Wikipedia
miwiki
https://mi.wikipedia.org/wiki/Hau_K%C4%81inga
MediaWiki 1.47.0-wmf.6
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Ūropi
0
1570
168262
168248
2026-06-16T00:10:33Z
TautauKarepe
22930
168262
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Ūropi
|image = [[File:Europe orthographic Caucasus Urals boundary (with borders).svg|220px]]
|area = {{convert|10,180,000|km2|sqmi|abbr=on}}{{cref2|n|1}} (6th)
|population = 742,452,000{{cref2|n|2}} (2013; [[List of continents by population|3rd]])
|density = 72.9/km<sup>2</sup> (188/sq mi) (2nd)
|demonym = [[Ethnic groups in Europe|European]]
|countries = ~[[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|50]] (and ~5 with limited recognition)<!--Note: numbers are approximate, as indicated by the "~".-->
|dependencies = [[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|4]]<!--Gibraltar, Isle of Man, Guernsey and Jersey. Note: The Faroes and Aland are constituent parts of their states, not dependencies.-->
|languages = ~[[Reo Ūropi|225]]<ref>[http://edl.ecml.at/LanguageFun/LanguageFacts/tabid/1859/Default.aspx Language facts – European day of languages], Council of Europe. Retrieved 30 July 2015.</ref>
|time = [[UTC±00:00|UTC]] ki [[UTC+05:00|UTC+5]]
|internet = .eu
|cities =
{{unbulleted list
|[[Rārangi rohe metropolitan ki Ūropi]]<ref>''[http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/WUP2014_XLS_CD_FILES/WUP2014-F22-Cities_Over_300K_Annual.xls Annual Population of Urban Agglomerations with 300,000 Inhabitants or More in 2014, by Country, 1950-2030 (thousands)], [http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/ World Urbanization Prospects, the 2014 revision]'', Population Division of the [[United Nations Department of Economic and Social Affairs]]. Retrieved 21 August 2015. Note: List based on estimates for 2015, from 2014.</ref>
<!--1-->|{{flagicon|Tākei}} [[Itapūru]]<!--14,163,989-->{{small| (transcontinental)}}<ref>Istanbul is a [[transcontinental city]] in Eurasia, with its commercial and historical centre and about two-thirds of the population lying on the European side, and about one-third of its population living on the Asian side of Eurasia.</ref>
<!--2-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Mohikau]]<!--12,165,704-->
<!--3-->|{{flagicon|Wīwī}} [[Parī]]<!--10,843,285-->
<!--4-->|{{flagicon|Kīngitanga Kotahi}} [[Rānana]]<!--10,313,307-->
<!--5-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Madrid]]<!--6,199,254-->
<!--6-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Barcelona]]<!--5,258,319-->
<!--7-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Pitapāka]]<!--4,992,991-->
<!--8-->|{{flagicon|Itāria}} [[Rōma]]<!--3,717,956-->
<!--9-->|{{flagicon|Tiamana}} [[Pearīni]]<!--3,563,194-->
}}
}}
Ko '''Ūropi''' tētahi o ngā [[paparahi]] tuku iho e whitu o te Ao. Pērā i ngā paparahi katoa, he rerekē tōna rohe mēnā ka kōrerotia ā-ahureatia, ā-tōrangapūtia, ā-aha rānei. Heoti, e ai ki te nuinga ka toha a Ūropi mai te [[Moana Tiri]] ki te raki, ki te [[Moana Ranatiki]] ki te hauāuru, ki te [[Moana Metitareniana]] ki te tonga, ki te tonga rāwhiti ki ngā [[Maunga Kaukas]] me te [[Moana Mangū]], ā, ka wehuriatia i a [[Āhia]] e ngā [[Maunga Ural]], e te [[Awa Ural]] me te [[Moana Kaspia]] ki te rāwhiti.
Atu i tēnei whakamāramatanga auau, ki ētahi atu he wāhanga noa iho a Ūropi o te paparahi o Eurāhia (koi hauāuru), o Eurawherāhia rānei. E tapaina hokia ana i ētahi wā ko te 'paparahi tawhito' (te 'ao tawhito' rānei), hei aronga kē mō te 'Ao Hou', arā, ngā [[Amerika]].
E ai ki tōna rahinga whenua ko Ūropi te paparahi iti rawa tuarua o te Ao, me ōna km² 10,180,000, arā, 2% o te mata o te Ao. Engari, koia te mea nui rawa tuatoru e ai ki tōna taupori (whai muri mai i a Āhia me Āwherika), me ōna kainoho e 710,000,000, 11% rānei o ngā tāngata o te ao. Ko [[Rūhia]] tōna whenua nui rawa ā-rahinga, ā-taupori hoki, ā, ko te [[Poho o Pita]] te mea iti rawa.
Ko Ūropi te wāhi whānau o te Tūpori Hauāuru. He tūnga whakaawe ō ngā whenua o Ūropi mai te rautau 16; tae noa atu ki ngā rautau 17, 18 hoki i raro iho te nuinga o [[Āwherika]], ngā Amerika me Āhia i te maru o ngā whenua o Ūropi. I timu haere tō Ūropi mana maru o runga o ngā take aorere a muri i ngā Pakanga Aorere e rua, kia riro ai i te [[Hononga-o-Amerika]] me te [[Kotahitanga Soviet]]. Nā te [[Pakanga Mātao]] i waenganui i ēnei whenua e rua a Ūropi e weheruatia ki ia taha o te [[Ārai Rino]]. Ka puta te Rūnanga o Ūropi me te [[Kotahitanga Ūropi]] i te kōmitimiti ki te hauāuru, ahakoa kei te whakawhānui whakaterāwhiti ēnei whakahaere nō te hinganga o te Kotahitanga Sovet i te tau 1991.
=== Mātai Whenua Torangapū ===
[[File:Europe political map.png|thumb|upright|Ūropi e ai ki te whakamāramatanga whakaaetia whānuitia.]]
[[File:Location-Europe-UNsubregions,_Kosovo_as_part_of_Serbia.png|thumb|upright|Ngā Takiwā o Ūropi kua huaina e te Kotahitanga Aohuri (he rerekē pea ētahi atu karangatanga)]]
{| class="wikitable references-small" style=text-align:right
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightred" | Ūropi ki te rāwhiti:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]]
| 93,030 || 10,075,034 || 108 || style=text-align:left| [[Budapest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]]
| 48,845 || 5,422,366 || 111 || style=text-align:left| [[Bratislava]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Moldova.svg|30px]] [[Morotawa]]
| 33,843 || 4,434,547 || 131 || style=text-align:left| [[Chişinău]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belarus.svg|border|30px]] [[Pērara]]
| 207,600 || 10,335,382 || 50 || style=text-align:left| [[Minsk]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]]
| 312,685 || 38,625,478 || 124 || style=text-align:left| [[Pakangakite]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]]
| 110,910 || 7,621,337 || 69 || style=text-align:left| [[Sofia]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]]
| 238,391 || 21,698,181 || 91 || style=text-align:left| [[Bucharest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Russia.svg|border|30px]] [[Rūhia]]
| 3,960,000 || 106,037,143 || 27 || style=text-align:left| [[Mohikau]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ukraine.svg|30px]] [[Ūkareinga]]
| 603,700 || 48,396,470 || 80 || style=text-align:left| [[Kieu]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]]
| 78,866 || 10,256,760 || 130 || style=text-align:left| [[Parāka]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:blue; color:white" | Ūropi ki te raki:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Åland.svg|30px]] [[Aaland (Whinirana)]]
| 1,552 || 26,008 || 17 || style=text-align:left| [[Mariehamn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]]
| 43,094 || 5,368,854 || 125 || style=text-align:left| [[Copenhagen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]]
| 45,226 || 1,415,681 || 31 || style=text-align:left| [[Tallinn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Faroe_Islands.svg|border|30px]] [[Motu Faroe (Tenemāka)]]
| 1,399 || 46,011 || 33 || style=text-align:left| [[Tórshavn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Finland.svg|30px]] [[Whinirana]]
| 336,593 || 5,157,537 || 15 || style=text-align:left| [[Helsinki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Guernsey.svg|border|30px]] [[Kōnihi]]
| 78 || 64,587 || 828 || style=text-align:left| [[St Peter Port]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Iceland.svg|border|30px]] [[Tiorangi]]
| 103,000 || 307,261 || 3 || style=text-align:left| [[Reikahiki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]]
| 70,280 || 4,234,925 || 60 || style=text-align:left| [[Dublin]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Isle of Mann.svg|30px]] [[Motu o Man]]
| 572 || 73,873 || 129 || style=text-align:left| [[Douglas (Motu o Man)|Douglas]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Jersey.svg|border|30px]] [[Tōrehe]]
| 116 || 89,775 || 774 || style=text-align:left| [[Saint Helier]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]]
| 64,589 || 2,366,515 || 37 || style=text-align:left| [[Riga]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]]
| 65,200 || 3,601,138 || 55 || style=text-align:left| [[Vilnius]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Nōwei]]
| 324,220 || 4,525,116 || 14 || style=text-align:left| [[Ōhoro]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Motu Svalbard me Jan Mayen (Nōwei)]]
| 62,049 || 2,868 || style=text-align:left| 0.046
| style=text-align:left| [[Longyearbyen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]]
| 449,964 || 9,090,113 || 20 || style=text-align:left| [[Tokoomo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|30px]] [[Kīngitanga Kotahi]]
| 244,820 || 61,100,835 || 244 || style=text-align:left| [[Rānana]]
|-
! colspan=5 style="background:lightgreen" | Ūropi ki te tonga:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Albania.svg|30px]] [[Arapeinia]]
| 28,748 || 3,600,523 || 125 || style=text-align:left| [[Tirana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Andorra.svg|30px]] [[Ānatōra]]
| 468 || 68,403 || 146 || style=text-align:left| [[Andorra la Vella]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bosnia_and_Herzegovina.svg|30px]] [[Pōngia-Herekōmina]]
| 51,129 || 4,448,500 || 78 || style=text-align:left| [[Sarajevo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]]
| 56,542 || 4,437,460 || 78 || style=text-align:left| [[Zagreb]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Gibraltar.svg|border|30px]] [[Kāmaka]] ([[Kīngitanga Kotahi]])
| 5.9 || 27,714 || 4,697 || style=text-align:left| [[Kāmaka]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]]
| 131,940 || 10,645,343 || 81 || style=text-align:left| [[Ātene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]]
| 301,230 || 58,751,711 || 192 || style=text-align:left| [[Rōma]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Republic of Macedonia.svg|30px]] [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]]
| 25,333 || 2,054,800 || 81 || style=text-align:left| [[Skopje]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]]
| 316 || 397,499 || 1,258 || style=text-align:left| [[Whāreta]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Montenegro.svg|30px]] [[Montenegro]]
| 13,812 || 616,258 || 45 || style=text-align:left| [[Podgorica]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]]
| 91,568 || 10,084,245 || 110 || style=text-align:left| [[Rīpene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_San Marino.svg|border|30px]] [[Hato Marino]]
| 61 || 27,730 || 455 || style=text-align:left| [[Hato Marino]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Serbia.svg|border|30px]] [[Hēwia]]
| 88,361 || 9,663,742 || 109 || style=text-align:left| [[Belgrade]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]]
| 20,273 || 1,932,917 || 95 || style=text-align:left| [[Ljubljana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]]
| 504,851 || 45,061,274 || 89 || style=text-align:left| [[Madrid]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Vatican_City.svg|border|30px]] Te [[Poho o Pita]]
| 0.44 || 900 || 2,046 || style=text-align:left| Te [[Poho o Pita]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightblue" | Ūropi ki te hauāuru:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]]
| 83,858 || 8,169,929 || 97 || style=text-align:left| [[Whiena]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]]
| 30,510 || 10,274,595 || 337 || style=text-align:left| [[Paruhi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]]
| 547,030 || 59,765,983 || 109 || style=text-align:left| [[Parī]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]]
| 357,021 || 83,251,851 || 233 || style=text-align:left| [[Pearīni]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Liechtenstein.svg|30px]] [[Rīkeneteina]]
| 160 || 32,842 || 205.3 || style=text-align:left| [[Vaduz]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]]
| 2,586 || 448,569 || 174 || style=text-align:left| [[Rakapuō (Tāone matua)|Rakapuō]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Monaco.svg|border|30px]] [[Manako]]
| 1.95 || 31,987 || 16,404 || style=text-align:left| [[Manako]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]]
| 41,526 || 16,318,199 || 393 || style=text-align:left| [[Amsterdam]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Switzerland.svg|border|30px]] [[Huiterangi]]
| 41,290 || 7,507,000 || 177 || style=text-align:left| [[Bern]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:purple; color:white" | Whenua-rahi-e-rua (Ūropi me Āhia<ref>[[Āhia]]</ref>):
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Azerbaijan.svg|30px]] [[Atepaihānia]]
|| 7,110 || 175,200 || 25<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Azerbaijan (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Baku]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Georgia.svg|border|30px]] [[Hōria]]
|| 2,000 || 37,520 || 19<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Georgia (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Tbilisi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Kazakhstan.svg|30px]] [[Katatānga]]
| 150,000 || 600,000 || 4 || style=text-align:left| [[Astana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Turkey.svg|30px]] [[Whenua Korukoru]]
| 24,378 || 11,044,932 || 453<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Turkey-->
| style=text-align:left| [[Anakara]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:pink" | Ūropi ā-torangapū'''
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Armenia.svg|30px]] [[Āmenia]]
| 29,800 || 3,229,900 || 101<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Yerevan]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]]
| 9,251 || 788,457 || 85<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Nicosia]]
|-
! Katoa !! style=text-align:right| 10,176,246
! style=text-align:right| 709,608,850 !! style=text-align:right| 70 !!
|}
==Tautuhi==
[[File:Europe topography map en.png|thumb|upright=1.2|Ngā whenua o Ūropi]]
{{clear}}
{{Europe and seas labelled map}}
{{Supranational European Bodies}}
{{clear}}
==Ōhanga==
{|
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,748,094
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,591,170
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,569,218
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,135,359
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,572,112
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Pōrana}} || 959,845
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 808,796
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Pehiamu}} || 483,331
|}
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014)<br />miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,874,437
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,950,039
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,833,687
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,147,744
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,406,538
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 880,716
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Huiterangi}} || 703,852
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Huitene}} || 570,591
|}
|}
{{clear}}
{{Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
== Hoto ki waho ==
{{commonscat|Ūropi}}
* [https://web.archive.org/web/20201129051213/http://www.europestartpage.com/ Pārongo tūruhi]
{{Maramara}}
[[Category:Ūropi]]
sh34uja1hbdogxc7b5mc3oe7lsl0x4s
168309
168262
2026-06-16T01:52:26Z
TautauKarepe
22930
168309
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Continent
|title = Ūropi
|image = [[File:Europe orthographic Caucasus Urals boundary (with borders).svg|220px]]
|area = {{convert|10,180,000|km2|sqmi|abbr=on}}{{cref2|n|1}} (6th)
|population = 742,452,000{{cref2|n|2}} (2013; [[List of continents by population|3rd]])
|density = 72.9/km<sup>2</sup> (188/sq mi) (2nd)
|demonym = [[Ethnic groups in Europe|European]]
|countries = ~[[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|50]] (and ~5 with limited recognition)<!--Note: numbers are approximate, as indicated by the "~".-->
|dependencies = [[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|4]]<!--Gibraltar, Isle of Man, Guernsey and Jersey. Note: The Faroes and Aland are constituent parts of their states, not dependencies.-->
|languages = ~[[Reo Ūropi|225]]<ref>[http://edl.ecml.at/LanguageFun/LanguageFacts/tabid/1859/Default.aspx Language facts – European day of languages], Council of Europe. Retrieved 30 July 2015.</ref>
|time = [[UTC±00:00|UTC]] ki [[UTC+05:00|UTC+5]]
|internet = .eu
|cities =
{{unbulleted list
|[[Rārangi rohe metropolitan ki Ūropi]]<ref>''[http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/WUP2014_XLS_CD_FILES/WUP2014-F22-Cities_Over_300K_Annual.xls Annual Population of Urban Agglomerations with 300,000 Inhabitants or More in 2014, by Country, 1950-2030 (thousands)], [http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/ World Urbanization Prospects, the 2014 revision]'', Population Division of the [[United Nations Department of Economic and Social Affairs]]. Retrieved 21 August 2015. Note: List based on estimates for 2015, from 2014.</ref>
<!--1-->|{{flagicon|Tākei}} [[Itapūru]]<!--14,163,989-->{{small| (transcontinental)}}<ref>Istanbul is a [[transcontinental city]] in Eurasia, with its commercial and historical centre and about two-thirds of the population lying on the European side, and about one-third of its population living on the Asian side of Eurasia.</ref>
<!--2-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Mohikau]]<!--12,165,704-->
<!--3-->|{{flagicon|Wīwī}} [[Parī]]<!--10,843,285-->
<!--4-->|{{flagicon|Kīngitanga Kotahi}} [[Rānana]]<!--10,313,307-->
<!--5-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Madrid]]<!--6,199,254-->
<!--6-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Barcelona]]<!--5,258,319-->
<!--7-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Pitapāka]]<!--4,992,991-->
<!--8-->|{{flagicon|Itāria}} [[Rōma]]<!--3,717,956-->
<!--9-->|{{flagicon|Tiamana}} [[Pearīni]]<!--3,563,194-->
}}
}}
Ko '''Ūropi''' tētahi o ngā [[paparahi]] tuku iho e whitu o te Ao. Pērā i ngā paparahi katoa, he rerekē tōna rohe mēnā ka kōrerotia ā-ahureatia, ā-tōrangapūtia, ā-aha rānei. Heoti, e ai ki te nuinga ka toha a Ūropi mai te [[Moana Tiri]] ki te raki, ki te [[Moana Ranatiki]] ki te hauāuru, ki te [[Moana Metitareniana]] ki te tonga, ki te tonga rāwhiti ki ngā [[Maunga Kaukas]] me te [[Moana Mangū]], ā, ka wehuriatia i a [[Āhia]] e ngā [[Maunga Ural]], e te [[Awa Ural]] me te [[Moana Kaspia]] ki te rāwhiti.
Atu i tēnei whakamāramatanga auau, ki ētahi atu he wāhanga noa iho a Ūropi o te paparahi o Eurāhia (koi hauāuru), o Eurawherāhia rānei. E tapaina hokia ana i ētahi wā ko te 'paparahi tawhito' (te 'ao tawhito' rānei), hei aronga kē mō te 'Ao Hou', arā, ngā [[Amerika]].
E ai ki tōna rahinga whenua ko Ūropi te paparahi iti rawa tuarua o te Ao, me ōna km² 10,180,000, arā, 2% o te mata o te Ao. Engari, koia te mea nui rawa tuatoru e ai ki tōna taupori (whai muri mai i a Āhia me Āwherika), me ōna kainoho e 710,000,000, 11% rānei o ngā tāngata o te ao. Ko [[Rūhia]] tōna whenua nui rawa ā-rahinga, ā-taupori hoki, ā, ko te [[Poho o Pita]] te mea iti rawa.
Ko Ūropi te wāhi whānau o te Tūpori Hauāuru. He tūnga whakaawe ō ngā whenua o Ūropi mai te rautau 16; tae noa atu ki ngā rautau 17, 18 hoki i raro iho te nuinga o [[Āwherika]], ngā Amerika me Āhia i te maru o ngā whenua o Ūropi. I timu haere tō Ūropi mana maru o runga o ngā take aorere a muri i ngā Pakanga Aorere e rua, kia riro ai i te [[Hononga-o-Amerika]] me te [[Kotahitanga Soviet]]. Nā te [[Pakanga Mātao]] i waenganui i ēnei whenua e rua a Ūropi e weheruatia ki ia taha o te [[Ārai Rino]]. Ka puta te Rūnanga o Ūropi me te [[Kotahitanga Ūropi]] i te kōmitimiti ki te hauāuru, ahakoa kei te whakawhānui whakaterāwhiti ēnei whakahaere nō te hinganga o te Kotahitanga Sovet i te tau 1991.
=== Mātai Whenua Torangapū ===
[[File:Europe political map.png|thumb|upright|Ūropi e ai ki te whakamāramatanga whakaaetia whānuitia.]]
[[File:Location-Europe-UNsubregions,_Kosovo_as_part_of_Serbia.png|thumb|upright|Ngā Takiwā o Ūropi kua huaina e te Kotahitanga Aohuri (he rerekē pea ētahi atu karangatanga)]]
{| class="wikitable references-small" style=text-align:right
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightred" | Ūropi ki te rāwhiti:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]]
| 93,030 || 10,075,034 || 108 || style=text-align:left| [[Budapest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]]
| 48,845 || 5,422,366 || 111 || style=text-align:left| [[Bratislava]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Moldova.svg|30px]] [[Morotawa]]
| 33,843 || 4,434,547 || 131 || style=text-align:left| [[Chişinău]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belarus.svg|border|30px]] [[Pērara]]
| 207,600 || 10,335,382 || 50 || style=text-align:left| [[Minsk]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]]
| 312,685 || 38,625,478 || 124 || style=text-align:left| [[Pakangakite]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]]
| 110,910 || 7,621,337 || 69 || style=text-align:left| [[Sofia]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]]
| 238,391 || 21,698,181 || 91 || style=text-align:left| [[Bucharest]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Russia.svg|border|30px]] [[Rūhia]]
| 3,960,000 || 106,037,143 || 27 || style=text-align:left| [[Mohikau]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ukraine.svg|30px]] [[Ūkareinga]]
| 603,700 || 48,396,470 || 80 || style=text-align:left| [[Kieu]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]]
| 78,866 || 10,256,760 || 130 || style=text-align:left| [[Parāka]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:blue; color:white" | Ūropi ki te raki:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Åland.svg|30px]] [[Aaland (Whinirana)]]
| 1,552 || 26,008 || 17 || style=text-align:left| [[Mariehamn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]]
| 43,094 || 5,368,854 || 125 || style=text-align:left| [[Copenhagen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]]
| 45,226 || 1,415,681 || 31 || style=text-align:left| [[Tallinn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Faroe_Islands.svg|border|30px]] [[Motu Faroe (Tenemāka)]]
| 1,399 || 46,011 || 33 || style=text-align:left| [[Tórshavn]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Finland.svg|30px]] [[Whinirana]]
| 336,593 || 5,157,537 || 15 || style=text-align:left| [[Helsinki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Guernsey.svg|border|30px]] [[Kōnihi]]
| 78 || 64,587 || 828 || style=text-align:left| [[St Peter Port]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Iceland.svg|border|30px]] [[Tiorangi]]
| 103,000 || 307,261 || 3 || style=text-align:left| [[Reikahiki]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]]
| 70,280 || 4,234,925 || 60 || style=text-align:left| [[Dublin]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Isle of Mann.svg|30px]] [[Motu o Man]]
| 572 || 73,873 || 129 || style=text-align:left| [[Douglas (Motu o Man)|Douglas]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Jersey.svg|border|30px]] [[Tōrehe]]
| 116 || 89,775 || 774 || style=text-align:left| [[Saint Helier]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]]
| 64,589 || 2,366,515 || 37 || style=text-align:left| [[Riga]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]]
| 65,200 || 3,601,138 || 55 || style=text-align:left| [[Vilnius]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Nōwei]]
| 324,220 || 4,525,116 || 14 || style=text-align:left| [[Ōhoro]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Motu Svalbard me Jan Mayen (Nōwei)]]
| 62,049 || 2,868 || style=text-align:left| 0.046
| style=text-align:left| [[Longyearbyen]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]]
| 449,964 || 9,090,113 || 20 || style=text-align:left| [[Tokoomo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|30px]] [[Kīngitanga Kotahi]]
| 244,820 || 61,100,835 || 244 || style=text-align:left| [[Rānana]]
|-
! colspan=5 style="background:lightgreen" | Ūropi ki te tonga:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Albania.svg|30px]] [[Arapeinia]]
| 28,748 || 3,600,523 || 125 || style=text-align:left| [[Tirana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Andorra.svg|30px]] [[Ānatōra]]
| 468 || 68,403 || 146 || style=text-align:left| [[Andorra la Vella]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bosnia_and_Herzegovina.svg|30px]] [[Pōngia-Herekōmina]]
| 51,129 || 4,448,500 || 78 || style=text-align:left| [[Sarajevo]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]]
| 56,542 || 4,437,460 || 78 || style=text-align:left| [[Zagreb]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Gibraltar.svg|border|30px]] [[Kāmaka]] ([[Kīngitanga Kotahi]])
| 5.9 || 27,714 || 4,697 || style=text-align:left| [[Kāmaka]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]]
| 131,940 || 10,645,343 || 81 || style=text-align:left| [[Ātene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]]
| 301,230 || 58,751,711 || 192 || style=text-align:left| [[Rōma]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of the Republic of Macedonia.svg|30px]] [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]]
| 25,333 || 2,054,800 || 81 || style=text-align:left| [[Skopje]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]]
| 316 || 397,499 || 1,258 || style=text-align:left| [[Whāreta]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Montenegro.svg|30px]] [[Montenegro]]
| 13,812 || 616,258 || 45 || style=text-align:left| [[Podgorica]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]]
| 91,568 || 10,084,245 || 110 || style=text-align:left| [[Rīpene]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_San Marino.svg|border|30px]] [[Hato Marino]]
| 61 || 27,730 || 455 || style=text-align:left| [[Hato Marino]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Serbia.svg|border|30px]] [[Hēwia]]
| 88,361 || 9,663,742 || 109 || style=text-align:left| [[Belgrade]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]]
| 20,273 || 1,932,917 || 95 || style=text-align:left| [[Ljubljana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]]
| 504,851 || 45,061,274 || 89 || style=text-align:left| [[Madrid]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Vatican_City.svg|border|30px]] Te [[Poho o Pita]]
| 0.44 || 900 || 2,046 || style=text-align:left| Te [[Poho o Pita]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:lightblue" | Ūropi ki te hauāuru:
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]]
| 83,858 || 8,169,929 || 97 || style=text-align:left| [[Whiena]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]]
| 30,510 || 10,274,595 || 337 || style=text-align:left| [[Paruhi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]]
| 547,030 || 59,765,983 || 109 || style=text-align:left| [[Parī]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]]
| 357,021 || 83,251,851 || 233 || style=text-align:left| [[Pearīni]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Liechtenstein.svg|30px]] [[Rīkeneteina]]
| 160 || 32,842 || 205.3 || style=text-align:left| [[Vaduz]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]]
| 2,586 || 448,569 || 174 || style=text-align:left| [[Rakapuō (Tāone matua)|Rakapuō]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Monaco.svg|border|30px]] [[Manako]]
| 1.95 || 31,987 || 16,404 || style=text-align:left| [[Manako]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]]
| 41,526 || 16,318,199 || 393 || style=text-align:left| [[Amsterdam]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Switzerland.svg|border|30px]] [[Huiterangi]]
| 41,290 || 7,507,000 || 177 || style=text-align:left| [[Pēna]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:purple; color:white" | Whenua-rahi-e-rua (Ūropi me Āhia<ref>[[Āhia]]</ref>):
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Azerbaijan.svg|30px]] [[Atepaihānia]]
|| 7,110 || 175,200 || 25<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Azerbaijan (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Baku]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Georgia.svg|border|30px]] [[Hōria]]
|| 2,000 || 37,520 || 19<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Georgia (north of the main crest of the Caucasus)-->
| style=text-align:left| [[Tbilisi]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Kazakhstan.svg|30px]] [[Katatānga]]
| 150,000 || 600,000 || 4 || style=text-align:left| [[Astana]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Turkey.svg|30px]] [[Whenua Korukoru]]
| 24,378 || 11,044,932 || 453<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Turkey-->
| style=text-align:left| [[Anakara]]
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²)
! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua
|-
! colspan=5 style="background:pink" | Ūropi ā-torangapū'''
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Armenia.svg|30px]] [[Āmenia]]
| 29,800 || 3,229,900 || 101<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Yerevan]]
|-
| style=text-align:left| [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]]
| 9,251 || 788,457 || 85<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion-->
| style=text-align:left| [[Nicosia]]
|-
! Katoa !! style=text-align:right| 10,176,246
! style=text-align:right| 709,608,850 !! style=text-align:right| 70 !!
