Wikipedia sewiki https://se.wikipedia.org/wiki/Port%C3%A1la:Ovdasiidu MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Erenoamáš Ságastallan Geavaheaddji Geavaheaddjeságastallan Wikipedia Wikipedia-ságastallan Fiila Fiilaságastallan MediaWiki MediaWiki-ságastallan Málle Málleságastallan Veahkki Veahkkeságastallan Kategoriija Kategoriijaságastallan Portála Portálaságastallan TimedText TimedText talk Modula Modulaságastallan Arrangement Arrangementsdiskusjon Umayya Abu-Hanna 0 23221 306582 291279 2026-06-14T01:46:17Z InternetArchiveBot 24064 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 306582 wikitext text/x-wiki {{Olmmoš}} '''Umayya Abu-Hanna''' (r. [[njukčamánu 17.]] b. [[1961]] [[Haifa]], [[Israel]])<ref name=kuka/> lea girječálli, doaimmaheaddji ja Helssega gávpotstivrra ovddeš áirras. Son lea Suoma riikkavuloš ja lea iežas sániiguin suomapalestiinnalaš.<ref name="sinuiksi">{{Neahttagáldu | čujuhus = http://www.hs.fi/kulttuuri/artikkeli/Sinuiksi+vieraan+maan+kanssa/HS20070915SI1KU02yd7 | namma = Sinuiksi vieraan maan kanssa | čálli = Parvikko, Tuija | olgosaddi = Helsingin Sanomat | beaivvemearri = 15.09.2007 | čujuhuvvon = 20.05.2014|giella={{fi}}}}</ref> Jagi 1981 Abu-Hanna fárrii Supmii mas son orui 30 jagi. Jagi 2010 son fárrii [[Vuolleeatnamat|Vuolleeatnamiidda]] mas son ain orru. Abu-Hanna lea čállán guokte muittašangirjji ja girjji [[Máŋggakulturvuohta|máŋggakulturvuođa]] birra. == Biografiija == Abu-Hanna riegádii jagi 1961 [[Haifa]]s, Davvi-Israelis. Su bearaš lei [[ateisma|ateistalaš]], vaikko bearaš lei álgoálggos [[Risttalašvuohta|kristtalaš]].<ref name="yl">{{Neahttagáldu | čujuhus = http://ylioppilaslehti.fi/2001/11/suopmelaš-sekasikio/ | namma = Suomalainen sekasikiö | olgosaddi = Ylioppilaslehti | beaivvemearri = 02.11.2001 | čujuhuvvon = 20.05.2014 |giella={{fi}}}}</ref> Abu-Hanna studerii [[Haifa universitehta]]s<ref name="yl"/> dassážii go fárrii Supmii jagi 1981. Abu-Hanna gohcoda iežas suomapalestiinnalažžan.<ref name="sinuiksi"/> Suomas son studerii [[Helssega universitehta]]s jagiid 1983–1990 ja [[Aalto-universitehta dáidagiid, hápmema ja arkitektuvrra allaskuvla|Dáiddaindustriijalaš allaskuvllas]] mas son lea válmmaštuvvan dáidaga magisttarin.<ref name=kuka>{{Girjegáldu | Namma = Kuka kukin on 2011 | Olggosaddinbáiki = Helsinki | Olggosaddi = Otava | Siidu = 24–25 | Jahki=2011 |Dovdolohku = 978-951-1-24712-8 | Lohkanbeaivvi = 20.05.2014 |G={{fi}}}}</ref> Jagiid 1991–1995 Abu-Hanna barggai [[Yle Radio Suomi|Ylen Radio Suoma]] doaimmaheaddjin ja prográmmaláidesteaddjin ja jagiid 1995–1996 ''[[Ajankohtainen kakkonen]]''-prográmma doaimmaheaddjin ja láidesteaddjin. Son lea maiddái čállán kolumnaid čuovvovaš aviissaide ja mágasiinnaide: ''[[Vihreä Lanka]]'' (1991), ''[[Anna (aviisa)|Anna]]'' (1998), ''[[Metro (aviisa)|Metro]]'' (1999–2002), ''[[Suomen Kuvalehti]]'' (2003) ja ''[[Helsingin Sanomat]]'' (2006–2007).<ref name=kuka/> Jagiid 2002–2005 son oahpahii radio- ja tv-olggosbuktima [[Helssega ámmátallaskuvla Stadia]]s.