Wikiphidiya
nrwiki
https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page
MediaWiki 1.45.0-wmf.6
first-letter
Iinrhatjhi
Khethekileko
Asiqongelane
Umsebenzisi
Umsebenzisi asiqongelane
Wikiphidiya
Wikiphidiya asiqongelane
Isimumathi
Isimumathi asiqongelane
MediaWiki
MediaWiki asiqongelane
Umhlahlandlelasakhiwo
Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane
Lisizo
Lisizo asiqongelane
Mkhakha
Mkhakha asiqongelane
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Caster Semenya
0
122
3196
2181
2025-06-21T20:45:11Z
85.97.84.231
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
3196
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[Isimumathi:2017-BG Semenya 01.jpg|thumb|uSemenya ngomnyaka ka-2017]]
'''UCaster Semenya''' ungumgijimi wase [[Isewula Afrika|Sewula Afrika.]]<ref>https://time.com/6330414/caster-semenya-race-to-be-myself-interview/</ref> U-Caster Semenya, wabelethwa e-Mokgadi u-Caster Semenya mhlana ali-7 kuTjhirhweni wee-1991, e-Polokwane, eSewula Afrika, mgijimi odumileko webanga eliphakathi nomnqobi wegolide we-Olimpiki.<ref>Caster Semenya - Wikipedia</ref> Waziwa khulu ngokuphumelela kwakhe emjarhweni wamamitha ama-800 wabesifazana, lapho athumbe khona amamedali wegolide amanengi emidlalweni yePhasi kanye nama-Olimpiki. Umsebenzi ka-Semenya uphawulwe ziimpumelelo zakhe ezimangalisako zezemidlalo kanye nokuphikisana malungana namazinga we-testosterone wemvelo.
U-Semenya uqalene nokuhlolisiswa neentjhijilo ezivela eenhlanganweni zezemidlalo zamazwe ngamazwe, ezifake imithetho efuna bona abasubathi besifazane abanamazinga aphezulu we-testosterone bathathe imithi ukwehlisa amazinga la ukwenzela bona baphalisane emidlalweni ethileko. Nanyana kuneenqabo lezi, u-Semenya uhlale alitshwayo lokujamelana nokuzimisela, alwela amalungelo wabadlali begodu aphikisana nemithetho yena nabanye abanengi abayithatha njengokubandlulula. Umthelela wakhe emidlalweni yezemidlalo nokulwela kwakhe ukulunga nokufaka hlangana kuragela phambili nokukhuthaza abanengi ephasini loke.
== Iinkomba ==
{{Reflist}}
d9dvc62ca40j0eby6s9kdl9zjmgerdp
Inkundla zokuthintana
0
180
3161
3124
2025-06-21T18:41:31Z
85.97.84.231
3161
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''Iinkundla zokuthintana''' kuyindawo zetheknoloji ezisiza abantu bonyana bakghone ukukhuluma begodu bathintane ngezindlela ezinengi. Iinkundla zokuthintana sele zingcenye yamaphilo wabantu ngombana zisetjenziswa mihla namalanga.
Okuhle ngenkundla zokuthintana kukobana zikghona ukusiza umuntu bona akgone ukuthintana nabantu abakude naye. Okhunye kukobana zikhipha isizungu begodu umuntu ukhona ukufunda okunengi kizo. Inkundla zokuthintana ziyasiza ukuthuthukisa ilwazi lomuntu nanyana ngesinye isikhathi zingamupha umuntu ilwazi elingasilo.
njyx3iyrm9x62uqslg1fp32yombqbv3
Kgalema Motlante
0
206
3169
3090
2025-06-21T18:44:46Z
85.97.84.231
3169
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[Isimumathi:Kgalema Motlanthe at the 12th AU Summit (cropped).jpg|thumb|uMontlante ngomnyaka ka-2009]]
'''uKgalema Petrus Motlanthe''' wabelethwa mhla amalanga ali-18 kuVelabahlinze ngomhlaka ka-1949. Waba nguMongameli wesithathu weSewula Africa kusukela ngomnyaka ka-2008 kuKhukhulamungu mhla amalanga ali 25, ukuya ngomnyaka ka-2009 mhla amalanga ali-9 kuMrhayili. Waba ngusekela Mongameli ngaphasi koMongameli wangaphambilini uJacob Zuma, kusukela ngomnyaka ka-2009 kuMrhayini mhla amalanga ali-9, ukuya ngomnyaka ka-26 kuMrhayili mhla amalanga ali-26.
Ukgalema akasabonwa kubomabonakude.
mdazcpg49fat3b08b7dnaun4eftdkru
Main Page/Topics
0
215
3171
3088
2025-06-21T18:45:36Z
85.97.84.231
3171
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
{| cellpadding="5" cellspacing="4" style="width:100%; border:2px ;"
|-----
|colspan="6" align="center" bgcolor="white" |
{| width="100%" border="0" cellspacing="0" cellpadding="5"
|-
<!---------------------------------------------->
| width="10%" | [[Isimumathi:Nuvola apps bookcase.svg|40px|center]]
| width="90%" style="font-size: 90%; " | '''Imitlolo ngesindebele'''<br/>
[[Isindebele]] -
[[Umlando waMandebele]] -
[[Amalungelo Wobuntu]] -
[[umThethosisekelo]] -
[[Ezepilo]] -
[[Ifundo]] -
[[Amatshwayo eSewula Africa]] -
[[Iflaga yeSewula Africa]] -
[[UmSebenzi WesiTjhaba WezamaLimi]] -
[[Iinomboro]] -
[[Iinyanga]] -
[[AmaKghono wePilo]] -
[[Ikrismesi]] -
[[Ubulwelwe be-Ebola]]
[[Onzima]] -
[[Omhlophe]] -
[[Obovu]]
<!---------------------------------------------->
|-
<!---------------------------------------------->
| [[Isimumathi:P_religion_world.svg|40px|center]]
| style="font-size: 90%; border-top: 1px dashed #AAAAAA;" | '''Ikolo'''<br/>
[[Uzimu]] -
[[Ubukresite]] -
[[Abaphasi]] -
[[Ikolo]] -
[[Ibhayibhili]]
<!---------------------------------------------->
|-
<!---------------------------------------------->
| [[Isimumathi:Classroom icon.svg|40px|center]]
| style="font-size: 90%; border-top: 1px dashed #AAAAAA;" | '''Abatloli Besindebele'''<br/>
[[Alexander Mthombeni|A.B. Mthombeni]] -
[[Moses Mahlangu|M.S. Mahlangu]] -
[[PB Skhosana|P.B. Skhosana]] -
[[Bhiza Masango|B.D Masango]] -
[[Themba Mnguni|T.G Mnguni]] -
[[Mgiyelwa Ntuli|M.S Ntuli]]
<!---------------------------------------------->
|-
<!---------------------------------------------->
| [[Isimumathi:Gnome-globe.svg|40px|center]]
| style="font-size: 90%; border-top: 1px dashed #AAAAAA;" | '''Iinarha zephasi'''<br/>
[[Isewula Afrika]] -
[[Iamarika]] -
[[Angola]] -
[[Botswana]] -
[[Burkina Faso]] -
[[Cameroon]] -
[[Egypt]] -
[[Ethiopia]] -
[[Ghana]] -
[[Japane]] -
[[Kenya]] -
[[Lesotho]] -
[[Madagascar]] -
[[Malawi]] -
[[Mali]] -
[[Mauritius]] -
[[Morocco]] -
[[Mozambique]] -
[[Namibia]] -
[[Niger]] -
[[Rwanda]] -
[[Senegal]] -
[[Sierra Leone]] -
[[Somalia]] -
[[Swaziland]] -
[[Tanzania]] -
[[Tshayina]] -
[[Tunisia]] -
[[Zambia]] -
[[Zimbabwe]]
<!---------------------------------------------->
|-
<!---------------------------------------------->
| [[Isimumathi:Nuvola apps kuser.svg|40px|center]]
| style="font-size: 90%; border-top: 1px dashed #AAAAAA;" | '''Ubuhlobo'''<br/>
[[Umndeni]] -
[[Ababelethi]] -
[[Umntwana]] -
[[Umtjhado]] -
[[Umrazana]] -
[[Isokana]] -
[[Ukhwenyana]] -
[[Umakoti]] -
[[Ilobolo]] -
[[Iindakamizwa]]
|}
18kzlr9vrpovc9ycc27jqxu9ic21xwv
Neil Tovey
0
223
3193
3114
2025-06-21T19:18:47Z
85.97.84.231
3193
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''U-Neil Robert Tovey OIS''' (owazalwa zi-2 kuJulayi 1962) ungumqeqeshi webhola lezinyawo wase[[Isewula Afrika|Sewula Afrika]] kanye nomdlali wangaphambili aphinde abe ngumfowabo womdlali webhola lezinyawo wangaphambili uMark Tovey. Wazalelwa ePitoli. Uphethe irekhodi lokudlala imidlalo eminingi kuNational Soccer League.
