Wikipedia
quwiki
https://qu.wikipedia.org/wiki/Qhapaq_p%27anqa
MediaWiki 1.45.0-wmf.4
first-letter
Midya
Sapaq
Rimanakuy
Ruraq
Ruraq rimanakuy
Wikipidiya
Wikipidiya rimanakuy
Rikcha
Rikcha rimanakuy
MediaWiki
MediaWiki rimanakuy
Plantilla
Plantilla rimanakuy
Yanapa
Yanapa rimanakuy
Katiguriya
Katiguriya rimanakuy
TimedText
TimedText talk
Módulo
Módulo discusión
Liyun XIV
0
64062
679414
679077
2025-06-15T02:57:11Z
Marium Alberto
24177
+
679414
wikitext
text/x-wiki
{{Taytapapa|clase=Tayta papa|clasecuerpo=|birthname=Robert Francis Prevost|birth_date=14/09/1955|birth_place=Chicago, Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|predecessor=[[Ransisku (Tayta Papa)]]|image=Cardinal Robert F. Prevost at the Consistory on 30 September 2023 (cropped portrait).jpg|suti=Liyun XIV|signature=Signature of Robert F. Prevost.svg|ordination=[[19 ñiqin inti raymi killapi]] [[1982]]|cardinal=[[30 ñiqin tarpuy killapi]] [[2023]]|religion=[[Kathuliku Inlisya]]|yearsactive=[[8 ñiqin aymuray killapi]] [[2025]] (Habemus Papam)-|wallqanqa=Coat of arms of Leone XIV.svg |taytan=Louis Marius Prevost|maman=Mildred Martínez|yachaywasi=|firma=Signature_of_Pope_Leo_XIV.svg|lema=In Illo uno unum}}
'''Liyun XIV''', paqarisqa '''Robert Francis Prevost''', ( latin simipi : Leo PP. XIV , italiano simipi : Papa Leone XIV , kastilla simipi: Papa León XIV , (* [[14 ñiqin tarpuy killapi|14 ñiqin tarpuy]] killapi [[1955]] watapi paqarisqa [[Chicago]], [[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Hukllachasqa Amirika Suyukunapi]] paqarisqa)<ref>https://cnnespanol.cnn.com/2025/05/08/mundo/quien-es-robert-prevost-papa-leon-xiv-orix</ref>, Payqa 2025 watapi papapaqmi akllasqa karqan, kay wata [[Ransisku (Tayta Papa)|Ransisku]] wañupusqan qhepaman ruwasqa conclave nisqa qhepaman.<ref>https://www.infobae.com/america/mundo/2025/05/08/robert-francis-prevost-fue-elegido-nuevo-papa-de-la-iglesia-catolica-se-llamara-leon-xiv/</ref>
Prevost, iskay [[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Amerikamanta]] - [[Piruw]] mama llaqtayuq ([[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Hukllachasqa Amirika Suyukunapi]] paqarisqa, chay suyupi 30 watamanta aswan tiyasqanmantam Piruw mama llaqtayuq tukurqan)<ref>https://trome.com/actualidad/internacional/conclave-cardenal-robert-prevost-suena-como-nuevo-papa-y-podria-votar-en-elecciones-del-2026-porque-tiene-dni-peruano-noticia/</ref>, Dicasterio de Obispokunap Prefecton karqan, 2023 watapi enero killamanta 2025 watapi ayriway killakama Comisión Pontifical de América Latina nisqap umalliqninmi karqan.<ref>https://www.uc.cl/noticias/el-camino-latino-de-leon-xiv-primer-estadounidense-elegido-papa/</ref>
== Willay pukyukuna ==
{{Listaref}}
== Hawa t'inkikuna ==
{{Commons}}
[[Katiguriya:Tayta Papa]]
[[Katiguriya:Paqarisqa 1955]]
[[Katiguriya:Kristiyanu iñiy]]
[[Katiguriya:Kathuliku Inlisya (Piruw)]]
[[Katiguriya:Kathuliku Inlisya]]
[[Katiguriya:Hukllachasqa Amirika Suyukunayuq]]
an9qjhr88u3eiep1qcl1bd1yffc1log
Ruraq:Chaska Eliana/Pinkillu
2
64084
679411
679328
2025-06-14T15:33:43Z
Milhy98
32545
679411
wikitext
text/x-wiki
'''Pinkillu''', '''pinkullo''', '''pinkuyo,''' '''pinkilhue''' utaq '''qina''' nisqawan kushka pantasqapis. Tiwanaku pachapi pinkilluqa paqarirqan.
Tiwanakuwan, [[Tawantinsuyu|Inka qhapaq suyupis]] atirqanmi mast'ariyta puchuq [[Antikuna|andino]] suyuman. [[Qina]] nisqamanmi anchata rikch'akun, chaymi wakin kutipiqa Ispañamanta crónicos nisqakuna pantachirqanku, ichataq manam qhipa kaq hinachu, siminpiqa conducto nisqayuqmi.
== Sutinkuna ==
Qichwa, chaymanta aymara simipi rimanakuypi, kay waqachinakunaq sutinchanku kaykuna: pinkillu, pinkullu, pinkuyllu. Kay sutiyuq simiqa « millp'u » nisqata sutichan.
