Wikiamachti
pplwiki
https://ppl.wikipedia.org/wiki/Achtu_Amat
MediaWiki 1.46.0-wmf.22
first-letter
Takwikwil
Wey
Titajtaketzakan
Tuknew
Tuknew titajtaketzakan
Wikiamachti
Wikiamachti titajtaketzakan
Taanalis
Taanalis titajtaketzakan
MediaWiki
MediaWiki titajtaketzakan
Tailwitilis
Tailwitilis titajtaketzakan
Shinechpalewikan
Shinechpalewikan titajtaketzakan
Takutun
Takutun titajtaketzakan
TimedText
TimedText talk
Tapualtakutun
Tapualtakutun titajtaketzakan
Evento
Evento discusión
Ayuti
0
207
9657
8649
2026-04-06T11:54:31Z
Kwamikagami
437
9657
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Tortuga morrocoy Sabanero.jpg|thumb|right|Se ayutzin]]
Ne '''ayutzin''' se [[animal]] ipal ne temiaka itukay ''testudine''.
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
tlx3ngjp6ba175pkrxbmx0hhbu8qs9o
Ayutuch
0
208
9658
8650
2026-04-06T11:55:04Z
Kwamikagami
437
9658
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Armadillo2.jpg|thumb|right|Se ayutuch.]]
Ne '''ayutuch''' u '''chupulul''' se [[Animal|kojtanchanej]] ipal ne familiaj itukay ''Dasypodidae''. Ne ajayutuch kikwat [[tzikat]], [[Ne tzunpupu|tzunpupu]] wan [[talshinach]]. <ref>https://www.nationalgeographic.es/animales/armadillo#cite_note-1</ref>
[[Taanalis:Cabassous-centralis-1.png|thumbnail|upright=1.5|Se ayutuch tik ne kujtan.|center]]
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
89xfhid98ehz9vr2lfkh5iu0obx96q9
Ayutzin
0
209
9659
8651
2026-04-06T11:56:03Z
Kwamikagami
437
/* Ken itachishka? */
9659
wikitext
text/x-wiki
<big>'''Ne ayutzin''' yaja se kojtanchanej ipal ne imiekawan itukay [[:es:Testudines|testudine]]<ref>Nombre cientifico de las tortugas</ref>. [[:es:Reptilia|Sesek ne iesyu]] ne ayutzin.<ref>Que son los reptiles?</ref></big>
[[Taanalis:Geochelone carbonaria 01.jpg|thumb|203x203px|<big>'''Ne ayutzin itzuntekun'''</big>
{| class="wikitable"
! colspan="3" |AYUTZIN
|-
! colspan="3" |Taxonomíaj
|-
!Reinoj:
| colspan="2" |Animalia
|-
!Subreinoj:
| colspan="2" |Eumetazoa
|-
!Filoj:
| colspan="2" |Chordata
|-
!Subfiloj:
| colspan="2" |Vertebrata
|-
!Superclasej
| colspan="2" |Tetrapoda
|-
!Clasej:
| colspan="2" |Sauropsida
|-
!Subclasej:
| colspan="2" |Diapsida
|-
!Infraclasej:
| colspan="2" |Archosauromorpha(Archelosauria)
|-
!(sin rango):
| colspan="2" |Pantestudines
|-
!Orden:
| colspan="2" |'''Testudines'''Linnaeus, 1758
|}
[[Taanalis:Turtle diversity.jpg|frameless|195x195px]]]]
== '''Ken itachishka?''' ==
<big>Ne iweyka ne ayutzin patawak wan kutu wan yaja kipia [[:es:Caparazón_(tortuga)|ishulunyu.]]<ref>El caparazon de tortugas</ref> Yaja kipia ne iorganojmet tik iweyka</big><!-- Que? yaja kipiya tajtakutun? tay kineki ina ini? --><big>, yaja [https://100libroslibres.com/la-ruta-de-humboldt-tomo-1-los-huevos-de-tortuga tapishua] <ref>Huevos de tortuga</ref>wan yaja yulik nejnemi.</big>
[[Taanalis:Haeckel Chelonia.jpg|thumb|<big>[https://incubator.wikimedia.org/wiki/File:Haeckel_Chelonia.jpg Ne ayutzin ipal ikman]<ref>Su evolucion</ref></big>|upright|center]]
<big><br />
Nemi mas ke yey tzunti especiej tik ne Taltikpak wan seki welit nemit yultiwit astaj sentzunti unpual majtakti shiwit. Ne ayutzin pal ikman nusan kipiatuya sesek iesyu kwak nemituya pak ne taltikpak</big> <!-- Tay ankinekit anhinat nikan? ka ne ajayutzin ipal ikman kipiyatuyat sesek ne inesyu nusan? --><big>([https://blogthinkbig.com/como-eran-las-tortugas-en-la-prehistoria Se pual makwil mijmillon)]<ref>Las Tortugas en la prehistoria</ref></big>
[[Taanalis:Éclosion tortue d'Hermann.JPG|thumb|345x345px|<big>'''Ken nesi ne ayutzin?'''</big>]]
== '''<big>Tay kikwa?</big>''' ==
<big>Keman nemi tik ne at kikwa:</big>
* <big>michin</big>
* <big>teksiwij</big>
* <big>atukat</big>
* <big>sakat.</big>
[[Taanalis:Caparazontestudiesescamas.png|thumb|<big>Ne ishulunyu</big>|256x256px]]
<big>Keman yaja nemi ijpak ne tal kikwa:</big>
* <big>kwilin</big>
* <big>shuti</big>
* <big>sakat</big>
* <big>iswat</big>
* <big>takil</big>
== '''Ne tapalewiani''' ==
<references />
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
4of0vql7t7ewfl5k7dke0f0dztlii5u
Epatzin
0
363
9647
8759
2026-04-06T11:43:39Z
Kwamikagami
437
9647
wikitext
text/x-wiki
== [[:es:Dysphania_ambrosioides|Ne Epatzin]] ==
[[Taanalis:Dysphania ambrosioides. Teaio 4.JPG|thumb|ne epatzin]][https://www.botanical-online.com/botanica/epazote-caracteristicas Yaja se jaral puputuka]<ref>jaral puputuka </ref>, itukey nusan ipatzina, wan yaja chupi yultuk. Kipia miak imejmey wan ne itzinuj
yamanik wan puputuka.
[[Ne iiswayu itachishka shushuknaj|'''Ne iiswayu itachishka shushuknaj''']]<ref>sus hojas son de color verde al igual que sus flores </ref> wan muita ken se takutunaya ,wan ne ishujshuchiyu
itachishka shushuknaj nusan.
Yaja se jaral wan yaja muluni itenkal <ref>esta hierba es mas comun en las zonas rurales </ref>
ne kal ka kojtantechan ,yaja weya tik ne tal chupi tutunik.
Ini jaral yek pal kwak se ajakaj kikukua ne iijti ika kipia pijpiyal u yultata.
== SE JARAL PAJTI. ==
<references />
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
8vbui9ixfajl4eksxt7blnyg91kwcg2
Et
0
370
9648
8763
2026-04-06T11:44:08Z
Kwamikagami
437
9648
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Frijoles-negros-guatemala.jpg|thumb|right|Et.]]
[[Taanalis:Phaseolus vulgaris seed.jpg|thumb|upright|left|Ejet ipal miak clasej.]]
[[Taanalis:CookbookRefriedBeans.jpg|thumb|right|Emanti.]]
Ne '''et''' se [[mekat]]; mutuka tik ne [[mil]] wan ne iish mumana wan mukwa. Nemit miak clasej, ken ne chiltiket, istaket, kutiltiket, ayekuj wan sejseuk. Weli mutuka et ka ikwaj tik se etal, wan nusan tik ne mil inawak ne sinti (muilwia ne sinhet). Ne et se mekat ne te weli naka ejkatuk isel, yajika kwak takati muilpia itech se kwawit o itech ne sinti. Kipia se vainaj, wan ijtik ne vainaj muajsi ne iish. Kwak tami weya tikpishkat, tikajkawat ma waki, tikishtiat ne iish tik ne vainaj, tikpupuat wan tiwelit tikanat pal tiknamakat o pal tikmanat. Kwak tiawit tikmanat ne et, achtu tiktaliat tik at pal yamania, wan nemanha mumana tik at. Kwak nemi mantuk, tikilwiat emanti. Seujseujti tiktisit wan mukwa iwan ne tamal. Nusan weli muishtuka ijtik tishti pal muchiwa ne [[ijtikukuk]] o pupusaj.
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
__NOTOC__
1bum26snpl6bihncx421oepf23pggrw
Ishuchiyu Itzut
0
465
9653
8828
2026-04-06T11:49:39Z
Kwamikagami
437
9653
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:FLOR DE IZOTE.jpg|thumb|Ishuchiyu Itzut]]
== ISHUCHIYU ITZUT ==
Ne [https://www.elsalvadormipais.com/flor-de-izote Ishuchiyu itzut]<ref>https://www.elsalvadormipais.com/flor-de-izote</ref>, se shuchit wey tik Kuskatan. Ne ishuchiyu itzut ne shuchit tupal tik ne tutalyu ipal Kuskatan yaja se símbolo patrio ipal Kuskatan.
Ken itachiska ne ishuchiyu itzut?
[[Taanalis:FLOR DE IZOTE DOS.jpg|thumb|Ishuchiyu itzut tatzuyunti iwan teksisti ]]
Ne [https://guanacos.com/flor-de-izote-flor-nacional-de-el-salvador/ ishuchiyu itzut]<ref>https://guanacos.com/flor-de-izote-flor-nacional-de-el-salvador/</ref> weya tik se kwawitchin wan shuchikisa intzajtzalan mejmetzti nawi wan makwil. Ne ishuchiyu itzut kinamaka tik ne tiankis wan wey tiankis.
Tay tikchiwat iwan ne ishuchiyu itzut?
Wan ne itzinu ishuchiyu itzut Kichiwat kwajkwachti, iwan ishuchiyu itzut kichiwa takwal, kichiwa at chichik, Tewti shapun, chikiwit wan mekat.
Tejemet tikawt ne ishuchiyu itzut.
Sejsé Tuijikniwan tikwat ne [https://www.recetassalvador.com/recetas/entradas/flor-de-izote-con-huevo ishuchiyu itzut tatzuyunti iwan teksisti]<ref>https://www.recetassalvador.com/recetas/entradas/flor-de-izote-con-huevo</ref> wan iayu tumat. Nemi sejsé kikwat tik Kuskatan.
Ne ishuchiyu itzut se wey shuchit tik kuskatan ika tik Kuskatan kitukeytijket tushuchiw tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul
==Tapalewiani==
<references />
[[Takutun:Kuskatan]]
[[Takutun:Tajtakwal]]
[[Takutun:Shujshuchit]]
7ipwbnw4y77c2837s7k7rmrm03bew1l
9654
9653
2026-04-06T11:49:58Z
Kwamikagami
437
9654
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:FLOR DE IZOTE.jpg|thumb|Ishuchiyu Itzut]]
[[Taanalis:FLOR DE IZOTE DOS.jpg|thumb|Ishuchiyu itzut tatzuyunti iwan teksisti ]]
Ne [https://www.elsalvadormipais.com/flor-de-izote Ishuchiyu itzut]<ref>https://www.elsalvadormipais.com/flor-de-izote</ref>, se shuchit wey tik Kuskatan. Ne ishuchiyu itzut ne shuchit tupal tik ne tutalyu ipal Kuskatan yaja se símbolo patrio ipal Kuskatan.
Ken itachiska ne ishuchiyu itzut?
Ne [https://guanacos.com/flor-de-izote-flor-nacional-de-el-salvador/ ishuchiyu itzut]<ref>https://guanacos.com/flor-de-izote-flor-nacional-de-el-salvador/</ref> weya tik se kwawitchin wan shuchikisa intzajtzalan mejmetzti nawi wan makwil. Ne ishuchiyu itzut kinamaka tik ne tiankis wan wey tiankis.
Tay tikchiwat iwan ne ishuchiyu itzut?
Wan ne itzinu ishuchiyu itzut Kichiwat kwajkwachti, iwan ishuchiyu itzut kichiwa takwal, kichiwa at chichik, Tewti shapun, chikiwit wan mekat.
Tejemet tikawt ne ishuchiyu itzut.
Sejsé Tuijikniwan tikwat ne [https://www.recetassalvador.com/recetas/entradas/flor-de-izote-con-huevo ishuchiyu itzut tatzuyunti iwan teksisti]<ref>https://www.recetassalvador.com/recetas/entradas/flor-de-izote-con-huevo</ref> wan iayu tumat. Nemi sejsé kikwat tik Kuskatan.
Ne ishuchiyu itzut se wey shuchit tik kuskatan ika tik Kuskatan kitukeytijket tushuchiw tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul
==Tapalewiani==
<references />
[[Takutun:Kuskatan]]
[[Takutun:Tajtakwal]]
[[Takutun:Shujshuchit]]
plbrmgi6ljp9mq1xiq9uigx8hhjxkd4
Masat
0
676
9660
8956
2026-04-06T11:56:15Z
Kwamikagami
437
9660
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Quivira-Whitetail-Buck.jpg|thumb|right|Se masat]]
Ne '''masat''' se [[Kojtanchanej, tekwani wan atchanej|kojtanchanej]] ipal ne imiakawan itukay ''Cervidae''. Nemi tik [[kojtan]], weli [[Tapewil|mupewia]] wan ajwiak pal tikwat. Ne ijikshi wejweyak wan ne ikechkuyu nusan weyak, wan ne ukich kipia cajcachoj ne muitat ken kwajkwawit. Weli mutalua wey kwak mumutia. Nemit majmasat ipal clajclasej tekenhat achka nujme ne taltikpak, sema tik [[Australia]] wan [[Antarctida]] inte kanaj. Tik [[Kuskatan (El Salvador)|Kuskatan]] muajsit se itukay ''Odocoileus virginianus Bodd'' wan seuk mas chikitik itukay ''Mazama sartori Sauss''.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 107.</ref> Sujsul ajwiak ne iayu masat. Tik ne tapualis ipal ne [[Nanawatzin]], ne itzuntekun se siwat musalua itech ne ikechtan se masat; ne masat mumutia, kisa mutalua, muustuwetzi wan miki, wan kan wetzki takati se wajkal wan ijtik uni wajkal kisat ne Nanawatzin wan ne iechkawan, ne tepewa ká kichiwat ka wetzi ne at. Ne masat nusan muajsi tik uksejse tapualis.
== Taiwan ==
Ne masat kikwa tzakat, jaral wan itakil.
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
__NOTOC__
ob75rfkdyp3ihan9f2pfxrlwb4czjk1
Metzti
0
688
9627
8963
2026-04-06T09:07:30Z
Kwamikagami
437
9627
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:FullMoon2010.jpg|thumb|Ne metzti]]
= Metzti =
[[:es:Luna|Ne '''metzti''']] ([[file:Moon decrescent symbol (fixed width).svg|16px|☾]]) isel ne metzti pal ne taltikpak. Yaja kiyawaltulia ne taltikpak ka yey tzunti nawi pual nawi shikipil nawi tzunti (384,400) kojkilometroj. Ne metzti kiyawaltulia ne taltikpak ka se pual chiknawi tanestuk.
[[Taanalis:An Astronaut's Snapshot of the Moon.jpg|thumb|Ne tal pal ne metzti.]]
Yaja [https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html ne makwil] metzti tumak pal ne tusental<ref>nuestro sistema solar</ref>. Ne metzti [https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution kichiwki] keman se talsital, yaja itukey Theia, kichaluj ne taltikpak.
Tik ne metzti kanaj tejtet, tejtepet, ijiishmiktan, wan tit kiseselij<ref>lava enfriada</ref>. Ne metzti kimaka yultajtaketzalis ka ne tuijikniwan.
== Ken itachishka? ==
[[Taanalis:Lunar libration with phase2.gif|thumb|Ne metzti witz wan yawi.]]
Ne metzti ishtikaya tzitzinaka ika ne tunal ishtikaya. Ne iekawyu pal ne taltikpak kichiwa ka ne metzti witz wan yawi. Keman witz wan yawi ne metzti itukey:
# Yankwik metzti
# Selek metzti (witz)
# Metzti chikawtuk (witz)
# Tentuk metzti
# Yanekia metzti (yawi)
# Chikitia ne metzti (yawi)
Ne metzti tesu tzitzinaka keman panu intzalan pal ne tunal wan ne taltikpak. Yaja itukey kwalu ne tuanl. Nusan ne metzti tesu tzitzinaka keman ne taltikpak panu intzalan pal ne tunal wan ne metzti. Yaja itukey kwalu ne metzti.
[[Taanalis:Super Moon (15009708130).jpg|thumb|Keman ne metzti itachishka achiuk.]]
Yaja ishtikaya itachiska kuneshnaj, melka kemanian itachishka achiuk, chiltik, u tultik.
== Tay kichiwa? ==
Ne metzti [https://science.nasa.gov/moon/ kichiwa] ne taltatemilis<ref>marea alta (sust.)</ref> wan ne kashawika. Yaja kitilana ne wey puyek at pal ne taltikpak.
