Wikipedia snwiki https://sn.wikipedia.org/wiki/Peji_Rekutanga MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Ahaetulla fasciolata 0 24863 113234 113226 2026-05-01T03:09:35Z ~2026-26392-57 20836 /* Reference */ 113234 wikitext text/x-wiki '' Ahaetulla fasciolata '', inhengo yakasarudzika yemhuri yeColubridae. Rudzi urwu inyoka yemusango (inogara mumiti) inozivikanwa nekutetepa kwemuviri wayo uye mhuno refu. Kusiyana nenyoka yemiti yakajairika (Ahaetulla prasina), Spotted Leaf Snake ine maitiro akajeka emavara uye mitsetse, zvichiita kuti ive chidzidzo chinonakidza chekudzidza munzvimbo dzinopisa dzesango remvura. == Sainzi Classification & Taxonomy == Taxonomically, Ahaetulla fasciolata inoiswa pasi pejenasi Ahaetulla iyo inosanganisira nyoka dzine binocular vision-unhu husingawanzowanikwi mumhuka dzinokambaira. == Chikamu Chekuronga == {{clade|{{clade |label1=nyoka dzine mhino dzakapinza |1={{clade |label1= |1={{clade |label1=''[[Ahaetulla]]'' |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2='''''Ahaetulla fasciolata''''' }} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2=''[[Ahaetulla mycterizans]]'' }}}} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla anomala]]'' |2=''[[Ahaetulla pulverulenta]]'' }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla fronticcta]]'' }}}} |2=''[[Proahaetulla antiqua]]'' }} |2=''[[Dryophiops]]'' }} |label2=nyoka dzemhino dzakafara |2={{clade |1=''[[Dendrelaphis]]'' |2=''[[Chrysopelea]]'' }} }}|style=font-size:85%;line-height:85%|label1=[[Ahaetuliinae]]}} == Etymology == Zita reGenus "Ahaetulla" rinobva pashoko reSinhala, අන්න්න්න් (Aheatulla), zvichireva kuti "anonhonga ziso," zvichireva kutenda kwengano kuti nyoka inorwisa maziso evanhu. Iro zita chairo rekuti "fasciolata" rinobva kuLatin fasciola (mutsetse mudiki), zvichireva kune yakanaka mavara kana ane mitsetse pazvikero zvayo. == Reference == # SME Vaparidzi (2021). Malaysian Land Nyoka / Nyika Nyoka dzekuMalaysia ISBN9789674127275, Norhayati Ahmad, Daicus M. Belabut & Chan Kin Onn https://www.mybis.gov.my/pb/4504 # Das, I. (2010). Nhungamiro Yemunda kune Zvinokambaira zveSouth-East Asia. New Holland Publishers. Wallach, V., Williams, K. L., & Boundy, J. (2014). https://www.researchgate.net/publication/275660339_A_Field_Guide_to_the_Reptiles_of_South-East_Asia # Nyoka Dzepasirese: Catalogu yeKurarama uye Kutsakatika Zvisikwa. CRC Press. Mohapatra, P. P., nevamwe. (2020). https://www.researchgate.net/publication/275214941_Snakes_of_the_World_A_Catalogue_of_Living_and_Extinct_Species # "Molecular Phylogeny yeGenus Ahaetulla (Serpentes: Colubridae)". Journal of Natural History. Uetz, P. & Hallermann, J. The Reptile Database. (Vhura webhusaiti yekuwana yazvino taxonomic data). [[en:Ahaetulla fasciolata]] qtr8fsibys8t9m51079kuj0gkje9nnw 113235 113234 2026-05-01T03:10:17Z ~2026-26392-57 20836 113235 wikitext text/x-wiki [[image:Speckle-headed Vine Snake (Ahaetulla fasciolata) (8740864943).jpg]] '' Ahaetulla fasciolata '', inhengo yakasarudzika yemhuri yeColubridae. Rudzi urwu inyoka yemusango (inogara mumiti) inozivikanwa nekutetepa kwemuviri wayo uye mhuno refu. Kusiyana nenyoka yemiti yakajairika (Ahaetulla prasina), Spotted Leaf Snake ine maitiro akajeka emavara