<ref name=kuka/> Jagiid 2004&ndash;2006 Abu-Hanna lei [[Dáidaga guovddášdoaibmagoddi| Dáidaga guovddášdoaibmagotti]] lahttu. Son barggai jagiid 2005–2010 [[Stáhta dáiddamusea]]s máŋggakulturvuođa áššedovdin<ref name=kuka/> ja vehádatkoordináhtorin<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus = http://www.presidentti.fi/halonen/Public/default1d3d.html?contentid=177489&contentlan=1&culture=fi-FI | namma = Monikulttuurisuus puhutti kuudennessa Presidenttifoorumissa | olggosaddi = Presidentti.fi | beaivvemearri = 21.05.2008 | čujuhuvvon = 20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref>. Juovlamánu 2010 Abu-Hanna fárrii Suomas Vuolleeatnamiid [[Amsterdam]]ii. Guokte jagi maŋŋá son čálii ''Helsingin Sanomat'' -aviisii artihkkala mas son almmuhii ahte suopmelaš servodaga rasisma dán dalá golmmajahkásaš, [[Lulli-Afrihká]]s adopterejuvvon biebmonieidda vuostá lei sivva manin soai fárriiga Amsterdamii.<ref>{{Neahttagáldu| čálli = Abu-Hanna, Umayya | namma = Lottovoitto jäi lunastamatta | olggosaddi = Helsingin Sanomat | beaivvemearri = 30.12.2012 | siidu = D1–D2 | čujuhus = http://www.hs.fi/sunnuntai/Lottovoitto+j%C3%A4i+lunastamatta/a1356756791315 | čujuhuvvon= 20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> Artihkal čuoččáldahtii ságastallama ja earret eará ''[[Ilta-Sanomat]]'' -aviissa váldodoaimmaheaddji [[Ulla Appelsin]] kritiserii Abu-Hanna ahte dán lea dárbbašmeahttun negatiivvalaš govva Suomas.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus= http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288528270267.html | namma = Kommentti Abu-Hannasta: Prinsessa ja herne | olggosaddi = Iltasanomat.fi | čálli = Appelsin, Ulla | beaivvemearri = 31.12.2012 | čujuhuvvon= 28.11.2018| giella ={{fi}}}}</ref><ref>{{Neahttagáldu | čujuhus= http://www.hs.fi/kotimaa/ISn+p%C3%A4%C3%A4toimittaja+Abu-Hannan+kirjoituksesta+Vain+prinssi+ja+herne+puuttuvat/a1305632303104 | namma = IS:n päätoimittaja Abu-Hannan kirjoituksesta: Vain prinssi ja herne puuttuvat | olggosaddi = HS.fi | beaivvemearri = 21.12.2012 | čujuhuvvon= 20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> Guovtte beaivvis Abu-Hanna artihkkalis šattai Helsingin Sanomat -aviissa neahttasiidduid jagi 2012 lohkojuvvon artihkal.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus= http://www.hs.fi/kotimaa/Abu-Hannan+rasismikirjoitus+nousi+kahdessa+p%C3%A4iv%C3%A4ss%C3%A4+vuoden+luetuimmaksi+jutuksi+/a1305631699938 | namma = Abu-Hannan rasismikirjoitus nousi kahdessa päivässä vuoden luetuimmaksi jutuksi | olggosaddi = HS.fi | čálli = Pekonen, Juho-Pekka | beaivvemearri = 31.12.2012 | čujuhuvvon= 20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> == Politihkalaš karriera == Jagi 1988 Abu-Hanna barggai [[Helssega universitehta studeantagoddi|Helssega universitehta studeantagotti]] stivrras.