Wikiphidiya
nrwiki
https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page
MediaWiki 1.45.0-wmf.4
first-letter
Iinrhatjhi
Khethekileko
Asiqongelane
Umsebenzisi
Umsebenzisi asiqongelane
Wikiphidiya
Wikiphidiya asiqongelane
Isimumathi
Isimumathi asiqongelane
MediaWiki
MediaWiki asiqongelane
Umhlahlandlelasakhiwo
Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane
Lisizo
Lisizo asiqongelane
Mkhakha
Mkhakha asiqongelane
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
INgwenyama UNyabela
0
613
3154
2881
2025-06-13T17:45:43Z
Mosakaruka
586
3154
wikitext
text/x-wiki
[[Isimumathi:King Nyabela of the Ndebele Tribe South Africa 1893.jpg|thumb|Ilitje Lesikhumbuzo leNgwenyama uNyabela]]
'''UNyabela''' yiNgwenyama yamaNdebele wakwaNzunza eyabusa kusukela ngenyanga kaVelabahlinze 1879 nakukhothama iNgwenyama uRhobongo, walwa ipi namaBhuru eyathoma ngomhlaka-07 kaSinyikhaba 1882 eyaphela ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883 mhla anikela uMampuru emaBhurwini, kwaba kubotjhwa kwakhe nokuhluleka kwepi yamaNdebele emaBhurwini.<ref name=":0">Iziko Lamakhosi - C. J Mahlangu, K. N Mahlangu, M. A Mahlangu, no-S. M Mtshweni</ref>
Ngokwencwadi ethi '''Iziko lamaKhosi''', uNyabela - uGijamphezeni kaMabhoko - yindodana yesithathu yeNgwenyama uMabhoko ebelethwa endlukulu. Kwathi bona kukhothame iNgwenyama uRhobongo ebeyibambele uFene, uNyabela wathatha isihlalo waraga nokubambela uFene indodana kaMkhephuli ngombana bekasesemncani bona angabusa. Nayiragako ithi ekuthomeni kokubusa kwakhe uNyabela wayenganayo ingubo yobukhosi. Yeke wakhupha intanga yamaDlaza bona iyokufuna ingwe khona kuzokutholakala isikhumba esizokuba yingubo yobukhosi. Owayethwele intanga yamaDlaza ibizo lakhe kwakunguNomacwayi. Bagcina Bayifumene ingwe entabeni yakwaCabha, bayibulala beza nayo ekosini. <ref name=":0" />
=== Amadodana weNgwenyama uNyabela ===
* UMtjongweni (uSomphezeni) oliDugu noyindondana ekulu
* UMofu (uSoSenzeni) oliPhogo
* UNgobe oliDuba
* UMpepe (uSovelemu) oliDlowu
* UMzitha (uSoMene) oliSinya
* UMakhabakhubu (uSovusani) oliPhogo
* UPama (uSoMvumazoke) liRhorha
* UZalabo (uSoMlingo) oliDuba
* UMarhagi (uSoZilani) oliRhorha<ref name=":0" />
== Isisusa Serarano Phakathi KukaNyabela NamaBhuru ==
[[Isimumathi:LL1882 pg008 SIKUKUNI.jpg|thumb|USekhukhune]]
Ngesikhathi sokubusa kukaNyabela amaBhuru besele athomile ukuzibusa ngombana bebangasekho ngaphasi kokubuswa maNgisi. Yeke, besele kuphethe bona, begodu bebenza koke okusemandlenabo bona balawule iintjhaba zabantu abanzima enarheni khona bazokubusa ngendlela ephumelelako.<ref name=":1">{{Cite web|title=South African Military History Society - Journal - AN AFRICAN MASADA: Nyabela, Mampuru and the Defence of Mapochstad|url=http://samilitaryhistory.org/vol144ds.html|access-date=2025-05-31|website=samilitaryhistory.org}}</ref> Soke isikhathesi amaBhuru namaNdebele wakwaNzunza bekatjhebiswano elihle elathonywa yiNgwenyama uMabhoko. Kodwana kwathi bona amaBhuru athome ukuzibusa itjhebiswano laya lancipha. Isizathu kungaba kukuthi amaNdebele nawo besele afuna ukuzibusa, UNyabela besele angasawubhadeli umthelo emaBhurwini, begodu wala nokuletha isibalo sabantu baboke esitjhabeni.begodu lokho kwawasilinga amaBhuru ngaphasi kombuso we-ZAR.<ref name=":1" />