ipy8hgquoa2w4bcuuclw32mh80rvbg2
Nelson Mandela
0
224
3183
3147
2025-06-21T19:07:37Z
85.97.84.231
3183
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[Isimumathi:Nelson Mandela-2008 (edit) (cropped).jpg|thumb|uMandela ngomnyaka ka-2008]]
'''Nelson Rolihlahla''' '''Mandela''' obeka ngu Mongameli e[[Isewula Afrika|Sewula Afrika]] wabelethwa mhla amalanga ali-18(itjhumi nobunane) ngenyanga kaVelabahlinze emnyakeni we-1918(ikulungwane amakhulu alithoba netjhumi nabunane). Uhlongakele ngomnyaka we-2013(iinkulungwane ezimbili netjhumi nantathu). Uhlongakele sekadlale indima ekulu khulu ekukhululeni abantu abanzima eSewula Afrika ebebagandelelwe. Unomzana lo ube yikutani eyaletha ikululeko esitjhabeni sabantu babanzima. Waziwa ngamazwi athi " kulikhambo elide ukufika ekululekweni"(long walk to freedom).
UNelson Rholihlahla Mandela ekukhuleni kwakhe wafunda e[[-Qunu|-Qunu]] lapha u-titjhere wakhe wamupha khona igama lika- Nelson. Ufundele zobuqcwetha eJunivesithi eyaziwa nge[[-Fort Hare|-Fort Hare]]. Wabotjhwa iminyaka ematjhumi amabili nesithandathu.
7i1oblm9ej71mt8pjj6wehy810nlmn5
Sipho Mahlangu
0
237
3167
3043
2025-06-21T18:43:44Z
85.97.84.231
3167
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
Sipho Mahlangu Bekayikosi yamandebele ngaphasi kwesifunda sange Siyabuswa, ngaphasi kobukhosi bakanzunza umabhoko wesithathu.
ku8kc6c84dcujdosmdtm1eaosq4yj0e
Ukamisa
0
252
3177
3109
2025-06-21T19:02:13Z
85.97.84.231
3177
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== '''Abokamisa''' ==
=== Isingeniso ===
EsiNdebeleni kunamatjhada lawo asetjenziswako. Amatjhada la ahlukaniswe ngemihlobo embili leyo eyaziwa ngabokamisa nabongwaqa. Abokamisa matjhada alandelako: a, e, i, o no-u. Kodwana, ngokomtlolomazombe abokamisa bahlukaniswe ngokomhlobo embili. Imihlobo le ibizwa ukuthi bokamisa bendabuko nanyana bemvelo, nabokubelethwa nanyana bokuvela. Esihlokwaneni esilamako sizokutjheja abokamisa bendabuko nanyana bemvelo.
== '''Abokamisa bendabuko nanyana bemvelo'''. ==
Abomamisa bendabuko nanyana bemvelo thathu, u-a, i no-u.
1. [a] ukamisa ophasi etjhadini labokamisa
Isibonelo: -lala [lala], halala [ɦalala}.
2. [i] ukamisa ophambili phezulu etjhadini, ophakemeko
Isibonelo: ibilibili [iƃiliƃili], ilimi [ilimi].
3. [u] ukamisa ongemuva phezulu etjhadini, ophakemeko.
Isibonelo: lokhu [lokhu], -khulu [khulu].
Esihlokwaneni esilandelako sizokutjheja abokamisa bokuvelethwa nanyana bokuvela.
== '''Abokamisa bokubelethwa nanyana bokuvela''' ==
Abokamisa bokubelethwa nanyana bokuvela bokamisa amane ngokuya ngokomtlolo mazombe, bona ngilaba; e[ɛ],e[e],o[ɔ] no-o[o].
1. e[ɛ]: ukamisa ophambili phakathi-phasi etjhadini.Utholakala nangabe ulandelwa
lilunga elinokamisa ophasi.
Isibonelo: -lele [lɛlɛ], lelesa [lɛlɛsa].
2. e[e]: ukamisa ophambili phakathi-phezulu etjhadini.Utholakala nangabe ulandelwa
lilunga elinokamisa ophezulu.
Isibonelo: -qedile [!edilɛ] abelusi [aƃelusi].
3. o[ɔ]: ukamisa osemuva phakathi-phasi etjhadini.Utholakala nangabe ulandelwa
Isibonelo: –soloko [sɔlɔkɔ] usoloza [usɔlɔza]
4. o[o]: ukamisa osemuva phakathi-phezulu etjhadini.Utholakala nangabe
ulandelwa lilunga elinokamisa ophezulu.
Isibonelo: lokhu [lokhu], ithosi [ithosi].
Abokamisa baqakatheke khulu elimi netuthukweni yesiNdebele ngombana ukuze sitlole nanyana sikhulume kufanele sisebenzise amatjhada lawo akhamba nabokamisa. Abokamisa nabahlangana nabongwaqa bakhiqhiza amatjhada lawo esiwasebenzisa ukwakha amagama. Amagama akha imitjho.
st8ics7lmw97t77neafl5bs3if1qwvo
Ukuzikhunga
0
262
3163
3059
2025-06-21T18:42:42Z
85.97.84.231
3163
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''Ukuzikhunga''' kukulokha umuntu athatha ipilo yakhe ngokuzibulala<ref>Turecki, G. and Brent, D.A., 2016. Suicide and suicidal behaviour. ''The Lancet'', ''387''(10024), pp.1227-1239.</ref>. Lokho umuntu angakwenza ngokuthi asele [[amapilisi]] amanengi, athathe intambo azibulale begodu nangezinye iindlela. eskhathini sanje ukuzikhunga sele kuyinto ekhamba phambili eyenza bona abantu bahlongakale. Abanye babo nabatholwa kusese nesikhathi bayasinda. Ukuzikhunga kuyinto engahlukumeza umndeni nabantu abatjgidelelne naloyo ozikhungileko ngombana bangaba nemizwa yokuthi bahlulekile ukumsiza umuntu ozikhungileko, begodu bezwe nobuhlungi bokulahlekelwa mumuntu abatjhidelelne naye. Omuntu obe netjhudu wasinda lokha nagade azama ukuzikhunga naye uba nobudisi bokuthi aphilisane nabanye abantu.
== izinto ezingabangela bona umuntu azikhunge ==
=== Ukuhlukunyezwa ===
Umuntu lokha nakahlukunyezwako begodu angatholi isekelo nanyana isizo abantwini angagcian sele abona bonyana kungcono azikhunge kunokobana aphile budisi ngokuhlukunyezwa<ref>Turecki, G., Brent, D.A., Gunnell, D., O’Connor, R.C., Oquendo, M.A., Pirkis, J. and Stanley, B.H., 2019. Suicide and suicide risk. ''Nature reviews Disease primers'', ''5''(1), p.74.</ref>.
=== Ukugandeleleka komkhumbulo ===
[[Ukugandeleleka komkhumbulo]] kuyamenza umuntu bona azikhunge ngombana umuntu osesimeni lesi ingcondo yakhe iyaphazamiseka begodu babasengcopheni yokuthi bangenza izinto ezibeka amaphilo wabo engozini njengozibulala. Jeon (2011) Uveza bonyana inengi labantu abazikhungileko litholakala bona belinokugandeleleka komkhumbulo lokha nakuhlowa iindumbu zabo<ref>Jeon, H.J., 2011. Depression and suicide. ''Journal of the Korean Medical Association'', ''54''(4), pp.370-375.</ref>.
=== Ukusogola ngemali ===
Ukusogola ngemali ngendlela yokuthi umuntu agcine sele angasakghona ukuthola ukudla umuntu angagcian sele azizwa bona kungcona ukuzikhunga kunokuphila bese afikelwe mcabango wokuzikhunga.
== Amatshwayo womuntu ongaba sengozini yokuzikhunga ==
Umuntu ongaba sengozini yokufuna ukuzikhuunga ubonakala ngokuthi azikhiphe ebantwini agcine selel ahlala yedwa. Omunye ugcina umbona ngokuthi asebenzise iindakamizwa ngendlela eyeqileko lokha nakunento emhluphako.
