Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.46.0-wmf.23 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Apatitad 0 1294 186722 184444 2026-04-13T12:52:42Z Merrahtar 11905 Lidnanznam 186722 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Apatitad<br />Апатиты | Lidnanznam = Coat of Arms of Apatity.png | Flag = Flag of Apatity (Murmansk oblast).png | Lidnanznam text = Apatitoiden lidnanznam | Flag text = Apatitoiden flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 48,410 | Voz' = 2025 | Pind = 37.5 | Fail = Apatity and Khibiny mountains.JPG | Pämez' = Nikolai Bova<br/>(semendku 2012—) | Telefonkod = +7-81555-xx-xxx | Avtokod = 51 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Apatitad''' ({{lang-ru|Апатиты}} [əpɐˈtʲitɨ]) om [[Venäma]]n lidn [[Murmanskan agj]]an keskuzpalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Apatitoiden lidnümbrikon («lidn alištadud territorijanke») administrativižeks keskuseks da palaks. Lidn om [[Edahaine Pohjoine|Edahaižen Pohjoižen]] tedokeskuz mail'man znamoičendanke. [[Venäman Tedoakademii|Venäman Tedoakademijan]] Kolan tedokeskusen kahesa institutad ühesaspäi da kaks' tedoiduzkeskust sijadasoiš Apatitoiš. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti pen' ''Apatitad''-žilo seičemenke eläjanke. Vl 1935 ühtištadihe sidä ''Belii''-raudtestancijanke (vspäi 1916, nüg. ''Apatitad I''-stancii) i «Industrii»-sovhozan žilonke (oli olmas vspäi 1930), kätihe Apatitad-radnikžiloks šingotamha [[apatit]]kivendon löudmižsijad, se om kaikiš suremb mail'mas tähäsai. Ühtištadihe radnikžilod lähiženke lidnanvuiččenke Molodöžnii-žilonke (5980 rist. vl 1959) da anttihe lidnan statusad vn 1966 7. päiväl heinkud. Apatitad-lidnan tegimišton päsarakod oma [[apatit]]koncentratan pästand i [[nefelin]]an erigoitmine sijaližes kivendospäi, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed), sömtegimišt, lämuden i elektrusen tehmine. Apatitoiden lämuzelektrostancii kävutab [[kivihil']]t. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Apatity district (Murmansk Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas vn 2011 kartal]] Lidn sijadase kukhikahas tahondas, [[Imandr|Ekostrovskai Imandr]]-järven (351 km²) päivnouzmaižel randpolel, 129..278 m korktusil, 178 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Murmansk]]hasai om 157 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om [[Kirovsk (Murmanskan agj)|Kirovsk]] vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha avtotedme. == Tobmuz == Tiklaht-kezažilo i Hibinad-raudtestancii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas lidnümbrikho Apatitoiden ližaks. Lidnümbrikon pind om 2 500 nellikkilometrad. Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2024 kül'mkud Deputatoiden nevondkundan ezimez' oli Apatitoiden pämehen. Nikolai Bova radab lidnan Administracijan pämehen vn 2012 semendkuspäi. Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Svetlana Katel'nikova vn 2021 redukuspäi. Edeline lidnan nevondkundan ezimez' om Aleksei Gilärov (kezaku 2015 — sügüz'ku 2021). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 672 ristitud, lidnümbrikon — 59 674 ristitud, vn 2021 lidnan — 49 647 ristitud. Kaik 56 356 ristitud eliba lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 88 026 eläjad vl 1989. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): [[venälaižed]] — 84,0 %, [[ukrainalaižed]] — 2,5 %, [[vaugedvenälaižed]] — 1,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 8,9 %. Hristanuskondan viž pühäperid oma saudud lidnas: [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/5550 Apatitoiden pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref><ref>[http://murman-hi-3.cerkov.ru/ Tulendan Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (''murman-hi-3.cerkov.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[baptizm]]an kaks' jumalanpertid. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'kümne kahesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 7, 10, 13, 15..17, 21, 31, 35, 38, 43, 46, 48..50, 54..56, 58, 59, 61, 64, 65, 67..69, 72), kahesa keskškolad (nomer 3..7, 10, 14, 15), gimnazii nomer 1, specialine (korrekcine) škol-internat nomer 19, lapsiden sädamižen pert', muzikškol L. M. Burkovan nimed, čomamahtoiden škol, kaks' sportškolad (nomer 1 i ''Junost' ''«Nor'aig»), noriden tehnikanradajiden keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Apatitoiden politehnine kolledž<ref>[http://apatity-college.ru/ Apatitoiden politehnižen kolledžan sait (''apatity-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, Kolan medicinine kolledž<ref>[http://kolamed.ru/ Kolan medicinižen kolledžan sait (''kolamed.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, Murmanskan kahten universitetan filialad. == Transport == Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume raudtestancijad da platform oma saudud. Tatanmaine civiline ''Hibinad''-lendimport<ref>[http://hibiny.aero/ Hibinad-lendimportan sait (''hibiny.aero'').] {{ref-ru}}</ref> (''KVK / АПХ / ULMK'', 60,1 tuhad passažiroid vl 2017) sijadase kaks'toštkümnes kilometras suvhe lidnaspäi. Tehtas reisid [[Piter]]ihe, [[Moskv]]ha i [[Kaliningrad]]an lendimporthasai, mugažo om sezonreisid Mustmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Administratsia Apatity.JPG|Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2014) Hram Novimuchenikov i Ispovednikov Rossiyskih.JPG|Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2014 nägu 2016-GIN-KNC-RAN.jpg|[[Venäman Tedoakademii|VTA:n]] Kolan tedokeskusen Geologjan institut vl 2016 DK Egorova.JPG|Sauvojiden kul'turkeskuz (2014) VokzalApatity.JPG|''Apatitad-1''-päraudtestancii vl 2014 АНОФ-2.jpg|Kahtenz' apatit-nefelinine küllästamižtegim ({{lang-ru|АНОФ-2}}), vn 2008 heinkun nägu </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://apatity.gov-murman.ru/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''apatity.gov-murman.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Apatity}} {{Murmanskan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Murmanskan agjan lidnad]] [[Kategorii:Murmanskan agjan lidnümbrikod]] iylvlvgpx7eavkdkvwjzjzvke9kcemr 186724 186722 2026-04-13T16:04:05Z Koiravva 1717 186724 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Apatitad<br />Апатиты | Lidnanznam = Coat of Arms of Apatity.png | Flag = Flag of Apatity (Murmansk oblast).png | Lidnanznam text = Apatitoiden lidnanznam | Flag text = Apatitoiden flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 48,410 | Voz' = 2025 | Pind = 37.5 | Fail = Apatity and Khibiny mountains.JPG | Pämez' = Nikolai Bova<br/>(semendku 2012—) | Telefonkod = +7-81555-xx-xxx | Avtokod = 51 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Apatitad''' ({{lang-ru|Апатиты}} [əpɐˈtʲitɨ]) om [[Venäma]]n lidn [[Murmanskan agj]]an keskuzpalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Apatitoiden lidnümbrikon («lidn alištadud territorijanke») administrativižeks keskuseks da palaks. Lidn om [[Edahaine Pohjoine|Edahaižen Pohjoižen]] tedokeskuz mail'man znamoičendanke. [[Venäman Tedoakademii|Venäman Tedoakademijan]] Kolan tedokeskusen kahesa institutad ühesaspäi da kaks' tedoiduzkeskust sijadasoiš Apatitoiš. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti pen' ''Apatitad''-žilo seičemenke eläjanke. Vl 1935 ühtištadihe sidä ''Belii''-raudtestancijanke (vspäi 1916, nüg. ''Apatitad I''-stancii) i «Industrii»-sovhozan žilonke (oli olmas vspäi 1930), kätihe Apatitad-radnikžiloks šingotamha [[apatit]]kivendon löudmižsijad, se om kaikiš suremb mail'mas tähäsai. Ühtištadihe radnikžilod lähiženke lidnanvuiččenke Molodöžnii-žilonke (5980 rist. vl 1959) da anttihe lidnan statusad vn 1966 7. päiväl heinkud. Apatitad-lidnan tegimišton päsarakod oma [[apatit]]koncentratan pästand i [[nefelin]]an erigoitmine sijaližes kivendospäi, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed), sömtegimišt, lämuden i elektrusen tehmine. Apatitoiden lämuzelektrostancii kävutab [[kivihil']]t. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Apatity district (Murmansk Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas vn 2011 kartal]] Lidn sijadase lidnümbrikon pohjoižpalan päivnouzmas, kukhikahas tahondas, [[Imandr|Ekostrovskai Imandr]]-järven (351 km²) päivnouzmaižel randpolel, 129..278 m korktusil, 178 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Murmansk]]hasai om 157 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om [[Kirovsk (Murmanskan agj)|Kirovsk]] vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha avtotedme. == Tobmuz == Tiklaht-kezažilo i Hibinad-raudtestancii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas lidnümbrikho Apatitoiden ližaks. Lidnümbrikon pind om 2 500 nellikkilometrad. Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2024 kül'mkud Deputatoiden nevondkundan ezimez' oli Apatitoiden pämehen. Nikolai Bova radab lidnan Administracijan pämehen vn 2012 semendkuspäi. Lidnümbrikon Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Svetlana Katel'nikova vn 2021 redukuspäi. Edeline lidnan nevondkundan ezimez' om Aleksei Gilärov (kezaku 2015 — sügüz'ku 2021). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 672 ristitud, lidnümbrikon — 59 674 ristitud, vn 2021 lidnan — 49 647 ristitud. Kaik 56 356 ristitud eliba lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 88 026 eläjad vl 1989. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): [[venälaižed]] — 84,0 %, [[ukrainalaižed]] — 2,5 %, [[vaugedvenälaižed]] — 1,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 8,9 %. Hristanuskondan viž pühäperid oma saudud lidnas: [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/5550 Apatitoiden pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref><ref>[http://murman-hi-3.cerkov.ru/ Tulendan Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (''murman-hi-3.cerkov.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[baptizm]]an kaks' jumalanpertid. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'kümne kahesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 7, 10, 13, 15..17, 21, 31, 35, 38, 43, 46, 48..50, 54..56, 58, 59, 61, 64, 65, 67..69, 72), kahesa keskškolad (nomer 3..7, 10, 14, 15), gimnazii nomer 1, specialine (korrekcine) škol-internat nomer 19, lapsiden sädamižen pert', muzikškol L. M. Burkovan nimed, čomamahtoiden škol, kaks' sportškolad (nomer 1 i ''Junost' ''«Nor'aig»), noriden tehnikanradajiden keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Apatitoiden politehnine kolledž<ref>[http://apatity-college.ru/ Apatitoiden politehnižen kolledžan sait (''apatity-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, Kolan medicinine kolledž<ref>[http://kolamed.ru/ Kolan medicinižen kolledžan sait (''kolamed.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, Murmanskan kahten universitetan filialad. == Transport == Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume raudtestancijad da platform oma saudud. Tatanmaine civiline ''Hibinad''-lendimport<ref>[http://hibiny.aero/ Hibinad-lendimportan sait (''hibiny.aero'').] {{ref-ru}}</ref> (''KVK / АПХ / ULMK'', 60,1 tuhad passažiroid vl 2017) sijadase kaks'toštkümnes kilometras suvhe lidnaspäi. Tehtas reisid [[Piter]]ihe, [[Moskv]]ha i [[Kaliningrad]]an lendimporthasai, mugažo om sezonreisid Mustmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Administratsia Apatity.JPG|Lidnümbrikon administracijan sauvuz (2014) Hram Novimuchenikov i Ispovednikov Rossiyskih.JPG|Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2014 nägu 2016-GIN-KNC-RAN.jpg|[[Venäman Tedoakademii|VTA:n]] Kolan tedokeskusen Geologjan institut vl 2016 DK Egorova.JPG|Sauvojiden kul'turkeskuz (2014) VokzalApatity.JPG|''Apatitad-1''-päraudtestancii vl 2014 АНОФ-2.jpg|Kahtenz' apatit-nefelinine küllästamižtegim ({{lang-ru|АНОФ-2}}), vn 2008 heinkun nägu </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://apatity.gov-murman.ru/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''apatity.gov-murman.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Apatity}} {{Murmanskan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Murmanskan agjan lidnad]] [[Kategorii:Murmanskan agjan lidnümbrikod]] dm2d17z7x5jxoaf2112w75pdsvd5acg Halonen Tarja 0 1844 186740 151757 2026-04-14T06:48:15Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186740 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Tarja Halonen 1c389 8827-2.jpg | описание изображения = Tarja Halonen vn 2011 semendkus }} '''Tarja Kaarina Halonen''' (mugažo [[suomen kel'|suomen kelel]], virktas [ˈtɑrjɑ (ˈkɑːrinɑ) ˈhɑlonen]; sünd. [[24. tal'vku]] [[1943. voz'|1943]], [[Hel'sinki]], [[Suomenma]]) om ranu [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] 11. prezidentan vozil 2000−2012. Oli ezmäižeks naižeks necil radsijal. == Biografii == Vll 1962−1968 Tarja openui [[Hel'sinkin universitet]]as, sai juristan kvalifikacijad. Suomenman Socialiž-demokratižen partijan ühtnii vspäi 1971. Oli Suomenman parlamentan ezitajan vspäi 1979. Radoi ohjastusen ministran koumel radnikusel: socialižen kaičendan da tervhudenkaičendan (1987−1990), justicijan (1990−1991), röunantagaižiden azjoiden (1995−2000) ministrusiš. Halonen sai vägestust vn 2000 prezidentan valičendoiden kahtendes turas (51,7 %), mugažo vl 2006 (51 %, vägesti jäl'ghišt [[Sauli Niinistö]]-prezidentad). Prezidentan radnikusen jäl'ghe Halonen ühtneb rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden ohjandushe, kaičeb [[naine|naižiden]] oiktusid. == Kanz == Tarja om lähtnu mehele kahtenden kerdan, Pentti Arajärvi om hänen mužik vn 2000 elokun 26. päiväspäi, formitihe naindad ühthižen elon vižtoštkümnen voden jäl'ghe. Ezmäine mužik oli Kari Pekkonen, Anna Halonen-tütär (sünd. 1978 Hel'sinkihe) om siš naimiželospäi. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Hel'sinkihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1943]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 24. päiväl]] 3hbpofjp0jeisg9n8bmb9vcthkt923j Svinhuvud Per Evind 0 1853 186730 186100 2026-04-13T17:57:28Z Koiravva 1717 +nimen virkand 186730 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Pehr Evind Svinhufvud.png | описание изображения = Per Evind Svinhuvud 1920-30-nzil vozil }} '''Per Evind Svinhuvud (Per Evind Svinhufvud)''' ([[suomen kel'|suom]]. i {{lang-sv|Pehr Evind Svinhufvud}} [ˈpæːr ˈeːʋin(d) ˈsviːnhʉːʋʉd]; sünd. [[15. tal'vku]] [[1861]], Sääksmäki-kund (nüg. [[Valkeakoski]]-lidnan pala), [[Sur' Suomenman ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. [[29. uhoku]] [[1944]], Luumäki-kund, [[Suomenma]]) oli Suomenman politikanmez'. Svinhuvud radoi [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] koumanden prezidentan (2. keväz'ku 1931 — 1. keväz'ku 1937). Mez' oli [[Suomenman parlament]]an ühtnijaks (1907−1914) i sen ezmäižeks ezimeheks (vhesai 1912). == Biografii == Tuleban aigan prezident oli sündnu Gustav Per Svinhuvud-merioficeran i hänen Ol'ga fon Bekker-akan kanzha. Tat pölištui Grekanman randanno, konz poig oli kaks'vozne. Aigaline laps'aig mäni dedan perehes. Dedan ičtazrikondan jäl'ghe prihaine mamanke i sizarenke sirdiba [[Hel'sinki]]he. Openui [[Aleksandran universitet|Gel'singforsan universitetas]] i sai čomamahtoiden magistran arvod vl 1882, [[oiktuz|oiktusen]] magistran arvod vl 1886. Mez' zavodi kar'jerad advokataks ümbrikoiden käskuzkundoiš, sid' radnikoiči sudijan abunikaks Apelläcižes käskuzkundas [[Turku|Abo]]-lidnas. Vspäi 1892 radoi Senatan komitetas käskusištos, oli otnus valdkundmaksoiden küzundoihe siš. Vl 1902 pördui enččehe radnikushe Apelläcižes käskuzkundas. Äi azjoid oli suomalaižiden protestoiden tagut venän kul'turan jurdutandad vaste, i Svinhuvud oli pästtud radmaspäi N.I. Bobrikov-jenaralgubernatoral ičeze kovan pozicijan taguiči. Sirdi Gel'singforsha radmaha advokatan. Vll 1907−1914 mez' oli Suomenman parlamentan ühtnijan. Mäni radho makundan käskuzkundan ezimehen vl 1914 i pučihe tundištada oigetud Venäman prokuraturaspäi valdkundmehen täuz'valdoiktusid, sen tagut oigetihe Svinhuvudad küksendha eläda Sibiriš (Tomskan guberijan Nariman rand, sid' [[Kolivan']]). Pördui küksendaspäi vl 1917, vasttihe händast rahvahaližeks vägimeheks. Politikanmez' oli Suomenman Senatan ezimehen (möhemba sen radnikusen nimi oli päministr) vn 1917 kül'mkuspäi vn 1918 semendkuhusai, sid' tegi valdkundan pämehen velgusidme (oli regentan) vn 1918 lophusai. [[Vladimir Lenin]] andoi aktad Suomenman ripmatomuden tundištandas arni Svinhuvudale Petrogradas vn 1917 31. päiväl tal'vkud. Per Evind läksi politikaspäi aigaks monarhijan satusetoman jurdutandan jäl'ghe. == Kanz == Per Evind nai vl 1889, oti akaks Al'ma Timorenad. Sündutihe kuz' last naimiželos. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Valkeakoskihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1861]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 15. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Suomenmas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1944]] [[Kategorii:Kolnuded uhokun 29. päiväl]] 5d2ymqiq1rcz6utdjo8mnncixb8uie1 186731 186730 2026-04-13T17:59:24Z Koiravva 1717 kategorijad+ 186731 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Pehr Evind Svinhufvud.png | описание изображения = Per Evind Svinhuvud 1920-30-nzil vozil }} '''Per Evind Svinhuvud (Per Evind Svinhufvud)''' ([[suomen kel'|suom]]. i {{lang-sv|Pehr Evind Svinhufvud}} [ˈpæːr ˈeːʋin(d) ˈsviːnhʉːʋʉd]; sünd. [[15. tal'vku]] [[1861]], Sääksmäki-kund (nüg. [[Valkeakoski]]-lidnan pala), [[Sur' Suomenman ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. [[29. uhoku]] [[1944]], Luumäki-kund, [[Suomenma]]) oli Suomenman politikanmez'. Svinhuvud radoi [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] koumanden prezidentan (2. keväz'ku 1931 — 1. keväz'ku 1937). Mez' oli [[Suomenman parlament]]an ühtnijaks (1907−1914) i sen ezmäižeks ezimeheks (vhesai 1912). == Biografii == Tuleban aigan prezident oli sündnu Gustav Per Svinhuvud-merioficeran i hänen Ol'ga fon Bekker-akan kanzha. Tat pölištui Grekanman randanno, konz poig oli kaks'vozne. Aigaline laps'aig mäni dedan perehes. Dedan ičtazrikondan jäl'ghe prihaine mamanke i sizarenke sirdiba [[Hel'sinki]]he. Openui [[Aleksandran universitet|Gel'singforsan universitetas]] i sai čomamahtoiden magistran arvod vl 1882, [[oiktuz|oiktusen]] magistran arvod vl 1886. Mez' zavodi kar'jerad advokataks ümbrikoiden käskuzkundoiš, sid' radnikoiči sudijan abunikaks Apelläcižes käskuzkundas [[Turku|Abo]]-lidnas. Vspäi 1892 radoi Senatan komitetas käskusištos, oli otnus valdkundmaksoiden küzundoihe siš. Vl 1902 pördui enččehe radnikushe Apelläcižes käskuzkundas. Äi azjoid oli suomalaižiden protestoiden tagut venän kul'turan jurdutandad vaste, i Svinhuvud oli pästtud radmaspäi N.I. Bobrikov-jenaralgubernatoral ičeze kovan pozicijan taguiči. Sirdi Gel'singforsha radmaha advokatan. Vll 1907−1914 mez' oli Suomenman parlamentan ühtnijan. Mäni radho makundan käskuzkundan ezimehen vl 1914 i pučihe tundištada oigetud Venäman prokuraturaspäi valdkundmehen täuz'valdoiktusid, sen tagut oigetihe Svinhuvudad küksendha eläda Sibiriš (Tomskan guberijan Nariman rand, sid' [[Kolivan']]). Pördui küksendaspäi vl 1917, vasttihe händast rahvahaližeks vägimeheks. Politikanmez' oli Suomenman Senatan ezimehen (möhemba sen radnikusen nimi oli päministr) vn 1917 kül'mkuspäi vn 1918 semendkuhusai, sid' tegi valdkundan pämehen velgusidme (oli regentan) vn 1918 lophusai. [[Vladimir Lenin]] andoi aktad Suomenman ripmatomuden tundištandas arni Svinhuvudale Petrogradas vn 1917 31. päiväl tal'vkud. Per Evind läksi politikaspäi aigaks monarhijan satusetoman jurdutandan jäl'ghe. == Kanz == Per Evind nai vl 1889, oti akaks Al'ma Timorenad. Sündutihe kuz' last naimiželos. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha]] [[Kategorii:Sündnuded Valkeakoskihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1861]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 15. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Suomenmas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1944]] [[Kategorii:Kolnuded uhokun 29. päiväl]] 8573m973u3lpxw4cikxm33aixm29jy9 Kallio Küösti 0 1855 186734 158601 2026-04-13T18:31:16Z Koiravva 1717 +nimen virkand, kategorijad+ 186734 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Kyösti Kallio.jpg | описание изображения = Küösti Kallio, 1930-nded voded }} '''Küösti Kallio''' ({{lang-fi|Kyösti Kallio}} [ˈkyø̯sti ˈkɑlːio]), nimi sündundan aigan ''Gustaf Kalliokangas'' (mugažo suomen kelel, virktas [ˈɡʉstɑːf ˈkɑlːioˌkɑŋːɑs]; sünd. [[10. sulaku]] [[1873]], [[Üliviesk]], [[Suomenman Sur' ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. [[19. tal'vku]] [[1940]], [[Hel'sinki]], [[Suomenma]], om mahapandud [[Nival]]as) oli [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] nelländen prezidentan (1. keväz'ku 1937 — 19. tal'vku 1940), sidä kesken [[Tal'vsoda]]n aigan. Edel radoi Suomenman päministran mugažo (1922−1924, 1925−1926, 1929−1930, 1936−1937), parlamentan ezimehen (1920−1921, 1922, 1924−1925, 1927−1928, 1929, 1930−1936). == Biografii == Küösti oli sündnu fermeran i Ülivieskan ühten ohjandajišpäi kanzha. Openui [[Oulu]]n suomen liceiš ({{lang-fi|Oulun Lyseon Lukio}}). Vspäi 1895 mez' eli lähižes Ülivieskale [[Nival]]as, hüvä openduz i järedan manpidajan status vediba sihe azjaha, miše Kallio tegeškanzi tarbhaižid velgusid kundan tobmudes. Ühtni norišton serbha i sädi tundmust Santeri Alkio-kirjutajanke, kudamb kändihe hänen päižeks ühtesradnikaks politikas möhemba. Vl 1906 Agrarine ühtištuz-partii oli sätud (nüg. [[Suomenman keskuz (partii)|Suomenman keskuz]]), i valitihe Kalliod partijan ohjanduzkundha. Vll 1908−1916 mez' oli partijan ezimehen i parlamentan ühtnijan. Pördui teravas valdkundan ohjandushe voziden 1917−1918 rahvahanikoiden sodan jäl'ghe. Hänel tehtud «Lex Kallio»-käskuz man tarhoiden kortomas tuli väghe vl 1922. == Kanz == Küösti Kallio nai vl 1902, Kaisa Kallio oli hänen ak (''Katariina «Kaisa» Kallio'', neiččel ''Nivala''), fermeran tütär. Kazvatihe kuz' last naimiželos. Kaisa oli Suomenman Ezmäižen Emändan ičeze mužikan prezidentan strokun aigan. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha]] [[Kategorii:Sündnuded Ülivieskha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1873]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 10. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Hel'sinkiš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1940]] [[Kategorii:Kolnuded tal'vkun 19. päiväl]] 3rhbqmg4ittp5ltmgu01suicqeakjsy Vikipedii:Ezištuz 4 2521 186733 186579 2026-04-13T18:06:27Z Koiravva 1717 aktualizacii kerdan nedališ 186733 wikitext text/x-wiki {{/Südäimištlehtpol'}} ---- '''Nügüdläine sija kirjutusiden (südäimištlehtpoliden) lugun mödhe''': '''#201''' ('''345:späi''')<br /> '''Edes''': [[:eml:|Emilijan-Romanijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|eml}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:map-bms:|Banjumasanan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|map-bms}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ary:|Marokon araban Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ary}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:dag:|Dagbanikel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|dag}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ie:|Interlingvakel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ie}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hyw:|Päivlaskmaižarmenijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hyw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ace:|Ačehan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ace}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kaa:|Karakalpakan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kaa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:wa:|Vallonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|wa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sa:|Sanskritankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zu:|Zulun Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zu}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hif:|Fidžin hindin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hif}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zgh:|Marokon berberan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zgh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:km:|Khmeran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|km}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bjn:|Bandžaran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bjn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sn:|Šonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:lij:|Ligurijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|lij}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mhr:|Nitmarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mhr}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:shi:|Šil'han Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|shi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mni:|Manipurin (Meitein) Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mni}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:so:|Somalin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|so}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mrj:|Mägimarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mrj}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hak:|Hakkan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hak}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rue:|Rusinan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rue}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:pam:|Kapampangankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|pam}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:tly:|Tališin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|tly}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ks:|Kašmiran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ks}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ug:|Uiguran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ug}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rw:|Ruandan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:roa-tara:|Tarantinokel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|roa-tara}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bh:|Bhodžpurin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nso:|Pohjoižsoton Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nso}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:co:|Korsikan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|co}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:vls:|Päivlaskmaižflamandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|vls}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nds-nl:|Alasaksonijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nds-nl}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bo:|Tibetan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bo}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mi:|Maorin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:se:|Pohjoižsaamen Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|se}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:myv:|Erzän Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|myv}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sc:|Sardinijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sc}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mt:|Mal'tan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mt}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mdf:|Mokšan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mdf}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zea:|Zelandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zea}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kw:|Kornan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:kab:|Kabilan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|kab}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gv:|Menan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gv}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:tk:|Turkmenan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|tk}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:fiu-vro:|Virun Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|fiu-vro}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gan:|Gan'kel'ne Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gan}}}}''')<br /> '''8,000:ihe''': '''+{{#expr:8000-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''' {{/Suomalaiž-permižed Vikipedijad‎}} {| style="width:65%;" |- ! '''[[Specialine:UdedLehtpoled|Uded lehtpoled kus]]''' ! Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}<br>{{purge}} ! '''[[Vikipedii:Süvüden istorii]]''' |- valign="top" | : 02. uhoku 2026: '''93.911''' {{kazvand}} : 09. uhoku 2026: '''93.883''' {{lanktend}} : 16. uhoku 2026: '''93.994''' {{kazvand}} : 23. uhoku 2026: '''94.178''' {{kazvand}} | : 02. keväz'ku 2026: '''94.309''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2026: '''94.610''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2026: '''94.686''' {{kazvand}} : 23. keväz'ku 2026: '''94.858''' {{kazvand}} : 30. keväz'ku 2026: '''95.099''' {{kazvand}} | : 06. sulaku 2026: '''95.376''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2026: '''95.573''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2026: '''???''' : 27. sulaku 2026: '''???''' |} [[Fail:1000HA.png|16px]] '''[[Vikipedii:Tarbhaižed lehtpoled, kudambad tarbiž säta kaikihe Vikipedijan versijoihe|Tarbhaižed lehtpoled]]:''' {{SAMPLESCORE}} (maksimum 100.00) * kezaku 2012: '''#197 (1.53)''' {{kazvand}} * heinku 2012: '''#192 (1.72)''' {{kazvand}} * eloku 2012: '''#190 (1.77)''' {{kazvand}} * sügüz'ku 2012: '''#190 (1.80)''' {{vajehtuseta}} * reduku 2012: '''#190 (1.91)''' {{vajehtuseta}} * kül'mku 2012: '''#182 ([[:meta:List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles|2.09]])''' {{kazvand}} * '''kacu edemba: [[Vikipedii:Tarbhaižiden lehtpoliden statistik]]''' ---- :'''[[:Kategorii:Ezitegesed|Ezitegesed]]:''' {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' <!-- Checked from ".ad" to "Reboi" so far --> :'''[[Vikipedii:Hüväd kirjutused|Hüväd kirjutused]]:''' {{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' ---- '''Kacu mugažo:''' * [https://stats.wikimedia.org/v2/#/vep.wikipedia.org Wikistat 2: Nügüdläine statistik kus da vodes (vep.wikipedia.org)] i [https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaVEP.htm Wikipedia Statistics - Tables - Vepsian (Statistik Vikipedijas - Tabluded - Vepsän Vikipedii).] {{ref-en}} * [[:ru:Википедия:Список Википедий|ru:Википедия:Список Википедий (Vikipedijoiden nimikirjutez RuWikiš).]] {{ref-ru}} * '''[[Vikipedii:Kacundoiden časpaksuz]]''' * [https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Speciali%C5%BEedLehtpoled Specialižed lehtpoled] * [https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=vep.wikipedia.org&platform=all-access&date=last-month&excludes= Lehtpoled kacundoiden lugun mödhe jäl'ghižes kus ''tools.wmflabs.org''-saital.] [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] 4buoh53rb6997dl4jkla9ad8zjb8v12 Bistrov Sergei 0 7290 186735 117893 2026-04-14T05:25:28Z Motoranger 10577 +kategorijad 186735 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = | описание изображения = Sergei Bistrov edel vn 1936 kül'mkud }} '''Sergei Mihailovič Bistrov''' ({{lang-ru|Сергей Михайлович Быстров}}; sünd. [[31. keväz'ku]] [[1911]], [[Stunino]]-külä (nügüdläižes [[Vepsän rahvahaline küläkund|Vepsän rahvahaližes küläkundas]], [[Babajevon rajon]], [[Vologdan agj]]), [[Venäman imperii]] — kol. [[9. kül'mku]] [[1936]], [[Madrid]], [[Ispanii]]) oli nevondkundaline tankist, [[Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez']] (1936; surmanjäl'geližikš). Vl 1936 Sergei ajoi toradamha ičetahtol [[Ispanii|Ispanijas]]. 29. päiväl semendkud päzuti rotan pämehen tankad 30 kilometras [[Madrid]]an suvhe vastustajan ambundan aigan. Ühtni satusekahiš toriš. Kül'mkun 9. päiväl vastsi vihanikad tankas [[Madrid]]-lidnan röunal. Šlibak putui tankha, se poukahti. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:NSTÜ:n tankistad]] [[Kategorii:Sodatö]] [[Kategorii:Tankistad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Babajevon rajonha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1911]] [[Kategorii:Sündnuded keväz'kun 31. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Madridas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1936]] [[Kategorii:Kolnuded kül'mkun 9. päiväl]] 6oisq1kj4w7lrbpm28m7k69x2p0wfdy Seul 0 8881 186738 186128 2026-04-14T06:34:56Z ~2026-22791-01 18268 186738 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Seul<br />서울특별시<br /><small>''(Seul-thikpölsi)''</small> | Lidnanznam = Logo of Seoul, South Korea.svg | Flag = Flag of Seoul.svg | Lidnanznam text = Seulan lidnanznam | Flag text = Seulan flag | Valdkund = Korejan Tazovaldkund | Eläjiden lugu = 9,602,826 | Voz' = 2025 | Pind = 605.24 | Fail = Seoul City Montage.png | Pämez' = O Se Hun<br/>(heinku 2006 — eloku 2011,<br/>sulaku 2021—,<br/>오세훈 / 吳世勳) | Telefonkod = +82-2 | Aigvö = [[UTC]]+9 }} [[Fail:Map Seoul.jpg|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]] [[Fail:Brand Slogan of Seoul (2006–2016).svg|thumb|right|200px|Lidnan deviz]] '''Seul''' ({{lang-ko|서울}} ''Seul'' [sʰʌ.ul] — «Pälidn») om [[Korejan Tazovaldkund]]an pälidn da kaikiš suremb lidn, sen ristitišt om läz 10 mln. ristituid. Lidn om eriliženke statusanke administrativižešti i üks'jäine mugoine valdkundas, mülüdas sidä statistižhe [[Seulan rahvahaližen pälidnan region|Pälidnaižhe regionha]] (Sudogvon). == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 370 edel meiden erad kuti ''Vireson'', Pekče-valdkundan pälidn. Korö-valdkundan aigan oli tetab kuti suvine pälidn i ''Hanson''-lidnuz Hangan-jogen mödhe 11. voz'sadaspäi. Čoson-valdkundan aigan (1392−1897) oli sen ''Hanän''-pälidnaks. == Geografijan andmused == [[Fail:Seoul-teukbyeolsi in South Korea.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal]] Seul sijadase valdkundan lodehes, seižub Han-jogen randoil ({{lang-ko|한강}} ''Hangan'', kaikiš znamasižemb valdkundas, 494 km pitte, lankteb [[Pakuine meri|Pakuižhe merhe]]), 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud [[Köngido]]-agjal, mugažo röunatab [[Inčhon]]-lidnanke da meriportanke, sen territorii sijadase päivlaskmha Seulaspäi. Matkad lidnan röunaspäi [[Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund|Pohjoižkorejan]] röunhasai om 24 km pohjoižhe. Klimat om mussonine, pil'vekaz vodes läbi, musson puhub semendkuspäi redukuhusai. Kezal om räk da luja nepsuz, no luja räk oleskeleb harvoin. Toižil voz'aigoil tulleid kontinentaspäi dominiruidas. Seul ei ole sauptud mägil pohjoižtulleid vaste, pehmed tal'v oleskeleb lidnas −15 C° lämuzidenke da sen alemba. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, kezakun-elokun +22,7..+26,1 C°, tal'vkun-uhokun −2,0..+0,7 C°. Ekstremumad oma −23,1 C° (tal'vku) i +39,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +8,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,7 C° (uhoku). Paneb sadegid 1418 mm vodes, enamba heinkus (414 mm) i elokus (348 mm), vähemba tal'vkus-uhokus (17..28 mm kus). Paneb lunt tal'ven 24 päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..76 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 55..62 % redukus-semendkus. == Tobmuz == [[Fail:01-00-seoul-en.svg|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod vl 2015]] Seulas om 25 municipališt ümbrikod (''ku'' — 구, niil om ičeohjandust), kudambad alajagasoiš 522 administrativižeks rajonaks (''ton'' — 동), ned — 13 787 ''thon:aks'' da 102 796 ''pan:aks''. Edeline lidnan pämez' oli Pak Von Sun (reduku 2011 — heinku 2020, 박원순 / 朴元淳), rikoi ičtaze harrasmentan väritusen tagut ezimeletaden. == Eläjad == Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 10 140 000 ristituid<ref>[http://english.chosun.com/site/data/html_dir/2014/02/14/2014021400795.html Seoul's Population Drops Below 10 Million for First Time in 25 Years (Seulan ristitišt tegihe vähemb mi 10 millionad ezmäižen kerdan 25 vodes) // Čosun Il'bo (''english.chosun.com''). — 2014-02-16.] {{ref-en}}</ref>. Ristitišt poleneb i sirdab ezilidnoihe 1990-nziden voziden keskespäi elon kallištusen tagut. Vl 2018 lidnan kaikenaigaine ristitišt oli 9 838 892 eläjad. Kaik 25,6 mln. ristituid<ref>[http://www.index.go.kr/egams/stts/jsp/potal/stts/PO_STTS_IdxMain.jsp?idx_cd=2729 Current population of the Seoul National Capital Area (Seulan rahvahaližen pälidnan regionan nügüdläine ristitišt). — Statistics Korea (''index.go.kr'').] {{ref-en}}</ref> elädas Seulan aglomeracijas (ühesanz' mail'mas), valdkundan pol'. == Ekonomik == Seul om üks' kaikiš järedambiš mail'man keskusišpäi tegimišton da finansoiden šingotesen mödhe. [[Samsung]]-, [[LG]]-, [[Hyundai]]-, [[Kia]]- da [[SK]]-korporacijoiden päofisad sijadasoiš täs. Läz 20 tuhad edheotandoid ratas Seulas, ned sätas valdkundan [[kogosüdäiprodukt]]an 21 %<ref>[http://www.lmg.go.kr/2006iaescsi/generalinfo/seoul.asp Welcome to KTC (Hüväd tulgat KTC:ha). — ''Lmg.go.kr'', 2006.] {{ref-en}}</ref>. Tegimišton päsarakod: mašiništonsauvomine, elektrotehnine sarak, kapitaline sauvond. == Transport == Zavottihe sauda metrod vl 1974, möhemba mi [[Phen'jan]]an metrod. Nügüd'aigan om ühesa jonod Seulan metropolitenas, ned oma sidotud ahthas ezilidnoiden elektroraudteidenke. Kaik om 22 jonod 707 stancijanke pälidnan regionan elektroraudsistemas. Avtobustransport om lujas šingotadud lidnan südäimes, lidnoidenkeskeižil maršrutoil-ki. Avtoteil om erigoittud likundjonoid avtobusoiden täht. Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad: [[Inčhon (lendimport)|Inčhon-lendimport]] (vspäi 2001, kaik reisad) i [[Kimpho]] (südäireisad, mugažo reisad [[Tokio]]nnoks da [[Šanhai]]hesai). == Sport == Vl 1988 Seul vastsi 20. [[Kezaolimpiad|Kezaližid Olimpiadvändoid]]. Vl 2002 lidn ühtni Mail'man futbolan čempionatha, oli sen vändoiden ühteks sijišpäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Seoul City Hall from Plaza.jpg|Lidnan ohjastusen pert' (2019, vanh i uz', kaks' sauvust ezimal) 경복궁 전경.jpg|Pert'kuluiden Könbok-kompleks (2016, om saudud vl 1394) Gangnam Seoul January 2009.jpg|Azjaline Kannam-rajon ({{lang-en|Gangnam-gu}}) vl 2009 Lotte World Tower at sunset.jpg|Üläkorged Lotto-sauvuz i Džamsin-raudtesild Han-joges päliči vl 2015 View from COEX Tower.jpg|Olimpine stadion sen ümbrištonke (2008) Seoul-station-20181122-072342.jpg|''Seul''-päraudtestancii vl 2018 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.seoul.go.kr/ Lidnan administracijan oficialine sait (''seoul.go.kr'').] {{ref-ko}} {{ref-en}} {{ref-ja}} {{ref-zh}} {{ref-fr}} {{ref-es}} * [http://www.globalphotos.org/seoul.htm Seulan fotokuvad ''globalphotos.org''-saital.] {{Commons|Seoul}} {{Azijan pälidnad}} [[Kategorii:Seul| ]] [[Kategorii:Korejan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Korejan Tazovaldkund|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Suvikorejan agjad]] h6p2dhkitonn9cgppjj86a95r7dnj34 Kekkonen Urho 0 9197 186742 158208 2026-04-14T07:23:35Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186742 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Urho-Kekkonen-1977.jpg | описание изображения = Urho Kekkonen vl 1977 }} '''Urho Kaleva Kekkonen''' (mugažo [[suomen kel'|suomen kelel]], virktas [ˈurho ˈkɑleʋɑ ˈkekːonen]; sünd. [[3. sügüz'ku]] [[1900]], [[Pielavezi]], [[Suomenman Sur' ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. [[31. eloku]] [[1986]], [[Hel'sinki]], [[Suomenma]], om mahapandud siš-žo) oli politikanmez', kudamb oli ranu [[Suomenma]]n kahesanden lugul prezidentan 25 vot, nell' strokud jäl'geten (01.03.1956—26.10.1981). Vozil 1950−1956 radoi valdkundan päministran kaks' strokud. == Biografii == Vl 1919 Urho oli [[Kajani]]-licein pästnikan i zavodi radod «Kajanin lehti»-lugendlehteses. Kekkonen oli lehtezmehen elon lophusai, sädi kirjutusid pälidnan aiglehtesihe prezidentan radon eskai. Vl 1921 mez' sirdi Hel'sinkihe i tuli opendushe [[Hel'sinkin universitet]]an juridižes fakul'tetas. Ühtni üläopenikoiden likundha. Lopi opendust universitetas vl 1926. Vll 1927−1932 radoi juristan Külämunicipalitetoiden associacijas, ühten aigan vll 1927−1928 oli universitetan üläopenikoiden ''Ylioppilaslehti''-lehtesen päredaktoran. Oti radnikust maižandusen ministruses vspäi 1933. Vl 1936 sai juridižiden tedoiden doktoran arvod. Tuleban aigan politikanmez' ühtni oiktaha Karjalan akademižhe sebrha, kudamban met oli Päivnouzmaižen Karjalan ühtištuz Suomenmanke, läksi sebraspäi vn 1932 uhokun valdkundankumaidusen jäl'ghe. Vspäi 1933 Urho Kekkonen oli Agrarine ühtištuz-partijan ühtnijan ([[Keskusen partii]] vspäi 1965), vhesai 1956 — sen lideroiden keskes. Vll 1936−1956 mez' oli sen partijan ezitajan [[Suomenman parlament|valdkundan parlamentas]]. == Kanz == Mez' oli naižiš vspäi 1926, Sül'vi Kekkonen-kirjutainaine (neiččel Uino, {{lang-fi|Sylvi Uino}}, 1900−1974) oli hänen ak. Oluhased sädiba tundmust policijan palakundas Urhon opendusen aigan Hel'sinkin universitetas (1921−1926), molembad radoiba siš palakundas: Urho ühtni antikommunistižhe policijha (nüg. Suomen tedištelendohjanduzkund), Sül'vi paineli kirjutandmašinal. Naine oli Suomenman ezmäižen emändan 18 vot ičeze surmhasai. Poigad-kaksjaižed sünduiba naimiželos: Matti Kekkonen (1928−2013), oli deputatan da tatan abunikan, i Taneli Kekkonen (1928−1985), radoi valdkundan sur'oigenuden Jugoslavijas, Grekanmas, Italijas, Mal'tas, Pol'šanmas, Izrailiš. == Homaičendad == <references/> [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha]] [[Kategorii:Sündnuded Pielavezihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1900]] [[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 3. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Hel'sinkiš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1986]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 31. päiväl]] 1taos7r6uxlwjr4uq95dvp3xjs7r79e 186743 186742 2026-04-14T07:24:55Z Motoranger 10577 186743 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Urho-Kekkonen-1977.jpg | описание изображения = Urho Kekkonen vl 1977 }} '''Urho Kaleva Kekkonen''' (mugažo [[suomen kel'|suomen kelel]], virktas [ˈurho ˈkɑleʋɑ ˈkekːonen]; sünd. [[3. sügüz'ku]] [[1900]], [[Pielavezi]], [[Suomenman Sur' ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. [[31. eloku]] [[1986]], [[Hel'sinki]], [[Suomenma]], om mahapandud siš-žo) oli politikanmez', kudamb oli ranu [[Suomenma]]n kahesanden lugul prezidentan kaks'kümne viž vot, nell' strokud jäl'geten (01.03.1956—26.10.1981). Vozil 1950−1956 radoi valdkundan päministran kaks' strokud. == Biografii == Vl 1919 Urho oli [[Kajani]]-licein pästnikan i zavodi radod «Kajanin lehti»-lugendlehteses. Kekkonen oli lehtezmehen elon lophusai, sädi kirjutusid pälidnan aiglehtesihe prezidentan radon eskai. Vl 1921 mez' sirdi Hel'sinkihe i tuli opendushe [[Hel'sinkin universitet]]an juridižes fakul'tetas. Ühtni üläopenikoiden likundha. Lopi opendust universitetas vl 1926. Vll 1927−1932 radoi juristan Külämunicipalitetoiden associacijas, ühten aigan vll 1927−1928 oli universitetan üläopenikoiden ''Ylioppilaslehti''-lehtesen päredaktoran. Oti radnikust maižandusen ministruses vspäi 1933. Vl 1936 sai juridižiden tedoiden doktoran arvod. Tuleban aigan politikanmez' ühtni oiktaha Karjalan akademižhe sebrha, kudamban met oli Päivnouzmaižen Karjalan ühtištuz Suomenmanke, läksi sebraspäi vn 1932 uhokun valdkundankumaidusen jäl'ghe. Vspäi 1933 Urho Kekkonen oli Agrarine ühtištuz-partijan ühtnijan ([[Keskusen partii]] vspäi 1965), vhesai 1956 — sen lideroiden keskes. Vll 1936−1956 mez' oli sen partijan ezitajan [[Suomenman parlament|valdkundan parlamentas]]. == Kanz == Mez' oli naižiš vspäi 1926, Sül'vi Kekkonen-kirjutainaine (neiččel Uino, {{lang-fi|Sylvi Uino}}, 1900−1974) oli hänen ak. Oluhased sädiba tundmust policijan palakundas Urhon opendusen aigan Hel'sinkin universitetas (1921−1926), molembad radoiba siš palakundas: Urho ühtni antikommunistižhe policijha (nüg. Suomen tedištelendohjanduzkund), Sül'vi paineli kirjutandmašinal. Naine oli Suomenman ezmäižen emändan kahesatoštkümne vot ičeze surmhasai. Poigad-kaksjaižed sünduiba naimiželos: Matti Kekkonen (1928−2013), oli deputatan da tatan abunikan, i Taneli Kekkonen (1928−1985), radoi valdkundan sur'oigenuden Jugoslavijas, Grekanmas, Italijas, Mal'tas, Pol'šanmas, Izrailiš. == Homaičendad == <references/> [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Suomenman prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha]] [[Kategorii:Sündnuded Pielavezihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1900]] [[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 3. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Hel'sinkiš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1986]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 31. päiväl]] 95r4ssavhq8islqe0qqku38rosjbtuw Tromsö 0 10804 186736 170564 2026-04-14T05:29:29Z Motoranger 10577 +kart 186736 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tromsö<br />Tromsø | Lidnanznam = Tromsø komm.svg | Flag = Flag of Tromsø.svg | Lidnanznam text = Tromsön lidnanznam | Flag text = Tromsön flag | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 78,745 | Voz' = 2024 | Pind = 2,521.27 | Fail = Tromsø view.jpg | Pämez' = Gunnar Vil'hel'msen<br/>(reduku 2019—,<br/>''Gunnar Wilhelmsen'') | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Tettsted 8011 Tromsø 2022.png|thumb|left|250px|Lidnan kart ezilidnoidenke (2022)]] '''Tromsö''' ({{lang-no|Tromsø}} [ˈtrʊ̂msœ], {{lang-se|Romsa}} [ˈromːsa]) om lidn da municipalitet (kommun) [[Norvegii|Norvegijan]] pohjoižes. Se om [[Troms]]-agjan administrativine keskuz. == Istorii == Eländsijad oliba lidnan territorijal raudaigan völ. Ezmäine jumalanpert' oli saudud Tromsöhö vl 1252. Mainitase keskaigaižiš aigkirjoiš kuti lidnuz kaičemhas [[pomorad|pomoroišpäi]], konz hö eliba nügüd'aigaižen Norvegijan pohjoižpäivnouzmas. Tromsö sai lidnan statusad vl 1794. Pertišton kaikiš amuižembad olijad puižed pertid datiruišoiš vodel 1789. Lidnan znamoičend ližadui 19. voz'sadal, konz episkopan kafedr om pandud sihe (1834), pedagogine kolledž avaiži uksid (1848) i laivankohendusen verf' radaškanzi (1872). Toižen mail'man sodan aigan Norvegijan ohjastuz ištui lidnas pordaigaližešti. Vll 2020−2023 lidn oli ühtištadud Troms i Finnmark-agjan administrativižeks keskuseks. Tromsö šingotase kalanpüdandan eksportan portal (valdkundan kalaeksportan tobj pala), energetižel sarakol, turizmal, sömtegimištol (meriproduktad, olud), Man pindan kuviden kaimdajišpäi kompanijal i [[Arktik]]an tedoidusil. Järed läžundkodi radab lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Tromso location.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan lodehes-päivlaskmas, 400 km pohjoižhe [[Pohjoine polärine pird|polärižes pirdaspäi]]. Sen keskuz om saudud Tromsöi-sarel ({{lang-no|Tromsøya}}) 22 km² pindanke 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kundan ristitišton pol' eläb siš. Klimat om [[subarktine vö|subarktine]] valdmeren, vilu da pehmed lähejoksijan [[Gol'fstrim]]an tagut. Keza om päivoikaz keskmäras, tal'vel ei olele päivänvauktust läz täuzin polärižen ön tagut. Voden keskmäine lämuz om +3,4 C°, kezakun-elokun +9,4..+12,3 C°, tal'vkun-keväz'kun −1,7..−3,3 C°. Ekstremumad oma −18,4 C° (viluku, uhoku) i +30,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (heinkun minimum om +0,7 C°). Paneb sadegid 1091 mm vodes, enamba sügüz'kus-keväz'kus (94..127 mm kus), vähemba semendkus-kezakus (56..58 mm kus). Meriveden minimaline keskmäine lämuz oleskeleb uhokus-sulakus (+4,2..+4,6 C°), kaikiš korktemb heinkus-sügüz'kus (+10,1..+11,3 C°). [[Fail:Norway Troms - Tromsø.svg|thumb|left|250px|Kundan sijaduz agjas vn 2012 kartal]] == Eläjad == Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 71 590 ristitud, vl 2019 — 76 974 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Tromsön universitet — Norvegijan Arktine universitet radab vspäi 1968 (16 tuhad üläopenikoid vl 2016). Koumanz' [[Barencan region]]an igähižiden rahvahiden kongress mäni Tromsö-lidnas 2015. voden uhokun augotišes. Kaik 15 ezitajad vepsläižišpäi ühtni sihe.<ref>Galina Baburova, Irina Sotnikova. Kaks'kümne vot ühthižradole Barencan regionas // Kodima. – 2015. – 02 (uhoku). – Lp. 1.</ref> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://tromso.kommune.no/ Lidnankundan oficialine sait (''tromso.kommune.no'').]{{ref-no}} {{Commons|Tromsø}} [[Kategorii:Norvegijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Troms|*]] g05luvoki9ju4mz4htoj58ofssyjweg 186737 186736 2026-04-14T05:32:12Z Motoranger 10577 186737 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tromsö<br />Tromsø | Lidnanznam = Tromsø komm.svg | Flag = Flag of Tromsø.svg | Lidnanznam text = Tromsön lidnanznam | Flag text = Tromsön flag | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 78,745 | Voz' = 2024 | Pind = 2,521.27 | Fail = Tromsø view.jpg | Pämez' = Gunnar Vil'hel'msen<br/>(reduku 2019—,<br/>''Gunnar Wilhelmsen'') | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Tettsted 8011 Tromsø 2022.png|thumb|left|250px|Lidnan kart ezilidnoidenke (2022)]] '''Tromsö''' ({{lang-no|Tromsø}} [ˈtrʊ̂msœ], {{lang-se|Romsa}} [ˈromːsa]) om lidn da municipalitet (kommun) [[Norvegii|Norvegijan]] pohjoižes. Se om [[Troms]]-agjan administrativine keskuz. == Istorii == Eländsijad oliba lidnan territorijal raudaigan völ. Ezmäine jumalanpert' oli saudud Tromsöhö vl 1252. Mainitase keskaigaižiš aigkirjoiš kuti lidnuz kaičemhas [[pomorad|pomoroišpäi]], konz hö eliba nügüd'aigaižen Norvegijan pohjoižpäivnouzmas. Tromsö sai lidnan statusad vl 1794. Pertišton kaikiš amuižembad olijad puižed pertid datiruišoiš vodel 1789. Lidnan znamoičend ližadui 19. voz'sadal, konz episkopan kafedr om pandud sihe (1834), pedagogine kolledž avaiži uksid (1848) i laivankohendusen verf' radaškanzi (1872). Toižen mail'man sodan aigan Norvegijan ohjastuz ištui lidnas pordaigaližešti. Vll 2020−2023 lidn oli ühtištadud Troms i Finnmark-agjan administrativižeks keskuseks. Tromsö šingotase kalanpüdandan eksportan portal (valdkundan kalaeksportan tobj pala), energetižel sarakol, turizmal, sömtegimištol (meriproduktad, olud), Man pindan kuviden kaimdajišpäi kompanijal i [[Arktik]]an tedoidusil. Järed läžundkodi radab lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Tromso location.png|thumb|left|150px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan lodehes-päivlaskmas, 400 km pohjoižhe [[Pohjoine polärine pird|polärižes pirdaspäi]]. Sen keskuz om saudud Tromsöi-sarel ({{lang-no|Tromsøya}}) 22 km² pindanke 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kundan ristitišton pol' eläb siš. Matkad [[Oslo]]-pälidnhasai om 1150 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 1740 km avtotedme. Klimat om [[subarktine vö|subarktine]] valdmeren, vilu da pehmed lähejoksijan [[Gol'fstrim]]an tagut. Keza om päivoikaz keskmäras, tal'vel ei olele päivänvauktust läz täuzin polärižen ön tagut. Voden keskmäine lämuz om +3,4 C°, kezakun-elokun +9,4..+12,3 C°, tal'vkun-keväz'kun −1,7..−3,3 C°. Ekstremumad oma −18,4 C° (viluku, uhoku) i +30,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (heinkun minimum om +0,7 C°). Paneb sadegid 1091 mm vodes, enamba sügüz'kus-keväz'kus (94..127 mm kus), vähemba semendkus-kezakus (56..58 mm kus). Meriveden minimaline keskmäine lämuz oleskeleb uhokus-sulakus (+4,2..+4,6 C°), kaikiš korktemb heinkus-sügüz'kus (+10,1..+11,3 C°). [[Fail:Norway Troms - Tromsø.svg|thumb|left|250px|Kundan sijaduz agjas vn 2012 kartal]] == Eläjad == Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 71 590 ristitud, vl 2019 — 76 974 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Tromsön universitet — Norvegijan Arktine universitet radab vspäi 1968 (16 tuhad üläopenikoid vl 2016). Koumanz' [[Barencan region]]an igähižiden rahvahiden kongress mäni Tromsö-lidnas 2015. voden uhokun augotišes. Kaik 15 ezitajad vepsläižišpäi ühtni sihe.<ref>Galina Baburova, Irina Sotnikova. Kaks'kümne vot ühthižradole Barencan regionas // Kodima. – 2015. – 02 (uhoku). – Lp. 1.</ref> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://tromso.kommune.no/ Lidnankundan oficialine sait (''tromso.kommune.no'').]{{ref-no}} {{Commons|Tromsø}} [[Kategorii:Norvegijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Troms|*]] 5xwx5vkmchebpfm70c61bdjtjn5ot81 186739 186737 2026-04-14T06:41:32Z Motoranger 10577 +galerei 186739 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tromsö<br />Tromsø | Lidnanznam = Tromsø komm.svg | Flag = Flag of Tromsø.svg | Lidnanznam text = Tromsön lidnanznam | Flag text = Tromsön flag | Valdkund = Norvegii | Eläjiden lugu = 79,943 | Voz' = 2026 | Pind = 2,521.27 | Fail = Panorama Tromsø from Fjellheisen.jpg | Pämez' = Gunnar Vil'hel'msen<br/>(reduku 2019—,<br/>''Gunnar Wilhelmsen'') | Telefonkod = +47- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Tettsted 8011 Tromsø 2022.png|thumb|left|250px|Lidnan kart ezilidnoidenke (2022)]] '''Tromsö''' ({{lang-no|Tromsø}} [ˈtrʊ̂msœ], {{lang-se|Romsa}} [ˈromːsa]) om lidn da municipalitet (kommun) [[Norvegii|Norvegijan]] pohjoižes. Se om [[Troms]]-agjan administrativine keskuz. == Istorii == Eländsijad oliba lidnan territorijal raudaigan völ. Ezmäine jumalanpert' oli saudud Tromsöhö vl 1252. Mainitase keskaigaižiš aigkirjoiš kuti lidnuz kaičemhas [[pomorad|pomoroišpäi]], konz hö eliba nügüd'aigaižen Norvegijan pohjoižpäivnouzmas. Tromsö sai lidnan statusad vl 1794. Pertišton kaikiš amuižembad olijad puižed pertid datiruišoiš vodel 1789. Lidnan znamoičend ližadui 19. voz'sadal, konz episkopan kafedr om pandud sihe (1834), pedagogine kolledž avaiži uksid (1848) i laivankohendusen verf' radaškanzi (1872). Toižen mail'man sodan aigan Norvegijan ohjastuz ištui lidnas pordaigaližešti. Vll 2020−2023 lidn oli ühtištadud Troms i Finnmark-agjan administrativižeks keskuseks. Tromsö šingotase kalanpüdandan eksportan portal (valdkundan kalaeksportan tobj pala), energetižel sarakol, turizmal, sömtegimištol (meriproduktad, olud), Man pindan kuviden kaimdajišpäi kompanijal i [[Arktik]]an tedoidusil. Järed läžundkodi radab lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Tromso location.png|thumb|left|150px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan lodehes-päivlaskmas, 400 km pohjoižhe [[Pohjoine polärine pird|polärižes pirdaspäi]]. Sen keskuz om saudud Tromsöi-sarel ({{lang-no|Tromsøya}}) 22 km² pindanke 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kundan ristitišton pol' eläb siš. Matkad [[Oslo]]-pälidnhasai om 1150 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 1740 km avtotedme. Klimat om [[subarktine vö|subarktine]] valdmeren, vilu da pehmed lähejoksijan [[Gol'fstrim]]an tagut. Keza om päivoikaz keskmäras, tal'vel ei olele päivänvauktust läz täuzin polärižen ön tagut. Voden keskmäine lämuz om +3,4 C°, kezakun-elokun +9,4..