Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.45.0-wmf.8 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Event Event talk 0 2805 179375 150852 2025-07-04T13:56:45Z Motoranger 10577 formitez, +kart 179375 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Petuškad<br />Петушки | Lidnanznam = Coat of Arms of Petushki (Vladimir oblast).gif | Flag = | Lidnanznam text = Petuškan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 12,166 | Voz' = 2021 | Pind = 11.81 | Fail = Petushki central square.JPG | Pämez' = Aleksandr Bagrov<br/>(2015—) | Telefonkod = +7-49243-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Petuškad''' ({{lang-ru|Петушки́}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Petuškan rajon]]an administrativine keskuz, rajonan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1861 kuti žilo uden ''Petuškad''-raudtestancijanno, kudambad nimitihe lähižen külän mödhe (nüg. Vanhad Petuškad, {{lang-ru|деревня Старые Петушки}}, om olmas 17. voz'sadaspäi). Vozil 1910−1915 saudihe tekstil'fabrikad, kämuiden fabrikad, savičtegint. Vl 1926 kätihe küläd lidnanvuiččeks ''Uded Petuškad''-žiloks ({{lang-ru|Новые Петушки}}). Vn 1965 11. päiväspäi kül'mkud om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke. Petuškan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (lämuzizoläcii, silikatine savič, katusenmaterialad), metallan ümbriradmine (tulkmen renghad, eriline mašiništ sauvondan täht), sömtegimišt (maidproduktad, kalakonservad da preservad meren produktoišpäi), mugažo trikotažfabrik i mecanümbriradai edheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Petushki.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, [[Kläz'm]]-jogen hural pohjoižel randal ([[Volg]]an oigedpol'ne bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om kuz'kümne seičeme kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtedme/«Volg»-avtotedme. Lähembaine lidn om [[Pokrov (lidn, Venäma)|Pokrov]] kahesatoštkümnes kilometras päivlaskmha niil-žo teil. Petuškad-lidn om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 148 ristitud, rajonan ristitišton videndez. Kaikiš suremb lidnan eläjiden lugu oli 20 144 ristitud vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' pühäpertid om kaičenus i saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' (1910) i ph. Afanasijan jumalanpert' (2002). Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad: Petuškan tegimištoliž-gumanitarine kolledž<ref>[http://ппгк.рф/ Petuškan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan sait (''ппгк.рф'').] {{ref-ru}}</ref> i Vladimiran ekonomikan da oiktusen tehnikuman filial. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos, avtostancii radab. Federaline «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan pohjošt. ''Petuškad''-raudtestancii sijadase lidnan keskuzpalas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Church of Dormition of the Theotokos at Petushki.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert', vn 2011 nägu Petushki church of Athanasius of Kovrov 01.jpg|Ph. Afanasijan jumalanpert', vn 2010 nägu Petushki center.jpg|Lidnan keskuzpalas vl 2010 Макдоналдс в Петушках - panoramio.jpg|Torguindkeskuz (2011) Petushki station building.jpg|''Petuškad''-päraudtestancijan sauvuz vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.petushki33.ru/ Municipaližen «Petuškad-lidn»-ühtnikan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''petushki33.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Petushki}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Petuškan rajon|*]] 5nevi83841z3ic2180dv7wak2baluf2 179376 179375 2025-07-04T13:58:10Z Motoranger 10577 formitez 179376 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Petuškad<br />Петушки | Lidnanznam = Coat of Arms of Petushki (Vladimir oblast).gif | Flag = | Lidnanznam text = Petuškan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 13,317 | Voz' = 2021 | Pind = 11.81 | Fail = Petushki central square.JPG | Pämez' = Aleksandr Bagrov<br/>(2015—) | Telefonkod = +7-49243-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Petuškad''' ({{lang-ru|Петушки́}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Petuškan rajon]]an administrativine keskuz, rajonan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1861 kuti žilo uden ''Petuškad''-raudtestancijanno, kudambad nimitihe lähižen külän mödhe (nüg. Vanhad Petuškad, {{lang-ru|деревня Старые Петушки}}, om olmas 17. voz'sadaspäi). Vozil 1910−1915 saudihe tekstil'fabrikad, kämuiden fabrikad, savičtegint. Vl 1926 kätihe küläd lidnanvuiččeks ''Uded Petuškad''-žiloks ({{lang-ru|Новые Петушки}}). Vn 1965 11. päiväspäi kül'mkud om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke. Petuškan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (lämuzizoläcii, silikatine savič, katusenmaterialad), metallan ümbriradmine (tulkmen renghad, eriline mašiništ sauvondan täht), sömtegimišt (maidproduktad, kalakonservad da preservad meren produktoišpäi), mugažo trikotažfabrik i mecanümbriradai edheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Petushki.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, [[Kläz'm]]-jogen hural pohjoižel randal ([[Volg]]an oigedpol'ne bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om kuz'kümne seičeme kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtedme/«Volg»-avtotedme. Lähembaine lidn om [[Pokrov (lidn, Venäma)|Pokrov]] kahesatoštkümnes kilometras päivlaskmha niil-žo teil. Petuškad-lidn om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 148 ristitud, rajonan ristitišton videndez, vn 2021 — 13 317 ristitud. Kaikiš suremb lidnan eläjiden lugu oli 20 144 ristitud vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' pühäpertid om kaičenus i saudud lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' (1910) i ph. Afanasijan jumalanpert' (2002). Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad: Petuškan tegimištoliž-gumanitarine kolledž<ref>[http://ппгк.рф/ Petuškan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan sait (''ппгк.рф'').] {{ref-ru}}</ref> i Vladimiran ekonomikan da oiktusen tehnikuman filial. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos, avtostancii radab. Federaline «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan pohjošt. ''Petuškad''-raudtestancii sijadase lidnan keskuzpalas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Church of Dormition of the Theotokos at Petushki.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert', vn 2011 nägu Petushki church of Athanasius of Kovrov 01.jpg|Ph. Afanasijan jumalanpert', vn 2010 nägu Petushki center.jpg|Lidnan keskuzpalas vl 2010 Макдоналдс в Петушках - panoramio.jpg|Torguindkeskuz (2011) Petushki station building.jpg|''Petuškad''-päraudtestancijan sauvuz vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.petushki33.ru/ Municipaližen «Petuškad-lidn»-ühtnikan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''petushki33.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Petushki}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Petuškan rajon|*]] i7qlz87eagbgxdm3bd8g8fo68lsbh4t 0 2806 179377 165516 2025-07-04T13:59:33Z Motoranger 10577 formitez 179377 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Pokrov<br />Покров | Lidnanznam = Coat of Arms of Pokrov (Vladimir oblast) (1781).png | Flag = | Lidnanznam text = Pokrovan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 17,747 | Voz' = 2021 | Pind = 19 | Fail = Pokrov Lenin street 2.jpg | Pämez' = Oleg Kisläkov<br/>(reduku 2015—) | Telefonkod = +7-49243-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Pokrov''' ({{lang-ru|Покро́в}} «kate» vai «kaičend») om [[Venäma]]n lidn [[Vladimiran agj]]an päivlaskmas. Mülüb [[Petuškan rajon]]ha lidnankundaks, sen kaikiš suremb lidn. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1506 kuti ''külä läz Antonii Pokrovskijan jumalankodid''. Vozil 1678−79 se sai ''partiarhan Pokrovskoje-žilo''-nimed. Pokrovskijan jumalankodi oli olmas vhesai 1711, tühjitadud. Vspäi 1778 kätihe žilod lidnaks nügüdläiženke nimenke i vahvištihe ezmäšt pertišton šingotesen planad. Pokrovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (järed [[šokolad]]fabrik i [[pränik]]oiden tehmine), biopreparatoiden i raudbetontegesiden pästand, mugažo juvelirine<ref>[http://pokrovgold.ru/ Pokrovan juvelirtegimen sait (''pokrovgold.ru'').] {{ref-ru}} <small>''(+äikel'ne avtomatine känduz)''</small></ref> i elektromehanine tegimed ratas, omblendfabrik om saudud. == Geografijan andmused == Lidn sijadase penen Ščitkanjogen randal ({{lang-ru|Щитка}} kahesa kilometrad pitte, lankteb [[Vol'g (Kläz'man ližajogi)|Vol'ganjogehe]]) vides kilometras [[Kläz'm]]an randaspäi, sen hural randpolel, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pokrov om ümbärtud penil järvil da pedaimecoil. Matkad [[Petuškad]]-lidnhasai om 18 km päivnouzmha, [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] — 81 km päivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad sijadasoiš Moskvan agjas: [[Jegor'jevsk]] 60 km suvhe orhal, [[Orehovo-Zujevo]] 20 km suvipäivlaskmha i [[Noginsk]] 45 km päivlaskmha orhal. == Tobmuz == Pokrov om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Andrei Mägkov, radoi edel vn 2015 redukud. Lidnan Administracijan pämez' om Denis Rogov vn 2022 tal'vkuspäi, tegi sen pämehen velgusidme mugažo vn 2018 elokus-tal'vkus. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Oleg Kotrov (tal'vku 2018 — kül'mku 2022). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 756 ristitud. Kaik 17 308 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17..18 tuhad eläjid vozil 2010−2017 i 2021. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Katken jumalanpert' om saudud lidnas 16. voz'sadaspäi (kivine vspäi 1672), sen ližaks om koume tošt jumalanpertid i časoun'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/2317 Pokrovan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>. Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' om kaičenus vaiše paloin. Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe sar'hine naižjumalankodi om väges vspäi 1991 (mez'jumalankodi vll 1708−1919), sijadase lidnan lodehližel röunal. Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Socialiž-gumanitarine kolledž<ref>[https://college-pokrov.ru/ Pokrov-lidnan Socialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''college-pokrov.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (Pokrov) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == Federaline «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnad. Avtobusstancii radab trassan teverel. ''Pokrov''-raudtestancii sijadase nelläs kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi «[[Moskv]] — [[Vladimir (lidn)|Vladimir]]»-raudtekeskustal. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> History Museum of Pokrov. summer 2013.jpg|Pokrovan kodirandantedištandmuzei (2013) Pokrov cathedral 01 09 09.jpg|Jumalanmaman Katken jumalanpert', vn 2009 nägu Шоколадная фея - panoramio.jpg|Šokoladfejan muštpacaz vl 2011 Vvedensky Monastery 2 (7717061942).jpg|Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe sar'hine naižjumalankodi, vn 2011 nägu Pokrov station 2010.jpg|''Pokrov''-päraudtestancijan sauvuz vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.pokrovcity.ru/ Municipaližen «Pokrov-lidn»-ühtnikan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''pokrovcity.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Pokrov, Russia}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Petuškan rajon]] 08ernx2cz9o42j80wjmuns3z7a6n6ui 0 2808 179378 169734 2025-07-04T14:01:48Z Motoranger 10577 +kart 179378 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Sobink<br />Собинка | Lidnanznam = Coat of Arms of Sobinka.gif | Flag = Flag of Sobinka.gif | Lidnanznam text = Sobinkan lidnanznam | Flag text = Sobinkan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 17,444 | Voz' = 2021 | Pind = 19.68 | Fail = Url0028.jpg | Pämez' = Konstantin Födorov<br/>(viluku 2024—) | Telefonkod = +7-49242-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Sobink''' ({{lang-ru|Со́бинка}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an keskuzpalan päivlaskmas. Se om [[Sobinkan rajon]]an administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2008. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti ''Sobink''-radnikžilo tekstil'fabrikanno. Vspäi 1929 om Sobinkan rajonan keskuseks. Vn 1939 18. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad. Sobink šingotase [[puvill]][[kangaz|kanghiden]] pästandal i sömtegimištol (leibänkombinat da konditerine «Bol'ševik»-fabrik), mugažo kaks' omblendfabrikad ratas ([[sobad|radsobad]], sportsobad, [[modaižed sobad]]). == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Sobinka.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, [[Meščoran alangišt]]on lodehližes palas, [[Kläz'm]]-jogen oiktal randal tobjimalaz ([[Volg]]an bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om 37 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om [[Lakinsk]] koumes kilometras lodeheze. == Tobmuz == Sobink om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez', edel vn 2023 kül'mkud oli Administracijan pämez'. Nevondkund kogoneb 16 deputataspäi, valitas heid videks vodeks. Lidnan Administracijan pämehen velgusentäutai om Inessa Glazkova vn 2023 kül'mkuspäi. Edeline lidnan Administracijan pämez' (lidnan pämez') om Jelena Karpova (sügüz'ku 2014 — kül'mku 2023). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 482 ristitud. Kaik 18 059 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (23 720 rist. vl 1989). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Deržavnai-jumalaižen jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/909 Sobinkan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas vll 2000−2010. Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i sen tulendan puine loičendpert' oma kaičenus paloin i ei ole rados. Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1, 4), aluzškol (nomer 2), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoine škol, muzikškol, lapsiden da norišton turizman keskuz, lapsiden «Olimp»-sportkeskuz. Vladimiran industrialižen tehnikuman palakund (profškol nomer 44 edel 2013. vot) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == ''Undol''-raudtestancii ({{lang-ru|У́ндол}}) sijadase [[Lakinsk]]-lidnas nell' kilometrad lodeheze Sobinkan keskusespäi «[[Moskv]] — [[Vladimir (lidn)|Vladimir]]»-raudtekeskustal. Avtobusad ühtenzoittas lidnoid keskneze kundaližeks transportaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Url009.jpg|[[Karl Marks]]an muštnik ühtennimižel torgul (2019) Url0012.jpg|Lugendkasskeskuz vl 2019 (ende bank, om saudud vl 1939) Url0010.jpg|Keskškol nomer 1, ende Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i tulendan škol senno (2019) Url0024.jpg|Istorine eländpert' (2020) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sobinka-city.ru/ Lidnan tobmuden sait (''sobinka-city.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sobinka.tourism33.ru/ Lidnan turizman sait (''sobinka.tourism33.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Sobinka}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Sobinkan rajon|*]] fqqmip0jbc5ljywb02zmjjaptvlo4zl 179379 179378 2025-07-04T14:03:36Z Motoranger 10577 formitez 179379 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Sobink<br />Собинка | Lidnanznam = Coat of Arms of Sobinka.gif | Flag = Flag of Sobinka.gif | Lidnanznam text = Sobinkan lidnanznam | Flag text = Sobinkan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 17,444 | Voz' = 2021 | Pind = 19.68 | Fail = Url0028.jpg | Pämez' = Konstantin Födorov<br/>(viluku 2024—) | Telefonkod = +7-49242-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Sobink''' ({{lang-ru|Со́бинка}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an keskuzpalan päivlaskmas. Se om [[Sobinkan rajon]]an administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2008. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti ''Sobink''-radnikžilo tekstil'fabrikanno. Vspäi 1929 om Sobinkan rajonan keskuseks. Vn 1939 18. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad. Sobink šingotase [[puvill]][[kangaz|kanghiden]] pästandal i sömtegimištol (leibänkombinat da konditerine «Bol'ševik»-fabrik), mugažo kaks' omblendfabrikad ratas ([[sobad|radsobad]], sportsobad, [[modaižed sobad]]). == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Sobinka.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, [[Meščoran alangišt]]on lodehližes palas, [[Kläz'm]]-jogen oiktal randal tobjimalaz ([[Volg]]an bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om koumekümne seičeme kilometrad pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om [[Lakinsk]] koumes kilometras lodeheze. == Tobmuz == Sobink om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez', edel vn 2023 kül'mkud oli Administracijan pämez'. Nevondkund kogoneb 16 deputataspäi, valitas heid videks vodeks. Lidnan Administracijan pämehen velgusentäutai om Inessa Glazkova vn 2023 kül'mkuspäi. Edeline lidnan Administracijan pämez' (lidnan pämez') om Jelena Karpova (sügüz'ku 2014 — kül'mku 2023). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 482 ristitud, vn 2021 — 17 444 ristitud. Kaik 18 059 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (23 720 rist. vl 1989). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Deržavnai-jumalaižen jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/909 Sobinkan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas vll 2000−2010. Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i sen tulendan puine loičendpert' oma kaičenus paloin i ei ole rados. Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 1, 4), aluzškol (nomer 2), lapsiden sädamižen pert', čomamahtoine škol, muzikškol, lapsiden da norišton turizman keskuz, lapsiden «Olimp»-sportkeskuz. Vladimiran industrialižen tehnikuman palakund (profškol nomer 44 edel 2013. vot) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == ''Undol''-raudtestancii ({{lang-ru|У́ндол}}) sijadase [[Lakinsk]]-lidnas nell' kilometrad lodeheze Sobinkan keskusespäi «[[Moskv]] — [[Vladimir (lidn)|Vladimir]]»-raudtekeskustal. Avtobusad ühtenzoittas lidnoid keskneze kundaližeks transportaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Url009.jpg|[[Karl Marks]]an muštnik ühtennimižel torgul (2019) Url0012.jpg|Lugendkasskeskuz vl 2019 (ende bank, om saudud vl 1939) Url0010.jpg|Keskškol nomer 1, ende Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i tulendan škol senno (2019) Url0024.jpg|Istorine eländpert' (2020) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sobinka-city.ru/ Lidnan tobmuden sait (''sobinka-city.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sobinka.tourism33.ru/ Lidnan turizman sait (''sobinka.tourism33.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Sobinka}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Sobinkan rajon|*]] 4y6i0bbbsbewjqp1un6x0k7tgo5ual5 0 2810 179374 177150 2025-07-04T13:40:19Z Motoranger 10577 formitez 179374 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Murom<br />Муром | Lidnanznam = Coat of Arms of Murom (Vladimir oblast) (1781).png | Flag = Flag of Murom (Vladimirskaya oblast).png | Lidnanznam text = Muroman lidnanznam | Flag text = Muroman flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 104,806 | Voz' = 2024 | Pind = 43.78 | Fail = Murom aerial view.jpg | Pämez' = Jevgenii Ričkov<br/>(keväz'ku 2011—,<br/>''Евгений Рычков'') | Telefonkod = +7-49234-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Murom''' ({{lang-ru|Муром}} [ˈmurəm]) om [[Venäma]]n lidn [[Vladimiran agj]]an suvipäivnouzmaiženno röunanno [[Alalidnan agj]]anke. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om olmas Muroman lidnümbrikon i [[Muroman rajon]]an administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 862 «Aigvoziden starinos» ([[amuižvenän kel'|amuižven]]. Повѣсть времѧнныхъ лѣтъ) alištunuziden [[Rürik]]-ruhtinasele lidnoiden keskes. 10.-11. voz'sadoil Murom — torguindan järed keskuz. Vozil 1127−1392 lidn oli [[Muroman ruhtinazkund]]an keskusen. Vspäi 1778 kätihe makundan lidnaks Vladimiran gubernijas. Vll 1792 i 1805 lujad lämoipalod mureniba vanhad puišt pertištod radialiženke planiruindanke, i vn 1788 generaližen planan uz' oigedsaumaine irdoiden planiruind om oletadud 19. voz'sadal. Muroman ižandusen päsarakod oma radioladimiden tehmine, transportmašiništ (lämuzvedimed, kärauzimed), metalližkonstrukcijoiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed ([[faner]], raudbeton, katusenmaterialad), tekstil'tegimišt, sömtegimišt (leibän i jauhon pästand). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Murom (Vladimir Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase tazos tahondas, [[Ok (Volgan ližajogi)|Okanjogen]] hural randal, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om 120 km lodeheze orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om [[Navašino]] (Alalidnan agj) vides kilometras päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme. == Tobmuz == Kaik koume žilod da kuz' küläd mülüdas lidnümbrikho Muroman ližaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma i oliba Valentin Kačevan (2001−2011), Pötr Kaurov (1991−2000, riktihe). Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Mihail Simonov vn 2024 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Konstantin Fedurin, radoi vn 2024 redukuhusai. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 116 075 ristitud, lidnümbrikon — 125 231 ristitud, vn 2021 — 107 497 ristitud. Vl 2017 kaik 109 809 ristitud elihe lidnas i 118 743 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 143 tuhad eläjid vl 1996, sil vodel ühtištadihe lidnanvuittušt Verbovskii-žilod lidnanke. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 94,3 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 4,0 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert', viž amušt jumalankodid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/356 Muroman pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>, äiluguižed jumalanpertid da časounäd oma kaičenus i saudud lidnas. Mugažo [[islam]]an pühäpert' om avaitud vspäi 2007. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, kaks'kümne keskškolad, korrekcine škol-internat, ehtal'ne škol, muzikškol, kaks' čomamahtoiden školad, čomamahtoine škol, lidnan norišton keskuz, tehnižen sädamižen keskuz, kaks' sportškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine<ref>[http://mikmurom.ru/ Muroman industrialižen kolledžan sait (''mikmurom.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, radioelektronižen ladimidensauvomižen<ref>[http://mkrp.org/ Muroman radioelektronižen ladimidensauvomižen kolledžan sait (''mkrp.org'').] {{ref-ru}}</ref>, tegimištoliž-gumanitarine<ref>[http://mpgk.info/ Muroman tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan sait (''mpgk.info'').] {{ref-ru}}</ref>, medicine i pedagogine kolledžad, üläopendusen Moskvan i Vladimiran aluzkundoiden koume filialad. == Transport == Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rippui avtotesild ühtenzoitab Okan randoid vn 2009 redukuspäi. Vl 1880 raudte ühtenzoiti lidnad [[Kovrov]]anke. Vspäi 1910 ''Murom I''-raudtestancii da vspäi 1912 raudtesild Okas päliči oma olmas «Moskv — Kazan'»-raudtekeskustal, kiruhjonused ajeltas sil. Jogiport om lidnas, voib kävutada sidä jüguiden täht, no vaiše turistlaivad ujudas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 20150621 Муром пл.1100-летия Мурома здание администрации.JPG|Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2015) 20150621 Муром Первомайская,4 Усадьба Зворыкиных.JPG|Lidnan muzejan üks' sauvusišpäi (2015, ende Zvorikinad-torgovanoiden usadib) Murom. Transfiguration monastery P5231173 2350.jpg|Spasan Toižetamižen mez'jumalankodi, vn 2019 nägu Ансамбль Троицкого монастыря.jpg|Pühän Stroican naižjumalankodin ühtennimine päjumalanpert' i Manmehen torg, vn 2016 nägu Aelita synthesizer.jpg|«Aelita»-sintezator, om tehtud Muroman radiosoitoiden tegimel 1980-nzil vozil Бронепоезд "Илья Муромец".jpg|Somuzvedim-muštnik vl 2016 Дворец культуры Муром.jpg|Kul'turkeskuz Muroman 1100-nden voz'päivän nimed (2010) Муром, Красноармейская, 29, сейчас в этом здании находится детская поликлиника.jpg|Lapsiden poliklinik (2017) Murom. New Bridge over Oka River.jpg|Avtotesild Okas päliči vl 2013 A.V. Smirnov - Railway station in Murom.jpg|''Murom I''-raudtestancijan sauvuz vl 2017 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.murom.info/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''murom.info'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Murom}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Murom| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Muroman rajon|*]] cp4np682lkgr3ktke3ogc57znfsxo7e 0 2811 179371 171934 2025-07-04T13:32:35Z Motoranger 10577 +kart 179371 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Melenkad<br />Меленки | Lidnanznam = Coat of Arms of Melenki.gif | Flag = Flag of Melenki.png | Lidnanznam text = Melenkan lidnanznam | Flag text = Melenkan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 13,407 | Voz' = 2021 | Pind = 10.86 | Fail = Дом Базжина.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-49247-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Melenkad''' ({{lang-ru|Ме́ленки}}) om [[Venäma]]n lidn [[Vladimiran agj]]an suvipäivnouzmas. Se om [[Melenkan ümbrik]]on (edel vn 2024 sulakud — rajonan) administrativine keskuz da üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan lopus kuti ''Rogožino''-žilo. Vspäi 1709 se om nügüdläiženke nimenke. Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Melenkad tegihe vanhuskolaižiden eländtahoks. Nevondkundaližen tobmuden aigan panihe mantazole kaikid religijan sauvusid kellčuhunduses päiči (1878) i saudihe [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:n]] simvolid: Leninan muštpacaz, «Junost'»-kinoteatr. Melenkan ižandusen päsarakod oma radioelektroladimiden tehmine (Jelat'man tegimen alajaguz), sömtegimišt (leibäntegim, konservtegim), meblin tehmine, padoiden, räzinsapkoiden da brezentsoban pästand, punümbriradajad edheotandad, mugažo järed valamiž-mehanine tegim om saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Melenki.