== Iinkomba ==
{{Reflist}}
kb9r9hgjk8m7ck92t697y0wd25pa5l4
Wolwekraal
0
292
3181
3120
2025-06-21T19:06:21Z
85.97.84.231
3181
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''I-Wolwekraal''' (ebuye yaziwe ngokuthi yi-Borolo) iyindawo ehlala kuMasipala Wesifunda saseNkangala esifundazweni saseMpumalanga eNingizimu Afrika, amakhilomitha ayi-14 eningizimu-ntshonalanga yeMdutjana.
7st4e60nyo6qlkqw7i88ozabueanqv9
Zimbabwe
0
346
3194
2135
2025-06-21T19:19:11Z
85.97.84.231
3194
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''I-Zimbabwe''' ngokusemthethweni ibizwa ngeRiphabhliki ye-Zimbabwe, yinarha enganamanzi eSewulapumalanga ye-[[Afrika]], hlangana nomlambo i-Zambezi ne-Limpopo, enomngcele ngeSewula Afrika ngesewula, i-Botswana ngesewula-tjingalanga, i-Zambia ngetlhagwini, kanye ne-[[Mozambique]] ngepumalanga. Idorobho elikhulu nedorobha elikhulu yi-Harare, kuthi elesibili ngobukhulu nge-Bulawayo.<ref>https://www.pulse.ng/lifestyle/heres-the-country-with-the-most-worthless-currency-in-the-world/0wywbfw</ref><ref>https://allafrica.com/stories/202411010010.html</ref>
Inarha enabantu abangaba ziingidi ezili-16.6 ngokuya kokubalwa kwabantu ngomnyaka ka-2024, isiqhema esikhulu khulu se-[[Zimbabwe]] ma-Shona, akha ama-80% wabantu, kulandelwe ma-Ndebele weTlhagwini nezinye iintjhaba ezincani. I-Zimbabwe inelimi ezisemthethweni ezili-16, kuthi isiNgisi, isiShona, nesiNdebele ngizo ezijayelekileko. I-Zimbabwe ililunga le-United Nations, i-Southern African Development Community, i-African Union, kanye ne-Common Market for Eastern and Southern Africa.
==Iinkomba==
{{Reflist}}
[[Mkhakha:Iinarha zephasi]]
eu8m9cpsr9kah2a1mn8xi0tazlaqwtn
Aaron Rimbui
0
421
3195
3060
2025-06-21T19:21:29Z
85.97.84.231
3195
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''U-Aaron Rimbui''' ungumdlali wepiyano, ikhibhodi, umdosiphambili webhendi, umkhiqizi kanye nomgcini weminyanya nomsingathi womrhatjho. Uthathwa njengomunye wabadlali bepiyano abahle khulu be-East Africa.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/counties/article/2000091714/why-jazz-is-close-to-my-heart</ref><ref>https://www.businessdailyafrica.com/bd/lifestyle/music/pianist-bets-on-his-new-album-to-open-doors-for-kenyans-4806918</ref>
== Umlando ==
U-Aaron wabelethwa e-[[Nairobi]], e-[[Kenya]]. Uyise bekadlala umvumo ukusuka kumarekhodi ka-Stevie Wonder ukuya ku-Henry Mancini bese amthatha amse eendaweni zokudlela zendawo lapho bekazwa khona umvumo wamaqembu afana ne-Les Wanyika, i-Maroon Commandos kanye ne-Samba Mapangala. Lokhu kwaba nomthelela omkhulu endleleni athuthukisa ngayo umdumo wakhe eminyakeni eyalandelako. Ukuziveza kwaka-Rimbui emculweni kwaragela phambili nokwakheka eminyakeni yakhe yesikolo samabanga aphezulu. Kungaleso sikhathi lapho athatha khona ipiyano. U-Rimbui wathoma ukuthanda umvumo we-jazz njengombana alalele umvumo ka-David Sanborn, u-Joe Sample, we-Yellowjackets no-Fourplay begodu ngokukhamba kwesikhathi, u-Herbie Hancock no-George Duke. U-Rimbui bekasebenza njengehloko ye-Tusker Project Fame band.<ref>https://www.citizen.digital/entertainment/bien-aaron-rimbui-speak-on-their-musical-chemistry-and-why-bald-men-love-better-n286466</ref> [https://www.masaloku.mobi masal oku]
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Abosaziwako]]
oex3ov2zqul4aviolldw2dc9ckycgci
Ukulingana
0
478
3187
2433
2025-06-21T19:12:56Z
85.97.84.231
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
3187
wikitext
text/x-wiki
== ilungelo lokulingana ==
'''Ukulingana''' kulilungelo lawo woke umuntu eSewula Afrika, ilungelo leli liqakathekile ukwakha indawo lapho kungekho khona ukubandlululana ngesibanga sumbala, [[umnotho]] [[ikolo]],ubulili nokhunye<ref>Bolton, P., 2006. Government procurement as a policy tool in South Africa. ''Journal of public procurement'', ''6''(3), pp.193-217.</ref>. Ukulingana kutjho bona woke umuntu unamalangelo alingananko begodu kufanele athole izinto ngikufana nanbanye kurhulumende
== Imihlobo yokulingana ==
=== Ukulingana ngobuhlobo ===
Kutjhona bona woke umuntu kufanele aphathwe kuhle ngokulingana nabanye abantu ngaphandle kokuthi bacalwe bona babonani begodu babuyaphi
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
=== Ukulingana ngokomnotho, ===
Kutjhona bona woke umuntu kufuze athole umnotho ngokulingana nabanye begodu athole ilwazi lamathuba njengawo woke umuntu.
=== Ukulingana kwezepolitki, ===
kutjho bona kufanele woke umuntu ongaphezulu kweminyaka ema-18 kufanele athole ithuba lokuzibandakanya nokujanywelwa ezintweni zepolotiki ezifana nokuvowuda.
=== Ukulingana ngokobulili ===
lokhu kutjho bona abantu bengubo nebembaji kufanele bathole amathuba alinganako nofana afanako wokubhadelwa, womsebenzi, wekufuda Kanye newepilo
== Iintjhijilo eziphathelene nokulingana ==
=== 1.Ukubandlululana ngokobuhlanga ===
Kwezinye indawo kunzima ukuthola ukulingana ngombana abanye abantu bathanda ukubandlulana ngobuhlanga okukhunye<ref>KC, S.F.F., 2022. ''Discrimination law''. Oxford University Press.</ref>.
=== 2.Isikhala esikhona phakathi kwabantu abaregileko nabadopha phasi. ===
Isikhala esikhona phakathi kwabantu abaregileko nalabo abadopha phasi singenza bona abantu labo abadobha phasi bangakhoni ukuthi bathole amathuba wokufunda, wezepilo nokunye angafani newalabo abaregileko<ref>Dass, S. and Rinquest, A., 2017. School fees. ''Basic education rights handbook: Education rights in South Africa. Johannesburg, South Africa: SECTION27. Available at <nowiki>http://section27</nowiki>. org. za/wpcontent/uploads/2017/02''.</ref>.
=== 3. ukungabi nabajameli ===
Abantu abangakaregi bagcina sele bangabi nabajameli kwezepolitiki begodu bagcine selel bahlulwa kuthatha iqunto ezemza bona kunciphe ikghono labo lokujamela amalungelo nekareko labo.
Ukulingana lilungelo lawo woke umuntu eewula afrika begodu kufanele bona sisebenzele ukukhuthazenni ukulingana ngokuthi sehlise kubandlulula, nokungalingani kwezomnotho, sikhulise ukujwanyelwa kwabantu. Ngokwenza njalo kuzoba nomkhulu umehluko.
ml8kjoyaggcuuks4ksrz2pcxc6j8znx
Asiqongelane:Main Page
1
514
3160
3142
2025-06-21T18:41:10Z
85.97.84.231
3160
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== Wikimedia South Africa Human Rights Day Edit-a-thon 2025 ==
'''Good day, Fellow Wikipedians of isiNdebele Wiki'''
Wikimedia South Africa invites you to the first of many online edit-a-thons aimed at expanding African content on Wikipedia in African languages. This inaugural event will be held in celebration of '''South Africa’s Human Rights Day''', a day of remembrance for the '''Sharpeville Massacre''' and a tribute to those who fought for the freedoms we enjoy today.
Currently, much of this important history is only available in English and Afrikaans. Our goal is to change that by making it accessible in '''South African native languages'''. Join us in bridging the language gap and ensuring that this rich history is available to all.
