Blagoveščensk (Baškortostan)

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="vep">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipedii</sitename>
    <dbname>vepwiki</dbname>
    <base>https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99</base>
    <generator>MediaWiki 1.45.0-wmf.3</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Media</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Specialine</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Lodu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kävutai</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Lodu kävutajas</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipedii</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Paginad Vikipedii</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Lodu failas</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">Lodu MediaWikiš</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Šablon</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Lodu šablonas</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Abu</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Lodu abus</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategorii</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Lodu kategorijas</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Blagoveščensk (Baškortostan)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1959</id>
    <revision>
      <id>178727</id>
      <parentid>178701</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:38:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>formitez</comment>
      <origin>178727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4916" sha1="2xevdrk3tprhqwyrq5orkzs09tdej49" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Blagoveščensk&lt;br /&gt;Благовещенск &lt;small&gt;(ven.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Благовещен &lt;small&gt;(bašk.)&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Coat of Arms of Blagoveschensk (Bashkortostan).png
 | Flag = Flag of Blagoveshchensk (Bashkortostan).svg
 | Lidnanznam text = Blagoveščenskan lidnanznam (Baškortostan)
 | Flag text = Blagoveščenskan flag (Baškortostan)
 | Valdkund = Venäma
 | Eläjiden lugu = 35,841
 | Voz' = 2021
 | Pind = 65
 | Fail = Blagoveshchensk (Bashkortostan) 03.jpg
 | Pämez' = Sergei Zavgorodnii&lt;br/&gt;(tal'vku 2019—)
 | Telefonkod = +7-34766-xx-xxx
 | Avtokod = 02. 102
 | Aigvö = [[UTC]]+5 (MSK+2)
}}
{{Znamoičendad|Blagoveščensk}}
'''Blagoveščensk''' ({{lang-ru|Благовещенск}}, [[baškiran kel'|bašk]]. i {{lang-tt|Благовещен}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Baškortostanan Tazovaldkund]]an keskuzpalan pohjoižes, [[Uf]]an pohjoine ezilidn. Se om [[Blagoveščenskan rajon (Baškortostan)|Blagoveščenskan rajonan]] administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2005.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kuti ''Blagoveščenskii zavod''-žilo (pagin. {{lang-ru|Благзавод}}) vas'kentegimenno vodel 1756. Kätihe radnikžiloks vl 1931. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1941.

Blagoveščensk šingotase sauvondmaterialiden pästandal (armatur, raudbeton, lämuzizoläcii, asfal't), [[poliefir]]an kompleksal, pakuitesen pästandal (gofriruidud karton, plastikmülüd), Ufanverižel LEK:al ({{lang-ru|Приуфимская ТЭЦ}}), laivankohendusen tegimel, «Tehnostandart»-edheotandal ([[bolt]]ad kingitimidenke).

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Blagoveschenskiy rayon (Bashkortostan).svg|thumb|left|250px|Blagoveščenskan rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmaiženno röunanno, [[Vaugedjogi (Kaman ližajogi)|Vaugedjogen]] alajoksmusen oiktal randal ([[Kam]]an hurapol'ne bassein), 120 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Matkad [[Uf]]an keskuzpalhasai om nell'kümne kaks' kilometrad suvhe orhal, tazovaldkundan pälidnan röunhasai om vähemb mi kümne kilometrad. Toine lähembaine lidn om [[Birsk]] 50 km lodeheze orhal vai 60 km avtol.

== Tobmuz ==
Blagoveščensk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan Administracijan pämez' om Rustam Badikšanov ({{lang-ru|Рустам Бадыкшанов}}, reduku 2012 — reduku 2019).

== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 239 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest, vn 2021 — 35 841 ristitud. Kaik 34 955 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35 037 eläjad vl 2016 i om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 62,8 %, [[totarlaižed]] — 15,5 %, [[baškiralaižed]] — 14,0 %, [[marilaižed]] — 4,8 %, toižed rahvahad — 2,9 %.

Mamankelen mödhe (2010): [[venän kel']] — 70,9 %, [[totaran kel']] — 12,6 %, [[baškiran kel']] — 10,6 %, [[marin kel']] — 3,5 %.

[[Islam]]an «Tan Čulpan»-mečet' om saudud lidnas, mugažo «Nur-Muhammet»-pämečetin kund om registriruidud. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid&lt;ref&gt;[http://sobory.ru/geo/locat/22570 Blagoveščenskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; oma letud lidnas, niiden kesken Jumalanmaman Blagoveššenjan vanh puine i uz' kivine (2014−2016) pühäpertid.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, kuz' keskškolad, gimnazii. Blagoveščenskan äiprofil'ne profkolledž&lt;ref&gt;[http://bpgt-edu.ucoz.ru/ Blagoveščenskan äiprofil'žen professionaližen kolledžan sait (''bpgt-edu.ucoz.ru'').] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; i Baškiran arhitekturan, sauvondan da kommunaližen ižandusen kolledž (Blagoveščenskan filial) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Blagoveshchensk (Bashkortostan) 01.jpg|Blagoveščenskan rajonan tobmuden sauvuz (2018)
Blagoveshchensk (Bashkortostan) 02.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (2018)
Baz sky.jpg|Blagoveščenskan armaturantegim vl 2010 (istorine vas'kentegim)
381A8252 (2).jpg|Poliefiran kompleks vl 2022
Gospodskiy dom Dashkovih.jpg|Tegimen Daškovad-pidajiden usadib vl 2012
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://adminblagov.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (''adminblagov.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://blagoveshensk.bashkortostan.ru/ Blagoveščenskan rajonan tobmuden sait (''blagoveshensk.bashkortostan.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Blagoveshchensk (Bashkortostan)}}

{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}

[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Blagoveščenskan rajon (Baškortostan)|*]]</text>
      <sha1>2xevdrk3tprhqwyrq5orkzs09tdej49</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Davlekanovo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1960</id>
    <revision>
      <id>178728</id>
      <parentid>173234</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>178728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5349" sha1="0c274m4kx9xffd21ssw70rfa99aw97e" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Davlekanovo&lt;br /&gt;Давлеканово &lt;small&gt;(ven.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Дәүләкән &lt;small&gt;(bašk.)&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Coat of Arms of Davlekanovo.gif
 | Flag = 
 | Lidnanznam text = Davlekanovon lidnanznam
 | Flag text = 
 | Valdkund = Venäma
 | Eläjiden lugu = 21,834
 | Voz' = 2021
 | Pind = 40.97
 | Fail = Вид с жд моста.JPG
 | Pämez' = Väčeslav Gaponenko&lt;br/&gt;(eloku 2017 — eloku 2022,&lt;br/&gt;keväz'ku 2023—)
 | Telefonkod = +7-34768-xx-xxx
 | Avtokod = 02. 102
 | Aigvö = [[UTC]]+5 (MSK+2)
}}
[[Fail:Мәсет2.jpg|thumb|left|250px|Mečet' ({{lang-ba|Дәүләкән йәмиғ мәсете}}), vn 2021 nägu]]
'''Davlekanovo''' ({{lang-ru|Давлека́ново}}, [[baškiran kel'|bašk]]. i {{lang-tt|Дәүләкән}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Baškortostanan Tazovaldkund]]an keskuzpalan päivlaskmas. Se om [[Davlekanovon rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930).

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud küläks vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «[[Samar]] — [[Zlatoust]]»-raudtekeskust külän ümbrištos vl 1888, i ''Davlekanovskii''-žilo libui ''Davlekanovskai''-raudtestancijanno ({{lang-ru|Давлекановская}}), nügüdläine ''Davlekanovo''-raudtestancii. Ühtištadihe žilod, Davlekanovo-küläd i Itkulovo-küläd (oli tetab vspäi 1797), kätihe ühteks eländpunktaks. Maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.

Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (mašiništ vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe&lt;ref&gt;[http://dznm.ru/ Davlekanovon kivivoimašiništonsauvomižen «Neftemaš»-tegimen sait (''dznm.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}&lt;/ref&gt;, lämbitimed, [[päč]]id i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, [[transformator]]ad), sömtegimištol ([[jauh]], [[sagud]]), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal, rahvahanpramozloil ([[kour]]ad, punleiktand, kumisan tehmine).

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Davlekanovskiy rayon.svg|thumb|left|250px|Davlekanovon rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, [[Döm]]-jogen keskjoksmusen hural randal ({{lang-ba|Дим}} vai ''Күгиҙел'' 535 km pitte, [[Vaugedjogi (Kaman ližajogi)|Vaugedjogen]] hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad [[Uf]]hasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Belebei]] 61 km päivlaskmha orhal vai 96 km avtotedme i [[Sterlitamak]] 87 km suvipäivnouzmha orhal vai 110 km avtol.

Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,8 C°, kezakun-elokun +18,0..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −11,1..−11,7 C°.