uye mitsetse, zvichiita kuti ive chidzidzo chinonakidza chekudzidza munzvimbo dzinopisa dzesango remvura. == Sainzi Classification & Taxonomy == Taxonomically, Ahaetulla fasciolata inoiswa pasi pejenasi Ahaetulla iyo inosanganisira nyoka dzine binocular vision-unhu husingawanzowanikwi mumhuka dzinokambaira. == Chikamu Chekuronga == {{clade|{{clade |label1=nyoka dzine mhino dzakapinza |1={{clade |label1= |1={{clade |label1=''[[Ahaetulla]]'' |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2='''''Ahaetulla fasciolata''''' }} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2=''[[Ahaetulla mycterizans]]'' }}}} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla anomala]]'' |2=''[[Ahaetulla pulverulenta]]'' }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla fronticcta]]'' }}}} |2=''[[Proahaetulla antiqua]]'' }} |2=''[[Dryophiops]]'' }} |label2=nyoka dzemhino dzakafara |2={{clade |1=''[[Dendrelaphis]]'' |2=''[[Chrysopelea]]'' }} }}|style=font-size:85%;line-height:85%|label1=[[Ahaetuliinae]]}} == Etymology == Zita reGenus "Ahaetulla" rinobva pashoko reSinhala, අන්න්න්න් (Aheatulla), zvichireva kuti "anonhonga ziso," zvichireva kutenda kwengano kuti nyoka inorwisa maziso evanhu. Iro zita chairo rekuti "fasciolata" rinobva kuLatin fasciola (mutsetse mudiki), zvichireva kune yakanaka mavara kana ane mitsetse pazvikero zvayo. == Reference == # SME Vaparidzi (2021). Malaysian Land Nyoka / Nyika Nyoka dzekuMalaysia ISBN9789674127275, Norhayati Ahmad, Daicus M. Belabut & Chan Kin Onn https://www.mybis.gov.my/pb/4504 # Das, I. (2010). Nhungamiro Yemunda kune Zvinokambaira zveSouth-East Asia. New Holland Publishers. Wallach, V., Williams, K. L., & Boundy, J. (2014). https://www.researchgate.net/publication/275660339_A_Field_Guide_to_the_Reptiles_of_South-East_Asia # Nyoka Dzepasirese: Catalogu yeKurarama uye Kutsakatika Zvisikwa. CRC Press. Mohapatra, P. P., nevamwe. (2020). https://www.researchgate.net/publication/275214941_Snakes_of_the_World_A_Catalogue_of_Living_and_Extinct_Species # "Molecular Phylogeny yeGenus Ahaetulla (Serpentes: Colubridae)". Journal of Natural History. Uetz, P. & Hallermann, J. The Reptile Database. (Vhura webhusaiti yekuwana yazvino taxonomic data). [[en:Ahaetulla fasciolata]] 95wjt4c3svmoo2n3igmc8oo9jletar5 113236 113235 2026-05-01T03:12:27Z ~2026-26392-57 20836 113236 wikitext text/x-wiki [[image:Speckle-headed Vine Snake (Ahaetulla fasciolata) (8740864943).jpg|thumb|Ahaetulla fasciolata|right]] '' Ahaetulla fasciolata '', inhengo yakasarudzika yemhuri yeColubridae. Rudzi urwu inyoka yemusango (inogara mumiti) inozivikanwa nekutetepa kwemuviri wayo uye mhuno refu. Kusiyana nenyoka yemiti yakajairika (Ahaetulla prasina), Spotted Leaf Snake ine maitiro akajeka emavara uye mitsetse, zvichiita kuti ive chidzidzo chinonakidza chekudzidza munzvimbo dzinopisa dzesango remvura. == Sainzi Classification & Taxonomy == Taxonomically, Ahaetulla fasciolata inoiswa pasi pejenasi Ahaetulla iyo inosanganisira nyoka dzine binocular vision-unhu husingawanzowanikwi mumhuka dzinokambaira. == Chikamu Chekuronga == {{clade|{{clade |label1=nyoka dzine mhino dzakapinza |1={{clade |label1= |1={{clade |label1=''[[Ahaetulla]]'' |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2='''''Ahaetulla