'''Date:''' 21 March 2025
'''Time:''' 10:00 - 17:00 (Join in at any time)
'''Platform:''' Google Meet
'''Human Rights Day Edit-a-thon 2025'''
Friday, 21 March · 10:00am – 5:00pm
Time zone: Africa/Johannesburg
Google Meet joining info
'''Video call link''': <nowiki>https://meet.google.com/zax-dtqt-nua</nowiki>
Or dial: (ZA) +27 10 823 0626 PIN: 120 006 126#
More phone numbers: <nowiki>https://tel.meet/zax-dtqt-nua?pin=4396322570287</nowiki>
Let's come together to honor the past and contribute to a more inclusive Wikipedia. We look forward to seeing you there.
Best regards,
'''Wikimedia South Africa''' [[Umsebenzisi:Indiphile Ntliziyombi (WMZA)|Indiphile Ntliziyombi (WMZA)]] ([[Umsebenzisi asiqongelane:Indiphile Ntliziyombi (WMZA)|talk]]) 19:56, 20 Mbimbitho 2025 (SAST)
pf2w4ahdwu822gmn5rx3hvydzgn4qv1
Ukugijima
0
527
3175
2651
2025-06-21T19:00:18Z
85.97.84.231
3175
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== Ukugijima ==
'''Ukugijima''' kungeminye yemidlalo edlala eSewula Afrika. Ukuze umuntu akwazi ukugijima ibanga elide kufuze bona azibandule bekufike lapho sele azizwa khona ukuthi huyakghona ukukghodlhelela lokha nakagijimako<ref>Galloway, J., 2023. ''Cross-country running: The best training plans for peak performance in the 5K, 1500M, 2000M, and 10K''. Meyer & Meyer Sport.</ref>. Ukugijima kuyinto engenziwa nanoma kungubani. Esikathini esinengi abantu bagijima lokha nabanjarhileko isibonelo umuntu angagijima nakatjhiywa yibhesi.
== Ubuhle bokokugijima ==
=== 1. Ukuba nepilo ===
Umuntu ogikimako umzimba kwakhe uba nepilo, ngombana iingazi zakhe zikghona ukukhamba kuhle emzimbeni ngaphandle kokuthikamezeka. Ukugijima kwenza bona nokuthi [[ihliziyo]] ibethe kuhle begodu ingabi semafutheni. Umuntu ogijimako akusilula bona abe nomzimba omkhulu nofana asahlwe magulu emzimbeni. [[Imisipha]] iyaluleka lokha nawugijimako bese ikghona ukugobeka ngendlela efuna ngayo<ref>15 Benefits of Running That Will Make You Want to Log Some Miles | SELF</ref>.
=== 2. Ukukghodlhelela ===
Lokha nawuzijayeza ukugijima [[umzimba]] wakho ugcina sele uba nekghono lokukghodlhelela ungapheli ummoya lokha nawugijimako ugcine sele ujama. Umzimba uyajwayela ukuthi wena ngamalanga uhlala ugijima. Lokho kuyinto ehle khulu ngombana umzimba wakho ubanepilo<ref>Greenfield, B., 2014. ''Beyond training: Mastering endurance, health & life''. Simon and Schuster.</ref>.
=== 3. Ukuphumelela kwezemidlalo ===
Lokha nawukwazi ukugijima ibanga elide ungadinwa ungakghona ukugcina ungenela amaphaliswano wokugijima bese uthumbe ngombana uzabe usebenzisa ikghono lakho lokugijima. Lokhu kutjho bona ungagcina sele wenza [[imali]] ngokwazi ukugijima kwaphela.
== Isiphetho ==
Ukugijima kuyinto enepilo abantu kufanele bazifundise ukugijima njengendlela yokuzithabulula, Lokhu kuzokqenza bona umzimba womuntu ubenepilo, akghone ukukghodlhelela angaphelelwa mummoya msinya.
9r3gjxcsnroto6v6t6iyxa607q2dimu
3190
3175
2025-06-21T19:16:22Z
85.97.84.231
3190
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== Ukugijima ==
'''Ukugijima''' kungeminye yemidlalo edlala eSewula Afrika. Ukuze umuntu akwazi ukugijima ibanga elide kufuze bona azibandule bekufike lapho sele azizwa khona ukuthi huyakghona ukukghodlhelela lokha nakagijimako<ref>Galloway, J., 2023. ''Cross-country running: The best training plans for peak performance in the 5K, 1500M, 2000M, and 10K''. Meyer & Meyer Sport.</ref>. Ukugijima kuyinto engenziwa nanoma kungubani. Esikathini esinengi abantu bagijima lokha nabanjarhileko isibonelo umuntu angagijima nakatjhiywa yibhesi.
== Ubuhle bokokugijima ==
=== 1. Ukuba nepilo ===
Umuntu ogikimako umzimba kwakhe uba nepilo, ngombana iingazi zakhe zikghona ukukhamba kuhle emzimbeni ngaphandle kokuthikamezeka. Ukugijima kwenza bona nokuthi [[ihliziyo]] ibethe kuhle begodu ingabi semafutheni. Umuntu ogijimako akusilula bona abe nomzimba omkhulu nofana asahlwe magulu emzimbeni. [[Imisipha]] iyaluleka lokha nawugijimako bese ikghona ukugobeka ngendlela efuna ngayo<ref>15 Benefits of Running That Will Make You Want to Log Some Miles | SELF</ref>.
=== 2. Ukukghodlhelela ===
Lokha nawuzijayeza ukugijima [[umzimba]] wakho ugcina sele uba nekghono lokukghodlhelela ungapheli ummoya lokha nawugijimako ugcine sele ujama. Umzimba uyajwayela ukuthi wena ngamalanga uhlala ugijima. Lokho kuyinto ehle khulu ngombana umzimba wakho ubanepilo<ref>Greenfield, B., 2014. ''Beyond training: Mastering endurance, health & life''. Simon and Schuster.</ref>.
=== 3. Ukuphumelela kwezemidlalo ===
Lokha nawukwazi ukugijima ibanga elide ungadinwa ungakghona ukugcina ungenela amaphaliswano wokugijima bese uthumbe ngombana uzabe usebenzisa ikghono lakho lokugijima. Lokhu kutjho bona ungagcina sele wenza [[imali]] ngokwazi ukugijima kwaphela.
== Isiphetho ==
Ukugijima kuyinto enepilo abantu kufanele bazifundise ukugijima njengendlela yokuzithabulula, Lokhu kuzokqenza bona umzimba womuntu ubenepilo, akghone ukukghodlhelela angaphelelwa mummoya msinya.
kotfg4xhl1imnczx77da1fac5soje31
Ukurhulula umbungu
0
542
3189
3076
2025-06-21T19:14:52Z
85.97.84.231
3189
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
Ukurhulula umbungu
Ukurhulula umbungu kukulokha umuntu wengubo nakazithweleko bese athathe isiqunto sokabana akafuni ukuba nomntwana bese akhuphe umtwana amthweleko<ref>https://www.merriam-webster.com/dictionary/abortion</ref>. Ukurhulula umbungu kuyinto esemthethweni enarheni yeSewula Afrika, ngombana kuthiwa umuntu unelungelo lokuzikhethela bona wenzakalani emzimbeni wakhe.
Imibono eyahlukileko ngokurhulula umbungu
Ukurhululula umbungu kuyisihloko esingabanga ukuphikisana phakathi kwabantu ngombana abantu banemibono eminengi eyahlukeneko. Abanye babona kuyinto ehle efanele yenziwe babantu. Kuthi abanye abantu babone kuyinto embi enesihlungu engenziwako. Omunye nomunye umuntu wengubo wenza okubonwa nguye nakafika kulobujamo ngombana ukurhulula umbungu kuyinto esemthethweni eSewula Afrika.
Abavumelana nakho
Abavumelana nokurhulula umbungu bathi kuyinto ehle khulu khulu lokha nangabe umma ukatiwe wagcina sele azithwele Umntwana ngokatwa, nofana kilabo bantu abanokugula ukungabafaka engozini yokufa lokha nabasidisi. Ngalezi inzathu eziveziweko babona ukuthi ukurhulula umbungu akusiyo into embi ngombana umu ntu akukafaneli abe nomtwnan angafuni nofana amthole ngesibanga sesehlakalo esimbi esifana nokukatwa<ref name=":0">https://www.britannica.com/procon/abortion-debate</ref>.
Abaphikisana nakho
Abanye abantu bayaphikisa bathi ukuehulula umbung yinto embi ngombana lokha wenza into le ukhipha umphefumulo womntwana onganacala. Godu baphikisa ngokuthi ukurhulula umbungu akusikuhle ngombana lokha nawukwenzileko ipilo yakho ingakhubazeka njengokuthu umma angasakghoni ukuba nabanye abantwana. Umunye agcine sele ahla emzimbeni ngombana ahlala ngakajabuli anokuzisola<ref name=":0" /><ref>https://www.bbc.co.uk/bitesize/guides/zhbqf4j/revision/4</ref>.