[[Taanalis:Buzz Aldrin by Neil Armstrong.jpg|thumb|Buzz Aldrin tik ne metzti.]]
Ne tuijikniwan ejkuket ne metzti. Se tunal se pual pal ne metzti chikume tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi (1969), Neil Armstrong wan Buzz Aldrin ne achtu tuijikniwan ka [https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/ nejnemket] tik ne metzti. Neil Armstron kilwij - Naja nikmaka ninejnemi chikitik chupisan ipal ne tuknew, wan naja nitzijtzikwini inpal ne tuijikniwan.
[[Taanalis:Solar Eclipse, Texas (2024).jpg|thumb|Ne kwalu ne tunal tik Texas pal 2024.]]
Ne metzti nemi kilpia<ref name=":0">asociada</ref> iwan miak tajtzin wan nanztin pal miak tejtechan. Tik China, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne nanztin [[:es:Chang'e|Chang'e]], ne tajtzin [[:en:Tu'er_Ye|Tu'er Ye]], wan ne [[:en:Moon_rabbit|tuchti pal ne metzti]]. Tik Meshiku, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne [[:es:Coyolxauhqui|Coyolxāuhqui]], ne nantzin [[:es:Metztli|Metztli]] wan ne tajtztin [[:es:Tecciztécatl|Tecciztecatl]]. Tik Kuskatan tejemet tutajtatanoywan yejemet kilwiat ka keman k[https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE walu ne tunal u kwalu ne metzti] wetzi kukulis ka ne taltikpak.
== Inpanpa Uni ==
<references />
== Ijilpika ==
Luna: https://es.wikipedia.org/wiki/Luna
The moon: Everything you need to know about Earth's companion: https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html
Britanica- Moon: https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution
The Moon: https://science.nasa.gov/moon/
Apollo 11: https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/
Chang'e: https://es.wikipedia.org/wiki/Chang%27e
Tu'er Ye: https://en.wikipedia.org/wiki/Tu%27er_Ye
Moon Rabbit: https://en.wikipedia.org/wiki/Moon_rabbit
Coyolxāuhqui: https://es.wikipedia.org/wiki/Coyolxauhqui
Metztli: https://es.wikipedia.org/wiki/Metztli
Tecciztecatl: https://es.wikipedia.org/wiki/Teccizt%C3%A9catl
Timumachtikan Nawat- Ecplise: https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE
3hjsvedwnhf9qcurmhsk5072rksjq2f
9628
9627
2026-04-06T09:10:58Z
Kwamikagami
437
9628
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:FullMoon2010.jpg|thumb|Ne metzti]]
= Metzti =
[[:es:Luna|Ne '''metzti''']] (machiyut: [[file:Moon decrescent symbol (fixed width).svg|16px|☾]]) isel ne metzti pal ne taltikpak. Yaja kiyawaltulia ne taltikpak ka yey tzunti nawi pual nawi shikipil nawi tzunti (384,400) kojkilometroj. Ne metzti kiyawaltulia ne taltikpak ka se pual chiknawi tanestuk.
[[Taanalis:An Astronaut's Snapshot of the Moon.jpg|thumb|Ne tal pal ne metzti.]]
Yaja [https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html ne makwil] metzti tumak pal ne tusental<ref>nuestro sistema solar</ref>. Ne metzti [https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution kichiwki] keman se talsital, yaja itukey Theia, kichaluj ne taltikpak.
Tik ne metzti kanaj tejtet, tejtepet, ijiishmiktan, wan tit kiseselij<ref>lava enfriada</ref>. Ne metzti kimaka yultajtaketzalis ka ne tuijikniwan.
== Ken itachishka? ==
[[Taanalis:Lunar libration with phase2.gif|thumb|Ne metzti witz wan yawi.]]
Ne metzti ishtikaya tzitzinaka ika ne tunal ishtikaya. Ne iekawyu pal ne taltikpak kichiwa ka ne metzti witz wan yawi. Keman witz wan yawi ne metzti itukey:
# Yankwik metzti
# Selek metzti (witz)
# Metzti chikawtuk (witz)
# Tentuk metzti
# Yanekia metzti (yawi)
# Chikitia ne metzti (yawi)
Ne metzti tesu tzitzinaka keman panu intzalan pal ne tunal wan ne taltikpak. Yaja itukey kwalu ne tuanl. Nusan ne metzti tesu tzitzinaka keman ne taltikpak panu intzalan pal ne tunal wan ne metzti. Yaja itukey kwalu ne metzti.
[[Taanalis:Super Moon (15009708130).jpg|thumb|Keman ne metzti itachishka achiuk.]]
Yaja ishtikaya itachiska kuneshnaj, melka kemanian itachishka achiuk, chiltik, u tultik.
== Tay kichiwa? ==
Ne metzti [https://science.nasa.gov/moon/ kichiwa] ne taltatemilis<ref>marea alta (sust.)</ref> wan ne kashawika. Yaja kitilana ne wey puyek at pal ne taltikpak.
[[Taanalis:Buzz Aldrin by Neil Armstrong.jpg|thumb|Buzz Aldrin tik ne metzti.]]
Ne tuijikniwan ejkuket ne metzti. Se tunal se pual pal ne metzti chikume tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi (1969), Neil Armstrong wan Buzz Aldrin ne achtu tuijikniwan ka [https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/ nejnemket] tik ne metzti. Neil Armstron kilwij - Naja nikmaka ninejnemi chikitik chupisan ipal ne tuknew, wan naja nitzijtzikwini inpal ne tuijikniwan.
[[Taanalis:Solar Eclipse, Texas (2024).jpg|thumb|Ne kwalu ne tunal tik Texas pal 2024.]]
Ne metzti nemi kilpia<ref name=":0">asociada</ref> iwan miak tajtzin wan nanztin pal miak tejtechan. Tik China, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne nanztin [[:es:Chang'e|Chang'e]], ne tajtzin [[:en:Tu'er_Ye|Tu'er Ye]], wan ne [[:en:Moon_rabbit|tuchti pal ne metzti]]. Tik Meshiku, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne [[:es:Coyolxauhqui|Coyolxāuhqui]], ne nantzin [[:es:Metztli|Metztli]] wan ne tajtztin [[:es:Tecciztécatl|Tecciztecatl]]. Tik Kuskatan tejemet tutajtatanoywan yejemet kilwiat ka keman k[https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE walu ne tunal u kwalu ne metzti] wetzi kukulis ka ne taltikpak.
== Inpanpa Uni ==
<references />
== Ijilpika ==
Luna: https://es.wikipedia.org/wiki/Luna
The moon: Everything you need to know about Earth's companion: https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html
Britanica- Moon: https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution
The Moon: https://science.nasa.gov/moon/
Apollo 11: https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/
Chang'e: https://es.wikipedia.org/wiki/Chang%27e
Tu'er Ye: https://en.wikipedia.org/wiki/Tu%27er_Ye
Moon Rabbit: https://en.wikipedia.org/wiki/Moon_rabbit
Coyolxāuhqui: https://es.wikipedia.org/wiki/Coyolxauhqui
Metztli: https://es.wikipedia.org/wiki/Metztli
Tecciztecatl: https://es.wikipedia.org/wiki/Teccizt%C3%A9catl
Timumachtikan Nawat- Ecplise: https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE
f2qzxandud387zmabb9rlwn7d3kvqf7
9642
9628
2026-04-06T09:47:26Z
Kwamikagami
437
9642
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:FullMoon2010.jpg|thumb|Ne metzti]]
= Metzti =
[[:es:Luna|Ne '''metzti''']] (machiyut: [[file:Moon decrescent symbol (fixed width).svg|16px|☾]]) isel ne metzti pal ne [[taltikpak]]. Yaja kiyawaltulia ne taltikpak ka yey tzunti nawi pual nawi shikipil nawi tzunti (384,400) kojkilometroj. Ne metzti kiyawaltulia ne taltikpak ka se pual chiknawi tanestuk.
[[Taanalis:An Astronaut's Snapshot of the Moon.jpg|thumb|Ne tal pal ne metzti.]]
Yaja [https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html ne makwil] metzti tumak pal ne tusental<ref>nuestro sistema solar</ref>. Ne metzti [https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution kichiwki] keman se talsital, yaja itukey Theia, kichaluj ne taltikpak.
Tik ne metzti kanaj tejtet, tejtepet, ijiishmiktan, wan tit kiseselij<ref>lava enfriada</ref>. Ne metzti kimaka yultajtaketzalis ka ne tuijikniwan.
== Ken itachishka? ==
[[Taanalis:Lunar libration with phase2.gif|thumb|Ne metzti witz wan yawi.]]
Ne metzti ishtikaya tzitzinaka ika ne tunal ishtikaya. Ne iekawyu pal ne taltikpak kichiwa ka ne metzti witz wan yawi. Keman witz wan yawi ne metzti itukey:
# Yankwik metzti
# Selek metzti (witz)
# Metzti chikawtuk (witz)
# Tentuk metzti
# Yanekia metzti (yawi)
# Chikitia ne metzti (yawi)
Ne metzti tesu tzitzinaka keman panu intzalan pal ne tunal wan ne taltikpak. Yaja itukey kwalu ne tuanl. Nusan ne metzti tesu tzitzinaka keman ne taltikpak panu intzalan pal ne tunal wan ne metzti. Yaja itukey kwalu ne metzti.
[[Taanalis:Super Moon (15009708130).jpg|thumb|Keman ne metzti itachishka achiuk.]]
Yaja ishtikaya itachiska kuneshnaj, melka kemanian itachishka achiuk, chiltik, u tultik.
== Tay kichiwa? ==
Ne metzti [https://science.nasa.gov/moon/ kichiwa] ne taltatemilis<ref>marea alta (sust.)</ref> wan ne kashawika. Yaja kitilana ne wey puyek at pal ne taltikpak.
[[Taanalis:Buzz Aldrin by Neil Armstrong.jpg|thumb|Buzz Aldrin tik ne metzti.]]
Ne tuijikniwan ejkuket ne metzti. Se tunal se pual pal ne metzti chikume tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi (1969), Neil Armstrong wan Buzz Aldrin ne achtu tuijikniwan ka [https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/ nejnemket] tik ne metzti. Neil Armstron kilwij - Naja nikmaka ninejnemi chikitik chupisan ipal ne tuknew, wan naja nitzijtzikwini inpal ne tuijikniwan.
[[Taanalis:Solar Eclipse, Texas (2024).jpg|thumb|Ne kwalu ne tunal tik Texas pal 2024.]]
Ne metzti nemi kilpia<ref name=":0">asociada</ref> iwan miak tajtzin wan nanztin pal miak tejtechan. Tik China, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne nanztin [[:es:Chang'e|Chang'e]], ne tajtzin [[:en:Tu'er_Ye|Tu'er Ye]], wan ne [[:en:Moon_rabbit|tuchti pal ne metzti]]. Tik Meshiku, ne metzti nemi kilpia<ref name=":0" /> iwan ne [[:es:Coyolxauhqui|Coyolxāuhqui]], ne nantzin [[:es:Metztli|Metztli]] wan ne tajtztin [[:es:Tecciztécatl|Tecciztecatl]]. Tik Kuskatan tejemet tutajtatanoywan yejemet kilwiat ka keman k[https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE walu ne tunal u kwalu ne metzti] wetzi kukulis ka ne taltikpak.
== Inpanpa Uni ==
<references />
== Ijilpika ==
Luna: https://es.wikipedia.org/wiki/Luna
The moon: Everything you need to know about Earth's companion: https://www.space.com/55-earths-moon-formation-composition-and-orbit.html
Britanica- Moon: https://www.britannica.com/place/Moon/Origin-and-evolution
The Moon: https://science.nasa.gov/moon/
Apollo 11: https://www.nasa.gov/mission/apollo-11/
Chang'e: https://es.wikipedia.org/wiki/Chang%27e
Tu'er Ye: https://en.wikipedia.org/wiki/Tu%27er_Ye
Moon Rabbit: https://en.wikipedia.org/wiki/Moon_rabbit
Coyolxāuhqui: https://es.wikipedia.org/wiki/Coyolxauhqui
Metztli: https://es.wikipedia.org/wiki/Metztli
Tecciztecatl: https://es.wikipedia.org/wiki/Teccizt%C3%A9catl
Timumachtikan Nawat- Ecplise: https://www.youtube.com/watch?v=_DIHb1knKzE
25tvak22bkleett4i8yivtlqalyjx2l
Michin
0
693
9661
5076
2026-04-06T11:56:37Z
Kwamikagami
437
9661
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Oreochromis-niloticus-Nairobi.JPG|thumbnail|se ajwiak michin tilapiaj]]
Ne '''michin''' se animal nemi ijtik ne apan, lagoj, wan ne weyat. Nemit 33,100 tekenha michin tik ne taltikpak. Tik se tajkwilul ina ka tik Kuskatan nemit 104 especiej michin <ref>Caleb et al. 2013. Cheklist of the inland fishes of El Salvador. Zootaxa 3608 (6): 440–456 </ref> wan semaya se nemi semaya tik Kuskatan. Yaja itukay Amatitlania coatepeque. Nawi ipal ne 104 especiej nemit semaya tik ne at tzupelek wan ne ujukse welit nemit tik ne at puyek wan tzupelek at. Ika tea nemit miak tik ne apan nian ne weyat, ashan tiwelit tikinhiskaliat sejse michin ken ne tilapiaj.
==Referencias==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
9mo2sl4joemevv8ddmffohipbc9nfqb
Nanakat
0
748
9656
8993
2026-04-06T11:52:21Z
Kwamikagami
437
9656
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:AmanitaPhilloides.jpg|thumb|[https://en.wikipedia.org/wiki/Amanita_phalloides]]]
Ini taltikpakchanej inemi ka nujme ne taltikpak. Uni itachishka chikitikchin wan tumak, ajaka kinkwa wan ukseuk metzmiquia anka kia tikwa, ajaka alawak, wan nesi ka talchi. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mushroom]
=== Ipajtia ===
Ne tajtapajtiani kinmakat nanakat ken ne itukay itzinweyaka ipal kwajakulut ("Cola de Pavo" tik castellanoj) pal ipajtia Cancer. [https://en.wikipedia.org/wiki/Trametes_versicolor]
==== Tamiktialis ====
Nanakat ken ini tajkwiluchin tamiktialis tayika asu kikwa ne tuijikniwan iljtakua ieltapach.
[[Takutun:Najnanakat]]
gv2crwz6q62kzokm4pcsj686vxno7ym
Ne Itakayu
0
771
9662
5648
2026-04-06T11:57:32Z
Kwamikagami
437
9662
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:ABEJA NE ITAKAYU.jpg|thumb|Se itakayu patani tik sejsé shuchit]]
Ne [https://www.nationalgeographic.com.es/animales/abeja itakayu]<ref>https://www.nationalgeographic.com.es/animales/abeja</ref> kipia ne ikal tik ne kojtan iwan miak [[:es:Colmena|itajtakayu]]<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Colmena</ref> nusan. Keman tatwi, ne itajtakayu kisat kitemuat shujshuchit, ijikayu, kwawichin iwan shujshuchit wan itzinu shujshunit kiunit ajwiak iayu shuchit.
[[Taanalis:ITAJTAKAYU.jpg|thumb|Ne inkal itajtakayu ]]
Patanit iwan ejekat patanit ka ijpak ne shujshuchit pal kikwat miak [[:es:Miel|nekti]]<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Miel</ref> wan maya uni kiwikat. ielishku ken se kushtalchin ken kiwikat nekti, wey nekti keman witz ne shupan ne itajtakayu tesu kisat. Ne itajtakayu, yejemet kikwat ka ijtik ipal itajtakayu iwan muchi kiputzuat kwak tunalku katka.
[https://www.uco.es/dptos/zoologia/Apicultura/Biologia_abejas/Imagen_video_main.html Ne itajtakayu nemi yey]<ref>https://www.uco.es/dptos/zoologia/Apicultura/Biologia_abejas/Imagen_video_main.html</ref>:
Ne siwatatuktiani itakayu.
Ne ishelejyu itakayu tishkwit
Ne tekitini itakayu
[[Taanalis:Muchan itakayu.jpg|thumb|Kalaki ne itakayu]]
Ne tejtekitini itajtakayu yujyultiwit chupi tik ne tunalku maya yujyultiwit yey pual makwil tanestuk tik ne shupan maya yujyultiwit nawi pual majtakti ka se tzunti se pual tanestuk.
Se tekitini itakayu kiwika maya se kwelpaj wan tajtu iwan nekti kwak yultuk.
[[Taanalis:Tipos itajtakayu.jpg|center|thumb|600x600px|Ne itajtakayu nemi yey:]]
Nemi yey tipoj takayu:
Ne takayu siwatatuktiani.
Ne ishulejyu takayu, ne ukichtakayu
Ne takayu tekitini
Ne tejtekitini itajtakayu yujyultiwit chupi tik ne tunalku maya yujyultiwit yey pual wan makwil tanestuk tik ne shupan maya yujyultiwit nawi pual majtakti ka se tzunti se pual tanestuk se tekitini itakayu kiwika maya se kwelpaj wan tajtu iwan nekti kwak yultuk.
