Wikiphidiya
nrwiki
https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page
MediaWiki 1.46.0-wmf.23
first-letter
Iinrhatjhi
Khethekileko
Asiqongelane
Umsebenzisi
Umsebenzisi asiqongelane
Wikiphidiya
Wikiphidiya asiqongelane
Isimumathi
Isimumathi asiqongelane
MediaWiki
MediaWiki asiqongelane
Umhlahlandlelasakhiwo
Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane
Lisizo
Lisizo asiqongelane
Mkhakha
Mkhakha asiqongelane
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Roelf Meyer
0
1090
6412
2026-04-15T02:31:37Z
Bobbyshabangu
66
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348918894|Roelf Meyer]]"
6412
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004.
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.[4]
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
89rdzle84pj6j0sbxgq1zm3mfla220k
6413
6412
2026-04-15T02:35:39Z
Bobbyshabangu
66
6413
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-[[INational Party|National Party]] ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004.
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.[4]
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
3ckyj8g8xmoplbk26zxm6kmyvc5cnb3
6414
6413
2026-04-15T02:36:22Z
Bobbyshabangu
66
6414
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-[[INational Party|National Party]] ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .<ref>https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-01-30-roelf-meyer-is-back-and-trying-to-help-save-sas-economy/</ref>
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004.
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.[4]
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
298mp6kowqtg7au9hi1dddczi4zt5y2
6415
6414
2026-04-15T02:37:22Z
Bobbyshabangu
66
/* Ipilo yokuthoma nefundo */
6415
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-[[INational Party|National Party]] ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .<ref>https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-01-30-roelf-meyer-is-back-and-trying-to-help-save-sas-economy/</ref>
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.<ref>https://www.dailymaverick.co.za/article/2024-06-04-roelf-meyer-a-new-ruling-order-has-to-be-built-in-sa/</ref>
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004.
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.[4]
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
3xt385fjclgt9m6ea4rnueegwkgeodl
6416
6415
2026-04-15T02:37:58Z
Bobbyshabangu
66
6416
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-[[INational Party|National Party]] ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .<ref>https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-01-30-roelf-meyer-is-back-and-trying-to-help-save-sas-economy/</ref>
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.<ref>https://www.dailymaverick.co.za/article/2024-06-04-roelf-meyer-a-new-ruling-order-has-to-be-built-in-sa/</ref>
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004.
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.[4]
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
py9fmvuf2oz2ldjpoxrqmdd1r92m2lo
6417
6416
2026-04-15T02:40:57Z
Bobbyshabangu
66
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348918894|Roelf Meyer]]"
6417
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. <ref>{{cite book|last=Turton|first=Anthony Richard|title=Shaking Hands with Billy: The Private Memoirs of Anthony Richard Turton|url=https://books.google.com/books?id=q4sHfAEACAAJ|year=2010|publisher=Just Done Productions Publishing|isbn=978-1-920315-58-0}}</ref> Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004. <ref name=":1">{{Cite web|title=Roelf Petrus Meyer (1947 – )|url=http://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/roelf-petrus-meyer-1947?page=6#!slide|access-date=2018-02-23|website=The Presidency|language=en}}</ref>
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. <ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|date=1994-05-12|title=Mandela Completes His Cabinet, Giving Buthelezi a Post|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1994/05/12/world/mandela-completes-his-cabinet-giving-buthelezi-a-post.html|access-date=2023-05-29|issn=0362-4331}}</ref> NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.<ref>{{Cite web|title=Roelf Meyer & Cyril Ramaphosa 1995|url=https://www.mandela.ac.za/Leadership-and-Governance/Honorary-Doctorates/Roelf-Meyer-Cyril-Ramaphosa-1995|access-date=29 May 2023|website=Nelson Mandela University}}</ref>
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
2bbk1ftg26am1zzg0oi92m3cqscia3m
6419
6417
2026-04-15T02:42:32Z
Bobbyshabangu
66
6419