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus=http://www.helsinki.fi/hyy/arkisto/henkilot/hallitus/hallitus_1981_1990.shtml | namma=Helssega universitehta ylioppilaskunnan arkisto | Olggosaddi=Helssega universitehta| čujuhuvvon=09.06.2009| giella ={{fi}}}}</ref> Seamma jagi son válljejuvvui maiddái [[Helssega gávpotstivra|Helssega gávpotstivrii]] [[Ruoná lihttu|Ruoná lihtu]] ovddasteaddjin. Abu-Hanna lei evttohas Suoma [[Suoma europarlameantaválggat 2004|jagi 2004 europarlameantaválggain]], mas son oaččui 12&nbsp;730 jiena. Bohtosiid vuođul Abu-Hanna lei Ruoná lihtu njealjádin bivnnuheamos evttohas.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus=http://www.vihrealanka.fi/node/4216 | namma=Umayya Abu-Hanna vihreiden ehdokkaana eurovaaleihin | čálli =Leipola, Lasse | olggosaddi=Vihreä Lanka | beaivvemearri=17.04.2009 | čujuhuvvon=09.06.2009| giella ={{fi}}}}</ref> Son lei evttohas maiddái Suoma [[Suoma europarlameantaválggat 2009|jagi 2009 europarlameantaválggain]]. Dán háve son oaččui dušše 8&nbsp;684 jiena.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus=http://tulospalvelu.vaalit.fi/EP2009/s/tulos/ehdtulos_kokomaa.html | namma=Viralliset tulokset – koko maa | olggosaddi = Vaalit.fi | čujuhuvvon=13.06.2009| giella ={{fi}}}}</ref> == Bálkkašumit == * 2002 &ndash; [[Bonnier journalistabálkkašupmi]], jagi 2001 buoremus journalisttalaš ođastus guđa báhtareaddji doaimmaheddjiid TV-barggu kurssa birra<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus= http://suurijournalistipalkinto.fi/fi/palkitut/palkitut+2001/index.html | namma = Palkitut 2001 | olggosaddi = Suuri journalistipalkinto | beaivvemearri = 14.03.2002 | čujuhuvvon= 20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> * 2003 &ndash; Suoma oahpahusministeriija [[Suopma-bálkkašupmi]]<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus=http://www.minedu.fi/OPM/Tiedotteet/2003/12/opetusministerio_jakoi_vuoden_2003_suomi-palkinnot | namma =Opetusministeriö jakoi vuoden 2003 Suomi-palkinnot | olggosaddi=Opetus- ja kulttuuriministeriö | beaivvemearri =09.12.2003 | čujuhuvvon=20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> * 2004 &ndash; Helssega universitehta [[Kristiina-instituhtta|Kristiina-instituhta]] Jagi Kristiina -bálkkašupmi<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus=http://www.helsinki.fi/ajankohtaista/uutisarkisto/2-2004/3-17-11-04 | namma=Umayya Abu-Hanna vuoden Kristiinaksi | čálli =Voutilainen, Liisa | olggosaddi=Helsinki.fi | beaivvemearri=03.02.2004 | čujuhuvvon=20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> * 2004 &ndash; [[Álbmotčuvgehussearvi| Álbmotčuvgehussearvvi]] bálkkašupmi<ref name="kansanvalistus">{{Neahttagáldu | čujuhus=http://www.kansanvalistusseura.fi/fi/toiminta/kansanvalistusseuran-palkinto/2004-umayya-abu-hanna | namma =Kansanvalistusseuran palkinto 2004 Umayya Abu-Hannalle | olggosaddi=Kansanvalistusseura | čujuhuvvon=20.05.2014| giella ={{fi}}}}</ref> * 2008 &ndash; [[Kalevalaš nissoniid lihttu|Kalevalaš nissoniid lihtu]] [[Larin Paraske -bálkkašupmi]]<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus= http://www.kalevalaistennaistenliitto.fi/kulttuuritoiminta/palkinnot/larin-paraske-palkinto.html | namma=Larin Paraske -palkinto | olggosaddi=Kalevalaisten naisten liitto | čujuhuvvon=16.03.2013| giella ={{fi}}}}</ref> == Duodji == * {{Girjegáldu | Namma=Nurinkurin | Olggosaddinbáiki=Helsinki | Olggosaddi=WSOY | Jahki=2003 | Dovdolohku=ISBN 952-459-440-4 |G ={{fi}} }} * {{Girjegáldu | Namma=Sinut | Olggosaddinbáiki=Helsinki | Olggosaddi=WSOY | Jahki =2007 | Dovdolohku=ISBN 978-951-0-30807-3|G ={{fi}} }} * {{Girjegáldu | Namma=Multikulti: Monikulttuurisuuden käsikirja | Olggosaddinbáiki=Helsinki | Olggosaddi=Siltala | Jahki =2012 | Dovdolohku=ISBN 978-952-234-064-1|G ={{fi}} }} * ''Alienin silmin – Helsinki ja Uusimaa muukalaisen kokemana.'' Helsinki: Siltala, 2014. ISBN 978-952-234-244-7. {{fi}} == Gáldut == {{Gáldut }} == Geahča maid == * [https://web.archive.org/web/20220422145422/https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/saha3%253Aude713f97-3cca-494d-93f9-5147ac85b368 Umayya Abu-Hanna Kirjasampo.fis] {{DEFAULTSORT:Abu-Hanna, Umayya}} [[Kategoriija:Suopmelaš girječállit]] [[Kategoriija:Riegádeamit 1961]] [[Kategoriija:Suopmelaš doaimmaheaddjit ja journalisttat]] <!--[[Kategoriija:Palestiinalaiset kirjailijat]] [[Kategoriija:Suomalaiset toimittajat]] [[Kategoriija:Vihreän liiton poliitikot]] [[Kategoriija:Helsingin kaupunginvaltuutetut]] --> fbf2csj0l9ryt72gamvgr3gc61j2zom Virpi Hämeen-Anttila 0 23243 306583 291335 2026-06-14T01:50:31Z InternetArchiveBot 24064 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 306583 wikitext text/x-wiki {{Olmmoš}} '''Virpi Helena Hämeen-Anttila''' (nieidanamma ''Määttä''; [[golggotmánu 15.]] b. [[1958]] [[Espoo]], [[Suopma]])<ref name=kko11>{{Girjegáldu | Namma = Kuka kukin lea 2011 | Olggosaddinbáiki = Helsinki | Olggosaddi= Otava | Siidu = 261–262 |Jahki=2011| Dovdolohku = 978-951-1-24712-8 |G = {{fi}}}}</ref> lea [[Suopma|suopmelaš]] [[dutki]], [[jorgaleaddji]], [[govvejeaddji]] ja [[girječálli]]. ==Biografiija== Hämeen-Anttila válmmaštuvai Davvi-Tapiola oktasašskuvllas jagi 1977 ja humanisttalaš diehtagiid kandidáhttan [[Helssega universitehta]]s jagi 1987.<ref>{{Neahttagáldu | čujuhus = http://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123175968306733#.VI_KryuUfg0 | namma = Hämeen-Anttila, Virpi | olggosaddi = Kirjasampo.fi | čujuhuvvon = 16.12.2014|giella={{fi}}}}</ref> Jagi 1987 rájes son lea oahpahan Helssega universitehtas [[sanskrit]]agiela ja [[Intia]] girjjálašvuođa, historjjá, filosofiija ja kulturhistorjjá. Hämeen-Anttila válmmaštuvai [[filosofiija magisttar]]in [[Helssega universitehta]]s jagi 1996 ja lea bargan nákkosgirjji dološ intialaš muitalangirjjálašvuođa teoriija birra. Sanskritagillii lassin son lea jorgalan máŋggas eará intialaš gielain nugo [[bengalgiella|bengal-]] ja [[hindigiella|hindigielas]]. Son lea jorgalan maiddái [[Eaŋgalsgiella|eaŋgals-]] ja [[Fránskkagiella|fránskkagielas]].<ref name=otava>{{Neahttagáldu | čujuhus = http://www.otava.fi/kirjailijat/virpi_hameen_anttila/ | namma = Virpi Hämeen-Anttila | olggosaddi = Otava | čujuhuvvon = 16.12.2014 |giella={{fi}}}}</ref> Jagi 2002 Hämeen-Anttila oaččui ovttas isidiinnis [[Jaakko Hämeen-Anttila]]in [[Eino Leino -bálkkašupmi|Eino Leino -bálkkašumi]] jorgalanbarggus ja máŋggakultuvrralaš girjjálašvuođgova ovddideamis. Jagi 2004 [[Tieteentekijöiden liitto]] nammadii Hämeen-Anttila jagi akademihkkárin.