Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.46.0-wmf.24 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Glazunov Il'ja 0 215 186789 180057 2026-04-16T05:21:22Z Motoranger 10577 kategorijad+, painendad nimes 186789 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Илья Глазунов, 2015.jpg | описание изображения = Il'ja Glazunov vl 2015 }} '''Il'ja Sergejevič Glazunov''' ({{lang-ru|Илья́ Серге́евич Глазуно́в}}; sünd. [[10. kezaku]] [[1930]], [[Piter|Leningrad]] (nügüd' Piter), [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]] — kol. [[9. heinku]] [[2017]], [[Moskv]], Venäma) oli nevondkundal'ne i venämalaine voimujupirdai, scenograf, pedagog. Sai [[NSTÜ:n rahvahan pirdai]]-arvnint (1980). == Biografii == Mez' oli sündnu Leningradha intelligencijan kanzha: Sergei Glazunov-tat oli istorikan, tatan kanzan däd' — patalogoanatom i voikuviden M. Glazunov-keradai, Ol'ga-maman kanzan däd' — K. Flug-päivouzmmantedomez'. Vedihe prihašt 12-voččen blokadaspäi Elontedme i hän eli Uz'lidnan agjas, toižed lähižed heimolaižed pölištuiba Leningradan blokadas. Priha pördui Leningradha i openui čomamahtoližes keskškolas, sid' Leningradan voimujupirdandan, skul'pturan i arhitekturan institutas Repinan nimed B. Jogansonan radhonuses (1951−1957). Pirdandan ezmäine ozutelend tegihe Moskvan Čomamahtoiden radnikoiden keskuzpertiš vn 1957 uhokus, mäni surenke satusenke. Opendusen jäl'ghe mez' oli oigetud Iževskha pirdandan i trigonometrijan opendajaks, radoi Ivanovos i Moskvas. [[Sergei Mihalkov]]-runokirjutai andoi surt abud pirdajale hätken aigan. Vspäi 1978 Glazunov radoi portretan radhonusen ohjandajan Moskvan čomamahtoližes institutas Surikovan nimed. Vl 1981 organizui Kaiken NSTÜ:n dekorativižen da rahvahaližen čomamahton muzejad Moskvas i kändihe sen direktoraks. Vspäi 1987 Venäman voimujupirdandan, skul'pturan i sauvondan akademii radab Moskvas, sätihe sidä Glazunovan iniciativan mödhe, hän oli sen rektoran vajehtusita. Vn 2004 31. päiväl elokud Moskvan valdkundaline Il'ja Glazunovan kuvagalerei om avaitud. Glazunov om mahapandud Novodevičii-jumalankodin kaumžomas (Moskv). Oli naižiš kahtišti, lapsed Ivan i Vera Glazunovad ezmäižes naimiželospäi, molembad oma pirdajad mugažo. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:NSTÜ:n pirdajad]] [[Kategorii:Venäman pirdajad]] [[Kategorii:Pirdajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Piterihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1930]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 10. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Moskvas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2017]] [[Kategorii:Kolnuded heinkun 9. päiväl]] d9aln68984evm9mvtzowz2hc67ex9tb Mad'jaranma 0 1070 186796 181055 2026-04-16T05:47:03Z ~2026-23239-40 18271 186796 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Mad'jaranma<br />Magyarország | Valdkundznam = Coat of Arms of Hungary.svg | Flag = Flag of Hungary.svg | Valdkundznam text = Mad'jaranman valdkundznam | Flag text = Mad'jaranman flag | Pälidn = Budapešt | Eläjiden lugu = 9,825,704<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html Mad'jaranman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 93,028 | Kart = EU-Hungary.svg | Kel' = [[mad'jaran kel'|mad'jaran]] | Valdkundan pämez' = [[Novak Katalin|Katalin Novak]] | Päministr = Piter Mad'jar | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[mad'jaranman forint]] (Ft) (HUF) | Internet-domen = [[.hu]]<ref>Mugažo [[.eu]] kuti [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] ühtnii.</ref> | Telefonkod = +36 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br/>kezal [[UTC]]+2 }} '''Mad'jaranma''' ({{lang-hu|Magyarország}} [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund [[Evrop]]an keskuses. Mad'jaranman [[pälidn]] da kaikiš suremb lidn om [[Budapešt]]. Valdkund om [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ühtnijan vspäi 1955. Ühtneb [[Rahvahidenkeskeine valütfond|RVF:ha]] i [[Rahvahidenkeskeine rekonstrukcijan da šingotesen bank|RRŠB:ha]] vspäi 1982. Vspäi 1991 Mad'jaranma om [[Evropan Nevondkund]]an ühtnijaks. Valdkund om [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijan vspäi 1999. Vn 2004 semendkun 1. päiväspäi ühtneb [[Evropan Ühtištuz|EÜ:hü]]. == Istorii == Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks. Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut [[Avstrijan da Mad'jaranman imperii|Avstrijan da Mad'jaranman imperijan]] čihodamižen rezul'tataks. Valdkundan nell' Konstitucijad ({{lang-hu|Magyarország Alaptörvénye}}) oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parlament.hu/documents/125505/138409/Fundamental+law/73811993-c377-428d-9808-ee03d6fb8178 Mad'jaranman Konstitucijan tekst vl 2019. — ''Parlament.hu''.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Hungary?lang=en Mad'jaranman Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke. == Geografijan andmused == [[Fail:Hungary physical map.svg|thumb|left|250px|Mad'jaranman fizine kart (2011)]] Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš [[Ukrain]]anke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), [[Romanii|Romanijanke]] päivnouzmas (424 km), [[Serbii|Serbijanke]] suves (164 km), [[Horvatii|Horvatijanke]] suvipäivlaskmas (348 km), [[Slovenii|Slovenijanke]] päivlaskmas (94 km), [[Avstrii|Avstrijanke]] lodehes (321 km) da [[Slovakii|Slovakijanke]] pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatomaks valdkundaks. Reljef om tazo tobjimalaz. Keskdunain alangišt otab Mad'jaranman tobmad palad, sen päivlaskmaine kukhikaz pala om Dunantul', päivnouzmaine alangištoikaz pala [[Tis]]-jogenke om Al'föl'd. Om mägid pohjoižpalas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kekeš]]-mägi (1014 m). [[Balaton]] om kaikiš surembaks reskveden järveks Keskuzevropas. [[Mec]]ad ottas läz videndest valdkundan territorijad. Päjogi om [[Dunai]], jokseb pohjoižespäi suvhe i jagab Mad'jaranmad kaks'haz, kaik joged mülüdas sen basseinha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, suvipäivlaskmas — subtropižen pirdoidenke. Tal'v om pehmed, keza om läm' pit'k. Paneb sadegid 450 millimetraspäi päivnouzmas 900 millimetrhasai vodes mägiden pautkil. Sadunkazvatuz, sen paloin [[vinmarj]]an kazvatuz, om levitadud. Londuseližed pävarad oma [[kivihil']], [[londuseline gaz]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad — [[kivivoi]], väghine [[mahuz]]. == Politine sistem == [[Fail:Budapest Parliament 4604.JPG|thumb|right|250px|Mad'jaranman parlament [[Budapešt]]as vl 2005]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-hu|Magyarország köztársasági elnöke}}). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti. Parlament om Nacionaline Suim ({{lang-hu|Országgyűlés}}). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: ''Miniszterelnök'') prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust. Nügüdläine prezident om [[Katalin Novak]], radab vn 2022 semendkun 10. päiväspäi, sai valičendoil 137 än't 199:späi. Edeline prezident om [[Ader Janoš|Janoš Ader]] (2012−2022). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 3. päiväl sulakud. [[Viktor Orban]] tuleškanzi radho päministraks vn 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand]].'' Mad'jaranmas om [[Mad'jaranman lidnad|346 lidnad]], kudambad mülüdas [[Mad'jaranman agjad|ühesatoštkümnehe administrativižhe agjaha]] (''[[med'je]]d'', {{lang-hu|megye}}), ned — seičemehe statistižhe regionha ({{lang-hu|Magyarország régiói}}). Pälidn da völ viž lidnad ([[Debrecen]], [[Miškol'c]], [[Seged]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]]) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks ({{lang-hu|járás}}). Ümbrikod — lidnoikš (''város'') da küläkundoikš (''község''). Pälidn alajagase rajonikš (''kerületei''). == Eläjad == Mad'jaranmas elädas [[mad'jaralaižed]]. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10,012,000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 10,709,463 eläjad vl 1980. Rahvahad (kaks'jaižidenke vastusidenke vl 2011): [[mad'jaralaižed]] — 85,6 %, [[čiganalaižed]] — 3,2 %, [[saksalaižed]] — 1,9 %, toižed rahvahad — 2,6 %, märhapanendata — 14,1 %. Kelenmahtused (2011): [[mad'jaran kel']] — 99,6 % (kodikel' — 98,9 %), [[anglijan kel']] — 16,0 %, [[saksan kel']] — 11,2 %, [[venäkel']] — 1,6 %, [[romanijan kel']] — 1,3 %, [[francijan kel']] — 1,2 %, toižed keled — 4,2 %. Uskondan mödhe (2011): [[riman katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 37,2 %, [[kal'vinizm|kal'vinistad]] — 11,6 %, [[lüteranižuz|lüteranižusen]] polenpidajad — 2,2 %, [[grekan katoline jumalankodikund|grekan katolikad]] — 1,8 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 18,2 %, märhapanendata — 27,1 %. Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Debrecen]], [[Seged]], [[Miškol'c]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]], [[N'jired'haz]], [[Kečkemet]] i [[Sekešfehervar]]. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad ({{lang-hu|város}}) Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9 % (2020). == Ižanduz == Mad'jaranma om industrialine valdkund šingotadud maižandusenke, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Valdkundan [[kogosüdäiprodukt]] tazostadud ostmižmahtusen mödhe oli US$438 mlrd ekvivalentas (53. sija mail'mas, nominaline US$223 mlrd, 56. sija) vl 2024, ühtele hengele — nominaline US$23,319 (48. sija), tazostadud ostmižmahtusen mödhe US$45,692 (43. sija). Verazmalaižed pidadas äjid järedoid kompanijoid. Radotomudenmär om madal (3,4 % vn 2019 sulakus) emigracijan i madalan sündutandmäran tagut. Ristitišton keskmäine opendusenmär i šingotez oma korktad. Vl 2019 valdkundaline velg oli KSP:n kahten koumandest surtte. Industrijan päsarakod oma mašinansauvomine, sidon ladimiden tehmine, tömašinoiden i märičemižladimiden pästand, himine, farmaceftine, [[metallurgii]] (eriližešti [[alüminii|alüminijan]] tehmine sijaližiš boksitoišpäi), tekstiline, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Vl 2017 maižanduz oti 3,9 % kogosüdäiproduktas, tegimišt 31,3 %, holitišiden sfer 64,8 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 4,8 %, tegimišt 21,4 %, sauvond 6,5 %, holitišiden sfer 64,8 %, toižed sarakod 2,7 %. Valdkundan päeksport om mašiništ [[radiosido]]n täht (videndez), [[elektromašiništ]] (läz 17 %), [[söm|söndtavarad]] (läz kümnendest), [[avto]]d da niiden palad (8 %); toine eksport — [[zell'|zelläd]] (3 %), [[kivivoi]] (1 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad (2012) oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ (45,4 %), toine tegimišton produkcii (34,3 %), poltuz i elektruz (12,6 %), söndtavarad (5,3 %), torhuzmaterialad (2,5 %). Vl 2017 eksport ületi importad kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad: Saksanma (Mad'jaranman eksportan 27,7 % i importan 26,2 % vl 2017), Avstrii (eksportan 5,0 % i importan 6,3 % sil-žo vodel), Slovakii (4,8 % i 5,3 %), Italii (5,1 % i 4,7 %), Pol'šanma (4,3 % i 5,5 %), Čehanma (4,4 % i 4,8 %), Francii (4,4 % i 4,0 %), [[Kitai]] (importan 5,9 %), Romanii (eksportan 5,4 %), Alamad (importan 5 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Sándor-palota napsütésben.jpg|Sandor-pert'kulu (''Sándor-palota'') om valdkundan Prezidentan rezidencii i radinsija, [[Budapešt]], sügüz'ku 2013 SzinhazUtcaFotoThalerTamas4.jpg|Karmelitan jumalankodin sauvuz (''Karmelita kolostor'') om Mad'jaranman päministran ofis vspäi 2019, Budapešt, sulaku 2019 A Legfelsőbb Bíróság palotája, Budapest, Markó utca 16.jpg|Mad'jaranman Kurii (''Kúria''), vll 1949−2011 sen oficialine nimituz oli Ülembaine Käskuzkund (''Legfelsőbb Bíróság'', Budapešt, kül'mku 2020) AlkotmanybirosagFotoThalerTamas1.jpg|Valdkundan Konstitucine Käskuzkund (Budapešt, semendku 2017) Magyar Nemzeti Bank épületének nyugati homlokzata. - 2009, Budapest.jpg|Mad'jaranman Nacionaline bank Budapeštan Joudjuden torgul (keskuzbank, ''Magyar Nemzeti Bank, MNB'', sulaku 2009) Országos Széchényi Könyvtár.jpg|Nacionaline kirjišt Sečenjin nimed (''Országos Széchényi Könyvtár, OSZK'') Budan zamkas, Budapešt, heinku 2010. Toine Nacionaline kirjišt sijadase [[Debrecen]]as The Former Royal Palace on the Buda bankside.JPG|Mad'jaranman nacionaline galerei vn 2006 uhokus (ende Kunigahan pert'kulu, Budapešt) </gallery> == Kul'tur == === Valdkundpraznikad === * [[1. viluku]] — [[Uz' voz']] * [[15. keväz'ku]] — [[Mad'jaranman valdkundpäiv]] * [[Äipäiv]] * [[1. semendku]] — [[Keväden i radon päiv]] * [[Stroicanpäiv]] * [[20. eloku]] — [[Ph. Stefanan päiv]] * [[23. reduku]] — [[Nevondkundaližen armijan deportacijan päiv]] * [[1. kül'mku]] — [[Kaikiden Pühäižiden päiv]] * [[25. tal'vku|25.]]−[[26. tal'vku]] — [[Raštvad]] == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.parlament.hu/ Mad'jaranman parlamentan oficialine sait (''parlament.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [https://www.keh.hu/ Mad'jaranman prezidentan oficialine sait (''keh.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [http://www.kormany.hu/ Mad'jaranman ohjastusen oficialine sait (''kormany.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} {{Commons|Hungary}} {{Mad'jaranman agjad}} {{Evrop}} [[Kategorii:Mad'jaranma| ]] g5hzlxd5kai0gix4pv0b5560ajlfqon 186797 186796 2026-04-16T06:00:27Z Motoranger 10577 первое заседание нового парламента будет 6-7 мая 2026 года 186797 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Mad'jaranma<br />Magyarország | Valdkundznam = Coat of Arms of Hungary.svg | Flag = Flag of Hungary.svg | Valdkundznam text = Mad'jaranman valdkundznam | Flag text = Mad'jaranman flag | Pälidn = Budapešt | Eläjiden lugu = 9,825,704<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html Mad'jaranman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 93,028 | Kart = EU-Hungary.svg | Kel' = [[mad'jaran kel'|mad'jaran]] | Valdkundan pämez' = [[Novak Katalin|Katalin Novak]] | Päministr = [[Orban Viktor|Viktor Orban]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[mad'jaranman forint]] (Ft) (HUF) | Internet-domen = [[.hu]]<ref>Mugažo [[.eu]] kuti [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] ühtnii.</ref> | Telefonkod = +36 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br/>kezal [[UTC]]+2 }} '''Mad'jaranma''' ({{lang-hu|Magyarország}} [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund [[Evrop]]an keskuses. Mad'jaranman [[pälidn]] da kaikiš suremb lidn om [[Budapešt]]. Valdkund om [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ühtnijan vspäi 1955. Ühtneb [[Rahvahidenkeskeine valütfond|RVF:ha]] i [[Rahvahidenkeskeine rekonstrukcijan da šingotesen bank|RRŠB:ha]] vspäi 1982. Vspäi 1991 Mad'jaranma om [[Evropan Nevondkund]]an ühtnijaks. Valdkund om [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijan vspäi 1999. Vn 2004 semendkun 1. päiväspäi ühtneb [[Evropan Ühtištuz|EÜ:hü]]. == Istorii == Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks. Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut [[Avstrijan da Mad'jaranman imperii|Avstrijan da Mad'jaranman imperijan]] čihodamižen rezul'tataks. Valdkundan nell' Konstitucijad ({{lang-hu|Magyarország Alaptörvénye}}) oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parlament.hu/documents/125505/138409/Fundamental+law/73811993-c377-428d-9808-ee03d6fb8178 Mad'jaranman Konstitucijan tekst vl 2019. — ''Parlament.hu''.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Hungary?lang=en Mad'jaranman Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke. == Geografijan andmused == [[Fail:Hungary physical map.svg|thumb|left|250px|Mad'jaranman fizine kart (2011)]] Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš [[Ukrain]]anke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), [[Romanii|Romanijanke]] päivnouzmas (424 km), [[Serbii|Serbijanke]] suves (164 km), [[Horvatii|Horvatijanke]] suvipäivlaskmas (348 km), [[Slovenii|Slovenijanke]] päivlaskmas (94 km), [[Avstrii|Avstrijanke]] lodehes (321 km) da [[Slovakii|Slovakijanke]] pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatomaks valdkundaks. Reljef om tazo tobjimalaz. Keskdunain alangišt otab Mad'jaranman tobmad palad, sen päivlaskmaine kukhikaz pala om Dunantul', päivnouzmaine alangištoikaz pala [[Tis]]-jogenke om Al'föl'd. Om mägid pohjoižpalas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kekeš]]-mägi (1014 m). [[Balaton]] om kaikiš surembaks reskveden järveks Keskuzevropas. [[Mec]]ad ottas läz videndest valdkundan territorijad. Päjogi om [[Dunai]], jokseb pohjoižespäi suvhe i jagab Mad'jaranmad kaks'haz, kaik joged mülüdas sen basseinha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, suvipäivlaskmas — subtropižen pirdoidenke. Tal'v om pehmed, keza om läm' pit'k. Paneb sadegid 450 millimetraspäi päivnouzmas 900 millimetrhasai vodes mägiden pautkil. Sadunkazvatuz, sen paloin [[vinmarj]]an kazvatuz, om levitadud. Londuseližed pävarad oma [[kivihil']], [[londuseline gaz]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad — [[kivivoi]], väghine [[mahuz]]. == Politine sistem == [[Fail:Budapest Parliament 4604.JPG|thumb|right|250px|Mad'jaranman parlament [[Budapešt]]as vl 2005]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-hu|Magyarország köztársasági elnöke}}). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti. Parlament om Nacionaline Suim ({{lang-hu|Országgyűlés}}). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: ''Miniszterelnök'') prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust. Nügüdläine prezident om [[Katalin Novak]], radab vn 2022 semendkun 10. päiväspäi, sai valičendoil 137 än't 199:späi. Edeline prezident om [[Ader Janoš|Janoš Ader]] (2012−2022). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 3. päiväl sulakud. [[Viktor Orban]] tuleškanzi radho päministraks vn 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand]].'' Mad'jaranmas om [[Mad'jaranman lidnad|346 lidnad]], kudambad mülüdas [[Mad'jaranman agjad|ühesatoštkümnehe administrativižhe agjaha]] (''[[med'je]]d'', {{lang-hu|megye}}), ned — seičemehe statistižhe regionha ({{lang-hu|Magyarország régiói}}). Pälidn da völ viž lidnad ([[Debrecen]], [[Miškol'c]], [[Seged]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]]) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks ({{lang-hu|járás}}). Ümbrikod — lidnoikš (''város'') da küläkundoikš (''község''). Pälidn alajagase rajonikš (''kerületei''). == Eläjad == Mad'jaranmas elädas [[mad'jaralaižed]]. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10,012,000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 10,709,463 eläjad vl 1980. Rahvahad (kaks'jaižidenke vastusidenke vl 2011): [[mad'jaralaižed]] — 85,6 %, [[čiganalaižed]] — 3,2 %, [[saksalaižed]] — 1,9 %, toižed rahvahad — 2,6 %, märhapanendata — 14,1 %. Kelenmahtused (2011): [[mad'jaran kel']] — 99,6 % (kodikel' — 98,9 %), [[anglijan kel']] — 16,0 %, [[saksan kel']] — 11,2 %, [[venäkel']] — 1,6 %, [[romanijan kel']] — 1,3 %, [[francijan kel']] — 1,2 %, toižed keled — 4,2 %. Uskondan mödhe (2011): [[riman katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 37,2 %, [[kal'vinizm|kal'vinistad]] — 11,6 %, [[lüteranižuz|lüteranižusen]] polenpidajad — 2,2 %, [[grekan katoline jumalankodikund|grekan katolikad]] — 1,8 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 18,2 %, märhapanendata — 27,1 %. Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Debrecen]], [[Seged]], [[Miškol'c]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]], [[N'jired'haz]], [[Kečkemet]] i [[Sekešfehervar]]. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad ({{lang-hu|város}}) Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9 % (2020). == Ižanduz == Mad'jaranma om industrialine valdkund šingotadud maižandusenke, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Valdkundan [[kogosüdäiprodukt]] tazostadud ostmižmahtusen mödhe oli US$438 mlrd ekvivalentas (53. sija mail'mas, nominaline US$223 mlrd, 56. sija) vl 2024, ühtele hengele — nominaline US$23,319 (48. sija), tazostadud ostmižmahtusen mödhe US$45,692 (43. sija). Verazmalaižed pidadas äjid järedoid kompanijoid. Radotomudenmär om madal (3,4 % vn 2019 sulakus) emigracijan i madalan sündutandmäran tagut. Ristitišton keskmäine opendusenmär i šingotez oma korktad. Vl 2019 valdkundaline velg oli KSP:n kahten koumandest surtte. Industrijan päsarakod oma mašinansauvomine, sidon ladimiden tehmine, tömašinoiden i märičemižladimiden pästand, himine, farmaceftine, [[metallurgii]] (eriližešti [[alüminii|alüminijan]] tehmine sijaližiš boksitoišpäi), tekstiline, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Vl 2017 maižanduz oti 3,9 % kogosüdäiproduktas, tegimišt 31,3 %, holitišiden sfer 64,8 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 4,8 %, tegimišt 21,4 %, sauvond 6,5 %, holitišiden sfer 64,8 %, toižed sarakod 2,7 %. Valdkundan päeksport om mašiništ [[radiosido]]n täht (videndez), [[elektromašiništ]] (läz 17 %), [[söm|söndtavarad]] (läz kümnendest), [[avto]]d da niiden palad (8 %); toine eksport — [[zell'|zelläd]] (3 %), [[kivivoi]] (1 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad (2012) oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ (45,4 %), toine tegimišton produkcii (34,3 %), poltuz i elektruz (12,6 %), söndtavarad (5,3 %), torhuzmaterialad (2,5 %). Vl 2017 eksport ületi importad kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad: Saksanma (Mad'jaranman eksportan 27,7 % i importan 26,2 % vl 2017), Avstrii (eksportan 5,0 % i importan 6,3 % sil-žo vodel), Slovakii (4,8 % i 5,3 %), Italii (5,1 % i 4,7 %), Pol'šanma (4,3 % i 5,5 %), Čehanma (4,4 % i 4,8 %), Francii (4,4 % i 4,0 %), [[Kitai]] (importan 5,9 %), Romanii (eksportan 5,4 %), Alamad (importan 5 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Sándor-palota napsütésben.jpg|Sandor-pert'kulu (''Sándor-palota'') om valdkundan Prezidentan rezidencii i radinsija, [[Budapešt]], sügüz'ku 2013 SzinhazUtcaFotoThalerTamas4.jpg|Karmelitan jumalankodin sauvuz (''Karmelita kolostor'') om Mad'jaranman päministran ofis vspäi 2019, Budapešt, sulaku 2019 A Legfelsőbb Bíróság palotája, Budapest, Markó utca 16.jpg|Mad'jaranman Kurii (''Kúria''), vll 1949−2011 sen oficialine nimituz oli Ülembaine Käskuzkund (''Legfelsőbb Bíróság'', Budapešt, kül'mku 2020) AlkotmanybirosagFotoThalerTamas1.jpg|Valdkundan Konstitucine Käskuzkund (Budapešt, semendku 2017) Magyar Nemzeti Bank épületének nyugati homlokzata. - 2009, Budapest.jpg|Mad'jaranman Nacionaline bank Budapeštan Joudjuden torgul (keskuzbank, ''Magyar Nemzeti Bank, MNB'', sulaku 2009) Országos Széchényi Könyvtár.jpg|Nacionaline kirjišt Sečenjin nimed (''Országos Széchényi Könyvtár, OSZK'') Budan zamkas, Budapešt, heinku 2010. Toine Nacionaline kirjišt sijadase [[Debrecen]]as The Former Royal Palace on the Buda bankside.JPG|Mad'jaranman nacionaline galerei vn 2006 uhokus (ende Kunigahan pert'kulu, Budapešt) </gallery> == Kul'tur == === Valdkundpraznikad === * [[1. viluku]] — [[Uz' voz']] * [[15. keväz'ku]] — [[Mad'jaranman valdkundpäiv]] * [[Äipäiv]] * [[1. semendku]] — [[Keväden i radon päiv]] * [[Stroicanpäiv]] * [[20. eloku]] — [[Ph. Stefanan päiv]] * [[23. reduku]] — [[Nevondkundaližen armijan deportacijan päiv]] * [[1. kül'mku]] — [[Kaikiden Pühäižiden päiv]] * [[25. tal'vku|25.]]−[[26. tal'vku]] — [[Raštvad]] == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.parlament.hu/ Mad'jaranman parlamentan oficialine sait (''parlament.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [https://www.keh.hu/ Mad'jaranman prezidentan oficialine sait (''keh.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [http://www.kormany.hu/ Mad'jaranman ohjastusen oficialine sait (''kormany.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} {{Commons|Hungary}} {{Mad'jaranman agjad}} {{Evrop}} [[Kategorii:Mad'jaranma| ]] ff456qa662fov14d6gilhheazsj4zq0 186798 186797 2026-04-16T06:07:35Z Motoranger 10577 tobmuz aktualizacii 186798 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Mad'jaranma<br />Magyarország | Valdkundznam = Coat of Arms of Hungary.svg | Flag = Flag of Hungary.svg | Valdkundznam text = Mad'jaranman valdkundznam | Flag text = Mad'jaranman flag | Pälidn = Budapešt | Eläjiden lugu = 9,825,704<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html Mad'jaranman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 93,028 | Kart = EU-Hungary.svg | Kel' = [[mad'jaran kel'|mad'jaran]] | Valdkundan pämez' = [[Šujok Tamaš|Tamaš Šujok]] | Päministr = [[Orban Viktor|Viktor Orban]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[mad'jaranman forint]] (Ft) (HUF) | Internet-domen = [[.hu]]<ref>Mugažo [[.eu]] kuti [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] ühtnii.</ref> | Telefonkod = +36 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br/>kezal [[UTC]]+2 }} '''Mad'jaranma''' ({{lang-hu|Magyarország}} [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund [[Evrop]]an keskuses. Mad'jaranman [[pälidn]] da kaikiš suremb lidn om [[Budapešt]]. Valdkund om [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ühtnijan vspäi 1955. Ühtneb [[Rahvahidenkeskeine valütfond|RVF:ha]] i [[Rahvahidenkeskeine rekonstrukcijan da šingotesen bank|RRŠB:ha]] vspäi 1982. Vspäi 1991 Mad'jaranma om [[Evropan Nevondkund]]an ühtnijaks. Valdkund om [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijan vspäi 1999. Vn 2004 semendkun 1. päiväspäi ühtneb [[Evropan Ühtištuz|EÜ:hü]]. == Istorii == Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks. Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut [[Avstrijan da Mad'jaranman imperii|Avstrijan da Mad'jaranman imperijan]] čihodamižen rezul'tataks. Valdkundan nell' Konstitucijad ({{lang-hu|Magyarország Alaptörvénye}}) oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parlament.hu/documents/125505/138409/Fundamental+law/73811993-c377-428d-9808-ee03d6fb8178 Mad'jaranman Konstitucijan tekst vl 2019. — ''Parlament.hu''.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Hungary?lang=en Mad'jaranman Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke. == Geografijan andmused == [[Fail:Hungary physical map.svg|thumb|left|250px|Mad'jaranman fizine kart (2011)]] Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš [[Ukrain]]anke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), [[Romanii|Romanijanke]] päivnouzmas (424 km), [[Serbii|Serbijanke]] suves (164 km), [[Horvatii|Horvatijanke]] suvipäivlaskmas (348 km), [[Slovenii|Slovenijanke]] päivlaskmas (94 km), [[Avstrii|Avstrijanke]] lodehes (321 km) da [[Slovakii|Slovakijanke]] pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatomaks valdkundaks. Reljef om tazo tobjimalaz. Keskdunain alangišt otab Mad'jaranman tobmad palad, sen päivlaskmaine kukhikaz pala om Dunantul', päivnouzmaine alangištoikaz pala [[Tis]]-jogenke om Al'föl'd. Om mägid pohjoižpalas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kekeš]]-mägi (1014 m). [[Balaton]] om kaikiš surembaks reskveden järveks Keskuzevropas. [[Mec]]ad ottas läz videndest valdkundan territorijad. Päjogi om [[Dunai]], jokseb pohjoižespäi suvhe i jagab Mad'jaranmad kaks'haz, kaik joged mülüdas sen basseinha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, suvipäivlaskmas — subtropižen pirdoidenke. Tal'v om pehmed, keza om läm' pit'k. Paneb sadegid 450 millimetraspäi päivnouzmas 900 millimetrhasai vodes mägiden pautkil. Sadunkazvatuz, sen paloin [[vinmarj]]an kazvatuz, om levitadud. Londuseližed pävarad oma [[kivihil']], [[londuseline gaz]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad — [[kivivoi]], väghine [[mahuz]]. == Politine sistem == [[Fail:Budapest Parliament 4604.JPG|thumb|right|250px|Mad'jaranman parlament [[Budapešt]]as vl 2005]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-hu|Magyarország köztársasági elnöke}}). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti. Parlament om Nacionaline Suim ({{lang-hu|Országgyűlés}}). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: ''Miniszterelnök'') prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust. Nügüdläine prezident om [[Šujok Tamaš|Tamaš Šujok]], radab vn 2024 keväz'kun 5. päiväspäi, sai valičendoil 134 än't 199:späi (67,7 %). Edeližed prezidentad oma [[Novak Katalin|Katalin Novak]] (semendku 2022 — uhoku 2024), [[Ader Janoš|Janoš Ader]] (2012−2022). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2026 12. päiväl sulakud. [[Viktor Orban]] tuleškanzi radho päministraks vn 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Mad'jaranman administrativiž-territorialine jagand]].'' Mad'jaranmas om [[Mad'jaranman lidnad|346 lidnad]], kudambad mülüdas [[Mad'jaranman agjad|ühesatoštkümnehe administrativižhe agjaha]] (''[[med'je]]d'', {{lang-hu|megye}}), ned — seičemehe statistižhe regionha ({{lang-hu|Magyarország régiói}}). Pälidn da völ viž lidnad ([[Debrecen]], [[Miškol'c]], [[Seged]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]]) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks ({{lang-hu|járás}}). Ümbrikod — lidnoikš (''város'') da küläkundoikš (''község''). Pälidn alajagase rajonikš (''kerületei''). == Eläjad == Mad'jaranmas elädas [[mad'jaralaižed]]. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10,012,000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 10,709,463 eläjad vl 1980. Rahvahad (kaks'jaižidenke vastusidenke vl 2011): [[mad'jaralaižed]] — 85,6 %, [[čiganalaižed]] — 3,2 %, [[saksalaižed]] — 1,9 %, toižed rahvahad — 2,6 %, märhapanendata — 14,1 %. Kelenmahtused (2011): [[mad'jaran kel']] — 99,6 % (kodikel' — 98,9 %), [[anglijan kel']] — 16,0 %, [[saksan kel']] — 11,2 %, [[venäkel']] — 1,6 %, [[romanijan kel']] — 1,3 %, [[francijan kel']] — 1,2 %, toižed keled — 4,2 %. Uskondan mödhe (2011): [[riman katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 37,2 %, [[kal'vinizm|kal'vinistad]] — 11,6 %, [[lüteranižuz|lüteranižusen]] polenpidajad — 2,2 %, [[grekan katoline jumalankodikund|grekan katolikad]] — 1,8 %, toižed uskojad — 1,9 %, religijatomad — 18,2 %, märhapanendata — 27,1 %. Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Debrecen]], [[Seged]], [[Miškol'c]], [[Peč (lidn, Mad'jaranma)|Peč]], [[D'jor]], [[N'jired'haz]], [[Kečkemet]] i [[Sekešfehervar]]. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad ({{lang-hu|város}}) Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9 % (2020). == Ižanduz == Mad'jaranma om industrialine valdkund šingotadud maižandusenke, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Valdkundan [[kogosüdäiprodukt]] tazostadud ostmižmahtusen mödhe oli US$438 mlrd ekvivalentas (53. sija mail'mas, nominaline US$223 mlrd, 56. sija) vl 2024, ühtele hengele — nominaline US$23,319 (48. sija), tazostadud ostmižmahtusen mödhe US$45,692 (43. sija). Verazmalaižed pidadas äjid järedoid kompanijoid. Radotomudenmär om madal (3,4 % vn 2019 sulakus) emigracijan i madalan sündutandmäran tagut. Ristitišton keskmäine opendusenmär i šingotez oma korktad. Vl 2019 valdkundaline velg oli KSP:n kahten koumandest surtte. Industrijan päsarakod oma mašinansauvomine, sidon ladimiden tehmine, tömašinoiden i märičemižladimiden pästand, himine, farmaceftine, [[metallurgii]] (eriližešti [[alüminii|alüminijan]] tehmine sijaližiš boksitoišpäi), tekstiline, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Vl 2017 maižanduz oti 3,9 % kogosüdäiproduktas, tegimišt 31,3 %, holitišiden sfer 64,8 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 4,8 %, tegimišt 21,4 %, sauvond 6,5 %, holitišiden sfer 64,8 %, toižed sarakod 2,7 %. Valdkundan päeksport om mašiništ [[radiosido]]n täht (videndez), [[elektromašiništ]] (läz 17 %), [[söm|söndtavarad]] (läz kümnendest), [[avto]]d da niiden palad (8 %); toine eksport — [[zell'|zelläd]] (3 %), [[kivivoi]] (1 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad (2012) oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ (45,4 %), toine tegimišton produkcii (34,3 %), poltuz i elektruz (12,6 %), söndtavarad (5,3 %), torhuzmaterialad (2,5 %). Vl 2017 eksport ületi importad kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad: Saksanma (Mad'jaranman eksportan 27,7 % i importan 26,2 % vl 2017), Avstrii (eksportan 5,0 % i importan 6,3 % sil-žo vodel), Slovakii (4,8 % i 5,3 %), Italii (5,1 % i 4,7 %), Pol'šanma (4,3 % i 5,5 %), Čehanma (4,4 % i 4,8 %), Francii (4,4 % i 4,0 %), [[Kitai]] (importan 5,9 %), Romanii (eksportan 5,4 %), Alamad (importan 5 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Sándor-palota napsütésben.jpg|Sandor-pert'kulu (''Sándor-palota'') om valdkundan Prezidentan rezidencii i radinsija, [[Budapešt]], sügüz'ku 2013 SzinhazUtcaFotoThalerTamas4.jpg|Karmelitan jumalankodin sauvuz (''Karmelita kolostor'') om Mad'jaranman päministran ofis vspäi 2019, Budapešt, sulaku 2019 A Legfelsőbb Bíróság palotája, Budapest, Markó utca 16.jpg|Mad'jaranman Kurii (''Kúria''), vll 1949−2011 sen oficialine nimituz oli Ülembaine Käskuzkund (''Legfelsőbb Bíróság'', Budapešt, kül'mku 2020) AlkotmanybirosagFotoThalerTamas1.jpg|Valdkundan Konstitucine Käskuzkund (Budapešt, semendku 2017) Magyar Nemzeti Bank épületének nyugati homlokzata. - 2009, Budapest.jpg|Mad'jaranman Nacionaline bank Budapeštan Joudjuden torgul (keskuzbank, ''Magyar Nemzeti Bank, MNB'', sulaku 2009) Országos Széchényi Könyvtár.jpg|Nacionaline kirjišt Sečenjin nimed (''Országos Széchényi Könyvtár, OSZK'') Budan zamkas, Budapešt, heinku 2010. Toine Nacionaline kirjišt sijadase [[Debrecen]]as The Former Royal Palace on the Buda bankside.JPG|Mad'jaranman nacionaline galerei vn 2006 uhokus (ende Kunigahan pert'kulu, Budapešt) </gallery> == Kul'tur == === Valdkundpraznikad === * [[1. viluku]] — [[Uz' voz']] * [[15. keväz'ku]] — [[Mad'jaranman valdkundpäiv]] * [[Äipäiv]] * [[1. semendku]] — [[Keväden i radon päiv]] * [[Stroicanpäiv]] * [[20. eloku]] — [[Ph. Stefanan päiv]] * [[23. reduku]] — [[Nevondkundaližen armijan deportacijan päiv]] * [[1. kül'mku]] — [[Kaikiden Pühäižiden päiv]] * [[25. tal'vku|25.]]−[[26. tal'vku]] — [[Raštvad]] == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.parlament.hu/ Mad'jaranman parlamentan oficialine sait (''parlament.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [https://www.keh.hu/ Mad'jaranman prezidentan oficialine sait (''keh.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} * [http://www.kormany.hu/ Mad'jaranman ohjastusen oficialine sait (''kormany.hu'').] {{ref-hu}} {{ref-en}} {{Commons|Hungary}} {{Mad'jaranman agjad}} {{Evrop}} [[Kategorii:Mad'jaranma| ]] gpcbzuqqe7wc75csff8u4kgh4zkpbme Buteflika Abdel' Aziz 0 2586 186787 150418 2026-04-15T19:34:09Z Koiravva 1717 +nimen virkand, kategorijad+ 186787 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Bouteflika (Algiers, Feb 2006).jpeg | описание изображения = Abdel' Aziz Buteflika [[Alžir (lidn)|Alžiran pälidnas]], vn 2006 uhoku }} '''Abdel' Aziz Buteflika''' ({{lang-ar|عَبد الْعَزِيْز بُوتَفْلِيْقَة}} [ʕabd elʕaziːz buːtefliːqa] ''ʿAbd al-ʿAzīz Būtaflīka'', {{lang-fr|Abdelaziz Bouteflika}}; sünd. [[2. keväz'ku]] [[1937]], [[Udžd]], Francijan [[Marok]] — kol. [[17. sügüz'ku]] [[2021]] ičeze kodiš Zeral'd-kundas, [[Alžiran agj]], [[Alžir]]) oli [[Alžir]]-valdkundan videnz' prezident. Vspäi 1999 valitihe koume kerdad, oli radnikuses vn 2019 uhokuhusai, vn 2013 insul'tha kacmata. Vodespäi 1963 (5. sügüz'ku) vhesai 1979 (8. keväz'ku) mez' radoi Alžiran röunantagaižiden azjoiden ministran. Buteflika oli [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] Päassamblejan ezimehen (17.09.1974 — 16.09.1975). == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Alžiran prezidentad]] [[Kategorii:Alžir (valdkund)]] [[Kategorii:ÜRO]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Marokho]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1937]] [[Kategorii:Sündnuded keväz'kun 2. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Alžiras]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2021]] [[Kategorii:Kolnuded sügüz'kun 17. päiväl]] 04baisc2ecxgyjecd41pu14e6cjsjug Foulks Artur 0 3685 186790 155811 2026-04-16T05:24:58Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorii+ 186790 wikitext text/x-wiki {{Personalii}} '''Artur Aleksander Foulks''' ({{lang-en|Arthur Alexander Foulkes}} [ˈɑːθə ælɪgˈzændə foulkes]; sünd. [[11. semendku]] [[1928]], [[Met'ju-Taun]], [[Sur' Inagua]]-sar', [[Bagaman Sared|Bagamad]]) oli 10. [[Bagaman Sared|Bagaman Sariden]] jenaral-gubernatoraks vozil 2010−2014. [[Margerit Pindling]] tegihe hänen jäl'ghetulijaks. == Biografii == Foulksan ezmäine professii om lehtezmez', hän radoi «Bahamian Times»-lehtesen päredaktoran vll 1962−1967. Mez' oli valitud parlamentan ühtnijaks ezmäižen kerdan vl 1967, eziti Progressivišt liberališt partijad i radoi [[Linden Pindling]]an ohjastuses kommunikacijoiden da turizman ministran. Vll 1972−1982 tuleban aigan prezident oli Senatan ühtnijan, sid' vhesai 1992 eziti konservativišt Joudjališt nacionališt likundad (ühtni sen alusenpanendha vl 1971) parlamentan alakodiš. Vl 1992 politikanmez' oli pandud valdkundan korktan komissaran radnikusele [[Sur' Britanii|Sures Britanijas]], ühten aigan oli sur'oigenuden Francijas, Saksanmas, Italijas i Bel'gijas, valdkundan ezitajan [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištuses]] i [[Nacijoiden ühtištuz|Nacijoiden ühtištuses]]. Vl 1999 Foulks pördui kodimale i radoi sur'oigenudeks Kitaiš i Kubas jäten Bagamoiš. Vspäi 2007 mez' oli Bagaman Sariden Informacijan radnikoičendoiden pämeheks. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Bagaman Sariden politikanmehed]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Bagaman Sarihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1928]] [[Kategorii:Sündnuded semendkun 11. päiväl]] mr3vox4kxki6xikpmpi2ukasrez3qvb Kičedži Vasilii 0 4144 186795 145173 2026-04-16T05:47:01Z Motoranger 10577 kategorijad+, painendad nimes 186795 wikitext text/x-wiki {{Personalii}} '''Vasilii Nikolajevič Kičedži''' ({{lang-ru|Васи́лий Никола́евич Кичеджи́}}; sünd. [[3. viluku]] [[1954. voz'|1954]], [[Čeläbinsk]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om [[Venäma]]n valdkundmez' da edheotai, [[Piter]]in varagubernator enččes (14.09.2011—11.2014), sil radnikusel kurirui kul'turan da [[massinformacijan sarak|SMI:n]] sferad. Edel sidä (vll 2009−2010) radoi [[Moskv]]an ohjastuses. Kičedži om pästtud Moskvan nevondkundaližen torguindan stacionaratomas institutaspäi vl 1980 «rahvahanižandusen ohjastuz»-specializacijanke. Ekonomikan tedodoktor. Mez' tegi rektoran velgusiden mödhe Piterin čomamahtoliž-tegimištoližes akademijas A.L. Štiglican nimed (13. semendku 2015 — 17. keväz'ku 2017). Mehen kazvatajad — Bessarabijan [[bolgarijalaižed]] augotižlibundal. Kičedži om naižiš, tütar om sündnus naimiželos. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Piter]] [[Kategorii:Venäman politikanmehed]] [[Kategorii:Venäman edheotajad]] [[Kategorii:Edheotajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Čeläbinskha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1954]] [[Kategorii:Sündnuded vilukun 3. päiväl]] 7yjc1xyb93zx4zri30r5sg2181en307 Isinbajeva Jelena 0 4905 186812 139677 2026-04-16T08:47:06Z Motoranger 10577 kategorijad+, painendad nimes 186812 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Personalii | изображение = Yelena Isinbayeva Doha 2010.jpg | описание изображения = Jelena Isinbajeva vl 2010 }} '''Jelena Gadžijevna Isinbajeva''' ({{lang-ru|Еле́на Гаджи́евна Исинба́ева}}; sünd. [[3. kezaku]] [[1982]], [[Volgograd]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om [[venäma]]laine sportnik, [[hüppind anšpuganke|hüppii anšpuganke]], kaks'kerdaine olimpine čempion (2004, 2008), [[Kezaolimpiad-2012|Kezaolimpiadan-2012]] bronzvägestai. Koumekerdaine mail'man čempion avaitud il'mas i nell'kerdaine mail'man čempion honuses, Evropan čempion ičeze disciplinas. Isinbajevan sportivine kar'jer jätksihe vll 1998−2016. Sünduti i kazvatab kaht last. Jelena seižuti 28 mail'man rekordad hüppindas anšpuganke naižiden keskes. Om Venäman sportan arvostadud mastar-arvonke. == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://yelena-isinbaeva.com/ Jelena Isinbajevan oficialine sait (''yelena-isinbaeva.com'').] {{ref-ru}} * [http://twitter.com/yelenaisinbaeva Jelena Isinbajeva Twitter:as.] {{stub}} [[Kategorii:Venäman sportnikad]] [[Kategorii:Sportnikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Volgogradha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1982]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 3. päiväl]] ckk5lmqlwhaz6utb2cqs5rolp3sr8xy Klüjev Nikolai 0 6434 186793 92792 2026-04-16T05:42:31Z Motoranger 10577 kategorijad+, painendad nimes 186793 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Nikolay Klyuyev.jpg | описание изображения = Nikolai Klüjev läz 1910 vot }} '''Nikolai Aleksejevič Klüjev''' ({{lang-ru|Никола́й Алексе́евич Клю́ев}}; oli sündnu [[22. reduku|10 (22). reduku]] [[1884]] [[Anusan gubernii|Anusan gubernijan]] [[Koštugi]]-külähä, [[Venäman imperii]] — om surmitud valdkundan amblusel vl 1937, redukun päividen 23 da 25 keskes [[Tomsk]]as, [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) oli venämalaine da nevondkundaline runokirjutai. Hän om XX voz'sadan muga nimitadud uziden külärunokirjutajiden ezitajaks [[venälaine runoišt|venälaižes runoištos]]. == Sädused == === Runokogodused === * 1912 — «Pedajiden bangutez» ({{lang-ru|Сосен перезвон}}) * 1912 — «Velliden pajod» (ven. ''Братские песни'') * 1913 — «Mecolendad» (ven. ''Лесные были'') * 1916 — «Sur'il'man meled» (ven. ''Мирские думы'') * 1919 — «Pajovajehnik» (ven. ''Песнослов'') * 1919 — «Vas'kne kit» (ven. ''Медный кит'') * 1922 — «Levan leib» (ven. ''Львиный хлеб'') * 1928 — «Pert' da pöud» (ven. ''Изба и поле'') * 1934 — «Ruinad» (ven. ''Разруха''), runoiden jättud kesketi cikl. === Poemad === * 1922 — «Nellänz' Rim» ({{lang-ru|Четвёртый Рим}}) * 1922 — «Sobat-emäg» (ven. ''Мать Суббота'') * 1926 — «Voik Sergei Jeseninas» (ven. ''Плач о Сергее Есенине'') * 1926 — «Külä» (ven. ''Деревня'') * 1926 — «Järventaguine» (ven. ''Заозерье'') * 1928 — «Satatadud lämoipalol» (ven. ''Погорельщина'') * 1929 — «Kain» (ven. ''Каин''), jättud kesken poem. * 1934 — «Pajo Sures Emägas» (ven. ''Песнь о Великой Матери'') * 1934–1937 — «Kreml'» (ven. ''Кремль'') == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Venäman runokirjutajad]] [[Kategorii:NSTÜ:n runokirjutajad]] [[Kategorii:Runokirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Koštugihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1884]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 22. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1937]] [[Kategorii:Kolnuded Tomskas]] 2u9aj1hbp4nrta7laxhnu61oionamtr 186794 186793 2026-04-16T05:43:03Z Motoranger 10577 186794 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Nikolay Klyuyev.jpg | описание изображения = Nikolai Klüjev läz 1910 vot }} '''Nikolai Aleksejevič Klüjev''' ({{lang-ru|Никола́й Алексе́евич Клю́ев}}; oli sündnu [[22. reduku|10 (22). reduku]] [[1884]] [[Anusan gubernii|Anusan gubernijan]] [[Koštugi]]-külähä, [[Venäman imperii]] — om surmitud valdkundan amblusel vl 1937, redukun päividen 23 da 25 keskes [[Tomsk]]as, [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) oli venämalaine da nevondkundaline runokirjutai. Hän om XX voz'sadan muga nimitadud uziden külärunokirjutajiden ezitajaks [[venälaine runoišt|venälaižes runoištos]]. == Sädused == === Runokogodused === * 1912 — «Pedajiden bangutez» ({{lang-ru|Сосен перезвон}}) * 1912 — «Velliden pajod» (ven. ''Братские песни'') * 1913 — «Mecolendad» (ven. ''Лесные были'') * 1916 — «Sur'il'man meled» (ven. ''Мирские думы'') * 1919 — «Pajovajehnik» (ven. ''Песнослов'') * 1919 — «Vas'kne kit» (ven. ''Медный кит'') * 1922 — «Levan leib» (ven. ''Львиный хлеб'') * 1928 — «Pert' da pöud» (ven. ''Изба и поле'') * 1934 — «Ruinad» (ven. ''Разруха''), runoiden jättud kesketi cikl. === Poemad === * 1922 — «Nellänz' Rim» ({{lang-ru|Четвёртый Рим}}) * 1922 — «Sobat-emäg» (ven. ''Мать Суббота'') * 1926 — «Voik Sergei Jeseninas» (ven. ''Плач о Сергее Есенине'') * 1926 — «Külä» (ven. ''Деревня'') * 1926 — «Järventaguine» (ven. ''Заозерье'') * 1928 — «Satatadud lämoipalol» (ven. ''Погорельщина'') * 1929 — «Kain» (ven. ''Каин''), jättud kesken poem. * 1934 — «Pajo Sures Emägas» (ven. ''Песнь о Великой Матери'') * 1934–1937 — «Kreml'» (ven. ''Кремль'') == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Venäman runokirjutajad]] [[Kategorii:NSTÜ:n runokirjutajad]] [[Kategorii:Runokirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Venäman imperijha]] [[Kategorii:Sündnuded Koštugihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1884]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 22. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Tomskas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1937]] p2pos9p88hbgzpvfhakw0k0ld9jmo7f Franklin Rozalind 0 7311 186791 142815 2026-04-16T05:32:41Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186791 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Personalii | изображение = Rosalind Franklin.jpg }} '''Rozalind Elsi Franklin''' ({{lang-en|Rosalind Elsie Franklin}} [ˈrɒzəlɪnd ˈelsɪ ˈfræŋklɪn]; sünd. [[25. heinku]] [[1920]], [[London]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[16. sulaku]] [[1958]], sigä-žo) oli [[evrejalaižed|evrejalaižen]] augotižlibundan brijanine (anglijalaine) biofizik da röntgenograf. Hän tedoiži [[dezoksiribonukleinine muiktuz|DNA:n]] strukturad. Hänen tedoidused linniba znamasižikš nügüd'aigaižele [[genetik]]ale. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Biologad]] [[Kategorii:Biofizikad]] [[Kategorii:Suren Britanijan tedomehed]] [[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Londonha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1920]] [[Kategorii:Sündnuded heinkun 25. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Londonas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1958]] [[Kategorii:Kolnuded sulakun 16. päiväl]] 4wdi6d86b7kma97phaxj3rzl3mw5b1a Buše Viktor 0 7806 186786 155457 2026-04-15T19:25:52Z Koiravva 1717 kategorijad+ 186786 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Sem Boucher.jpg | описание изображения = Viktor Buše vn 1929 posteral }} '''Viktor Lui Arman Buše''' ({{lang-fr|Victor Louis Armand Boucher}}; sünd. [[24. eloku]] [[1877]], [[Ruan]], [[Francii]] — kol. [[21. uhoku]] [[1942]], [[Vil' d'Avre]], Francii) oli francijalaine akt'or. == Biografii == Viktor Buše om sündnu vl 1877 [[Ruan]]ha. Opendusen aigan üläškolas ezini norištteatran mülükundas. Radoi buhalteran, a jäl'ges radnikoičendad armijas hän sirdi elämižhe [[Pariž]]ha, kus radoi sijaližes teatras. Scenal da (edelespäi) kinos hän linni tetabaks ičeze komižen [[ökötand]]an tagapäi. Vl 1927 tegihe [[Mišod'je-teatr]]an direktoraks. Oli Dramatižiden artistoiden associacijan pämehen. == Fil'mografii == * ''«Pen' šokolat'je»'' (1914) * ''«[[Armastusen mageduz]]»'' (1930) * ''«Rada elämižeks»'' (1931) * ''«[[Ižandan vinmarjsad]]»'' (1932) * ''«[[Vägitoi sugu (fil'm, Francii)|Vägitoi sugu]]»'' (1933) * ''«[[Bank «Nemo»]]»'' (1934) * ''«[[Madaman Vidalin drug]]»'' (1936) * ''«[[Unikuvandoičim...]]»'' (1936) * ''«[[Vihand pal't]]»'' (1937) * ''«Unešläg-neižne»'' (1938) * ''«[[Jonuz Venecijahasai]]»'' (1938) * ''«[[Ende elätihe ühesa naimatont]]»'' (1939) * ''«[[Pühä pu (fil'm, Francii)|Pühä pu]]»'' (1939) * ''«[[Seičeme öiden parad]]»'' (1941) * ''«Ei ole mindai»'' (1941) == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == {{Commons|Category:Victor Boucher}} * {{IMDb|0099042}} * {{KP|813044}} {{stub}} [[Kategorii:Francijan akt'orad]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Ruanha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1877]] [[Kategorii:Sündnuded elokun 24. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Francijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1942]] [[Kategorii:Kolnuded uhokun 21. päiväl]] 385dml16g0x2bjkv7ha79hrfnkteoe6 Čerkasad 0 10706 186782 154934 2026-04-15T18:26:09Z Motoranger 10577 +kartad 186782 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Čerkasad<br />Черкаси | Lidnanznam = COA Cherkasy, Cherkaska, Ukraine.svg | Flag = FLA Cherkasy, Cherkaska, Ukraine.svg | Lidnanznam text = Čerkasan lidnanznam | Flag text = Čerkasan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 269,836 | Voz' = 2022 | Pind = 75 | Fail = Черкаси.jpg | Pämez' = Anatolii Bondarenko<br/>(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +380-472 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Cherkasy location map.