Wikiphidiya
nrwiki
https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page
MediaWiki 1.45.0-wmf.7
first-letter
Iinrhatjhi
Khethekileko
Asiqongelane
Umsebenzisi
Umsebenzisi asiqongelane
Wikiphidiya
Wikiphidiya asiqongelane
Isimumathi
Isimumathi asiqongelane
MediaWiki
MediaWiki asiqongelane
Umhlahlandlelasakhiwo
Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane
Lisizo
Lisizo asiqongelane
Mkhakha
Mkhakha asiqongelane
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Umsebenzisi:Orrora/Draft page 1
2
580
3248
2863
2025-06-28T17:46:18Z
Orrora
587
3248
wikitext
text/x-wiki
== draft page 1 ==
= Indima Yabantu Abatjha Kwezokulima =
[[Isimumathi:Marcus Bai with PNG youth (10698164975).jpg|thumb|321x321px|Abantu abatjha bayalima]]
ESewula Afrika, abantu abatjha abakavami ukutholakala khulu kwezokulima, yeke sibalo esincani khulu sabantu abatjha abathuthukisa zokulima. Nanyana kunjalo kunomnyakazo owenzekako kwezokulima, njengokukhiqizwa kokudla, ukuthengiswa kokudla nokwehla komtlhago ezikweneli ngebanga lendima edlalwa babantu abatjha abambalwa, khulukhulu eendaweni zemakhaya. Kodwana kusesenesitjhijilo sokukara abantu abatjha ezikweneli, kuhlanganise nokungatholakali kuhle kwenarha yokutjala, iimali namakghono atlhogekako.<ref>Ongama Giwu, Lelethu Mdoda, Samuel S. Ntlanga, Olwethu Loki ( 08 Nov. 2024), ''Evaluating factors influencing youth participation in agricultural enterprises: Implications for food security and agribusiness,'' SAJEBSM website. Retrieved from: https://sajesbm.co.za/index.php/sajesbm/article/view/903/1130 Retrieved 28-06-2025.</ref>
Irhubululo litjengisa bona kunamaphesente ama-24 wabantu abatjha ababandakanyeke kezokulima, begodu bambalwa khulu abenza imali ngakho. Abtjha abamaphesente ama-23 nama-21 benza imali ngamaplasi begodu banamabubulo wabo. Abatjha abatjhadileko nalabo ababondlako emizinabo nabo baba nethando lokulima ngombana ekhaya bayalama.<ref>The Water Wheel pamphlet (January-February 2022) ''Youth and Agriculture.''</ref>
== Iintjhijilo Abatjha Abaqalana Nazo Kezokulima ==
Nanzi iintjhijilo abantu abatjha abaqalene nazo ezikweni lezokulima:
# Ukungatholakali lula kwelwazi nefundo yezokulima. Lokhu kuhlanganisa ifundo namakghono wezokulima asezingeni eliphasi okungilo elinomthelela omkhulu ekungabini khona kwemikhiqizo yezokulima, bese lokhu kubangele ukungalingani nomtlhago enarheni.
# Ukungatholakali kwenarha. Lokhu kumraro khulukhulu kabengubo abasesebatjha ngokwesiko labanzima abanganikelwa ilifa lenarha. Ngaphezu kwalokho bambalwa khulu abantu abatjha abakghona ukuthoma imali-mbonelelo etholakalako yokuthenga inarha.
# Ukungatholakali lula kwemali nezenzelwa, kuhlanganise nemali-mboleko, imali ebulungwako netjhorensi etlhogekako bona ithomise ibubulo lokulima beyithuthukise nemikhiqizo yakhona.
# Ubudisi bokutholakala kwemisebenzi ephathelene nezokulima engondla amaphilo wabantu abatjha isikhathi eside.
# Ukungatholakali lula kwamamakethe okungathengiswa kiwo imikhiqizo yezokulima okwenziwa ziintolo ezikulu ezithengisa imikhiqizo yezokulima, ukungabibikho kwefundo, ibandulo nelwazi elaneleko ngokuthengisa imikhiqizo yokulima.
# Ukungatholakali lula kwamathuba wokubandakanyeka nakucociswana ngepholisi yezokulima. Lokho kutjho bona kunabantu imibono yabo engekhe izwakale, bese lokho kwenze abantu abatjha abathanda ukulima bangakutholi abakutlhogako.<ref name=":0">UNAI Hub for SDG2 News, (June 16, 2022) ''The youth are the future of the agricultural sector'', University of Pretoria website. Retrieved from: https://www.up.ac.za/unai-hub-for-sdg2/news/post_3082769-the-youth-are-the-future-of-the-agricultural-sector Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Indlela Iintjhijilwezi Ezingararululwa Ngayo ==
# Urhulumende kufuze wandise amahlelo wokwabelana ngelwazi nefundo yezokulima ukuze kutholakale ilwazi elaneleko ngezokulima. Amahlelo la angenziwa bese afundiswe abantu abatjha kusukela ebuncanini babo, okungasiza ekwakheni ithando lezokulima eenhliziyweni zabo. Kufuze kube namahlelo wokubandula abafundisi begodu eze neentlabagelo zokufundisa abantu abatjha ngezokulima nangendlela ukudla okukhiqizwa ngayo.<ref name=":0" />
# Urhulumende kuye namabubulo azijameleko kufuze bafake imali ekuthuthukiseni ezokulima begodu bathuthukise nethekhnoloji yezokulima, bebasekele abantu abatjha abangenela umkhakhalo. Amaziko wezeemali nawo kufuze avulele abantu abatjha amathuba aneleko begodu kube bulula bona abantu abatjha bawafumane.<ref name=":0" />
# Urhulumende kufuze unikelane ngenarha ekhona bona abantu abatjha balimele kiyo, begodu kufuze anikele nangemali engathenga inarha yokulima. Yeke kufuze uthuthukise imithethokambiso yokutholakala kwenarha yokulima eSewula Afrika. Nanyana kunamahlelo nemithethokambiso eminengi emalungana nokwabiwa kwenarha yokulima, kusafuze enze kube bulula ukufumana amathuba lawo.<ref>South African Government website (2025), ''Land and agriculture.'' Retrieve from: https://www.gov.za/issues/land-and-agriculture Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Abatjha Abaphumelelako Kwezokulima ==
* '''Phikolomzi Qinisa Dlamini:''' Umphathi kezokulima ekhamphanini i-''Ndela Farming'', wathola iziqu zakhe e-''Cedara College of Agriculture'' begodu ukhuthaza abantu abatjha bona balandelele khulu ifundo yezokulima.<ref name=":1">Nicole Ludolph (21st June 2022) ''Watch out, these young farmers are on fire!'', foodformzansi.co.za, Retrieved from: https://www.foodformzansi.co.za/watch-out-these-young-farmers-are-on-fire/ Retrieved on 28-08-2025.</ref>