<nowiki>*</nowiki>Qichwa hinallataq aymara simipi, kay waqachinata sutichanku: pinkillu, pinkullu, pinkuyllu. Kay simiqa ñañu nisqamanta sutichakun.
== Pinkillumanta ==
Pinkillu sayaynin 30 (kimsa chunka) 50 (pichka chunka) centimetrokamam k'uchuy. Ichapas, Cusco llaqtamanta jutirqanku aswam, chaykunaqa huk metro iskay chunka centimetrokama suni sayayninkama chayan. Patapiqa "U" nisqa simiyuqmi, chaynintam wayrachinki. Kaspiwan, tulluwan ( tibia ) icha k'aspiwanpas rurakunmanmi, t'uqyayninqa [[Qina|quena]] nisqamanmi rikch'akun. [[Ikwathur|Ecuadormanta]] variantekunaqa kimsa uchkuyuqmi, [[Chilisuyu|Chilemantañataqmi]] suqta utaq qanchis uchkuyuq. Huk makiwanmi tocakun, huknin makinwanmi pandereta otaq bajo tamborwan kuska tocakunman. Paywan kuskataq huk musikupas cajón nisqa tocaqpas kanmanmi.
[[Piruw|Perú suyupiqa,]] chay pinquillotaqa tocanku uywakuna nisqa ritokunapi, carnavalkunapipas, sapankamapas, huñupipas. [[Wuliwya|Bolivia]] suyupiqa kanmi iñiy, cañamanta ruwasqa pinculloqa parata aysayta atinman.
Fertilidad ritualkunawan tinkisqa, pinkilluqa manaraq llamiykuchkaspa yakuwan utaq alcoholwan maqchisqa kanman.
Chay instrumentutaqa imaymana sutikunawanmi reqsinku. [[Arhintina|Arhintinapi]], [[Wuliwya|Buliwyapi]], [[Ikwathur|Ikwadurpi]], [[Piruw|Piruwpipas]] pinquillo ( [[Aymara simi|aymaramanta]] ''pinkillu'' ) icha pincullo, pincuyo, pingullo, pincollo icha opingollo ( [[Qichwa simi|quechua]] ''pinkuyllu'' icha ''pinkullu'' ); [[Chilisuyu|Chili]] suyupiqa pinquilhue ( [[Mapuchi simi|Mapudungun]] ''pinküllwe'' nisqamanta) riqsisqam.
== Patrimonio Cultural de la Nación Perú suyupi ==
2010 watapi, Pinkuyllo sutiyuq aerófonoqa Piruw llaqtap Sumaq Kamachiy Patrimonion nisqawan willarichisqa karqan, sapa kayninmanta, ritualkuna ch’usaqpi rurakuykuna ruranapaq ch’usayninmanta, llaqta runakunaq sutinchayninta qillqaymanta. Yachayman hina, pinkuyllo simi, waqachina k’achallaña, ruwasqa tutukuna ñawpaq k’uchuykuy bisel hina, nisqapi kuchuspa, chaymantaq huk k’aspimanta bloqueta churaspa, chaymi simi churanapaqqa chupaman rikch’akun.
== Sonoridad nisqa ==
Pinculloqa quenamantaqa aswan pisi sinchi k’arakmi, ñawpaq kutita phukuptinqa pinculloqa allinta t’uqyachin, quenata phukuptintaq mana t’uqyayta ruwanchu. Huk rimaypiqa, pinculloqa allin instrumento kasqanraykum mana samaymanta hinaspa dedowan hapiymanta llakikunaykichu.
<nowiki>
[[Katiguriya:Qiru phukuna waqachina]]</nowiki>
<references responsive="" />
hxw2orp0iqhlusl1jf381r917x6q0gl
Ruraq:Jorgelhq/Misi
2
64101
679408
2025-06-14T14:11:38Z
Jorgelhq
32599
Creado al traducir la página «[[:simple:Special:Redirect/revision/10308044|Cat]]»
679408
wikitext
text/x-wiki
'''Misi''', '''wasi misi''' ( ''Felis catus'' ) nisqapas, huch'uy, [[Aycha mikhuq|aycha mikhuqtaq]], [[Ñuñuq|ñuñuq uywakunamantataq]] , Felidae [[Rikch'aq ayllu|ayllumanta]]. Misikunataqa yaqa 10.000 watañam [[Uywariy|uywasqa]] kapunku. <ref name="9500 years">{{Cite web|title=Oldest known pet cat? 9500-year-old burial found on Cyprus|url=http://news.nationalgeographic.com/news/2004/04/0408_040408_oldestpetcat.html|date=2004-04-08|publisher=National Geographic News}}</ref>
== Tukuy qhawariy ==
Wasi misikunataqa "wasi misi" nispa sutichankullataqmi, wasi ukhupi [[Uywana|uywa]] hina uywaqtinku. Paykunaqa kay pachapi aswan riqsisqa [[Uywana|uywakunamanta]] hukninmi. [[Runa|Runakunaqa]] chupakunata, huk'uchakunata hap'inankupaqmi uywanku, chaynallataq paykunawan kushka kawsananpaq. Michiq misikunapis kanmi, chaykunaqa huchuy [[Khankiq|hukuchanata, huk'uchakunatapas]] uywanku; hinaspa salqa misikuna, chaykunaqa wasi misikunam, runamanta karunpi kawsaq. 2021 watapi, pachantinpi yaqa 220 hunu uywa misikuna, hinallataq 480 hunu sallqa misikuna ima karqan. <ref>{{Cite web|date=2021|title=Statistics on cats|url=https://carocat.eu/statistics-on-cats-and-dogs/}}</ref> <ref>{{Cite web|date=23 September 2023|title=How Many Cats Are in the World? A Statistical Overview|url=https://worldanimalfoundation.org/cats/how-many-cats-are-in-the-world/}}</ref>
Yaqa 92 rikchaq misikunan kan. <ref name="Driscoll_al2009">{{Cite journal|date=2009|title=The taming of the cat}}</ref> Wasi misikunaqa pisi chukchayuq, suni chukchayuq, mana chukchayuq ima tarikun.