== Tobmuz ==
Davlekanovo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Damir Biktimirov tegi lidnan Administracijan pämehen velgusidme vn 2022 elokuspäi vn 2023 keväz'kuhusai. Lidnan Nevondkundan ezimez' om Lev Afanasjev vn 2020 redukuspäi. Edeline Nevondkundan ezimez' om Nikolai Kibovskii (kül'mku 2016 — reduku 2020).

== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest, vn 2021 — 21 834 ristitud. Kaik 23 774 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 1996 lidnan ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 47,1 %, [[baškiralaižed]] — 26,0 %, [[totarlaižed]] — 17,9 %, [[ukrainalaižed]] — 4,4 %, [[čuvašalaižed]] — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,3 %.

[[Islam]]an kaks' pühäpertid oma avaitud. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Počajevan jumalaižen jumalanpert'&lt;ref&gt;[http://sobory.ru/geo/locat/23052 Davlekanovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om letud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1, 7), kaks' gimnazijad (baškiran nomer 3 internatanke, nomer 5), licei-internat, čomamahtoiden škol, «Sambo-75»-sportškol. Professionaližen opendusen neniden aluzkundoiden koume filialad ratas lidnas: [[Belebei]]n mehanizacijan da elektrifikacijan kolledž, Baškiran arhitekturan, sauvondan i kommunaližen ižandusen kolledž&lt;ref&gt;[http://bask-rb.ru/давлеканово Davlekanovon filialan lehtpol' Baškiran sauvondkolledžan ''bask-rb.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt;, [[Uf]]an tehnologine tehnikum.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://sovet-davlekanovo.ru/ Lidnan da Davlekanovon rajonan Nevondkundan sait (''sovet-davlekanovo.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://davlekanovo.bashkortostan.ru/ Lidnan da Davlekanovon rajonan Admnistracijan sait (''davlekanovo.bashkortostan.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Davlekanovo}}

{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}

[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Davlekanovon rajon|*]]</text>
      <sha1>0c274m4kx9xffd21ssw70rfa99aw97e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178729</id>
      <parentid>178728</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:41:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>178729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5365" sha1="2bf51ag8gqj93ztvflylhgeafuehybc" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Davlekanovo&lt;br /&gt;Давлеканово &lt;small&gt;(ven.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Дәүләкән &lt;small&gt;(bašk.)&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Coat of Arms of Davlekanovo.gif
 | Flag = 
 | Lidnanznam text = Davlekanovon lidnanznam
 | Flag text = 
 | Valdkund = Venäma
 | Eläjiden lugu = 21,834
 | Voz' = 2021
 | Pind = 40.97
 | Fail = Вид с жд моста.JPG
 | Pämez' = Väčeslav Gaponenko&lt;br/&gt;(eloku 2017 — eloku 2022,&lt;br/&gt;keväz'ku 2023—)
 | Telefonkod = +7-34768-xx-xxx
 | Avtokod = 02. 102
 | Aigvö = [[UTC]]+5 (MSK+2)
}}
[[Fail:Мәсет2.jpg|thumb|left|250px|Mečet' ({{lang-ba|Дәүләкән йәмиғ мәсете}}), vn 2021 nägu]]
'''Davlekanovo''' ({{lang-ru|Давлека́ново}}, [[baškiran kel'|bašk]]. i {{lang-tt|Дәүләкән}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Baškortostanan Tazovaldkund]]an keskuzpalan päivlaskmas. Se om [[Davlekanovon rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930).

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud küläks vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «[[Samar]] — [[Zlatoust]]»-raudtekeskust külän ümbrištos vl 1888, i ''Davlekanovskii''-žilo libui ''Davlekanovskai''-raudtestancijanno ({{lang-ru|Давлекановская}}), nügüdläine ''Davlekanovo''-raudtestancii. Ühtištadihe žilod, Davlekanovo-küläd i Itkulovo-küläd (oli tetab vspäi 1797), kätihe ühteks eländpunktaks. Maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.

Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (mašiništ vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe&lt;ref&gt;[http://dznm.ru/ Davlekanovon kivivoimašiništonsauvomižen «Neftemaš»-tegimen sait (''dznm.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}&lt;/ref&gt;, lämbitimed, [[päč]]id i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, [[transformator]]ad), sömtegimištol ([[jauh]], [[sagud]]), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal, rahvahanpramozloil ([[kour]]ad, punleiktand, kumisan tehmine).

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Davlekanovskiy rayon (Bashkortostan).svg|thumb|left|250px|Davlekanovon rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, [[Döm]]-jogen keskjoksmusen hural randal ({{lang-ba|Дим}} vai ''Күгиҙел'' 535 km pitte, [[Vaugedjogi (Kaman ližajogi)|Vaugedjogen]] hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad [[Uf]]hasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Belebei]] 61 km päivlaskmha orhal vai 96 km avtotedme i [[Sterlitamak]] 87 km suvipäivnouzmha orhal vai 110 km avtol.

Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,8 C°, kezakun-elokun +18,0..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −11,1..−11,7 C°.

== Tobmuz ==
Davlekanovo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Damir Biktimirov tegi lidnan Administracijan pämehen velgusidme vn 2022 elokuspäi vn 2023 keväz'kuhusai. Lidnan Nevondkundan ezimez' om Lev Afanasjev vn 2020 redukuspäi. Edeline Nevondkundan ezimez' om Nikolai Kibovskii (kül'mku 2016 — reduku 2020).

== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest, vn 2021 — 21 834 ristitud. Kaik 23 774 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 1996 lidnan ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 47,1 %, [[baškiralaižed]] — 26,0 %, [[totarlaižed]] — 17,9 %, [[ukrainalaižed]] — 4,4 %, [[čuvašalaižed]] — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,3 %.

[[Islam]]an kaks' pühäpertid oma avaitud. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Počajevan jumalaižen jumalanpert'&lt;ref&gt;[http://sobory.ru/geo/locat/23052 Davlekanovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om letud.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1, 7), kaks' gimnazijad (baškiran nomer 3 internatanke, nomer 5), licei-internat, čomamahtoiden škol, «Sambo-75»-sportškol. Professionaližen opendusen neniden aluzkundoiden koume filialad ratas lidnas: [[Belebei]]n mehanizacijan da elektrifikacijan kolledž, Baškiran arhitekturan, sauvondan i kommunaližen ižandusen kolledž&lt;ref&gt;[http://bask-rb.ru/давлеканово Davlekanovon filialan lehtpol' Baškiran sauvondkolledžan ''bask-rb.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt;, [[Uf]]an tehnologine tehnikum.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://sovet-davlekanovo.ru/ Lidnan da Davlekanovon rajonan Nevondkundan sait (''sovet-davlekanovo.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://davlekanovo.bashkortostan.ru/ Lidnan da Davlekanovon rajonan Admnistracijan sait (''davlekanovo.bashkortostan.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Davlekanovo}}

{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}

[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Davlekanovon rajon|*]]</text>
      <sha1>2bf51ag8gqj93ztvflylhgeafuehybc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dürtüli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1961</id>
    <revision>
      <id>178733</id>
      <parentid>152995</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T07:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>formitez, +kart</comment>
      <origin>178733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3502" sha1="qw6r79dw82w9d3lrzea4nimwexb28y5" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Dürtüli&lt;br /&gt;Дюртюли &lt;small&gt;(ven.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Дүртөйлө &lt;small&gt;(bašk.)&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Durtuli.png
 | Flag = 
 | Lidnanznam text = Dürtülin lidnanznam
 | Flag text = 
 | Valdkund = Venäma
 | Eläjiden lugu = 31,185
 | Voz' = 2021
 | Pind = 25
 | Fail = Dyurtyuli oil industry (WR).tif
 | Pämez' = Il'mir Gareev&lt;br/&gt;(kül'mku 2016—)
 | Telefonkod = +7-34787-xx-xxx
 | Avtokod = 02. 102
 | Aigvö = [[UTC]]+5 (MSK+2)
}}
'''Dürtüli''' ({{lang-ru|Дюртюли́}}, {{lang-ba|Дүртөйлө}}, {{lang-tt|Дүртөйле}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Baškortostanan Tazovaldkund]]an lodehes. Se om [[Dürtülin rajon]]an administrativine keskuz.

== Istorii ==
Eländpunkt mainitase vspäi 1786, nimi kändase «nell'pertine külä» baškiran kelespäi. 1957-ndel vodel ottaškanzihe kävutamižhe [[kivivoi]]n lähišt Mančar-löudmižsijad. Kätihe Dürtülid lidnanvuiččeks žiloks vl 1964, se šingotaškanzi kivivoin samižen holitižkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1989.

