Wikipedia tswiki https://ts.wikipedia.org/wiki/Tlukankulu MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Munyu 0 8003 42004 2026-08-18T18:17:35Z NwaMasingita 12492 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363477261|Salt]]" 42004 wikitext text/x-wiki [[File:Rock_salt_(halitite)_(Billianwala_Salt_Member,_Salt_Range_Formation,_Ediacaran_to_Lower_Cambrian;_Khewra_Salt_Mine,_Salt_Range,_Pakistan)_14.jpg|thumb| Munyu wa ribye (halite) .]] '''Munyu''' i timinerali leti endliweke ngopfu hi 'sodium chloride(NaCl)'. Loko yi tirhisiwa eka swakudya ngopfu-ngopfu eka xivumbeko xa swiphemu, yi vuriwa munyu wa le tafuleni.Eka xivumbeko xa timinerali ta ntumbuluko munyu wu tlhela wu tiviwa tanihi '''munyu wa ribye''' kumbe 'halite'.Munyu i wa nkoka eka vutomi, hi ku angarhela (ku va xihlovo xa timinerali ta nkoka ta swakudya ta 'sodium' na 'chlorine') naswona munyu i wun'wana wa nantswo wa vanhu. Munyu i wun'wana wa swakudya swa khale swinene naswona swi kumeka hinkwako naswona swi tiveka hi ku antswisa nantswo wa swakudya.Ku chela munyu ni ku chela tinyoxi i tindlela ta khale ni ta nkoka to hlayisa swakudya. Vumbhoni byin’wana byosungula byaku lulamisiwa ka munyu byisungule kwalomu ka 6000 BC loko vanhu lava ava tshama eka ndzhawu ya Romania ya manguva lawa ava virisa mati ya xihlovo kuva va humesa munyu ntirho wa munyu eChayina wusungule kwalomu ka nkarhi lowu fanaka.Munyu a wu ri wa nkoka hi Vaheveru va khale, Magriki, Varhoma, Vabyzantium, Vaheti, Vaegipta ni Maindiya.Munyu wu ve nchumu wa nkoka wa mabindzu naswona a wu fambisiwa hi xikepe wu tsemakanya [[Lwandle ra Meditera|Lwandle ra Mediteraniya]] wu famba hi magondzo ya munyu lama akiweke hi ndlela yo hlawuleka ni ku tsemakanya Sahara hi tikharavhani ta tikamela.Ku pfumaleka na xilaveko xa munyu hinkwako swiendle leswaku matiko ya ya enyimpini naswona yayi tirhisa ku tlakusa mali ya xibalo xikombiso, leswinga hlohletela 'El Paso Salt War' leyinga humelela e El Paso eku heleni ka malembe yava 1860.Munyu wutirhisiwa eka minkhuvo ya vukhongeri naswona wuna nkoka wun’wana wa ndzhavuko na ndhavuko. Munyu wu endliwa kusuka eka migodi ya munyu naswona hiku khuluka ka mati ya lwandle (munyu wa lwandle) na mati ya xihlovo lawa ya fuweke hi timinerali eka swidziva leswinga e hansi.Ku tirhisiwa kun’we lokukulu ka munyu ('sodium chloride') tani hi swakudya swa vuhumelerisi bya tikhemikhali. [ 3 ] .Yi tirhisiwa ku humelerisa soda ya 'caustic' na 'chlorine', na le ku endleni ka switirhisiwa swo fana na 'polyvinyl chloride', tipulasitiki na 'pulp' ya maphepha.Eka vuhumelerisi bya misava hinkwayo bya lembe na lembe bya kwalomu ka madzana manharhu ya timiliyoni ta tithani i phesente yitsongo ntsena leyi tirhisiwaka ku dyiwa hi vanhu.Matirhiselo man’wana ya katsa maendlelo yo antswisa mati, ku susa ayisi emagondzweni lamakulu, na ku tirhisiwa ka vurimi. Munyu lowu dyiwaka wu xavisiwa hi swivumbeko swofana na munyu wa lwandle na munyu wa tafula.Munyu wa tafula hi ntolovelo wu ni xiaki lexi lwisanaka ni ku 'caking' naswona wu nga ha cheriwa 'iodine' leswaku ku nga vi na ku pfumaleka ka 'iodine'. Kukatsa naku tirhisiwa ka yona eka ku sweka nale tafuleni munyu wukona eka swakudya swotala leswi lulamisiweke. 