Isisusa esikhulu serarano phakathi kwamaNdebele namaBhuru kwaba nguMampuru. UMampuru bekayikosi yabaPedi eyabelethwa ngo-1824, ayindodana yomnakwabo weKosi uSikwati. USikwati wahlongakala ngo-1861. Lokho kwabanta imiraro yokuthi ngubani okufuze alandele ekubeni yiKosi yabaPedi. <ref name=":2">{{Cite web|title=Kgoŝi Mampuru II – King of the Pedi people {{!}} Ditsong Museums of South Africa|url=https://ditsong.org.za/en/kgosi-mampuru-ii-king-of-the-pedi-people/|access-date=2025-05-31|website=https://ditsong.org.za/en/|language=en-US}}</ref> UMampuru wathi uSikwati ukhethe yena bona abe yiKosi ngombana ubelethwa mfazi obeletha ubukhosi abaPedi abambiza bona yi-''timamollo.'' USekhukhune oyindodana ekulu kaSikwati wathi lokho angekhe kwenzeke njengombana unina kaMampuru omfazi obeletha ubukhosi ukakakhuleliswa yiKosi uSikwati, kodwana mumuntu wangaphandle. Ngaphezu kwalokho wathi uSikwati ubengakaphethi koke okufuze akuphethe nakathatha umfazi oyi-''timamollo''. Yeke isihlalo kufuze sithathwe nguSekhukhune.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mampuru_II</ref>
USekhukhune wathoma wathatha amandla wobukhosi bewabulala nabeluleki bakaMampuru. UMampuru wagcina sele abalekile kelekhabo. Kwathi ngemva kwesikhathi uSekhukhune sele alwe ipi namaBhuru, nenye ipi namaSwati, wahlaselwa esigodlweni sakhe wahlatjwa ngomukhwa wafa ngomhlaka-13 August 1882. UMampuru nguye owasolwa ngokubulawa kukaSekhukhune, wasolwa nangokubanga umguruguru esitjhabeni sabaPedi. Yeke amaBhuru akhipha isiqunto sokuthi uMampuru akabotjhwe khona umguruguru lo uzokuphela.<ref name=":2" />[[Isimumathi:Stephanus Johannes Roos.jpg|thumb|UJohannes Roos]]Kuthe bona uMampuru ezwe bona uyafuneka wabaleka esitjhabeni sekabo wayokukhosela ebantwini bakwaMasimula. AbaPedi bamlandelela nalapho babawa ikosi yakwaMasimula bona ibanikele yena, kodwana yona yala. Kwaba nepi, abakwaMasimula bahlulwa epini leyo. UMampuru nakabona bonyana bakwaMasimula bahluliwe, wabalekela kwaNomtjherhelo eNgwenyameni uNyabela. <ref name=":0" />
AbaPedi bafika nakoNomtjharhelo bambawa eNgwenyameni uNyabela. Kuthiwa iKosi uNyabela yathi nayibaphendulako: "UMampuru ngimginyile. Nanimfunako izani ningihlinze isisu nimkhuphe." Okutjho bona nangabe abaPedi bafuna uMampuru kuzokufuze kuliwe ipi bona atholakale. AbaPedi bakhamba batjhinga emBhurwini babawa isizo lokuthola uMampuru. UPaul Kruger obekamungameli we-ZAR, wathumela uRoos noSenekal bona basize abaPedi ngendaba le. AmaBhuru amabili la afika esitjhabeni samaNdebele abawa uMampuru, kodwana uNyabela wala, wathi umginyile, nabamfunako abamkhuphe ngemathunjinakhe. Ekugcineni uNyabela wasilingeka wabulala uRoos noSenekal, wathatha iinhloko zabo wazihloma eengodweni. Kuthiwa bekavuka qobe ekuseni akhambe ayokulotjhisa iinhloko zabo aziphulule neendevu zazo.<ref name=":0" />