Kivivoin edheotand radab Dürtüliš tähäsai. Sauvondmaterialiden pästandan edheotandad (raudbetontegesed, savič) da sömtegimišt (maidproduktoiden kombinat i lihakombinat) oma olmas lidnas mugažo.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Dyurtyulinskiy rayon (Bashkortostan).svg|thumb|left|250px|Dürtülin rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase [[Vaugedjogi (Kaman ližajogi)|Vaugedjogen]] alajoksmusen hural randal, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad [[Uf]]ahasai om 108 km suvipäivnouzmha orhal vai 122 km «Volg»-avtotedme (M7, «[[Jarčalli]] — Uf»-pala). «Volg»-trass mäneb vides kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om [[Birsk]] 45 km päivnouzmha avtotedme.

== Tobmuz ==
Pen' Argamak-külä ({{lang-ba|Арғымаҡ}}, 385 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Dürtülin ližaks.

== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 274 ristitud, lidnankundan — 31 725 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 lidnan — 31 185 ristitud. Kaik 30 858 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 1996 eläjiden lugu om läz kaikenaigaine, 30..31 tuhad (31 665 rist. vl 2008).

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[totarlaižed]] — 64,1 %, [[baškiralaižed]] — 23,2 %, [[venälaižed]] — 9,6 %, [[marilaižed]] — 1,6 %, toižed rahvahad — 1,5 %.

[[Islam]]an «Miras»-pämečet' om avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Suren Vasilijan jumalanpert'&lt;ref&gt;[http://sobory.ru/geo/locat/16958 Dürtülin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om letud lidnas vll 2004−2019.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Dürtülin äiprofil'ne kolledž&lt;ref&gt;[http://gbpoudmk.ru/ Dürtülin äiprofil'žen kolledžan sait (''gbpoudmk.ru'').] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://djurtjuli.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''djurtjuli.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://durtuli.bashkortostan.ru/ Lidnan i Dürtülin rajonan oficialine sait (''durtuli.bashkortostan.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Dyurtyuli}}

{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}

[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Dürtülin rajon|*]]</text>
      <sha1>qw6r79dw82w9d3lrzea4nimwexb28y5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178734</id>
      <parentid>178733</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T07:31:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+manankeled</comment>
      <origin>178734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3643" sha1="95vqay613giu7ub7lco37dr6dkmsfsa" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Dürtüli&lt;br /&gt;Дюртюли &lt;small&gt;(ven.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Дүртөйлө &lt;small&gt;(bašk.)&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Durtuli.png
 | Flag = 
 | Lidnanznam text = Dürtülin lidnanznam
 | Flag text = 
 | Valdkund = Venäma
 | Eläjiden lugu = 31,185
 | Voz' = 2021
 | Pind = 25
 | Fail = Dyurtyuli oil industry (WR).tif
 | Pämez' = Il'mir Gareev&lt;br/&gt;(kül'mku 2016—)
 | Telefonkod = +7-34787-xx-xxx
 | Avtokod = 02. 102
 | Aigvö = [[UTC]]+5 (MSK+2)
}}
'''Dürtüli''' ({{lang-ru|Дюртюли́}}, {{lang-ba|Дүртөйлө}}, {{lang-tt|Дүртөйле}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Baškortostanan Tazovaldkund]]an lodehes. Se om [[Dürtülin rajon]]an administrativine keskuz.

== Istorii ==
Eländpunkt mainitase vspäi 1786, nimi kändase «nell'pertine külä» baškiran kelespäi. 1957-ndel vodel ottaškanzihe kävutamižhe [[kivivoi]]n lähišt Mančar-löudmižsijad. Kätihe Dürtülid lidnanvuiččeks žiloks vl 1964, se šingotaškanzi kivivoin samižen holitižkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1989.

Kivivoin edheotand radab Dürtüliš tähäsai. Sauvondmaterialiden pästandan edheotandad (raudbetontegesed, savič) da sömtegimišt (maidproduktoiden kombinat i lihakombinat) oma olmas lidnas mugažo.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Dyurtyulinskiy rayon (Bashkortostan).svg|thumb|left|250px|Dürtülin rajonan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase [[Vaugedjogi (Kaman ližajogi)|Vaugedjogen]] alajoksmusen hural randal, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad [[Uf]]ahasai om 108 km suvipäivnouzmha orhal vai 122 km «Volg»-avtotedme (M7, «[[Jarčalli]] — Uf»-pala). «Volg»-trass mäneb vides kilometras suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om [[Birsk]] 45 km päivnouzmha avtotedme.

== Tobmuz ==
Pen' Argamak-külä ({{lang-ba|Арғымаҡ}}, 385 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Dürtülin ližaks.

== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 274 ristitud, lidnankundan — 31 725 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 lidnan — 31 185 ristitud. Kaik 30 858 eläjad oli lidnas vl 2017. Vspäi 1996 eläjiden lugu om läz kaikenaigaine, 30..31 tuhad (31 665 rist. vl 2008).

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[totarlaižed]] — 64,1 %, [[baškiralaižed]] — 23,2 %, [[venälaižed]] — 9,6 %, [[marilaižed]] — 1,6 %, toižed rahvahad — 1,5 %.

Mamankelen mödhe (2010): [[totaran kel']] — 73,4 %, [[venän kel']] — 12,9 %, [[baškiran kel']] — 11,4 %, [[marin kel']] — 1,4 %.

[[Islam]]an «Miras»-pämečet' om avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Suren Vasilijan jumalanpert'&lt;ref&gt;[http://sobory.ru/geo/locat/16958 Dürtülin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om letud lidnas vll 2004−2019.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Dürtülin äiprofil'ne kolledž&lt;ref&gt;[http://gbpoudmk.ru/ Dürtülin äiprofil'žen kolledžan sait (''gbpoudmk.ru'').] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt; om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://djurtjuli.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''djurtjuli.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://durtuli.bashkortostan.ru/ Lidnan i Dürtülin rajonan oficialine sait (''durtuli.bashkortostan.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Dyurtyuli}}

{{Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad}}

[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Dürtülin rajon|*]]</text>
      <sha1>95vqay613giu7ub7lco37dr6dkmsfsa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thimphu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10085</id>
    <revision>
      <id>178740</id>
      <parentid>149872</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:57:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+lidnanznam</comment>
      <origin>178740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2545" sha1="r3uynvegc9ygzhocjchrtai1w7056y2" xml:space="preserve">{{10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Thimphu&lt;br /&gt;ཐིམ་ཕུུུུ
 | Lidnanznam = Official Seal of Thimphu.png
 | Flag = 
 | Lidnanznam text = Thimphun lidnanznam
 | Flag text = 
 | Valdkund = Butan
 | Eläjiden lugu = 114,551
 | Voz' = 2017
 | Pind = 26.1
 | Fail = Thimphu from the south 080907.JPG
 | Pämez' = 
 | Telefonkod = +975-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+6
}}
'''Thimphu''' ([[dzongke]]: ''ཐིམ་ཕུུུུ'' [tʰim˥.pʰu˥]) om [[Butan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om [[Thimphun ümbrik|ühtennimižen ümbrikon]] («dzonghag:an») administrativižeks keskuseks mugažo.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal kuti Tašičo-lidnuz-jumalankodi. Thimphun agjan amuine pälidn. Vl 1955 valdkundan pälidn om sirtud sihe amuižes [[Punakh]]-lidnaspäi, oficialižešti vodele 1961. Lidnan erigoittud administracii om sätud vl 1995.

Thimphu šingotase valdkundaližil holitišil, turizmal i maižanduztorguindal.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmaižes palas, mägitahondas, Vang-ču-jogen randal (indine nimituz om Raidak, [[Brahmaputra]]n bassein), 2248..2648 m korktusil, 2320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kunigahan Dečenčoling-pert'kulu-rezidencii om 7 km pohjoižhe lidnan keskusespäi.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] mussonine, tal'vel paneb haloid öidme. Voden keskmäine lämuz om +15 C°, kezakus-sügüz'kus +20..+22 C°, tal'vkus-uhokus +6..+8 C°. Ekstremumad oma −8 C° i +33 C°. Paneb sadegid 609 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (20 mm pordos).

== Eläjad ==
Vn 2005 Butanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 79 185 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjiden tobj pala om [[buddizm]]an uskojad.

Butanan kunigazline universitet&lt;ref&gt;[http://www.rub.edu.bt/ Butanan kunigazližen universitetan sait (''rub.edu.bt'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt; ([[dzongke]]: འབྲུག་རྒྱལ་འཛིན་གཙུག་ལག་སློབ་སྡེ་; virkand: '''brug rgyal-'dzin gtsug-lag-slob-sde'') om sätud vl 2003 valdkundan 11 kolledžan da institutan ühtištusel, baziruiše pälidnas.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.thimphu.gov.bt/ Lidnan da sen ümbrikon oficialine sait (''thimphu.gov.bt'').] {{ref-en}}
{{Commons|Thimphu}}

{{Azijan pälidnad}}

[[Kategorii:Thimphu| ]]
[[Kategorii:Butanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Butan|*]]
[[Kategorii:Pälidnad]]
[[Kategorii:Thimphun ümbrik|*]]</text>
      <sha1>r3uynvegc9ygzhocjchrtai1w7056y2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Har'kov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10703</id>
    <revision>
      <id>178717</id>
      <parentid>160683</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T13:16:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>formitez</comment>
      <origin>178717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2742" sha1="dlw14yg6sask52qjmabg6k7um1isf6d" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,447,881
 | Voz' = 2017
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(2021—)
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]].

