Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.46.0-wmf.22 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 276 186512 163584 2026-04-05T19:41:31Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186512 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Immanuel Kant portrait c1790.jpg | описание изображения = Immanuel' Kant (portret) läz 1790. vot }} '''Immanuel' Kant''' ({{lang-de|Immanuel Kant}} [ɪ'ma:nu̯e:l 'kant]; sünd. [[22. sulaku]] [[1724]], [[Kaliningrad|Königsberg]], [[Prussii]] (nüg. [[Kaliningrad]], [[Venäma]]) — kol. [[12. uhoku]] [[1804]], sigä-žo) oli [[Germanii|germanine]] filosof. Saksanman klassižen filosofijan alusenpanii, radoi [[Vauktustusen aig|Vauktustusen]] i [[romantizm]]an aigoiden röunal. Kantan üleižed i sistematižed tedotöd koskiba epistemologijad, metafizikad, etikad i estetikad. Ned valatoitiba lujas Päivlaskmman Uden aigan filosofijad. Tedomez' sädi töid tedon toižiš-ki sferoiš: religii, astronomii, oiktuz, istorii. == Biografii == Tuleban aigan filosof oli vällenke tervhudenke lapsessai, i hänen mam napri antta hüväladušt opendust. Priha oli prestižiden «Fridrihs-Kollegium»-gimnazijan pästnikan ({{lang-de|Collegium Fridericianum}}), sid' tuli Königsbergan universitetha opendusen täht vl 1740. Openui siš hätken aigan, no jäti opendust kesken gollüden tagut i radoi privatižeks opendajaks. Vll 1755 mez' vahvišti dissertacijad doktoran arvon sandanke. Openzi 40 vot siš-žo Königsbergan universitetas. == Tetabad tedotöd == * «Üleine londuseline istorii» (1755) * «Puhthan haman kritik» (1781/87, {{lang-de|Kritik der reinen Vernunft}}) * «Moralin metafizikan alused» (1785, ''Grundlegung zur Metaphysik der Sitten'') * «Praktižen haman kritik» (1788, ''Kritik der praktischen Vernunft'') * «Sekoimižen mahtusen kritik» (1790, ''Kritik der Urteilskraft'') * «Religii haman vaiše röunoiš» (1793) * «Igähižennoks kožundannoks: Filosofine projekt» (1795, ''Zum ewigen Frieden. Ein philosophischer Entwurf'') * «Moralin metafizik» (1797, ''Die Metaphysik der Sitten'') == Homaičendad == <references/> {{Commons|Immanuel Kant}} {{stub}} [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Kaliningradha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1724]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 22. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Kaliningradas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1804]] [[Kategorii:Kolnuded uhokun 12. päiväl]] 1vp4pc0lvmsb29w1v1y03age417u5an 0 436 186537 144731 2026-04-06T06:35:23Z Motoranger 10577 +kategorii 186537 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Head Platon Glyptothek Munich 548.jpg | описание изображения = Platonan pä }} '''Platon''' ([[amuižgrekan kel'|amuižgrekan kelel]]: ''Πλάτων'' [plá.tɔːn]; sünd. 428 vai 427 edel m.e., [[Afinad]], [[Amuine Grekanma]] — kol. 347 e.m.e., sigä-žo) oli [[Amuine Grekanma|amuižgrekalaine]] [[filosofii|filosof]], [[Sokrat]]an openik, [[Aristotel'|Aristotelän]] opendai. Se om kaikiš amuižemb grekine filosof, kenen sädused tuliba meiden aighasai, a ei vaiše toižiden tedomehiden citatoiš. Platon om mail'man filosofijan idealistižen čuradusen üks' alusenpanijoišpäi. Filosofan äjiš sädusiš mel' vedase, miše voib nimitada todesižeks olendaks vaiše absolütižid olijoid, kudambad jädas kaikenaigašti i joga sijas. Mugomad absolütižed tärtused nimitasoiš ''eidos:ikš'' ([[idei|idejoikš]]) Platonan sädusiš. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Amuižen Grekanman filosofad]] [[Kategorii:Amuižen Grekanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Afinihe]] [[Kategorii:Kolnuded Afiniš]] or4fltl3hcattk9dky76ufz328k7ry5 0 2312 186533 173909 2026-04-06T06:10:43Z Motoranger 10577 186533 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Läipcig<br>Leipzig | Lidnanznam = Coat of arms of Leipzig.svg | Flag = Flag of Leipzig.svg | Lidnanznam text = Läipcigan lidnanznam | Flag text = Läipcigan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 616,093 | Voz' = 2023 | Pind = 297.36 | Fail = Leipzig City von Osten.jpg | Pämez' = Burkhard Jung<br/>(keväz'ku 2006—,<br/>''Burkhard Jung'') | Telefonkod = +49-341 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br/>kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Karte Leipzig in Deutschland.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal]] '''Läipcig''' ({{lang-de|Leipzig}} [ˈlaɪptsɪç], sijaline üläsaksonijan pagin ''Leibz'sch'', [[ülälužican kel'|ülälužic]].: ''Lipsk'') om lidn [[Saksanma]]n päivnouzmas. Se om [[Saksonii (federacijanma)|Saksonijan]] kaikiš järedamb lidn, valdkundan kahesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe (kuti [[Dortmund]] i [[Essen]]). == Istorii == Ezmässai slavilaižed (lužican serbalaižed) oliba elänuded neciš lidnas, sid' se kändihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165. Läipcig šingotase avtoiden tehmižel ([[BMW]], [[Porsche]]), elektrotehnižel sarakol ([[Siemens|Siemens:an]] kompressorad), mašinansauvomižel, biotehnoparkal i südäikeran tedokeskusel, turizmal (koume millionad ödumižid vl 2017) i logistikal ([[Amazon.com|Amazon]], [[DHL]]), mugažo [[fortepjano]]n tehmižel. Erazvuiččed jogavoččed [[jarmank]]ad oleldas Läipcigas. == Geografijan andmused == [[Fail:Leipzig topo with landmarks.jpg|thumb|left|250px|Lidnan topografine kart (2011)]] Lidn sijadase Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuzpalas. Matkad [[Berlin]]-pälidnhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avto- da raudtel. Federacijanman [[Drezden]]-keskuz om sadas kilometras päivnouzmha-suvipäivnouzmha lidnaspäi, om 112 km matkad avtol. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt. == Tobmuz == [[Fail:Verwaltung Leipzig.svg|thumb|left|250px|Läipcigan administrativižed ümbrikod (2005)]] Vspäi 1992 Läipcig jagase kümneks administrativižeks lidnümbrikoks (üks'lugu {{lang-de|Stadtbezirk}}), nimitadas niid mail'man čuradusiden mödhe. Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr ({{lang-de|Bürgermeister der Stadt Leipzig}}). Edeline lidnan pämez' om Vol'fgang Tifenzee (''Wolfgang Tiefensee'', heinku 1998 — kül'mku 2005). == Eläjad == Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 502 979 ristitud, sil aigalpäi ristitišt ližadub korktan sündutandmäran tagut i immigracijan taguiči. Vn 2022 rahvahanlugemižen mödhe se oli 598 899 ristitud. Kaik 581 980 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 718 200 eläjad vl 1930, mugažo 617 574 eläjad vl 1950 sodan jäl'ghe. Vl 1999 suretihe lidnan territorijad. Eläjad verazmaiženke augotižlibundanke otiba 13,4 % vl 2017, hö tuliba Päivnouzmaižen Evropan maišpäi, Sirijaspäi i Vjetnamaspäi päpaloin. Religijan mödhe (2015): toižed religijad i [[ateizm|religijatomad]] — 83,9 %, [[protestantizm|Evangelijan hristanuskojad]] — 11,7 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 4,4 %. Lujas sur' i [[Läipcigan universitet|vanh tutab universitet]] radab lidnas vspäi 1409. == Transport == [[Fail:Leipzig OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart ümbrištonke (2021)]] Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe. Om kaht lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine ''Läipcig / Galle'' (''LEJ'', kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) i regionaline ''Läipcig / Al'tenburg''. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Leipzig um 1900.jpg|Läipcig vl 1900 Neues Rathaus Leipzig von Panorama Tower 2013.jpg|Uz' lidnan ratuš (ezimal, 2013) Leipzig Bundesverwaltungsgericht (01).jpg|Federaline administrativine käskuzkund vl 2008 Thomaskirche.jpg|Homan jumalanpert', vn 2004 nägu BMW Leipzig MEDIA Download Luftaufnahme 3 max.jpg|BMW-kompanijan avtotegim vl 2006 Runde Ecke Leipzig.jpg|Memorialine «Runde Ecke»-muzei enččes «Štazi»-radnikoičendas (2009) Bahnhof Leipzig von Panorama Tower 2013.jpg|Läipcigan päraudtestancii vl 2013 </gallery> == Tetabad ristitud == ;Sündnuded Vl 1813 sur' [[Vagner Rihard|Rihard Vagner]]-muzikankirjutai oli sündnu Läipcigha. Se om kodilidnaks neniden ristitkundan šingotajiden täht: [[Göte Johan Vol'fgang fon|Johan Vol'fgang fon Göte]]-kirjutai, [[Nicše Fridrih Vil'gel'm|Fridrih Vil'gel'm Nicše]]-filosof. ;Elänuded * Sur' [[Läibnic Gotfrid Vil'gel'm von|Läibnic]]-matematikantedomez' da filosof openzihe Läipcigan universitetas vll 1661−1666. * Vll 1723−1750 genialine [[Bah Iogann Sebast'jan|Johan Sebast'jan Bah]]-muzikankirjutai radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš. * [[Obrazcova Elena|Elena Obrazcova]] (1939−2015), venälaine operpajatai. == Irdkosketused == * [http://www.leipzig.de/ Lidnan oficialine sait (''leipzig.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} * [http://leipzig.mid.ru/ Venäman generaline konsuluz Läipcigas (''leipzig.mid.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-de}} * [http://www.leipzig-lexikon.de/ Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas (''leipzig-lexikon.de'').] {{Commons|Leipzig}} [[Kategorii:Läipcig| ]] [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saksonii]] h639tnhgcy8q3jrnipr6dgsuz3p7zb1 14 2514 186548 84887 2026-04-06T07:36:36Z Motoranger 10577 +kategorijad 186548 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Association football}} [[Kategorii:Irdaližed sportansugud]] [[Kategorii:Jouksportansugud]] [[Kategorii:Olimpižed sportansugud]] 530dzuya74s8ytvfnc256ms022jtnfq 14 3429 186556 68639 2026-04-06T07:58:13Z Motoranger 10577 kategorii tarkoiktemb 186556 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Olympic medals}} [[Kategorii:Olimpižed vändod]] ha3wrocars7opiee1datbe67ram1sur 186558 186556 2026-04-06T07:59:28Z Motoranger 10577 186558 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Olympic medals}} [[Kategorii:Olimpižed vändod|L]] mklue9b4myji1xu5xtzngkvas02a5fk 14 3436 186555 68637 2026-04-06T07:57:22Z Motoranger 10577 kategorijan tarkoiged nimi 186555 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Summer Olympics}} [[Kategorii:Olimpižed vändod]] 6w7liodqgum81yq7ztq0p4mzh10etyj 0 7494 186554 112501 2026-04-06T07:56:06Z Motoranger 10577 toine kategorii 186554 wikitext text/x-wiki {{Personalii}} '''Koreb (Koronbos) [[Elid]]aspäi''' ({{lang-grc|Κόροιβος Ἠλεῖος}}; sünd. ?, [[Ilii]]-agj (''Elid''), [[Amuine Grekanma]] — kol. 8. voz'sada edel m.e., sigä-žo) oli znamasine pap' vai eraz keitai, kudamb linni ezmäižeks (tetabišpäi) vägestajaks [[Olimpižed vändod|Olimpižiš vändoiš]] (ezmäižed Vändod oliba 776-ndes vodes edel m.e.). Hän ezini joksijaks 192-metrižel distancijal. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Debütad]] [[Kategorii:Olimpižed vändod]] [[Kategorii:Amuižiden Olimpižiden vändoiden ühtnijad]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Amuižhe Grekanmaha]] [[Kategorii:Kolnuded Amuižes Grekanmas]] kyo8jrftwymqchmd5dqesgc7mxjm5ru 14 7918 186559 82790 2026-04-06T08:13:52Z Motoranger 10577 186559 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Voibištelendad]] fl3ril6nky9zre4ll30cykidjlf42wb 14 8127 186557 68640 2026-04-06T07:58:49Z Motoranger 10577 kategorii tarkoiktemb 186557 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Winter Olympics}} [[Kategorii:Olimpižed vändod]] p9jzz499j7i33fnzdcpya18y8p56lui 0 8960 186524 182458 2026-04-06T04:57:28Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:Palais_du_peuple.jpg|Palais_du_peuple.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Palais du peuple.jpg|]]. 186524 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kongon Demokratine Tazovaldkund<br />République démocratique du Congo | Valdkundznam = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg | Flag = Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg | Valdkundznam text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan valdkundznam | Flag text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan flag | Pälidn = Kinšas | Eläjiden lugu = 115,000,000<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html Kongon Demokratižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2024 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2024 | Pind = 2,345,410 | Kart = LocationCongoDemocraticRepublicofthe.svg | Kel' = [[francijan kel'|francijan]] | Valdkundan pämez' = [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] | Päministr = [[Suminva Tuluka Džudit|Džudit Suminva Tuluka]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[kongon frank]] (FC) (CDF) | Internet-domen = [[.cd]] | Telefonkod = +243 | Aigvö = [[UTC]]+1..+2 }} '''Kongon Demokratine Tazovaldkund''' ({{lang-fr|République démocratique du Congo}} [ʁe.py.bˈlik demɔkʁaˈtik dy kɔ̃ɡo], nece om täuz' oficialine nimituz), '''KDT''' lühüdas, ''Kongo Kinšas''-paginnimi, om valdkund [[Afrik|Keskmäižes Afrikas]]. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kinšas]]. Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas [[Rahvahankeskeine valütfond|Rahvahankeskeižen valütfondan]] tedoidusen mödhe. Se om Afrikan kahtenz' i mail'man 11. valdkund pindan mödhe. == Istorii == Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]]. Edel ripmatomut nimitihe kolonijad '''Bel'gijan Kongo:ks'''. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli '''Kongon Tazovaldkund''', sid' vajehtihe erištamha susedližes [[Kongon Tazovaldkund|Kongon Tazovaldkundaspäi]]. Vozil 1971−1997 — '''Zajiran Tazovaldkund'''. Äivozne [[Mobutu Sese Seko|Mobutu]]-diktator oli čuratud tobmudespäi Ezmäižen kongoižen sodan jäl'ghe vl 1997 i koli sil-žo vodel. Vll 1998−2003 kahtenz' kongoine soda (vai Sur' Afrikanine soda) mäni valdkundas, sen aigan läz nell' millionad eläjid pölištuiba näl'gaspäi vai pošavaspäi. Jäl'gmäine Konstitucii<ref name="konstco">[http://www.constitutionnet.org/files/DRC%20-%20Congo%20Constitution.pdf Vn 2005 valdkundan Konstitucijan tekst ''constitutionnet.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus. == Keled == [[Fail:Map - DR Congo, major languages.svg|thumb|right|250px|Kongon keliden kart (2005)]] Valdkundas üks'jäine oficialine kel' om vahvištadud, se om [[francijan kel']]. Sen ližaks, om nell' muga nimitadud nacionališt kel't: [[lingala]], [[kongon kel'|kongon]] (kikongo), [[suahili]] (kingvan-pagin), [[luban kel'|luban]] (čiluba). Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil: * Republíki ya Kongó Demokratíki (''lingala'') * Repubilika ya Kongo ya Dimokalasi (''kongon kel''') * Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo (''suahili'') * Ditunga dia Kongu wa Mungalaata (''luban kel''') == Geografijan andmused == [[Fail:Congo Kinshasa Topography.png|thumb|left|250px|KDT:n topografine kart (2007)]] Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš [[Kongon Tazovaldkund]]anke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), [[Keskafrikan Tazovaldkund]]anke (1747 km) da [[Suvisudan]]anke (714 km) pohjoižes, [[Ugand]]anke (877 km), [[Ruand]]anke (221 km), [[Burundi]]nke (236 km) da [[Tanzanii|Tanzanijanke]] (479 km) päivnouzmas, [[Zambii|Zambijanke]] (2332 km) da [[Angol]]anke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km [[Atlantine meri|Atlantižen meren]] randištod. Valdkundan territorii om [[Kongo (jogi)|Kongo-jogen]] bassein. Korged [[Ruvenzorin mägisel'g]] seižub pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc [[Ngaliem]]-mägel ([[Stenli (mägi)|Stenli]]-mägi), 5109 m meren pindan päl<ref>[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=11158 Stenli-mägen korktuz. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref>. Üks' kaikiš järedambiš Afrikan järvišpäi, [[Tanganjik]]-järv, sijadase Tanzanijan röunal. Saum vezid om 3,32 %. Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] da [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] paloin. Ekvatorialižed mecad da [[savann]]ad oma levitadud. Londuseližed pävarad oma [[metall]]ad ([[vas'k]], [[kobal't (himine element)|kobal't]], [[germanii (himine element)|germanii]], [[niobii]], [[tantal]], [[kuld]], [[hobed]], [[tin]], [[marganc]], [[cink]], [[uran (himine element)|uran]], [[alüminii|boksitad]], [[raud|raudkivend]]), [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[diamant]]ad; toižed varad oma [[mec]] da [[gidroenergii]]. == Politine sistem == Ohjandusen form om [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenz' strok om voimusine. Prezident paneb päministrad ({{lang-fr|Premier-ministre}}, {{lang-sw|Waziri Mkuu}}, {{lang-ln|Minisele ya Yambo}}) radsijha. Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks mugažo. KDT:n järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] om valitud (sai 38,57 % änid) da radab prezidentan vn 2019 vilukun 24. päiväspäi. Päministr om [[Džudit Suminva]] vn 2024 kezakun 12. päiväspäi. Edeline paministr om [[Lukonde Žan-Mišel' Sama|Žan-Mišel' Sama Lukonde]] (26. sulaku 2021 — 12. kezaku 2024). == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand]].'' Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase üks'toštkümneks agjaks (provincijaks). Vn 2005 jäl'ghe alajagatihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta<ref name="konstco"/>. == Eläjad == Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas [[kongolaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 77,433,744 eläjad, vn 2018 heinkus — 85,281,024 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Enamba mi 250 sijališt etništ gruppad i 450 heimod (etništ alagruppad) oma tundištadud KDT:s. Hö pagištas kelil vides kel'kundaspäi: bantu, sudanan, nilan, ubangin, pigmejan. Ei ole dominirujad etnosad valdkundas. Nened üks'toštkümne etništ gruppad ottas läz pol't KDT:n ristitištos ühtes: luba-kasai, kongo, mongo, lubakat, lulua, tetela, nande, ngbandi, ngombe, jaka, ngbaka. Emigracii valdkundaspäi oigetihe Afrikan toižihe maihe (Suviafrik om udeks čuraduseks) i Evropha. Immigrantad tuliba Evropaspäi i Azijaspäi, radmaha päpaloin. Uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 29,9 %, [[protestantizm|protestantad]] — 26,7 %, toižed hristanuskojad — 39,3 %, [[islam]]anuskojad — 1,3 %, toižed uskojad (sidä kesken sinkretižed kul'tad i sijaližed uskondad) — 1,2 %, religijatomad — 1,3 %, märhapanendata — 0,3 %. Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012<ref>[http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-46 Congo (Dem. Rep.): largest cities and towns and statistics of their population (KDT: kaikiš surembad lidnad i niiden ristitišton statistik). — ''World-gazetteer.com''.] {{ref-en}}</ref>): [[Mbuži Maji]], [[Lubumbaši]], [[Bukavu]], [[Kanang]], [[Kisangani]]. == Ižanduz == Ekonomik om industrialiž-agrarine, udessündutase sodoiden jäl'ghe teravas, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2025 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] linneb US$79,12 mlrd ekvivalentas (83. sija mail'mas; US$742 ühtele hengele, 179. sija) vai US$200,76 mlrd tazostadud ostmižmahtusen mödhe (79. sija; US$1,880 ühtele hengele, 180. sija). Kaivuztegimišt otab päsijad, mugažo sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, cement) i kodielon tavaroiden tehmine oma Kinšasan rajonas tobjimalaz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (2012): maižanduz 44,2 %, tegimišt 22,6 %, holitišed 33,1 %. Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[vas'k]] da sen ühthesuladused (35 %), toižed metallad (32 %), [[kivivoi]] (16 %), [[diamant]]ad (6 %); toine eksport — [[pu (material)|pumaterialad]] (2 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i transportmašiništ, poltuz, söndtavarad. Vl 2021 eksport (US$8,9 mlrd ekvivalentas) i import (US$8,2 mlrd) oliba läz kohtaižed. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma [[Kitai]] (KDT:n eksportan 67,8 % i importan 29,4 %), [[Zambii]] (KDT:n importan 11,9 %), [[Suviafrikan Tazovaldkund]] (importan 11,5 %), [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (eksportan 6,7 %), [[Ruand]] (importan 6,3 %), [[Indii]] (importan 6,1 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Palais de la nation.jpg|Nacijan pert'kulu (''Palais de la Nation'') [[Kinšas]]as vl 1986. Se om valdkundan Prezidentan rezidencijaks da radinsijaks Immeuble du Gouvernement.jpg|Valdkundan Ohjastusen pert' (''Hôtel du Gouvernement''), Kinšas, 2016 Bâtiment de la SCPT (anciennement ONATRA) à Gombe, Kinshasa.jpg|Valdkundaline Transportan da portoiden kommertine sebr (''SCTP, Société Commerciale des Transports et des Ports'') vn 2020 sügüz'kus, Kinšas Lubumbashi Palais de Justice 2.jpg|Käskuzkund [[Lubumbaši]]-lidnas, sügüz'ku 2010 Bâtiment administrative BCC.jpg|Kongon Keskuzbank (''Banque Centrale du Congo''), Kinšas, tal'vku 2024 National Museum of RD Congo 01.jpg|KDT:n Nacionaline muzei Kinšasan keskuzpalas, heinku 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.assemblee-nationale.cd/ Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan alakodin oficialine sait (''assemblee-nationale.cd'').] {{ref-fr}} * [http://www.primature.cd/ KDT:n ministrišton sait (''primature.cd'').] {{ref-fr}} * [http://drc.mid.ru/ Venäman sur'oigenduzkund Kongon Demokratižes Tazovaldkundas (''drc.mid.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-fr}} {{Commons|Democratic Republic of the Congo}} {{Afrik}} [[Kategorii:Kongon Demokratine Tazovaldkund| ]] rxq5fjcgqjt39v0tcqhv92iq6egffa3 186525 186524 2026-04-06T05:30:58Z Motoranger 10577 toine olii kuva 186525 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kongon Demokratine Tazovaldkund<br />République démocratique du Congo | Valdkundznam = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg | Flag = Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg | Valdkundznam text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan valdkundznam | Flag text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan flag | Pälidn = Kinšas | Eläjiden lugu = 115,000,000<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html Kongon Demokratižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2024 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2024 | Pind = 2,345,410 | Kart = LocationCongoDemocraticRepublicofthe.svg | Kel' = [[francijan kel'|francijan]] | Valdkundan pämez' = [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] | Päministr = [[Suminva Tuluka Džudit|Džudit Suminva Tuluka]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[kongon frank]] (FC) (CDF) | Internet-domen = [[.cd]] | Telefonkod = +243 | Aigvö = [[UTC]]+1..+2 }} '''Kongon Demokratine Tazovaldkund''' ({{lang-fr|République démocratique du Congo}} [ʁe.py.bˈlik demɔkʁaˈtik dy kɔ̃ɡo], nece om täuz' oficialine nimituz), '''KDT''' lühüdas, ''Kongo Kinšas''-paginnimi, om valdkund [[Afrik|Keskmäižes Afrikas]]. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kinšas]]. Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas [[Rahvahankeskeine valütfond|Rahvahankeskeižen valütfondan]] tedoidusen mödhe. Se om Afrikan kahtenz' i mail'man 11. valdkund pindan mödhe. == Istorii == Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]]. Edel ripmatomut nimitihe kolonijad '''Bel'gijan Kongo:ks'''. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli '''Kongon Tazovaldkund''', sid' vajehtihe erištamha susedližes [[Kongon Tazovaldkund|Kongon Tazovaldkundaspäi]]. Vozil 1971−1997 — '''Zajiran Tazovaldkund'''. Äivozne [[Mobutu Sese Seko|Mobutu]]-diktator oli čuratud tobmudespäi Ezmäižen kongoižen sodan jäl'ghe vl 1997 i koli sil-žo vodel. Vll 1998−2003 kahtenz' kongoine soda (vai Sur' Afrikanine soda) mäni valdkundas, sen aigan läz nell' millionad eläjid pölištuiba näl'gaspäi vai pošavaspäi. Jäl'gmäine Konstitucii<ref name="konstco">[http://www.constitutionnet.org/files/DRC%20-%20Congo%20Constitution.pdf Vn 2005 valdkundan Konstitucijan tekst ''constitutionnet.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus. == Keled == [[Fail:Map - DR Congo, major languages.svg|thumb|right|250px|Kongon keliden kart (2005)]] Valdkundas üks'jäine oficialine kel' om vahvištadud, se om [[francijan kel']]. Sen ližaks, om nell' muga nimitadud nacionališt kel't: [[lingala]], [[kongon kel'|kongon]] (kikongo), [[suahili]] (kingvan-pagin), [[luban kel'|luban]] (čiluba). Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil: * Republíki ya Kongó Demokratíki (''lingala'') * Repubilika ya Kongo ya Dimokalasi (''kongon kel''') * Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo (''suahili'') * Ditunga dia Kongu wa Mungalaata (''luban kel''') == Geografijan andmused == [[Fail:Congo Kinshasa Topography.png|thumb|left|250px|KDT:n topografine kart (2007)]] Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš [[Kongon Tazovaldkund]]anke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), [[Keskafrikan Tazovaldkund]]anke (1747 km) da [[Suvisudan]]anke (714 km) pohjoižes, [[Ugand]]anke (877 km), [[Ruand]]anke (221 km), [[Burundi]]nke (236 km) da [[Tanzanii|Tanzanijanke]] (479 km) päivnouzmas, [[Zambii|Zambijanke]] (2332 km) da [[Angol]]anke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km [[Atlantine meri|Atlantižen meren]] randištod. Valdkundan territorii om [[Kongo (jogi)|Kongo-jogen]] bassein. Korged [[Ruvenzorin mägisel'g]] seižub pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc [[Ngaliem]]-mägel ([[Stenli (mägi)|Stenli]]-mägi), 5109 m meren pindan päl<ref>[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=11158 Stenli-mägen korktuz. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref>. Üks' kaikiš järedambiš Afrikan järvišpäi, [[Tanganjik]]-järv, sijadase Tanzanijan röunal. Saum vezid om 3,32 %. Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] da [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] paloin. Ekvatorialižed mecad da [[savann]]ad oma levitadud. Londuseližed pävarad oma [[metall]]ad ([[vas'k]], [[kobal't (himine element)|kobal't]], [[germanii (himine element)|germanii]], [[niobii]], [[tantal]], [[kuld]], [[hobed]], [[tin]], [[marganc]], [[cink]], [[uran (himine element)|uran]], [[alüminii|boksitad]], [[raud|raudkivend]]), [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[diamant]]ad; toižed varad oma [[mec]] da [[gidroenergii]]. == Politine sistem == [[Fail:Défilé sur le boulevard du cinquantenaire (4763088663).jpg|thumb|right|250px|Rahvahan pert'kulu (''Palais du Peuple'', vn 2010 kezakun nägu) om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentaks, molembiden kodiden ištundoiden sija]] Ohjandusen form om [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenz' strok om voimusine. Prezident paneb päministrad ({{lang-fr|Premier-ministre}}, {{lang-sw|Waziri Mkuu}}, {{lang-ln|Minisele ya Yambo}}) radsijha. Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks mugažo. KDT:n järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] om valitud (sai 38,57 % änid) da radab prezidentan vn 2019 vilukun 24. päiväspäi. Päministr om [[Džudit Suminva]] vn 2024 kezakun 12. päiväspäi. Edeline paministr om [[Lukonde Žan-Mišel' Sama|Žan-Mišel' Sama Lukonde]] (26. sulaku 2021 — 12. kezaku 2024). == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand]].'' Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase üks'toštkümneks agjaks (provincijaks). Vn 2005 jäl'ghe alajagatihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta<ref name="konstco"/>. == Eläjad == Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas [[kongolaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 77,433,744 eläjad, vn 2018 heinkus — 85,281,024 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Enamba mi 250 sijališt etništ gruppad i 450 heimod (etništ alagruppad) oma tundištadud KDT:s. Hö pagištas kelil vides kel'kundaspäi: bantu, sudanan, nilan, ubangin, pigmejan. Ei ole dominirujad etnosad valdkundas. Nened üks'toštkümne etništ gruppad ottas läz pol't KDT:n ristitištos ühtes: luba-kasai, kongo, mongo, lubakat, lulua, tetela, nande, ngbandi, ngombe, jaka, ngbaka. Emigracii valdkundaspäi oigetihe Afrikan toižihe maihe (Suviafrik om udeks čuraduseks) i Evropha. Immigrantad tuliba Evropaspäi i Azijaspäi, radmaha päpaloin. Uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 29,9 %, [[protestantizm|protestantad]] — 26,7 %, toižed hristanuskojad — 39,3 %, [[islam]]anuskojad — 1,3 %, toižed uskojad (sidä kesken sinkretižed kul'tad i sijaližed uskondad) — 1,2 %, religijatomad — 1,3 %, märhapanendata — 0,3 %. Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012<ref>[http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-46 Congo (Dem. Rep.): largest cities and towns and statistics of their population (KDT: kaikiš surembad lidnad i niiden ristitišton statistik). — ''World-gazetteer.com''.] {{ref-en}}</ref>): [[Mbuži Maji]], [[Lubumbaši]], [[Bukavu]], [[Kanang]], [[Kisangani]]. == Ižanduz == Ekonomik om industrialiž-agrarine, udessündutase sodoiden jäl'ghe teravas, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2025 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] linneb US$79,12 mlrd ekvivalentas (83. sija mail'mas; US$742 ühtele hengele, 179. sija) vai US$200,76 mlrd tazostadud ostmižmahtusen mödhe (79. sija; US$1,880 ühtele hengele, 180. sija). Kaivuztegimišt otab päsijad, mugažo sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, cement) i kodielon tavaroiden tehmine oma Kinšasan rajonas tobjimalaz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (2012): maižanduz 44,2 %, tegimišt 22,6 %, holitišed 33,1 %. Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[vas'k]] da sen ühthesuladused (35 %), toižed metallad (32 %), [[kivivoi]] (16 %), [[diamant]]ad (6 %); toine eksport — [[pu (material)|pumaterialad]] (2 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i transportmašiništ, poltuz, söndtavarad. Vl 2021 eksport (US$8,9 mlrd ekvivalentas) i import (US$8,2 mlrd) oliba läz kohtaižed. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma [[Kitai]] (KDT:n eksportan 67,8 % i importan 29,4 %), [[Zambii]] (KDT:n importan 11,9 %), [[Suviafrikan Tazovaldkund]] (importan 11,5 %), [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (eksportan 6,7 %), [[Ruand]] (importan 6,3 %), [[Indii]] (importan 6,1 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Palais de la nation.jpg|Nacijan pert'kulu (''Palais de la Nation'') [[Kinšas]]as vl 1986. Se om valdkundan Prezidentan rezidencijaks da radinsijaks Immeuble du Gouvernement.jpg|Valdkundan Ohjastusen pert' (''Hôtel du Gouvernement''), Kinšas, 2016 Bâtiment de la SCPT (anciennement ONATRA) à Gombe, Kinshasa.jpg|Valdkundaline Transportan da portoiden kommertine sebr (''SCTP, Société Commerciale des Transports et des Ports'') vn 2020 sügüz'kus, Kinšas Lubumbashi Palais de Justice 2.jpg|Käskuzkund [[Lubumbaši]]-lidnas, sügüz'ku 2010 Bâtiment administrative BCC.jpg|Kongon Keskuzbank (''Banque Centrale du Congo''), Kinšas, tal'vku 2024 National Museum of RD Congo 01.jpg|KDT:n Nacionaline muzei Kinšasan keskuzpalas, heinku 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.assemblee-nationale.cd/ Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan alakodin oficialine sait (''assemblee-nationale.cd'').] {{ref-fr}} * [http://www.primature.cd/ KDT:n ministrišton sait (''primature.cd'').] {{ref-fr}} * [http://drc.mid.ru/ Venäman sur'oigenduzkund Kongon Demokratižes Tazovaldkundas (''drc.mid.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-fr}} {{Commons|Democratic Republic of the Congo}} {{Afrik}} [[Kategorii:Kongon Demokratine Tazovaldkund| ]] sqruofmuvt1yroga3fr4708pvc3xlnp 0 9111 186541 144732 2026-04-06T06:48:47Z Motoranger 10577 +kategorii 186541 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii}} '''Sokrat''' ([[amuižgrekan kel'|amuižgrekan kelel]]: Σωκράτης ''Sōkrátēs''; sünd. vl 470 vai 469 edel meiden erad, [[Afinad]] — kol. 399 EME, sigä-žo) oli [[Amuine Grekanma|amuižgrekalaine]] [[filosofii|filosof]], [[Platon]]an opendai. Filosof ei jätand sädusid, ei kirjutand ičeze melid, lugi, miše mušt väll'dub sen tagut. Mö tedam hänen elos tarkkohtas openikoiden i čomamahtoližen literaturan sädusišpäi. Sokratan openduz kärouzi filosofijad ezmäižen kerdan londusen da mail'man kaclendaspäi [[ristit]]uid kaclendha i filosofijan teorijha. Filosofan küzundoiden metod ezimeletab dogmatoiden sanundoiden kritikad i sai «Sokratan nirvištelend»-nimitust. Toižed kävutadud hänel metodad oliba indukcii i majevtik. Sokrat napri udessündutada tedon avtoritetad, kudamb poleni [[sofistad|sofistoiden]] radmižen tagut, oti kävutamižhe dialektižiden ridoiden metodad sen täht. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Amuižen Grekanman filosofad]] [[Kategorii:Amuižen Grekanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Afinihe]] [[Kategorii:Kolnuded Afiniš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 399 edel m.e.]] rhw9402gf1frvedvc1xk6wefi5lrwnr 0 10533 186531 176557 2026-04-06T05:52:53Z Motoranger 10577 +kategorii 186531 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Florencii<br />Firenze | Lidnanznam = FlorenceCoA.svg | Flag = Flag of Florence.svg | Lidnanznam text = Florencijan lidnanznam | Flag text = Florencijan flag | Valdkund = Italii | Eläjiden lugu = 360,930 | Voz' = 2023 | Pind = 102.32 | Fail = Collage Firenze.jpg | Pämez' = Sara Funaro<br/>(kezaku 2024—,<br/>''Sara Funaro'') | Telefonkod = +39-(0)55 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Florence location map.png|thumb|left|250px|Lidnan transportkart ezilidnoidenke (2014)]] '''Florencii''' ({{lang-it|Firenze}} [fiˈrɛntse], {{lang-la|Florentia}} «änikoičii») om [[Italii|Italijan]] lidn. Se om [[Toskan]]-regionan administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil veteranoil vl 59 EME. Lidn kändihe episkopan rezidencijaks 4. voz'sadal meiden erad. Lidn tegi sur'kulud tondad Evropan i mail'man civilizacijan šingoteshe 13.-17. voz'sadal, kacmata edhudehe mererandaspäi i kaikenaigaižihe politižihe ridoihe. Mugomad melen gigantad sädiba siš: [[Leonardo da Vinči]], [[Mikel'andželo]], [[Donatello]], [[Nikkolo Makiavelli]], [[Dante]] i [[Galilei]]. Sijaline dialekt kändihe italižen kirjankelen aluseks, florentine rahut tegihe etalonaks kaiken Evropan täht, florentižed pirdajad ümbrikirjutiba perspektivan käskusid, florencijalaine [[Amerigo Vespučči]]-merimatkadai andoi nimed kahtele kontinentale, kaiken sen tagut Florencii sai «[[Udessündundan aig]]an kätke»-arvnimed. Florencii ezilidnoidenke šingotase turizmal (2,5 mlrd US$ sališt ekvivalentas vl 2015), tavaroiden pästandal turistoiden täht (čomamahton sädusiden reprodukcijad, stökol- i juvelirtegesed, suvenirad), himižel tegimištol (substancijad i räzin), meblin edheotandoil, avtosauvomižel, sömtegimištol da [[vin]]an tehmižel. == Geografijan andmused == [[Fail:Map - IT - Firenze - Firenze.svg|thumb|left|250px|Florencijan sijaduz Florencii-provincijas (vspäi 2014 Metropolitenine Florencii-lidn om sätud provincijan sijas), Toskan-agjas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase valdkundan i regionan keskuzpalan pohjoižes, [[Arno (jogi, lankteb Ligurižhe merhe)|Arno]]-jogen molembil randoil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]], Keskmeren klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Lumi om harv. Voden keskmäine lämuz om +15,5 C°, heinkun-elokun +25,4 C°, kezakun +22,6 C°, sügüz'kun +20,9 C°, tal'vkun-uhokun +6,6..+7,6 C°. Ekstremumad oma −23,2 C° (viluku) i +42,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun i sügüz'kun minimum om +3,6 C°). Il'man lämuz ei voi olda madalamb mi −10 C° päiči vilukus, voib ületada +28 C° keväz'kus-redukus. Paneb sadegid 788 mm vodes, enamba redukus-kül'mkus (105..115 mm kus), vähemba kezakus-elokus (25..45 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..65 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 71..75 % redukus-vilukus. == Tobmuz == [[Fail:Florence's districts.svg|thumb|left|250px|Lidnan viž rajonad (2017)]] Lidn jagase videks nimitadud i nomeruidud rajonaks (äilugu {{lang-it|quartieri}}). Valitas lidnan pämest ({{lang-it|Sindaco di Firenze}}) kaikel rahvahal vspäi 1995, videks vodeks vspäi 1999. Edeline lidnan pämez' om Dario Nardel'ja (''Dario Nardella'', semendku 2014 — kezaku 2024). == Eläjad == Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 380 226 ristitud, vl 2018 — 381 190 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 430 tuh. eläjid vll 1961−1981 (457 803 rist. vl 1971). Kaik pol'tošt millionad eläjid om ezilidnoidenke 4800 km² pindal. Znamasine üläopendusen aluzkund om Florencijan universitet<ref>[http://unifi.it/ Florencijan universitetan sait (''unifi.it'').] {{ref-it}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-it|Università degli Studi di Firenze}}). Siš om 51,5 tuh. üläopenikoid 12 školas-fakul'tetas (vl 2023), alusenpanend tegihe vl 1321, om nügüdläiženke nimenke vspäi 1923. Sen ližaks [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] universitetoiden severz'-se kampusoid om avaitud lidnas da sen ümbrištos, oz., Nju Jorkan, Garvardan, Florid-štatan, Stenfordan, Pepperdain (Los Andželes). == Transport == Avtobusad, tramvaiverk, ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. ''Santa Maria Novell''-päraudtestancii radab vspäi 1848, nügüdläine sauvuz om letud vll 1932−1935. Siš om 15 platformad, 59 mln passažiroid vodes kävutadas stancijad. Läbitai kiruhraudte linneb vaumitud vodele 2028. Rahvahidenkeskeine civiline ''Florencii-Peretol''-lendimport<ref>[http://www.florenceairport.org/ Florencijan rahvahidenkeskeižen lendimportan oficialižetoi sait (''florenceairport.org'').] {{ref-en}}</ref> [[Amerigo Vespučči]]n nimed ({{lang-it|Aeroporto di Firenze-Peretola "Amerigo Vespucci"}}, ''FLR / LIRQ'', 3 mln passažiroid vl 2023) sijadase lidnan lodehližel röunal, vides kilometras keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe, erasid-se sezonadme. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Piazza della signoria, palazzo vecchio, veduta 01.