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Čerkasad''' ({{lang-uk|Черка́си}}) om lidn [[Ukrain]]an keskuzpalas. Se om [[Čerkasan agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1954) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == Nügüdläine eländpunkt mainitase 1380-nziš vozišpäi. Sai lidnan statusad oficialižeks vl 1795. [[Kozakišt]]on augotižlibundan znamasine keskuz. Čerkasad šingotasoiš himižel tegimištol, mašinansauvomižel (ladimed, elevatorad, avtoiden ühthekeradand i avtobustegim), kebnal tegimištol (šuukkombinat, omblendfabrik, kengiden fabrik), sauvondmaterialiden pästandal (metalližkonstrukcijad, puižed apakod, katuzmaterialad, asfal't), sömtegimištol, mugažo kaks' mebel'fabrikad ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Tscherkassy-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan päivnouzmas, [[Dnepr]]an [[Kremenčugan vezivaradim]]en oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 157 km lodeheze orhal, 186 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Om sildoid Dnepras päliči. Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, heinkun +19,8 C°, vilukun −5,9 C°. Ekstremumad oma −35 C° i +38 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba kezakus-elokus (53..76 mm kus), vähemba keväz'kus (29 mm) i redukus (31 mm). == Tobmuz == Čerkasad jagasoiš kahteks rajonaks: Dnepranverine ({{lang-uk|Придніпровський}}) i Sosnovskii (''Соснівський''). == Eläjad == Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 284,789 ristitud 69 km² pindal, agjan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 302 tuhad eläjid vl 1991. == Irdkosketused == * [http://chmr.gov.ua/ Čerkasad-lidnan tobmuden sait (''chmr.gov.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Category:Cherkasy}} [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Čerkasan agj|*]] byu7v2pko9k8ng5nqslghn816b0cjq7 186813 186782 2026-04-16T08:57:17Z Motoranger 10577 klimat+ 186813 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Čerkasad<br />Черкаси | Lidnanznam = COA Cherkasy, Cherkaska, Ukraine.svg | Flag = FLA Cherkasy, Cherkaska, Ukraine.svg | Lidnanznam text = Čerkasan lidnanznam | Flag text = Čerkasan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 269,836 | Voz' = 2022 | Pind = 75 | Fail = Черкаси.jpg | Pämez' = Anatolii Bondarenko<br/>(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +380-472 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Cherkasy location map.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Čerkasad''' ({{lang-uk|Черкаси}} [tʃerˈkɑsɪ]) om lidn [[Ukrain]]an keskuzpalas. Se om [[Čerkasan agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1954) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == Nügüdläine eländpunkt mainitase 1380-nziš vozišpäi. Sai lidnan statusad oficialižeks vl 1795. [[Kozakišt]]on augotižlibundan znamasine keskuz. Čerkasad šingotasoiš himižel tegimištol, mašinansauvomižel (ladimed, elevatorad, avtoiden ühthekeradand i avtobustegim), kebnal tegimištol (šuukkombinat, omblendfabrik, kengiden fabrik), sauvondmaterialiden pästandal (metalližkonstrukcijad, puižed apakod, katuzmaterialad, asfal't), sömtegimištol, mugažo kaks' mebel'fabrikad ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Tscherkassy-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan päivnouzmas, [[Dnepr]]an [[Kremenčugan vezivaradim]]en oiktal randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 157 km lodeheze orhal, 186 km avtotedme vai 240 km raudtedme. Om sildoid Dnepras päliči. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +8,3 C°, kezakun-elokun +18,7..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −2,4..−3,9 C°. Ekstremumad oma −35 C° i +38 C°. Paneb sadegid 544 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (63..72 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (30..36 mm kus). Paneb 48 sm lunt ühtes tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..70 % röunoiš sulakus-elokus, 82..85 % kül'mkus-uhokus, 74..79 % toižiš kuiš. == Tobmuz == Čerkasad jagasoiš kahteks rajonaks: Dnepranverine ({{lang-uk|Придніпровський}}) i Sosnovskii (''Соснівський''). == Eläjad == Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 284,789 ristitud 69 km² pindal, agjan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 302 tuhad eläjid vl 1991. == Irdkosketused == * [http://chmr.gov.ua/ Čerkasad-lidnan tobmuden sait (''chmr.gov.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Category:Cherkasy}} [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Čerkasan agj|*]] 7qtoppy3ojhny3xjduej2hidfk5ngor Veinan' 0 10966 186783 114529 2026-04-15T18:33:52Z Motoranger 10577 formitez, +kart 186783 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Veinan'<br />渭南 | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Kitai | Eläjiden lugu = 5,286,077 | Voz' = 2010 | Pind = 13,030.56 | Fail = WeiNan.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +86-(0)913 | Aigvö = [[UTC]]+8 }} [[Fail:Administrative Division Weinan.png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon administrativine jagand, kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas (vn 2012 olend)]] '''Veinan' ''' ({{lang-zh|渭南}}, [[pin'jin']]: ''Wèinán'' «[[Veihe|Vei-jogespäi]] suvipolehe») om [[Kitai]]n lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Šen'si]]-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus [[Kitain manrehkaiduz (1556)|manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke]] tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radaškanzi vl 1934. Vspäi 1995 istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区). Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Weinan Prefecture within Shaanxi (China).png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]] Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase [[Veihe|Vei-jogen]] pohjoižel randal ([[Huanhe]]n oiged ližajogi). Matkad lidnaspäi agjan [[Sian']]-pälidnan keskuzpalhasai om kuz'kümne kilometrad päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks. == Tobmuz == Lidnümbrik kogoneb 11 ühtnikaspäi: kaks' lidnrajonad (Linvei i Huačžou), kaks' lidnmakundad, kahesa külämakundad. Kaik om 141 eländpunktad (lidnad i küläd) vai 215 volostid Veinanin lidnümbrikos. == Eläjad == Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5,286,077 ristitud, se lugu poleni 108,729 eläjaks vodhe 2000 rindataden. == Transport == Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha. Lähembaine lendimport sijadase [[Sian']]-lidnas. Sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz. == Irdkosketused == * [http://www.weinan.gov.cn/ Lidnümbrikon oficialine sait (''weinan.gov.cn'').] {{ref-zh}} {{Commons|Category:Weinan}} [[Kategorii:Veinan'| ]] [[Kategorii:Kitain lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Šen'si]] 0w0rlf56joq3rbhcjmitmjm2ta0mzxs 186784 186783 2026-04-15T18:34:46Z Motoranger 10577 formitez 186784 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Veinan'<br />渭南 | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Kitai | Eläjiden lugu = 5,286,077 | Voz' = 2010 | Pind = 13,030.56 | Fail = WeiNan.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +86-(0)913 | Aigvö = [[UTC]]+8 }} '''Veinan' ''' ({{lang-zh|渭南}}, [[pin'jin']]: ''Wèinán'' «[[Veihe|Vei-jogespäi]] suvipolehe») om [[Kitai]]n lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Šen'si]]-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus [[Kitain manrehkaiduz (1556)|manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke]] tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radaškanzi vl 1934. Vspäi 1995 istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区). Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Weinan Prefecture within Shaanxi (China).png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]] Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase [[Veihe|Vei-jogen]] pohjoižel randal ([[Huanhe]]n oiged ližajogi). Matkad lidnaspäi agjan [[Sian']]-pälidnan keskuzpalhasai om kuz'kümne kilometrad päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks. == Tobmuz == [[Fail:Administrative Division Weinan.png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon administrativine jagand, kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas (vn 2012 olend)]] Lidnümbrik kogoneb üks'toštkümnes ühtnikaspäi: kaks' lidnrajonad (Linvei i Huačžou), kaks' lidnmakundad, kahesa külämakundad. Kaik om 141 eländpunktad (lidnad i küläd) vai 215 volostid Veinanin lidnümbrikos. == Eläjad == Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5,286,077 ristitud, se lugu poleni 108,729 eläjaks vodhe 2000 rindataden. == Transport == Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha. Lähembaine lendimport sijadase [[Sian']]-lidnas. Sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz. == Irdkosketused == * [http://www.weinan.gov.cn/ Lidnümbrikon oficialine sait (''weinan.gov.cn'').] {{ref-zh}} {{Commons|Category:Weinan}} [[Kategorii:Veinan'| ]] [[Kategorii:Kitain lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Šen'si]] 91m3f341fuoqglbxn0lfbwt5mrz8eex 186810 186784 2026-04-16T08:39:55Z Motoranger 10577 + 186810 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Veinan'<br />渭南 | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Kitai | Eläjiden lugu = 4,688,744 | Voz' = 2020 | Pind = 13,030.56 | Fail = 鸟瞰合阳县 2.