|}
==Tautuhi==
[[File:Europe topography map en.png|thumb|upright=1.2|Ngā whenua o Ūropi]]
{{clear}}
{{Europe and seas labelled map}}
{{Supranational European Bodies}}
{{clear}}
==Ōhanga==
{|
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,748,094
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,591,170
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,569,218
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,135,359
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,572,112
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Pōrana}} || 959,845
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 808,796
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Pehiamu}} || 483,331
|}
|
{| class="wikitable" style=text-align:right
|-
! Rau­papa !! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014)<br />miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,874,437
|-
| 2 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,950,039
|-
| 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,833,687
|-
| 4 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,147,744
|-
| 5 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,406,538
|-
| 7 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 880,716
|-
| 8 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 9 ||style=text-align:left| {{flag|Huiterangi}} || 703,852
|-
|10 ||style=text-align:left| {{flag|Huitene}} || 570,591
|}
|}
{{clear}}
{{Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
== Hoto ki waho ==
{{commonscat|Ūropi}}
* [https://web.archive.org/web/20201129051213/http://www.europestartpage.com/ Pārongo tūruhi]
{{Maramara}}
[[Category:Ūropi]]
jhc3j3f22wkhks0b6jhh5gc08lys6ym
Whitināmu
0
1588
168276
167696
2026-06-16T00:44:11Z
TautauKarepe
22930
168276
wikitext
text/x-wiki
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+<big><big>'''Cộng Hòa Xã Hội chủ Nghĩa Việt Nam'''</big></big>
|-
| align=center colspan=2 |
{| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 style="background:#f9f9f9;"
|-
| align=center width=130 | [[File:Flag of Vietnam.svg|125px|Kara o Whitinamu]] || align=center width=130px | [[File:Emblem of Vietnam.svg|125px]]
|-
| align=center width=130 | <small>([[Kara o Whitinamu]])</small> || align=center width=130px | <small>([[Tohu o Whitinamu]])</small>
|}
|-
| align=center colspan=2 style="background:#fff;" | [[File:Vietnam in its region.svg|400x400px]]
|-
| '''[[Reo a te motu]]''' || [[Reo Whitinamu|Reo Whitināmu]]
|-
| '''[[Tāone matua]]''' || [[Hanoi]]
|-
| '''[[Tumuaki o Whitinamu|Tumuaki]]''' || [[Tô Lâm]]
|-
| '''[[Pirimia o Whitinamu|Pirimia]]''' || [[Lê Minh Hưng]]
|-
| '''[[Rahi]]''' || 329,560 km²
|-
| '''[[Taupori]]''' || 82,689,518
|-
| '''[[Moni]]''' || [[Đồng]]
|-
| '''[[Ngaringari a te motu]]''' || "[[Tiến Quân Ca]]"
|}
Ko '''Whitināmu'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/whitinamu|work=Paekupu|title=Whitināmu|accessdate=2026-06-16}}</ref> ([[Reo Whitinamu|reo Whitināmu]]: Cộng hòa Xã hội chủ nghĩa Việt Nam) he whenua kei te tonga o [[Āhia]]. Ko te ingoa roa o te whenua ko te Socialist Republic of Vietnam. Ko ngā whenua tata o Whitināmu ko [[Haina]], [[Rāoho]] me [[Kamapōtia]]. Ko Whitināmu tētahi o ngā whenua e rima e toe ana e whakapono ana ki te communism. Ko [[Hanoi]] te whakapaipai o Whitināmu. Ko te tāone nui ko [[Hokimina Tāone]] (ko Haikono i mua). Tata ki te 94,444,200 ngā tāngata e noho ana ki Whitināmu.
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
{{Countries of Asia}}
[[Category:Whitināmu| ]]
[[Category:Āhia]]
hr3y1de4ons6omktgsrdiaey3wsy76q
Hōne Heke
0
3270
168322
155400
2026-06-16T04:05:47Z
TautauKarepe
22930
168322
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HoneHeke1845.jpg|right|thumb|280px|Ko Hōne Heke rāua ko Hariata, tana wahine]]Ko '''Hōne Heke''' he rangatira nō [[Pēwhairangi]], nō [[Ngā Puhi]] (? -1850). He Karaitiana a Heke, ā, he hoa piritata tonu ki a [[Te Karuwhā]]. I te hainatanga o te [[Tiriti o Waitangi]] i te tau 1840, koia tētahi i whakapono ki ngā kī taurangi a [[Te Karuwhā]] tērā tonu e tiakina te mana o ngā rangatira Māori. Ko ia te tuatahi o ngā rangatira o [[Te Tai-tokerau]] ki te haina (ahakoa ko tōna moko te mea tuawhā i te Tiriti ina pānuitia, i te mea i whakaurungia ngā hainatanga o ōna rangatira ki runga ake i tāna).Ko Hōne Heke he reo whai mana, he reo i tautoko i te [[Tiriti o Waitangi]]. Ahakoa, ka tahuri ia i muri ki ngā mahi whakahē i te mana whakahaere o [[Ingarangi]] ki [[Aotearoa]].
Ka pā te pōuri me te mamae ki a Heke i te whā tau i muri mai, nā te mea i te whakangaromia e te Karauna te mana o te iwi Māori. Ka tono a Heke kia topea te pou haki i te kāinga Pākehā o [[Kororāreka]]. Ko te take i pērā ai, he āta whakaatu i tō rātou riri ki te mana kāwanatanga o [[Ingarangi]], engari kia kaua e whakatumatuma ki ngā kaiwhakanoho Pākehā. I roto i ngā marama whai muri, e toru atu anō ngā whakatūranga me ngā topenga i te pou. I te tau 1845, i te topenga tuawhā, ka pakanga Te Karauna ki ngā iwi o [[Te Tai-tokerau]].
==Tohutoro==
{{commonscat|Hone Heke}}
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/1h16/heke-pokai-hone-wiremu DNZB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Hone Heke}}
[[Category:Tai-tokerau]]
[[Category:Waha mautohe]]
sjcrybcu2wigkrdg2whfln2f1x5xqo0
Whina Cooper
0
3296
168315
139631
2026-06-16T03:56:07Z
TautauKarepe
22930
168315
wikitext
text/x-wiki
[[File:Whina Cooper in Hamilton.jpg|thumb|Whina Cooper 1975]]
Ko '''Whina Cooper''' he waha mautohe rongonui, he kuia nō [[Te Tai-tokerau]]. I whānau mai a Whina Cooper ki [[Hokianga]] i te tau 1895. Ko [[Te Rārawa]] tōna iwi. I whai wāhi ia ki ngā nekeneke me ngā kaupapa o tōna hapori. Tae ana ki te tekau tau atu i 1930, e ārahi ana a Whina i tōna iwi e noho mai rā i te raki o Hokianga. I te tau 1932 ka mahi a ia i te taha o Āpirana Ngata ki te whakatū kaupapa ahuwhenua ki ngā whenua Māori o tōna rohe. Tekau mā tahi ngā kaupapa ahuwhenua (e 98,000 eka, e 40,000 heketea rānei) ka tū ki te takiwā o Hokianga, ko Whina te kaiwhakahaere i ētahi. I te tīmatanga ka whai hua ngā mahi ahuwhenua; nāwai ā, ka hinga ētahi.
I te matenga o tana tāne a Bill Cooper i te tau 1949 ka hūnuku a Whina ki [[Tāmaki-makau-rau]] noho ai. I reira ka tū ia hei kaiārahi mō te ao Māori whānui. Ka tohungia ko ia hei perehitini tuatahi o te Rōpū Wāhine Toko i te Ora. He maha ngā peka o te rōpū nāna i tīmata. Kia tae ki te pokapū o te tekau tau atu i 1950 e 300 ngā peka o te rōpū, e 4000 ana mema. Ka nui te āwhina a te rōpū nei ki te whakapai ake i te noho o ngā whānau Māori kātahi anō ka hūnuku ki te tāone, i te mea ka rongo ēnei whānau i te whakatoihara iwi i a rātou ka rapu kāinga, ka rapu mahi mā rātou. I te tau 1953 ka whakawhiwhia a Whina ki te tohu MBE.
Mōhiotia whānuitia ai a Whina Cooper i te mea nāna i ārahi te hīkoi rongonui o te tau 1975 mō te whenua. Ka tīmata tēnei hīkoi i Te Hāpua, e ahu atu ana ki te Whare [[Pāremata]] i [[Te Whanga-nui-a-Tara]]. He mea whakarite e ngā rōpū mautohe Māori e ātete ana i te ngaronga o ngā maramara whenua e noho tonu ana ki ngā ringaringa o te Māori. He āhuatanga hou tēnei momo mautohe ki [[Aotearoa]].
Ka hiki rā ngā manawa o ngā tāngata tokomaha o Aotearoa i tēnei rūruhi e 80 te pakeke kei te ārahi i te hīkoi. E 5000 pea ngā tāngata ka tae ki te Whare Pāremata i te rā 13 o Oketopa o te tau 1975. I reira ka tāpaea e Whina te pitihana nā te 60,000 i haina, ki mua i te Pirimia a [[Bill Rowling]].
Ka noho tonu a Whina Cooper ki mua i te aroaro o te iwi whānui o Aotearoa. Nāna ngā Taumāhekeheke o te Commonwealth ka tū ki Tāmaki-makau-rau i whakatuwhera i te tau 1990. Ko tana kupu ki te tini o Aotearoa me te ao e mātakitaki ana, “i hainatia te Tiriti e tareka ai te noho tahi o ngā iwi i Aotearoa”.
Nō te tau 1994 ka mate a Whina Cooper ki Hokianga. E 98 tana pakeke. Neke atu i te kotahi miriona tāngata ka mātaki i tōna tangihanga i runga pouaka whakaata.
== Hoto ki waho ==
[https://teara.govt.nz/mi/biographies/5c32/cooper-whina DNZB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
[[Category:Waha mautohe]]
[[Category:Tai-tokerau]]
1inlv5l7sd0qt5narb2tfl7gr7qjyer
Wēpiha Apanui
0
3722
168313
158137
2026-06-16T02:51:50Z
TautauKarepe
22930
168313
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HotunuiInterior.jpg|right|520px|Kei roto i a Hotunui]]Ko '''Wēpiha Apanui''' he tohunga whakairo nō [[Ngāti Awa]], [[Whakatāne]]. He tama ia nā [[Apanui Te Hāmaiwaho]] rāua ko Mīria Tārei nō Ngāti Awa. Kāore e tino mōhiotia te tau i whānau ai ia. Nā Wēpiha rāua ko tana matua tāne ko Apanui te wharenui a [[Hotunui (whare)|Hotunui]] i whakairo i te 1878.
I tupu ake ia ki ngā mahi a te rangitira, pēnei i te whakairo. E rua ngā whare whakairo nāna i āwhina te whakairo, te hanga. Ko Mataatua tētahi, ko Hotunui tētahi. Ka whakatuwheratia a Mataatua i te 8 o Poutū-te-rangi 1875. Ko Hotunui i mahia hei taonga tuku ki te tuahine o Wēpiha, ki a Mereana rāua ko tōna hoa rangatira a [[Wīrope Hōterene Taipari]], he rangatira nō roto o [[Ngāti Maru]] o Hauraki. Ko te mea mīharo ko te waihanga i ēnei whare ataahua e rua i te wā tonu e pēhia ana a Ngāti Awa e ngā raruraru o aua tau.
He tangata kaha hoki a Wēpiha ki te whai i te mahi runanga i muri i te whakatūnga nā [[Hōri Kerei]] i te Ture Runanga i ngā tau i muri i te 1860. I Whakatāne tonu, koia tētahi o ngā rangatira o te Runanga o Te Horo, tētahi o ngā runanga o Ngāti Awa. E kīa ana hoki koia tētahi i huri ki te whakapono Hauhau.
Nō te 2 o Poutū-te-rangi 1865, ka patua a Te Wākana e ngā Hauhau, ā, ka tīmata ngā raruraru ki a Ngāti Awa. Nā Wēpiha i tuhi he reta ki a Tā Hori Kerei ki te mea atu kāore a Ngāti Awa i whakauru atu ki aua mahi; nō [[Te Whakatōhea]] kē te hē. Nā ngā rangatira o Whakatāne te reta i haina, tae noa ki ngā rangatira o Ngāti Pūkeko. I muri noa atu, ka haina a Wēpiha i tētahi reta anō a Ngāti Awa, me te pānui kei roto kia mōhio ai a Te Arawa kua rāhuitia ngā whenua o Ngāti Awa. Ko te āhua nei, kua mōhio a Ngāti Awa e whakatika ana a Te Arawa ki te whakaeke ki ō rātou whenua i raro i te maru o te Kāwanatanga.
Ka mate a Wēpiha i te tau 1880. Engari, e tū tonu aua whare hei maumaharatanga mōna, tae noa ki ēnei rā.
==Ingoa atu==
*Wēpiha Te Mautaranui
==Herenga whakapapa==
*Ngāti Awa
*[[Te Whānau-a-Apanui]]
*Ngāti Hokopū, Whakatāne
*Ngāti Wharepāia, Whakatāne
==Tohutoro==
*Layne Harvey, 'Ngāti Awa', ''Te Ara - the Encyclopedia of New Zealand'', updated 3-Apr-2006. URL: [https://web.archive.org/web/20081201103328/http://www.teara.govt.nz/NewZealanders/MaoriNewZealanders/NgatiAwa/mi www.TeAra.govt.nz/NewZealanders/MaoriNewZealanders/NgatiAwa/mi]
*Hirini Moko Mead, 'Apanui, Wēpiha', <i>Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900</i>. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:1-3. [https://teara.govt.nz/mi/biographies/2a11/apanui-wepiha Hoto, whakahoutia i 2010]
*Hoani Nahe, tuhinga-ā-ringa, Auckland City Library, NZMSS 713: 25-34, (1860).
[[Category:Tohunga whakairo]]
m4wvau42l5iqgkgxgvzbphje8b7tj78
Hoani Nahe
0
3731
168323
155326
2026-06-16T04:07:07Z
TautauKarepe
22930
168323
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HoaniNahe1877.jpg|right|thumb|200px|Ko Hoani Nahe i te 1877, he mema o te kāwanatanga o [[Hōri Kerei]]]]<div align="justify">
Ko '''Hoani Nahe''' (1834?-1894) he pūkorero, he kaitōrangapū nō roto o ngā tātai rangatira o [[Hauraki]]. E taea ana e ia te whakaheke i a ia anō i ngā tama tokorima o Marutūāhu.
Nō te wā tonu i whānau mai ia, ka whakatū te teihana o ngā mihinare ki [[Pārāwai]]. Ko ngā tāngata i whai wāhi ki te ako i a ia i a ia e tamariki ana, ko [[Te Pirihi]] (James Preece), te mihinare, me [[Wiremu Turipona]], tētahi o ngā minita Māori. I haere hoki a Hoani ki te kura a W.C. Dudley, he minita anō. Nō te 1852 ko tana haerenga ki te Kāreti o Hoani Te Kaikauwhau i [[Tāmaki-makau-rau]]. Nā te taumaha pea o ngā tikanga ako , ka oma. Engari ka tīkina e Pihopa Herewini i runga i tana kaha hiahia kia noho a Hoani hei pononga mā te Hāhi. Ahakoa tana kaha ki te mahi, ka noho tonu a Hoani hei reimana.
I ngā tau mai i 1850, ka tīmata tana mahi kohikohi i ngā kōrero tuku iho me ngā whakapapa o Hauraki. He nui ōna tuhinga i tāia ki ngā pukapuka a te Pākehā, pērā i te ''Journal of the Polynesian Society'' me ngā pukapuka a Hoani Waiti. Engari, kāhore i pai ki a Nahe ngā mahi whakarerekē a Waiti i āna kōrero, me te whakauruuru i ngā kōrero a ētahi kē ki āna; ka puta ana amuamu ki a Te Mete (S. Percy Smith) i āna reta.
I te tau 1876, ka tū a Hoani hei Mema Paremata mō Te Hauāuru. Kua whai wāhi a Hoani i roto i rūnanga o te kāwanatanga o [[Hōri Kerei]]. I a ia i te Whare Pāremata, he tapatahi ia ki te tautoko i ngā kaupapa a te Māori, engari i tōmuri āna mahi nā tana kore e āta mōhio ki te reo Pākehā, engari he mate tērā i pā ki te nuinga o ngā mema Māori. Nō te 1879, ka heke iho a Hoani i tana tūranga mema mō Te Hauāuru, ka noho ki Hōterene, ā, nō muri iho, ki Pārāwai.
Nō te hūnga o Tarawera maunga i te 10 o ngā rā o Pipiri, 1886, ka mitikia te whenua e ngā āheihei o te rangi, ka ngaro kau atu te oranga o Ngāti Tūhourangi. Kāhore kau he kai mā te iwi, mā ō rātou kararehe, ā, ka kino te noho o te iwi. Ka rere rātou ki Whakarewarewa, ki Ōhinemutu. Nā Hoani Nahe rāua ko [[Wīrope Hōterene Taipari]] i tuku whenua ki a rātou, ngaki kai ai ki reira. Kei Tairua aua whenua.
Ka mate a Hoani i te tau 1894 i a ia e noho ana ki Pārāwai, ki te whare o Wīrope Hōterene Taipari.
</div>
==Herenga whakapapa==
* Ngāti Maru
* Ngāti Tamaterā
* Ngāti Whanaunga
* Ngāti Hauāuru
* Ngāti Te Aute
* Ngāti Kotinga
==Tirohia hoki==
*[[Hotunui]]
*[[Marutūāhu]]
==Tohutoro==
*A. Ballara, 'Nahe, Hoani', ''Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900''. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:58-61. [https://teara.govt.nz/en/biographies/2n1/nahe-hoani URL: DNZB]
* Biography: Mita Taupopoki. ''The Story of Tarawera, The Landscape Renovator'' URL:[https://web.archive.org/web/20070310150523/http://www.anheizen.com/biographies/index.php?content=mita.php www.anheizen.com/biographies/index.php?content=mita.php]. Accessed 24.05.2006.
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
[[Category:Pūkōrero]]
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Hauraki]][[Category:Tuhipānui pai]]
dh2njvtq4701o6nqt46b8liglkazfdc
168324
168323
2026-06-16T04:07:41Z
TautauKarepe
22930
reo
168324
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HoaniNahe1877.jpg|right|thumb|200px|Ko Hoani Nahe i te 1877, he mema o te kāwanatanga o [[Hōri Kerei]]]]<div align="justify">
Ko '''Hoani Nahe''' (1834?-1894) he pūkorero, he kaitōrangapū nō roto o ngā tātai rangatira o [[Hauraki]]. E taea ana e ia te whakaheke i a ia anō i ngā tama tokorima o Marutūāhu.
Nō te wā tonu i whānau mai ia, ka whakatū te teihana o ngā mihinare ki [[Pārāwai]]. Ko ngā tāngata i whai wāhi ki te ako i a ia i a ia e tamariki ana, ko [[Te Pirihi]] (James Preece), te mihinare, me [[Wiremu Turipona]], tētahi o ngā minita Māori. I haere hoki a Hoani ki te kura a W.C. Dudley, he minita anō. Nō te 1852 ko tana haerenga ki te Kāreti o Hoani Te Kaikauwhau i [[Tāmaki-makau-rau]]. Nā te taumaha pea o ngā tikanga ako , ka oma. Engari ka tīkina e Pihopa Herewini i runga i tana kaha hiahia kia noho a Hoani hei pononga mā te Hāhi. Ahakoa tana kaha ki te mahi, ka noho tonu a Hoani hei reimana.
I ngā tau mai i 1850, ka tīmata tana mahi kohikohi i ngā kōrero tuku iho me ngā whakapapa o Hauraki. He nui ōna tuhinga i tāia ki ngā pukapuka a te Pākehā, pērā i te ''Journal of the Polynesian Society'' me ngā pukapuka a Hoani Waiti. Engari, kāhore i pai ki a Nahe ngā mahi whakarerekē a Waiti i āna kōrero, me te whakauruuru i ngā kōrero a ētahi kē ki āna; ka puta ana amuamu ki a Te Mete (S. Percy Smith) i āna reta.
I te tau 1876, ka tū a Hoani hei Mema Paremata mō Te Hauāuru. Kua whai wāhi a Hoani i roto i rūnanga o te kāwanatanga o [[Hōri Kerei]]. I a ia i te Whare Pāremata, he tapatahi ia ki te tautoko i ngā kaupapa a te Māori, engari i tōmuri āna mahi nā tana kore e āta mōhio ki te reo Pākehā, engari he mate tērā i pā ki te nuinga o ngā mema Māori. Nō te 1879, ka heke iho a Hoani i tana tūranga mema mō Te Hauāuru, ka noho ki Hōterene, ā, nō muri iho, ki Pārāwai.
Nō te hūnga o Tarawera maunga i te 10 o ngā rā o Pipiri, 1886, ka mitikia te whenua e ngā āheihei o te rangi, ka ngaro kau atu te oranga o Ngāti Tūhourangi. Kāhore kau he kai mā te iwi, mā ō rātou kararehe, ā, ka kino te noho o te iwi. Ka rere rātou ki Whakarewarewa, ki Ōhinemutu. Nā Hoani Nahe rāua ko [[Wīrope Hōterene Taipari]] i tuku whenua ki a rātou, ngaki kai ai ki reira. Kei Tairua aua whenua.
Ka mate a Hoani i te tau 1894 i a ia e noho ana ki Pārāwai, ki te whare o Wīrope Hōterene Taipari.
</div>
==Herenga whakapapa==
* Ngāti Maru
* Ngāti Tamaterā
* Ngāti Whanaunga
* Ngāti Hauāuru
* Ngāti Te Aute
* Ngāti Kotinga
==Tirohia hoki==
*[[Hotunui]]
*[[Marutūāhu]]
==Tohutoro==
*A. Ballara, 'Nahe, Hoani', ''Ngā Tāngata Taumata Rau 1870-1900''. Wellington: Te Tari Taiwhenua, Bridget Williams Books, 1994:58-61. [https://teara.govt.nz/mi/biographies/2n1/nahe-hoani URL: DNZB]
* Biography: Mita Taupopoki. ''The Story of Tarawera, The Landscape Renovator'' URL:[https://web.archive.org/web/20070310150523/http://www.anheizen.com/biographies/index.php?content=mita.php www.anheizen.com/biographies/index.php?content=mita.php]. Accessed 24.05.2006.
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
[[Category:Pūkōrero]]
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Hauraki]][[Category:Tuhipānui pai]]
19ili2c4cmj2h1xe8uz3t5huuy9szsp
Korokī
0
4569
168316
155659
2026-06-16T03:57:48Z
TautauKarepe
22930
168316
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Kīngi|majesty
| name =Korokī
| title =Kīngi Māori
| image =[[Image:Koroki1930.jpg|Kīngi Korokī, c1930]]
| caption =Kīngi Korokī, c1930
| reign =8 Whiringa-ā-nuku 1933 – 18 Haratua [[1966]]
| coronation =8 Whiringa-ā-nuku 1933
| predecessor =[[Te Rata]]
| successor =[[Te Atairangikaahu]]
| suc-type =Successor
| consort =[[Te Atairangikaahu Hērangi]]
| issue =Te Atairangikaahu mā
| royal house =[[Te Wherowhero]]
| full name =Korokī Te Rata Mahuta Tāwhiao
| othertitles =
| father =Te Rata Mahuta Tāwhiao
| mother =Te Uranga Matai
| date of birth =16 Pipiri 1906
| place of birth =[[Waahi Marae]], [[Rāhui Pōkeka]]
| date of death =18 Haratua 1966
| place of death =Ngāruawāhia
| date of burial =Haratua 1966
| place of burial =Taupiri maunga
|}}
Ko Kīngi '''Korokī''' (1908/1909? - 1966) (Korokī Te Rata Mahuta Pōtatau Te Wherowhero), nō Tainui, nō [[Ngāti Mahuta]]; he [[Kīngi Māori]]. Ko ia te matua tāne o [[Te Atairangikaahu]].