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. <ref>{{cite book|last=Turton|first=Anthony Richard|title=Shaking Hands with Billy: The Private Memoirs of Anthony Richard Turton|url=https://books.google.com/books?id=q4sHfAEACAAJ|year=2010|publisher=Just Done Productions Publishing|isbn=978-1-920315-58-0}}</ref> Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004. <ref name=":1">{{Cite web|title=Roelf Petrus Meyer (1947 – )|url=http://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/roelf-petrus-meyer-1947?page=6#!slide|access-date=2018-02-23|website=The Presidency|language=en}}</ref>
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. <ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|date=1994-05-12|title=Mandela Completes His Cabinet, Giving Buthelezi a Post|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1994/05/12/world/mandela-completes-his-cabinet-giving-buthelezi-a-post.html|access-date=2023-05-29|issn=0362-4331}}</ref> NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.<ref>{{Cite web|title=Roelf Meyer & Cyril Ramaphosa 1995|url=https://www.mandela.ac.za/Leadership-and-Governance/Honorary-Doctorates/Roelf-Meyer-Cyril-Ramaphosa-1995|access-date=29 May 2023|website=Nelson Mandela University}}</ref>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
gsi12uvvy0kcpwrqo5ze6tc16e6bbco
6438
6419
2026-04-15T06:08:23Z
Bobbyshabangu
66
6438
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
Mhlana amalanga ali-14 kuMrhayili 2026, uMengameli weSewula Afrika u-Cyril Ramaphosa wabeka u-Meyer esikhundleni esinganamuntu sokuba yinxusa le-United States of America
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. <ref>{{cite book|last=Turton|first=Anthony Richard|title=Shaking Hands with Billy: The Private Memoirs of Anthony Richard Turton|url=https://books.google.com/books?id=q4sHfAEACAAJ|year=2010|publisher=Just Done Productions Publishing|isbn=978-1-920315-58-0}}</ref> Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004. <ref name=":1">{{Cite web|title=Roelf Petrus Meyer (1947 – )|url=http://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/roelf-petrus-meyer-1947?page=6#!slide|access-date=2018-02-23|website=The Presidency|language=en}}</ref>
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. <ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|date=1994-05-12|title=Mandela Completes His Cabinet, Giving Buthelezi a Post|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1994/05/12/world/mandela-completes-his-cabinet-giving-buthelezi-a-post.html|access-date=2023-05-29|issn=0362-4331}}</ref> NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.<ref>{{Cite web|title=Roelf Meyer & Cyril Ramaphosa 1995|url=https://www.mandela.ac.za/Leadership-and-Governance/Honorary-Doctorates/Roelf-Meyer-Cyril-Ramaphosa-1995|access-date=29 May 2023|website=Nelson Mandela University}}</ref>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
p1nucrvenyobid2ihiqczrgfurjo339
6439
6438
2026-04-15T06:09:04Z
Bobbyshabangu
66
6439
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
Mhlana amalanga ali-14 kuMrhayili 2026, uMengameli weSewula Afrika [[Cyril Ramaphosa|u-Cyril Ramaphosa]] wabeka u-Meyer esikhundleni esinganamuntu sokuba yinxusa le-United States of America
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. <ref>{{cite book|last=Turton|first=Anthony Richard|title=Shaking Hands with Billy: The Private Memoirs of Anthony Richard Turton|url=https://books.google.com/books?id=q4sHfAEACAAJ|year=2010|publisher=Just Done Productions Publishing|isbn=978-1-920315-58-0}}</ref> Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004. <ref name=":1">{{Cite web|title=Roelf Petrus Meyer (1947 – )|url=http://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/roelf-petrus-meyer-1947?page=6#!slide|access-date=2018-02-23|website=The Presidency|language=en}}</ref>
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. <ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|date=1994-05-12|title=Mandela Completes His Cabinet, Giving Buthelezi a Post|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1994/05/12/world/mandela-completes-his-cabinet-giving-buthelezi-a-post.html|access-date=2023-05-29|issn=0362-4331}}</ref> NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.<ref>{{Cite web|title=Roelf Meyer & Cyril Ramaphosa 1995|url=https://www.mandela.ac.za/Leadership-and-Governance/Honorary-Doctorates/Roelf-Meyer-Cyril-Ramaphosa-1995|access-date=29 May 2023|website=Nelson Mandela University}}</ref>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
bz2hwwuj51709mxc281eibu18xliwar
6440
6439
2026-04-15T06:11:17Z
Bobbyshabangu
66
6440
wikitext
text/x-wiki
U '''-Roelof Petrus Meyer''' <small>GCOB</small> (wabelethwa mhlana ali-16 kuNtaka 1947) usopolotiki weSewula Afrika nosomabhizinisi. Ilunga lePalamende hlangana nomnyaka ka-1979 ukuya ku-1997, bekangumkhulumeli omkhulu karhulumende we-National Party ngesikhathi seengcoco zokuqeda ibandlululo . Ngokukhamba kwesikhathi wasungula i -United Democratic Movement .