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Edeline lidnan pämez' om Gennadii Kernes (2010—).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>dlw14yg6sask52qjmabg6k7um1isf6d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178718</id>
      <parentid>178717</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T13:25:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+klimat</comment>
      <origin>178718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3526" sha1="16z075qt1jexjrvi16b17u15sxmovme" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,447,881
 | Voz' = 2017
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(2021—)
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Edeline lidnan pämez' om Gennadii Kernes (2010—).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>16z075qt1jexjrvi16b17u15sxmovme</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178719</id>
      <parentid>178718</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T16:52:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>tobmuz+</comment>
      <origin>178719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3968" sha1="tf40x2mr6ilpi47r2cc7cpk32bn49o6" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
|
|
|
|
|
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>tf40x2mr6ilpi47r2cc7cpk32bn49o6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178720</id>
      <parentid>178719</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T16:56:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+galerei</comment>
      <origin>178720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4271" sha1="tmvw6m5kt779y9scwj1hb3w9zjfifmd" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
|
|
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>tmvw6m5kt779y9scwj1hb3w9zjfifmd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178721</id>
      <parentid>178720</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T16:59:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kuva</comment>
      <origin>178721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4413" sha1="mgl6njh49zk1juxw2z0i3xko0bjwfxn" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Blagoveschensky Cathedral - 01.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2015 nägu (ortodoksine hristanuskond)
|
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>mgl6njh49zk1juxw2z0i3xko0bjwfxn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178722</id>
      <parentid>178721</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:06:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>galerei+</comment>
      <origin>178722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4482" sha1="igbm51gixrfqh6ofo3sdk5ye6i9yfqn" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Annunciation Cathedral in Kharkiv - 2017.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
ЗУ (2).jpg|Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>igbm51gixrfqh6ofo3sdk5ye6i9yfqn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178723</id>
      <parentid>178722</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:09:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>178723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4552" sha1="o56k810v4zflljjdw9vb1grfamlr4a3" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Location Map Kharkiv.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]]
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Annunciation Cathedral in Kharkiv - 2017.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
ЗУ (2).jpg|Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>o56k810v4zflljjdw9vb1grfamlr4a3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178724</id>
      <parentid>178723</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:11:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>178724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4651" sha1="iptfwc7sqjzhzxst2og53l2h7zi2mn1" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Location Map Kharkiv.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]]
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Charkiw-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]]
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
Har'kov jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Annunciation Cathedral in Kharkiv - 2017.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
ЗУ (2).jpg|Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>iptfwc7sqjzhzxst2og53l2h7zi2mn1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178725</id>
      <parentid>178724</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:29:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>178725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5254" sha1="es2uyoy6vdon4fq2g0y0pd565370mbx" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Location Map Kharkiv.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]]
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Charkiw-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]]
Lidn sijadase kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
[[Fail:Административное деление Харькова.png|thumb|left|250px|Har'kovan administrativižed rajonad vl 2016: (uded nimed da röunad, nimed edel 2016. vot oma ozutadud saupkiš)&lt;br/&gt;
1. Holodnogorskii rajon (Leninskii)&lt;br/&gt;
2. Ševčenkovskii rajon (Dzeržinskii)&lt;br/&gt;
3. Kijevskii rajon (Kijevskii)&lt;br/&gt;
4. Saltovskii rajon (Moskovskii)&lt;br/&gt;
5. Nemíšlänskii rajon (Frunzenskii)&lt;br/&gt;
6. Industrial'nii rajon (Ordžonikidzen)&lt;br/&gt;
7. Slobodskoi rajon (Internacionaline)&lt;br/&gt;
8. Osnovänskii rajon (Červonozavodskii)&lt;br/&gt;
9. Novobavarskii rajon (Oktäbr'skii)]]
Har'kov jagase ühesaks nimitadud administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Annunciation Cathedral in Kharkiv - 2017.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
ЗУ (2).jpg|Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>es2uyoy6vdon4fq2g0y0pd565370mbx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178726</id>
      <parentid>178725</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T17:34:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>formitez</comment>
      <origin>178726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5292" sha1="66pr1p5c58v33vcwq6qi238j17uq0ok" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Har'kov&lt;br /&gt;Харків
 | Lidnanznam = Coat of arms of Kharkiv.svg
 | Flag = Kharkiv-town-flag.svg
 | Lidnanznam text = Har'kovan lidnanznam
 | Flag text = Har'kovan flag
 | Valdkund = Ukrain
 | Eläjiden lugu = 1,421,125
 | Voz' = 2022
 | Pind = 350
 | Fail = Успенський собор взимку, аерофото.jpg
 | Pämez' = Igor Terehov&lt;br/&gt;(tal'vku 2020—,&lt;br/&gt;''Ігор Терехов'')
 | Telefonkod = +380-57
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Location Map Kharkiv.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]]
'''Har'kov''' vai '''Harkiv''' ({{lang-uk|Харків}} [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte [[Ukrain]]an lidn, [[Har'kovan agj]]an administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.

== Istorii ==
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.

Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Charkiw-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]]
Lidn sijadase agjan pohjoižes, kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel ([[Don]]an bassein).

Matkad [[Venäma]]n röunhasai ([[Belgorodan agj]]) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.

Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.

== Tobmuz ==
[[Fail:Административное деление Харькова.png|thumb|left|250px|'''Har'kovan administrativižed rajonad vl 2016:''' (röunad vspäi 2012, nimed edel 2016. vot oma ozutadud saupkiš)&lt;br/&gt;
1. Holodnogorskii rajon (Leninskii)&lt;br/&gt;
2. Ševčenkovskii rajon (Dzeržinskii)&lt;br/&gt;
3. Kijevskii rajon (Kijevskii)&lt;br/&gt;
4. Saltovskii rajon (Moskovskii)&lt;br/&gt;
5. Nemíšlänskii rajon (Frunzenskii)&lt;br/&gt;
6. Industrial'nii rajon (Ordžonikidzevskii)&lt;br/&gt;
7. Slobodskoi rajon (Kominternovskii)&lt;br/&gt;
8. Osnovänskii rajon (Červonozavodskii)&lt;br/&gt;
9. Novobavarskii rajon (Žovtnevii / Oktäbr'skii)]]
Har'kov jagase ühesaks nimitadud administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas [[Toine mail'man soda|sodanedeližes]] aigaspäi.

Lidnan tobmuden pä om mer ({{lang-uk|міський голова Харкова}}). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (''Геннадій Кернес'', kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).

== Eläjad ==
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).

== Transport ==
Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline ''Har'kov ''-lendimport (''HRK'') sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Україна, Харків, пл. Конституції, 7 фото 1.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
Annunciation Cathedral in Kharkiv - 2017.jpg|Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
ЗУ (2).jpg|Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
Kharkiv University (cropped).jpg|Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
Kharkiv Pasazhyrskyi railway station.jpg|''Har'kiv-Passažirskii''-päraudtestancii vl 2021
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.city.kharkov.ua/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''city.kharkov.ua'').] {{ref-uk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kharkiv}}

