Wikipedia
snwiki
https://sn.wikipedia.org/wiki/Peji_Rekutanga
MediaWiki 1.46.0-wmf.26
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Kukupura
0
15419
113241
70248
2026-05-01T15:56:01Z
JayMezza
20555
/* */ Fixed typo
113241
wikitext
text/x-wiki
*[[Kushamba|Kukupura]] (wipe off, skim off) zvinoreva kushamba - kwete muviri wese, as makumbo mawoko nekumeso.
*[[Kuramba|Kukupura]] (return a wife to her father, divorce) zvinoreva kudzorera mukadzi kumusha kwake pakurambana.
{{Kujekesa}}
0gygvubyrv8xd0u85tlrkgmiplz0mvh
Khalid ibn al-Walid
0
24866
113237
2026-05-01T14:56:54Z
~2026-26578-91
20843
Created page with "'''Khalid ibn al-Walid''' (wakafa muna 642 CE), anozivikanwawo nekunzi Sayf Allah al-Maslul (Bakatwa raMwari rakavhomorwa), aive mutungamiri wechiuto ane mukurumbira panguva yekukunda kwechiIslam muzana ramakore rechinomwe. Nekuda kwekugona kwake kuronga hondo uye kusambokundwa muhondo dzinopfuura makumi mashanu, akaita basa guru mukukura kweRashidun Caliphate pasi pevaCaliph Abu Bakr naUmar ibn al-Khattab. ==Upenyu hwekutanga uye Kutendeuka== Akaberekerwa mumhuri ine s..."
113237
wikitext
text/x-wiki
'''Khalid ibn al-Walid''' (wakafa muna 642 CE), anozivikanwawo nekunzi Sayf Allah al-Maslul (Bakatwa raMwari rakavhomorwa), aive mutungamiri wechiuto ane mukurumbira panguva yekukunda kwechiIslam muzana ramakore rechinomwe. Nekuda kwekugona kwake kuronga hondo uye kusambokundwa muhondo dzinopfuura makumi mashanu, akaita basa guru mukukura kweRashidun Caliphate pasi pevaCaliph Abu Bakr naUmar ibn al-Khattab.
==Upenyu hwekutanga uye Kutendeuka==
Akaberekerwa mumhuri ine simba yeBanu Makhzum yerudzi rweQuraysh muMecca, Khalid pakutanga aipikisa Muporofita Muhammad. Akabatsira zvikuru mukukunda kweQuraysh paHondo yeUhud (625 CE). Akatendeukira kuchiIslam muna 627 kana 629 CE, uye pashure pacho akashandisa ruzivo rwake rwechiuto kubatsira nyika yechiMuslim yainge ichiri kusimukira.
==Basa rechiuto nekukunda==
Basa rechiuto raKhalid rinozivikanwa nekugona kwake kuronga hondo dzinofamba nekukurumidza uye kushandisa pfungwa dzekutyisidzira vavengi. Mushure mekufa kwaMuhammad, akatungamira hondo dzeRidda (Wars of Apostasy), akabatanidza zvakare muArabia Peninsula pasi peCaliphate. Kubudirira kwake kukuru kwakaitika panguva yekukunda kweSassanid Persia neByzantine Syria.
Hondo dzinokosha dzinosanganisira:
* Hondo yeFiraz (634 CE): Kukunda kukuru pamberi pemauto akabatana eByzantine neSassanid.
* Hondo yeYarmouk (636 CE): Inotorwa seimwe yehondo dzakanyanya kukosha munhoroondo, apo hutungamiri hwaKhalid hwakakonzera kukundwa kukuru kwemauto eByzantine, zvichipedza hutongi hweByzantine muSyria.
==Nhaka neRufu==
Khalid anonzi ndiye akatanga mauto emubarizun (varwi vane hunyanzvi) uye kushandiswa kwemauto akatasva mabhiza akareruka kuti apaze pakaperera simba remuvengi. Pasinei nekubudirira kwake, Caliph Umar akazomubvisa pachigaro chemutungamiri kuti vanhu vasanyanya kurumbidza munhu mumwe chete pane kurumbidza Mwari. Khalid akafira muHoms, kuSyria, muna 642 CE.
==References==
# Akrām, A. I. (2004). The sword of Allah: Khalid bin al-Waleed, his life and campaigns. Maktabah.
# Donner, F. M. (2014). The early Islamic conquests. Princeton University Press.
# Kennedy, H. (2007). The great Arab conquests: How the spread of Islam changed the world we live in. Da Capo Press.
# Nicolle, D. (1994). Yarmuk 636 AD: The Muslim conquest of Syria. Osprey Publishing.
cypcv4217zgyjwg4d9zt2htwewc1mpu
113238
113237
2026-05-01T15:33:44Z
~2026-26578-91
20843
113238
wikitext
text/x-wiki
'''Khalid ibn al-Walid''' (wakafa muna 642 CE), anozivikanwawo nekunzi Sayf Allah al-Maslul (Bakatwa raMwari rakavhomorwa), aive mutungamiri wechiuto ane mukurumbira panguva yekukunda kwechiIslam muzana ramakore rechinomwe. Nekuda kwekugona kwake kuronga hondo uye kusambokundwa muhondo dzinopfuura makumi mashanu, akaita basa guru mukukura kweRashidun Caliphate pasi pevaCaliph Abu Bakr na<nowiki>[[Umar ibn al-Khattab]]</nowiki>.
