;"| 247.4
| [[Kingston, Hemeika|Kingston]]
|-
| {{Flag|Hato Kete me Newi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|261}}
| style="text-align:right;"| {{nts|52000}}
| style="text-align:right;"| 199.2
| [[Basseterre]]
|-
| {{Flag|Hato Mātene}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}<ref name="areacia"/>
| style="text-align:right;"| {{nts|29820}}<ref name="popcia"/>
| style="text-align:right;"| 552.2
| [[Marigot, Hato Mātene|Marigot]]
|-
| {{Flag|Hato Pātera me Mikarona}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|242}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 24.8
| [[Saint-Pierre, Hato Pātera me Mikarona|Saint-Pierre]]
|-
| {{Flag|Hato Rūiha}}
| style="text-align:right;"| {{nts|539}}
| style="text-align:right;"| {{nts|172000}}
| style="text-align:right;"| 319.1
| [[Castries]]
|-
| {{Flag|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
| style="text-align:right;"| {{nts|389}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109000}}
| style="text-align:right;"| 280.2
| [[Kingstown]]
|-
| {{Flag|Hononga-o-Amerika}}<ref>Includes the US state of Hawaii, which is distant from the North American landmass in the Pacific Ocean and therefore more commonly associated with the other territories of Oceania.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|9629091}}
| style="text-align:right;"| {{nts|311630000}}
| style="text-align:right;"| 32.7
| [[Wahingitana, D.C.]]
|-
| {{Flag|Honotura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112492}}
| style="text-align:right;"| {{nts|7466000}}
| style="text-align:right;"| 66.4
| [[Tegucigalpa]]
|-
| {{Flag|Kānata}}
| style="text-align:right;"| {{nts|9984670}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33573000}}
| style="text-align:right;"| 3.4
| [[Ottawa]]
|-
| {{Flag|Kerenāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|344}}
| style="text-align:right;"| {{nts|104000}}
| style="text-align:right;"| 302.3
| [[St. George's, Kerenāra|St. George's]]
|-
| {{Flag|Kirānirangi}} (Tenemāka)
| style="text-align:right;"| {{nts|2166086}}
| style="text-align:right;"| {{nts|57000}}
| style="text-align:right;"| 0.026
| [[Nuuk]] ([[Godthåb]])
|-
| {{Flag|Kiupa}}
| style="text-align:right;"| {{nts|109886}}
| style="text-align:right;"| {{nts|11204000}}
| style="text-align:right;"| 102.0
| [[Havana]]
|-
| {{Flag|Koto Rika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|51100}}
| style="text-align:right;"| {{nts|4579000}}
| style="text-align:right;"| 89.6
| [[San José, Koto Rika|San José]]
|-
| {{Flag|Kuarerupe}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1628}}
| style="text-align:right;"| {{nts|401784}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=971&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 971-Guadeloupe |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 246.7
| [[Basse-Terre]]
|-
| {{Flag|Kuatamāra}}
| style="text-align:right;"| {{nts|108889}}
| style="text-align:right;"| {{nts|14027000}}
| style="text-align:right;"| 128.8
| [[Guatemala City]]
|-
| {{Flag|Manetera}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|102}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6000}}
| style="text-align:right;"| 58.8
| [[Plymouth, Manetera|Plymouth]]; [[Brades, Montserrat|Brades]]<ref>Because of ongoing activity of the [[Soufriere Hills volcano]] beginning in July 1995, much of Plymouth was destroyed and government offices were relocated to Brades. Plymouth remains the ''de jure'' capital.</ref>
|-
| {{Flag|Mātiniki}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|1128}}
| style="text-align:right;"| {{nts|397693}}<ref>{{cite web|url=http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/departement.asp?dep=972&annee=2008 |title=Insee – Populations légales 2008 – 972-Martinique |publisher=Insee.fr |accessdate=31 October 2011 |language=French}}</ref>
| style="text-align:right;"| 352.6
| [[Fort-de-France]]
|-
| {{Flag|Mehiko}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1964375}}
| style="text-align:right;"| {{nts|112322757}}
| style="text-align:right;"| 57.1
| [[Mexico City]]
|-
| {{Flag|Motu Koru-Kākoa}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[Turks and Caicos Islands]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref> (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|948}}
| style="text-align:right;"| {{nts|33000}}
| style="text-align:right;"| 34.8
| [[Cockburn Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Clipperton}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|6}}
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Ngā Moutere Kāmana}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|264}}
| style="text-align:right;"| {{nts|56000}}
| style="text-align:right;"| 212.1
| [[George Town, Moutere Kāmana|George Town]]
|-
| {{Flag|Moutere Navassa}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|5}}<ref name="areacia">Land area figures taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=7 Kohi-tātea 2019 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20190107082449/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html%20 }}</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|0}}<ref name="popcia">These population estimates are for 2010, and are taken from {{cite web | title=The World Factbook: 2010 edition | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html | publisher=Government of the United States, Central Intelligence Agency | accessdate=14 October 2010 | archivedate=4 Whiringa-ā-nuku 2018 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20181004113653/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html }}</ref>
| style="text-align:right;"| 0.0
| —
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Amerika)}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|347}}
| style="text-align:right;"| {{nts|110000}}
| style="text-align:right;"| 317.0
| [[Charlotte Amalie]]
|-
| {{Flag|Moutere Puhi (Ingarangi)}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|151}}
| style="text-align:right;"| {{nts|23000}}
| style="text-align:right;"| 152.3
| [[Road Town]]
|-
| {{Flag|Nikarāhua}}
| style="text-align:right;"| {{nts|130373}}
| style="text-align:right;"| {{nts|5743000}}
| style="text-align:right;"| 44.1
| [[Managua]]
|-
| {{Flag|Pāhama}}<ref>Since the [[Lucayan Archipelago]] is located in the Atlantic Ocean rather than [[Caribbean Sea]], the [[The Bahamas|Bahamas]] are part of the [[West Indies]] but are not technically part of the [[Caribbean]], although the United Nations groups them with the Caribbean.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|13943}}
| style="text-align:right;"| {{nts|342000}}
| style="text-align:right;"| 24.5
| [[Nassau, Pāhama|Nassau]]
|-
| {{Flag|Pāmura}} (Kīngitanga Kotahi)
| style="text-align:right;"| {{nts|54}}
| style="text-align:right;"| {{nts|65000}}
| style="text-align:right;"| 1203.7
| [[Hamilton, Pāmura|Hamilton]]
|-
| {{Flag|Panamā}}<ref name="two"/><ref>Panama is generally considered a North American country, though some authorities divide it at the [[Panama Canal]]. Figures listed here are for the entire country.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|75417}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3454000}}
| style="text-align:right;"| 45.8
| [[Panama City]]
|-
| {{Flag|Papatohe}}
| style="text-align:right;"| {{nts|430}}
| style="text-align:right;"| {{nts|256000}}
| style="text-align:right;"| 595.3
| [[Bridgetown]]
|-
| {{Flag|Pārihi}}
| style="text-align:right;"| {{nts|22966}}
| style="text-align:right;"| {{nts|307000}}
| style="text-align:right;"| 13.4
| [[Belmopan]]
|-
| {{Flag|Peta Riko}} (Hononga-o-Amerika)
| style="text-align:right;"| {{nts|8870}}
| style="text-align:right;"| {{nts|3982000}}
| style="text-align:right;"| 448.9
| [[San Juan, Peta Riko|San Juan]]
|-
| {{Flag|Saint Barthélemy}} (Wīwī)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}<ref name="areacia" />
| style="text-align:right;"| {{nts|7448}}<ref name="popcia" />
| style="text-align:right;"| 354.7
| [[Gustavia, Saint Barthélemy|Gustavia]]
|-
| {{Flag|Sapa}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|13}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1537}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 118.2
| [[The Bottom]]
|-
| {{Flag|Sint Eustatius}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|21}}
| style="text-align:right;"| {{nts|2739}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 130.4
| [[Oranjestad, Sint Eustatius|Oranjestad]]
|-
| {{Flag|Sint Maarten}} (Hōrana)
| style="text-align:right;"| {{nts|34}}
| style="text-align:right;"| {{nts|40009}}<ref name="nethant"/>
| style="text-align:right;"| 1176.7
| [[Philipsburg, Sint Maarten|Philipsburg]]
|-
| {{Flag|Te Moutere Nehe me Papura}}
| style="text-align:right;"| {{nts|442}}
| style="text-align:right;"| {{nts|88000}}
| style="text-align:right;"| 199.1
| [[St. John's, Te Moutere Nehe me Papura|St. John's]]
|-
| {{Flag|Te Whakaora}}
| style="text-align:right;"| {{nts|21041}}
| style="text-align:right;"| {{nts|6163000}}
| style="text-align:right;"| 293.0
| [[San Salvador]]
|-
|{{Flag|Te Whenua Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|48671}}
| style="text-align:right;"| {{nts|10090000}}
| style="text-align:right;"| 207.3
| [[Santo Domingo]]
|-
| {{Flag|Tirinaki-Tōpako}}<ref name="two">Depending on definitions, Aruba, Bonaire, Curaçao, Panama, and Trinidad and Tobago have territory in [[List of countries spanning more than one continent|either or both of]] North and South America.</ref>
| style="text-align:right;"| {{nts|5130}}
| style="text-align:right;"| {{nts|1339000}}
| style="text-align:right;"| 261.0
| [[Te Poi o Pāniora]]
|-
| {{Flag|Tominika}}
| style="text-align:right;"| {{nts|751}}
| style="text-align:right;"| {{nts|67000}}
| style="text-align:right;"| 89.2
| [[Roseau]]
|- style=" font-weight:bold; " class="sortbottom"
! Tapeke
| style="text-align:right;"| {{nts|24500995}}
| style="text-align:right;"| {{nts|541720440}}
| style="text-align:right;"| 22.9
|
|}
==Ōhanga==
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 2,148,884
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,595,975
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 234,193
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 138,511
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 125,630
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 119,811
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 80,811
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 71,234
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Te Whakaora}} || 51,193
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; float:left; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Hononga-o-Amerika}} || 17,419,000
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Kānata}} || 1,786,655
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Mehiko}} || 1,291,062
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Peta Riko}} || 103,135
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kiupa}} || 77,150
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Te Whenua Tominika}} || 64,058
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Kuatamāra}} || 58,728
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Koto Rika}} || 49,553
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Panamā}} || 46,213
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Tirinaki-Tōpako}} || 28,874
|}
{{-}}
==Ētahi atu tāone hira==
{{multiple image
| align = right
| direction = vertical
| header = Ngā tāone nui o Amerika-ki-te-Raki
| header_align = left/right/center
| header_background =
| footer =
| footer_background =
| width =
| image1 = Ciudad.de.Mexico.City.Distrito.Federal.DF.Paseo.Reforma.Skyline.jpg
| width1 = 200
| caption1 =<center>[[Mexico City]]</center>
| image2 =
| width2 = 200
| caption2 =<center>[[New York City]]</center>
| image3 = LA Skyline Mountains2.jpg
| width3 = 200
| caption3 =<center>[[Ngā Ānahera]]</center>
| image4 = Toronto - ON - Toronto Skyline2.jpg
| width4 = 200
| caption4 =<center>[[Tāroto]]</center>
| image5 = ChicagoFromCellularField.jpg
| width5 = 200
| caption5 = <center>[[Chicago]]</center>
| image6 = NYC wideangle south from Top of the Rock.jpg
| width6 = 200
| caption6 = <center>[[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]</center>
}}
The top ten largest North American [[metropolitan area]]s by population as of 2013, based on national census numbers from the United States of America, and census estimates from Canada and Mexico.
{| class="sortable wikitable" class="wikitable"
|-
| '''Rohe metropolitan'''
| '''Tapori'''
| '''Rahinga (km<sup>2</sup>)'''
| '''Whenua'''
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Mexico City]]
| 21,163,226<sup>†</sup>
| 7,346
| {{flagicon|Mehiko}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Niu_Ioka_(tāone_nui)|Niu Ioka]]
| 19,949,502
| 17,405
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Ngā Ānahera]]
| 13,131,431
| 12,562
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hikāko]]
| 9,537,289
| 24,814
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Dallas–Fort Worth]]
| 6,810,913
| 24,059
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Hūhetene]]
| 6,313,158
| 26,061
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Tāroto]]
| 6,054,191<sup>†</sup>
| 5,906
| {{flagicon|Kānata}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Philadelphia]]
| 6,034,678
| 13,256
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Wahingitana, D.C.]]
| 5,949,859
| 14,412
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|- style="vertical-align: top; text-align: left;"
| [[Miami, Whoreta|Miami]]
| 5,828,191
| 15,896
| {{flagicon|Hononga-o-Amerika}}
|}
<small>‌<sup>†</sup>2011 Census figures.</small>
==Kupu tautoko==
<references />
{{Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
{{Maramara}}
lmw3b5rpn5cr0mqw5itmev7mtznwht6
Ūkareinga
0
12978
168255
165911
2026-06-15T01:20:41Z
TautauKarepe
22930
168255
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country
| native_name = Україна
| conventional_long_name = Tūwehe o Ūkareinga
| common_name = Ūkareinga
| image_flag = Flag of Ukraine.svg
| image_coat = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg
| image_map = Europe-Ukraine (disputed territory).svg
| map_caption =
| national_anthem = Ще не вмерла України ні слава, ні воля<br />([[reo Ūkareinga]])</small>
| official_languages = [[reo Ūkareinga]]
| capital = [[Kieu]] (Kyiv)
| latd=50 |latm=27 |latNS=N |longd=30 |longm=30 |longEW=E
| largest_city = [[Kieu]]
| government_type = [[whenua]]
| leader_title1 = [[perehitini]]
| leader_name1 = [[Volodymur Zelensky]]
| area_rank = te 44
| area_magnitude = 1 E11
| area = 603,628
| areami² = 233,090
| percent_water = 7%
| population_estimate = 46,179,226
| population_estimate_year = 2008
| population_estimate_rank = te 27
| population_census = 48,457,102
| population_census_year = 2001
| population_density = 77
| population_densitymi² = 199
| population_density_rank = te 115
| GDP_PPP_year = 2008
| GDP_PPP = $336,851,000,000
| GDP_PPP_rank =
| GDP_PPP_per_capita = $7,347
| GDP_PPP_per_capita_rank =
| GDP_nominal = $179,725,000,000
| GDP_nominal_rank =
| GDP_nominal_year = 2008
| GDP_nominal_per_capita = $3,920
| GDP_nominal_per_capita_rank =
| currency = [[riuna]]
| currency_code = UAH
| country_code = UKR
| time_zone = [[Eastern European Time|EET]]
| utc_offset = +2
| time_zone_DST = [[Eastern European Summer Time|EEST]]
| utc_offset_DST = +3
| drives_on = right
| cctld = [[.ua]]
| calling_code = 380}}
Ko '''Ūkareinga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref> ([[reo Ūkareinga]]: Україна, ''Ukrayina'', ʊkrɐˈjinɐ) tētahi whenua i [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Rūhia]], ko [[Pērara]], ko [[Pōrana]], ko [[Horowākia]], ko [[Hanekeria]], ko [[Romeinia]], ko [[Morotawa]].