AmaBhuru asilingeka khulu ngesenzwesi athumela uPiet Joubert namasotja amanengi. Naye wafika warabhela uNyabela amahlandla ambalwa bona akhuphe uMaMpuru kodwana uNyabela wabhala naye, kwaba kusuka kwepi phakathi kwamaNdebele namaBhuru.<ref name=":1" />
== Ukuthoma Kwepi YamaNdebele NamaBhuru ==
[[Isimumathi:Pjjoubert.jpg|thumb|UPiet Joubert]]
Ipi yathoma ngomhlaka-7 kuSinyikhaba 1882. Ipi yamaNdebele yayihlome ngeengidi zomsizi nemikhonto, bese yamaBhuru ihlome ngeengidi zeenhlamvu idoswa phambili nguPiet Joubert. Iingidi zeenhlamvu bezidumuza msinya kunalezo zomsizi, yeke inengi lamabutho wamaNdebele lafa ngelangelo, kwathi ngemva kwalokho amaNdebele ahlehla abalekela erholweni. AmaBhuru athi ayangena erholweni abuyela emva ngombana irholo awalazi, yeke atjhida entabeni ayokuhlala emasimini. <ref name=":0" /> Emalangeni alandelako bebasolo basilwa, kesinye isikhathi amaNdebele afike kungakalindeleki agadle abaleke. Kesinye isikhathi bekafika ebe iinkomo zamakhuwa, kesinye isikhathi babanjwe babulawe. Kwakhe kwaba nesahlakalo lapha amaNdebele athumba iinkomo zamaBhuru, kanti amaBhuru awakalali, abagijimisa abulala amaNdebele ali-150, babuya neenkomo zabo.<ref name=":1" />
Isikhathi nasikhambako yahlasela indlala emaNdebeleni. Ukudla ebebakubulungile kwaphela, bathoma ukudla iimphalo eenkhunjeni, kodwana ngokukhamba kwesikhathi iimphalo nazo zaphela. Bathoma bafikelwa mcabango wokuzinikela emaBhurwini, ngapha amaBhuru sebacabanga ukukhamba babuyele emakhaya ngombana sebafikelwa kudinwa. AmaNdebele eza namano wokuthola ukudla.<ref name=":0" /> Kwakhitjhwa intanga yamaThula bona iyokuthumba iinkomo zabaPedi. Ngebanga lokuthi bebanganamandla ngebanga lokulamba bahlulwa epini leyo.
Kunesikhathi lapha amaNdebele athi akhukhuthisa abafazi bona bayokweba ukudla, kodwana amaBhuru wababulala abafazabo. Kuthiwa abafazaba bakwaMatsitsi, uNoMtjhatjhana noNoMgiyelwa. Ngesikhatheso bekusolo kuliwa. Kokhunye amaBhuru alinge ukwemba amadwala afuna indlela yokungena erholweni, kodwana amaNzunza afike abahlasele abaliye, nabo bagcine sele bawunghalile umsebenzi loyo. <ref name=":1" />
Kwafika isikhathi lapha amaBhuru abuyela khona emva. Athe angakayi nokuyaphi, asemlanjeni iMangwana kwafika indoda yakwaNdala yatjela amaBhuru bona amaNdebele aphelile yindlala, neemphalo nazo ziphelile. AmaBhuru wajika wabuyela emva kwaNomtjharhelo. Bafika batjela iNgwenyama bona ayikhuphe uMampuru. Nangambala yamkhupha yamnikela emaBhurwini ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883. Ipi le yathatha iinyanga ezibunane zoke. Babotjhwa bobabili uNyabela noMampuru.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Iinkhombo ==
<references />
gzibvc634a4e2yf9lf47z2lmfv22vvo
3155
3154
2025-06-13T18:51:09Z
Orrora
587
added paragraphs
3155
wikitext
text/x-wiki