<ref name=otava/> Jagi 2008 son oaččui ovttas isidiinnis [[Jaakko Hämeen-Anttila]]in [[Vantaa kulturbálkkašupmi|Vantaa kulturbálkkašumi]].<ref name="vantaa-fi-kulttuuripalkinto">{{Neahttagáldu|čujuhus= http://www.vantaa.fi/hallinto_ja_talous/talous_ja_strategia/avustukset/kulttuuriavustukset_ja_-palkinnot/vantaan_kulttuuripalkinto| namma= Vantaan kulttuuripalkinto| olggosaddi= Vantaa gávpot, vantaa.fi| čujuhuvvon= 02.07.2016|giella={{fi}}}}</ref> ==Priváhtaeallin== Hämeen-Anttila orru [[Vantaa]]s.<ref name=otava/> Son lea muitalan ahte sus lea [[dissosiatiivvalaš identitehtahehttehus]] dasgo su áhčči lei [[psyhkalaš veahkaváldi| psyhkalaččat veahkaválddálaš]]. Hämeen-Anttila govvida dán autobiografiijas ''[[Tapetinvärinen]]''.<ref>{{Neahttagáldu|čujuhus=https://issuu.com/helmiry/docs/helmi_2_2013_web|namma=Helmi 2/2013|olggosaddi=Issuu|čujuhuvvon=05.05.2016 |giella={{fi}}}}</ref> ==Duodji== ===Románat=== * ''[[Suden vuosi]]'', [[Otava]] 2003 * ''[[Alastonkuvia]]'', Otava 2004 * ''[[Kolmastoista lapsi]]'', Otava 2005 * ''[[Perijät]]'', Otava 2006 * ''[[Sokkopeli]]'', Otava 2007 * ''[[Muistan sinut Amanda]]'', Otava 2008 * ''[[Päivänseisaus]]'', Otava 2009 * ''[[Toisen taivaan alla]]'', Otava 2010 * ''[[Railo]]'', Otava 2011 * ''[[Tapetinvärinen]]'', Otava 2012 * ''[[Marionetit]]'', Otava 2013 ===Rihkusrománat=== * Yön sydän lea jäätä, Otava 2014 * Käärmeitten kesä, Otava 2015 * Kuka kuolleista palaa, Otava 2016 * Koston kukat, Otava 2017. ISBN 978-951-1-30787-7 * Tiergartenin teurastaja, Otava 2018. ISBN 978-951-1-30786-0 ===Nuoraidrománat=== ====Nietos-ráidu==== * ''[[Intro]]'', ovttas [[Maria Hämeen-Anttila]]in, Otava 2007 * ''[[Riffi]]'', ovttas Maria Hämeen-Anttilain, Otava 2008 * ''[[Fade out]]'', ovttas Maria Hämeen-Anttilain, Otava 2009 === Eará buvttadeapmi === * {{Girjegáldu | Čálli =Hämeen-Anttila, Virpi & Hämeen-Anttila, Jaakko | Namma =Rakkauden atlas | Olggosaddinbáiki=Helsset | Olggosaddi=Otava | Jahki=2005 | Dovdolohku=ISBN 951-1-20024-0 |G = {{fi}}}} * {{Girjegáldu | Čálli =Hämeen-Anttila, Virpi & Hämeen-Anttila, Jaakko | Namma =Tarujen kirja: Kansojen kertomuksia läheltä ja kaukaa | Lassidiehtu =Koonneet ja selityksin varustaneet Virpi ja Jaakko Hämeen-Anttila | Olggosaddinbáiki=Helsset | Olggosaddi=Otava | Jahki=2007 | Dovdolohku=ISBN 978-951-1-21475-5 |G = {{fi}}}} * {{Girjegáldu | Čálli =Hämeen-Anttila, Virpi | Namma=Minun Intiani | Olggosaddinbáiki=Helsinki | Olggosaddi=Otava | Jahki=2014 | Dovdolohku = ISBN 978-951-1-27042-3 |G = {{fi}}}} === Markus Falk === Markus Falk lea pseudoniibma Virpi ja Jaakko Hämeen-Anttila-guktui. Dan namain soai čálliba trillergirjjiid<ref> https://otava.fi/kirjailijat/markus-falk/ Otava. Čujuhuvvon 31.05.2018 {{fi}}</ref> * Profeetan soturit, Otava 2018. ISBN 978-951-1-30832-4 ==Jorgalusat suomagillii== * [[Purnabhadra]], ''[[Viisi kirjaa viisaita satuja. Intialainen Pañcatantra]]''. Suomen Itämaisen Seuran suomenkielisiä