fasciolata''''' }} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) |2=''[[Ahaetulla mycterizans]]'' }}}} |2=''[[Ahaetulla prasina]]'' (paraphyletic) }} |2={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Ahaetulla anomala]]'' |2=''[[Ahaetulla pulverulenta]]'' }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla nasuta]]'' (paraphyletic) }} |2=''[[Ahaetulla fronticcta]]'' }}}} |2=''[[Proahaetulla antiqua]]'' }} |2=''[[Dryophiops]]'' }} |label2=nyoka dzemhino dzakafara |2={{clade |1=''[[Dendrelaphis]]'' |2=''[[Chrysopelea]]'' }} }}|style=font-size:85%;line-height:85%|label1=[[Ahaetuliinae]]}} == Etymology == Zita reGenus "Ahaetulla" rinobva pashoko reSinhala, අන්න්න්න් (Aheatulla), zvichireva kuti "anonhonga ziso," zvichireva kutenda kwengano kuti nyoka inorwisa maziso evanhu. Iro zita chairo rekuti "fasciolata" rinobva kuLatin fasciola (mutsetse mudiki), zvichireva kune yakanaka mavara kana ane mitsetse pazvikero zvayo. == Reference == # SME Vaparidzi (2021). Malaysian Land Nyoka / Nyika Nyoka dzekuMalaysia ISBN9789674127275, Norhayati Ahmad, Daicus M. Belabut & Chan Kin Onn https://www.mybis.gov.my/pb/4504 # Das, I. (2010). Nhungamiro Yemunda kune Zvinokambaira zveSouth-East Asia. New Holland Publishers. Wallach, V., Williams, K. L., & Boundy, J. (2014). https://www.researchgate.net/publication/275660339_A_Field_Guide_to_the_Reptiles_of_South-East_Asia # Nyoka Dzepasirese: Catalogu yeKurarama uye Kutsakatika Zvisikwa. CRC Press. Mohapatra, P. P., nevamwe. (2020). https://www.researchgate.net/publication/275214941_Snakes_of_the_World_A_Catalogue_of_Living_and_Extinct_Species # "Molecular Phylogeny yeGenus Ahaetulla (Serpentes: Colubridae)". Journal of Natural History. Uetz, P. & Hallermann, J. The Reptile Database. (Vhura webhusaiti yekuwana yazvino taxonomic data). [[en:Ahaetulla fasciolata]] 97qqts27lh0zp5jvxse1gck3dtrf1eg Albert Einstein 0 24865 113231 2026-05-01T02:48:49Z ~2026-26392-57 20836 Baru 113231 wikitext text/x-wiki == Albert Einstein == '''Albert Einstein'' (1879–1955) achiri mumwe wevanhu vane simba guru munhoroondo yesainzi. Senyanzvi yezvefizikisi akaberekerwa kuGermany, anozivikanwa zvikuru nekugadzira dzidziso ye "relativity," iyo yakashandura zvachose kunzwisisa kwesainzi pamusoro penzvimbo (space), nguva, uye giravhiti (gravity). Basa rake rakavaka hwaro hwefizikisi yemazuva ano, kusanganisira "quantum mechanics" ne "cosmology." == Upenyu hweUduku neHwaro hweChidzidzo == Einstein akaberekerwa muUlm, kuGermany, musi wa 14 Kurume 1879. Pasinei nengano dzinoti akambotatarika muzvidzidzo achiri muduku, Einstein akaratidza tarenda remasvomhu nefizikisi achiri mwana muduku. Akawana dzidzo yake kuSwiss Federal Polytechnic School muZurich, akapedza muna 1900. Sezvo asina kukwanisa kuwana basa rekudzidzisa pakarepo, akatora chigaro semubatsiri wehunyanzvi muHofisi ye "Patent" kuBern (Isaacson, 2007). Panguva iyi, ari ega asiri mudare revadzidzi, ndipo paakanyora mabasa ake akanyanya kushamisa. == Gore reMinana—Annus Mirabilis (1905) == Gore ra 1905 rinowanzozonzi gore raEinstein reminanana (''Annus Mirabilis''). Munguva iyi, akaburitsa mapepa mana mujenari re *Annalen der Physik* ayo akashandura ruzivo rwefizikisi: 1. '''The Photoelectric Effect:''' Einstein akapa pfungwa yekuti chiedza chinoumbwa nezvikamu zvinonzi "quanta" (photons), kuwanikwa kwakaita kuti azopiwa mubairo weNobel Prize muFizikisi muna 1921. 