[[Isimumathi:King Nyabela of the Ndebele Tribe South Africa 1893.jpg|thumb|Ilitje Lesikhumbuzo leNgwenyama uNyabela]]
'''UNyabela''' yiNgwenyama yamaNdebele wakwaNzunza eyabusa kusukela ngenyanga kaVelabahlinze 1879 nakukhothama iNgwenyama uRhobongo, walwa ipi namaBhuru eyathoma ngomhlaka-07 kaSinyikhaba 1882 eyaphela ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883 mhla anikela uMampuru emaBhurwini, kwaba kubotjhwa kwakhe nokuhluleka kwepi yamaNdebele emaBhurwini.<ref name=":0">Iziko Lamakhosi - C. J Mahlangu, K. N Mahlangu, M. A Mahlangu, no-S. M Mtshweni</ref>
Ngokwencwadi ethi '''Iziko lamaKhosi''', uNyabela - uGijamphezeni kaMabhoko - yindodana yesithathu yeNgwenyama uMabhoko ebelethwa endlukulu. Kwathi bona kukhothame iNgwenyama uRhobongo ebeyibambele uFene, uNyabela wathatha isihlalo waraga nokubambela uFene indodana kaMkhephuli ngombana bekasesemncani bona angabusa. Nayiragako ithi ekuthomeni kokubusa kwakhe uNyabela wayenganayo ingubo yobukhosi. Yeke wakhupha intanga yamaDlaza bona iyokufuna ingwe khona kuzokutholakala isikhumba esizokuba yingubo yobukhosi. Owayethwele intanga yamaDlaza ibizo lakhe kwakunguNomacwayi. Bagcina Bayifumene ingwe entabeni yakwaCabha, bayibulala beza nayo ekosini. <ref name=":0" />
=== Amadodana weNgwenyama uNyabela ===
* UMtjongweni (uSomphezeni) oliDugu noyindondana ekulu
* UMofu (uSoSenzeni) oliPhogo
* UNgobe oliDuba
* UMpepe (uSovelemu) oliDlowu
* UMzitha (uSoMene) oliSinya
* UMakhabakhubu (uSovusani) oliPhogo
* UPama (uSoMvumazoke) liRhorha
* UZalabo (uSoMlingo) oliDuba
* UMarhagi (uSoZilani) oliRhorha<ref name=":0" />
== Isisusa Serarano Phakathi KukaNyabela NamaBhuru ==
[[Isimumathi:LL1882 pg008 SIKUKUNI.jpg|thumb|USekhukhune]]
Ngesikhathi sokubusa kukaNyabela amaBhuru besele athomile ukuzibusa ngombana bebangasekho ngaphasi kokubuswa maNgisi. Yeke, besele kuphethe bona, begodu bebenza koke okusemandlenabo bona balawule iintjhaba zabantu abanzima enarheni khona bazokubusa ngendlela ephumelelako.<ref name=":1">{{Cite web|title=South African Military History Society - Journal - AN AFRICAN MASADA: Nyabela, Mampuru and the Defence of Mapochstad|url=http://samilitaryhistory.org/vol144ds.html|access-date=2025-05-31|website=samilitaryhistory.org}}</ref> Soke isikhathesi amaBhuru namaNdebele wakwaNzunza bekatjhebiswano elihle elathonywa yiNgwenyama uMabhoko. Kodwana kwathi bona amaBhuru athome ukuzibusa itjhebiswano laya lancipha. Isizathu kungaba kukuthi amaNdebele nawo besele afuna ukuzibusa, UNyabela besele angasawubhadeli umthelo emaBhurwini, begodu wala nokuletha isibalo sabantu baboke esitjhabeni.begodu lokho kwawasilinga amaBhuru ngaphasi kombuso we-ZAR.<ref name=":1" />