Ko Korokī te tama pakeke rawa a [[Te Rata]], te tuawhā o ngā Kīngi Māori. Nō te matenga o tōna matua i te tau 1933, kāore a Korokī i pīrangi kia eke hei Kīngi. Kāore ia i whakapono ka tareka e ia te waha i te [[Kīngitanga]]. I tua atu, i te tino kino te rawakore o tana iwi; e kore pea e taea e te iwi te noho hei taituarā mō te Kīngi. Heoi, i te tangihanga o Te Rata ka whakaae katoa ngā rangatira o ngā iwi kia haere tonu te Kīngitanga, ko Korokī hei Kīngi.
Puta i ngā rā katoa ko ia te Kīngi, i ngana ia kia arongia te mana o te Kīngitanga. Kāore i tautokona tana tū hei kīngi e ētahi atu rangatira pērā i a [[Apirana Ngata]]. Whakahēngia e rātou ngā kaupapa kāore i raro i te mana o te [[Pāremata]]. Hei ētahi wā ka aro te kāwanatanga ki te tūranga o Kīngi Korokī, hei ētahi wā kāore ia e arongia.
I te tau 1939, kāore i whakaaetia e te kāwanatanga kia tū a Kīngi Korokī rāua ko tōna hoa wahine ki waho o ngā waeture penihana. Koirā te take kāore i haere ngā iwi o Tainui ki te hui whakanui i te rau tau o te [[Tiriti o Waitangi]] i te tau 1940.
Ka whai a Korokī kia whakataungia ngā kerēme mō ngā whenua o Waikato i raupatutia. Heoi anō, i te tutukitanga o ngā kerēme, kāore i whakaturehia te mana o Kīngi Korokī. Atu i te paunga o te tekau tau atu i 1950 ka heke haere te hauora o te Kīngi, ka whakawātea ia i ngā kaupapa tūmatanui. Nō te tau 1966 ka mate ia i [[Ngāruawāhia]].
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/en/biographies/4k16/koroki-te-rata-mahuta-tawhiao-potatau-te-wherowhero NZDB]
[[Category:Kāhui ariki]]
[[Category:Tai-hauāuru]]
{{Kīngi Māori}}
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Koroki}}
k96plzzi9hr286i8lzd8as49ieslrpg
Timi Kara
0
4595
168317
157575
2026-06-16T03:59:42Z
TautauKarepe
22930
168317
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mahuta_Tawhiao_with_Seddon,_1898.jpg|thumb|260px|right|Ko Timi Kara (rārangi tuarua, taha matau) i te 1898. Kei te noho: [[Te Hētana]], Pirimia; [[Mahuta Tawhiao]], Kīngi Māori. E tū ana: [[Tupu Taingakawa Te Waharoa]]; [[Hēnare Kaihau]], Timi Kara.]]Ko '''Timi Kara''' (James Carroll) (1857-1926) he kaitōrangapū Māori. I whānau mai ia ki Te Wairoa i te tau 1857. He Pākehā tōna matua, nō [[Ngāti Kahungunu]] tōna whāea.
I te tau 1875, ahakoa tana pai ki āna mahi mō te kāwanatanga, ka hoki a Timi Kara ki te mahi pāmu ki Te Wairoa. Kāhore i roa, ka hoki ia ki te Whare [[Pāremata]] hei kaiwhakamārama reo ā-waha. Nā tēnei ia i whakawai ki ngā mahi tōrangapū, ā, ka pōtitia ia ki te Pāremata nō te tau 1887 hei Mema Māori mō [[Te Tai-rāwhiti]].
Ko te whakamana i te iwi Māori tana whāinga nui i te Pāremata. Hāunga tērā, hei tā Kara, kāore he āwhina i ngā Ture Whenua Māori ki te hiki ake i te mana o te Māori i runga i ōna ake whenua. Ka arohaehae tonu tana whakahuahua i te Tiriti o Waitangi hei tautoko i ngā tika a te Māori.
Ko [[Wī Pere]] te hoa tauwhāinga o Kara hei Mema Pāremata mō ngā Māori i Te Tai Rāwhiti. I pūmau a Wī Pere ki te Kotahitanga. I te whai rātou kia whakamanatia te Tiriti o Waitangi, kia whakakorea ngā ture whenua Māori, kia tū hoki he Pāremata Māori. Ka tahuri te Kotahitanga ki te haehae i a Kara mō tēnei. Koinei tētahi o ngā take ka tū a Kara hei Mema mō te rohe whānui o Waiapu i ngā pōti o te tau 1893. Ka toa ia, ka noho hei Mema Pāremata mō tēnei tūru tae noa ki te 1908. I te pōtitanga o taua tau ka toa ia hei Mema Pāremata mō [[Tūranga-nui-a-Kiwa]]. Ko ia hoki te Minita mō ngā Take Māori atu i te 1899 ki te 1912.
E rua ngā wā, i te tau 1909 me te tau 1911, ka tū a Timi Kara hei kairīwhi mō te [[Pirimia]]. I te tau 1911 ka utaina te taitara Tā ki runga i a ia. Ka hinga ia i ngā pōtitanga o te tau 1921, ko tana kakenga tērā ki te [[Kaunihera Ture]]. Ka mate ia i te tau 1926.
== Tirohia hoki ==
* [[Riperata Kahutia]]
== Tohutoro ==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2c10/carroll-james NZDB]
{{Kaihautū}}{{Maramara}}
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Tai-rāwhiti]]
7g448jgm8m9bh9rlnl5jvsuhumk5mth
Riperata Kahutia
0
4596
168319
157033
2026-06-16T04:01:59Z
TautauKarepe
22930
168319
wikitext
text/x-wiki
[[Image:RiperataKahutia.jpg|right|thumb|200px|Ko Riperata Kahutia]]Ko '''Riperata Kahutia''' (1838/39?-1887) he wahine rangatira. Ka whānau ia ki [[Tūranga-nui-a-Kiwa]]. Ko Te Whānau-a-Iwi te hapū, ko [[Te Aitanga-a-Māhaki]] te iwi. Ko tōna matua tāne a Kahutiahe rangatira i Te Aitanga-a-Māhaki. I te tau 1860, ka mate ia, ka riro tōna mana i a Riperata.
Kāhore i roa, ka rangona e te rohe katoa mō ngā kerēme a Riperata ki te [[Kōti Whenua Māori]] me te [[Kōmihana o Tūranga-nui-a-Kiwa]] i whakatūria taua komihana ki te whakahoki whenua ki ngā Māori i pūmau ki te Karauna pērā i a Riperata Kahutia i ngā riri i te tekau tau atu i 1860. Ka nunui, ka kaha ana mahi ki rō kōti, ka whai taitara a ia ki te whenua nui mōna, tōna whānau, tae atu ki tōna iwi. He nui ngā whenua o Riperata i roto i te poraka Tūranganui Nama 2, i hokona rā ki te kāwanatanga i te tau 1869 hei wāhi whakatū i Tūranga tāone (Gisborne).
I te tōmuatanga o te tekau tau atu i 1880 ka tahuri a Riperata ki te āwhina i te whakaoranga anō o ngā tikanga a tana iwi, whai muri i ngā putanga kino o ngā riri o te tekau tau atu i 1860. Ka whakatūria e ia he marae ki runga i ōna whenua i Awapuni, ko Te Poho-o-Materoa te ingoa. Nā Horonuku Te Heuheu, ariki o [[Ngāti Tūwharetoa]], te rākau i tuku mai hei tāhuhu mō te whare.
Ka mate a Riperata i te mate kohi i te tau 1887, whai muri iho i te whakatuwheratanga o te whare. E 48 ōna tau. Ka moe tētahi o ana tamāhine, a [[Hēni Materoa]] i a [[Timi Kara]], te Mema Pāremata Māori mō [[Te Tai-rāwhiti]] mō tētahi wā roa. Ko ia hoki te Minita mō ngā Take Māori atu i te 1899 ki te 1912.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2k2/te-kani-hirini DNZB]
[[Category:Tai-rāwhiti]]
[[Category:Rangatira]]
{{Kaihautū}}{{Maramara}}
e74fotqt0ikqp8c1x1pr4ljicnd55wa
Hēnare Kaihau
0
4598
168326
155399
2026-06-16T04:11:57Z
TautauKarepe
22930
168326
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HenareKaihau1900.jpg|thumb|right|200px|Ko Hēnare Kaihau i te tau 1900 pea.]]I whānau mai a [[Hēnare Kaihau]] ki te taha tonga o te whanga o [[Manukau]] i waenganui i ngā tau 1854 me 1860. Nō [[Ngāti Te Ata]] ia. I a ia e tamariki ana, ka ākona ia ki ngā kōrero me ngā whakapapa o tōna iwi. Kia pakeke ia, kua tahuri ia ki ngā kaupapa tōrangapū a te Māori. Nō muri he kaitautoko pūmau ia ki te [[Kīngitanga]], ā, ko ia te kaitohutohu matua mō te Kīngi Māori tuatoru, mō [[Mahuta]].
I te 1896 ka tū ia hei Mema Pāremata Māori mō [[Te Tai-hauāuru]]. Ko ngā take i tautokona e Kaihau i ngā tau tekau mā rima i a ia i te Pāremata ko ngā tika hī ika, mahi kai hoki, a te Māori i raro i te Tiriti. Kore rawa i mutu ana tohenga mō ngā whenua raupatu o Waikato.
Tae rawa ki ngā tau 1900, whakahē tonu ana a Kaihau ki ngā mahi kikino a te kāwanatanga ki ngā Māori. Ka tahuri ia ki te tautoko anō i te kaupapa whakatū Pāremata o te [[Kotahitanga]] i raro i te mana o te Kīngi Māori. Ko tā te Kotahitanga i whai, kia whakamanatia te [[Tiriti o Waitangi]], kia whakakorea ngā ture whenua Māori.
Ka mate ia i te 1920.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2k3/kaihau-henare DNZB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Henare Kaihau}}
[[Category:Mema Pāremata]]
[[Category:Tai-hauāuru]]
09uoejx6hgbb6rnm1b7owx5ewj6gryw
Te Ruki Kawiti
0
4662
168318
157491
2026-06-16T04:00:55Z
TautauKarepe
22930
168318
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HekeKawiti1846.jpg|thumb|right|300px|Ko Hariata, ko Hone Heke, ko Te Ruki Kawiti ēnei]]Ko '''Te Ruki Kawiti''' (1770-80?-1854) nō [[Ngā Puhi]], he tino rangatira, he toa tū taua, he mōhio ki te whakahaere pakanga. I te tau 1840, ka hainatia e ia Te [[Tiriti o Waitangi]]. I te 11 o Māehe 1845, ka tū tahi ia me [[Hone Heke]] i [[Kororāreka]] ki te whakawātea i te huarahi ki te puke ki Maiki, kia taea ai te tapahi i te pou haki. Ko te topenga whakamutunga tēnei, te topenga tuawhā.
I te wā o te pakanga i Te Tai Tokerau (1845-46), ka uru ngā ope a Kawiti rāua ko Heke ki te whawhai ki ngā hōia o [[Ingarangi]]. Nō te wā i tae mai a Kāwana [[Hōri Kerei]] i te 1845, ka māmingatia ngā hōia o Ingarangi e Kawiti ki te pā o [[Ruapekapeka]], ka whakarērea te pā, ā, ahakoa ehara i te wikitōria mō te taha Ingarihi, ka noho a Kawiti rāua ko Heke ki te hohou i te rongo. Ka kitea i konei ngā pūkenga a Kawiti ki ngā tikanga kawe riri me tana mōhio ki te hanga pā tūwatawata.
Ka hemo ia i Waiomio i te 5 o ngā rā o Mei, 1854.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/1k4/kawiti-te-ruki DNZB]
{{Kaihautū}}{{Maramara}}
[[Category:Rangatira]]
[[Category:Waha mautohe]]
[[Category:Tai-tokerau]]
9qd3061qjxotzgxvfox4l119dmankqq
Meri Te Tai Mangakāhia
0
4664
168320
164506
2026-06-16T04:03:41Z
TautauKarepe
22930
168320
wikitext
text/x-wiki
[[Image:MeriMangakahia1890s.jpg|thumb|right|300px|Ko Meri Te Tai Mangakāhia]]Ko '''Meri Te Tai Mangakāhia''' (1868-1920) nō [[Te Rarawa]], nō Ngāti Te Rēinga, nō Ngāti Manawa me Te Kaitūtae. I whānau mai ia i te 22 o Mei 1868 i tētahi wāhi e tata ana ki [[Panguru]] i te moana o Te [[Hokianga]]. Ko tana tāne ko [[Hāmiora Mangakāhia]], he rangatira o Hauraki i tohungia i 1892 hei Pirimia mō te [[Pāremata Māori]], arā mō te [[Kotahitanga]]. Nō te 18 o Mei i te tau 1893 i tū te hui a te Pāremata o te Kotahitanga i [[Heretaunga]]; ka puta te mōtini a Meri Te Tai kia whai wāhi ngā wāhine ki te pōtitanga. Ka tū a Meri ki te tautoko ki tana mōtini i roto i te Pāremata – ko ia tonu te wahine tuatahi i kōrero ki taua huinga.
Ka mea atu a Meri kia tukua ngā wāhine kia pōti, kia noho hei Mema o te Pāremata Māori. Ki tāna whakaaro, nō te mea ka taea e te wahine te noho hei rangatira i runga i ōna whenua, nā reira me āhei rātou ki te whakaputa kōrero. Kāhore tāna mōtini i kawea. Ahakoa tērā, ka pūmau ia ki ngā tōrangapū Māori i tāna mahi hei mema o te Komiti Wāhine o te Kotahitanga; he mema kaha ia ki ngā kaupapa e pā ana ki te oranga o te iwi. Nā tēnei komiti te ara mō te [[Rōpū Wāhine Toko i te Ora]] i whakapuare.
Ka pāngia a Meri Te Tai Mangakāhia e te rewharewha, ā, ka hemo ia i te 10 o Oketopa 1920. E 52 ōna tau.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2m30/mangakahia-meri-te-tai DNZB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Meri Te Tai Mangakahia}}
[[Category:Kotahitanga]]
[[Category:Waha mautohe]]
[[Category:Tai-tokerau]]
[[Category:Kaitōrangapū]]
oahrh6qd076en3ckdqyzhpe5xd2p9in
Hāmiora Mangakāhia
0
4680
168327
167546
2026-06-16T04:13:23Z
TautauKarepe
22930
168327
wikitext
text/x-wiki
[[File:PapawaiHouse1897.jpg|thumb|right|400px|Ko te Whare Pāremata o te Kotahitanga, Pāpāwai, 1897]]Ko '''Hāmiora Mangakāhia''' nō [[Ngāti Whanaunga]] o [[Hauraki]], he kaiārahi, he āteha, he kaitōrangapū. I whānau mai ia i te tau 1838 ki Moehau. Ahakoa i pakeke ai ia hei Karaitiana, he tangata mōhio hoki ia ki ngā whakapapa, ngā kōrero tawhito a tōna iwi. I tana kaha ki te pupuri i ngā whenua o tana whānau, ka matatau ia ki ngā mahi o te [[Kōti Whenua Māori]], ahakoa he mahi hua kore.
Ko tana mahi mā te [[Kotahitanga]] te mahi nui rawa atu a Mangakāhia. Ko ngā tino kaupapa o taua rōpū kia whakakāhoretia te Kōti Whenua Māori me ngā ture whenua Māori katoa; kia whakatūria ngā komiti Māori ki te whakatau i ngā tautohetohe i raro i ngā tikanga Māori. Koia rā tana kōrero ki te [[Kōmihana mō ngā Ture Whenua Māori]] i te 1891 kia whakakāhoretia te Kōti.
Nō te 1892 ka pōtitia a Mangakāhia hei Pirimia o te Pāremata o te Kotahitanga. Ka tonoa e ia kia tukua he pitihana ki te Pāremata i [[Te Whanga-nui-a-Tara]], e inoi ana tuatahi, kia whakakāhoretia ngā ture whenua Māori, tuarua, mā te Māori anō e whakahaere ngā take Māori.
I whai anō a te Kotahitanga kia tū tētahi [[Pāremata Māori]]. Ki tā Mangakāhia, kāhore te Pāremata Māori e whakararu i te mana o te Kuini, engari he huarahi pea kia whakahaere ai te Māori i ōna whenua. Ki tāna titiro, ko te mana motuhake o te Māori he mea tiaki nā te Tiriti o Waitangi, nā te Ture Kaupapa Taketake o 1852, e whai mana ai i tekiona 71 ngā tikanga Māori i ngā takiwā ko te nuinga o te taupori he Māori.
Tae rawa atu ki tōna matenga i te 1918, ka pau i a Mangakāhia tana kaha mā te Pāremata o te Kotahitanga.
==Tirohia hoki==
*[[Meri Te Tai Mangakāhia]]
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2m29/mangakahia-hamiora NZDB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Hamiora Mangakahia}}
[[Category:Kotahitanga]]
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Hauraki]]
bohzdus3sxloy63sgyt33uopcmjox33
Rewi Maniapoto
0
4682
168328
157024
2026-06-16T04:14:48Z
TautauKarepe
22930
168328
wikitext
text/x-wiki
[[Image:RewiManiapoto1879.jpg|thumb|right|300px|Ko Rewi Maniapoto i te tau 1879]]Ko '''Rewi Manga Maniapoto''' (?-1894) nō [[Ngāti Maniapoto]], he kaihautū, he kaiārahi o roto i ngā pakanga. Ahakoa i ako ai ia ki te pānui me te tuhi i te mīhana [[Wēteriana]] i [[Te Kōpua]], he tangata mōhio hoki ia ki ngā whakapapa, ki ngā kōrero tuku iho o tōna iwi.
He kaha tana tautoko i te [[Kīngitanga]] i te tekau tau atu i 1850. Ka whawhai tōna iwi ki te taha o ngā iwi o [[Taranaki]] i te 1860-61. I konei ka tipu te whakaaro ki a ia, ko te hiahia o te kāwanatanga kia turakina te rangatiratanga o te Māori, e tareka ai te tango i ōna whenua. Nāna te rahi o Ngāti Maniapoto me Waikato i whakatikatika ki te tautoko i te hunga kei te whawhai ki te kāwanatanga, hāunga ngā māharahara o ētahi o ngā rangatira o te Kīngitanga.
Ko Rewi tētahi o ngā kaingārahu i ngā riri ki te riu o [[Waikato]] i ngā tau 1863, 1864. Ahakoa te tini hōia, ka hau te rongo mō te māia, te tohungatanga o Rewi ki te matawhāura. I te riri ki [[Ōrākau]], ka tono ngā hōia kia tuku a Rewi mā i ā rātou pū ki raro. Ka whakautua e Rewi tēnei tono me te kōrero rongonui, ''Ka whawhai tonu mātou. Ake! Ake! Ake!''
Ka hingahinga rā ngā taua o te Kīngitanga i ngā pakanga ki ngā hōia. Taro ake, ka rere te Kīngi Māori me tōna iwi ki te rohe o Ngāti Maniapoto whakamarumaru ai. Ka hia tau e noho ana rātou ki reira. Ko Rewi tētahi o ngā rangatira nā rātou i whakaū, i whakawhānui te [[Rohe Pōtae]]. Ka toro tēnei rohe ki ngā tahatika o te moana o [[Taupō]] ki te uru, ki te hikuwai o te awa o [[Whanganui]]. Kāore he mana i tua atu i tō te Kīngi i tēnei rohe.
Kia tae ki te paunga o te tekau tau atu i 1860, kua kite a Rewi e kore e taea e te riri te whakahoki mai i te mana o te iwi. Heoi, nō te tau 1878 kātahi anō ka mau te rongo me te kāwanatanga. Kāore i kaha raupatutia ngā whenua o Ngāti Maniapoto, heoi 1.2 miriona eka (tata ki te haurua miriona heketea) o ngā whenua o Waikato i raupatutia.
I te tau 1882 ka maunu a Rewi i te Kīngitanga. Ko te whakahau a te Kīngi kia kaua te iwi e whitiwhiti kōrero me te kāwanatanga kia ea rā anō te take o ngā whenua i raupatutia. Heoi, ka whakaae a Rewi ki ngā rūri whenua a te kāwanatanga ki roto i te Rohe Pōtae, ka whitiwhiti kōrero hoki ia mō te whakatakoto rerewē. Hei utu mō tēnei, ka tukua e te kawanatanga ētahi painga. Nā ngā mahi a Rewi ka tuwhera te Rohe Pōtae ki ngā hokonga whenua a te kāwanatanga, ahakoa tana ngana kia āta haere ngā hokonga, kia kaua e tino nui te whenua ka hokona. Whāia, ka memeha tōna awe. Ka mate ia i te tau 1894.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/1m8/maniapoto-rewi-manga NZDB]
{{Maramara}}
[[Category:Tai-hauāuru]]
[[Category:Kaiārahi pakanga]]
8uxyetwl2q51mvtw9t1t9h0etp1c0iw
Te Hētana
0
4691
168329
157413
2026-06-16T04:18:04Z
TautauKarepe
22930
168329
wikitext
text/x-wiki
[[File:RichardSeddon1905.jpg|thumb|300px|right|Ko Te Hētana, Pirimia o Aotearoa 1892-1906]]Ko '''Te Hētana''' (Richard John Seddon, 1845-1906) he [[Pirimia o Aotearoa]] (1892-1906). Ka whānau mai ia i [[Ingarangi]]. Ka tae mai ia ki Aotearoa i te tau 1866. Ka haere ia ki ngā papa koura o [[Waimea]] kimi koura ai. Nō muri iho, he kaiwhakahaere hōtera ia ki Te Tai-poutini.
I te tau 1879 ka tū ia mō te rohe pōti o [[Hokitika]], ā, ka wikitoria, ka haere ki te [[Pāremata]]. Ahakoa he tangata rongonui mō te roa o ana kōrero, he matatau hoki ia ki te mahi tōrangapū.
Nō te tau 1891, ka wikitoria te rōpū Rīpera, ka kuhu a Te Hētana ki te kāwanatanga. Nō te 1892 ka riro i a ia te tūranga o te Pirimia, tae rawa atu ki te tau 1906, kit e tau I mate ai ia. Ka riro anō i a ia te tūranga o Minita mō ngā Take Māori, mai i te 1893 tae atu ki te 1899. Nō te tau 1900, nā runga i ngā inoi a te rōpū [[Kotahitanga]], ka katia e Te Hētana te hook i ngā whenua Māori. Nā Te Hētana i whakatū ngā [[Kaunihera Māori]] me ngā [[Poari Whenua Māori]], me te aha, ka taea e te Māori te pupuri whenua me te whakapai i te hauora o te hapori. Ka riria te Kāwanatanga e ngā tāngata whaimoni, ā, i te tau 1905, ka whakarerekēngia ngā ture, ā, he nunui rawa ngā whenua ka ngaro.
== Tohutoro ==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2s11/seddon-richard-john DNZB]
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Tai-poutini]]
[[Category:Kaihautū whenua]]
mbxdlbt37gennwrgkmx749bji2gn6mr
Hēnare Matua
0
4708
168325
24852
2026-06-16T04:10:44Z
TautauKarepe
22930
168325
wikitext
text/x-wiki
[[Image:Repudiationparty1876.jpg|thumb|right|400px|Ko te Rōpū Whakahētanga Hoko Whenua i Ahuriri, 1876]]Ko '''Hēnare Matua''' (?-1894) he rangatira o [[Ngāti Kahungunu]]. I te tekau tau atu i 1840 ka tūtaki tuatahi ia ki te Pākehā, i a ia ka whakarite i ētahi rīhi whenua mō ngā Pākehā noho whenua noa. I haina ia i te hokonga whenua mō Waipukurau i te tau 1851, heoi nō muri ka puta ana whakahē.
I te wā i puta ngā whakaaro whakatū i te [[Kīngitanga]], ka tautokona e ia; ka whakahē hoki ia i ngā hokonga whenua. Ahakoa tērā, i te tau 1860 ka tū ia ki te taha o te kāwanatanga i ngā riri ki te Hauhau e ātete ana i te hoko o ngā whenua ki te Pākehā. Heoi anō, kāore ia i urutomo ki ngā whawhai.
Kia tae ki te tau 1871, kua puta te kōrero a Matua kia whakakāhoretia ngā hokonga whenua ki te kāwanatanga me ētahi atu i Te Matau a Māui, nā te mea he whānako aua hokonga. Taro ake, ka eke ia hei tangata nui i roto i te rōpū Whakahētanga Hoko Whenua, ko tōna pokapu kei Te Matau a Māui. I tipu ake te rōpū nei i te pōuri o te iwi Māori ki te maha o ngā hokonga whenua.
Ka titiro a Matua ki te [[Kōti Whenua Māori]] ānō kei te mahi te kōti mā ngā kaihoko whenua. I whakahau ia mā ngā rūnanga ā-iwi e whakahaere ngā whakaaetanga taitara me ngā hokonga whenua. Nā tēnei take me ētahi atu, ka whakatūria e te kāwanatanga he kōmihana uiui i te tau 1873. He maha ngā nawe i tāpaea e Matua ki mua i te kōmihana, hauwarea; kāore he whenua i whakahokia ki te iwi Māori.
Ka mahi haere a Matua kia tipu te [[Rōpū Whakahētanga Hoko Whenua]]. I āwhinatia te kaupapa e ētahi atu iwi me ētahi Pākehā whai mana. Ka rite tana whakaputa i te kōrero, ko te ara o te ture te ara tika ki te rapu paremata, kāpā te ara o Tū. Kāore he mana o ngā rūnanga i raro i te ture. Hāunga tērā, tatū ki te tau 1875, he maha ngā take kei te haria ki mua i ngā rūnanga o Te Matau a Māui hei whakatau mā rātou. I tua atu, ka whakatumatuma ngā rūnanga i te mana o te Kōti Whenua Māori.