Ngesikhathi sakhe ePalamende, u-Meyer wakhonza kurhulumende wabomongameli abathathu abalandelanako: u-PW Botha, u-FW de Klerk, no [[Nelson Mandela|-Nelson Mandela]] . Ngemva kokutjhiya i-National Party ngo-1997, wasungula i-United Democratic Movement no [[Bantu Holomisa|-Bantu Holomisa]] . Wabuyela isikhatjhana ePalamende hlangana nomnyaka ka-1999 ukuya ku-2000 ngaphambi kobana athathe umhlalaphasi kezepolotiki yangaphambili ngoTjhirhweni 2000.
Mhlana amalanga ali-14 kuMrhayili 2026, uMengameli weSewula Afrika [[Cyril Ramaphosa|u-Cyril Ramaphosa]] wabeka u-Meyer esikhundleni esinganamuntu sokuba yinxusa le-United States of America<ref>https://www.reuters.com/world/south-african-president-chooses-roelf-meyer-next-ambassador-us-2026-04-14/</ref><ref>https://www.sabcnews.com/sabcnews/1120913-2/</ref>
== Ipilo yokuthoma nefundo ==
U-Meyer, indodana encani yomlimi we-Eastern Cape, u-Hudson Meyer notitjhere wesikolo u-Hannah Meyer, ozalwa ngu-van Heerden, waya esikolweni e -Ficksburg begodu wafunda umthetho e- University of the Free State, lapho aqeda khona amadigri we-B Comm (1968) kanye ne -LLB (1971). Eyunivesithi, bekangumongameli we-"Afrikaanse Studentebond" ongatjhugulukiko. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe ebuthweni, bekalilunga lekhwaya ye -SADF eyaziwa nangokuthi "ama-Kanaries". U-Meyer wasebenza njengegqwetha e -Pitoli ne [[Johannesburg|-Goli]] bekwaba ngu-1980.
=== Iingcoco zokuqeda ibandlululo ===
U-Meyer waduma ngesikhundla sakhe sokuba mkhulumeli omkhulu karhulumende ku- Multiparty Negotiating Forum ngo-1993 ngemva kokubhalelwa kwe -CODESA lapho asungula khona ubudlelwano obuhle nobusebenzako nomkhulumeli omkhulu we -ANC, u-Cyril Ramaphosa . Kilesi sikhundla, wasebenza eduze no -Niel Barnard, obekayinhloko ye-National Intelligence Service begodu amsekeli oqinileko wesivumelwano. <ref>{{cite book|last=Turton|first=Anthony Richard|title=Shaking Hands with Billy: The Private Memoirs of Anthony Richard Turton|url=https://books.google.com/books?id=q4sHfAEACAAJ|year=2010|publisher=Just Done Productions Publishing|isbn=978-1-920315-58-0}}</ref> Ngemva kokuphethwa kweengcoco ngoNovemba 1993, waba mjameli omkhulu karhulumende ku- Transitional Executive Council (TEC). U-Meyer no-Ramaphosa bathola i-South African Breweries Leadership and Service Award ngo-2004. <ref name=":1">{{Cite web|title=Roelf Petrus Meyer (1947 – )|url=http://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/roelf-petrus-meyer-1947?page=6#!slide|access-date=2018-02-23|website=The Presidency|language=en}}</ref>
== Umsebenzi wezepolotiki wangemva kwebandlululo ==
Emakhethweni wokuthoma weSewula Afrika ngemva kwebandlululo ngoRhoboyi wee-1994, u-Meyer wakhethwa e- National Assembly etja, begodu uMengameli [[Nelson Mandela|u-Nelson Mandela]] wamkhetha njengoNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komThethosisekelo nezePhrovinsi kuRhulumende weNarha oneenhlangano ezinengi. Umfowabo omdala u-Tobie Meyer bekanguSekela likaNgqongqotjhe wezokuLima nezeHlabathi kurhulumende ofanako. <ref>{{Cite news|last=Keller|first=Bill|date=1994-05-12|title=Mandela Completes His Cabinet, Giving Buthelezi a Post|language=en-US|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1994/05/12/world/mandela-completes-his-cabinet-giving-buthelezi-a-post.html|access-date=2023-05-29|issn=0362-4331}}</ref> NjengoNgqongqotjhe, u-Meyer wasebenza godu no-Cyril Ramaphosa, obekangusihlalo we -Constitutional Assembly ebegade anikelwe umsebenzi wokuqinisekisa umThethosisekelo wangemva kwebandlululo .