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbrikos i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, [[Meščoran alangišt]]os, Unžanjogen randal sen joginiškanno ({{lang-ru|У́нжа}} 122 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om pol'tošt sadad kilometrid lodeheze avtotedme. Lähembaine järed lidn da raudtestancii om [[Murom]] 39 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. == Tobmuz == Melenkad oliba lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkund om likvidacijan pordhal vn 2024 redukuspäi, Viktor Gavrilov om sen likvidacižen laudkundan ohjandajan. Edeližed lidnankundan pämehed oma Jelena Välova (kül'mku 2019 — reduku 2024), Valerii Bogatenkov (reduku 2015 — reduku 2019). Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2017 semendkule, sen pämez' oli Valentina Černova. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 206 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest, vn 2021 — 13 407 ristitud. Kaik 14 013 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 18 tuhad eläjid vozil 1967−1998 (18 545 rist. vl 1970). Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 95,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 1,4 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1100 Melenkan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud Melenkihe: koume jumalanpertid i časoun', sidä kesken [[vanhuskolaižed|vanhuskolaižiden]] Sündun Ristan Zdviženjan jumalanpert' vll 2010−2016. Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž päivkodid, aluzškol (nomer 5), koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), specialine (korrekcine) škol-internat, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. [[Murom]]an tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Утраченное здание. На его месте, сейчас здание Полиции.jpg|Policijan palakundan sauvuz (2018) Г.Меленки. Колокольня Михаила Архангела. 1878.jpg|Mikoi-arhangelan kellčuhunduz lidnan kaumžomal, vn 2016 nägu (om saudud vl 1878) Дом Земскова.jpg|Zemskovan pert' puižes pertištos vl 2018 Здание школы номер 1.jpg|Škol nomer 1 (2018) Трактир Рощиных.Сейчас здесь находится музей.jpg|Kodirandantedištandmuzei (2018, ende traktir) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://city.melenky.ru/ Lidnan tobmuden sait (''city.melenky.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Melenki}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Melenkan ümbrik|*]] dltsyqssa0l60r78bvihpjlvlcu2os5 0 2816 179394 150899 2025-07-04T20:07:13Z Motoranger 10577 formitez 179394 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Strunino<br />Струнино | Lidnanznam = Coat of Arms of Strunino city.gif | Flag = Flag of Strunino city.gif | Lidnanznam text = Struninon lidnanznam | Flag text = Struninon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 12,754 | Voz' = 2021 | Pind = 10.08 | Fail = Architecture of Strunino - panoramio (24).jpg | Pämez' = Sergei Jegorov<br/>(reduku 2016—) | Telefonkod = +7-49244-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Strunino''' ({{lang-ru|Стру́нино}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an päivlaskmas, sen [[Aleksandrovan rajon]]as. Se om [[Aleksandrov (lidn)|Aleksandrovan]] päivlaskmaine ezilidn. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1492. Vozil 1876−1881 järed tekstil'fabrik om saudud küläs, Baranov-torgovan pidi sidä vhesai 1917. Vl 1938 radnikžilo sai lidnan statusad. Vozil 1941−1965 oli Struninon rajonan administrativižeks keskuseks. Struninon ižandusen päsarakod oma erazvuiččiden [[kangaz|kanghiden]] pästand (sidä kesken steriližiden), katusiden, pölusiden, havadoiden i ruzuiden pästand magaduzsijan täht, sömtegimišt, mugažo polimertaran tegim om saudud. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Klinan da Dmitrovan kukkazsel'g]]an päivnouzmaižes palas, Pičkuranjogen randal ({{lang-ru|Пичкура}} 43 km pitte, ''Čornai'' ülezjogen, [[Kläz'm]]an bassein), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om 131 km suvipäivnouzmha, [[Aleksandrov (lidn)|Aleksandrov]]-rajonkeskusen röunhasai — kuz' kilometrad päivnouzmha. Ühtennimine ''Strunino''-raudtestancii radab «[[Moskv]] — [[Jaroslavl']]»-raudtekeskustal. == Tobmuz == Strunino om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksandr Žuginskii vn 2020 sügüz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 369 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21 tuhad eläjid vl 1967. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3960 Struninon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd. Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Струнино, Мануфактура Барановых.JPG|Istorine Baranovoiden manufaktur vl 2015 Струнино, Спасо-Преображенский храм.JPG|Sündun Toižetamižen jumalanpert', vn 2015 nägu Strunino, Vladimir Oblast, Russia - panoramio (8).jpg|Tegimištzon vl 2015 Успенская церковь гСтрунино.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert', vn 2016 nägu Strunino-station.jpg|''Strunino''-päraudtestancijan sauvuz vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.городструнино.рф/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''городструнино.рф'').] {{ref-ru}} * [http://strunino.my1.ru/ Lidnan informacine portal (''strunino.my1.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Strunino}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Aleksandrovan rajon]] e9wb0chtv25lwlvek6hngolmd9ujmt3 0 2818 179395 150952 2025-07-04T20:11:59Z Motoranger 10577 formitez, +kart 179395 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,597 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, vižkümne adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Suzdal.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om kaks'kümne kuz' kilometrad suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). == Tobmuz == Suzdal' om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan Nevondkundan ezimez' om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi (vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'). == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da koumekümne jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus lidnas, niiden pala om muzejaks vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] s99ym9j1jxrhkd23lnap3nvm38tkcs6 179396 179395 2025-07-04T20:13:34Z Motoranger 10577 formitez 179396 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,286 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, vižkümne adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Suzdal.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om kaks'kümne kuz' kilometrad suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). == Tobmuz == Suzdal' om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan Nevondkundan ezimez' om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi (vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'). == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez, vn 2021 — 9 286 ristitud. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da koumekümne jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus lidnas, niiden pala om muzejaks vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškol. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] r5snbn6qjpmpxjhx2axintrk4fqr7o0 0 2821 179368 179367 2025-07-04T13:27:09Z Motoranger 10577 formitez 179368 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jur'jev Pol'skii<br />Юрьев-Польский | Lidnanznam = Yuriev-Polskiy COA 2019.jpg | Flag = Flag of Yuryev-Polsky.png | Lidnanznam text = Jur'jev Pol'skijan lidnanznam | Flag text = Jur'jev Pol'skijan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 17,616 | Voz' = 2021 | Pind = 10.2 | Fail = Yuryev-Polsky view.JPG | Pämez' = Aleksandr Vikulov<br/>(reduku 2009—) | Telefonkod = +7-49246-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Jur'jev Pol'skii''' ({{lang-ru|Ю́рьев-По́льский}}, harv. ''Ю́рьев-Польско́й'') om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an lodehližen palan pohjoižes. Se om [[Jur'jev Pol'skijan rajon]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1152 [[Jurii Dolgorukii]]-ruhtinasen käskön mödhe lidnuseks lidnan statusanke. Nimitihe lidnad Dolgorukijan nimen mödhe. Eziauguižešti mainitihe aigkirjoiš ''Gürgev'', ''Gergev'', ližazihe ''Pol'skii'' erištamha [[Tartu]]späi (enččel ''Jur'jev'') i Ivanovon agjan [[Jur'jevec]]aspäi. Lidn oli penen [[Jur'jevan ruhtinazkund]]an keskusen vozil 1213−1340, oli Vladimiran ruhtinasiden poles, vspäi 1340 Moskvan ruhtinazkundan palaks. Oli mülünu Vladimiran gubernijha makundan lidnaks vspäi 1796. Lidn eli lujas lämoipalos läbi vl 1871, sen jäl'ghe palanuded torguindrived oma udessaudud kivespäi. ''Jur'jev Pol'skii''-raudtestancii radab vspäi 1898. Kaik 13 [[kanghad|kanghiden]] edheotandad radoiba lidnas 20. voz'sadan augotišes. Jur'jev Pol'skii šingotase elektromašiništon tegimel sidon sarakon täht, kanghiden «Avangard»-fabrikal (ribuikahad, meblin täht i kebnad kanghad), sömtegimištol (razvitoman maidon tegim, lihakombinat). == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Yuriev-Polsky.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kolokš-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Колокша}}, [[Kläz'm]]an hura ližajogi), maižanduzrajonan keskuses, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiraspäi]] om kuz'kümne kilometrad lodeheze orhal vai 68 km avtotedme. Lähembaižed lidnad om [[Kol'čugino]] 30 km suvipäivlaskmha orhal vai avtotedme i [[Gavrilov Posad]] (Ivanovon agj) 28 km päivnouzmha orhal vai 42 km avtotel/raudtel. Jur'jev Pol'skii om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 595 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22 096 eläjad vl 1970 i 22 247 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nened pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/133 Jur'jev Pol'skijan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan päjumalanpert' (1230−1234), Mikoi-arhangelan mez'jumalankodi i muzei (17. voz'sada, ühtennimine päjumalanpert' i koume jumalanpertid), Jumalanmaman Tulendan Nikonovskii-mez'jumalankodi (kaks' jumalanpertid), phh. Pedroin da Pauloin naižjumalankodi (19. voz'sada, jumalanpertinke, völ kaks' jumalanpertid tarbhaitas restavracijad), ph. Stroican päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid. Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://ypigk.spo.obrazovanie33.ru/ Jur'jev Pol'skijan industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''ypigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Здание Пожарного депо, город Юрьев-Польский.JPG|Lämoipalonvastaine palakund (2015) Юрьев-Польский. Михаило-Архангельский монастырь.jpg|Mikoi-arhangelan mez'jumalankodi i muzei amuižen Kremlin sijas, vn 2018 nägu Торговые ряды грод Юрьев-Польский.JPG|Torguindrived vl 2015 Реальное училище, 1911 год.JPG|Keskškol nomer 1 (2015) Покровская и Никитская церкви.JPG|Jumalanmaman Katken (huralpäi) i ph. Nikita-moknikan (oiktalpäi) jumalanpertid vl 2015 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://gorod.yp33.ru/ Jur'jev Pol'skii-lidnan tobmuden sait (''gorod.yp33.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yuryev-Polsky}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Jur'jev Pol'skijan rajon|*]] 7kufuylh5mxe11a1mzjxhenl39sf76a 0 2822 179369 169541 2025-07-04T13:28:30Z Motoranger 10577 +kart 179369 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kameškovo<br />Камешково | Lidnanznam = Coat of Arms of Kamechkovo (Vladimir oblast).gif | Flag = Flag of Kameshkovo (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Kameškovon lidnanznam | Flag text = Kameškovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 12,028 | Voz' = 2021 | Pind = 8.31 | Fail = Kameshkovo, Vladimir Oblast, Russia - panoramio (1).jpg | Pämez' = Dmitrii Storožev<br/>(reduku 2015—) | Telefonkod = +7-49248-xx-xxx | Aigvö = [[UTC]]+3 }} '''Kameškovo''' ({{lang-ru|Ка́мешково}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 tekstil'fabrikan radnikžiloks. Kameškovo om [[Kameškovon rajon]]an administrativižeks keskuseks vspäi 1940, sen alusenpanendan aigaspäi [[Ivanovon agj]]aha. Vn 1944 elokun 14. päiväspäi panihe Vladimiran agjan alust, i sirdihe lidnad rajonanke sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1951. Kameškovo šingotase mehanižel tegimel, tekstil'fabrikal da lavakrepindoiden tegimel päedheotandoikš. Kompressorstancii radab «[[Alauz'lidn]] — [[Dmitrov]]»-gazanveimel. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Kameshkovo.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, tazangištol [[Kläz'm]]-jogen (kuz' kilometrad suvhe) i Naromš-jogen (kuz' kilometrad pohjoižhe) keskes, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine järed lidn om [[Kovrov]], matkad sihesai om 25 km päivnouzmha avtotedme vai 20 km [[Gor'kijan raudte|raudtedme]]. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om 40 km suvipäivlaskmha. == Tobmuz == Kameškovo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks, rajonan üks'jäine lidnankund. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 103 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 — 12 028 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 15 tuhad eläjid vozil 1989−1998. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Sündun Voznesenjan jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1292 Kameškovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vozil 1904−1906. Ph. Panteleimon-spravitajan kodijumalanpert' om avaitud rajonan läzundkodiš vspäi 2014. Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kameshkovo, Vladimir Oblast, Russia - panoramio.jpg|Puine pertišt i lämoipalonvastaine palakund (2010) Церковь Вознесения Христова 9544 03.jpg|Sündun Voznesenjan jumalanpert' Рынок - panoramio (2).jpg|Lidnan torguz vl 2010 Камешково, здание суда, Либкнехта, 3.jpg|Käskuzkundan sauvuz (2023) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://admkam.ru/poseleniya/kameshkovo.php Municipaližen «Kameškovo-lidn»-ühtnikan lehtpoled Kameškovon rajonan tobmuden saital (''admkam.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kameshkovo}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Kameškovon rajon|*]] 5e9t2uwf2li85jnxza6k320ybsemxsv 179370 179369 2025-07-04T13:29:08Z Motoranger 10577 179370 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kameškovo<br />Камешково | Lidnanznam = Coat of Arms of Kamechkovo (Vladimir oblast).gif | Flag = Flag of Kameshkovo (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Kameškovon lidnanznam | Flag text = Kameškovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 12,028 | Voz' = 2021 | Pind = 8.31 | Fail = Kameshkovo, Vladimir Oblast, Russia - panoramio (1).jpg | Pämez' = Dmitrii Storožev<br/>(reduku 2015—) | Telefonkod = +7-49248-xx-xxx | Aigvö = [[UTC]]+3 }} '''Kameškovo''' ({{lang-ru|Ка́мешково}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 tekstil'fabrikan radnikžiloks. Kameškovo om [[Kameškovon rajon]]an administrativižeks keskuseks vspäi 1940, sen alusenpanendan aigaspäi [[Ivanovon agj]]aha. Vn 1944 elokun 14. päiväspäi panihe Vladimiran agjan alust, i sirdihe lidnad rajonanke sihe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1951. Kameškovo šingotase mehanižel tegimel, tekstil'fabrikal da lavakrepindoiden tegimel päedheotandoikš. Kompressorstancii radab «[[Alauz'lidn]] — [[Dmitrov]]»-gazanveimel. == Geografijan andmused == [[Fail:Vladimir oblast Kameshkovo.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz rajonas i agjas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, tazangištol [[Kläz'm]]-jogen (kuz' kilometrad suvhe) i Naromš-jogen (kuz' kilometrad pohjoižhe) keskes, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine järed lidn om [[Kovrov]], matkad sihesai om 25 km päivnouzmha avtotedme vai 20 km [[Gor'kijan raudte|raudtedme]]. Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimirhasai]] om 40 km suvipäivlaskmha. == Tobmuz == Kameškovo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks, rajonan üks'jäine lidnankund. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 103 ristitud, rajonan kaks' videndest, vn 2021 — 12 028 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 15 tuhad eläjid vozil 1989−1998. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Sündun Voznesenjan jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1292 Kameškovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vozil 1904−1906. Ph. Panteleimon-spravitajan kodijumalanpert' om avaitud rajonan läzundkodiš vspäi 2014. Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kameshkovo, Vladimir Oblast, Russia - panoramio.jpg|Puine pertišt i lämoipalonvastaine palakund (2010) Церковь Вознесения Христова 9544 03.jpg|Sündun Voznesenjan jumalanpert' Рынок - panoramio (2).jpg|Lidnan torguz vl 2010 Камешково, здание суда, Либкнехта, 3.jpg|Käskuzkundan sauvuz (2023) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://admkam.ru/poseleniya/kameshkovo.php Municipaližen «Kameškovo-lidn»-ühtnikan lehtpoled Kameškovon rajonan tobmuden saital (''admkam.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kameshkovo}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Kameškovon rajon|*]] ga0v6svarh8ea88878se1t5ibmlotfm 0 6412 179388 125035 2025-07-04T16:18:33Z Motoranger 10577 toine kategorii 179388 wikitext text/x-wiki [[Fail:WinterPalaceLibrary.jpg|thumb|right|250px|Kirjišt [[Tal'veline pert'kulu|Tal'veližes pert'kulus]] om antresolin südäimes]] '''Antresol'''' ({{lang-fr|entresol}}; tobjimalaz sana kävutase äilugus — '''antresolid''') om ülähäine pol'[[žir]] erasiš kodiš. Om madalanke [[lagi|lagenke]], pandas penetud iknoid. Mugažo antresol' om korktan pertimpolen ülähäine pala, ku pert' jagase kahteks žiruks. Nevondkundaližiš pertiš antresolid oma kaikenaigaižen seinškapan üläpala vai pen' škap uksen päl. == Kacu mugažo == * [[Mezonin]] {{stub}} [[Kategorii:Arhitekturižed elementad]] [[Kategorii:Interjer]] 5snghzak9abvg6veu1ot3rph00810ee 0 7015 179411 128027 2025-07-05T09:38:08Z Maxim Norkus 16886 179411 wikitext text/x-wiki [[Fail:Launceston Castle - geograph.org.uk - 22242.jpg|thumb|right|250px|Lonstonan zamkan ruinad.]] '''Lonstonan zamk''' ({{lang-en|Launceston Castle}}, [[kornan kel'|korn]].: ''Kastell Lannstefan'') om keskaigan zamk [[Lonston]]an ümbrištos ([[Kornuoll]]-grafkund, [[Anglii]], [[Sur' Britanii]]). Lidnuz om saudud normandijan stiliš vodele [[1067]] kuti grafkundan administrativine keskuz. Oli mugoman 13. voz'sadahasai. Nügüd'aigan om ruiniruidud olendas. Hal'g rižase turistoil. Lidnuz om saudud normannižes stiliš Mott- i beili-tipiden mödhe. Britanižed istorikad lugetas, miše lidnusen aluz om pandud XI voz'sadal Vil'hel'm Valloitajan Robert-vellel, Kornuollan 1. grafal. Toižen tundištadud vähätodenägöižen versijan mödhe, lidnusen aluz om pandud Bretonan Brajanal[1]. Lidnuz kändihe grafkundan administrativižeks keskuseks kerdalaz sauvondan jäl'ghe i Kornuollan grafoiden rezidencijaks. Eziauguižešti Lonstonan zamk ei olend znamasižeks varmiteseks, ližatihe donžonad vaiše XII voz'sadal. XIII voz'sadan lopus sirtihe administrativišt keskust Lostuitiel-lidnha. Vodes edel vn 1549 Kornan vasthalibundad Tomas Kranmeran mehed ümbärziba da anastiba 28 kornalašt lidnuses. Ottihe plenha Uil'jam Badin rikondan tagut, kudambale Kranmeran käskön mödhe pidi paganzoitta Hel'stonan katoližed pühäpertid. Katoližen jumalankodikundan likvidacii Kornuollas oli keskuzohjastusen ühteks pätegendoišpäi reformacijan aigan. Jäl'ges zamk tuli lanktushe. Anglijan revolücijan aigan lidnusen seinäd oliba mugoižes pahas olendas, miše parlamentan sodaväged pätiba olda murendamata sidä anastandan jäl'ghe rojalistoilpäi. [2] Lidnuz kadoti znamoičendad kaik enamba, vaiše sen pohjoine pol' oli elänzoittud. Vl 1764 muretihe lidnust paloin sauvomha kivišt sauvust Lonston-lidnas. XVIII-voz’sadaspäi XIX-voz’sadan augotišhesai lidnusen pala kävutihe türmaks, sen sauptandan jäl’ghe zamk tegihe kundaližeks lebusijaks. Vl 1973 Lonstonan lidnuses Čarl'z-ruhtinaz om tedotadud Kornuolan gercogaks oficialižikš. Tradicijan mödhe gercogale pidab otta feodaline andan da velgusen. Gercogale todud obrokan keskes oliba: par vauktoid sor'mikoid, par mectusen koirid, punt percad da tminad, kuldatud kangad, 100 hobedad šillingad, lauk, keihaz da lämoi.{{Commons|Category:Launceston Castle}} {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan zamkad]] [[Kategorii:Zamkad kirjamišton mödhe]] sficv5t7ev1syzgjcjf0jomxtbaf6o4 179412 179411 2025-07-05T09:39:10Z Maxim Norkus 16886 179412 wikitext text/x-wiki [[Fail:Launceston Castle - geograph.org.uk - 22242.jpg|thumb|right|250px|Lonstonan zamkan ruinad.]] '''Lonstonan zamk''' ({{lang-en|Launceston Castle}}, [[kornan kel'|korn]].: ''Kastell Lannstefan'') om keskaigan zamk [[Lonston]]an ümbrištos ([[Kornuoll]]-grafkund, [[Anglii]], [[Sur' Britanii]]). Lidnuz om saudud normandijan stiliš vodele [[1067]] kuti grafkundan administrativine keskuz. Oli mugoman 13. voz'sadahasai. Nügüd'aigan om ruiniruidud olendas. Hal'g rižase turistoil. == Istorii == Lidnuz om saudud normannižes stiliš Mott- i beili-tipiden mödhe. Britanižed istorikad lugetas, miše lidnusen aluz om pandud XI voz'sadal Vil'hel'm Valloitajan Robert-vellel, Kornuollan 1. grafal. Toižen tundištadud vähätodenägöižen versijan mödhe, lidnusen aluz om pandud Bretonan Brajanal[1]. Lidnuz kändihe grafkundan administrativižeks keskuseks kerdalaz sauvondan jäl'ghe i Kornuollan grafoiden rezidencijaks. Eziauguižešti Lonstonan zamk ei olend znamasižeks varmiteseks, ližatihe donžonad vaiše XII voz'sadal. XIII voz'sadan lopus sirtihe administrativišt keskust Lostuitiel-lidnha. Vodes edel vn 1549 Kornan vasthalibundad Tomas Kranmeran mehed ümbärziba da anastiba 28 kornalašt lidnuses. Ottihe plenha Uil'jam Badin rikondan tagut, kudambale Kranmeran käskön mödhe pidi paganzoitta Hel'stonan katoližed pühäpertid. Katoližen jumalankodikundan likvidacii Kornuollas oli keskuzohjastusen ühteks pätegendoišpäi reformacijan aigan. Jäl'ges zamk tuli lanktushe. Anglijan revolücijan aigan lidnusen seinäd oliba mugoižes pahas olendas, miše parlamentan sodaväged pätiba olda murendamata sidä anastandan jäl'ghe rojalistoilpäi. [2] Lidnuz kadoti znamoičendad kaik enamba, vaiše sen pohjoine pol' oli elänzoittud. Vl 1764 muretihe lidnust paloin sauvomha kivišt sauvust Lonston-lidnas. XVIII-voz’sadaspäi XIX-voz’sadan augotišhesai lidnusen pala kävutihe türmaks, sen sauptandan jäl’ghe zamk tegihe kundaližeks lebusijaks. Vl 1973 Lonstonan lidnuses Čarl'z-ruhtinaz om tedotadud Kornuolan gercogaks oficialižikš. Tradicijan mödhe gercogale pidab otta feodaline andan da velgusen. Gercogale todud obrokan keskes oliba: par vauktoid sor'mikoid, par mectusen koirid, punt percad da tminad, kuldatud kangad, 100 hobedad šillingad, lauk, keihaz da lämoi.{{Commons|Category:Launceston Castle}} {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan zamkad]] [[Kategorii:Zamkad kirjamišton mödhe]] 74yfjcit5h3n08gfzngf1k8rphudxav 179413 179412 2025-07-05T09:41:16Z Maxim Norkus 16886 179413 wikitext text/x-wiki [[Fail:Launceston Castle - geograph.org.uk - 22242.jpg|thumb|right|250px|Lonstonan zamkan ruinad.]] '''Lonstonan zamk''' ({{lang-en|Launceston Castle}}, [[kornan kel'|korn]].: ''Kastell Lannstefan'') om keskaigan zamk [[Lonston]]an ümbrištos ([[Kornuoll]]-grafkund, [[Anglii]], [[Sur' Britanii]]). Lidnuz om saudud normandijan stiliš vodele [[1067]] kuti grafkundan administrativine keskuz. Oli mugoman 13. voz'sadahasai. Nügüd'aigan om ruiniruidud olendas. Hal'g rižase turistoil. == Istorii == Lidnuz om saudud normannižes stiliš Mott- i beili-tipiden mödhe. Britanižed istorikad lugetas, miše lidnusen aluz om pandud XI voz'sadal Vil'hel'm Valloitajan Robert-vellel, Kornuollan 1. grafal. Toižen tundištadud vähätodenägöižen versijan mödhe, lidnusen aluz om pandud Bretonan Brajanal<ref>''Herring, Peter; Gillard, Bridget.: .'' Launceston. Cornwall and Scilly Urban Survey. Дата обращения: 25 апреля 2010. Архивировано из оригинала 17 января 2013 года.</ref>. Lidnuz kändihe grafkundan administrativižeks keskuseks kerdalaz sauvondan jäl'ghe i Kornuollan grafoiden rezidencijaks. Eziauguižešti Lonstonan zamk ei olend znamasižeks varmiteseks, ližatihe donžonad vaiše XII voz'sadal. XIII voz'sadan lopus sirtihe administrativišt keskust Lostuitiel-lidnha. Vodes edel vn 1549 Kornan vasthalibundad Tomas Kranmeran mehed ümbärziba da anastiba 28 kornalašt lidnuses. Ottihe plenha Uil'jam Badin rikondan tagut, kudambale Kranmeran käskön mödhe pidi paganzoitta Hel'stonan katoližed pühäpertid. Katoližen jumalankodikundan likvidacii Kornuollas oli keskuzohjastusen ühteks pätegendoišpäi reformacijan aigan. Jäl'ges zamk tuli lanktushe. Anglijan revolücijan aigan lidnusen seinäd oliba mugoižes pahas olendas, miše parlamentan sodaväged pätiba olda murendamata sidä anastandan jäl'ghe rojalistoilpäi. [2] Lidnuz kadoti znamoičendad kaik enamba, vaiše sen pohjoine pol' oli elänzoittud. Vl 1764 muretihe lidnust paloin sauvomha kivišt sauvust Lonston-lidnas. XVIII-voz’sadaspäi XIX-voz’sadan augotišhesai lidnusen pala kävutihe türmaks, sen sauptandan jäl’ghe zamk tegihe kundaližeks lebusijaks. Vl 1973 Lonstonan lidnuses Čarl'z-ruhtinaz om tedotadud Kornuolan gercogaks oficialižikš. Tradicijan mödhe gercogale pidab otta feodaline andan da velgusen. Gercogale todud obrokan keskes oliba: par vauktoid sor'mikoid, par mectusen koirid, punt percad da tminad, kuldatud kangad, 100 hobedad šillingad, lauk, keihaz da lämoi.{{Commons|Category:Launceston Castle}} {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan zamkad]] [[Kategorii:Zamkad kirjamišton mödhe]] 1gzjkuxsf7ih7q7osgvitm4rg7t0zdc 179414 179413 2025-07-05T09:42:46Z Maxim Norkus 16886 179414 wikitext text/x-wiki [[Fail:Launceston Castle - geograph.org.uk - 22242.jpg|thumb|right|250px|Lonstonan zamkan ruinad.]] '''Lonstonan zamk''' ({{lang-en|Launceston Castle}}, [[kornan kel'|korn]].: ''Kastell Lannstefan'') om keskaigan zamk [[Lonston]]an ümbrištos ([[Kornuoll]]-grafkund, [[Anglii]], [[Sur' Britanii]]). Lidnuz om saudud normandijan stiliš vodele [[1067]] kuti grafkundan administrativine keskuz. Oli mugoman 13. voz'sadahasai. Nügüd'aigan om ruiniruidud olendas. Hal'g rižase turistoil. == Istorii == Lidnuz om saudud normannižes stiliš Mott- i beili-tipiden mödhe. Britanižed istorikad lugetas, miše lidnusen aluz om pandud XI voz'sadal Vil'hel'm Valloitajan Robert-vellel, Kornuollan 1. grafal. Toižen tundištadud vähätodenägöižen versijan mödhe, lidnusen aluz om pandud Bretonan Brajanal<ref>''Herring, Peter; Gillard, Bridget.: .'' Launceston. Cornwall and Scilly Urban Survey. Дата обращения: 25 апреля 2010. Архивировано из оригинала 17 января 2013 года.