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +86-(0)913 | Aigvö = [[UTC]]+8 }} '''Veinan' ''' ({{lang-zh|渭南}}, [[pin'jin']]: ''Wèinán'' «[[Veihe|Vei-jogespäi]] suvipolehe») om [[Kitai]]n lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Šen'si]]-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus [[Kitain manrehkaiduz (1556)|manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke]] tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radaškanzi vl 1934. Nügüdläine lidnümbrik om sätud vn 1995 sulakus, siš-žo vodespäi istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区). Veinan'-ümbrik šingotase sömtegimištol, päiväiženergetikal i logistikal, mugažo maižandusel (maplodud, jablokad, grušad, granatad). Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Weinan Prefecture within Shaanxi (China).png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]] Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase [[Veihe|Vei-jogen]] pohjoižel randal ([[Huanhe]]n oiged ližajogi). Matkad lidnaspäi agjan [[Sian']]-pälidnan keskuzpalhasai om kuz'kümne kilometrad päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks. == Tobmuz == [[Fail:Administrative Division Weinan.png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon administrativine jagand, kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas (vn 2012 olend)]] Lidnümbrik kogoneb üks'toštkümnes ühtnikaspäi: kaks' lidnrajonad (Linvei i Huačžou), kaks' lidnmakundad, seičeme külämakundad. Kaik om 215 volostid Veinanin lidnümbrikos, ned alajagasoiš 3218 komitetaks. == Eläjad == Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5,286,077 ristitud, se lugu poleni 108,729 eläjaks vodhe 2000 rindataden. Vn 2020 — 4,688,744 ristitud. Kahten lidnrajonan ühthine ristitišt om läz 1,2 mln eläjid 2396 nellikkilometrad pindal (vn 2010 andmused). Vn 2012 lopun andmusiden mödhe kaik 2859 školad om lidnümbrikos: 1002 päivkodid, 1266 augotižškolad, 310 aluzškolad, 70 profškolad, 75 korktad školad i seičeme specialižen opendusen školad. Kaik koume üläopendusen aluzkundad om Veinaniš: Veinanin normaline universitet, Šan'sin raudten institut, Veinanin professionaliž-tehnine kolledž. == Transport == Avtobusad (20 maršrutad vl 2015) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om nell' raudtestancijad lidnas, ned oma järgeližiden jonusiden täht: Veinan', Veinan'-Pohjoine, -Suvine i -Päivlaskmaine. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha, sen kaks' stancijad ratas ezilidnas: Huašan'-Pohjoine i Dali. Lähembaine lendimport sijadase [[Sian']]-lidnas, Veinan' ühtenzoitase senke kaikenaigaižel avtobusmaršrutal. Sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz (Hua-mägi). == Irdkosketused == * [http://www.weinan.gov.cn/ Lidnümbrikon oficialine sait (''weinan.gov.cn'').] {{ref-zh}} {{Commons|Category:Weinan}} [[Kategorii:Veinan'| ]] [[Kategorii:Kitain lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Šen'si]] 89ij7l0xmzw10pujwm8ygvew1m2u6w2 186811 186810 2026-04-16T08:42:53Z Motoranger 10577 186811 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Veinan'<br />渭南 | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Kitai | Eläjiden lugu = 4,688,744 | Voz' = 2020 | Pind = 13,030.56 | Fail = 鸟瞰合阳县 2.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +86-(0)913 | Aigvö = [[UTC]]+8 }} '''Veinan' ''' ({{lang-zh|渭南}}, [[pin'jin']]: ''Wèinán'' «[[Veihe|Vei-jogespäi]] suvipolehe») om [[Kitai]]n lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Šen'si]]-agjaha, sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 668 EME. Vn 1556 vilukus [[Kitain manrehkaiduz (1556)|manrehkaiduz 7,9..8 magnitudanke]] tegihe, ristitišton koume videndest pölištui, lidn oli muretud läz kogonaz i sen reljef vajehtui. Ezmäine raudtestancii radaškanzi vl 1934. Nügüdläine lidnümbrik om sätud vn 1995 sulakus, siš-žo vodespäi istorine lidn nimitase Linvei-rajonaks (临渭区). Veinan'-ümbrik šingotase sömtegimištol, päiväiženergetikal i logistikal, mugažo maižandusel (maplodud, jablokad, grušad, granatad). Vl 2011 lidnümbrikon kogosüdäiprodukt oli CNY 1119 mlrd (US$177,6 mlrd). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Weinan Prefecture within Shaanxi (China).png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]] Nügüd'aigan lidnan tobj pala sijadase [[Veihe|Vei-jogen]] pohjoižel randal ([[Huanhe]]n oiged ližajogi). Matkad lidnaspäi agjan [[Sian']]-pälidnan keskuzpalhasai om kuz'kümne kilometrad päivlaskmha, röunatab sen lidnümbrikonke suvipäivlaskmas. Huanhe om lidnümbrikon päivnouzmaižeks röunaks. == Tobmuz == [[Fail:Administrative Division Weinan.png|thumb|left|250px|Lidnümbrikon administrativine jagand, kaks' lidnrajonad oma suvipäivlaskmas (vn 2012 olend)]] Lidnümbrik kogoneb üks'toštkümnes ühtnikaspäi: kaks' lidnrajonad (Linvei i Huačžou), kaks' lidnmakundad, seičeme külämakundad. Kaik om 215 volostid Veinanin lidnümbrikos, ned alajagasoiš 3218 komitetaks. == Eläjad == Vn 2010 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 5,286,077 ristitud, se lugu poleni 108,729 eläjaks vodhe 2000 rindataden. Vn 2020 — 4,688,744 ristitud. Kahten lidnrajonan ühthine ristitišt om läz 1,2 mln eläjid 2396 nellikkilometrad pindal (vn 2010 andmused). Vn 2012 lopun andmusiden mödhe kaik 2859 školad om lidnümbrikos: 1002 päivkodid, 1266 augotižškolad, 310 aluzškolad, 70 profškolad, 75 korktad školad i seičeme specialižen opendusen školad. Kaik koume üläopendusen aluzkundad om Veinaniš: Veinanin normaline universitet, Šan'sin raudten institut, Veinanin professionaliž-tehnine kolledž. == Transport == Avtobusad (20 maršrutad vl 2015) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om nell' raudtestancijad lidnas, ned oma järgeližiden jonusiden täht: Veinan', Veinan'-Pohjoine, -Suvine i -Päivlaskmaine. Veinan' om mülütadud kiruhraudten sistemha, sen kaks' stancijad ratas ezilidnas: Huašan'-Pohjoine i Dali. Lähembaine lendimport sijadase [[Sian']]-lidnas, Veinan' ühtenzoitase senke kaikenaigaižel avtobusmaršrutal. Sijaline lendimport om sauvomas Huačžou-rajonas, se linneb turizman täht tobjimalaz (Hua-mägi). == Irdkosketused == * [http://www.weinan.gov.cn/ Lidnümbrikon oficialine sait (''weinan.gov.cn'').] {{ref-zh}} {{Commons|Category:Weinan}} [[Kategorii:Veinan'| ]] [[Kategorii:Kitain lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Šen'si]] o4rev86nklbzh4hx8qiodnxrwurdq1z Aleksandr Maršal 0 13216 186785 185941 2026-04-15T19:16:48Z Koiravva 1717 painendad nimes 186785 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Александр Маршал. Выступление на дне работников леса Коряжма 2009.JPG | описание изображения = Aleksandr Maršal pajatab vl 2009 }} '''Aleksandr Maršal''' ({{lang-ru|Алекса́ндр Ма́ршал}}), nimi sündundan jäl'ghe oli '''Aleksandr Vital'evič Min'kov''' ({{lang-ru|Алекса́ндр Вита́льевич Минько́в}}; sünd. [[7. kezaku]] [[1957]], [[Korenovsk]], [[Krasnodaran rand]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]), om Venäman eläi, venäkel'ne i anglijankel'ne rokpajatai da muzikankirjutai. [[Venäman arvostadud artist]] (2007). == Biografii == Aleksandr om sündnu Korenovsk-lidnha. Hänen tat oli lendajan. Aleksandr pidi unikuvan lindä lendajan, tatan jäl'ghe. Kirjuti ezmäižen pajon školas opeten. Školan jäl'ghe ühtni sodaškolha, no sigä päti vajehtada professijad. Ezmäi Aleksandr ühtni ''«Цветы»''-gruppha («Änikod»), sid' ''«Аракс»''-gruppha («Araks»). Vozil 1987−1990 Aleksandr oli ''«[[Gorky Park]]»''-gruppan gitaristan, vl 1990 hän kändihe solistaks lähtnuden [[Noskov Nikolai|Nikolai Noskovan]] sijas. Vl 1998 Aleksandr pästi ičeze ezmäižen «Может быть»-studijanal'boman. Vl 2001 sai ''«Золотой граммофон»''-premijad («Kuldaine grammofon») ''«Белый пепел»''-pajos (kändase kut «Vauged tuhk»). Mez' oli naižiš koumašti. Hänel kaks' lapsed oma olmas: Polina-tütär (kahtendes naindaspäi) da Artöm-poig (koumandes naindaspäi, sünd. 1997). Aleksandr pajatab pajoid sodatemanke kaikenaigašti, hän om tatanmaižen šoubiznesan ühteks populärižiš pajatajišpäi kaiktä. == Diskografii == === Al'bomad === </OL> <LI> От берега до берега (''Randaspäi randhasai'') <LI> Может быть… (''Voib olda…'') <LI> [[Tam, gde ja ne bil|Там, где я не был]] (''Kus minä ei olend'') <LI> [[Gorec|Горец]] (''Mägiden eläi'') <LI> [[Osobii|Особый]] (''Erinii'') <LI> [[Belii pepel|Белый пепел]] (''Vauged tuhk'') <LI> [[Batä|Батя]] (''Bat' '') <LI> [[Otec Arsenii|Отец Арсений]] (''Arsenii-pap' '') <LI> Летят журавли… (''Kur'ged letas…'') <LI> [[Ili tak|Или так]] (''Vai muga'') <LI> Жизнь взаймы (''Elo otten velgha'') <LI> [[Parusnik|Парусник]] (''Purehlaiv'') <LI> Где ночует солнце (''Kus päivoi ödub'') <LI> До свидания, полк (''Hüväd kaiked, polk'') <LI> До восхода ночной звезды (''Edel ötähthan nouzmad'') <LI> Обернись (''Kärauda päd tagaz'') </OL> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://alexander-marshal.ru/ Aleksandr Maršalan oficialine sait (''alexander-marshal.ru'').] {{ref-ru}} [[Kategorii:Rokpajatajad]] [[Kategorii:Venäman pajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Krasnodaran randha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1957]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 7. päiväl]] [[Kategorii:Gorky Park]] [[Kategorii:Venäman arvostadud artistad]] ba88d0huu5hp7oudc0ol90fosmk8fqn Fukujama Masaharu 0 15156 186792 155448 2026-04-16T05:35:51Z Motoranger 10577 kategorijad+ 186792 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Fukuyama Masaharu in Taipei, 2013 cropped.jpg | описание изображения = Masaharu Fukujama [[Taibei]]-lidnas, vn 2013 heinku }} '''Masaharu Fukujama''' ({{lang-ja|福山雅治}}, {{lang-en|Masaharu Fukuyama}}; sünd. [[6. uhoku]] [[1969]], [[Nagasaki]], [[Japonii]]) om japonijalaine pajatai, muzikankirjutai da akt'or. == Biografii == Masaharu