NgoNhlolanja 1996, u-Meyer watjhiya isikhundla sekhabhinethi ukwenzela bona abe ngunobhala-jikelele we-National Party.[1] Ngebanga lokuragela phambili nokuthakazelela ukutjhugulula i-National Party, wahlala amuntu ongathandwako hlangana nephiko le-right wing le-party, ngesikhatheso ebelidoswa ngokungakahleleki ngu-Hernus Kriel.[2][3] Kwamambala, u-Meyer no-Kriel gade baphikisana tjhatjhalazi esikhathini esidlulileko.<ref>{{Cite web|title=Roelf Meyer & Cyril Ramaphosa 1995|url=https://www.mandela.ac.za/Leadership-and-Governance/Honorary-Doctorates/Roelf-Meyer-Cyril-Ramaphosa-1995|access-date=29 May 2023|website=Nelson Mandela University}}</ref>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
8h1elu9kxl0cj8bf33n3frfk7lf7mwv
Mkhakha:Amalungelo wobuntu
14
1091
6418
2026-04-15T02:41:43Z
Bobbyshabangu
66
Created page with "Amalungelo wobuntu"
6418
wikitext
text/x-wiki
Amalungelo wobuntu
78tj9ooggip1wgzbhmqyvm0kljebs0l
U-Magnus Manske
0
1092
6420
2026-04-15T03:23:25Z
Bobbyshabangu
66
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348673686|Magnus Manske]]"
6420
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle . <ref name="Magnus Manske-2006">{{Cite thesis|last=Magnus Manske|title=GENtle, a free multi-purpose molecular biology tool|access-date=27 March 2016|degree=PhD|publisher=University of Cologne|url=https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407083730/https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-date=7 April 2015|year=2006|author-link=Magnus Manske|url-status=live}}</ref>
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. <ref name="Anderson" /> Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, <ref name="SpiegelJansson" /> uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002. <ref name="SpiegelJansson" />
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. <ref name="Sumana" /> Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
8vr9uhdurysrj5bdjjm97exmgqrw1c6
6421
6420
2026-04-15T03:26:19Z
Bobbyshabangu
66
6421
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .<ref>https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/1/GENtle.pdf</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle . <ref name="Magnus Manske-2006">{{Cite thesis|last=Magnus Manske|title=GENtle, a free multi-purpose molecular biology tool|access-date=27 March 2016|degree=PhD|publisher=University of Cologne|url=https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407083730/https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-date=7 April 2015|year=2006|author-link=Magnus Manske|url-status=live}}</ref>
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. <ref name="Anderson" /> Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, <ref name="SpiegelJansson" /> uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002. <ref name="SpiegelJansson" />
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. <ref name="Sumana" /> Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
lyfz6i2sbrxx7168dblwp6an1y8quph
6422
6421
2026-04-15T05:39:54Z
Bobbyshabangu
66
6422
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .<ref>https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/1/GENtle.pdf</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle . <ref name="Magnus Manske-2006">{{Cite thesis|last=Magnus Manske|title=GENtle, a free multi-purpose molecular biology tool|access-date=27 March 2016|degree=PhD|publisher=University of Cologne|url=https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407083730/https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-date=7 April 2015|year=2006|author-link=Magnus Manske|url-status=live}}</ref>
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002.