Imiphumela yokurhulula umbungu
Umuntu orhulule umbungu angagcina ahlulwa kuzilibalela ngesenzo asenzileko lokha nakabona abantu bona bayamahlulela ngesenzo lesi asenzileko. Angazibona alihlazo emphakathini aphila kiwo ngombana kwamanye amasiko namakhaya ayenziwa into leyo. Ukurhulula umbungu kungaletha ukwahlukana phakathi kwabantu abathandanako lokha nangabe into le yenzeke bangaka vumelani njengenthandani<ref>https://www.worldpulse.org/es/story/the-impact-of-abortion-bans-on-womens-mental-health-61476?gad_source=1&gclid=EAIaIQobChMIg4TQx_-9jAMVOIBQBh3PljsEEAAYASAAEgLgYvD_BwE</ref>.
Isiphetho
Ukurhulula umbungu kuyinto abantu abayicala ngeendlea ezinengi ezahlukileko. Abanye bayayamukela abanye bayayiohikisa. Woke umuntu wengubo kufanele enze lokhu ekuzomenza bona akghone ukuragela phambili kuhle nepilo yakhe.
9atcut6ilhl8lzdx5ftc3kxll7chzt3
Ukugandeleleka komkhumbulo
0
567
3173
2746
2025-06-21T18:48:28Z
85.97.84.231
3173
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[Isimumathi:Depressione.jpg|thumb|Ukugandeleleka komkhumbulo kufana nokuba sejele lomkhumbulo]]
'''UkuGandeleleka koKhumbulo''' (''Depression'', namkha ''Depressive Disorder'' ngesiNgisi) kugula kwengqondo okwenza umuntu ahlale adanile, angabi nekareko namkha alahlekelwe lithemba isikhathi eside. Woke umuntu uba neenkhathi zokudana nokungathabi, kodwana ukuGandeleleka komKhumbulo kuhlukile ngombana kuthatha isikhathi eside. Ingathinta ipilo yomuntu, itjhebiswano lakhe nomndenakhe, abangani bakhe, nomphakathi ahlala kiwo. Kungabanga imiraro esikolweni nakamfundi, namkha abe nemiraro emsebenzini.<ref name=":0">World Health Organisation Website - [https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/depression Depressive Disorder]</ref> Kungathinta indlela acabanga ngayo, azizwa ngayo nenza ngayo izinto, njengokulala, ukudla nemisebenzi ayenza namalanga. Umhlobo lo wokugula awukhethi ukuthi umhlobo bani, ubulili bani, usebenza kuphi, urhola malini, wenza isiko bani nokuthi ufunde kangangani. <ref>[https://www.nimh.nih.gov/health/topics/depression#hts-intro National Institute of Mental Health - Depression]</ref>
Okumbi khulu kukuthi ukugandeleleka komKhumbulo kungenza umuntu azibulale. Ngokwewebhusayidi ye-''World Health Organization,'' abantu abama-700 000 bayazibulala qobe mnyaka ngebanga lokugandeleleka komkhumbulo. Nayiragako ithi pheze abantu abaziingidi ezima-280 ephasini mazombe kubaphethe ukugulokhu begodu kubonakala kubamba khulu abantu abasikazi kunabaduna, okumaphesente amane wabembaji, nasithandathu wabengubo. <ref name=":0" />
== UkuGandeleleka KomKhumbulo ESewula Afrika ==
Kuthiwani ngokuGandeleleka komKhumbulo eSewula Afrika? Kunerhubhululo elitjengisa bona abantu beSewula Afrika basemathubeni amanengi wokuphathwa kugandeleleka komkhumbulo nokutshwenyeka ukudlula kwezinye iinarha. Irhubhululwelo lenziwe yi-''Wits/Medical Research Council Developmental Pathways for Health Research Unit (DPHRU).'' UDorhodere u-Ashleigh Craig, ongumrhubhululi we-(DPHRU) uthi imininingwana yerhubhululweli iveza bona inani labantu abaphethwe kugandeleleka nokutshwenyeka eSewula Afrika lidlula inani le-USA, le-Germany nele-Australia. <ref>University of Witwatersrand Johannesburg - [https://www.wits.ac.za/news/latest-news/research-news/2022/2022-11/mental-health-in-sa-is-at-shocking-levels-but-people-are-not-seeking-help-.html Mental Health in South Africa]
</ref>
== Amatshwayo WokuGandeleleka KomKhumbulo ==
[[Isimumathi:Depression-loss of loved one.jpg|thumb|Ukugandeleleka komkhumbulo kukwenza uhlangahlangane]]
Kunamatshwayo atjengisa bona umuntu uphethwe kugulokhu. Umuntu angabonakala
* Ngokutjhugutjhuguluka kwemizwa msinyana
* Ngokuhlala adanile isikhathi eside,
* Nokuzizwa angasililitho, aphelelwe lithemba
* ngokukwata nangokusilingwa zizinto ezincani ezingatjho litho, namkha ahlangahlangane.
* Ngokungasabi nekareko emsebenzini yangamalanga
* Ngokuphilelwa ubusuku boke, abanye balale isikhathi eside.
* Ngokuhlala udiniwe nokuphelelwa namdlandla wokusebenza bese kuthathe isikhathi eside ukwenza umsetjenzana omncani.
* Abanye abakuthandi ukudla abanye bayafobela.
* Abanye bazibetha khulu nabenze iimphoso, bazizwe bangasililitho. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=How to cope with depression |url=https://www.nhs.uk/mental-health/self-help/tips-and-support/cope-with-depression/ |access-date=2025-04-23 |website=nhs.uk |language=en}}</ref>
== Lokho Kufuze Umuntu Akwenze Nakagandelelekileko ==
Kunezinto umuntu nakazizwa agandelelekile okufuze azenze ngokuya ngokwewebhusayidi ye-NHS ye-UK:
* Kufuze athintane nabodorhodere bengqondo ngokurhabako bona afumane isizo
* Kufuze adle ukudla okunepilo
* Angaseli khulu utjwala
* Kufuze kube nemisetjenzana ayenzako
* Ahlale akhuluma nabantu
* Aqalane nalokho okumlethela ukwesaba <ref>NHS - [https://www.nhs.uk/mental-health/self-help/tips-and-support/cope-with-depression/ How to cope with depression]</ref>
== Iinkhombo ==
8lm79rd0grejjcykvvmpoqi27vrd8ti
Imiklomelo kaDakamela
0
610
3165
2869
2025-06-21T18:43:26Z
85.97.84.231
3165
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== IMITLOMELO KADAKAMELA ==
[https://bulawayo24.com/news/local/251778#:~:text=Chief%20Mbusi%20Bekithemba%20Dakamela%20of%20Nkayi%2C%20KoDakamela%2C%20is,contributions%20to%20society%20while%20they%20are%20still%20alive. Imiklomelo kaDakamela] mnyanya ogidinga isintu namasiko wamaNguni begodu ubuye unikele abantu imitlomelo wokubathokozisa emisebenzini emihle abayenzako emphakathini. Umnyanya lo wathoma ukwenzeka ngomnyaka wee-2023 eNkayi eZimbabwe, wenziwa yiKosi uMbusi Bekithemba Dakamela ngendlini yobuKhosi bakwaDakamela. Umnyaka lo wenzeke mhlana amalanga ama-5 kuSinyikhaba kiwo wona umnyaka lo begodu wenzeke amalanga amabili woke ukusukela mhlana amalanga ama-4 ukuya nakama-5. <ref>{{Cite web |title=LIVE - Chief Dakamela host Imiklomelo KaDakamela |url=https://bulawayo24.com/index-id-news-sc-local-byo-251778.html |access-date=2025-05-30 |website=Bulawayo24 News}}</ref> Nanoma kumnyanya osezweni leZimbabwe, akusibabantu beZimbabwe kwaphela abawukhambelako, ukhanjelwa babantu ababuya kwezinye iinarha njengeSewula Afrika, Tanzaniya, neZambiya. Akupheleli lapho, ezinye zeenkhambeli lezi zibuya ebuKhosini ngokwahlahlahlukana. Ekutlonyelisweni, akukaqalwa abantu beZimbabwe kwaphela, akhona amanye amalunga wemindeni wobuKhosi wezinye iinarha kanye nabanye abantu abenza kuhle emiphakathini abatlonyelisiweko. <ref>{{Cite web |last=Mrewa |first=Tanaka |last2=Mrewa |first2=Tanaka |date=2025-04-05 |title=Chief Dakamela’s Nkayi Achievers’ Awards continue to win praise - CITEZW |url=https://cite.org.zw/chief-dakamelas-nkayi-achievers-awards-continue-to-win-praise/,%20https://cite.org.zw/chief-dakamelas-nkayi-achievers-awards-continue-to-win-praise/ |access-date=2025-05-30 |language=en-GB}}</ref>