== Tukuy kawsaynin ==
Ñawpaqqa, ashwanta [[Ihiptu|Egipto]] suyupi, runakunaqa misikunata uywaq kanku, misikuna [[Ukucha|chupakunata]], [[Hatun ukucha|ratakunata]] hap'ispa mikhusqankurayku. Uywa hina uywasqa misikunamanta aswan ñawpaq pruebakunaqa [[Allpapura hatun qucha|Mediterráneo]] wat'a [[Kipru|Chipremantam]], yaqa 7500 Kristup ñawpan pachamanta. [[Mawk'a Ihiptu|Ñawpa Egipto runakunaqa]] misikunatam dios hina yupaychaqku, achka kutitaqmi momiarqanku dueñonkunawan "wiñaypaq" kanankupaq. <ref>{{Cite web|date=2025-04-27|title=Archaeologists discover secret behind why we keep cats as pets|url=https://www.independent.co.uk/news/science/archaeology/cats-mummified-pets-egypt-archaeologists-b2740373.html|language=en}}</ref>
Kunan pacha runakunaqa sapa kuti misikunata, alqukunata ima uywanku. Hinallataqmi kan wakin wasi misikuna, chaykunaqa kawsanku mana runakunaq qhawayllanwan. Kay misikunataqa "sallqa misi" utaq "k'ikllu utaq ñanpi tiyaq misi" nisqa. Misikunaqa ñawpaq Ehiptu runakunawan chaypi kashaqtinku uywaman tukuynin qallaykurqan.
Misikunaqa ukhunyachay ''Felis'' uywa nisqaman rikch'akun aylluman nisqayuqmi. Misipa ñawpaq chakinkunaqa manam runap makinkuna hinachu, mana hark'asqa unupi puriq k'aspi tullukunawanmi hombronman k'askasqa. Chaykunaqa misikunatan cuerponkuta ima espaciotapas pasachinman, maymanchus umankuman churakunman. <ref name="Gillis 2002">{{Cite web|title=Cat skeleton|work=Zoolab: a website for animal biology|publisher=University of Wisconsin|date=22 July 2002|url=http://bioweb.uwlax.edu/zoolab/Table_of_Contents/Lab-9b/Cat_Skeleton_1/cat_skeleton_1.htm}}</ref>
Ashkha wasi misikunaqa imatacha uywaqninku qun chayman hina mikhunku. Kunan pachaqa michikunaqa mikhullankutaqmi makinawan ruwasqa mikhuykunata, kayta ruwanku misikunapaq allin kallpayuq kananpaq ruwasqa. Askha imaymana misi mikhuykuna kan.
1ds1efufkl1d2hbl1vbn5s9q8fs6qqd
Ruraq:Milhy98/Kinuwa
2
64102
679409
2025-06-14T14:43:52Z
Milhy98
32545
Creado al traducir la página «[[:es:Special:Redirect/revision/163997650|Chenopodium quinoa]]»
679409
wikitext
text/x-wiki
[[Rikcha:Chenopodium_quinoa_-red_faro-_MHNT.BOT.2007.43.66.jpg|rikchacha| ''Kinuwa'' ]]
'''Kinuwa'''<nowiki/>''''',''' (chenopodium quinoa)'' utaq '''kinwa''' muhumantam parlakushan. Aswanqa, Arhintina, Wuliwya, Chilip, Piruw mama llaqtakunapi tarpukun. <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> Kunantaq [[Ikwathur|Ikwadur]], [[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Hukllachasqa Amirika Suyukuna]], [[Kulunsuyu|Kulumbya]] Awya Yala mama llaqtakunapipis tarpukullantaqmi.
Yaku llamk'achiyta hark'aq, allin llamk'aq yura, yachakullanmi hatun qasakunamanpis (−4°C), inti ruphaykunamanpis (38°C) <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"" />.
[[Rikcha:Quinoa_closeup.jpg|rikchacha| Kinuwa muhukuna.]]
[[Rikcha:Sopa_de_Quinoa.jpg|rikchacha| Kinuwa lawa.]]
[[Rikcha:Sopa_de_Quinoa.jpg|rikchacha| Kinuwa lawa.]]