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2001.
* [[Kieu]] - te tāone matua me te tāone nui
* [[Kharkiv]]
* [[Dnipro]]
* [[Odesa]]
* [[Donetsk]] - i whakahaere tikanga nā te [[Donetsk Tūwehe-ā-Iwi]]
* [[Zaporizhzhia]]
* [[Lviv]]
* [[Kryvyi Rih]]
* [[Mykolaiv]]
* [[Mariupol]] - i whakahaere tikanga nā te Donetsk Tūwehe-ā-Iwi
* [[Luhansk]] - i whakahaere tikanga nā te Donetsk Tūwehe-ā-Iwi
* [[Makiivka]] - i whakahaere tikanga nā te Donetsk Tūwehe-ā-Iwi
* [[Vinnytsia]]
* [[Simferopol]] - i whakahaere tikanga nā [[Rūhia]] mai rānō 2014
* ''[[Sevastopol]]'' - i whakahaere tikanga nā Rūhia mai rānō 2014
* [[Kherson]] - i whakahaere tikanga nā Rūhia mai rānō 2022
* [[Poltava]]
* [[Chernihiv]]
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
[[category:Ūkareinga]]
hf8853e8x1v68u656ma51id0onl3435
Kirihi
0
13216
168234
167601
2026-06-15T00:48:52Z
TautauKarepe
22930
168234
wikitext
text/x-wiki
[[File:EU-Greece.svg|thumb|Ko Kirihi he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]].]]
[[File:Flag of Greece.svg|thumb| Ko te [[Kara o Kirihi]]]]
Ko '''Kirihi'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kirihi|work=Paekupu|title=Kirihi|accessdate=2026-06-15}}</ref> ([[reo Kariki]]: ''Ελλάδα'' / ''Ελληνική Δημοκρατία'', i ngā reta rātini: ''Ellīnikī́ Dīmokratía'') he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Arapeinia]], ko [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]], ko [[Purukāria]], ko Whenua [[Tākei]].
He mema a Kirihi o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Kohi-tātea 1981).
== Tāone nui ==
* [[Ātene]] (tāone matua)
* [[Teharoniki]]<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref>
* [[Piraeus]]
* [[Patras]]
* [[Heraklion]]
* [[Peristeri]]
* [[Larissa]]
* [[Kallithea]]
* [[Nikaia]]
* [[Kalamaria]]
* [[Glyfada]]
== Tāngata ==
* [[Konstantinos Tasoulas]] (te tumuaki) - (2025)
* [[Kyriakos Mitsotakis]] (te pirimia) - (2019)
== Hoto ki waho ==
* [https://web.archive.org/web/20120917080929/http://www.presidency.gr/?page_id=2598 Tumuaki o Kirihi] (reo Kariki)
* [http://www.primeminister.gr/?option=com_content&task=view&id=4762&Itemid=89/ Pirimia o Kirihi] (reo Kariki)
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Ūropi]]
[[Category:Kirihi]]
q4akolywk8xhrg9ver03lbb95yze29t
Tākei
0
13241
168250
161925
2026-06-15T01:03:59Z
TautauKarepe
22930
168250
wikitext
text/x-wiki
[[File:Turkey (orthographic projection).svg|thumb|350px|Hea Tākei i te mapi]]
[[File:Flag of Turkey.svg|thumb| Ko te [[pīwari o Tākei]]]]
Ko '''Tākei''' ([[reo Tākei]]: ''Türkiye'') he [[whenua]] ki [[Ūropi]] me [[Āhia]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Purukāria]], ko [[Kirihi]], ko [[Hōria]], ko [[Āmenia]], ko [[Atepaihānia]], ko [[Īrāna]], ko [[Īrāki]], ko [[Hiria]].
== Tāone nui ==
Ko [[Anakara|Ankara]] te [[tāone matua]] o te whenua nei. Ētahi atu o ngā tāone o taua whenua ko [[Itapūru]], ko [[İzmir]], ko [[Bursa]], ko [[Adana]], ko [[Gaziantep]], ko [[Konya]], ko [[Antalya]], ko [[Kayseri]], ko [[Mersin]].
== Kāwanatanga ==
Ko [[Recep Tayyip Erdoğan]] te tumuaki o Tākei, ko [[Fuat Oktay]] te tumuaki tuarua.
== Hoto ki waho ==
* [http://www.tccb.gov.tr/pages/ Te tumuaki o Whenua Korukoru] ([[reo Pākehā]])
* [https://web.archive.org/web/20090213181441/http://www.tourismturkey.org/ Te ahurea o Whenua Korukoru] ([[reo Pākehā]])
{{Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi}}
{{Countries of Asia}}
[[Category:Tākei|*]]
{{maramara}}
jrx8573w1z97mrboeadtojz775vg362
Bratislava
0
13259
168256
165390
2026-06-15T11:42:53Z
CommonsDelinker
184
Ko [[File:Flag_of_Bratislava.svg]] hei whakakapi mō Bratislava-bratislava-flag.svg (nā [[c:User:CommonsDelinker:|CommonsDelinker]], ko te take: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name)).
168256
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Bratislava
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = Bratislava Panorama R01.jpg
|imagesize = 250px
|image_caption = Ko Bratislava te tāone matua o Horowākia
|image_flag = Flag of Bratislava.svg
|flag_size =
|image_seal =
|seal_size =
|image_shield = Coat of Arms of Bratislava.svg
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Map slovakia bratislava.png
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Slovakia.svg|20px|border]] [[Horowākia]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Milan Ftáčnik]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 =367.584 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi =142
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m = 126
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2010
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total =455761
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=48 |latm=08 |lats= |latNS=N
|longd=17 |longm=06 |longs= |longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code = 8XX XX
|area_code = (+421) 2
|website = [http://visit.bratislava.sk/en visit.bratislava.sk/en]
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Bratislava''' te [[tāone matua]] o [[Horowākia]]. E 455,761 te taupori i te 2009. E 367.584 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* [https://web.archive.org/web/20100722004912/http://visit.bratislava.sk/en/ visit.bratislava.sk/en]
{{Commons|Category:Bratislava}}
{{maramara}}
[[Category:Horowākia]]
h6mwv22fd8j1xz73jz1mgl63xrjuus4
Āhia
0
13672
168209
168168
2026-06-14T22:21:06Z
TautauKarepe
22930
168209
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox continent
|title = Āhia
|image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]]
|area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref>
|population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref>
|density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi)
|Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]]
|whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]]
|list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia
|takiwā whirinaki =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]]
}}
|unrecognized =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}}
|languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]]
|time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]]
|internet = [[.asia]]
|cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]]
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tōkio]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Houra]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Hangahai]]<br
/> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Terāna]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br
/> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br
/>{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairana}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuara Rūpa]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]]
}}
}}
Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti.
Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]].
[[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]]
E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga.
== Mātai Whenua Torangapū ==
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]]
| [[Āmenia]]
| style="text-align:right;"| 2,970,495
| style="text-align:right;"| 29,743
| [[Yerevan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]]
| [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 9,493,600
| style="text-align:right;"| 86,600
| [[Baku|Pāku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}}
| style="text-align:center;"|
| [[Āwhekenetāna]]
| style="text-align:right;"| 30,419,928
| style="text-align:right;"| 647,500
| [[Kabul|Kāpuru]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]]
| [[Pāreina]]
| style="text-align:right;"| 1,248,348
| style="text-align:right;"| 760
| [[Manama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}}
| style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]]
| [[Haina]]
| style="text-align:right;"| 1,343,239,923
| style="text-align:right;"| 9,596,961
| [[Peihinga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}}
| style="text-align:center;"|
| [[Haipara]]
| style="text-align:right;"| 1,099,341
| style="text-align:right;"| 9,251
| [[Nicosia|Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]]
| [[Hauri Arāpia]]
| style="text-align:right;"| 26,534,504
| style="text-align:right;"| 2,149,690
| [[Riata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]]
| [[Hingapoa]]
| style="text-align:right;"| 5,353,494
| style="text-align:right;"| 697
| [[Hingapoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiri Rānaka}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]]
| [[Hiri Rānaka]]
| style="text-align:right;"| 21,481,334
| style="text-align:right;"| 65,610
| [[Koromo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]]
| [[Hiria]]
| style="text-align:right;"| 22,530,746
| style="text-align:right;"| 185,180
| [[Ramahiku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]]
| [[Hōrano]]
| style="text-align:right;"| 6,508,887
| style="text-align:right;"| 89,342
| [[Amman]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]]
| [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 4,570,934
| style="text-align:right;"| 69,700
| [[Tbilisi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]]
| [[Iharaira]]
| style="text-align:right;"| 7,590,758
| style="text-align:right;"| 20,770
| [[Terawiwi]], [[Hiruharama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]]
| [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 89,199,000
| style="text-align:right;"| 1,010,408
| [[Kairo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]]
| [[Īnia]]
| style="text-align:right;"| 1,210,193,422
| style="text-align:right;"| 3,287,263
| [[New Delhi|Niu Teri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]]
| [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 248,645,008
| style="text-align:right;"| 1,904,569
| [[Tiakāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]]
| [[Īrāki]]
| style="text-align:right;"| 31,129,225
| style="text-align:right;"| 438,317
| [[Baghdad|Pākatata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]]
| [[Īrāna]]
| style="text-align:right;"| 78,868,711
| style="text-align:right;"| 1,648,195
| [[Terāna]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]]
| [[Kamapōtia]]
| style="text-align:right;"| 14,952,665
| style="text-align:right;"| 181,035
| [[Phnom Penh]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]]
| [[Katā]]
| style="text-align:right;"| 1,951,591
| style="text-align:right;"| 11,586
| [[Doha|Tōha]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]]
| [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 17,522,010
| style="text-align:right;"| 2,724,900
| [[Astana|Ātana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]]
| [[Kikitānga]]
| style="text-align:right;"| 5,496,737
| style="text-align:right;"| 199,951
| [[Bishkek]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-raki]]
| style="text-align:right;"| 24,589,122
| style="text-align:right;"| 120,538
| [[Pyongyang]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-tonga]]
| style="text-align:right;"| 50,004,441
| style="text-align:right;"| 100,210
| [[Heoura]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]]
| [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
| style="text-align:right;"| 5,314,317
| style="text-align:right;"| 83,600
| [[Āpu Tāpi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]]
| [[Kūweiti]]
| style="text-align:right;"| 2,646,314
| style="text-align:right;"| 17,818
| [[Kūweiti (tāone nui)]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Māratiri}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]]
| [[Māratiri]]
| style="text-align:right;"| 394,451
| style="text-align:right;"| 298
| [[Malé]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]]
| [[Marēhia]]
| style="text-align:right;"| 29,179,952
| style="text-align:right;"| 329,847
| [[Kuara Rūpa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]]
| [[Mongōria]]
| style="text-align:right;"| 3,179,997
| style="text-align:right;"| 1,564,116
| [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]]
| [[Nepōra]]
| style="text-align:right;"| 29,890,686
| style="text-align:right;"| 147,181
| [[Kathmandu|Katāmanatu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}}
| style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]]
| [[Nipono]]
| style="text-align:right;"| 127,368,088
| style="text-align:right;"| 377,915
| [[Tōkio]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]]
| [[Omāna]]
| style="text-align:right;"| 3,090,150
| style="text-align:right;"| 309,500
| [[Muscat, Oman|Mukāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]]
| [[Pākaratēhi]]
| style="text-align:right;"| 150,039,000
| style="text-align:right;"| 147,570
| [[Dhaka|Tāka]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]]
| [[Pakitāne]]
| style="text-align:right;"| 190,291,129
| style="text-align:right;"| 796,095
| [[Islamabad|Ihirāmapata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]]
| [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref>
| style="text-align:right;"| 4,279,699
| style="text-align:right;"| 6,220
| [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'')
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]]
| [[Piripīni]]
| style="text-align:right;"| 102,385,200
| style="text-align:right;"| 300,000
| [[Manira]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}}
| style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]]
| [[Pēma]]
| style="text-align:right;"| 54,584,650
| style="text-align:right;"| 676,578
| [[Naypyidaw|Nēpitoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]]
| [[Poronai]]
| style="text-align:right;"| 408,786
| style="text-align:right;"| 5,765
| [[Bandar Seri Begawan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]]
| [[Putāna]]
| style="text-align:right;"| 716,896
| style="text-align:right;"| 38,394
| [[Thimphu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]]
| [[Rāoho]]
| style="text-align:right;"| 6,586,266
| style="text-align:right;"| 236,800
| [[Vientiane|Whienetiana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]]
| [[Repanona]]
| style="text-align:right;"| 4,140,289
| style="text-align:right;"| 10,400
| [[Beirut|Perūta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]]
| [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 142,517,670
| style="text-align:right;"| 17,098,242
| [[Mohikau]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairana}}
| style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]]
| [[Tairana]]
| style="text-align:right;"| 67,091,089
| style="text-align:right;"| 513,120
| [[Bankok|Pangakoko]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Takiritānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]]
| [[Takiritānga]]
| style="text-align:right;"| 7,768,385
| style="text-align:right;"| 143,100
| [[Dushanbe]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}}
| style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]]
| [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]]
| style="text-align:right;"| 23,261,747
| style="text-align:right;"| 36,193
| [[Taipei]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]]
| [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 79,749,461
| style="text-align:right;"| 783,562
| [[Ankara|Anakāra]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]]
| [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
| style="text-align:right;"| 1,143,667
| style="text-align:right;"| 14,874
| [[Tīri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]]
| [[Tukumanatānga]]
| style="text-align:right;"| 5,054,828
| style="text-align:right;"| 488,100
| [[Ashgabat]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]]
| [[Uhipeketāne]]
| style="text-align:right;"| 28,394,180
| style="text-align:right;"| 447,400
| [[Tashkent]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]]
| [[Whitināmu]]
| style="text-align:right;"| 91,519,289
| style="text-align:right;"| 331,212
| [[Hanoi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Yemen}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]]
| [[Īemene]]
| style="text-align:right;"| 24,771,809
| style="text-align:right;"| 527,968
| [[Hana'a]]
|}
O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]:
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]]
| [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref>
| style="text-align:right;"| 242,862
| style="text-align:right;"| 8,660
| [[Sukhumi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]]
| [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref>
| style="text-align:right;"| 285,356
| style="text-align:right;"| 3,355
| [[Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]]
| [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref>
| style="text-align:right;"| 146,573
| style="text-align:right;"| 11,458
| [[Stepanakert]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]]
| [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref>
| style="text-align:right;"| 51,547
| style="text-align:right;"| 3,900
| [[Tskhinvali]]
|}
==Ōhanga==
[[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]]
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490
|}
==Taupori==
{{Historical populations
|title = Taupori ō-mua
|type = Āhia
|align = left
|source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012.
|1500 |243000000
|1700 |436000000
|1900 |947000000
|1950 |1402000000
|1999 |3634000000
|2012 |4175038363
}}
{{-}}
==Kupu tautoko==
<references />
{{Countries of Asia}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
[[Category:Āhia| ]]
epumwe68g09qyqesnbbc5mz10pqkmyo
168228
168209
2026-06-15T00:31:58Z
TautauKarepe
22930
168228
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox continent
|title = Āhia
|image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]]
|area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref>
|population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref>
|density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi)
|Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]]
|whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]]
|list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia
|takiwā whirinaki =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]]
}}
|unrecognized =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}}
|languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]]
|time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]]
|internet = [[.asia]]
|cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]]
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tōkio]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Houra]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Hangahai]]<br
/> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Terāna]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br
/> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br
/>{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairanga}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuara Rūpa]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]]
}}
}}
Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti.
Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]].
[[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]]
E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga.
== Mātai Whenua Torangapū ==
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]]
| [[Āmenia]]
| style="text-align:right;"| 2,970,495
| style="text-align:right;"| 29,743
| [[Yerevan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]]
| [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 9,493,600
| style="text-align:right;"| 86,600
| [[Baku|Pāku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}}
| style="text-align:center;"|
| [[Āwhekenetāna]]
| style="text-align:right;"| 30,419,928
| style="text-align:right;"| 647,500
| [[Kabul|Kāpuru]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]]
| [[Pāreina]]
| style="text-align:right;"| 1,248,348
| style="text-align:right;"| 760
| [[Manama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}}
| style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]]
| [[Haina]]
| style="text-align:right;"| 1,343,239,923
| style="text-align:right;"| 9,596,961
| [[Peihinga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}}
| style="text-align:center;"|
| [[Haipara]]
| style="text-align:right;"| 1,099,341
| style="text-align:right;"| 9,251
| [[Nicosia|Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]]
| [[Hauri Arāpia]]
| style="text-align:right;"| 26,534,504
| style="text-align:right;"| 2,149,690
| [[Riata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]]
| [[Hingapoa]]
| style="text-align:right;"| 5,353,494
| style="text-align:right;"| 697
| [[Hingapoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiri Rānaka}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]]
| [[Hiri Rānaka]]
| style="text-align:right;"| 21,481,334
| style="text-align:right;"| 65,610
| [[Koromo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]]
| [[Hiria]]
| style="text-align:right;"| 22,530,746
| style="text-align:right;"| 185,180
| [[Ramahiku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]]
| [[Hōrano]]
| style="text-align:right;"| 6,508,887
| style="text-align:right;"| 89,342
| [[Amman]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]]
| [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 4,570,934
| style="text-align:right;"| 69,700
| [[Tbilisi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]]
| [[Iharaira]]
| style="text-align:right;"| 7,590,758
| style="text-align:right;"| 20,770
| [[Terawiwi]], [[Hiruharama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]]
| [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 89,199,000
| style="text-align:right;"| 1,010,408
| [[Kairo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]]
| [[Īnia]]
| style="text-align:right;"| 1,210,193,422
| style="text-align:right;"| 3,287,263
| [[New Delhi|Niu Teri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]]
| [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 248,645,008
| style="text-align:right;"| 1,904,569
| [[Tiakāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]]
| [[Īrāki]]
| style="text-align:right;"| 31,129,225
| style="text-align:right;"| 438,317
| [[Baghdad|Pākatata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]]
| [[Īrāna]]
| style="text-align:right;"| 78,868,711
| style="text-align:right;"| 1,648,195
| [[Terāna]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]]
| [[Kamapōtia]]
| style="text-align:right;"| 14,952,665
| style="text-align:right;"| 181,035
| [[Phnom Penh]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]]
| [[Katā]]
| style="text-align:right;"| 1,951,591
| style="text-align:right;"| 11,586
| [[Doha|Tōha]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]]
| [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 17,522,010
| style="text-align:right;"| 2,724,900
| [[Astana|Ātana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]]
| [[Kikitānga]]
| style="text-align:right;"| 5,496,737
| style="text-align:right;"| 199,951
| [[Bishkek]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-raki]]
| style="text-align:right;"| 24,589,122
| style="text-align:right;"| 120,538
| [[Pyongyang]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-tonga]]
| style="text-align:right;"| 50,004,441
| style="text-align:right;"| 100,210
| [[Heoura]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]]
| [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
| style="text-align:right;"| 5,314,317
| style="text-align:right;"| 83,600
| [[Āpu Tāpi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]]
| [[Kūweiti]]
| style="text-align:right;"| 2,646,314
| style="text-align:right;"| 17,818
| [[Kūweiti (tāone nui)]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Māratiri}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]]
| [[Māratiri]]
| style="text-align:right;"| 394,451
| style="text-align:right;"| 298
| [[Malé]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]]
| [[Marēhia]]
| style="text-align:right;"| 29,179,952
| style="text-align:right;"| 329,847
| [[Kuara Rūpa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]]
| [[Mongōria]]
| style="text-align:right;"| 3,179,997
| style="text-align:right;"| 1,564,116
| [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]]
| [[Nepōra]]
| style="text-align:right;"| 29,890,686
| style="text-align:right;"| 147,181
| [[Kathmandu|Katāmanatu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}}
| style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]]
| [[Nipono]]
| style="text-align:right;"| 127,368,088
| style="text-align:right;"| 377,915
| [[Tōkio]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]]
| [[Omāna]]
| style="text-align:right;"| 3,090,150
| style="text-align:right;"| 309,500
| [[Muscat, Oman|Mukāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]]
| [[Pākaratēhi]]
| style="text-align:right;"| 150,039,000
| style="text-align:right;"| 147,570
| [[Dhaka|Tāka]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]]
| [[Pakitāne]]
| style="text-align:right;"| 190,291,129
| style="text-align:right;"| 796,095
| [[Islamabad|Ihirāmapata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]]
| [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref>
| style="text-align:right;"| 4,279,699
| style="text-align:right;"| 6,220
| [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'')
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]]
| [[Piripīni]]
| style="text-align:right;"| 102,385,200
| style="text-align:right;"| 300,000
| [[Manira]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}}
| style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]]
| [[Pēma]]
| style="text-align:right;"| 54,584,650
| style="text-align:right;"| 676,578
| [[Naypyidaw|Nēpitoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]]
| [[Poronai]]
| style="text-align:right;"| 408,786
| style="text-align:right;"| 5,765
| [[Bandar Seri Begawan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]]
| [[Putāna]]
| style="text-align:right;"| 716,896
| style="text-align:right;"| 38,394
| [[Thimphu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]]
| [[Rāoho]]
| style="text-align:right;"| 6,586,266
| style="text-align:right;"| 236,800
| [[Vientiane|Whienetiana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]]
| [[Repanona]]
| style="text-align:right;"| 4,140,289
| style="text-align:right;"| 10,400
| [[Beirut|Perūta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]]
| [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 142,517,670
| style="text-align:right;"| 17,098,242
| [[Mohikau]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairanga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]]
| [[Tairanga]]
| style="text-align:right;"| 67,091,089
| style="text-align:right;"| 513,120
| [[Bankok|Pangakoko]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Takiritānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]]
| [[Takiritānga]]
| style="text-align:right;"| 7,768,385
| style="text-align:right;"| 143,100
| [[Dushanbe]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}}
| style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]]
| [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]]
| style="text-align:right;"| 23,261,747
| style="text-align:right;"| 36,193
| [[Taipei]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]]
| [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 79,749,461
| style="text-align:right;"| 783,562
| [[Ankara|Anakāra]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]]
| [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
| style="text-align:right;"| 1,143,667
| style="text-align:right;"| 14,874
| [[Tīri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]]
| [[Tukumanatānga]]
| style="text-align:right;"| 5,054,828
| style="text-align:right;"| 488,100
| [[Ashgabat]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]]
| [[Uhipeketāne]]
| style="text-align:right;"| 28,394,180
| style="text-align:right;"| 447,400
| [[Tashkent]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]]
| [[Whitināmu]]
| style="text-align:right;"| 91,519,289
| style="text-align:right;"| 331,212
| [[Hanoi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Yemen}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]]
| [[Īemene]]
| style="text-align:right;"| 24,771,809
| style="text-align:right;"| 527,968
| [[Hana'a]]
|}
O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]:
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]]
| [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref>
| style="text-align:right;"| 242,862
| style="text-align:right;"| 8,660
| [[Sukhumi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]]
| [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref>
| style="text-align:right;"| 285,356
| style="text-align:right;"| 3,355
| [[Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]]
| [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref>
| style="text-align:right;"| 146,573
| style="text-align:right;"| 11,458
| [[Stepanakert]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]]
| [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref>
| style="text-align:right;"| 51,547
| style="text-align:right;"| 3,900
| [[Tskhinvali]]
|}
==Ōhanga==
[[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]]
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490
|}
==Taupori==
{{Historical populations
|title = Taupori ō-mua
|type = Āhia
|align = left
|source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012.
|1500 |243000000
|1700 |436000000
|1900 |947000000
|1950 |1402000000
|1999 |3634000000
|2012 |4175038363
}}
{{-}}
==Kupu tautoko==
<references />
{{Countries of Asia}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
[[Category:Āhia| ]]
ir0cku3ovxu28d3fbma8oeqxqy6btrg
Template:Country data Takiritānga
10
15273
168204
146888
2026-06-14T22:17:53Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tahikitāna]] to [[Template:Country data Takiritānga]]
146888
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Tahikitāna
| flag alias = Flag of Tajikistan.svg
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
<noinclude>
| redir1 = TJK
| related1 = Tajik SSR
</noinclude>
}}
9oglspaqrc1sngtyra8ti2o8z6025yf
168206
168204
2026-06-14T22:18:32Z
TautauKarepe
22930
168206
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Takiritānga
| flag alias = Flag of Tajikistan.svg
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
<noinclude>
| redir1 = TJK
| related1 = Tajik SSR
</noinclude>
}}
nuyxxsvds7tftid2l8wfwk4t5mjthnf
Template:Country data Tairanga
10
15274
168224
147271
2026-06-15T00:29:07Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tairana]] to [[Template:Country data Tairanga]]
147271
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Tairana
| flag alias = Flag of Thailand.svg
| flag alias-1855 = Flag of Thailand 1855.svg
| flag alias-1916 = Flag of Thailand (1916).svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Thailand.svg
| link alias-naval = Royal Thai Navy
| flag alias-air force = Flag of the Royal Thai Air Force.svg
| link alias-air force = Royal Thai Air Force
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1855
| var2 = 1916
| redir1 = THA
</noinclude>
}}
hzu4rry30xerrprvbcydx5vs32fks2m
168226
168224
2026-06-15T00:29:28Z
TautauKarepe
22930
168226
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Tairanga
| flag alias = Flag of Thailand.svg
| flag alias-1855 = Flag of Thailand 1855.svg
| flag alias-1916 = Flag of Thailand (1916).svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Thailand.svg
| link alias-naval = Royal Thai Navy
| flag alias-air force = Flag of the Royal Thai Air Force.svg
| link alias-air force = Royal Thai Air Force
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1855
| var2 = 1916
| redir1 = THA
</noinclude>
}}
sq9258yeye6wf19sckdz3bifuybqvsw
Template:Countries of Asia
10
15283
168210
168169
2026-06-14T22:23:51Z
TautauKarepe
22930
168210
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Countries of Asia
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia]]
| imagestyle = padding: 0 0.5em;
| image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|100px]]
| listclass = hlist
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haina]]
* [[Haipara]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hingapoa]]
* [[Hiria]]
* [[Hiri Rānaka]]
* [[Hōrano]]
* [[Hōria]]
* [[Īemene]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īnia]]
* [[Initonīhia]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Kamapōtia]]
* [[Katā]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Kōrea-ki-te-raki]]
* [[Kōrea-ki-te-tonga]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Māratiri]]
* [[Marēhia]]
* [[Mongōria]]
* [[Nepōra]]
* [[Nipono]]
* [[Omāna]]
* [[Pākaratēhi]]
* [[Pakitāne]]
* [[Pāreina]]
* [[Pēma]]
* [[Piripīni]]
* [[Poronai]]
* [[Putāna]]
* [[Rāoho]]
* [[Repanona]]
* [[Rūhia]]
* [[Tairana]]
* [[Taiwana]]
* [[Tākei]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
* [[Whitināmu]]
| group2 = [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|Wehenga whakamihi taparere]]
| list2 =
* [[Āpakahia]]
* [[Haipara ki te raki]]
* [[Nagorno-Karabakh Republic|Nagorno-Karabakh]]
* [[Ossetia ki te Tonga]]
* [[Parihitini]]
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = [[Ahitereiria]]
| list1 =
* [[Motu Kirihimete]]
* [[Ngā Motu Koko]]
| group2 = [[Haina]]
| list2 =
* [[Hongipua]]
* [[Makao]]
| group3 = [[Kīngitanga Kotahi]]
| list3 =
* [[Akrotiri and Dhekelia]]
* [[Takiwā Piritene Moana Īnia]]
}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!-- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
s70turxthz1cmj6ro7kj2wfk0oipfyj
168231
168210
2026-06-15T00:34:49Z
TautauKarepe
22930
168231
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Countries of Asia
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia]]
| imagestyle = padding: 0 0.5em;
| image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|100px]]
| listclass = hlist
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haina]]
* [[Haipara]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hingapoa]]
* [[Hiria]]
* [[Hiri Rānaka]]
* [[Hōrano]]
* [[Hōria]]
* [[Īemene]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īnia]]
* [[Initonīhia]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Kamapōtia]]