Ne sijsiwatatuktiani itajtakayu yujyultiwit sejsé yey shiwit, yaja kiwa maya jaleaj real, ne siwatatuktiani itakayu tesu kisat tik ne itajtakayu.
Ne ishelejyu itakayu tesu kichiwat datka wan maya yultuk nawi pual majtakti tanestuk tik ne tunalku.
==== '''Tapalewiani''' ====
<references />
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
4sp7vc5z0m9a6uw7a28ebj4t46ptwmr
9663
9662
2026-04-06T11:58:02Z
Kwamikagami
437
9663
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:ABEJA NE ITAKAYU.jpg|thumb|Se itakayu patani tik sejsé shuchit]]
Ne [https://www.nationalgeographic.com.es/animales/abeja itakayu]<ref>https://www.nationalgeographic.com.es/animales/abeja</ref> kipia ne ikal tik ne kojtan iwan miak [[:es:Colmena|itajtakayu]]<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Colmena</ref> nusan. Keman tatwi, ne itajtakayu kisat kitemuat shujshuchit, ijikayu, kwawichin iwan shujshuchit wan itzinu shujshunit kiunit ajwiak iayu shuchit.
[[Taanalis:ITAJTAKAYU.jpg|thumb|Ne inkal itajtakayu ]]
Patanit iwan ejekat patanit ka ijpak ne shujshuchit pal kikwat miak [[:es:Miel|nekti]]<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Miel</ref> wan maya uni kiwikat. ielishku ken se kushtalchin ken kiwikat nekti, wey nekti keman witz ne shupan ne itajtakayu tesu kisat. Ne itajtakayu, yejemet kikwat ka ijtik ipal itajtakayu iwan muchi kiputzuat kwak tunalku katka.
[https://www.uco.es/dptos/zoologia/Apicultura/Biologia_abejas/Imagen_video_main.html Ne itajtakayu nemi yey]<ref>https://www.uco.es/dptos/zoologia/Apicultura/Biologia_abejas/Imagen_video_main.html</ref>:
Ne siwatatuktiani itakayu.
Ne ishelejyu itakayu tishkwit
Ne tekitini itakayu
[[Taanalis:Muchan itakayu.jpg|thumb|Kalaki ne itakayu]]
Ne tejtekitini itajtakayu yujyultiwit chupi tik ne tunalku maya yujyultiwit yey pual makwil tanestuk tik ne shupan maya yujyultiwit nawi pual majtakti ka se tzunti se pual tanestuk.
Se tekitini itakayu kiwika maya se kwelpaj wan tajtu iwan nekti kwak yultuk.
[[Taanalis:Tipos itajtakayu.jpg|center|thumb|upright=2|Ne itajtakayu nemi yey:]]
Nemi yey tipoj takayu:
Ne takayu siwatatuktiani.
Ne ishulejyu takayu, ne ukichtakayu
Ne takayu tekitini
Ne tejtekitini itajtakayu yujyultiwit chupi tik ne tunalku maya yujyultiwit yey pual wan makwil tanestuk tik ne shupan maya yujyultiwit nawi pual majtakti ka se tzunti se pual tanestuk se tekitini itakayu kiwika maya se kwelpaj wan tajtu iwan nekti kwak yultuk.
Ne sijsiwatatuktiani itajtakayu yujyultiwit sejsé yey shiwit, yaja kiwa maya jaleaj real, ne siwatatuktiani itakayu tesu kisat tik ne itajtakayu.
Ne ishelejyu itakayu tesu kichiwat datka wan maya yultuk nawi pual majtakti tanestuk tik ne tunalku.
==== '''Tapalewiani''' ====
<references />
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
83o2o3wto350o1aj4di83bymxpfnv1t
Ne chiltik talsital (Ne talsital nawi)
0
794
9633
5824
2026-04-06T09:17:37Z
Kwamikagami
437
9633
wikitext
text/x-wiki
Ne chiltik talsital, u ne talsital nawi, se talsital ka ne [[:es:Sistema_solar|sental]]. Yaja ne nawi talsital unisan [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne chiltik talsital" ika ital sujsul tewtital wan itachishka achtiuk wan chiltik. Tik Kastiya, yaja itukey "Marte." Marte ne itukey ipal [[:es:Marte_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal ume tik Kastiya, ''martes'', wan ne yey metzti, ''Marzo''.
[[Taanalis:OSIRIS Mars true color.jpg|thumb|Ne chiltik talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne chiltik talsital nemi unisan ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (140 millón km), wan iwejkatika ne tunal (228 millón km). Ne ume chikitik talsital ne sental. Yaja kipia ume mejmetzi, intukey [[:es:Fobos_(satélite)|Fobos]] wan [[:es:Deimos_(satélite)|Deimos]]. Muyawalua nejmach. Se tunal ipal ne chiltik talsital kenha 24.6 horaj ipal Taltikpak, ika se shiwit ipal ne chiltik talsital kenha 1.88 shiwit (687 tunal) ipal Taltikpak. Yaja sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal. Mars se sujsul pepeyuka ka ikajku tayua.
Yaja tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas), ika se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne tal ipal ne chiltik talsital kipia wey tewti iwan [[:es:Óxido_de_hierro(III)|óxido de hierro]]. Uni tewti itachishka chiltituk, iwan achiuk, kupuknaj, wan tultik. Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> wan tajtatemuani<ref>Científicos, scientists</ref> yultaketzat anka intunal ipal kwawital wan kojtan katka kinemit wan weyat ka ne chiltik talsital.
[[Taanalis:Tianwen-1 Mars Global Color Orthomosaic (HX1 GRAS MoRIC DOM 076m Global 00N00E A).png|thumb|Ne tal ipal ne chiltik talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne chiltik talsital katka, ken ne [[:es:Antigua_Roma|Romachanej]], [[:es:Babilonia_(reino)|Bablioniochanej]], wan [[:es:Historia_de_China|Chinachanej]]. Ika ne chiltik talsital sujsul pepeyuka, ijikman tajtasitalani welit sujsul kikmachtiat katka. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachiat ne chiltik talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. Tik ne 1960s, miak [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikmachtiat ne talsital. [[:es:Astromóvil|Miak ajastromovil]]<ref>Astromóvil, rover</ref> kikmachtiat ne tal ipal ne talsital. Tik 2023, majtakti sijsitaltawikanki nemit ka ne chiltik talsital: chikwey ikajku wan ume ka ne tal. Tajtasitalani katka kikmachtiat ne sujsul ma kajaya talsital ka ne sental tenkál pal ne Taltikpak. Sejse tatemuani kikishkejketzat yawit né wan anka inchan nemit né.
[[Taanalis:PIA16239 High-Resolution Self-Portrait by Curiosity Rover Arm Camera.jpg|thumb|Ne automovil itukey Curiosity, ka ne chiltik talsital]]
Mars wey talsital ka anhan tejtechan. Tik ne kashtul nawi siglo, wey inijikniwan kimatit ne chiltik talsital kipia katka tunal kipia tatzuntalialis<ref>Inteligencia, intelligence</ref>, u ''extraterrestres''. Miak tajtakwikwiluani wan tatemuani kikishkejketzat u kitatemuliat tunal ka ne chiltik talsital. Ne chiltik talsital katka kinishpatat <ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref>miak tajtakwikwiluani wan inkwijwikwil, ken ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells wan ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Las planetas]] ipal Gustav Holst.
[[Taanalis:War of the worlds Henrique Alvim Correa.jpg|thumb|Se "tunal kipia tatzuntalialis ipal ne chiltik talsital", u ''extraterrestres'', ipal ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Golombek, Matthew P. (27 de junio de 2003). «The Surface of Mars: Not Just Dust and Rocks». Science 300 (5628): 2043-2044. <nowiki>PMID 12829771</nowiki>. doi:10.1126/science.1082927.
# Méndez-Chazarra, Nahúm (Noviembre de 2014). «Marte como arte». ''Principia''. <small>ISSN 2386-5997</small>
# Raeburn, Paul. (2003). ''Marte: descubriendo los secretos del planeta rojo''. RBA Revistas. Barcelona, España. <nowiki>ISBN 84-8298-130-7</nowiki>.
# Sersic, José Luis. (2002). La exploración a Marte. Colección Labor. Editorial Labor. Sardañola del Vallés, España. <nowiki>ISBN 84-335-2400-3</nowiki>.
[[en:Mars]]
0cup3t057tr8keik3neexrb0rddq3j1
9640
9633
2026-04-06T09:31:32Z
Kwamikagami
437
9640
wikitext
text/x-wiki
Ne chiltik talsital, u ne talsital nawi, se talsital ka ne [[:es:Sistema_solar|sental]]. Yaja ne nawi talsital unisan [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne chiltik talsital" ika ital sujsul tewtital wan itachishka achtiuk wan chiltik. Tik Kastiya, yaja itukey "Marte." Marte ne itukey ipal [[:es:Marte_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal ume tik Kastiya, ''martes'', wan ne yey metzti, ''Marzo''.
[[Taanalis:OSIRIS Mars true color.jpg|thumb|Ne chiltik talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne chiltik talsital nemi unisan ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (140 millón km), wan iwejkatika ne tunal (228 millón km). Ne ume chikitik talsital ne sental. Yaja kipia ume mejmetzi, intukey [[:es:Fobos_(satélite)|Fobos]] wan [[:es:Deimos_(satélite)|Deimos]]. Muyawalua nejmach. Se tunal ipal ne chiltik talsital kenha 24.6 horaj ipal Taltikpak, ika se shiwit ipal ne chiltik talsital kenha 1.88 shiwit (687 tunal) ipal Taltikpak. Yaja sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal. Mars se sujsul pepeyuka ka ikajku tayua.
Yaja tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas), ika se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne tal ipal ne chiltik talsital kipia wey tewti iwan [[:es:Óxido_de_hierro(III)|óxido de hierro]]. Uni tewti itachishka chiltituk, iwan achiuk, kupuknaj, wan tultik. Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> wan tajtatemuani<ref>Científicos, scientists</ref> yultaketzat anka intunal ipal kwawital wan kojtan katka kinemit wan weyat ka ne chiltik talsital.
[[Taanalis:Tianwen-1 Mars Global Color Orthomosaic (HX1 GRAS MoRIC DOM 076m Global 00N00E A).png|thumb|Ne tal ipal ne chiltik talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne chiltik talsital katka, ken ne [[:es:Antigua_Roma|Romachanej]], [[:es:Babilonia_(reino)|Bablioniochanej]], wan [[:es:Historia_de_China|Chinachanej]]. Ika ne chiltik talsital sujsul pepeyuka, ijikman tajtasitalani welit sujsul kikmachtiat katka. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachiat ne chiltik talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. Tik ne 1960s, miak [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikmachtiat ne talsital. [[:es:Astromóvil|Miak ajastromovil]]<ref>Astromóvil, rover</ref> kikmachtiat ne tal ipal ne talsital. Tik 2023, majtakti sijsitaltawikanki nemit ka ne chiltik talsital: chikwey ikajku wan ume ka ne tal. Tajtasitalani katka kikmachtiat ne sujsul ma kajaya talsital ka ne sental tenkál pal ne Taltikpak. Sejse tatemuani kikishkejketzat yawit né wan anka inchan nemit né.
[[Taanalis:PIA16239 High-Resolution Self-Portrait by Curiosity Rover Arm Camera.jpg|thumb|Ne automovil itukey Curiosity, ka ne chiltik talsital]]
Mars wey talsital ka anhan tejtechan. Tik ne kashtul nawi siglo, wey inijikniwan kimatit ne chiltik talsital kipia katka tunal kipia tatzuntalialis<ref>Inteligencia, intelligence</ref>, u ''extraterrestres''. Miak tajtakwikwiluani wan tatemuani kikishkejketzat u kitatemuliat tunal ka ne chiltik talsital. Ne chiltik talsital katka kinishpatat <ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref>miak tajtakwikwiluani wan inkwijwikwil, ken ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells wan ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Las planetas]] ipal Gustav Holst.
[[Taanalis:War of the worlds Henrique Alvim Correa.jpg|thumb|Se "tunal kipia tatzuntalialis ipal ne chiltik talsital", u ''extraterrestres'', ipal ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Golombek, Matthew P. (27 de junio de 2003). «The Surface of Mars: Not Just Dust and Rocks». Science 300 (5628): 2043-2044. <nowiki>PMID 12829771</nowiki>. doi:10.1126/science.1082927.
# Méndez-Chazarra, Nahúm (Noviembre de 2014). «Marte como arte». ''Principia''. <small>ISSN 2386-5997</small>
# Raeburn, Paul. (2003). ''Marte: descubriendo los secretos del planeta rojo''. RBA Revistas. Barcelona, España. <nowiki>ISBN 84-8298-130-7</nowiki>.
# Sersic, José Luis. (2002). La exploración a Marte. Colección Labor. Editorial Labor. Sardañola del Vallés, España. <nowiki>ISBN 84-335-2400-3</nowiki>.
a8s623fw0ohollbgwbp7qw5vnuuwatg
9641
9640
2026-04-06T09:34:42Z
Kwamikagami
437
9641
wikitext
text/x-wiki
Ne chiltik talsital (machiyut: [[file:Mars symbol (fixed width).svg|16px|♂]]), u ne talsital nawi, se talsital ka ne [[:es:Sistema_solar|sental]]. Yaja ne nawi talsital unisan [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne chiltik talsital" ika ital sujsul tewtital wan itachishka achtiuk wan chiltik. Tik Kastiya, yaja itukey "Marte." Marte ne itukey ipal [[:es:Marte_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal ume tik Kastiya, ''martes'', wan ne yey metzti, ''Marzo''.
[[Taanalis:OSIRIS Mars true color.jpg|thumb|Ne chiltik talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne chiltik talsital nemi unisan ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (140 millón km), wan iwejkatika ne tunal (228 millón km). Ne ume chikitik talsital ne sental. Yaja kipia ume mejmetzi, intukey [[:es:Fobos_(satélite)|Fobos]] wan [[:es:Deimos_(satélite)|Deimos]]. Muyawalua nejmach. Se tunal ipal ne chiltik talsital kenha 24.6 horaj ipal Taltikpak, ika se shiwit ipal ne chiltik talsital kenha 1.88 shiwit (687 tunal) ipal Taltikpak. Yaja sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal. Mars se sujsul pepeyuka ka ikajku tayua.
Yaja tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas), ika se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne tal ipal ne chiltik talsital kipia wey tewti iwan [[:es:Óxido_de_hierro(III)|óxido de hierro]]. Uni tewti itachishka chiltituk, iwan achiuk, kupuknaj, wan tultik. Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> wan tajtatemuani<ref>Científicos, scientists</ref> yultaketzat anka intunal ipal kwawital wan kojtan katka kinemit wan weyat ka ne chiltik talsital.
[[Taanalis:Tianwen-1 Mars Global Color Orthomosaic (HX1 GRAS MoRIC DOM 076m Global 00N00E A).png|thumb|Ne tal ipal ne chiltik talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne chiltik talsital katka, ken ne [[:es:Antigua_Roma|Romachanej]], [[:es:Babilonia_(reino)|Bablioniochanej]], wan [[:es:Historia_de_China|Chinachanej]]. Ika ne chiltik talsital sujsul pepeyuka, ijikman tajtasitalani welit sujsul kikmachtiat katka. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachiat ne chiltik talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. Tik ne 1960s, miak [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikmachtiat ne talsital. [[:es:Astromóvil|Miak ajastromovil]]<ref>Astromóvil, rover</ref> kikmachtiat ne tal ipal ne talsital. Tik 2023, majtakti sijsitaltawikanki nemit ka ne chiltik talsital: chikwey ikajku wan ume ka ne tal. Tajtasitalani katka kikmachtiat ne sujsul ma kajaya talsital ka ne sental tenkál pal ne Taltikpak. Sejse tatemuani kikishkejketzat yawit né wan anka inchan nemit né.
[[Taanalis:PIA16239 High-Resolution Self-Portrait by Curiosity Rover Arm Camera.jpg|thumb|Ne automovil itukey Curiosity, ka ne chiltik talsital]]
Mars wey talsital ka anhan tejtechan. Tik ne kashtul nawi siglo, wey inijikniwan kimatit ne chiltik talsital kipia katka tunal kipia tatzuntalialis<ref>Inteligencia, intelligence</ref>, u ''extraterrestres''. Miak tajtakwikwiluani wan tatemuani kikishkejketzat u kitatemuliat tunal ka ne chiltik talsital. Ne chiltik talsital katka kinishpatat <ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref>miak tajtakwikwiluani wan inkwijwikwil, ken ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells wan ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Las planetas]] ipal Gustav Holst.
[[Taanalis:War of the worlds Henrique Alvim Correa.jpg|thumb|Se "tunal kipia tatzuntalialis ipal ne chiltik talsital", u ''extraterrestres'', ipal ne amachti itukey The War of the Worlds ipal H.G. Wells]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Golombek, Matthew P. (27 de junio de 2003). «The Surface of Mars: Not Just Dust and Rocks». Science 300 (5628): 2043-2044. <nowiki>PMID 12829771</nowiki>. doi:10.1126/science.1082927.