Tino kaha a Matua ki te mahi mō tōna iwi. Heoi, kia tae ki te pokapū o te tekau tau atu i 1870 ka ngoikore haere te kaupapa Whakahētanga Hoko Whenua, tae atu ki ngā rūnanga, nā te iti o te pūtea me te ngākau kōhatu o te kāwanatanga. Ka mate a Matua ki Heretaunga i te tau 1894.
==Hoto ki waho==
https://teara.govt.nz/mi/biographies/1m27/matua-henare
{{Kaihautū}}
{{Maramara}}
{{DEFAULTSORT:Henare Matua}}
[[Category:Haurongo]]
h228xyeloq0l5koheqxskg81aqhs8hi
Hōne Heke Ngāpua
0
4712
168321
155401
2026-06-16T04:04:59Z
TautauKarepe
22930
168321
wikitext
text/x-wiki
[[Image:HoneHekeNgapua.jpg|220px|thumb|right|Hōne Heke Ngāpua i a ia i te Pāremata i Te Whanga-nui-a-Tara]]I whānau mai a '''Hōne Heke Ngāpua''' i Kaikohe i te tau 1869. Ko [[Ngā Puhi]] tōna iwi. Tapaina ai ia ki tōna koroua a Hōne Heke Pōkai, i ātete rā ki te mana o te Karauna i te tekau tau atu i 1840, nāna hoki te pouhaki o Peretānia ki Kororāreka i topetope.
Ka kuraina a Ngāpua ki ngā kura Māori, ki te [[Kura o Tīpene]] i [[Tāmaki-makau-rau]]. Nō muri ka mahi ia hei karaka i tētahi tari rōia i Tāmaki-makau-rau. I te tekau tau atu i 1880 ka kuhu a Ngāpua ki te [[Kotahitanga]], he rōpū e whai ana kia whakahokia te mana motuhake o te Māori ki runga i ōna whenua, ki runga hoki i ētahi o ngā whakahaere, mā roto i tētahi [[Pāremata Māori]].
I te tau 1893, i te wā e rua tekau mā aha noa iho ōna tau, ka kauhau a Hōne Heke ki te Pāremata o te Kotahitanga. Ka whakaatu ia i tōna mārama ki te ariā o te Kotahitanga, ki ngā take nui hoki kei mua i te iwi Māori.
Nā tōna tohungatanga ki te whiri kōrero, ka pōtitia a ia hei Mema Pāremata Māori mō [[Te Tai-tokerau]] i te tau 1893. I te tau 1894, nāna te Pire Tika Māori i tāpae ki mua i te Pāremata. E tono ana te pire mō tētahi kaupapa taketake mō te Māori, kia whakamanatia te Tiriti o Waitangi, kia tū hoki he Pāremata Māori. Ahakoa ngā tautoko mai a te maha o ngā iwi, kāore i ture te pire. Heoi, ka whai wāhi ētahi o ana whakaritenga ki ngā hanganga ture o muri, pērā i te [[Ture Kaunihera Māori]] o 1900.
I te tau 1898 nā Hōne Tōia i ārahi ngā Māori o te riu o Waimā i [[Hokianga]] kia kaua e utu i ngā tāke kurī me ētahi atu tāke nā te kāwanatanga me te kaunihera ā-rohe i uta ki runga i a rātou. Ka tonoa e te kāwanatanga āna hōia ki te tāmi i tēnei takahi i te ture. Ko te kuhunga atu tērā o Ngāpua ki te haukoti i te rerenga o te toto; ka tukua e Tōia mā ā rātou rākau ki raro. Ahakoa e ātetetia ana ngā reiti me ngā tāke i utaina, ko te pūtake kē o te riri, ko te whakatuma ki te mana o te Karauna. Koia anō tētahi o ngā wero whakamutunga i tēnei mana.
Ka pūmau a Ngāpua ki te Kotahitanga, tatū rawa ki tōna matenga tōmua i te tau 1909 i te mate kohi. E 40 tōna pakeke.
==Tohutoro==
* Ngā Tāngata Taumata Rau URL:[https://teara.govt.nz/mi/biographies/2n12/ngapua-hone-heke DNZB]
{{Kaihautū}}{{Maramara}}
[[Category:Kaitōrangapū]]
[[Category:Tai-tokerau]]
[[Category:Kotahitanga]]
qsakga5rcihvhiu26ecl6eu2hnicqr7
Template:USPoliticalDivisions
10
4807
168283
168088
2026-06-16T00:55:33Z
TautauKarepe
22930
168283
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" align="center" width="100%" style="text-align:center; font-size:87%; clear:both"
|-
! width=100% bgcolor="#a4d3ee" style="padding:0 0 0 50px;" | Wāhanga tōrangapū o Te [[Hononga-o-Amerika]]
| width="50px" | [[Image:Flag of the United States.svg|50px]]
|-
| colspan="2" |
{| style="background:none; color:inherit;"
| align="right" style="font-size: 90%; vertical-align: top;" | '''Wāhanga whenua: '''
| align="left" style="font-size: 90%;" | [[Aiowa]] • [[Ākanara]] • [[Araka]] • [[Arapama]] • [[Arerona]] • [[Hawai'i]] • [[Hōria (Amerika)|Hōria]] • [[Īniana]] • [[Irinoi]] • [[Itaho]] • [[Iutā]] • [[Kanahara]] • [[Karapōnia]] • [[Karorena-ki-te-raki]] • [[Karorena-ki-te-tonga]] • [[Kenetāki]] • [[Konetikati]] • [[Kororaro]] • [[Mahakureta]] • [[Mehekina]] • [[Meine]] • [[Menehota]] • [[Mererana]] • [[Merore]] • [[Mihihipi]] • [[Monotana]] • [[Motu Rore]] • [[Neparaka]] • [[Newara]] • [[Niu Hamaparera]] • [[Niu Herei]] • [[Niu Ioka]] • [[Niu Mēhiko]] • [[Oheio]] • [[Okarahoma]] • [[Orekone]] • [[Penehiwēnia]] • [[Reraware]] • [[Rōeihīana]] • [[Takouta-ki-te-raki]] • [[Takouta-ki-te-tonga]] • [[Tēkiki]] • [[Tenere]] • [[Wāhitāone]] • [[Waiomi]] • [[Wehekone]] • [[Weremona]] • [[Werinia]] • [[Werinia-ki-te-uru]] • [[Whoreta]]
|-
| align="right" style="font-size: 90%; vertical-align: top;" | '''Takiwā kāwanatanga: '''
| align="left" style="font-size: 90%;" | [[Takiwā o Koromōpia]]
|-
| align="right" style="font-size: 90%; vertical-align: top;" | '''Moutere: '''
| align="left" style="font-size: 90%;" | [[Hāmoa-Amerika]] • [[Kuamu]] • [[Northern Mariana Islands]] • [[Peta Riko]] • [[United States Virgin Islands]]
|-
| align="right" style="font-size: 90%; vertical-align: top;" | '''Moutere itiiti: '''
| align="left" style="font-size: 90%;" |[[Baker Island]] • [[Howland Island]] • [[Jarvis Island]] • [[Johnston Atoll]] • [[Kingman Reef]] • [[Midway Atoll]] • [[Navassa Island]] • [[Palmyra Atoll]] • [[Wake Island]]
|}
|}
<noinclude>
[[Category:Tauira|{{PAGENAME}}]]
</noinclude>
h78zuubh18isp2t4a7nypfcexd153ub
Wāhitāone
0
5897
168277
162063
2026-06-16T00:45:35Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Wahingitana]] to [[Wāhitāone]]
162063
wikitext
text/x-wiki
[[File:Washington in United States.svg|thumb|Wahingitana i te Hononga-o-Amerika]]
Ko '''Wahingitana''' ([[reo Pākehā]]: ''Washington'') tētahi o ngā wāhanga whenua e 50 o te [[Hononga-o-Amerika]]. Ko te Hononga-o-Amerika tētahi o ngā whenua o [[Amerika-ki-te-raki]]. Ko [[Olympia]] te tāone matua me [[Heātara]] te tāone nui.
{{USA}}
{{Maramara}}
[[Category:Wahingitana]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
4hb2sbyfh27etazp4kwl0cjgrxy7l12
168279
168277
2026-06-16T00:47:18Z
TautauKarepe
22930
168279
wikitext
text/x-wiki
[[File:Washington in United States.svg|thumb|Wāhitāone i te Hononga-o-Amerika]]
Ko '''Wāhitāone'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/wahitaone|work=Paekupu|title=Wāhitāone|accessdate=2026-06-16}}</ref> ([[reo Pākehā]]: ''Washington'') tētahi o ngā wāhanga whenua e 50 o te [[Hononga-o-Amerika]]. Ko te Hononga-o-Amerika tētahi o ngā whenua o [[Amerika-ki-te-raki]]. Ko [[Olympia]] te tāone matua me [[Heātara]] te tāone nui.
{{USA}}
{{Maramara}}
[[Category:Wāhitāone]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
oynke0rwnbta5w763s4l0rxlccqd5rm
168288
168279
2026-06-16T01:05:08Z
TautauKarepe
22930
168288
wikitext
text/x-wiki
{{distinguish|Takiwā o Koromōpia}}
[[File:Washington in United States.svg|thumb|Wāhitāone i te Hononga-o-Amerika]]
Ko '''Wāhitāone'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/wahitaone|work=Paekupu|title=Wāhitāone|accessdate=2026-06-16}}</ref> ([[reo Pākehā]]: ''Washington'') tētahi o ngā wāhanga whenua e 50 o te [[Hononga-o-Amerika]]. Ko te Hononga-o-Amerika tētahi o ngā whenua o [[Amerika-ki-te-raki]]. Ko [[Olympia]] te tāone matua me [[Heātara]] te tāone nui.
{{USA}}
{{Maramara}}
[[Category:Wāhitāone]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
k9x4jgunosjpay37nwpko0rxmhvaj9o
168293
168288
2026-06-16T01:30:19Z
TautauKarepe
22930
168293
wikitext
text/x-wiki
{{distinguish|Takiwā o Koromōpia}}
[[File:Washington in United States.svg|thumb|Wāhitāone i te Hononga-o-Amerika]]
Ko '''Wāhitāone'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/wahitaone|work=Paekupu|title=Wāhitāone|accessdate=2026-06-16}}</ref> ([[reo Pākehā]]: ''Washington'') tētahi o ngā wāhanga whenua e 50 o te [[Hononga-o-Amerika]]. Ko te Hononga-o-Amerika tētahi o ngā whenua o [[Amerika-ki-te-raki]]. Ko [[Olympia]] te tāone matua me [[Heātara]] te tāone nui.
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{USA}}
{{Maramara}}
[[Category:Wāhitāone]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
o3bzd0s21g3g0la45s1xptgkwhrc2sk
Huiterangi
0
12524
168310
165299
2026-06-16T01:55:10Z
TautauKarepe
22930
168310
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country
| native_name = '''Schweizerische Eingenossenschaft'''<br />
'''Confédération suisse'''</font> (franz.)<br />
'''Confederazione Svizzera'''</font> (ital.)<br />
'''Confederaziun svizra'''</font> (rätorom.)<br />
'''Confoederatio Helvetica'''
| conventional_long_name =Huiterangi o Kotahitanga
| common_name = Huiterangi
| image_flag = Flag of Switzerland (Pantone).svg
| image_coat = Coat of Arms of Switzerland (Pantone).svg
| symbol_type = National Emblem
| image_map = Europe-Switzerland.svg
|map_caption =
| image_map2 =
|map_caption2 =
| capital = Pēna
| largest_city = Hūrika
| official_languages = [[Reo Wīwī|Wīwī]], [[Reo Tiamana|Tiamana]], Itāriano, Romansh
| government_type = Whakaminenga
| area = 41.285
| areami² = 15.940
|time_zone = CET
|utc_offset = +1
|time_zone_DST = CEST
|utc_offset_DST = +2
|population_density = 183,9
|cctld = .ch
}}
Ko '''Huiterangi''' ('Schweiz' i te [[reo Tiamana]]), tētahi whenua ki te pokapū o [[Ūropi]]. E whirinaki ana a Huiterangi (mai te Raki, me te matawā) ki [[Tiamana]], [[Itāria]], [[Ateria]], [[Rīkeneteina]] me [[Wīwī]]. Ko [[Pēna]] te tāone matua, ko [[Hūrika]] te tāone tino nui, ko [[Hiniwa]] he tāone atu.
[[Category:Ūropi]]
mtk7kt2teg1vyt40iynjpln14wsw1xp
Hononga-o-Amerika
0
12915
168286
167920
2026-06-16T00:59:14Z
TautauKarepe
22930
168286
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country
|name = Tiamana
|native_name = ''United States of America''
|conventional_long_name = Hononga-o-Amerika
|common_name = Hononga-o-Amerika
|national_motto = In God We Trust
|national_anthem = "The Star-Spangled Banner"
|image_flag = Flag of the United States.svg
|image_coat = US-GreatSeal-Obverse.svg
|image_map = United States (orthographic projection).svg
|map_caption =
|capital = [[Takiwā o Koromōpia]]
|latd=38 |latm=53 |latNS=N |longd=77 |longm=01 |longEW=E
|largest_city = [[Niu Ioka (tāone nui)|Niu Ioka]]
|official_languages = [[reo Pākehā]]
|government_type = Whakaminenga
|leader_title1 = Tumuaki
|leader_title2 = Tumuaki Tuarua
|leader_name1 = [[Donald Trump]] (R)
|leader_name2 = [[JD Vance]] (R)
|established_date1 = [[4 Hōngongoi]] [[1776]]
|area = 9,826,630
|areami² = 137,858 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]-->
|area_rank = 3
|area_magnitude =
|percent_water = 6.76
|population_estimate = 328,239,523
|population_estimate_year = 2019
|population_estimate_rank = 3
|population_census = 308,745,538
|population_census_year = 2010
|population_density = 35
|population_densitymi² = 90 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]-->
|population_density_rank = 180
|GDP_PPP_year = 2008
|GDP_PPP = $14.264 tiriona tiriona nui
|GDP_PPP_rank = 1
|GDP_PPP_per_capita = $46,859
|GDP_PPP_per_capita_rank = 6
|GDP_nominal = $2.797 miriona miriona nui
|GDP_nominal_rank = 1
|GDP_nominal_year = 2008
|GDP_nominal_per_capita = $14.264
|GDP_nominal_per_capita_rank = 17
|HDI_year = 2005
|HDI = {{increase}} 0.950
|HDI_rank = 15
|HDI_category = <font color="#009900">nui</font>
|currency = [[USD|United States $]]
|currency_code = USD
|time_zone =
|utc_offset =
|time_zone_DST =
|utc_offset_DST =
|cctld = .us .gov .mil .edu
|calling_code = 1
|ISO_3166-1_alpha2 =
|ISO_3166-1_alpha3 =
|ISO_3166-1_numeric =
|alt_sport_code =
|vehicle_code =
|aircraft_code =
|footnotes =
}}
Ko te '''Hononga-o-Amerika''' ([[reo Pākehā]]: ''United States of America'', ''United States'', ''USA'', ''U.S.''), '''HOA''' rānei, tētahi tūwehe whakaminenga e hangaia ki ētahi wehenga o "[[motukāinga]]" (''mokuʻāina'' i te [[reo Hawaii|reo]] [[Hawaii]]<ref>[https://ulukau.org/ulukau-books/?a=d&d=EBOOK-PED.2.4.19.17&e=-------haw-20--1--txt-txPT----------- "mokuʻāina"]{{Dead link|date=Kohi-tātea 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. ''Hawaiian Dictionary: Hawaiian-English English-Hawaiian''. Mary Kawena Pukui & Samuel H. Elbert. University of Hawaii Press. Wh. 533. ISBN 9780824807030</ref>) e 50, ki tētahi tiriwā whakaminenga, ki ētahi takiwā mātua e rima, ā, ki ētahi atu pupuritanga maha. Kei [[Amerika-ki-te-Raki]] ngā wehenga pātata 48 me Wāhitāone Tiriwā o Columbia (kei waenganui o [[Kānata]] me [[Mehiko]]), kei te rakihauāuru o Amerika-ki-te-Raki te [[Alaska|wehenga o Alaska]], ā, he tinimoutere te [[Hawai'i|wehenga/"motukāinga" o Hawai’i]] ki waenga [[Te Moana-nui-a-Kiwa|Moananui-a-Kiwa]]. Toha ana āna takiwā ki ngā moana Nui-a-Kiwa me te [[Moana Karipiana|Karipiana]]. Koia te whenua noho nui rawa tuatoru me ōna tāngata neke atu i te 320 miriona, ā, ko te whenua nui rawa tuawhā me tōna rahinga whenua e 9.842 miriona km<sup>2</sup> (3.8 miriona māero<sup>2</sup>). Koia tētahi o ngā whenua tino kanorau ā-momopori, tino takenga tini o te ao nō tāna manene rea mai ngā whenua maha. He kanorau hoki te matawhenua me te āhuarangi ō te Hononga-o-Amerika, ā, he wāhi noho mā ngā tipu tūmomo maha rawa.
Nō 15,000 tau ki muri (nui atu rānei) a ngā Nehe-Amerikana i heke mai i Eurāhia ki te tuawhenua o te HOA o nāianei, tae noa ki te [[rautau 16|rautau <sup>t</sup>16]] noa iho i tīmata te tāmitanga Ūropi. Nō te 4 Hōngongoi 1776, i a ngā kaitāmi e whawhai ana ki a [[Kīngitanga Kotahi|Piritana Nui]] i te [[Pakanga Pāhoro o Amerika]], te Whakapuakanga Motuhaketanga i whakamanahia e ngā māngai o ngā tāmianga Piritene 13. Nō te mutunga o tēnā pakanga i te tau 1783 ka whakamanahia tō HOA motuhaketanga e te Kīngitanga o Piritene Nui, kia tū ai hei whenua tuatahi o te ao nāna tōna motuhaketanga i riro i tētahi emepaia tāmi Ūropi ki te pakanga.
I whakamanahia tōna tuhiture i te 17 Mahuru 1787, ā, e tapaina petapetatia ngā menemana tekau tuatahi ko te Pire Tika - he mea i hoahoatia hei taurangi i ngā tika me ngā mana rarau whakapū.
I raro i tōna whakaakoranga a te Okewa Tīahoaho i whakamakoha te Hononga-o-Amerika whaka-te-hauāuru i te [[rautau 19|rautau <sup>t</sup>19]] mā te peinga i ngā iwi tūturu o Amerika, mā te pahore takiwā hou, ā, mā te whakaae wehenga hou, kia toha ai tōna takiwā ki ia takutai o te paparahi o Amerika-ki-te-Raki mai te tau 1848. Nō te haurua tuarua o te rautau <sup>t</sup>19 i turakina te whakapononga ā-ture ki Amerika e te [[Kaiākiri Amerika]], tae noa ki te whakamutunga o tēnā rautau i tautoro atu ō HOA takiwā ki te Moananui-a-Kiwa, ā, i tipu pahū ai tōna ōhanga nō te [[Hurihanga Ahumahi]]. Nā tāna toanga i te Pakanga Pāniora-Amerika me te Pakanga Aorere I i whakaū tōna tūnga hei mana taua aorere. I maea te Hononga-o-Amerika i te Pakanga Aorere II hei tuamana aorere, hei whenua whakahiato mānuka karihi tuatahi, hei whenua anake i whakamahi i ēnei mānuka ki te pakanga, a hei peke toitū o tō te Kotahitanga Aorere Rūnanga Haumaru. Nō te whakamutunga o te [[Pakanga Mātao]] me te hinganga o te Kotahitanga Soviet i te tau 1991 kua tū kau ana a te Hononga-o-Amerika hei tuamana tautahi o te ao.
He whenua whanake te Hononga-o-Amerika. Nōna te tino ōhanga o te ao, he meka e takea i ōna rauemi taiao maha me tōna whakaputaranga kaimahi teitei. Ahakoa he muri-ahumahi tō HOA ōhanga, koia tonu tētahi o ngā whenua tino whakanao o te ao. I te mea nōna 34% o ngā whakaputa pūtea waonga aorere, 23% hoki o te whakanaonga tapeke aorere, ko te Hononga-o-Amerika te mana ōhanga, mana taua tuatahi o te ao; he kaha tōrangapū, kaha ahurea kōhure ōna, ā, he kaiarataki rangahau pūtaiao me ngā auaha hangarau.
== Tāone nui ==
Nā ō rātou taupori i 2020
# [[Niu Ioka (tāone nui)|Niu Ioka]]
# [[Ngā Ānahera]]
# [[Chicago|Kikāko]]
# [[Hūhetene]]
# [[Phoenix, Arizona|Phoenix]]
# [[Philadelphia|Whiratarawhia]]
# [https://mi.wikipedia.org/w/index.php?title=Hana_Anotonio&wvprov=sticky-header Hana Anotonio]
# [[San Diego, Karapōnia|Hana Tieko]]
# [https://mi.wikipedia.org/w/index.php?title=Tarihi&wvprov=sticky-header Tarihi]
# [[San José, Karapōnia|San José]]
# [[Austin]]
# [[Hakenatāone]]
# [[Fort Worth]]
# [[Columbus]]
# [[Indianapolis]]
# [[Charlotte]]
# [[Hana Panahiko]]
# [[Heātara]]
# [[Denver]]
# [[Takiwā o Koromōpia]] - tāone matua
# [[Nashville]]
# [[Oklahoma City]]
# [[El Paso]]
# [[Boston|Pohotone]]
# [[Portland, Oregon|Portland]]
# [[Las Vegas]]
# [[Detroit]]
# [[Mēpihi]]
# [[Louisville]]
# [[Baltimore]]
# [[Milwaukee|Meriwо̄ki]]
# [[Arapakēreki, Mēhiko Hou|Arapakēreki]]
# [[Tucson]]
# [[Fresno]]
# [[Sacramento]]
# [[Kansas City]]
# [[Mesa]]
# [[Ātaranata]]
# [[Omaha, Nebraska|Omaha]]
# [[Colorado Springs]]
# [[Raleigh]]
# [[Long Beach, Karapōnia|Long Beach]]
# [[Virginia Beach]]
# [[Miami, Florida|Miami]]
# [[Oakland]]
# [[Minneapolis]]
# [[Tulsa]]
# [[Bakersfield]]
# [[Wichita]]
# [[Arlington]]
# [[Aurora]]
# [[Tampa]]
# [[New Orleans]]
# [[Cleveland]]
# [[Honolulu]]
==Ngā tohutoro==
{{Reflist}}
{{Maramara}}
{{USA}}
[[Category:Amerika-ki-te-Raki]]
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
25kebk5gg66bwewv0peaxag3xvnkn63
Kotahitanga o Ūropi
0
12984
168263
168136
2026-06-16T00:11:29Z
TautauKarepe
22930
168263
wikitext
text/x-wiki
<!--{{Kotahitanga o Ūropi}} Image out of date -->
[[File:Global European Union.svg|thumb|upright|Te Kotahitanga o Ūropi.]]
[[File:Flag of Europe.svg|thumb|upright|Te [[pīwari]] o te Kaunihera o Ūropi me te Kotahitanga o Ūropi.]]
[[File:Belgique - Bruxelles - Schuman - Berlaymont - 01.jpg|thumb|upright|European Commission]]
Ko te '''Kotahitanga Ūropi''' he kotahitanga ki Ūropi.
Ko ngā whenua i te Kotahitanga o [[ūropi|Ūropi]]:
{| class="wikitable sortable"
|-
! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) !! Taupori<br />(utunga 2019)
! Pururua tangata<br />(ia km²) !! class="unsortable" | Tāone matua !! Moni
|-
| [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]]
| style=text-align:right | 70,273
| style=text-align:right | 4,904,226
| style=text-align:right | 70
| [[Dublin]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]]
| style=text-align:right | 83,855
| style=text-align:right | 8,858,775
| style=text-align:right | 106
| [[Whiena]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]]
| style=text-align:right | 45,227
| style=text-align:right | 1,324,820
| style=text-align:right | 29
| [[Tallinn]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]]
| style=text-align:right | 9,251
| style=text-align:right | 875,898
| style=text-align:right | 95
| [[Nicosia]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]]
| style=text-align:right | 93,030
| style=text-align:right | 9,797,561
| style=text-align:right | 105
| [[Budapest]] || forint
|-
| [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]]
| style=text-align:right | 49,035
| style=text-align:right | 5,450,421
| style=text-align:right | 111
| [[Bratislava]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]]
| style=text-align:right | 20,273
| style=text-align:right | 2,080,908
| style=text-align:right | 103
| [[Ljubljana]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]]
| style=text-align:right | 41,543
| style=text-align:right | 17,282,163
| style=text-align:right | 416
| [[Amsterdam]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]]
| style=text-align:right | 449,964
| style=text-align:right | 10,230,185
| style=text-align:right | 23
| [[Tokoomo]] || [[karaone]] Huitene
|-
| [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]]
| style=text-align:right | 301,338
| style=text-align:right | 60,359,546
| style=text-align:right | 200
| [[Rōma]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]]
| style=text-align:right | 131,990
| style=text-align:right | 10,722,287
| style=text-align:right | 81
| [[Ātene]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag of Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]]
| style=text-align:right | 56,594
| style=text-align:right | 4,076,246
| style=text-align:right | 72
| [[Zagreb]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]]
| style=text-align:right | 316
| style=text-align:right | 493,559
| style=text-align:right | 1,562
| [[Whāreta]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]]
| style=text-align:right | 504,030
| style=text-align:right | 46,934,632
| style=text-align:right | 92
| [[Madrid]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]]
| style=text-align:right | 30,528
| style=text-align:right | 11,467,923
| style=text-align:right | 376
| [[Paruhi]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]]
| style=text-align:right | 92,390
| style=text-align:right | 10,276,617
| style=text-align:right | 111
| [[Rīpene]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]]
| style=text-align:right | 312,685
| style=text-align:right | 37,972,812
| style=text-align:right | 121
| [[Pakangakite]]
| zloty
|-
| [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]]
| style=text-align:right | 110,994
| style=text-align:right | 7,000,039
| style=text-align:right | 65
| [[Sofia]] || lev
|-
| [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]]
| style=text-align:right | 2,586
| style=text-align:right | 613,894
| style=text-align:right | 237
| [[Rakapuō]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]]
| style=text-align:right | 64,589
| style=text-align:right | 1,919,968
| style=text-align:right | 30
| [[Riga]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]]
| style=text-align:right | 65,200
| style=text-align:right | 2,794,184
| style=text-align:right | 43
| [[Vilnius]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]]
| style=text-align:right | 238,391
| style=text-align:right | 19,401,658
| style=text-align:right | 81
| [[Bucharest]] || [[reu]]
|-
| [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]]
| style=text-align:right | 43,075
| style=text-align:right | 5,806,081
| style=text-align:right | 135
| [[Copenhagen]] || [[karaone]] Tenemāka
|-
| [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]]
| style=text-align:right | 357,021
| style=text-align:right | 83,019,214
| style=text-align:right | 233
| [[Pearīni]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]]
| style=text-align:right | 78,866
| style=text-align:right | 10,649,800
| style=text-align:right | 135
| [[Parāka]]
| [[karaone]] Tīeke
|-
| [[File:Flag_of_Finland.svg|border|30px]] [[Whinirana]]
| style=text-align:right | 338,424
| style=text-align:right | 5,517,919
| style=text-align:right | 15
| [[Helsinki]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]]
| style=text-align:right | 640,679
| style=text-align:right | 67,028,048
| style=text-align:right | 105
| [[Parī]] || [[euro]]
|-
| [[File:Flag_of_Europe.svg|30px]] [[Kotahitanga Ūropi]]
! 4,233,262 !! 446,834,579 !! style=text-align:right | 106
! style=text-align:left | [[Paruhi]] !! style=text-align:left | [[euro]] + 7
|}
{{commons|European Union|Kotahitanga o Ūropi}}
[[Category:Kotahitanga o Ūropi| ]]
je9v7ixhl8fligym7557ctdsyrnpj85
Mārata
0
13218
168261
167905
2026-06-16T00:09:29Z
TautauKarepe
22930
168261
wikitext
text/x-wiki
[[File:EU-Malta.svg|thumb|350px|Ko Mārata he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]].]]