* [[Katā]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Kōrea-ki-te-raki]]
* [[Kōrea-ki-te-tonga]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Māratiri]]
* [[Marēhia]]
* [[Mongōria]]
* [[Nepōra]]
* [[Nipono]]
* [[Omāna]]
* [[Pākaratēhi]]
* [[Pakitāne]]
* [[Pāreina]]
* [[Pēma]]
* [[Piripīni]]
* [[Poronai]]
* [[Putāna]]
* [[Rāoho]]
* [[Repanona]]
* [[Rūhia]]
* [[Tairanga]]
* [[Taiwana]]
* [[Tākei]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
* [[Whitināmu]]
| group2 = [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|Wehenga whakamihi taparere]]
| list2 =
* [[Āpakahia]]
* [[Haipara ki te raki]]
* [[Nagorno-Karabakh Republic|Nagorno-Karabakh]]
* [[Ossetia ki te Tonga]]
* [[Parihitini]]
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = [[Ahitereiria]]
| list1 =
* [[Motu Kirihimete]]
* [[Ngā Motu Koko]]
| group2 = [[Haina]]
| list2 =
* [[Hongipua]]
* [[Makao]]
| group3 = [[Kīngitanga Kotahi]]
| list3 =
* [[Akrotiri and Dhekelia]]
* [[Takiwā Piritene Moana Īnia]]
}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!-- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
rdccia89y2wvs0g06j5wymy3hymi4bi
Template:Country data Hato Kete me Newi
10
15459
168182
152501
2026-06-14T21:43:04Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Hato Kiti me Newi]] to [[Template:Country data Hato Kete me Newi]]
152501
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Hato Kere me Newihi
| flag alias = Flag of Saint Kitts and Nevis.svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Saint Kitts and Nevis.svg
| link alias-naval = Saint Kitts and Nevis Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| redir1 = KNA
| redir2 = SKN
</noinclude>
}}
nz0pqpbkhy3h2xsm78757jg8bqmo8af
168184
168182
2026-06-14T21:43:44Z
TautauKarepe
22930
168184
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Hato Kete me Newihi
| flag alias = Flag of Saint Kitts and Nevis.svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Saint Kitts and Nevis.svg
| link alias-naval = Saint Kitts and Nevis Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| redir1 = KNA
| redir2 = SKN
</noinclude>
}}
aue4i20u37cvf6wutz9p648ofdd3mda
Template:Country data Hato Rūiha
10
15460
168191
146483
2026-06-14T21:51:21Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Hato Ruiha]] to [[Template:Country data Hato Rūiha]]
146483
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Hato Ruiha
| flag alias = Flag of Saint Lucia.svg
| flag alias-1875 = Missing Blue Ensign.svg
| flag alias-1939 = Missing Blue Ensign.svg
| flag alias-1967 = Flag of Saint Lucia 1967.svg
| flag alias-1979 = Flag of Saint Lucia (1979-2002).svg
| link alias-naval = Saint Lucia Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1875
| var2 = 1939
| var3 = 1967
| var4 = 1979
| redir1 = LCA
</noinclude>
}}
5yizpsvgty3ldw42brnllmssbb9j4z7
168193
168191
2026-06-14T21:52:44Z
TautauKarepe
22930
168193
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Hato Rūiha
| flag alias = Flag of Saint Lucia.svg
| flag alias-1875 = Missing Blue Ensign.svg
| flag alias-1939 = Missing Blue Ensign.svg
| flag alias-1967 = Flag of Saint Lucia 1967.svg
| flag alias-1979 = Flag of Saint Lucia (1979-2002).svg
| link alias-naval = Saint Lucia Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1875
| var2 = 1939
| var3 = 1967
| var4 = 1979
| redir1 = LCA
</noinclude>
}}
ik85ba8ho4t1rj8za1258yv7u46r6ph
Template:Country data Tirinaki-Tōpako
10
15473
168239
152496
2026-06-15T00:56:19Z
TautauKarepe
22930
168239
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Tirinaki-Tōpako
| flag alias = Flag of Trinidad and Tobago.svg
| flag alias-colonial = Flag of Trinidad and Tobago (1889–1958).svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Trinidad and Tobago.svg
| link alias-naval = Trinidad and Tobago Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = colonial
| redir1 = TTO
| redir2 = TRI
</noinclude>
}}
b5r9j2ydh0k1qxg0f1tm6tzz1hw004e
168240
168239
2026-06-15T00:56:39Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tirinaki-Tāpako]] to [[Template:Country data Tirinaki-Tōpako]]
168239
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Tirinaki-Tōpako
| flag alias = Flag of Trinidad and Tobago.svg
| flag alias-colonial = Flag of Trinidad and Tobago (1889–1958).svg
| flag alias-naval = Naval Ensign of Trinidad and Tobago.svg
| link alias-naval = Trinidad and Tobago Coast Guard
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = colonial
| redir1 = TTO
| redir2 = TRI
</noinclude>
}}
b5r9j2ydh0k1qxg0f1tm6tzz1hw004e
Template:Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki
10
15480
168197
167614
2026-06-14T21:56:41Z
TautauKarepe
22930
168197
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| bodyclass = hlist
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki]]
| imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em;
| image = [[File:Location North America.svg|120px|link=North America]]
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = Katoa
| list1 =
* [[Te Moutere Nehe me Papura]]
* [[Pāhama]]
* [[Papatohe]]
* [[Pārihi]]
* [[Kānata]]
* [[Koto Rika]]
* [[Kiupa]]
* [[Tominika]]
* [[Te Whenua Tominika]]
* [[Te Whakaora]]
* [[Kerenāra]]
* [[Kuatamāra]]
* [[Haiti]]
* [[Honotura]]
* [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]]
* [[Mehiko]]
* [[Nikarāhua]]
* [[Panamā]]
* [[Hato Kete me Newi]]
* [[Hato Rūiha]]
* [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]]
* [[Tirinaki-Tāpako]]
* [[Hononga-o-Amerika]]
| group2 = Wāhanga
| list2 =
* [[Koromōpia]]
** {{smaller|[[Archipelago of San Andrés, Providencia and Santa Catalina|San Andrés me Providencia]]}}
* [[Wīwī]]
** {{smaller|[[Kuarerupe]]}}
** {{smaller|[[Mātiniki]]}}
* [[Hōrana]]
** {{smaller|[[Bonaire]]}}
** {{smaller|[[Sapa]]}}
** {{smaller|[[Sint Eustatius]]}}
* [[Wenehūera]]
** {{smaller|[[Federal Dependencies of Venezuela|Federal Dependencies]]}}
** {{smaller|[[Nueva Esparta]]}}
}}
<!---group2 omitted to maintain alternating list backgrounds--->
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = Tenemāka
| list1 =
* [[Kirānirangi]]
| group2 = Wīwī
| list2 =
* [[Moutere Clipperton]]
* [[Saint Barthélemy]]
* [[Hato Mātene]]
* [[Hato Pātera me Mikarona]]
| group3 = Hōrana
| list3 =
* [[Arupa]]
* [[Curaçao]]
* [[Sint Maarten]]
| group4 = Kīngitanga Kotahi
| list4 =
* [[Ānakuira]]
* [[Pāmura]]
* [[Moutere Puhi (Ingarangi)]]
* [[Moutere Kāmana]]
* [[Manetera]]
* [[Motu Koru-Kākoa]]
| group5 = Hononga-o-Amerika
| list5 =
* [[Moutere Navassa]]
* [[Peta Riko]]
* [[Moutere Puhi (Amerika)]]
}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!-- Please add meteadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
g55z3s49y3avy565s391fj7d1gfk6go
Rārangi whenua ā-taupori
0
15524
168186
168167
2026-06-14T21:46:40Z
TautauKarepe
22930
168186
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
hebtf0t0vlllwn1s0kq899iwn4g78lo
168195
168186
2026-06-14T21:53:52Z
TautauKarepe
22930
168195
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
ed7mn36uugeqzz2c26slofwda5l6kw3
168208
168195
2026-06-14T22:20:15Z
TautauKarepe
22930
168208
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Takiritānga}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
gt5lka21jhpg5na6tig05klnisopglk
168229
168208
2026-06-15T00:32:34Z
TautauKarepe
22930
168229
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairanga]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairanga}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Takiritānga}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
mxftn15u7ycgurqvyh10rk5kbabtwy0
168244
168229
2026-06-15T00:58:46Z
TautauKarepe
22930
168244
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairanga]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairanga}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Takiritānga}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tōpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
70500iu3q3dk9v1kszesri49l3e4mgt
Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga
0
15527
168187
168166
2026-06-14T21:48:17Z
TautauKarepe
22930
168187
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
85rd2xab642osb9r7d2wc7bwyy1z6im
168196
168187
2026-06-14T21:55:24Z
TautauKarepe
22930
168196
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
mchr9k8kx09yx3xlmahs94519puqum5
168207
168196
2026-06-14T22:19:26Z
TautauKarepe
22930
168207
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Takiritānga}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
gopwa8autoa15ju4p0ez5bv1rub6ri1
168230
168207
2026-06-15T00:33:24Z
TautauKarepe
22930
168230
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairanga}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Takiritānga}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
nn5l9d5bamwqh36sz83tdy0caqc6x6m
168242
168230
2026-06-15T00:57:24Z
TautauKarepe
22930
168242
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairanga}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Takiritānga}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tōpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
mta3snvnjzqflg5vngakc7yp0mt9dpe
Uhipeketāne
0
15825
168212
167814
2026-06-14T22:29:30Z
TautauKarepe
22930
168212
wikitext
text/x-wiki
[[File:UZB orthographic.svg|thumb|Uhipeketāne i te mapi]]
Ko '''Uhipeketāne''' ([[reo Uhipeketāne]]: Oʻzbekiston, Узбекистан [ozbekiˈstɒn]), ōkawa te '''Tūwehe o Uhipeketāne''' (reo Uhipeketāne: ''Oʻzbekiston Respublikasi'' / Ўзбекистон Республикаси) he whenua ki [[Āhia]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Katatānga]], ko [[Kikitānga]], ko [[Tukumanatānga]], ko [[Takiritānga]], ko [[Āwhekenetāna]]. Ko [[Shavkat Mirziyoyev]] te perehitini me [[Abdulla Aripov]] te pirimia.
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2022
* [[Tashkent]]
* [[Samarkand]]
* [[Namangan]]
* [[Andijan]]
* [[Nukus]]
* [[Fergana]]
* [[Bukhara]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Uhipeketāne]]
g23gt91s3fzmkqqqy30k2ge5o4el3ny
Tukumanatānga
0
15888
168254
149783
2026-06-15T01:17:54Z
TautauKarepe
22930
168254
wikitext
text/x-wiki
Ko '''Tukumānatānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/tukumanatanga|work=Paekupu|title=Tukumanatānga|accessdate=2026-06-15}}</ref> (Türkmenistan/Түркменистан) he whenua i [[Āhia]] Waenga kei te taha o te Moana Caspian me te nuinga o te Karauna e takoto ana. Kei te mohiotia mo nga taapenga o te taiao, tae atu ki etahi o Nisa me Merv, ka mutu i te huarahi hokohoko tawhito o te huarahi Silk Road. I hangaia a Ashgabat, te whakapaipai, i roto i te momo Soviet i te rau tau 2000, a ka whakakiia ki nga maatua nui e whakanui ana i te peresideni o mua o Saparmurat Niyazov.
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Countries of Asia}}
[[Category:Āhia]]
8y16z02m8spu33d5pkb54s5mfnflul4
Kuamu
0
17076
168218
167461
2026-06-14T22:46:59Z
TautauKarepe
22930
168218
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Guam.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Kuamu'''<ref name="Ngā ingoa wāhi hou">{{cite web|url=https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19940101.2.12|work=Te Muka|title=Ngā Ingoa Wāhi Hou|date=Hānuere 1994|accessdate=2026-04-28}}</ref>, '''Kuama'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kuama|work=Paekupu|title=Kuama|accessdate=2026-04-28}}</ref> rānei, ({{lang-en|Guam}}) he rohe motu ki [[Ao-o-Kiwa]]. Ko [[Hākatana]] te [[tāone matua]], ko [[Tamuninga]] he kāinga atu.
== Tohutoro ==
<references/>
{{Maramara}}
{{Whenua, takiwā o te Ao-o-Kiwa}}
[[Category:Ao-o-Kiwa]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
16jvmdjl3pdpr909xchfso5x2iirtxa
Ramahiku
0
17123
168200
159714
2026-06-14T22:09:23Z
TautauKarepe
22930
168200
wikitext
text/x-wiki
[[File:Damascus coll.jpg|250px|right|thumb|Whakaatunga o Ramahiku.]]
Ko '''Ramahiku''' te [[tāone matua]] o [[Hiria]].
{{Maramara}}
[[Category:Hiria]]
fmepn8w22p2xbclv2cjssyafov6l26v
Tairanga
0
17140
168221
159351
2026-06-15T00:27:49Z
TautauKarepe
22930
168221
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Thailand.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Tairanga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/tairanga|work=Paekupu|title=Tairanga|accessdate=2026-06-15}}</ref> tētahi whenua i [[Āhia]]. Ko [[Pangakoko]] te [[tāone matua]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}{{Countries of Asia}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Tairana]]
7nua6bmjpgha2giwl0bsqjylwkxqezf
168222
168221
2026-06-15T00:28:08Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tairana]] to [[Tairanga]] over redirect
168221
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Thailand.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Tairanga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/tairanga|work=Paekupu|title=Tairanga|accessdate=2026-06-15}}</ref> tētahi whenua i [[Āhia]]. Ko [[Pangakoko]] te [[tāone matua]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}{{Countries of Asia}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Tairana]]
7nua6bmjpgha2giwl0bsqjylwkxqezf
Takiritānga
0
17141
168201
164058
2026-06-14T22:16:34Z
TautauKarepe
22930
168201
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Tajikistan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Takiritānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/takiritanga|work=Paekupu|title=Takiritānga|accessdate=2026-06-15}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Tūhanape]] he te [[tāone matua]]. Ko [[Emomali Rahmon]] te perehitini o Takiritānga. Ko te [[reo Tahiki]] te reo matua.
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2010
# [[Tūhanape]] - te tāone nui me te tāone matua
# [[Khujand]]
# [[Kulob]]
# [[Bokhtar]]
# [[Istaravshan]]
# [[Tursunzoda]]
# [[Konibodom]]
# [[Isfara]]
# [[Vahdat]]
# [[Panjakent]]
# [[Yovon]]
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Tahikitāna]]
387hr7uf18dk1o18416mi6kuqsva6ug
168202
168201
2026-06-14T22:16:52Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tahikitāna]] to [[Takiritānga]]
168201
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Tajikistan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Takiritānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/takiritanga|work=Paekupu|title=Takiritānga|accessdate=2026-06-15}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Tūhanape]] he te [[tāone matua]]. Ko [[Emomali Rahmon]] te perehitini o Takiritānga. Ko te [[reo Tahiki]] te reo matua.
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2010
# [[Tūhanape]] - te tāone nui me te tāone matua
# [[Khujand]]
# [[Kulob]]
# [[Bokhtar]]
# [[Istaravshan]]
# [[Tursunzoda]]
# [[Konibodom]]
# [[Isfara]]
# [[Vahdat]]
# [[Panjakent]]
# [[Yovon]]
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Tahikitāna]]
387hr7uf18dk1o18416mi6kuqsva6ug
168214
168202
2026-06-14T22:30:56Z
TautauKarepe
22930
168214
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Tajikistan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Takiritānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/takiritanga|work=Paekupu|title=Takiritānga|accessdate=2026-06-15}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Tūhanape]] he te [[tāone matua]]. Ko [[Emomali Rahmon]] te perehitini o Takiritānga. Ko te [[reo Tahiki]] te reo matua.