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
60k33yhhxcj7i8bj0h5c82gs1b8buzu
6423
6422
2026-04-15T05:40:14Z
Bobbyshabangu
66
6423
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .<ref>https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/1/GENtle.pdf</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle . <ref name="Magnus Manske-2006">{{Cite thesis|last=Magnus Manske|title=GENtle, a free multi-purpose molecular biology tool|access-date=27 March 2016|degree=PhD|publisher=University of Cologne|url=https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-url=https://web.archive.org/web/20150407083730/https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/|archive-date=7 April 2015|year=2006|author-link=Magnus Manske|url-status=live}}</ref>
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002.
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
== Iinkomba ==
juh40q24ywiqd180hfr4ndpgpw3x8jv
6424
6423
2026-04-15T05:40:27Z
Bobbyshabangu
66
6424
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .<ref>https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/1/GENtle.pdf</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle .
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002.
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
== Iinkomba ==
qydgeoeug1qfzccym199rc476t0o10m
6425
6424
2026-04-15T05:41:43Z
Bobbyshabangu
66
6425
wikitext
text/x-wiki
'''U-Heinrich Magnus Manske''' (wabelethwa mhlana ali-24 NgoMeyi 1974) ngusosayensi we-biochemist we-German ongumrhubhululi wemalariya . Usosayensi omkhulu we- Wellcome Sanger Institute e- Cambridge, UK begodu ungumthuthukisi wesofthiwe yenye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye -MediaWiki, enikela amandla [[Wikipedia|ku-Wikipedia]] namanye amawebhusayithi amanengi asekelwe ku- wiki .<ref>https://kups.ub.uni-koeln.de/1907/1/GENtle.pdf</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Magnus Manske wabelethwa mhlazi-24 NgoMeyi 1974 e- Cologne, e-Germany. Wafunda i-biochemistry e- University of Cologne begodu waphothula ngo-2006 nge- PhD ; umtlolo wakhe bewuphathelene nethulusi elivulekileko lebhayoloji yamamolekhyuli, i-GENTle .<ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3738909/</ref>
== Ibizelo ==
Njengomfundi, u-Manske waba ngomunye wabantu bokuthoma afaka isandla ku-Inthanethi encyclopedia i-Nupedia, isandulela se-Wikipedia, begodu ngokukhamba kwesikhathi watlola enye yeenguqulo zokuthoma zesofthiwe ye-MediaWiki esetjenziswa yi-Wikipedia. U-Manske usebenze e -Cambridge ne- Wellcome Sanger Institute kusukela ngoMrhayili 2007, kodwana uhlala akhuthele ekuthuthukiseni amathulusi we-Wikipedia kanye namaphrojekthi wayo we-Wikidata ne -Wikimedia Commons .
In 2012, Manske was co-author of a paper published in ''[[:en:Nature_(journal)|Nature]]'' that demonstrated new ways to identify areas where malaria parasites are evolving, and described techniques for mapping malarial drug resistance. The researchers developed a technique to extract the malaria parasite DNA directly from the blood, which minimizes errors in sequencing
== Ukuthuthukiswa kwe-MediaWiki ==
Njengomfundi, u-Manske bekangomunye wabantu abafaka isandla khulu kuphrojekthi ye -Nupedia, athumela okuqukethwe ngeenhloko zebhayoloji begodu athuthukisa amathulusi neenngezelelo ze-Nupedia. Ngokukhamba kwesikhathi, angathabi ngokulinganiselwa kwesofthiwe ekhona, uManske wakha enye yeenguqulo zokuthoma zalokho okwaba yi-MediaWiki . Inguqulo yakhe etja yesofthiwe yafakwa ngo-2002.
Isofthiwe ye-wiki ebegade isetjenziselwa i-Wikipedia beyibizwa ngokuthi yi-UseModWiki begodu beyitlolwe nge -Perl . Njengombana iindaba zobukhulu zithoma ukuziveza njengombana i-Wikipedia ikhula, ngehlobo laka-2001, u-Manske wathoma ukusebenza ngokuthatha indawo ye-UseModWiki ebegade izokusekelwa yi-database begodu ibe "nezinto ezithileko ze-wikipedia". Mhlana amalanga ama-25 kuTjhirhweni 2002, u-Manske wakhipha inguqulo yokuthoma ye- MySQL -based PHP wiki engine, ebizwa nge ''-Phase II'' . Enye into etja eyenziwa ngu-Manske esigabeni sesibili bekukusetjenziswa kwama-namespaces ukwenzela bona kuhlukaniswe imihlobo ehlukileko yamakhasi, njenge-"Talk" nofana "User" namespace, eyayihlukanisa nesofthiwe ye-wiki endala ebeyinganawo ama-namespace ahlukileko. Isigaba sesibili sibuye sethula ezinye izinto ezisesekhona, okufaka hlangana ukulayisha ifayela, amarhelo wokuqapha, ukusayina okuzenzakalelayo, kanye nohlu lweminikelo yabasebenzisi. Ukutlola kabutjha kwaka-Manske kwenze kwaba lula ukuhlanganisa iinthombe ema-atikilini we-Wikipedia, begodu kwakha isiqhema esitjha sabasebenzisi: abalawuli, abanikwe amandla wokususa amakhasi nokuvimba abacekela phambili.