'Sodium' i nchumu wa nkoka eka rihanyo ra vanhu hi ku tirhisa xiave xa yona tanihi 'electrolyte' na 'osmotic solute'. <ref name="USDA2015">{{Cite book |date=2015 |title=Scientific Report of the 2015 Dietary Guidelines Advisory Committee |url=http://www.health.gov/dietaryguidelines/2015-scientific-report/PDFs/Scientific-Report-of-the-2015-Dietary-Guidelines-Advisory-Committee.pdf |publisher=US Department of Agriculture |page=7 |access-date=January 15, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160418002033/http://health.gov/dietaryguidelines/2015-scientific-report/PDFs/Scientific-Report-of-the-2015-Dietary-Guidelines-Advisory-Committee.pdf |archive-date=18 April 2016 |url-status=dead}}</ref> <ref name="IOM2013">{{Cite book |last=Committee on the Consequences of Sodium Reduction in Populations |year=2013 |title=Sodium intake in populations: assessment of evidence |url=http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=18311 |last2=Food Nutrition |first2=Board |last3=Board on Population Health Public Health Practice |last4=Institute Of |first4=Medicine |last5=Strom |first5=B. L. |last6=Yaktine |first6=A. L. |last7=Oria |first7=M. |publisher=Institute of Medicine of the National Academies |isbn=978-0-309-28295-6 |editor-last=Strom |editor-first=Brian L. |bibcode=2013nap..book18311I |doi=10.17226/18311 |pmid=24851297 |access-date=17 October 2013 |editor-last2=Yaktine |editor-first2=Ann L. |editor-last3=Oria |editor-first3=Maria |archive-url=https://web.archive.org/web/20131019135047/http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=18311 |archive-date=19 October 2013 |url-status=live}}</ref> <ref name="CDC">{{Cite web|title=Most Americans should consume less sodium|url=https://www.cdc.gov/salt/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20131019175037/http://www.cdc.gov/salt/|archive-date=19 October 2013|accessdate=17 October 2013|website=Salt|publisher=Centers for Disease Control and Prevention}}</ref> Hambiswiritano, ku dya munyu ku tlula mpimo swi engetela khombo ra mavabyi ya mbilu ni misiha yo tanihi nsusumeto wa le henhla wa ngati.I khale ku kambisisiwa vuyelo byo tano bya rihanyo bya munyu . Minhlangano yo tala ya rihanyo ya misava hinkwayo ni vativi ematikweni lama hluvukeke va ringanyeta leswaku ku hungutiwa ku dya swakudya leswi dumeke leswi nga ni munyu.Nhlangano wa Rihanyo wa Misava Hinkwayo wu ringanyeta leswaku vanhu lavakulu va dya 'sodium' leyi nga ehansi ka 2 000 mg, leyi ringanaka ni 5 wa tigiramu ta munyu hi siku. <ref name="WHO2013">{{Cite web|date=31 January 2013|title=WHO issues new guidance on dietary salt and potassium|url=https://www.who.int/mediacentre/news/notes/2013/salt_potassium_20130131/en/|archive-url=https://web.archive.org/web/20160720052736/http://www.who.int/mediacentre/news/notes/2013/salt_potassium_20130131/en/|archive-date=20 July 2016|accessdate=17 October 2013|publisher=World Health Organization}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Delahaye |first=F. |year=2012 |title=Europe PMC |url=https://europepmc.org/article/med/22465720 |url-status=live |journal=Presse Médicale |volume=41 |issue=6 Pt 1 |pages=644–649 |doi=10.1016/j.lpm.2012.02.035 |pmid=22465720 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20210607031645/https://europepmc.org/article/med/22465720 |archive-date=7 June 2021 |access-date=2021-06-07}}</ref> == Matimu == [[File:Salzproduktion-Halle.jpg|thumb| Ku endliwa ka munyu eHalle, Saxony-Anhalt, hi 1670]] [[File:Salinas_de_Maras,_Peru-20Sept2013.jpg|thumb| Swidziva leswi nga ekusuhi na Maras, ePeru leswi dyiwaka hi xihlovo xa timinerali naswona a swi tirhisiwa ku endla munyu ku sukela eminkarhini ya le mahlweni ka Inca]] == Swikombo == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} pttat2eyo43hhdeii2m55eimuw87yue