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2010
# [[Tūhanape]] - te tāone nui me te tāone matua
# [[Khujand]]
# [[Kulob]]
# [[Bokhtar]]
# [[Istaravshan]]
# [[Tursunzoda]]
# [[Konibodom]]
# [[Isfara]]
# [[Vahdat]]
# [[Panjakent]]
# [[Yovon]]
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Takiritānga]]
90dhb4q5a1qv1ithw4k8snrb3bgtlys
Tirinaki-Tōpako
0
17150
168235
152497
2026-06-15T00:53:14Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tirinaki me Tāpako]] to [[Tirinaki-Tōpako]]
152497
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Trinidad and Tobago.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Tirinaki me Tāpako''' he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
mhzvgmbhzdpo4o325xil6l0qte5v4up
168238
168235
2026-06-15T00:55:30Z
TautauKarepe
22930
168238
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Trinidad and Tobago.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Tirinaki-Tōpako'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/tirinaki-topako|work=Paekupu|title=Tirinaki Tōpako|accessdate=2026-06-15}}</ref> he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
0cqkyjc48rnyaz6fjsjhgmxbrqeip4e
Hato Kete me Newihi
0
17154
168179
152502
2026-06-14T21:41:30Z
TautauKarepe
22930
168179
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Saint Kitts and Nevis.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Hato Kete<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-10}}</ref> me Newihi''' he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
h025vwqkl4c0d3dmsdghs0udwbwsedx
168180
168179
2026-06-14T21:42:07Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Hato Kere me Newihi]] to [[Hato Kete me Newihi]]
168179
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Saint Kitts and Nevis.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Hato Kete<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-10}}</ref> me Newihi''' he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
h025vwqkl4c0d3dmsdghs0udwbwsedx
Hato Rūiha
0
17155
168188
152503
2026-06-14T21:50:31Z
TautauKarepe
22930
168188
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Saint Lucia.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Hato Rūiha'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-10}}</ref> he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
oogw8i8uua1g500l2zv1alm6nihkzy8
168189
168188
2026-06-14T21:50:47Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Hato Ruiha]] to [[Hato Rūiha]]
168188
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Saint Lucia.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Hato Rūiha'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-10}}</ref> he motu whenua i [[Amerika-ki-te-Raki]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
oogw8i8uua1g500l2zv1alm6nihkzy8
Hūtāne
0
17179
168198
162990
2026-06-14T22:00:55Z
TautauKarepe
22930
168198
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Sudan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
[[File:Sudan (orthographic projection) highlighted.svg|thumb|{{Legend|#336733|Whenua i whakahaere}}{{Legend|#49c946|Whenua i kerēme engari kāore i whakahaere}}]]
Ko '''Hūtāne'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-15}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/hutane|work=Paekupu|title=Hūtāne|accessdate=2026-06-15}}</ref> ([[reo Ārapi]]: السودان, ''Sūdān'') he whenua i [[Āwherika]]. Ko [[Khartoum]] te tāone matua me ko [[Omdurman]] te tāone nui.
{| class="wikitable"
|+Tāone nui
!#
!Ingoa
!Taupori
!Rohe
|-
|1
|[[Omdurman]]
|1,849,659
|Khartoum
|-
|2
|[[Khartoum]]
|1,410,858
|Khartoum
|-
|3
|[[Khartoum-ki-te-raki]]
|1,012,211
|Khartoum
|-
|4
|[[Nyala]]
|492,984
|Darfur-ki-te-tonga
|-
|5
|[[Wāpu Hūtāne]]
|394,561
|Red Sea
|-
|6
|[[El-Obeid]]
|345,126
|Kordofan-ki-te-raki
|-
|7
|[[Kassala]]
|298,529
|Kassala
|}
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āwherika]]
[[Category:Hūtāne]]
jwquy46gc64k7aecgyjl9tbii611q4d
Hūtāne-ki-te-tonga
0
17190
168199
152562
2026-06-14T22:02:54Z
TautauKarepe
22930
168199
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of South Sudan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Hūtāne-ki-te-Tonga'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/hutane-ki-te-tonga|work=Paekupu|title=Hūtāne ki te Tonga|accessdate=2026-06-15}}</ref> he whenua i [[Āwherika]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āwherika]]
oc9rit6wtrz8vjhe73bz45et1zk422m
Waenganui Rāwhiti
0
17627
168211
168144
2026-06-14T22:28:23Z
TautauKarepe
22930
168211
wikitext
text/x-wiki
[[File:Middle East (orthographic projection).svg|thumb|Ngā whenua o te Waenganui Rāwhiti i kārikiuri i te mapi. ]]
Ko '''Waenganui Rāwhiti''' tētahi rohe i [[Āhia]].
== Ngā whenua i te Waenganui Rāwhiti ==
* [[Pāreina]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hiria]]
* [[Hōrano]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Katā]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Omāna]]
* [[Parihitini]]
* [[Repanona]]
* [[Tākei]]
* [[Īemene]]
== I ētahi wā ==
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haipara]]
* [[Hōria]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Pakitāne]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
== Tāone nui ==
# [[Kairo]]
# [[Terāna]]
# [[Itānipuru]]
# [[Pakatata]]
# [[Riata]]
# [[Anakara]]
# [[Tūpai]]
# [[Alexandria]]
# [[Hera (tāone)|Hera]]
[[Category:Āhia]]
pmwlnxu3mxomekgnoevmsmp4dmu35e4
168251
168211
2026-06-15T01:10:41Z
TautauKarepe
22930
168251
wikitext
text/x-wiki
[[File:Middle East (orthographic projection).svg|thumb|Ngā whenua o te Waenganui Rāwhiti i kārikiuri i te mapi. ]]
Ko '''Waenganui Rāwhiti''' tētahi rohe i [[Āhia]].
== Ngā whenua i te Waenganui Rāwhiti ==
* [[Pāreina]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hiria]]
* [[Hōrano]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Katā]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Omāna]]
* [[Parihitini]]
* [[Repanona]]
* [[Tākei]]
* [[Īemene]]
== I ētahi wā ==
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haipara]]
* [[Hōria]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Pakitāne]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
== Tāone nui ==
# [[Kairo]]
# [[Terāna]]
# [[Itapūru]]
# [[Pakatata]]
# [[Riata]]
# [[Anakara]]
# [[Tūpai]]
# [[Alexandria]]
# [[Hera (tāone)|Hera]]
[[Category:Āhia]]
1fcq3twh6rwazvjt0ypv4e1rsq5ljma
Pirihimana Matatika
0
17849
168220
159082
2026-06-14T22:51:56Z
TautauKarepe
22930
168220
wikitext
text/x-wiki
[[File:First vice squad of guidance patrol in Tehran (8 8502020677 L600).jpg|thumb|Tētahi Pirihimana Matatika e whiu ana tētahi wahine īrāna i [[Terāna]], [[Īrāna]].]]
Ko te '''Pirihimana Matatika''' ([[reo Pāhia]]: گشت ارشاد, ''gašt-e eršād''), tētahi Pirihimana Ihirama i te [[Uruhi o te Ture o te Tūwehe Ihirama o Īrāna]] i tīmata i te tau 2005 me te mahi o mauhere te tangata wai kāore whakamau kākahu ngā kahu i te pērā tika ihirama, matua ngā wahine wai kāore tika ka whakamau kākahu ngā kahu māhunga ihirama.
[[category:Īrāna]]
3olixgef7yix9ejpejkr926egibrzs4
Porowini o Īrāna
0
17854
168219
167344
2026-06-14T22:50:56Z
TautauKarepe
22930
168219
wikitext
text/x-wiki
[[File:Iran provinces.svg|thumb|Ngā porowini o [[Īrāna]].]]
He 31 ngā [[porowini o Īrāna]] ([[reo Pāhia]]: استان, ''Ostān''), ia i whakahaere tikanga nō ōna tāone matua, māori te tāone nui o tērā porowini (reo Pāhia: مرکز, ''markaz'') te kāwanatanga o te porowini i whakahaere tikanga nā te Kāwana-Tianara (reo Pāhia: استاندار ''Ostāndār'').
== Ngā Porowini ==
{| class="wikitable sortable"
|+Ngā porowini īrāna me pārongo me tauanga mō rātou
!Porowini
!Tāone matua
!Taupori, 2016
!Taupori, 2011
!Tipu o te taupori ia tau (2006–2016)
!Taupori o te tāone matua
!Paihēneti o te taupori o te porowini i noho i te tāone matua
!Rahi (km<sup>2</sup>)
!kiato o te taupori (tangata ā-km<sup>2</sup>)
!Ngā shahrestan (ngā kaute)
!Kawatau o ora-roa, tāne
!Kawatau o ora-roa, wahine
!Ngā tuhituhi
!Mapi
|-
|[[Alborz Porowini]]
|[[Karaha]]
|2,712,400
|2412513
|3.21%
|1,592,492
|58.71%
|5833
|465.01
|4
|74.4
|78
|Āpānoa te 23 Pipiri 2010, Alborz i wāhanga o Teherane Porowini.
|[[File:IranAlborz-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Ardabil Porowini]]
|[[Ardabil]]
|1,270,420
|1248488
|0.50%
|529,374
|41.67%
|17800
|71.37
|9
|71.3
|75.6
|Āpānoa 1993, Ardabil i wāhanga o Azerbaijan-ki-te-rawhiti Porowini.
|[[File:IranArdabil-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Atepaihānia-ki-te-rawhiti Porowini]]
|[[Taperihi]]
|3,909,652
|3724620
|1.08%
|1,588,693
|39.87%
|45650
|85.64
|19
|72.5
|75.9
|
|[[File:IranEastAzerbaijan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Atepaihānia-ki-te-uru Porowini]]
|[[Urmia]]
|3,265,219
|3080576
|1.53%
|793,000
|24.29%
|37437
|87.22
|14
|71.6
|76.3
|I te [[Tainati Pahlavi]] Urmia i Rezaiyeh.
|[[File:IranWestAzerbaijan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Bushehr Porowini]]
|[[Bushehr]]
|1,163,400
|1032949
|3.43%
|223,504
|19.21%
|22743
|51.15
|9
|71
|73.5
|Ka tahi wāhanga o Fars Porowini. Āpānoa 1977, te Porowini i ''Khalij-e Fars'' ([[Moana Īrāna]]).
|[[File:IranBushehr-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Chaharmahaal me Bakhtiari Porowini]]
|[[Shahrekord]]
|947,763
|895263
|1.23%
|190,441
|20.09%
|16332
|58.03
|6
|70.2
|75
|Āpānoa 1973 i tētahi wāhanga o Isfahan Porowini.
|[[File:IranChaharMahaalBakhtiari-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Fars Porowini]]
|[[Shiraz]]
|4,851,274
|4596658
|1.49%
|1,565,572
|32.27%
|122608
|39.57
|23
|72.1
|76.3
|
|[[File:IranFars-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Gilan Porowini]]
|[[Rasht]]
|2,530,696
|2480874
|0.63%
|713,00
|28.17%
|14042
|180.22
|16
|72.1
|76.5
|
|[[File:IranGilan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Koretānga Porowini]]
|[[Korakana]]
|1,868,819
|1777014
|1.73%
|360,767
|18.77%
|20195
|92.53
|11
|70.8
|74.2
|I te 31 Haratua 1997, ngā shahrestan o Aliabad, Gonbad-e-kavus, Gorgan, Kordkuy, Minudasht, me Torkaman i tiriwā nō Mazmearan Porowini ka waihanga Koretānga Porowini. Korakana i Esteraba rānei Astarabad Āpānoa 1937.
|[[File:IranGolestan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Hamadan Porowini]]
|[[Hamadan]]
|1,738,234
|1738214
|0.50%
|554,405
|31.53%
|19368
|90.78
|8
|71.2
|75.6
|Ka tahi wāhanga o Kermanshah Porowini.
|[[File:IranHamadan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Hormozgan Porowini]]
|[[Wāpu Apaha]]
|1,776,415
|1578183
|3.01%
|526,648
|29.65%
|70669
|25.14
|11
|69.9
|73.7
|Ka tahi wāhanga o Kerman Porowini. Āpānoa 1977, te Porowini i ''Banader va Jazayer-e Bahr-e Oman'' (Ngā wāpu me Islmes o te [[Moana Omāna]]).
|[[File:IranHormozgan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Irama Porowini]]
|[[Irama]]
|580,158
|557599
|0.35%
|194,030
|33.44%
|20133
|28.82
|7
|70.5
|72
|Ka tahi wāhanga o Kermanshah Porowini.
|[[File:IranIlam-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Ihawhahana Porowini]]
|[[Ihawhahana]]
|5,120,850
|4879312
|1.64%
|2,132,000
|41.63%
|107029
|47.85
|21
|73
|77
|I 1986, ehinu wāhanga o Markazi Porowini i haere wāhanga o ngā porowini o Isfahan, Semnan, me Zanjan.
|[[File:IranEsfahan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Keremana Porowini]]
|[[Keremana]]
|3,164,718
|2938988
|2.24%
|537,718
|16.99%
|183285
|17.27
|14
|71.4
|75.5
|
|[[File:IranKerman-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Kermanshah Porowini]]
|[[Kermanshah]]
|1,952,434
|1945227
|0.60%
|1,026,000
|52.55%
|24998
|78.10
|13
|70.4
|75.3
|Nō 1950 āpānoa 1979, te rua Kermanshah Porowini me tāone i Kermanshahan me nō 1979 āpānoa 1995 i Bakhtaran.
|[[File:IranKermanshah-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Korahana-ki-te-raki Porowini]]
|[[Bojnourd]]
|863,092
|867727
|0.90%
|228,931
|26.52%
|28434
|30.35
|6
|69.8
|72.6
|I te 29 Mahuru 2004, Korahana i haere toru Porowini. Korahana-ki-te-raki; Razavi Korahana; Korahana-ki-te-tonga.
|[[File:IranNorthKhorasan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Razavi Korahana Porowini]]
|[[Mahara]]
|6,434,501
|5994402
|1.67%
|3,208,000
|49.86%
|118884
|54.12
|29
|72.1
|76.2
|I te 29 Mahuru 2004, Korahana i haere toru Porowini. Korahana-ki-te-raki; Razavi Korahana; Korahana-ki-te-tonga.