[[Kategorii:Har'kov| ]]
[[Kategorii:Ukrainan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Har'kovan agj|*]]</text>
      <sha1>66pr1p5c58v33vcwq6qi238j17uq0ok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taibei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10811</id>
    <revision>
      <id>178735</id>
      <parentid>166143</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:26:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kartad</comment>
      <origin>178735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3649" sha1="2d4o1nppfr3ggfx5yaac9uzfvuvrb1m" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Taibei&lt;br /&gt;臺北市 &lt;small&gt;''(Táiběi Shì)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Emblem of Taipei City.svg
 | Flag = Flag of Taipei City.svg
 | Lidnanznam text = Taibein lidnanznam
 | Flag text = Taibein flag
 | Valdkund = Kitain Tazovaldkund
 | Eläjiden lugu = 2,553,798
 | Voz' = 2021
 | Pind = 271.8
 | Fail = Taipei Skyline 2022.06.29.jpg
 | Pämez' = Ko Ven'čže&lt;br/&gt;(2014—,&lt;br/&gt;柯文哲&lt;br/&gt;''Kē Wénzhé'')
 | Telefonkod = +886-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+8
}}
'''Taibei''' ({{lang-zh|臺北市}} vai 台北市; [[pin'jin']]: ''Táiběi Shì'' «lidn Taivanin pohjoižes») om [[Kitain Tazovaldkund]]an&lt;ref&gt;Nece eländpunkt sijadase [[Kitai]]š, no kontroliruiše [[Kitain Tazovaldkund]]al.&lt;/ref&gt; pälidn. Lidnan municipalitet om saren nellänz' eläjiden lugun mödhe.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kitajalaižil vl 1709, hö oliba sirdnikoil [[Fuczän']]-provincijaspäi tobjimalaz. Čajun da toižen eksportan Tamsui-port laski Taibeile kätas saren pohjoižen päižeks lidnaks 19. voz'sadan lopule. Vl 1886 Taibei om pandud Taivan'-provincijan pälidnaks (i om mugomaks tähäsai kontinentaližen Kitain käskusiden mödhe). Vll 1895−1945 Taivan' oli Japonijan kolonijaks, i sil pordol Taibei sai administrativižen keskusen äjid pirdoid (sauvusid), lidnan nimen oficialine japonine virkand oli ''Taihoku'' (mugažo ''Taikoku''). Vn 1949 7. päiväl tal'vkud Gomin'danan ohjastuz [[Čan Kaiši]]nke pämeheks tedoti Taibeid Kitain Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks, i [[Nankin]]ad — kaikenaigaižeks pälidnaks. Ekonomikan šingotez vedi ristitišton äikerdaižennoks ližadusennoks Taibein rajonas.

Taibei om saren opendusen i massinformacijan sarakon keskuseks. Vl 2007 lidnan nominaline [[kogosüdäiprodukt|KSP]] oli 160 mlrd. US$, kaiken aglomeracijan — 260 mlrd. US$. Lidnalaižiden KSP ühtele hengele sil-žo aigal oli 48 400 US$ (kahtenz' surtte Azijas [[Tokio]]n jäl'ghe, siš oli 65 453 US$ ekvivalentas), no ku otta ezilidnoidenke, ka se KSP oli vaiše 25 000 US$ ühtele hengele. Industrijan päižed sarakod oma elektronikan i sen komponentoiden tehmine, tarkoiktoiden ladimiden i mašiništon pästand, tekstilin i soban edheotandad, sömtegimišt. Toižed znamasižed sarakod oma torguind, transport, bankad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Taiwan ROC political division map Taipei City.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Taivaniš vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase [[Taivan']]-saren pohjoižes katl'uses, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged 1120 metrhasai ü.m.t. kortte ümbärtas lidnad.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps. Voden keskmäine lämuz om +23,5 C°, kezakun-sügüz'kun +28..+30 C°, tal'vkun-uhokun +17..+18 C°. Ekstremumad oma −0,2 C° i +39,7 C°. Paneb sadegid 2368 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (214..355 mm kus).

== Tobmuz ==
[[Fail:Map of Taipei districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2008)]]
Taibei jagase kaks'toštkümneks nimitadud rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab saren kaikiš surembanke [[Sin'bei|Nju Taibei]]-lidnanke i [[Czilun]]-avanportanke, kaik ned sätas lidnaglomeracijad ühesa millionad ristituidenke (2021) 1059 km² pindal.

Nell' lidnalašt ühesaspäi saiba üläopendust.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://english.gov.taipei/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''english.gov.taipei'').] {{ref-en}} {{ref-zh}}
{{Commons|Taipei}}

[[Kategorii:Taibei| ]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkund|*]]</text>
      <sha1>2d4o1nppfr3ggfx5yaac9uzfvuvrb1m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178736</id>
      <parentid>178735</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:32:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>178736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3721" sha1="b2c7kwuqg6r9ycofuhg022fogyua8wt" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Taibei&lt;br /&gt;臺北市 &lt;small&gt;''(Táiběi Shì)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Emblem of Taipei City.svg
 | Flag = Flag of Taipei City.svg
 | Lidnanznam text = Taibein lidnanznam
 | Flag text = Taibein flag
 | Valdkund = Kitain Tazovaldkund
 | Eläjiden lugu = 2,553,798
 | Voz' = 2021
 | Pind = 271.8
 | Fail = Taipei Skyline 2022.06.29.jpg
 | Pämez' = Ko Ven'čže&lt;br/&gt;(2014—,&lt;br/&gt;柯文哲&lt;br/&gt;''Kē Wénzhé'')
 | Telefonkod = +886-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+8
}}
[[Fail:TPI-MRT-MAP-3.jpg|thumb|left|250px|Lidnan transportkart (2018)]]
'''Taibei''' ({{lang-zh|臺北市}} vai 台北市; [[pin'jin']]: ''Táiběi Shì'' «lidn Taivanin pohjoižes») om [[Kitain Tazovaldkund]]an&lt;ref&gt;Nece eländpunkt sijadase [[Kitai]]š, no kontroliruiše [[Kitain Tazovaldkund]]al.&lt;/ref&gt; pälidn. Lidnan municipalitet om saren nellänz' eläjiden lugun mödhe.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kitajalaižil vl 1709, hö oliba sirdnikoil [[Fuczän']]-provincijaspäi tobjimalaz. Čajun da toižen eksportan Tamsui-port laski Taibeile kätas saren pohjoižen päižeks lidnaks 19. voz'sadan lopule. Vl 1886 Taibei om pandud Taivan'-provincijan pälidnaks (i om mugomaks tähäsai kontinentaližen Kitain käskusiden mödhe). Vll 1895−1945 Taivan' oli Japonijan kolonijaks, i sil pordol Taibei sai administrativižen keskusen äjid pirdoid (sauvusid), lidnan nimen oficialine japonine virkand oli ''Taihoku'' (mugažo ''Taikoku''). Vn 1949 7. päiväl tal'vkud Gomin'danan ohjastuz [[Čan Kaiši]]nke pämeheks tedoti Taibeid Kitain Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks, i [[Nankin]]ad — kaikenaigaižeks pälidnaks. Ekonomikan šingotez vedi ristitišton äikerdaižennoks ližadusennoks Taibein rajonas.

Taibei om saren opendusen i massinformacijan sarakon keskuseks. Vl 2007 lidnan nominaline [[kogosüdäiprodukt|KSP]] oli 160 mlrd. US$, kaiken aglomeracijan — 260 mlrd. US$. Lidnalaižiden KSP ühtele hengele sil-žo aigal oli 48 400 US$ (kahtenz' surtte Azijas [[Tokio]]n jäl'ghe, siš oli 65 453 US$ ekvivalentas), no ku otta ezilidnoidenke, ka se KSP oli vaiše 25 000 US$ ühtele hengele. Industrijan päižed sarakod oma elektronikan i sen komponentoiden tehmine, tarkoiktoiden ladimiden i mašiništon pästand, tekstilin i soban edheotandad, sömtegimišt. Toižed znamasižed sarakod oma torguind, transport, bankad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Taiwan ROC political division map Taipei City.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Taivaniš vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase [[Taivan']]-saren pohjoižes katl'uses, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged 1120 metrhasai ü.m.t. kortte ümbärtas lidnad.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps. Voden keskmäine lämuz om +23,5 C°, kezakun-sügüz'kun +28..+30 C°, tal'vkun-uhokun +17..+18 C°. Ekstremumad oma −0,2 C° i +39,7 C°. Paneb sadegid 2368 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (214..355 mm kus).

== Tobmuz ==
[[Fail:Map of Taipei districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2008)]]
Taibei jagase kaks'toštkümneks nimitadud rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab saren kaikiš surembanke [[Sin'bei|Nju Taibei]]-lidnanke i [[Czilun]]-avanportanke, kaik ned sätas lidnaglomeracijad ühesa millionad ristituidenke (2021) 1059 km² pindal.