==Upenyu hwekutanga uye Kutendeuka==
Akaberekerwa mumhuri ine simba yeBanu Makhzum yerudzi rweQuraysh muMecca, Khalid pakutanga aipikisa Muporofita Muhammad. Akabatsira zvikuru mukukunda kweQuraysh paHondo yeUhud (625 CE). Akatendeukira kuchiIslam muna 627 kana 629 CE, uye pashure pacho akashandisa ruzivo rwake rwechiuto kubatsira nyika yechiMuslim yainge ichiri kusimukira.
==Basa rechiuto nekukunda==
Basa rechiuto raKhalid rinozivikanwa nekugona kwake kuronga hondo dzinofamba nekukurumidza uye kushandisa pfungwa dzekutyisidzira vavengi. Mushure mekufa kwaMuhammad, akatungamira hondo dzeRidda (Wars of Apostasy), akabatanidza zvakare muArabia Peninsula pasi peCaliphate. Kubudirira kwake kukuru kwakaitika panguva yekukunda kweSassanid Persia neByzantine Syria.
Hondo dzinokosha dzinosanganisira:
* Hondo yeFiraz (634 CE): Kukunda kukuru pamberi pemauto akabatana eByzantine neSassanid.
* Hondo yeYarmouk (636 CE): Inotorwa seimwe yehondo dzakanyanya kukosha munhoroondo, apo hutungamiri hwaKhalid hwakakonzera kukundwa kukuru kwemauto eByzantine, zvichipedza hutongi hweByzantine muSyria.
==Nhaka neRufu==
Khalid anonzi ndiye akatanga mauto emubarizun (varwi vane hunyanzvi) uye kushandiswa kwemauto akatasva mabhiza akareruka kuti apaze pakaperera simba remuvengi. Pasinei nekubudirira kwake, Caliph Umar akazomubvisa pachigaro chemutungamiri kuti vanhu vasanyanya kurumbidza munhu mumwe chete pane kurumbidza Mwari. Khalid akafira muHoms, kuSyria, muna 642 CE.
==References==
# Akrām, A. I. (2004). The sword of Allah: Khalid bin al-Waleed, his life and campaigns. Maktabah.
# Donner, F. M. (2014). The early Islamic conquests. Princeton University Press.
# Kennedy, H. (2007). The great Arab conquests: How the spread of Islam changed the world we live in. Da Capo Press.
# Nicolle, D. (1994). Yarmuk 636 AD: The Muslim conquest of Syria. Osprey Publishing.
6k8jnjsbfv3tqi4zeykt49261qsqqbl
113239
113238
2026-05-01T15:35:07Z
~2026-26578-91
20843
113239
wikitext
text/x-wiki
'''Khalid ibn al-Walid''' (wakafa muna 642 CE), anozivikanwawo nekunzi Sayf Allah al-Maslul (Bakatwa raMwari rakavhomorwa), aive mutungamiri wechiuto ane mukurumbira panguva yekukunda kwechiIslam muzana ramakore rechinomwe. Nekuda kwekugona kwake kuronga hondo uye kusambokundwa muhondo dzinopfuura makumi mashanu, akaita basa guru mukukura kweRashidun Caliphate pasi pevaCaliph Abu Bakr [[Umar ibn al-Khattab|naUmar ibn al-Khattab]].
==Upenyu hwekutanga uye Kutendeuka==
Akaberekerwa mumhuri ine simba yeBanu Makhzum yerudzi rweQuraysh muMecca, Khalid pakutanga aipikisa Muporofita Muhammad. Akabatsira zvikuru mukukunda kweQuraysh paHondo yeUhud (625 CE). Akatendeukira kuchiIslam muna 627 kana 629 CE, uye pashure pacho akashandisa ruzivo rwake rwechiuto kubatsira nyika yechiMuslim yainge ichiri kusimukira.
==Basa rechiuto nekukunda==
Basa rechiuto raKhalid rinozivikanwa nekugona kwake kuronga hondo dzinofamba nekukurumidza uye kushandisa pfungwa dzekutyisidzira vavengi. Mushure mekufa kwaMuhammad, akatungamira hondo dzeRidda (Wars of Apostasy), akabatanidza zvakare muArabia Peninsula pasi peCaliphate. Kubudirira kwake kukuru kwakaitika panguva yekukunda kweSassanid Persia neByzantine Syria.
Hondo dzinokosha dzinosanganisira:
* Hondo yeFiraz (634 CE): Kukunda kukuru pamberi pemauto akabatana eByzantine neSassanid.
* Hondo yeYarmouk (636 CE): Inotorwa seimwe yehondo dzakanyanya kukosha munhoroondo, apo hutungamiri hwaKhalid hwakakonzera kukundwa kukuru kwemauto eByzantine, zvichipedza hutongi hweByzantine muSyria.