|[[File:IranRazaviKhorasan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Korahana-ki-te-tonga Porowini]]
|[[Birjand]]
|768,898
|662534
|2.80%
|203,636
|26.48%
|151913
|5.06
|8
|70.8
|73.9
|I te 29 Mahuru 2004, Korahana i haere toru Porowini. Korahana-ki-te-raki; Razavi Korahana; Korahana-ki-te-tonga.
|[[File:IranSouthKhorasan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Kuhetānga Porowini]]
|[[Ahvaz]]
|4,710,509
|4531720
|1.24%
|1,244,000
|26.41%
|64055
|73.54
|18
|71.3
|73.9
|
|[[File:IranKhuzestan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Kohgiluyeh me Boyer-Ahmad Porowini]]
|[[Yasuj]]
|713,052
|658629
|1.47%
|134,532
|18.87%
|15504
|45.99
|5
|71.2
|73.1
|Ka tahi wāhanga o Kuhetānga Porowini. Āpānoa 1990, te Porowini i ''Bovir Ahmadi me Kohkiluyeh''.
|[[File:IranKohkiluyehBuyerAhmad-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Kurutānga Porowini]]
|[[Hananāta]]
|1,603,011
|1493645
|1.32%
|412,676
|25.75%
|29137
|55.02
|9
|70.6
|74.1
|Ka tahi wāhanga o Gilan Porowini.
|[[File:IranKurdistan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Roretānga Porowini]]
|[[Koramaha]]
|1,760,649
|1754243
|0.42%
|373,716
|21.21%
|28294
|62.23
|9
|71.1
|74.5
|Ka tahi wāhanga o Kuhetānga Porowini.
|[[File:IranLorestan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Markazi Porowini]]
|[[Araka, Īrāna|Araka]]
|1,429,475
|1413959
|0.77%
|520,527
|36.44%
|29130
|49.07
|10
|72.9
|76.7
|Ka tahi wāhanga o Mazmearan Porowini. I 1986, ehinu wāhanga o Markazi Porowini i haere ki Isfahan, Semnan, me Zanjan Porowini.
|[[File:IranMarkazi-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Mazandaran Porowini|Mazmearan Porowini]]
|[[Rari, Īrāna|Rari]]
|3,283,582
|3073943
|1.35%
|309,820
|9.44%
|23701
|138.54
|15
|73.5
|77
|
|[[File:IranMazandaran-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Karawini Porowini]]
|[[Karawini]]
|1,273,761
|1201565
|1.29%
|402,748
|31.62%
|15549
|81.92
|5
|71.8
|75.3
|I te 31 Hakihea 1996, ngā shahrestan o Karawini me Taketānga i tiriwā nō Zanjan Porowini ka waihanga te Porowini o Karawini.
|[[File:IranQazvin.svg|thumb]]
|-
|[[Kome Porowini]]
|[[Kome]]
|1,292,283
|1151672
|2.47%
|1,288,000
|99.67%
|11526
|112.12
|1
|71.5
|75.6
|Āpānoa 1995, Kome i tētahi shahrestan o Teherane Porowini.
|[[File:IranQom.svg|thumb]]
|-
|[[Semnan Porowini]]
|[[Semnan]]
|702,360
|631218
|2.30%
|134,546
|19.15%
|97491
|7.20
|4
|73.2
|76.1
|Ka tahi wāhanga o Mazmearan Porowini. I 1986, ehinu wāhanga o Markazi Porowini i haere ki Isfahan, Semnan, me Zanjan Porowini.
|[[File:IranSemnan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Hetānga me Paruhetānga Porowini]]
|[[Haherane]]
|2,775,014
|2534327
|1.81%
|610,000
|21.98%
|180726
|15.35
|8
|65.7
|69.2
|Āpānoa 1986, te Porowini i ''Paruhetānga me Hetānga''.
|[[File:IranSistanBaluchistan-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Teherane Porowini]]
|[[Terāna]]
|13,267,637
|12183391
|1.82%
|9,728,000
|68.85%
|18814
|705.20
|13
|74.3
|77.8
|Āpānoa 1986, Terāna i wāhanga o Markazi Porowini.
|[[File:IranTehran-SVG.svg|thumb]]
|-
|[[Harata Porowini]]
|[[Harata]]
|1,138,533
|1074428
|1.88%
|529,670
|46.52%
|76469
|14.89
|10
|73.2
|76.7
|Ka tahi wāhanga o Ihawhahana Porowini. I 1986, wāhanga o Keremana Porowini i haere ki Harata Porowini. I 2002, Tabas shahrestan (raki: 55,344 km<sup>2</sup>) i haere nō Korahana Porowini ki Yazd.
|[[File:Location of Yazd province in Iran.svg|thumb]]
|-
|[[Zanjan Porowini]]
|[[Zanjan]]
|1,057,461
|1015734
|1.22%
|430,829
|40.75%
|21773
|48.57
|7
|73.2
|75.8
|Ka tahi wāhanga o Gilan Porowini. I 1986, ehinu wāhanga o Markazi Porowini i haere ki Ihawhahana, Semnan, me Zanjan Porowini.
|[[File:IranZanjan-SVG.svg|thumb]]
|-
|
|
|-
|'''Īrāna (Tapeke)'''
|'''Terāna'''
|'''79,926,270'''
|'''75129615'''
|'''1.55%'''
|'''31654423'''
|'''40%'''
|'''1,628,554 km<sup>2</sup> (628,788 sq mi)'''
|49.078
|'''342'''
|'''72.5'''
|'''75.9'''
|
|[[File:Iran location map.svg|thumb]]
|}
[[category:Īrāna]]
gh5gxgjtu0yvmu3u4ov3r2qa3b5yy6h
Category:Takiritānga
14
17945
168215
159541
2026-06-14T22:31:15Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Category:Tahikitāna]] to [[Category:Takiritānga]]
159541
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Itapūru
0
17958
168245
161784
2026-06-15T01:01:27Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Itānipuru]] to [[Itapūru]]
161784
wikitext
text/x-wiki
[[File:Montage of Istanbul 2020.jpg|thumb|Whakaatunga o Itānipuru]]
Ko '''Itānipuru''' ([[reo Tākei]]: ''İstanbul'' [isˈtanbuɫ]), i mua '''Konotanatinopera''' ([[reo Kariki]]: Κωνσταντινούπολις; [[reo Rātini]]: ''Constantinopolis''), te tāone nui o [[Tākei]]. Ko 15 miriona te taupori i 2020. Ko 2,576.85 km<sup>2</sup> ōna raki tāone me ko 5,343.22 km<sup>2</sup> ōna raki tāone-rohi.
[[Category:Tākei]]
g7cz8t6wg97gczgjglxaebq8t85au1d
168247
168245
2026-06-15T01:02:03Z
TautauKarepe
22930
168247
wikitext
text/x-wiki
[[File:Montage of Istanbul 2020.jpg|thumb|Whakaatunga o Itapūru]]
Ko '''Itapūru''' ([[reo Tākei]]: ''İstanbul'' [isˈtanbuɫ]), i mua '''Konotanatinopera''' ([[reo Kariki]]: Κωνσταντινούπολις; [[reo Rātini]]: ''Constantinopolis''), te tāone nui o [[Tākei]]. Ko 15 miriona te taupori i 2020. Ko 2,576.85 km<sup>2</sup> ōna raki tāone me ko 5,343.22 km<sup>2</sup> ōna raki tāone-rohi.
[[Category:Tākei]]
35ki4w3yjz12kxmslkfnscyyfyhk1rz
168253
168247
2026-06-15T01:13:40Z
TautauKarepe
22930
168253
wikitext
text/x-wiki
[[File:Montage of Istanbul 2020.jpg|thumb|Whakaatunga o Itapūru]]
Ko '''Itapūru'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/itapuru|work=Paekupu|title=Itapūru|accessdate=2026-06-15}}</ref> ([[reo Tākei]]: ''İstanbul'' [isˈtanbuɫ]), i mua '''Konotanatinopera''' ([[reo Kariki]]: Κωνσταντινούπολις; [[reo Rātini]]: ''Constantinopolis''), te tāone nui o [[Tākei]]. Ko 15 miriona te taupori i 2020. Ko 2,576.85 km<sup>2</sup> ōna raki tāone me ko 5,343.22 km<sup>2</sup> ōna raki tāone-rohi.
[[Category:Tākei]]
pb0oznwntn1xh5wab0qx6kyzxnzra3o
Istanbul
0
18442
168252
161732
2026-06-15T01:11:37Z
TautauKarepe
22930
Changed redirect target from [[Itānipuru]] to [[Itapūru]]
168252
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Itapūru]]
leydwjgl3jws9ktk8sop4wnkpz2m1lj
Reo Tahiki
0
18726
168213
165764
2026-06-14T22:30:28Z
TautauKarepe
22930
168213
wikitext
text/x-wiki
[[File:Tajik Language.gif|thumb|Reo Tahiki i Tahikitāna]]
Ko te '''reo Tahiki''' (Забони тоҷикӣ, ''Zaboni tojikī'', [z̪a̝ˈbɔ̝(ː)ni̞ t̞ʰɔ̝dʒiˈkʰiː]) he reo [[take Īrāna]], te reo o matua o [[Tahikitāna]] me he reo nui i [[Uhipeketāne]].
[[category:reo]]
[[Category:Takiritānga]]
[[Category:Uhipeketāne]]
kbzh5bdhwzf07rroicr2ul9h366xs1a
Reo Marēo
0
19074
168174
166198
2026-06-14T17:19:25Z
Qhairy
23232
Undid 5 revisions from [[Special:Diff/164766|164766]] until [[Special:Diff/166198|166198]]
168174
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox language
| name = Reo Marēo
| altname =
| ethnicity = [[Marēo (mātāwaka)|Marēo]]
| nativename = {{lang|ms|Bahasa Melayu}}<br/>{{lang|ms-Arab|{{Script|Arab|بهاس ملايو}}}}<br />{{Script|Rjng|ꤷꥁꤼ ꤸꥍꤾꤿꥈ}}
| states = [[Poronai]], [[Initonīhia]], [[Marēhia]], [[Hingapoa]], [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]], [[Piripīni]] ([[Parāwana]], [[Mekamoutere Hurū]], me ngā wāhanga o [[Minitanāo]]), [[Tairana-ki-te-Tonga]], [[Motu Kirihimete]], [[Ngā Motu Koko]]
| speakers = [[Reo tuatahi|L1]] – {{sigfig|76.9|2}} miriona
| date = 2007
| ref = ne2007
| speakers2 = Tapeke (L1 me [[Reo tuarua|L2]]): 200–290 miriona (2009)<ref>{{cite web|last=Uli|first=Kozok|title=How many people speak Indonesian|url=http://ipll.manoa.hawaii.edu/indonesian/2012/03/10/how-many-people-speak-indonesian/|publisher=University of Hawaii at Manoa|access-date=20 October 2012|date=10 March 2012|quote=James T. Collins (''Bahasa Sanskerta dan Bahasa Melayu'', Jakarta: KPG 2009) gives a conservative estimate of approximately 200 million, and a maximum estimate of 250 million speakers of Malay (Collins 2009, p. 17).}}</ref>
| speakers_label =
| familycolor = Austronesian
| fam2 = [[Ngā reo Marēo-Porinīhia|Whānau Marēo-Porinīhia]]
| fam3 = [[Ngā reo Marēo|Whānau Marēo]]
| fam4 =
| fam5 =
| fam6 =
| ancestor = [[Reo Marēo Tuauri]]
| ancestor2 = [[Reo Marēo Puāwaitanga]]
| ancestor3 = [[Reo Marēo Puāwaitanga|Reo Marēo Mua-Hou]]
| stand1 = [[Reo Initonīhia]] (hei ''Bahasa Indonesia'')
| stand2 = [[Reo Marēo Marēhia]] (hei ''Bahasa Melayu'')
| script = {{ubl|[[Tuhi Rātini|Rātini]] ([[Tātaki kupu Marēo|Arapū Marēo]])|[[Tuhi Ārapi|Ārapi]] ([[Tuhi Tiawi]])<ref>{{cite news|url=http://thestar.com.my/news/story.asp?file=/2008/8/26/nation/22168989&sec=nation|title=Kedah MB defends use of Jawi on signboards|date=26 August 2008|newspaper=[[The Star (Malaysia)|The Star]]|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20121029105406/http://thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2008%2F8%2F26%2Fnation%2F22168989&sec=nation|archive-date=29 October 2012}}</ref>|Ārapi ([[Tuhi Pekono]]) (kei [[Initonīhia]])<ref name="Kitabi">Dahlan, H. Abdullah Zaini. Kitabati, Practical Methods for Learning to Read & Write Pegon (Kitabati, Metode Praktis Belajar Membaca & Menulis Pegon). Zaini Press. Accessed April 19, 2023. [https://ia903106.us.archive.org/22/items/etaoin/Kitabati.pdf https://ia903106.us.archive.org/22/items/etaoin/Kitabati.pdf].</ref>|[[Tuhi Tāi]] (kei [[Tairana]])|[[Tuhi matapō Marēo]]<br/>
Wā o mua [[tuhi Parawha]], [[tuhi Kawi]], [[ngā tuhi Uru]], [[tuhi Retianga]]}}
| nation = {{startplainlist|class=nowrap}}
* {{flag|Poronai}}
* {{flag|Initonīhia}} (hei [[reo Initonīhia]])
* {{flag|Marēhia}}
* {{flag|Hingapoa}}
{{endplainlist}}
| minority = {{ubl|
{{flag|Initonīhia}}|{{flag|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} (hei [[reo Initonīhia]])<ref name="easttimorgovernment.com">{{cite web|url=http://www.easttimorgovernment.com/languages.htm|title=East Timor Languages|website=www.easttimorgovernment.com|access-date=30 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304130633/http://easttimorgovernment.com/languages.htm|archive-date=4 March 2016|url-status=dead}}</ref>}}
{{flag|Tairana}} (hei [[Reo Marēo Keratana-Patani|reo Marēo Patani]])
| agency = {{ubl|[[Language Development and Fostering Agency]] kei Initonīhia|[[Dewan Bahasa dan Pustaka|Institute of Language and Literature]] kei Marēhia|[[Dewan Bahasa dan Pustaka Brunei|Language and Literature Bureau]] kei Poronai|[https://www.languagecouncils.sg/mbms/en Malay Language Council] kei Hingapoa|[[Majlis Bahasa Brunei-Indonesia-Malaysia|Brunei–Indonesia–Malaysia Language Council – MABBIM]] (a trilateral joint venture)}}
| iso1 = ms
| iso2b = may
| iso2t = msa
| iso3 = msa<!--The rest of the codes under the [msa] macrolanguage are at [[Malayan languages]], [[Malay trade and creole languages]], [[Cocos Malay]] and [[Urak Lawoi' language]]-->
| lc1 = zlm
| ld1 = Malay (individual language)
| lc2 = kxd
| ld2 = [[Brunei Malay]]
| lc3 = ind
| ld3 = [[Indonesian language|Indonesian]]
| lc4 = zsm
| ld4 = [[Malaysian Malay|Standard Malay]]
| lc5 = jax
| ld5 = [[Jambi Malay]]
| lc6 = meo
| ld6 = [[Kedah Malay]]
| lc7 = kvr
| ld7 = [[Kerinci language|Kerinci]]
| lc8 = xmm
| ld8 = [[Manado Malay]]
| lc9 = min
| ld9 = [[Minangkabau language|Minangkabau]]
| lc10 = mui
| ld10 = [[Musi language|Musi]]
| lc11 = zmi
| ld11 = [[Negeri Sembilan Malay|Negeri Sembilan]]
| lc12 = max
| ld12 = [[North Moluccan Malay]]
| lc13 = mfa
| ld13 = [[Kelantan-Pattani Malay]]
| lc14 = coa
| ld14 = [[Cocos Malay]]
| lc15 = bjn
| ld15 = [[Banjarese language|Banjarese]]
| lc16 = bew
| ld16 = [[Betawi language|Betawi]]
| lc17 = msi
| ld17 = [[Sabah Malay]]
| lc18 = mqg
| ld18 = Kota Bangun Kutai Malay
| lingua = 31-MFA-a
| sign = [[Uhingaro Ringa Reo Marēo]]
| glotto = indo1326
| glottoname = partial match
| glottorefname = Indonesian Archipelago Malay
| pronunciation = {{IPA-ms|ba.ha.sa mə.la.ju|}}
| map = Malay language Spoken Area Map v1.png
| mapcaption = Ngā whenua whakamahi te reo Marēo:
{{legend|#0000ff|Initonīhia}}(hei reo Initonīhia)
{{legend|#00bc00|Marēhia}}
{{legend|#76f36b|Hingapoa me Poronai ((Ko te reo Marēo Paraewa he reo ōkawa)}}
{{legend|#88caff|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti (hei reo Initonīhia)}}
{{legend|#f7f36b|Tairana-ki-te-Tonga, Motu Kirihimete, Ngā Motu Koko, te aha, te aha}}
}}
Ko te '''reo Marēo''' he [[Ngā reo Ahiteronīhia|reo Ahiteronīhia]], te [[reo ōkawa]] o whenua [[Poronai]], [[Hingapoa]], [[Marēhia]], me [[Initonīhia]]. Te reo anō hoki ka kōrerohia kei [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]], [[Tairana]], me [[Piripīni]]. Ko te tapeke kaikōrero 290 miriona tāngata<ref>10 million in Malaysia, 5 million in Indonesia as "Malay" plus 260 million as "[[Indonesian language|Indonesian]]", etc.</ref> (koni ake, iti iho rānei 260 miriona tāngata hei "[[reo Initonīhia]]")<ref>{{cite journal|last=Wardhana|first=Dian Eka Chandra|date=2021|title=Indonesian as the Language of ASEAN During the New Life Behavior Change 2021|url=http://ejournal.karinosseff.org/index.php/jswse/article/view/114|journal=Journal of Social Work and Science Education|volume=1|issue=3|pages=266–280|doi=10.52690/jswse.v1i3.114|access-date=29 January 2021|doi-access=free}}</ref> ki ngā pae o [[Ahia-ki-te-Rāwhiti-mā-Tonga Oheania]] (''Maritime Southeast Asia'').