2. '''Brownian Motion:''' Akapa humbowo hwekuti ma "atoms" ariko zvechokwadi. 3. '''Special Relativity:''' Akasuma pfungwa yekuti mitemo yefizikisi yakafanana kune vese vanoona zviitiko pasina kumhanya kuri kuchinja, uye kuti kumhanya kwechiedza mukati me "vacuum" hakuchinji. 4. '''Mass-Energy Equivalence:''' Akaburitsa fomula ine mukurumbira inoratidza hukama huri pakati pe "mass" (''m'') nesimba kana kuti "energy" ('''E'''):<center>''E''{{spaces}}={{spaces}}''mc''<sup>2</sup></center> == NeMukurumbira wePasi Rese == Muna 1915, Einstein akaburitsa dzidziso yake ye "General Theory of Relativity." Kusiyana nekufunga kwaIsaac Newton kwekuti giravhiti isimba rinodhuzva, Einstein akati giravhiti kukotamiswa kwe "spacetime" kunokonzerwa nehuremu (mass) nesimba. Dzidziso iyi yakasimbiswa muna 1919 panguva yekudyiwa kwezuva, apo nyanzvi yechiBhritish inonzi Arthur Eddington yakaona chiedza chenyeredzi chichikotama pakupfuura pedyo nezuva, sezvakange zvataurwa naEinstein (Hoffmann, 1972). Izvi zvakaita kuti Einstein ave nemukurumbira pasi rose. == Makore ekupedzisira neKubatsira Vanhu == Muna 1933, nekuda kwekukwira kwebato reNazi muGermany, Einstein akatamira kuUnited States, kwaakatambira chigaro paInstitute for Advanced Study muPrinceton, New Jersey. Kunyangwe akapedza makore ake ekupedzisira achitsvaga dzidziso inonzi "Unified Field Theory"—iyo yaizobatanidza masimba ese efizikisi—haana kubudirira pane izvi. Kunze kwesainzi, Einstein aive mutsigiri weZionism, rugare (pacifism), nekodzero dzevanhu, akataura zvine mukurumbira kuti "vakangwara havafaniri kumborega kutaura pfungwa dzavo" (Einstein, 1954/1994). Akashaya musi wa 18 Kubvumbi 1955. == Zvinyorwa zvakashandiswa == # Einstein, A. (1994). *Ideas and opinions*. (S. Bargmann, Trans.). Modern Library. (Basa rekutanga rakaburitswa muna 1954). # Hoffmann, B. (1972). *Albert Einstein: Creator and rebel*. Viking Press. # Isaacson, W. (2007). *Einstein: His life and universe*. Simon & Schuster. # Stachel, J. (Ed.). (2005). *Einstein's miraculous year: Five papers that changed the face of physics*. Princeton University Press. 32iwh43hz3xmnldeme639ggei5snf6w 113232 113231 2026-05-01T02:50:11Z ~2026-26392-57 20836 /* Gore reMinana—Annus Mirabilis (1905) */ 113232 wikitext text/x-wiki == Albert Einstein == '''Albert Einstein'' (1879–1955) achiri mumwe wevanhu vane simba guru munhoroondo yesainzi. Senyanzvi yezvefizikisi akaberekerwa kuGermany, anozivikanwa zvikuru nekugadzira dzidziso ye "relativity," iyo yakashandura zvachose kunzwisisa kwesainzi pamusoro penzvimbo (space), nguva, uye giravhiti (gravity). Basa rake rakavaka hwaro hwefizikisi yemazuva ano, kusanganisira "quantum mechanics" ne "cosmology." == Upenyu hweUduku neHwaro hweChidzidzo == Einstein akaberekerwa muUlm, kuGermany, musi wa 14 Kurume 1879. Pasinei nengano dzinoti akambotatarika muzvidzidzo achiri muduku, Einstein akaratidza tarenda remasvomhu nefizikisi achiri mwana muduku. Akawana dzidzo yake kuSwiss Federal Polytechnic School muZurich, akapedza muna 1900. Sezvo asina kukwanisa