Nell' lidnalašt ühesaspäi saiba üläopendust.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://english.gov.taipei/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''english.gov.taipei'').] {{ref-en}} {{ref-zh}}
{{Commons|Taipei}}

[[Kategorii:Taibei| ]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkund|*]]</text>
      <sha1>b2c7kwuqg6r9ycofuhg022fogyua8wt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178737</id>
      <parentid>178736</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:41:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>klimat+</comment>
      <origin>178737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4057" sha1="i3igmpq8xv863w763a81u2vrn2fp6x3" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Taibei&lt;br /&gt;臺北市 &lt;small&gt;''(Táiběi Shì)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Emblem of Taipei City.svg
 | Flag = Flag of Taipei City.svg
 | Lidnanznam text = Taibein lidnanznam
 | Flag text = Taibein flag
 | Valdkund = Kitain Tazovaldkund
 | Eläjiden lugu = 2,553,798
 | Voz' = 2021
 | Pind = 271.8
 | Fail = Taipei Skyline 2022.06.29.jpg
 | Pämez' = Ko Ven'čže&lt;br/&gt;(2014—,&lt;br/&gt;柯文哲&lt;br/&gt;''Kē Wénzhé'')
 | Telefonkod = +886-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+8
}}
[[Fail:TPI-MRT-MAP-3.jpg|thumb|left|250px|Lidnan transportkart (2018)]]
'''Taibei''' ({{lang-zh|臺北市}} vai 台北市; [[pin'jin']]: ''Táiběi Shì'' «lidn Taivanin pohjoižes») om [[Kitain Tazovaldkund]]an&lt;ref&gt;Nece eländpunkt sijadase [[Kitai]]š, no kontroliruiše [[Kitain Tazovaldkund]]al.&lt;/ref&gt; pälidn. Lidnan municipalitet om saren nellänz' eläjiden lugun mödhe.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kitajalaižil vl 1709, hö oliba sirdnikoil [[Fuczän']]-provincijaspäi tobjimalaz. Čajun da toižen eksportan Tamsui-port laski Taibeile kätas saren pohjoižen päižeks lidnaks 19. voz'sadan lopule. Vl 1886 Taibei om pandud Taivan'-provincijan pälidnaks (i om mugomaks tähäsai kontinentaližen Kitain käskusiden mödhe). Vll 1895−1945 Taivan' oli Japonijan kolonijaks, i sil pordol Taibei sai administrativižen keskusen äjid pirdoid (sauvusid), lidnan nimen oficialine japonine virkand oli ''Taihoku'' (mugažo ''Taikoku''). Vn 1949 7. päiväl tal'vkud Gomin'danan ohjastuz [[Čan Kaiši]]nke pämeheks tedoti Taibeid Kitain Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks, i [[Nankin]]ad — kaikenaigaižeks pälidnaks. Ekonomikan šingotez vedi ristitišton äikerdaižennoks ližadusennoks Taibein rajonas.

Taibei om saren opendusen i massinformacijan sarakon keskuseks. Vl 2007 lidnan nominaline [[kogosüdäiprodukt|KSP]] oli 160 mlrd. US$, kaiken aglomeracijan — 260 mlrd. US$. Lidnalaižiden KSP ühtele hengele sil-žo aigal oli 48 400 US$ (kahtenz' surtte Azijas [[Tokio]]n jäl'ghe, siš oli 65 453 US$ ekvivalentas), no ku otta ezilidnoidenke, ka se KSP oli vaiše 25 000 US$ ühtele hengele. Industrijan päižed sarakod oma elektronikan i sen komponentoiden tehmine, tarkoiktoiden ladimiden i mašiništon pästand, tekstilin i soban edheotandad, sömtegimišt. Toižed znamasižed sarakod oma torguind, transport, bankad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Taiwan ROC political division map Taipei City.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Taivaniš vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase [[Taivan']]-saren pohjoižes katl'uses, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged 1120 metrhasai ü.m.t. kortte ümbärtas lidnad.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps, pil'vekaz vodes läbi, tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +23,5 C°, kezakun-sügüz'kun +27,8..+30,1 C°, tal'vkun-keväz'kun +16,6..+19,0 C°. Ekstremumad oma −0,2 C° (uhoku) i +39,7 C° (heinku). Voib panda halad harvoin lujas vilukus i uhokus. Il'man lämuz ei voi olda madalamb mi +19 C° heinkus-elokus. Paneb sadegid 2368 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (214..355 mm kus), vähemba kül'mkus-vilukus (89..97 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..72 % röunoiš heinkus-elokus, 74..78 % toižiš kuiš.

== Tobmuz ==
[[Fail:Map of Taipei districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2008)]]
Taibei jagase kaks'toštkümneks nimitadud rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab saren kaikiš surembanke [[Sin'bei|Nju Taibei]]-lidnanke i [[Czilun]]-avanportanke, kaik ned sätas lidnaglomeracijad ühesa millionad ristituidenke (2021) 1059 km² pindal.

Nell' lidnalašt ühesaspäi saiba üläopendust.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://english.gov.taipei/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''english.gov.taipei'').] {{ref-en}} {{ref-zh}}
{{Commons|Taipei}}

[[Kategorii:Taibei| ]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkund|*]]</text>
      <sha1>i3igmpq8xv863w763a81u2vrn2fp6x3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178738</id>
      <parentid>178737</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>178738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4102" sha1="mvw1vh9tzti4asjv5n0b9be8pwd4fsk" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Taibei&lt;br /&gt;臺北市 &lt;small&gt;''(Táiběi Shì)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Emblem of Taipei City.svg
 | Flag = Flag of Taipei City.svg
 | Lidnanznam text = Taibein lidnanznam
 | Flag text = Taibein flag
 | Valdkund = Kitain Tazovaldkund
 | Eläjiden lugu = 2,553,798
 | Voz' = 2021
 | Pind = 271.8
 | Fail = Taipei Skyline 2022.06.29.jpg
 | Pämez' = Ko Ven'čže&lt;br/&gt;(2014—,&lt;br/&gt;柯文哲&lt;br/&gt;''Kē Wénzhé'')
 | Telefonkod = +886-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+8
}}
[[Fail:TPI-MRT-MAP-3.jpg|thumb|left|250px|Lidnan transportkart (2018)]]
'''Taibei''' ({{lang-zh|臺北市}} vai 台北市; [[pin'jin']]: ''Táiběi Shì'' «lidn Taivanin pohjoižes») om [[Kitain Tazovaldkund]]an&lt;ref&gt;Nece eländpunkt sijadase [[Kitai]]š, no kontroliruiše [[Kitain Tazovaldkund]]al.&lt;/ref&gt; pälidn. Lidnan municipalitet om saren nellänz' eläjiden lugun mödhe.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kitajalaižil vl 1709, hö oliba sirdnikoil [[Fuczän']]-provincijaspäi tobjimalaz. Čajun da toižen eksportan Tamsui-port laski Taibeile kätas saren pohjoižen päižeks lidnaks 19. voz'sadan lopule. Vl 1886 Taibei om pandud Taivan'-provincijan pälidnaks (i om mugomaks tähäsai kontinentaližen Kitain käskusiden mödhe). Vll 1895−1945 Taivan' oli Japonijan kolonijaks, i sil pordol Taibei sai administrativižen keskusen äjid pirdoid (sauvusid), lidnan nimen oficialine japonine virkand oli ''Taihoku'' (mugažo ''Taikoku''). Vn 1949 7. päiväl tal'vkud Gomin'danan ohjastuz [[Čan Kaiši]]nke pämeheks tedoti Taibeid Kitain Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks, i [[Nankin]]ad — kaikenaigaižeks pälidnaks. Ekonomikan šingotez vedi ristitišton äikerdaižennoks ližadusennoks Taibein rajonas.

Taibei om saren opendusen i massinformacijan sarakon keskuseks. Vl 2007 lidnan nominaline [[kogosüdäiprodukt|KSP]] oli 160 mlrd. US$, kaiken aglomeracijan — 260 mlrd. US$. Lidnalaižiden KSP ühtele hengele sil-žo aigal oli 48 400 US$ (kahtenz' surtte Azijas [[Tokio]]n jäl'ghe, siš oli 65 453 US$ ekvivalentas), no ku otta ezilidnoidenke, ka se KSP oli vaiše 25 000 US$ ühtele hengele. Industrijan päižed sarakod oma elektronikan i sen komponentoiden tehmine, tarkoiktoiden ladimiden i mašiništon pästand, tekstilin i soban edheotandad, sömtegimišt. Toižed znamasižed sarakod oma torguind, transport, bankad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Taiwan ROC political division map Taipei City.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Taivaniš vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase [[Taivan']]-saren pohjoižes katl'uses, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged 1120 metrhasai ü.m.t. kortte ümbärtas lidnad.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps, pil'vekaz vodes läbi, tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +23,5 C°, kezakun-sügüz'kun +27,8..+30,1 C°, tal'vkun-keväz'kun +16,6..+19,0 C°. Ekstremumad oma −0,2 C° (uhoku) i +39,7 C° (heinku). Voib panda halad harvoin lujas vilukus i uhokus. Il'man lämuz ei voi olda madalamb mi +19 C° heinkus-elokus. Paneb sadegid 2368 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (214..355 mm kus), vähemba kül'mkus-vilukus (89..97 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..72 % röunoiš heinkus-elokus, 74..78 % toižiš kuiš.

== Tobmuz ==
[[Fail:Map of Taipei districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2008)]]
Taibei jagase kaks'toštkümneks nimitadud rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab saren kaikiš surembanke [[Sin'bei|Nju Taibei]]-lidnanke kaikiš polišpäi, [[Czilun]]-avanport sijadase läz ani päivnouzmha, kaik ned sätas lidnaglomeracijad ühesa millionad ristituidenke (2021) 1059 km² pindal.