# Méndez-Chazarra, Nahúm (Noviembre de 2014). «Marte como arte». ''Principia''. <small>ISSN 2386-5997</small>
# Raeburn, Paul. (2003). ''Marte: descubriendo los secretos del planeta rojo''. RBA Revistas. Barcelona, España. <nowiki>ISBN 84-8298-130-7</nowiki>.
# Sersic, José Luis. (2002). La exploración a Marte. Colección Labor. Editorial Labor. Sardañola del Vallés, España. <nowiki>ISBN 84-335-2400-3</nowiki>.
rmjtdvzl24xz0ap641bv3rjqog9e4r2
Ne kuneshnaj talsital (Ne achtu talsital)
0
800
9632
5856
2026-04-06T09:17:19Z
Kwamikagami
437
9632
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Mercury in color - Prockter07-edit1.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
Ne kuneshnaj talsital, u ne achtu talsital, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|ne sental]]. Ne kuneshnaj talsital ne achtu talsital wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne kuneshnaj talsital" ika itachishka kuneshnaj wan neshnaj. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Mercurio.” Yaja ne itukey ipal [[:es:Mercurio_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal yey tik Kastiya, ''miercoles.''
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (77 millón km) wan 58 millón km wejka ipal ne tunal. Yaja te kipia se metzi. Ne achtu talsital ne sujsul chikitik talsital ka ne sental, iwan 4,880 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>.
Ne kuneshnaj talsital tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne achtu talsital sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal.
Ne kuneshnaj talsital ken ne metzi ipal Taltikpak. Ne ikajku ipal ne kuneshnaj talsital sujsul sesek (-170 C) su te ne tunal wan sujsul tutunik iwan iishtzujtuznyu ne tunal (420 C). Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> yultaketzat anka at takwawak nemi ka ne kuneshnaj talsital. Muyawalua sujsul nejmach, ne sujsul nejmach talsital ka ne sental. Se tunal ipal ne kuneshnaj talsital kenha 176 tunal ipal Taltikpak, wan se shiwit ipal ne kuneshnaj talsital kenha 88 tunal ipal Taltikpak.
[[Taanalis:Sunlit side of Mercury in October 2013.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne kuneshnaj talsital katka, ken ne Mayametzalichanej, Greciachanej, wan Chinachanej. Tajtasitalani ka Assiryia katka kikitat ne kuneshnaj talsital tik ne majtakti nawi siglo BCE. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachia ne kuneshnaj talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. [[:es:Nave_espacial|Sijsitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikitat ne kuneshnaj talsital: ne sitaltawikani itukey [[:es:Mariner_10|Mariner 10]] tik 1975-1976 wan ne sitaltawikani itukey [[:es:BepiColombo|BepiColombo]] tik 2018-2026.
Ne itukey ipal ne achtu talsital kimaka ne itukey ipal ne metal itukey "[[:es:Mercurio_(elemento)|mercurio]]," ika mercurio kuneshnaj wan nejmach kenha ne kuneshnaj talsital.
[[Taanalis:Medical mercury thermometer with velvet-lined cardboard box - focus stack (2020-05-25).jpg|thumb|Mercury (elemento)]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Davis, Phillips; Barnett, Amanda (February 15, 2021). "Mercury". ''Solar System Exploration''. NASA Jet Propulsion Laboratory.
# Feinstein, A. Astronomía Fundamental, Editorial Kapelusz, 1982
# Williams, David R. (November 25, 2020). "Mercury Fact Sheet". NASA. Archived from the original on April 3, 2019.
[[en:Mercury (planet)]]
jv1a8qb1o6fq5twzaxjxlc2gyemyce3
9634
9632
2026-04-06T09:19:11Z
Kwamikagami
437
9634
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Mercury in color - Prockter07-edit1.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
Ne kuneshnaj talsital (machiyut: [[file:Mercury symbol (fixed width).svg|16px|☿]]), u ne achtu talsital, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|ne sental]]. Ne kuneshnaj talsital ne achtu talsital wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne kuneshnaj talsital" ika itachishka kuneshnaj wan neshnaj. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Mercurio.” Yaja ne itukey ipal [[:es:Mercurio_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal yey tik Kastiya, ''miercoles.''
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (77 millón km) wan 58 millón km wejka ipal ne tunal. Yaja te kipia se metzi. Ne achtu talsital ne sujsul chikitik talsital ka ne sental, iwan 4,880 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>.
Ne kuneshnaj talsital tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne achtu talsital sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal.
Ne kuneshnaj talsital ken ne metzi ipal Taltikpak. Ne ikajku ipal ne kuneshnaj talsital sujsul sesek (-170 C) su te ne tunal wan sujsul tutunik iwan iishtzujtuznyu ne tunal (420 C). Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> yultaketzat anka at takwawak nemi ka ne kuneshnaj talsital. Muyawalua sujsul nejmach, ne sujsul nejmach talsital ka ne sental. Se tunal ipal ne kuneshnaj talsital kenha 176 tunal ipal Taltikpak, wan se shiwit ipal ne kuneshnaj talsital kenha 88 tunal ipal Taltikpak.
[[Taanalis:Sunlit side of Mercury in October 2013.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne kuneshnaj talsital katka, ken ne Mayametzalichanej, Greciachanej, wan Chinachanej. Tajtasitalani ka Assiryia katka kikitat ne kuneshnaj talsital tik ne majtakti nawi siglo BCE. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachia ne kuneshnaj talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. [[:es:Nave_espacial|Sijsitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikitat ne kuneshnaj talsital: ne sitaltawikani itukey [[:es:Mariner_10|Mariner 10]] tik 1975-1976 wan ne sitaltawikani itukey [[:es:BepiColombo|BepiColombo]] tik 2018-2026.
Ne itukey ipal ne achtu talsital kimaka ne itukey ipal ne metal itukey "[[:es:Mercurio_(elemento)|mercurio]]," ika mercurio kuneshnaj wan nejmach kenha ne kuneshnaj talsital.
[[Taanalis:Medical mercury thermometer with velvet-lined cardboard box - focus stack (2020-05-25).jpg|thumb|Mercury (elemento)]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Davis, Phillips; Barnett, Amanda (February 15, 2021). "Mercury". ''Solar System Exploration''. NASA Jet Propulsion Laboratory.
# Feinstein, A. Astronomía Fundamental, Editorial Kapelusz, 1982
# Williams, David R. (November 25, 2020). "Mercury Fact Sheet". NASA. Archived from the original on April 3, 2019.
[[en:Mercury (planet)]]
3gcjrkbu1fdaza4913zif8s71eftdm7
9639
9634
2026-04-06T09:30:07Z
Kwamikagami
437
9639
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Mercury in color - Prockter07-edit1.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
Ne kuneshnaj talsital (machiyut: [[file:Mercury symbol (fixed width).svg|16px|☿]]), u ne achtu talsital, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|ne sental]]. Ne kuneshnaj talsital ne achtu talsital wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne kuneshnaj talsital" ika itachishka kuneshnaj wan neshnaj. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Mercurio.” Yaja ne itukey ipal [[:es:Mercurio_(mitología)|se Romachanej tiut]] wan ne itukey ipal ne tunal yey tik Kastiya, ''miercoles.''
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne [[:es:Tierra|Taltikpak]] (77 millón km) wan 58 millón km wejka ipal ne tunal. Yaja te kipia se metzi. Ne achtu talsital ne sujsul chikitik talsital ka ne sental, iwan 4,880 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>.
Ne kuneshnaj talsital tesu se “[[:es:Gigante_gaseoso|talsital iejekayu]]” (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se “[[:es:Planeta_terrestre|talsital takwawak]]” (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne achtu talsital sujsul pepeyuka ika kimaka panpa ne itawil ne tunal.
Ne kuneshnaj talsital ken ne metzi ipal Taltikpak. Ne ikajku ipal ne kuneshnaj talsital sujsul sesek (-170 C) su te ne tunal wan sujsul tutunik iwan iishtzujtuznyu ne tunal (420 C). Tajtasitalani<ref>Astrónomas, astronomers</ref> yultaketzat anka at takwawak nemi ka ne kuneshnaj talsital. Muyawalua sujsul nejmach, ne sujsul nejmach talsital ka ne sental. Se tunal ipal ne kuneshnaj talsital kenha 176 tunal ipal Taltikpak, wan se shiwit ipal ne kuneshnaj talsital kenha 88 tunal ipal Taltikpak.
[[Taanalis:Sunlit side of Mercury in October 2013.jpg|thumb|Ne kuneshnaj talsital]]
== Ne casoj iwan techan ==
Miak ijikman techan kishmatit ne kuneshnaj talsital katka, ken ne Mayametzalichanej, Greciachanej, wan Chinachanej. Tajtasitalani ka Assiryia katka kikitat ne kuneshnaj talsital tik ne majtakti nawi siglo BCE. Tik 1610, [[Galileo Galilei]] katka achtu kitachia ne kuneshnaj talsital iwan se [[:es:Telescopio|iijishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>. [[:es:Nave_espacial|Sijsitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> kikitat ne kuneshnaj talsital: ne sitaltawikani itukey [[:es:Mariner_10|Mariner 10]] tik 1975-1976 wan ne sitaltawikani itukey [[:es:BepiColombo|BepiColombo]] tik 2018-2026.
Ne itukey ipal ne achtu talsital kimaka ne itukey ipal ne metal itukey "[[:es:Mercurio_(elemento)|mercurio]]," ika mercurio kuneshnaj wan nejmach kenha ne kuneshnaj talsital.
[[Taanalis:Medical mercury thermometer with velvet-lined cardboard box - focus stack (2020-05-25).jpg|thumb|Mercury (elemento)]]
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
# Davis, Phillips; Barnett, Amanda (February 15, 2021). "Mercury". ''Solar System Exploration''. NASA Jet Propulsion Laboratory.
# Feinstein, A. Astronomía Fundamental, Editorial Kapelusz, 1982
# Williams, David R. (November 25, 2020). "Mercury Fact Sheet". NASA. Archived from the original on April 3, 2019.
8puiv6med0gjb3sbqyn2sisdi1soy4p
Ne sesek talsital (Ne talsital chikume)
0
804
9631
5877
2026-04-06T09:16:55Z
Kwamikagami
437
9631
wikitext
text/x-wiki
Ne sesek talsital, u ne talsital chikume, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|sental]]. Ne sesek talsital ne talsital chikume wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne sesek talsital" ika ne sujsul sesek talsital ka ne sental. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Urano.” Urano ne itukey ipal se Greciachanej tiut.
[[Taanalis:Uranus2.jpg|thumb|Ne sesek talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne Taltikpak (2.96 mil millones km) wan 2.92 mil millones km wejka ipal ne tunal. Yaja kipia [[:es:Satélites_de_Urano|28 mejmetzichin]]. Ne achtu talsital ne yey wey talsital ka ne sental, iwan 50,724 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>. Yaja kipia 13 kuskat nin iweyka.
Ne sesek talsital tesu se "talsital iejekayu" (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se "talsital takwawak" (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne "tal" ipal ne sesek talsital se at, [[:es:Amoníaco|amuniakoj]], wan [[:es:Metano|metanoj]] takwawak. Ne chikume talsital ne sujsul sesek talsital ka ne sental: -224 C.
== Ne casoj iwan techan ==
Tejemet tikitat Uranus ka ne ikajku ipal tayua iwan te [[:es:Telescopio|iishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>, peroj te ijikman techan kimatit yaja se talsital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se sital. Ne Greciachanej tasitalni <ref>Astrónomas, astronomers</ref>[[:es:Hiparco_de_Nicea|Hipparchus]], tik 128 BCE, kimatit Uranus se sital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se itzinweyaka ne sital. Tik 1781 wan iwan se iishwejkatikalis, [[:es:William_Herschel|William Herschel]] katka kita Uranus wan kimati yaja se talsital. Se sesek talsital kakta achtu talsital ka tajtasitalni kajsik iwan se iishwejkatikalis. Maya se [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> katka kikita ne sesek talsital: [[:es:Voyager_2|Voyager 2]] tik 1986. Tajtasitalani kishkejketzat ukseujti kikikat Uranus iwan ne [[:es:Uranus_Orbiter_and_Probe|Uranus Orbiter and Probe]] tik ne 2030s.
Ne chiltik talsital katka kinishpatat<ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref> sejse inkwijwikwil, ken ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Los planetas]] ipal Gustav Holst. Ne itukey ipal ne chikume talsital kimaka ne itukey ipal ne elementoj itukey "[[:es:Uranio|uranio]]."
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
<nowiki> </nowiki>de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2015). Planetary Sciences (2nd updated ed.). New York: Cambridge University Press. p. 250. <nowiki>ISBN 978-0521853712</nowiki>.
Miner, Ellis D. (1998). Uranus: The Planet, Rings and Satellites. New York: John Wiley and Sons. <nowiki>ISBN 978-0-471-97398-0</nowiki>.
Munsell, Kirk (14 May 2007). "NASA: Solar System Exploration: Planets: Uranus: Facts & Figures". NASA.
[[en:Uranus]]
t2sskwwfa4l12ljm8xv172wp6ufseix
9635
9631
2026-04-06T09:20:42Z
Kwamikagami
437
9635
wikitext
text/x-wiki
Ne sesek talsital (machiyut: [[file:Uranus platinum symbol (fixed width).svg|16px|⛢]]), u ne talsital chikume, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|sental]]. Ne sesek talsital ne talsital chikume wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne sesek talsital" ika ne sujsul sesek talsital ka ne sental. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Urano.” Urano ne itukey ipal se Greciachanej tiut.
[[Taanalis:Uranus2.jpg|thumb|Ne sesek talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne Taltikpak (2.96 mil millones km) wan 2.92 mil millones km wejka ipal ne tunal. Yaja kipia [[:es:Satélites_de_Urano|28 mejmetzichin]]. Ne achtu talsital ne yey wey talsital ka ne sental, iwan 50,724 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>. Yaja kipia 13 kuskat nin iweyka.
Ne sesek talsital tesu se "talsital iejekayu" (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se "talsital takwawak" (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne "tal" ipal ne sesek talsital se at, [[:es:Amoníaco|amuniakoj]], wan [[:es:Metano|metanoj]] takwawak. Ne chikume talsital ne sujsul sesek talsital ka ne sental: -224 C.
== Ne casoj iwan techan ==
Tejemet tikitat Uranus ka ne ikajku ipal tayua iwan te [[:es:Telescopio|iishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>, peroj te ijikman techan kimatit yaja se talsital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se sital. Ne Greciachanej tasitalni <ref>Astrónomas, astronomers</ref>[[:es:Hiparco_de_Nicea|Hipparchus]], tik 128 BCE, kimatit Uranus se sital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se itzinweyaka ne sital. Tik 1781 wan iwan se iishwejkatikalis, [[:es:William_Herschel|William Herschel]] katka kita Uranus wan kimati yaja se talsital. Se sesek talsital kakta achtu talsital ka tajtasitalni kajsik iwan se iishwejkatikalis. Maya se [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> katka kikita ne sesek talsital: [[:es:Voyager_2|Voyager 2]] tik 1986. Tajtasitalani kishkejketzat ukseujti kikikat Uranus iwan ne [[:es:Uranus_Orbiter_and_Probe|Uranus Orbiter and Probe]] tik ne 2030s.
Ne chiltik talsital katka kinishpatat<ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref> sejse inkwijwikwil, ken ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Los planetas]] ipal Gustav Holst. Ne itukey ipal ne chikume talsital kimaka ne itukey ipal ne elementoj itukey "[[:es:Uranio|uranio]]."
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
<nowiki> </nowiki>de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2015). Planetary Sciences (2nd updated ed.). New York: Cambridge University Press. p. 250. <nowiki>ISBN 978-0521853712</nowiki>.
Miner, Ellis D. (1998). Uranus: The Planet, Rings and Satellites. New York: John Wiley and Sons. <nowiki>ISBN 978-0-471-97398-0</nowiki>.
Munsell, Kirk (14 May 2007). "NASA: Solar System Exploration: Planets: Uranus: Facts & Figures". NASA.
[[en:Uranus]]
mxsb4xp4moyiq5ffgr5tr6aguggzntv
9636
9635
2026-04-06T09:21:51Z
Kwamikagami
437
9636
wikitext
text/x-wiki
Ne sesek talsital (machiyut: [[file:Uranus platinum symbol (fixed width).svg|16px|⛢]]/[[file:Uranus monogram (fixed width).svg|16px|♅]]), u ne talsital chikume, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|sental]]. Ne sesek talsital ne talsital chikume wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne sesek talsital" ika ne sujsul sesek talsital ka ne sental. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Urano.” Urano ne itukey ipal se Greciachanej tiut.
[[Taanalis:Uranus2.jpg|thumb|Ne sesek talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne Taltikpak (2.96 mil millones km) wan 2.92 mil millones km wejka ipal ne tunal. Yaja kipia [[:es:Satélites_de_Urano|28 mejmetzichin]]. Ne achtu talsital ne yey wey talsital ka ne sental, iwan 50,724 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>. Yaja kipia 13 kuskat nin iweyka.