julkaisuja 24, 1995. * ''[[Kun Buddha syntyi hanhen hahmoon]]. Jataka-tarinoita''. [[Viisas Elämä|Basam Books]] 1998. * ''[[Papukaijakirja. Lemmentarinoita muinaisesta Intiasta]]''. Basam Books 1999. * ''[[Jasmiiniyöt. Eroottista runoutta Intiasta]]''. Basam Books 2000. * [[Jean-François Revel|Revel, Jean-François]] – [[Matthieu Ricard|Ricard, Matthieu]] : ''[[Munkki ja filosofi]]''. Basam Books 2000. * [[Robert Louis Stevenson|Stevenson, Robert Louis]]: ''[[Jekyll ja Hyde ja muita kertomuksia]]''. Basam Books 2001. * [[André Comte-Sponville|Comte-Sponville, André]]: ''[[Pieni kirja suurista hyveistä]]''. Basam Books 2001. * [[John Strong|Strong, John]]: ''[[Buddha. Elämä ja teot]]''. Art House 2002. * [[Honoré de Balzac|Balzac, Honoré de]]: ''[[Tuntematon mestariteos ja muita novelleja]]''. Basam Books 2002. * Stevenson, Robert Louis: ''[[Huomispäivän laulu]]. Satuja täysikasvuisille''. Basam Books 2003. * [[Tenzin Gyatso|Dalai-lama]]: ''[[Sydämeni neuvoja. Opas nykyihmiselle]]''. Bazar 2004. * [[Gita Mehta|Mehta, Gita]]: ''[[Joen sutra]]''. Basam Books 2005. * [[Vinay Lal|Lal, Vinay]] - [[Boris Van Loon|Van Loon, Boris]]: ''[[Hinduismi vasta-alkajille ja edistyville]]''. Jalava 2006. ==Gáldut== {{Gáldut}} ==Geahča maid== * [https://web.archive.org/web/20190327102031/https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123175968306733 Virpi Hämeen-Anttila Kirjasampo.fi:s] {{fi}} {{DEFAULTSORT:Hämeen-Anttila, Virpi}} [[Kategoriija:Suopmelaš girječállit]] [[Kategoriija:Jorgaleaddjit]] [[Kategoriija:Eino Leino -bálkkašumi oažžut]] [[Kategoriija:Riegádeamit 1958]] [[Kategoriija:Vantaa kulturbálkkašupmi]] 9f6dp18om58p4r2w5yuca4nme1mjelc Kersti Bergroth 0 23244 306581 291274 2026-06-14T00:50:53Z InternetArchiveBot 24064 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 306581 wikitext text/x-wiki {{Olmmoš}} '''Kersti Solveig Bergroth''' ([[ođđajagimánu 24.]] b. [[1886]] [[Vyborg]], [[Ruošša keaisárriika]] – [[ođđajagimánu 24.]] b. [[1975]] [[Helsset]], [[Suopma]]) lei suopmelaš girječálli gii lea dovddus gárjilsuopmanii čállojuvvon teáhterbihtáin ''Anu ja Mikko'' ja ''Kuparsaare Antti''. Su karriera girječállin lei eahpedábálaš guhkki dahjege badjel 60 jagi. ==Biografiija== Bergrotha áhčči lei rektor Adiel Bergroth ja eatni Lydia Petterson. Su oappát [[Eva Hirn]] ja [[Anna Inkeri Relander]] leigga maiddái girječállit. Bergroth válmmaštuvai jagi 1904 ja [[filosofiija kandidáhta|filosofiija kandidáhttan]] jagi 1910. Jagiid 1924–1934 son barggai ''[[Uusi Suomi]]'' vahkubláđi doaimmaheaddjin.<ref>{{Girjegáldu|Namma = Sinivalkoiseen Suomeen: Uuden Suomen ja sen edeltäjien historia I. 1847‒1939|Olggosaddi = Otava| Čálli = Vesikansa, Jyrki|Siidu = 463|Jahki = 1997 |G = {{fi}}}}</ref> Jagiid 1927–1930 son doaimmahii čálalaš [[áigečála|áigečállaga]] ''Sininen kirja'' ja jagiid 1934–1938 ''Päiväkirjaa''.<ref name= "akmm">{{Girjegáldu | Namma = Aleksis Kivestä Martti Merenmaahan | Bihttá =Kersti Bergroth| Čálli = | Siidu =716–719 |Jahki = 1954| Olggosaddi = WSOY | Olggosaddinbáiki = Helsset |G = {{fi}}}}</ref> 1950-logus Bergroth fárrii [[Itália]]i [[Roma]]i. Bergroth oaččui [[Pro Finlandia]] -bálkkašumi jagi 1950.