Nell' lidnalašt ühesaspäi saiba üläopendust.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://english.gov.taipei/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''english.gov.taipei'').] {{ref-en}} {{ref-zh}}
{{Commons|Taipei}}

[[Kategorii:Taibei| ]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkund|*]]</text>
      <sha1>mvw1vh9tzti4asjv5n0b9be8pwd4fsk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178739</id>
      <parentid>178738</parentid>
      <timestamp>2025-06-11T11:52:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>tobmuz+</comment>
      <origin>178739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4408" sha1="a53346jqdai0z0u6j32plmwu3ll448u" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Taibei&lt;br /&gt;臺北市 &lt;small&gt;''(Táiběi Shì)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam = Emblem of Taipei City.svg
 | Flag = Flag of Taipei City.svg
 | Lidnanznam text = Taibein lidnanznam
 | Flag text = Taibein flag
 | Valdkund = Kitain Tazovaldkund
 | Eläjiden lugu = 2,553,798
 | Voz' = 2021
 | Pind = 271.8
 | Fail = Taipei Skyline 2022.06.29.jpg
 | Pämez' = Czün Vanan'&lt;br/&gt;(tal'vku 2022—,&lt;br/&gt;蔣萬安&lt;br/&gt;''Chiang Wan-an'')
 | Telefonkod = +886-(0)2
 | Aigvö = [[UTC]]+8
}}
[[Fail:TPI-MRT-MAP-3.jpg|thumb|left|250px|Lidnan transportkart (2018)]]
'''Taibei''' ({{lang-zh|臺北市}} vai 台北市; [[pin'jin']]: ''Táiběi Shì'' «lidn Taivanin pohjoižes») om [[Kitain Tazovaldkund]]an&lt;ref&gt;Nece eländpunkt sijadase [[Kitai]]š, no kontroliruiše [[Kitain Tazovaldkund]]al.&lt;/ref&gt; pälidn. Lidnan municipalitet om saren nellänz' eläjiden lugun mödhe.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kitajalaižil vl 1709, hö oliba sirdnikoil [[Fuczän']]-provincijaspäi tobjimalaz. Čajun da toižen eksportan Tamsui-port laski Taibeile kätas saren pohjoižen päižeks lidnaks 19. voz'sadan lopule. Vl 1886 Taibei om pandud Taivan'-provincijan pälidnaks (i om mugomaks tähäsai kontinentaližen Kitain käskusiden mödhe). Vll 1895−1945 Taivan' oli Japonijan kolonijaks, i sil pordol Taibei sai administrativižen keskusen äjid pirdoid (sauvusid), lidnan nimen oficialine japonine virkand oli ''Taihoku'' (mugažo ''Taikoku''). Vn 1949 7. päiväl tal'vkud Gomin'danan ohjastuz [[Čan Kaiši]]nke pämeheks tedoti Taibeid Kitain Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks, i [[Nankin]]ad — kaikenaigaižeks pälidnaks. Ekonomikan šingotez vedi ristitišton äikerdaižennoks ližadusennoks Taibein rajonas.

Taibei om saren opendusen i massinformacijan sarakon keskuseks. Vl 2007 lidnan nominaline [[kogosüdäiprodukt|KSP]] oli 160 mlrd. US$, kaiken aglomeracijan — 260 mlrd. US$. Lidnalaižiden KSP ühtele hengele sil-žo aigal oli 48 400 US$ (kahtenz' surtte Azijas [[Tokio]]n jäl'ghe, siš oli 65 453 US$ ekvivalentas), no ku otta ezilidnoidenke, ka se KSP oli vaiše 25 000 US$ ühtele hengele. Industrijan päižed sarakod oma elektronikan i sen komponentoiden tehmine, tarkoiktoiden ladimiden i mašiništon pästand, tekstilin i soban edheotandad, sömtegimišt. Toižed znamasižed sarakod oma torguind, transport, bankad.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Taiwan ROC political division map Taipei City.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Taivaniš vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase [[Taivan']]-saren pohjoižes katl'uses, 9 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged 1120 metrhasai ü.m.t. kortte ümbärtas lidnad.

Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps, pil'vekaz vodes läbi, tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +23,5 C°, kezakun-sügüz'kun +27,8..+30,1 C°, tal'vkun-keväz'kun +16,6..+19,0 C°. Ekstremumad oma −0,2 C° (uhoku) i +39,7 C° (heinku). Voib panda halad harvoin lujas vilukus i uhokus. Il'man lämuz ei voi olda madalamb mi +19 C° heinkus-elokus. Paneb sadegid 2368 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (214..355 mm kus), vähemba kül'mkus-vilukus (89..97 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..72 % röunoiš heinkus-elokus, 74..78 % toižiš kuiš.

== Tobmuz ==
[[Fail:Map of Taipei districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2008)]]
Taibei jagase kaks'toštkümneks nimitadud rajonaks.

Lidnan tobmuden pämez' om mer. Hän valičese kaikil lidnalaižil nelläks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Vll 1967−1994 ei olend valičendoid, keskuzline ohjastuz pani merad radnikusele. Edeline mer om Ko Ven'čže (柯文哲 ''Kē Wénzhé'', tal'vku 2014 — tal'vku 2022).

== Eläjad ==
Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 2 704 810 ristitud. Röunatab saren kaikiš surembanke [[Sin'bei|Nju Taibei]]-lidnanke kaikiš polišpäi, [[Czilun]]-avanport sijadase läz ani päivnouzmha, kaik ned sätas lidnaglomeracijad ühesa millionad ristituidenke (2021) 1059 km² pindal.

Nell' lidnalašt ühesaspäi saiba üläopendust.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://english.gov.taipei/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''english.gov.taipei'').] {{ref-en}} {{ref-zh}}
{{Commons|Taipei}}

[[Kategorii:Taibei| ]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkundan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kitain Tazovaldkund|*]]</text>
      <sha1>a53346jqdai0z0u6j32plmwu3ll448u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Džidd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11068</id>
    <revision>
      <id>178715</id>
      <parentid>178714</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T12:34:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>toine olii kuva</comment>
      <origin>178715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5116" sha1="8msonw2zbw49ddn0u6ilu9gsd7agx09" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Džidd&lt;br /&gt;جدة‎ &lt;small&gt;''(Džidda)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam =
 | Flag =
 | Lidnanznam text = Džiddan lidnanznam
 | Flag text =
 | Valdkund = Saudan Arabii
 | Eläjiden lugu = 3,751,722
 | Voz' = 2022
 | Pind = 1,600
 | Fail = Jeddah Waterfront 2025 (cropped).jpg
 | Pämez' = Saleh Al'-Turki&lt;br/&gt;(heinku 2018—)
 | Telefonkod = +966-12
 | Aigvö = [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Jeddah map.png|thumb|left|200px|Džiddan avtoted vl 2009 (''OpenStreetMap.org'')]]
'''Džidd''' (vai '''Džiddah''', {{lang-ar|جدة‎}} ''Džidda'', sijaline virkand [ˈ(d)ʒɪd.da]) om lidn [[Saudan Arabii|Saudan Arabijan]] päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. [[Mekkan agj]]an kaikiš suremb lidn.

Džidd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoičeb «bab», i [[Eva]]n kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad [[hadž]]an pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).

Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Jedda arabia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2008 kartal]]
Džidd sijadase kaidos mererandaližes Tiham-letetazangištos (''Tihama''), [[Rusked meri|Rusttan meren]] päivnouzmaižel randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Municipalitetan territorii otab agjan päivlaskmad, om röunatud Hidžaz-mägisel'gal päivnouzmaspäi.

Klimat om räk letetazangišton kuiv. Voden keskmäine lämuz om +28,7 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+33,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +23,4..+25,5 C°. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C° (uhoku, keväz'ku), maksimaline +52,0 C° (kezaku). Il'man lämuz voib ületada +40 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-elokus. Paneb sadegid 60 mm vodes, kül'mkus-vilukus tobjimalaz (9..27 mm kus), sid' uhokus-keväz'kus (3 mm kus), läz ei olele sadegid sulakus-redukus (5 mm seičemes kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..60 % röunoiš vilukus-kezakus i elokus, 63..67 % sügüz'kus-tal'vkus, 53 % heinkus. Meriveden lämuz vajehtase +25,7 (uhoku) ..+31,6 C° (eloku) röunoiš. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.

== Tobmuz ==
[[Fail:Makkah Region - Jiddah.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz Mekkan agjas vn 2021 kartal]]
Džidd jagase 137 rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad.

Vaiše [[islam]]anuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid.

== Transport ==
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten planiruiše vspäi 2010. Kiruhjonused ühtenzoittas lidnad [[Mekk]]anke i [[Medin]]anke.

