Islandii

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="vep">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipedii</sitename>
    <dbname>vepwiki</dbname>
    <base>https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.6</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Media</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Specialine</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Lodu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kävutai</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Lodu kävutajas</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipedii</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Paginad Vikipedii</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Lodu failas</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">Lodu MediaWikiš</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Šablon</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Lodu šablonas</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Abu</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Lodu abus</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategorii</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Lodu kategorijas</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Islandii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>226</id>
    <revision>
      <id>188440</id>
      <parentid>184013</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:14:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>4665</id>
      </contributor>
      <comment>Removing [[:c:File:A_winter_moon_rises_over_the_Pearl_-_Flickr_-_o_palsson.jpg|A_winter_moon_rises_over_the_Pearl_-_Flickr_-_o_palsson.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: [[:c:Commons:Deletion requests/File:A winter moo</comment>
      <origin>188440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10565" sha1="0co8wy4yeek97iwuowi9tix02tcjzhw" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Islandii&lt;br /&gt;Ísland
| Valdkundznam = Coat of arms of Iceland.svg
| Flag = Flag of Iceland.svg
| Valdkundznam text = Islandijan valdkundznam
| Flag text = Islandijan flag
| Pälidn = Reikjavik
| Eläjiden lugu = 393,160
| Voz' = 2025
| Pind = 103,125&lt;ref name=&quot;islandijan geografii&quot;&gt;[http://www.statice.is/Statistics/Geography-and-environment/Geographical-data Several geographical data (Erased geografijan andmused). — Islandijan statistik (''statice.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;
| Kart = Europe-Iceland.svg
| Kel' = [[islandijan kel'|islandijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Hadla Toumasdouttir]]
| Päministr = [[Bjarni Benediktsson]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[Islandijan kron]] (kr) (ISK)
| Internet-domen = [[.is]]
| Telefonkod = +354
| Aigvö = [[UTC]]+0
}}
'''Islandii''' ({{lang-is|Ísland}} [ˈistlant], kändase kuti «jäine ma», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund [[Evrop]]an pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Reikjavik]], otab valdkundan ristitišton läz koumed videndest sen ezilidnoidenke.

Vspäi 1949 om [[Pohjoižatlantižen Kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijaks. Mülüb [[Evropine ekonomine zon|Evropižhe ekonomižhe zonha]] vspäi 1994. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.

== Istorii ==
Eziauguižed Konstitucijad ({{lang-is|Stjórnarskrá}}) oliba väges vozišpäi 1874 i 1920.

Vn 1944 17. päiväl kezakud Islandii tedištoiti ripmatomut [[Danii|Danijaspäi]] da kändihe tazovaldkundaks. Sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan koumant lugul Konstitucijad. Nece Konstitucii&lt;ref&gt;[http://www.government.is/constitution Islandijan Konstitucijan tekst ohjastusen saital (''government.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.constituteproject.org/ontology/Iceland?lang=en Islandijan Konstitucijan tekstad ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt; om väges tähäsai, voziden 1959, 1968, 1984, 1991, 1995, 1999 da 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud Konstitucijan uden variantan projekt om hüvästadud vn 2012 redukun 20. päiväl referendumal.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Map of Iceland.svg|thumb|left|250px|Islandijan topografine kart (2007)]]
Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe [[Pohjoine nabapird|Pohjoižes nabapirdaspäi]].

Ei ole Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]]. Sen randad lainištab [[Atlantine valdmeri]] kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Danijan [[Grenland]]hasai om 287 km lodeheze&lt;ref name=&quot;islandijan geografii&quot;/&gt;, Danijan [[Fareran Sared|Fareran Sarihesai]] — 420 km suvipäivnouzmha, Suren Britanijan [[Šotlandii|Šotlandijhasai]] — 798 km suvipäivnouzmha, [[Norvegii|Norvegijhasai]] — 970 km päivnouzmha.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Hvannadalšnukur]]-vulkan (2110 m). [[Geizer]]ad oma levitadud. [[Tundr]] otab 62,7 % saren territorijad, se i [[jäžom]]ad oma kaikiš enamba levitadud londuseližed zonad. Mecoiden pind om läz sadandest.

Klimat om [[ven vö|ven]] suvipäivlaskmas lämän [[Gol'fstrim]]-joksendan tagut, [[subarktine vö|subarktine]] toižiš paloiš. Vodenkeskeine lämuz om +3..+5 C°, no heinkun lämuz ületab +15 C° harvoin lujas. Paneb sadegid 500..750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol.

Londuseližed pävarad oma [[kala]], [[geotermine energii]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad — [[rik]], [[gidroenergii]].

== Politine sistem ==
[[Fail:Reykjavik althing.jpg|thumb|right|250px|Islandijan parlamentan pert' [[Reikjavik]]as vl 2006]]
Ohjandusen form om unitarine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-is|Forseti}}). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.

Parlament ({{lang-is|Alþingi}}, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, oli tühjitadud vl 1799, om udessündutadud vl 1845.