* '''Keneilwe Raphesu:''' Uphethe ibubulo i-''Runs Mogalemone Farm'' banoyise begodu ukhuthaza nabanye bona bangenele zokulima.<ref name=":1" />
* '''Thabo Herman Dithakgwe:''' Wathoma ibubulo elibizwa bona yi-''Ditha Farming, Wildlife and Projects'' aneminyaka eli-19.<ref>More Matshediso (2019)''Teen farmer makes dad proud'', Vuk'uzenzele website (2025).Retrieved from: https://www.vukuzenzele.gov.za/teen-farmer-makes-dad-proud Retrieved on 28-06-2025.</ref>
* '''Sabelo Mdlalose:''' Nguye odosa phambili i-''Iqabungelihle Primary Cooperative'', utjala imirorho neenungo.<ref>Food and Trees for Africa (2021) ''Youth are the future of SA agriculture''. Retrieved from: https://trees.org.za/youth-are-the-future-of-sa-agriculture Retrieve on 28-06-2025.</ref>
* '''Stanley Ntshangase:''' Umlimi onesivuno esincani ophumelele khulu ukutjala ikhabitjhi, amabhatata nesiphila begodu imikhiqizo yakhe uyithumela e-SPAR.<ref>Timbali Technologies (28 Nov 2023) ''Southern Africa small-scale farming success featuring individual success story'', PROAGRIMEDIA Retrieved from: https://www.proagrimedia.com/people/southern-africa-small-scale-farming-success-featuring-individual-success-story Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Iinkhombo ==
<references />
ixqdsw5cquv315nutlxldx6nl5d9187
Mbuyisa Makhubu
0
632
3253
3217
2025-06-29T09:36:20Z
Jetro mahlangu
588
3253
wikitext
text/x-wiki
[[Isimumathi:Hector pieterson.jpg|thumb|Mbuyisa Makhubo]]
'''UMbuyisa Makhubo''' (wabelethwa ngo-1957 nofana ngo-1958) mlweli weSewula Afrika olwa nebandlululo owanyamalala ngo-1979. Wakhula waduma ngemva kobana abonakale athwele u-Hector Pieterson esithombeni esithathwe ngu-Sam Nzima ngemva kobana u-Pieterson adunyuzwe ngesikhathi se[[16 JUNE 1976|''-Soweto Uprising'']] ngo-1976. Nanyana isithombe sibekezele, kuncani okwaziwako ngoMakhubo.<ref>Kwanele Sosibo, (12 June 2014), ''Finding Mbuyisa Makhubu, the June 16 1976 hero,'' Mail Guardian. Retrieved from: https://mg.co.za/article/2014-06-12-red-herrings-plague-search-for-mbuyisa-makhubu/ Retrieved on 24-06-2025.</ref>
Ngemva kobana isithombe sisabalale enarheni yoke nangaphetjheya, uMakhubo watlhoriswa bonogada, bekwamkatelela bonyana abaleke eSewula Afrika. Unina uNombulelo Makhubo watjela i-''Truth and Reconciliation Commission'' bonyana uthole incwadi esuka kuye ase-Nigeria ngomnyaka ka-1978, kodwana solo kwamhlokho khange athole litho elibuya kuye. Umma lo wahlongakala ngomnyaka ka-2004, ngaphandle kokwazi bonyana kwenzakalani ngendodanakhe.<ref name=":0">Eric Itzkin (June 4, 2020), ''Disappeared June 16 victim Mbuyisa Makhubu to be honoured.'' Retrieved from: https://www.theheritageportal.co.za/article/disappeared-june-16-victim-mbuyisa-makhubu-be-honoured Retrieved on 24-06-2025.</ref> UMbuyisa bekangomunye wabatjhotjhozeli beSewula Afrika abanikelwa indawo e-Nigeria ngemva kwesehlakalo se-Soweto . Waye angomunye kwabathathu abafakwa e boarding high school e-''South-Western Nigeria-Federal Government College'' ngomnyaka ka-1976 kuya ku-1977, kodwana boke babhalelwa kufunda kwabakatelela bonyana bafuduswe kungakapheli umnyaka.<ref name=":0" />
Ngomnyaka ka-2013, kwavela iinsolo zokuthi indoda, u-Victor Vinnetou, ebegade ivalelwe ejele le-Canada iminyaka ebunane edlulileko ngamacala wokufuduka bekunguMakhubo. Kwenziwa iimhloliso zezakhi zofuzo ukuthola bona bekanguMbuyisa Makhubo kwamambala na. Kwabikwa ngokukhamba kwesikhathi bona iimhloliso ze-DNA akhange ziqinisekise isimangalo sendoda le sokuthi nguMakhubo, okudanisako emndenini kaMakhubo, nanyana ukuhlolwa kwe-DNA kwabikwa bona kwenziwa elungwini lomndeni elingenabudlelwano begazi nababelethi bobabili.
Ukusukela ngomnyaka ka-2020, akwaziwa bona ukuphi.<ref>U-Davie, u-Lucille. "U-Hector Pieterson Ufumana Isikhumbuzo Sakhe." [https://web.archive.org/web/20070519061318/http://www.joburg.org.za/october/hector.stm Iwebhusayithi esemthethweni yedorobha le-Johannesburg]</ref> Ngomnyaka wona loyo, idokhumentari eneziqephu ezine ebizwa nge- ''Through The Cracks'', eyakhutjhwa ngeminyaka ema-44 yokuvukela umbuso mhlana ali-16 kuMgwengweni wango-2020, yanikela ngemininingwana engakakhulunywa ngaphambilini ngepilo kaMakhubo. Kwabikwa nokuthi iphosta yamagugu ekhumbula uMakhubo izokufakwa mhlana ali-16 kuMgwengweni wee-2020.