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2021, {{lang-it|Palazzo Vecchio}}, Palacco Vekkjo «vanh pert'kulu», om letud vll 1299−1314) View of Santa Maria del Fiore in Florence.jpg|Pühän Marijan änikonke kafedraline päjumalanpert' lidnan keskuzpalas, vn 2013 nägu (riman katoline, nügüdläine om saudud vll 1296−1436) Musée Gucci - Florence (IT52) - 2022-08-31 - 2.jpg|''Gucci''-modankodin muzei vl 2022 (kompanii baziruiše lidnas) Mercato centrale di san lorenzo 01.jpg|Keskuztorguz vl 2016 Biblioteca biomedica, Firenze.JPG|Florencijan universitetan Biomedicinan kirjišt (2011) Aeroporto di Firenze - main building seen from restaurant at the 1st floor.jpg|Florencijan rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2010 Smn, campanile, veduta, stazione 03.jpg|''Santa Maria Novell''-päraudtestancii vl 2018 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.comune.firenze.it/ Lidnan tobmuden oficialine sait (''comune.firenze.it'').] {{ref-it}} {{ref-en}} {{Commons|Firenze}} [[Kategorii:Florencii| ]] [[Kategorii:Italijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Toskan|*]] pmmhaimmspa0wspr3tcruhdla7g366r 0 10920 186521 186473 2026-04-05T21:28:21Z Motoranger 10577 +galerei 186521 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Elankur<br />Élancourt | Lidnanznam = Blason ville fr Elancourt (Yvelines).svg | Flag = | Lidnanznam text = Elankuran lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Francii | Eläjiden lugu = 25,624 | Voz' = 2019 | Pind = 9.79 | Fail = Complexe Sportif de l'Europe (Elancourt)2.jpg | Pämez' = Žan-Mišel' Furgus<br />(sulaku 1996—,<br/>mandat 2020−2026,<br/>''Jean-Michel Fourgous'') | Telefonkod = +33- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Elankur''' ({{lang-fr|Élancourt}} [elɑ̃kuʁ]) om [[Francii|Francijan]] lidn da kund (kommun) [[Il'-de-Frans]]-regionas, sen [[Ivelin]]-departamentas. Mülüb [[Pariž]]an lidnaglomeracijha. == Etimologii == Ezmäine ''Elan''-element sel'gitase saksan Agilenus-antroponiman (fr. Aglin) suližel toižetamižel, voib jäl'gestada sidä dokumentoiš 11. voz'sadaspäi. Lopuline -''court'' ({{lang-la|cōrtem}}) znamoiči «tanaz», «aidoitud ižanduz», «küläusadib». Kogonaine nimituz kändase «Aglinan aidoitud futor», «Aglinan maižanduz». Fermeruz oli Elankuran eläjiden radmižen 20. voz'sadahasai. == Istorii == Voz'sadoiš Elankur oli küläks i žiloks vähemb mi tuha eläjiden lugunke. Privatižed sauvondkompanijad zavodiba leta pertid 1970-nzil vozil Parižan «uden lidnan» koncepcijan ramuziš, i ristitišt ližadui kümenikoid kerdoid. Ei jänd erigoittud külid lidnankundas. Lidnan znamasine Klef-de-Sen-Pjer-tegimištzon mülütab 5400 radinsijid koumekümnes kontoras i tehmižlavudes. Dominirui industrii om aeronaftik i korktoiden tehnologijoiden, sidä kesken nened kompanijad: [[Airbus]], Thales, Fenwick. == Geografijan andmused == [[Fail:78208-Élancourt-Sols.png|thumb|left|250px|Kundan kart (2021)]] Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, 100..175 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Elankur-kukkaz om Il'-de-Frans-regionan kaikiš korktemb čokkoim, 231 m ü.m.t.. Tehtas voibištelendoid sen pautkil: [[mägivelosiped]], paraplanerizm, [[planer]]oiden radiomodelid. Kaks' znamasišt raudtestancijad ratas läz lidnad lähižiš kundoiš. Matkad [[Pariž]]an keskuzpalhasai om koumekümne kilometrad päivnouzmha, [[Versal'|Versalihesai]] om 16 km päivnouzmha. == Eläjad == Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 389 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 577 eläjad vl 2006. Opendusen aluzkundad oma kaks' keskškolad i koume kolledžad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Elancourt Mairie.JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (2006) Elancourt Église St-Médard.JPG|Ph. Medaran jumalanpert' (riman katoline, 10. voz'sada), vn 2006 nägu Airbus @ Colline d'Élancourt.jpg|''Airbus''-kompanijan sijaduz tegimištzonas, reduku 2025 Complexe Sportif de l'Europe (Elancourt)1.jpg|Sportkompleks (vn 2007 olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://ville-elancourt.fr/ Lidnan oficialine sait (''ville-elancourt.fr'').] {{ref-fr}} {{Commons|Category:Élancourt}} [[Kategorii:Francijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Il'-de-Frans]] nvgp4f7nlcnhlhkikfviynbr7sneyhg 0 11046 186522 169377 2026-04-05T21:33:34Z Motoranger 10577 +kart 186522 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Puatje<br />Poitiers | Lidnanznam = Blason ville fr Poitiers (Vienne).svg | Flag = | Lidnanznam text = Puatjen lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Francii | Eläjiden lugu = 90,240 | Voz' = 2021 | Pind = 42.11 | Fail = Poitiers hill.jpg | Pämez' = Leonore Monkondjui<br/>(mandat heinku 2020 — 2026,<br/>''Léonore Moncond'huy'') | Telefonkod = | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Map Poitiers.jpg|thumb|left|250px|Lidnan kart (2011)]] '''Puatje''' ({{lang-fr|Poitiers}} [pwatje]) om lidn da kommun [[Francii|Francijan]] keskuzpalan päivlaskmas. Se om [[Vjenn]]-departamentan administrativine keskuz, mülüb [[Uz' Akvitanii]]-regionha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 2. voz'sadal EME, mainitase kuti ''Lemonum''. [[Rimalaine imperii|Rimalaižen imperijan]] aigan lidnan nimituz oli ''Piktavium''. Riman amfiteatr i kül'betid oliba saudud siš, rušihe jändusid 19. voz'sadal. Torad Puatjenno tegisoiš vll 507, 732 i 1356 lidnan sijadusen tagut platol mägidenkeskeižes, se plato ühtenzoitab Francijan pohjošt i suved. Puatje šingotase turizmal, «[[Futuroscope]]»-tehnoparkal (kaks' millionad tulijoid vodes), lugendladimiden tegimel. Armijan palakundad seištas lidnanno. == Geografijan andmused == [[Fail:Poitiers dot.jpg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase Klen-jogen randal ({{lang-fr|Clain}}, [[Luar]]an hurapol'ne bassein), 65..144 m korktusil, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Pariž]]hasai om 295 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 340 km avtoteidme. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,7 C°, kezakun-sügüz'kun +16,3..+19,6 C°, tal'vkun-uhokun +4,7..+5,3 C°. Ekstremumad oma −17,9 C° (viluku) i +40,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,8 C° (kezaku, eloku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +23,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 686 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba redukus-tal'vkus (69..76 mm kus), vähemba elokus (41 mm). Paneb lunt 11 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..77 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 82..88 % redukus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Carte des quartiers IRIS de Poitiers.svg|thumb|left|250px|Lidnan kümne fartalad (2024)]] Sur' Puatje-lidnümbrik jagase videks nomeruidud kantonaks (Puatje-1.. Puatje-5) valičendoiden meton täht. Puatje-lidn i sen seičeme ezilidnad mülüdas lidnümbrikho. Edeline lidnan pämez' (mer, {{lang-fr|maire de Poitiers}}) om Alen Klae (''Alain Claeys'', keväz'ku 2008 — heinku 2020). == Eläjad == Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 88,776 ristitud. Vl 2016 lidnan ristitišt oli 87,961 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 89,253 eläjad vl 2007 i om nügüd'. Kaik 258,837 ristitud elädas ezilidnoidenke (2014). Puatjen universitet<ref>[http://www.univ-poitiers.fr/ Puatjen universitetan sait (''univ-poitiers.fr'').] {{ref-fr}} {{ref-es}} {{ref-en}}</ref> radab vspäi 1431 ({{lang-fr|Université de Poitiers, UP}}, 25 tuh. üläopenikoid vl 2016). Universitet kogoneb seičemes departamentaspäi i kudes institutaspäi. Sen ližaks kaks' inženerišt školad i kaks' biznesškolad ratas lidnas (üksin alištudas universitetale). Üläopenikoiden lugu ühtele lidnalaižele om kaikiš suremb valdkundas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Place du Maréchal Leclerc.jpg|Keskuztorg lidnan ohjastusen pertin ocseinänke tagamal (2012) 2014 - Facade of Poitiers Cathedral 01.JPG|Sen-Pjer-päjumalanpert', vn 2014 nägu Poitiers-Notre Dame la Grande-120-2008-gje.jpg|Katoline Notr-Dam-la-Grand-jumalanpert', vn 2008 nägu ENSIP locaux école de face.jpg|Inženerine korged škol (2011) Viaduc Léon-Blum.JPG|''Leon-Blum''-viaduk raudteiš päliči vl 2014 (om vaumitud sil-žo vodel) </gallery> == Sebruzlidnad == * {{PRT|#}} [[Koimbr]], [[Portugalii]] (1979) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://poitiers.fr/ Lidnan oficialine sait (''poitiers.fr'').] {{ref-fr}} {{Commons|Poitiers}} [[Kategorii:Francijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Uz' Akvitanii]] s7rctt5m63fgsxb1u1s0jgq1pig8o2h 0 11994 186523 173816 2026-04-05T21:38:33Z Motoranger 10577 +kart 186523 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ruan<br />Rouen | Lidnanznam = Blason Rouen 76.svg | Flag = Flag of Rouen.gif | Lidnanznam text = Ruanan lidanznam | Flag text = Ruanan flag | Valdkund = Francii | Eläjiden lugu = 114,083 | Voz' = 2021 | Pind = 21.38 | Fail = Rouen montage.jpg | Pämez' = Nikolä Majer-Rossinjol'<br/>(mandat 2020−2026,<br/>''Nicolas Mayer-Rossignol'') | Telefonkod = +33-235 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Rouen OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2020)]] '''Ruan''' ({{lang-fr|Rouen}} [ʁwɑ̃] vai [ʁu.ɑ̃]) om lidn [[Francii|Francijan]] pohjoižes. Se om [[Normandii]]-regionan administrativine keskuz da istorine pälidn, mugažo [[Mererandaline Sen]]-departamentan keskuz. == Istorii == Ezmäine lidnalaižiden eländpunkt sündui Senan oiktal randal läz meiden eran zavodindad, [[Oktavian Avgust]]-imperatoran ohjandusen aigan. Sen galliž-rimalaižen lidnan korged aig oli 3. voz'sadal, letihe amfiteatrad i surid termid (kül'betid). Saksalaižiden londad zavodihe 4. voz'sadan keskespäi, ezmäine päjumalanpert' oli saudud sil-žo aigal. Ezmäižen mail'man sodan aigan britanine sodabaz sijazihe lidnas. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (9. kezaku 1940 — 30. eloku 1944), alištui Britanijan i AÜV:oiden bombardiruindale vn 1944 sulakus-kezakus. Ruan šingotihe tekstiližel tegimištol. Ezilidnoiš om neniden sarakoiden edheotandoid: [[metallurgii]], mašinansauvomine, kivivoinümbriradmine, himine, punümbriradai, [[bumag]]an tehmine. Merijogiport radab lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Karte Frankreich-Rouen.PNG|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase [[Sen]]-jogen randoil, 2..152 m ü.m.t. korktusil. Matkad [[Pariž]]hasai om 136 km suvipäivnouzmha. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren, pil'vekaz tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +11,0 C°, kezakun-elokun +16,1..+18,2 C°, tal'vkun-uhokun +4,3..+4,8 C°. Ekstremumad oma −17,1 C° (viluku) i +41,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 847 mm vodes, enamba redukus-vilukus (76..102 mm kus), vähemba sulakus (56 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..84 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 89..91 % redukus-vilukus. == Tobmuz == [[Fail:Quartiers de Rouen.png|thumb|left|250px|Lidnan fartalad (2011)]] Lidn jagase kaks'toštkümneks nimitadud fartalaks, niišpäi ühesa sijadasoiš Senan oiktal randal, koume oma hural randal. Kaik 12 tošt kundad ümbärtas lidnan municipalitetad. Edeline lidnan pämez' om Ivon Rober (''Yvon Robert'', kezaku 1995 — keväz'ku 2001, kezaku 2012 — heinku 2020). == Eläjad == Vn 2011 Francijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 111 557 ristitud, ezilidnoidenke 655 tuhad ristituid 1800 km² pindal. Kaik 110 169 eläjad oli lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 124 987 eläjad vl 1911. Kaik 702 945 eläjad om lidnaglomeracijas 2792,2 nellikkilometrad pindal (2018). Ruanan-Normandijan universitet<ref>[http://univ-rouen.fr/ Ruanan-Normandijan universitetan sait (''univ-rouen.fr'').] {{ref-fr}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-fr|Université de Rouen-Normandie}}, ende muite Ruanan, 31,5 tuh. üläopenikoid vl 2021) radab vspäi 1966. Se mülütab nenid palakundoid: kuz' tedoiduzpalakundad, viž institutad, innovacižtehnologijoiden inženerine üläškol. == Transport == Avtobusad, tramvaid, taksid i velosipediden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas sen ümbrištonke. Kaik kuz' sildad ühtenzoittas Senan randoid lidnas, niiden kesken avaiduzsild Güstav Floberan nimed (86 m) om kaikiš suremb mugoine Evropas. TGV-verkon kiruhjonused ühtenzoittas [[Lion]]anke i [[Marsel'|Marselinke]] joga päiväl. Järed jogimeriport radab amuižiš aigoišpäi. Regionaline civiline ''Ruan — Senan alangišt''-lendimport ({{lang-fr|Aéroport de Rouen - Vallée de Seine}}, ''URO / LFOP'', 15,5 tuh. passažiroid vl 2019) radab vspäi 1991 Bos-ezilidnas kümnes kilometras suvipäivnouzmha. Ei ole regulärižid passažirreisid vn 2019 heinkuspäi, no lendimport kävutase avaros toižiden metoiden täht: medicinine, azjaline i sodaaviacii, openduzlendused. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hôtel de ville Rouen3.JPG|Lidnan ohjandusen pert' (2010) Rouen Cathedral as seen from Gros Horloge 140215 4.jpg|Ruanan Jumalanmaman päjumalanpert' (katoline, om saudud vll 1145−1506), vn 2014 nägu Hotel ibis Rouen 2014 - panoramio.jpg|''Ibis''-adivpert' vl 2014 vai sen aigemba HD-0297.jpg|Ruanan-Normandijan universitet, kampus Mon-Sen-Enjan-ezilidnas (2020) Theatre des Arts de Rouen.jpg|Ruanan-Normandijan oper i čomamahtoiden teatr (2008) Gare de Rouen Rive-Droite, South View 140215 1.jpg|''Ruan-Riv-Druat''-päraudtestancii vl 2014, suvine nägu </gallery> == Sebruzlidnad == * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]] (vspäi 1992) * {{USA|#}} [[Klivlend]], [[Ogajo]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (2008) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.rouen.fr/ Lidnan oficialine sait (''rouen.fr'').] {{ref-fr}} {{Commons|Rouen}} [[Kategorii:Ruan| ]] [[Kategorii:Francijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Normandii|*]] qt8zmsy53rw5h6xajern13fd0mtr39g 4 13036 186526 186130 2026-04-06T05:35:16Z Motoranger 10577 kerdan kus - 1000 186526 wikitext text/x-wiki Lopuks Vepsän Vikipedijan tarbhaižiden lehtpoliden lugu pidab olda 100.00. === 1000 tarbhašt lehtpol't === Purde: [https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles List of Wikipedias by sample of articles — ''Meta.wikimedia.org''.]. Udištase kaikuččes kus. {|class="wikitable sortable" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="width:100%; background: #f9f9f9; border: 1px solid #aaaaaa; border-collapse: collapse; white-space: nowrap; text-align: center" |- | Dat | Vepwiki:n<br>Sija | Tarbhaine kirjutuz<br>Keskmäine suruz | [[:meta:Talk:List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles#average_or_median.3F|Medianine kirjutuz<br>Suruz]] | Olmatomad kirjutused<br>(0k) | Ezitegesed<br>(< 10k) | Kirjutused<br>(10-30k) | Pit'kad kirj.<br>(> 30k) | Lugu | Kazvand |- | 05.04.2026, pp || #127 || 3,514 || 2,472 || 268 || 676 || 56 || 0 ||style = "background: #5EC962"| 10.00 || +0.00 |- | 05.03.2026, np || #126 || 3,487 || 2,422 || 268 || 676 || 56 || 0 ||style = "background: #5EC962"| 10.00 || +0.00 |- | 05.02.2026, np || #126 || 3,479 || 2,422 || 268 || 676 || 56 || 0 ||style = "background: #5EC962"| 10.00 || +0.02 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2026, ez || #125 || 3,470 || 2,422 || 270 || 674 || 56 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.98 || +0.00 |- | 05.12.2025, vp || #125 || 3,460 || 2,419 || 270 || 674 || 56 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.98 || +0.10 |- | 05.11.2025, kp || #126 || 3,449 || 2,415 || 270 || 677 || 53 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.88 || +0.07 |- | 05.10.2025, pp || #126 || 3,433 || 2,399 || 270 || 679 || 51 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.81 || +0.15 |- | 05.09.2025, vp || #126 || 3,381 || 2,399 || 269 || 685 || 46 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.66 || +0.13 |- | 06.08.2025, kp || #128 || 3,352 || 2,390 || 268 || 690 || 42 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.53 || +0.03 |- | 05.07.2025, sb || #128 || 3,326 || 2,390 || 268 || 691 || 41 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.50 || +0.09 |- | 06.06.2025, vp || #130 || 3,309 || 2,387 || 267 || 695 || 38 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.41 || +0.17 |- | 05.05.2025, ez || #131 || 3,292 || 2,387 || 267 || 700 || 33 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.24 || +0.02 |- | 05.04.2025, sb || #131 || 3,288 || 2,388 || 266 || 702 || 32 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.22 || +0.03 |- | 05.03.2025, kp || #131 || 3,264 || 2,386 || 266 || 703 || 31 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.19 || +0.09 |- | 05.02.2025, kp || #131 || 3,233 || 2,388 || 268 || 703 || 29 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.10 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2025, pp || #131 || 3,215 || 2,388 || 268 || 703 || 29 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.10 || +0.03 |- | 07.12.2024, sb || #130 || 3,209 || 2,388 || 268 || 704 || 28 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.07 || +0.07 |- | 05.11.2024, tž || #130 || 3,195 || 2,386 || 268 || 706 || 26 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 9.00 || +0.08 |- | 05.10.2024, sb || #131 || 3,175 || 2,387 || 269 || 707 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.92 || +0.00 |- | 05.09.2024, np || #131 || 3,152 || 2,386 || 269 || 707 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.92 || +0.00 |- | 05.08.2024, ez || #131 || 3,149 || 2,386 || 269 || 707 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.92 || +0.01 |- | 05.07.2024, vp || #131 || 3,147 || 2,385 || 270 || 706 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.91 || +0.00 |- | 05.06.2024, kp || #131 || 3,144 || 2,384 || 270 || 706 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.91 || +0.00 |- | 05.05.2024, pp || #131 || 3,135 || 2,383 || 270 || 706 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.91 || +0.00 |- | 05.04.2024, vp || #131 || 3,124 || 2,380 || 270 || 706 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.91 || +0.01 |- | 05.03.2024, tž || #131 || 3,115 || 2,379 || 271 || 705 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.90 || +0.00 |- | 05.02.2024, ez || #131 || 3,108 || 2,379 || 271 || 705 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.90 || +0.01 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2024, vp || #132 || 3,099 || 2,377 || 272 || 704 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.89 || +0.02 |- | 05.12.2023, tž || #131 || 3,081 || 2,369 || 274 || 702 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.87 || +0.04 |- | 05.11.2023, pp || #133 || 3,067 || 2,367 || 277 || 699 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.83 || +0.12 |- | 05.10.2023, np || #133 || 3,051 || 2,357 || 288 || 688 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.71 || +0.21 |- | 05.09.2023, tž || #134 || 3,067 || 2,359 || 307 || 669 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.50 || +0.17 |- | 06.08.2023, pp || #134 || 3,087 || 2,362 || 322 || 654 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.33 || +0.14 |- | 05.07.2023, kp || #135 || 3,106 || 2,369 || 335 || 641 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.19 || +0.10 |- | 05.06.2023, ez || #135 || 3,118 || 2,377 || 344 || 632 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 8.09 || +0.21 |- | 05.05.2023, vp || #136 || 3,137 || 2,386 || 363 || 613 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.88 || +0.26 |- | 06.04.2023, np || #139 || 3,168 || 2,391 || 386 || 590 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.62 || +0.21 |- | 05.03.2023, pp || #139 || 3,161 || 2,367 || 405 || 571 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.41 || +0.17 |- | 05.02.2023, pp || #139 || 3,158 || 2,365 || 420 || 556 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.24 || +0.06 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 06.01.2023, vp || #139 || 3,135 || 2,339 || 426 || 550 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.18 || +0.05 |- | 05.12.2022, ez || #138 || 3,129 || 2,331 || 430 || 546 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.13 || +0.03 |- | 05.11.2022, sb || #138 || 3,112 || 2,320 || 433 || 543 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.10 || +0.02 |- | 05.10.2022, kp || #138 || 3,096 || 2,318 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.00 |- | 05.09.2022, ez || #138 || 3,072 || 2,307 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.01 |- | 05.08.2022, vp || #138 || 3,059 || 2,305 || 436 || 540 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.07 || +0.00 |- | 05.07.2022, tž || #137 || 3,044 || 2,303 || 436 || 540 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.07 || −0.01 |- | 05.06.2022, pp || #137 || 3,041 || 2,303 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.01 |- | 06.05.2022, vp || #137 || 3,035 || 2,298 || 436 || 540 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.07 || +0.00 |- | 06.04.2022, kp || #137 || 3,013 || 2,277 || 436 || 540 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.07 || −0.01 |- | 06.03.2022, pp || #135 || 2,979 || 2,256 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.00 |- | 05.02.2022, sb || #135 || 2,963 || 2,249 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 07.01.2022, vp || #135 || 2,962 || 2,249 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.00 |- | 05.12.2021, pp || #134 || 2,959 || 2,249 || 435 || 541 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.08 || +0.01 |- | 05.11.2021, vp || #134 || 2,950 || 2,242 || 436 || 540 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.07 || +0.06 |- | 05.10.2021, tž || #135 || 2,946 || 2,218 || 441 || 535 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.01 || +0.02 |- | 05.09.2021, pp || #134 || 2,944 || 2,218 || 443 || 533 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.99 || +0.00 |- | 05.08.2021, np || #134 || 2,933 || 2,218 || 443 || 533 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.99 || −0.01 |- | 07.07.2021, kp || #134 || 2,930 || 2,211 || 442 || 534 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.00 || +0.00 |- | 05.06.2021, sb || #134 || 2,917 || 2,208 || 442 || 534 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.00 || +0.00 |- | 05.05.2021, kp || #134 || 2,911 || 2,208 || 442 || 534 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.00 || −0.01 |- | 05.04.2021, ez || #134 || 2,901 || 2,209 || 441 || 535 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.01 || +0.00 |- | 06.03.2021, sb || #134 || 2,886 || 2,209 || 441 || 535 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.01 || −0.01 |- | 06.02.2021, sb || #133 || 2,880 || 2,209 || 440 || 536 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.02 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2021, tž || #132 || 2,875 || 2,208 || 440 || 536 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.02 || +0.01 |- | 05.12.2020, sb || #132 || 2,874 || 2,208 || 441 || 535 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.01 || +0.01 |- | 06.11.2020, vp || #134 || 2,858 || 2,206 || 442 || 534 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.00 || −0.01 |- | 05.10.2020, ez || #132 || 2,857 || 2,208 || 441 || 535 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 7.01 || +0.02 |- | 05.09.2020, sb || #134 || 2,848 || 2,207 || 443 || 533 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.99 || +0.00 |- | 05.08.2020, kp || #134 || 2,843 || 2,208 || 443 || 533 || 24 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.99 || +0.06 |- | 08.07.2020, kp || #134 || 2,837 || 2,208 || 445 || 532 || 23 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.93 || +0.05 |- | 06.06.2020, sb || #134 || 2,845 || 2,208 || 450 || 527 || 23 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.88 || +0.01 |- | 05.05.2020, tž || #134 || 2,844 || 2,209 || 451 || 526 || 23 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.87 || +0.01 |- | 05.04.2020, pp || #133 || 2,840 || 2,209 || 452 || 525 || 23 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.86 || +0.02 |- | 07.03.2020, sb || #133 || 2,815 || 2,209 || 453 || 524 || 23 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.84 || +0.13 |- | 05.02.2020, kp || #134 || 2,789 || 2,212 || 456 || 524 || 20 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.71 || +0.07 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2020, pp || #134 || 2,766 || 2,209 || 459 || 522 || 19 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.64 || +0.07 |- | 05.12.2019, np || #135 || 2,748 || 2,209 || 463 || 519 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.57 || +0.04 |- | 06.11.2019, kp || #135 || 2,739 || 2,206 || 466 || 516 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.53 || +0.03 |- | 05.10.2019, sb || #135 || 2,731 || 2,207 || 469 || 513 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.50 || +0.00 |- | 06.09.2019, vp || #134 || 2,726 || 2,207 || 469 || 513 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.50 || +0.01 |- | 05.08.2019, ez || #134 || 2,716 || 2,206 || 470 || 512 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.49 || +0.01 |- | 07.07.2019, pp || #134 || 2,699 || 2,203 || 471 || 511 || 18 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.48 || +0.16 |- | 05.06.2019, kp || #137 || 2,703 || 2,193 || 482 || 501 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.32 || +0.05 |- | 05.05.2019, pp || #139 || 2,696 || 2,193 || 487 || 496 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.27 || +0.19 |- | 06.04.2019, sb || #142 || 2,711 || 2,178 || 504 || 479 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 6.08 || +0.12 |- | 05.03.2019, tž || #143 || 2,693 || 2,123 || 515 || 468 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.96 || +0.13 |- | 05.02.2019, tž || #143 || 2,694 || 2,103 || 526 || 457 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.83 || +0.05 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 08.01.2019, tž || #144 || 2,671 || 2,091 || 531 || 452 || 17 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.78 || +0.07 |- | 11.12.2018, tž || #145 || 2,629 || 2,071 || 531 || 454 || 15 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.71 || +0.03 |- | 05.10.2018, vp || #144 || 2,597 || 2,001 || 531 || 455 || 14 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.68 || +0.00 |- | 08.09.2018, sb || #144 || 2,585 || 1,720 || 531 || 455 || 14 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.68 || +0.11 |- | 06.08.2018, ez || #143 || 2,565 || 1,603 || 541 || 445 || 14 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.57 || +0.08 |- | 06.07.2018, vp || #143 || 2,549 || 1,569 || 545 || 442 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.49 || +0.08 |- | 05.06.2018, tž || #143 || 2,542 || 1,548 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.05.2018, sb || #142 || 2,538 || 1,548 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.04.2018, np || #142 || 2,523 || 1,537 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 06.03.2018, tž || #142 || 2,512 || 1,489 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.02.2018, ez || #142 || 2,506 || 1,489 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 06.01.2018, sb || #142 || 2,495 || 1,489 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.12.2017, tž || #142 || 2,476 || 1,483 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.11.2017, pp || #142 || 2,474 || 1,483 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.00 |- | 05.10.2017, np || #142 || 2,468 || 1,483 || 552 || 435 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.41 || +0.01 |- | 05.09.2017, tž || #141 || 2,464 || 1,479 || 553 || 434 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.40 || +0.00 |- | 05.08.2017, sb || #141 || 2,452 || 1,476 || 553 || 434 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.40 || +0.02 |- | 06.07.2017, ez || #141 || 2,439 || 1,434 || 555 || 432 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.38 || +0.04 |- | 05.06.2017, ez || #141 || 2,414 || 1,344 || 559 || 428 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.33 || +0.19 |- | 05.05.2017, vp || #141 || 2,434 || 1,272 || 576 || 411 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.14 || +0.12 |- | 06.04.2017, np || #141 || 2,437 || 1,132 || 587 || 400 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.02 || +0.01 |- | 07.03.2017, tž || #141 || 2,420 || 1,129 || 588 || 399 || 13 || 0 ||style = "background: #ADDC30"| 5.01 || +0.09 |- | 05.02.2017, pp || #141 || 2,421 || 1,116 || 596 || 391 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.92 || +0.10 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2017, np || #142 || 2,430 || 1,107 || 605 || 382 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.82 || +0.20 |- | 07.12.2016, kp || #143 || 2,450 || 1,003 || 623 || 364 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.62 || +0.00 |- | 06.11.2016, pp || #143 || 2,392 || 922 || 623 || 364 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.62 || +0.01 |- | 06.10.2016, np || #144 || 2,328 || 854 || 624 || 363 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.61 || +0.05 |- | 06.09.2016, tž || #145 || 2,281 || 834 || 629 || 358 || 13 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.56 || +0.06 |- | 06.08.2016, sb || #147 || 2,188 || 811 || 631 || 357 || 12 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.50 || +0.11 |- | 09.07.2016, sb || #147 || 2,102 || 782 || 635 || 355 || 10 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.39 || +0.05 |- | 05.06.2016, pp || #149 || 2,073 || 775 || 636 || 355 || 9 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.34 || +0.08 |- | 06.05.2016, vp || #152 || 2,026 || 773 || 638 || 355 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.26 || +0.02 |- | 05.04.2016, tž || #152 || 2,004 || 772 || 639 || 354 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.24 || +0.02 |- | 05.03.2016, sb || #153 || 1,986 || 768 || 641 || 352 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.22 || +0.01 |- | 06.02.2016, sb || #152 || 1,986 || 764 || 642 || 351 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.21 || +0.03 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 05.01.2016, tž || #152 || 1,971 || 759 || 645 || 348 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.18 || +0.01 |- | 06.12.2015, pp || #152 || 1,970 || 759 || 646 || 347 || 7 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.17 || +0.04 |- | 05.11.2015, np || #152 || 1,943 || 759 || 646 || 348 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.13 || +0.00 |- | 07.10.2015, kp || #152 || 1,939 || 759 || 646 || 348 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.13 || +0.00 |- | 05.09.2015, sb || #152 || 1,928 || 759 || 646 || 348 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.13 || -0.01 |- | 05.08.2015, kp || #151 || 1,905 || 759 || 645 || 349 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.14 || +0.04 |- | 06.07.2015, ez || #151 || 1,850 || 745 || 649 || 345 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.10 || +0.08 |- | 05.06.2015, vp || #152 || 1,742 || 721 || 656 || 338 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 4.02 || +0.04 |- | 07.05.2015, np || #155 || 1,658 || 715 || 660 || 334 || 6 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.98 || +0.07 |- | 06.04.2015, ez || #156 || 1,613 || 714 || 663 || 332 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.91 || +0.04 |- | 08.03.2015, pp || #156 || 1,474 || 694 || 667 || 328 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.87 || +0.07 |- | 05.02.2015, np || #155 || 1,430 || 689 || 673 || 322 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.80 || +0.02 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 08.01.2015, np || #155 || 1,427 || 684 || 675 || 320 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.78 || +0.00 |- | 06.12.2014, sb || #155 || 1,424 || 684 || 675 || 320 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.78 || +0.00 |- | 06.11.2014, np || #155 || 1,423 || 684 || 675 || 320 || 5 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.78 || +0.05 |- | 06.10.2014, ez || #155 || 1,396 || 680 || 676 || 320 || 4 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.73 || +0.01 |- | 07.09.2014, pp || #155 || 1,392 || 677 || 677 || 319 || 4 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.72 || +0.09 |- | 14.08.2014, np || #155 || 1,317 || 671 || 679 || 319 || 2 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.63 || +0.09 |- | 08.07.2014, tž || #157 || 1,157 || 659 || 687 || 311 || 2 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.54 || +0.15 |- | 04.06.2014, kp || #159 || 1,026 || 652 || 695 || 305 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.39 || +0.01 |- | 06.05.2014, tž || #159 || 1,028 || 654 || 696 || 304 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.38 || +0.02 |- | 08.04.2014, tž || #159 || 980 || 627 || 698 || 302 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.36 || +0.07 |- | 04.03.2014, tž || #159 || 892 || 590 || 704 || 296 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.29 || +0.01 |- | 06.02.2014, np || #158 || 884 || 587 || 705 || 295 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.28 || +0.17 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 06.01.2014, ez || #163 || 883 || 548 || 720 || 280 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.11 || +0.09 |- | 05.12.2013, np || #167 || 878 || 534 || 728 || 272 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.02 || +0.04 |- | 03.11.2013, pp || #167 || 865 || 530 || 732 || 268 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.98 || −0.03 |- | 04.10.2013, vp || #166 || 871 || 532 || 729 || 271 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.01 || +0.00 |- | 04.09.2013, kp || #165 || 868 || 532 || 729 || 271 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.01 || +0.00 |- | 03.08.2013, sb || #163 || 868 || 532 || 729 || 271 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 3.01 || +0.02 |- | 02.07.2013, tž || #163 || 869 || 532 || 731 || 269 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.99 || +0.11 |- | 04.06.2013, tž || #165 || 880 || 529 || 741 || 259 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.88 || +0.21 |- | 03.05.2013, vp || #172 || 889 || 519 || 760 || 240 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.67 || +0.07 |- | 03.04.2013, kp || #173 || 884 || 519 || 766 || 234 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.60 || +0.03 |- | 06.03.2013, kp || #173 || 889 || 526 || 769 || 231 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.57 || +0.05 |- | 05.02.2013, tž || #174 || 893 || 520 || 773 || 227 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.52 || +0.03 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 04.01.2013, vp || #175 || 899 || 524 || 776 || 224 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.49 || +0.26 |- | 03.12.2012, ez || #176 || 956 || 593 || 799 || 201 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.23 || +0.14 |- | 02.11.2012, vp || #182 || 979 || 639 || 812 || 188 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 2.09 || +0.18 |- | 02.10.2012, tž || #190 || 1,024 || 673 || 828 || 172 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.91 || +0.11 |- | 02.09.2012, pp || #190 || 1,028 || 679 || 838 || 162 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.80 || +0.03 |- | 02.08.2012, np || #190 || 1,031 || 693 || 841 || 159 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.77 || +0.05 |- | 02.07.2012, ez || #192 || 1,007 || 675 || 844 || 155 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.72 || +0.19 |- | 02.06.2012, sb || #197 || 1,085 || 694 || 862 || 138 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.53 || +0.13 |- | 02.05.2012, kp || #199 || 1,092 || 695 || 874 || 126 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.40 || +0.01 |- | 02.04.2012, ez || #197 || 1,086 || 681 || 875 || 125 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.39 || +0.05 |- | 03.03.2012, sb || #200 || 1,046 || 693 || 879 || 121 || 0 || 0 ||style = "background: #FDE725"| 1.34 || e/a |} === 10000 tarbhaižid lehtpolid === Purde: [https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias_by_expanded_sample_of_articles List of Wikipedias by expanded sample of articles — Meta.wikimedia.org.]. Udištase kaikuččes kus. {|class="wikitable sortable" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="width:100%; background: #f9f9f9; border: 1px solid #aaaaaa; border-collapse: collapse; white-space: nowrap; text-align: center" |- | Dat | Vepwiki:n<br>Sija | Tarbhaine kirjutuz<br>Keskmäine suruz | Medianine kirjutuz<br>Suruz | Olmatomad kirjutused<br>(0k) | Ezitegesed<br>(< 8k) | Kirjutused<br>(8-16k) | Pit'kad kirj.<br>(> 16k) | Lugu | Kazvand |- | 16.03.2026, ez || #147 || 3,979 || 2,790 || 8,374 || 1,436 || 187 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.61 || +0.00 |- | 16.02.2026, ez || #147 || 3,971 || 2,756 || 8,374 || 1,437 || 186 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.61 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 17.01.2026, sb || #147 || 3,960 || 2,741 || 8,375 || 1,436 || 186 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.61 || +0.00 |- | 16.12.2025, tž || #147 || 3,944 || 2,727 || 8,375 || 1,436 || 186 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.61 || +0.03 |- | 16.11.2025, pp || #146 || 3,932 || 2,720 || 8,376 || 1,442 || 179 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.58 || +0.04 |- | 16.10.2025, np || #146 || 3,907 || 2,704 || 8,377 || 1,455 || 165 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.54 || +0.03 |- | 15.09.2025, ez || #147 || 3,855 || 2,687 || 8,376 || 1,473 || 148 || 3 ||style = "background: #BEFF00"| 8.51 || +0.06 |- | 15.08.2025, vp || #147 || 3,796 || 2,677 || 8,377 || 1,490 || 131 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.45 || +0.05 |- | 16.07.2025, kp || #147 || 3,748 || 2,672 || 8,377 || 1,511 || 110 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.40 || +0.03 |- | 16.06.2025, ez || #147 || 3,726 || 2,661 || 8,381 || 1,512 || 105 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.37 || +0.02 |- | 17.05.2025, sb || #146 || 3,680 || 2,653 || 8,381 || 1,518 || 99 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.35 || +0.01 |- | 17.04.2025, np || #146 || 3,656 || 2,653 || 8,381 || 1,522 || 95 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.34 || +0.01 |- | 16.03.2025, pp || #146 || 3,591 || 2,628 || 8,381 || 1,527 || 90 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.33 || +0.02 |- | 16.02.2025, pp || #145 || 3,531 || 2,628 || 8,381 || 1,535 || 82 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.31 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2025, np || #145 || 3,469 || 2,622 || 8,380 || 1,537 || 81 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.31 || +0.04 |- | 16.12.2024, ez || #145 || 3,439 || 2,622 || 8,385 || 1,538 || 75 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.27 || +0.00 |- | 19.11.2024, tž || #145 || 3,415 || 2,608 || 8,385 || 1,541 || 72 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.27 || +0.02 |- | 16.10.2024, kp || #145 || 3,393 || 2,599 || 8,386 || 1,544 || 68 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.25 || +0.01 |- | 16.09.2024, ez || #145 || 3,376 || 2,591 || 8,386 || 1,546 || 66 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.00 |- | 16.08.2024, vp || #145 || 3,362 || 2,572 || 8,386 || 1,547 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.00 |- | 16.07.2024, tž || #145 || 3,349 || 2,551 || 8,386 || 1,547 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.00 |- | 16.06.2024, pp || #144 || 3,325 || 2,520 || 8,386 || 1,547 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.00 |- | 16.05.2024, np || #144 || 3,299 || 2,495 || 8,386 || 1,547 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.00 |- | 16.04.2024, tž || #143 || 3,267 || 2,472 || 8,387 || 1,546 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.24 || +0.01 |- | 16.03.2024, sb || #143 || 3,241 || 2,460 || 8,388 || 1,545 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.23 || +0.00 |- | 16.02.2024, vp || #143 || 3,233 || 2,455 || 8,388 || 1,545 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.23 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2024, tž || #143 || 3,213 || 2,453 || 8,388 || 1,545 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.23 || +0.02 |- | 16.12.2023, sb || #143 || 3,192 || 2,446 || 8,392 || 1,541 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.21 || +0.00 |- | 