Isisusa esikhulu serarano phakathi kwamaNdebele namaBhuru kwaba nguMampuru. UMampuru bekayikosi yabaPedi eyabelethwa ngo-1824, ayindodana yomnakwabo weKosi uSikwati. USikwati wahlongakala ngo-1861. Lokho kwabanta imiraro yokuthi ngubani okufuze alandele ekubeni yiKosi yabaPedi. <ref name=":2">{{Cite web|title=Kgoŝi Mampuru II – King of the Pedi people {{!}} Ditsong Museums of South Africa|url=https://ditsong.org.za/en/kgosi-mampuru-ii-king-of-the-pedi-people/|access-date=2025-05-31|website=https://ditsong.org.za/en/|language=en-US}}</ref> UMampuru wathi uSikwati ukhethe yena bona abe yiKosi ngombana ubelethwa mfazi obeletha ubukhosi abaPedi abambiza bona yi-''timamollo.'' USekhukhune oyindodana ekulu kaSikwati wathi lokho angekhe kwenzeke njengombana unina kaMampuru omfazi obeletha ubukhosi ukakakhuleliswa yiKosi uSikwati, kodwana mumuntu wangaphandle. Ngaphezu kwalokho wathi uSikwati ubengakaphethi koke okufuze akuphethe nakathatha umfazi oyi-''timamollo''. Yeke isihlalo kufuze sithathwe nguSekhukhune.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mampuru_II</ref>
USekhukhune wathoma wathatha amandla wobukhosi bewabulala nabeluleki bakaMampuru. UMampuru wagcina sele abalekile kelekhabo. Kwathi ngemva kwesikhathi uSekhukhune sele alwe ipi namaBhuru, nenye ipi namaSwati, wahlaselwa esigodlweni sakhe wahlatjwa ngomukhwa wafa ngomhlaka-13 August 1882. UMampuru nguye owasolwa ngokubulawa kukaSekhukhune, wasolwa nangokubanga umguruguru esitjhabeni sabaPedi. Yeke amaBhuru akhipha isiqunto sokuthi uMampuru akabotjhwe khona umguruguru lo uzokuphela.<ref name=":2" />[[Isimumathi:Stephanus Johannes Roos.jpg|thumb|UJohannes Roos]]Kuthe bona uMampuru ezwe bona uyafuneka wabaleka esitjhabeni sekabo wayokukhosela ebantwini bakwaMasimula. AbaPedi bamlandelela nalapho babawa ikosi yakwaMasimula bona ibanikele yena, kodwana yona yala. Kwaba nepi, abakwaMasimula bahlulwa epini leyo. UMampuru nakabona bonyana bakwaMasimula bahluliwe, wabalekela kwaNomtjherhelo eNgwenyameni uNyabela. <ref name=":0" />
AbaPedi bafika nakoNomtjharhelo bambawa eNgwenyameni uNyabela. Kuthiwa iKosi uNyabela yathi nayibaphendulako: "UMampuru ngimginyile. Nanimfunako izani ningihlinze isisu nimkhuphe." Okutjho bona nangabe abaPedi bafuna uMampuru kuzokufuze kuliwe ipi bona atholakale. AbaPedi bakhamba batjhinga emBhurwini babawa isizo lokuthola uMampuru. UPaul Kruger obekamungameli we-ZAR, wathumela uRoos noSenekal bona basize abaPedi ngendaba le. AmaBhuru amabili la afika esitjhabeni samaNdebele abawa uMampuru, kodwana uNyabela wala, wathi umginyile, nabamfunako abamkhuphe ngemathunjinakhe. Ekugcineni uNyabela wasilingeka wabulala uRoos noSenekal, wathatha iinhloko zabo wazihloma eengodweni. Kuthiwa bekavuka qobe ekuseni akhambe ayokulotjhisa iinhloko zabo aziphulule neendevu zazo.<ref name=":0" />
AmaBhuru asilingeka khulu ngesenzwesi athumela uPiet Joubert namasotja amanengi. Naye wafika warabhela uNyabela amahlandla ambalwa bona akhuphe uMaMpuru kodwana uNyabela wabhala naye, kwaba kusuka kwepi phakathi kwamaNdebele namaBhuru.<ref name=":1" />
== Ukuthoma Kwepi YamaNdebele NamaBhuru ==
[[Isimumathi:Pjjoubert.jpg|thumb|UPiet Joubert]]
