Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.46.0-wmf.22 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Almati 0 49 186461 175233 2026-04-02T21:03:12Z Milenioscuro 6999 ([[c:GR|GR]]) [[File:Almaty city.jpg]] → [[File:Almaty (city) in Kazakhstan.svg]] svg 186461 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Almati<br />Almatı / Алматы | Lidnanznam = Flag of Almaty.svg | Flag = Coat of arms of Almaty.svg | Lidnanznam text = Almatin lidnanznam | Flag text = Almatin flag | Valdkund = Kazahstan | Eläjiden lugu = 2,211,198 | Voz' = 2023 | Pind = 683.5 | Fail = Almaty montage 2015.PNG | Pämez' = Erbolat Dosaev<br/>(viluku 2022—) | Telefonkod = +7-727 | Aigvö = [[UTC]]+6 }} [[Fail:Location map Almaty.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2016)]] '''Almati''' (vai '''Alma-At''', {{lang-kk|Almatı / Алматы}} [ɑlmɑˈtə] «Jablokžilo», {{lang-ru|Алматы}} [ɐlmɐˈtɨ], mugažo Venämas ven. ''Алма-Ата'', vozil 1854−1921 ''Верный'' Vernii) om [[Kazahstan]]an kaikiš suremb lidn, «Suvine pälidn». Vozil 1927−1997 oli Kazahstanan pälidnaks. == Istorii == Voz'sadoil 8.-10. severz'-se žiloid oli lidnan terroitorijal, üks' niišpäi ezimeletaden nimitihe ''Almatu'' da seižui [[Sur' šuukte|Surel šuuktel]]. Vn 2016 sügüz'kus oigenzihe lidnan 1000-vottušt jubilejad Kazahstanas. Eländpunktan nügüdläine šingotez zavodihe vspäi 1854 kuti venämalaine ''Vernii''-sodalidnuz. Almati šingotase Keskuzazijan finansižeks keskuseks, medijankeskuseks (nacionaližed telekanalad i lugendlehtesed), Kitain tavaroiden tranzitižeks varažomaks, sömtegimištol i sauvondan edheotandoil, mugažo äjiden rahvahidenkeskeižiden kompanijoiden kazahine päfater sijadase neciš lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Almaty (city) in Kazakhstan.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2020 kartal]] Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, [[Kirgizstan]]an röunanno, ezimägišton katl'uses, 500..1700 m korktusil valdmeren pindan päl. Lidnan keskuzpala seižub 893 m ü.m.t. korktusel. Sur' Almatink, Pen' Almatink da niiden ližajoged jokstas lidnas. Matkad [[Astan]]-pälidnhasai om 1240 km pohjoižhe-lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaine sur' lidn om Kirgizstanan [[Biškek]]-pälidn 230 km päivlaskmha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Kezaaig om päivoikaz, toižed voz'aigad oma pil'vekahad. Voden keskmäine lämuz om +10,4 C°, kezakun-elokun +22,1..+24,4 C°, tal'vkun-uhokun −2,4..−4,6 C°. Ekstremumad oma −37,7 C° (uhoku) i +41,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 674 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (73..113 mm kus), vähemba vilukus (34 mm) i elokus-sügüz'kus (28..34 mm kus). Paneb lunt 53 päiväd tal'ves keskmäras, lumikatken keskmäine korktuz sase 14..15 santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..49 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 74..79 % kül'mkus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Almaty districts.svg|thumb|left|250px|Almatin rajonad (vn 2016 kart):<br/>{{legend|#FFB2B6|Alataun rajon}} {{legend|#FFE9B2|Almalin rajon}} {{legend|#FEFFCC|Auezovan rajon}} {{legend|#CCFFB2|Bostandikan rajon}} {{legend|#CCE5FF|Medeun rajon}} {{legend|#CFCCFF|Naurizbain rajon}} {{legend|#FFBFFC|Turksiban rajon}} {{legend|#B2FFF1|Žetisun rajon}}]] Vspäi 2014 Almati jagase kahesaks rajonaks. Lidnan tobmuden pämez' om akim. Edeližed lidnan pämehed oma Baktižan Sagintaev (kezaku 2019 — viluku 2022), Bauiržan Baibek (eloku 2015 — kezaku 2019). == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad vn 1981 tal'vkus, kaht millionad vn 2022 kezakus. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 1 471 800 ristitud, pind oli 497,8 km². Vn 2021 Kazahstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1 977 011 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz koumed millionad ristituid elädas lidnan kaikes aglomeracijas (2019, vl 2015 oli läz 2,5 mln). Rahvahad (2021): [[kazahlaižed]] — 63,35 %, [[venälaižed|venänikad]] — 20,48 %, [[uigurad]] — 5,55 %, [[korejalaižed]] — 1,80 %, [[totarlaižed]] — 1,50 %, [[ukrainalaižed]] — 1,04 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,93 %, [[dunganlaižed]] — 0,72 %, [[saksalaižed]] — 0,61 %, [[uzbekad]] — 0,56 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,45 %. Uskondan mödhe (2021): [[islam]]anuskojad — 57,77 %, [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] — 17,41 %, [[ateizm|religijatomad]] — 4,32 %, [[buddizm]]an uskojad — 0,22 %, [[judaizm|judaistad]] — 0,11 %, toižed uskojad — 0,24 %, religijan ozutandata — 19,94 %. Kazahstanan Tedoakademii sijadase Almatiš. == Transport == Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid, taksid i metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas. Metron üks'jäine jono radab vspäi 2011, vspäi 2022 üks'toštkümne stancijad om sil, 13,4 km raudted. Rengazavtote om sauvomas. Kaks' päraudtestancijad ratas: ''Almati-1'' (tranzitine, ühtenzoitab Sibirin i Keskuzazijan regionid) i ''Almati-2'' (lopstancijaks). Rahvahidenkeskeine civiline ''Almati''-lendimport<ref>[http://alaport.com/ Rahvahidenkeskeižen Almati-lendimportan sait (''alaport.com'').] {{ref-kk}} {{ref-en}} {{ref-ru}}</ref> (''ALA / АЛА / UAAA'', 6,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas passažirreisid lähižihe pälidnoihe, Evrazijan järedoihe lidnoihe, čarterreisid Keskmeren i Suviazijan kurortoidennoks, mugažo om äi reisid Kazahstanan lidnoihe. Jügureisad ühtenzoittas Päivnouzmaižen Azijan i Päivlaskmaižen Evropan lidnoid. Sen ližaks, kaks' pen't lendimportad oma saudud lidnanno: Boraldai-sodalendimport (viž kilometrad lodeheze lidnaspäi, kaičemha röunmad) i Baiserke-lendimport (35 km pohjoižhe keskusespäi) opendusen i sportan täht. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Coin of Kazakhstan CentMask-r.jpg|Lidnan Keskuzline mečet' vn 2005 rahudel Гостиница Алматы - вид на горы и театр оперы и балета - panoramio.jpg|Kazahan operan da baletan nacionaline teatr Abain nimed (2014 vai sen aigemba) Bostandyk District, Almaty, Kazakhstan - panoramio (38).jpg|''Mega''-moll (2012) ALAvokzal-1.JPG|''Almati-1''-päraudtestancijan sauvuz vl 2009 ALAvokzal-2.JPG|''Almati-2''-päraudtestancijan sauvuz vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.almaty.gov.kz/ Lidnan akimatan oficialine sait (''almaty.gov.kz'').] {{ref-kz}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Almaty}} [[Kategorii:Almati| ]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] jtuypr7ixuwpqe8rtg0tep5i2bdg41p Paster Lui 0 421 186460 151108 2026-04-02T20:58:28Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186460 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Louis Pasteur.jpg | описание изображения = L. Paster vl 1878 (fotokuva) }} '''Lui Paster''' ({{lang-fr|Louis Pasteur}} [lwi pastœʁ]; sünd. [[27. tal'vku]] [[1822]], [[Dol' (Jur)|Dol']], [[Jur (departament)|Jur-departament]], [[Francii]] — kol. [[28. sügüz'ku]] [[1895]], Vil'növ-l'Etan läz [[Pariž]]ad, Francii) — [[Francii|francijalaine]] [[mikrobiologii|mikrobiolog]] da [[himii|himik]], [[Francijan tedoakademii|Francijan tedoakademijan]] ühtnii (1881). Paster ozuti nozoluziden [[kävund (nozoluziš)|kävundan]] i äjiden [[läžund]]oiden mikrobiologižen olmusen. Hän oli [[mikrobiologii|mikrobiologijan]] da [[immunologii|immunologijan]] ühteks alusenpanijoišpäi, pani [[vakcinacii|vakcinacijan]] alusid i sädi ezmäižid vakcinoid [[antraks]]ad, [[pasterellöz]]ad i [[vedenpöl'gästuzläžund]]ad vaste. Hänen töd [[kristall]]iden sauvuses da [[polärizacii|polärizacijan]] näguses paniba [[stereohimii|stereohimijan]] alusid. Tedomehen kaclendtegod ozutiba mugažo, miše meiden aigan [[elo]]n ičesündundad ei voi olda. Pasteran nimi om jalos tutab sikš, miše hänen nimel om nimitadud [[pasterizacii|pasterizacijan]] process. == Biografii == Mez' oli sündnu nahknikan kanzha. Sai erazvuiččid opendusid, sen paloin hänel oli čomamahtoižid mahtusid. Paster valiči tedomehen kar'jerad, avaiži [[vinmuiktuz|vinmuiktusen]] kristalliden strukturad i kändihe fizikan professoraks 26-voččel. Vhesai 1867 radoi [[Dižon]]an liceiš i [[Strasburg]]an universitetas, oli londusentedon fakul'tetan dekanan [[Lill'|Lilliš]] koume vot. Vll 1867−1888 tedomez' oli fiziologižen himijan laboratorijan pämehen, oli otnus medicinan problemoihe 1870-nzil vozil personaližen draman tagut (koume last koliba [[häda]]späi), ühtni Nacionaližhe medicinižhe akademijha vspäi 1873. Vl 1868 Bonnan universitet andoi mehele medicinan doktoran arvod ''honoris causa'', no hän pučihe sišpäi Franciž-Prussižen sodan tagut vl 1871. Vl 1888 tedomez' sabusti metod avaita Parižas Pasteran institutad. Sen direktoran hän radoi-ki surmhasai, siš om mahapandud-ki. == Homaičendad == <references/> {{Commons|Louis Pasteur}} {{stub}} [[Kategorii:Mikrobiologad]] [[Kategorii:Himikad]] [[Kategorii:Francijan tedomehed]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Francijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1822]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 27. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Francijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1895]] [[Kategorii:Kolnuded sügüz'kun 28. päiväl]] 9tfa990ws3huxg98orofl7hdjurdj3m Plank Maks 0 435 186464 157735 2026-04-03T07:35:34Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186464 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Max Planck (1858-1947).jpg | описание изображения = Maks Plank vn 1930 fotokuval }} '''Maks Karl Ernst Lüdvig Plank''' ({{lang-de|Max Karl Ernst Ludwig Planck}} [ˈmaks ˈplaŋk]; sünd. [[23. sulaku]] [[1858]], [[Kil']], [[Germanine imperii]] — kol. [[4. reduku]] [[1947]], [[Göttingen]], [[Alasaksonii]], [[Germanii]]) oli sur' [[Germanii|germanine]] [[fizik|fizikantedomez']]. Plank pani [[kvantine mehanik|kvantižen teorijan]] alusid i sil ozuti [[fizik|fizižiden]] tedoidusiden pävektoran 20. voz'sadas. [[Nobelän premii|Nobelän premijan]] fizikas laureat (1918). Tedotöd kosketadas nenid sarakoid: [[termodinamik]], lämuzsädegoičendan teorii, kvantine teorii, relätivižusen specialine teorii, optik. Tedomez' formulirui termodinamikan kahtent augud [[entropii|entropijan]] ližadusen principan nägul. Plankan töiden rivi otab temaks [[tedo]]n istorijan, metologijan i filosofijan aspektoid. == Biografii == Maks oli sündnu Kilin universitetan oiktusen Vil'hel'm Plank (1817−1900) kanzha. Tat oli naižiš kahten kerdan, sündutihe viž last siš naimiželos, Emma Patcig (1821−1914) oli Maksan mam i libui pastoran perehespäi. Vl 1867 tat sai jurisprudencijan professoran radnikust [[Münhen]]an universitetas, i kanz sirdi sihe. Maks openui lidnan gimnazijas, sid' Münhenan universitetas vspäi 1874. Openui kaht semestrad [[Berlin]]an universitetas 1877/1878 openduzvodel, pördui Münhenha i mäni läbi egzamenoid radmaha fizikan i matematikan opendajan. Mez' zavodi tedoradmišt vl 1878, vahvištihe hänen dissertacijad filosofijan tedodoktoran arvos siš-žo universitetas vl 1879. Kaiken elon Plank keskiti naprindoid teoretižen fizikan sferas, kacmata hänen Filipp Žolli-opendajan mel'he, miše siš tedos läz kaik om avaitud jo. Mez' tahtoi el'geta fizižen kendan südänt i ei tahtoind tehta avaidusid. Vl 1880 kändihe privatdocentaks, radoi opendajan, oli otnus tedoradmižhe, pianonvändho i al'pinizmha ühten aigan. Vll 1885−1889 Plank openzi kodimaižes Kilin universitetas. Vll 1889−1944 oli Berlinan universitetan professoran. == Homaičendad == <references/> {{Commons|Max Planck}} {{stub}} [[Kategorii:Saksanman fizikantedomehed]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Fizikantedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Kilihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1858]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 23. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Göttingenas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1947]] [[Kategorii:Kolnuded redukun 4. päiväl]] lmepu9nl5eazmcaoipn19c3zgwd4ytu Alijev Il'ham 0 2948 186449 173015 2026-04-02T17:21:38Z Koiravva 1717 kategorijad+ 186449 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Ilham Aliyev 2024 (İlham Əliyevin) (cropped).jpg | описание изображения = Il'ham Alijev vastusen aigan Kitain kompartijan [[Si Czin'pin]]-ezimehenke Kazahstanan [[Astan]]-pälidnas, vn 2024 2. heinku }} '''Il'ham Geidar ogli Alijev''' ({{lang-az|İlham Heydər oğlu Əliyev}}; sünd. [[24. tal'vku]] [[1961]], [[Baku]], [[Azerbaidžan|Azerbaidžanan NST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om nellänz' da nügüdläine [[Azerbaidžan]]an prezident (vn 2003 redukun 31. päiväspäi). Mez' radoi Azerbaidžanan seičemenden päministran vn 2003 keskustas (4. eloku — 4. kül'mku), pordaigaližešti. == Biografii == Il'ham om sündnu [[Baku]]-lidnha, edeližen [[Geidar Alijev]]-prezidentan i oftal'mologijan Zarifa Alijeva-tedoradnikan kanzha. Vspäi 1983 om nainu, Mehriban om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Leila-tütär (om sündnu vl 1985), Arzu-tütär (om sündnu vl 1989) da Geidar-poig (om sündnu vl 1997). == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.president.az/ Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait (''president.az'')] {{ref-az}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Azerbaidžan]] [[Kategorii:Azerbaidžanan prezidentad]] [[Kategorii:Azerbaidžanan päministrad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bakuhu]] [[[Kategorii:Sündnuded vl 1961]] [[[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 24. päiväl]] [[Kategorii:Azerbaidžanlaižed]] 6b0ch69dnwxtfg4c1a26tulmcsd5zql 186450 186449 2026-04-02T17:22:45Z Koiravva 1717 +nimen virkand 186450 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Ilham Aliyev 2024 (İlham Əliyevin) (cropped).jpg | описание изображения = Il'ham Alijev vastusen aigan Kitain kompartijan [[Si Czin'pin]]-ezimehenke Kazahstanan [[Astan]]-pälidnas, vn 2024 2. heinku }} '''Il'ham Geidar ogli Alijev''' ({{lang-az|İlham Heydər oğlu Əliyev}} [ilˈhɑm hejˈdæɾ oɣˈlu æˈlijev]; sünd. [[24. tal'vku]] [[1961]], [[Baku]], [[Azerbaidžan|Azerbaidžanan NST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om nellänz' da nügüdläine [[Azerbaidžan]]an prezident (vn 2003 redukun 31. päiväspäi). Mez' radoi Azerbaidžanan seičemenden päministran vn 2003 keskustas (4. eloku — 4. kül'mku), pordaigaližešti. == Biografii == Il'ham om sündnu [[Baku]]-lidnha, edeližen [[Geidar Alijev]]-prezidentan i oftal'mologijan Zarifa Alijeva-tedoradnikan kanzha. Vspäi 1983 om nainu, Mehriban om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Leila-tütär (om sündnu vl 1985), Arzu-tütär (om sündnu vl 1989) da Geidar-poig (om sündnu vl 1997). == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.president.az/ Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait (''president.az'')] {{ref-az}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Azerbaidžan]] [[Kategorii:Azerbaidžanan prezidentad]] [[Kategorii:Azerbaidžanan päministrad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bakuhu]] [[[Kategorii:Sündnuded vl 1961]] [[[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 24. päiväl]] [[Kategorii:Azerbaidžanlaižed]] k6b2no2pu2slv548rfpzkzwe3cfg1d2 186451 186450 2026-04-02T17:24:02Z Koiravva 1717 186451 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Ilham Aliyev 2024 (İlham Əliyevin) (cropped).jpg | описание изображения = Il'ham Alijev vastusen aigan Kitain kompartijan [[Si Czin'pin]]-ezimehenke Kazahstanan [[Astan]]-pälidnas, vn 2024 2. heinku }} '''Il'ham Geidar ogli Alijev''' ({{lang-az|İlham Heydər oğlu Əliyev}} [ilˈhɑm hejˈdæɾ oɣˈlu æˈlijev]; sünd. [[24. tal'vku]] [[1961]], [[Baku]], [[Azerbaidžan|Azerbaidžanan NST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om nellänz' da nügüdläine [[Azerbaidžan]]an prezident (vn 2003 redukun 31. päiväspäi). Mez' radoi Azerbaidžanan seičemenden päministran vn 2003 keskustas (4. eloku — 4. kül'mku), oti sidä radnikust pordaigaližešti. == Biografii == Il'ham om sündnu [[Baku]]-lidnha, edeližen [[Geidar Alijev]]-prezidentan i oftal'mologijan Zarifa Alijeva-tedoradnikan kanzha. Vspäi 1983 om nainu, Mehriban om hänen ak. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Leila-tütär (om sündnu vl 1985), Arzu-tütär (om sündnu vl 1989) da Geidar-poig (om sündnu vl 1997). == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.president.az/ Azerbaidžanan prezidentan oficialine sait (''president.az'')] {{ref-az}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Azerbaidžan]] [[Kategorii:Azerbaidžanan prezidentad]] [[Kategorii:Azerbaidžanan päministrad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bakuhu]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1961]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 24. päiväl]] [[Kategorii:Azerbaidžanlaižed]] fkx2am7tkqv94fj6o5d6khscbwkieln Annan Kofi 0 5687 186454 142874 2026-04-02T17:42:13Z Koiravva 1717 +nimen virkand, kategorijad+ 186454 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Kofi Annan 2012 (cropped).jpg | описание изображения = Kofi Annan ÜRO:n pertiš, [[Ženev]], vn 2012 kezakus }} '''Kofi Atta Annan''' (mugažo [[anglijan kel'|anglijan kelel]], virktas [ˈkoʊfi ˈænæn], AÜV:oiš mugažo [- ˈɑːnɑːn]; sünd. [[8. sulaku]] [[1938. voz'|1938]], [[Kumasi]], [[Britanijan Kuldrand]] — kol. [[18. eloku]] [[2018]], [[Bern]], [[Šveicarii]]) oli ganalaine politikanmez' da diplomat. Radoi 7. [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] generaližen sekretarin (1997−2006). Om [[Nobelän premii kožundas|Nobelän premijan kožundas]] laureatan (2001). Politikanmez' oli sündnu akalaižiden aristokratijan kanzha ühtes sizarenke-kaks'jaiženke, tat oli ''fanti''-heimon vejan i radoi Ašanti-agjan gubernatoran. Kofi openui Tedon da tehnologijoiden universitetas (Kumasi), Ženevan Rahvahidenkeskeižiden sidoiden institutas i Massačusetsan tehnologižes institutas. Zavodi kar'jerad üläopenikaks vl 1962 ÜRO:n aluzkundoiš — [[Mail'man tervhuden kaičendorganizacii]], sid' Afrikan ižanduz, azekahad väged i pagenijad. Oli naižiš kahtišti, koume last. Mahtoi pagišta anglijan i francijan kelil, Afrikan kodikelel. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] [[Kategorii:ÜRO]] [[Kategorii:Ganan diplomatad]] [[Kategorii:Ganan politikanmehed]] [[Kategorii:Diplomatad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Britanijan Kuldrandha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1938]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 8. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Bernas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2018]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 18. päiväl]] ljn2tstspafx6jkxa8fl5xjnu1iqfqb 186455 186454 2026-04-02T17:42:58Z Koiravva 1717 186455 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Kofi Annan 2012 (cropped).jpg | описание изображения = Kofi Annan ÜRO:n pertiš, [[Ženev]], vn 2012 kezakus }} '''Kofi Atta Annan''' (mugažo [[anglijan kel'|anglijan kelel]], virktas [ˈkoʊfi ˈænæn], AÜV:oiš mugažo [- ˈɑːnɑːn]; sünd. [[8. sulaku]] [[1938. voz'|1938]], [[Kumasi]], [[Britanijan Kuldrand]] — kol. [[18. eloku]] [[2018]], [[Bern]], [[Šveicarii]]) oli ganalaine politikanmez' da diplomat. Radoi 7. [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] generaližen sekretarin (1997−2006). Om [[Nobelän premii kožundas|Nobelän premijan kožundas]] laureatan (2001). Politikanmez' oli sündnu akalaižiden aristokratijan kanzha ühtes sizarenke-kaks'jaiženke, tat oli ''fanti''-heimon vejan i radoi Ašanti-agjan gubernatoran. Kofi openui Tedon da tehnologijoiden universitetas (Kumasi), Ženevan Rahvahidenkeskeižiden sidoiden institutas i Massačusetsan tehnologižes institutas. Zavodi kar'jerad üläopenikaks vl 1962 ÜRO:n aluzkundoiš — [[Mail'man tervhuden kaičendorganizacii]], sid' Afrikan ižanduz, azekahad väged i pagenijad. Oli naižiš kahtišti, koume last. Mahtoi pagišta anglijan i francijan kelil, Afrikan kodikelel. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] [[Kategorii:ÜRO]] [[Kategorii:Ganan diplomatad]] [[Kategorii:Ganan politikanmehed]] [[Kategorii:Diplomatad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Britanijan Kuldrandha]] [[Kategorii:Sündnuded Kumasihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1938]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 8. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Bernas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2018]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 18. päiväl]] lf7jy4h5rte19nlpo3c96grqylwukpb C. C. Catch 0 6378 186448 155447 2026-04-02T17:18:21Z Koiravva 1717 +kategorii 186448 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = CCCatch ChartShow2.jpg | описание изображения = C. C. Catch vn 2006 sügüz'kus }} '''C. C. Catch''', virktas «Si Si Ketč», todesine nimi — '''Karolina Gertruda Katarina Müller''' ([[alaman kel'|alam]]. i {{lang-de|Caroline Gertrude Catherine Müller}}; sünd. [[31. heinku]] [[1964]], [[Oss]], [[Alamad]]), om tutab alamalaiž-saksalaine anglijankel'ne pajatai naine [[disko]]- i [[evropop]]-žanroiš. Om «Diskon kunigaznaižen» oficialitoi titul. Hänen populärižusen pä oli 1980-nziš voziš. Mugažo tetas händast «[[Captain Hollywood Project]]»-kollektivan vokalistaks. == Diskografii == === Studijanal'bomad === * ''[[Catch the Catch]]'' (1986, Püda Catch:ad) * ''[[Welcome to the Heartbreak Hotel]]'' (1986, Tulgat tervhin muretud südäikeroiden adivpert'he) * ''[[Like a Hurricane]]'' (1987, Aniku uragan) * ''[[Big Fun]]'' (1988, Sur' mel'hüvüz) * ''[[Hear What I Say]]'' (1989, Kundle, midä sanun) === Singlad === * ''[[I Can Lose My Heart Tonight]]'' (1985) * ''[['Cause You Are Young]]'' (1985) * ''[[Strangers by Night]]'' (1985) * ''[[Heartbreak Hotel]]'' (1986) * ''[[Heaven and Hell]]'' (1986) * ''[[Are You Man Enough]]'' (1987) * ''[[Soul Survivor]]'' (1987) * ''[[House of Mystic Lights]]'' (1988) * ''[[Backseat of Your Cadillac]]'' (1988) * ''[[Summer Kisses]]'' (1988) * ''[[Nothing But a Heartache]]'' (1989) * ''[[Baby I Need Your Love]]'' (1989) * ''[[Good Guys Only Win in Movies]]'' (1989) * ''[[Big Time]]'' (1989) * ''[[Midnight Hour]]'' (1989) * ''[[C. C. Catch Megamix '98]]'' (1998) * ''[[Soul Survivor '98]]'' (1998) * ''[[I Can Lose My Heart Tonight '99]]'' (1999) * ''[[Shake Your Head 2003]]'' (2003) * ''[[Silence]] (feat. Leela)'' (2004) * ''[[Unborn Love]]'' (2010) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.cccatch.de/ C. C. Catch-pajatajan oficialine sait (''cccatch.de'').] {{ref-de}} {{C. C. Catch}} [[Kategorii:C. C. Catch| ]] [[Kategorii:Disko]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1964]] [[Kategorii:Sündnuded heinkun 31. päiväl]] [[Kategorii:Poppajatajad]] [[Kategorii:Alamaiden pajatajad]] [[Kategorii:Saksanman pajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Alamaihe]] gp3jwqf6koy6uhthr4tnhmasuainvri Šimkent 0 11486 186462 175026 2026-04-02T21:10:08Z Milenioscuro 6999 ([[c:GR|GR]]) [[File:Chimkent p.svg]] → [[File:Shymkent in Kazakhstan.svg]] updated svg 186462 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Šimkent<br />Шымкент / Şymkent | Lidnanznam = Coat of arms of Shymkent.png | Flag = | Lidnanznam text = Šimkentan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Kazahstan | Eläjiden lugu = 1,222,055 | Voz' = 2024 | Pind = 1,170 | Fail = Ordabasy Plaza (Shymkent).jpg | Pämez' = Gabit Sizdikbekov<br/>(sügüz'ku 2023—,<br/>''Ғабит Сыздықбеков'') | Telefonkod = +7-7252-xxx-xxx | Aigvö = [[UTC]]+6 }} [[Fail:Shymkent in Kazakhstan.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]] '''Šimkent''' ({{lang-kk|Шымкент / Şymkent}} [ʃɯmˈkɛnt], {{lang-uz|Chimkent / Shimkent}}, {{lang-ru|Шымке́нт}}) om [[Kazahstan]]an lidn tazovaldkundan alištusenke. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Nimi znamoičeb «nituiden lidn», «heinlidn» vai «turbazlidn» iranan kelil. Vspäi 1932 [[hahktin]]an järed tegim radoi i andoi nevondkundaližen hahktinan seičemed kümnendest. Edel vn 1992 sügüz'kud lidnan oficialine nimituz oli uzbekankel'ne ''Čimkent'' ({{lang-ru|Чимке́нт}}). Vn 2015 augotišele ližatihe lidnan pindad läz koumhe kerdha. Vn 2018 kezakus anttihe lidnale tazovaldkundan alištusen statusad, čuratihe Suvikazahstanan agjaspäi (nimitihe Čimkentan agjaks vll 1962−1992, lidn oli sen keskuseks), panihe [[Turkestan (lidn)|Turkestanad]] sen keskuseks i udesnimitihe Turkestanan agjaks. Šimkent šingotase mujumetalloiden [[metallurgii|metallurgijal]], mašinansauvomižel (seppressad, avtoiden da traktoriden palad), himižel zell'tegimel, [[kivivoi]]n ümbriradmižel, tekstil'sarakol (sobad), erazvuiččel sömtegimištol. Viž ut tegimištzonad oma sätud vspäi 2015. == Geografijan andmused == Lidn sijadase valdkundan suves, 506 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud [[Turkestanan agj]]an territorijal. Matkad [[Astan]]-pälidnhasai om 1483 km pohjoižhe orhal, [[Almati]]hesai om 690 km päivnouzmha orhal, [[Taškent]]hasai om läz 120 km suvhe. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +13,0 C°, kezakun-elokun +23,7..+26,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,7..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,1 C° (viluku) i +47,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (tal'vku). Paneb sadegid 616 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (70..97 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (4..10 mm kus). Paneb lunt 29 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..44 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 67..75 % kül'mkus-keväz'kus. == Tobmuz == [[Fail:Шымкент қаласының әкімшілік бөлінісі (2022).jpg|thumb|left|250px|Lidnan viž administrativišt rajonad (2022)]] Jagoihe lidnan koumeks rajonaks vspai 1945. Nügüd'aigan Šimkent jagase videks rajonaks, jogahižes ičeze administracii akimanke om: Abain ({{lang-kk|Абай ауданы}}), Al'-Farabijan, Jenbekšin, Karataun (vspäi 2014), Turanan (vspäi 2022). Edeline lidnan pämez' (akim) om Murat Aitenov (''Мұрат Әйтенов'', viluku 2020 — sügüz'ku 2023). == Eläjad == Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 854 500 ristitud 347 km² pindal, vn 2020 vilukus — 1 112 739 ristitud. Šimkentan ristitišt ületi millionad vn 2018 semendkus. Lidnaglomeracijas elädas 2 mln ristituid (2024, kahtenz' sija valdkundas, oli 1,8 mln vl 2019). Kaikiš suremb lidnan i sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'. Rahvahad (lidnalaižed, vn 2020 augus): [[kazahlaižed]] — 67,47 %, [[uzbekad]] — 17,69 %, [[venänikad]] — 8,91 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 1,74 %, [[totarlaižed]] — 1,01 %, [[turkad]] — 0,72 %, [[korejalaižed]] — 0,65 %, [[ukrainalaižed]] — 0,24 %, toižed rahvahad — 1,56 %. == Openduz == Vll 2011−2015 kaik 83 valdkundališt školad oli lidnas, niiden kesken 28 školad (33,7 %) vedadas opendust kazahan kelel, 38 školad (45,7 %) kazahan i venän kelil, seičeme školad (8,4 %) kazahan, uzbekan i venän kelil, ühesa školad (10,8 %) kazahan i uzbekan kelil, üks'jäine škol (1,2 %) om venäkel'ne täuzin. Professionaližen üläopendusen aluzkund om valdkundaline Suvikazahstanan universitet M.O. Auezovan nimed<ref>[http://auezov.edu.kz/ Suvikazahstanan universitetan Muhtar Auezovan nimed sait (''auezov.edu.kz'').] {{ref-kk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> (17,3 tuh. üläopenikoid, {{lang-kk|М.О. Әуезов атындағы Оңтүстік Қазақстан университеті (ОҚМУ)}}). Se om sätud lidnan kaikenvuiččiden üläopendusen aluzkundoiden ühtištusel vl 1998, niišpäi kaikiš vanhemb oli alusenpandud vl 1943 kuti Sauvondmaterialiden tehnologine institut. == Transport == Avtobusad i mikroavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (81 maršrut vl 2011). Edel 2000-nzihe vozihesai trolleibusoiden likund oli mugažo. Kaik om viž päraudtestancijad: ''Šimkent'', ''Mankent'', ''Aris' 1'', ''Aris' 2'', ''Parkovii''. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline ''Šimkent''-lendimport<ref>[http://www.airserver.kz/ Rahvahidenkeskeižen Šimkent-lendimportan sait (''airserver.kz'').] {{ref-kk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-kk|Халықаралық Шымкент Әуежайы / Halyqaralyq Shymkent Áýejaıy}}, ''CIT / UAII'', 2,1 mln passažiroid vl 2021) sijadase 12 km lodeheze ''Šimkent''-päraudtestancijaspäi. Tehtas reisid Dubaihe, Moskvha, Novosibirskha, Stambulha, Kazahstanan äjihe lidnoihe, sezonižid čarterreisid Antaljaha, Phuketha, Šarm-eš-Šeihaze. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Citadel-Shymkent-Kazakhstan.jpg|Vanh lidnuz (2021) Shymkent qalasynyn akimdigi gimaraty.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2023) Russian-Drama-Theater-Shymkent-Kazakhstan.jpg|Venän dramteatr (2021) The Railway staishon The in Shymkent.jpg|''Šimkent''-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://shymkent.gov.kz/ Lidnan oficialine sait (''shymkent.gov.kz'').] {{ref-kz}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Shymkent}} [[Kategorii:Šimkent| ]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] 14d9kv4vxpabezftngjof2eggec9nck 186463 186462 2026-04-03T07:16:02Z Motoranger 10577 formitez 186463 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Šimkent<br />Шымкент / Şymkent | Lidnanznam = Coat of arms of Shymkent.png | Flag = | Lidnanznam text = Šimkentan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Kazahstan | Eläjiden lugu = 1,222,055 | Voz' = 2024 | Pind = 1,170 | Fail = Ordabasy Plaza (Shymkent).jpg | Pämez' = Gabit Sizdikbekov<br/>(sügüz'ku 2023—,<br/>''Ғабит Сыздықбеков'') | Telefonkod = +7-7252-xxx-xxx | Aigvö = [[UTC]]+6 }} '''Šimkent''' ({{lang-kk|Шымкент / Şymkent}} [ʃɯmˈkɛnt], {{lang-uz|Chimkent / Shimkent}}, {{lang-ru|Шымке́нт}}) om [[Kazahstan]]an lidn tazovaldkundan alištusenke. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Nimi znamoičeb «nituiden lidn», «heinlidn» vai «turbazlidn» iranan kelil. Vspäi 1932 [[hahktin]]an järed tegim radoi i andoi nevondkundaližen hahktinan seičemed kümnendest. Edel vn 1992 sügüz'kud lidnan oficialine nimituz oli uzbekankel'ne ''Čimkent'' ({{lang-ru|Чимке́нт}}). Vn 2015 augotišele ližatihe lidnan pindad läz koumhe kerdha. Vn 2018 kezakus anttihe lidnale tazovaldkundan alištusen statusad, čuratihe Suvikazahstanan agjaspäi (nimitihe Čimkentan agjaks vll 1962−1992, lidn oli sen keskuseks), panihe [[Turkestan (lidn)|Turkestanad]] sen keskuseks i udesnimitihe Turkestanan agjaks. Šimkent šingotase mujumetalloiden [[metallurgii|metallurgijal]], mašinansauvomižel (seppressad, avtoiden da traktoriden palad), himižel zell'tegimel, [[kivivoi]]n ümbriradmižel, tekstil'sarakol (sobad), erazvuiččel sömtegimištol. Viž ut tegimištzonad oma sätud vspäi 2015. == Geografijan andmused == [[Fail:Shymkent in Kazakhstan.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase valdkundan suves, 506 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud [[Turkestanan agj]]an territorijal. Matkad [[Astan]]-pälidnhasai om 1483 km pohjoižhe orhal, [[Almati]]hesai om 690 km päivnouzmha orhal, [[Taškent]]hasai om läz 120 km suvhe. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +13,0 C°, kezakun-elokun +23,7..+26,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,7..