[[File:Flag of Malta.svg|thumb| Ko te kara o Mārata]]
Ko '''Mārata'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-5}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/marata|work=Paekupu|title=Mārata|accessdate=2026-06-05}}</ref> (''Repubblika ta' Malta''/Republic of Malta) he [[whenua]] ki [[Ūropi]].
He mema a Mārata o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Haratua 2004).
== Tāone nui ==
* Birkirkara
* Qormi
* Żabbar
* Żebbuġ
* Żejtun
* Siġġiewi
* [[Whāreta]] (tāone matua)
* Cospicua
* Marsa
* Isla
== Tāngata ==
* Myriam Spiteri Debono (te tumuaki)
* Robert Abela (te pirimia)
== Hoto ki waho ==
* [http://www.gov.mt/index.asp?l=2 Kāwanatanga o Mārata] (reo Pākehā)
== Tohutoro ==
<references/>
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Ūropi]]
amxfy1cyfjd2rgrcrkietmzb4x0oxjy
Whāreta
0
13348
168258
166345
2026-06-16T00:04:03Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Valletta]] to [[Whāreta]]
166345
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Valletta
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = St. Paul and Our Lady of Mount Carmel.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Ko Valletta te tāone matua o Mārata.
|image_flag = Flag of Valletta, Malta.svg
|flag_size =
|image_seal =
|seal_size =
|image_shield = Insigne Valettae coronatum.svg
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Valletta-map.svg
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Malta.svg|20px|border]] [[Mārata]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Alexiei Dingli]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 0.8 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 0.3
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2008
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 6098
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=35 |latm=53 |lats= |latNS=N
|longd=14 |longm=30 |longs= 0|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code =
|area_code = 356
|website = [http://www.cultel.com www.cultel.com]
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Valletta''' (malt: Il-Belt Valletta) te [[tāone matua]] o [[Mārata]]. E 6,098 taupori i te 2009. E 0.8 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* [http://www.cultel.com www.cultel.com]
{{Commons|Category: Valletta}}
{{maramara}}
[[Category:Valletta]]
tlz40362v8eancv7dn4bnauozywvk77
168260
168258
2026-06-16T00:07:30Z
TautauKarepe
22930
168260
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Whāreta
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = St. Paul and Our Lady of Mount Carmel.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Ko Whāreta te tāone matua o Mārata.
|image_flag = Flag of Valletta, Malta.svg
|flag_size =
|image_seal =
|seal_size =
|image_shield = Insigne Valettae coronatum.svg
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Valletta-map.svg
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Malta.svg|20px|border]] [[Mārata]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Alexiei Dingli]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 0.8 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 0.3
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2008
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 6098
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=35 |latm=53 |lats= |latNS=N
|longd=14 |longm=30 |longs= 0|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code =
|area_code = 356
|website = [http://www.cultel.com www.cultel.com]
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Whāreta'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=288 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/whareta|work=Paekupu|title=Whāreta|accessdate=2026-06-16}}</ref> (malt: Il-Belt Valletta) te [[tāone matua]] o [[Mārata]]. E 6,098 taupori i te 2009. E 0.8 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* [http://www.cultel.com www.cultel.com]
{{Commons|Category: Valletta}}
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{maramara}}
[[Category:Whāreta]]
derd1mis4oownzp4ddiqg1xz6g8h27t
Whiena
0
13381
168275
152853
2026-06-16T00:41:05Z
TautauKarepe
22930
168275
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Whiena
|native_name = Wien
|native_name_lang = de
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = Collage von Wien.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Ko Whiena te tāone matua o Ateria.
|image_flag = Flag of Wien.svg
|flag_size =
|image_seal =
|seal_size =
|image_shield = Wien 3 Wappen.svg
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Karte oesterreich wien.png
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Austria.svg|20px|border]] [[Ateria]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Innere Stadt]]
|p2=[[Leopoldstadt]]
|p3=[[Landstraße]]
|p4=[[Wieden]]
|p5=[[Margareten]]
|p6=[[Mariahilf]]
|p7=[[Neubau]]
|p8=[[Josefstadt]]
|p9=[[Alsergrund]]
|p10=[[Favoriten]]
|p11=[[Simmering]]
|p12=[[Meidling]]
|p13=[[Hietzing]]
|p14=[[Penzing]]
|p15=[[Rudolfsheim-Fünfhaus]]
|p16=[[Ottakring]]
|p17=[[Hernals]]
|p18=[[Währing]]
|p19=[[Döbling]]
|p20=[[Brigittenau]]
|p21=[[Floridsdorf]]
|p22=[[Donaustadt]]
|p23=[[Liesing]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Michael Häupl]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 414.87 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 160.18
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m = 151 - 542
|elevation_ft =
|elevation_max_m = 542
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m = 151
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of = 2017
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 1867582
|population_density_km2 = auto
|population_density_sq_mi = auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=48 |latm=12|lats= |latNS=N
|longd=16 |longm=22 |longs= |longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code = 1010–1239, 1400, 1450
|area_code = 01
|website = http://www.wien.gv.at
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Whiena'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/whiena|work=Paekupu|title=Whiena|accessdate=2026-06-16}}</ref> te [[tāone matua]] o [[Ateria]]. E 1,867,582 te taupori i te 2017. E 414.87 km² tōna rahinga whenua.
<br><gallery caption="Whiena - Wien">
Wien-Linke Wienzeile-08-2007-gje.jpg
Wien-Hofburg-111a-Leopoldinischer Trakt-2008-gje.jpg
Wien-Hofbibliothek-06-2005-gje.jpg
Wien-Jesuitenkirche-04-2005-gje.jpg
Wien-Schwedenplatz-22-Hafnersteig zur Griechengasse-2008-gje.jpg
Wien-Stubenring-12-Nr1-Regierungsgebaeude-2009-gje.jpg
Wien-Staatsoper-108-2007-gje.jpg
Wien-Staatsoper-206-2013-gje.jpg
</gallery>
== Hoto ki waho ==
* http://www.wien.gv.at
{{Commons|Category:Vienna}}
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{maramara}}
[[Category:Ateria]]
1x6zog8vi6trzpg4mvo1xsxsmg82us8
Pēna
0
13409
168306
166129
2026-06-16T01:50:23Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Bern]] to [[Pēna]]
166129
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Bern
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = City of Berne.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Ko Bern te tāone matua o Huiterangi.
|image_flag =
|flag_size =
|image_seal = CHE Bern COA.svg
|seal_size =
|image_shield =
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Bern location.png
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Switzerland.svg |20px|border]] [[Huiterangi]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Alexander Tschäppät]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 51.6<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 19.9
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2009
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 123466
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=43 |latm=57|lats= |latNS=N
|longd=07 |longm=27 |longs= 0|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code = 3000
|area_code = 0351
|website = http://www.bern.ch/weiche_de
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Bern''' te [[tāone matua]] o [[Huiterangi]]. E 123,466 te taupori i te 2009. E 51.6 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* http://www.bern.ch/weiche_de
{{Commons|Category:Bern}}
{{maramara}}
[[Category:Bern]]
dvf5tju9hmku9z7aemkm77y7acgxrei
168308
168306
2026-06-16T01:51:52Z
TautauKarepe
22930
168308
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Pēna
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = City of Berne.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Ko Pēna te tāone matua o Huiterangi.
|image_flag =
|flag_size =
|image_seal = CHE Bern COA.svg
|seal_size =
|image_shield =
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Bern location.png
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of Switzerland.svg |20px|border]] [[Huiterangi]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Alexander Tschäppät]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 51.6<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 19.9
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2009
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 123466
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = +1
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = +2
|coor_type =
|latd=43 |latm=57|lats= |latNS=N
|longd=07 |longm=27 |longs= 0|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code = 3000
|area_code = 0351
|website = http://www.bern.ch/weiche_de
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko '''Pēna''' ('''Bern''' i te reo Tiamana) te [[tāone matua]] o [[Huiterangi]]. E 123,466 te taupori i te 2009. E 51.6 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* http://www.bern.ch/weiche_de
{{Commons|Category:Bern}}
{{maramara}}
[[Category:Pēna]]
thsmdvcxxbxc4s2qkhfsswnr16kp36y
Takiwā o Koromōpia
0
13539
168287
164712
2026-06-16T01:04:03Z
TautauKarepe
22930
168287
wikitext
text/x-wiki
{{distinguish|Wāhitāone}}
{{Infobox Settlement
|name = Takiwā o Koromōpia
|official_name =
|other_name =
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = DCmontage3.jpg
|imagesize = 220px
|image_caption = Whakaatunga o Takiwā o Koromōpia
|image_flag = Flag of Washington, D.C.svg
|flag_size =
|image_seal =
|seal_size =
|image_shield = Seal of the District of Columbia.svg
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = Washington, D.C. locator map.svg
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of the United States (Pantone).svg|20px|border]] [[Hononga-o-Amerika]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Muriel Bowser]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 68.3 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 61.4
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2010
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 601723
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = -5
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = -4
|coor_type =
|latd=38 |latm=53 |lats=42 |latNS=N
|longd=77 |longm=02 |longs= 12|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code =
|area_code =
|website = [http://www.atlantaga.gov/ www.atlantaga.gov]
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
}}
Ko te '''Takiwā o Koromōpia''', ko "Wāhitāone" rānei, (''Washington, D.C.'' i te [[reo Pākehā]]) te [[tāone matua]] o [[Hononga-o-Amerika]]. E 601,723 te taupori i te 2010. E 61.4 km² tōna rahinga whenua.
== Hoto ki waho ==
* [http://www.atlantaga.gov/ www.atlantaga.gov]
{{Commons|Category:Washington, D.C.}}
{{maramara}}
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
af12tycxg3remaz3iizqdw0pdxt4oxw
Heātara
0
13543
168282
168110
2026-06-16T00:49:59Z
TautauKarepe
22930
168282
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Settlement
|name = Heātara
|nickname =
|settlement_type = Tāone nui
|total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows -->
|motto =
|image_skyline = SeattleMontage.png
|imagesize = 220px
|image_caption = Whakaatunga o Heātara
|image_flag =
|flag_size =
|image_seal = Seal_of_Seattle,_Washington.png
|seal_size =
|image_shield =
|shield_size =
|image_blank_emblem =
|blank_emblem_type =
|blank_emblem_size =
|image_map = King County Washington Incorporated and Unincorporated areas Seattle Highlighted.svg
|mapsize =
|map_caption =
|image_map1 =
|mapsize1 =
|map_caption1 =
|image_dot_map =
|dot_mapsize =
|dot_map_caption =
|dot_x = |dot_y =
|pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map -->
|pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none -->
|pushpin_map_caption =
|pushpin_mapsize =
<!-- Location ------------------>
|subdivision_type = Whenua
|subdivision_name = [[File:Flag of the United States (Pantone).svg|20px|border]] [[Hononga-o-Amerika]]
|subdivision_type1 =
|subdivision_name1 =
|subdivision_type2 =
|subdivision_name2 =
|seat_type =
|seat =
|parts_type =Mana rohe
|parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format)
Default is list if up to 5 items, coll if more than 5-->
|parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list -->
|p1=[[Mitte]]
|p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]]
|p3=[[Pankow]]
|p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]]
|p5=[[Spandau]]
|p6=[[Steglitz-Zehlendorf]]
|p7=[[Tempelhof-Schöneberg]]
|p8=[[Neukölln]]
|p9=[[Treptow-Köpenick]]
|p10=[[Marzahn-Hellersdorf]]
|p11=[[Lichtenberg]]
|p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed-->
<!-- Politics ----------------->
|government_footnotes =
|government_type =
|leader_title = Kahika
|leader_name = [[Katie Wilson]]
|leader_title1 =
|leader_name1 =
|established_title =
|established_date =
|established_title1 =
|established_date1 =
<!-- Area --------------------->
|area_magnitude =
|unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric-->
|area_footnotes =
|area_total_km2 = 369.2 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion-->
|area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion-->
|area_water_km2 =
|area_total_sq_mi = 217.2
|area_land_sq_mi =
|area_water_sq_mi =
|area_water_percent =
<!-- Elevation -------------------------->
|elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags-->
|elevation_m =
|elevation_ft =
|elevation_max_m =
|elevation_max_ft =
|elevation_min_m =
|elevation_min_ft =
<!-- Population ----------------------->
|population_as_of =2010
|population_footnotes =
|population_note =
|population_total = 608660
|population_density_km2 =auto
|population_density_sq_mi =auto
|population_blank1_title =
|population_blank1 =
<!-- General information --------------->
|timezone = [[CET]]
|utc_offset = -8
|timezone_DST = [[CEST]]
|utc_offset_DST = -7
|coor_type =
|latd=47 |latm=36 |lats=35 |latNS=N
|longd=122 |longm=19 |longs= 59|longEW=E
<!-- Area/postal codes & others -------->
|postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... -->
|postal_code =
|area_code =
|website = [http://www.seattle.gov/ www.seattle.gov]
|footnotes =
|blank_name =
|blank_info =
|native_name=Seattle}}
Ko '''Heātara'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=287 |url= |access-date=2026-Hune-11}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/heatara|work=Paekupu|title=Heātara|accessdate=2026-06-11}}</ref> ([[reo Pākehā]]: Seattle) he tāone o te [[Hononga-o-Amerika]]. E 617,594 te taupori i te 2010. E 89.63 km² tōna rahinga whenua. Ko Heātara te tāone nui rawa o te rohe o [[Wāhitāone]].
== Hoto ki waho ==
* [http://www.seattle.gov/ www.seattle.gov]
{{Commons|Category:Seattle}}
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{maramara}}
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
[[Category:Wāhitāone]]
hy0zrimwn8fsvq5hc1zfkf0nka743oe
Āhia
0
13672
168297
168228
2026-06-16T01:36:08Z
TautauKarepe
22930
168297
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox continent
|title = Āhia
|image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]]
|area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref>
|population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref>
|density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi)
|Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]]
|whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]]
|list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia
|takiwā whirinaki =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]]
}}
|unrecognized =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}}
|languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]]
|time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]]
|internet = [[.asia]]
|cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]]
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tōkio]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Houra]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Hangahai]]<br
/> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Terāna]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br
/> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br
/>{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairanga}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuara Rūpa]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]]
}}
}}
Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti.
Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]].
[[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]]
E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga.
== Mātai Whenua Torangapū ==
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]]
| [[Āmenia]]
| style="text-align:right;"| 2,970,495
| style="text-align:right;"| 29,743
| [[Yerevan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]]
| [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 9,493,600
| style="text-align:right;"| 86,600
| [[Baku|Pāku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}}
| style="text-align:center;"|
| [[Āwhekenetāna]]
| style="text-align:right;"| 30,419,928
| style="text-align:right;"| 647,500
| [[Kabul|Kāpuru]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]]
| [[Pāreina]]
| style="text-align:right;"| 1,248,348
| style="text-align:right;"| 760
| [[Manama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}}
| style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]]
| [[Haina]]
| style="text-align:right;"| 1,343,239,923
| style="text-align:right;"| 9,596,961
| [[Peihinga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}}
| style="text-align:center;"|
| [[Haipara]]
| style="text-align:right;"| 1,099,341
| style="text-align:right;"| 9,251
| [[Nicosia|Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]]
| [[Hauri Arāpia]]
| style="text-align:right;"| 26,534,504
| style="text-align:right;"| 2,149,690
| [[Riata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]]
| [[Hingapoa]]
| style="text-align:right;"| 5,353,494
| style="text-align:right;"| 697
| [[Hingapoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiri Rānaka}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]]
| [[Hiri Rānaka]]
| style="text-align:right;"| 21,481,334
| style="text-align:right;"| 65,610
| [[Koromo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]]
| [[Hiria]]
| style="text-align:right;"| 22,530,746
| style="text-align:right;"| 185,180
| [[Ramahiku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]]
| [[Hōrano]]
| style="text-align:right;"| 6,508,887
| style="text-align:right;"| 89,342
| [[Amman]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]]
| [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 4,570,934
| style="text-align:right;"| 69,700
| [[Tbilisi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]]
| [[Iharaira]]
| style="text-align:right;"| 7,590,758
| style="text-align:right;"| 20,770
| [[Terawiwi]], [[Hiruharama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]]
| [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 89,199,000
| style="text-align:right;"| 1,010,408
| [[Kairo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]]
| [[Īnia]]
| style="text-align:right;"| 1,210,193,422
| style="text-align:right;"| 3,287,263
| [[New Delhi|Niu Teri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]]
| [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 248,645,008
| style="text-align:right;"| 1,904,569
| [[Tiakāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]]
| [[Īrāki]]
| style="text-align:right;"| 31,129,225
| style="text-align:right;"| 438,317
| [[Baghdad|Pākatata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]]
| [[Īrāna]]
| style="text-align:right;"| 78,868,711
| style="text-align:right;"| 1,648,195
| [[Terāna]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]]
| [[Kamapōtia]]
| style="text-align:right;"| 14,952,665
| style="text-align:right;"| 181,035
| [[Phnom Penh]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]]
| [[Katā]]
| style="text-align:right;"| 1,951,591
| style="text-align:right;"| 11,586
| [[Doha|Tōha]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]]
| [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 17,522,010
| style="text-align:right;"| 2,724,900
| [[Astana|Ātana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]]
| [[Kikitānga]]
| style="text-align:right;"| 5,496,737
| style="text-align:right;"| 199,951
| [[Bishkek]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-raki]]
| style="text-align:right;"| 24,589,122
| style="text-align:right;"| 120,538
| [[Pyongyang]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-tonga]]
| style="text-align:right;"| 50,004,441
| style="text-align:right;"| 100,210
| [[Heoura]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]]
| [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
| style="text-align:right;"| 5,314,317
| style="text-align:right;"| 83,600
| [[Āpu Tāpi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]]
| [[Kūweiti]]
| style="text-align:right;"| 2,646,314
| style="text-align:right;"| 17,818
| [[Kūweiti (tāone nui)]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Māratiri}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]]
| [[Māratiri]]
| style="text-align:right;"| 394,451
| style="text-align:right;"| 298
| [[Malé]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]]
| [[Marēhia]]
| style="text-align:right;"| 29,179,952
| style="text-align:right;"| 329,847
| [[Kuara Rūpa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]]
| [[Mongōria]]
| style="text-align:right;"| 3,179,997
| style="text-align:right;"| 1,564,116
| [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]]
| [[Nepōra]]
| style="text-align:right;"| 29,890,686
| style="text-align:right;"| 147,181
| [[Kathmandu|Katāmanatu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}}
| style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]]
| [[Nipono]]
| style="text-align:right;"| 127,368,088
| style="text-align:right;"| 377,915
| [[Tōkio]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]]
| [[Omāna]]
| style="text-align:right;"| 3,090,150
| style="text-align:right;"| 309,500
| [[Muscat, Oman|Mukāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]]
| [[Pākaratēhi]]
| style="text-align:right;"| 150,039,000
| style="text-align:right;"| 147,570
| [[Dhaka|Tāka]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]]
| [[Pakitāne]]
| style="text-align:right;"| 190,291,129
| style="text-align:right;"| 796,095
| [[Islamabad|Ihirāmapata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]]
| [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref>
| style="text-align:right;"| 4,279,699
| style="text-align:right;"| 6,220
| [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'')
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]]
| [[Piripīni]]
| style="text-align:right;"| 102,385,200
| style="text-align:right;"| 300,000
| [[Manira]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}}
| style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]]
| [[Pēma]]
| style="text-align:right;"| 54,584,650
| style="text-align:right;"| 676,578
| [[Naypyidaw|Nēpitoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]]
| [[Poronai]]
| style="text-align:right;"| 408,786
| style="text-align:right;"| 5,765
| [[Bandar Seri Begawan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]]
| [[Putāna]]
| style="text-align:right;"| 716,896
| style="text-align:right;"| 38,394
| [[Thimphu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]]
| [[Rāoho]]
| style="text-align:right;"| 6,586,266
| style="text-align:right;"| 236,800
| [[Vientiane|Whienetiana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]]
| [[Repanona]]
| style="text-align:right;"| 4,140,289
| style="text-align:right;"| 10,400
| [[Beirut|Perūta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]]
| [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 142,517,670
| style="text-align:right;"| 17,098,242
| [[Mohikau]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairanga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]]
| [[Tairanga]]
| style="text-align:right;"| 67,091,089
| style="text-align:right;"| 513,120
| [[Bankok|Pangakoko]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Takiritānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]]
| [[Takiritānga]]
| style="text-align:right;"| 7,768,385
| style="text-align:right;"| 143,100
| [[Dushanbe]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}}
| style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]]
| [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]]
| style="text-align:right;"| 23,261,747
| style="text-align:right;"| 36,193
| [[Taipei]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]]
| [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 79,749,461
| style="text-align:right;"| 783,562
| [[Ankara|Anakāra]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]]
| [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
| style="text-align:right;"| 1,143,667
| style="text-align:right;"| 14,874
| [[Tīri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]]
| [[Tukumanatānga]]
| style="text-align:right;"| 5,054,828
| style="text-align:right;"| 488,100
| [[Ashgabat]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]]
| [[Uhipeketāne]]
| style="text-align:right;"| 28,394,180
| style="text-align:right;"| 447,400
| [[Tashkent]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]]
| [[Whitināmu]]
| style="text-align:right;"| 91,519,289
| style="text-align:right;"| 331,212
| [[Hanoi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Yemen}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]]
| [[Īmene]]
| style="text-align:right;"| 24,771,809
| style="text-align:right;"| 527,968
| [[Hana'a]]
|}
O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]:
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]]
| [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref>
| style="text-align:right;"| 242,862
| style="text-align:right;"| 8,660
| [[Sukhumi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]]
| [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref>
| style="text-align:right;"| 285,356
| style="text-align:right;"| 3,355
| [[Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]]
| [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref>
| style="text-align:right;"| 146,573
| style="text-align:right;"| 11,458
| [[Stepanakert]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]]
| [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref>
| style="text-align:right;"| 51,547
| style="text-align:right;"| 3,900
| [[Tskhinvali]]
|}
==Ōhanga==
[[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]]
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490
|}
==Taupori==
{{Historical populations
|title = Taupori ō-mua
|type = Āhia
|align = left
|source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012.
|1500 |243000000
|1700 |436000000
|1900 |947000000
|1950 |1402000000
|1999 |3634000000
|2012 |4175038363
}}
{{-}}
==Kupu tautoko==
<references />
{{Countries of Asia}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
[[Category:Āhia| ]]
pepmju4g22y4p6bfs334giaty1rhppc
168301
168297
2026-06-16T01:42:13Z
TautauKarepe
22930
168301
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox continent
|title = Āhia
|image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]]
|area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref>
|population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref>
|density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi)
|Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]]
|whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]]
|list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia
|takiwā whirinaki =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]]
}}
|unrecognized =
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}}
|languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]]
|time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]]
|internet = [[.asia]]
|cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]]
{{Collapsible list
| list_style = text-align:left;
| 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tōkio]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Houra]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Hangahai]]<br
/> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Terāna]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br
/> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br
/>{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairanga}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuara Rūpa]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]]
}}
}}
Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti.
Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]].
[[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]]
E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga.