== Tohutoro ==
<references />
{{Reo-stub}}
[[Category:Reo Marēo]]
pniy0dl27cqj4qyda2i05bvqc1ixdz5
168227
168174
2026-06-15T00:31:10Z
TautauKarepe
22930
168227
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox language
| name = Reo Marēo
| altname =
| ethnicity = [[Marēo (mātāwaka)|Marēo]]
| nativename = {{lang|ms|Bahasa Melayu}}<br/>{{lang|ms-Arab|{{Script|Arab|بهاس ملايو}}}}<br />{{Script|Rjng|ꤷꥁꤼ ꤸꥍꤾꤿꥈ}}
| states = [[Poronai]], [[Initonīhia]], [[Marēhia]], [[Hingapoa]], [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]], [[Piripīni]] ([[Parāwana]], [[Mekamoutere Hurū]], me ngā wāhanga o [[Minitanāo]]), [[Tairana-ki-te-Tonga]], [[Motu Kirihimete]], [[Ngā Motu Koko]]
| speakers = [[Reo tuatahi|L1]] – {{sigfig|76.9|2}} miriona
| date = 2007
| ref = ne2007
| speakers2 = Tapeke (L1 me [[Reo tuarua|L2]]): 200–290 miriona (2009)<ref>{{cite web|last=Uli|first=Kozok|title=How many people speak Indonesian|url=http://ipll.manoa.hawaii.edu/indonesian/2012/03/10/how-many-people-speak-indonesian/|publisher=University of Hawaii at Manoa|access-date=20 October 2012|date=10 March 2012|quote=James T. Collins (''Bahasa Sanskerta dan Bahasa Melayu'', Jakarta: KPG 2009) gives a conservative estimate of approximately 200 million, and a maximum estimate of 250 million speakers of Malay (Collins 2009, p. 17).}}</ref>
| speakers_label =
| familycolor = Austronesian
| fam2 = [[Ngā reo Marēo-Porinīhia|Whānau Marēo-Porinīhia]]
| fam3 = [[Ngā reo Marēo|Whānau Marēo]]
| fam4 =
| fam5 =
| fam6 =
| ancestor = [[Reo Marēo Tuauri]]
| ancestor2 = [[Reo Marēo Puāwaitanga]]
| ancestor3 = [[Reo Marēo Puāwaitanga|Reo Marēo Mua-Hou]]
| stand1 = [[Reo Initonīhia]] (hei ''Bahasa Indonesia'')
| stand2 = [[Reo Marēo Marēhia]] (hei ''Bahasa Melayu'')
| script = {{ubl|[[Tuhi Rātini|Rātini]] ([[Tātaki kupu Marēo|Arapū Marēo]])|[[Tuhi Ārapi|Ārapi]] ([[Tuhi Tiawi]])<ref>{{cite news|url=http://thestar.com.my/news/story.asp?file=/2008/8/26/nation/22168989&sec=nation|title=Kedah MB defends use of Jawi on signboards|date=26 August 2008|newspaper=[[The Star (Malaysia)|The Star]]|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20121029105406/http://thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2008%2F8%2F26%2Fnation%2F22168989&sec=nation|archive-date=29 October 2012}}</ref>|Ārapi ([[Tuhi Pekono]]) (kei [[Initonīhia]])<ref name="Kitabi">Dahlan, H. Abdullah Zaini. Kitabati, Practical Methods for Learning to Read & Write Pegon (Kitabati, Metode Praktis Belajar Membaca & Menulis Pegon). Zaini Press. Accessed April 19, 2023. [https://ia903106.us.archive.org/22/items/etaoin/Kitabati.pdf https://ia903106.us.archive.org/22/items/etaoin/Kitabati.pdf].</ref>|[[Tuhi Tāi]] (kei [[Tairanga]])|[[Tuhi matapō Marēo]]<br/>
Wā o mua [[tuhi Parawha]], [[tuhi Kawi]], [[ngā tuhi Uru]], [[tuhi Retianga]]}}
| nation = {{startplainlist|class=nowrap}}
* {{flag|Poronai}}
* {{flag|Initonīhia}} (hei [[reo Initonīhia]])
* {{flag|Marēhia}}
* {{flag|Hingapoa}}
{{endplainlist}}
| minority = {{ubl|
{{flag|Initonīhia}}|{{flag|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} (hei [[reo Initonīhia]])<ref name="easttimorgovernment.com">{{cite web|url=http://www.easttimorgovernment.com/languages.htm|title=East Timor Languages|website=www.easttimorgovernment.com|access-date=30 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304130633/http://easttimorgovernment.com/languages.htm|archive-date=4 March 2016|url-status=dead}}</ref>}}
{{flag|Tairanga}} (hei [[Reo Marēo Keratana-Patani|reo Marēo Patani]])
| agency = {{ubl|[[Language Development and Fostering Agency]] kei Initonīhia|[[Dewan Bahasa dan Pustaka|Institute of Language and Literature]] kei Marēhia|[[Dewan Bahasa dan Pustaka Brunei|Language and Literature Bureau]] kei Poronai|[https://www.languagecouncils.sg/mbms/en Malay Language Council] kei Hingapoa|[[Majlis Bahasa Brunei-Indonesia-Malaysia|Brunei–Indonesia–Malaysia Language Council – MABBIM]] (a trilateral joint venture)}}
| iso1 = ms
| iso2b = may
| iso2t = msa
| iso3 = msa<!--The rest of the codes under the [msa] macrolanguage are at [[Malayan languages]], [[Malay trade and creole languages]], [[Cocos Malay]] and [[Urak Lawoi' language]]-->
| lc1 = zlm
| ld1 = Malay (individual language)
| lc2 = kxd
| ld2 = [[Brunei Malay]]
| lc3 = ind
| ld3 = [[Indonesian language|Indonesian]]
| lc4 = zsm
| ld4 = [[Malaysian Malay|Standard Malay]]
| lc5 = jax
| ld5 = [[Jambi Malay]]
| lc6 = meo
| ld6 = [[Kedah Malay]]
| lc7 = kvr
| ld7 = [[Kerinci language|Kerinci]]
| lc8 = xmm
| ld8 = [[Manado Malay]]
| lc9 = min
| ld9 = [[Minangkabau language|Minangkabau]]
| lc10 = mui
| ld10 = [[Musi language|Musi]]
| lc11 = zmi
| ld11 = [[Negeri Sembilan Malay|Negeri Sembilan]]
| lc12 = max
| ld12 = [[North Moluccan Malay]]
| lc13 = mfa
| ld13 = [[Kelantan-Pattani Malay]]
| lc14 = coa
| ld14 = [[Cocos Malay]]
| lc15 = bjn
| ld15 = [[Banjarese language|Banjarese]]
| lc16 = bew
| ld16 = [[Betawi language|Betawi]]
| lc17 = msi
| ld17 = [[Sabah Malay]]
| lc18 = mqg
| ld18 = Kota Bangun Kutai Malay
| lingua = 31-MFA-a
| sign = [[Uhingaro Ringa Reo Marēo]]
| glotto = indo1326
| glottoname = partial match
| glottorefname = Indonesian Archipelago Malay
| pronunciation = {{IPA-ms|ba.ha.sa mə.la.ju|}}
| map = Malay language Spoken Area Map v1.png
| mapcaption = Ngā whenua whakamahi te reo Marēo:
{{legend|#0000ff|Initonīhia}}(hei reo Initonīhia)
{{legend|#00bc00|Marēhia}}
{{legend|#76f36b|Hingapoa me Poronai ((Ko te reo Marēo Paraewa he reo ōkawa)}}
{{legend|#88caff|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti (hei reo Initonīhia)}}
{{legend|#f7f36b|Tairanga-ki-te-Tonga, Motu Kirihimete, Ngā Motu Koko, te aha, te aha}}
}}
Ko te '''reo Marēo''' he [[Ngā reo Ahiteronīhia|reo Ahiteronīhia]], te [[reo ōkawa]] o whenua [[Poronai]], [[Hingapoa]], [[Marēhia]], me [[Initonīhia]]. Te reo anō hoki ka kōrerohia kei [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]], [[Tairanga]], me [[Piripīni]]. Ko te tapeke kaikōrero 290 miriona tāngata<ref>10 million in Malaysia, 5 million in Indonesia as "Malay" plus 260 million as "[[Indonesian language|Indonesian]]", etc.</ref> (koni ake, iti iho rānei 260 miriona tāngata hei "[[reo Initonīhia]]")<ref>{{cite journal|last=Wardhana|first=Dian Eka Chandra|date=2021|title=Indonesian as the Language of ASEAN During the New Life Behavior Change 2021|url=http://ejournal.karinosseff.org/index.php/jswse/article/view/114|journal=Journal of Social Work and Science Education|volume=1|issue=3|pages=266–280|doi=10.52690/jswse.v1i3.114|access-date=29 January 2021|doi-access=free}}</ref> ki ngā pae o [[Ahia-ki-te-Rāwhiti-mā-Tonga Oheania]] (''Maritime Southeast Asia'').
== Tohutoro ==
<references />
{{Reo-stub}}
[[Category:Reo Marēo]]
m8i7hwu4krqz5lpdep92lrulsftoj09
Reo Basque
0
19325
168233
167537
2026-06-15T00:48:36Z
InternetArchiveBot
14409
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
168233
wikitext
text/x-wiki
[[File:Basque dialects-fr.svg|thumb|Ngā reo ā-iwi o te reo Basque]]
Ko te '''reo''' '''Basque''' (''euskara'' [eus̺ˈkaɾa]) he reo i kōrerohia nā ngā Basques me ngā iwi ātu i te [[Whenua Pākihi]]<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=283 |url= |access-date=2026-Mei-12}}</ref>, he rohe i [[Pāniora]]-ki-te-raki me [[Wīwī]]-ki-te-tonga-mā-uru. Ko te reo he reo taratahi (he reo kore whanaunga).<ref>{{cite web|last1=Porzucki|first1=Nina|title=How the Basque language has survived|url=https://theworld.org/stories/2018-05-16/how-has-basque-language-survived|website=The World from PRX|publisher=theworld.org|access-date=16 October 2022|language=en|archive-date=2023-06-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20230606060620/https://theworld.org/stories/2018-05-16/how-has-basque-language-survived|url-status=dead}}</ref>
== Tohutoro ==
[[category:Pāniora]]
<references />
[[Category:Wīwī]]
[[Category:Reo]]
6zpp573rfdnpk1h64y2qlfve1999scf
Uruwhenua o Aotearoa
0
19907
168232
168171
2026-06-15T00:35:12Z
TautauKarepe
22930
168232
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Identity document|document_name=Uruwhenua o Aotearoa <br>{{lang|en|New Zealand passport}}|image=New Zealand Official Passport Outside Front Cover.png|caption=Ko te uhi o mua o tētahi [[biometric passport|uruwhenua koiora]] o Aotearoa o nāianei [[File:EPassport logo.svg|20px]]|date_first_issued=1915 (''putanga tuatahi'')<br>1992 (''uruwhenua pānui-mihini'')<br>4 Whiringa-ā-rangi 2005 (''uruwhenua koiora'')<br>3 Haratua 2021 (''putanga onāianei'')|using_jurisdiction={{flagdeco|New Zealand}} [[Department of Internal Affairs (New Zealand)|Te Tari Taiwhenua]]|valid_jurisdictions=Ngā whenua katoa|document_type=[[Passport|Uruwhenua]]|purpose=[[Identity document|Tuakiri]] & [[Travel document|haere]]|eligibility=[[New Zealand nationality law|Kiritapu o Aotearoa]]|expiration='''Te pakeke i te rā tono:'''<br>15 me raro iho: 5 tau mai i te Rā Tīmatanga<br>16 me runga ake: 10 tau mai i te Rā Tīmatanga|cost='''Pakeke (16+)'''<ref name="Adult charges">{{cite web|url=http://www.passports.govt.nz/passport-costs/|title=Passport costs | New Zealand Passports|website=passports.govt.nz}}</ref><br>Auau: $247.00<br>Whawhati tata: $494.00<br>Karanga: $1,001.00<br><br>'''Tamaiti (i raro i te 16)'''<ref name="Adult charges"/><br>Auau: $144.00<br>Whawhati tata: $391.00<br>Karanga: $898.00}}
Ko ngā '''uruwhenua o Aotearoa''' ([[Reo Pākehā]]: New Zealand passport) he kōpaki haere ihuwhenua e kōperea ana e te Tari Taiwhenua ki ngā kiritapu o [[Aotearoa]] hei pūtake mō ngā haerenga ki tāwāhi. Tata ki te 70 ōrau o te motu kei a rātou tētahi uruwhenua, ā, tata ki te 2.9 miriona ngā uruwhenua o Aotearoa kei te terea haeretia i tēnei wā.<ref>{{Cite web|url=https://www.oecd.org/governance/observatory-public-sector-innovation/innovations/page/onlinepassportrenewalserviceors.htm|title=Online Passport Renewal Service (ORS)}}</ref>
== Te Āhua o Waho ==
=== Te Uhi ===
Ko te whakaputanga onāianei o ngā uruwhenua o Aotearoa, i tīmata mai i te marama o Haratua 2021, he pango te tae, ā, kua tāngia te koti patu o Aotearoa ki te hiriwa ki waenga pū o te uhi o mua. Ko ngā kupu "URUWHENUA AOTEAROA" me te "NEW ZEALAND PASSPORT" kua tuhia ki te hiriwa ki runga ake i te koti patu. Kei raro pū o te uhi o mua te tohu koiora paerewa. He mea tāhiri te ponga hiriwa ki te taha o waho o te uhi o mua, me te uhi o muri hoki.