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,1 C° (viluku) i +47,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (tal'vku). Paneb sadegid 616 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (70..97 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (4..10 mm kus). Paneb lunt 29 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..44 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 67..75 % kül'mkus-keväz'kus. == Tobmuz == [[Fail:Шымкент қаласының әкімшілік бөлінісі (2022).jpg|thumb|left|250px|Lidnan viž administrativišt rajonad (2022)]] Jagoihe lidnan koumeks rajonaks vspai 1945. Nügüd'aigan Šimkent jagase videks rajonaks, jogahižes ičeze administracii akimanke om: Abain ({{lang-kk|Абай ауданы}}), Al'-Farabijan, Jenbekšin, Karataun (vspäi 2014), Turanan (vspäi 2022). Edeline lidnan pämez' (akim) om Murat Aitenov (''Мұрат Әйтенов'', viluku 2020 — sügüz'ku 2023). == Eläjad == Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 854 500 ristitud 347 km² pindal, vn 2020 vilukus — 1 112 739 ristitud. Šimkentan ristitišt ületi millionad vn 2018 semendkus. Lidnaglomeracijas elädas 2 mln ristituid (2024, kahtenz' sija valdkundas, oli 1,8 mln vl 2019). Kaikiš suremb lidnan i sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'. Rahvahad (lidnalaižed, vn 2020 augus): [[kazahlaižed]] — 67,47 %, [[uzbekad]] — 17,69 %, [[venänikad]] — 8,91 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 1,74 %, [[totarlaižed]] — 1,01 %, [[turkad]] — 0,72 %, [[korejalaižed]] — 0,65 %, [[ukrainalaižed]] — 0,24 %, toižed rahvahad — 1,56 %. == Openduz == Vll 2011−2015 kaik 83 valdkundališt školad oli lidnas, niiden kesken 28 školad (33,7 %) vedadas opendust kazahan kelel, 38 školad (45,7 %) kazahan i venän kelil, seičeme školad (8,4 %) kazahan, uzbekan i venän kelil, ühesa školad (10,8 %) kazahan i uzbekan kelil, üks'jäine škol (1,2 %) om venäkel'ne täuzin. Professionaližen üläopendusen aluzkund om valdkundaline Suvikazahstanan universitet M.O. Auezovan nimed<ref>[http://auezov.edu.kz/ Suvikazahstanan universitetan Muhtar Auezovan nimed sait (''auezov.edu.kz'').] {{ref-kk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> (17,3 tuh. üläopenikoid, {{lang-kk|М.О. Әуезов атындағы Оңтүстік Қазақстан университеті (ОҚМУ)}}). Se om sätud lidnan kaikenvuiččiden üläopendusen aluzkundoiden ühtištusel vl 1998, niišpäi kaikiš vanhemb oli alusenpandud vl 1943 kuti Sauvondmaterialiden tehnologine institut. == Transport == Avtobusad i mikroavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (81 maršrut vl 2011). Edel 2000-nzihe vozihesai trolleibusoiden likund oli mugažo. Kaik om viž päraudtestancijad: ''Šimkent'', ''Mankent'', ''Aris' 1'', ''Aris' 2'', ''Parkovii''. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline ''Šimkent''-lendimport<ref>[http://www.airserver.kz/ Rahvahidenkeskeižen Šimkent-lendimportan sait (''airserver.kz'').] {{ref-kk}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-kk|Халықаралық Шымкент Әуежайы / Halyqaralyq Shymkent Áýejaıy}}, ''CIT / UAII'', 2,1 mln passažiroid vl 2021) sijadase 12 km lodeheze ''Šimkent''-päraudtestancijaspäi. Tehtas reisid Dubaihe, Moskvha, Novosibirskha, Stambulha, Kazahstanan äjihe lidnoihe, sezonižid čarterreisid Antaljaha, Phuketha, Šarm-eš-Šeihaze. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Citadel-Shymkent-Kazakhstan.jpg|Vanh lidnuz (2021) Shymkent qalasynyn akimdigi gimaraty.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2023) Russian-Drama-Theater-Shymkent-Kazakhstan.jpg|Venän dramteatr (2021) The Railway staishon The in Shymkent.jpg|''Šimkent''-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://shymkent.gov.kz/ Lidnan oficialine sait (''shymkent.gov.kz'').] {{ref-kz}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Shymkent}} [[Kategorii:Šimkent| ]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kazahstanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] rfr1msgqz79ywrc8hd93218dbt70qlg Vikipedii:Kacundoiden časpaksuz 4 13038 186447 185735 2026-04-02T17:12:47Z Koiravva 1717 kerdan kus 186447 wikitext text/x-wiki Purtked: * [http://stats.wikimedia.org/EN/TablesPageViewsMonthlyCombined.htm Page Views for Wikipedia, Both sites, Normalized — ''Stats.wikimedia.org''.]. Kaik voded, udištase kaikuččes kus. * [http://stats.wikimedia.org/RU/Sitemap.htm Статистика Википедии — ''Stats.wikimedia.org''.]. Udištase kaikuččes kus (2015 − koumes kus). {|class="wikitable sortable" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background: #f9f9f9; border: 1px solid #aaaaaa; border-collapse: collapse; white-space: nowrap; text-align: center" |- | Dat | VepWiki:n kacundoiden kupaksuz,<br>tuh. männudes pordos | Sija vikipedijoiden keskes<br>kacundoiden mödhe | VepWiki:n kacundoiden časpaksuz,<br>kacundoid (kupaksuz / 720) |- | 03.2026 || 1013 || || 1407 |- | 02.2026 || 1032 || || 1433 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2026 || 2809 || || 3902 |- | 12.2025 || 2488 || || 3455 |- | 11.2025 || 1573 || || 2185 |- | 10.2025 || 900 || || 1251 |- | 09.2025 || 1145 || || 1591 |- | 08.2025 || 1021 || || 1419 |- | 07.2025 || 1152 || || 1600 |- | 06.2025 || 982 || || 1364 |- | 05.2025 || 1237 || || 1719 |- | 04.2025 || 887 || || 1233 |- | 03.2025 || 735 || || 1021 |- | 02.2025 || 788 || || 1095 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2025 || 834 || || 1159 |- | 12.2024 || 893 || || 1240 |- | 11.2024 || 797 || || 1107 |- | 10.2024 || 737 || || 1025 |- | 09.2024 || 817 || || 1135 |- | 08.2024 || 1616 || || 2245 |- | 07.2024 || 1445 || || 2007 |- | 06.2024 || 1108 || || 1539 |- | 05.2024 || 1232 || || 1711 |- | 04.2024 || 1398 || || 1942 |- | 03.2024 || 1243 || || 1727 |- | 02.2024 || 1235 || || 1715 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2024 || 1254 || || 1742 |- | 12.2023 || 1010 || || 1404 |- | 11.2023 || 1145 || || 1591 |- | 10.2023 || 1115 || || 1549 |- | 09.2023 || 1116 || || 1551 |- | 08.2023 || 1152 || || 1600 |- | 07.2023 || 1269 || || 1763 |- | 06.2023 || 1306 || || 1814 |- | 05.2023 || 1221 || || 1696 |- | 04.2023 || 1188 || || 1650 |- | 03.2023 || 1363 || || 1894 |- | 02.2023 || 1087 || || 1510 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2023 || 917 || || 1273 |- | 12.2022 || 1062 || || 1475 |- | 11.2022 || 1136 || || 1578 |- | 10.2022 || 11804 || || 16395 |- | 09.2022 || 1065 || || 1480 |- | 08.2022 || 1113 || || 1546 |- | 07.2022 || 1145 || || 1591 |- | 06.2022 || 1216 || || 1689 |- | 05.2022 || 1168 || || 1623 |- | 04.2022 || 1230 || || 1709 |- | 03.2022 || 1496 || || 2078 |- | 02.2022 || 1192 || || 1656 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2022 || 970 || || 1348 |- | 12.2021 || 957 || || 1329 |- | 11.2021 || 1135 || || 1576 |- | 10.2021 || 1065 || || 1480 |- | 09.2021 || 779 || || 1082 |- | 08.2021 || 655 || || 910 |- | 07.2021 || 522 || || 725 |- | 06.2021 || 529 || || 734 |- | 05.2021 || 516 || || 716 |- | 04.2021 || 513 || || 712 |- | 03.2021 || 701 || || 974 |- | 02.2021 || 1287 || || 1787 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2021 || 613 || || 851 |- | 12.2020 || 511 || || 710 |- | 11.2020 || 526 || || 731 |- | 10.2020 || 636 || || 884 |- | 09.2020 || 696 || || 967 |- | 08.2020 || 697 || || 968 |- | 07.2020 || 886 || || 1230 |- | 06.2020 ||1005 || || 1396 |- | 05.2020 || 901 || || 1251 |- | 04.2020 || 845 || || 1174 |- | 03.2020 || 887 || || 1233 |- | 02.2020 || 757 || || 1051 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2020 || 816 || || 1133 |- | 12.2019 || 906 || || 1258 |- | 11.2019 || 703 || || 977 |- | 10.2019 || 490 || || 681 |- | 09.2019 || 516 || || 716 |- | 08.2019 || 632 || || 877 |- | 07.2019 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 536<ref name="uzm">Kacundoiden paksuden uz' märhapanend om kävutamas.</ref> || | style="border-bottom:2px solid navy;" | 744<ref name="uzm"/> |- | 06.2019 || 151 || || 210 |- | 05.2019 || 166 || || 230 |- | 04.2019 || 191 || || 265 |- | 03.2019 || 172 || || 239 |- | 02.2019 || 161 || 166 || 223 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2019 || 170 || 165 || 236 |- | 12.2018 || 143 || 170 || 198 |- | 11.2018 || 230 || 169 || 319 |- | 10.2018 || 129 || 176 || 179 |- | 09.2018 || 124 || 167 || 172 |- | 08.2018 || 141 || 167 || 196 |- | 07.2018 || 135 || 172 || 187 |- | 06.2018 || 155 || 167 || 215 |- | 05.2018 || 105 || 179 || 145 |- | 04.2018 || 95 || 169 || 132 |- | 03.2018 || 111 || 171 || 154 |- | 02.2018 || 129 || 171 || 179 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2018 || 141 || 168 || 196 |- | 12.2017 || 148 || 166 || 205 |- | 11.2017 || 148 || 171 || 205 |- | 10.2017 || 127 || 173 || 176 |- | 09.2017 || 266 || 168 || 370 |- | 08.2017 || 203 || 166 || 282 |- | 07.2017 || 144 || 167 || 200 |- | 06.2017 || 109 || 166 || 152 |- | 05.2017 || 116 || 176 || 161 |- | 04.2017 || 116 || 175 || 161 |- | 03.2017 || 140 || 170 || 194 |- | 02.2017 || 141 || 183 || 196 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2017 || 122 || 174 || 169 |- | 12.2016 || 131 || 173 || 181 |- | 11.2016 || 149 || 169 || 208 |- | 10.2016 || 131 || 178 || 183 |- | 09.2016 || 102 || 196 || 142 |- | 08.2016 || 112 || 168 || 156 |- | 07.2016 || 89 || 168 || 123 |- | 06.2016 || 116 || 173 || 161 |- | 05.2016 || 163 || 172 || 226 |- | 04.2016 || 97 || 191 || 134 |- | 03.2016 || 83 || 184 || 115 |- | 02.2016 || 84 || 186 || 116 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2016 || 104 || 172 || 144 |- | 12.2015 || 84 || 170 || 116 |- | 11.2015 || 89 || 169 || 123 |- | 10.2015 || 103 || 169 || 143 |- | 09.2015 || 119 || 176 || 165 |- | 08.2015 || 117 || 169 || 162 |- | 07.2015 || 111 || 175 || 154 |- | 06.2015 || 116 || 186 || 161 |- | 05.2015 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 122<ref name="uzm">Kacundoiden paksuden uz' märhapanend om kävutamas.</ref> || 192 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 162<ref name="uzm"/> |- | 04.2015 || 385 || 184 || 534 |- | 03.2015 || 394 || 190 || 547 |- | 02.2015 || 341 || 185 || 473 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2015 || 363 || 185 || 504 |- | 12.2014 || 285 || 191 || 395 |- | 11.2014 || 318 || 184 || 441 |- | 10.2014 || 309 || 195 || 429 |- | 09.2014 || 309 || 194 || 429 |- | 08.2014 || 311 || 194 || 431 |- | 07.2014 || 314 || 192 || 436 |- | 06.2014 || 288 || 194 || 400 |- | 05.2014 || 239 || 198 || 331 |- | 04.2014 || 261 || 195 || 362 |- | 03.2014 || 282 || 189 || 391 |- | 02.2014 || 293 || 182 || 406 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2014 || 238 || 193 || 330 |- | 12.2013 || 228 || 194 || 316 |- | 11.2013 || 193 || 204 || 268 |- | 10.2013 || 220 || 203 || 305 |- | 09.2013 || 217 || 203 || 301 |- | 08.2013 || 265 || 201 || 368 |- | 07.2013 || 282 || 187 || 391 |- | 06.2013 || 308 || 184 || 427 |- | 05.2013 || 247 || 192 || 343 |- | 04.2013 || 183 || 208 || 254 |- | 03.2013 || 204 || 205 || 283 |- | 02.2013 || 227 || 202 || 315 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2013 || 226 || 207 || 313 |- | 12.2012 || 226 || 203 || 313 |- | 11.2012 || 212 || 204 || 294 |- | 10.2012 || 201 || 204 || 279 |- | 09.2012 || 177 || 206 || 245 |- | 08.2012 || 142 || 215 || 197 |- | 07.2012 || 143 || 215 || 198 |- | 06.2012 || 158 || 215 || 219 |- | 05.2012 || 109 || 236 || 151 |- | 04.2012 || 100 || 232 || 138 |- | 03.2012 || 110 || 229 || 152 |} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] f53cbodmx6y4e3n9maahrjyco4n6sq5 Maksvell Džeims Klerk 0 15391 186456 180901 2026-04-02T20:14:31Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186456 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = James Clerk Maxwell big.jpg | описание изображения = Džeims Maksvell fotokuval }} '''Džeims Klerk Maksvell''' ({{lang-en|James Clerk Maxwell}} [ʤeɪmz klɑːk ˈmækswəl]; sünd. [[13. kezaku]] [[1831]], [[Edinburg]], [[Šotlandii]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[5. kül'mku]] [[1879]], [[Kembridž (Anglii)|Kembridž]], [[Anglii]], Sur' Britanii) oli šotlandijalaine fizikantedomez', matematikantedomez', mehanikantedai da melestegii. == Biografii == Džeims Klerk openui Edinburgan i Kembridžan universitetoiš. Radoi opendajan [[Aberdin]]an universitetas (1856−1860), sid' Londonan Kings-kolledžas (1860−1865). Ühtni Komitetha etaloniš (1861−1863), tariči elektromäričemižühtnikoid, kudambid ([[om (märičemižühtnik)|om]], [[amper (märičemižühtnik)|amper]], [[vol't (märičemižühtnik)|vol't]]) Rahvahidenkeskeine elektrikoiden kongress vahvišti vl 1881. Vozil 1871−1879 oli professoran Kavendišal nimel nimitadud fizikan laboratorijas [[Kembridžan universitet]]as. == Tedotöd == Maksvell pani [[elektrodinamik|klassižen elektrodimanikan]] alusid ([[Maksvellan tazostused]]), ližazi «[[sirdandan joksuz]]»- da «[[elektromagnitine kend]]»-tärtusid. Om [[molekuläriž-kinetine teorii|gazoiden kinetižen teorijan]] alusenpanijoiden keskes. Tedomez' sai [[molekulärine fizik|molekulärižen fizikan]] i [[termodinamik]]an tarbhaižid rezul'tatoid (Maksvellan termodinamižed korreläcijad, Maksvellan ohjandim «nozoluz — gaz»-fazsirdandan täht). Vl 1861 Džeims Maksvell ozuti ezmäižen mujufotokuvan, koumen mujun kävutandan fotografijas melestegii, mujun kvantitativižen teorijan sädai. Jäti meile tedoidusid mehanikas (Maksvellan teorem kinktusen/elastižusen teorijas, tedotöd seižujas likundas), optikas, matematikas. Oli ezinenas statistikan mahtusiden kävutandas ümbrikirjutamha fizižid processid. Oli tehnu tedon populärižeks, sauvoi severz'-se tedoladimid. == Personaline elo == Vspäi 1859 oli nainu, eli Ketrin-akanke (neiččel Devar-kanzannimenke, 1824−1886), ei olend lapsid naimiželos. Navedi Šotlandijan runoištod, kirjuti da pästi ičeze runoid. == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.clerkmaxwellfoundation.org/ «James Clerk Maxwell Foundation»-organizacijan sait, Edinburg (''clerkmaxwellfoundation.org'').] {{ref-en}} [[Kategorii:Suren Britanijan fizikantedomehed]] [[Kategorii:Suren Britanijan matematikantedomehed]] [[Kategorii:Mehanikantedomehed]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Fizikantedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Matematikantedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Edinburgha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1831]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 13. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Kembridžas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1879]] [[Kategorii:Kolnuded kül'mkun 5. päiväl]] dls65r3i89t3xalcr9qkd7bqgvozpqa Alsu 0 16816 186452 171513 2026-04-02T17:34:38Z Koiravva 1717 kategorijad+ 186452 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Alsou.jpg | описание изображения = Alsu [[Moskv]]as, vn 2009 semendku }} '''Alsu''' ({{lang-ru|Алсу́}}), täuz' nimi om '''Alsu Ralifovna Abramova''' (neiččel '''Safina'''; {{lang-tt|Алсу Ралиф кызы (Са́фина) Абрамова}}, {{lang-ru|Алсу́ Рали́фовна Абра́мова}}; sünd. [[27. kezaku]] [[1983]], [[Bugul'm]], [[Tatarstan|Tatarstanan ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om venämalaine da totarlaine pajatai, aktris, TV-vedai. [[Venäman arvostadud artist]] (2018). == Biografii == Alsu om sündnu Bugul'm-lidnha. Zavodi kar'jerad vižtoštkümnevoččes igäs. Vl 1999 Alsu sai «[[Kuldaine grammofon]]»-premijad ''Иногда''-pajos («Erasti»). Vl 2000 hän ezini «[[Evrovizii]]»-konkursal, kus pajati «Solo»-pajon, siš pajatai oti 155 čokkoint i sai kahtenden sijan. Vspäi 2006 om lähtnu mehele — Jan Abramov-biznesmenale. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Safina-tütär (om sündnu vl 2006), Mikella-tütär (om sündnu vl 2008, Tel' Avivha) da Rafael'-poig (om sündnu vl 2016, Tel' Avivha)<ref>[http://dni.ru/showbiz/2016/8/1/343936.html Беременная Алсу родит в Израиле (Kohtukaz Alsu sündutaškandeb Izrailihe) / ''01.08.2016. Dni.ru''.] {{ref-ru}}</ref><ref>[http://www.mk.ru/social/2016/08/11/pevica-alsu-rodila-tretego-rebenka.html Певица Алсу родила третьего ребенка (Alsu-pajatai sünduti koumašt last) / ''11.08.2016. Mk.ru''.] {{ref-ru}}</ref>. == Diskografii == * 1999 — ''Алсу'' (venäkel'ne) * 2001 — ''Alsou'' (anglijankel'ne) * 2002 — ''Мне приснилась осень / I had an autumn dream'' (Sügüz' ozutihe minei unikuvas) * 2003 — ''19'' (Ühesatoštkümne) * 2008 — ''Самое главное'' (Kaikiš päižemb) * 2008 — ''Туган Тел'' (Mamankel', totarankel'ne al'bom, üks' pajo om baškiran kelel) * 2011 — ''Фея добрых снов'' (Hüviden unikuviden fei, kättepajod) * 2013 — ''Inspired'' (Ül'dünu / Hengaitunu, anglijankel'ne al'bom, om änetadud vl 2004) * 2014 — ''Ты — Это свет'' (Sinä oled Vauktuz) * 2015 — ''Письма, пришедшие с войны'' (Tulnuded sodaspäi kirjeižed, om pühätadud Suren Vägestusen 70-voččele jubilejale) * 2020 — ''Я хочу одеться в белое'' (Tahtoin panda vauktoid sobid päle) == Fil'mografii == * «''Kulk bukoiden täht''» (2005, anglijankel'ne) — Tina * «''Valdankumaidusiden peitused pert'kuluiš. Venäma, 18. voz'sada. Seičemenz' fil'm. Vivat, Anna!''» (2007) — imperatornaižen Madlen-freilin == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://alsou.ru/ Alsun oficialine sait (''alsou.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} * [http://instagram.com/alsou_a Alsu — Instagram.] [[Kategorii:Poppajatajad]] [[Kategorii:Venäman pajatajad]] [[Kategorii:Venäman aktrisad]] [[Kategorii:Venäman TV-vedajad]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkund]] [[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:TV-vedajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]] [[Kategorii:Sündnuded Tatarstanha]] [[Kategorii:Sündnuded Bugul'mha]] [[Kategorii:Sündnuded 1983]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 27. päiväl]] [[Kategorii:Venäman arvostadud artistad]] h7iii5z0rqh8ujfno4n7tns3sew6fy5 186453 186452 2026-04-02T17:35:38Z Koiravva 1717 186453 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Alsou.jpg | описание изображения = Alsu [[Moskv]]as, vn 2009 semendku }} '''Alsu''' ({{lang-ru|Алсу́}}), täuz' nimi om '''Alsu Ralifovna Abramova''' (neiččel '''Safina'''; {{lang-tt|Алсу Ралиф кызы (Са́фина) Абрамова}}, {{lang-ru|Алсу́ Рали́фовна Абра́мова}}; sünd. [[27. kezaku]] [[1983]], [[Bugul'm]], [[Tatarstan|Tatarstanan ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om venämalaine da totarlaine pajatai, aktris, TV-vedai. [[Venäman arvostadud artist]] (2018). == Biografii == Alsu om sündnu Bugul'm-lidnha. Zavodi kar'jerad vižtoštkümnevoččes igäs. Vl 1999 Alsu sai «[[Kuldaine grammofon]]»-premijad ''Иногда''-pajos («Erasti»). Vl 2000 hän ezini «[[Evrovizii]]»-konkursal, kus pajati «Solo»-pajon, siš pajatai oti 155 čokkoint i sai kahtenden sijan. Vspäi 2006 om lähtnu mehele — Jan Abramov-biznesmenale. Heil om kaks' tütärt da üks' poig: Safina-tütär (om sündnu vl 2006), Mikella-tütär (om sündnu vl 2008, Tel' Avivha) da Rafael'-poig (om sündnu vl 2016, Tel' Avivha)<ref>[http://dni.ru/showbiz/2016/8/1/343936.html Беременная Алсу родит в Израиле (Kohtukaz Alsu sündutaškandeb Izrailihe) / ''01.08.2016. Dni.ru''.] {{ref-ru}}</ref><ref>[http://www.mk.ru/social/2016/08/11/pevica-alsu-rodila-tretego-rebenka.html Певица Алсу родила третьего ребенка (Alsu-pajatai sünduti koumašt last) / ''11.08.2016. Mk.ru''.] {{ref-ru}}</ref>. == Diskografii == * 1999 — ''Алсу'' (venäkel'ne) * 2001 — ''Alsou'' (anglijankel'ne) * 2002 — ''Мне приснилась осень / I had an autumn dream'' (Sügüz' ozutihe minei unikuvas) * 2003 — ''19'' (Ühesatoštkümne) * 2008 — ''Самое главное'' (Kaikiš päižemb) * 2008 — ''Туган Тел'' (Mamankel', totarankel'ne al'bom, üks' pajo om baškiran kelel) * 2011 — ''Фея добрых снов'' (Hüviden unikuviden fei, kättepajod) * 2013 — ''Inspired'' (Ül'dünu / Hengaitunu, anglijankel'ne al'bom, om änetadud vl 2004) * 2014 — ''Ты — Это свет'' (Sinä oled Vauktuz) * 2015 — ''Письма, пришедшие с войны'' (Tulnuded sodaspäi kirjeižed, om pühätadud Suren Vägestusen 70-voččele jubilejale) * 2020 — ''Я хочу одеться в белое'' (Tahtoin panda vauktoid sobid päle) == Fil'mografii == * «''Kulk bukoiden täht''» (2005, anglijankel'ne) — Tina * «''Valdankumaidusiden peitused pert'kuluiš. Venäma, 18. voz'sada. Seičemenz' fil'm. Vivat, Anna!''» (2007) — imperatornaižen Madlen-freilin == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://alsou.ru/ Alsun oficialine sait (''alsou.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} * [http://instagram.com/alsou_a Alsu — Instagram.] [[Kategorii:Poppajatajad]] [[Kategorii:Venäman pajatajad]] [[Kategorii:Venäman aktrisad]] [[Kategorii:Venäman TV-vedajad]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkund]] [[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:TV-vedajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]] [[Kategorii:Sündnuded Tatarstanha]] [[Kategorii:Sündnuded Bugul'mha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1983]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 27. päiväl]] [[Kategorii:Venäman arvostadud artistad]] 98fudsq3r47n52yc9k209927x83hj43 Poronaisk 0 20471 186443 177826 2026-04-02T16:05:19Z Koiravva 1717 openduz+ 186443 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Poronaisk<br />Поронайск | Lidnanznam = Coat of Arms of Poronaysk (Sakhalinskaya oblast).svg | Flag = Flag of Poronaysk.png | Lidnanznam text = Poronaiskan lidnanznam | Flag text = Poronaiskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 15,953 | Voz' = 2023 | Pind = 55 | Fail = Зеленые фигуры в Поронайске.jpg | Pämez' = Anton Karpukov<br/>(uhoku 2022—) | Telefonkod = +7-42431-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} '''Poronaisk''' ({{lang-ru|Порона́йск}}, {{lang-ja|ポロナイスク}} ''Poronaisku'', edel 1946. vot — {{lang-ja|敷香}} ''Sikuka / Sisuka'' augotižlibundanke ainan kelespäi) om [[Venäma]]n lidn da meriport [[Sahalinan agj]]an [[Sahalin]]-saren keskuzpalan päivnouzmas. Se om [[Poronaiskan lidnümbrik]]on (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud kuti [[Venäman imperii|Venäman imperijan]] ''Tihmenevskii''-kaičendsodapost igähižiden rahvahiden külidenno vn 1869 elokus. Šingotihe pästnuzil mehil katargaspäi, tehtihe jarmankoid. Vozil 1905−1945 oli [[Japonii|Japonijan]] palaks. Udesnimitihe Poronai-jogen mödhe ({{lang-ru|Порона́й}} 350 km pitte). Cellülozbumagaine tegim, cementan i omblendfabrik radoiba 1990-nzihe vozihesai. Poronaisk šingotase poltuzenergetižel sarakol (sadas [[hil']]t, järed Sahalinan GRES) i sömtegimišton edheotandoil (maidtegim<ref>[http://sakhmolzavod.ru/ Poronaiskan maidtegimen sait (''sakhmolzavod.