== Iinkhombo ==
{{Reflist}}
e26gh90jtegn38b8pirakfyos45h1u6
U-Teboho MacDonald Mashinini (Tsietsi)
0
653
3251
3239
2025-06-28T18:20:16Z
Mosakaruka
586
/* Ilitje Lesikhumbuzo */ spelling fix
3251
wikitext
text/x-wiki
'''U-Teboho "Tsietsi" MacDonald Mashinini''' (wabelethwa ngomhlaka-27 kuTjhirhweni 1957 wahlongakala ngo-1990) bekamlweli wetjhaphuluko emBusweni weBandlululo weSewula Afrika nomdosiphambili wabafundi odumileko ngesikhathi se-[[:en:Soweto_Uprising|''Soweto Uprising'']].<ref name=":0">South African History Online (2022), ''Teboho “Tsietsi” Mashinini'' (Published February 17, 2011). Retrieved from: https://sahistory.org.za/people/teboho-tsietsi-mashinini Retrieved on 25-06-2025.</ref>
== Umlando Wakhe ==
U-Teboho Tsietsi Mashinini owaziwa ngebizo lakhe elithi "Mcdonald" wabelethwa ngo-1957, ngomhlaka-27 kuTjhirhweni. Bekangowesibili ebantwaneni abali-13 baka-Ramothibe (ubaba) no-Nomkhitha Virginia (umma) bakwaMashinini. Bekamfundi okhaliphileko, odumileko nophumelelako e-''Morris Isaacson High School'' <ref name=":1">Mecoamere, Victor (27 May 2013). "Naledi High turns 50". S''owetan Live''. Retrieved from: https://www.sowetanlive.co.za/news/2013-05-27-naledi-high-turns-50/ 23 July 2013.</ref> e-Soweto, lapho bekamdosiphambili wesiqhema sekulumo pikiswano begodu angumongameli we-''Methodist Wesley Guild''.
Igadango lombuso webandlululo weSewula Afrika lokwenza ilimi lesiBhuru libe lilimi okufundiswa ngalo eenkolweni zoke zeSewula Afrika ngokuhlanganyela nesiNgisi belingathandwa bafundi beSewula Afrika abanzima [[Ilimi lesiNgisi|nabakhuluma isiNgisi]].<ref name=":0" />
Amfundi ngokwakhe, uMashinini nguye owahlela umtjhagalo omkhulu wabafundi ngomhlaka-16 kuMgwengweni 1976.<ref name=":1" /> Umtjhagalo lo waziwa ngokuthi yi-[[16 JUNE 1976|''Soweto Uprising'']], okwathatha amalanga amathathu, lapho kwabulawa khona abantwana abamakhulu ambalwa.<ref name=":1" />
Njengombana avele njengomdosiphambili wokuvukela umbuso weSewula Afrika, uMashinini wabaleka eSewula Afrika waya ngaphetjheya, kokuthoma waya e-London bese waya kezinye iinarha ze-Afrika, okufaka hlangana i-Liberia, lapho atjhade khona no-''Miss Liberia 1977'', [[Welma Campbell|u-Welma Campbell]].<ref name=":0" />
UMashinini wahlongakala ngaphasi kobujamo obungazwisisekiko, mhlamunye ngokubulawa namkha ngobulwele, ngehlobo laka-1990 ngesikhathi asendaweni yokubalekela e-Guinea.<ref>Ali Mphaki (11/07/2004), ''<nowiki/>'Tsietsi died of Aids' ,'' Wayback Machine internet archive. Retrieved from: https://web.archive.org/web/20070930211226/http://www.news24.com/News24/South_Africa/News/0,,2-7-1442_1555941,00.html Retreived on the 30th September 2007.</ref> Ngomhlaka-4 kuRhoboyi 1990, isidumbu sakhe sabuyiselwa eSewula Afrika, lapho angcwatjwa khona emaThuneni we-Avalon. Ithuna lakhe linesihloko esithi ''"Black Power"''.<ref>Joburg website (2018) ''The homecoming that wasn't.'' Retrieved from: https://joburg.org.za/play_/Pages/Play%20in%20Joburg/Culture%20and%20Heritage/Links/The-homecoming-that-wasn't.aspx Retrieved on 25-06-2025.</ref>
== Ilitje Lesikhumbuzo ==
Kunelitje lesikhumbuzo sika-Teboho Mashinini esenziwe ngu-Johannes Phokela emasangweni wesikolo ebekangena kiso kade esavulwa ngomhlaka-1 kuMrhayili 2010 ngu-Amos Masondo, iMeyara ye-Johannesburg.<ref>Arts, Culture & Heritage website (November 6, 2023), ''Tsietsi Mashinini.'' Retrieved from: https://arts-culture-heritage.joburg/public-art-inventory/tsietsi-mashinini/ Retrieved on 25-06-2025.
</ref>
== Qala godu ==
* U-[[Khotso Seatlholo]]
* [[U-Hastings Ndlovu]]
* [[U-Hector Pieterson]]
* U-Murphy Morobe
* U-Seth Mazibuko
== Iinkomba ==
{{Reflist}}
== Amalinki wangaphandle ==
* Iwebhusayithi ye-''African Activist Archive Project'' ifaka hlangana isitatimende seendaba [http://africanactivist.msu.edu/document_metadata.php?objectid=32-130-C2F i-''Lider of Soweto (South Africa) Uprising to Speak''] (''New York: American Committee on Africa, December 1976'').