</ref>. Lidnuz kändihe grafkundan administrativižeks keskuseks kerdalaz sauvondan jäl'ghe i Kornuollan grafoiden rezidencijaks. Eziauguižešti Lonstonan zamk ei olend znamasižeks varmiteseks, ližatihe donžonad vaiše XII voz'sadal. XIII voz'sadan lopus sirtihe administrativišt keskust Lostuitiel-lidnha. Vodes edel vn 1549 Kornan vasthalibundad Tomas Kranmeran mehed ümbärziba da anastiba 28 kornalašt lidnuses. Ottihe plenha Uil'jam Badin rikondan tagut, kudambale Kranmeran käskön mödhe pidi paganzoitta Hel'stonan katoližed pühäpertid. Katoližen jumalankodikundan likvidacii Kornuollas oli keskuzohjastusen ühteks pätegendoišpäi reformacijan aigan. Jäl'ges zamk tuli lanktushe. Anglijan revolücijan aigan lidnusen seinäd oliba mugoižes pahas olendas, miše parlamentan sodaväged pätiba olda murendamata sidä anastandan jäl'ghe rojalistoilpäi.<ref>http://www.british-civil-wars.co.uk/biog/grenville-richard.htm</ref> Lidnuz kadoti znamoičendad kaik enamba, vaiše sen pohjoine pol' oli elänzoittud. Vl 1764 muretihe lidnust paloin sauvomha kivišt sauvust Lonston-lidnas. XVIII-voz’sadaspäi XIX-voz’sadan augotišhesai lidnusen pala kävutihe türmaks, sen sauptandan jäl’ghe zamk tegihe kundaližeks lebusijaks. Vl 1973 Lonstonan lidnuses Čarl'z-ruhtinaz om tedotadud Kornuolan gercogaks oficialižikš. Tradicijan mödhe gercogale pidab otta feodaline andan da velgusen. Gercogale todud obrokan keskes oliba: par vauktoid sor'mikoid, par mectusen koirid, punt percad da tminad, kuldatud kangad, 100 hobedad šillingad, lauk, keihaz da lämoi. == Homaičendad == [[Kategorii:Suren Britanijan zamkad]] [[Kategorii:Zamkad kirjamišton mödhe]] <references />{{Commons|Category:Launceston Castle}} {{stub}} 3eyimvrjfv2i12ru79mlpss1iixaol3 0 10025 179389 177114 2025-07-04T16:23:46Z CommonsDelinker 4665 Replacing Emblem_of_Syria.svg with [[File:Emblem_of_Syria_(2024–2025).svg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set)). 179389 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Sirijan Araban Tazovaldkund<br />الجمهورية العربية السورية<br /><small>''(al'-Džumhurijja al'-Arabijja as-Surijja)''</small> | Valdkundznam = Emblem of Syria (2024–2025).svg | Flag = Flag of Syria (2025-).svg | Valdkundznam text = Sirijan valdkundznam | Flag text = Sirijan flag | Pälidn = Damask | Eläjiden lugu = 19,454,263<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sy.html Sirijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 185,180<ref>Anastadud [[Izrail'|Izrailil]] 1295 km² man suves mülüdas sihe.</ref> | Kart = LocationSyria.svg | Kel' = [[araban kel'|araban]] | Valdkundan pämez' = [[Aš-Šaraa Ahmed|Ahmed Aš-Šaraa]] | Päministr = [[Muhammed al'-Bašir]] | Religii = [[islam]], [[hristanuskond]] | Valüt = [[sirijan funt]] (SYP) | Internet-domen = [[.sy]] | Telefonkod = +963<ref>Telefonkod kellotades [[Livan]]aspäi — +02.</ref> | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} '''Sirii''' ({{lang-ar|سُورِيَا‎}} [suː.ri.jaː]), täuz' oficialine nimituz — '''Sirijan Araban Tazovaldkund''' ({{lang-ar|ٱلْجُمْهُورِيَّةُ ٱلْعَرَبِيَّةُ ٱلسُّورِيَّةُ‎}} ''al-Jumhūriyyah al-ʿArabiyyah as-Sūriyyah'', ''al'-Džumhurijja al'-Arabijja as-Surijja''), om valdkund [[Päivlaskmaine Azii|Päivlaskmaižes Azijas]]. Sen pälidn om [[Damask]]. == Istorii == Vn 1936 sügüz'kus Sirii tedoti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes [[Francii|Francijaspäi]]. Nece ripmatomuz oli tundištadud vn 1946 17. päiväl sulakud. Vn 2011 keväz'kuspäi Rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas. Se vedi Asad-prezidentan küksendale vn 2024 8. tal'vkud. Vn 2012 uhokun 27. päiväl nügüdläine Konstitucii<ref>[http://www.unhcr.org/refworld/docid/5100f02a2.html Vn 2012 Sirijan Konstitucijan tekst ''unhcr.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> tuli väghe. Se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2012 26. päiväl uhokud. == Geografijan andmused == [[Fail:Syria Topography.png|thumb|left|250px|Sirijan topografine kart (2007)]] Valdkund om röunoiš [[Turkanma]]nke pohjoižes (röunan piduz — 822 km), [[Irak]]anke päivnouzmas (605 km), [[Iordanii|Iordanijanke]] suves (375 km), [[Izrail'|Izrailinke]] (76 km) da [[Livan]]anke (375 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2253 km. Sirijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Keskmeri]]. Ühthine randanpird — 193 km. Kaikiš korktemb čokkoim om [[Hermon]]-mägi, 2814 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om nimetoi taho läz [[Tiverijan järv]]ed, −200 metrad valdmeren pindan al. Klimat om letetazangišton kuiv. Paneb sadegid 1000 mm vodes mererandal, päivnouzmas vähemb mi 250 mm. Kaikiš pidemb jogi om [[Jevfrat]]. Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[fosfor|fosfatad]], [[raud|raudkivend]], [[hrom]], [[marganc]], väghine [[mahuz]]; toižed varad — [[mramor]], [[sauvondgips]]. == Politine sistem == [[Fail:Syrian Parliament in mid-20th century.jpg|thumb|right|200px|Sirijan parlamentan sauvuz [[Damask]]as 20. keskvoz'sadas]] Ohjandusen form om unitarine [[segoitadud tazovaldkund|prezidentiž-parlamentine]] tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ar|رئيس الجمهورية العربية السورية}} ''Rajijs al'-Džumhurijat al'-Arabijat as-Surija''). Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha, hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks. Kahtenden strokun voimuz om olmas, no kükstud [[Bašar Asad]]-prezident oli valitud jo koumandeks strokuks, sikš miše vajehtihe Konstitucijad vl 2012. Kaks' varaprezidentad abutadas prezidentale. Prezidentale sab säta käskusid, ned tuldas väghe vahvištusen jäl'ghe parlamental. Parlament — Rahvahan Nevondkund ({{lang-ar|مجلس الشعب‎‎}} ''Medžlis aš-Šaab'') — om üks'kodine 250 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sirijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 13. päiväl sulakud. [[Ahmed Aš-Šaraa]] radab prezidentan radnikusel vn 2024 tal'vkun 8. päiväspäi. Edeline prezident om [[Asad Bašar|Bašar al'-Asad]] (17. heinku 2000 — 8. tal'vku 2024, radoi nell' strokud, sai 88,7 % vn 2014 valičendoil i 95,1 % vl 2021). [[Muhammed al'-Bašir]] radab päministran vn 2024 tal'vkun 10. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Muhammad Gazi al'-Džalali (vn 2024 14. sügüz'ku — 10. tal'vku), [[Arnus Husein|Husein Arnus]] (11. kezaku 2020 — 14. sügüz'ku 2024), [[Hamis Imad|Imad Hamis]] (3. heinku 2016 — 11. kezaku 2020). == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Sirijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Sirii jagase nell'toštkümneks agjaks-''muhafaz:aks''. Agjad alajagasoiš 64 territorijaks ({{lang-ar|مناطق}} ''manatik''), sidä kesken Damask-pälidn-ki. Territorijad oma jagadud 206 rajonaks (arab. نواحي ''navahi''). Rajonad mülütadas 84 sured lidnad i 6432 lidnut da küläd (2007). == Eläjad == Sirijas elädas [[sirijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 951 639 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 21 124 000 eläjad vl 2011 (rahvahanikoiden sodan kanman). Rahvahad (2020): [[arabialaižed]] — 50 %, [[alavitad]] — 15 %, [[kurdalaižed]] — 10 %, [[levantalaižed]] — 10 %, toižed rahvahad — 15 % (heiden kesken [[druzad]], [[ismailitad]], [[imamitad]], [[nusairi]], [[assirijalaižed]], [[turkomanad]], [[armenijalaižed]]). Religijan mödhe (2015): [[islam|islamanuskojad]] — 87 % (sidä kesken sunnitad 74 %, alavitad, ismailitad i šijitad 13 %), [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 10 %, [[druzad]] — 3 %, [[judaizm|judaistoiden]] pen' lugumär (järedoiš lidnoiš). Kaikiš järedambad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid, vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): [[Aleppo]], [[Damask]] (pälidn), [[Homs]]. Viž ristitud ühesaspäi elädas lidnoiš (2020). == Ižanduz == Sirii om goll' šingotai industrialiž-agrarine valdkund, rippub kivivoin eksportaspäi. Ižanduz alištui murendusile rahvahanikoiden hätkeližen sodan aigan i udessündutase. Industrijan päsarakod oma kivivoin i fosfatoiden samine, avtoiden ühthekeraduz, sauvond i cementan pästand, tekstiline, sömtegimišt (sidä kesken jomad i tabaktegesed, void). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 10,5 %, tegimišt 26,5 %, holitišiden sfer 63,0 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2008: maižanduz 17 %, tegimišt 16 %, holitišiden sfer 67 %. Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[kivivoi]] (62 %), [[maplodud]] (läz 6 %), [[puvill]] (5 %); toine eksport — [[fosfatad]] (3 %), eläbad [[lambaz|lambhad]] (3 %), [[sobad]] (2 %). Importan tavarad (2021): kivivoin ümbriradmižen produktad, nozoltadud gaz, avtod, radiooigendai ladimišt, söndtavarad (nižujauh, ris, sahar, kofe, pühävoi, tabak). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://parliament.sy/ Sirijan parlamentan oficialine sait (''parliament.sy'').] {{ref-ar}} * [http://www.sana.sy/ Sirijan informacižen agentusen oficialine sait (''sana.sy'', uzištused).] {{ref-ar}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-tr}} {{ref-es}} {{ref-ru}} {{ref-he}} {{ref-fa}} {{Commons|Syria}} {{Azii}} [[Kategorii:Sirii| ]] 3029c5uctl3zl5zy667h6mjvdy6q3o5 179390 179389 2025-07-04T18:06:24Z Motoranger 10577 aktualine valdkundznam 179390 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Sirijan Araban Tazovaldkund<br />الجمهورية العربية السورية<br /><small>''(al'-Džumhurijja al'-Arabijja as-Surijja)''</small> | Valdkundznam = Emblem of Syria (2025–present).svg | Flag = Flag of Syria (2025-).svg | Valdkundznam text = Sirijan valdkundznam | Flag text = Sirijan flag | Pälidn = Damask | Eläjiden lugu = 19,454,263<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sy.html Sirijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 185,180<ref>Anastadud [[Izrail'|Izrailil]] 1295 km² man suves mülüdas sihe.</ref> | Kart = LocationSyria.svg | Kel' = [[araban kel'|araban]] | Valdkundan pämez' = [[Aš-Šaraa Ahmed|Ahmed Aš-Šaraa]] | Päministr = [[Muhammed al'-Bašir]] | Religii = [[islam]], [[hristanuskond]] | Valüt = [[sirijan funt]] (SYP) | Internet-domen = [[.sy]] | Telefonkod = +963<ref>Telefonkod kellotades [[Livan]]aspäi — +02.</ref> | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} '''Sirii''' ({{lang-ar|سُورِيَا‎}} [suː.ri.jaː]), täuz' oficialine nimituz — '''Sirijan Araban Tazovaldkund''' ({{lang-ar|ٱلْجُمْهُورِيَّةُ ٱلْعَرَبِيَّةُ ٱلسُّورِيَّةُ‎}} ''al-Jumhūriyyah al-ʿArabiyyah as-Sūriyyah'', ''al'-Džumhurijja al'-Arabijja as-Surijja''), om valdkund [[Päivlaskmaine Azii|Päivlaskmaižes Azijas]]. Sen pälidn om [[Damask]]. == Istorii == Vn 1936 sügüz'kus Sirii tedoti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes [[Francii|Francijaspäi]]. Nece ripmatomuz oli tundištadud vn 1946 17. päiväl sulakud. Vn 2011 keväz'kuspäi Rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas. Se vedi Asad-prezidentan küksendale vn 2024 8. tal'vkud. Vn 2012 uhokun 27. päiväl nügüdläine Konstitucii<ref>[http://www.unhcr.org/refworld/docid/5100f02a2.html Vn 2012 Sirijan Konstitucijan tekst ''unhcr.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> tuli väghe. Se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2012 26. päiväl uhokud. == Geografijan andmused == [[Fail:Syria Topography.png|thumb|left|250px|Sirijan topografine kart (2007)]] Valdkund om röunoiš [[Turkanma]]nke pohjoižes (röunan piduz — 822 km), [[Irak]]anke päivnouzmas (605 km), [[Iordanii|Iordanijanke]] suves (375 km), [[Izrail'|Izrailinke]] (76 km) da [[Livan]]anke (375 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2253 km. Sirijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Keskmeri]]. Ühthine randanpird — 193 km. Kaikiš korktemb čokkoim om [[Hermon]]-mägi, 2814 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om nimetoi taho läz [[Tiverijan järv]]ed, −200 metrad valdmeren pindan al. Klimat om letetazangišton kuiv. Paneb sadegid 1000 mm vodes mererandal, päivnouzmas vähemb mi 250 mm. Kaikiš pidemb jogi om [[Jevfrat]]. Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[fosfor|fosfatad]], [[raud|raudkivend]], [[hrom]], [[marganc]], väghine [[mahuz]]; toižed varad — [[mramor]], [[sauvondgips]]. == Politine sistem == [[Fail:Syrian Parliament in mid-20th century.jpg|thumb|right|200px|Sirijan parlamentan sauvuz [[Damask]]as 20. keskvoz'sadas]] Ohjandusen form om unitarine [[segoitadud tazovaldkund|prezidentiž-parlamentine]] tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ar|رئيس الجمهورية العربية السورية}} ''Rajijs al'-Džumhurijat al'-Arabijat as-Surija''). Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha, hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks. Kahtenden strokun voimuz om olmas, no kükstud [[Bašar Asad]]-prezident oli valitud jo koumandeks strokuks, sikš miše vajehtihe Konstitucijad vl 2012. Kaks' varaprezidentad abutadas prezidentale. Prezidentale sab säta käskusid, ned tuldas väghe vahvištusen jäl'ghe parlamental. Parlament — Rahvahan Nevondkund ({{lang-ar|مجلس الشعب‎‎}} ''Medžlis aš-Šaab'') — om üks'kodine 250 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sirijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 13. päiväl sulakud. [[Ahmed Aš-Šaraa]] radab prezidentan radnikusel vn 2024 tal'vkun 8. päiväspäi. Edeline prezident om [[Asad Bašar|Bašar al'-Asad]] (17. heinku 2000 — 8. tal'vku 2024, radoi nell' strokud, sai 88,7 % vn 2014 valičendoil i 95,1 % vl 2021). [[Muhammed al'-Bašir]] radab päministran vn 2024 tal'vkun 10. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Muhammad Gazi al'-Džalali (vn 2024 14. sügüz'ku — 10. tal'vku), [[Arnus Husein|Husein Arnus]] (11. kezaku 2020 — 14. sügüz'ku 2024), [[Hamis Imad|Imad Hamis]] (3. heinku 2016 — 11. kezaku 2020). == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Sirijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Sirii jagase nell'toštkümneks agjaks-''muhafaz:aks''. Agjad alajagasoiš 64 territorijaks ({{lang-ar|مناطق}} ''manatik''), sidä kesken Damask-pälidn-ki. Territorijad oma jagadud 206 rajonaks (arab. نواحي ''navahi''). Rajonad mülütadas 84 sured lidnad i 6432 lidnut da küläd (2007). == Eläjad == Sirijas elädas [[sirijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 951 639 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 21 124 000 eläjad vl 2011 (rahvahanikoiden sodan kanman). Rahvahad (2020): [[arabialaižed]] — 50 %, [[alavitad]] — 15 %, [[kurdalaižed]] — 10 %, [[levantalaižed]] — 10 %, toižed rahvahad — 15 % (heiden kesken [[druzad]], [[ismailitad]], [[imamitad]], [[nusairi]], [[assirijalaižed]], [[turkomanad]], [[armenijalaižed]]). Religijan mödhe (2015): [[islam|islamanuskojad]] — 87 % (sidä kesken sunnitad 74 %, alavitad, ismailitad i šijitad 13 %), [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 10 %, [[druzad]] — 3 %, [[judaizm|judaistoiden]] pen' lugumär (järedoiš lidnoiš). Kaikiš järedambad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid, vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): [[Aleppo]], [[Damask]] (pälidn), [[Homs]]. Viž ristitud ühesaspäi elädas lidnoiš (2020). == Ižanduz == Sirii om goll' šingotai industrialiž-agrarine valdkund, rippub kivivoin eksportaspäi. Ižanduz alištui murendusile rahvahanikoiden hätkeližen sodan aigan i udessündutase. Industrijan päsarakod oma kivivoin i fosfatoiden samine, avtoiden ühthekeraduz, sauvond i cementan pästand, tekstiline, sömtegimišt (sidä kesken jomad i tabaktegesed, void). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 10,5 %, tegimišt 26,5 %, holitišiden sfer 63,0 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2008: maižanduz 17 %, tegimišt 16 %, holitišiden sfer 67 %. Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[kivivoi]] (62 %), [[maplodud]] (läz 6 %), [[puvill]] (5 %); toine eksport — [[fosfatad]] (3 %), eläbad [[lambaz|lambhad]] (3 %), [[sobad]] (2 %). Importan tavarad (2021): kivivoin ümbriradmižen produktad, nozoltadud gaz, avtod, radiooigendai ladimišt, söndtavarad (nižujauh, ris, sahar, kofe, pühävoi, tabak). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://parliament.sy/ Sirijan parlamentan oficialine sait (''parliament.sy'').] {{ref-ar}} * [http://www.sana.sy/ Sirijan informacižen agentusen oficialine sait (''sana.sy'', uzištused).] {{ref-ar}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-tr}} {{ref-es}} {{ref-ru}} {{ref-he}} {{ref-fa}} {{Commons|Syria}} {{Azii}} [[Kategorii:Sirii| ]] m8w6geezhub46eu3mwkf93u1ruel9qe 0 10802 179402 157971 2025-07-05T08:17:13Z Maxim Norkus 16886 179402 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Mu i Ran<br />Mo i Rana | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 18,864 | Voz' = 2022 | Pind = 12.8 | Fail = Mo i Rana Norwegen.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Mu i Ran''' ({{lang-no|Mo i Rana}} [ˈmuː ɪ ˈrɑ̀ːnɑ] «Mu Ranas», paginoiš i edel 1999. vot oficialižešti muite ''Mu'', {{lang-se|Måehvie}}) om [[Norvegii|Norvegijan]] lidn [[Nurlann]]-agjan keskuzpalan suves. Se om [[Ran (Norvegii)|Ran]]-kundan administrativine keskuz (vspäi 1964). == Istorii == [[Fail:Ranamuseum02.JPG|pisi|lidnanmuzei]] Puine jumalanpert' oli ezmäine sauvuz nügüdläižen lidnan territorijal vspäi 1724. Vll 1923−1964 Mu-kund oli olmas. Vll 1946−1988 [[raud]]an metallurgine tegim radoi sijaližel torhudel. Municipalitet om lidnan statusanke vspäi 1997. Mu i Ran šingotase mašinansauvomižen kompanijoil, torguindal, tedoidusil i informacižil tehnologijoil. Om gidroelektrostancijoid lidnan ümbrištos. ''Arctic Circle Raceway''-voibištelendrengaz radab 30 km pohjoižhe lidnaspäi. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ranfjordan suhišton randal, 70 kilometras valdmeren pärandištospäi, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ranelv-jogi lankteb fjordha. Matkad agjan [[Budö]]-keskushesai om 108 km pohjoižhe orhal vai 229 km avtoteidme. Raudte ühtenzoitab [[Trondheim]]anke i Budönke. Klimat om [[subarktine vö|subarktine]] neps venon röunal. Voden keskmäine lämuz om +3,2 C°, heinkun +15 C°, tal'vkun-keväz'kun −3..−6 C°. Ekstremumad oma −35 C° i +33 C°. Paneb sadegid 1430 mm vodes, enamba redukus (186 mm), vähemba sulakus-kezakus (64..74 mm kus). == Eläjad == Vl 1964 oli Mu-kundan ühtistusen voz' lähižidenke kundoidenke, i sil aigal kundan ristitišt oli 9 616 eläjad 12 km² pindal. Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 18 358 ristitud, Ran-kundan koume videndest. Pohjoižen universitetan ([[Budö]]) Helgeland-kampus radab lidnas. Norvegijan rahvahaline kirjišt Nurlann-agjas kaičese Mu i Ranas. == Tetabad sündnuded == * Emili Kalkenberg - om norvegine biatlonistan. * Elin Nil'sen - om norvegine hihtai, Olimpižiden vändoiden i mail'man čempionatoiden äikerdaine vägestai. * Tronn Sol'jed - om norvegine futbolist da futboltrener. * Kristin Stermer Steira - om norvegine hihtai. * Liza-Maria Utland - om norvegine futbolist. == Irdkosketused == * [http://rana.kommune.no/ Lidnan da sen kommunan oficialine sait (''rana.kommune.no'').] {{ref-no}} {{Commons|Category:Mo i Rana}} [[Kategorii:Norvegijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Nurlann]] k7b704zky1899epr9mmzvnq10l86trx 0 13215 179398 141828 2025-07-05T07:33:46Z Maxim Norkus 16886 179398 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikipedia-logo-v2-xal.svg|thumb|right|150px|Kalmikan Vikipedijan logotip]] '''Kalmikan Vikipedii''' (ičeze nimituz: ''Хальмг Бикипеди'') om joudai enciklopedii [[kalmikan kel'|kalmikan kelel]], [[Vikipedii|Vikipedijan]] kalmikankel'ne jaguz [[kirilline kirjamišt|kirilližen kirjamišton]] pohjal tobjimalaz. Nece jaguz om avaitud vl [[2006. voz'|2006]] [[keväz'ku]]s. Nügüdläine kirjutusiden lugu om {{NUMBEROF|ARTICLES|xal}} (vn {{CURRENTYEAR}} {{CURRENTMONTHNAMEGEN}} {{CURRENTDAY}}. päivän), süvüz — {{Depth|xal|1}}. == Statistikad == * 2009, kezaku — 100 südäimištlehtpol't (kirjutust)<ref>[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaXAL.htm Wikipedia Statistics - Tables - Kalmyk (''stats.wikimedia.org'').] {{ref-en}}</ref> * 2010, sulaku — 500 südäimištlehtpol't * 2010, semendku — 1000 südäimištlehtpol't * 2015, 8. semendku — 2000 südäimištlehtpolid == Problemad == Kalmikan Vikipedijan päproblemad oma: aktivižiden ühtnikoiden vajaguz, avtoritetižed kirjutadud purtked kalmikan kelel, kelen kut vähäluguižen, kadondan grazindan al ([[UNESCO|UNESKO:n]] versijan mödhe) todesine problem. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://xal.wikipedia.org/wiki/Нүр_халх Kalmikan Vikipedijan pälehtpol' (''Нүр халх'').] {{Commons|Category:Kalmyk Wikipedia}} {{Vikipedijad Venäman rahvahiden kelil}} [[Kategorii:Vikipedijad]] [[Kategorii:Kalmikan kel']] 9ifvjojpy9h9i2fe5kxu0q12v060gfw 179399 179398 2025-07-05T07:37:22Z Maxim Norkus 16886 179399 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikipedia-logo-v2-xal.svg|thumb|right|150px|Kalmikan Vikipedijan logotip]] '''Kalmikan Vikipedii''' (ičeze nimituz: ''Хальмг Бикипеди'') om joudai enciklopedii [[kalmikan kel'|kalmikan kelel]], [[Vikipedii|Vikipedijan]] kalmikankel'ne jaguz [[kirilline kirjamišt|kirilližen kirjamišton]] pohjal tobjimalaz. Nece jaguz om avaitud vl [[2006. voz'|2006]] [[keväz'ku]]s. Nügüdläine kirjutusiden lugu om {{NUMBEROF|ARTICLES|xal}} (vn {{CURRENTYEAR}} {{CURRENTMONTHNAMEGEN}} {{CURRENTDAY}}. päivän), süvüz — {{Depth|xal|1}}. == Statistikad == * 2009, kezaku — 100 südäimištlehtpol't (kirjutust)<ref>[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaXAL.htm Wikipedia Statistics - Tables - Kalmyk (''stats.wikimedia.org'').] {{ref-en}}</ref> * 2010, sulaku — 500 südäimištlehtpol't * 2010, semendku — 1000 südäimištlehtpol't * 2015, 8. semendku — 2000 südäimištlehtpolid == Problemad == Kalmikan Vikipedijan päproblemad oma: aktivižiden ühtnikoiden vajaguz, avtoritetižed kirjutadud purtked kalmikan kelel, kelen kut vähäluguižen, kadondan grazindan al ([[UNESCO|UNESKO:n]] versijan mödhe) todesine problem. == Udesnimitusiden soda == Vn 2009 kezakun 20. päiväl Kalmikijan Vikipedijas znamoitihe «udesnimitusiden sodan» statjad. Oli pagin maiden da rahvahiden nimiš kalmikan keles. Sen taguiči diskussii lükäitihe. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://xal.wikipedia.org/wiki/Нүр_халх Kalmikan Vikipedijan pälehtpol' (''Нүр халх'').] {{Commons|Category:Kalmyk Wikipedia}} {{Vikipedijad Venäman rahvahiden kelil}} [[Kategorii:Vikipedijad]] [[Kategorii:Kalmikan kel']] d54mfhs8jwowuwl4r9sc9itq53wef2u 0 20425 179397 178673 2025-07-05T01:50:17Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:ApartheidSignEnglishAfrikaans.jpg|ApartheidSignEnglishAfrikaans.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Abzeronow|Abzeronow]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:ApartheidSignEnglishAfrikaans.jpg|]]. 179397 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} '''Aparteid''' vai '''rassanerigoičend''' ({{lang-af|apartheid}} «erigoičend» — elämižes, rados i m.e.) oli [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an Nacionaližen partijan oficialine valdkundaline politik vll 1948−1994. == Märhapanend == Segregacii mitte taht tundusen mödhe voib nimitadas aparteidaks SAT:an istorižen segregacijan analogijan mödhe. Väritused aparteidas ezitihe erasen aigan Brazilijan, Francijan i Saudoiden Arabijan tobmudele. Vl 1973 [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] Päassamblei vahvišti «Rahvahidenkeskeine konvencii aparteidan ogeruden tugedamižes i ustavzoitandas sen tagut»-dokumentad. [[Rahvahidenkeskeine kriminaline käskuzkund|Rahvahidenkeskeižen kriminaližen käskuzkundan]] Riman statut om väges vs 2002 heinkun 1. päiväspäi, se harakterizuib aparteidad ühteks 11 ogerudespäi ristitližusen vaste. == Istorii Suviafrikas == Vägestunu Nacionaline partii vahvišti käskusiden tobjad palad vhesai 1960 kaičemba vaugedverišt penembust, mugažo Konstitucijan kohendusid. Niiden mödhe kel'dod oliba mille taht rasale päiči vauktad — tulda kuna taht ičeze sijadusespäi-«bantustanaspäi», kävutada vaugedverižiden valdkundaližid aluzkundoid, muzaverižed valitihe ezitajid vaiše ičeze tobmuden aluzkundoihe, anastihe rahvahanikust heil, eländsijid-ki erasti. Transport i sportjoukud oliba erižed 1980-nzihe vozihesai. Nened kel'dod jätiba jäl'gid Suviafrikan kul'turas tähäsai. Toižed valdkundad (AÜV) pučihe mugoižes käskusištospäi, Afrikan enččed kolonijad kändiba valdkundoikš i pörduiba muzaverižen ristitišton oiktusid, sil-žo aigal Suviafrik oti kävutamižhe uzid käskusid erigoičemha ristituid. == Pučind aparteidaspäi== Vaugedverižen ristitišton palan vähenemine videndespäi kümnendeshesai vll 1940−1990 vei aparteidan politikan tühjitusennoks. [[Frederik de Klerk]]an ohjastuz zavodi reformid vl 1990. Pästtihe türmatud politižikš mehid ([[Nel'son Mandela]] i völ 6 tuhad ristituid), se vei joudjaližennoks üläühthižennoks valičendannoks vl 1994. Aparteidan sisteman likvidacii abuti kaita federativišt valdkundad i heitta rahvahidenkeskeižid sankcijoid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Apartheid}} [[Kategorii:Suviafrikan Tazovaldkundan istorii]] [[Kategorii:Etnižuz]] [[Kategorii:Oligarhii]] 626vr49davz1it9y13qespqiebessxl 0 38958 179380 179145 2025-07-04T15:51:54Z Motoranger 10577 +kategorii 179380 wikitext text/x-wiki '''«Karjalan Vozduh»''' ({{lang-ru|«Во́здух Каре́лии»}} «Karjalan il'm», mugažo om tetab «Се́верное наше́ствие», «Во́здух» i «Се́верный во́здух» nimiden al: Pohjoine tungend, Il'm, Pohjoine il'm) — venälaine festival' avoinudel irdal, mäneb kaikuččen voden kezakus [[Karjalan Tazovaldkund]]an administrativižes [[Petroskoi]]-keskuses. Venän ''Vozduh''-sana voib znamoita lühendust venäks: {{lang-ru|«ВОЗвышение ДУХа»}}, vepsäks «hengen libutand». Om sureks muzikaližeks aigtegoks [[Venäma]]n lodehes. Vl 2025 sen päiväd oliba 12.-15. kezakud. == Festivalin polhe == «Karjalan Vozduh» — muzikaline festival', ühtenzoitab erazvuiččid muzikstilid da žanroid. Festivalihe ühtneba kut muzikantad, kudambad vaiše zavodiba väta da pajatada, muga «tähthaižed»-ki. Vl 2025 eriline aigtego mäni festivalin scenal: patriotižen «Venäma — nece mö»-pajokonkursan final. Festivalin tegijad nimitadas sidä «kanzaližeks», sikš ku sil kut lapsed, muga vanhembad-ki voidas löuta ičeze mel'hetartust: attrakcionad, bobuštuzsijad, lapsiden taho animatoroiden radonke. Vl 2025 festival' radoi tulnuziden kanzparoiden registracijan täht eskai da völ il'mšuruiden festival' oli. «Karjalan Vozduh»-festivalil pidetas «Tehtud Karjalas»-ozutelendan. Käziradoiden allejal mastarid ozutadas mastar-klassoid da mödas ičeze käzil sätud tegesid. == Tegemižen sija == «Karjalan Vozduh» om muzikaline festival', tegese ''Peski''-aerodromal, kudamb sijadase [[Petroskoi]]-lidnas [[Änine|Änižjärven]] randal. Lidnan kül'bendrand levitase päliči tes aerodromaspäi. Putta festivalile voib lidnan avtobusoil. Matk Petroskoin keskuzpalaspäi libo lidnan päraudtestancijaspäi om 15..20 minutad, lendimportaspäi läz koumekümned minutad. == Infrastruktur == Festivalin sijal oma: * kangazkodiden lidnut (600 kangazkodihesai kacujiden täht); * avtoseižundtaho — tuhaze sijhasai; * bobuštuztaho; * tahot lapsiden täht; * sömsija; * sporttahod. == Festivalin istorii == === 2005−2010 === Venälaine «Karjalan Vozduh»-festival' avoinudel irdal zavodihe vodel 2005, konz Petroskoin eläi i aktivist Maksim Mazurovskii meleti tehta Karjalas surt muzikališt aigtegod. Karjalan kul'turan i opendusen ministrusiden, mugažo «Meiden radio — Petroskoi»-radiostancijan da karjalaižen «Nika»-telekompanijan abul Mazurovskii tegi ezmäšt muzikfestivalid avaitud taivhan al ''Peski''-aerodromal vn 2005 17.