Ne sesek talsital tesu se "talsital iejekayu" (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se "talsital takwawak" (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne "tal" ipal ne sesek talsital se at, [[:es:Amoníaco|amuniakoj]], wan [[:es:Metano|metanoj]] takwawak. Ne chikume talsital ne sujsul sesek talsital ka ne sental: -224 C.
== Ne casoj iwan techan ==
Tejemet tikitat Uranus ka ne ikajku ipal tayua iwan te [[:es:Telescopio|iishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>, peroj te ijikman techan kimatit yaja se talsital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se sital. Ne Greciachanej tasitalni <ref>Astrónomas, astronomers</ref>[[:es:Hiparco_de_Nicea|Hipparchus]], tik 128 BCE, kimatit Uranus se sital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se itzinweyaka ne sital. Tik 1781 wan iwan se iishwejkatikalis, [[:es:William_Herschel|William Herschel]] katka kita Uranus wan kimati yaja se talsital. Se sesek talsital kakta achtu talsital ka tajtasitalni kajsik iwan se iishwejkatikalis. Maya se [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> katka kikita ne sesek talsital: [[:es:Voyager_2|Voyager 2]] tik 1986. Tajtasitalani kishkejketzat ukseujti kikikat Uranus iwan ne [[:es:Uranus_Orbiter_and_Probe|Uranus Orbiter and Probe]] tik ne 2030s.
Ne chiltik talsital katka kinishpatat<ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref> sejse inkwijwikwil, ken ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Los planetas]] ipal Gustav Holst. Ne itukey ipal ne chikume talsital kimaka ne itukey ipal ne elementoj itukey "[[:es:Uranio|uranio]]."
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
<nowiki> </nowiki>de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2015). Planetary Sciences (2nd updated ed.). New York: Cambridge University Press. p. 250. <nowiki>ISBN 978-0521853712</nowiki>.
Miner, Ellis D. (1998). Uranus: The Planet, Rings and Satellites. New York: John Wiley and Sons. <nowiki>ISBN 978-0-471-97398-0</nowiki>.
Munsell, Kirk (14 May 2007). "NASA: Solar System Exploration: Planets: Uranus: Facts & Figures". NASA.
[[en:Uranus]]
qgbitt8mea108kctmwrhk1tugkfx0kv
9638
9636
2026-04-06T09:28:40Z
Kwamikagami
437
9638
wikitext
text/x-wiki
Ne sesek talsital (machiyut: [[file:Uranus platinum symbol (fixed width).svg|16px|⛢]]/[[file:Uranus monogram (fixed width).svg|16px|♅]]), u ne talsital chikume, se talsital ka [[:es:Sistema_solar|sental]]. Ne sesek talsital ne talsital chikume wejka pial [[Tunal|ne tunal]]. Itukey "ne sesek talsital" ika ne sujsul sesek talsital ka ne sental. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Urano.” Urano ne itukey ipal se Greciachanej tiut.
[[Taanalis:Uranus2.jpg|thumb|Ne sesek talsital]]
== Ken ijtuk ==
Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne Taltikpak (2.96 mil millones km) wan 2.92 mil millones km wejka ipal ne tunal. Yaja kipia [[:es:Satélites_de_Urano|28 mejmetzichin]]. Ne achtu talsital ne yey wey talsital ka ne sental, iwan 50,724 km yawaltiklis<ref>Diámetro, diameter</ref>. Yaja kipia 13 kuskat nin iweyka.
Ne sesek talsital tesu se "talsital iejekayu" (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se "talsital takwawak" (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne "tal" ipal ne sesek talsital se at, [[:es:Amoníaco|amuniakoj]], wan [[:es:Metano|metanoj]] takwawak. Ne chikume talsital ne sujsul sesek talsital ka ne sental: -224 C.
== Ne casoj iwan techan ==
Tejemet tikitat Uranus ka ne ikajku ipal tayua iwan te [[:es:Telescopio|iishwejkatikalis]]<ref>Telescopio, telescope</ref>, peroj te ijikman techan kimatit yaja se talsital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se sital. Ne Greciachanej tasitalni <ref>Astrónomas, astronomers</ref>[[:es:Hiparco_de_Nicea|Hipparchus]], tik 128 BCE, kimatit Uranus se sital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se itzinweyaka ne sital. Tik 1781 wan iwan se iishwejkatikalis, [[:es:William_Herschel|William Herschel]] katka kita Uranus wan kimati yaja se talsital. Se sesek talsital kakta achtu talsital ka tajtasitalni kajsik iwan se iishwejkatikalis. Maya se [[:es:Nave_espacial|sitaltawikani]]<ref>Nave espacial, spacecraft</ref> katka kikita ne sesek talsital: [[:es:Voyager_2|Voyager 2]] tik 1986. Tajtasitalani kishkejketzat ukseujti kikikat Uranus iwan ne [[:es:Uranus_Orbiter_and_Probe|Uranus Orbiter and Probe]] tik ne 2030s.
Ne chiltik talsital katka kinishpatat<ref>Influenciado, influido, cambiar, influenced</ref> sejse inkwijwikwil, ken ne takwikalis itukey [[:es:Los_planetas|Los planetas]] ipal Gustav Holst. Ne itukey ipal ne chikume talsital kimaka ne itukey ipal ne elementoj itukey "[[:es:Uranio|uranio]]."
== Ipanpa ini ==
<references />
== Ijilpika ==
<nowiki> </nowiki>de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2015). Planetary Sciences (2nd updated ed.). New York: Cambridge University Press. p. 250. <nowiki>ISBN 978-0521853712</nowiki>.
Miner, Ellis D. (1998). Uranus: The Planet, Rings and Satellites. New York: John Wiley and Sons. <nowiki>ISBN 978-0-471-97398-0</nowiki>.
Munsell, Kirk (14 May 2007). "NASA: Solar System Exploration: Planets: Uranus: Facts & Figures". NASA.
qaa47395igc2vhavlqlfk7yh9tx4hq7
Ne shushit tit
0
805
9652
5886
2026-04-06T11:48:18Z
Kwamikagami
437
9652
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Acacia roja - Flamboyant (Delonix regia) (14505938746).jpg|thumb|upright1.5|Ne kwakit shuchikisa keman ajsi ne shupan.]]
Ne kwakit tumak wan iijiswayu itachishka shushuknaj wan chikitikchin.
[[:es:Brachychiton_acerifolius|shuchikisa keman ajsi ne Shupan kema pejki ne metzti makwil]]<ref>flocere a Principios de mayo</ref>
Ne kwawit weya tik ne tal ajwituk wan waktuk
[https://www.fiaes.org.sv/.../post/arbol-de-fuego-21 itachishka chiltik]<ref>itachishka chiltik</ref> ishuchiyu wan iyulu achiuk
Yaja muchiwa galanchin ka né melka nusan kituka yaja wejka kan maya iwan se kwawit tejemet tiwelit tikitat ken galanchin
'''NE KWAKIT'''
<references />
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
avm5jx0b05bjvjhs03731j10vfb499c
Papalut
0
853
9664
9037
2026-04-06T11:58:22Z
Kwamikagami
437
9664
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Morpho didius Male Dos MHNT.jpg|thumb|upright|left|Morfo shushulnak ka tikajsit tik Kuskatan]]
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=1 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 5px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+<big><big>'''Papalut'''</big></big>
| [[Taanalis:Parthenos sylvia philippensis.jpg|thumb|300px|center|Se papalut ijpak se iswat]]
|-
! Clasificacion
|-
| Reino : Animalia
|-
| Phylum : Artropoda
|-
| Clasej : Insecta
|-
| Orden : Lepidoptera
|}
Ne '''papalut''' se [[insectoj]] ipal ne orden itukay Lepidoptera. Sejse yejemet tay patanit ka tayua intachishka tiltik. Ne sejseuk patanit ka tunal wan intachiska tultik, lala, chiltik, susul, istak u sejseuk. Ne papalut nesi ken chikitik teksisti, tik ne kisa se kwilin wan nemanha muchiwa tik pupaj ipal kisa ne papalut. Ne kwijkwilin kikwat ne
iswat u shuchit ipal ne kwawit, tekpat, sakat, wan miak tatuk ken ne mil. Sejse yejemet muchiwat pespej ka sujsul teyek ipal ne tatuk wan timunekit tikinmiktiat. Melka uni, nemi se kwilin ka kichiwa itzawal itukay sedaj ne munamaka pal kichiwat yektzin kwajkwachti. Ne weymet papalut tesu muchiwat pespej ika yejemet tesu kikwat ne tatuk, semaya kichinat ne iayu ne shuchit. Ne papalut nemi ne achtu intakwal ne tzinakan wan ne tutut. Nusan, achka muchi chanejket kinekit sujsul ne yektzin pajpapalut ken ne « morfo susul » ka tikajsit tik ne Shiktal wan sejse kiskaliat pal kinamakat.
==Referenciaj==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kojkojtanchanej]]
5e8d9ytqx9ky1y9u6oksurthmfo0stg
Sabilaj
0
920
9650
6724
2026-04-06T11:46:43Z
Kwamikagami
437
9650
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Aloe arborescens Compton.JPG|alt=Aloe Vera |thumb|Sabilaj Shuchi]]
[[Taanalis:Sbilaj.jpg|alt=Aloe Vera|thumb|[https://www.bing.com/ck/a?!&&p=925eed95731a1e5cJmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTIyMA&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly93d3cudHVhc2F1ZGUuY29tL2VzL3NhYmlsYS8&ntb=1 Sabilaj]]]
Sabilaj
Ne ikuyu ne Sabilaj kitukeytijtuk ne tajtamatinimet ken ''''Aloe Vera'''' Yaja witz ka Africaj, melka an tikajsit ka nujme ne taltikpak.
Ne ikuyu ne Sabilaj chamawak. Ne iiswayu tepuntik wan shushuknaj.
Yaja iiswayu kachka se yey itecch.
Tejemet tikwat ne inakayu ne Sabilaj pal tipajtiat.
<ref>https://www.bing.com/ck/a?!&&p=b700b603f03970e7JmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTU2Mw&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly9lcy53aWtpcGVkaWEub3JnL3dpa2kvQWxvZV92ZXJhIzp-OnRleHQ9QWxvZSUyMHZlcmElMkMlMjBsbGFtYWRvJTIwcyVDMyVBMWJpbGElMjBlbnRyZSUyMG90cm9zJTJDJTIwZXMsdW5hJTIwZXNwZWNpZSUyMHN1Y3VsZW50YSUyMGRlJTIwbGElMjBmYW1pbGlhJTIwQXNwaG9kZWxhY2VhZS4&ntb=1</ref>Tikshawaltiat inakayu tik tuishkalyu pal tiikishtiat ne datka sijsiwatket tiktaliat ka ijpak tuishkalyu pal timuitat mas galanchin.
Tejemet tiwelit nusan tikunit iayu ika ini iayu techpalewia tuijti.
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
pq22y51wgxjp5mvhoc6snj9rbkh8uiu
9651
9650
2026-04-06T11:47:35Z
Kwamikagami
437
9651
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Aloe arborescens Compton.JPG|alt=Aloe Vera |thumb|Sabilaj Shuchi]]
[[Taanalis:Sbilaj.jpg|alt=Aloe Vera|thumb|[https://www.bing.com/ck/a?!&&p=925eed95731a1e5cJmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTIyMA&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly93d3cudHVhc2F1ZGUuY29tL2VzL3NhYmlsYS8&ntb=1 Sabilaj]]]
Sabilaj
Ne ikuyu ne Sabilaj kitukeytijtuk ne tajtamatinimet ken ''''Aloe Vera'''' Yaja witz ka Africaj, melka an tikajsit ka nujme ne taltikpak.
Ne ikuyu ne Sabilaj chamawak. Ne iiswayu tepuntik wan shushuknaj.
Yaja iiswayu kachka se yey itecch.
Tejemet tikwat ne inakayu ne Sabilaj pal tipajtiat.<ref>https://www.bing.com/ck/a?!&&p=b700b603f03970e7JmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTU2Mw&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly9lcy53aWtpcGVkaWEub3JnL3dpa2kvQWxvZV92ZXJhIzp-OnRleHQ9QWxvZSUyMHZlcmElMkMlMjBsbGFtYWRvJTIwcyVDMyVBMWJpbGElMjBlbnRyZSUyMG90cm9zJTJDJTIwZXMsdW5hJTIwZXNwZWNpZSUyMHN1Y3VsZW50YSUyMGRlJTIwbGElMjBmYW1pbGlhJTIwQXNwaG9kZWxhY2VhZS4&ntb=1</ref> Tikshawaltiat inakayu tik tuishkalyu pal tiikishtiat ne datka sijsiwatket tiktaliat ka ijpak tuishkalyu pal timuitat mas galanchin.
Tejemet tiwelit nusan tikunit iayu ika ini iayu techpalewia tuijti.
------
<references/>
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
qoqw0e722lo7u2ryorjii13z8j7hz8k
9655
9651
2026-04-06T11:51:17Z
Kwamikagami
437
9655
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Aloe arborescens Compton.JPG|alt=Aloe Vera |thumb|Sabilaj Shuchi]]
[[Taanalis:Sbilaj.jpg|alt=Aloe Vera|thumb|[https://www.bing.com/ck/a?!&&p=925eed95731a1e5cJmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTIyMA&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly93d3cudHVhc2F1ZGUuY29tL2VzL3NhYmlsYS8&ntb=1 Sabilaj]]]
Ne ikuyu ne '''Sabilaj''' kitukeytijtuk ne tajtamatinimet ken ''''Aloe Vera'''' Yaja witz ka Africaj, melka an tikajsit ka nujme ne taltikpak.
Ne ikuyu ne Sabilaj chamawak. Ne iiswayu tepuntik wan shushuknaj.
Yaja iiswayu kachka se yey itecch.
Tejemet tikwat ne inakayu ne Sabilaj pal tipajtiat.<ref>https://www.bing.com/ck/a?!&&p=b700b603f03970e7JmltdHM9MTY5MzAwODAwMCZpZ3VpZD0yMzc2Mjc5OS0xMTIyLTY1YjktMjZiMC0yODA3MTBkOTY0YTYmaW5zaWQ9NTU2Mw&ptn=3&hsh=3&fclid=23762799-1122-65b9-26b0-280710d964a6&psq=Sabila+en+espanol&u=a1aHR0cHM6Ly9lcy53aWtpcGVkaWEub3JnL3dpa2kvQWxvZV92ZXJhIzp-OnRleHQ9QWxvZSUyMHZlcmElMkMlMjBsbGFtYWRvJTIwcyVDMyVBMWJpbGElMjBlbnRyZSUyMG90cm9zJTJDJTIwZXMsdW5hJTIwZXNwZWNpZSUyMHN1Y3VsZW50YSUyMGRlJTIwbGElMjBmYW1pbGlhJTIwQXNwaG9kZWxhY2VhZS4&ntb=1</ref> Tikshawaltiat inakayu tik tuishkalyu pal tiikishtiat ne datka sijsiwatket tiktaliat ka ijpak tuishkalyu pal timuitat mas galanchin.
Tejemet tiwelit nusan tikunit iayu ika ini iayu techpalewia tuijti.
==Tapalewiani==
<references/>
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
k4klnj0m6mkmgfol7q0ni0zs155l0dg
Shuchit
0
964
9646
9115
2026-04-06T11:42:27Z
Kwamikagami
437
9646
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Magnolia grandiflora1Stuart Yeates.jpg|thumb|right|Shuchit]]
Ne '''shuchit''' se [[sakat]].
{{Template:Stub}}
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Ne tay weya ijtik ne tal]]
4fqiu0itkc2ln6wa9ummq0tmg25j5wk
Sinti
0
974
9649
9120
2026-04-06T11:45:14Z
Kwamikagami
437
9649
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Cornsilk 7091.jpg|thumb|upright|Sinti]]
Ne '''sinti''' ('''''Zea mays''''') se kuyuchín gramínea. Tik ne [[Shiktal]] sujsul mutuka wan mukwa. Ne iish ne sinti itukay ne tawial, yaja ne takutun tay tikwat wan tiktukat. Ne tawial mutuka tik ne [[mil]]; nusan mutuka [[et]] wan [[Ayut|ayuj]] itzalan ne tawial. Ne itakil ne sinti itukay ne elut. Welit tikwat ne elut, wan nusan welit tikuyat pal tikanat ne tawial. Kwak tiknekit tikwat, tikmanat wan tiktisit, wan iwan muchiwat ne [[tishti]], ne [[tamal]], ne [[atul]] wan sejseuk takwal. Nemit miak sijsinti; tik ne Shiktal ne sinti ne mukwa sujsul ne istak.
[[Taanalis:Maíz de Guatemala.jpg|thumb|upright|left|Ejelut]]
[[Taanalis:Ab_food_06.jpg|thumb|upright|left|Tawial. (Ne sinti tultik, itukay tawial tepitin, mukwa tik ne ESA. Tik ne Shiktal, mukwa mas ne tawial istak.)]]
[[Taanalis:Association_culturale_maïs-Haricot-Courge_dans_la_région_du_Mixtepec_au_Mexique.JPG|thumb|upright|Tik se mil welit mutukat ne se itech ne seuk ne sinti, ne et wan ne ayuj.]]