kuwana basa rekudzidzisa pakarepo, akatora chigaro semubatsiri wehunyanzvi muHofisi ye "Patent" kuBern (Isaacson, 2007). Panguva iyi, ari ega asiri mudare revadzidzi, ndipo paakanyora mabasa ake akanyanya kushamisa. == Gore reMinana—Annus Mirabilis (1905) == Gore ra 1905 rinowanzozonzi gore raEinstein reminanana (''Annus Mirabilis''). Munguva iyi, akaburitsa mapepa mana mujenari re *Annalen der Physik* ayo akashandura ruzivo rwefizikisi: # '''The Photoelectric Effect:''' Einstein akapa pfungwa yekuti chiedza chinoumbwa nezvikamu zvinonzi "quanta" (photons), kuwanikwa kwakaita kuti azopiwa mubairo weNobel Prize muFizikisi muna 1921. # '''Brownian Motion:''' Akapa humbowo hwekuti ma "atoms" ariko zvechokwadi. # '''Special Relativity:''' Akasuma pfungwa yekuti mitemo yefizikisi yakafanana kune vese vanoona zviitiko pasina kumhanya kuri kuchinja, uye kuti kumhanya kwechiedza mukati me "vacuum" hakuchinji. # '''Mass-Energy Equivalence:''' Akaburitsa fomula ine mukurumbira inoratidza hukama huri pakati pe "mass" (''m'') nesimba kana kuti "energy" ('''E'''):<center>''E''{{spaces}}={{spaces}}''mc''<sup>2</sup></center> == NeMukurumbira wePasi Rese == Muna 1915, Einstein akaburitsa dzidziso yake ye "General Theory of Relativity." Kusiyana nekufunga kwaIsaac Newton kwekuti giravhiti isimba rinodhuzva, Einstein akati giravhiti kukotamiswa kwe "spacetime" kunokonzerwa nehuremu (mass) nesimba. Dzidziso iyi yakasimbiswa muna 1919 panguva yekudyiwa kwezuva, apo nyanzvi yechiBhritish inonzi Arthur Eddington yakaona chiedza chenyeredzi chichikotama pakupfuura pedyo nezuva, sezvakange zvataurwa naEinstein (Hoffmann, 1972). Izvi zvakaita kuti Einstein ave nemukurumbira pasi rose. == Makore ekupedzisira neKubatsira Vanhu == Muna 1933, nekuda kwekukwira kwebato reNazi muGermany, Einstein akatamira kuUnited States, kwaakatambira chigaro paInstitute for Advanced Study muPrinceton, New Jersey. Kunyangwe akapedza makore ake ekupedzisira achitsvaga dzidziso inonzi "Unified Field Theory"—iyo yaizobatanidza masimba ese efizikisi—haana kubudirira pane izvi. Kunze kwesainzi, Einstein aive mutsigiri weZionism, rugare (pacifism), nekodzero dzevanhu, akataura zvine mukurumbira kuti "vakangwara havafaniri kumborega kutaura pfungwa dzavo" (Einstein, 1954/1994). Akashaya musi wa 18 Kubvumbi 1955. == Zvinyorwa zvakashandiswa == # Einstein, A. (1994). *Ideas and opinions*. (S. Bargmann, Trans.). Modern Library. (Basa rekutanga rakaburitswa muna 1954). # Hoffmann, B. (1972). *Albert Einstein: Creator and rebel*. Viking Press. # Isaacson, W. (2007). *Einstein: His life and universe*. Simon & Schuster. # Stachel, J. (Ed.). (2005). *Einstein's miraculous year: Five papers that changed the face of physics*. Princeton University Press. ae6ezn4p92eq023jjuzn0ndw5crrug7 113233 113232 2026-05-01T02:52:16Z ~2026-26392-57 20836 /* Zvinyorwa zvakashandiswa */ 113233 wikitext text/x-wiki == Albert Einstein == '''Albert Einstein'' (1879–1955) achiri mumwe wevanhu vane simba guru munhoroondo yesainzi. Senyanzvi yezvefizikisi akaberekerwa kuGermany, anozivikanwa zvikuru nekugadzira dzidziso ye "relativity," iyo yakashandura zvachose kunzwisisa kwesainzi pamusoro penzvimbo (space), nguva, uye giravhiti (gravity). Basa rake