<ref name="Veist">{{Girjegáldu | Čálli =Veistäjä, Verneri | Namma =Teatterin maailma 1965: Suomen teatterilaitos ja teatteriväki | Jahki = 1965| Siidu =141| Olggosaddinbáiki =Helsset | Olggosaddi=Tammi | Lohkanbeaivvi = 23.03.2014|G = {{fi}} }}</ref> Bergroth oaččui [[Pro Finlandia]] -bálkkašumi jagi 1950.<ref name="Veist">{{Girjegáldu | Čálli =Veistäjä, Verneri | Namma =Teatterin maailma 1965: Suomen teatterilaitos ja teatteriväki | Jahki = 1965| Siidu =141| Olggosaddinbáiki =Helsset | Olggosaddi=Tammi | Lohkanbeaivvi = 23.03.2014|G = {{fi}} }}</ref> Su máilmmioaidnu lei [[Antroposofia|antroposofalaš]] ja son doaimmai maiddái Suoma antroposofalaš lihtu sátnejođiheaddjin. Jagi 1920 rádjái Bergroth čálii [[ruoŧagiella|ruoŧagillii]] ja gulai dalle [[Dagdrivare-ryhmä|Dagdrivare]]-girječállijovkui. [[Suomagiella|suomagillii]] Bergroth čálii teáhterbihtáid ''Anu ja Mikko'' (1932) ja ''Kuparsaare Antti'' (1956). === Duodji === *Augusti, novealla. Söderström 1911 *Aptit, novealla. Söderström 1914 *Nanna, berättelse för unga flickor. Söderström 1915 (namain Mary Marck) *Sixtus, romána Helsingin Sanomat 1916 *Eevan luokka, Otava 1917 (namain Mary Marck) *Vähän enemmän Eevasta, Otava 1918 (namain Mary Marck) *Urbans väg. Norstedt & Söner, Stockholm 1919. *Helena, Kristian ja taulu, Otava 1920 () *Herra Vento, näytelmä. 1921 *Högsta klassen, nuoraidromána. Schildt 1921 *Rikas tyttö, romána. Otava 1921 (namain Verna Kangas) *Yhteiskoululaisia, nuoraidromána. Otava 1921 (namain Mary Marck) *Kiirastuli, romána. Otava 1922 *Ensimmäinen taivas, romána. Otava 1923 *Hyvästi, Eeva!, nuoraidromána. Otava 1923 (namain Mary Marck) *Elisabeth, nuoraidromána. Schildt 1925 (namain Mary Marck) *Luokan ikävin tyttö, nuoraidromána. Otava 1925 (namain Mary Marck) *Miellyttämisen taito, oppikirja "epäonnistuneille", pakinoita. Otava 1925 (namain Mirjam Heino) *Oikea morsian, kaksinäytöksinen näytelmä. Karisto 1925 *Ilojen tie, romána. Otava 1926 (namain Mirjam Heino) *Minnan syyslukukausi, nuoraidromána. Otava 1926 (namain Mary Marck) *Miten elät? 52 omaa sisintä ajatustasi. 1926 (namain Asser) *Maa huojuu. 1926 *Miten elät? Toinen sikermä. 1927 (namain Asser) *Kannaksen lumous. Karisto 1928 *Suurin hulluus auringon alla, 1928 (namain Tet) *Jukka ja Laila, ikuisesti naisellista kaksinpuhelua. 1929 *Otollinen hetki. 1929 *Sissin ja Lailan vuoropuheluja. 1929 *Uusia sieluja, romána. Otava 1930 *Anu ja Mikko, karjalainen idylli. 1932 *Elämänhalua juhannuksena. 1932 *Toverien kesken. 1933 (namain Mary Marck, ruots. versio Kamrater emellan ilmestyi 1933) *Jääkärit, kolme kuvaelmaa jääkäriliikkeestä. 