[[File:IKosi uDakamela.jpg|thumb|376x376px|IKosi uDakamela]]
Umnyanya lo nanoma usungulwe buKhosi bakwaDakamela usuke wasekelwa nanguRhulumende wesifundeni seMatebeleland North. URhulumende ube wenza nesithembiso bona umnyanya lo uzowubeka phambili begodu noNgqongqotjhe wakhona uNicholas Moyo ubize boke abathintekako nabasebenzisani bona basebenzisane ekukhuphuleni umnyanya lo nokuqinisekisa ukunzinza kwawo esikhathini eside nesizako. <ref>{{Cite web |last=Ncube |first=Senzeni |date=2025-04-07 |title=Imiklomelo kaDakamela gets government backing - CITEZW |url=https://cite.org.zw/imiklomelo-kadakamela-gets-government-backing/,%20https://cite.org.zw/imiklomelo-kadakamela-gets-government-backing/ |access-date=2025-05-30 |language=en-GB}}</ref> Iinkhambeli zomnyanya ziwuthabela umnyanya lo ngamabanga amanengi, elinye lakhona kukuthi umnyanya lo usekela abakghwari bendawo ngokubanikela ithuba lokuthi baveze tjhatjhalazi amakghono wabo kanye nokuvezwa kwevunulo yesintu, liyatjho nelunga lepalamende uDesire Moyo bona uthatjiswe yivunulo yesintu kanye namakghono wabantu aveziweko. <ref>{{Cite web |last=Mrewa |first=Tanaka |last2=Mrewa |first2=Tanaka |date=2025-04-05 |title=Chief Dakamela’s Nkayi Achievers’ Awards continue to win praise - CITEZW |url=https://cite.org.zw/chief-dakamelas-nkayi-achievers-awards-continue-to-win-praise/,%20https://cite.org.zw/chief-dakamelas-nkayi-achievers-awards-continue-to-win-praise/ |access-date=2025-05-30 |language=en-GB}}</ref>
Kanti-ke, koke lokhu njengombana kusungulwa yiKosi uDakamela, okuvelako kukuthi ulililutjha ngokwakhe. UMbusi Dakamela wabelethwa mhlana amalanga ama-3 kuNtaka ngomnyaka we-1995 bese wahlaliswa esihlalweni sobuKhosi ngomnyaka wee-2019. Uhlaliswa nje uthatha iintambo kuKghari yakhe uHleziphi Dlodlo obekamjaphethe nakuzakuqima ilanga elinguyise likaMbusi. Umnqopho weKosi uDakamela kubuyisa nokuvuselela isintu namasiko, kuthi nakunjalo kwasungulwa nekulumo ethi #ubuntuyisintusethu enamethele umnyanya lo obizwa ngmiklomelo kaDakamela. <ref>{{Cite web |title=24 year old installed as Chief Dakamela of Nkayi |url=https://bulawayo24.com/index-id-news-sc-national-byo-160037.html |access-date=2025-05-30 |website=Bulawayo24 News}}</ref>
== IMITHOMBO YELWAZI ==
pon77wrlc3edotp9hx6b4qzokvdvoje
Amalimi eSewula Afrika
0
612
3179
2872
2025-06-21T19:04:44Z
85.97.84.231
3179
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== Amalimi enarheni yeSewula afrika ==
'''Ilimi''' kuyindlela abantu abakhuluma ngayo ngokuthi benze imidumo nofana amathswayo ukuthi bakghone ukudluliselana ilwazi,imininingwane. Abantu basenzisa ilimi ukuthi bakghone ukuveza imicabango Kanye nemizwa yabo<ref>Bonvillain N. Language, culture, and communication: The meaning of messages. Rowman & Littlefield; 2019 Mar 20.</ref>. Ilimi kuyinto eqakathekileko emasikweni wabantu abanzima begodu neemphakathini ngombana arhelebha abantu bonyana bokghone ukuzwana, benze amasiko namasiko wabo basebenzisa ilimi. Ilimi linendlela elibonaka ngayo, ekukuthi ilinemidumo nofana amatjhada athileko enziwako ukuze likghone ukukhulunywa<ref>Diamond AS. The history and origin of language. Routledge; 2023 Dec 30.</ref>. Lokho kutjho bona elinye nelinyelimi ilimi kunendlela efanele liphinyiswe ngakhona ukuze kuthiwe ulikhuluma kuhle. [[Ilimi]] linemithetho ebusa ukukhulunywa nokutlolwa kwalo. Ilimi libonakala ngokuthi likghona ukwakha ubudlelwano phakathi kwabantu, ukuzazi nokuba munye emphakathini. Amalimi abasengozini yokutjhabala nangabe awakhulunywa, ngesibanga seenzathu ezinengi ezifana nokuthutha endaweni ohlala kiyo bese uye kwenye lapho kungakhulunywa khona ilimi lakho,
== Imiphumela yokuthi ilimi libesengozini yokutjhabalala ==
=== Ukulahlekelwa magugu wamasiko ===
Njengoba ilimi likhambisana namasiko<ref name=":0">Kramsch, C., 2014. Language and culture. ''AILA review'', ''27''(1), pp.30-55.</ref>, kutjho bona ukulahleka welimi kubiza nokulahleka kwamisiko wabantu abebakhuluma amalimi lawo. Abantu bangalahlekelwa yindlela ekungiyo yokwenza amasiko wabo.
== Ukutlhogeka kokubulunga amalimi wenarha yeSewula afrika ==
=== Ukudluliswa kwamasiko. ===
Ilimi lidlala indima ekulu ekudlulisweni kwamasiko, ukusuka esizukulwaneni ukuya kwesinye isizukulwane. Lokhu kwenziwa kukobana [[isiko]] lidluliswa ngomlomo kusetjenziswe ilimi<ref name=":0" />. Ilimi lisetjenziswa ukufundisa, ukudlulisa ilwazi lamasiko Kanye nekambiso yawo.Ukubulunga amalimi eSewula Afrika kukhambisana nokubulunga amasiko wabantu abanzima, ngombana ilimi nesiko akuhlukaniseki.
=== Ukukhulunywa kwamalimi amanengi ===
ISewula Afrika kuyinarha enothe ngamalimi ngombana inamalimi adlula kwamathathu akhulunywako nasemthethweni ngokukhulunywa<ref>Van Niekerk, D.R., van Heerden, C.J., Davel, M.H., Kleynhans, N., Kjartansson, O., Jansche, M. and Ha, L., 2017, August. Rapid Development of TTS Corpora for Four South African Languages. In ''Interspeech'' (pp. 2178-2182).</ref>. Amalimi weSewula Afrika nakubulungiweko, kuzokukhuthaza Abantu ukuthi bakghone ukukhuluma amalimi adlula kwamabili begodu ngendlela efaneleko<ref>Noge, K.M., The Preservation of Culture and Indigenous Languages in a Multiculturalism Context. ''educational review'', ''82''(3), pp.381-402.</ref>. Isenzo lesi sizokwandisa ukwamukelana kwabantu ngokuhlukana abanakho ngokwamalimi wabo.
=== Ukusekela ifundo ===
Ukubulunga amalimi esewula afrika kunekghono lokuthuthukisa izinga lefundo enarheni; khulu nasiqalise endaweni ezisemakhaya ezisathuthukako kilezi ndawo kusafundwa ngamalimi wabantu abanzima abu-9 lokho kutjho bona bafunda ngamalimi angakathuthuki ngokwedijithali. Ilimi nalibulungiweko lizokwenza bonyana indawo zibe neesetjenziswa ezinengi zokufundisa ezizitlhogako ukwenza abafundi bazo bonyana bathole imiphumela emihle<ref>Mudau, P.P., Mandende, I.P. and Mushaathoni, M., 2024. Indigenous language preservation: A study of the Tshivenḓa speech community in South Africa. ''Journal of Intercultural Communication'', ''24''(4), pp.1-12.</ref>.
=== Ukufundiswa kwelimi ===
Woke umuntu nakakhulunyiswa ngelimi likanina khuliswe ngalo kuba lula bonyana azwisise begodu angararani. Kuqakathekile bonyana amalimi weSewula Afrika wendabuko abulungwe khona kuzokukghonakala bonyana afakwe erherhweni lefundo etholakala ngamalimi amanengi nofana amabili eenkolweni zoke ZeSewula Afrika.