* Iphrofayili ka-Teboho "Tsietsi" Mashinini ku-''SA History Online'' https://www.sahistory.org.za/people/teboho-tsietsi-mashinini
ttioaot8k67bpf0lezc4ffmox51h31j
3252
3251
2025-06-28T18:24:22Z
Mosakaruka
586
/* Umlando Wakhe */ spelling fix
3252
wikitext
text/x-wiki
'''U-Teboho "Tsietsi" MacDonald Mashinini''' (wabelethwa ngomhlaka-27 kuTjhirhweni 1957 wahlongakala ngo-1990) bekamlweli wetjhaphuluko emBusweni weBandlululo weSewula Afrika nomdosiphambili wabafundi odumileko ngesikhathi se-[[:en:Soweto_Uprising|''Soweto Uprising'']].<ref name=":0">South African History Online (2022), ''Teboho “Tsietsi” Mashinini'' (Published February 17, 2011). Retrieved from: https://sahistory.org.za/people/teboho-tsietsi-mashinini Retrieved on 25-06-2025.</ref>
== Umlando Wakhe ==
U-Teboho Tsietsi Mashinini owaziwa ngebizo lakhe elithi "Mcdonald" wabelethwa ngo-1957, ngomhlaka-27 kuTjhirhweni. Bekangowesibili ebantwaneni abali-13 baka-Ramothibe (ubaba) no-Nomkhitha Virginia (umma) bakwaMashinini. Bekamfundi okhaliphileko, odumileko nophumelelako e-''Morris Isaacson High School'' <ref name=":1">Mecoamere, Victor (27 May 2013). "Naledi High turns 50". S''owetan Live''. Retrieved from: https://www.sowetanlive.co.za/news/2013-05-27-naledi-high-turns-50/ 23 July 2013.</ref> e-Soweto, lapho bekamdosiphambili wesiqhema sekulumo pikiswano begodu angumongameli we-''Methodist Wesley Guild''.
Igadango lombuso webandlululo weSewula Afrika lokwenza ilimi lesiBhuru libe lilimi okufundiswa ngalo eenkolweni zoke zeSewula Afrika ngokuhlanganyela nesiNgisi belingathandwa bafundi beSewula Afrika abanzima [[Ilimi lesiNgisi|nabakhuluma isiNgisi]].<ref name=":0" />
Amfundi ngokwakhe, uMashinini nguye owahlela umtjhagalo omkhulu wabafundi ngomhlaka-16 kuMgwengweni 1976.<ref name=":1" /> Umtjhagalo lo waziwa ngokuthi yi-[[16 JUNE 1976|''Soweto Uprising'']], okwathatha amalanga amathathu, lapho kwabulawa khona abantwana abamakhulu ambalwa.<ref name=":1" />
Njengombana avele njengomdosiphambili wokuvukela umbuso weSewula Afrika, uMashinini wabaleka eSewula Afrika wabalekela ngaphetjheya, kokuthoma wabalekela e-London bese wabalekela nakezinye iinarha ze-Afrika, njenge-Liberia, lapho atjhade khona no-''Miss Liberia 1977'', [[Welma Campbell|u-Welma Campbell]].<ref name=":0" />
UMashinini wahlongakala ngaphasi kobujamo obungazwisisekiko, mhlamunye ngokubulawa namkha ngobulwele, ngehlobo lika-1990 ngesikhathi asendaweni yokubalekela e-Guinea.<ref>Ali Mphaki (11/07/2004), ''<nowiki/>'Tsietsi died of Aids' ,'' Wayback Machine internet archive. Retrieved from: https://web.archive.org/web/20070930211226/http://www.news24.com/News24/South_Africa/News/0,,2-7-1442_1555941,00.html Retreived on the 30th September 2007.</ref> Ngomhlaka-4 kuRhoboyi 1990, isidumbu sakhe sabuyiselwa eSewula Afrika, lapho angcwatjwa khona emaThuneni we-Avalon. Ithuna lakhe linesihloko esithi ''"Black Power"''.<ref>Joburg website (2018) ''The homecoming that wasn't.'' Retrieved from: https://joburg.org.za/play_/Pages/Play%20in%20Joburg/Culture%20and%20Heritage/Links/The-homecoming-that-wasn't.aspx Retrieved on 25-06-2025.</ref>
== Ilitje Lesikhumbuzo ==
Kunelitje lesikhumbuzo sika-Teboho Mashinini esenziwe ngu-Johannes Phokela emasangweni wesikolo ebekangena kiso kade esavulwa ngomhlaka-1 kuMrhayili 2010 ngu-Amos Masondo, iMeyara ye-Johannesburg.<ref>Arts, Culture & Heritage website (November 6, 2023), ''Tsietsi Mashinini.'' Retrieved from: https://arts-culture-heritage.joburg/public-art-inventory/tsietsi-mashinini/ Retrieved on 25-06-2025.
</ref>
== Qala godu ==
* U-[[Khotso Seatlholo]]
* [[U-Hastings Ndlovu]]
* [[U-Hector Pieterson]]
* U-Murphy Morobe
* U-Seth Mazibuko
== Iinkomba ==
{{Reflist}}
== Amalinki wangaphandle ==
* Iwebhusayithi ye-''African Activist Archive Project'' ifaka hlangana isitatimende seendaba [http://africanactivist.msu.edu/document_metadata.php?objectid=32-130-C2F i-''Lider of Soweto (South Africa) Uprising to Speak''] (''New York: American Committee on Africa, December 1976'').