1933 (L. Grandellin kanssa) *Heräjä armas synnyinmaa. Otava 1935 *Suloisia aikaihmisiä, pakinoita. Otava 1936 (namain Tet) *Kuinka saisin elämäni hauskaksi. Otava 1p 1938, 2p 1939, 3p namain Kuinka teen elämäni onnistuneeksi 1955 (namain Tet) *Luokan merkkihenkilöitä. Otava 1938 (namain Mary Marck) *Et liv på jorden. Terra 1939 *Ministerin kihlaus, romána. Otava 1939 (namain Vilma Reino) *Kielletty ystävä, romána. Otava 1940 (namain Vilma Reino) *Nuoren lotan päiväkirja. Otava 1940 (ruots. versio En ung lottas dagbok ilmestyi 1940) *Ainoastaan ystävä, romána. Otava 1941 (namain Arja Anger) *Sievempi sisar, romána. Otava 1941 (namain Arja Anger) *Esterin kilpailija, romána. Otava 1942 (namain K. L. Oire) *Oma muotokuva. Otava 1942 *Eva på egen hand. Schildt 1943 (namain Mary Marck) *Hymyile kanssani, pakinakokoelma. Otava 1943 *Tunnen erään miehen... , hienostonaisen taistelu rakkaudestaan. Fennia 1944 (namain Betty Cross) *Eläviä ja kuolleita, romána. Otava 1945 *Epäonnistunut tyttö, romána. Otava 1945 (namain K. L. Oire) *Susan Leijonamieli. Fennia 1946 (namain Betty Cross) *Luutnantin sydän. Lehtipalvelu 1948 (namain Eli Ahonen) *Salainen päiväkirja. Lehtipalvelu 1948 (namain Eli Ahonen) *Tämä elämä, romána. Otava 1948 *Anja, romána. Otava 1949 *Kuninkaita, satuja. Otava 1949 *Sinä ja minä, pakinoita. Otava 1949 *Esseitä. Otava 1950 *Katseita maailmaan, esseitä. Otava 1950 *Rakas kaupunki. Otava 1951 (Lempi Jääskeläineniin ja Viljo Kojoin) *Teokset 1-5. Otava 1952-1953 *Prinssi tornissa, kolminäytöksinen komedia. 1952 *Kirje taivaaseen, runoja. Otava 1955 *Muistiinpanoja. Otava 1955 *Salaisuutemme, romána. Otava 1955 *Kuparsaare Antti, kolminäytöksinen näytelmä. 1955-1956 *Vi människor, små essäer om livet. Lantbruksförbundets Tidskrift, Örebro 1956 *Maailman Rooma, esseekokoelma. Otava 1957. *Kersti Bergrothin parhaat pakinat. Otava 1958 *Neljä viidesluokkalaista, koululaisromána. Otava 1958 (namain Mary Marck) *Kerhon seikkailuja, koululaisromána. Otava 1959 *Tervetuloa Roomaan, opaskirja. Karisto 1960 (Liisa Ottoneniin) *Neiti tohtori, romána. Otava 1961 (namain Verna Kangas) *Luokkakokous, romána. Otava 1970 *Alkusoitto, muistelmia. Otava 1971 *Neue Romantik, gedichte. J. Ch. Mellinger 1971 *Löytöretki, muistelmia. Otava 1973 *Meidän elämämme täällä, aforismeja. Otava 1973 == Bálkkašumit == * [[Valtion kirjallisuuspalkinto]] 1922, 1930 * [[Suomalaisen Kirjallisuuden Seura]]n palkinto 1933 * Rosendahlin näytelmäpalkinto 1933 * [[Pro Finlandia]] -mitálja 1950 * Suomen näyttämötaiteen kultainen ansiomerkki 1961<ref name="Veist" /> ==Gáldut== {{Gáldut}} ==Geahča maid== *[http://www.uppslagsverket.fi/sv/sok/view-103684-BergrothKersti Uppslagsverket Finland.] *[https://web.archive.org/web/20190719234651/https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123272669226376 Kersti Bergroth Kirjasampo.fi:s] {{DEFAULTSORT:Bergroth, Kersti}} [[Kategoriija:Suopmelaš girječállit]] [[Kategoriija:Suopmelaš noveallagirječállit]] [[Kategoriija:Suopmelaš drámahtihkkárat]] [[Kategoriija:Suopmelaš diehtogirječállit]] [[Kategoriija:Suopmelaš mánáid- ja nuoraidgirječállit]] [[Kategoriija:Suopmelaš diktačállit]] [[Kategoriija:Suopmelaš esseisttat]] [[Kategoriija:Suopmelaš doaimmaheaddjit ja journalisttat]] [[Kategoriija:Pro Finlandia -bálkkašumi oažžut]] [[Kategoriija:Riegádeamit 1886]] [[Kategoriija:Jápmimat 1975]] 60p08vm4e9rx9rkpbh5gypd165v1uut