[[Rikcha:Reismelde.jpg|rikchacha| Kinuwaq raphinkuna, rurunkuna]]
== Kinuwamanta ==
Kinuwaqa watapi wiñaq quram, yaqa runa sayaykama taripam, astawanpis chayallanmi. [[Raphi|Raphinkunapis]] phatu, ashkha rikch'aqmi; chawpi saphinkunataq pisi k’allmayuqmi, imaymana tarpusqanmanhina. [[Tuktu|T'ikakunaqa]] chiqaqkunallapim wiñam, huch'uylla mana raphiyniyuq. Utaq qhari utaq warmi kanku.
== Tarpuyninmanta ==
Kinuwaqa uray Awya Yalapi wiñan, Wuliwiya, Chilip, Piruw suyupipis, hinaspapis llapallan suyukunaman mastarikun: Kulumpiya nisqaman wichay Arhintinakama (Jujuy y Salta) chawpi Chilip suyukunapipis, Kaykunapi tukuy rikchaq kinuwatam tarpunku.
Qipa watakunapi, 1992-2010pi, FAOSTAT rimamusqanmanhina –Wuliwiya, Piruw hinaspa Ikuatur – kinuwa tarpuyta ishkaycharqanku. <ref name="6c6031c2">[https://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/ http://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/]</ref> <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
Ichaqa kinuwaqa llapan pachapi mast'arikuyta munashan, yaqa 70 suyukunapim tarikun, aswanpis 92% Wuliwiyapi, Piruwpipis 2008 watapaq tarpurqanku, 8% puchuqnintaq Huqllachasqa Amrika suyukuna (HAS), utaq Istarus Uniruspi, Ikuatur, Arhintina, Kanata suyukunapipis tarpunku. <ref>{{Citation|url=http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|date=February 2016|title=Growing Quinoa in Colorado|fechaacceso=7 de septiembre de 2018|urlarchivo=https://web.archive.org/web/20180908172701/http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|fechaarchivo=8 de septiembre de 2018}} .</ref>
Kay kinuwaqa, p[[Papa|apa]]<nowiki/>hina, ñawpa runakunaq [[Mikhuna|chhaniyuq mikhunan]] karqan.
Riqsikullantaqmi, ñawpaq watakunapi [[Qullaw|Piruw-Wuliwiya pampakunapipas]] hawikunata ruwarqanku. <ref>[https://web.archive.org/web/20141019100959/http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico Perú ya conocía el uso de la quinua como cosmético] {{Wayback|url=http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico|date=20141019100959}} , Peru21.pe, Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
== Kinuwapaq chaninniy ==
Kinuwaqa allin [[Prutina|prutinakuna]], wirakuna hinaspa karwuhitratukunayuq (aswantaqa [[Miqu|almitun]] nisqawan). Hinallataqmi achka hirru, kalshu, hushurupis ([[Khillay|hierro]], [[Isku q'illay|calcio]] hinaspa [[Phuspuru|fósforo)]] allin mikhuniyuq.
== Waq sutinkuna ==
* [[Kastilla simi|Kastilla]] simipiqa kinuwata ninku: quinua, quinoa y quínoa. <ref>"[https://web.archive.org/web/20130926160549/http://castellanoactual.com/quinua-quinoa-o-quinoa/ ¿Quinoa, quinua o quinua?]" . Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> <ref>«[https://www.fundeu.es/recomendacion/quinua-quinoa-quinoa-kinua/ Quinua, quinoa o quinoa] » Fundación Urgente del Español, 30 de agosto de 2012. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
* [[Qichwa simi|Qichwa]] : kinwa, kinuwa, ayara, kiwicha, <ref group="nota">El nombre ''kiwicha'' también es dado a otro vegetal alimenticio que crece naturalmente en las mismas regiones, el [[:es:Amaranthus_caudatus|''Amaranthus caudatus'' L.]]</ref>
* [[Aymara simi|Aymara]] : tupapa supha, jopa, jupha, juira, ära, qallapi, vocal, linquiñique.
*
== Qillqasqakuna ==
<references></references>
*
<references></references>
<nowiki>
[[Katiguriya:Hampi yura]]
[[Katiguriya:Kinuwa]]
[[Katiguriya:Kinwa]]</nowiki>
dgp2uoqsh2i9o6h2gcyz56lp8hk1aon
679410
679409
2025-06-14T14:46:02Z
Milhy98
32545
679410
wikitext
text/x-wiki
[[Rikcha:Chenopodium_quinoa_-red_faro-_MHNT.BOT.2007.43.66.jpg|rikchacha| ''Kinuwa'' ]]
'''Kinuwa'''<nowiki/>''''',''' (chenopodium quinoa)'' utaq '''kinwa''' muhumantam parlakushan. Aswanqa, Arhintina, Wuliwya, Chilip, Piruw mama llaqtakunapi tarpukun. <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> Kunantaq [[Ikwathur|Ikwadur]], [[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Hukllachasqa Amirika Suyukuna]], [[Kulunsuyu|Kulumbya]] Awya Yala mama llaqtakunapipis tarpukullantaqmi.
Yaku llamk'achiyta hark'aq, allin llamk'aq yura, yachakullanmi hatun qasakunamanpis (−4°C), inti ruphaykunamanpis (38°C) <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"" />.
[[Rikcha:Quinoa_closeup.jpg|rikchacha| Kinuwa muhukuna.]]
[[Rikcha:Sopa_de_Quinoa.jpg|rikchacha| Kinuwa lawa.]]