16.11.2023, np || #142 || 3,169 || 2,445 || 8,393 || 1,540 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.21 || +0.06 |- | 16.10.2023, ez || #142 || 3,131 || 2,425 || 8,404 || 1,529 || 65 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.15 || +0.08 |- | 16.09.2023, sb || #143 || 3,132 || 2,425 || 8,420 || 1,514 || 64 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 8.07 || +0.10 |- | 16.08.2023, kp || #143 || 3,140 || 2,427 || 8,439 || 1,496 || 63 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.97 || +0.08 |- | 16.07.2023, pp || #143 || 3,149 || 2,433 || 8,456 || 1,479 || 63 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.89 || +0.07 |- | 16.06.2023, vp || #143 || 3,159 || 2,436 || 8,470 || 1,465 || 63 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.82 || +0.10 |- | 16.05.2023, tž || #142 || 3,166 || 2,441 || 8,490 || 1,445 || 63 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.72 || +0.13 |- | 16.04.2023, pp || #143 || 3,178 || 2,446 || 8,515 || 1,421 || 62 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.59 || +0.12 |- | 16.03.2023, np || #144 || 3,172 || 2,439 || 8,538 || 1,400 || 60 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.47 || +0.10 |- | 16.02.2023, np || #145 || 3,165 || 2,438 || 8,555 || 1,388 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.37 || +0.04 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2023, ez || #145 || 3,138 || 2,423 || 8,564 || 1,379 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.33 || +0.01 |- | 16.12.2022, vp || #143 || 3,126 || 2,408 || 8,566 || 1,377 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.32 || +0.02 |- | 16.11.2022, kp || #143 || 3,116 || 2,398 || 8,570 || 1,373 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.30 || +0.02 |- | 16.10.2022, pp || #143 || 3,107 || 2,397 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.00 |- | 15.09.2022, np || #143 || 3,092 || 2,395 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.00 |- | 16.08.2022, tž || #143 || 3,079 || 2,393 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.00 |- | 16.07.2022, sb || #143 || 3,068 || 2,390 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.00 |- | 16.06.2022, np || #143 || 3,063 || 2,390 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.00 |- | 16.05.2022, ez || #143 || 3,053 || 2,378 || 8,574 || 1,369 || 55 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.28 || +0.01 |- | 16.04.2022, sb || #143 || 3,036 || 2,365 || 8,574 || 1,371 || 53 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.27 || +0.00 |- | 16.03.2022, kp || #143 || 3,018 || 2,357 || 8,575 || 1,370 || 53 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.27 || +0.01 |- | 16.02.2022, kp || #142 || 3,006 || 2,350 || 8,576 || 1,370 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.26 || +0.00 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2022, pp || #141 || 3,000 || 2,350 || 8,576 || 1,370 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.26 || +0.00 |- | 16.12.2021, np || #140 || 2,998 || 2,350 || 8,576 || 1,370 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.26 || +0.00 |- | 16.11.2021, tž || #139 || 2,996 || 2,350 || 8,576 || 1,370 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.26 || +0.02 |- | 16.10.2021, sb || #140 || 2,991 || 2,347 || 8,580 || 1,366 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.24 || +0.03 |- | 16.09.2021, np || #140 || 2,989 || 2,347 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.00 |- | 16.08.2021, ez || #140 || 2,981 || 2,342 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.00 |- | 16.07.2021, vp || #139 || 2,975 || 2,339 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.00 |- | 16.06.2021, kp || #139 || 2,970 || 2,336 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.00 |- | 14.05.2021, vp || #139 || 2,943 || 2,326 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.00 |- | 16.04.2021, vp || #139 || 2,934 || 2,321 || 8,584 || 1,362 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.22 || +0.00 |- | 16.03.2021, tž || #139 || 2,921 || 2,317 || 8,583 || 1,363 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.22 || +0.00 |- | 16.02.2021, tž || #139 || 2,911 || 2,317 || 8,584 || 1,362 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.22 || +0.01 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2021, sb || #139 || 2,905 || 2,317 || 8,585 || 1,361 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.21 || +0.03 |- | 16.12.2020, kp || #139 || 2,896 || 2,307 || 8,592 || 1,354 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.18 || +0.01 |- | 16.11.2020, ez || #139 || 2,884 || 2,307 || 8,593 || 1,353 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.17 || +0.00 |- | 16.10.2020, vp || #139 || 2,877 || 2,304 || 8,594 || 1,352 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.17 || +0.00 |- | 16.09.2020, kp || #139 || 2,872 || 2,298 || 8,594 || 1,352 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.17 || +0.00 |- | 16.08.2020, pp || #139 || 2,862 || 2,298 || 8,594 || 1,352 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.17 || +0.02 |- | 16.07.2020, np || #139 || 2,856 || 2,295 || 8,598 || 1,348 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.15 || +0.02 |- | 16.06.2020, tž || #139 || 2,856 || 2,297 || 8,602 || 1,344 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.13 || +0.01 |- | 16.05.2020, sb || #139 || 2,855 || 2,298 || 8,605 || 1,341 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.12 || +0.01 |- | 16.04.2020, np || #138 || 2,849 || 2,298 || 8,606 || 1,340 || 52 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.11 || +0.03 |- | 16.03.2020, ez || #138 || 2,826 || 2,298 || 8,607 || 1,347 || 44 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.08 || +0.03 |- | 16.02.2020, pp || #137 || 2,798 || 2,298 || 8,613 || 1,342 || 43 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.05 || +0.02 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2020, np || #137 || 2,756 || 2,293 || 8,616 || 1,342 || 40 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.03 || +0.02 |- | 16.12.2019, ez || #137 || 2,724 || 2,294 || 8,619 || 1,341 || 38 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 7.01 || +0.04 |- | 16.11.2019, sb || #137 || 2,704 || 2,292 || 8,626 || 1,335 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.97 || +0.03 |- | 16.10.2019, kp || #137 || 2,681 || 2,291 || 8,632 || 1,329 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.94 || +0.02 |- | 16.09.2019, ez || #137 || 2,678 || 2,291 || 8,637 || 1,324 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.92 || +0.03 |- | 16.08.2019, vp || #137 || 2,674 || 2,291 || 8,642 || 1,319 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.89 || +0.03 |- | 16.07.2019, tž || #137 || 2,669 || 2,290 || 8,649 || 1,312 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.86 || +0.01 |- | 16.06.2019, pp || #137 || 2,646 || 2,279 || 8,651 || 1,310 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.85 || +0.07 |- | 16.05.2019, np || #138 || 2,620 || 2,275 || 8,665 || 1,296 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.78 || +0.02 |- | 16.04.2019, tž || #138 || 2,583 || 2,255 || 8,668 || 1,294 || 36 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.76 || +0.07 |- | 16.03.2019, sb || #139 || 2,565 || 2,220 || 8,683 || 1,278 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.69 || +0.03 |- | 16.02.2019, sb || #139 || 2,545 || 2,184 || 8,688 || 1,273 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.66 || +0.05 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2019, kp || #140 || 2,523 || 2,155 || 8,698 || 1,263 || 37 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.61 || +0.00 |- | 12.12.2018, kp || #140 || 2,472 || 2,146 || 8,698 || 1,265 || 35 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.61 || −0.02 |- | 20.09.2018, np || #136 || 2,369 || 1,476 || 8,693 || 1,269 || 36 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.63 || +0.08 |- | 25.08.2018, sb || #136 || 2,316 || 1,378 || 8,701 || 1,253 || 34 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.55 || +0.04 |- | 16.07.2018, ez || #136 || 2,292 || 1,334 || 8,709 || 1,247 || 33 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.51 || +0.03 |- | 16.06.2018, sb || #136 || 2,275 || 1,290 || 8,716 || 1,241 || 33 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.01 |- | 16.05.2018, kp || #136 || 2,269 || 1,280 || 8,719 || 1,239 || 33 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.47 || −0.01 |- | 19.04.2018, np || #136 || 2,263 || 1,277 || 8,717 || 1,242 || 33 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 17.03.2018, sb || #136 || 2,250 || 1,270 || 8,715 || 1,242 || 33 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || −0.01 |- | 19.02.2018, ez || #135 || 2,248 || 1,266 || 8,720 || 1,245 || 32 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.49 || +0.01 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2018, tž || #135 || 2,244 || 1,266 || 8,721 || 1,245 || 31 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 16.12.2017, sb || #133 || 2,238 || 1,260 || 8,721 || 1,246 || 31 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 16.11.2017, np || #132 || 2,227 || 1,249 || 8,722 || 1,245 || 31 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 16.10.2017, ez || #132 || 2,219 || 1,238 || 8,722 || 1,245 || 31 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 16.09.2017, sb || #132 || 2,208 || 1,234 || 8,721 || 1,247 || 30 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.00 |- | 16.08.2017, kp || #132 || 2,198 || 1,228 || 8,721 || 1,247 || 30 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.48 || +0.02 |- | 16.07.2017, pp || #132 || 2,187 || 1,210 || 8,725 || 1,243 || 30 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.46 || +0.04 |- | 16.06.2017, vp || #132 || 2,172 || 1,178 || 8,732 || 1,236 || 30 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.42 || +0.01 |- | 16.05.2017, tž || #132 || 2,168 || 1,178 || 8,735 || 1,234 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.41 || +0.16 |- | 16.04.2017, pp || #133 || 2,167 || 1,144 || 8,766 || 1,203 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.25 || +0.00 |- | 16.03.2017, np || #132 || 2,150 || 1,127 || 8,767 || 1,202 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.25 || +0.03 |- | 16.02.2017, np || #132 || 2,129 || 1,119 || 8,773 || 1,196 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.22 || +0.08 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2017, ez || #132 || 2,127 || 1,104 || 8,787 || 1,181 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.14 || +0.09 |- | 16.12.2016, vp || #134 || 2,121 || 1,084 || 8,806 || 1,163 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.05 || +0.01 |- | 16.11.2016, kp || #134 || 2,062 || 941 || 8,808 || 1,161 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.04 || +0.00 |- | 16.10.2016, pp || #134 || 2,017 || 907 || 8,809 || 1,160 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.04 || +0.03 |- | 16.09.2016, vp || #134 || 2,003 || 896 || 8,814 || 1,155 || 29 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 6.01 || +0.02 |- | 16.08.2016, tž || #134 || 1,965 || 880 || 8,817 || 1,154 || 27 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.99 || +0.01 |- | 16.07.2016, sb || #134 || 1,946 || 868 || 8,819 || 1,154 || 25 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.98 || +0.03 |- | 16.06.2016, np || #134 || 1,919 || 859 || 8,824 || 1,150 || 24 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.95 || +0.00 |- | 24.05.2016, tž || #133 || 1,919 || 854 || 8,824 || 1,149 || 25 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.95 || +0.02 |- | 16.04.2016, sb || #132 || 1,906 || 854 || 8,828 || 1,147 || 23 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.93 || +0.02 |- | 16.03.2016, kp || #131 || 1,890 || 849 || 8,830 || 1,147 || 21 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.91 || +0.00 |- | 16.02.2016, tž || #131 || 1,879 || 814 || 8,831 || 1,146 || 21 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.91 || +0.01 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2016, sb || #130 || 1,875 || 812 || 8,833 || 1,144 || 21 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.90 || +0.07 |- | 16.12.2015, kp || #132 || 1,879 || 809 || 8,847 || 1,130 || 21 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.83 || +0.08 |- | 16.11.2015, ez || #132 || 1,866 || 799 || 8,861 || 1,117 || 20 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.75 || +0.05 |- | 16.10.2015, vp || #133 || 1,844 || 793 || 8,872 || 1,107 || 19 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.70 || +0.07 |- | 16.09.2015, kp || #133 || 1,835 || 782 || 8,886 || 1,093 || 19 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.63 || +0.04 |- | 16.08.2015, pp || #133 || 1,820 || 777 || 8,892 || 1,088 || 18 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.59 || +0.05 |- | 16.07.2015, np || #133 || 1,785 || 759 || 8,902 || 1,078 || 18 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.54 || +0.41 |- | 16.06.2015, tž || #135 || 1,762 || 767 || 8,982 || 999 || 17 || 2 ||style = "background: #BEFF00"| 5.14 || +0.23 |- | 16.05.2015, vp || #139 || 1,700 || 741 || 9,029 || 953 || 16 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.91 || +0.11 |- | 16.04.2015, np || #141 || 1,566 || 724 || 9,048 || 936 || 14 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.80 || +0.18 |- | 16.03.2015, ez || #146 || 1,519 || 724 || 9,085 || 900 || 13 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.62 || +0.10 |- | 16.02.2015, ez || #147 || 1,410 || 715 || 9,104 || 881 || 13 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.52 || +0.08 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2015, vp || #146 || 1,373 || 698 || 9,120 || 865 || 13 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.44 || +0.02 |- | 16.12.2014, tž || #146 || 1,367 || 696 || 9,124 || 860 || 14 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.42 || +0.01 |- | 16.11.2014, pp || #145 || 1,345 || 694 || 9,128 || 856 || 14 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.41 || +0.06 |- | 16.10.2014, np || #145 || 1,303 || 690 || 9,138 || 849 || 11 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.35 || +0.02 |- | 16.09.2014, tž || #145 || 1,293 || 689 || 9,141 || 846 || 11 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.33 || +0.15 |- | 14.08.2014, np || #148 || 1,158 || 675 || 9,170 || 819 || 9 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.18 || +0.03 |- | 16.07.2014, kp || #148 || 1,062 || 671 || 9,130 || 808 || 9 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.15 || +0.17 |- | 16.06.2014, ez || #150 || 959 || 662 || 9,208 || 786 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.98 || +0.00 |- | 16.05.2014, vp || #150 || 959 || 662 || 9,208 || 786 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.98 || +0.01 |- | 16.04.2014, kp || #149 || 944 || 661 || 9,166 || 781 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.97 || +0.05 |- | 16.03.2014, pp || #150 || 898 || 643 || 9,181 || 770 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.92 || +0.03 |- | 16.02.2014, pp || #150 || 880 || 640 || 9,173 || 763 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.89 || +0.04 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 16.01.2014, np || #150 || 876 || 640 || 9,238 || 761 || 4 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.85 || +0.11 |- | 15.12.2013, pp || #151 || 868 || 629 || 9,255 || 740 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.74 || +0.00 |- | 15.11.2013, vp || #150 || 856 || 627 || 9,256 || 739 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.74 || +0.02 |- | 15.10.2013, tž || #149 || 855 || 624 || 9,260 || 735 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.72 || +0.03 |- | 15.09.2013, pp || #149 || 848 || 620 || 9,306 || 733 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.69 || −0.01 |- | 15.08.2013, np || #148 || 846 || 620 || 9,264 || 731 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 3.70 || −0.49 |- | 15.07.2013, ez || #145 || 641 || 641 || 7,545 || 681 || 3 || 2 ||style = "background: #40FF00"| 4.19 || e/a |} [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] [[Kategorii:Vikipedii:1000|S]] [[Kategorii:Vikipedii:10000|S]] rgu545q2k9lic4mazshba9j445udl9v 0 14183 186551 149845 2026-04-06T07:49:31Z Motoranger 10577 toine kategorii 186551 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} [[Fail:Olympic rings with white rims.svg|thumb|right|250px|Olimpižiden vändoiden emblem]] Nügüd'aigaižed '''Olimpižed vändod''' vai '''Olimpiadvändod''' oma kaikiš järedambad rahvahidenkeskeižed kompleksižed [[voibuižed]] [[sport]]an erazvuiččiš toižendoiš. Keratas Olimpiadad kerdan nelläs vodes [[Rahvahidenkeskeine olimpine komitet|Rahvahidenkeskeižen olimpižen komitetan (ROK:an)]] egidan al. Sadud mötalid oma arvokahad lujas, lugetas niid ühtes kaikiš znamasižembiš satusišpäi sportaten. == Istorii == Olimpižiden vändoiden keradandan vero sündui [[Amuine Grekanma|Amuižen Grekanman]] [[Olimpii]]-pühäagjas kuti [[paganuz|paganičiden]] religižen kul'tan pala. Vspäi 776 edel m.e. vhesai 394 meiden erad tegihe 293 Olimpiadad. 19. voz'sadan lopus francijalaine kundaline [[Pjer de Kuberten]]-šingotai udessünduti Olimpiadvändoiden verod, no religižeta palata. Vspäi 1896 kerazihe Vändoid kaikuččes nelläs vodes päiči mail'man sodaaigoiš. Ezmäi kaik Olimpižed vändod oliba [[Kezaližed Olimpiadvändod|kezaližikš]]. Vspäi 1924 zavottihe kerata [[Tal'veližed Olimpiadvändod|tal'veližid-ki vändoid]], vhesai 1992 ned kezaližidenke oliba ühtes vodes. Jäl'geližed Tal'veližed vändod oliba keratud vl 1994, i nügüd'aigan Olimpižed vändod oleskeldas kaikuččes kahtendes vodes. == Paralimpižed vändod == Vspäi 1960 keratas Kezaližid [[Paralimpižed vändod|Paralimpižid vändoid]], vspäi 1976 — Tal'veližid Paralimpižid vändoid. Sätas mugomid vändoid niiden ristituiden täht, kudambiden fizižed voimused oma röunatud. Paralimpižed vändod mändas Olimpiadvändoiden jäl'ghe, zavottäs niid sil-žo sijal ühtes kus Päolimpiadan zavodindan jäl'ghe. == Kacu mugažo == * [[Norišton Olimpižed vändod]] * [[Azijalaižed vändod]] * [[Evropižed vändod]] * [[Kaikafrikanižed vändod]] * [[Panamerikaižed vändod]] * [[Panarabižed vändod]] * [[Pohjoižed vändod]] * [[Tün'valdmerižed vändod]] * [[Universiad]] == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.olympic.org/ Rahvahidenkeskeižen olimpižen komitetan oficialine sait (''olympic.org'').] {{ref-en}} {{Commons|Olympic Games}} [[Kategorii:Olimpižed vändod| ]] [[Kategorii:Tegod]] pdeso53vuzrpx2p8twqrwbdct3js2yn 0 14256 186532 155902 2026-04-06T06:02:37Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186532 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Karl Marx.png | описание изображения = Karl Marks vl 1875 }} '''Karl Marks''' ({{lang-de|Karl Heinrich Marx}} [ˈkaʁl ˈmaʁks]; sünd. [[5. semendku]] [[1818]] [[Trir]]-lidnha, [[Prussii]] — kol. [[14. keväz'ku]] [[1883]], [[London]], [[Sur' Britanii]]) oli [[Saksanma|saksalaine]] filosofijan da sociologijan tedai, ekonomist, kirjutai da runokirjutai, politine lehtezmez' da kundaline šingotai. Om tetab kuti [[marksizm]]an alusenpanii, sen paloin [[materialistine dialektik|materialistižen dialektikan]] tedometodan sätai da [[ližamaksarv]]on teorijan tegii. == Tedotöd == Marks kirjuti koumekümned tedotöid filosofijas, ekonomikas i istorijas, sidä kesken kaks' znamasišt kirjad. «[[Kommunistižen partijan manifest]]» (1848) kirjuti [[Fridrih Engel's]]-sebranikanke da ühtmel'nikanke. Kaikiš suremb monografii om «[[Kapital (Marks)|Kapital. Politižen ekonomijan kritik]]», se om klassine tedotö [[politine ekonomii|politižes ekonomijas]]. Kirjuti molembid kirjoid [[London]]as olden. Marks lopi Kapital:an ühtenden toman vl 1867, kahtenz' (1885) da koumanz' (1894) tomad oma pästtud Marksan strukturatomikš käzikirjutusikš Engel'san ümbriradmižes Marksan surman jäl'ghe, nellänz' tom (1905−1910) om sätud Marksan muštkirjutusespäi ližamaksarvon teorijoiden kritikas, Karl Kautskii-filosof pästi. == Kanz == Karl Marks eli [[Ženni fon Vestfalen]]-akanke (1814−1881) läz nell'kümned vot. Paral sünduihe seičeme last, nell' heišpäi koliba laps'aigas. Koume tütärt eliba hätkemba i läksiba mehele: Ženni, Laura i Eleonora. Vspäi 1850 Marks kanzanke elihe Londonas, ende oli kükstud Francijaspäi, Bel'gijaspäi i Germanijaspäi kommunistižiden demonstracijoiden sädandan tagut. == Jäl'gusen tedoiduz == [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:n]] Marksizman-leninizman institut (1931−1991) kaiči da tedišteli Marksan jäl'gust. Sen nügüdläine jäl'ghetulii om Socialižiden komplekstedoidusiden keskuz, mülüb Venäman Tedoakademijan Sociologijan institutha vspäi 2005. Toižed Marksan tedoidusen institutad oliba Indijas (vspäi 1964) i Pol'šanmas (1974−1984). == Homaičendad == <references/> {{Commons|Karl Marx}} [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Ekonomistad]] [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Suren Britanijan filosofad]] [[Kategorii:Kommunistad]] [[Kategorii:Marksizm|*]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Trirha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1818]] [[Kategorii:Sündnuded semendkun 5. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Londonas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1883]] [[Kategorii:Kolnuded keväz'kun 14. päiväl]] q6pj48nas5ezkcthugg6i0toes2wwc9 14 14591 186549 84882 2026-04-06T07:41:45Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186549 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Boxing}} [[Kategorii:Honuzsportansugud]] [[Kategorii:Kaksinborcuindad]] [[Kategorii:Olimpižed sportansugud]] [[Kategorii:Kezasportansugud]] 2rranjejvjkiim8yt4jnew0azlupb5b 0 15452 186519 144352 2026-04-05T20:13:06Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186519 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = JohnLocke.png | описание изображения = Džon Lokkan portret<br />''(pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)'' }} '''Džon Lokk''' ({{lang-en|John Locke}} [dʒɒn 'lɒk]; sünd. [[29. eloku]] [[1632]], Rington-külä läz [[Bristol'|Bristolid]], [[Anglii|Anglijan kunigahuz]] — kol. 28. reduku ([[8. kul'mku]]) [[1704]], Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha [[London]]aspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Lugetas händast «[[liberalizm]]an tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses. == Biografii == Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: [[Rene Dekart]]an i [[Isaak Njuton]]an filosofii, [[Tomas Gobbs]]an psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. ''Essay Concerning Human Understanding''), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha ''[[tabula rasa]]''-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen [[valdkund]]an ezmäine ümrbikirjutai, [[kundaline kožundakt|kundaližen kožundaktan teorijan]] üks' sädajišpäi. Ližazi «[[londuseline oiktuz]]»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|ut valdkundad]]. Lokk oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui [[Oksfordan universitet]]as (1652−1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan filosofad]] [[Kategorii:Lekarid]] [[Kategorii:Suren Britanijan kirjutajad]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bristolihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1632]] [[Kategorii:Sündnuded elokun 29. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Londonas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1704]] [[Kategorii:Kolnuded kul'mkun 8. päiväl]] e7j4mwti4ymyf6hdhq5no5rrne9i5tr 186520 186519 2026-04-05T20:14:52Z Motoranger 10577 formitez 186520 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = JohnLocke.png | описание изображения = Džon Lokkan portret<br />''(pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)'' }} '''Džon Lokk''' ({{lang-en|John Locke}} [dʒɒn 'lɒk]; sünd. [[29. eloku]] [[1632]], Rington-külä läz [[Bristol'|Bristolid]], [[Anglii|Anglijan kunigahuz]] — kol. [[28. reduku]] [[1704]], Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha [[London]]aspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Lugetas händast «[[liberalizm]]an tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses. == Biografii == Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: [[Rene Dekart]]an i [[Isaak Njuton]]an filosofii, [[Tomas Gobbs]]an psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. ''Essay Concerning Human Understanding''), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha ''[[tabula rasa]]''-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen [[valdkund]]an ezmäine ümrbikirjutai, [[kundaline kožundakt|kundaližen kožundaktan teorijan]] üks' sädajišpäi. Ližazi «[[londuseline oiktuz]]»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|ut valdkundad]]. Lokk oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui [[Oksfordan universitet]]as (1652−1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Suren Britanijan filosofad]] [[Kategorii:Lekarid]] [[Kategorii:Suren Britanijan kirjutajad]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bristolihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1632]] [[Kategorii:Sündnuded elokun 29. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Londonas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1704]] [[Kategorii:Kolnuded redukun 28. päiväl]] c1lmk4lzevak5egjnbhjl7elnf4xdf1 0 15469 186540 144349 2026-04-06T06:45:51Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186540 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Adam Smith The Muir portrait.jpg | описание изображения = Adam Smitan portret ''(tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)'' }} '''Adam Smit''' ({{lang-en|Adam Smith}} [ˈædəm smɪθ]; sünd. [[16. kezaku|5. (16.) kezaku]] [[1723]], [[Kerkoldi]]-lidn, [[Šotlandii]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[17. heinku]] [[1790]], [[Edinburg]], Šotlandii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine ekonomist, filosof, tedotöiden tegii. Nügüd'aigaižen ekonomižen teorijan ([[politine ekonomii]]) üks' alusenpanijoišpäi. == Biografii == Adam Smit openui [[Glazgo]]n universitetas (vspäi 1737), sid' [[Oksford]]an Balliol-kolledžas (1740−1746). Oli ranu anglijalaižen literaturan da londuseližen oiktusen opendajan Edinburgan universitetas (1748−1751), sid' oli pandud logikan professoran Glazgon universitetha (1751−1763), radoi sen rektoran elon lopus (1787−1789). == Tedoradmine == Smit kirjuti znamasižid tedotöid, kaikiš tetabad oma «Moral'mujandoiden teorii» (1759, kudenz' pästand 1790, angl. ''The Theory of Moral Sentiments'') da «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš» (1767−1776, vižpalaine, videnz' pästand 1789, angl. ''An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations''). Adam Smitan «[[torguz|torgusen]] nägumatoi käzi»-virkand tegihe paksus kävutadud aforizmaks: hot' edheotajad napridas egoistižikš sada ližad täutten kulutajiden tarbhaižusid, ka todesižikš se vedab kaikid änikoičendale. Adam Smit oli tundmusiš elänuzidenke Glazgos [[Devid Jum]]anke (filosof), [[Džozef Blek]]anke (edelmatkai himijas), [[Džeims Uatt]]anke (melestegii-mehanikantedomez'), Robert Foulisanke (pästandkodin pämez', dizainer), pagiži šotlandijalaižidenke edheotajidenke, kudambad ühtniba Anglijan torguindha kaiked mail'madme ühtenzoittud britanižen kunigahusen sädandan jäl'ghe vspäi 1707. == Personaline elo == Filosof eli naimatoman, jäi lapsetoman, navedi šotlandišt kul'turad. == Homaičendad == <references/> [[Kategorii:Suren Britanijan filosofad]] [[Kategorii:Ekonomistad]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Šotlandijha]] [[Kategorii:Sündnuded Kerkoldihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1723]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 16. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Edinburgas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1790]] [[Kategorii:Kolnuded heinkun 17. päiväl]] ivtz3djil7u821axtsxha0u4aahehod 0 15493 186534 154565 2026-04-06T06:13:40Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186534 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Nietzsche187a.jpg | описание изображения = Fridrih Nicše läz 1875 vot }} '''Fridrih Vil'gel'm Nicše ''' ({{lang-de|Friedrich Wilhelm Nietzsche}} ['fʁi:dʁɪç 'vɪlhɛlm 'ni:tʃə]; sünd. [[15. reduku]] [[1844]], Rökken-külä läz [[Läipcig]]ad, [[Saksonii]], [[Prussii]], [[Germanine Ühtištuz]] — kol. [[25. eloku]] [[1900]], [[Veimar]], [[Saksen-Veimar-Eizenah]], [[Germanine imperii]]) oli saksalaine filosof, kelentedomez', kul'turan arvostai, muzikankirjutai pajoidenke. == Biografii == Vozil 1862−1868 Fridrih Vil'gel'm openui [[Bonn]]an, sid' Läipcigan universitetoiš. Vll 1868−1879 oli ranu [[Bazel'|Bazelin]] universitetas klassižen kelentedon professoran. Läksi erindha läžundan tagut (lujad pän kibud, palah'ne sogeduz), sid' oli tervnenu da eli sättujan klimatan ecmäs (Sankt-Moric, Genui, Turin, Nicc), pordoil pörttes Saksanmaha perehennoks (Naumburg). Eli [[apatrid]]an vspäi 1869 surmhasai. Mez' oli naimatoman, koli lapsetoman. Vozil 1889−1900 oli hairahtanu meles perandläžundan vai aivoiden infekcijan taguiči. == Tedotöd == Nicše oli kelentedoopendusenke, hänen filosofii om sätud tarkal kelel da aforizmoil. Filosof lugi sistematizacijan tahtod tozimel'žusen vajagudeks, ei ole sistemad hänen filosofijas, ei ole akademizmad sädusiš. Pani heilün alle subjektan ühtmut, valdan primarižust, todust mail'man üks'jäižeks aluseks, ristitun tegendoiden racionalizmad. Äiluguižiden tedotöiden tegii. ;Valitud pätedotöiden nimikirjutez * «Tragedijan sündund, vai Ellinižuz i pessimizm» (1872, {{lang-de|Die Geburt der Tragödie}}) * «Ičezaigatomad sekoimižed» (nelläs palas, 1872−1876, ''Unzeitgemässe Betrachtungen'') * «Ristitun kartte, ani ristitun kartte. Kirj meletajiden valdaližešti täht» (1878, Menschliches, Allzumenschliches). Kahtenke ližadusenke: ** «Segoitadud mel'pideged i lühüdad frazad» (1879, ''Vermischte Meinungen und Sprüche'') ** «Kalik i hänen kuvahaine» (1880, ''Der Wanderer und sein Schatten'') * «Homendezzor'a, vai moralin tühjmeliš» (1881, ''Morgenröte'') * «Ilokaz tedo» (1882, 1887, ''Die fröhliche Wissenschaft'') * «Muga Zaratustra pagiži» (1883−1887, ''Also sprach Zarathustra'') * «Kuvahaižes poles hüvüdespäi da pahudespäi. Ezivänd tuleban aigan filosofijale» (1886, ''Jenseits von Gut und Böse'') * «Moralin genealogijale. Polemine tö» (1887, ''Zur Genealogie der Moral'') * «Kazus Vagner» (1888, ''Der Fall Wagner'') * «Idoliden hämär, vai kut filosofiruidas palläl» (1888, ''Götzen-Dämmerung''), toine nimi om «Kumiruiden lanktend, vai Siš, kut voib filosofiruida pallän abul» * «Antihrist. Soiverduz hristanuskondan polehe» (1888, ''Der Antichrist'') * «Kut kätas ičeks» (1888, ''Ecce Homo''). == Homaičendad == <references/> == Edesine lugemine == ;Saksan kelel * Günter Abel: ''Nietzsche. Die Dynamik der Willen zur Macht und die ewige Wiederkehr.'' 2., erweiterte Auflage. De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1998, ISBN 3-11-015191-X (Versuch der Klärung des häufig missverstandenen Begriffes). * Gilles Deleuze: ''Nietzsche und die Philosophie.'' Europäische Verlagsanstalt, Hamburg 1976, ISBN 3-434-46183-3 (Klassiker der französischen Nietzsche-Rezeption). * Jacques Derrida: ''Sporen. Die Stile Nietzsches.'' Corbo e Fiore, Venedig 1976 (versucht zu zeigen, dass Nietzsches Denken kein Zentrum hat). * Günter Figal: ''Nietzsche. Eine philosophische Einführung.'' Reclam, Stuttgart 1999, ISBN 3-15-009752-5. * Eugen Fink: ''Nietzsches Philosophie.'' Stuttgart 1960. * Erich Heller: ''Die Wiederkehr der Unschuld und andere Essays.'' Suhrkamp, Frankfurt am Main 1977. * Karl Jaspers: ''Nietzsche. Einführung in das Verständnis seines Philosophierens.'' De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1981 (Erstauflage 1935), ISBN 3-11-008658-1 (Jaspers sucht als Philosoph und als Psychiater Zugang zu Nietzsches Denken.). * Walter Arnold Kaufmann: ''Nietzsche: Philosopher, Psychologist, Antichrist'', Princeton University Press, Princeton, N.J. 1950, 4. Auflage. 1974; deutsche Übersetzung: ''Nietzsche: Philosoph – Psychologe – Antichrist.'' Wissenschaftliche Buchgesellschaft, Darmstadt 1988, ISBN 3-534-80023-0 (wichtiges Werk der angelsächsischen Nietzsche-Interpretation). * Domenico Losurdo: ''Nietzsche, der aristokratische Rebell: Intellektuelle Biographie und kritische Bilanz.'' 2 Bände. Argument/Inkrit, Berlin 2009, ISBN 978-3-88619-338-7. * Mazzino Montinari: ''Friedrich Nietzsche: Eine Einführung.'' De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1991, ISBN 3-11-012213-8 (von einem der Herausgeber der Kritischen Gesamtausgabe Nietzsches). * Wolfgang Müller-Lauter: ''Nietzsche. Seine Philosophie der Gegensätze und die Gegensätze seiner Philosophie''. De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}}, 1971. * Barbara Neymeyr, Andreas Urs Sommer (Hrsg.):''Nietzsche als Philosoph der Moderne.'' Universitätsverlag Winter, Heidelberg 2012. ISBN 978-3-8253-5812-9 * Raoul Richter: ''Friedrich Nietzsche. Sein Leben und sein Werk.'' 4. Auflage. Meiner, Leipzig 1922 ([https://archive.org/stream/friedrichnietzsc00rich#page/n3/mode/2up Digitalisat]). * Wiebrecht Ries: ''Nietzsche zur Einführung.'' Junius, Hamburg 2004, ISBN 3-88506-393-X. * Georg Römpp: ''Nietzsche leicht gemacht.'' (= ''[[Uni-Taschenbücher|UTB]].'' 3718). Böhlau, Köln/Weimar 2013, ISBN 978-3-8252-3718-9. * Hans-Martin Schönherr-Mann: ''Friedrich Nietzsche'' (= ''[[Uni-Taschenbücher|UTB]].'' 3001). Fink, Paderborn 2008, ISBN 978-3-8252-3001-2. * Stefan Lorenz Sorgner, H. James Birx, Nikolaus Knoepffler (Hrsg.): ''Wagner und Nietzsche: Kultur-Werk-Wirkung: Ein Handbuch.'' Rowohlt, Reinbek bei Hamburg 2008, ISBN 978-3-499-55691-3. * Werner Stegmaier: ''Friedrich Nietzsche zur Einführung.'' Junius, Hamburg 2011, ISBN 978-3-88506-695-8. * Bernhard H. F. Taureck: ''Nietzsche-ABC.'' Reclam, Leipzig 1999, ISBN 3-379-01679-9. * Gianni Vattimo: ''Nietzsche: Eine Einführung.'' Metzler, Stuttgart 1992, ISBN 3-476-10268-8. * Claus Zittel: ''Selbstaufhebungsfiguren bei Nietzsche''. Königshausen & Neumann 1995, ISBN 3-8260-1082-5. ;Venän kelel * ''Ницше Ф.'' Полное собрание сочинений: В 13 томах / Пер. с нем. В. М. Бакусева, Ю. М. Антоновского, Я. Э. Голосовкера и др.; Ред. совет: А. А. Гусейнов и др.; Ин-т философии РАН. — М.: Культурная революция, 2005−2014. * ''[[:ru:Бугера, Владислав Евгеньевич|Бугера, В. Е.]]'' Социальная сущность и роль философии Ницше. — М.: КомКнига, 2010. — ISBN 978-5-484-01062-2. * ''Марков, Б. В.'' Человек, государство и Бог в философии Ницше. — {{СПб.}}: Владимир Даль: Русский остров, 2005. — 786 lp. — (Мировая Ницшеана). — ISBN 5-93615-031-3, ISBN 5-902565-09-X * ''Нордау М.'' Фридрих Ницше // Вырождение. — {{М.}}: Республика, 1995.— 400 lp. — (Прошлое и настоящее). ISBN 5-250-02539-0 * [Стихотворения]// «Зарубежная поэзия в переводах Вячеслава Куприянова». {{М.}}: Радуга, 2009 * ''Цендровский О. Ю.'' Аристократический идеал философии Ницше // Вестник РХГА. 2015. № 1. Lpp. 46−55. * ''Цендровский О. Ю.'' Идеал величия в философии Ницше // Вестник РХГА. 2013. № 4. Lpp. 119−129 * ''Цендровский О. Ю.'' Рим против Иудеи: ницшевская трактовка истории и генеалогии христианства // Философия и культура. — 2014. — № 10. — Lpp. 1478−1487. * ''Цендровский О. Ю.'' Система философии Ницше // Философия и культура. — 2015. — № 7. — Lpp. 997−1007. ;Anglijan kelel * Maudemarie Clark: ''Nietzsche on Truth and Philosophy.'' Cambridge University Press, Cambridge 1990, ISBN 0-521-34850-1. * Manuel Knoll/ Barry Stocker (Hrsg.): Nietzsche as Political Philosopher, {{B.}}/Boston 2014. * Keith Ansell Pearson (Hrsg.): ''A Companion to Nietzsche.'' Blackwell, {{Oxf.}}/Malden 2006, ISBN 1-4051-1622-6. [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Saksanman kelentedomehed]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kelentedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Saksonijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1844]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 15. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Veimaras]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1900]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 25. päiväl]] dyi1j3laqbd92xrrjjxqcsymt0hg4f2 186536 186534 2026-04-06T06:33:34Z Motoranger 10577 +kategorii 186536 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Nietzsche187a.jpg | описание изображения = Fridrih Nicše läz 1875 vot }} '''Fridrih Vil'gel'm Nicše ''' ({{lang-de|Friedrich Wilhelm Nietzsche}} ['fʁi:dʁɪç 'vɪlhɛlm 'ni:tʃə]; sünd. [[15. reduku]] [[1844]], Rökken-külä läz [[Läipcig]]ad, [[Saksonii]], [[Prussii]], [[Germanine Ühtištuz]] — kol. [[25. eloku]] [[1900]], [[Veimar]], [[Saksen-Veimar-Eizenah]], [[Germanine imperii]]) oli saksalaine filosof, kelentedomez', kul'turan arvostai, muzikankirjutai pajoidenke. == Biografii == Vozil 1862−1868 Fridrih Vil'gel'm openui [[Bonn]]an, sid' Läipcigan universitetoiš. Vll 1868−1879 oli ranu [[Bazel'|Bazelin]] universitetas klassižen kelentedon professoran. Läksi erindha läžundan tagut (lujad pän kibud, palah'ne sogeduz), sid' oli tervnenu da eli sättujan klimatan ecmäs (Sankt-Moric, Genui, Turin, Nicc), pordoil pörttes Saksanmaha perehennoks (Naumburg). Eli [[apatrid]]an vspäi 1869 surmhasai. Mez' oli naimatoman, koli lapsetoman. Vozil 1889−1900 oli hairahtanu meles perandläžundan vai aivoiden infekcijan taguiči. == Tedotöd == Nicše oli kelentedoopendusenke, hänen filosofii om sätud tarkal kelel da aforizmoil. Filosof lugi sistematizacijan tahtod tozimel'žusen vajagudeks, ei ole sistemad hänen filosofijas, ei ole akademizmad sädusiš. Pani heilün alle subjektan ühtmut, valdan primarižust, todust mail'man üks'jäižeks aluseks, ristitun tegendoiden racionalizmad. Äiluguižiden tedotöiden tegii. ;Valitud pätedotöiden nimikirjutez * «Tragedijan sündund, vai Ellinižuz i pessimizm» (1872, {{lang-de|Die Geburt der Tragödie}}) * «Ičezaigatomad sekoimižed» (nelläs palas, 1872−1876, ''Unzeitgemässe Betrachtungen'') * «Ristitun kartte, ani ristitun kartte. Kirj meletajiden valdaližešti täht» (1878, Menschliches, Allzumenschliches). Kahtenke ližadusenke: ** «Segoitadud mel'pideged i lühüdad frazad» (1879, ''Vermischte Meinungen und Sprüche'') ** «Kalik i hänen kuvahaine» (1880, ''Der Wanderer und sein Schatten'') * «Homendezzor'a, vai moralin tühjmeliš» (1881, ''Morgenröte'') * «Ilokaz tedo» (1882, 1887, ''Die fröhliche Wissenschaft'') * «Muga Zaratustra pagiži» (1883−1887, ''Also sprach Zarathustra'') * «Kuvahaižes poles hüvüdespäi da pahudespäi. Ezivänd tuleban aigan filosofijale» (1886, ''Jenseits von Gut und Böse'') * «Moralin genealogijale. Polemine tö» (1887, ''Zur Genealogie der Moral'') * «Kazus Vagner» (1888, ''Der Fall Wagner'') * «Idoliden hämär, vai kut filosofiruidas palläl» (1888, ''Götzen-Dämmerung''), toine nimi om «Kumiruiden lanktend, vai Siš, kut voib filosofiruida pallän abul» * «Antihrist. Soiverduz hristanuskondan polehe» (1888, ''Der Antichrist'') * «Kut kätas ičeks» (1888, ''Ecce Homo''). == Homaičendad == <references/> == Edesine lugemine == ;Saksan kelel * Günter Abel: ''Nietzsche. Die Dynamik der Willen zur Macht und die ewige Wiederkehr.'' 