=== Ukufaka umphakathi ekukhulunyweni kwelimi ===
Amanye wamalimi wendabuko weSewula Afrika asengozini yokutjhabalala. Imiphakathi kufanele ifakwe ekubulungelweni kwemalimi ngokuthi omunye nomunye umphakathi kufanele ukhuthaze bonyana abantu bakhulume ilimi lendabuko lalalelo ndawo nofana kukhulunywe amalimi wendabuko khulu khulu. Imiphakathi nayizibandakanya ekutheni ikhuthaze abantu bonyana bakhulume ilimi lendabuko, kuzokukhuthaza bonyana amalimi asengozini yokutjhabalala agcine sele aphumele engozini<ref>Rajagukguk, R., Malems, T. and Ginting, M., 2022. Preserving linguistic diversity: Strategies for language preservation and cultural heritage safeguarding. ''Jurnal Ilmu Pendidikan dan Humaniora'', ''11''(3), pp.221-236.</ref>. Imiphakathi ingazibandakanya ngokuthi yenze imsebenzi nofana imigidi ethuthukisa ilimi.
=== Ukwenziwa kweensiza zokufundisa ===
Ukubulunga kwelimi kuzokwenza bona kube lula nofana kube neensiza zokufundisa ezinengi ezitholakala ngamalimi wendabuko weSewula afrika. Loku kuzokuthuthukisa izinga lokufunda eeenkolweeeni ngombana umuntu izwisisa msinya lokha nakafuda ngeimi lakhe<ref>Mlambo, R. and Matfunjwa, M., 2024. The use of technology to preserve indigenous languages of South Africa. ''Literator-Journal of Literary Criticism, Comparative Linguistics and Literary Studies'', ''45''(1), p.2007.</ref>. Nabo titjhere kufuze bonyana bathole ukubandulwa nesekelo lokufundisa amalimi wendabuko ngendlela abafundi ezokwenza bona abafundi bathande begodu bazikhakhazise ngelimi labo.
== Isiphetho ==
Ilimi kuyinto eyenza bonyana abantu bezwane badluliselane ilwazi nokuthi baveze baveze amazizo wabo. Ilimi kuqakathekile bonyana libulungwe ngombana lisetjenziswa ukwenza amasiko begodu kukhuthaza bonyana umuntu munye akghone ukukhuluma amalimi amanengi ayedwa. Ifundo izokghona ukuthuthuka ngombana kuzokuba neensiza zokufundisa ezinengi ezizokwenza bonyana abafundi bakghone ukuthuma imiphumela emihle. Umphakathi nawo unekghono lokuthi izabankanye ekubulungeni amalimi asengozini yokutjhabalala.
5ix9fi354hrxiz56msf1kv4h3ejbmv9
The United States
0
614
3192
3139
2025-06-21T19:17:09Z
85.97.84.231
3192
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
'''The United States of America''', elaziwa njalo ngegama elithi '''The United States''', kumbe '''America''', liyizwe elikhulu kakhulu. Inengi lalo litholakala eNorth America, kodwana ezinye izingcenye zakhona ziseAsia kanye leCaribbean. America liyizwe elinothile kunawo wonke emhlabeni. Liphinde libe labantu abangaphezu kwe-300 million. America inabantu abanhlanga ngeenhlanga, abamasiko leenkolo ezihlukile.<ref>https://www.britannica.com/place/United-States</ref>
m9adggznj1nhz2izu08n99sql3hcqqo
Mbuyisa Makhubu
0
632
3197
3152
2025-06-21T20:45:38Z
85.97.84.231
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
3197
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
[[File:Hector_pieterson.jpg|thumb|Makhubu aphethe u Hector Pieterson odumuzwe mapholisa we Sewula Afrika (1976).]]
'''U-Mbuyisa Makhubu''' (wabelethwa ngo-1957 nofana ngo-1958) mlweli weSewula Afrika olwa nebandlululo owanyamalala ngo-1979. Wakhula waduma ngemva kobana abonakale athwele u-Hector Pieterson esithombeni esithathwe ngu -Sam Nzima ngemva kobana u-Pieterson adumuzwe ngesikhathi se [[16 JUNE 1976|-Soweto Uprising]] ngo-1976. Nanyana isithombe sibekezele, kuncani okwaziwako ngoMakhubu.
Ngemva kobana isithombe sisatjalazwe u Makhubu watlhoriswa bonogada,bekwamu katelela bonyana abaleke e [[Isewula Afrika|South Africa]]. Umma wakhe u Nombulelo Makhubu watjela i Truth and Reconciliation Commission bonyana uthole incwadi esuka kuye ase Nigeria ngomnyaka ka 1978 ,kodwana solo kwalokho khange azwe litho elibuya kuye..wahlongakala ngomnyaka ka 2004,ngaphandle kokwazi bonyana kwenzakalani ngendodanakhe.U Mbuyisa waye ngomunye wabatjhotjhozeli be South Africa abanikelwa indawo e Nigeria ngemva kwesehlakalo se Soweto . Waye angomunye kwabathathu abafakwa e boarding high school e South-Western Nigeria-Federal Government College,ngomnyaka ka 1976-1977,kodwana boke babhalelwa kufunda kwabakatelela bonyana bafuduswe kungakapheli umnyaka .
Ngomnyaka ka-2013, kwavela iinsolo zokuthi indoda, u-Victor Vinnetou, ebegade ivalelwe ejele e-Canada iminyaka ebunane edlulileko ngamacala wokufuduka bekungu-Makhubu. Kwenziwa iimhloliso zezakhi zofuzo ukuthola bona bekanguMbuyisa Makhubo kwamambala na. Kwabikwa ngokukhamba kwesikhathi bona iimhloliso ze-DNA akhange ziqinisekise isimangalo sendoda le sokuthi nguMakhubu, okudanisako emndenini kaMakhubu, nanyana ukuhlolwa kwe-DNA kwabikwa bona kwenziwa elungwini lomndeni elingenabudlelwano begazi nababelethi bobabili.
Ukusukela ngomnyaka ka-2020, akwaziwa bona ukuphi. <ref name="disappeared" /> Ngomnyaka ofanako, idokhumentari eneziqephu ezine ebizwa nge- ''Through The Cracks'', eyakhutjhwa ngeminyaka ema-44 yokuvukela umbuso mhlana ali-16 kuMgwengweni wango-2020, yanikela ngemininingwana engakakhulunywa ngaphambilini ngepilo ka-Makhubu. Kwabikwa nokuthi iplakhi yamagugu ekhumbula uMakhubu izokufakwa mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2020, nayo.
* U-Davie, u-Lucille. "U-Hector Pieterson Ufumana Isikhumbuzo Sakhe." [https://web.archive.org/web/20070519061318/http://www.joburg.org.za/october/hector.stm Iwebhusayithi esemthethweni yedorobha le-Johannesburg]
* U-Davie, u-Lucille. "Ilanga u-Hector Pieterson ahlongakala ngalo." SA Web Directory
== Iinkomba ==
{{Reflist}}
iq9hf8cttl25gwziqnhtfoglz41e6kn
Umtlolo wezefundo ephakemeko: Isifundo mayelana nehlobanolwazi (reference)
0
633
3185
3159
2025-06-21T19:08:58Z
85.97.84.231
3185
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
== Umtlolo wezefundo ephakemeko: Isifundo mayelana nehlobanolwazi (reference) ==
=== '''1. Isingeniso''' ===
Amanye namanye amazinga wemikhakha anamatshwayo lawo akhethekileko awenza ahluke kwamanye. Ngokufanako [[ifundo]] ephakemeko nayo inamatshwayo lawo ayenza ihluke kunefundo esisekelo. Elinye lamatshwayo aqakathekileko mtlolo wezefundo ephakemeko. Umtlolo wezefundo ephakemeko lo unendlela kanye nezinto ezilandelwako ngesikhathi usetjenziswa nanyana utlolwa. Eenhlokwaneni ezilandelako zizokutjheja bonyana kuyini umtlolo wezefundo ephakemeko begodu ukuqakatheka kwawo kuyini.