[[Rikcha:Reismelde.jpg|rikchacha| Kinuwaq raphinkuna, rurunkuna]]
== Kinuwamanta ==
Kinuwaqa watapi wiñaq quram, yaqa runa sayaykama taripam, astawanpis chayallanmi. [[Raphi|Raphinkunapis]] phatu, ashkha rikch'aqmi; chawpi saphinkunataq pisi k’allmayuqmi, imaymana tarpusqanmanhina. [[Tuktu|T'ikakunaqa]] chiqaqkunallapim wiñam, huch'uylla mana raphiyniyuq. Utaq qhari utaq warmi kanku.
== Tarpuyninmanta ==
Kinuwaqa uray Awya Yalapi wiñan, Wuliwiya, Chilip, Piruw suyupipis, hinaspapis llapallan suyukunaman mastarikun: Kulumpiya nisqaman wichay Arhintinakama (Jujuy y Salta) chawpi Chilip suyukunapipis, Kaykunapi tukuy rikchaq kinuwatam tarpunku.
Qipa watakunapi, 1992-2010pi, FAOSTAT rimamusqanmanhina –Wuliwiya, Piruw hinaspa Ikuatur – kinuwa tarpuyta ishkaycharqanku. <ref name="6c6031c2">[https://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/ http://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/]</ref> <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
Ichaqa kinuwaqa llapan pachapi mast'arikuyta munashan, yaqa 70 suyukunapim tarikun, aswanpis 92% Wuliwiyapi, Piruwpipis 2008 watapaq tarpurqanku, 8% puchuqnintaq Huqllachasqa Amrika suyukuna (HAS), utaq Istarus Uniruspi, Ikuatur, Arhintina, Kanata suyukunapipis tarpunku. <ref>{{Citation|url=http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|date=February 2016|title=Growing Quinoa in Colorado|fechaacceso=7 de septiembre de 2018|urlarchivo=https://web.archive.org/web/20180908172701/http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|fechaarchivo=8 de septiembre de 2018}} .</ref>
Kay kinuwaqa, p[[Papa|apa]]<nowiki/>hina, ñawpa runakunaq [[Mikhuna|chhaniyuq mikhunan]] karqan.
Riqsikullantaqmi, ñawpaq watakunapi [[Qullaw|Piruw-Wuliwiya pampakunapipas]] hawikunata ruwarqanku. <ref>[https://web.archive.org/web/20141019100959/http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico Perú ya conocía el uso de la quinua como cosmético] {{Wayback|url=http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico|date=20141019100959}} , Peru21.pe, Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
== Kinuwapaq chaninniy ==
Kinuwaqa allin [[Prutina|prutinakuna]], wirakuna hinaspa karwuhitratukunayuq (aswantaqa [[Miqu|almitun]] nisqawan). Hinallataqmi achka hirru, kalshu, hushurupis ([[Khillay|hierro]], [[Isku q'illay|calcio]] hinaspa [[Phuspuru|fósforo)]] allin mikhuniyuq.
== Waq sutinkuna ==
* [[Kastilla simi|Kastilla]] simipiqa kinuwata ninku: quinua, quinoa y quínoa. <ref>"[https://web.archive.org/web/20130926160549/http://castellanoactual.com/quinua-quinoa-o-quinoa/ ¿Quinoa, quinua o quinua?]" . Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> <ref>«[https://www.fundeu.es/recomendacion/quinua-quinoa-quinoa-kinua/ Quinua, quinoa o quinoa] » Fundación Urgente del Español, 30 de agosto de 2012. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
* [[Qichwa simi|Qichwa]] : kinwa, kinuwa, ayara, kiwicha, <ref group="nota">El nombre ''kiwicha'' también es dado a otro vegetal alimenticio que crece naturalmente en las mismas regiones, el [[:es:Amaranthus_caudatus|''Amaranthus caudatus'' L.]]</ref>
* [[Aymara simi|Aymara]] : tupapa supha, jopa, jupha, juira, ära, qallapi, vocal, linquiñique.
*
== Qillqasqakuna ==
<references></references>
*
<references></references>
<nowiki>
[[Katiguriya:Hampi yura]]
[[Katiguriya:Kinuwa]]
[[Katiguriya:Kinwa]]</nowiki>
dg1hlnsmo01126pkbslua1mlm8wne5x
679413
679410
2025-06-15T02:49:27Z
Milhy98
32545
679413
wikitext
text/x-wiki
[[Rikcha:Chenopodium_quinoa_-red_faro-_MHNT.BOT.2007.43.66.jpg|rikchacha| ''Kinuwa'' ]]
'''Kinuwa'''''''',''' (chenopodium quinoa)'' utaq '''kinwa''' muhumanta hamun. Aswanqa, Arhintina, Wuliwya, Chilip, Piruw suyukunapi tarpukun. <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> Kunantaq [[Ikwathur|Ikwadur]], [[Hukllachasqa Amirika Mamallaqtakuna|Hukllachasqa Amirika Suyukuna]], [[Kulunsuyu|Kulumbya]] Awya Yala mama llaqtakunapi tarpukullantaqmi.