Ipi yathoma ngomhlaka-7 kuSinyikhaba 1882. Ipi yamaNdebele yayihlome ngeengidi zomsizi nemikhonto, bese yamaBhuru ihlome ngeengidi zeenhlamvu idoswa phambili nguPiet Joubert. Iingidi zeenhlamvu bezidumuza msinya kunalezo zomsizi, yeke inengi lamabutho wamaNdebele lafa ngelangelo, kwathi ngemva kwalokho amaNdebele ahlehla abalekela erholweni. AmaBhuru athi ayangena erholweni abuyela emva ngombana irholo awalazi, yeke atjhida entabeni ayokuhlala emasimini. <ref name=":0" /> Emalangeni alandelako bebasolo basilwa, kesinye isikhathi amaNdebele afike kungakalindeleki agadle abaleke. Kesinye isikhathi bekafika ebe iinkomo zamakhuwa, kesinye isikhathi babanjwe babulawe. Kwakhe kwaba nesahlakalo lapha amaNdebele athumba iinkomo zamaBhuru, kanti amaBhuru awakalali, abagijimisa abulala amaNdebele ali-150, babuya neenkomo zabo.<ref name=":1" />
Isikhathi nasikhambako yahlasela indlala emaNdebeleni. Ukudla ebebakubulungile kwaphela, bathoma ukudla iimphalo eenkhunjeni, kodwana ngokukhamba kwesikhathi iimphalo nazo zaphela. Bathoma bafikelwa mcabango wokuzinikela emaBhurwini, ngapha amaBhuru sebacabanga ukukhamba babuyele emakhaya ngombana sebafikelwa kudinwa. AmaNdebele eza namano wokuthola ukudla.<ref name=":0" /> Kwakhitjhwa intanga yamaThula bona iyokuthumba iinkomo zabaPedi. Ngebanga lokuthi bebanganamandla ngebanga lokulamba bahlulwa epini leyo.
Kunesikhathi lapha amaNdebele athi akhukhuthisa abafazi bona bayokweba ukudla, kodwana amaBhuru wababulala abafazabo. Kuthiwa abafazaba bakwaMatsitsi, uNoMtjhatjhana noNoMgiyelwa. Ngesikhatheso bekusolo kuliwa. Kokhunye amaBhuru alinge ukwemba amadwala afuna indlela yokungena erholweni, kodwana amaNzunza afike abahlasele abaliye, nabo bagcine sele bawunghalile umsebenzi loyo. <ref name=":1" />
Kwafika isikhathi lapha amaBhuru abuyela khona emva. Athe angakayi nokuyaphi, asemlanjeni iMangwana kwafika indoda yakwaNdala yatjela amaBhuru bona amaNdebele aphelile yindlala, neemphalo nazo ziphelile. AmaBhuru wajika wabuyela emva kwaNomtjharhelo. Bafika batjela iNgwenyama bona ayikhuphe uMampuru. Nangambala yamkhupha yamnikela emaBhurwini ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883. Ipi le yathatha iinyanga ezibunane zoke. Babotjhwa bobabili uNyabela noMampuru.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Ukubotjhwa Nokuhlongakala KukaNyabela ==
Kwathi ngemva kobana uNyabela anikele uMampuru kuJoubert nebutho lakhe naye wabotjhwa ngebanga lokujamelana nebutho likaRhulumende wangesikhatheso nokufihla isilelesi. Ngemva kokubotjhwa kwabo isitjhaba sakhutjhwa ngerholweni, satjelwa bona uNyabela akasese yikosi noNyengelele ikosikazakhe akasese yindlovukazi, kunalokho uPiet Joubert uzokuba yikosi yamaNdebele wakwaNzunza bese ikosikazakhe ibe yindlovukazi. Abavumako baphadlhalajwa bahlukaniswa bona bayokuhlala emaplasini wamaBhuru basebenze khona, labo abangavumiko njengoMatsitsi, uPinda, uSigidi, uNdungulu noMhlangula babotjhwa. Abomma basetjenziselwa ukuhlanza iimpahla zamakhuwa, kwathi abobaba belusa ifuyo yamaBhuru, abanye basebenza emasimini. <ref name=":0" />
== Iinkhombo ==
<references />
dosxugejq769y1kv3qo8kbm7no22vh9