==Nhaka neRufu==
Khalid anonzi ndiye akatanga mauto emubarizun (varwi vane hunyanzvi) uye kushandiswa kwemauto akatasva mabhiza akareruka kuti apaze pakaperera simba remuvengi. Pasinei nekubudirira kwake, Caliph Umar akazomubvisa pachigaro chemutungamiri kuti vanhu vasanyanya kurumbidza munhu mumwe chete pane kurumbidza Mwari. Khalid akafira muHoms, kuSyria, muna 642 CE.
==References==
# Akrām, A. I. (2004). The sword of Allah: Khalid bin al-Waleed, his life and campaigns. Maktabah.
# Donner, F. M. (2014). The early Islamic conquests. Princeton University Press.
# Kennedy, H. (2007). The great Arab conquests: How the spread of Islam changed the world we live in. Da Capo Press.
# Nicolle, D. (1994). Yarmuk 636 AD: The Muslim conquest of Syria. Osprey Publishing.
sii9bbq5i6hdtph0y0wyr3c1l5yn6zo
Umar ibn al-Khattab
0
24867
113240
2026-05-01T15:35:31Z
~2026-26578-91
20843
Created page with "'''Umar ibn al-Khattab''' (c. 584–644 CE) aive mutevedzeri wechipiri (Caliph) weRashidun uye mumwe wevatungamiriri vechiIslam vane simba guru munhoroondo. Semufambidzani wepedyo weMuporofita Muhammad, akatora chigaro muna 634 CE pashure paAbu Bakr. Pasi pehutungamiriri hwake, hutongi hwechiIslam hwakakura zvakanyanya, huchikunda humambo hweByzantine neSassanid, uye akatanga nheyo dzeutongi nemutemo wehurumende yechiIslam. ==Hupenyu hwekutanga neKutendeuka== Umar akabe..."
113240
wikitext
text/x-wiki
'''Umar ibn al-Khattab''' (c. 584–644 CE) aive mutevedzeri wechipiri (Caliph) weRashidun uye mumwe wevatungamiriri vechiIslam vane simba guru munhoroondo. Semufambidzani wepedyo weMuporofita Muhammad, akatora chigaro muna 634 CE pashure paAbu Bakr. Pasi pehutungamiriri hwake, hutongi hwechiIslam hwakakura zvakanyanya, huchikunda humambo hweByzantine neSassanid, uye akatanga nheyo dzeutongi nemutemo wehurumende yechiIslam.
==Hupenyu hwekutanga neKutendeuka==
Umar akaberekerwa muMecca mumhuri yekwaBanu Adi yerudzi rweQuraysh. Pakutanga, aipikisa chiIslam zvakasimba, asi akatendeuka muna 616 CE. Chiitiko ichi chinoonekwa sengozi yakapa simba kunharaunda yechiMuslim yepakutanga. Nekuda kwesimba rake neushingi, akazova mupi wezano mukuru kuna Muhammad uyezve kuna Abu Bakr.
==Utungamiriri neKukunda==
Kutonga kwaUmar (634–644 CE) kwakazivikanwa nekukura kwakanyanya kwechiIslam. Machinda ake ehondo, zvikuru Khalid ibn al-Walid naAmr ibn al-As, vakakunda Mesopotamia, Persia, Egypt, Palestine, neSyria. Mumwe mukundi mukuru waakaita ndewe muJerusarema muna 637 CE, apo akafamba achienda ikoko kunogamuchira guta racho nerunyararo, achivimbisa kuchengetedzwa kwevaKristu nenzvimbo dzavo tsvene.
== Kugadziriswa kweutongi ==
Aizivikanwa nezita rekuti Al-Faruq ("Munhu anoparadzanisa zvakanaka nezvakaipa"). Umar aive mutungamiriri ane huchenjeri. Akatanga hurongwa hwe Diwan hwekuchengeta zvinyorwa zvehurumende nemari dzinopiwa vanhu, uye akatanga karenda yeHijri. Akagadza vatongi (qadis) uye akasimbisa dare re Shura (dare rekuzeya mazano) kuitira kuti hutungamiriri huenderere mberi zvakanaka.
==Rufu neNhaka==
Umar akaurayiwa muna 644 CE naPiruz Nahavandi, muranda wechiPersia, apo akange achitungamirira minyengetero muMedina. Akavigwa muAl-Masjid an-Nabawi pedyo naMuhammad naAbu Bakr. Anorangarirwa sevanhu ane ruremekedzo rukuru muchitendero cheSunni Islam nekuda kwekururamisira kwake nekurarama hupenyu huri nyore.
==Reference==
# Madigan, P. (2026). Umar ibn al-Khattab. Mu The Encyclopedia of Islamic History (Vol. 4, pp. 112–128). Academic Press.
# Donner, F. M. (1981). The Early Islamic Conquests. Princeton University Press.
# Hourani, A. (2013). A History of the Arab Peoples. Belknap Press.
lj69fiskhbnqgzdz572ocyu4ypg43a5