== Iinkomba ==
mgq7gmudbrrs2hkfdyhisteu3oyxvk7
U-Ebrahim Ebrahim
0
1093
6426
2026-04-15T05:48:27Z
Bobbyshabangu
66
Created page with "'''U-Ebrahim Ismail Ebrahim''' [[Order of Luthuli|OLG]] (1 Julayi 1937{{Spaced en dash}}6 December 2021) bekalilunga le-[[Indian South Africans|Indian origin]] ebelilunga le-[[African National Congress] U-Sizwe]]''.'' Wagwetjwa emacaleni wokubhubhisa we-Pietermaritzburg wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele [[Jele eliVikele khulu, i-Robben Island|Jele le-Robben Island eliPhezulu eliPhezulu]]. Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengelunga lomthetho ukheth..."
6426
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail Ebrahim''' [[Order of Luthuli|OLG]] (1 Julayi 1937{{Spaced en dash}}6 December 2021) bekalilunga le-[[Indian South Africans|Indian origin]] ebelilunga le-[[African National Congress] U-Sizwe]]''.'' Wagwetjwa emacaleni wokubhubhisa we-Pietermaritzburg wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele [[Jele eliVikele khulu, i-Robben Island|Jele le-Robben Island eliPhezulu eliPhezulu]].
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengelunga lomthetho [[ukhetho jikelele lweSewula Afrika ka-1994|urhulumende wokuthoma okhethwe ngentando yenengi weSewula Afrika ngo-1994]] begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-[[Durban]] ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-[[Gujarat]] begodu waya e-[[Union of South Africa|South Africa]] ngo-1933, ngesikhathi unina abelethelwa e-South Africa. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika. veteran?|url=https://indianexpress.com/article/explained/who-was-ebrahim-ebrahim-indian-origin-anti-apartheid-veteran-7661106/|access-date=8 December 2021|website=The Indian Express|language=en|archive-december 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211208020415/https://indianexpress.com/article/explained/who-was-ebrahim-ebrahim-indian-origin-anti-apartheid-veteran-76611106/{urveter}{restaus}{restatus} incwadi|umtloli=Ebrahim, Shannon|url=http://worldcat.org/oclc/1061275307|isihloko=Ebrahim Ismail U-Ebrahim : umvukelambuso omnene|oclc=1061275307|ilanga lokufinyelela=8 kuNobayeni 2021|ilanga lokugcina=Disemba-8 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211208221001/https://www.worldcat.org/title/ebrahim-ismail-ebrahim-a-gentle-revolutionary/oclc/1061275307|url-status</i>ve}fre}
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref name=":1" />
2bx3ugz6ah9uh3vhj0lpq9o5vm9ipyj
6427
6426
2026-04-15T05:51:02Z
Bobbyshabangu
66
6427
wikitext
text/x-wiki
U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
Ipilo yokuthoma
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.[1][2]
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.[1]
rtvhhlbrhd2n8kkb29284iqpa1w1aao
6428
6427
2026-04-15T05:51:15Z
Bobbyshabangu
66
6428
wikitext
text/x-wiki
U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.[1][2]
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.[1]
mpo0joymj1xhhxsmlfdz1tei831qhn8
6429
6428
2026-04-15T05:51:31Z
Bobbyshabangu
66
6429
wikitext
text/x-wiki
U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.