2., erweiterte Auflage. De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1998, ISBN 3-11-015191-X (Versuch der Klärung des häufig missverstandenen Begriffes). * Gilles Deleuze: ''Nietzsche und die Philosophie.'' Europäische Verlagsanstalt, Hamburg 1976, ISBN 3-434-46183-3 (Klassiker der französischen Nietzsche-Rezeption). * Jacques Derrida: ''Sporen. Die Stile Nietzsches.'' Corbo e Fiore, Venedig 1976 (versucht zu zeigen, dass Nietzsches Denken kein Zentrum hat). * Günter Figal: ''Nietzsche. Eine philosophische Einführung.'' Reclam, Stuttgart 1999, ISBN 3-15-009752-5. * Eugen Fink: ''Nietzsches Philosophie.'' Stuttgart 1960. * Erich Heller: ''Die Wiederkehr der Unschuld und andere Essays.'' Suhrkamp, Frankfurt am Main 1977. * Karl Jaspers: ''Nietzsche. Einführung in das Verständnis seines Philosophierens.'' De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1981 (Erstauflage 1935), ISBN 3-11-008658-1 (Jaspers sucht als Philosoph und als Psychiater Zugang zu Nietzsches Denken.). * Walter Arnold Kaufmann: ''Nietzsche: Philosopher, Psychologist, Antichrist'', Princeton University Press, Princeton, N.J. 1950, 4. Auflage. 1974; deutsche Übersetzung: ''Nietzsche: Philosoph – Psychologe – Antichrist.'' Wissenschaftliche Buchgesellschaft, Darmstadt 1988, ISBN 3-534-80023-0 (wichtiges Werk der angelsächsischen Nietzsche-Interpretation). * Domenico Losurdo: ''Nietzsche, der aristokratische Rebell: Intellektuelle Biographie und kritische Bilanz.'' 2 Bände. Argument/Inkrit, Berlin 2009, ISBN 978-3-88619-338-7. * Mazzino Montinari: ''Friedrich Nietzsche: Eine Einführung.'' De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}} 1991, ISBN 3-11-012213-8 (von einem der Herausgeber der Kritischen Gesamtausgabe Nietzsches). * Wolfgang Müller-Lauter: ''Nietzsche. Seine Philosophie der Gegensätze und die Gegensätze seiner Philosophie''. De Gruyter, {{B.}}/{{N. Y.}}, 1971. * Barbara Neymeyr, Andreas Urs Sommer (Hrsg.):''Nietzsche als Philosoph der Moderne.'' Universitätsverlag Winter, Heidelberg 2012. ISBN 978-3-8253-5812-9 * Raoul Richter: ''Friedrich Nietzsche. Sein Leben und sein Werk.'' 4. Auflage. Meiner, Leipzig 1922 ([https://archive.org/stream/friedrichnietzsc00rich#page/n3/mode/2up Digitalisat]). * Wiebrecht Ries: ''Nietzsche zur Einführung.'' Junius, Hamburg 2004, ISBN 3-88506-393-X. * Georg Römpp: ''Nietzsche leicht gemacht.'' (= ''[[Uni-Taschenbücher|UTB]].'' 3718). Böhlau, Köln/Weimar 2013, ISBN 978-3-8252-3718-9. * Hans-Martin Schönherr-Mann: ''Friedrich Nietzsche'' (= ''[[Uni-Taschenbücher|UTB]].'' 3001). Fink, Paderborn 2008, ISBN 978-3-8252-3001-2. * Stefan Lorenz Sorgner, H. James Birx, Nikolaus Knoepffler (Hrsg.): ''Wagner und Nietzsche: Kultur-Werk-Wirkung: Ein Handbuch.'' Rowohlt, Reinbek bei Hamburg 2008, ISBN 978-3-499-55691-3. * Werner Stegmaier: ''Friedrich Nietzsche zur Einführung.'' Junius, Hamburg 2011, ISBN 978-3-88506-695-8. * Bernhard H. F. Taureck: ''Nietzsche-ABC.'' Reclam, Leipzig 1999, ISBN 3-379-01679-9. * Gianni Vattimo: ''Nietzsche: Eine Einführung.'' Metzler, Stuttgart 1992, ISBN 3-476-10268-8. * Claus Zittel: ''Selbstaufhebungsfiguren bei Nietzsche''. Königshausen & Neumann 1995, ISBN 3-8260-1082-5. ;Venän kelel * ''Ницше Ф.'' Полное собрание сочинений: В 13 томах / Пер. с нем. В. М. Бакусева, Ю. М. Антоновского, Я. Э. Голосовкера и др.; Ред. совет: А. А. Гусейнов и др.; Ин-т философии РАН. — М.: Культурная революция, 2005−2014. * ''[[:ru:Бугера, Владислав Евгеньевич|Бугера, В. Е.]]'' Социальная сущность и роль философии Ницше. — М.: КомКнига, 2010. — ISBN 978-5-484-01062-2. * ''Марков, Б. В.'' Человек, государство и Бог в философии Ницше. — {{СПб.}}: Владимир Даль: Русский остров, 2005. — 786 lp. — (Мировая Ницшеана). — ISBN 5-93615-031-3, ISBN 5-902565-09-X * ''Нордау М.'' Фридрих Ницше // Вырождение. — {{М.}}: Республика, 1995.— 400 lp. — (Прошлое и настоящее). ISBN 5-250-02539-0 * [Стихотворения]// «Зарубежная поэзия в переводах Вячеслава Куприянова». {{М.}}: Радуга, 2009 * ''Цендровский О. Ю.'' Аристократический идеал философии Ницше // Вестник РХГА. 2015. № 1. Lpp. 46−55. * ''Цендровский О. Ю.'' Идеал величия в философии Ницше // Вестник РХГА. 2013. № 4. Lpp. 119−129 * ''Цендровский О. Ю.'' Рим против Иудеи: ницшевская трактовка истории и генеалогии христианства // Философия и культура. — 2014. — № 10. — Lpp. 1478−1487. * ''Цендровский О. Ю.'' Система философии Ницше // Философия и культура. — 2015. — № 7. — Lpp. 997−1007. ;Anglijan kelel * Maudemarie Clark: ''Nietzsche on Truth and Philosophy.'' Cambridge University Press, Cambridge 1990, ISBN 0-521-34850-1. * Manuel Knoll/ Barry Stocker (Hrsg.): Nietzsche as Political Philosopher, {{B.}}/Boston 2014. * Keith Ansell Pearson (Hrsg.): ''A Companion to Nietzsche.'' Blackwell, {{Oxf.}}/Malden 2006, ISBN 1-4051-1622-6. [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Saksanman kelentedomehed]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kelentedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Prussijha]] [[Kategorii:Sündnuded Saksonijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1844]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 15. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Veimaras]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1900]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 25. päiväl]] 6uudrk8bzicfzofow18ybk417tnir5g 14 22228 186518 154337 2026-04-05T20:07:51Z Motoranger 10577 186518 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Deaths in Cambridge}} [[Kategorii:Kolnuded Anglijas|K]] [[Kategorii:Kembridž]] rtp29pvuuvctsroh6rxsf10rqxl0s8m 0 22440 186527 144572 2026-04-06T05:40:29Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186527 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Santi di Tito - Niccolo Machiavelli's portrait headcrop.jpg | описание изображения = Nikkolo Makiavellin portretan pala,<br />Santi di Tito (1536−1603) pirdi voikuvad 16. voz'sadan kahtendes poles }} '''Nikkolo Makiavelli''' ({{lang-it|Niccolò di Bernardo dei Machiavelli}} [nikkoˈlɔ mmakjaˈvɛlli]; sünd. [[3. semendku]] [[1469]], [[Florencii]], [[Florencijan Tazovaldkund]] — kol. [[21. kezaku]] [[1527]], sigä-žo) oli italijalaine filosof da kirjutai, politikanmez' i sur'oigenu. == Biografii == Nikkolo oli sündnu San Kašano in Val' di Pez-külähä läz Florencijad, Bernardo di Nikkolo Makiavelli-advokatan (1426−1500) i hänen Bartolomea di Stefano Neli-akan (1441−1496) kanzha. Kaks' vanhembašt sizart oli — Primavera (1465) i Margarita (1468), mugažo noremb Totto-vell' (1475). Openduz andoi tuleban aigan filosofale latinižen i italižen klassikan täuzid tedoid. Makiavelli kirjuti severz'-se tedotöid sodateorijas, abuti nevondoil kaita Florencijad. Oli varmdan valdkundaližen tobmuden polenpidajan i laski kävutada miččid taht mahtusid samha necidä metod. Hänen politiž-filosofine «[[Valdoičii (Makiavelli)|Valdoičii]]»-kirj (it. ''Il Principe'', 1513) om pästtud tošti äi kerdoid vspäi 1532, se augotab erazvuiččid traktuindoid tähäsai, Makiavelli-ki jäti äi kommentarijoid kirjale. Vll 1520−1525 radnikoiči Florencijan istoriografal, kirjuti «Florencijan istorii»-kirjan i pästi satusekahid komedižid p'jesid: «Klicija» (1525) i «Mandragola» (1518). Sädi kaks' poemad: «Ezmäine dekad» (1504) i «Kahtenz' dekad» (1509), kirjuti «Bel'fagor»-romanan (1515). Filosof sai hüväd radnikust Florencijan Tazovaldkundan apparatas (1498−1512) i nai vn 1501 elokus, Marietta de Luidži Korsini oli Nikkolon ak. Sündutihe viž last naimiželos: Pjero, Bartolomea, Bernardo, Ludoviko, Guido. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Italijan filosofad]] [[Kategorii:Italijan istorikad]] [[Kategorii:Italijan kirjutajad]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Istorikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Florencijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1469]] [[Kategorii:Sündnuded semendkun 3. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Florencijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1537]] [[Kategorii:Kolnuded keväz'kun 21. päiväl]] c57l5tg3nrocywqs0aukf4yc45yno84 186528 186527 2026-04-06T05:41:20Z Motoranger 10577 186528 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Santi di Tito - Niccolo Machiavelli's portrait headcrop.jpg | описание изображения = Nikkolo Makiavellin portretan pala,<br />Santi di Tito (1536−1603) pirdi voikuvad 16. voz'sadan kahtendes poles }} '''Nikkolo Makiavelli''' ({{lang-it|Niccolò di Bernardo dei Machiavelli}} [nikkoˈlɔ mmakjaˈvɛlli]; sünd. [[3. semendku]] [[1469]], [[Florencii]], [[Florencijan Tazovaldkund]] — kol. [[21. kezaku]] [[1527]], sigä-žo) oli italijalaine filosof da kirjutai, politikanmez' i sur'oigenu. == Biografii == Nikkolo oli sündnu San Kašano in Val' di Pez-külähä läz Florencijad, Bernardo di Nikkolo Makiavelli-advokatan (1426−1500) i hänen Bartolomea di Stefano Neli-akan (1441−1496) kanzha. Kaks' vanhembašt sizart oli — Primavera (1465) i Margarita (1468), mugažo noremb Totto-vell' (1475). Openduz andoi tuleban aigan filosofale latinižen i italižen klassikan täuzid tedoid. Makiavelli kirjuti severz'-se tedotöid sodateorijas, abuti nevondoil kaita Florencijad. Oli varmdan valdkundaližen tobmuden polenpidajan i laski kävutada miččid taht mahtusid samha necidä metod. Hänen politiž-filosofine «[[Valdoičii (Makiavelli)|Valdoičii]]»-kirj (it. ''Il Principe'', 1513) om pästtud tošti äi kerdoid vspäi 1532, se augotab erazvuiččid traktuindoid tähäsai, Makiavelli-ki jäti äi kommentarijoid kirjale. Vll 1520−1525 radnikoiči Florencijan istoriografal, kirjuti «Florencijan istorii»-kirjan i pästi satusekahid komedižid p'jesid: «Klicija» (1525) i «Mandragola» (1518). Sädi kaks' poemad: «Ezmäine dekad» (1504) i «Kahtenz' dekad» (1509), kirjuti «Bel'fagor»-romanan (1515). Filosof sai hüväd radnikust Florencijan Tazovaldkundan apparatas (1498−1512) i nai vn 1501 elokus, Marietta de Luidži Korsini oli Nikkolon ak. Sündutihe viž last naimiželos: Pjero, Bartolomea, Bernardo, Ludoviko, Guido. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Italijan filosofad]] [[Kategorii:Italijan istorikad]] [[Kategorii:Italijan kirjutajad]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Istorikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Florencijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1469]] [[Kategorii:Sündnuded semendkun 3. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Florencijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1527]] [[Kategorii:Kolnuded kezakun 21. päiväl]] bfu1ztqoeoded2zxaue9vuthr6os2j8 0 22525 186516 158547 2026-04-05T20:04:09Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186516 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Lopokova and Keynes 1920s cropped.jpg | описание изображения = Džon Meinard Keins 1920-nzil vozil }} '''Džon Meinard Keins''' ({{lang-en|John Maynard Keynes}} [ˌdʒɒn ˌmeɪnɑːd ˈkeɪnz]; sünd. [[5. kezaku]] [[1883]], [[Kembridž]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[21. sulaku]] [[1946]], Tilton-usadib läz Förl-küläd, [[Päivnouzmaine Susseks]]-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) ekonomist, lord. Tedomez' pani ekonomižen teorijan [[keinsianižuz]]-čuradusen alust. Hän om [[makroekonomik]]-tedon ühteks sädajišpäi. Sen ližaks, Keins om [[logine naceinuz|ühten naceinuden teorijoišpäi]] tegijan. == Biografii == Kembridžan universitetan ekonomikan Džon Nevil Keins-opendai oli hänen tat. Džon Meinard openui Itonan kolledžas i Kunigazližes kolledžas (Kembridž). Mez' zavodi kar'jerad valdkundaližel radnikoičendal, radoi Kunigazližes laudkundas Indijan rahaazjoiš da valütas vll 1906−1914, sid' britanižen rahaazjoiden ministruses (1915−1919), redaktirui «Economic Journal»-aiglehtest (vspäi 1911 surmhasai). Vodespäi 1919 Keins eli Kembridžas, no mäneti äi aigad raten Londonas i oli severziden-se rahakompanijoiden ohjanduzkundan ühtnijan, joganedal'žen «Nation»-lehtesen pidajan, konsul'tirui Suren Britanijan ohjandust, sai finansišt hüvinolendad investicijoiden panmižel. == Tedoradmine == Ekonomist sai tetabut 1930-nziden voziden [[Sur' depressii|Suren depressijan]] aigan. Hänen meletused tegiba kumaidust [[ekonomik (tedo)|ekonomižes tedos]], vahvišti, miše ühthine küzumine märičeb ekonomišt aktivižust, i neoklassine teorii varastab tühjaks radtorgusen joudjališt reguliruindad. Keins tariči fiskaližen i rahakreditpolitikan instrumentoiden kävutandad pehmdamha krizisoiden da depressijoiden jäl'gid. Läz kaik kapitalistižed ohjastused tegeškanziba Keinsan melen mödhe jäl'geližel kahtel voz'kümnel. Keins kirjuti läz kümned tedotöd rahaazjoiš, päine tö om «Otmižen, procentan da rahoiden ühthine teorii» (angl. ''The General Theory of Employment, Interest and Money'', 1936). == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Ekonomistad]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Kembridžha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1883]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 5. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Anglijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1946]] [[Kategorii:Kolnuded sulakun 21. päiväl]] geom945u9ortu1n0uko8wafuk6lcapi 0 22552 186538 186030 2026-04-06T06:38:48Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186538 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Jean Paul Sartre 1965.jpg | описание изображения = Žan-Pol' Sartr vn 1965 heinkus }} '''Žan-Pol' Šarl' Emar Sartr''' ({{lang-fr|Jean-Paul Charles Aymard Sartre}} [ʒɑ̃ˈpɔl saʁtʁ]; sünd. [[21. kezaku]] [[1905]], [[Pariž]], [[Francii]] — kol. [[15. sulaku]] [[1980]], sigä-žo) oli francijalaine [[egzistencializm]]an filosof, kirjutai (p'jesad, proz, politižed essed) i pedagog. Vn 1964 [[Nobelän premii literaturas|Nobelän premijan literaturas]] laureat, pučihe sišpäi kaičemha ičeze personališt ripmatomut i Nobelän komitetan nevondkundaliženvastaižen radmižen tagut. == Biografii == Žan-Pol' oli sündnu Francijan Žan-Batist Sartr-sodamerioficeran i hänen Anna-Marija Šveicer-akan pereheze. Priha oli üks'jäižen lapsen kanzas, tat koli vagahaižen 15-kuižes igäs. Sai opendust [[La Rošel'|La Rošelin]] liceiš, sid' Normaližes üläškolas (Pariž) i vahvišti dissertacijad filosofijas. Sartr openzi Francijan liceistoid filosofijha vll 1929−1939 i 1941−1944. Vl 1939 služi armijas meteorologistal, putui saksan plenha. Vspäi 1944 oli otnus literaturižhe radmižhe tobjimalaz. Vl 1953 oli valitud [[Mail'man kožundan Nevondkund]]ha ühtnijaks, ozuti hurakacegid. Pid'oiteli [[Alžir]]an ripmatomuden tahtoid vl 1956, nacionalistad-toračud poukahtiba filosofan faterad Parižan keskuses kahtišti i anastiba hänen «Uded aigad»-aiglehtesen (''Les Temps modernes'') redakcijad viž kerdad. Kirjutai ei sädand prozad vn 1964 pučindan premijaspäi jäl'ghe. Ühtni vn 1968 francižhe «Rusttaha semendkuhu» — üläopenikoiden revolücijha. Tedomez' eli avoinudes partnörižuses [[Simona de Bovuar]]anke (1908−1986) üläškolan aigaspäi Sartran surmhasai. Simona oli kirjutai i mugažo egzistencializman filosof, feminist. Par oli lapsetoi. == Valitud sädused == ;Čomamahtoline literatur * «Tuskištuz», roman ({{lang-fr|La Nausée}}, 1938) * «Sein», sanutesiden kogoduz (''Le Mur'', 1939) * «Joudjuden teil», jänu kesken tetralogii (romanad, ''Les chemins de la liberté'', 3 tomad, 1945−1949) * «Vaihed», avtobiografine starin (''Les Mots'', 1964) ;Filosofižed töd * «Olend i ni-mi» (''L'Être et le néant'', 1943) * «Dialektižen melen kritik» (''Critique de la raison dialectique'', 1. tom 1960, 2. tom 1985) == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Francijan filosofad]] [[Kategorii:Francijan kirjutajad]] [[Kategorii:Francijan tedomehed]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1905]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 21. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1980]] [[Kategorii:Kolnuded sulakun 15. päiväl]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Parižha]] [[Kategorii:Kolnuded Parižas]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] hnmdc0gbfyyx1dcsf5v9vfx28mcjzz6 0 22570 186562 144382 2026-04-06T11:42:57Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186562 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Atelier de Nicolas de Largillière, portrait de Voltaire, détail (musée Carnavalet) -002.jpg | описание изображения = Vol'teran portret läz 1724−1725,<br />''pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)'' }} '''Vol'ter ''' ({{lang-fr|Voltaire}} [vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli '''Fransua Mari Arue''' ({{lang-fr|François Marie Arouet}} [fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. [[21. kül'mku]] [[1694]], [[Pariž]], [[Francii]] — kol. [[30. semendku]] [[1778]], sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist. Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba 20 tuhad kirjeižid i enamba 2 tuhad kirjoid. [[Jekaterina II]] osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese [[Piter]]iš. == Valitud sädused == ;Filosofii * «Traktat tolerantižuses» ({{lang-fr|Traité sur la tolérance}}, 1763) * «Mi om mel'he emändoile» (''Ce qui plaît aux dames'', 1764) * «Filosofijan vajehnik» (''Dictionnaire philosophiques'', 1764) * «Tazovaldkundan polenpidajiden idejad» (''Idées républicaines'', 1765) * «Kirjeižed čudoiš» (''Lettres sur les Miracles'', 1765) ;Filosofižed romanad * «Zadig» (''Zadig ou la Destinée'', 1747) * «Mikromegas» (''Micromégas'', 1752) * «Kandid» (''Candide, ou l’Optimisme'', 1759) * «Koveritoi heng» (''L’Ingénu'', 1767) * «Vavilonan princess» (''La Princesse de Babylon'', 1768) ;Istorii * «[[Karl XII|Karl XII:n]] istorii» (''Histoire de Charles XII'', 1731) * «[[Lui XIV|Lui XIV:n]] aig» (''Le Siècle de Louis XIV'', 1751) ;P'jesad * «Edip» (''Œdipe'', 1718) * «Artemira» (''Artémire'', 1720) * «Irod i Mariamna» (''Hérode et Mariamne'', 1724) * «Brut» (''Brutus'', 1730) * «Erifila» (''Ériphyle'', 1732) * «Irena» (''Irène'', 1778) * «Agatokl» (''Agathocle'', 1779) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.visitvoltaire.com/ Sirei-zamk — Vol'teran rezidencii francižes Ülämarn-departamentas (''visitvoltaire.com'').] {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-de}} * [http://societe-voltaire.org/ Vol'teran sebr (''societe-voltaire.org'').] {{ref-fr}} {{stub}} [[Kategorii:Francijan filosofad]] [[Kategorii:Francijan istorikad]] [[Kategorii:Francijan kirjutajad]] [[Kategorii:Francijan tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Istorikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Parižha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1694]] [[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 21. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Parižas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1778]] [[Kategorii:Kolnuded semendkun 30. päiväl]] bnzh9o4uy7pfjbr61n3g9czh3malh9l 186563 186562 2026-04-06T11:43:51Z Motoranger 10577 186563 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Atelier de Nicolas de Largillière, portrait de Voltaire, détail (musée Carnavalet) -002.jpg | описание изображения = Vol'teran portret läz 1724−1725,<br />''pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)'' }} '''Vol'ter ''' ({{lang-fr|Voltaire}} [vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli '''Fransua Mari Arue''' ({{lang-fr|François Marie Arouet}} [fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. [[21. kül'mku]] [[1694]], [[Pariž]], [[Francii]] — kol. [[30. semendku]] [[1778]], sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist. Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba kaks'kümned tuhad kirjeižid i enamba kaht tuhad kirjoid. [[Jekaterina II]] osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese [[Piter]]iš. == Valitud sädused == ;Filosofii * «Traktat tolerantižuses» ({{lang-fr|Traité sur la tolérance}}, 1763) * «Mi om mel'he emändoile» (''Ce qui plaît aux dames'', 1764) * «Filosofijan vajehnik» (''Dictionnaire philosophiques'', 1764) * «Tazovaldkundan polenpidajiden idejad» (''Idées républicaines'', 1765) * «Kirjeižed čudoiš» (''Lettres sur les Miracles'', 1765) ;Filosofižed romanad * «Zadig» (''Zadig ou la Destinée'', 1747) * «Mikromegas» (''Micromégas'', 1752) * «Kandid» (''Candide, ou l’Optimisme'', 1759) * «Koveritoi heng» (''L’Ingénu'', 1767) * «Vavilonan princess» (''La Princesse de Babylon'', 1768) ;Istorii * «[[Karl XII|Karl XII:n]] istorii» (''Histoire de Charles XII'', 1731) * «[[Lui XIV|Lui XIV:n]] aig» (''Le Siècle de Louis XIV'', 1751) ;P'jesad * «Edip» (''Œdipe'', 1718) * «Artemira» (''Artémire'', 1720) * «Irod i Mariamna» (''Hérode et Mariamne'', 1724) * «Brut» (''Brutus'', 1730) * «Erifila» (''Ériphyle'', 1732) * «Irena» (''Irène'', 1778) * «Agatokl» (''Agathocle'', 1779) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.visitvoltaire.com/ Sirei-zamk — Vol'teran rezidencii francižes Ülämarn-departamentas (''visitvoltaire.com'').] {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-de}} * [http://societe-voltaire.org/ Vol'teran sebr (''societe-voltaire.org'').] {{ref-fr}} {{stub}} [[Kategorii:Francijan filosofad]] [[Kategorii:Francijan istorikad]] [[Kategorii:Francijan kirjutajad]] [[Kategorii:Francijan tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Istorikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Parižha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1694]] [[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 21. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Parižas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1778]] [[Kategorii:Kolnuded semendkun 30. päiväl]] b3s3d2b8uwkc44839o0p4wu8q6f0xgi 0 23158 186539 142786 2026-04-06T06:40:17Z Motoranger 10577 +kategorii 186539 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Sima Qian (painted portrait).jpg | описание изображения = Sima Cän' }} '''Sima Cän' ''' ({{lang-zh|司馬遷}}, kebn. 司马迁, [[pin'jin']] ''Sīmǎ Qiān''; sünd. vl 145 vai läz 135 EME, Lunmen' (nüg. [[Heczin']]-makundas, [[Šan'si]]), [[Han' (imperii)|Han'-imperii]] — kol. läz 86 vot EME) oli [[Kitai]]n [[Han' (dinastii)|Han'-dinastijan]] istorik, kirjutai da astrolog. Sädi «[[Ši czi]]»-tedotöd (kit. 史記 / 史记, Istorižed kirjutesed), se kogoneb pol'millionaspäi ijeroglifoid 130 lugos — hronologižed tabluded kahtes voz'tuhas, Kitain ohjandajiden, elokahiden i valdkundmehiden biografijad, tedotraktatad kul'turas. Cänin tat oli Sima Tan-istoriograf U-imperatoran ([[U-di|Han' U-di]]) ohjandusen aigan: hänen velgused oliba imperatoran kirjišton ohjanduz i [[kalendar'|kalendarin]] tedoidused. Sikš kümnevozne Sima Cän' tezi amuižid kirjoid, tetabad konfucijanistad Kun An'go (孔安國 / 孔安国) i Dun Čžunšu (董仲舒) oliba hänen opendajikš. Sima Tan zavetoiči poigale šingotada da vaumita valdkundan istorijan tedoidusid. Sima Cän' oti radho vl 109 EME. Oigenzi imperatoran nevojan-ki funkcijoid kut üläarvon valdkundmez'. Sima Cän' radoi mugažo astrologaks hänen tatan kartte imperatoran tanhanno. Vl 105 EME tedomez' oli valitud tehmaha kalendarin järedad reformad, i sädi uden täuden Taiču-kalendarin (太初历) nenidenke mehidenke ühtes: Tan Du (唐都), Den Pin (邓平) i Lo Sä-hun (落下闳). Aigan uz' lugendsistem tuli väghe vll 104−101 EME U-imperatoran ohjandusel. Taičun voz' lugi 365,25 päiväd i oli jagadud 12 kuks, kaikutte vedihe 29,52 päiväd. Tedomez' nimitab pätärtusid, ned märitas rahvahan istorižen elonradmižen strukturad: avoinmel'žuz (''čžun''), arvostuz (''czin'') i kul'turižuz (''ven' ''). Sima Cän' kändihe Kitain ezmäižeks, ken tegeškanzi istorijan analizad, edel händast kitajižed tedomehed vaiše fiksiruiba i kogoziba andmusid. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Kitain istorikad]] [[Kategorii:Astronomad]] [[Kategorii:Kitain tedomehed]] [[Kategorii:Istorikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Šan'sihe]] [[Kategorii:Kolnuded Kitaiš]] rs4455xpszfyh2zlaqhp4isgb2ied8q 0 34464 186547 185712 2026-04-06T07:34:47Z Motoranger 10577 +kategorii 186547 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} [[Fail:Football pitch metric.svg|thumb|right|250px|Futbolpöudon standartižed suruded]] '''Futbol''' ({{lang-en|football}}, sanoišpäi ''foot'' «labajaug» + ''ball'' «mäč»), vai '''jaugmäčvänd''', om jouksportansugu. Sen met om löda mäčud vastustajan veraihe jaugoil vai hibjan toižil paloil päiči käziš enamba kerdoid, mi vastustajan jouk. Vändai futbolha ristit om ''futbolist''. Vändon ladluz om futbolmäč. Nügüd'aigan futbol om kaikiš populärižembiš i massižembiš sportansuguišpäi mail'mas, kaik 250 mln futbolan vändajad lugetihe mail'mas FIFA:n andmusiden mödhe 21. voz'sadan zavodindas. Sportjouk pöudol kogoneb 11 vändajaspäi maksimum, heiden keskes üks' om verainik päiči erasiš-se statjoiš. Vändon aigan voib tehta vändajiden vajehtusid. Arbitrad sudidas vändoid. Joukun vändajiden pozicijad oma verainik, kaičii, pol'kaičii, ezirivenvändai, varavändai. Italijalaižed tegiba meles kal'čo-vändod 14. voz'sadal ({{lang-it|calcio}}) i toiba Britanižihe sarihe. Se vänd sai populärižust [[Anglii|Anglijas]] 19. voz'sadal, vändihe kolledžiden joukud päpaloin. Ezmäine naprind säta ühthižid ohjandimid oli tehtud vl 1846. Ezmäižen specializiruidud futbolkluban aluz om pandud vl 1857, se om Šeffild [[Šeffild|ühtennimižes lidnaspäi]] i om väges tähäsai. Anglijan futbolassociacijan ohjandimed oliba vahvištadud vl 1863, sidä kesken futbolpöudon i verajiden suruded. Avarod futbolvoibištelendad mändas vspäi 1871, se om Anglijan kupkan alusenpanendan voz'. Vl 1904 Rahvahidenkeskeižiden futbolassociacijoiden federacii (''FIFA'') om sätud Parižas, se organizacii om päine futbol-vändos. Ezmäine mail'man futbolčempionat tegihe vl 1930. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fifa.com/ FIFA:n sait (''fifa.com'').] {{ref-en}} * [http://uefa.com/ UEFA:n sait (''uefa.com''), Evropan futbolassociacijoiden ühtištuz.] {{ref-en}} * [http://conmebol.com/ CONMEBOL:an sait (''conmebol.com''), Suviamerikan futbolan konfederacii.] {{ref-es}} {{ref-en}} {{Commons|Association football}} {{stub}} [[Kategorii:Futbol| ]] [[Kategorii:Mäčvändod]] [[Kategorii:Kezasportansugud]] g7ilmlpcsr9g6261sdvc0m0rc5g2t0g 0 34664 186509 159679 2026-04-05T19:19:34Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186509 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Heidegger 2 (1960).jpg | описание изображения = Martin Haidegger,<br/>vn 1960 10. semendkun fotokuva }} '''Martin Haidegger''' ({{lang-de|Martin Heidegger}} [ˈmaɐ̯tiːn ˈhaɪdɛɡɐ]; sünd. [[26. sügüz'ku]] [[1889]], [[Meskirh]]-lidn, [[Badenan Sur' gercogkund]], [[Germanine imperii]] — kol. [[26. semendku]] [[1976]], [[Fraiburg-im-Braisgau]]-lidn, [[Baden-Vürtemberg]]-federacijanma, [[Saksanman Federativine Tazovaldkund]]) oli saksalaine [[egzistencializm]]an filosof i [[fenomenologii|fenomenolog]]. Kirjuti saksan kelel, kävuti paginoiden sanoid tedotöiš. == Tedoradon znamoičend == Tedomez' sädi opendust Olendas (''Dasein'') ičeze kaikiš tetabambas «Olend i aig»-tedotös (1927, ''Sein und Zeit'') egzistencializman ramuziš. Voib kulda Olendan kucundad personaližen olendan puhtastandan teil tegijoiš personalitomaks muupäiväližen elon illüzijoišpäi (aigaližen tedoradmižen pord) vai kelen sün el'gendusen teil (möhäine pord). Filosofan tulendpol' valatoiti fenomenologijad i Evropan nügüd'aigaižen filosofijan palad. Haidegger oli otnus [[runoišt]]on filosofijha. Hän sädi ''[[Gestell]]''-tärtust («geštal'», «panendan mahtuz») tehnikan filosofijas. Haidegger om 20. voz'sadan kaikiš valatoitajiš filosofišpäi da meletajišpäi. == Biografii == Tuleban aigan filosof oli sündnu Meskirhe-lidnudhe 80 km suvhe Štuttgartaspäi, goll'hä katoližhe kanzha. Martinan Fridrih-tat oli käziradajan, mugažo radnikoiči alaarvonke ph. Martinan pühäpertiš. Johanna Kempf-mam libui manmehišpäi. Fric-vell' oli Martinal. Prihaižel Martin openui Konstancan (vspäi 1903) i Fraiburgan (vspäi 1906) gimnazijoiš. Vn 1909 sügüz'kus Haideggeral naprind oli lähtta elämižhe jezuitan jumalankodihe, no südäikeran läžund vajehti hänen elon ted. Sil-žo vodel priha tuli openumha Fraiburgan universitetan teologižhe fakul'tetha. Vl 1911 Martin läksi filosofijan fakul'tetha i lopi opendust siš vl 1915, vahvišti kaht dissertacijad — «Openduz sekoimižes psihologizmas» (1913. voz') i «Duns Skottan openduz kategorijoiš da znamoičendas» (1915. voz'). == Valitud sädused == * «Realižusen problem nügüd'aigaižes filosofijas» (1912, {{lang-de|Das Realitatsproblem in der modernen Philosophie}}) * «Olend i aig» (1927, ''Sein und Zeit'') * «Kant i metafizikan problem» (1929, ''Kant und das Problem der Metaphysik'') * «Čomamahtoižen sädusen purde» (1935−1936, ''Der Ursprung der Kunstwerkes'') * «Oma-k tarbhaižed runokirjutajad?» (1946, ''Wozu Dichter?'') * Kirjeine «Gumanizmas» (1946, ''Über den Humanismus'') == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1889]] [[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 26. päiväl]] [[Kategorii:Sündnuded Badenha]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1976]] [[Kategorii:Kolnuded senendkun 26. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Fraiburg-im-Braisgaus]] 7sbg5e30escw71jm2ex0w4cxa6sh5b1 186510 186509 2026-04-05T19:20:12Z Motoranger 10577 186510 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Heidegger 2 (1960).jpg | описание изображения = Martin Haidegger,<br/>vn 1960 10. semendkun fotokuva }} '''Martin Haidegger''' ({{lang-de|Martin Heidegger}} [ˈmaɐ̯tiːn ˈhaɪdɛɡɐ]; sünd. [[26. sügüz'ku]] [[1889]], [[Meskirh]]-lidn, [[Badenan Sur' gercogkund]], [[Germanine imperii]] — kol. [[26. semendku]] [[1976]], [[Fraiburg-im-Braisgau]]-lidn, [[Baden-Vürtemberg]]-federacijanma, [[Saksanman Federativine Tazovaldkund]]) oli saksalaine [[egzistencializm]]an filosof i [[fenomenologii|fenomenolog]]. Kirjuti saksan kelel, kävuti paginoiden sanoid tedotöiš. == Tedoradon znamoičend == Tedomez' sädi opendust Olendas (''Dasein'') ičeze kaikiš tetabambas «Olend i aig»-tedotös (1927, ''Sein und Zeit'') egzistencializman ramuziš. Voib kulda Olendan kucundad personaližen olendan puhtastandan teil tegijoiš personalitomaks muupäiväližen elon illüzijoišpäi (aigaližen tedoradmižen pord) vai kelen sün el'gendusen teil (möhäine pord). Filosofan tulendpol' valatoiti fenomenologijad i Evropan nügüd'aigaižen filosofijan palad. Haidegger oli otnus [[runoišt]]on filosofijha. Hän sädi ''[[Gestell]]''-tärtust («geštal'», «panendan mahtuz») tehnikan filosofijas. Haidegger om 20. voz'sadan kaikiš valatoitajiš filosofišpäi da meletajišpäi. == Biografii == Tuleban aigan filosof oli sündnu Meskirhe-lidnudhe 80 km suvhe Štuttgartaspäi, goll'hä katoližhe kanzha. Martinan Fridrih-tat oli käziradajan, mugažo radnikoiči alaarvonke ph. Martinan pühäpertiš. Johanna Kempf-mam libui manmehišpäi. Fric-vell' oli Martinal. Prihaižel Martin openui Konstancan (vspäi 1903) i Fraiburgan (vspäi 1906) gimnazijoiš. Vn 1909 sügüz'kus Haideggeral naprind oli lähtta elämižhe jezuitan jumalankodihe, no südäikeran läžund vajehti hänen elon ted. Sil-žo vodel priha tuli openumha Fraiburgan universitetan teologižhe fakul'tetha. Vl 1911 Martin läksi filosofijan fakul'tetha i lopi opendust siš vl 1915, vahvišti kaht dissertacijad — «Openduz sekoimižes psihologizmas» (1913. voz') i «Duns Skottan openduz kategorijoiš da znamoičendas» (1915. voz'). == Valitud sädused == * «Realižusen problem nügüd'aigaižes filosofijas» (1912, {{lang-de|Das Realitatsproblem in der modernen Philosophie}}) * «Olend i aig» (1927, ''Sein und Zeit'') * «Kant i metafizikan problem» (1929, ''Kant und das Problem der Metaphysik'') * «Čomamahtoižen sädusen purde» (1935−1936, ''Der Ursprung der Kunstwerkes'') * «Oma-k tarbhaižed runokirjutajad?» (1946, ''Wozu Dichter?'') * Kirjeine «Gumanizmas» (1946, ''Über den Humanismus'') == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Saksanman filosofad]] [[Kategorii:Saksanman tedomehed]] [[Kategorii:Filosofad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1889]] [[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 26. päiväl]] [[Kategorii:Sündnuded Badenha]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1976]] [[Kategorii:Kolnuded semendkun 26. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Fraiburg-im-Braisgaus]] o7anj8l39g2lrsvvv534hptsm4biy8x 14 40343 186511 2026-04-05T19:21:28Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:26. semendku]] [[Kategorii:Personalijad kolendan datan mödhe|E26]] [[Kategorii:Kolnuded semendkus| 26]]" 186511 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:26. semendku]] [[Kategorii:Personalijad kolendan datan mödhe|E26]] [[Kategorii:Kolnuded semendkus| 26]] mp6f576v2cswui2w3dmxn7tuttogm7e 14 40344 186513 2026-04-05T19:43:42Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Kaliningrad}} [[Kategorii:Sündnuded Kaliningradan agjaha|K]] [[Kategorii:Kaliningrad]]" 186513 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Kaliningrad}} [[Kategorii:Sündnuded Kaliningradan agjaha|K]] [[Kategorii:Kaliningrad]] sauow1ui1nzo1feabi2z2opu4ubqbz6 14 40345 186514 2026-04-05T19:46:05Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Kaliningrad Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|K]] [[Kategorii:Kaliningradan agj]]" 186514 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Kaliningrad Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|K]] [[Kategorii:Kaliningradan agj]] jam3fw1sost6anpcbscl4a61y32udms 14 40346 186515 2026-04-05T19:47:46Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Kaliningrad}} [[Kategorii:Kaliningradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]]" 186515 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Kaliningrad}} [[Kategorii:Kaliningradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]] ekkb2tc9briohigk7ddtbc9ow4jmjea 14 40347 186517 2026-04-05T20:06:38Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Cambridge}} [[Kategorii:Sündnuded Anglijha|K]] [[Kategorii:Kembridž]]" 186517 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Cambridge}} [[Kategorii:Sündnuded Anglijha|K]] [[Kategorii:Kembridž]] oki8hju1v6zlelrby0ievn4rmuioxw4 14 40348 186529 2026-04-06T05:47:47Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Florence}} [[Kategorii:Sündnuded Italijha|F]] [[Kategorii:Florencii]]" 186529 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Florence}} [[Kategorii:Sündnuded Italijha|F]] [[Kategorii:Florencii]] 30vajodu8nhe7uer8hnkk6djywnhqql 14 40349 186530 2026-04-06T05:49:57Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Florence}} [[Kategorii:Italijan lidnoiden kategorijad]]" 186530 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Florence}} [[Kategorii:Italijan lidnoiden kategorijad]] ltk55tsl897sk1p4v6j9rof8b2itt9w 14 40350 186535 2026-04-06T06:31:37Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Saxony}} [[Kategorii:Sündnuded Saksanmaha]] [[Kategorii:Saksonii]]" 186535 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Saxony}} [[Kategorii:Sündnuded Saksanmaha]] [[Kategorii:Saksonii]] 2l8bozv1yiifxd1hk36x38zvbqekmhp 14 40351 186542 2026-04-06T07:01:35Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Taganrog}} [[Kategorii:Sündnuded Rostovan agjaha|T]] [[Kategorii:Taganrog]]" 186542 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Taganrog}} [[Kategorii:Sündnuded Rostovan agjaha|T]] [[Kategorii:Taganrog]] 8l3i7wqfbvshpi3wn6yx2cc4tg07p7o 14 40352 186543 2026-04-06T07:16:03Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Taganrog}} [[Kategorii:Rostovan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]]" 186543 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Taganrog}} [[Kategorii:Rostovan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]] nuhp3jtmvi6fpa9ypvw2ett1s0ryfuy 14 40353 186544 2026-04-06T07:18:21Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Rostov Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|T]] [[Kategorii:Rostovan agj]]" 186544 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Rostov Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|T]] [[Kategorii:Rostovan agj]] ni4c2ewtn9jjc2c7wbfgcoqq67pxf0v 14 40354 186545 2026-04-06T07:24:05Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Basketball}} [[Kategorii:Mäčvändod]] [[Kategorii:Jouksportansugud]] [[Kategorii:Olimpižed sportansugud]]" 186545 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Basketball}} [[Kategorii:Mäčvändod]] [[Kategorii:Jouksportansugud]] [[Kategorii:Olimpižed sportansugud]] 3j6hxbemysvkm57u4xhlzyck5xmun6q 186546 186545 2026-04-06T07:33:33Z Motoranger 10577 toine kategorii 186546 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Basketball}} [[Kategorii:Honuzsportansugud]] [[Kategorii:Jouksportansugud]] [[Kategorii:Olimpižed sportansugud]] sjzvs3ip3ag9vy5o8dtd8cam7icksa5 14 40355 186550 2026-04-06T07:46:17Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Olympic sports}} [[Kategorii:Olimpižed vändod|S]] [[Kategorii:Sportansugud]]" 186550 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Olympic sports}} [[Kategorii:Olimpižed vändod|S]] [[Kategorii:Sportansugud]] euzapqd3qpyfmln8yqi6j5cnnblor2i 14 40356 186552 2026-04-06T07:52:39Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Olympic Games}} [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed sportvoibištelendad]] [[Kategorii:Voibištelendad]] [[Kategorii:Mul'tisport]]" 186552 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Olympic Games}} [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed sportvoibištelendad]] [[Kategorii:Voibištelendad]] [[Kategorii:Mul'tisport]] 5xkh9h9m8t5iewjp5ecs29o375iaxil 186553 186552 2026-04-06T07:54:14Z Motoranger 10577 186553 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Olympic Games}} [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed sportvoibištelendad]] [[Kategorii:Voibištelendad]] [[Kategorii:Mul'tisportivižed voibuižed]] a276xl85rxs8ibxk30rbxgufbdz8ilk 14 40357 186560 2026-04-06T08:30:05Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Ball games}} [[Kategorii:Mäčud]] [[Kategorii:Likundvändod]] [[Kategorii:Sportansugud kaluišton mödhe]]" 186560 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Ball games}} [[Kategorii:Mäčud]] [[Kategorii:Likundvändod]] [[Kategorii:Sportansugud kaluišton mödhe]] p3yj4ug5h2nd6e8fwg2l06unapcn8yf 14 40358 186561 2026-04-06T08:35:37Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Physical-skill games}} [[Kategorii:Vändod]] [[Kategorii:Motorik]]" 186561 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Physical-skill games}} [[Kategorii:Vändod]] [[Kategorii:Motorik]] 1lljtn9aqnq1mr8k6x2dvik7l8j6ncw 10 40359 186564 2026-04-06T11:58:34Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 186564 wikitext text/x-wiki ''Ezh3/Em508T''-serijan jonuz [[Moskv]]an [[Moskvan metropoliten|metropolitenas]] Tagansko-Krasnopresnenskaja-jonon «Lermontovskii Prospekt — Vihino»-keskustan tonneliš, [[Venälaine Federacii]]. Mez' liči metroho [[diggerižuz|diggeran]] kartte. Vn 2018 videon hätkeližuz om 1 min 37 s, om ottud socialižen [[YouTube]]-verkon ''Анриал Путешествия''-kanalaspäi («Realitomad matkad»).<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> fsv7978ylnlje234tst5c35botw8akq