Yaku llank'achiyta hark'aq, allin llamk'aq yura, yachakullanmi hatun qasakunamanpis (−4°C), inti ruphaykunamanpis (38°C) <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"" />.
[[Rikcha:Quinoa_closeup.jpg|rikchacha| Kinuwa muhukuna.]]
[[Rikcha:Sopa_de_Quinoa.jpg|rikchacha| Kinuwa lawa.]]
[[Rikcha:Reismelde.jpg|rikchacha| Kinuwaq raphinkuna, rurunkuna]]
== Kinuwamanta ==
Kinuwaqa watapi wiñaq quram, yaqa runa sayaykama taripam, astawanpis chayallanmi. [[Raphi|Raphinkunapis]] phatu, ashkha rikch'aqmi; chawpi saphinkunataq pisi k’allmayuqmi, imaymana tarpusqanmanhina. [[Tuktu|T'ikakunaqa]] chiqaqkunallapim wiñam, huch'uylla mana raphiyniyuq. Utaq qhari utaq warmi kanku.
== Tarpuyninmanta ==
Kinuwaqa uray Awya Yalapi wiñan, Wuliwiya, Chilip, Piruw suyupipis, hinaspapis llapallan suyukunaman mastarikun: Kulumpiya nisqaman wichay Arhintinakama (Jujuy y Salta) chawpi Chilip suyukunapipis, Kaykunapi tukuy rikchaq kinuwatam tarpunku.
Qipa watakunapi, 1992-2010pi, FAOSTAT rimamusqanmanhina –Wuliwiya, Piruw hinaspa Ikuatur – kinuwa tarpuyta ishkaycharqanku. <ref name="6c6031c2">[https://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/ http://www.fao.org/quinoa-2013/what-is-quinoa/distribution-and-production/es/]</ref> <ref name=""FAOquinoacultivomilenario"">«[https://www.fao.org/4/aq287s/aq287s.pdf La quinua: Un cultivo milenario que contribuye a la seguridad alimentaria mundial]» . Organización de las Naciones Unidas para la Alimentación y la Agricultura . Julio de 2011. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
Ichaqa kinuwaqa llapan pachapi mast'arikuyta munashan, yaqa 70 suyukunapim tarikun, aswanpis 92% Wuliwiyapi, Piruwpipis 2008 watapaq tarpurqanku, 8% puchuqnintaq Huqllachasqa Amrika suyukuna (HAS), utaq Istarus Uniruspi, Ikuatur, Arhintina, Kanata suyukunapipis tarpunku. <ref>{{Citation|url=http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|date=February 2016|title=Growing Quinoa in Colorado|fechaacceso=7 de septiembre de 2018|urlarchivo=https://web.archive.org/web/20180908172701/http://www.localfoodshift.pub/growing-quinoa-in-colorado-an-interview-with-paul-new-white-mountain-farm/|fechaarchivo=8 de septiembre de 2018}} .</ref>
Kay kinuwaqa, p[[Papa|apa]]<nowiki/>hina, ñawpa runakunaq [[Mikhuna|chhaniyuq mikhunan]] karqan.
Riqsikullantaqmi, ñawpaq watakunapi [[Qullaw|Piruw-Wuliwiya pampakunapipas]] hawikunata ruwarqanku. <ref>[https://web.archive.org/web/20141019100959/http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico Perú ya conocía el uso de la quinua como cosmético] {{Wayback|url=http://peru21.pe/noticia/242751/peru-ya-conocia-uso-quinua-como-cosmetico|date=20141019100959}} , Peru21.pe, Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
== Kinuwapaq chaninniy ==
Kinuwaqa allin [[Prutina|prutinakuna]], wirakuna hinaspa karwuhitratukunayuq (aswantaqa [[Miqu|almitun]] nisqawan). Hinallataqmi achka hirru, kalshu, hushurupis ([[Khillay|hierro]], [[Isku q'illay|calcio]] hinaspa [[Phuspuru|fósforo)]] allin mikhuniyuq.
== Waq sutinkuna ==
* [[Kastilla simi|Kastilla]] simipiqa kinuwata ninku: quinua, quinoa y quínoa. <ref>"[https://web.archive.org/web/20130926160549/http://castellanoactual.com/quinua-quinoa-o-quinoa/ ¿Quinoa, quinua o quinua?]" . Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> <ref>«[https://www.fundeu.es/recomendacion/quinua-quinoa-quinoa-kinua/ Quinua, quinoa o quinoa] » Fundación Urgente del Español, 30 de agosto de 2012. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
* [[Qichwa simi|Qichwa]] : kinwa, kinuwa, ayara, kiwicha, <ref group="nota">El nombre ''kiwicha'' también es dado a otro vegetal alimenticio que crece naturalmente en las mismas regiones, el [[:es:Amaranthus_caudatus|''Amaranthus caudatus'' L.]]</ref>
* [[Aymara simi|Aymara]] : tupapa supha, jopa, jupha, juira, ära, qallapi, vocal, linquiñique.