Ikman inat katka ka kwak pejki muchi, achtu muchijki ne tal, nemanha ne tajtakamet, wan tipan pejki tachia ne tunal; kwak tachishki ne tunal inat ka ne tajtakamet sujsul mumutijket ika kimatket ka ne tunal yawi inhipan pal kinhitzkia. Miak mikiket, wan ne chiujchiupi nakaket pejket tekitit kitukat sinti wan et.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 96.</ref> Ijkiuni tiwelit tikitat ka sujsul wey ipatiw ne sinti ipal ne Metzali.
Nusan techilwia ukse casoj pal ikman ken ne [[Nanawatzin]] wan ne iechkawan, ne Tepewa, techmakatiwit ne sinti: se tunal kitaket se tutut kikwa nemi ne sinti wan kipachiwijket pal kitat kan yawi kishtia. Kwak kitaket ka kishtia tik ne tepet, ne Tepewa kichijket mijmishti pal tikwini wan takipini, pal kishtiat ne sinti. Semaya ne Nanawatzin welik kalishtia. Tipan, ne iechkawan kikwajket; ne Nanawatzin te, yaja kitukak ne isin tik ne mil wan ijkiuni welik kipia senpa tawial pal kikwa, wan te muneki tapewia pal kipia takwal. Ne iechkawan te, wan kwak tamik ne sinti, yajket kichtekiliat ne isin ne Nanawatzin. Yaja kinhitzkij kwak techtekit nemit, kintakulij chiupi tawial wan kinmachtij ma tatukakan ken yaja pal kipiat senpa.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, ijiswat 30, 64.</ref> Ini techilwitia ka sujsul ikman ne Metzali mumachtijket kitukat ne mil pal kipiat takwal, wan ijkiuni kichiwat katka kwak ajsiket ne Españolujmet wan kinhishtilijket ne tal.
Wan ukse casoj ina ka nemi pal tikpalewiat ne tukniwan kwak munekit, wan su te tikchiwat ijkiuni tiawit titashtawiat. Munamiktijket se takat wan se siwat wan kitukaket ne mil, wan kwak kitaket ajsi ka inchan se lamajtzin kitajtani takwal, kinashket wan inaket ka te kipiatuyat tatka pal kimakat, wan te kimakaket nian se chiupi tawial. Ne lamajtzin yajki. Kwak yajket kitentapuat kan kinashtuyat ne sinti, kumuni ne kalijtik, wan walkisket ne chapulintal wan kikwajket ne takat wan ne siwat. Uni pal techmachtia ka su tikpiat se chiupi sinti wan ajsi seuk ká te kipia tatka, nemi pal tikmakat chiupichin. Ijkiuni tikitat ka sujsul wey ipatiw ne sinti ipal ne Metzali pal ikman.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 104.</ref>
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Kwajkwawit wan ikujkuyu]]
qqhxnokrfls58t1gs1fl0uihag2f9r9
Tesiwayu
0
1040
9644
7613
2026-04-06T11:41:43Z
Kwamikagami
437
9644
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
{{Template:Stub}}
{| border="1" align="right" cellpadding="4" cellspacing="1" width="300" style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 5px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+'''Tesiwayu'''
|-
| [[Taanalis:Scheme female reproductive system-es.svg|center|thumb|Nin nemi se tajkwilul tay techilwitilia ne itajtakutun ne tesiwayu. ]]
|-
|
|}
Ne tesiwayu nemi ijtik ne siwat wan kipia ankakeski tajtakutun.
{| class="wikitable"
|+Seki tajtaketzalis tay anka welit tikkwit pal titajtaketzat ipanpa ne organoj sexual ipal ne siwat. (se sital itech ne taketzalis techilwia ka uni se yankwik taketzalis tay muchiwtuk)
!ESP
!NAW
|-
|Aparato reproductor femenino
|tesiwayu
|-
|Clitoris
|sakapil*
|-
|Glande del clitoris
|sakapilkwat*,
sakapiltzun*
|-
|Pelo pubiano
| -mash
|-
|Hendidura formada
por los labios mayores
|tepilkamat*
|-
|Orina
|shish(ti), ashish
|-
|Uretra
|kukuj(ti)*, piyas(ti)*,
-kukujyu*,-piyasu*
-akayu*, -shishakayu*
|-
|Vulva
|nenet
|-
|Vulva y Vagina
|tepil*
|-
|Labios Mayores
|tepilten*/tentepil*,
|-
|Labios menores
|tepilteshipal*,
|-
|Esfinter del ano
|tentili*/tiliten*,
tentzupi*/tzupiten*
|-
|Ano
|tili, tzupi,
|-
|Recto
|kwijchil*
|-
|Vagina
|siwat iakayu*, -tankupa (Cuis)
tepilkushikal*
bajinaj, joyo (Witz),
|-
|Utero
| -siwayu,
-nanyu*
|-
|Lugares donde se pliegan
los labios menores
|
|-
|Orificio Vaginal
|ikuyun ne bajinaj,
ishapuyu* ne bajinaj
|-
|Himen
|chittul*,
|-
|Meato urinario feminino
|
|-
|Vestibulo
|tepilishkwat*
|-
|Region de la comisura anterior
|
|-
|Perineo
|perineoj
|}
[[Takutun:Tajtakutun ipal ne tuweyka]]
9jdpmunnr7d7p1m0oulu79mdvrykfmp
9645
9644
2026-04-06T11:42:01Z
Kwamikagami
437
Se ha deshecho la revisión [[Special:Diff/9644|9644]] de [[Special:Contributions/Kwamikagami|Kwamikagami]] ([[User talk:Kwamikagami|disc.]])
9645
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
{{Template:Stub}}
{| border="1" align="right" cellpadding="4" cellspacing="1" width="300" style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 5px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+'''Tesiwayu'''
|-
| [[Taanalis:Scheme female reproductive system-es.svg|center|thumb|300x300px|Nin nemi se tajkwilul tay techilwitilia ne itajtakutun ne tesiwayu. ]]
|-
|
|}
Ne tesiwayu nemi ijtik ne siwat wan kipia ankakeski tajtakutun.
{| class="wikitable"
|+Seki tajtaketzalis tay anka welit tikkwit pal titajtaketzat ipanpa ne organoj sexual ipal ne siwat. (se sital itech ne taketzalis techilwia ka uni se yankwik taketzalis tay muchiwtuk)
!ESP
!NAW
|-
|Aparato reproductor femenino
|tesiwayu
|-
|Clitoris
|sakapil*
|-
|Glande del clitoris
|sakapilkwat*,
sakapiltzun*
|-
|Pelo pubiano
| -mash
|-
|Hendidura formada
por los labios mayores
|tepilkamat*
|-
|Orina
|shish(ti), ashish
|-
|Uretra
|kukuj(ti)*, piyas(ti)*,
-kukujyu*,-piyasu*
-akayu*, -shishakayu*
|-
|Vulva
|nenet
|-
|Vulva y Vagina
|tepil*
|-
|Labios Mayores
|tepilten*/tentepil*,
|-
|Labios menores
|tepilteshipal*,
|-
|Esfinter del ano
|tentili*/tiliten*,
tentzupi*/tzupiten*
|-
|Ano
|tili, tzupi,
|-
|Recto
|kwijchil*
|-
|Vagina
|siwat iakayu*, -tankupa (Cuis)
tepilkushikal*
bajinaj, joyo (Witz),
|-
|Utero
| -siwayu,
-nanyu*
|-
|Lugares donde se pliegan
los labios menores
|
|-
|Orificio Vaginal
|ikuyun ne bajinaj,
ishapuyu* ne bajinaj
|-
|Himen
|chittul*,
|-
|Meato urinario feminino
|
|-
|Vestibulo
|tepilishkwat*
|-
|Region de la comisura anterior
|
|-
|Perineo
|perineoj
|}
[[Takutun:Tajtakutun ipal ne tuweyka]]
gq6ub9d36gy5j8rkqi9pi0ezzbyapnx
Tunal
0
1059
9629
9166
2026-04-06T09:15:29Z
Kwamikagami
437
9629
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Solar prominence from STEREO spacecraft September 29, 2008.jpg|thumb|200px|right|Tunal tata wey itutunka]]
Ne '''tunal''' (machiyut: [[file:Sun symbol (fixed width).svg|16px|☉]]) se [[sital]] sennemi iwan chikwey tal. Ne tunal se wey ululnaj tay tuna<ref>tuna inasneki kichiwa brillar</ref> yawi. Ne tunal kiyawalultia ne chikwey tal. Ikman ne chikwey tal ajsiket achka kan nemi ne tunal wan ne tunal kiajanki.
Ne tunal se sital tatajku kan itukay Ne Italsenputzijka ne Tunal. Ne tunal muchiwtuk iwan tajtatka hidrogenoj (73%) wan helioj (25%). Ne iradioj ne tunal kitamachiwa kachka 109 tal, wan itakayu ne tunal kiajsi 99.86% ne itakayu ne italsenputzijtuk. Ne itunalyu istak. Ne tunal pejki kachka 4.6 billon shiwit keman mishti musentilan iwan tewti muchalujket.
Iyulijtik ne tunal kisenpata kachka 600 millon toneladaj hidrogenoj wan kikwepa helioj sejse segundoj. Kisenpata kachka 4 millon toneladaj tajtatka wan kikwepa tunal tatawilua wan tatutunia. Ne tunal ishtuna kachka 170,000 shiwit ijtik ne sital<ref>ishtuna inasneki muchiwa tardar, estancar, detener</ref> pal kisa. Tik 5 billon shiwit, ne tunal mukwepa se tunal itukay ''chiltik wey''<ref>chiltik wey inasneki gigantej rojaj</ref>, kan kiajsi kichichinatza ne taltikpak wan mukwepa se tunal itukay ''istak tzapatzin''<ref>istak tzapatzin inasneki enanas blancas</ref>.
Ne taltikpak takamet kitat ne tunal ipampa muchi yultuk wan kiteumatit. Ashan ne tunalamat muweymati itukay Tunalamat<ref>tunalamat inasneki calendarioj</ref> Gregorianoj wan kipua ne ulinilis pal ne tunal.
== Tukaymatilis ==
Ne takezalis ''tunal'' kisa itech ne itaketzalis ne Nawataketzat tik ne taltechan pal ikman kan ashan [[Meshijku]]. Achtu nemit tik [[Meshijku]] wan nemanha ajsiket [[Kuskatan (El Salvador)|Kuskatan]]. Ne taketzalis muilwia tik miak tejtechan tik Meshijku wan kitenpatat<ref>-tenpata inasneki kichiwa traducir</ref> ne takakilis: ''Tonalli'', ''Tonale''. Miak tajtaketzalis inat ka ne tunal tatawilua wan tatutunia itukay ''Tonatiw'' (ne tuna yawi). Nusan inat ka muchi taltikpaktakat kipia se itunal wan kipulua keman majmawtuk wan kukushtuk.
Ne taketzalis tik Ingles ''sun'' kiski itech Ingles pal ikman ''sunne''. Nesi tik miak tajtaketzalis Alemanes, se yejemet Frisianoj ''sinne'', Doche ''zon'', Aleman ka tani ''Sünn'', Aleman selka ''Sonne'', Bavarianoj ''Sunna'', Norse pal ikman ''sunna'', and Goticoj ''sunnō''. Muchi ini inelwayu Proto-Germanicoj *''sunnōn''.
Ne imachiyu ne tunal pal ilwikamatini<ref>ilwikamatini inasneki astronomoj</ref> se [[yawal]] iwan se tet tatajku. Muneki kwak taketzat ipampa ne taltamachiwalis<ref>taltamachiwalis inasneki geometriaj</ref>:
''M''<sub>☉</sub> (Tunal itakayu<ref>-takayu inasneki masaj, cuerpoj</ref>),
''R''<sub>☉</sub> (Tunal iradioj) wan
''L''<sub>☉</sub> (Tunal itawilyu).
== Tachialis ==
Ne tunal se sital. Yaja itakayu kachka 99.86% ipal ne itakayu ne tunal iwan ne chikwey tal. Yaja itawilweyaka kachka +4.83 su tiksentaliat iwan seuk tunal tik sental. Itawil kachka 85% ipal muchi sital tik Mishpanti ika miak ''chiltik tzapatzin''. Ne tunal se sital itukay "Takapuwalis I". Ini tailwia ka ne sital yaja tepusyujtuk wan chupi shijshiwit.
Ne itawilyu ne tunal tik ne taltikpak yaja wey. Yajika, itawilweyaka kachka -26.74. Ishtuna kachka 8 minutoj wan 19 segundoj kisa itawil tik iishku ne tunal wan ajsi tik iishku ne taltikpak.
== Tamatilis ==
=== Tzintilis ===
Tamatinit inat ne tunal tzintiyak itech se wey mishti wan tewti wan tetunti sesek kachka 4.567 billon shiwit.
Ijtik ne wey mishti, ne gravedad kimatiluj tajtatka tapayulijtuk wan ne wey ieteka kalijtik kipewaltij se tapatalis. Ne tunal tatawilua wan tatutunia.
=== Ken weli? ===
Kalijtik tatajku, tetunti ''hidrogenoj'' mutzunchaluat tutunik wan musenchiwat seuk tetunti ''helioj''. Ini tachiwalis itukay ''fusion nuclear (tetunsenchiwalis).''
== Yawalulis ==
Ne tunal muyawalua iwan ne Mishpanti. Ne tunal nejnemi kachka 820,000 km se horaj. Ishtuna kachka 230 millon shiwit pal kiajshitia se tayawalul tik Mishpanti.
== Tachialis ==
Kenemej ne tunal semaya tit, ne itachialis ka ishku yawi wan kisa. Su kitat ne tunal ijtik se tunaltachialuni<ref>tunaltachialuni inasneki telescopioj</ref>, tiltik kajkanaj ika ka né itukay ''ishyuwaktuk.'' Ini ishyuwaktuk kan muneshtia ne itiw ne tunal tepustaijyutilana. Ne tunalishyuwaki muita ishyuwaki ika ne tunal sujsul tatawilua.
Ne sital tajtachialuni ne kiyawaluat inawak ne tunal kitaket weyak tajtatka kishtij wan mukwejkweluj ijpak ne tunal. Ini itukay ''tunalmimil.'' Yejemet muneshtiat miak iweyka wan miak itachishka. Sejse wejwey kachka taltikpak kalaki ijtik wan sejse muitat ken tumey. Ne tunalmimil yawi wan kisa.
=== Tunaltikpak ===
Ini ne ishku ne tunal. Ne itawilyu ne tunal kisa itech tunaltikpak. Itan, ne tunal yuwaktuk wan tesu tzatzasnaj.
== Taketzalpamit ==
<references />
[[Takutun:Sitalmet]]
{{Template:Stub}}
tiuxgpc0n61oten0phxbl77552mehvq
9630
9629
2026-04-06T09:16:40Z
Kwamikagami
437
9630
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Solar prominence from STEREO spacecraft September 29, 2008.jpg|thumb|200px|right|Tunal tata wey itutunka]]
Ne '''tunal''' (machiyut: [[file:Sun symbol (fixed width).svg|16px|☉]]) se [[sital]] sennemi iwan chikwey tal. Ne tunal se wey ululnaj tay tuna<ref>tuna inasneki kichiwa brillar</ref> yawi. Ne tunal kiyawalultia ne chikwey tal. Ikman ne chikwey tal ajsiket achka kan nemi ne tunal wan ne tunal kiajanki.
Ne tunal se sital tatajku kan itukay Ne Italsenputzijka ne Tunal. Ne tunal muchiwtuk iwan tajtatka hidrogenoj (73%) wan helioj (25%). Ne iradioj ne tunal kitamachiwa kachka 109 tal, wan itakayu ne tunal kiajsi 99.86% ne itakayu ne italsenputzijtuk. Ne itunalyu istak. Ne tunal pejki kachka 4.6 billon shiwit keman mishti musentilan iwan tewti muchalujket.
Iyulijtik ne tunal kisenpata kachka 600 millon toneladaj hidrogenoj wan kikwepa helioj sejse segundoj. Kisenpata kachka 4 millon toneladaj tajtatka wan kikwepa tunal tatawilua wan tatutunia. Ne tunal ishtuna kachka 170,000 shiwit ijtik ne sital<ref>ishtuna inasneki muchiwa tardar, estancar, detener</ref> pal kisa. Tik 5 billon shiwit, ne tunal mukwepa se tunal itukay ''chiltik wey''<ref>chiltik wey inasneki gigantej rojaj</ref>, kan kiajsi kichichinatza ne taltikpak wan mukwepa se tunal itukay ''istak tzapatzin''<ref>istak tzapatzin inasneki enanas blancas</ref>.
Ne taltikpak takamet kitat ne tunal ipampa muchi yultuk wan kiteumatit. Ashan ne tunalamat muweymati itukay Tunalamat<ref>tunalamat inasneki calendarioj</ref> Gregorianoj wan kipua ne ulinilis pal ne tunal.