* Iphrofayili ka-Teboho "Tsietsi" Mashinini ku-''SA History Online'' https://www.sahistory.org.za/people/teboho-tsietsi-mashinini
sks9e6kyejtn8hjn8ywvd6oymexxcz9
Umsebenzisi:Lungile M. Mabhena/Naledi Chirwa
2
658
3247
2025-06-28T14:55:08Z
Lungile M. Mabhena
585
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1293434310|Naledi Chirwa]]"
3247
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox officeholder|honorific-prefix=|name=Naledi Chirwa|native_name=|native_name_lang=|honorific-suffix=[[Parliament of South Africa|MP]]|image=Naledi Chirwa, 2024 (cropped).jpg|image_size=|smallimage=<!--If this is specified, "image" should not be.-->|alt=|caption=Chirwa in 2024|office=[[National Council of Provinces|Permanent Delegate to the National Council of Provinces]]|status=|term_start=15 June 2024|term_end=|predecessor=|successor=|birthname=Naledi Nokukhanya Chirwa|birth_date={{birth date and age|1993|07|22|df=y}}|birth_place=[[Vosloorus]], [[East Rand]]<br /> [[Transvaal Province|Transvaal]], [[South Africa]]|death_date=|death_place=|citizenship=|nationality=[[South Africa]]n|party=[[Economic Freedom Fighters]] {{small|(2015–present)}}|otherparty=|spouse=|partner=<!--For those with a domestic partner and not married-->|relations=|children=2|residence=|education=|alma_mater=[[University of Pretoria]]|occupation=Member of Parliament|profession=Politician|known_for=|committees=|portfolio=|awards=|website=|honorific_prefix=[[The Honourable]]|termend1=21 May 2024|termstart1=22 May 2019|office1=[[National Assembly of South Africa|Member of the National Assembly]]|constituency_AM=}}
'''UNaledi Nokukhanya Chirwa-Mpungose''' wabelethwa mhlana amalanga ama-22 kuNtaka ngomnyaka we-1993. Ungusopolotiki weSewula Afrika begodu gade amlweli wabafundi wesifunda se -Gauteng . Ujamele i -Economic Freedom Fighters (EFF) e- National Assembly . UChirwa bekalilunga le- National Assembly ukusukela ngenyanga kaMrhayili ngomnyaka wee-2019 ukuya enyangeni kaMgwengweni ngomnyaka wee-2024. Uhlale isikhathi esifitjhani eKhanseleni yeNarha yamaPhrovinsi ngaphambi kobana athunyelwe e -National Assembly ukuze athathe isikhundla sakaMbuyiseni Ndlozi . Ukukhula nokuduma kwakhe kubangwe kuzibandakanya nabafundi be-#FeesMustFall e- University of Pretoria ukusukela ngomnyaka wee-2015 ukuya emnyakeni wee-2016.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Chirwa wabelethwa mhlana amalanga ama-22 kuNtaka emnyakeni we-1993 e- [[Vosloorus]], e-East Rand, e- Gauteng . Ekukhuleni kwakhe ukhuliswa ngugogwakhe e -Mamelodi, e-Pitoli . <ref name="SunWorld" /> phezu komnyaka wee-2009, uthe lokha nakaneminyaka ema-15, wasebenza njengomsekeli kamongameli we-Tshwane North College (TNC) Further Education & Training (FET), manje i-TNC TVET. <ref name="SunWorld" />
U-Chirwa wafunyana iziqu ze -Bachelor of Arts kanye neziqu ze- Honors degree kuDrama and Film Studies e- University of Pretoria . Ukusukela ngomnyaka wee-2019 bekafunda i -Master of Arts ku-Theatre and Performance e- University of the Witwatersrand .
== Umlweli wabafundi ==
U-Chirwa waba lilunga le -Economic Freedom Fighters (EFF) ngomnyaka wee-2015 begodu waba godu lilunga le-Student Command yehlangano e-University of Pretoria. Wabuya wakhethwa bewabekwa njengesikhulu sezokuthintana somlawuli. Ngenyanga kaRhoboyi ngomnyaka wee-2016, ngesikhathi umongameli wenarha wangaphambilini u-Jacob Zuma akhuluma esikhungweni sekhetho se-IEC ngemva kokhetho lukamasipala wango-2016, u-Chirwa nabanye abafundi ababe babathathu baphazamisa ikulumo kamongameli ngesikhathi baphakamise amatshwayo athi "Khanga", "Khumbula u-Khwezi ", "Ngingu-1 kwaba-3" kanye nokuthi "emva kweminyaka ema-10 ", ngokukhamba kwesikhathi ngokutjho uZuma ukudlwengula phakathi kwabo-2000.
Godu ngomnyaka wee-2016, u-Chirwa bekabandakanyeka emigurugurwini wabafundi ephathelene nomnyakazo we- #FeesMustFall . Ekukhambeni kwesikhathi wabotjhwa begodu wajanyiswa ekhampasini njengomunye wemibandela webheyili yakhe. Ngomnyaka wee-2017, bekangomunye wabantu abatjha abama-200 be-Mail &amp; Guardian .
== Umsebenzi wePalamende ==
=== UmHlangano weNarha: 2019–2024 ===
Ngamakhetho kaMeyi 2019, wakhethelwa i -National Assembly of South Africa begodu waba lilunga lePalamende ebegade lilincani khulu ngomnyaka ngaphasi kwehlangano ye-EFF. Wafungiswa kanye nabanye abafundi abalwako, okufaka hlangana u-Peter Keetse, u-Nompendulo Mkhatshwa no -Vuyani Pambo . Bekalilunga leKomidi yePhothifoliyo yePalamende yezePilo .
Mhlazana amalanga ama-25 kuMgwengweni ngomnyaka wee-2019, wethula ikulumo yakhe yokuthoma ngesikhathi sokuphikisana ngeKulumo yeNarha . Wakatelelwa bona arhoqise ukuphawula kwakhe malungana nokuthi urhulumende ubandakanyeka ekubulaweni kwabasekeli be-#FeesMustFall. NgoTjhirhweni 2022, waduma ekundleni yokuthintana eyayibizwa bona yi-Twitter ngokubiza uMongameli u-Cyril Ramaphosa ngokuthi "akanamazinyo" begodu "msana omncani obuthakathaka".
Ukusukela lapha ngomnyaka wee-2020, u-Chirwa wahlaselwa eenkundleni zokuthintana basebenzisi abangaziwako ebebatjho ngaphandle kobufakazi ukuthi usisakhamuzi se [[Malawi|-Malawi]] begodu umndenakhe ufumene ubuzwe beSewula Afrika ngokukhohlisa. NgoTjhirhweni 2022, waphendula iinsolwezo ngokuthumela ku-Twitter wathi : "Ningaleya amala ngobuzwe bami bekube kulapho niphenduka nibe hlaza amahlalo. Angeze amala wenu aba liqiniso begodu angeze kwangenza ngithule. Azange ngilithenge iphimbo lami. Angiliqatjhisi. Ngizokuhlala ngikhuluma begodu ayikho into eningayenza ngalokho."