rakavaka hwaro hwefizikisi yemazuva ano, kusanganisira "quantum mechanics" ne "cosmology." == Upenyu hweUduku neHwaro hweChidzidzo == Einstein akaberekerwa muUlm, kuGermany, musi wa 14 Kurume 1879. Pasinei nengano dzinoti akambotatarika muzvidzidzo achiri muduku, Einstein akaratidza tarenda remasvomhu nefizikisi achiri mwana muduku. Akawana dzidzo yake kuSwiss Federal Polytechnic School muZurich, akapedza muna 1900. Sezvo asina kukwanisa kuwana basa rekudzidzisa pakarepo, akatora chigaro semubatsiri wehunyanzvi muHofisi ye "Patent" kuBern (Isaacson, 2007). Panguva iyi, ari ega asiri mudare revadzidzi, ndipo paakanyora mabasa ake akanyanya kushamisa. == Gore reMinana—Annus Mirabilis (1905) == Gore ra 1905 rinowanzozonzi gore raEinstein reminanana (''Annus Mirabilis''). Munguva iyi, akaburitsa mapepa mana mujenari re *Annalen der Physik* ayo akashandura ruzivo rwefizikisi: # '''The Photoelectric Effect:''' Einstein akapa pfungwa yekuti chiedza chinoumbwa nezvikamu zvinonzi "quanta" (photons), kuwanikwa kwakaita kuti azopiwa mubairo weNobel Prize muFizikisi muna 1921. # '''Brownian Motion:''' Akapa humbowo hwekuti ma "atoms" ariko zvechokwadi. # '''Special Relativity:''' Akasuma pfungwa yekuti mitemo yefizikisi yakafanana kune vese vanoona zviitiko pasina kumhanya kuri kuchinja, uye kuti kumhanya kwechiedza mukati me "vacuum" hakuchinji. # '''Mass-Energy Equivalence:''' Akaburitsa fomula ine mukurumbira inoratidza hukama huri pakati pe "mass" (''m'') nesimba kana kuti "energy" ('''E'''):<center>''E''{{spaces}}={{spaces}}''mc''<sup>2</sup></center> == NeMukurumbira wePasi Rese == Muna 1915, Einstein akaburitsa dzidziso yake ye "General Theory of Relativity." Kusiyana nekufunga kwaIsaac Newton kwekuti giravhiti isimba rinodhuzva, Einstein akati giravhiti kukotamiswa kwe "spacetime" kunokonzerwa nehuremu (mass) nesimba. Dzidziso iyi yakasimbiswa muna 1919 panguva yekudyiwa kwezuva, apo nyanzvi yechiBhritish inonzi Arthur Eddington yakaona chiedza chenyeredzi chichikotama pakupfuura pedyo nezuva, sezvakange zvataurwa naEinstein (Hoffmann, 1972). Izvi zvakaita kuti Einstein ave nemukurumbira pasi rose. == Makore ekupedzisira neKubatsira Vanhu == Muna 1933, nekuda kwekukwira kwebato reNazi muGermany, Einstein akatamira kuUnited States, kwaakatambira chigaro paInstitute for Advanced Study muPrinceton, New Jersey. Kunyangwe akapedza makore ake ekupedzisira achitsvaga dzidziso inonzi "Unified Field Theory"—iyo yaizobatanidza masimba ese efizikisi—haana kubudirira pane izvi. Kunze kwesainzi, Einstein aive mutsigiri weZionism, rugare (pacifism), nekodzero dzevanhu, akataura zvine mukurumbira kuti "vakangwara havafaniri kumborega kutaura pfungwa dzavo" (Einstein, 1954/1994). Akashaya musi wa 18 Kubvumbi 1955. == Zvinyorwa zvakashandiswa == # Einstein, A. (1994). *Ideas and opinions*. (S. Bargmann, Trans.). Modern Library. (Basa rekutanga rakaburitswa muna 1954). # Hoffmann, B. (1972). *Albert Einstein: Creator and rebel*. Viking Press. # Isaacson, W. (2007). *Einstein: His life and universe*. Simon & Schuster. # Stachel, J. (Ed.). (2005). *Einstein's miraculous year: Five papers that changed the face of physics*. Princeton University Press. [[en:Albert Einstein]] fp26m7bw4zhfeeoj93qfyaztsxcg9mr