== Tukaymatilis ==
Ne takezalis ''tunal'' kisa itech ne itaketzalis ne Nawataketzat tik ne taltechan pal ikman kan ashan [[Meshijku]]. Achtu nemit tik [[Meshijku]] wan nemanha ajsiket [[Kuskatan (El Salvador)|Kuskatan]]. Ne taketzalis muilwia tik miak tejtechan tik Meshijku wan kitenpatat<ref>-tenpata inasneki kichiwa traducir</ref> ne takakilis: ''Tonalli'', ''Tonale''. Miak tajtaketzalis inat ka ne tunal tatawilua wan tatutunia itukay ''Tonatiw'' (ne tuna yawi). Nusan inat ka muchi taltikpaktakat kipia se itunal wan kipulua keman majmawtuk wan kukushtuk.
Ne taketzalis tik Ingles ''sun'' kiski itech Ingles pal ikman ''sunne''. Nesi tik miak tajtaketzalis Alemanes, se yejemet Frisianoj ''sinne'', Doche ''zon'', Aleman ka tani ''Sünn'', Aleman selka ''Sonne'', Bavarianoj ''Sunna'', Norse pal ikman ''sunna'', and Goticoj ''sunnō''. Muchi ini inelwayu Proto-Germanicoj *''sunnōn''.
Ne imachiyu ne tunal pal ilwikamatini<ref>ilwikamatini inasneki astronomoj</ref> se [[yawal]] iwan se tet tatajku. Muneki kwak taketzat ipampa ne taltamachiwalis<ref>taltamachiwalis inasneki geometriaj</ref>:
''M''<sub>☉</sub> (Tunal itakayu<ref>-takayu inasneki masaj, cuerpoj</ref>),
''R''<sub>☉</sub> (Tunal iradioj) wan
''L''<sub>☉</sub> (Tunal itawilyu).
== Tachialis ==
Ne tunal se sital. Yaja itakayu kachka 99.86% ipal ne itakayu ne tunal iwan ne chikwey tal. Yaja itawilweyaka kachka +4.83 su tiksentaliat iwan seuk tunal tik sental. Itawil kachka 85% ipal muchi sital tik Mishpanti ika miak ''chiltik tzapatzin''. Ne tunal se sital itukay "Takapuwalis I". Ini tailwia ka ne sital yaja tepusyujtuk wan chupi shijshiwit.
Ne itawilyu ne tunal tik ne taltikpak yaja wey. Yajika, itawilweyaka kachka -26.74. Ishtuna kachka 8 minutoj wan 19 segundoj kisa itawil tik iishku ne tunal wan ajsi tik iishku ne taltikpak.
== Tamatilis ==
=== Tzintilis ===
Tamatinit inat ne tunal tzintiyak itech se wey mishti wan tewti wan tetunti sesek kachka 4.567 billon shiwit.
Ijtik ne wey mishti, ne gravedad kimatiluj tajtatka tapayulijtuk wan ne wey ieteka kalijtik kipewaltij se tapatalis. Ne tunal tatawilua wan tatutunia.
=== Ken weli? ===
Kalijtik tatajku, tetunti ''hidrogenoj'' mutzunchaluat tutunik wan musenchiwat seuk tetunti ''helioj''. Ini tachiwalis itukay ''fusion nuclear (tetunsenchiwalis).''
== Yawalulis ==
Ne tunal muyawalua iwan ne Mishpanti. Ne tunal nejnemi kachka 820,000 km se horaj. Ishtuna kachka 230 millon shiwit pal kiajshitia se tayawalul tik Mishpanti.
== Tachialis ==
Kenemej ne tunal semaya tit, ne itachialis ka ishku yawi wan kisa. Su kitat ne tunal ijtik se tunaltachialuni<ref>tunaltachialuni inasneki telescopioj</ref>, tiltik kajkanaj ika ka né itukay ''ishyuwaktuk.'' Ini ishyuwaktuk kan muneshtia ne itiw ne tunal tepustaijyutilana. Ne tunalishyuwaki muita ishyuwaki ika ne tunal sujsul tatawilua.
Ne sital tajtachialuni ne kiyawaluat inawak ne tunal kitaket weyak tajtatka kishtij wan mukwejkweluj ijpak ne tunal. Ini itukay ''tunalmimil.'' Yejemet muneshtiat miak iweyka wan miak itachishka. Sejse wejwey kachka taltikpak kalaki ijtik wan sejse muitat ken tumey. Ne tunalmimil yawi wan kisa.
=== Tunaltikpak ===
Ini ne ishku ne tunal. Ne itawilyu ne tunal kisa itech tunaltikpak. Itan, ne tunal yuwaktuk wan tesu tzatzasnaj.
== Taketzalpamit ==
<references />
[[Takutun:Sitalmet]]
{{Template:Stub}}
[[en:Sun]]
mefwu65j31qbafoxp6qdgd2d0rqkigh
9637
9630
2026-04-06T09:27:33Z
Kwamikagami
437
9637
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Solar prominence from STEREO spacecraft September 29, 2008.jpg|thumb|200px|right|Tunal tata wey itutunka]]
Ne '''tunal''' (machiyut: [[file:Sun symbol (fixed width).svg|16px|☉]]) se [[sital]] sennemi iwan chikwey tal. Ne tunal se wey ululnaj tay tuna<ref>tuna inasneki kichiwa brillar</ref> yawi. Ne tunal kiyawalultia ne chikwey tal. Ikman ne chikwey tal ajsiket achka kan nemi ne tunal wan ne tunal kiajanki.
Ne tunal se sital tatajku kan itukay Ne Italsenputzijka ne Tunal. Ne tunal muchiwtuk iwan tajtatka hidrogenoj (73%) wan helioj (25%). Ne iradioj ne tunal kitamachiwa kachka 109 tal, wan itakayu ne tunal kiajsi 99.86% ne itakayu ne italsenputzijtuk. Ne itunalyu istak. Ne tunal pejki kachka 4.6 billon shiwit keman mishti musentilan iwan tewti muchalujket.
Iyulijtik ne tunal kisenpata kachka 600 millon toneladaj hidrogenoj wan kikwepa helioj sejse segundoj. Kisenpata kachka 4 millon toneladaj tajtatka wan kikwepa tunal tatawilua wan tatutunia. Ne tunal ishtuna kachka 170,000 shiwit ijtik ne sital<ref>ishtuna inasneki muchiwa tardar, estancar, detener</ref> pal kisa. Tik 5 billon shiwit, ne tunal mukwepa se tunal itukay ''chiltik wey''<ref>chiltik wey inasneki gigantej rojaj</ref>, kan kiajsi kichichinatza ne taltikpak wan mukwepa se tunal itukay ''istak tzapatzin''<ref>istak tzapatzin inasneki enanas blancas</ref>.
Ne taltikpak takamet kitat ne tunal ipampa muchi yultuk wan kiteumatit. Ashan ne tunalamat muweymati itukay Tunalamat<ref>tunalamat inasneki calendarioj</ref> Gregorianoj wan kipua ne ulinilis pal ne tunal.
== Tukaymatilis ==
Ne takezalis ''tunal'' kisa itech ne itaketzalis ne Nawataketzat tik ne taltechan pal ikman kan ashan [[Meshijku]]. Achtu nemit tik [[Meshijku]] wan nemanha ajsiket [[Kuskatan (El Salvador)|Kuskatan]]. Ne taketzalis muilwia tik miak tejtechan tik Meshijku wan kitenpatat<ref>-tenpata inasneki kichiwa traducir</ref> ne takakilis: ''Tonalli'', ''Tonale''. Miak tajtaketzalis inat ka ne tunal tatawilua wan tatutunia itukay ''Tonatiw'' (ne tuna yawi). Nusan inat ka muchi taltikpaktakat kipia se itunal wan kipulua keman majmawtuk wan kukushtuk.
Ne taketzalis tik Ingles ''sun'' kiski itech Ingles pal ikman ''sunne''. Nesi tik miak tajtaketzalis Alemanes, se yejemet Frisianoj ''sinne'', Doche ''zon'', Aleman ka tani ''Sünn'', Aleman selka ''Sonne'', Bavarianoj ''Sunna'', Norse pal ikman ''sunna'', and Goticoj ''sunnō''. Muchi ini inelwayu Proto-Germanicoj *''sunnōn''.
Ne imachiyu ne tunal pal ilwikamatini<ref>ilwikamatini inasneki astronomoj</ref> se [[yawal]] iwan se tet tatajku. Muneki kwak taketzat ipampa ne taltamachiwalis<ref>taltamachiwalis inasneki geometriaj</ref>:
''M''<sub>☉</sub> (Tunal itakayu<ref>-takayu inasneki masaj, cuerpoj</ref>),
''R''<sub>☉</sub> (Tunal iradioj) wan
''L''<sub>☉</sub> (Tunal itawilyu).
== Tachialis ==
Ne tunal se sital. Yaja itakayu kachka 99.86% ipal ne itakayu ne tunal iwan ne chikwey tal. Yaja itawilweyaka kachka +4.83 su tiksentaliat iwan seuk tunal tik sental. Itawil kachka 85% ipal muchi sital tik Mishpanti ika miak ''chiltik tzapatzin''. Ne tunal se sital itukay "Takapuwalis I". Ini tailwia ka ne sital yaja tepusyujtuk wan chupi shijshiwit.
Ne itawilyu ne tunal tik ne taltikpak yaja wey. Yajika, itawilweyaka kachka -26.74. Ishtuna kachka 8 minutoj wan 19 segundoj kisa itawil tik iishku ne tunal wan ajsi tik iishku ne taltikpak.
== Tamatilis ==
=== Tzintilis ===
Tamatinit inat ne tunal tzintiyak itech se wey mishti wan tewti wan tetunti sesek kachka 4.567 billon shiwit.
Ijtik ne wey mishti, ne gravedad kimatiluj tajtatka tapayulijtuk wan ne wey ieteka kalijtik kipewaltij se tapatalis. Ne tunal tatawilua wan tatutunia.
=== Ken weli? ===
Kalijtik tatajku, tetunti ''hidrogenoj'' mutzunchaluat tutunik wan musenchiwat seuk tetunti ''helioj''. Ini tachiwalis itukay ''fusion nuclear (tetunsenchiwalis).''
== Yawalulis ==
Ne tunal muyawalua iwan ne Mishpanti. Ne tunal nejnemi kachka 820,000 km se horaj. Ishtuna kachka 230 millon shiwit pal kiajshitia se tayawalul tik Mishpanti.
== Tachialis ==
Kenemej ne tunal semaya tit, ne itachialis ka ishku yawi wan kisa. Su kitat ne tunal ijtik se tunaltachialuni<ref>tunaltachialuni inasneki telescopioj</ref>, tiltik kajkanaj ika ka né itukay ''ishyuwaktuk.'' Ini ishyuwaktuk kan muneshtia ne itiw ne tunal tepustaijyutilana. Ne tunalishyuwaki muita ishyuwaki ika ne tunal sujsul tatawilua.
Ne sital tajtachialuni ne kiyawaluat inawak ne tunal kitaket weyak tajtatka kishtij wan mukwejkweluj ijpak ne tunal. Ini itukay ''tunalmimil.'' Yejemet muneshtiat miak iweyka wan miak itachishka. Sejse wejwey kachka taltikpak kalaki ijtik wan sejse muitat ken tumey. Ne tunalmimil yawi wan kisa.
=== Tunaltikpak ===
Ini ne ishku ne tunal. Ne itawilyu ne tunal kisa itech tunaltikpak. Itan, ne tunal yuwaktuk wan tesu tzatzasnaj.
== Taketzalpamit ==
<references />
[[Takutun:Sitalmet]]
{{Template:Stub}}
tiuxgpc0n61oten0phxbl77552mehvq
Tzuntekumat
0
1071
9643
9173
2026-04-06T11:41:03Z
Kwamikagami
437
9643
wikitext
text/x-wiki
{{Template:HelpNav}}
[[Taanalis:Caucasian_Human_Skull.jpg|thumb|upright|Ini ne ujumit ipal se tzuntekumat ipal se takat.]]
'''Tzuntekumat''' kineki ina ne i[[tzuntekun]] se kupintuk itech ne i[[weyka]]. Anka se takutun ipal se [[mikini]].
Nusan, tik ne cuejcuentoj ipal ne Nawamet pal ikman ne Tzuntekumat ne itukay se te yek ká tamutia wan weli mukechkupina. Tik ini cuejcuentoj se Tzuntekumat weli muneshtia ken muchi ne takamet wan siwatket ne kipia itzuntekun wan iweyka, ken se te kipia iweyka, semaya ne itzuntekun, ne imajmajkul wan ne imejmetzkuyu<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 22.</ref>, wan nusan ne itzuntekun isel. Ne Tzuntekumat weli taketza, wan su kipia ijikshi weli nejnemi, su te, weli tzikwini wan musalua itech ne ikechtan se takat o se masat wan yajuni naka iwan ume itzuntekun; ijkiuni weli kikwi ne iweyka seuk pal nejnemi, pal takwa wan pal kichiwa muchi tay tikchiwat iwan tuweyka. Su ijkiuni, pal timuishtiliat nemit pal tikshijshikuat.
Tik se cuentoj, ume kunet ajsiket kitzutzunat ne tenkal ipal ne teupan ka tayua pal kitemuat ne palej, wan kwak yaja kitapuj te kipiatuya itzuntekun. Ne kujkunet mumutijket wan yajket mutaluat kilwiat ne inteku. Kwak ajsik ne inteku ka né, ne Tzuntekumat kwalanik iwan wan kiwikak kan nemit ne miktiwit.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 176.</ref>
Wan nusan inat ka nemik se siwat ká mukechkupina katka ka tayua kwak ne ishulejyu kuchi. Naka ne iweyka ne siwat itech ne takat, wan ne itzuntekun kisa katka pashalua. Ajaka kitak wan kilwij ne ishulejyu, wan se tayua kwak ne Tzuntekumat pashalua nemi, ne takat kimawaltij ne ikechkuyu ne isiwaw iwan [[chil]] (nusan inat sejse ka kimawaltij iwan [[istat]]); yajika, kwak ne Tzuntekumat mukwepki ichan tea welituya musalua itech ne iweyka wan musaluj ijpak ne ikechtan ne ishulejyu. Ijkiuni nakak ne takat iwan ume itzuntekun; ne isiwaw pejki kikwi ne iweyka ne ishulejyu pal nejnemi, pal ati, pal takwa, pal mushisha wan pal mukwitia. Ne takat sujsul kujkutiak wan kinekituya muishtilia ne itzuntekun ne isiwaw. Se tunal yajket ka kojtan wan kitaket se [[Tzaput|kuyutzaput]] wan kinekituyat kikwat tzajtzaput. Ne siwat kiajkaw ne ishulejyu ma kishti ne itzuntekun wan kitalij ijpak se kwechpala itech ne kwawit, wan ne takat tejkuk. Yaja pejki kiteki tzajtzaput wan kitajkali talchi. Nemanha kitek se tzaput selek te weli mukwa, wan kitamutak. Kwak kitamutak, mumutij se [[masat]] wan pejki mutalua. Kwak panuk ka né ne masat, ne Tzuntekumat mumutij wan kimatki ka ne ishulejyu kinekituya kishijshikua, wan tzikwinik wan musaluj ijpak ne ikechkuyu ne masat. Kwakuni ne masat mumutij mas wan kiski mutalua, hasta muustuwetzki wan mikik. Né mikik ne Tzuntekumat. Ne takat kitukak ne tzuntekumat, wan kan kitukak takatki se [[wajkal]]. Ne wajkal weytiak, wan kwak chikawayak, ne takat kiwikak ka ichan. Tzayanik ne wajkal wan kalijtik nemituyat ankakeski pipiltzitzin. Kinmakak ne inan pal tajpia wan kinhiskalia. Yejemet ne [[Nanawatzin]] wan ne iechkawan, ne Tepewa.<ref>Leonhard Schultze Jena, ''Mythen in der Muttersprache der Pipil von Izalco in El Salvador'', 1935, iswat 22.</ref>
==References==
{{Reflist}}
[[Takutun:Tajtakutun ipal ne tuweyka]]
[[Takutun:Tajtaketza pal ikman ipal ne Nawametzali tik Kuskatan]]
__NOTOC__
04i86unmavdhhzz2hxhl1nyd5oym6qf
Vicente garcia
0
1252
9618
9594
2026-04-05T18:06:31Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
agregué información - me falta terminar de traducir la tabla
9618
wikitext
text/x-wiki
== '''Vicente García''' ==
{| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;"
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Vicente García
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Vicente García 2.jpg|alt=Ben Barnes|303x303px]]
|-
!Yaja nesik
|se pual majtakti tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey 1983
|-
!Ichan Techan
|Santo Domingo
|-
!Italyu
|Repúclica Dominicana [[Taanalis:Flag of the Dominican Republic.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] República Dominicachanej
|-
!Itekiw
|Wey takwikani wan takwikalismawawasuani
|}
Vicente García Guillén kaj tiktukeytiat Vicente García.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>
Vicente García nesik se tunal '''se pual majtakti''' (30) pal ne '''metzti metzti yey''' (3) tik ne '''shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey''' (1983) tik ne techan Santo Domingo, tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref>
Yaja se wey takwikani<ref>cantante</ref> wan takwikalismawawasuani <ref>compositor</ref>.