Džiddan islamine meriport radab passažiroiden ([[hadž]]an aigan) i jüguiden täht, se sijadase laivoidenlikundan tel [[Suecan kanal]]an kävutandanke, om 40. surtte mail'mas i ümbriradab 130 mln tonnoid jüguid vodes.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Abdulaziz-kunigahan nimed&lt;ref&gt;[http://kaia.sa/ Džiddan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (''kaia.sa'').] {{ref-en}} {{ref-ar}}&lt;/ref&gt; (''Mataar Al-Malik Abdulaziz Al-Duwaly'', ''JED / OEJN'', 42,7 mln passažiroid vl 2023, nell' terminalad) sijadase ühesatoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
|
Jeddah Tower April 2025.png|Lidnan municipalitetan uz' sauvuz vn 2025 sulakus (''Burž-Džidda'', om sauvomas vspäi 2013)
Al-Rahmah Mosque 7.jpg|''Al'-Rahmah''-mečet', vn 2019 nägu
Jeddah Fahne.JPG|Lidnan azjaline keskuz vl 2014
KAUST01.JPG|Abdulla-kunigahan tedon da tehnologijoiden universitet (2015)
Bayt Nasif, 1872, old Jeddah, Saudi Arabia (5) (50703484406).jpg|Nassif-pert'-muzei i kul'turkeskuz vanhas lidnas (2020)
King Abdullah Sports City Hall.jpg|Stadionad Abdulla-kunigahan sportlidnas (2025)
Jeddah Airport (12482330395) (cropped).jpg|Hadžan terminal rahvahidenkeskeižes lendimportas Abdulaziz-kunigahan nimed vl 2014
Jeddah-seaport-saudiarabia.PNG|Džiddan meriport vl 2006
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.jeddah.gov.sa/ Lidnan oficialine sait (''jeddah.gov.sa'').] {{ref-ar}} {{ref-en}}
{{Commons|Jeddah}}

[[Kategorii:Džidd| ]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Saudan Arabijan lidnad]]
[[Kategorii:Mekkan agj]]</text>
      <sha1>8msonw2zbw49ddn0u6ilu9gsd7agx09</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>178716</id>
      <parentid>178715</parentid>
      <timestamp>2025-06-10T12:50:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>galerei+</comment>
      <origin>178716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5271" sha1="34y771xmy2uxgcb0d3cbw8tjewktv34" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Džidd&lt;br /&gt;جدة‎ &lt;small&gt;''(Džidda)''&lt;/small&gt;
 | Lidnanznam =
 | Flag =
 | Lidnanznam text = Džiddan lidnanznam
 | Flag text =
 | Valdkund = Saudan Arabii
 | Eläjiden lugu = 3,751,722
 | Voz' = 2022
 | Pind = 1,600
 | Fail = Jeddah Waterfront 2025 (cropped).jpg
 | Pämez' = Saleh Al'-Turki&lt;br/&gt;(heinku 2018—)
 | Telefonkod = +966-12
 | Aigvö = [[UTC]]+3
}}
[[Fail:Jeddah map.png|thumb|left|200px|Džiddan avtoted vl 2009 (''OpenStreetMap.org'')]]
'''Džidd''' (vai '''Džiddah''', {{lang-ar|جدة‎}} ''Džidda'', sijaline virkand [ˈ(d)ʒɪd.da]) om lidn [[Saudan Arabii|Saudan Arabijan]] päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. [[Mekkan agj]]an kaikiš suremb lidn.

Džidd-nimituz om araban sanha pojav, mitte znamoičeb «bab», i [[Eva]]n kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad [[hadž]]an pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai).

Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Jedda arabia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2008 kartal]]
Džidd sijadase kaidos mererandaližes Tiham-letetazangištos (''Tihama''), [[Rusked meri|Rusttan meren]] päivnouzmaižel randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Municipalitetan territorii otab agjan päivlaskmad, om röunatud Hidžaz-mägisel'gal päivnouzmaspäi.

Klimat om räk letetazangišton kuiv. Voden keskmäine lämuz om +28,7 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+33,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +23,4..+25,5 C°. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C° (uhoku, keväz'ku), maksimaline +52,0 C° (kezaku). Il'man lämuz voib ületada +40 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-elokus. Paneb sadegid 60 mm vodes, kül'mkus-vilukus tobjimalaz (9..27 mm kus), sid' uhokus-keväz'kus (3 mm kus), läz ei olele sadegid sulakus-redukus (5 mm seičemes kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..60 % röunoiš vilukus-kezakus i elokus, 63..67 % sügüz'kus-tal'vkus, 53 % heinkus. Meriveden lämuz vajehtase +25,7 (uhoku) ..+31,6 C° (eloku) röunoiš. Sur'veded oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015.

== Tobmuz ==
[[Fail:Makkah Region - Jiddah.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz Mekkan agjas vn 2021 kartal]]
Džidd jagase 137 rajonaks.

== Eläjad ==
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad.

Vaiše [[islam]]anuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid.

== Transport ==
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten planiruiše vspäi 2010. Kiruhjonused ühtenzoittas lidnad [[Mekk]]anke i [[Medin]]anke.

Džiddan islamine meriport radab passažiroiden ([[hadž]]an aigan) i jüguiden täht, se sijadase laivoidenlikundan tel [[Suecan kanal]]an kävutandanke, om 40. surtte mail'mas i ümbriradab 130 mln tonnoid jüguid vodes.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Abdulaziz-kunigahan nimed&lt;ref&gt;[http://kaia.sa/ Džiddan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (''kaia.sa'').] {{ref-en}} {{ref-ar}}&lt;/ref&gt; (''Mataar Al-Malik Abdulaziz Al-Duwaly'', ''JED / OEJN'', 42,7 mln passažiroid vl 2023, nell' terminalad) sijadase ühesatoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Jeddah Fahne.JPG|Lidnan azjaline keskuz vl 2014. Nügüdläine lidnan tobmuden sauvuz om kaikiš korktemb oiktalpäi
Jeddah Tower April 2025.png|Lidnan municipalitetan uz' sauvuz vn 2025 sulakus (''Burž-Džidda'', om sauvomas vspäi 2013)
Al-Rahmah Mosque 7.jpg|''Al'-Rahmah''-mečet', vn 2019 nägu
KAUST01.JPG|Abdulla-kunigahan tedon da tehnologijoiden universitet (2015)
Bayt Nasif, 1872, old Jeddah, Saudi Arabia (5) (50703484406).jpg|Nassif-pert'-muzei i kul'turkeskuz vanhas lidnas (2020)
King Abdullah Sports City Hall.jpg|Stadionad Abdulla-kunigahan sportlidnas (2025)
مستشفي سليمان فقيه - panoramio.jpg|Suleiman Fakihan läžundkodi (2014)
Jeddah Airport (12482330395) (cropped).jpg|Hadžan terminal rahvahidenkeskeižes lendimportas Abdulaziz-kunigahan nimed vl 2014
Jeddah-seaport-saudiarabia.PNG|Džiddan meriport vl 2006
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.jeddah.gov.sa/ Lidnan oficialine sait (''jeddah.gov.sa'').] {{ref-ar}} {{ref-en}}
{{Commons|Jeddah}}

[[Kategorii:Džidd| ]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Saudan Arabijan lidnad]]
[[Kategorii:Mekkan agj]]</text>
      <sha1>34y771xmy2uxgcb0d3cbw8tjewktv34</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šablon:Potd/2025-09-27</title>
    <ns>10</ns>
    <id>38876</id>
    <revision>
      <id>178730</id>
      <timestamp>2025-06-11T07:17:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;Nigeen Lake pano (edited).jpg&quot;</comment>
      <origin>178730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="d91i0hfy51fcyy53bkcghko36w7chwp" xml:space="preserve">Nigeen Lake pano (edited).jpg</text>
      <sha1>d91i0hfy51fcyy53bkcghko36w7chwp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šablon:Potd/2025-10-21</title>
    <ns>10</ns>
    <id>38877</id>
    <revision>
      <id>178731</id>
      <timestamp>2025-06-11T07:18:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;View on Gyakar (edited).jpg&quot;</comment>
      <origin>178731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="1kqslwa9gdupd1q860t05fwtz8k7g7m" xml:space="preserve">View on Gyakar (edited).jpg</text>
      <sha1>1kqslwa9gdupd1q860t05fwtz8k7g7m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šablon:Potd/2025-10-27</title>
    <ns>10</ns>
    <id>38878</id>
    <revision>
      <id>178732</id>
      <timestamp>2025-06-11T07:19:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;Wiewiórka w Parku Bednarskiego w Krakowie, 20241117 0903 2741.jpg&quot;</comment>
      <origin>178732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="66" sha1="6ixb3ngn84jtmcgkt45lnd83tl94sin" xml:space="preserve">Wiewiórka w Parku Bednarskiego w Krakowie, 20241117 0903 2741.jpg</text>
      <sha1>6ixb3ngn84jtmcgkt45lnd83tl94sin</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>