Ngenyanga kaNtaka 2024, u-Chirwa bekangekho emakhethweni wepalamende ukwenzela bona atlhogomele umntwanakhe ogolako. I-EFF yamhlawulisa begodu yamyalela bona aqolise. Msinyana ngemva kwalokho, i-EFF yakhupha irhelo layo labakhethiweko bekhetho elizako, ebelibeka u-Chirwa endaweni yokugcina. Umdosiphambili we-EFF u-Julius Malema wathi ukwehliswa kwakhe esikhundleni bekumphumela wehlelo lehlangano yentando yenengi.
=== UmKhandlu weNarha weemFunda: uMgwengweni 2024–Tjhirhweni 2025 ===
Ngamakhetho kaSihlabantangana 2024, u-Chirwa wakhethwa bona ajamele i-EFF esithunyweni se-Gauteng e- National Council of Provinces, ekuyindlu ephezulu yePalamende yeSewula Afrika. Wafungiswa esihlalweni sakhe mhlana amalanga ama-15 kuMgwengweni ngomnyaka wee-2024.
== Ipilo yakhe mathupha ==
U-Chirwa wenda ukusukela ngoNobayeni ngomnyaka wee-2022. Unabantwana ababili, omunye waboantwana wabelethwa ngomnyaka wee-2021 kuthi lo omunye wabelethwa ngomnyaka wee-2023.
== Iinkomba ==
# https://nr.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=nr&page=Naledi+Chirwa
{{Reflist}}
== Amalinki wangaphandle ==
* [https://www.pa.org.za/person/naledi-nokukhanya-chirwa/ Naledi Nokukhanya Chirwa] emhlanganweni wabantu
{{Permanent delegates of the National Council of Provinces}}{{DEFAULTSORT:Chirwa, Naledi}}
<nowiki>
[[Mkhakha:Members of the National Assembly of South Africa 2019–2024]]
[[Mkhakha:Women members of the National Council of Provinces]]
[[Mkhakha:Women members of the National Assembly of South Africa]]
[[Mkhakha:University of Pretoria alumni]]
[[Mkhakha:South African feminists]]
[[Mkhakha:Politicians from Gauteng]]
[[Mkhakha:People from Vosloorus]]
[[Mkhakha:Members of the National Council of Provinces]]
[[Mkhakha:FeesMustFall activists]]
[[Mkhakha:Economic Freedom Fighters politicians]]
[[Mkhakha:21st-century South African women politicians]]
[[Mkhakha:1993 births]]
[[Mkhakha:Living people]]</nowiki>
9p0ydlahy6zoy59721c1jokmh97nudx
Abantu Abatjha Kwezokulima
0
659
3249
2025-06-28T17:51:02Z
Orrora
587
New article
3249
wikitext
text/x-wiki
[[Isimumathi:Marcus Bai with PNG youth (10698164975).jpg|thumb|321x321px|Abantu abatjha bayalima]]
'''ESewula Afrika,''' abantu abatjha abakavami ukutholakala khulu kwezokulima, yeke sibalo esincani khulu sabantu abatjha abathuthukisa zokulima. Nanyana kunjalo kunomnyakazo owenzekako kwezokulima, njengokukhiqizwa kokudla, ukuthengiswa kokudla nokwehla komtlhago ezikweneli ngebanga lendima edlalwa babantu abatjha abambalwa, khulukhulu eendaweni zemakhaya. Kodwana kusesenesitjhijilo sokukara abantu abatjha ezikweneli, kuhlanganise nokungatholakali kuhle kwenarha yokutjala, iimali namakghono atlhogekako.<ref>Ongama Giwu, Lelethu Mdoda, Samuel S. Ntlanga, Olwethu Loki ( 08 Nov. 2024), ''Evaluating factors influencing youth participation in agricultural enterprises: Implications for food security and agribusiness,'' SAJEBSM website. Retrieved from: https://sajesbm.co.za/index.php/sajesbm/article/view/903/1130 Retrieved 28-06-2025.</ref>
Irhubululo litjengisa bona kunamaphesente ama-24 wabantu abatjha ababandakanyeke kezokulima, begodu bambalwa khulu abenza imali ngakho. Abtjha abamaphesente ama-23 nama-21 benza imali ngamaplasi begodu banamabubulo wabo. Abatjha abatjhadileko nalabo ababondlako emizinabo nabo baba nethando lokulima ngombana ekhaya bayalama.<ref>The Water Wheel pamphlet (January-February 2022) ''Youth and Agriculture.''</ref>
== Iintjhijilo Abatjha Abaqalana Nazo Kezokulima ==
Nanzi iintjhijilo abantu abatjha abaqalene nazo ezikweni lezokulima:
# Ukungatholakali lula kwelwazi nefundo yezokulima. Lokhu kuhlanganisa ifundo namakghono wezokulima asezingeni eliphasi okungilo elinomthelela omkhulu ekungabini khona kwemikhiqizo yezokulima, bese lokhu kubangele ukungalingani nomtlhago enarheni.
# Ukungatholakali kwenarha. Lokhu kumraro khulukhulu kabengubo abasesebatjha ngokwesiko labanzima abanganikelwa ilifa lenarha. Ngaphezu kwalokho bambalwa khulu abantu abatjha abakghona ukuthoma imali-mbonelelo etholakalako yokuthenga inarha.
# Ukungatholakali lula kwemali nezenzelwa, kuhlanganise nemali-mboleko, imali ebulungwako netjhorensi etlhogekako bona ithomise ibubulo lokulima beyithuthukise nemikhiqizo yakhona.
# Ubudisi bokutholakala kwemisebenzi ephathelene nezokulima engondla amaphilo wabantu abatjha isikhathi eside.
# Ukungatholakali lula kwamamakethe okungathengiswa kiwo imikhiqizo yezokulima okwenziwa ziintolo ezikulu ezithengisa imikhiqizo yezokulima, ukungabibikho kwefundo, ibandulo nelwazi elaneleko ngokuthengisa imikhiqizo yokulima.