== Mātai Whenua Torangapū ==
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]]
| [[Āmenia]]
| style="text-align:right;"| 2,970,495
| style="text-align:right;"| 29,743
| [[Yerevan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]]
| [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 9,493,600
| style="text-align:right;"| 86,600
| [[Baku|Pāku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}}
| style="text-align:center;"|
| [[Āwhekenetāna]]
| style="text-align:right;"| 30,419,928
| style="text-align:right;"| 647,500
| [[Kabul|Kāpuru]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]]
| [[Pāreina]]
| style="text-align:right;"| 1,248,348
| style="text-align:right;"| 760
| [[Manama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}}
| style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]]
| [[Haina]]
| style="text-align:right;"| 1,343,239,923
| style="text-align:right;"| 9,596,961
| [[Peihinga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}}
| style="text-align:center;"|
| [[Haipara]]
| style="text-align:right;"| 1,099,341
| style="text-align:right;"| 9,251
| [[Nicosia|Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]]
| [[Hauri Arāpia]]
| style="text-align:right;"| 26,534,504
| style="text-align:right;"| 2,149,690
| [[Riata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]]
| [[Hingapoa]]
| style="text-align:right;"| 5,353,494
| style="text-align:right;"| 697
| [[Hingapoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiri Rānaka}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]]
| [[Hiri Rānaka]]
| style="text-align:right;"| 21,481,334
| style="text-align:right;"| 65,610
| [[Koromo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]]
| [[Hiria]]
| style="text-align:right;"| 22,530,746
| style="text-align:right;"| 185,180
| [[Ramahiku]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]]
| [[Hōrano]]
| style="text-align:right;"| 6,508,887
| style="text-align:right;"| 89,342
| [[Amman]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]]
| [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 4,570,934
| style="text-align:right;"| 69,700
| [[Tbilisi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]]
| [[Iharaira]]
| style="text-align:right;"| 7,590,758
| style="text-align:right;"| 20,770
| [[Terawiwi]], [[Hiruharama]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]]
| [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 89,199,000
| style="text-align:right;"| 1,010,408
| [[Kairo]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]]
| [[Īnia]]
| style="text-align:right;"| 1,210,193,422
| style="text-align:right;"| 3,287,263
| [[New Delhi|Niu Teri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]]
| [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 248,645,008
| style="text-align:right;"| 1,904,569
| [[Tiakāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]]
| [[Īrāki]]
| style="text-align:right;"| 31,129,225
| style="text-align:right;"| 438,317
| [[Baghdad|Pākatata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]]
| [[Īrāna]]
| style="text-align:right;"| 78,868,711
| style="text-align:right;"| 1,648,195
| [[Terāna]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]]
| [[Kamapōtia]]
| style="text-align:right;"| 14,952,665
| style="text-align:right;"| 181,035
| [[Phnom Penh]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]]
| [[Katā]]
| style="text-align:right;"| 1,951,591
| style="text-align:right;"| 11,586
| [[Doha|Tōha]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]]
| [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 17,522,010
| style="text-align:right;"| 2,724,900
| [[Astana|Ātana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]]
| [[Kikitānga]]
| style="text-align:right;"| 5,496,737
| style="text-align:right;"| 199,951
| [[Bishkek]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-raki]]
| style="text-align:right;"| 24,589,122
| style="text-align:right;"| 120,538
| [[Pyongyang]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]]
| [[Kōrea-ki-te-tonga]]
| style="text-align:right;"| 50,004,441
| style="text-align:right;"| 100,210
| [[Heoura]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]]
| [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
| style="text-align:right;"| 5,314,317
| style="text-align:right;"| 83,600
| [[Āpu Tāpi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]]
| [[Kūweiti]]
| style="text-align:right;"| 2,646,314
| style="text-align:right;"| 17,818
| [[Kūweiti (tāone nui)]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Māratiri}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]]
| [[Māratiri]]
| style="text-align:right;"| 394,451
| style="text-align:right;"| 298
| [[Malé]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]]
| [[Marēhia]]
| style="text-align:right;"| 29,179,952
| style="text-align:right;"| 329,847
| [[Kuara Rūpa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]]
| [[Mongōria]]
| style="text-align:right;"| 3,179,997
| style="text-align:right;"| 1,564,116
| [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]]
| [[Nepōra]]
| style="text-align:right;"| 29,890,686
| style="text-align:right;"| 147,181
| [[Kathmandu|Katāmanatu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}}
| style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]]
| [[Nipono]]
| style="text-align:right;"| 127,368,088
| style="text-align:right;"| 377,915
| [[Tōkio]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]]
| [[Omāna]]
| style="text-align:right;"| 3,090,150
| style="text-align:right;"| 309,500
| [[Muscat, Oman|Mukāta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}}
| style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]]
| [[Pākaratēhi]]
| style="text-align:right;"| 150,039,000
| style="text-align:right;"| 147,570
| [[Dhaka|Tāka]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}}
| style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]]
| [[Pakitāne]]
| style="text-align:right;"| 190,291,129
| style="text-align:right;"| 796,095
| [[Islamabad|Ihirāmapata]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]]
| [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref>
| style="text-align:right;"| 4,279,699
| style="text-align:right;"| 6,220
| [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'')
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]]
| [[Piripīni]]
| style="text-align:right;"| 102,385,200
| style="text-align:right;"| 300,000
| [[Manira]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}}
| style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]]
| [[Pēma]]
| style="text-align:right;"| 54,584,650
| style="text-align:right;"| 676,578
| [[Naypyidaw|Nēpitoa]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]]
| [[Poronai]]
| style="text-align:right;"| 408,786
| style="text-align:right;"| 5,765
| [[Bandar Seri Begawan]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}}
| style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]]
| [[Putāna]]
| style="text-align:right;"| 716,896
| style="text-align:right;"| 38,394
| [[Thimphu]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]]
| [[Rāoho]]
| style="text-align:right;"| 6,586,266
| style="text-align:right;"| 236,800
| [[Vientiane|Whienetiana]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]]
| [[Repanona]]
| style="text-align:right;"| 4,140,289
| style="text-align:right;"| 10,400
| [[Beirut|Perūta]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]]
| [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 142,517,670
| style="text-align:right;"| 17,098,242
| [[Mohikau]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairanga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]]
| [[Tairanga]]
| style="text-align:right;"| 67,091,089
| style="text-align:right;"| 513,120
| [[Bankok|Pangakoko]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Takiritānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]]
| [[Takiritānga]]
| style="text-align:right;"| 7,768,385
| style="text-align:right;"| 143,100
| [[Dushanbe]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}}
| style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]]
| [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]]
| style="text-align:right;"| 23,261,747
| style="text-align:right;"| 36,193
| [[Taipei]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]]
| [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref>
| style="text-align:right;"| 79,749,461
| style="text-align:right;"| 783,562
| [[Ankara|Anakāra]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]]
| [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
| style="text-align:right;"| 1,143,667
| style="text-align:right;"| 14,874
| [[Tīri]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]]
| [[Tukumanatānga]]
| style="text-align:right;"| 5,054,828
| style="text-align:right;"| 488,100
| [[Ashgabat]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]]
| [[Uhipeketāne]]
| style="text-align:right;"| 28,394,180
| style="text-align:right;"| 447,400
| [[Tashkent]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]]
| [[Whitināmu]]
| style="text-align:right;"| 91,519,289
| style="text-align:right;"| 331,212
| [[Hanoi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īmene}}
| style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]]
| [[Īmene]]
| style="text-align:right;"| 24,771,809
| style="text-align:right;"| 527,968
| [[Hana'a]]
|}
O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]:
{| class="sortable wikitable"
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]]
! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]]
! Ingoa
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/>
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]]
| [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref>
| style="text-align:right;"| 242,862
| style="text-align:right;"| 8,660
| [[Sukhumi]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]]
| [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref>
| style="text-align:right;"| 285,356
| style="text-align:right;"| 3,355
| [[Nikohia]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]]
| [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref>
| style="text-align:right;"| 146,573
| style="text-align:right;"| 11,458
| [[Stepanakert]]
|-
| style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}}
| style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]]
| [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref>
| style="text-align:right;"| 51,547
| style="text-align:right;"| 3,900
| [[Tskhinvali]]
|}
==Ōhanga==
[[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]]
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792
|}
{| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px"
|- style="background:#dbdbdb;"
! Raupapa
! Whenua
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small>
|-
| 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105
|-
| 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367
|-
| 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902
|-
| 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598
|-
| 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383
|-
| 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648
|-
| 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535
|-
| 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249
|-
| 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597
|-
| 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490
|}
==Taupori==
{{Historical populations
|title = Taupori ō-mua
|type = Āhia
|align = left
|source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012.
|1500 |243000000
|1700 |436000000
|1900 |947000000
|1950 |1402000000
|1999 |3634000000
|2012 |4175038363
}}
{{-}}
==Kupu tautoko==
<references />
{{Countries of Asia}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
[[Category:Āhia| ]]
00i89llseji3jft6hmjfpofjnou3y29
Amerika ki te Tonga
0
14030
168271
168103
2026-06-16T00:30:53Z
TautauKarepe
22930
168271
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox continent
|title = Amerika ki te Tonga
|image = [[File:South America (orthographic projection).svg|200px]]
|area = 17,840,000 km<sup>2</sup>
|population = 385,742,554 (2011, [[Rārangi paparahi ā-taupori|5th]])
|density = 21.4/km<sup>2</sup>
|demonym = Amerika ki te Tonga
|countries = 12<!-- There are 12 sovereign states and 3 dependencies. Do not change this number to 13 without discussing at the talk page -->
|list_countries = Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Amerika ki te Tonga
|dependencies = 3
|languages = [[Reo Pāniora]], [[Reo Pōtikī]], [[Reo Quechua]] me [[Reo o Amerika ki te Tonga|ētahi atu reo]] maha
|time = [[UTC-2]] ki [[UTC-5]]
|cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Amerika-ki-te-Tonga]]<br /> [[Hao Pāoro]]<br />[[Rima]]<br >[[Pokotā]]<br />[[Rio de Janeiro]]<br />[[Hanatiākō]]<br /> [[Caracas]]<br /> [[Buenos Aires]]<br /> [[Salvador, Bahia|Salvador]]<br /> [[Brasília]]<br />[[Fortaleza]]
}}
[[File:South America satellite plane.jpg|right|thumb|200px|Mahere whenua ōkiko o Amerika-ki-te-Tonga]]
''He tuhipānui tēnei mō te paparahi. Tirohia ‘[[Tai Tonga o te Hononga-o-Amerika]]’ mō te wāhanga whakatetonga o te [[Hononga-o-Amerika|HOA]].''
Ko '''Amerika-ki-te-Tonga''' tētahi [[paparahi]] ki te [[tuakoi uru]], ā, mō te nuinga, ki te [[tuakoi tonga]], ahakoa he wāhanga hoki tōna ki te [[tuakoi raki]]. E ai ki te tauira e whakamahia ki ngā [[whenua kōrero reo Pāniora]] me te nuinga o Amerika-ki-te-Tonga, he wāwāhanga noa iho te raro-paparahi nei o te paparahi nui o [[Amerika]].
Rere ana te [[Moananui-a-Kiwa]] ki tōna taha hauāuru me te [[Moana Ranatiki]] ki te raki me te rāwhiti, ā, takoto ana te [[Moana Karipiana]] me te paparahi o [[Amerika-ki-te-Raki]] ki tōna māuru. Tekau mā rua ōna wehenga motuhake: [[Āketina]], [[Poriwia]], [[Parīhi]], [[Koromōpia]], [[Hiri]], [[Ekuatoa]], [[Kaiana]], [[Parakai]], [[Perū]], [[Hurināme]], [[Urukoi]] me [[Penehūera]]; ā, e rua ōna wāhanga motuhaketanga-kore: [[Guiana Wīwī]], tētahi [[tānga tāwāhi o Wīwī]], me ngā [[Moutere Falklands/Malvinas]], tētāhi [[Takiwā Piritene Tāwāhi]] (ahakoa ka tautohea e Āketina). Tāpiri ake ki ēnei, ka taea hokia ngā [[Moutere ABC]] o [[Hōrana]], me [[Trinidad me Tobago]] te tautohua hei wāhanga o Amerika-ki-te-Tonga.
He rahinga whenua 17,840,000 km2 tō Amerika-ki-te-Tonga (paparahi tuawhā whai muri i a [[Āhia]], [[Āwherika]] me Amerika-ki-te-Raki), ā, 371,090,000 ōna kainoho (tuarima whai muri i a Āhia, Āwherika, [[Ūropi]] me Amerika-ki-te-Raki). Ko Parīhi, Koromōpia, Āketina, Penehūera me Perū ngā whenua taupori maha rawa (ā-raupapa). Noho ai te nuinga o tō te paparahi taupori ki ngā takutai hauāuru, rāwhiti hoki, he ruarua noa iho ngā kainoho ki ngā rohe ōroto, rohe whakatetonga.
Tū tiketike ana ngā [[Maunga Andes]] ki te wāhanga hauāuru o Amerika-ki-te-Tonga. Hei aronga kē, he raorao ki ngā wāhanga whiti reira rere ai ngā awa [[Awa Amahona|Amahona]], [[Awa Orinoco|Orinoco]] me [[Awa Paraná|Paraná]]. Takoto ana te nuinga o te paparahi nei ki te [[tai pārū]]. He mea tuku iho ngā ahurea, momopori o Amerika-ki-te-Tonga i ngā taunekeneke i wāenganui i ngā [[tāngata taketake o Amerika-ki-te-Tonga|tāngata taketake]], ngā [[kaiwhara Ūropi]], ngā manene, me ngā [[pononga Āwherika]]. Nō te roanga o te tāmitanga, kōrero ai te nuinga o ngā wae Amerika-ki-te-Tonga i te ngā [[reo Pāniora]], [[reo Potukara]] rānei, ā, whakaatu ai ngā hapori me ngā wehenga i ngā tikanga o te [[Tūpori Hauāuru]].
== Ōhanga ==
{| class="wikitable sortable" style="font-size:85%;"
|-
! [[Whenua]]
! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small><ref name=PPP_GDP>{{cite web|url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2014/02/weodata/weoselgr.aspx |title=World Economic Outlook Database |publisher=IMF |date=October 2014 |accessdate=2015-04-12}}</ref>
! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small><ref name=PPP_GDP/>
! [[GDP āheinga hoko ōrite ia tangata]]<br />tāra HOA (2011)<ref name=PPP_GDP />
! [[Rārangi whenua ā-kaweatu|Kaweatu rawa]]<br />($p), 2011<ref name=wfex>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2078rank.html|title=Country Comparison:Exports|work=The World Factbook|year=2011|publisher=CIA|accessdate=2015-12-10|archivedate=2019-04-27|archiveurl=https://web.archive.org/web/20190427111612/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2078rank.html}}</ref>
! [[Rārangi whenua ā-Kuputohu Whanake Tangata (HDI)|HDI i 2011]] (rank)<!-- Please use the year the HDI data refers to and not the year the report came out --><ref name="UN">{{cite web|url=http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2011_EN_Complete.pdf|title=Human Development Report 2011. Human development indices. p.23 |publisher=Kotahitanga Aorere|access date=2011-05-24}}</ref>
! Ōwehenga kei raro i te $2 (PPP) ia tangata ia rā<ref name=wb2>{{cite web|url=http://data.worldbank.org/indicator/SI.POV.2DAY/countries|title=Poverty headcount ratio at $2 a day (PPP) (% of population)|publisher=World Bank|year=2011}}</ref>
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Āketina}}
| {{Nts|536155}}
| {{Nts|927382}}
| {{Nts|17516}}
| {{Nts|83.7}}
| {{Nts|0.797}}
| {{Nts|2.6}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Poriwia}}
| {{Nts|34083}}
| {{Nts|69979}}
| {{Nts|4789}}
| {{Nts|9.1}}
| {{Nts|0.663}}
| {{Nts|24.9}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Parīhi}}
| {{Nts|2244131}}
| {{Nts|3072607}}
| {{Nts|11769}}
| {{Nts|250.8}}
| {{Nts|0.744}}
| {{Nts|10.8}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Hiri}}
| {{Nts|264095}}
| {{Nts|410277}}
| {{Nts|17222}}
| {{Nts|86.1}}
| {{Nts|0.805}}
| {{Nts|2.7}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Koromōpia}}
| {{Nts|400117}}
| {{Nts|641532}}
| {{Nts|10249}}
| {{Nts|56.5}}
| {{Nts|0.710}}
| {{Nts|15.8}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Ekuatoa}}
| {{Nts|100485}}
| {{Nts|181950}}
| {{Nts|8492}}
| {{Nts|22.3}}
| {{Nts|0.720}}
| {{Nts|10.6}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Moutere Falkland}}<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fk.html|title=Falkland Islands|work=The World Factbook|year=2011|publisher=CIA|accessdate=2015-12-10|archivedate=2010-01-29|archiveurl=https://web.archive.org/web/20100129145002/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fk.html}}</ref> ([[Kīngitanga Kotahi]])
| {{Nts|165}}
| {{Nts|165}}
| {{Nts|55400}}
| {{Nts|0.1}}
|
|
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Kiana o Wīwī}}<ref>{{cite web|url=http://www.iedom.fr/IMG/pdf/ra2009_guyane-.pdf|title=Guyane|year=2009|publisher=IEDOM}}</ref> ([[Wīwī]])
| {{Nts|4456}}
| {{Nts|4456}}
| {{Nts|19728}}
| {{Nts|1.3}}
|
|
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Kaiana}}
| {{Nts|3142}}
| {{Nts|5498}}
| {{Nts|7465}}
| {{Nts|0.9}}
| {{Nts|0.633}}
| {{Nts|18.0}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Parakai}}
| {{Nts|31301}}
| {{Nts|57866}}
| {{Nts|5413}}
| {{Nts|9.8}}
| {{Nts|0.665}}
| {{Nts|13.2}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Perū}}
| {{Nts|208188}}
| {{Nts|376736}}
| {{Nts|10062}}
| {{Nts|46.3}}
| {{Nts|0.725}}
| {{Nts|12.7}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Hurināme}}
| {{Nts|5273}}
| {{Nts|9240}}
| {{Nts|9475}}
| {{Nts|1.6}}
| {{Nts|0.680}}
| {{Nts|27.2}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Urukoi}}
| {{Nts|55597}}
| {{Nts|69777}}
| {{Nts|15113}}
| {{Nts|8.0}}
| {{Nts|0.783}}
| {{Nts|2.2}}
|-
| style="text-align:left;" | {{flagcountry|Penehūera}}
| {{Nts|209226}}
| {{Nts|545704}}
| {{Nts|12568}}
| {{Nts|92.6}}
| {{Nts|0.735}}
| {{Nts|12.9}}
|-
! style="text-align:left;"| Tapeke || {{Nts|4176712}} || {{Nts|4738384}} || {{Nts|11962}} || {{Nts|669.1}} || {{Nts|0.729}} || {{Nts|11.3}}
|}
===Tāone tino nunui ā-ōhanga o Amerika-ki-te-Tonga 2010===
{| class="wikitable sortable"
|-
! Raupapa
! Rohe
! Whenua
! GDP piriona tāra HOA <ref name="pricewater">{{cite web|url=https://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|accessdate=31 July 2010|archivedate=4 Haratua 2011|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110504031739/https://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562}}</ref>
! Taupori (m)<ref>{{cite web|url=http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|title=Demographia World Urban Areas p.22|publisher=Demographia|date=April 2012}}</ref>
! GDP āheinga hoko ōrite ia tangata
|-
| 1
| [[Hao Pāoro]]
| {{flag|Parīhi}}
| $388
| 20,186,000
| $19,221
|-
| 2
| [[Buenos Aires]]
| {{flag|Āketina}}
| $362
| 13,639,000
| $26,542
|-
| 3
| [[Rio de Janeiro]]
| {{flag|Parīhi}}
| $201
| 12,043,000
| $16,690
|-
| 4
| [[Pokotā]]
| {{flag|Koromōpia}}
| $140
| 12,218,062
| $15,891
|-
| 5
| [[Hanatiākō]]
| {{flag|Hiri}}
| $120
| 6,015,000
| $19,950
|-
| 6
| [[Brasília]]
| {{flag|Parīhi}}
| $110
| 2,362,000
| $46,571
|-
| 7
| [[Rima]]
| {{flag|Perū}}
| $109
| 9,121,000
| $11,950
|-
| 8
| [[Caracas]]
| {{flag|Penehūera}}
| $99
| 5,965,000
| $15,646
|-
| 9
| [[Belo Horizonte]]
| {{flag|Parīhi}}
| $61
| 5,523,000
| $11,045
|-
| 10
| [[Medellín]]
| {{flag|Koromōpia}}
| $50
| 3,686,000
| $13,565
|}
===Tāpoi===
[[File:SaltoAngel4.jpg|thumb|center|300px|Kei [[Penehūera]] te [[Wairere Anahera]], te [[Rārangi wairere ā-teitei|wairere hūrokuroku teitei rawa]] o te ao. He {{convert|979|m|ft|abbr=on}} tōna teitei, ā, he {{convert|807|m|ft|abbr=on}} tōna taka.]]
[[File:Iguazu_D%C3%A9cembre_2007_-_Panorama_7.jpg|thumb|center|800px|Kei te roherohe o [[Āketina]] me [[Parīhi]] ngā [[Wairere Iguazu]], tētahi o ngā [[New7Wonders of Nature|Mīharo Whitu Hou o te Ao Tūroa]].]]