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, leibkombinat, kalan ümbriradmine), mugažo torguindmeriportal. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Poronaysky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmaižen palan päivnouzmas, Poronai-jogensun oiktal randal tobjimalaz i Tünen valdmeren [[Ohotskan meri|Ohotskan meren]] suvipäivlaskmaižel randal (Tirpandan laht, {{lang-ru|залив Терпения}}), koume metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om 250 km suvhe orhal, 290 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma [[Makarov (lidn)|Makarov]] seičemekümnes kilometras suvhe orhal, 77 km avtotedme vai raudtel i [[Uglegorsk (Sahalinan agj)|Uglegorsk]] 77 km suvipäivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. ''Poronaisk''-raudtestancii radab vspäi 1936, se om passažiroiden i jüguiden täht, sijadase «[[Korsakov (lidn)|Korsakov]] — [[Nogliki]]»-jonon läz pol'tel. Klimat om [[ven vö|ven]] mussonine, Edahaižen Pohjoižen klimatha tazostadud. Voden keskmäine lämuz om +0,7 C°, heinkun-elokun +13,9..+16,2 C°, tal'vkun-uhokun −13,1..−14,6 C°. Ekstremumad oma −39,8 C° (viluku, uhoku) i +36,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,4 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 744 mm vodes, enamba heinkus-redukus (82..126 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (21..33 mm kus). == Tobmuz == Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Radomskii (tal'vku 2017 — uhoku 2022). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 120 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest, vn 2021 — 16 026 ristitud. Kaik 15 311 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 463 eläjad vl 1935 i 26 100 eläjad vl 1992. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Tihonan Moskvalaižen jumalanpert'<ref>[http://pravosakh-81.cerkov.ru/ Poronaiskan pühäpertin lehtpol' ''cerkov.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om pühästadud vl 2012. == Openduz == Opendusen aluzkundad lapsiden täht oma päivkodid, viž keskškolad, korrekcine škol, ehtal'ne škol radajan norišton täht, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, sportškol. Sahalinan politehnine keskuz nomer koume<ref>[http://spc3.edusite.ru/ Sahalinan politehnižen keskusen nomer koume sait (''spc3.edusite.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Мэрия Поронайска.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz da torg senno (2012) Sakhalin Poronaisk.jpg|Poronaiskan lidnümbrikon kel'dtaho (2014) РЖД ТГ16-026 2016-06 депо Поронайск.jpg|Lämuzvedimed lidnan raudtedepos vl 2016 Поронайский краеведческий музей.jpg|Poronaiskan kodirandantedištandmuzei (2015) Sakhalin railway poronaysk 4.jpg|''Poronaisk''-päraudtestancijan sauvuz vl 2018 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://poronaisk.admsakhalin.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''poronaisk.admsakhalin.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=683 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Poronaysk}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Poronaiskan lidnümbrik|*]] rnnv2uwavrm6dh4xiiu8ocxkxjdewcc Tomari (Venäma) 0 20502 186445 177835 2026-04-02T16:41:24Z Koiravva 1717 formitez 186445 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tomari<br />Томари | Lidnanznam = Coat of Arms of Tomarinsky rayon (Sakhalin oblast).png | Flag = Flag of Tomarinsky rayon (Sakhalin oblast).png | Lidnanznam text = Tomarin lidnanznam | Flag text = Tomarin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 4,299 | Voz' = 2023 | Pind = | Fail = РЖД Томари 2016-06.jpg | Pämez' = Ol'ga Manžara<br/>(sügüz'ku 2020—) | Telefonkod = +7-42446-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} [[Fail:РЖД Томари 2016-06 3.jpg|thumb|left|250px|''Tomari''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016]] '''Tomari''' ({{lang-ru|Томари́}}, {{lang-ja|トマリ}} ''Tomari'', edel 1946. vot — {{lang-ja|泊居}} ''Tomarioru'') om [[Venäma]]n lidn [[Sahalinan agj]]an [[Sahalin]]-saren suves. Se om [[Tomarin lidnümbrik]]on (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud [[Venäman imperii|Venäman imperijha]] kuti ''Tomarioru'' vl 1870, nimituz libub [[ainan kel'|ainan kelespäi]]. Vozil 1905−1945 oli [[Japonii|Japonijan]] palaks. Japonijalaižed sauvoiba cellülozbumagašt tegint i kaivusid, tegim radoi satusekahas 1990-nzihe vozihesai. Anttihe lidnan statusad vl 1946 i kebnetihe nimed venäkel'žen ristitišton täht. Tomari šingotase sömtegimištol (kalan ümbriradmine), [[hil'|hilen]] samižel, mecan varhapanendal. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Tomarinsky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon suvižes čogas, Tomarink-mägijogen sun randoil ({{lang-ru|Томаринка}} 41 km pitte) i Tünen valdmeren [[Tataran sal'm]]en suvipäivnouzmaižel randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om üks' sada kaks' kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 182 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Dolinsk]] 75 km suvipäivnouzmha orhal, 140 km avtotedme vai raudtel i [[Holmsk]] 79 km suvhe orhal, 91 km avtol vai raudtedme. == Tobmuz == Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Aleksandr Kobelev (kül'mku 2016 — sügüz'ku 2020). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 541 ristitud, lidnümbrikon pol', vn 2021 — 4 313 ristitud. Kaik 3 774 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 865 eläjad vl 1935, 9 909 eläjad vl 1959 i 8 121 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Sündun Tozimel'žen Ristan Zdvižen'jan uz' puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/28901 Tomarin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vll 2004−2007. [[Sintoizm]]an pühäpertin kompleksan jändused oma kaičenus sambnuden vulkanan päl. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 3 i 7), keskškol, lapsiden sädamižen keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://tomari.sakhalin.gov.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''tomari.sakhalin.gov.ru'')] i sen [http://adm-tomari.ru/ vanh versii]. {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=686 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Tomari}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Tomarin lidnümbrik|*]] lt2yauferyh38d011f2j7v6sdvez70b 186446 186445 2026-04-02T16:52:01Z Koiravva 1717 formitez, +galerei 186446 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tomari<br />Томари | Lidnanznam = Coat of Arms of Tomarinsky rayon (Sakhalin oblast).png | Flag = Flag of Tomarinsky rayon (Sakhalin oblast).png | Lidnanznam text = Tomarin lidnanznam | Flag text = Tomarin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 4,299 | Voz' = 2023 | Pind = | Fail = NVDSK VNN 12.jpg | Pämez' = Ol'ga Manžara<br/>(sügüz'ku 2020—) | Telefonkod = +7-42446-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} '''Tomari''' ({{lang-ru|Томари́}}, {{lang-ja|トマリ}} ''Tomari'', edel 1946. vot — {{lang-ja|泊居}} ''Tomarioru'') om [[Venäma]]n lidn [[Sahalinan agj]]an [[Sahalin]]-saren suves. Se om [[Tomarin lidnümbrik]]on (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud [[Venäman imperii|Venäman imperijha]] kuti ''Tomarioru'' vl 1870, nimituz libub [[ainan kel'|ainan kelespäi]]. Vozil 1905−1945 oli [[Japonii|Japonijan]] palaks. Japonijalaižed sauvoiba cellülozbumagašt tegint i kaivusid, tegim radoi satusekahas 1990-nzihe vozihesai. Anttihe lidnan statusad vl 1946 i kebnetihe nimed venäkel'žen ristitišton täht. Tomari šingotase sömtegimištol (kalan ümbriradmine), [[hil'|hilen]] samižel, mecan varhapanendal. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Tomarinsky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon suvižes čogas, Tomarink-mägijogen sun randoil ({{lang-ru|Томаринка}} 41 km pitte) i Tünen valdmeren [[Tataran sal'm]]en suvipäivnouzmaižel randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om üks' sada kaks' kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 182 km avtotedme vai raudtedme. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Dolinsk]] 75 km suvipäivnouzmha orhal, 140 km avtotedme vai raudtel i [[Holmsk]] 79 km suvhe orhal, 91 km avtol vai raudtedme. == Tobmuz == Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Aleksandr Kobelev (kül'mku 2016 — sügüz'ku 2020). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 541 ristitud, lidnümbrikon pol', vn 2021 — 4 313 ristitud. Kaik 3 774 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 865 eläjad vl 1935, 9 909 eläjad vl 1959 i 8 121 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Sündun Tozimel'žen Ristan Zdvižen'jan uz' puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/28901 Tomarin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vll 2004−2007. [[Sintoizm]]an pühäpertin kompleksan jändused oma kaičenus sambnuden vulkanan päl. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 3 i 7), keskškol, lapsiden sädamižen keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> NVDSK VNN 19.jpg|Ümbrikon tobmuden sauvuz (2023/2025) NVDSK VNN 30.jpg|Tavaroiden lapsiden täht lauk vl 2023 vai 2025 NVDSK VNN 33.jpg|Meblän tehmižen ceh vl 2023 vai 2025 РЖД Томари 2016-06 3.jpg|''Tomari''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016 РЖД Томари 2016-06.jpg|Raudted lidnas vn 2016 kezakus </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://tomari.sakhalin.gov.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''tomari.sakhalin.gov.ru'')] i sen [http://adm-tomari.ru/ vanh versii]. {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=686 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Tomari}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Tomarin lidnümbrik|*]] iiy5qthsye8tkhbk7n2xfm3ynh7qmwu Oh (lidn) 0 20504 186441 173144 2026-04-02T15:57:08Z Koiravva 1717 formitez 186441 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Oh<br />Оха | Lidnanznam = Coat of Arms of Okha (Sakhalin oblast).png | Flag = Flag of Okha (Sakhalin oblast).png | Lidnanznam text = Ohan lidnanznam | Flag text = Ohan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 19,888 | Voz' = 2023 | Pind = 20.98 | Fail = Okha city.JPG | Pämez' = Jevgenii Mihlik<br/>(sügüz'ku 2022—) | Telefonkod = +7-42437-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} '''Oh''' ({{lang-ru|Оха́}}) om [[Venäma]]n lidn [[Sahalinan agj]]an [[Sahalin]]-saren pohjoižes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ohan lidnümbrikon administrativine keskuz. == Istorii == Vl 1880 pen' ''Ohe''-žilo ({{lang-ru|Охэ}}) oli olmas [[kivivoi]]n pindlöudmižsijanno. Ectihe enamba kivivoid, no satusetomašti, i tacihe žilod. Vl 1910 «Zotovan jäl'gnikad da kompanii» löuzi ezmäšt surt kivivoid, no se jäi kävutandata. Vll 1920−1925 [[Japonii]] okkupirui Sahalinad, i vl 1921 saihe ezmäšt kivivoid surel mülündal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1925, nimitihe jogen mödhe. Om lidnan statusanke vspäi 1938. Vl 1942 saudihe «Oh — [[Komsomol'sk Amural]]»-kivivoinveimen. Vn 1995 (28. semendku, 7,2-ballaine) Neftegorskan manrehkaiduz mureni Ohan-ki sauvusid paloin. Vspäi 2005 ühtištadihe Ohan rajonad lidnanke, kätihe lidnümbrikoks. Om severz'-se vahtkundan žiloid lidnas ümbri. Oh-lidn šingotase mehanižel i raudbetonan tegimil, kivivoin i [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] samižen [[Ohotskan meri|Ohotskan meren]] šel'faspäi äiluguižil projektoil, mugažo Ohan lämuzelektrokeskuz radab. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Okhinsky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz Sahalin-sarel (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Ohotskan meren Urkt-lahten-järven randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om 740 km suvhe orhal vai 850 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase [[Nogliki]]-žilos, 230 km suvhe avtotel. Lähembaine lidn om [[Nikolajevsk Amural]] (Habarovskan rand) 156 km päivlaskmha orhal. Vll 1999−2006 demontiruihe raudted Noglikišpäi. Klimat om [[ven vö|ven]] meren, om tazostadud Edahaižen Pohjoižen rajonha vilun Päivnouzmaižsahalinan merijoksmusen tagut. Voden keskmäine lämuz om −0,2 C°, heinkun-elokun +16,1..+16,7 C°, vilukun-uhokun −17,2..−17,9 C°. Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 71,7 %. == Tobmuz == Kaik kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Ohan ližaks. Ühthemänho 26 eländpunktad om likvidiruidud NSTÜ:n olendan jäl'ghe. Lidnümbrikon pind — 14 815,87 km². Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed Administracijan pämehed oma Jelena Kasjanova (sulaku 2021 — sügüz'ku 2022), Natal'ja Ričkova (kezaku 2020 — sulaku 2021), Sergei Gusev (keväz'ku 2017 — kezaku 2020). Lidnümbrikon Suiman ezimez' om Nikita Bibik vn 2023 redukuspäi. Edeližed suiman ezimehed oma Andrei Silenginskii (reduku 2018 — reduku 2023), Jevgenii Pereverzev (radoi vn 2018 redukuhusai). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 008 ristitud, lidnümbrikon — 25 855 ristitud, vn 2021 lidnan — 20 357 ristitud. Vl 2017 kaik 20 916 ristitud elihe lidnas i 22 913 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37 000 eläjid vl 1992. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kivine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8483 Ohan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vll 1995−2001. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 5, 7, 8, 10, 20), augotižškol (nomer 2), koume keskškolad (nomer 1, 5, 7), škol nomer 4, lapsiden da norišton pert', kaks' čomamahtoiden školad (nomer 1 i 2), sportškol. Sahalinan industrialine tehnikum<ref>[http://licey6okha.ru/ Sahalinan industrialižen tehnikuman sait (''licey6okha.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Sahalinan valdkundaližen universitetan filial<ref>[http://sakhgu.ru/obuchenie/kolledzhi/oxinskij_filial/ Ohan filial Sahalinan valdkundaližen universitetan ''sakhgu.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Okha2.jpg|Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2018) Okha6.jpg|Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' (huralpäi) i muštnik Neftegorskan pölištunuzile eläjile (oiktalpäi), vn 2018 nägu Okha11.jpg|Kivivoinčibun model' irdal (2018) Okha10.jpg|Keskškol nomer viž vl 2018 OkhaCity.png|Lebusija lidnan röunal (vn 2013 olend) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm-okha.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden oficialine sait (''adm-okha.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=682 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Okha}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnümbrikod]] 4cir8m2oeqb7ln6ikcmoavzowyp4z3v 186442 186441 2026-04-02T15:58:06Z Koiravva 1717 186442 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Oh<br />Оха | Lidnanznam = Coat of Arms of Okha (Sakhalin oblast).png | Flag = Flag of Okha (Sakhalin oblast).png | Lidnanznam text = Ohan lidnanznam | Flag text = Ohan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 19,888 | Voz' = 2023 | Pind = 20.98 | Fail = Okha city.JPG | Pämez' = Jevgenii Mihlik<br/>(sügüz'ku 2022—) | Telefonkod = +7-42437-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} '''Oh''' ({{lang-ru|Оха́}}) om [[Venäma]]n lidn [[Sahalinan agj]]an [[Sahalin]]-saren pohjoižes. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ohan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala. == Istorii == Vl 1880 pen' ''Ohe''-žilo ({{lang-ru|Охэ}}) oli olmas [[kivivoi]]n pindlöudmižsijanno. Ectihe enamba kivivoid, no satusetomašti, i tacihe žilod. Vl 1910 «Zotovan jäl'gnikad da kompanii» löuzi ezmäšt surt kivivoid, no se jäi kävutandata. Vll 1920−1925 [[Japonii]] okkupirui Sahalinad, i vl 1921 saihe ezmäšt kivivoid surel mülündal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1925, nimitihe jogen mödhe. Om lidnan statusanke vspäi 1938. Vl 1942 saudihe «Oh — [[Komsomol'sk Amural]]»-kivivoinveimen. Vn 1995 (28. semendku, 7,2-ballaine) Neftegorskan manrehkaiduz mureni Ohan-ki sauvusid paloin. Vspäi 2005 ühtištadihe Ohan rajonad lidnanke, kätihe lidnümbrikoks. Om severz'-se vahtkundan žiloid lidnas ümbri. Oh-lidn šingotase mehanižel i raudbetonan tegimil, kivivoin i [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] samižen [[Ohotskan meri|Ohotskan meren]] šel'faspäi äiluguižil projektoil, mugažo Ohan lämuzelektrokeskuz radab. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Okhinsky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz Sahalin-sarel (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Ohotskan meren Urkt-lahten-järven randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om 740 km suvhe orhal vai 850 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase [[Nogliki]]-žilos, 230 km suvhe avtotel. Lähembaine lidn om [[Nikolajevsk Amural]] (Habarovskan rand) 156 km päivlaskmha orhal. Vll 1999−2006 demontiruihe raudted Noglikišpäi. Klimat om [[ven vö|ven]] meren, om tazostadud Edahaižen Pohjoižen rajonha vilun Päivnouzmaižsahalinan merijoksmusen tagut. Voden keskmäine lämuz om −0,2 C°, heinkun-elokun +16,1..+16,7 C°, vilukun-uhokun −17,2..−17,9 C°. Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 71,7 %. == Tobmuz == Kaik kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Ohan ližaks. Ühthemänho 26 eländpunktad om likvidiruidud NSTÜ:n olendan jäl'ghe. Lidnümbrikon pind — 14 815,87 km². Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed Administracijan pämehed oma Jelena Kasjanova (sulaku 2021 — sügüz'ku 2022), Natal'ja Ričkova (kezaku 2020 — sulaku 2021), Sergei Gusev (keväz'ku 2017 — kezaku 2020). Lidnümbrikon Suiman ezimez' om Nikita Bibik vn 2023 redukuspäi. Edeližed suiman ezimehed oma Andrei Silenginskii (reduku 2018 — reduku 2023), Jevgenii Pereverzev (radoi vn 2018 redukuhusai). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 008 ristitud, lidnümbrikon — 25 855 ristitud, vn 2021 lidnan — 20 357 ristitud. Vl 2017 kaik 20 916 ristitud elihe lidnas i 22 913 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 37 000 eläjid vl 1992. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kivine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8483 Ohan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vll 1995−2001. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 5, 7, 8, 10, 20), augotižškol (nomer 2), koume keskškolad (nomer 1, 5, 7), škol nomer 4, lapsiden da norišton pert', kaks' čomamahtoiden školad (nomer 1 i 2), sportškol. Sahalinan industrialine tehnikum<ref>[http://licey6okha.ru/ Sahalinan industrialižen tehnikuman sait (''licey6okha.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Sahalinan valdkundaližen universitetan filial<ref>[http://sakhgu.ru/obuchenie/kolledzhi/oxinskij_filial/ Ohan filial Sahalinan valdkundaližen universitetan ''sakhgu.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Okha2.jpg|Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2018) Okha6.jpg|Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' (huralpäi) i muštnik Neftegorskan pölištunuzile eläjile (oiktalpäi), vn 2018 nägu Okha11.jpg|Kivivoinčibun model' irdal (2018) Okha10.jpg|Keskškol nomer viž vl 2018 OkhaCity.png|Lebusija lidnan röunal (vn 2013 olend) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm-okha.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden oficialine sait (''adm-okha.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=682 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Okha}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnümbrikod]] cjr3t9bdc4w58z852ry802eq63526f0 Severokuril'sk 0 20506 186444 177827 2026-04-02T16:28:54Z Koiravva 1717 formitez, klimat+ 186444 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Severokuril'sk<br />Северо-Курильск | Lidnanznam = Coat of Arms of Severo-Kurilsk rayon (Sakhalin oblast).png | Flag = Flag of Severo-Kurilsk (Sakhalin oblast).png | Lidnanznam text = Severokuril'skan lidnanznam | Flag text = Severokuril'skan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 2,439 | Voz' = 2023 | Pind = 155 | Fail = 214 1426 Sev Kur main street wiki.jpg | Pämez' = Aleksandr Ovsännikov<br/>(kezaku 2021—) | Telefonkod = +7-42453-xx-xxx | Avtokod = 65 | Aigvö = [[UTC]]+11 (MSK+8) }} [[Fail:Demis-Shumshu (Shumushu).png|thumb|left|250px|Lidnan geografine sijaduz saril]] '''Severokuril'sk''' ({{lang-ru|Се́веро-Кури́льск}}, {{lang-ja|セベロクリリスク}} ''Seberokuririsku'', edel 1946. vot — ''Kasivabar'', {{lang-ja|柏原}} ''Kasivabara'') om [[Venäma]]n lidn [[Sahalinan agj]]an [[Paramušir]]-saren pohjoižes. Se om Severokuril'skan lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz da üks'jäine elänzoittud eländpunkt. == Istorii == Vspäi 1711 [[Venäman imperii|Venäman imperijan]] merimatkadajad tedoižiba [[Kurilan sared|Kurilan sarid]] [[Petropavlovsk Kamčatkal|Petropavlovskaspäi Kamčatkal]]. Vll 1875−1945 oli [[Japonii|Japonijan]] oficialižeks palaks. Japonijalaižed paniba ''Kasivabar''-žilon alust [[ainalaižed|ainalaižiden]] ''Ottomai''-külän sijha. Sirtihe ainalaižid [[Šikotan]]-sar'he. Nimitihe žilod «Ivaki»-tedoiduzlaivan kapitanan kanzannimen mödhe. [[Toine mail'man soda|Suren sodan]] aigan [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] aviacii bombardirui meriportad da sodalendimportad žilos vspäi 1943. Se sai lidnan statusad vl 1946, nimitihe Kurilan sariden mödhe. Vn 1952 5. päiväl kül'mkud luja (kümne metrad kortte) [[cunami]] pani lidnad mantazole [[manrehkaiduz|manrehkaidusen]] jäl'ghe 8.8..9.0 magnitudanke, i se om udessündutadud uzil korktusil. Vn 2025 heinkun 30. päiväl lidnan port i kalategim oliba upotadud cunamin nelläl aldal lujan (8.8 magnitudanke) manrehkaidusen Kamčatkal jäl'ghe. Severokuril'sk šingotase kalantegimišton radol sijaližel torhudel. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Severo-Kurilsky District (Sakhalin Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas (2010)]] Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Kurilan kahtenden sal'men randal ({{lang-ru|Второй Курильский пролив}}), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tünen valdmeren [[Ohotskan meri|Ohotskan meren]] päivnouzmaižel randal. Matkad [[Suvisahalinsk]]hasai om 1060 km suvipäivlaskmha orhal, no voib sadas kalalaivištol vai punolendimel vaiše [[Petropavlovsk Kamčatkal|Petropavlovskan Kamčatkal]] kal't (Kamčatkan rand) 312 km pohjoižpäivnouzmha orhal, se om lähembaine lidn. Klimat om [[subarktine vö|subarktine]] meren märg. Vilu Ojasio-joksmuz valatoitab sidä. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°, heinkun-sügüz'kun +10,0..+11,7 C°, tal'vkun-keväz'kun — −2,4..−4,4 C°. Ekstremumad oma −22,0 C° (viluku) i +29,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše. Paneb sadegid 1977 mm vodes, enamba redukus-kül'mkus (246..253 mm kus), vähemba vilukus (126 mm) i sulakus-semendkus (113..116 mm kus). Paneb lunt pol'vot (184 päiväd vodes), lumikatken korktuz sase 86..103 sm uhokus-sulakus. Voib panda tuhkad lähižes Ebeko-vulkanaspäi seičemes kilometras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 85..89 % röunoiš kezakus-elokus, 74..77 % redukus-keväz'kus, 79..82 % toižiš kuiš. == Tobmuz == Baikovo-sodažilo jäb kaikenaigaižeta ristitištota 20. voz'sadan lopuspäi, mülüb lidnümbrikho Severokuril'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 3501,23 km². Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Aleksandr Serebräkov (keväz'ku 2014 — kezaku 2021). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 536 ristitud, vn 2021 — 2 374 ristitud. Kaik 2 587 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 733 eläjad vl 1959 i 5 180 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Innokentii Moskvalaižen puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/29823 Severokuril'skan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om letud vll 2003−2005. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi, keskškol. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Petropavlovskas Kamčatkal. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 209 0943 SevKur heli View wiki.jpg|Lidnan edeližen sijadusen nägu vl 2006 (oli edel vn 1952 cunamid) ЧайкиНадЗаводом.jpg|Kajaged kalategimen päl Paramušir-sarel (2021) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sevkur.sakhalin.gov.ru/ Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''sevkur.sakhalin.gov.ru'').] {{ref-ru}} * [http://sakhalin.gov.ru/index.php?id=684 Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel ''sakhalin.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Severo-Kurilsk}} {{Sahalinan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnad]] [[Kategorii:Sahalinan agjan lidnümbrikod|*]] 6dulusa40skflbzdrctn85kepe6kqmo Rezerford Ernest 0 22219 186465 156033 2026-04-03T08:23:16Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186465 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Ernest Rutherford LOC.jpg | описание изображения = Ernest Rezerfordan fotokuva }} '''Ernest Rezerford'''-ižand ({{lang-en|Ernest Rutherford}} [ˈɜːnɪst ɹˈʌðəfˌəd]; sünd. [[30. eloku]] [[1871]], Spring-Gruv-žilo, [[Uz' Zelandii]] — kol. [[19. reduku]] [[1937]], [[Kembridž]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]]) oli britanine fizikantedomez' udenzelandijan augotižlibundanke. Tedomez' om [[Nobelän premii himijas|Nobelän premijan himijas]] vn 1908 laureatan. [[Südäitukuine fizik|Südäitukuižen fizikan]] ezitat. Himine [[rezerfordii|element nomer 104]] om nimitadud Rezerfordan muštoks. == Biografii == Ernest oli sündnu fermeran kanzha nelländen lapsen kahtentoštkümnen kesken. Hüvä mušt i tervhuz oli prihal, ned abutiba openuda lujas hüvin. Rezerford sai stipendijoid hüviš satusiš ezmäi alaškolan jäl'ghe, sid' Nel'son-lidnan kolledžan jäl'ghe openumha [[Kraistčerč]]un Kenterberi-kolledžas (nüg. universitet). Rezerford oli pästnus sišpäi vl 1894 i radoi üht vot školopendajan. Sai britaništ stipendijad jätktamha tedoradmišt Anglijas vl 1895, osti biletad purulaivan laidale, i sil-žo vodel sirdi Kembridžha radamha sen universitetas. Vl 1900 tedomez' nai, oti pansionan emägan Meri Džordžina Njuton-tütärt (1876−1945) akaks, üks'jäine Eilin Meri-tütär oli sündnu (1901−1930), nell' vunukad oli hänespäi. == Tedoradmine == Vl 1898 nor' fizikantedomez' avaiži [[α-čihodamine|α]]- i [[β-čihodamine|β]]-čihodamižid. Vl 1911 todesti [[atom]]an südäitukun i [[elektron]]iden olendad olmas [[al'faheneg]]iden häiktusen kodval. Rezerford sauvoi atoman planetarižen modelin kodvaspäi, sädi atoman pol'čihodamižen koncepcijad. Tedomez' kirjuti koume tomad tedotöid, kaik oma kodvid aluseks: «Radioaktivižuz» (1904), «Radioaktivižed kändandad» (1905) i «Radioaktivižiden substancijoiden sädegoičendad» (1930, ühtes Džeims Čedvikanke i Čarl'z Ellisanke). == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan fizikantedomehed]] [[Kategorii:Uden Zelandijan fizikantedomehed]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Uden Zelandijan tedomehed]] [[Kategorii:Fizikantedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] [[Kategorii:Sündnuded Udhe Zelandijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1871]] [[Kategorii:Sündnuded elokun 30. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Kembridžas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1937]] [[Kategorii:Kolnuded redukun 19. päiväl]] pxbwr4n4v51wlxq3e8t95k8bqjzzje3 Bezanson 0 32297 186457 170175 2026-04-02T20:21:01Z Motoranger 10577 formitez, +kart 186457 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Bezanson<br />Besançon | Lidnanznam = Blason ville fr Besançon (Doubs).svg | Flag = Flag of Besançon.png | Lidnanznam text = Bezansonan lidnanznam | Flag text = Bezansonan flag | Valdkund = Francii | Eläjiden lugu = 117,912 | Voz' = 2019 | Pind = 65.05 | Fail = Montage Besançon.png | Pämez' = Enn Vinjo<br/>(mandat 2020−2026,<br/>''Anne Vignot'') | Telefonkod = +33- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Besançon OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Bezanson''' ({{lang-fr|Besançon}} [bəzɑ̃sɔ̃]) om lidn da kund (kommun) [[Francii|Francijan]] i sen [[Burgundii — Franš-Konte]]-regionan päivnouzmas. Lidn om [[Du (departament)|Du]]-departamentan administrativine keskuz. == Istorii == Amuižen aigan eländpunktan nimi oli ''Vesontio''. [[Gai Julii Cezar']] pani sidä galloiden sekvanad-heimon keskuseks vl 58 EME. Bezansonan episkopad oma tetabad 4. voz'sadaspäi. Vhesai 1654 lidn oli joudjaližeks Pühäs Rimalaižes imperijas. Istorižen [[Franš-Konte]]-regionan keskuz, administrativine-ki vll 1676−2016 sen olendan aigan. Järed lidnuz om saudud lidnas 17. voz'sadan kahtendes poles, om kaičenus hüvin. Nügüd'aigan Bezanson šingotase [[časud|časuiden]] tehmižel, mašinansauvomižel i omblendtegimištol. Kompanijad mikrotehnologijoiden, mikromehanikan i biomedicinižen inženerijan sferas. Francijan armijan üks' kahtes divizijaspäi baziruiše lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Besancon dot.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase [[Du (Sonan ližajogi)|Du]]-jogen keskjoksmusen alahan oiktal randal päpaloin ({{lang-fr|Doubs}}, [[Son (Ronan ližajogi)|Sonan]] hura ližajogi). Istorine keskuzpala om saudud jogen känmas läz kilometrad diametral, 250 m ü.m.t. korktusel. Om korktoid kukhid lidnan ümbrištos, 500 metrhasai ü.m.t.. Matkad regionan administrativižhe [[Dižon]]-keskushesai om sada kilometrad päivlaskmha, Šveicarijan [[Lozann]]hasai om 125 km suvipäivnouzmha. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren kontinentaližen pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,2..+20,2 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −20,7 C° (viluku, uhoku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1157 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (108 mm) i sügüz'kus-tal'vkus (101..112 mm kus), vähemba uhokus (81 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..78 % röunoiš keväz'kus-elokus, 87..88 % redukus-vilukus. == Tobmuz == [[Fail:Quartiers Besançon.svg|thumb|left|250px|Lidnan fartalad (2007)]] Lidn jagase nell'toštkümneks nimitadud rajonaks (äilugu {{lang-fr|quartiers}}). Lidnan tobmuden pämez' om mer ({{lang-fr|maire de Besançon}}). Edeline mer om Žan-Lui Fussere (''Jean-Louis Fousseret'', keväz'ku 2001 — heinku 2020). == Eläjad == Vs 1999 Bezansonan ristitišt jäb 116..117 tuhad eläjid röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120,315 eläjad vl 1975. Kaik 280,701 eläjad om lidnaglomeracijas 2514,5 km² pindal (2019). Franš-Konten universitetan<ref>[http://univ-fcomte.fr/ Franš-Konten universitetan sait (''univ-fcomte.fr'').] {{ref-fr}} <small>''(+ äikel'ne avtomatine känduz)''</small></ref> päfater ({{lang-fr|Université de Franche-Comté}}, alusenpanend 1423, 29 tuhad üläopenikoid) sijadase Bezansonas vspäi 1621. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://besancon.fr/ Lidnan tobmuden sait (''besancon.fr'').] {{ref-fr}} {{Commons|Besançon}} [[Kategorii:Bezanson| ]] [[Kategorii:Francijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Burgundii — Franš-Konte]] 8kx0q06gertjnerr2su3u37vsjzoynd Šablon:Motd/2026-05-20 10 40332 186458 2026-04-02T20:43:44Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "VahidOnline-70050-tehran protests video.webm" 186458 wikitext text/x-wiki VahidOnline-70050-tehran protests video.webm gopwycacz00wtnz48w3sru2t32tqs6e Šablon:Motd/2026-04-03 (vep) 10 40333 186459 2026-04-02T20:53:52Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 186459 wikitext text/x-wiki ''Cyklepedia'' om sätud japonižen ''Open Reel Ensemble''-muzikgruppal edestuz [[Vikipedii|Vikipedijan]] 25-voččele jubilejale, kontent oti [[Anglijankel'ne Vikipedii|Anglijankelišt Vikipedijad]] aluseks. Videon hätkeližuz om 5 min 4 s, 15. viluku 2026, anglijan kelel, ratud intellektal generiruidud änenke.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> nxeqxa7lgbxv78o8qz3wzj4q4z546oy