Wikipedia sswiki https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Tinkundla Lelibalulekile Khuluma Bantfu Khuluma nebantfu Wikipedia Khuluma ngeWikipedia Lifayela Khuluma ngelifayela MediaWiki Khuluma ngeMediaWiki iThempleti Khuluma ngethempleti Lusito Khuluma ngelusito Umkhakha Khuluma ngemkhakha TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Embabane 0 2117 42516 41418 2026-05-01T09:43:18Z Ziv 9764 ([[c:GR|GR]]) [[File:Mbabane - City overview.jpg]] → [[File:Mbabane (6035476964).jpg]] Copyvio replacement 42516 wikitext text/x-wiki [[File:Abacus_Backpackers_Mbabane_Swaziland.jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f4/Abacus_Backpackers_Mbabane_Swaziland.jpg/220px-Abacus_Backpackers_Mbabane_Swaziland.jpg|right|thumb|Umbono weMbabane]] i'''Mbabane''' (/ˌʌmbɑːˈbɑːneɪ/; NgeSiswati: Embabane, IPA: [ɛ́mbɦáɓánɛ]) lidolobha lase [[Umbuso weSwatini|Eswatini]] (lebelibitwa ngekutsi yiSwaziland), futsi ngulelinye lemadolobha lamabili (kanye neLobamba), lelisebenta njengenhlokodolobha yekwengamela. Inelinani lebantfu lelingu 94,874 (2010), kantsi itfolakala eMfuleni iMbabane kanye nemfula iPolinjane etintsabeni taseMdzimba. Itfolakala esifundzeni sase [[Hhohho]], lapho iphindze ibe yinhlokodolobha khona. Silinganiso sekuphakama kwalelidolobha singemamitha langu 1,243. Itfolakala emgwacweni we-MR3.<ref>https://www.thekingdomofeswatini.com/central-eswatini/mbabane/</ref> == Umlandvo == [[File:Swaziland_-_Portable_market_hut_in_Mbabane.jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/40/Swaziland_-_Portable_market_hut_in_Mbabane.jpg/220px-Swaziland_-_Portable_market_hut_in_Mbabane.jpg|right|thumb|Indlu yemakethe lephatfwako eMbabane, 1979]]Lelidolobha lakhula ngemuva kwekutsi sikhungo sekwengamela salelive sisuswe eBremersdorp (nyalo lebitwa ngekutsi yi[[Manzini]]) ngemnyaka wa 1902.<ref>Britannica, [https://www.britannica.com/place/Mbabane Mbabane], britannica.com, USA, accessed on June 30, 2019</ref> Leligama lisuselwa endvuneni, Mbabane Kunene, lebeyihlala kulendzawo ngesikhatsi kufika takhamiti taseBrithani. iMbabane itfolakala esigodzini saka Hhohho, lapho iphindze ibe yinhlokodolobha khona, futsi itfolakala eMfuleni weMbabane kanye nemfula wePolinjane etintsabeni taseMdzimba. Silinganiso sekuphakama kwalelidolobha singemamitha langu-1243. Tindzawo letisedvute kanye netindzawo letingaphandle kufaka ekhatsi Mbangweni, [[Sidwashini|Sidvwashini]], Kent Rock, [[Sandla, Mbabane|Sandla]], Westridge Park, [[Malunge]], New Checkers, [[Msunduza]] kanye ne [[Vukutentele]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.herald.co.zw/i-want-to-build-a-competitive-dembare/ |access-date=2022-12-29 |archive-date=2022-12-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221229142857/https://www.herald.co.zw/i-want-to-build-a-competitive-dembare/ |dead-url=yes }}</ref> [[File:Mbabane (6035476964).jpg|none|thumb|Sitfombe selidholobha iMbabane]] ==Tinkomba== {{reflist}} hpqrvhml6v4dy08yont6qulfgyqqzef Winnie Madikizela-Mandela 0 5212 42515 40602 2026-04-30T14:14:13Z KeMang?? 