+12,3 C°, tal'vkun-keväz'kun −1,7..−3,3 C°. Ekstremumad oma −18,4 C° (viluku, uhoku) i +30,2 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (heinkun minimum om +0,7 C°). Paneb sadegid 1091 mm vodes, enamba sügüz'kus-keväz'kus (94..127 mm kus), vähemba semendkus-kezakus (56..58 mm kus). Meriveden minimaline keskmäine lämuz oleskeleb uhokus-sulakus (+4,2..+4,6 C°), kaikiš korktemb heinkus-sügüz'kus (+10,1..+11,3 C°). [[Fail:Norway Troms - Tromsø.svg|thumb|left|250px|Kundan sijaduz agjas vn 2012 kartal]] == Eläjad == Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 71 590 ristitud, vl 2019 — 76 974 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Tromsön universitet — Norvegijan Arktine universitet radab vspäi 1968 (16 tuhad üläopenikoid vl 2016). Koumanz' [[Barencan region]]an igähižiden rahvahiden kongress mäni Tromsö-lidnas 2015. voden uhokun augotišes. Kaik 15 ezitajad vepsläižišpäi ühtni sihe.<ref>Galina Baburova, Irina Sotnikova. Kaks'kümne vot ühthižradole Barencan regionas // Kodima. – 2015. – 02 (uhoku). – Lp. 1.</ref> == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Tromsø rådhus 2022-09-06 01.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2022) Tromsø domkirke 2022-09-06 04.jpg|Tromsön kafedraline päjumalanpert' (lüteranine, puine), vn 2022 nägu Polarmiljosenteret.jpg|Norvegijan polärine institut vl 2007 Universitetet i Tromsø.jpg|Tromsön universitetan kampus lidnas (kül'mku 2006) Hålogaland Teater 2.jpg|''Hålogaland''-teatr (2023) Langnes.jpg|Tromsön lendimport vl 2007 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://tromso.kommune.no/ Lidnankundan oficialine sait (''tromso.kommune.no'').]{{ref-no}} {{Commons|Tromsø}} [[Kategorii:Norvegijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Troms|*]] g86vz3w33szrywaamdgjkfyrn90iszj Vikipedii:Süvüden istorii 4 14194 186732 186577 2026-04-13T18:04:01Z Koiravva 1717 kerdan nedališ 186732 wikitext text/x-wiki [[Vepsän Vikipedii|Vepsän Vikipedijan]] süvüden istorii udištihe kerdan nedališ, kaikuččel ezmärgel. '''Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}''' ({{purge}}) == 2026. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 05. viluku 2026: '''93.098''' {{kazvand}} : 12. viluku 2026: '''93.439''' {{kazvand}} : 19. viluku 2026: '''93.554''' {{kazvand}} : 26. viluku 2026: '''93.759''' {{kazvand}} : 02. uhoku 2026: '''93.911''' {{kazvand}} : 09. uhoku 2026: '''93.883''' {{lanktend}} : 16. uhoku 2026: '''93.994''' {{kazvand}} : 23. uhoku 2026: '''94.178''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2026: '''94.309''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2026: '''94.610''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2026: '''94.686''' {{kazvand}} : 23. keväz'ku 2026: '''94.858''' {{kazvand}} : 30. keväz'ku 2026: '''95.099''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2026: '''95.376''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2026: '''95.573''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2026: '''???''' : 27. sulaku 2026: '''???''' |} == 2025. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2025: '''84.465''' {{lanktend}} : 13. viluku 2025: '''84.594''' {{kazvand}} : 20. viluku 2025: '''84.755''' {{kazvand}} : 27. viluku 2025: '''84.942''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2025: '''85.128''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2025: '''85.339''' {{kazvand}} : 17. uhoku 2025: '''85.549''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2025: '''85.706''' {{kazvand}} : 03. keväz'ku 2025: '''85.985''' {{kazvand}} : 10. keväz'ku 2025: '''86.280''' {{kazvand}} : 17. keväz'ku 2025: '''86.562''' {{kazvand}} : 24. keväz'ku 2025: '''86.813''' {{kazvand}} : 31. keväz'ku 2025: '''87.021''' {{kazvand}} : 07. sulaku 2025: '''87.376''' {{kazvand}} : 14. sulaku 2025: '''87.593''' {{kazvand}} : 21. sulaku 2025: '''87.805''' {{kazvand}} : 28. sulaku 2025: '''88.028''' {{kazvand}} | : 05. semendku 2025: '''88.343''' {{kazvand}} : 12. semendku 2025: '''88.653''' {{kazvand}} : 19. semendku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 26. semendku 2025: '''89.113''' {{kazvand}} : 02. kezaku 2025: '''89.301''' {{kazvand}} : 09. kezaku 2025: '''89.653''' {{kazvand}} : 16. kezaku 2025: '''89.817''' {{kazvand}} : 23. kezaku 2025: '''89.983''' {{kazvand}} : 30. kezaku 2025: '''88.810''' {{lanktend}} : 07. heinku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 14. heinku 2025: '''89.097''' {{kazvand}} : 21. heinku 2025: '''89.238''' {{kazvand}} : 28. heinku 2025: '''89.349''' {{kazvand}} : 04. eloku 2025: '''89.541''' {{kazvand}} : 11. eloku 2025: '''89.715''' {{kazvand}} : 18. eloku 2025: '''89.887''' {{kazvand}} : 25. eloku 2025: '''90.070''' {{kazvand}} | : 01. sügüz'ku 2025: '''90.241''' {{kazvand}} : 08. sügüz'ku 2025: '''90.382''' {{kazvand}} : 15. sügüz'ku 2025: '''90.682''' {{kazvand}} : 22. sügüz'ku 2025: '''90.877''' {{kazvand}} : 29. sügüz'ku 2025: '''91.022''' {{kazvand}} : 06. reduku 2025: '''91.182''' {{kazvand}} : 13. reduku 2025: '''91.356''' {{kazvand}} : 20. reduku 2025: '''91.545''' {{kazvand}} : 27. reduku 2025: '''91.669''' {{kazvand}} : 03. kül'mku 2025: '''91.932''' {{kazvand}} : 10. kül'mku 2025: '''92.106''' {{kazvand}} : 17. kül'mku 2025: '''92.093''' {{lanktend}} : 24. kül'mku 2025: '''92.261''' {{kazvand}} : 01. tal'vku 2025: '''92.366''' {{kazvand}} : 08. tal'vku 2025: '''92.561''' {{kazvand}} : 15. tal'vku 2025: '''92.667''' {{kazvand}} : 22. tal'vku 2025: '''92.855''' {{kazvand}} : 29. tal'vku 2025: '''92.850''' {{lanktend}} |} == 2024. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2024: '''76.078''' {{kazvand}} : 08. viluku 2024: '''76.229''' {{kazvand}} : 15. viluku 2024: '''76.512''' {{kazvand}} : 22. viluku 2024: '''76.785''' {{kazvand}} : 29. viluku 2024: '''77.021''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2024: '''77.237''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2024: '''77.420''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2024: '''77.631''' {{kazvand}} : 26. uhoku 2024: '''77.889''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2024: '''78.136''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2024: '''78.267''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2024: '''78.450''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2024: '''78.623''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2024: '''78.792''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2024: '''78.927''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2024: '''79.082''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2024: '''79.232''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2024: '''79.373''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2024: '''79.457''' {{kazvand}} : 13. semendku 2024: '''79.592''' {{kazvand}} : 20. semendku 2024: '''79.701''' {{kazvand}} : 27. semendku 2024: '''79.734''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2024: '''79.873''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2024: '''80.013''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2024: '''80.111''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2024: '''80.229''' {{kazvand}} : 01. heinku 2024: '''80.336''' {{kazvand}} : 08. heinku 2024: '''80.441''' {{kazvand}} : 15. heinku 2024: '''80.858''' {{kazvand}} : 22. heinku 2024: '''80.986''' {{kazvand}} : 29. heinku 2024: '''81.121''' {{kazvand}} : 05. eloku 2024: '''81.217''' {{kazvand}} : 12. eloku 2024: '''81.483''' {{kazvand}} : 19. eloku 2024: '''81.682''' {{kazvand}} : 26. eloku 2024: '''81.824''' {{kazvand}} | : 02. sügüz'ku 2024: '''81.977''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2024: '''82.127''' {{kazvand}} : 16. sügüz'ku 2024: '''82.276''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2024: '''82.406''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2024: '''82.591''' {{kazvand}} : 07. reduku 2024: '''82.739''' {{kazvand}} : 14. reduku 2024: '''82.886''' {{kazvand}} : 21. reduku 2024: '''83.006''' {{kazvand}} : 28. reduku 2024: '''83.131''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2024: '''83.301''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2024: '''83.393''' {{kazvand}} : 18. kül'mku 2024: '''83.531''' {{kazvand}} : 25. kül'mku 2024: '''83.742''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2024: '''83.904''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2024: '''84.061''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2024: '''84.200''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2024: '''84.382''' {{kazvand}} : 30. tal'vku 2024: '''84.581''' {{kazvand}} |} == 2023. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2023: '''68.386''' {{kazvand}} : 09. viluku 2023: '''68.710''' {{kazvand}} : 16. viluku 2023: '''68.893''' {{kazvand}} : 23. viluku 2023: '''69.127''' {{kazvand}} : 30. viluku 2023: '''69.274''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2023: '''69.418''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2023: '''69.672''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2023: '''69.761''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2023: '''69.929''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2023: '''70.105''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2023: '''70.208''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2023: '''70.332''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2023: '''70.493''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2023: '''70.663''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2023: '''70.744''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2023: '''70.775''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2023: '''70.878''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2023: '''70.931''' {{kazvand}} : 08. semendku 2023: '''71.026''' {{kazvand}} : 15. semendku 2023: '''71.096''' {{kazvand}} : 22. semendku 2023: '''71.266''' {{kazvand}} : 29. semendku 2023: '''71.537''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2023: '''71.604''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2023: '''71.857''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2023: '''72.048''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2023: '''72.120''' {{kazvand}} : 03. heinku 2023: '''72.188''' {{kazvand}} : 10. heinku 2023: '''72.278''' {{kazvand}} : 17. heinku 2023: '''72.337''' {{kazvand}} : 24. heinku 2023: '''72.402''' {{kazvand}} : 31. heinku 2023: '''72.521''' {{kazvand}} : 07. eloku 2023: '''72.694''' {{kazvand}} : 14. eloku 2023: '''72.885''' {{kazvand}} : 21. eloku 2023: '''73.035''' {{kazvand}} : 28. eloku 2023: '''73.199''' {{kazvand}} | : 04. sügüz'ku 2023: '''73.301''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2023: '''73.453''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2023: '''73.546''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2023: '''73.655''' {{kazvand}} : 02. reduku 2023: '''73.789''' {{kazvand}} : 09. reduku 2023: '''73.892''' {{kazvand}} : 16. reduku 2023: '''74.036''' {{kazvand}} : 23. reduku 2023: '''74.129''' {{kazvand}} : 30. reduku 2023: '''74.232''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2023: '''74.393''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2023: '''74.675''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2023: '''74.841''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2023: '''75.011''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2023: '''75.246''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2023: '''75.467''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2023: '''75.640''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2023: '''75.845''' {{kazvand}} |} == 2022. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 03. viluku 2022: '''58.745''' {{kazvand}} : 10. viluku 2022: '''58.952''' {{kazvand}} : 17. viluku 2022: '''59.147''' {{kazvand}} : 24. viluku 2022: '''59.404''' {{kazvand}} : 31. viluku 2022: '''59.631''' {{kazvand}} : 07. uhoku 2022: '''59.859''' {{kazvand}} : 14. uhoku 2022: '''60.054''' {{kazvand}} : 21. uhoku 2022: '''60.318''' {{kazvand}} : 28. uhoku 2022: '''60.528''' {{kazvand}} : 07. keväz'ku 2022: '''60.708''' {{kazvand}} : 14. keväz'ku 2022: '''60.867''' {{kazvand}} : 21. keväz'ku 2022: '''61.095''' {{kazvand}} : 28. keväz'ku 2022: '''61.283''' {{kazvand}} : 04. sulaku 2022: '''61.586''' {{kazvand}} : 11. sulaku 2022: '''61.823''' {{kazvand}} : 18. sulaku 2022: '''62.077''' {{kazvand}} : 25. sulaku 2022: '''62.173''' {{kazvand}} | : 02. semendku 2022: '''62.320''' {{kazvand}} : 09. semendku 2022: '''62.497''' {{kazvand}} : 16. semendku 2022: '''62.637''' {{kazvand}} : 23. semendku 2022: '''62.798''' {{kazvand}} : 30. semendku 2022: '''62.972''' {{kazvand}} : 06. kezaku 2022: '''63.074''' {{kazvand}} : 13. kezaku 2022: '''63.310''' {{kazvand}} : 20. kezaku 2022: '''63.505''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2022: '''63.569''' {{kazvand}} : 04. heinku 2022: '''63.665''' {{kazvand}} : 11. heinku 2022: '''63.801''' {{kazvand}} : 18. heinku 2022: '''63.918''' {{kazvand}} : 25. heinku 2022: '''64.150''' {{kazvand}} : 01. eloku 2022: '''64.272''' {{kazvand}} : 08. eloku 2022: '''64.488''' {{kazvand}} : 15. eloku 2022: '''64.664''' {{kazvand}} : 22. eloku 2022: '''64.814''' {{kazvand}} : 29. eloku 2022: '''64.953''' {{kazvand}} | : 05. sügüz'ku 2022: '''65.242''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2022: '''65.402''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2022: '''65.540''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2022: '''65.971''' {{kazvand}} : 03. reduku 2022: '''66.214''' {{kazvand}} : 10. reduku 2022: '''66.340''' {{kazvand}} : 17. reduku 2022: '''66.483''' {{kazvand}} : 24. reduku 2022: '''66.620''' {{kazvand}} : 31. reduku 2022: '''66.784''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2022: '''66.946''' {{kazvand}} : 14. kül'mku 2022: '''67.103''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2022: '''67.305''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2022: '''67.491''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2022: '''67.646''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2022: '''67.673''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2022: '''67.957''' {{kazvand}} : 26. tal'vku 2022: '''68.208''' {{kazvand}} |} == 2021. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 04. viluku 2021: '''47.476''' {{kazvand}} : 11. viluku 2021: '''47.767''' {{kazvand}} : 18. viluku 2021: '''47.969''' {{kazvand}} : 25. viluku 2021: '''48.093''' {{kazvand}} : 01. uhoku 2021: '''48.379''' {{kazvand}} : 08. uhoku 2021: '''48.495''' {{kazvand}} : 15. uhoku 2021: '''48.751''' {{kazvand}} : 22. uhoku 2021: '''48.963''' {{kazvand}} : 01. keväz'ku 2021: '''49.157''' {{kazvand}} : 08. keväz'ku 2021: '''49.332''' {{kazvand}} : 15. keväz'ku 2021: '''49.488''' {{kazvand}} : 22. keväz'ku 2021: '''49.877''' {{kazvand}} : 29. keväz'ku 2021: '''50.311''' {{kazvand}} : 05. sulaku 2021: '''50.623''' {{kazvand}} : 12. sulaku 2021: '''50.704''' {{kazvand}} : 19. sulaku 2021: '''50.814''' {{kazvand}} : 26. sulaku 2021: '''51.024''' {{kazvand}} | : 03. semendku 2021: '''51.219''' {{kazvand}} : 10. semendku 2021: '''51.422''' {{kazvand}} : 17. semendku 2021: '''51.536''' {{kazvand}} : 24. semendku 2021: '''51.779''' {{kazvand}} : 31. semendku 2021: '''51.917''' {{kazvand}} : 07. kezaku 2021: '''52.062''' {{kazvand}} : 14. kezaku 2021: '''52.251''' {{kazvand}} : 21. kezaku 2021: '''52.525''' {{kazvand}} : 28. kezaku 2021: '''52.909''' {{kazvand}} : 05. heinku 2021: '''53.026''' {{kazvand}} : 12. heinku 2021: '''53.195''' {{kazvand}} : 19. heinku 2021: '''53.458''' {{kazvand}} : 26. heinku 2021: '''53.699''' {{kazvand}} : 02. eloku 2021: '''53.883''' {{kazvand}} : 09. eloku 2021: '''54.013''' {{kazvand}} : 16. eloku 2021: '''54.127''' {{kazvand}} : 23. eloku 2021: '''54.264''' {{kazvand}} : 30. eloku 2021: '''54.440''' {{kazvand}} | : 06. sügüz'ku 2021: '''54.651''' {{kazvand}} : 13. sügüz'ku 2021: '''54.776''' {{kazvand}} : 20. sügüz'ku 2021: '''54.932''' {{kazvand}} : 27. sügüz'ku 2021: '''55.181''' {{kazvand}} : 04. reduku 2021: '''55.326''' {{kazvand}} : 11. reduku 2021: '''55.393''' {{kazvand}} : 18. reduku 2021: '''55.643''' {{kazvand}} : 25. reduku 2021: '''55.887''' {{kazvand}} : 01. kül'mku 2021: '''56.078''' {{kazvand}} : 08. kül'mku 2021: '''56.454''' {{kazvand}} : 15. kül'mku 2021: '''56.669''' {{kazvand}} : 22. kül'mku 2021: '''56.843''' {{kazvand}} : 29. kül'mku 2021: '''56.986''' {{kazvand}} : 06. tal'vku 2021: '''57.259''' {{kazvand}} : 13. tal'vku 2021: '''57.414''' {{kazvand}} : 20. tal'vku 2021: '''57.594''' {{kazvand}} : 27. tal'vku 2021: '''57.792''' {{kazvand}} |} == 2020. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2020: '''38.777''' {{lanktend}} : 13. viluku 2020: '''38.746''' {{lanktend}} : 20. viluku 2020: '''38.852''' {{kazvand}} : 27. viluku 2020: '''38.901''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2020: '''38.945''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2020: '''38.928''' {{lanktend}} : 17. uhoku 2020: '''39.040''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2020: '''39.121''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2020: '''39.128''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2020: '''39.165''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2020: '''39.148''' {{lanktend}} : 23. keväz'ku 2020: '''39.127''' {{lanktend}} : 30. keväz'ku 2020: '''39.255''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2020: '''39.262''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2020: '''39.305''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2020: '''39.396''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2020: '''39.447''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2020: '''39.643''' {{kazvand}} : 11. semendku 2020: '''39.741''' {{kazvand}} : 18. semendku 2020: '''39.847''' {{kazvand}} : 25. semendku 2020: '''39.963''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2020: '''39.953''' {{lanktend}} : 08. kezaku 2020: '''40.033''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2020: '''40.083''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2020: '''40.028''' {{lanktend}} : 29. kezaku 2020: '''40.026''' {{lanktend}} : 06. heinku 2020: '''40.500''' {{kazvand}} : 13. heinku 2020: '''40.516''' {{kazvand}} : 20. heinku 2020: '''40.554''' {{kazvand}} : 27. heinku 2020: '''40.733''' {{kazvand}} : 03. eloku 2020: '''40.794''' {{kazvand}} : 10. eloku 2020: '''40.874''' {{kazvand}} : 17. eloku 2020: '''40.901''' {{kazvand}} : 24. eloku 2020: '''41.034''' {{kazvand}} : 31. eloku 2020: '''41.130''' {{kazvand}} | : 07. sügüz'ku 2020: '''41.167''' {{kazvand}} : 14. sügüz'ku 2020: '''41.596''' {{kazvand}} : 21. sügüz'ku 2020: '''42.915''' {{kazvand}} : 28. sügüz'ku 2020: '''43.067''' {{kazvand}} : 05. reduku 2020: '''43.228''' {{kazvand}} : 12. reduku 2020: '''43.435''' {{kazvand}} : 19. reduku 2020: '''43.514''' {{kazvand}} : 26. reduku 2020: '''43.844''' {{kazvand}} : 02. kül'mku 2020: '''44.142''' {{kazvand}} : 09. kül'mku 2020: '''44.382''' {{kazvand}} : 16. kül'mku 2020: '''44.739''' {{kazvand}} : 23. kül'mku 2020: '''45.123''' {{kazvand}} : 30. kül'mku 2020: '''45.531''' {{kazvand}} : 07. tal'vku 2020: '''45.851''' {{kazvand}} : 14. tal'vku 2020: '''46.241''' {{kazvand}} : 21. tal'vku 2020: '''47.059''' {{kazvand}} : 28. tal'vku 2020: '''47.410''' {{kazvand}} |} == 2019. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 07. viluku 2019: '''32.748''' {{kazvand}} : 14. viluku 2019: '''32.804''' {{kazvand}} : 21. viluku 2019: '''32.955''' {{kazvand}} : 28. viluku 2019: '''33.253''' {{kazvand}} : 04. uhoku 2019: '''33.395''' {{kazvand}} : 11. uhoku 2019: '''33.529''' {{kazvand}} : 18. uhoku 2019: '''33.607''' {{kazvand}} : 25. uhoku 2019: '''33.866''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2019: '''34.068''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2019: '''34.268''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2019: '''34.369''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2019: '''34.651''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2019: '''34.679''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2019: '''34.891''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2019: '''35.108''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2019: '''35.319''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2019: '''35.723''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2019: '''35.834''' {{kazvand}} : 13. semendku 2019: '''36.031''' {{kazvand}} : 20. semendku 2019: '''36.119''' {{kazvand}} : 27. semendku 2019: '''36.316''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2019: '''36.545''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2019: '''36.888''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2019: '''37.225''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2019: '''37.407''' {{kazvand}} : 01. heinku 2019: '''37.722''' {{kazvand}} : 08. heinku 2019: '''37.873''' {{kazvand}} : 15. heinku 2019: '''38.004''' {{kazvand}} : 22. heinku 2019: '''38.069''' {{kazvand}} : 29. heinku 2019: '''38.050''' {{lanktend}} : 05. eloku 2019: '''38.094''' {{kazvand}} : 12. eloku 2019: '''38.039''' {{lanktend}} : 19. eloku 2019: '''38.043''' {{kazvand}} : 26. eloku 2019: '''38.043''' {{vajehtuseta}} | : 02. sügüz'ku 2019: '''38.108''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2019: '''38.057''' {{lanktend}} : 16. sügüz'ku 2019: '''38.097''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2019: '''38.147''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2019: '''38.172''' {{kazvand}} : 07. reduku 2019: '''38.178''' {{kazvand}} : 14. reduku 2019: '''38.248''' {{kazvand}} : 21. reduku 2019: '''38.287''' {{kazvand}} : 28. reduku 2019: '''38.336''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2019: '''38.448''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2019: '''38.448''' {{vajehtuseta}} : 18. kül'mku 2019: '''38.393''' {{lanktend}} : 25. kül'mku 2019: '''38.446''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2019: '''38.557''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2019: '''38.626''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2019: '''38.674''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2019: '''38.651''' {{lanktend}} : 30. tal'vku 2019: '''38.779''' {{kazvand}} |} == 2018. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2018: '''27.699''' {{kazvand}} : 08. viluku 2018: '''28.286''' {{kazvand}} : 15. viluku 2018: '''28.369''' {{kazvand}} : 22. viluku 2018: '''28.531''' {{kazvand}} : 29. viluku 2018: '''28.673''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2018: '''28.763''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2018: '''28.961''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2018: '''27.301''' {{lanktend}} : 26. uhoku 2018: '''27.404''' {{kazvand}} : 05. keväz'ku 2018: '''27.810''' {{kazvand}} : 12. keväz'ku 2018: '''27.916''' {{kazvand}} : 19. keväz'ku 2018: '''27.981''' {{kazvand}} : 26. keväz'ku 2018: '''28.121''' {{kazvand}} : 02. sulaku 2018: '''28.206''' {{kazvand}} : 09. sulaku 2018: '''28.350''' {{kazvand}} : 16. sulaku 2018: '''28.745''' {{kazvand}} : 23. sulaku 2018: '''28.951''' {{kazvand}} : 30. sulaku 2018: '''29.023''' {{kazvand}} | : 07. semendku 2018: '''29.258''' {{kazvand}} : 14. semendku 2018: '''29.366''' {{kazvand}} : 21. semendku 2018: '''29.658''' {{kazvand}} : 28. semendku 2018: '''29.965''' {{kazvand}} : 04. kezaku 2018: '''30.333''' {{kazvand}} : 11. kezaku 2018: '''30.510''' {{kazvand}} : 18. kezaku 2018: '''30.556''' {{kazvand}} : 25. kezaku 2018: '''30.570''' {{kazvand}} : 02. heinku 2018: '''30.637''' {{kazvand}} : 09. heinku 2018: '''30.705''' {{kazvand}} : 16. heinku 2018: '''30.761''' {{kazvand}} : 23. heinku 2018: '''30.909''' {{kazvand}} : 30. heinku 2018: '''31.027''' {{kazvand}} : 06. eloku 2018: '''31.068''' {{kazvand}} : 13. eloku 2018: '''31.109''' {{kazvand}} : 20. eloku 2018: '''31.149''' {{kazvand}} : 27. eloku 2018: '''31.227''' {{kazvand}} | : 03. sügüz'ku 2018: '''31.298''' {{kazvand}} : 10. sügüz'ku 2018: '''31.304''' {{kazvand}} : 17. sügüz'ku 2018: '''31.335''' {{kazvand}} : 24. sügüz'ku 2018: '''31.356''' {{kazvand}} : 01. reduku 2018: '''31.523''' {{kazvand}} : 08. reduku 2018: '''31.615''' {{kazvand}} : 15. reduku 2018: '''31.679''' {{kazvand}} : 22. reduku 2018: '''31.804''' {{kazvand}} : 29. reduku 2018: '''31.944''' {{kazvand}} : 05. kül'mku 2018: '''32.016''' {{kazvand}} : 12. kül'mku 2018: '''32.070''' {{kazvand}} : 19. kül'mku 2018: '''32.192''' {{kazvand}} : 26. kül'mku 2018: '''32.246''' {{kazvand}} : 03. tal'vku 2018: '''32.458''' {{kazvand}} : 10. tal'vku 2018: '''32.503''' {{kazvand}} : 17. tal'vku 2018: '''32.538''' {{kazvand}} : 24. tal'vku 2018: '''32.650''' {{kazvand}} : 31. tal'vku 2018: '''32.624''' {{lanktend}} |} == 2017. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2017: '''14.579''' {{kazvand}} : 09. viluku 2017: '''14.612''' {{kazvand}} : 16. viluku 2017: '''14.620''' {{kazvand}} : 23. viluku 2017: '''14.720''' {{kazvand}} : 30. viluku 2017: '''14.773''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2017: '''14.866''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2017: '''14.924''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2017: '''15.055''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2017: '''15.179''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2017: '''15.246''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2017: '''15.318''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2017: '''15.471''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2017: '''15.638''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2017: '''15.775''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2017: '''16.003''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2017: '''16.161''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2017: '''16.337''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2017: '''16.717''' {{kazvand}} : 08. semendku 2017: '''17.120''' {{kazvand}} : 15. semendku 2017: '''17.501''' {{kazvand}} : 22. semendku 2017: '''18.356''' {{kazvand}} : 29. semendku 2017: '''19.509''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2017: '''20.452''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2017: '''21.286''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2017: '''21.727''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2017: '''22.046''' {{kazvand}} : 03. heinku 2017: '''22.306''' {{kazvand}} : 10. heinku 2017: '''22.542''' {{kazvand}} : 17. heinku 2017: '''22.748''' {{kazvand}} : 24. heinku 2017: '''23.115''' {{kazvand}} : 31. heinku 2017: '''23.229''' {{kazvand}} : 07. eloku 2017: '''23.417''' {{kazvand}} : 14. eloku 2017: '''23.777''' {{kazvand}} : 21. eloku 2017: '''24.404''' {{kazvand}} : 28. eloku 2017: '''24.611''' {{kazvand}} || : 04. sügüz'ku 2017: '''24.791''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2017: '''25.167''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2017: '''25.376''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2017: '''25.443''' {{kazvand}} : 02. reduku 2017: '''25.617''' {{kazvand}} : 09. reduku 2017: '''25.927''' {{kazvand}} : 16. reduku 2017: '''26.181''' {{kazvand}} : 23. reduku 2017: '''26.342''' {{kazvand}} : 30. reduku 2017: '''26.522''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2017: '''26.568''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2017: '''26.630''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2017: '''26.690''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2017: '''26.928''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2017: '''27.154''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2017: '''27.302''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2017: '''27.437''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2017: '''27.556''' {{kazvand}} |} == 2016. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 13. kezaku 2016: '''13.594''' {{vajehtuseta}} : 20. kezaku 2016: '''13.629''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2016: '''13.682''' {{kazvand}} : 04. heinku 2016: '''13.812''' {{kazvand}} : 11. heinku 2016: '''13.846''' {{kazvand}} : 18. heinku 2016: '''13.832''' {{lanktend}} : 25. heinku 2016: '''13.871''' {{kazvand}} : 01. eloku 2016: '''13.888''' {{kazvand}} : 08. eloku 2016: '''13.918''' {{kazvand}} : 15. eloku 2016: '''13.963''' {{kazvand}} : 22. eloku 2016: '''13.993''' {{kazvand}} | : 29. eloku 2016: '''14.013''' {{kazvand}} : 05. sügüz'ku 2016: '''14.020''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2016: '''14.038''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2016: '''14.047''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2016: '''14.048''' {{kazvand}} : 03. reduku 2016: '''14.091''' {{kazvand}} : 10. reduku 2016: '''14.101''' {{kazvand}} : 17. reduku 2016: '''14.125''' {{kazvand}} : 24. reduku 2016: '''14.199''' {{kazvand}} : 31. reduku 2016: '''14.258''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2016: '''14.286''' {{kazvand}} | : 14. kül'mku 2016: '''14.347''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2016: '''14.440''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2016: '''14.499''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2016: '''14.525''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2016: '''14.551''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2016: '''14.530''' {{lanktend}} : 26. tal'vku 2016: '''14.497''' {{lanktend}} |} [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] oq4a77tf3laoz3u0sq663y51qcf085v Išim (lidn, Tümenin agj) 0 20983 186727 161770 2026-04-13T17:14:01Z Koiravva 1717 formitez, +kart 186727 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Išim<br />Ишим | Lidnanznam = Coat of Arms of Ishim (Tyumen oblast).png | Flag = Flag of Ishim (Tyumen oblast).png | Lidnanznam text = Išiman lidnanznam | Flag text = Išiman flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 67,345 | Voz' = 2025 | Pind = 46.1 | Fail = View of the city of Ishim. - panoramio.jpg | Pämez' = Fedor Šiškin<br/>(sulaku 2012—) | Telefonkod = +7-34551-xx-xxx | Avtokod = 72 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Išim''' ({{lang-ru|Иши́м}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Tümenin agj]]an suvipäivnouzmas. Se om federacijan subjektan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Išiman rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1670 (vai 1687) kuti ''Korkin''-slabad ({{lang-ru|Коркина слобода}}). Vspäi 1721 i kaiken 19. voz'sadan aigan vedihe Nikol'skai-jarmankad tal'vkuidme. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimitihe jogen mödhe, mülüi Tobol'skan gubernijha. Lidn kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vspäi 1913 ''Išim''-raudtestancii radab [[Transsib]]an päjonol, «Tümen' — Omsk»-keskustan pol'tel. Išim šingotase mašinansauvomižen tegimel<ref>[http://imz.ishim.ru/ Išiman mašinansauvomižen tegimen sait (''imz.ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (mašiništ kivivoin da gazan sarakon täht), mehanižel tegimel (raudtetransportan kohenduz i varapaloiden pästand), sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), sömtegimištol (leibänproduktad, konditerine fabrik, maidkombinat, lihakombinat, alkogoližiden i alkogolitomiden jomižiden tegimed), kengiden i omblendan fabrikoil. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Ishim (Tyumen Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbärdajas rajonas i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suves, Išim-jogen hural randal ([[Irtiš]]an hura ližajogi), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tümen'|Tümenihesai]] om 267 km lodeheze-päivlaskmha orhal, 302 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma [[Nazivajevsk]] (Omskan agj) 132 km suvipäivnouzmha orhal vai Transsibal, 201 km avtol, i [[Petropavlovsk]] (Kazahstan) 140 km suvhe orhal vai 163 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,7 C°, kezakun-elokun +16,2..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −13,9..−16,2 C°. Ekstremumad oma −51,1 C° (tal'vku) i +38,0 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −3,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +4,1 C° (tal'vku, viluku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 393 mm vodes, enamba heinkus-elokus (57..63 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (14 mm kus). == Tobmuz == Išim om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 243 ristitud, vn 2021 — 67 614 ristitud. Kaik 65 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli 67 800 eläjad vl 2003 i om nügüd'. Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 95,5 %, toižed rahvahad — 4,5 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/7775 Išiman pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas: Jumalannägundan päjumalanpert' (om sätud vspäi 1793), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (letihe vll 1886−1891), kaks' jumalanpertid i časoun'. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Išiman ăiprofil'ne tehnikum<ref>[http://imt-ishim.ru/ Išiman äiprofil'žen tehnikuman sait (''imt-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, medkolledž<ref>[http://med-ishim.ru/ Išiman medicinižen kolledžan sait (''med-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed<ref>[http://ishim.utmn.ru/ Išiman pedinstitutan sait (''ishim.utmn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> ([[Tümen'|Tümenin]] valdkundaližen universitetan filial) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Административное здание г.Ишим.jpg|Išim-lidnan administracijan sauvuz (2018) Epiphany Cathedral in Ishim - panoramio.jpg|Jumalannägundan päjumalanpert', vn 2014 nägu ИПИ им. П.П. Ершова.jpg|Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed vl 2019 (Tümenin valdkundaližen universitetan filial) Кинотеатр.JPG|Išim-lidnan kul'turkeskusen kinoteatr (vn 2013 olend) Ishim train station, may 2, 2011.jpg|''Išim''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://ishim.admtyumen.ru/ Lidnümbrikon tobmuden portal (''ishim.admtyumen.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ishim}} {{Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnad]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Išiman rajon|*]] qvkfx95j4pbej0ndopblfms2e3trvqj 186728 186727 2026-04-13T17:44:50Z Koiravva 1717 openduz+ 186728 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Išim<br />Ишим | Lidnanznam = Coat of Arms of Ishim (Tyumen oblast).png | Flag = Flag of Ishim (Tyumen oblast).png | Lidnanznam text = Išiman lidnanznam | Flag text = Išiman flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 67,345 | Voz' = 2025 | Pind = 46.1 | Fail = View of the city of Ishim. - panoramio.jpg | Pämez' = Fedor Šiškin<br/>(sulaku 2012—) | Telefonkod = +7-34551-xx-xxx | Avtokod = 72 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Išim''' ({{lang-ru|Иши́м}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Tümenin agj]]an suvipäivnouzmas. Se om federacijan subjektan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Išiman rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1670 (vai 1687) kuti ''Korkin''-slabad ({{lang-ru|Коркина слобода}}). Vspäi 1721 i kaiken 19. voz'sadan aigan vedihe Nikol'skai-jarmankad tal'vkuidme. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimitihe jogen mödhe, mülüi Tobol'skan gubernijha. Lidn kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vspäi 1913 ''Išim''-raudtestancii radab [[Transsib]]an päjonol, «Tümen' — Omsk»-keskustan pol'tel. Išim šingotase mašinansauvomižen tegimel<ref>[http://imz.ishim.ru/ Išiman mašinansauvomižen tegimen sait (''imz.ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (mašiništ kivivoin da gazan sarakon täht), mehanižel tegimel (raudtetransportan kohenduz i varapaloiden pästand), sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), sömtegimištol (leibänproduktad, konditerine fabrik, maidkombinat, lihakombinat, alkogoližiden i alkogolitomiden jomižiden tegimed), kengiden i omblendan fabrikoil. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Ishim (Tyumen Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbärdajas rajonas i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suves, Išim-jogen hural randal ([[Irtiš]]an hura ližajogi), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tümen'|Tümenihesai]] om 267 km lodeheze-päivlaskmha orhal, 302 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma [[Nazivajevsk]] (Omskan agj) 132 km suvipäivnouzmha orhal vai Transsibal, 201 km avtol, i [[Petropavlovsk]] (Kazahstan) 140 km suvhe orhal vai 163 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,7 C°, kezakun-elokun +16,2..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −13,9..−16,2 C°. Ekstremumad oma −51,1 C° (tal'vku) i +38,0 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −3,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +4,1 C° (tal'vku, viluku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 393 mm vodes, enamba heinkus-elokus (57..63 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (14 mm kus). == Tobmuz == Išim om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 243 ristitud, vn 2021 — 67 614 ristitud. Kaik 65 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli 67 800 eläjad vl 2003 i om nügüd'. Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 95,5 %, toižed rahvahad — 4,5 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/7775 Išiman pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas: Jumalannägundan päjumalanpert' (om sätud vspäi 1793), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (letihe vll 1886−1891), kaks' jumalanpertid i časoun'. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell'toštkümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..3, 5..10, 14, 19, 21, 23, 24), seičeme keskškolad (nomer 1, 4, 5, 7, 8, 12, 31), ortodoksižen hristanuskondan gimnazii, jumalanpertin tulendan škol, digitaližiden tehnologijoiden ''InnoSfera''-akademii lapsiden täht, kiruhlugendan da intellektan šingotesen IQ007-škol, horeografijan keskuz, lapsiden da norišton olimpižen varan sportškol. Išiman ăiprofil'ne tehnikum<ref>[http://imt-ishim.ru/ Išiman äiprofil'žen tehnikuman sait (''imt-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, medkolledž<ref>[http://med-ishim.ru/ Išiman medicinižen kolledžan sait (''med-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed<ref>[http://ishim.utmn.ru/ Išiman pedinstitutan sait (''ishim.utmn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> ([[Tümen'|Tümenin]] valdkundaližen universitetan filial) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Административное здание г.Ишим.jpg|Išim-lidnan administracijan sauvuz (2018) Epiphany Cathedral in Ishim - panoramio.jpg|Jumalannägundan päjumalanpert', vn 2014 nägu ИПИ им. П.П. Ершова.jpg|Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed vl 2019 (Tümenin valdkundaližen universitetan filial) Кинотеатр.JPG|Išim-lidnan kul'turkeskusen kinoteatr (vn 2013 olend) Ishim train station, may 2, 2011.jpg|''Išim''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://ishim.admtyumen.ru/ Lidnümbrikon tobmuden portal (''ishim.admtyumen.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ishim}} {{Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnad]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Išiman rajon|*]] 2d1g9r5uy2zdp23ssqexa4mq1kkmhci 186729 186728 2026-04-13T17:52:17Z Koiravva 1717 openduz+ 186729 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Išim<br />Ишим | Lidnanznam = Coat of Arms of Ishim (Tyumen oblast).png | Flag = Flag of Ishim (Tyumen oblast).png | Lidnanznam text = Išiman lidnanznam | Flag text = Išiman flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 67,345 | Voz' = 2025 | Pind = 46.1 | Fail = View of the city of Ishim. - panoramio.jpg | Pämez' = Fedor Šiškin<br/>(sulaku 2012—) | Telefonkod = +7-34551-xx-xxx | Avtokod = 72 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Išim''' ({{lang-ru|Иши́м}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Tümenin agj]]an suvipäivnouzmas. Se om federacijan subjektan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Išiman rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1670 (vai 1687) kuti ''Korkin''-slabad ({{lang-ru|Коркина слобода}}). Vspäi 1721 i kaiken 19. voz'sadan aigan vedihe Nikol'skai-jarmankad tal'vkuidme. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimitihe jogen mödhe, mülüi Tobol'skan gubernijha. Lidn kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vspäi 1913 ''Išim''-raudtestancii radab [[Transsib]]an päjonol, «Tümen' — Omsk»-keskustan pol'tel. Išim šingotase mašinansauvomižen tegimel<ref>[http://imz.ishim.ru/ Išiman mašinansauvomižen tegimen sait (''imz.ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (mašiništ kivivoin da gazan sarakon täht), mehanižel tegimel (raudtetransportan kohenduz i varapaloiden pästand), sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), sömtegimištol (leibänproduktad, konditerine fabrik, maidkombinat, lihakombinat, alkogoližiden i alkogolitomiden jomižiden tegimed), kengiden i omblendan fabrikoil. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Ishim (Tyumen Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbärdajas rajonas i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suves, Išim-jogen hural randal ([[Irtiš]]an hura ližajogi), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tümen'|Tümenihesai]] om 267 km lodeheze-päivlaskmha orhal, 302 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma [[Nazivajevsk]] (Omskan agj) 132 km suvipäivnouzmha orhal vai Transsibal, 201 km avtol, i [[Petropavlovsk]] (Kazahstan) 140 km suvhe orhal vai 163 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,7 C°, kezakun-elokun +16,2..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −13,9..−16,2 C°. Ekstremumad oma −51,1 C° (tal'vku) i +38,0 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −3,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +4,1 C° (tal'vku, viluku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 393 mm vodes, enamba heinkus-elokus (57..63 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (14 mm kus). == Tobmuz == Išim om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 243 ristitud, vn 2021 — 67 614 ristitud. Kaik 65 259 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli 67 800 eläjad vl 2003 i om nügüd'. Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 95,5 %, toižed rahvahad — 4,5 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/7775 Išiman pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas: Jumalannägundan päjumalanpert' (om sätud vspäi 1793), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (letihe vll 1886−1891), kaks' jumalanpertid i časoun'. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell'toštkümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..3, 5..10, 14, 19, 21, 23, 24), seičeme keskškolad (nomer 1, 4, 5, 7, 8, 12, 31), ortodoksižen hristanuskondan gimnazii, jumalanpertin tulendan škol, digitaližiden tehnologijoiden ''InnoSfera''-akademii lapsiden täht, kiruhlugendan da intellektan šingotesen IQ007-škol, norišton i lapsiden ližaopendusen äiprofil'ne keskuz, čomamahtoiden škol, horeografijan keskuz, lapsiden da norišton olimpižen varan sportškol. Išiman ăiprofil'ne tehnikum<ref>[http://imt-ishim.ru/ Išiman äiprofil'žen tehnikuman sait (''imt-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, medkolledž<ref>[http://med-ishim.ru/ Išiman medicinižen kolledžan sait (''med-ishim.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed<ref>[http://ishim.utmn.ru/ Išiman pedinstitutan sait (''ishim.utmn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> ([[Tümen'|Tümenin]] valdkundaližen universitetan filial) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Административное здание г.Ишим.jpg|Išim-lidnan administracijan sauvuz (2018) Epiphany Cathedral in Ishim - panoramio.jpg|Jumalannägundan päjumalanpert', vn 2014 nägu ИПИ им. П.П. Ершова.jpg|Išiman pedagogine institut Petr Jeršovan nimed vl 2019 (Tümenin valdkundaližen universitetan filial) Кинотеатр.JPG|Išim-lidnan kul'turkeskusen kinoteatr (vn 2013 olend) Ishim train station, may 2, 2011.jpg|''Išim''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://ishim.admtyumen.ru/ Lidnümbrikon tobmuden portal (''ishim.admtyumen.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ishim}} {{Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnad]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Išiman rajon|*]] 7hkk15qg9dooiwnwg0l132kx9ofo0oj Jalutorovsk 0 20997 186725 156310 2026-04-13T16:50:06Z Koiravva 1717 formitez, +kart 186725 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jalutorovsk<br />Ялуторовск | Lidnanznam = Yalutorovsk COA (2010).gif | Flag = Flag of Yalutorovsk (Tyumen oblast) (2003).png | Lidnanznam text = Jalutorovskan lidnanznam | Flag text = Jalutorovskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 38,824 | Voz' = 2025 | Pind = 51.91 | Fail = Особняк Мясниковой (Ялуторовск).JPG | Pämez' = Väčeslav Smelik<br/>(sulaku 2014—) | Telefonkod = +7-34535-xx-xxx | Avtokod = 72 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jalutorovsk''' ({{lang-ru|Ялу́торовск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Tümenin agj]]an suvipäivlaskmas. Se om federacijan subjektan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Jalutorovskan rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1659 kuti ''Jalutorovskii''-lidnuz da ''Jalutorovskai''-slabad totarlaižiden Javlu-tur-lidneihuden sijas (kändase «sodavägiden lidn» totaran kelespäi), se oli tetab 14. voz'sadaspäi. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad Jalutorovsk-nimitusenke. Oli kükstud dekabristoiden eländsijaks. Sibirin trakt läbiti lidnad 19. voz'sadan ezmäižel polel, i se kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vn 1912 semendkus ezmäine jonuz tuli lidnha Tümenišpäi, sil-žo aigal raudtesild Tobolas päliči oli vaumitud läz lidnad. Jalutorovsk šingotase sömtegimištol (''[[Danone]]''-firman maidkombinat, lihakombinat, leibänproduktoiden kombinat), mašinansauvomižel (mašiništ sömtegimišton täht), sauvondmaterialiden edheotandoil (betonan pästand, metalližtorviden tegim — avtotegim enččes), valamižtegimel i mebel'fabrikal. Om maižandusen rajonan keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Yalutorovsky District (Tyumen Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbärdajas rajonas i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan suves, [[Tobol]]-jogen hural randpolel ([[Irtiš]]an hura ližajogi), 65 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tümen'|Tümenihesai]] om seičemekümne koume kilometrad lodeheze orhal, 85 km avtotedme vai [[Transsib]]-raudtedme. Lähembaine lidn om [[Zavodoukovsk]] kaks'kümnes ühtes kilometras suvipäivnouzmha orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. «Tümen' — [[Omsk]]»-trass (R-402) om lidnan suviröunaks. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, kezakun-elokun +15..+19 C°, tal'vkun-uhokun −15..−18 C°. Paneb sadegid 449 mm vodes, enamba kezakus-elokus (58..81 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (15..25 mm kus). == Tobmuz == Jalutorovsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Agapov vn 2016 sulakuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 493 ristitud, vn 2021 — 38 853 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 39 837 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 273 eläjad vl 2020. Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 88,7 %, [[totarlaižed]] — 6,5 %, [[ukrainalaižed]] — 1,0 %, toižed rahvahad — 3,8 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] seičeme pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/15701 Jalutorovskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: Jumalan Sreten'jan päjumalanpert' (udessündutihe vll 2006−2010), Emäganpäivän «Spravitai»-jumalaižen jumalanpert' läžundkodinno, ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' i nell' časounäd. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Jalutorovskan agrotehnologine kolledž<ref>[http://yalagrokoll.ru/ Jalutorovskan agrotehnologižen kolledžan sait (''yalagrokoll.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Ялуторовский острог-3.JPG|«Jalutorovskan lidnuz»-muzei (2012) Сретенский собор (Ялуторовск) - 3.JPG|Jumalan Sreten'jan päjumalanpert', vn 2012 nägu МК "Ялуторовский".jpg|''Jalutorovskii''-maidkombinatan kontor vl 2017 (''[[Danon]] Rossija''-kompanijan filial) Palaco de kulturo en Jalutorovsko 03.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (vn 2021 olend) Железнодорожный вокзал в Ялуторовске.jpg|''Jalutorovsk''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://yalutorovsk.admtyumen.ru/ Lidnan tobmuden sait (''yalutorovsk.admtyumen.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yalutorovsk}} {{Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnad]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Jalutorovskan rajon|*]] fg39imhqmt2uziznpd59v4kxkl7k2a7 186726 186725 2026-04-13T16:59:29Z Koiravva 1717 openduz+ 186726 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jalutorovsk<br />Ялуторовск | Lidnanznam = Yalutorovsk COA (2010).gif | Flag = Flag of Yalutorovsk (Tyumen oblast) (2003).png | Lidnanznam text = Jalutorovskan lidnanznam | Flag text = Jalutorovskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 38,824 | Voz' = 2025 | Pind = 51.91 | Fail = Особняк Мясниковой (Ялуторовск).JPG | Pämez' = Väčeslav Smelik<br/>(sulaku 2014—) | Telefonkod = +7-34535-xx-xxx | Avtokod = 72 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jalutorovsk''' ({{lang-ru|Ялу́торовск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Tümenin agj]]an suvipäivlaskmas. Se om federacijan subjektan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Jalutorovskan rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1659 kuti ''Jalutorovskii''-lidnuz da ''Jalutorovskai''-slabad totarlaižiden Javlu-tur-lidneihuden sijas (kändase «sodavägiden lidn» totaran kelespäi), se oli tetab 14. voz'sadaspäi. Vl 1782 sai makundan lidnan statusad Jalutorovsk-nimitusenke. Oli kükstud dekabristoiden eländsijaks. Sibirin trakt läbiti lidnad 19. voz'sadan ezmäižel polel, i se kändihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan lopus. Vn 1912 semendkus ezmäine jonuz tuli lidnha Tümenišpäi, sil-žo aigal raudtesild Tobolas päliči oli vaumitud läz lidnad. Jalutorovsk šingotase sömtegimištol (''[[Danone]]''-firman maidkombinat, lihakombinat, leibänproduktoiden kombinat), mašinansauvomižel (mašiništ sömtegimišton täht), sauvondmaterialiden edheotandoil (betonan pästand, metalližtorviden tegim — avtotegim enččes), valamižtegimel i mebel'fabrikal. Om maižandusen rajonan keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Yalutorovsky District (Tyumen Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz (vauged läip) ümbärdajas rajonas i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan suves, [[Tobol]]-jogen hural randpolel ([[Irtiš]]an hura ližajogi), 65 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tümen'|Tümenihesai]] om seičemekümne koume kilometrad lodeheze orhal, 85 km avtotedme vai [[Transsib]]-raudtedme. Lähembaine lidn om [[Zavodoukovsk]] kaks'kümnes ühtes kilometras suvipäivnouzmha orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. «Tümen' — [[Omsk]]»-trass (R-402) om lidnan suviröunaks. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, kezakun-elokun +15..+19 C°, tal'vkun-uhokun −15..−18 C°. Paneb sadegid 449 mm vodes, enamba kezakus-elokus (58..81 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (15..25 mm kus). == Tobmuz == Jalutorovsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Agapov vn 2016 sulakuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 493 ristitud, vn 2021 — 38 853 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 39 837 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 273 eläjad vl 2020. Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 88,7 %, [[totarlaižed]] — 6,5 %, [[ukrainalaižed]] — 1,0 %, toižed rahvahad — 3,8 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] seičeme pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/15701 Jalutorovskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: Jumalan Sreten'jan päjumalanpert' (udessündutihe vll 2006−2010), Emäganpäivän «Spravitai»-jumalaižen jumalanpert' läžundkodinno, ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' i nell' časounäd. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma üks'toštkümne nomeruidud päivkodid (nomer 1..10 i lapsen šingotesen keskuz), nell' keskškolad (nomer 1, Dekabristoiden nimed (ende nomer 2), 3, 4), škol-internat nomer 6 lapsiden täht tervhuden röunatud voimusidenke, turizman da lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol S. I. Mamontovan nimed, lidnan sportškol. Jalutorovskan agrotehnologine kolledž<ref>[http://yalagrokoll.ru/ Jalutorovskan agrotehnologižen kolledžan sait (''yalagrokoll.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Ялуторовский острог-3.JPG|«Jalutorovskan lidnuz»-muzei (2012) Сретенский собор (Ялуторовск) - 3.JPG|Jumalan Sreten'jan päjumalanpert', vn 2012 nägu МК "Ялуторовский".jpg|''Jalutorovskii''-maidkombinatan kontor vl 2017 (''[[Danon]] Rossija''-kompanijan filial) Palaco de kulturo en Jalutorovsko 03.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (vn 2021 olend) Железнодорожный вокзал в Ялуторовске.jpg|''Jalutorovsk''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://yalutorovsk.admtyumen.ru/ Lidnan tobmuden sait (''yalutorovsk.admtyumen.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yalutorovsk}} {{Tümenin agjan lidnad (avtonomižita ümbrikoita)}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnad]] [[Kategorii:Tümenin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Jalutorovskan rajon|*]] qt6rlx6pw6n08zyk89y5r9of3e6n26x Lodu kävutajas:Merrahtar 3 40394 186723 2026-04-13T15:58:46Z Koiravva 1717 Tehtud lehtpol' "{{hello}} -- ~~~~" 186723 wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Koiravva|Koiravva]] ([[Lodu kävutajas:Koiravva|pagišta]]) 13. sulaku 2026, kell 18:58 (MSK) bfu4s3ee0ig25o61qzr8fkl79evof0v Kategorii:Sündnuded Hel'sinkihe 14 40395 186741 2026-04-14T06:50:01Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Helsinki}} [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha|H]] [[Kategorii:Hel'sinki]]" 186741 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Helsinki}} [[Kategorii:Sündnuded Suomenmaha|H]] [[Kategorii:Hel'sinki]] 530kg2wzos2ossl97p42w290npdfdjf