=== '''2. Kuyini umtlolo wezefundo ephakemeko?''' ===
Ngokuya kwe-[https://www.eapfoundation.com/writing/what/#google_vignette EAP Foundation] (2025) <ref>'''EAP Foundation'''. 2025. Academic writing. Litholaka ku: <nowiki>https://www.eapfoundation.com/writing/what/#google_vignette</nowiki>. Lifunnyenwe [ngomhlaka 16 kuMgwengweni 2025].</ref>umtlolo wezefundo ephakemeko kuyindlela yokuveza amaqhinga, ilwazi nerhubhululo eemphakathini wezefundo ephakemeko. Umtlolo wezefundo ephakemeko lo uyikambiso nezinga lefundo ephakemeko ekufanele lilandelwe ngesikhathi kutlolwa nanyana kurhutjululwa ([[:en:Academic_writing|Wikipedia]] 2025)<ref name=":0">'''Wikipedia.''' 2025. ''Academic writing''. Litholaka ku: <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Academic_writing</nowiki>. Lifunnyenwe [ngomhlaka 16 kuMgwengweni 2025]. </ref>. Woke umuntu ozibandakanya efundweni ephakemeko ekufaka hlangana abafundi nabafundisi nanyana abosofundokghono kufanele balandele ikambiso nezinga lokutlola lelo elibekiweko ngesikhathi batlola ngaphasi kwesigugu nanyana iziko elithize lefundo ephakemeko (Akkaya no-Aydin 2018)<ref name=":1">'''Akkaya, A. & Aydin, G.''' 2018. Academics' Views on the Characteristics of Academic Writing. ''Educational Policy Analysis and Strategic Research'', 13(2), 128-160. doi: 10.29329/epasr.2018.143.7</ref>. Nanyana kunjalo, umtlolo wezefundo ephakemeko lo uyahluka ngokuya kweziko nanyana kwesigungu sezefundo ephakemeko. Ngalokho-ke, kuqakathekile bonyana lokha nawuzibandaka neziko elithize lezefundo ephakemeko wazi ukuthi basebenzisa muphi umhlobo womtlolo wezefundo ephakemeko.
==== 2.1. Ezinye zezinto eziqakathekileko ngaphasi komtlolo wezefundo ephakemeko ngilezi ezilandelako: ====
1. Ukuhlonipha ubuhlakani bomuntu ngokwenza ireference nanyana ihlobanolwazi. Ihlobanolwazi lihlukene Kabili, kukhona ihlobano lwazi langaphakathi komtlolo kanye nerhelo lawo loke liphelele, lelo elaziwa ngomthombolwazi nanyana isilululwazi (Akkaya no-Aydin 2018)<ref name=":1" />. Asitjheje iimbonelo ezilandelako zehlobanolwazi langaphakathi komtlolo:
- Ngokuya kukaMtsweni (2025) kumakhaza la.
- Kumakhaza la (Mtsweni 2025).
'''''Isitjengiso 1'''''
Iimbonelo ezimbili lezi kusitjengiso 1 kumhlobo wehlobanolwazi lokuhlonipha ubuhlakani babanye abantu. Umhlobo lo usetjenziswa ngaphakathi komtlolo nanyana lokha nawusatlolako (Akkaya no-Aydin 2018)<ref name=":1" />. Umhlobo olandelako wehlobanolwazi usetjenziswa ekugcineni komtlolo. Ngamanye amagama, uwuthola ekugcineni lapho sele umtloli nanyana usofundokghono aqede ikulumopendulwano nanyana irhubhululo lakhe. Asitjhejeni isibonelo esilandelako:
2. '''Mtsweni, B. R.''' 2025. Ukuqakatheka kwelimi. ''Mtsweni Journal of African Languages'', 13(2):13-33.
3. '''Sibanyoni, A. J.''' 2025. ''Ukudla kwesikhethu.'' IsiKhethu Publishers. ESewula Afrika: Etshwane.
''''' Isitjengiso 2'''''
Isibonelo 2 kusitjengiso 2, sisitjengisa bonyana ilwazi elinye lithethwe kujenali. iJenali leyo imthombolwazi nanyana lapho umtlolo osetjenziswe kurhubhululo uthethwe khona mayelana nerhubhululo. Ukungezelela, isibonelo 2 lesi ngaphasi kwesitjengiso 2 sitjengisa bonyana ilwazi elithethwe kujenali litlolwa njani kurhelo lomthombolwazi. Ngokufanako kusibonelo 3, kusitjengisa bonyana incwadi itlolwa njani kusilululwazi nanyana kurhelo lomtholwazi nangabe isetjenziswe ngaphasi kwerhubhululo. Yelela, ngaphathi kwerhelo lomthombolwazi nanyana lesilululwazi kutlolwa imithombo leyo esetjenziswe ngaphakathi emtlolweni werhubhululo kwaphela (Education and Training Boards Ireland 2019)<ref name=":2">'''Education and Training Boards Ireland.''' 2019. ''Academic writing handbook for leaners: In the Further Education and Training (FET) Sector''. Further Education Support Service. Ireland: Dublin. </ref>. Begodu, imithombolwazi leyo kufanele itholakale ngaphasi komtlolo werhubhululo nanyana wekulumopendulo. Esihlokweni esilandelako sizokutjheja ukuqakatheka komtlolo wezefundo ephakemeko.
=== '''3. Ukuqakatheka komtlolo wezefundo ephakemeko.''' ===
Umtlolo wezefundo ephakemeko uqakatheke ngendlela ezinengi emphakathini, enarheni kanye nefundweni ephakemeko. Ezinye zizo oqakatheke ngazo ngezilandelako:
1. Umtlolo wezefundo ephakemeko wenza isiqiniseko sokuthi ubuhlakani bomunye umuntu buyahlonitjhwa (Wikipedia 2025)<ref name=":0" />. Loke ilwazi elifakwe ngaphasi kwerhelo lomthombolwazi nanyana isilululwazi, abanikazi balo bazokwaziwa begodu bahlonitjhwe ngokuthi ilwazi labo lisetjenziswe kuhle.
2. Umtlolo wezefundo ephakemeko udlala indima ekuthuthukiseni ilwazi, ukwabelana ngelwazi kanye nokufundisana (Education and Training Boards Ireland 2019)<ref name=":2" />. Loke ilwazi elifakwe ngophasi kwehlobanolwazi, liyafundwa bese lirhunyutjhwe ukuze kuzwisise bonyana balinga ukusilemukisa ngani.
3. Umtlolo wezefundo ephakemeko wenza isiqiniseko sokuthi ukwethulwa kwelwazi lerhubhululo kufane. Boke abafundi nabafundisi bamaziko wefundo ephakameko athize, balandela indlela nanyana umhlobo othize womtlolo wezefundo ephakemeko ukuze baphumelele ukudlulisa umlayezo wabo.
=== '''4. Isiphetho''' ===
Umtlolo wezefundo ephekemeko uqakathekile ekwenzeni isiqiniseko sokuthi ilwazi liragela phambili begodu liyabelwana. Kodwana, ukukhulu kukuthi wenza isiqiniseko sokuthi abantu balandele imigomo neendlela ezifanako ngesikhathi batlola nanyana benza amarhubhululo wabo.
=== '''5. Umthombolwazi''' ===
<references />
hk5xh89pyxk1by43n5ohhn4bcxdhtqg
Asiqongelane:Inkundla zokuthintana
1
634
3162
2025-06-21T18:41:44Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3162
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Ukuzikhunga
1
635
3164
2025-06-21T18:42:49Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3164
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Imiklomelo kaDakamela
1
636
3166
2025-06-21T18:43:32Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3166
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Sipho Mahlangu
1
637
3168
2025-06-21T18:43:50Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3168
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Kgalema Motlante
1
638
3170
2025-06-21T18:44:53Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3170
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Main Page/Topics
1
639
3172
2025-06-21T18:45:49Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3172
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Ukugandeleleka komkhumbulo
1
640
3174
2025-06-21T18:48:33Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3174
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Ukugijima
1
641
3176
2025-06-21T19:00:23Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3176
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
3191
3176
2025-06-21T19:16:41Z
85.97.84.231
3191
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]][[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
k1v6pjs32e2tegruc5jt9speirde6g1
Asiqongelane:Ukamisa
1
642
3178
2025-06-21T19:02:24Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3178
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Amalimi eSewula Afrika
1
643
3180
2025-06-21T19:05:08Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3180
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Wolwekraal
1
644
3182
2025-06-21T19:06:26Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3182
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Nelson Mandela
1
645
3184
2025-06-21T19:07:48Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3184
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Umtlolo wezefundo ephakemeko: Isifundo mayelana nehlobanolwazi (reference)
1
646
3186
2025-06-21T19:09:07Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3186
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt
Asiqongelane:Ukulingana
1
647
3188
2025-06-21T19:13:02Z
85.97.84.231
Created page with "[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]"
3188
wikitext
text/x-wiki
[[File:Common chimpanzee (Pan troglodytes schweinfurthii) feeding.jpg|thumb|Omar al-Bashir is a chimpanzee.]]
2r9xvafmsrwf3kjcr5h3zf6cci2azvt