==Wehenga motuhake, takiwā whirinaki==
{{multiple image
| align = right
| direction = vertical
| header = Tāone tekau nunui o Amerika-ki-te-Tonga
| header_align = left/right/center
| header_background =
| footer =
| footer_background =
| width =
| image1 = MarginalPinheiros.jpg
| width1 = 120
| caption1 =<center>[[Hao Pāoro]], Parīhi</center>
| image2 = Lima, Peru Sunset Skyline & Cityscape.png
| width2 = 120
| caption2 =<center>[[Rima]], Perū</center>
| image3 = Centro internacional cropped.JPG
| width3 = 120
| caption3 =<center>[[Pokotā]], Koromōpia</center>
| image4 = Vista aérea Centro do Rio de Janeiro RJ.jpg
| width4 = 120
| caption4 =<center>[[Rio de Janeiro]], Parīhi</center>
| image5 = Santiago en invierno.jpg
| width5 = 120
| caption5 =<center>[[Hanatiākō]], Hiri</center>
| image6 = Caracas_from_El_Calvario.jpg
| width6 = 120
| caption6 =<center>[[Caracas]], Penehūera</center>
| image7 = Atardecer_en_el_Congreso_de_la_Naci%C3%B3n_Argentina.jpg
| width7 = 120
| caption7 =<center>[[Buenos Aires]], Āketina</center>
| image8 = Avtancredoneves23012011.JPG
| width8 = 120
| caption8 =<center>[[Salvador, Bahia|Salvador]], Parīhi</center>
| image9 = Brasilia aerea setorbancariosul.jpg
| width9 = 120
| caption9 =<center>[[Brasília]], Parīhi</center>
| image10 = Fortaleza - Ceará - Brasil.jpg
| width10 = 120
| caption10 =<center>[[Fortaleza]], Parīhi</center>
}}
{| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;"
|- style="background:#ececec;"
! Ingoa rohe,<br>takiwā, me ngā [[pīwari]]
! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br />(km<sup>2</sup>)<ref name="factbook2008">He mea tango ngā rahinga whenua, taupori whakatau tata mai tō te CIA ''2008 World Factbook'', nāna ngā raraunga mō te Hongongoi 2007 i whakamahia, hāngai kua kītia kētia.</ref> (sq mi)
! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br />(2009 est.)<ref name="factbook2008" />
! [[Taupori kiato]]<br />(ia km²)
! [[Ūpokonga]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Aketina|{{flag|Āketina}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|2766890|{{convert|2766890|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 40,482,000
| style="text-align:right;"| {{sort|1430|14.3/km² ({{formatnum:{{#expr: 14.3 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Buenos Aires]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Ekuatoa|{{flag|Ekuatoa}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|0283560| {{convert|283560|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 14,573,101
| style="text-align:right;"| {{sort|4710|53.8/km² ({{formatnum:{{#expr: 53.8 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Quito]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Hiri|{{flag|Hiri}}}}<ref>Tae ana ki [[Rapanui]] i te [[Moananui-ā-Kiwa]], tētahi takiwā [[Hiri]] ka whakarōpūtia auautia hei wāhanga o te [[Ao-o-Kiwa]]. Ko [[Hanatiākō]] te ūpokonga whakahaere o Hiri; Ko [[Valparaíso]] te wāhi hui whakature.<br /></ref>
| style="text-align:right;"| {{sort|0756950| {{convert|756950|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 16,928,873
| style="text-align:right;"| {{sort|2110|22/km² ({{formatnum:{{#expr: 22 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Hanatiākō]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Huriname|{{flag|Hurināme}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|0163270| {{convert|163270|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 472,000
| style="text-align:right;"| {{sort|0270|3/km² ({{formatnum:{{#expr: 3 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Paramaribo]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Kaiana|{{flag|Kaiana}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|0214999| {{convert|214999|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 772,298
| style="text-align:right;"| {{sort|0360|3.5/km² ({{formatnum:{{#expr: 3.5 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Georgetown, Guyana|Georgetown]]
|-
| style="text-align:left;" |{{sort|Kiana o Wiwi|{{flag|Kiana o Wīwī}}}} ([[Wīwī]])
| style="text-align:right;"| {{sort|0091000| {{convert|91000|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 221,500<ref>(January 2009) {{cite web| url=http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=99&ref_id=CMRSOS02137| title=Population des régions au 1er janvier| first=Kāwangatanga o Wīwī| last=[[INSEE]]| accessdate=2009-01-20|language=fr}}</ref>
| style="text-align:right;"| {{sort|0210|2.7/km² ({{formatnum:{{#expr: 2.1 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Cayenne]] ([[Préfecture]])
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Koromopia|{{flag|Koromōpia}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|1138910|{{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 46,920,000
| style="text-align:right;"| {{sort|3770|40/km² ({{formatnum:{{#expr: 40 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Pokotā]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Moutere Falkland|{{flag|Moutere Falkland}}}} ([[Kīngitanga Kotahi]])<ref>Kokorahotia e [[Āketina]].</ref>
| style="text-align:right;"| {{sort|0012173| {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 3,140<ref>{{cite web |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fk.html |title=Falkland Islands: July 2008 population estimate |publisher=Cia.gov |date= |accessdate=2012-05-21 |archivedate=2010-01-29 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100129145002/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fk.html }}</ref>
| style="text-align:right;"| {{sort|0026|0.26/km² ({{formatnum:{{#expr: 0.26 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Port Stanley, Falkland Islands|Port Stanley]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|South Georgia and the South Sandwich Islands|{{flagicon|South Georgia and the South Sandwich Islands}} [[Moutere South Georgia me South Sandwich]] (Kīngitanga Kotahi)}}<ref>He mea kokorahotia e Āketina; ka whakarōpūtia auautia ngā [[Moutere South Georgia me South Sandwich]] o te [[Moana Ranatiki|Moana Ranatiki ki te Tonga]] ki te [[Tiri o te Moana]] (nō te tatanga). Kāore ā rātou taupori tūturu, he ope kairangahau kauteatea āhua tokorau kē.<br /></ref>
| style="text-align:right;"| {{sort|0003093| {{convert|3093|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 20
| style="text-align:right;"| {{sort|0000|0/km² ({{formatnum:{{#expr: 0 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[King Edward Point]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Parakai|{{flag|Parakai}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|0406750| {{convert|406750|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 6,831,306
| style="text-align:right;"| {{sort|1560|15.6/km² ({{formatnum:{{#expr: 15.6 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Asunción]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Parihi|{{flag|Parīhi}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|8514877|{{convert|8514877|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 202,241,714
| style="text-align:right;"| {{sort|2200|22.0/km² ({{formatnum:{{#expr: 22.0 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Brasília]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Peru|{{flag|Perū}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|1285220|{{convert|1285220|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 29,132,013
| style="text-align:right;"| {{sort|2170|22/km² ({{formatnum:{{#expr: 22 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Rima]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Poriwia|{{flag|Poriwia}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|1098580|{{convert|1098580|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 9,863,000
| style="text-align:right;"| {{sort|0810|8.4/km² ({{formatnum:{{#expr: 8.4 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[La Paz]] me [[Sucre]]<ref>Ko [[La Paz]] te ūpokonga whakahaere o [[Porowia]];<br /></ref>
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Urukoi|{{flag|Urukoi}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|0176220| {{convert|176220|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 3,477,780
| style="text-align:right;"| {{sort|1940|19.4/km² ({{formatnum:{{#expr: 19.4 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Maungaata]]
|-
| style="text-align:left;" | {{sort|Penehūera|{{flag|Penehūera}}}}
| style="text-align:right;"| {{sort|09116445| {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=on}}}}
| style="text-align:right;"| 31,648,930
| style="text-align:right;"| {{sort|2780|30.2/km² ({{formatnum:{{#expr: 27.8 * 2.589988110336 round 1}} }}/sq mi)}}
| style="text-align:left;" | [[Caracas]]
|- class="sortbottom"
! Tapeke
| style="text-align:right;"| {{nts|17,824,513}}
| style="text-align:right;"| {{nts|385,742,554}}
| style="text-align:right;"| 21.5/km²
|
|}
==Reo==
[[File:Languages of South America (en).svg|Reo o Amerika-ki-te-Tonga]]
==Kupu tautoko==
<references />
{{Whenua, takiwā o Amerika ki te Tonga}}
{{Paparahi o te ao}}
{{Rohe o te ao}}
[[Category:Whenua]]
1opeg6glbb88d9wqghhzlq8wxw0pocv
Template:Country data Īmene
10
15278
168298
166242
2026-06-16T01:40:29Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Yemen]] to [[Template:Country data Īmene]]
166242
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Yemen
| flag alias = Flag of Yemen.svg
| flag alias-1923 =
| flag alias-1927 = Flag of the Mutawakkilite Kingdom of Yemen.svg
| flag alias-1962 = Flag of the Yemen Arab Republic.svg
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1923
| var2 = 1927
| var3 = 1962
| redir1 = YEM
| related1 = North Yemen
| related2 = South Yemen
| related3 = Aden
| related4 = South Arabia
</noinclude>
}}
pbqlmitk2ji9yypmgsy3ruz6gxxm9vx
168300
168298
2026-06-16T01:41:10Z
TautauKarepe
22930
168300
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Īmene
| flag alias = Flag of Yemen.svg
| flag alias-1923 =
| flag alias-1927 = Flag of the Mutawakkilite Kingdom of Yemen.svg
| flag alias-1962 = Flag of the Yemen Arab Republic.svg
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1923
| var2 = 1927
| var3 = 1962
| redir1 = YEM
| related1 = North Yemen
| related2 = South Yemen
| related3 = Aden
| related4 = South Arabia
</noinclude>
}}
0w0qw2l6uwxomsidn0t5hd8zrvrzh4d
Template:Countries of Asia
10
15283
168295
168231
2026-06-16T01:34:06Z
TautauKarepe
22930
168295
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Countries of Asia
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia]]
| imagestyle = padding: 0 0.5em;
| image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|100px]]
| listclass = hlist
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haina]]
* [[Haipara]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hingapoa]]
* [[Hiria]]
* [[Hiri Rānaka]]
* [[Hōrano]]
* [[Hōria]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īmene]]
* [[Īnia]]
* [[Initonīhia]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Kamapōtia]]
* [[Katā]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Kōrea-ki-te-raki]]
* [[Kōrea-ki-te-tonga]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Māratiri]]
* [[Marēhia]]
* [[Mongōria]]
* [[Nepōra]]
* [[Nipono]]
* [[Omāna]]
* [[Pākaratēhi]]
* [[Pakitāne]]
* [[Pāreina]]
* [[Pēma]]
* [[Piripīni]]
* [[Poronai]]
* [[Putāna]]
* [[Rāoho]]
* [[Repanona]]
* [[Rūhia]]
* [[Tairanga]]
* [[Taiwana]]
* [[Tākei]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
* [[Whitināmu]]
| group2 = [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|Wehenga whakamihi taparere]]
| list2 =
* [[Āpakahia]]
* [[Haipara ki te raki]]
* [[Nagorno-Karabakh Republic|Nagorno-Karabakh]]
* [[Ossetia ki te Tonga]]
* [[Parihitini]]
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = [[Ahitereiria]]
| list1 =
* [[Motu Kirihimete]]
* [[Ngā Motu Koko]]
| group2 = [[Haina]]
| list2 =
* [[Hongipua]]
* [[Makao]]
| group3 = [[Kīngitanga Kotahi]]
| list3 =
* [[Akrotiri and Dhekelia]]
* [[Takiwā Piritene Moana Īnia]]
}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!-- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
7w222kmgiudfas4w08cep7oxwpyuw8x
Template:Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki
10
15480
168274
168197
2026-06-16T00:37:22Z
TautauKarepe
22930
168274
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Whenua, takiwā o Amerika-ki-te-Raki
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| bodyclass = hlist
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika-ki-te-Raki]]
| imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em;
| image = [[File:Location North America.svg|120px|link=North America]]
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = Katoa
| list1 =
* [[Te Moutere Nehe me Papura]]
* [[Pāhama]]
* [[Papatohe]]
* [[Pārihi]]
* [[Kānata]]
* [[Koto Rika]]
* [[Kiupa]]
* [[Tominika]]
* [[Te Whenua Tominika]]
* [[Te Whakaora]]
* [[Kerenāra]]
* [[Kuatamāra]]
* [[Haiti]]
* [[Honotura]]
* [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]]
* [[Mehiko]]
* [[Nikarāhua]]
* [[Panamā]]
* [[Hato Kete me Newi]]
* [[Hato Rūiha]]
* [[Hato Wāneti me ngā Kerenarāna]]
* [[Tirinaki-Tāpako]]
* [[Hononga-o-Amerika]]
| group2 = Wāhanga
| list2 =
* [[Hōrana]]
** {{smaller|[[Bonaire]]}}
** {{smaller|[[Sapa]]}}
** {{smaller|[[Sint Eustatius]]}}
* [[Koromōpia]]
** {{smaller|[[Archipelago of San Andrés, Providencia and Santa Catalina|San Andrés me Providencia]]}}
* [[Penehūera]]
** {{smaller|[[Federal Dependencies of Venezuela|Federal Dependencies]]}}
** {{smaller|[[Nueva Esparta]]}}
* [[Wīwī]]
** {{smaller|[[Kuarerupe]]}}
** {{smaller|[[Mātiniki]]}}
}}
<!---group2 omitted to maintain alternating list backgrounds--->
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = Tenemāka
| list1 =
* [[Kirānirangi]]
| group2 = Wīwī
| list2 =
* [[Moutere Clipperton]]
* [[Saint Barthélemy]]
* [[Hato Mātene]]
* [[Hato Pātera me Mikarona]]
| group3 = Hōrana
| list3 =
* [[Arupa]]
* [[Curaçao]]
* [[Sint Maarten]]
| group4 = Kīngitanga Kotahi
| list4 =
* [[Ānakuira]]
* [[Pāmura]]
* [[Moutere Puhi (Ingarangi)]]
* [[Moutere Kāmana]]
* [[Manetera]]
* [[Motu Koru-Kākoa]]
| group5 = Hononga-o-Amerika
| list5 =
* [[Moutere Navassa]]
* [[Peta Riko]]
* [[Moutere Puhi (Amerika)]]
}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!-- Please add meteadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
fcbdigr1gdxtdtz6o11n3wkvnoides9
Template:Country data Penehūera
10
15499
168267
146560
2026-06-16T00:20:55Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Wenehūera]] to [[Template:Country data Penehūera]]
146560
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Wenehūera
| flag alias = Flag of Venezuela.svg
| flag alias-1836 = Flag of Venezuela (1836-1859).svg
| flag alias-1859 = Flag of Venezuela (1859-1863).svg
| flag alias-1863 = Flag of Venezuela (1863-1905).svg
| flag alias-1905 = Flag of Venezuela (1905-1930).svg
| flag alias-1930 = Flag of Venezuela (1930-1954).svg
| flag alias-1954 = Flag of Venezuela (1954-2006).svg
| flag alias-state = Flag of Venezuela (state).svg
| flag alias-naval = Flag of Venezuela (state).svg
| link alias-naval = Bolivarian Armada of Venezuela
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1836
| var2 = 1859
| var3 = 1863
| var4 = 1905
| var5 = 1930
| var6 = 1954
| var7 = state
| redir1 = VEN
</noinclude>
}}
p1u4ztsswma65whtghby2evoxpszgmn
168269
168267
2026-06-16T00:21:13Z
TautauKarepe
22930
168269
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}}
| alias = Penehūera
| flag alias = Flag of Venezuela.svg
| flag alias-1836 = Flag of Venezuela (1836-1859).svg
| flag alias-1859 = Flag of Venezuela (1859-1863).svg
| flag alias-1863 = Flag of Venezuela (1863-1905).svg
| flag alias-1905 = Flag of Venezuela (1905-1930).svg
| flag alias-1930 = Flag of Venezuela (1930-1954).svg
| flag alias-1954 = Flag of Venezuela (1954-2006).svg
| flag alias-state = Flag of Venezuela (state).svg
| flag alias-naval = Flag of Venezuela (state).svg
| link alias-naval = Bolivarian Armada of Venezuela
| size = {{{size|}}}
| name = {{{name|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| var1 = 1836
| var2 = 1859
| var3 = 1863
| var4 = 1905
| var5 = 1930
| var6 = 1954
| var7 = state
| redir1 = VEN
</noinclude>
}}
977dbbajzfmuco8ta42t45obumt2mcx
Template:Whenua, takiwā o Amerika ki te Tonga
10
15510
168273
167037
2026-06-16T00:32:41Z
TautauKarepe
22930
168273
wikitext
text/x-wiki
{{Navbox
| name = Whenua, takiwā o Amerika ki te Tonga
| state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}}
| title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika ki te Tonga|Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Amerika ki te Tonga]]
| image = [[File:South America (orthographic projection).svg|80px|link=South America]]
| listclass = hlist
| group1 = [[Wehenga motuhake]]
| list1 =
{{Navbox |child |groupstyle=font-weight:normal;
| group1 = Katoa
| list1 =
* [[Āketina]]
* [[Ekuatoa]]
* [[Hiri]]
* [[Hurināme]]
* [[Kaiana]]
* [[Koromōpia]]
* [[Parakai]]
* [[Parīhi]]
* [[Penehūera]]
* [[Perū]]
* [[Poriwia]]
* [[Tirinaki-Tāpako]]
* [[Urukoi]]
| group2 = Wāhanga
| list2 =
* [[Hōrana]]
** {{smaller|[[Arupa]]}}
** {{smaller|[[Bonaire]]}}
** {{smaller|[[Curaçao]]}}
* [[Wīwī]]
** {{smaller|[[Kiana o Wīwī]]}}
}}
<!---group2 omitted to maintain alternating list backgrounds--->
| group3 = {{longitem|[[Takiwā whirinaki]] {{nobold|me ngā}} <br/>[[Rohe whakahaere motuhake]]}}
| list3 =
* [[Moutere Falkland]]{{\}}[[South Georgia and the South Sandwich Islands]]
** {{smaller|[[Kīngitanga Kotahi]]}}
}}<noinclude>
{{documentation}}
<!--- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage -->
</noinclude>
f9qol3hz9kqzzlic26xcs1v8txxxtly
Rārangi whenua ā-taupori
0
15524
168272
168244
2026-06-16T00:31:28Z
TautauKarepe
22930
168272
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairanga]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairanga}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Penehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Takiritānga}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tōpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
8e3oiozp30umnwpayhh35ovxkz618kj
168302
168272
2026-06-16T01:43:09Z
TautauKarepe
22930
168302
wikitext
text/x-wiki
[[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]]
He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairanga]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke.
Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]].
Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref>
==Tukanga==
Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref>
Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga.
Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia.
== Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori ==
<!--sau
PLEASE READ BEFORE EDITING!
WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation).
-->
Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake.
{| class="wikitable sortable" style="text-align:right"
|-
!data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna
|-
|1
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref>
|{{data Haina|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana]
|-
|2
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}}
|{{data Īnia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|3
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref>
|{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana]
|-
|4
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}}
|255,461,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana]
|-
|5
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}}
|{{data Parīhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana]
|-
|6
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}}
|{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana]
|-
|7
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}}
|182,202,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|8
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}}
|{{data Pākaratēhi|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|9
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref>
|{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana]
|-
|10
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}}
|126,577,691
|Hūrae 1, 2019
|{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana]
|-
|11
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}}
|126,200,000
|Mei 1, 2019
|{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|12
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}}
|{{data Piripīni|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana]
|-
|13
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}}
|90,730,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana]
|-
|14
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}}
|90,076,012
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana]
|-
|15
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}}
|{{data Īhipa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana]
|-
|16
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}
|85,026,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana]
|-
|17
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}}
|81,292,400
|Māehe 31, 2015
|{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|18
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}}
|{{data Īrāna|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana]
|-
|19
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}}
|77,695,904
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|20
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref>
|67,128,000
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|21
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairanga}}
|65,104,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau]
|-
|22
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}}
|64,800,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|23
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}}
|60,725,000
|Āperira 30, 2015
|{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|24
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}}
|54,956,900
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|25
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}}
|53,897,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|26
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}}
|53,470,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|27
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}
|51,515,399
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|28
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}}
|{{data Koromōpia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana]
|-
|29
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}}
|46,439,864
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|30
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}}
|46,050,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|31
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}}
|43,131,966
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|32
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref>
|42,800,501
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|33
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}}
|39,500,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau]
|-
|34
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}}
|38,484,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|35
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}}
|38,435,252
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|36
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}}
|36,004,552
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau]
|-
|37
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}}
|35,851,774
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|38
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}}
|34,856,813
|Ākuhata 28, 2014
|{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|39
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moroko}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Moroko]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref>
|33,337,529
|Hepetema 1, 2014
|{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|40
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}}
|31,521,418
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau]
|-
|41
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}}
|31,151,643
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|42
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}}
|31,022,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|43
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}}
|{{data Marēhia|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana]
|-
|44
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Penehūera}}
|30,620,404
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau]
|-
|45
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}}
|28,037,904
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|46
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}}
|27,043,093
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau]
|-
|47
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}}
|26,023,100
|2013-2014
|{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|48
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Īmene}}
|25,956,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana]
|-
|49
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}}
|25,727,911
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau]
|-
|50
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}
|25,155,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|51
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}}
|24,383,301
|Mei 16, 2014
|{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|52
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}}
|{{data Ahitereiria|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana]
|-
|53
|align=left|{{flaglist|Hiria}}
|{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref>
|-
|54
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref>
|23,476,640
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama]
|-
|55
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}}
|23,344,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|56
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}}
|22,671,331
|Mei 15, 2014
|{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|57
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}}
|22,434,363
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|58
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri Rānaka}}
|20,675,000
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|59
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}}
|19,942,642
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|60
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}}
|19,899,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|61
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}}
|18,450,494
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|62
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}}
|18,006,407
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana]
|-
|63
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}}
|17,630,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana]
|-
|64
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}}
|17,600,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|65
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}}
|{{data Hōrana|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana]
|-
|66
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}}
|16,310,431
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|67
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}}
|16,278,844
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|68
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}}
|16,176,133
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana]
|-
|69
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}}
|15,473,905
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|70
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}}
|15,405,157
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|71
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}}
|14,037,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|72
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}}
|13,508,715
|Hūrae 19, 2013
|{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013]
|-
|73
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}}
|13,061,239
|Ākuhata 17, 2012
|{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui]
|-
|74
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}}
|12,609,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|75
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}}
|11,892,934
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|76
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}}
|11,410,651
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana]
|-
|77
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}}
|11,280,134
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|78
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}}
|11,262,564
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|79
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}}
|11,238,317
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|80
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}}
|10,982,754
|Āperira 23, 2014
|{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|81
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}}
|10,911,819
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana]
|-
|82
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}}
|10,846,979
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana]
|-
|83
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref>
|10,787,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|84
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}}
|10,541,466
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|85
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}}
|10,528,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|86
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}}
|10,374,822
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|87
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}}
|10,315,244
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana]
|-
|88
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}}
|9,849,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|89
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}}
|9,838,480
|Oketopa 31, 2015
|{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|90
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|9,823,827
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|91
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}}
|9,676,500
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana]
|-
|92
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}}
|9,494,200
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|93
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}}
|{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana]
|-
|94
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}}
|8,623,073
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua]
|-
|95
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}}
|8,576,532
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana]
|-
|96
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}}
|8,434,600
|Oketopa 30, 2015
|{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua]
|-
|97
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Takiritānga}}
|8,354,000
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|98
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}}
|8,279,700
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua]
|-
|99
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}}
|8,083,700
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|100
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}}
|7,595,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])''
|7,298,600
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana]
|-
|101
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}}
|7,202,198
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|102
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref>
|7,114,393
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|103
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}}
|7,003,406
|2015
|{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|104
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}}
|6,974,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana]
|-
|105
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}}
|6,802,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana]
|-
|106
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}}
|6,453,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|107
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}}
|6,401,240
|2014
|{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|108
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}}
|6,278,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|109
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}}
|6,198,154
|2014
|{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|110
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}}
|5,975,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|111
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}}
|5,699,220
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā]
|-
|112
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}}
|5,535,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana]
|-
|113
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}}
|{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana]
|-
|114
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}}
|5,421,349
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana]
|-
|115
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}}
|5,228,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|116
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}}
|5,205,434
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|117
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}}
|4,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|118
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}}
|4,773,130
|Hune 30, 2014
|{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|119
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}}
|4,751,120
|Tīhema 26, 2012
|{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| 120
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}}
|4,682,467
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana]
|-
|121
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}}
|{{data Aotearoa|poptoday 1}}
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana]
|-
|122
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}}
|4,635,400
|Āperira 1, 2015
|{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|123
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}}
|4,620,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|124
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}}
|4,503,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|125
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}}
|4,306,947
|Tīhema 13, 2015
|{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|126
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}}
|4,225,316
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|127
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}}
|4,183,658
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|128
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}}
|4,168,000
|2013
|{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,900,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|129
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}}
|3,791,622
|Oketopa 15, 2013
|{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|130
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}}
|3,764,166
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|131
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref>
|3,729,500
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|132
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}}
|3,631,775
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|133
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref>
|3,555,200
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|3,548,397
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) ''
|3,500,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|134
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}}
|3,415,866
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|135
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}}
|{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana]
|-
|136
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}}
|3,004,000
|Hepetema 1, 2015
|{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|137
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}}
|2,893,336
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|138
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}}
|2,893,005
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|139
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}}
|2,717,991
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|140
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}}
|2,463,460
|Noema 30, 2015
|{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|141
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}}
|2,141,206
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|142
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}}
|2,113,077
|Ākuhata 28, 2011
|{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|143
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}}
|2,069,172
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana]
|-
|144
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}}
|{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana]
|-
|145
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}}
|1,973,700
|Noema 1, 2015
|{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
|146
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}}
|1,894,194
|2011
|{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|147
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}}
|1,882,450
|Āperira 15, 2013
|{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|148
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref>
|1,827,231
|2015
|{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana]
|-
|149
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}}
|1,802,278
|Mei 22, 2013
|{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013]
|-
|150
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}}
|1,530,673
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|151
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}}
|1,359,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
|152
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tōpako}}
|1,340,557
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|153
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}}
|1,313,271
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana]
|-
|154
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}}
|1,261,208
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana]
|-
|155
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}}
|1,222,442
|Hūrae 4, 2015
|{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|156
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}}
|1,167,242
|Hūrae 11, 2015
|{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015]
|-
|157
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}}
|1,119,375
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana]
|-
|158
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}}
|888,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
|159
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}}
|867,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|160
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref>
|847,000
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) ''
|844,994
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|161
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}}
|784,745
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana]
|-
|162
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}}
|{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}}
|{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}}
|{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana]
|-
|163
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}}
|746,900
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])''
|643,100
|Hepetema 30, 2015
|{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
|164
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}}
|642,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|165
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}}
|621,207
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana]
|-
|166
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}}
|562,958
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}
|-
|167
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}}
|534,189
|Ākuhata 13, 2012
|{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
|168
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}}
|524,833
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana]
|-
| 169
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Moroko]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref>
|510,713
|Hepetema 2, 2014
|{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref>
|505,153
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|170
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}}
|445,426
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|403,750
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|171
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}}
|393,372
|Hune 20, 2011
|{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|381,326
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana]
|-
|172
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}}
|368,390
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|173
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}}
|368,310
|Hune 2015
|{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|174
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Māratiri}}
|341,256
|Hepetema 20, 2014
|{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
|175
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}}
|331,310
|Oketopa 1, 2015
|{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref>
|294,396
|Tīhema 4, 2011
|{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|176
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}}
|285,000
|Hūrae 1, 2013
|{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana]
|-
|177
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}}
|277,500
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,767
|Ākuhata 26, 2014
|{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])''
|268,270
|Ākuhata 22, 2012
|{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref>
|240,705
|2011
|{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|239,648
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])''
|212,645
|Ākuhata 21, 2012
|{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214®_id=27 Hua kautenui 2012]
|-
|178
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}}
|187,820
|Noema 7, 2011
|{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|179
|style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}}
|187,356
|Mei 13, 2012
|{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012]
|-
|180
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Rūiha}}
|185,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|159,358
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])''
|154,843
|Hānuere 1, 2014
|{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]]
|146,573
|
|{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|181
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}}
|113,400
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|182
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}}
|109,991
|Hune 12, 2012
|{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])''
|107,394
|Oketopa 31, 2014
|{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|106,405
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|183
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}}
|103,328
|Mei 12, 2011
|{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011]
|-
|184
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}}
|103,252
|Noema 30, 2011
|{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011]
|-
|185
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}
|102,800
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|100,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|186
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}}
|91,400
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|187
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}}
|86,295
|Mei 27, 2011
|{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|84,497
|Māehe 27, 2011
|{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])''
|82,376
|2011
|{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])''
|78,476
|2011
|{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|
|-
|188
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}}
|76,949
|Hūrae 1, 2014
|{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|189
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}}
|71,293
|Mei 14, 2011
|{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|65,150
|Māehe 31, 2014
|{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|64,237
|Mei 20, 2010
|{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|58,238
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])''
|56,114
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|190
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kete me Newi}}
|56,000
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|55,519
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
|191
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}}
|54,880
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|53,883
|Āperira 1, 2010
|{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref>
|51,547
|Hānuere, 2013
|{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])''
|49,179
|Ākuhata 1, 2015
|{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])''
|38,247
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana]
|-
|192
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}}
|37,800
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|193
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}}
|37,370
|Tīhema 31, 2014
|{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])''
|36,522
|Hānuere 1, 2015
|{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|194
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}}
|32,831
|Hune 30, 2015
|{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|32,734
|Tīhema 31, 2013
|{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|31,458
|Hānuere 25, 2012
|{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])''
|28,875
|Hepetema 30, 2014
|{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|28,054
|Hūrae 12, 2010
|{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}}
|19,100
|Hune 1, 2015
|{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana]
|-
|195
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}}
|17,950
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])''
|17,408
|Hānuere 1, 2013
|{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|13,452
|Mei 11, 2011
|{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|11,750
|Hūrae 1, 2015
|{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
|196
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}}
|10,640
|Noema 4, 2012
|{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012]
|-
|197
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}}
|10,084
|Oketopa 30, 2011
|{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])''
|9,269
|Hānuere 1, 2012
|{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|6,069
|Hānuere 1, 2012
|0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,922
|Mei 12, 2011
|0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])''
|4,020
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|4,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|3,000
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])''
|2,562
|Hūrae 1, 2014
|0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,302
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|2,072
|Ākuhata 9, 2011
|0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])''
|1,991
|Hānuere 1, 2013
|0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}}
|1,470
|Hūrae 1, 2015
|0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])''
|1,411
|Oketopa 18, 2011
|0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011]
|-
|198
|style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}}
|839
|Hūrae 1, 2012
|0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])''
|550
|Ākuhata 9, 2011
|0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011]
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|188
|2005
|0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) ''
|140
|2013
|0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])''
|60
|2009
|0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|
|-
| --
|style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])''
|56
|2014
|0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}%
|style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]]
|}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
{{reflist|colwidth=30em}}
==Hoto ki waho==
*[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei) — kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga.