== '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' ==
Yaja kichiwki miak yajyawaltakwikalis:
* ''Melodrama'' '''''(ume shikipil majtakti)''''' (2010)
* ''A La Mar'' '''''(ume shikipil kashtul se)''''' (2016)
* ''Candela'' '''''(ume shikipil kashtul nawi)''''' (2019)
* ''Desde Otro Malecón'' '''''(ume shikipil se pual yey)''''' (2023)
* ''Puñito de Yocahú'' '''''(ume shikipil se pual makwil)''''' (2025)
== '''Yaja kichiwa miak tajtakwikalis: (listado de canciones)''' ==
* "Cómo Has Logrado"
* "Mi Balcón" (featuring Cultura Profética)
* "Te soñé"
* "Amar en el Yuna"
* "Carmesí"
* "Dulcito e Coco"
* "Caramelo"
* "Loma de Cayenas" (featuring Juan Luis Guerra)
== '''Kimakaket miak tajtakulis'''<ref>premios</ref> '''ken:''' ==
{| class="wikitable"
!Shiwit
!'''Kimakaket'''
!'''Tajtakulis'''
!Kitukeytijket
|-
! rowspan="4" |2017
Ume shikipil kashtul ume
|Mejor nuevo artista
|Himself
|Tesu kipuluj
|-
|Álbum del año
| rowspan="2" |''A la mar''
|Kitukeytijket
|-
|Mejor álbum de cantante-compositor
|Tesu kipuluj
|-
|Mejor canción tropical
|"Bachata en Kingston"
|Tesu kipuluj
|-
! rowspan="2" |2019
Ume shikipil kashtul nawi
|Disco del año
|"Ahí Ahí"
|Kitukeytijket
|-
|Mejor álbum tropical contemporáneo
|''Candela''
|Kitukeytijket
|-
!2023
Ume shikipil se pual yey
|Mejor álbum folk
|''Camino Al Sol''
|Tesu kipuluj
|-
!2024
Ume shikipil se pual nawi
|Canción del año
|''"A Fuego Lento" Ft. Daymé Arocena''
|Kitukeytijket
|}
== '''Ne ichtaka itunal:''' ==
Ne inan itukey '''Ani Guillén Pelegrin'''. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref>
Yaja mumachtij tik se chikitik tamachtiluyan ka República Dominicana. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref>
Wan ne iteku itukey '''Vicente José García Siragusa''' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref>
Yaja tekiti ken se '''takwikani''' yaja pejki tawkika tik ne '''ume shikipil ume''' (2002) tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>
An takwika '''ka nujne ne taltikpak.''' <ref>internacional</ref>
== '''Ijilpika:''' ==
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:21st-century_Dominican_Republic_male_singers
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_male_songwriters
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_composers
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Sony_Music_Latin_artists
3x46ashvu4na6bqi4qaxjo159e0wy5r
Otto René castillo
0
1260
9615
9612
2026-04-05T16:11:02Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9615
wikitext
text/x-wiki
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Bárbara katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit ________ (año de egreso).
Yaja tekitki ken se _________ (profesión) tik _______ (lugar de trabajo) intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
816jl7m4ef5hgocl5xf28sit16nbf75
9616
9615
2026-04-05T16:33:17Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9616
wikitext
text/x-wiki
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Bárbara katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu
Yaja tekitki ken se _________ (profesión) tik _______ (lugar de trabajo) intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
akdqn9kkpcnz64052qgcrt7ur8cv09a
9617
9616
2026-04-05T17:11:11Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9617
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
! colspan="3" |Otto René Castillo
|-
! colspan="3" |Información personal
|-
!Tik ne shiwit
| colspan="2" |se pual 25 de abril de 1936
Quetzaltenango (Guatemala)
|-
!Fallecimiento
| colspan="2" |19 de marzo de 1967 (30 años)
Zacapa (Guatemala)
|-
!Causa de muerte
| colspan="2" |Tortura
|-
!Nacionalidad
| colspan="2" |Guatemalteco
|-
! colspan="3" |Educación
|-
!Educado en
| colspan="2" |Universidad de San Carlos de Guatemala
|-
! colspan="3" |Información profesional
|-
!Ocupación
| colspan="2" |Escritor, Poeta
|-
!Años activo
| colspan="2" |Guerra Fría
|-
!Seudónimo
| colspan="2" |''Octubre'', ''Poeta del pueblo'', ''Poeta guerrillero''
|-
!Género
| colspan="2" |Poesía
|-
!Sitio web
| colspan="2" |www.ottorenecastillo.org
|-
| colspan="3" |[editar datos en Wikidata]
|}
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu
Yaja tekitki ken se _________ (profesión) tik _______ (lugar de trabajo) intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
06b4ip7mvk9oasay40tsmmff8d290xx
9620
9617
2026-04-05T19:45:33Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9620
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
! colspan="3" |Otto René Castillo
|-
! colspan="3" |Información personal
|-
!Tik ne shiwit
| colspan="2" |se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936
Quetzaltenango (Guatemala)
|-
!yaja Mikik se tunal
| colspan="2" |kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual majtakti (shiwit)
Zacapa (Guatemala)
|-
!Yaja mikik ika se tunal ika
| colspan="2" |Tortura
|-
!Yaja se
| colspan="2" |Guatemalteco katka
|-
! colspan="3" |Mumachtij
|-
!Tamachtiluyan
| colspan="2" |Universidad de San Carlos de Guatemala
|-
! colspan="3" |Información profesional
|-
!yaja se wey
| colspan="2" |Tamawawasuani,
|-
!shiwit titekiti
| colspan="2" |Guerra Fría
|-
!Seudónimo
| colspan="2" |''Octubre'', ''Poeta del pueblo'', ''Poeta guerrillero''
|-
!Género
| colspan="2" |Poesía
|-
!Sitio web
| colspan="2" |www.ottorenecastillo.org
|-
| colspan="3" |[editar datos en Wikidata]
|}
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu
Yaja tekitki ken se _________ (profesión) tik _______ (lugar de trabajo) intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
fdrruwaeruxnezcjxwmjrzvpv5a9z2l
9622
9620
2026-04-05T20:57:16Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9622
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
! colspan="3" |Otto René Castillo
|-
! colspan="3" |Información personal
|-
!Tik ne shiwit
| colspan="2" |se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936
Quetzaltenango (Guatemala)
|-
!yaja Mikik se tunal
| colspan="2" |kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual majtakti (shiwit)
Zacapa (Guatemala)
|-
!Yaja mikik ika se tunal ika
| colspan="2" |Tortura
|-
!Yaja se
| colspan="2" |Guatemalteco katka
|-
! colspan="3" |Mumachtij
|-
!Tamachtiluyan
| colspan="2" |Universidad de San Carlos de Guatemala
|-
! colspan="3" |Información profesional
|-
!yaja se wey
| colspan="2" |Tamawawasuani,
|-
!shiwit titekiti
| colspan="2" |Guerra Fría
|-
!Seudónimo
| colspan="2" |''Octubre'', ''Poeta del pueblo'', ''Poeta guerrillero''
|-
!Género
| colspan="2" |Poesía
|-
!Sitio web
| colspan="2" |www.ottorenecastillo.org
|-
| colspan="3" |[editar datos en Wikidata]
|}
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu
Yaja tekitki ken se tamawawasuani wan revolucionario tik intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
r8205v9sn4mrovbp02sv01rqe3h443s
9626
9622
2026-04-06T01:55:52Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9626
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable"
! colspan="3" |Otto René Castillo
|-
! colspan="3" |Información personal
|-
!Tik ne shiwit
| colspan="2" |se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936
Quetzaltenango (Guatemala)
|-
!yaja Mikik se tunal
| colspan="2" |kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual majtakti (shiwit)
Zacapa (Guatemala)
|-
!Yaja mikik ika se tunal ika
| colspan="2" |Tortura
|-
!Yaja se
| colspan="2" |Guatemalteco katka
|-
! colspan="3" |Mumachtij
|-
!Tamachtiluyan
| colspan="2" |Universidad de San Carlos de Guatemala
|-
! colspan="3" |Información profesional
|-
!yaja se wey
| colspan="2" |Tamawawasuani,
|-
!shiwit titekiti
| colspan="2" |Guerra Fría
|-
!Seudónimo
| colspan="2" |''Octubre'', ''Poeta del pueblo'', ''Poeta guerrillero''
|-
!Género
| colspan="2" |Poesía
|-
!Sitio web
| colspan="2" |www.ottorenecastillo.org
|-
| colspan="3" |[editar datos en Wikidata]
|}
Otto René Castillo
nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala.
Yaja se wey tawawasuani wan tatzumani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
Informe de una injusticia
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
* '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro.
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''.
* '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro".
* '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka.
wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka.
Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka.
Yaja kipia ume ipilawan katka.
Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones
Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani wan tatzumani tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu
Yaja tekitki ken se tamawawasuani wan revolucionario tik Guatemala intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti 1964 wan __________ (1966) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
a6k0ituvqibi4hwlslob4rdi68fqsm5
Rigoberta Menchu
0
1261
9619
2026-04-05T19:30:00Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
Inicio de artículo
9619
wikitext
text/x-wiki
== '''Rigoberta Menchú Tum''' ==
'''Rigoberta Menchú Tum''' kaj tiktukeytiat '''Rigoberta Menchú'''.
{| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;"
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Rigoberta Menchú
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:RIGOBERTA MENCHÚ.png|alt=Ben Barnes|312x312px]]
|-
!Yaja nesik
|Se tunal chiknawi pal ne metzti metzti se tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959'''
|-
!Ichan Techan
|Uspantán
|-
!Italyu
|Guatemala wan México [[Taanalis:Flag of Guatemala.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] - [[Taanalis:Flag of Mexico.svg|alt=United Kingdom|15x15px]]Guatemalachanej wan Mexicochanej
|-
!Itekiw
|Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan.
|}
Rigoberta Menchú nesik se tunal chiknawi '''9''' pal ne metzti metzti se '''Enero''' tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959''' tik ne techan Uspantán, italyu Guatemala.
Yaja se wey Maya-Quichechanej wan ka UNESCO kitukeytijket Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan.
== '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' ==
7rmwr6rocv9hj51v5xf8upq8h4ubqb1
9621
9619
2026-04-05T20:03:51Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
Agregué más información, continuar en la historia familiar
9621
wikitext
text/x-wiki
== '''Rigoberta Menchú Tum''' ==
'''Rigoberta Menchú Tum''' kaj tiktukeytiat '''Rigoberta Menchú'''.
{| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;"
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Rigoberta Menchú
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:RIGOBERTA MENCHÚ.png|alt=Ben Barnes|312x312px]]
|-
!Yaja nesik
|Se tunal chiknawi pal ne metzti metzti se tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959'''
|-
!Ichan Techan
|Uspantán
|-
!Italyu
|Guatemala wan México [[Taanalis:Flag of Guatemala.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] - [[Taanalis:Flag of Mexico.svg|alt=United Kingdom|15x15px]]Guatemalachanej wan Mexicochanej
|-
!Itekiw
|Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan.
|}
Rigoberta Menchú nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne metzti metzti se '''(Enero)''' tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''(1959)''' tik ne techan Uspantán, italyu Guatemala
Yaja se wey Maya-Quichechanej wan ka UNESCO kitukeytijket tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan.
== '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' ==
Ka shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se '''(1991)''' yaja tekiti ka mawawasua ka tatuktualis pal tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Declaraci%C3%B3n_de_las_Naciones_Unidas_sobre_los_derechos_de_los_pueblos_ind%C3%ADgenas</ref>.
Yaja se achtu ijikman siwat kaj tesu kipuluj Nobel tajtakulis.
Ka se shikipil chiknawu tzunti nawi pual majtakti chikyey '''(1998)''' kitukeytijket ka ''Premio Príncipe de Asturias de Cooperación Internacional''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Premio_Princesa_de_Asturias_de_Cooperaci%C3%B3n_Internacional</ref> ika tekiti mujmusta ka kitajpia miak tatuktualis wan tamakishtilis ka sijsiwatket.
Tesu kipuluj ne Odebrecht tajtakulis ka ume shikipil makwil nawi '''(2104)''' katka.
== '''Ne ichtaka itunal:''' ==
Ne inan itukey Juana Tum Kotoja katka. Yaja se Guatemalachanej katka.
wan ne iteku itukey Vicente Menchú Pérez katka. Yaja se Guatemalachanej katka.
ckoat0ghgyoifw026m3xm82s4ccyzzo
MERCEDES SOSA
0
1262
9623
2026-04-05T22:07:14Z
Morena Leiva
381
Inicio de artículo
9623
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
9624
9623
2026-04-05T23:14:37Z
Morena Leiva
381
Finalicé artículo
9624
wikitext
text/x-wiki
== '''Mercedes Sosa''' ==
Haydee Mercedes Sosa, kaj itukey '''Mercedes Sosa'''.
{| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;"
! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Mercedes Sosa
|-
| colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Mercedes Sosa, by Annemarie Heinrich.jpg|alt=Mercedes Sosa|273x273px]]
|-
!Yaja nesik
|chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pal kashtul '''(1935)'''
|-
!Ichan Techan
|San Miguel, Tucuman
|-
!Italyu
|Argentina [[Taanalis:Flag of Argentina.svg|alt=Argentina|15x15px]] Argentinachanej
|-
!Itekiw
|Takwikani son folklore
|}
Mercedes Sosa nesik chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pal kashtul '''(1935)''', tik ne techan San Miguel, Tucuman, takutun italyu Argentina.
Yaya se wey takwikani katka.
=== '''NE ITEWIK: TAY KICHIWKI:''' ===
Yaya kichiwki yajyawaltakwikalis.
'''Shiwit''' '''Yawaltakwilis'''
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual ume (1962) I La voz de la zafar
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual makwil (19Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul se (1976) I La Mamancy
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi (1979) I Serenata para la tierra de uno
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi pual yey (1983) I Como un pájaro libre
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual nawi (1984) I ¿Será posible el Será?
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil (1985) I Vengo a ofrecer mi corazón
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1987) I Vivir
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikway (1988) I La Negra
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti ume (1992) I Voz y sentimiento
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul se (1976) I La Mamancy
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi (1979) I Serenata para la tierra de uno
Se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi pual yey (1983) I Como un pájaro libre
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual nawi (1984) I ¿Será posible el Será?
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil (1985) I Vengo a ofrecer mi corazón
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1987) I Vivir
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikway (1988) I La Negra
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti ume (1992) I Voz y sentimiento
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se (1996) I Escondido en mi país
Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey (1998) I Al despertar
=== '''KIMAKAKET MIAK TAJTAKULIS KEN''' ===
* Takulis '''MARTIN FIERRO''', se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti nawi (1994)
* Takulis '''KONEX DE PLATINO''', se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul (1995)
* Takulis '''CAMU-UNESCO''', se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se (1996)
* Takulis '''UNIFEM-ORGANIZACIONÓN DE LAS NACIONES UNIDAS''', se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se (1996)
* '''Doctora Honoris Causa, Universidad Nacional de Tucuman,''' se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul ume (1996)
* '''Doctora Honoris Causa, Universidad Nacional de Cuyo de Mendoza,''' ume shikipil chikwasen (2006)
* '''Embajadora de Buena Voluntad-UNICEF,''' ume shikipil chikwey (2008)
=== '''NE ICHTAKA ITUNAL''' ===
Ne inan itukey Ema Del Carmen Giron katka. Yaja se argentinachanej katka.
Wang ne iteku itukey Oscar Matus Katka. Yaya se argentinochanej katka.
Ne ishulejyu itukey Oscar Matus katka. Yaya se argentinochanej katka.
Yaya kipia se ipilawan katka.
Ne ipilawan itukey Fabian Matus katka.
Yaya munamiktij iwan Oscar Matus.
Yaya mikik se tunas nawi (4) pal ne metzti majtakti (10) tik ne shiwit ume shikipil chiknawi (2005), ika SDMO (Síndrome de Disfunción Multiorgánica) tik ne techan Buenos Aires, takutun italyu tik ne italyu Argentina.
=== '''IJILPIKA''' ===
* [[es.wikipedia.org/wiki/MercedesSosa]]
* [[www.mercedessosa.com.ar]]
* Manifesto fundacional del movimiento Nuevo Cancionero, archivado, se pual yey, pal ne metzti se (1) tik ne shiwit ume shikipil nawi (2009).
* Provincia Mendoza (ed) “Armando Tejada Gomez” archivado desde el original ne kashtul ume (17) pal ne metzti se (1) tik ne shiwit ume shikipil nawi (2009).
riymquwv1dtbjrgeb92vac8mhpwrmdy
Aretha Franklin
0
1263
9625
2026-04-05T23:16:52Z
Morena Leiva
381
Inicio de artículo
9625
wikitext
text/x-wiki
== Aretha Franklin ==
ARETHA LOUIS FRANKLIN, kaj tik tukeytiat ARETHA FRANKLIN.
ARETHA FRANKLIN nesik se tunal
0nligi6s2cmtjz6yhqlom0yleqw2g0a