-18. kezakud, sen nimi oli {{lang-ru|«Северное нашествие»}}. Petroskoi tegihe ezmäižeks lidnaks (ei lugeda lidnoid, kus million eläjid om), kus mäni rok-festival' {{lang-ru|«Нашествие»}}-brendan mödhe. Sil eziniba {{lang-ru|«Ночные снайперы»}}, {{lang-ru|«Маша и Медведи»}}, {{lang-ru|«Задвиги Поплавского»}}, Aspirin, D`Airot da toižed. Hedlaineroikš tegihe Splin da toižed gruppad. Mugažo eziniba muzikantad Petroskoišpäi, [[Murmansk]]aspäi, [[Severodvinsk]]aspäi da [[Kostamukš]]aspäi: hö eziniba tetabiden muzikantoiden keskes<ref name=":4">[https://rep.ru/daily/2005/06/22/9913/ Uzištused ''rep.ru''-saital, 22. kezaku 2005: Дышите глубже! Это «Воздух»! (Hengigat süvemb! Se om «Vozduh»!).] {{ref-ru}}</ref>. Festivalile tuli 12 tuhad ristituid. Sen tegijad saiba kundališt «Rigehtai tulebha aigha lidn»-lahjad ({{lang-ru|«Город, устремлённый в будущее»}}) «Voden 2005 kundaline iniciativ»-nominacijas. Sid' festivalin nimi oli «Vozduh». Vozil 2005−2009 se mäni kaikuččen voden. Tobjimalaz mäni kezakun jäl'gmäižil pühäpäivil, kanman Petroskoin lidnan päiväd. Vl 2010 festival' oli planoiš tehta 18.-20. kezakud, no 10. kezakud orgkomitet sanui sen heitandan polhe: festivalin tegijad ei sanugoi laskendad kävutada tahod koncertan tegemižen täht. «Vozduh:an» orgkomitetan pämez' Jelena Šaglina sanui press-konferencijal, miše hö ei sanugoi ni üht taritud tahod. Pigai Karjalan Südäiazjoiden ministrusen kaclendan ohjanduz avaiži kriminališt azjad festivalin tegijoiden Šaglinan da Mazurovskijan mödhe. Tedištelusen versijan mödhe hö vargastiba Karjalan büdžetaspäi pol'tošt millionad rublid, väritadihe heid služban valdoiktusiden ülituses. Vn 2013 tal'vkus kaik väritused rahoiden vargastuses oliba heittud. Vn 2013 sulakus Šaglina sai kaks' vot uslovno, Mazurovskii — koume vot uslovno. === 2013−2016 === Maksim Mazurovskii tegi ut festivalid vn 2013 sügüz'kus Končezero-järven randal, kaks'kümnes kilometras Petroskoišpäi. Sen nimi oli «Vozduh. Perezagruzka», läz 40 pajatajad ezini sil, hedlaineroiden keskes oliba «Alisa», «Arija», {{lang-ru|КняZz}}. Festivalile tuli läz 12 tuhad ristituid. Vl 2014 festival' oli tehtud kezakus ''Peski''-aerodromal, sen nimi oli {{lang-ru|«Северный воздух»}}. Vl 2015 festivalile täudui kümne vot. Jäl'ghe ridoid «Meiden radio»-radiostancijanke, kudambal avtoroiktused oliba «Vozduh»-brendale, tegijad pätiba vajehtada festivalin nimed i käta «Karjalan Vozduh:aks». Vn 2016 keväz'kus festivalin tegii Maksim Mazurovskii sanui, miše festivalid ei linne, sikš ku ei ole rahoid. Sid' Mazurovskii pakiči abud Karjalan valdkundmehištos festivalin edeližen tegemižen täht. Vl 2019 tahtoihe vedada festivalid [[Murmansk]]as, no nece mel'pideg ei olend tugetud valdkundmehištol. === Vodelpäi 2023 === Vl 2023 muzikaline festival' oli udessündutadud, no vajehti nimed da kändihe «Karjalan Vozduh:aks». Tegeškat'he sidä rahatugel. Maksim Mazurovskijan sanoiden mödhe oli planoiš tehta «pen't aigtegod», no sündui sur' projekt. Festivalin tahoks-2023 tegihe karjalaižen pakaižukon eländsija Čaln-küläs. 16.-18. kezakud «Karjalan Vozduh»-festivalin scenal ezini enamba 40 muzikantad. Festivalin vedajaks tegihe {{lang-ru|«АукцЫон»}}-rokgruppan frontmen. Vl 2024 festival' mäni 14.-16. kezakud, möst karjalaižen pakaižukon — Talviukon eländsijal. Festivalihe ühtni enamba vižkümned pajogruppad (Rock Privet, GSPD, {{lang-ru|Юрий Лоза}}, {{lang-ru|«План Ломоносова»}}, {{lang-ru|«Конец фильма»}}, {{lang-ru|«Кирпичи»}}, Jane Air, {{lang-ru|Кино}} da toižed). Festivalile tuli 25 tuhad kacujid. Vl 2025 festivalile täudui kaks'kümne vot. Sen tehmižen täht valdkundmehišton orgkomitet oli keratud ezmäižen kerdan, kudambad ohjanzi [[Karjalan Valdkund]]an [[Artur Parfenčikov]]-pämez'. Festival' oli tugetud Venäman kaičendministrusen kul'turan departamental. Festivalin tehmižen sijaks möst tegihe ''Peski''-aerodrom. Festival' mäni ezmäižen kerdan nell' päiväd (12.-15. kezakud), ezmäižen kerdan festivalin aigan oli keratud edheotajiden «Tehtud Karjalas»-ozutelend, radoi oficialine ZAGS kanzparoiden registracijan täht. Festivalin büdžet oli enamba 100 mln rublid. Programas oli neniden muzikantoiden da gruppoiden ezitust: RammProject, {{lang-ru|«Шекsпир»}}, {{lang-ru|«Ундервуд»}}, {{lang-ru|«Гудтаймс»}}, {{lang-ru|«Биртман»}}, {{lang-ru|«Горшенев»}}, {{lang-ru|«Алиса»}} da toižed. 12. kezakud festivalin scenal mäni patriotižen «Venäma — nece mö»-pajokonkursan final. == Festivalin hedlainerad == * 2005 — {{lang-ru|«Сплин»}}, {{lang-ru|«ЧайФ»}}; * 2006 — {{lang-ru|«Алиса»}}, {{lang-ru|«Король и Шут»}}, Brainstorm; * 2007 — {{lang-ru|«Агата Кристи»}}, {{lang-ru|«Браво»}}, {{lang-ru|«Ленинград»}}; * 2008 — {{lang-ru|«Король и Шут»}}, {{lang-ru|«Кипелов»}}, {{lang-ru|«Чиж и Co»}}, {{lang-ru|«Ночные снайперы»}}, {{lang-ru|«Пилот»}}; * 2009 — {{lang-ru|«Алиса»}}, Brainstorm, {{lang-ru|«ЧайФ»}}; * 2013 — {{lang-ru|«Алиса»}}, {{lang-ru|«Ария»}}, {{lang-ru|«КняZz»}}, {{lang-ru|«Ляпис Трубецкой»}}; * 2014 — [[The Rasmus]], {{lang-ru|«ДДТ»}}; * 2015 — {{lang-ru|«Пикник»}}, Lumen, {{lang-ru|Лирой Торнхилл}}; * 2023 — {{lang-ru|«Алиса»}}, «TODD», {{lang-ru|«Пилот»}}, {{lang-ru|«Гарик Сукачёв»}}, {{lang-ru|«СерьГа»}}, {{lang-ru|«Мара»}}; * 2024 — {{lang-ru|«Кино»}}, {{lang-ru|Вадим Самойлов}}, {{lang-ru|Кипелов}}. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://rutube.ru/video/0a721bfe9da2519455d4be81d30988f0/ «Karjalan Vozduh»-festival' | Kut se oli vl 2024 ''rutube.ru''-saital.] {{ref-ru}} [[Kategorii:Muzikfestivalid]] [[Kategorii:Festivalid kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Karjalan Tazovaldkundan kul'tur]] [[Kategorii:Petroskoi]] r0jtiqb679lgkerjb7y21lxkbyu4qjf 0 39034 179385 179343 2025-07-04T16:07:35Z Motoranger 10577 +kategorii 179385 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} [[Fail:Schrank(1825).JPG|thumb|right|250px|Sobanškap, 1800. voz']] '''Škap''' — [[mebel'|meblin]] i [[kaluišt]]on pala (päazjan uksidenke, liphaižidenke vai niita) erazvuiččiden funkcionaližiden kaluiden kaičendan täht. == Istorii == Edel industrialižen dizainan tulendad škapan tegijad oliba otnus miččen taht meblin koncepcijha i tehmižhe. 18. voz'sadan kahtendes poles škapan sauvojad — Tomas Šeraton, Tomas Čippendale, Šeiver- i Uormli-velliden kabinetoiden konstruktorad, i Džordž Heppluit — pästiba mugažo meblin formiden kirjoid. Nene kirjad oliba heiden projektoiden kogomused da toižiden sauvojiden töd. Kaikiš tetabamb punümbriradai edel industrialižen dizainan tulendad om Andre-Šarl' Bul' (11. kül'mku 1642 — 29. uhoku 1732), i hänen jäl'guz om tetab kuti «Bulän tö», i Parižan kuvadamižčomamahton i dekorativiž-sättutoitud čomamahton ''École Boulle''-kolledž todištab hänen čomamahtos nügüd'<ref>[https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Boulle,_Andr%C3%A9_Charles Britanižen enciklopedijan ''Boulle, André Charles''-kirjutuz Anglijan Vikipurtkiš (''en.wikisource.org'').]</ref>. [[Industrialine revolücii|Industrialiženke revolücijanke]] i puruenergijan kävutandanke instrumentoihe tehmaha škapad, massižen tehmižen mahtused kävutihe hilläšti läz kaikihe škapan tehmižen polihe, i veroline lauk ei olend meblin päižeks purtkeks, kodi- vai kommertižeks. Paralleližikš necenke evolücijanke küzund kazvab kazvajal keskklassalpäi tegimišton valdkundoiden enambuses henos mebeliš. Se ližazi veroližiden sauvojiden ühthišt lugumärad lopuks. Edel 1650. vot čoma mebel' oli harv Päivlaskmaižes Evropas i Pohjoižamerikas. Tobjimalaz ristituile ei olend sidä tarbiž i enambal ei sand antta ičtaze. Hö tegiba kebnoid, no radon täht sättujid predmetoid. Čomamahton da radonmahtoiden likund zavodihe Sures Britanijas 19. voz'sadan keskes, se libuti veroližen škapan i toižiden käzitöiden tehmižen torgust. Leviganzi teravas AÜV:oihe i Britanižen imperijan kaikihe maihe. Se likund kändihe reakcijan ozuteseks viktorianižen aigan eklektižhe istorizmha i «hengatomaha» mašintehmižhe, kudamb leviganzi avaros. Sen aigan Suren Britanijan ristitišton läz nelländest tundišti, miše magistran rad om üks' kaikiš ülevambiš i ihastusen arvokahambiš mahtoišpäi, i 31 % uskojišpäi tahtoi, miše heiden lapsed openužihe mastaruden čomamahtho. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] jäl'ghe mecan ümbriradmine kändihe populärižeks navettüd joudaks keskklassan keskes. Tozižembad da kvalificiruidud navedijad neciš avarudes nügüd' tehtas kaluištod, kudambad rideltas professionaližiden škapoiden radonke. Kogonaz heiden rad otab vaiše pen't procentad meblin tehmižes miččes taht industrialižes valdkundas, no niiden lugu om znamasižeks enamba mi heiden kollegoil 18. voz'sadal da sen aigemba. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Škapad| ]] [[Kategorii:Mebel']] [[Kategorii:Kaluišt]] 9lqzn4ap7kuf0t3sif2hyoulahzddjl 10 39037 179372 2025-07-04T13:35:01Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "06. Директна синтеза на алуминиум јодид.webm" 179372 wikitext text/x-wiki 06. Директна синтеза на алуминиум јодид.webm 5evmqcqka26q3g90zujet7o8za7bhun 10 39038 179373 2025-07-04T13:35:34Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Hubblecast 19 Special.webm" 179373 wikitext text/x-wiki Hubblecast 19 Special.webm 7amgaav50x0qqu00hro8ddhlo48euc6 14 39039 179381 2025-07-04T15:54:36Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:Festivalid|*]] [[Kategorii:Aigtegod kirjamišton mödhe]]" 179381 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Festivalid|*]] [[Kategorii:Aigtegod kirjamišton mödhe]] ofu7oawkyasbn7t0s1o6wdsiql2eqh9 14 39040 179382 2025-07-04T15:57:20Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:Aigtegod|*]] [[Kategorii:Kategorijad kirjamišton mödhe]]" 179382 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Aigtegod|*]] [[Kategorii:Kategorijad kirjamišton mödhe]] os2wo7k4szp96jdc5camy0qpna1dm3e 179383 179382 2025-07-04T15:58:17Z Motoranger 10577 179383 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Tegod|*]] [[Kategorii:Kategorijad kirjamišton mödhe]] 77nkb9w1fr5s7gs8mbvk46rzmevil1a 14 39041 179384 2025-07-04T16:01:43Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Festivals}} [[Kategorii:Praznikad]] [[Kategorii:Kul'turan aigtegod]] [[Kategorii:Bobuštuzaigtegod]]" 179384 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Festivals}} [[Kategorii:Praznikad]] [[Kategorii:Kul'turan aigtegod]] [[Kategorii:Bobuštuzaigtegod]] e95dh11zz868p97vls9y534a4gcdhxa 14 39042 179386 2025-07-04T16:09:43Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Furniture}} [[Kategorii:Interjer]] [[Kategorii:Kodikalud]]" 179386 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Furniture}} [[Kategorii:Interjer]] [[Kategorii:Kodikalud]] p50wjnv51jn3bzjabfpdm2h45fi45v2 14 39043 179387 2025-07-04T16:16:46Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Interiors}} [[Kategorii:Eländkodi]] [[Kategorii:Dizain]] [[Kategorii:Arhitektur]]" 179387 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Interiors}} [[Kategorii:Eländkodi]] [[Kategorii:Dizain]] [[Kategorii:Arhitektur]] hbqmd6s5kv509mfcqao3fd1eujboge5 10 39044 179391 2025-07-04T18:18:37Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 179391 wikitext text/x-wiki Vn 1974 ''Kinderfreuden''-mural («Lapsiden sebruz») [[Vaisenfel's]]-lidnas, [[Saksonii-Anhal't]]-federacijanman suvičoga, 6. sulaku 2019, tegi [[Saksanma]]n Diter Veidenbah-pirdai (''Dieter M. Weidenbach'', sünd. 1945). Tämbäi (22. reduku) om hänen kahesakümnenz' sündundpäiv.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 33av8g4trn8nj9goct4lqbkuoxpecdj 179392 179391 2025-07-04T18:19:37Z Motoranger 10577 179392 wikitext text/x-wiki Vn 1974 ''Kinderfreuden''-mural («Lapsiden ihastused») [[Vaisenfel's]]-lidnas, [[Saksonii-Anhal't]]-federacijanman suvičoga, 6. sulaku 2019, tegi [[Saksanma]]n Diter Veidenbah-pirdai (''Dieter M. Weidenbach'', sünd. 1945). Tämbäi (22. reduku) om hänen kahesakümnenz' sündundpäiv.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 95mbepcxd5wrjrftergsspzjbxlqdpl 10 39045 179393 2025-07-04T18:26:21Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 179393 wikitext text/x-wiki [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|Amerikaine]] [[Margaret Kuolli]]-aktris (''Margaret Qualley'', sünd. 1994) ''70th [[Berlin]] International Film Festival''-aigtegon aigan, 20. uhoku 2020. Tämbäi (23. reduku) om hänen sündundpäiv.