2j6nfv3sl4vzbo7xn9e3upp41k3hr46
6430
6429
2026-04-15T05:51:48Z
Bobbyshabangu
66
6430
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.
l8zivfl42qxyhfwq62u4rhn87uy9qsa
6431
6430
2026-04-15T05:54:09Z
Bobbyshabangu
66
6431
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.
22szmshmg2h325hrsie82x8ue3fvh97
6432
6431
2026-04-15T05:55:25Z
Bobbyshabangu
66
6432
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.
isleus5ina2gdcwypt13xr3qrj9wh2a
6433
6432
2026-04-15T05:56:23Z
Bobbyshabangu
66
6433
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref>https://www.parliament.gov.za/press-releases/parliament-presiding-officers-saddened-passing-mr-ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
swj7g9enjux86ku6l4gqygdenlznx3f
6434
6433
2026-04-15T05:57:13Z
Bobbyshabangu
66
6434
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref>https://www.parliament.gov.za/press-releases/parliament-presiding-officers-saddened-passing-mr-ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Iinkomba ==
3g2qvh4gys1c8iaacuw4t5s86qcwbw9
6435
6434
2026-04-15T05:59:22Z
Bobbyshabangu
66
6435
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli weSewula Afrika olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref>https://www.parliament.gov.za/press-releases/parliament-presiding-officers-saddened-passing-mr-ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Iinkomba ==
<references />
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
69kgwi8fdv6fjst5tdkhl303kzmziqz
6436
6435
2026-04-15T06:01:03Z
Bobbyshabangu
66
6436
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli we[[Isewula Afrika|Sewula Afrika]] olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-African National Congress's armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref>https://www.parliament.gov.za/press-releases/parliament-presiding-officers-saddened-passing-mr-ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Iinkomba ==
<references />
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
o5cehw7k5w2jl9n9cr6avrcbdq80e5f
6437
6436
2026-04-15T06:02:01Z
Bobbyshabangu
66
6437
wikitext
text/x-wiki
'''U-Ebrahim Ismail U-Ebrahim''' OLG (1 kuNobayeni 1937 – 6 kuNobayeni 2021) bekangumlweli we[[Isewula Afrika|Sewula Afrika]] olwisana nebandlululo we-India ogade alilunga le-[[IAfrican National Congress|African National Congress]]'s armed wing uMkhonto we Sizwe. Wagwetjwa emacaleni we-Pietermaritzburg sabotage wango-1963 begodu wagwetjwa iminyaka eli-15 ejele e-Robben Island Maximum Security Prison.<ref>https://www.pa.org.za/person/ebrahim-ismail-ebrahim/</ref>
Waziwa ngokuthi ngu-Ebie, wasebenza njengommeli kurhulumende weSewula Afrika wokuthoma owakhethwa ngentando yenengi ngo-1994 begodu wasebenza njengesekela likaNgqongqotjhe wezobudlelwano beentjhabatjhaba hlangana nomnyaka ka-2009 ukuya ku-2014.<ref>https://sahistory.org.za/people/ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Ipilo yokuthoma ==
U-Ebrahim wabelethwa e-Durban ngo-1937 kubabelethi, u-Hafeeza no-Mohammed Adam Modan, abavela e-India. Uyise bekavela e-Gujarat begodu waya eSewula Afrika ngo-1933, kuthi unina wabelethelwa eSewula Afrika. Uyise wathatha isibongo esithi-Ebrahim emndenini ebegade akhamba nawo eSewula Afrika.
Iimfundo zaka-Ebrahim zatlhogonyelwa ngugogo wakhe ngemva kobana iimphathimandla zimenqabele ukungena esikolweni samabanga aphasi, zithi iinkolo zabafundi be-India bezizele begodu angeze zamukela. Lokhu kwaragela phambili iminyaka emihlanu bekwaba kulapho aneminyaka elitjhumi. Wabe wajoyina isikolo esisekelwa ngurhulumende i-The Hindu Tamil Institute.<ref>https://www.parliament.gov.za/press-releases/parliament-presiding-officers-saddened-passing-mr-ebrahim-ismail-ebrahim</ref>
== Iinkomba ==
<references />
[[Mkhakha:Sopolitiki]]
[[Mkhakha:Sewula Afrika]]
[[Mkhakha:Amalungelo wobuntu]]
c6mi7jhnsjv3c1xik72ch11onu7cldc