# Ukungatholakali lula kwamathuba wokubandakanyeka nakucociswana ngepholisi yezokulima. Lokho kutjho bona kunabantu imibono yabo engekhe izwakale, bese lokho kwenze abantu abatjha abathanda ukulima bangakutholi abakutlhogako.<ref name=":0">UNAI Hub for SDG2 News, (June 16, 2022) ''The youth are the future of the agricultural sector'', University of Pretoria website. Retrieved from: https://www.up.ac.za/unai-hub-for-sdg2/news/post_3082769-the-youth-are-the-future-of-the-agricultural-sector Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Indlela Iintjhijilwezi Ezingararululwa Ngayo ==
# Urhulumende kufuze wandise amahlelo wokwabelana ngelwazi nefundo yezokulima ukuze kutholakale ilwazi elaneleko ngezokulima. Amahlelo la angenziwa bese afundiswe abantu abatjha kusukela ebuncanini babo, okungasiza ekwakheni ithando lezokulima eenhliziyweni zabo. Kufuze kube namahlelo wokubandula abafundisi begodu eze neentlabagelo zokufundisa abantu abatjha ngezokulima nangendlela ukudla okukhiqizwa ngayo.<ref name=":0" />
# Urhulumende kuye namabubulo azijameleko kufuze bafake imali ekuthuthukiseni ezokulima begodu bathuthukise nethekhnoloji yezokulima, bebasekele abantu abatjha abangenela umkhakhalo. Amaziko wezeemali nawo kufuze avulele abantu abatjha amathuba aneleko begodu kube bulula bona abantu abatjha bawafumane.<ref name=":0" />
# Urhulumende kufuze unikelane ngenarha ekhona bona abantu abatjha balimele kiyo, begodu kufuze anikele nangemali engathenga inarha yokulima. Yeke kufuze uthuthukise imithethokambiso yokutholakala kwenarha yokulima eSewula Afrika. Nanyana kunamahlelo nemithethokambiso eminengi emalungana nokwabiwa kwenarha yokulima, kusafuze enze kube bulula ukufumana amathuba lawo.<ref>South African Government website (2025), ''Land and agriculture.'' Retrieve from: https://www.gov.za/issues/land-and-agriculture Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Abatjha Abaphumelelako Kwezokulima ==
* '''Phikolomzi Qinisa Dlamini:''' Umphathi kezokulima ekhamphanini i-''Ndela Farming'', wathola iziqu zakhe e-''Cedara College of Agriculture'' begodu ukhuthaza abantu abatjha bona balandelele khulu ifundo yezokulima.<ref name=":1">Nicole Ludolph (21st June 2022) ''Watch out, these young farmers are on fire!'', foodformzansi.co.za, Retrieved from: https://www.foodformzansi.co.za/watch-out-these-young-farmers-are-on-fire/ Retrieved on 28-08-2025.</ref>
* '''Keneilwe Raphesu:''' Uphethe ibubulo i-''Runs Mogalemone Farm'' banoyise begodu ukhuthaza nabanye bona bangenele zokulima.<ref name=":1" />
* '''Thabo Herman Dithakgwe:''' Wathoma ibubulo elibizwa bona yi-''Ditha Farming, Wildlife and Projects'' aneminyaka eli-19.<ref>More Matshediso (2019)''Teen farmer makes dad proud'', Vuk'uzenzele website (2025).Retrieved from: https://www.vukuzenzele.gov.za/teen-farmer-makes-dad-proud Retrieved on 28-06-2025.</ref>
* '''Sabelo Mdlalose:''' Nguye odosa phambili i-''Iqabungelihle Primary Cooperative'', utjala imirorho neenungo.<ref>Food and Trees for Africa (2021) ''Youth are the future of SA agriculture''. Retrieved from: https://trees.org.za/youth-are-the-future-of-sa-agriculture Retrieve on 28-06-2025.</ref>
* '''Stanley Ntshangase:''' Umlimi onesivuno esincani ophumelele khulu ukutjala ikhabitjhi, amabhatata nesiphila begodu imikhiqizo yakhe uyithumela e-SPAR.<ref>Timbali Technologies (28 Nov 2023) ''Southern Africa small-scale farming success featuring individual success story'', PROAGRIMEDIA Retrieved from: https://www.proagrimedia.com/people/southern-africa-small-scale-farming-success-featuring-individual-success-story Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Iinkhombo ==
<references />
5f03hf4jqrcqu3ua97z3r8fls9y5y9k
3250
3249
2025-06-28T18:01:44Z
Orrora
587
spelling
3250
wikitext
text/x-wiki
[[Isimumathi:Marcus Bai with PNG youth (10698164975).jpg|thumb|321x321px|Abantu abatjha bayalima]]
'''ESewula Afrika,''' abantu abatjha abakavami ukutholakala khulu kwezokulima, yeke sibalo esincani khulu sabantu abatjha abathuthukisa zokulima. Nanyana kunjalo kunomnyakazo owenzekako kwezokulima, njengokukhiqizwa kokudla, ukuthengiswa kokudla nokwehla komtlhago ezikweneli ngebanga lendima edlalwa babantu abatjha abambalwa, khulukhulu eendaweni zemakhaya. Kodwana kusesenesitjhijilo sokukara abantu abatjha ezikweneli, kuhlanganise nokungatholakali kuhle kwenarha yokutjala, iimali namakghono atlhogekako.<ref>Ongama Giwu, Lelethu Mdoda, Samuel S. Ntlanga, Olwethu Loki ( 08 Nov. 2024), ''Evaluating factors influencing youth participation in agricultural enterprises: Implications for food security and agribusiness,'' SAJEBSM website. Retrieved from: https://sajesbm.co.za/index.php/sajesbm/article/view/903/1130 Retrieved 28-06-2025.</ref>
Irhubululo litjengisa bona kunamaphesente ama-24 wabantu abatjha ababandakanyeke kezokulima, begodu bambalwa khulu abenza imali ngakho. Abatjha abamaphesente ama-23 nama-21 benza imali ngamaplasi begodu banamabubulo wabo. Abatjha abatjhadileko nalabo ababondlako emizinabo nabo baba nethando lokulima ngombana ekhaya kuyalinywa.<ref>The Water Wheel pamphlet (January-February 2022) ''Youth and Agriculture.''</ref>
== Iintjhijilo Abatjha Abaqalana Nazo Kezokulima ==
Nanzi iintjhijilo abantu abatjha abaqalene nazo ezikweni lezokulima:
# Ukungatholakali lula kwelwazi nefundo yezokulima. Lokhu kuhlanganisa ifundo namakghono wezokulima asezingeni eliphasi okungilo elinomthelela omkhulu ekungabini khona kwemikhiqizo yezokulima, bese lokhu kubangele ukungalingani nomtlhago enarheni.