om sündnu Nagasaki-lidnha. Vspäi 2015 om nainu, Kazue Fukiiši om hänen ak, aktris<ref>[http://www.japantimes.co.jp/culture/2015/09/28/entertainment-news/actors-fukuyama-fukiishi-marry Actors Fukuyama, Fukiishi marry (Fukujama-akt'or i Fukiiši-aktris oma naimiželos nügüd') / ''28-09-2015, japantimes.co.jp''.] {{ref-en}}</ref>. Nügüd'aigan (vl 2017) hän kandab ezmäšt last. == Diskografii == * 1990 — Dengon (伝言, ''Paginad'') * 1991 — Lion (''Lev'') * 1991 — Bros. (''Velled'') * 1992 — Boots (''Čibletad'') * 1993 — Calling (''Kucmuz'') * 1994 — On and On (''Edemba da edemba'') * 1998 — Sing a Song (''Pajata pajod'') * 2001 — F * 2006 — 5 Nen Mono (5年モ, ''Viž tošt vot'') * 2009 — Zankyō (残響, ''Kajaduz'') * 2014 — Human (''Ristit'') == Valitud fil'mografii == * «''Galileo''» (2007, 2013) — Manabu Jukava * «''Doraemon: Nobita da uz' terasine armii „Suugikahad angelad“''» (2011) — Mijabiaki Fukujama (änetoitab) * «''Rurouni Kenšin: Sur' lämoipalo Kiotos''» (2014) — Hiko Seidzuro * «''Rurouni Kenšin: legendan lop''» (2014) — Hiko Seidzuro * «''Sensacii!''» (2016) — Šizuka Mijakonojdzo * «''Armastusen pajo''» (2016, TV-serial) — Kohei Kamiširo * «''Koumanz' rikoi''» (2017) — Tomoaki Sigemori * «''Ragaind''» (2017) — Jamura-detektiv == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.fukuyamamasaharu.com/ Masaharu Fukujaman oficialine sait (''fukuyamamasaharu.com'').] {{ref-ja}} {{ref-en}} {{ref-zh}} {{ref-ko}} * {{IMDb|0298048}} * {{KP|1159404}} [[Kategorii:Japonijan akt'orad]] [[Kategorii:Japonijan pajatajad]] [[Kategorii:Japonijan gitaristad]] [[Kategorii:Japonijan muzikankirjutajad]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Gitaristad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Muzikankirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Japonijha]] [[Kategorii:Sündnuded Nagasakihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1969]] [[Kategorii:Sündnuded uhokun 6. päiväl]] 6wu026ymtvb7423z0ej93ng6q51snut Gadot Gal' 0 17132 186788 152452 2026-04-16T05:16:53Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 186788 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Gal_Gadot_2016_lighting_corrected.jpg | описание изображения = Gal' Gadot [[San Diego]]s, vn 2016 heinku }} '''Gal' Gadot''' ({{lang-he|גל גדות}} [ˈɡal ɡaˈdot]; sünd. [[30. sulaku]] [[1985]], [[Petah-Tikv]], [[Izrail']]) om Izrailin aktris da model'. == Biografii == Gal' om sündnu Petah-Tikv-lidnha. Hän ühtni čomuden «Miss Mail'm 2004»-konkursha [[Kito]]-lidnas «Miss Universe Israel»-arvnimenke, sen jäl'ghe sai ühtnendan reklamha i fil'mihe äiluguižid taričendoid. Vspäi 2008 om lähtnu mehele, Jaron Versano om hänen mužik. Heil om kaks' tütärt: Alma (om sündnu vl 2011) da Maja (om sündnu vl 2017). Vl 2020 [[Forbs]]-aiglehtez pani našt koumandehe sijha aktrisoiden keskes kaikiš korktembanke voččenke sal'henke mail'mas, Gadot radatoiti 31,5 mln US$ ekvivalentas. == Fil'mografii == * «''[[Forsaž 4]]''» (2009) — Žizel' Jašar * «''Päivän ricar' ''» (2010) — Naomi * «''[[Forsaž 5]]''» (2011) — Žizel' Jašar * «''[[Forsaž 6]]''» (2013) — Žizel' Jašar * «''[[Forsaž 7]]''» (2015) — Žizel' Jašar * «''Ogernik''» (2016) — Žill Pop * «''Koume ühesad''» (2016) — Jelena * «''[[Čudokaz naine]]''» (2017) — Čudokaz naine / Diana Princ == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.instagram.com/gal_gadot/ Gal' Gadot — Instagram.] * {{IMDb|2933757}} * {{KP|1562166}} {{stub}} [[Kategorii:Izrailin aktrisad]] [[Kategorii:Izrailin fotomodelid]] [[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Fotomodelid kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Izrailihe]] [[Kategorii:Sündnuded Petah-Tikvha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1985]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 30. päiväl]] 2kabsiu5nwuq92wkn29cap0t2pwljlj Šablon:Motd/2026-04-18 (vep) 10 40404 186799 2026-04-16T06:33:03Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 186799 wikitext text/x-wiki Nece sel'gitai video rahvahidenkeskeižes [[Evropine suvine observatorii]]-organizacijaspäi (''European Southern Observatory, ESO'') starinoičese tarkkohtiš peniden [[teleskop]]oiden udes toižendas, kudamb radaškanzi ei amu Paranal-observatorijas [[Čili]]n pohjoižes. Videon hätkeližuz om 5 min 9 s, 14. viluku 2015, anglijan kelel.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> iqs4pinfqkf3cyxhk62xh6ke22m6ysu Šablon:Motd/2026-04-20 (vep) 10 40405 186800 2026-04-16T06:41:50Z Motoranger 10577 audion ümbrikirjutand 186800 wikitext text/x-wiki Aleks Mürrei (''Alex Murray'', soitoine) i Marta Gol'štein (''Martha Goldstein'', fortepjano) edestadas [[Pariž]]an konservatorijas neniden muzikankirjutajiden sädusiden fragmentoid: Enesku, Gober, Taffanel', Šaminad i Fore. Audion hätkeližuz om 5 min 42 s, om ottud ''Al Goldstein''-kogodusespäi ''Pandora Music''-saital.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> fq1jjzd04fjopd1skpuhj4kt53miuiq 186801 186800 2026-04-16T06:42:11Z Motoranger 10577 186801 wikitext text/x-wiki Aleks Mürrei (''Alex Murray'', soitoine) i Marta Gol'dštein (''Martha Goldstein'', fortepjano) edestadas [[Pariž]]an konservatorijas neniden muzikankirjutajiden sädusiden fragmentoid: Enesku, Gober, Taffanel', Šaminad i Fore. Audion hätkeližuz om 5 min 42 s, om ottud ''Al Goldstein''-kogodusespäi ''Pandora Music''-saital.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> 4dpq5z69ctgkmnpj1j2f4vg5oiod9zw 186802 186801 2026-04-16T06:46:50Z Motoranger 10577 186802 wikitext text/x-wiki [[Džodrdže Enesku]] — «Kantabile i presto». Aleks Mürrei (''Alex Murray'', soitoine) i Marta Gol'dštein (''Martha Goldstein'', fortepjano) edestadas [[Pariž]]an konservatorijas neniden muzikankirjutajiden sädusiden fragmentoid: Enesku, Gober, Taffanel', Šaminad i Fore. Audion hätkeližuz om 5 min 42 s, om ottud ''Al Goldstein''-kogodusespäi ''Pandora Music''-saital.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> 5glj04nt7pxfqjk0ncsh57vq6iluh9g 186803 186802 2026-04-16T06:47:29Z Motoranger 10577 186803 wikitext text/x-wiki [[Džordže Enesku]] — «Kantabile i presto». Aleks Mürrei (''Alex Murray'', soitoine) i Marta Gol'dštein (''Martha Goldstein'', fortepjano) edestadas [[Pariž]]an konservatorijas neniden muzikankirjutajiden sädusiden fragmentoid: Enesku, Gober, Taffanel', Šaminad i Fore. Audion hätkeližuz om 5 min 42 s, om ottud ''Al Goldstein''-kogodusespäi ''Pandora Music''-saital.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> nmibaecf9kkpxucrjirnx9j23sv3vnk Šablon:Motd/2026-04-30 (vep) 10 40406 186804 2026-04-16T07:24:53Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 186804 wikitext text/x-wiki Dokumentaline video [[induizm]]an sijaližes Theijam-verokargus ({{lang-en|Theyyam}}), om ozutadud [[Keral]]-štatan Pohjoine Malabar-regionas, [[Indii|Indijan]] suvi. Video om edestadud ''Wikimania 2022''-aigtegon ramuziš. Videon hätkeližuz om 4 min 22 s, 11. eloku 2022, tegi ''Indartica''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> 0s5qqh1cze0ij07pohsst07p3nqurjn 186805 186804 2026-04-16T07:25:33Z Motoranger 10577 186805 wikitext text/x-wiki Dokumentaline video [[induizm]]an sijaližes Theijam-verokargus ({{lang-en|Theyyam}}), om ozutadud [[Keral]]-štatan Pohjoine Malabar-regionas, [[Indii|Indijan]] suvi. Video om edestadud ''Wikimania 2022''-aigtegon ramuziš. Videon hätkeližuz om 4 min 22 s, 11. eloku 2022, tegi ''Indartica''-kävutai, anglijan kelel.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> 1tgwzcg3z37vp8xuguafbf99jngt2yh 186806 186805 2026-04-16T07:26:31Z Motoranger 10577 186806 wikitext text/x-wiki Dokumentaline video [[induizm]]an sijaližes Theijam-verokargus ({{lang-en|Theyyam}}), om ozutadud [[Keral]]-štatan Pohjoine Malabar-regionas, [[Indii|Indijan]] suvi. Se om edestadud ''Wikimania 2022''-aigtegon ramuziš. Videon hätkeližuz om 4 min 22 s, 11. eloku 2022, tegi ''Indartica''-kävutai, anglijan kelel.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> fsboae0qj5x93lp1kaqy9lstwn6k9py Šablon:Motd/2026-05-22 10 40407 186807 2026-04-16T07:30:36Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Wk215-deep-sea-octopuses.webm" 186807 wikitext text/x-wiki Wk215-deep-sea-octopuses.webm ig4zya3w0m04ymbwj5ow2xyjs1k92f7 Šablon:Motd/2026-05-04 (vep) 10 40408 186808 2026-04-16T07:56:43Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 186808 wikitext text/x-wiki Tehtud lähižes keskustaspäi video rakanvuiččen ''[[Armadillidium vulgare]]''-živatan polhe (evropan augotižlibundan) ''[[Armadillidiidae]]''-sugukundaspäi ([[Palačjaugaižed]]) [[Tokio]]n puištos, Japonii. Sišpäi nägub, kut živat ujeleb pun tüvedme ülähäks da alahaks. Täuz'kaznu erič sase kahesatoštkümnehe millimetrhasai surtte i voib kätas šuruks varun statjas. Erikon nimi om オカダンゴムシ ''oka-dangomusi'' japonijan kelel, vai ''dangomusi'' muite. Videon hätkeližuz om 2 min 12 s, 10. heinku 2014, tegi ''The Nature Box''-kävutai, anglijan kelel.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> cfr5px4v7osijdw5k514xvm34pnqdom 186809 186808 2026-04-16T07:57:52Z Motoranger 10577 186809 wikitext text/x-wiki Tehtud lähižes keskustaspäi video rakanvuiččen ''[[Armadillidium vulgare]]''-živatan polhe (evropan augotižlibundan) ''[[Armadillidiidae]]''-sugukundaspäi ([[Palačjaugaižed]]) [[Tokio]]n puištos, Japonii. Sišpäi nägub, kut živat ujeleb pun tüvedme ülähäks da alahaks. Täuz'kaznu erič sase kahesatoštkümnehe millimetrhasai surtte i voib kätas šuruks varun statjas. Erikon nimi om オカダンゴムシ ''oka-dangomusi'' japonijan kelel, vai ''dangomusi'' muite. Videon hätkeližuz om 2 min 12 s, 10. heinku 2014, tegi ''The Nature Box''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> srq08fj1hda1maimx43f0vnk7t6fdij