2f2zi3od8ulto6e7crzi1roy60rc9nj
Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga
0
15527
168270
168242
2026-06-16T00:26:02Z
TautauKarepe
22930
168270
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Penehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairanga}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Takiritānga}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tōpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
bac5cu86dx2jxr0b1948i6ihxbskp54
168303
168270
2026-06-16T01:43:56Z
TautauKarepe
22930
168303
wikitext
text/x-wiki
He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua.
Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]).
E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi:
* '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere.
* '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai.
* '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]].
He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia.
== Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga ==
{| class="wikitable sortable" style="text-align: right"
|-
! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka
|-
| {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}}
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}}
|-
| {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki.
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296 km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list
|1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/>
|2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}}
----
Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure.
* United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km.
|name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
<!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)-->
| {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}}
|-
| {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref>
|-
| {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref>
as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref>
|-
| {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]].
|-
| {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]].
|-
| {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]].
|-
| {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248 km², and the remaining 5,127 km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9 km², controlled by [[France]]) is not included.
|-
| {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
|-
| {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}}
|-
| {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}}
|-
| {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 ||
|-
| {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 ||
|-
| {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 ||
|-
| {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 ||
|-
| {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 ||
|-
| {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 ||
|-
| {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 ||
|-
| {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Penehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 ||
|-
| {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 ||
|-
| {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 ||
|-
| {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 ||
|-
| {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]].
|-
| {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}}
|-
| {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}}
|-
| {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 ||
|-
| {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 ||
|-
| {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 ||
|-
| {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īmene}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairanga}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 ||
|-
| {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 ||
|-
| {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 ||
|-
| {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 ||
|-
| {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 ||
|-
| {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 ||
|-
| {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moroko}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 ||
|-
| {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 ||
|-
| {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 ||
|-
| {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 ||
|-
| {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 ||
|-
| {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 ||
|-
| {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}}
|-
| {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 ||
|-
| {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 ||
|-
| {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 ||
|-
| {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 ||
|-
| {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 ||
|-
| {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 ||
|-
| {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}}
|-
| {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 ||
|-
| {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 ||
|-
| {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 ||
|-
| {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 ||
|-
| {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 ||
|-
| {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]].
|-
| {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 ||
|-
| {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref>
|group="Note"}}
|-
| {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 ||
|-
| {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Takiritānga}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}}
|-
| {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 ||
|-
| {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]].
|-
| {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 ||
|-
| {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 ||
|-
| {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 ||
|-
| {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 ||
|-
| {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 ||
|-
| {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 ||
|-
| {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 ||
|-
| {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]]
|-
| {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 ||
|-
| {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 ||
|-
| {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 ||
|-
| {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 ||
|-
| {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 ||
|-
| {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}}
|-
| {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 ||
|-
| {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 ||
|-
| {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 ||
|-
| {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 ||
|-
| {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}}
|-
| {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri Rānaka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 ||
|-
| {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||
|-
| {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}}
|-
| {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 ||
|-
| {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 ||
|-
| {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 ||
|-
| {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 ||
|-
| {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 ||
|-
| {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 ||
|-
| {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 ||
|-
| {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}}
|-
| {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
|{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}}
|-
| {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 ||
|-
| {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}}
|-
| {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 ||
|-
| {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 ||
|-
| {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 ||
|-
| {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 ||
|-
| {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 ||
|-
| {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 ||
|-
| {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 ||
|-
| {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 ||
|-
| {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 ||
|-
| {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 ||
|-
| {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]].
|-
| {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}}
|-
| {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 ||
|-
| {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 ||
|-
| {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 ||
|-
| {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 ||
|-
| {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000 km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5 km<sup>2</sup>.
|-
| {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 ||
|-
| {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tōpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 ||
|-
| {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}}
|-
| {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}}
|-
| {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}}
|-
| {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 ||
|-
| {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 ||
|-
| {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 ||
|-
| {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Rūiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 ||
|-
| {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}}
|-
| {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māratiri}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kete me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]].
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa-Amerika}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}}
|-
| {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao.
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}}
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 ||
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" |
|-
| {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao.
|-
| {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao.
|}
== Tūtohi Whakaahua ==
He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005.
Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000 km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia.
=== Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartOver1.5m}}
=== Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> ===
{{AreaChartUnder1.5m}}
==Kupu tautoko==
{{reflist|group="Note"}}
==Tohutoro==
<references />
{{Geography country lists| state=collapsed}}
2muj9drt4h0mn1kfteqw9iml909u05v
Washington
0
16974
168285
152041
2026-06-16T00:57:05Z
TautauKarepe
22930
Changed redirect target from [[Wahingitana]] to [[Wāhitāone]]
168285
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Wāhitāone]]
nkqtc55joc3iukqwqio0vhmiury4mrf
Pēma
0
17136
168290
167962
2026-06-16T01:22:18Z
TautauKarepe
22930
168290
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Myanmar.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Pēma'''<ref name="Te Matatiki">{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-5}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/pema|work=Paekupu|title=Pēma|accessdate=2026-06-05}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Nepitoa]] te [[tāone matua]] me [[Iangona]]<ref name="Te Matatiki"/> te tāone nui.
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
8r9b5pjoexrscad19fdqwlgphq5pskp
Īmene
0
17143
168291
167358
2026-06-16T01:26:55Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Īemene]] to [[Īmene]]
167358
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Yemen.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Īemene''' he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Hanaka]] he te [[tāone matua]].
{{Countries of Asia}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Īemene]]
prejfy1j29l3iv793gzo2ipmrg1wlqy
168294
168291
2026-06-16T01:33:04Z
TautauKarepe
22930
168294
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Yemen.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Īmene'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/imene|work=Paekupu|title=Īmene|accessdate=2026-06-16}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Hanaka]] te [[tāone matua]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Countries of Asia}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āhia]]
[[Category:Īemene]]
rq87i5lsb7mvbk4axyrcf5pg8fuih65
Penehūera
0
17170
168264
152527
2026-06-16T00:17:53Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Wenehūera]] to [[Penehūera]]
152527
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Venezuela.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Wenehūera''' he whenua i [[Amerika ki te Tonga]].
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika ki te Tonga]]
bidmp3ivtejzptwnmh13lyzazy7ipwp
168266
168264
2026-06-16T00:20:21Z
TautauKarepe
22930
168266
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Venezuela.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Penehūera'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/penehuera|work=Paekupu|title=Penehūera|accessdate=2026-06-16}}</ref> he whenua i [[Amerika ki te Tonga]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Amerika ki te Tonga]]
mtm771ly6858il4ctwzchs9phtj96gx
Timuwawe
0
17193
168305
152566
2026-06-16T01:48:09Z
TautauKarepe
22930
168305
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Zimbabwe.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Timuwawe'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/timuwawe|work=Paekupu|title=Timuwawe|accessdate=2026-06-16}}</ref> he whenua i [[Āwherika]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āwherika]]
rhkxsfmlsltv9cifhli9mg4341hbm01
Tāmipia
0
17194
168304
152567
2026-06-16T01:46:52Z
TautauKarepe
22930
168304
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag of Zambia.svg|250px|right|thumb|Te haki.]]
Ko '''Tāmipia'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=289 |url= |access-date=2026-Hune-16}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/tamipia|work=Paekupu|title=Tāmipia|accessdate=2026-06-16}}</ref> he whenua i [[Āwherika]].
==Ngā tohutoro==
{{reflist}}
{{Maramara}}
[[Category:Whenua]]
[[Category:Āwherika]]
i9szm4ig86n2803njx1b1xlkeaslry9
Orimipia
0
17284
168284
152842
2026-06-16T00:56:26Z
TautauKarepe
22930
168284
wikitext
text/x-wiki
Ka taea e '''Orimipia''' te tikanga:
* [[Ngā Orimipia]] (''Olympics''), he huihuinga hakinakina o te ao
* [[Orimipia, Wāhitāone]], te tāone matua o [[Wāhitāone]], [[Hononga-o-Amerika]]
* [[Orimipia, Kirihi]], he tāone nui i [[Kirihi]]
12jiogg3fhuv7f45ntlvgoqunz289v3
Waenganui Rāwhiti
0
17627
168296
168251
2026-06-16T01:34:50Z
TautauKarepe
22930
168296
wikitext
text/x-wiki
[[File:Middle East (orthographic projection).svg|thumb|Ngā whenua o te Waenganui Rāwhiti i kārikiuri i te mapi. ]]
Ko '''Waenganui Rāwhiti''' tētahi rohe i [[Āhia]].
== Ngā whenua i te Waenganui Rāwhiti ==
* [[Pāreina]]
* [[Hauri Arāpia]]
* [[Hiria]]
* [[Hōrano]]
* [[Iharaira]]
* [[Īhipa]]
* [[Īrāki]]
* [[Īrāna]]
* [[Katā]]
* [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]]
* [[Kūweiti]]
* [[Omāna]]
* [[Parihitini]]
* [[Repanona]]
* [[Tākei]]
* [[Īmene]]
== I ētahi wā ==
* [[Āmenia]]
* [[Atepaihānia]]
* [[Āwhekenetāna]]
* [[Haipara]]
* [[Hōria]]
* [[Katatānga]]
* [[Kikitānga]]
* [[Pakitāne]]
* [[Takiritānga]]
* [[Tukumanatānga]]
* [[Uhipeketāne]]
== Tāone nui ==
# [[Kairo]]
# [[Terāna]]
# [[Itapūru]]
# [[Pakatata]]
# [[Riata]]
# [[Anakara]]
# [[Tūpai]]
# [[Alexandria]]
# [[Hera (tāone)|Hera]]
[[Category:Āhia]]
pash4c57prgjx480j1da6cuf2uuw6t7
Lyon
0
18108
168311
164277
2026-06-16T01:55:54Z
TautauKarepe
22930
168311
wikitext
text/x-wiki
[[File:01. Panorama de Lyon pris depuis le toit de la Basilique de Fourvière.jpg|thumb|Whakaahua whānui o Lyon i whakaahua tata te tuanui o te basilica o [[Notre-Dame de Fourvière]].]]
Ko '''Lyon''' ([[reo Arpetan]]: ''Liyon'') te tuarua nui tāone me te tuarua nui tāone-rohi o [[Wīwī]]. I tautohu ia i te pūtahitanga o te [[awa Rhône]] me te [[awa Saône]], ki te raki-mā-uru o ngā [[Alps Wīwī]], 391 km (243 mi) ki te tonga-mā-rawhiti o [[Parī]], 278 km (173 mi) ki te raki o [[Marseille]], 13 km (70 mi) ki te tonga-mā-uru o [[Hiniwa]] 50 km (31 mi) ki te raki o [[Saint-Étienne]]. Ko 522,969 te taupori o te tāone o Lyon i 2019 i tōna rahi iti o 48 km<sup>2</sup> (19 sq mi), engari te tāone me ōna noho tata me noho tawhiti<!-- exurbs --> ko 2,280,845 te taupori o te tāone-rahi o Lyon i 2019, te tuarua nui rawa i Wīwī.
Ko Lyon i [[Auvergne-Rhône-Alpes Rohe]] me te tāone matua o te [[Kaunihera ā-Tari]] o [[Rhône]] (engari kāore kei te whakahaere tēnei tari mō te tāone o Lyon mai rānō 2015). Ko Lyon i te tāone matua o ngā [[Gaul]] i te [[Emepaea Rōmana]]. Ko Lyon te tāone matua o he ākipīhopatanga ko wai ākipīhopa te paraimete o ngā Gaul.
== Ngā Rongonui ==
Ko [[Pīhopa Pomepariea]] i whanau nei.
[[category:Wīwī]]
3j18eahilhd0azuyi9lb5m8vqid6gza
Te Kaunihera o Tāmaki Makaurau
0
18407
168314
161605
2026-06-16T03:47:57Z
TautauKarepe
22930
168314
wikitext
text/x-wiki
{{infobox
| title = Te Kaunihera o Tāmaki Makaurau
| abovestyle =
| above =
| image1 =
| caption =
| headerstyle =
| label1 = Rohe
| data1 = [[Tāmaki-makau-rau]]
| label2 =
| data2 =
| label3 =
| data3 =
| label4 =
| data4 = {{url|http://www.aucklandcouncil.govt.nz/}}
}}
Ko '''Te Kaunihera o Tāmaki Makaurau''' ({{lang-en|Auckland Council}}) he [[kaunihera-a-rohe]] ki te [[Tāmaki-makau-rau]], [[Aotearoa]].<ref name="govtaz">{{cite web |title=Te Kāwanatanga o Aotearoa Government A-Z |url=https://www.govt.nz/organisations/auckland-council/ |website=Te Kāwanatanga o Aotearoa |publisher=govt.nz}}</ref><ref name="official">{{cite web |title=Official website |url=http://www.aucklandcouncil.govt.nz/}}</ref>
==Ngā kaikaunihera==
===2025-2028===
{| class="wikitable"
|-
! Mahi !! Ingoa !! Rōpū tōrangapū !! Rohe
|-
| Koromatua (Mea) || Wayne Brown || Fix Auckland || -
|-
| Mea kaitiriwā || Desley Simpson || Communities and Residents || Orākei
|-
| Kaikaunihera || Andy Baker || Team Franklin || Franklin
|-
| Kaikaunihera || Josephine Bartley || [[Rōpū Reipa o Aotearoa|Labour]] || Maungakiekie-Tāmaki
|-
| Kaikaunihera ||Bo Burns || - || Howick
|-
| Kaikaunihera || Julie Fairey || City Vision || Albert-Eden-Puketāpapa
|-
| Kaikaunihera || Alf Filipaina || Labour || Manukau
|-
| Kaikaunihera || Christine Fletcher || Communities and Residents || Albert-Eden-Puketāpapa
|-
| Kaikaunihera || Lotu Fuli || Labour || Manukau
|-
| Kaikaunihera || John Gillon || Putting the North Shore First || North Shore
|-
| Kaikaunihera || Shane Henderson || Labour || Waitākere
|-
| Kaikaunihera || Richard Hills || A Positive Voice for the Shore || North Shore
|-
| Kaikaunihera || Mike Lee || - || Waitematā and Gulf
|-
| Kaikaunihera || Daniel Newman || Manurewa-Papakura Action Team || Manurewa-Papakura
|-
| Kaikaunihera || Sarah Paterson-Hamlin || Labour || Whau
|-
| Kaikaunihera || Greg Sayers || - || Rodney
|-
| Kaikaunihera || Victoria Short || Fix Auckland || Albany
|-
| Kaikaunihera || Ken Turner || WestWards || Waitākere
|-
| Kaikaunihera || John Watson || Putting People First || Albany
|-
| Kaikaunihera || Maurice Williamson || - || Howick
|-
| Kaikaunihera || Matt Winiata || Manurewa-Papakura Action Team || Manurewa-Papakura
|}
==References==
{{reflist}}
{{Kaunihera o Aotearoa}}
[[Category:Tāmaki-makau-rau]]
[[Category:Kaunihera o Aotearoa|Tāmaki Makaurau]]
3q6n58epyzmxo453uwcc7uslslfqe8t
Category:Wāhitāone
14
18626
168280
162400
2026-06-16T00:47:56Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Category:Wahingitana]] to [[Category:Wāhitāone]]
162400
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Hononga-o-Amerika]]
osuqpsi67ce7g5ystjlo3gntppozhb3
User:TautauKarepe
2
19973
168289
168080
2026-06-16T01:16:30Z
TautauKarepe
22930
/* Hei tuhi a muri */
168289
wikitext
text/x-wiki
{{#babel:en|mi-1}}
I read at about mi-1, but I write at about mi-0, so feel free to correct anything you see.
==Hei tuhi a muri==
[[Kawatiri]]
[[Kōhoro]]
[[Makau]]
[[Maungaherai]]
[[Tāhuna]]
pzdho4zd7cb3bl6mfqekme7s6m9q1cv
Owen Westerhout
0
20070
168257
168151
2026-06-15T23:17:21Z
~2026-35121-77
23238
/* Mētara motu */
168257
wikitext
text/x-wiki
[[File:Finish Dutch National University Championship.jpg|thumb|right|300px|Ko Westerhout te karauna o te whare wananga o te motu.]]
'''Owen Westerhout''' (i whanau i te 24 o Akuhata 1989) he kaiako takaro Tatimana me te kaipara o mua mo te reihi me te papa, he tohunga ki te 400 mita omaoma. I whanau ia i Utrecht, [[Hōrana]], i whakataetae ia i te motu me te ao ki nga mahi hakinakina me te tohu i nga karapu tae atu ki a AV Trias.
I te wa o tana mahi whakataetae, i toa a Westerhout i nga mētara maha i te Whakataetae Whare Wananga a-Motu o Tatimana, a ka rua nga wa ka riro hei Toa mo te Whare Wananga o Motu.<ref>{{cite web |url=https://www.inholland.nl/nieuws/kort-nieuws-18-juli-2018/ |title=Kort nieuws 18 juli 2018 |website=InHolland Hogeschool |publisher= |accessdate=7 June 2026}}</ref> Whai muri i tana mahi hakinakina, ka huri ia ki te mahi whakangungu, mahi tahi me nga kaipara sprint, waenga-tawhiti, me te pekepeke.
Whai muri i tana hūnuku ki [[Aotearoa]], ka kaha a Westerhout hei kaiako takaro i te rohe o Te [[Whanganui-a-Tara]]. Kua whakangunguhia e ia nga kaitakaro ki nga mētara a rohe, motu, me te taumata o Oceania, a, i noho ia hei kaiwhakahaere mo Te Kapa Whakataetae Kura Tuarua o Aotearoa mo nga momo whakataetae.<ref>{{cite web |url=https://www.noordhollandsdagblad.nl/sport/sport-ijmond/doelen-stellen-en-bereiken-atletiekcoach-owen-westerhout-weet-in-nieuw-zeeland-van-wanten/25309756.html |title=Doelen stellen en bereiken; atletiekcoach Owen Westerhout weet in Nieuw-Zeeland van wanten |website=Noordhollands Dagblad |publisher=Monique Janse |accessdate=6 June 2026}}</ref>
Na Westerhout i whakatakoto te turanga mo te tipu i roto i te [[Lower Hutt Amateur Athletics Club]]<ref>{{cite web |url=https://www.sporty.co.nz/lowerhuttaac/about-lhaac/club-coach |title=Club Coach |website= |publisher=Lower Hutt Amateur Athletics Club |accessdate=7 June 2026}}</ref> me nga mahi takaro i te Rohe o Te [[Whanganui-a-Tara]], ina koa i roto i nga sprints i mahi tahi ai ia me nga kaitakaro penei i a [[Asher Robertson]], [[Troy Waldrom]] me [[Aleksandra Domanski]]. I te tau rua mano rua tekau ma ono i riro ia ia te tohu mo te kaiako omaoma o te tau i Poneke.<ref>{{cite web |url=https://athleticswellington.org.nz/wp-content/uploads/2026/04/2025-ANNUAL-AWARDS-RECIPIENTS.pdf |title=2025 Annual Awards Recipients|website= |publisher=Athletics Wellington |accessdate=6 June 2026}}</ref>
Ko ia ano te kawenga mo te kapa o Aotearoa i whakataetae ki [[Tāwini]] i te Whakataetae Athletics o [[Ahitereiria]] i te tau 2026 i reira ka arahi ia i te kapa 4x100m U20, tae atu ki tana kaipara [[Troy Waldrom]], ki to ratou rekoata a motu i te 41,43 s. Me te kapa 4x400m U18 ki to ratou wa pai mo te motu mo te 3.33,06 s.
== Mētarahei kaipara ==
{|class="wikitable"
|---
!Toa toa
!Takahanga
!Whakatakoto
!Hua
|---
|Nga toa toa o te roopu whare wananga Tatimana 2018
|300m
|bgcolor=gold|1st
|35,98 s
|---
|Nga toa toa o te roopu whare wananga Tatimana 2018
|4x100 m
|bgcolor=gold|1st
|45,02 s
|---
|Te Whare Wananga o Tatimana i roto i nga whakataetae 2019
|400m
|bgcolor=gold|1st
|49,45 s
|---
|Te Whare Wananga o Tatimana i roto i nga whakataetae 2019
|Peke toru
|bgcolor=cc9966|3rd
|11,74 s
|---
|Nga whakataetae whare wananga Tatimana 2019
|400m
|bgcolor=silver|2nd
|49,45 s
|---
|Nga toa toa o te roopu whare wananga Tatimana 2019
|400m
|bgcolor=gold|1st
|50,69 s
|---
|Nga toa toa o te roopu whare wananga Tatimana 2019
|Rere o te Olympics
|bgcolor=cc9966|3rd
|3:45,93 s
|---
|}
== Mētara hei kaiako ==
===Mētara o te ao===
{|class="wikitable"
|---
!Toa toa
!Takahanga
!Whakatakoto
!Kaipara
!Hua
|---
|Ahitereiria Championships 2020
|Peke teitei U17
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|1.90 m
|---
|Oceania Championships 2024
|4x100m U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|43,23 s
|---
|Oceania Championships 2024
|4x400m U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|3:32,52 s
|---
|Ahitereiria Championships 2026
|4x100m U20
|bgcolor=silver|2nd
|[[Troy Waldrom]] '''NR'''<ref>{{cite web |url=https://www.anzrankings.org.nz/site/profiles_con/athlete/632941 |title=Profile Troy Waldrom |website= |publisher=Athletics New Zealand |accessdate=}}</ref>
|41,43 s
|---
|}
===Mētara motu===
{|class="wikitable"
|---
!Toa toa
!Takahanga
!Whakatakoto
!Kaipara
!Hua
|---
|Aotearoa Championships 2023
|4x100m U16
|bgcolor=gold|1st
|[[Asher Robertson]]
|43,99 s
|---
|Aotearoa Championships 2023
|4x100m U16
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|45,18 s
|---
|Aotearoa Championships 2023
|Peke teitei U16
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|1,72 m
|---
|Aotearoa Championships 2023
|Peke roa U16
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|5,71 m
|---
|Aotearoa Championships 2024
|Peke roa U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|6,37 m
|---
|Aotearoa Championships 2024
|300 m h U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|40,46 s
|---
|Aotearoa Championships 2024
|Peke teitei U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|1,86 m
|---
|Aotearoa Championships 2024
|4x400m U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|3.35,59 s
|---
|Aotearoa Championships 2024
|4x100m U16
|bgcolor=silver|2nd
|[[Troy Waldrom]]
|48,09 s
|---
|Aotearoa Championships 2025
|300m h U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|39,85 s
|---
|Aotearoa Championships 2025
|Peke roa U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|6,60 m
|---
|Aotearoa Championships 2025
|4x100m U18
|bgcolor=gold|1st
|[[Asher Robertson]]
|43,61
|---
|Aotearoa Championships 2025
|Peke teitei U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|1,81 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|Hekatoni U20
|bgcolor=gold|1st
|[[Asher Robertson]]
|5836 p
|---
|Aotearoa Championships 2026
|100m U18
|bgcolor=gold|1st
|[[Troy Waldrom]]
|11,02 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|100m U18
|bgcolor=silver|2nd
|Brooklyn Boyd
|11,21 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|200m U18
|bgcolor=silver|2nd
|[[Troy Waldrom]]
|22,06 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|200m U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|Brooklyn Boyd
|22,19 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|Maka kōpae U16
|bgcolor=silver|2nd
|Kade Waldrom
|45,03 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|Whiu tao U16
|bgcolor=gold|1st
|Kade Waldrom
|53,84 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|4x100m U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|Kade Waldrom, Brooklyn Boyd a [[Troy Waldrom]]
|46,23 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|400 m h U20
|bgcolor=silver|2nd
|[[Asher Robertson]]
|56,85 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|Peke roa U20
|bgcolor=gold|1st
|[[Asher Robertson]]
|6,99 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|Poupoupou U20
|bgcolor=gold|1st
|[[Asher Robertson]]
|3,40 m
|---
|Aotearoa Championships 2026
|110 m h U20
|bgcolor=cc9966|3rd
|[[Asher Robertson]]
|15,02 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|4x100 m
|bgcolor=cc9966|3rd
|Oliver Krijnen
|42,07 s
|---
|Aotearoa Championships 2026
|4x100 m U18
|bgcolor=cc9966|3rd
|Anzelle Gouws
|50,33 s
|---
|}
== Tohutoro ==
{{reflist}}
{{Commonscat|Owen Westerhout}}
66ei3x1bbex766mdwldf2k1o3rcd7ku
Valletta
0
20107
168259
2026-06-16T00:04:03Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Valletta]] to [[Whāreta]]
168259
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Whāreta]]
1khrc1y69525fxdycgidpflpjt07c3w
Wenehūera
0
20108
168265
2026-06-16T00:17:53Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Wenehūera]] to [[Penehūera]]
168265
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Penehūera]]
fohfhwyuxllh1mmw8s9kvlfe6kj2yt3
Template:Country data Wenehūera
10
20109
168268
2026-06-16T00:20:56Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Wenehūera]] to [[Template:Country data Penehūera]]
168268
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Penehūera]]
blyjz86k0hw8az2rtm2n73f0rq3314r
Wahingitana
0
20110
168278
2026-06-16T00:45:35Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Wahingitana]] to [[Wāhitāone]]
168278
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Wāhitāone]]
nkqtc55joc3iukqwqio0vhmiury4mrf
Category:Wahingitana
14
20111
168281
2026-06-16T00:47:56Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Category:Wahingitana]] to [[Category:Wāhitāone]]
168281
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[:Category:Wāhitāone]]
kmf6b1ure2qkfow4eqeno9w38srldn1
Īemene
0
20112
168292
2026-06-16T01:26:55Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Īemene]] to [[Īmene]]
168292
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Īmene]]
lpy0inwi3ssj99phqiesmgqdxctc381
Template:Country data Yemen
10
20113
168299
2026-06-16T01:40:29Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Template:Country data Yemen]] to [[Template:Country data Īmene]]
168299
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Country data Īmene]]
t0zwwpvewm8a5aulgfnzme5qx1whwim
Bern
0
20114
168307
2026-06-16T01:50:23Z
TautauKarepe
22930
TautauKarepe moved page [[Bern]] to [[Pēna]]
168307
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Pēna]]
cbml72jgqk7sf7d42p826kh92ws8zcg