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> lh4zbwqxs6zm3nb3u3g8m2lre0gz2l3 0 39046 179400 2025-07-05T07:57:51Z Maxim Norkus 16886 Tehtud lehtpol' "[[Fail:Kalmyk Ad.jpg|pisi|Kaks'kel'ne socialine reklam [[Elist|Elistas]], kucub pagižmaha kalmikaks]] '''Kalmikan kel'''' - (ičeze nimituz — halmg keln, xaľmg keln<ref>Ударение в слове хальмг — на неясный гласный между м и г</ref>, [xaljˈməɡ keˈlən]) om [[kalmikalaižiden]] rahvahaline kel', kudambad elädas [[Venäma|Venäman]] evropižen palan suves ([[Kalmikijan Tazovaldkund]]), mongoližen kel'kundan pala. Tobjima..." 179400 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalmyk Ad.jpg|pisi|Kaks'kel'ne socialine reklam [[Elist|Elistas]], kucub pagižmaha kalmikaks]] '''Kalmikan kel'''' - (ičeze nimituz — halmg keln, xaľmg keln<ref>Ударение в слове хальмг — на неясный гласный между м и г</ref>, [xaljˈməɡ keˈlən]) om [[kalmikalaižiden]] rahvahaline kel', kudambad elädas [[Venäma|Venäman]] evropižen palan suves ([[Kalmikijan Tazovaldkund]]), mongoližen kel'kundan pala. Tobjimalaz kelentedomehed lugetas erižeks keleks Päivlaskmaižen Kitain ([[Sin'czän-Uiguran avtonomine rajon]], [[Cinhai]]) i Päivlaskmaižen Mongolijan (Hovd- i Uvs-aimakad) oiratan kelespäi. [[Venän kel'|Venän kelen]] rindal [[Turkan keled|turkad]], [[Ugrilaižed keled|ugrilaižed]] da [[Evenkan kel'|tunguskalaižed]] elementad valatoitiba kalmikan kel't märitud märal, ned mülüiba kalmikalaižiden etnosan mülükundha. Kalmikan kelel om pit'k literatur; pästtas «Хальмг үнн» - lehtest; periodižikš pästtas literaturišt «Теегин герл»-aiglehtest, norišton i lapsiden «Байр»-, «Байрта»-aiglehtesid. Pagižijoiden lugu ližadui vodele 2021 vn 2010 rindataden. Nored lidnoiš kävutoitaba bazižid sanoid hot’ kodiš, külätahondas situacii om paremb, lapsed mahtaba pagišta kelel aigvoččiden sugupol’ven kartte, no ei kaik. Školiš jatktas opeta kalmikan kel’t i erašti voib vastata südäiolendad kalmikan kelen opendamižes, mitte om tarbhašt. Valdkund holdub kelen kaičendas<ref>https://riakalm.ru/index.php/news/society/25713-ot-slov-k-delu-s-chego-nachnetsya-vozrozhdenie-kalmytskogo-yazyka</ref>. fj6w0km0cpip95xhhmyomam69wx3yxo 179401 179400 2025-07-05T07:58:23Z Maxim Norkus 16886 179401 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalmyk Ad.jpg|pisi|Kaks'kel'ne socialine reklam [[Elist|Elistas]], kucub pagižmaha kalmikaks]] '''Kalmikan kel'''' - (ičeze nimituz — halmg keln, xaľmg keln<ref>Ударение в слове хальмг — на неясный гласный между м и г</ref>, [xaljˈməɡ keˈlən]) om [[kalmikalaižiden]] rahvahaline kel', kudambad elädas [[Venäma|Venäman]] evropižen palan suves ([[Kalmikijan Tazovaldkund]]), mongoližen kel'kundan pala. Tobjimalaz kelentedomehed lugetas erižeks keleks Päivlaskmaižen Kitain ([[Sin'czän-Uiguran avtonomine rajon]], [[Cinhai]]) i Päivlaskmaižen Mongolijan (Hovd- i Uvs-aimakad) oiratan kelespäi. [[Venän kel'|Venän kelen]] rindal [[Turkan keled|turkad]], [[Ugrilaižed keled|ugrilaižed]] da [[Evenkan kel'|tunguskalaižed]] elementad valatoitiba kalmikan kel't märitud märal, ned mülüiba kalmikalaižiden etnosan mülükundha. Kalmikan kelel om pit'k literatur; pästtas «Хальмг үнн» - lehtest; periodižikš pästtas literaturišt «Теегин герл»-aiglehtest, norišton i lapsiden «Байр»-, «Байрта»-aiglehtesid. Pagižijoiden lugu ližadui vodele 2021 vn 2010 rindataden. Nored lidnoiš kävutoitaba bazižid sanoid hot’ kodiš, külätahondas situacii om paremb, lapsed mahtaba pagišta kelel aigvoččiden sugupol’ven kartte, no ei kaik. Školiš jatktas opeta kalmikan kel’t i erašti voib vastata südäiolendad kalmikan kelen opendamižes, mitte om tarbhašt. Valdkund holdub kelen kaičendas<ref>https://riakalm.ru/index.php/news/society/25713-ot-slov-k-delu-s-chego-nachnetsya-vozrozhdenie-kalmytskogo-yazyka</ref>. == Homaičendad == ltgdja3ddf9gufruckdbk9kiydsp3jc 0 39047 179403 2025-07-05T08:24:21Z Maxim Norkus 16886 Tehtud lehtpol' "'''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: Bodø) om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoiž..." 179403 wikitext text/x-wiki '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: Bodø) om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. lw1z4g6d852blj4fja39wjh4liwt8l9 179404 179403 2025-07-05T08:29:05Z Maxim Norkus 16886 179404 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: Bodø) om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. rak4b3iyl74svn1wlpu5t8ir6ppnr6p 179405 179404 2025-07-05T08:30:18Z Maxim Norkus 16886 179405 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: Bodø) om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Homaičendad == duid5q0r85qfk81v4j0g0pqxz1rmz5y 179406 179405 2025-07-05T08:32:15Z Maxim Norkus 16886 179406 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = Bodø komm.svg | Flag = Flag of Bodø.svg | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: Bodø) om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Homaičendad == p1q3oue78bpltj5pkc5rq21qhkteaaf 179407 179406 2025-07-05T08:48:37Z Maxim Norkus 16886 179407 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = Bodø komm.svg | Flag = Flag of Bodø.svg | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: ''Bodø'') om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Ühthižed andmused == ==== Nimi ==== Kommun om nimitadud vanhan Bodøgård-ferman mödhe (vanh norv. ''Boðvin''), lidn sündui sen territorijal. Nimitusen ezmäine pala, voib olda, oli boði-sana, mitte znamoičeb vedenalaižid kall'oid vai šherad, nimen toine pala om vin-sana, mitte znamoičeb nit vai omaluine. ==== Lidnanznam ==== Kommunan nügüdläine znam om vahvištadud 1959-nden voden 24. päiväl heinkud. Sil kaks'toštkümnesädegine pakuine päiväine kuvadase rusttal tagamal, se simvolizuruib polärišt päiväd.<ref>http://www.ngw.nl/int/nor/b/bodo.htm</ref> == Istorii == Budö sai lidnan statusad ičeohjastusenke vl 1816, nügüd' om Nurlann-fül'ken pälidnaks. Budön tobj pala oli muretud Lüftvaffen londan aigan vn 1940 27. päiväl semendkud. Kaik 6 tuhaspäi, kudambad eliba lidnas, sen londan aigan 3,5 tuh. 15 ristitud pölištuiba (2 britaništ saldatad da 13 norvegijalašt). Eländkodin teravan vajaguden tagut Ročinman ohjastuz abuti sauda 107 faterad vn 1941 tal'vkus. Nened pertid oma saudud kompaktižikš ani lidnan röunan taga. Pen' territorii, nügüd' Budön keskuses, nimitase svenskebyen:aks (Ročin lidn) tähäsai. Sodan jäl'ghe udessaudihe lidnad. Lidnan udessündutamine tuli lophu täuzin vl 1959 uden lidnan ratušan sauvondanke. Budö-lendimport oli [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:]]<nowiki/>oiden Lockheed U-2-spionlendimen lopstancijaks Francis Powersan ohjandusen al, amptihe [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ:n]] päl vn 1960 1. päiväl semendkud, matkan Pakistanaspäi Budöho aigan. == Homaičendad == svh7wfgxt7jf387jook0biex1duayj7 179408 179407 2025-07-05T08:54:13Z Maxim Norkus 16886 179408 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = Bodø komm.svg | Flag = Flag of Bodø.svg | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: ''Bodø'') om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Ühthižed andmused == ==== Nimi ==== Kommun om nimitadud vanhan Bodøgård-ferman mödhe (vanh norv. ''Boðvin''), lidn sündui sen territorijal. Nimitusen ezmäine pala, voib olda, oli boði-sana, mitte znamoičeb vedenalaižid kall'oid vai šherad, nimen toine pala om vin-sana, mitte znamoičeb nit vai omaluine. ==== Lidnanznam ==== Kommunan nügüdläine znam om vahvištadud 1959-nden voden 24. päiväl heinkud. Sil kaks'toštkümnesädegine pakuine päiväine kuvadase rusttal tagamal, se simvolizuruib polärišt päiväd.<ref>http://www.ngw.nl/int/nor/b/bodo.htm</ref> == Istorii == Budö sai lidnan statusad ičeohjastusenke vl 1816, nügüd' om Nurlann-fül'ken pälidnaks. Budön tobj pala oli muretud Lüftvaffen londan aigan vn 1940 27. päiväl semendkud. Kaik 6 tuhaspäi, kudambad eliba lidnas, sen londan aigan 3,5 tuh. 15 ristitud pölištuiba (2 britaništ saldatad da 13 norvegijalašt). Eländkodin teravan vajaguden tagut Ročinman ohjastuz abuti sauda 107 faterad vn 1941 tal'vkus. Nened pertid oma saudud kompaktižikš ani lidnan röunan taga. Pen' territorii, nügüd' Budön keskuses, nimitase ''svenskebyen'' (Ročin lidn) tähäsai. Sodan jäl'ghe udessaudihe lidnad. Lidnan udessündutamine tuli lophu täuzin vl 1959 uden lidnan ratušan sauvondanke. Budö-lendimport oli [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:]]<nowiki/>oiden Lockheed U-2-spionlendimen lopstancijaks [[Francis Powers|Francis Powersan]] ohjandusen al, amptihe [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ:n]] päl vn 1960 1. päiväl semendkud, matkan [[Pakistan|Pakistanaspäi]] Budöho aigan. == Homaičendad == gvc3gptaoipd9yo1lx6cu143tgc8ebp 179409 179408 2025-07-05T09:01:14Z Maxim Norkus 16886 179409 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = Bodø komm.svg | Flag = Flag of Bodø.svg | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: ''Bodø'') om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Ühthižed andmused == ==== Nimi ==== Kommun om nimitadud vanhan Bodøgård-ferman mödhe (vanh norv. ''Boðvin''), lidn sündui sen territorijal. Nimitusen ezmäine pala, voib olda, oli boði-sana, mitte znamoičeb vedenalaižid kall'oid vai šherad, nimen toine pala om vin-sana, mitte znamoičeb nit vai omaluine. ==== Lidnanznam ==== Kommunan nügüdläine znam om vahvištadud 1959-nden voden 24. päiväl heinkud. Sil kaks'toštkümnesädegine pakuine päiväine kuvadase rusttal tagamal, se simvolizuruib polärišt päiväd.<ref>http://www.ngw.nl/int/nor/b/bodo.htm</ref> == Istorii == Budö sai lidnan statusad ičeohjastusenke vl 1816, nügüd' om Nurlann-fül'ken pälidnaks. Budön tobj pala oli muretud Lüftvaffen londan aigan vn 1940 27. päiväl semendkud. Kaik 6 tuhaspäi, kudambad eliba lidnas, sen londan aigan 3,5 tuh. 15 ristitud pölištuiba (2 britaništ saldatad da 13 norvegijalašt). Eländkodin teravan vajaguden tagut Ročinman ohjastuz abuti sauda 107 faterad vn 1941 tal'vkus. Nened pertid oma saudud kompaktižikš ani lidnan röunan taga. Pen' territorii, nügüd' Budön keskuses, nimitase ''svenskebyen'' (Ročin lidn) tähäsai. Sodan jäl'ghe udessaudihe lidnad. Lidnan udessündutamine tuli lophu täuzin vl 1959 uden lidnan ratušan sauvondanke. Budö-lendimport oli [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:]]<nowiki/>oiden Lockheed U-2-spionlendimen lopstancijaks [[Francis Powers|Francis Powersan]] ohjandusen al, amptihe [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ:n]] päl vn 1960 1. päiväl semendkud, matkan [[Pakistan|Pakistanaspäi]] Budöho aigan. == Galerei == == Homaičendad == nuxpdot4hywmhxvbt7z53d4v5fdbq9q 179410 179409 2025-07-05T09:26:45Z Maxim Norkus 16886 179410 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Budö<br />Budö | Lidnanznam = Bodø komm.svg | Flag = Flag of Bodø.svg | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 48,833 | Voz' = 2022 | Pind = 1395,33 | Fail = Bodø 2006.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Budö''' - ([[Norvegijan kel'|norv]].: ''Bodø'') om lidn da kund Nurlann-fül'kas [[Norvegii|Norvegijas]]<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%91%D0%BE%D0%B4%D1%91,_%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B4</ref>. Mülüb Sal'ten-agjaha. Budö-lidn sai kommunan statusad vn 1838 1. päiväl vilukud. Mülütihe Budin-kommunad Budöho vn 1968 1. päiväl vilukud, Skjerstad-kommunad — vn 2005 1. päiväl vilukud. Budö om kaikiš suremb Nurlann-lidn pohjoižpolehe i kahtenz' surtte Pohjoižnorvegijas. == Ühthižed andmused == ==== Nimi ==== Kommun om nimitadud vanhan Bodøgård-ferman mödhe (vanh norv. ''Boðvin''), lidn sündui sen territorijal. Nimitusen ezmäine pala, voib olda, oli boði-sana, mitte znamoičeb vedenalaižid kall'oid vai šherad, nimen toine pala om vin-sana, mitte znamoičeb nit vai omaluine. ==== Lidnanznam ==== Kommunan nügüdläine znam om vahvištadud 1959-nden voden 24. päiväl heinkud. Sil kaks'toštkümnesädegine pakuine päiväine kuvadase rusttal tagamal, se simvolizuruib polärišt päiväd.<ref>http://www.ngw.nl/int/nor/b/bodo.htm</ref> == Istorii == Budö sai lidnan statusad ičeohjastusenke vl 1816, nügüd' om Nurlann-fül'ken pälidnaks. Budön tobj pala oli muretud Lüftvaffen londan aigan vn 1940 27. päiväl semendkud. Kaik 6 tuhaspäi, kudambad eliba lidnas, sen londan aigan 3,5 tuh. 15 ristitud pölištuiba (2 britaništ saldatad da 13 norvegijalašt). Eländkodin teravan vajaguden tagut Ročinman ohjastuz abuti sauda 107 faterad vn 1941 tal'vkus. Nened pertid oma saudud kompaktižikš ani lidnan röunan taga. Pen' territorii, nügüd' Budön keskuses, nimitase ''svenskebyen'' (Ročin lidn) tähäsai. Sodan jäl'ghe udessaudihe lidnad. Lidnan udessündutamine tuli lophu täuzin vl 1959 uden lidnan ratušan sauvondanke. Budö-lendimport oli [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:]]<nowiki/>oiden Lockheed U-2-spionlendimen lopstancijaks [[Francis Powers|Francis Powersan]] ohjandusen al, amptihe [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ:n]] päl vn 1960 1. päiväl semendkud, matkan [[Pakistan|Pakistanaspäi]] Budöho aigan. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Bodø-Panorama-08-2019-gje.jpg|Lidnan nägu Høgskolen i Bodø.jpg|Nurlannan universitet Kuva: Lars Røed Hansen Nordlandssykehuset Bodø sentrum.jpg|Keskuzline läžundkodi Nordlandssykehuset-fülke F-5A RNoAF Bodo 1982.jpeg|F-5-lendim Budös, keväz'ku 1982 Norsk Luftfartsmuseum.jpg|Norvegijan aviacijan muzei </gallery> == Homaičendad == 1w0w9ozy2lt5xaqkcdw3mb9n2f1oyvh