I mua i te marama o Haratua 2021, ko te reo Pākehā te reo i puta tuatahi mai, ka whai mai ko te reo Māori.
Ko ngā uruwhenua māori i whakaputaina i mua i te marama o Whiringa-ā-rangi 2009, he kikorangi poupouri te tae o te uhi.
=== He Pānui i roto i te Uruwhenua ===
Kei roto i ngā uruwhenua tētahi pānui nā te motu whakaputa e anga ana ki ngā mana whakahaere o ētahi atu whenua katoa. Ko tā tēnei pānui, he whakaatu ko wai te kaipupuri hei kiritapu nō taua motu, me te tono kia tukuna ia kia haere mārire, kia manaakitia hoki i raro i ngā paerewa o te ao. Ko te pānui i roto i ngā uruwhenua o Aotearoa, e pēnei ana:
He tono tēnei nā te Kāwana Tianara o te Whenua o Aotearoa, i raro i te mana o Te Arikinui Kīngi Tiāre te Tuatoru, ki te hunga e whaipānga ana, kia kaua e akutōia, e whakakōpekatia rānei te kaipupuri i te uruwhenua nei i āna haere, ā, i te wā e hiahiatia ana, me āwhina ā-ture, me manaaki anō hoki.
'''Reo Pākehā:''' The Governor-General in the Realm of New Zealand requests in the Name of His Majesty The King all whom it may concern to allow the holder to pass without delay or hindrance and in case of need to give all lawful assistance and protection.
=== Ngā Reo ===
Ko ngā wāhanga tuhi o ngā uruwhenua o Aotearoa e tāngia ana ki te reo Māori me te reo Pākehā, I mua atu, ko te reo Pākehā me te reo Wīwī.
=== Whārangi raraunga koiora ===
Kei te whārangi raraunga koiora o te whakaputanga onāianei o te uruwhenua o Aotearoa ēnei raraunga:
* Momo (Type): P
* Whenua (Country): NZL
* Tau Uruwhenua (Passport No.)
* Ingoa whānau (Surname)
* Ingoa ake (Given names)
* Iwi tūturu (Nationality): NEW ZEALAND
* Rā whānau (Date of birth)
* Tāne-Wahine (Sex)
* Wāhi whānau (Place of birth)
** (Ko ngā uruwhenua i whakaputaina i muri mai i te marama o Hakihea 2005, ko te tāone anake o te whānautanga ka whakaurua)
* Rā tīmatanga (Date of issue)
* Rā mutunga (Date of expiry)
* Te Mana Tuku (Authority)
== Ngā herenga kōkota ==
Nō te marama o Hōngongoi 2023, i wātea ngā kiritapu o Aotearoa ki te haere ki ngā whenua me ngā rohe e 187 me te kore tono kōkota, te whiwhi kōkota rānei ina tae atu. E ai ki te Henley Passport Index, kei te tūranga tuarima te uruwhenua o Aotearoa mō te āheinga haere noa i te ao.<ref>https://web.archive.org/web/20190327152021/https://www.henleyglobal.com/files/download/HPI2019/Full_Q2_2019_Ranking.pdf</ref>[[File:Visa_requirements_for_New_Zealand_citizens.svg|thumb|500x500px|Ngā wKōnae SVG mahere Wīhā o Aotearoa. {{legend|#002377|Aotearoa}} {{legend|#1191E5|Whakaaetanga Haerenga ā-Te Tai-o-Rēhua}} {{legend|#22B14C|Kāore he Wīhā e hiahiatia / ESTA / eTA}} {{legend|#B5E61D|Wīhā i te taenga atu}} {{legend|#61C7A1|eWīhā}} {{legend|#79D343|Wīhā e wātea ana i te taenga atu, ā, mā te ipurangi hoki}} {{legend|#C0C0C0|Me whiwhi Wīhā i mua i te taenga atu}}]]
== Ngā tatauranga haerenga ki tāwāhi ==
E whakaatu ana te tūtohi e whai ake nei i ngā kainoho o Aotearoa e hoki mai ana ki Aotearoa i te tau 2024, i muri i tētahi wā i noho atu ai rātou ki tāwāhi mō te iti iho i te 12 marama, e ai ki te whenua matua i toro atu ai.<ref>{{Cite web}}</ref>
{| class="wikitable sortable collapsible"
! colspan="2" |Ngā tatauranga haerenga ki tāwāhi
|-
|'''Wāhi toro'''
!Te maha o ngā manuhiri nō Aotearoa
|-
|[[Ahitereiria]]/Pāpaka-a-Māui
|1,225,491
|-
|[[Kuki Airani]]
|108,590
|-
|[[Whītī]]
|212,397
|-
|[[Porinīhia Wīwī]]
|8,977
|-
|[[Niu Karetōnia]]
|3,497
|-
|[[Niue]]
|7,985
|-
|[[Hāmoa ki te Uru|Hāmoa]]
|67,212
|-
|[[Tonga]]
|28,460
|-
|[[Whenuatū]]
|13,207
|-
|[[Kamapōtia]]
|5,374
|-
|[[Haina]]
|150,140
|-
|[[Hongipua]]
|16,087
|-
|[[Īnia]]
|101,447
|-
|[[Initonīhia]]
|84,382
|-
|Tiapani/[[Nipono]]
|76,297
|-
|[[Kōrea-ki-te-tonga|Kōrea-ki-te-Tonga]]
|25,133
|-
|[[Marēhia]]
|23,370
|-
|[[Nepōra]]
|3,942
|-
|[[Pakitāne]]
|3,411
|-
|[[Piripīni]]
|47,889
|-
|[[Hingapoa]]
|22,575
|-
|[[Hiri Rānaka]]
|11,890
|-
|[[Taiwana]]
|14,528
|-
|[[Tairanga]]
|44,732
|-
|[[Whitināmu|Witināma]]
|28,691
|-
|[[Ateria]]
|5,751
|-
|[[Koroātia]]
|4,104
|-
|[[Wīwī]]
|21,661
|-
|Hāmene/[[Tiamana]]
|16,411
|-
|[[Kirihi]]
|7,337
|-
|[[Airangi|Aerana]]
|8,798
|-
|[[Itāria]]
|32,391
|-
|[[Hōrana]]
|8,195
|-
|[[Pāniora|Peina]]/Pāniora
|15,558
|-
|[[Huiterangi]]
|4,605
|-
|[[Kīngitanga Kotahi|Peretānia]]
|117,968
|-
|[[Āketina]]
|4,309
|-
|[[Parīhi]]
|5,679
|-
|[[Kānata]]
|32,875
|-
|[[Hiri]]
|4,793
|-
|[[Mēhiko]]
|6,034
|-
|[[Hononga-o-Amerika]]
|167,482
|-
|[[Āwherika-ki-te-tonga|Āwherika-ki-te-Tonga]]
|20,278
|-
|[[Tākei]]
|5,476
|-
|[[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
|7,240
|}
== rārangi tohutoro ==
{{Reflist}}
[[Category:Aotearoa]]
tkhs291wxs15flsgv2xo6u9k2dpneot
Thomas Waldrom
0
20051
168249
168153
2026-06-15T01:03:47Z
InternetArchiveBot
14409
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
168249
wikitext
text/x-wiki
[[Image:Thomas_Waldrom.jpg|thumb|right|300px|Ko Waldrom e takaro ana mo Leicester]]
'''Thomas Waldrom''' he kaitakaro whutupaoro uniana o mua i takaro mo Exeter Chiefs i te whakataetae Pirimia o Ingarangi, a, he kanohi mo Ingarangi mai i te tau 2012 ki te 2014. I whanau ki Lower Hutt, Niu Tireni, i uru ia ki Ingarangi na roto i tana kuia, e wha nga whiringa toa. I takaro hoki ia mo te [[Hurricanes (tīma Super 14)]].<ref>{{cite web |url=https://www.rugbydatabase.co.nz/player/index.php?playerId=790 |title=Thomas Waldrom |publisher=Rugby Database |accessdate=4 June 2026 |archive-date=30 Whiringa-ā-rangi 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241130191639/https://www.rugbydatabase.co.nz/player/index.php?playerId=790 |url-status=dead }}</ref>
== Hākinakina ==
I muri i tana mahi whutupōro, ka uru a Thomas ki [[Lower Hutt Amateur Athletics Club]] i te Hutt Valley. Ka whakataetae ia i te makahūpere me te maka pere. Kei te tū tonu ia i te karapu nei hei mema, hei kaiwhakangungu hoki mō ngā rangatahi.
== Whānau ==
Ko '''Troy Waldrom''' tana tama. Ko Troy he kaiaka whai pūkenga nō Aotearoa, e mau ana i te rekoata ā-motu U19 mō te 4x100m tāwhana. <ref>{{cite web |url=https://www.anzrankings.org.nz/site/profiles_con/athlete/632941 |title=Troy Waldrom |publisher=Athletics New Zealand |accessdate=4 June 2026}}</ref>
== Tohutoro ==
{{reflist}}
{{Commonscat|Thomas Waldrom}}
adnkyrzysu0yawe4i29abuswqv5vskk
Hato Kere me Newihi
0
20093
168181
2026-06-14T21:42:07Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Hato Kere me Newihi]] to [[Hato Kete me Newihi]]
168181
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Hato Kete me Newihi]]
e6b2jx04aqpw9fms1mbvbc6qbnzmib2
Template:Country data Hato Kiti me Newi
10
20094
168183
2026-06-14T21:43:04Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Hato Kiti me Newi]] to [[Template:Country data Hato Kete me Newi]]
168183
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Hato Kete me Newi]]
55g1curlwvb7eojsstbrnfqeyqmdg2d
Hato Ruiha
0
20095
168190
2026-06-14T21:50:47Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Hato Ruiha]] to [[Hato Rūiha]]
168190
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Hato Rūiha]]
eogrkap0nkwsd8wmb4dypzrbieby0tf
Template:Country data Hato Ruiha
10
20096
168192
2026-06-14T21:51:21Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Hato Ruiha]] to [[Template:Country data Hato Rūiha]]
168192
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Hato Rūiha]]
6khszbrd87o0qp0df87sff5s6wxkpnn
Tahikitāna
0
20097
168203
2026-06-14T22:16:52Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tahikitāna]] to [[Takiritānga]]
168203
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Takiritānga]]
1icr60dr3ctup1in6kpa9mkos0fvusc
Template:Country data Tahikitāna
10
20098
168205
2026-06-14T22:17:54Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tahikitāna]] to [[Template:Country data Takiritānga]]
168205
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Takiritānga]]
oyd2cabyodgny4npx4ufly7f43qeicj
Category:Tahikitāna
14
20099
168216
2026-06-14T22:31:15Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Category:Tahikitāna]] to [[Category:Takiritānga]]
168216
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[:Category:Takiritānga]]
0yc8ibh0pxn32z5r85y9prc79rk7ea9
Tajikistan
0
20100
168217
2026-06-14T22:32:16Z
TautauKarepe
22930
Redirected page to [[Takiritānga]]
168217
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Takiritānga]]
1icr60dr3ctup1in6kpa9mkos0fvusc
Tairana
0
20101
168223
2026-06-15T00:28:09Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tairana]] to [[Tairanga]] over redirect
168223
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Tairanga]]
8ozt91s5zmd0xskoyn4p78peyyxj2bv
Template:Country data Tairana
10
20102
168225
2026-06-15T00:29:07Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tairana]] to [[Template:Country data Tairanga]]
168225
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Tairanga]]
6cxuvec0rjlm2mn1lwdhgmxl4ua8aq4
Tirinaki me Tāpako
0
20103
168236
2026-06-15T00:53:14Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Tirinaki me Tāpako]] to [[Tirinaki-Tōpako]]
168236
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Tirinaki-Tōpako]]
syv2hirrirrvwq1bqruxh6h2hjjywjf
Tirinaki Tōpako
0
20104
168237
2026-06-15T00:54:02Z
TautauKarepe
22930
Redirected page to [[Tirinaki-Tōpako]]
168237
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Tirinaki-Tōpako]]
syv2hirrirrvwq1bqruxh6h2hjjywjf
Template:Country data Tirinaki-Tāpako
10
20105
168241
2026-06-15T00:56:39Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Tirinaki-Tāpako]] to [[Template:Country data Tirinaki-Tōpako]]
168241
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Tirinaki-Tōpako]]
k5kc3o9rqkhg13sxvq3at5123v3vt0l
Itānipuru
0
20106
168246
2026-06-15T01:01:27Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Itānipuru]] to [[Itapūru]]
168246
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Itapūru]]
leydwjgl3jws9ktk8sop4wnkpz2m1lj