*
== Qillqasqakuna ==
<references></references>
*
<references></references>
<nowiki>
[[Katiguriya:Hampi yura]]
[[Katiguriya:Kinuwa]]
[[Katiguriya:Kinwa]]</nowiki>
nua821gdc3dsgfjadpgin78brns18ks
Ruraq:Milhy98/Uqa
2
64103
679412
2025-06-15T02:44:24Z
Milhy98
32545
Creado al traducir la página «[[:es:Special:Redirect/revision/167055780|Oxalis tuberosa]]»
679412
wikitext
text/x-wiki
[[Rikcha:Oxalis_tuberosa_plant.jpg|rikchacha| Uqa yuram]]
'''Uqa''' (''Oxalis tuberosa'') [[yura]]<nowiki/>qa wiñan [[Puna|punapi]], [[Antikuna|Andespaq]] urayninpi utaq chawpinpi; hinallataq, mama quchamanta 3000manta 3900 patankama. <ref>«[https://cipotato.org/genebankcip/process/oca/ Oca]». ''Genebank'' (en inglés estadounidense). Consultado el 14 de junio de 2025.</ref>
May kutikunapi, kay uqataqa mikhunku [[Papa|papata]] hunt'achinapaqsi utaq kushkanchapaqpis. Hinallataq, allinta kurukunata hark'an, chaymi ashkhata ruruchinku.
Kay yuraqa, chawpi andina suyukunapi wiñan. papamanta qhipallanman. Kaytaq aswantaqa tarpunku [[Piruw|Piruwpi]], [[Arhintina]], [[Wuliwya|Wuliwiya]]<nowiki/>pipis.
== Tarpuyninmanta ==
Astawanqa andina suyukunapi tarpunku, <ref>«[https://web.archive.org/web/20170110180416/http://www.fao.org/docrep/010/ai185s/ai185s01.pdf Capítulo I: Origen de las plantas cultivadas en los Andes]» (PDF). Archivado desde el original el 10 de enero de 2017. Consultado el 14 de junio de 2025.</ref> mama quchamanta 2.800manta 4.000kama. Ichaqa, Nueva Zelanda nisqa suyupi, Chilip suyupipis, mama quchapaq patanpi tarpullankutaqmi; chhayhinallaqtaqsi achka parakuq llaqtakunapi wiñan: 550manta 2.100 mmkama México, Veracruz suyupi.
[[Rikcha:Tubérculo_de_Oca.jpg|rikchacha| Uqa ch’akichiy, qhipaman mikhukunanpaq]]
== Mikhuyninmanta ==
[[Rikcha:Peru_Oca_y_mashua.jpg|lluqi|rikchacha|174x174px| Uqa [[Maswa|isañuntim]] yanusqa ( [[Piruw]] ).]]
Uqaqa haya utaq k'allkus kanman, imaynanmansi wayk'unkuhina.
Mana haya kananpaq, intipi q’uñichikunam, chaypin misk’iman kutin. <ref>Castañeta, Grover; Castañeta, Ruddy; Peñarrieta, J. Mauricio. «[https://www.bolivianchemistryjournal.org/QUIMICA%202022B/3_Ocas_radiation_Castaneta2022.pdf CAMBIOS FISICOQUÍMICOS POR EXPOSICIÓN A LA RADIACIÓN SOLAR EN TUBÉRCULOS DE OXALIS TUBEROSA, “OCA” CULTIVADOS EN BOLIVIA].». ''Revista Boliviana de Química'' '''39''' (2): 44-55 </ref>
Raphinkunapis mikhukullantaqsi.
'''<big>Tukuy rikch'ayninmanta</big>'''
Kimsa rikchaqmi: q’illu, puka, hank'aspis (''muratu). Q'illupis'' pukapis aswan hayam, hank'astaq misk'iniraymi, ichaqa huch’uylla.
== Qillqasqakuna ==
{{Reflist|2}}
ev08inkng65jotr30k0rffer3c3rwp3
Ruraq:Milhy98/Ch'uqlla
2
64104
679415
2025-06-15T04:01:16Z
Milhy98
32545
Creado al traducir la página «[[:es:Special:Redirect/revision/156554005|Chozo]]»
679415
wikitext
text/x-wiki
'''Chozo, Choza''' (utaq '''ch'uklla''' <ref>[https://dle.rae.es/chozo Definición de la RAE]. La palabra Chozo figura en el diccionario desde la edición de 1884.</ref> ) nisqaqa pakakuna wasim. Kaymi [[k'allma]]<nowiki/>manta utaq [[rumi]]<nowiki/>manta ruwasqa, [[Urqu]]<nowiki/>kunapipis, ch'usaq [[pampa]]<nowiki/>kunapipis utaq chakrakunapipis ruwanku.