# Ukungatholakali kwenarha. Lokhu kumraro khulukhulu kabengubo abasesebatjha ngokwesiko labanzima abanganikelwa ilifa lenarha. Ngaphezu kwalokho bambalwa khulu abantu abatjha abakghona ukufumana imali-mbonelelo etholakalako yokuthenga inarha.
# Ukungatholakali lula kwemali nezenzelwa, kuhlanganise nemali-mboleko, imali ebulungwako netjhorensi etlhogekako bona kuthonyiswe ibubulo lokulima bekuthuthukise nemikhiqizo yakhona.
# Ubudisi bokutholakala kwemisebenzi ephathelene nezokulima engondla amaphilo wabantu abatjha isikhathi eside.
# Ukungatholakali lula kwamamakethe okungathengiswa kiwo imikhiqizo yezokulima okumthelela weentolo ezikulu ezithengisa imikhiqizo yezokulima, ukungabibikho kwefundo, ibandulo nelwazi elaneleko ngokuthengisa imikhiqizo yokulima.
# Ukungatholakali lula kwamathuba wokubandakanyeka nakucociswana ngepholisi yezokulima. Lokho kutjho bona kunabantu imibono yabo engekhe izwakale, bese lokho kwenze abantu abatjha abathanda ukulima bangakutholi abakutlhogako.<ref name=":0">UNAI Hub for SDG2 News, (June 16, 2022) ''The youth are the future of the agricultural sector'', University of Pretoria website. Retrieved from: https://www.up.ac.za/unai-hub-for-sdg2/news/post_3082769-the-youth-are-the-future-of-the-agricultural-sector Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Indlela Iintjhijilwezi Ezingararululwa Ngayo ==
# Urhulumende kufuze wandise amahlelo wokwabelana ngelwazi nefundo yezokulima ukuze kutholakale ilwazi elaneleko ngezokulima. Amahlelo la angenziwa bese afundiswe abantu abatjha kusukela ebuncanini babo, okungasiza ekwakheni ithando lezokulima eenhliziyweni zabo. Kufuze kube namahlelo wokubandula abafundisi begodu eze neentlabagelo zokufundisa abantu abatjha ngezokulima nangendlela ukudla okukhiqizwa ngayo.<ref name=":0" />
# Urhulumende namabubulo azijameleko kufuze bafake imali ekuthuthukiseni ezokulima begodu bathuthukise nethekhnoloji yezokulima, bebasekele abantu abatjha abangenela umkhakha lo. Amaziko wezeemali nawo kufuze avulele abantu abatjha amathuba aneleko begodu kube bulula bona bawafumane.<ref name=":0" />
# Kunamahlelo nemithethokambiso eminengana kwarhulumende emalungana nokunikelwa kwenarha namkha ngemali yokuyithenga, kodwana amahlelo lawo akusibulula ukuwafumana. Yeke kufuze uthuthukise imithethokambiso yokutholakala kwenarha yokulima eSewula Afrika. Nanyana kunamahlelo nemithethokambiso eminengi emalungana nokwabiwa kwenarha yokulima, kusafuze enze kube bulula ukufumana amathuba lawo.<ref>South African Government website (2025), ''Land and agriculture.'' Retrieve from: https://www.gov.za/issues/land-and-agriculture Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Abatjha Abaphumelelako Kwezokulima ==
* '''Phikolomzi Qinisa Dlamini:''' Umphathi kwezokulima ekhamphanini i-''Ndela Farming'', wathola iziqu zakhe e-''Cedara College of Agriculture'' begodu ukhuthaza abantu abatjha bona balandelele khulu ifundo yezokulima.<ref name=":1">Nicole Ludolph (21st June 2022) ''Watch out, these young farmers are on fire!'', foodformzansi.co.za, Retrieved from: https://www.foodformzansi.co.za/watch-out-these-young-farmers-are-on-fire/ Retrieved on 28-08-2025.</ref>
* '''Keneilwe Raphesu:''' Uphethe ibubulo i-''Runs Mogalemone Farm'' banoyise begodu ukhuthaza nabanye bona bangenele zokulima.<ref name=":1" />
* '''Thabo Herman Dithakgwe:''' Wathoma ibubulo elibizwa bona yi-''Ditha Farming, Wildlife and Projects'' aneminyaka eli-19.<ref>More Matshediso (2019)''Teen farmer makes dad proud'', Vuk'uzenzele website (2025).Retrieved from: https://www.vukuzenzele.gov.za/teen-farmer-makes-dad-proud Retrieved on 28-06-2025.</ref>
* '''Sabelo Mdlalose:''' Nguye odosa phambili i-''Iqabungelihle Primary Cooperative'', utjala imirorho neenungo.<ref>Food and Trees for Africa (2021) ''Youth are the future of SA agriculture''. Retrieved from: https://trees.org.za/youth-are-the-future-of-sa-agriculture Retrieve on 28-06-2025.</ref>
* '''Stanley Ntshangase:''' Umlimi onesivuno esincani ophumelele khulu ukutjala ikhabitjhi, amabhatata nesiphila begodu imikhiqizo yakhe uyithumela e-SPAR.<ref>Timbali Technologies (28 Nov 2023) ''Southern Africa small-scale farming success featuring individual success story'', PROAGRIMEDIA Retrieved from: https://www.proagrimedia.com/people/southern-africa-small-scale-farming-success-featuring-individual-success-story Retrieved on 28-06-2025.</ref>
== Iinkhombo ==
<references />
rt58acfgogga2avpdf98f5zlp9hvcpi