6154 picture 42515 wikitext text/x-wiki '''Winnie Madikizela-Mandela''' (lowatalwa nga '''Nomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela'''; 26 Inyoni 1936 2 Ingci 2018), watiwa nangekutsi ngu '''Winnie Mandela''', bekangumshisekeli welibandlululo wase Ningizimu Afrika futsi angumuntfu wepolitiki, futsi angumfati wesibili waNelson Mandela.<ref>[http://www.nndb.com/people/292/000023223/ Winnie Mandela]. nndb.com</ref> Wakhonta njengelilunga lePhalamende kusukela nga-1994 kuya ku-2003, futsi kusukela nga-2009 kwate kwaba sekufeni kwakhe, waphindze waba liSekela leNdvuna yeTebuciko nemasiko kusukela nga-1993 kuya ku-1996. Ulilunga lelicembu lepolitiki le-African National Congress (ANC), wasebenta ku-ANC's National Executive Committee waphindze wahola i-Women's League. Madikizela-Mandela bekatiwa ngulabo labamsekelako ngekutsi "Nina weSive"noma" make wesive".[[Lifayela:Winnie_Mandela_2.jpg|thumb|Winnie Mandela]] Watalelwa emndenini wasebukhosini bama-[[Xhosa]] e-Bizana, futsi bekangumuntfu losebenta emphakatsini, washada na[[Nelson Mandela]] eGoli ngemnyaka wa-1958; bahlala bashadile iminyaka lengu-38 futsi baba nebantfwana lababili.Ngemnyaka wa 1963, ngemuva kwekutsi Mandela aboshwe ngemuva kwelicala laseRivonia, waba ngumuntfu wakhe embikwebantfu eminyakeni lengu-27 layicitsa asejele. Ngaleso sikhatsi, wakhula waba ngumuntfu lowatiwako emkhankasweni wekulwa nelubandlululo. Madikizela-Mandela waboshwa nguhulumende wetekuphepha ngetikhatsi letehlukahlukene, wahlushwa, wabekwa ngaphansi kwemitsetfo yekuvala, waphindze watfunjelwa edolobheni lelisemaphandleni, futsi wacitsa tinyanga letimbalwa avalelwe yedvwana.<ref>Winnie Madikizela-Mandela | South African History Online (sahistory.org.za)</ref> == Tinkomba == [[Category:Afrika]] [[Category:Bantfu]] [[Category:Ningizimu Afrika]] [[Category:Bosatiwako]] iwa8pfc2qxcnl50e0k45ckwoj57xxwa Lijele iRobben Island 0 5800 42514 39169 2026-04-30T14:13:06Z KeMang?? 6154 picture 42514 wikitext text/x-wiki iRobben Island sichingi lekutfolakala kuso lijele lelatiwas ngekuboshwa kwetishoshovu tembangave. Kantsi sitfolakala e Table Bay, 6.9 km (4.3 mi) enshonalanga yeligcuma lase Bloubergstrand, eKapa, eNingizimu Afrika. Iyatiwa kakhulu ngobe [[Nelson Mandela]], lobekazuze umklomelo we-Nobel futsi lobekangumengameli waseNingizimu Afrika, waboshwa lapho iminyaka lengu-18 kuletingu-27 labekaboshiwe ngaphambi kwekubhujiswa kwelubandlululo.[[Lifayela:Maximum_Security_Prison,_Robben_Island_(02).jpg|thumb|Lijele iRobben Island]]Ngemuva kwaloko, labatsatfu lebebaboshiwe kulelijele [[Nelson Mandela]], [[Kgalema Motlanthe]], kanye na[[Jacob Zuma]] bachubeka baba nguMengameli wase Ningizimu Afrika. [[Category:Ningizimu Afrika]] eq4ke6078my3iy0c5yrbztkigz788dz