Ch'ukllaqa astawanqa muyu rikchayniyuqmi, chaypin michikpis, runakuna tiyaqpis, [[Herramienta|hirraminta]]<nowiki/>kuna waqaychaqpis, paramanta pakakunapaqpis karqan. Chhaynallataqmi wakinninpi rurukunaq waqaychanapaqsi karqan (papa, castaña, centeno, sara, waqkunapis). <ref>Fernández de la Cigoña e Nuñez, Estanislao (2004). ''[https://almena.uva.es/discovery/fulldisplay?docid=alma991000429429705774&context=L&vid=34BUC_UVA:VU1&tab=LibraryCatalog&lang=es As Construccións primitivas dos pastores galegos : chozos das serras do Suído Montemaior e Faro de Avión]'' (en gallego). Asociación Galega para a Cultura e a Ecoloxía. <small>ISBN 84-87904-25-4</small>.</ref> <ref>[https://concellodecovelo.es/archivos_editor/file/microweb/chozos.htm Os chozos], página web del Ayuntamiento de Covelo</ref>{{Galería de imágenes|Choza_de_piedra_de_agricultor._El_Torno_Cáceres.jpg|Chozo de piedra|Chozo_móvil_de_pastor.jpg|Chozo móvil de pastor|DSCN2814.JPG|Chozo con cubierta de escoba|título=Diferentes tipos de chozo en [[El Torno]] ([[Provincia de Cáceres|Cáceres]], España)|posición=center}}{{Reflist}}
7m6n20u6gups0466xvg3j7rtdtoqrg0
679416
679415
2025-06-15T04:03:34Z
Milhy98
32545
Creado al traducir la página «[[:es:Special:Redirect/revision/156554005|Chozo]]»
679416
wikitext
text/x-wiki
'''Chozo, Choza''' (utaq '''ch'uklla''' <ref>[https://dle.rae.es/chozo Definición de la RAE]. La palabra Chozo figura en el diccionario desde la edición de 1884.</ref> ) nisqaqa pakakuna wasim. Kaymi [[k'allma]]<nowiki/>manta utaq [[rumi]]<nowiki/>manta ruwasqa, [[Urqu]]<nowiki/>kunapipis, ch'usaq [[pampa]]<nowiki/>kunapipis utaq chakrakunapipis ruwanku.
Ch'ukllaqa astawanqa muyu rikchayniyuqmi, chaypin michikpis, runakuna tiyaqpis, [[Herramienta|hirraminta]]<nowiki/>kuna waqaychaqpis, paramanta pakakunapaqpis karqan. Chhaynallataqmi wakinninpi rurukunaq waqaychanapaqsi karqan (papa, castaña, centeno, sara, waqkunapis). <ref>Fernández de la Cigoña e Nuñez, Estanislao (2004). ''[https://almena.uva.es/discovery/fulldisplay?docid=alma991000429429705774&context=L&vid=34BUC_UVA:VU1&tab=LibraryCatalog&lang=es As Construccións primitivas dos pastores galegos : chozos das serras do Suído Montemaior e Faro de Avión]'' (en gallego). Asociación Galega para a Cultura e a Ecoloxía. <small>ISBN 84-87904-25-4</small>.</ref> <ref>[https://concellodecovelo.es/archivos_editor/file/microweb/chozos.htm Os chozos], página web del Ayuntamiento de Covelo</ref>{{Galería de imágenes|Choza_de_piedra_de_agricultor._El_Torno_Cáceres.jpg|Chozo de piedra|Chozo_móvil_de_pastor.jpg|Chozo móvil de pastor|DSCN2814.JPG|Chozo con cubierta de escoba|título=Diferentes tipos de chozo en [[El Torno]] ([[Provincia de Cáceres|Cáceres]], España)|posición=center}}
== Qillqasqakuna ==
{{Reflist}}
t848xu1q9zmciv6js0e3da3mw8wudpv
679417
679416
2025-06-15T04:11:32Z
Milhy98
32545
679417
wikitext
text/x-wiki
[[Rikcha:Choza "Wualle" (quechua) de piedra de pastores en el paramo peruano, Catac, Huaráz.jpg|rikchacha|Ch'uklla, Huaráz - Piruwpi]]
'''Chozo, Choza''' (utaq '''ch'uklla''' <ref>[https://dle.rae.es/chozo Definición de la RAE]. La palabra Chozo figura en el diccionario desde la edición de 1884.</ref> ) nisqaqa pakakuna wasim. Kaymi [[k'allma]]<nowiki/>manta utaq [[rumi]]<nowiki/>manta ruwasqa, [[Urqu]]<nowiki/>kunapipis, ch'usaq [[pampa]]<nowiki/>kunapipis utaq chakrakunapipis ruwanku.
== Ch'ukllamanta ==
[[Rikcha:Choza kawésqar.jpg|rikchacha|Muhukuna waqaychanapaq ch'uklla]]
Ch'ukllaqa astawanqa muyu rikchayniyuqmi, chaypin michikpis, runakuna tiyaqpis, [[Herramienta|hirraminta]]<nowiki/>kuna waqaychaqpis, paramanta pakakunapaqpis karqan. Chhaynallataqmi wakinninpi rurukunaq waqaychanapaqsi karqan (papa, castaña, centeno, sara, waqkunapis). <ref>Fernández de la Cigoña e Nuñez, Estanislao (2004). ''[https://almena.uva.es/discovery/fulldisplay?docid=alma991000429429705774&context=L&vid=34BUC_UVA:VU1&tab=LibraryCatalog&lang=es As Construccións primitivas dos pastores galegos : chozos das serras do Suído Montemaior e Faro de Avión]'' (en gallego). Asociación Galega para a Cultura e a Ecoloxía. <small>ISBN 84-87904-25-4</small>.</ref> <ref>[https://concellodecovelo.es/archivos_editor/file/microweb/chozos.htm Os chozos], página web del Ayuntamiento de Covelo</ref>
== Qillqasqakuna ==
{{Reflist}}
a7lr5kpy5b9dcyvrcs3gy9t9rn4pvdn