Parlamentan ühtnijoiden järgeližed valičendad oliba vn 2021 25. päiväl sügüz'kud. Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2024 1. päiväl kezakud, [[Hadla Toumasdouttir]] oti vägestust (sai 34,15 % änid) i om prezidentan radnikusel vn 2024 elokun 1. päiväspäi. Edeline prezident om [[Gvüdni Jouhannesson]] (1. eloku 2016 — 1. eloku 2024, radoi kaks' strokud, sai vn 2016 valičendoil 39,1 % änid, vn 2020 — 92,2 %). [[Bjarni Benediktsson]] radab päministran vn 2024 sulakun 9. päiväspäi (oli sil-žo radnikusel vn 2017 vilukus-kül'mkus). Edeline päministr om [[Katrin Jakobsdouttir]] (30. kül'mku 2017 — 9. sulaku 2024).

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Islandijan administrativiž-territorialine jagand]].''

Islandii jagase kudeks agjaks (valičemižümbrikoks, {{lang-is|kjördæmi}}). Niišpäi kaks' oma [[Reikjavik]]as da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagasoiš 23 järgeližeks ümbrikoks (üks'lugu {{lang-is|sýslur}}) da 24 lidnaks ičeohjastusenke ({{lang-is|kaupstaðir}}). Ümbrikod da lidnad alajagasoiš 76 kundaks ({{lang-is|sveitarfélög}}).

Mugažo jagadas valdkundad kahesaks statistižeks regionaks ({{lang-is|landsvæði / héruð}}).

== Eläjad ==
Islandijas elädas [[islandijalaižed]]. Vn 2011 Islandijan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 318,452 eläjad, vn 2016 — 332,529 eläjad, vn 2021 — 368,792 eläjad. Kaik 343,518 eläjad&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html Islandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt; oli valdkundas vn 2018 heinkus. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Läz 86 tuhad registriruidud eläjid oma verhan man augotižlibundan (vn 2022 andmused), heiden kesken nelländez tuli [[Pol'šanma]]späi. Se om järedoihe sauvondprojektoihe sidodud gidroenergetikan i alüminijan tehmižen sferas.

Uskondan mödhe (2018): Islandijan evangeline [[lüteranine jumalankodikund]] (oficialine religii) — 67,2 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 3,9 %, Reikjavikan joudjaline jumalankodikund — 2,8 %, Hafnarfjordüran joudjaline jumalankodikund — 2,0 %, Asatru-associacii — 1,2 %, Ripmatoi kongregacii — 0,9 %, toižed uskojad — 4,0 %, religijatomad — 6,7 %, märhapanendata — 11,3 %.

Kaik om 32 lidnad valdkundas enamba mi üks' tuha eläjanke. Znamasižed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2014&lt;ref&gt;[http://www.statice.is/Statistics/Population/Municipalities Population by municipality, age and sex 1998−2014 — Division into municipalites as of 1 January 2014 (Ristitišt municipalitetan, igän da sugun mödhe vozil 1998−2014). — «Statistics Iceland»-organizacii (''statice.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;): [[Koupavogür]], [[Habnarfjordür]], [[Aküreiri]], [[Keblavik]], [[Gardabair]]. Lidnalaižiden pala om 93,9 % (2020).

== Ižanduz ==
Islandii om šingotadud ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Ižandusen aluz om kalanpüdo, kalan i merenproduktoiden ümbriradmine, alüminijan pästand odvan energijan äjüden tagut, gidro- i termaližed lämuzelektrostancijad, farmaceftine i biotehnologine sarakod, turizm. Socialine järgenduz om tipine [[skandinavine model']]: madal radotomuz i [[egalitarizm|egalitarižed]] korktad rahaabud radotomuden statjas, socialižen kohtaižusen korged mär valdkundmaksoiden kal't, üleine maksutoi valdkundaline medicinine holituz i üläopenduz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Vl 2023 nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 31 mlrd US$ ekvivalentas (112. sija mail'mas; ühtele hengele US$80,000, kahesanz' sija mail'mas), ostmižmahtusen paritetan mödhe — 28 mlrd US$ (149. sija; US$72,000 ühtele hengele, 12. sija). Vl 2017 maižandusen pala kogosüdäiproduktas oli 5,8 %, tegimišton 19,7 %, holitišiden sfer oti 74,6 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2008 andmused): maižanduz — 4,8 %, tegimišt — 22,2 %, holitišiden sfer — 73,0 %.

Valdkundan päeksport om kaikenvuitte [[kala]] kaikil näguil (34 %, [[liha]]nke), ümbriradmatoi [[alüminii]] (31 %); toine eksport — aerokosmine produkcii (4 %), [[raud]]an ühthesuladused (3 %), [[söte živatoile]] (3 %), [[zell'|zelläd]] (2 %), [[kalarazv]] (2 %), alüminiivanuim (1 %). Mašinad, ümbriratud kivivoi, maižandusen äjad tavarad, elektronik, zelläd i tekstil' importiruidas. Vl 2023 import ületi eksportad läz koumandeshe. Päižed partnörad irdpol'žes torguindas (2021): Alamad (Islandijan eksportan 23 % i importan 10 %), Saksanma (9 % i 8 %), Sur' Britanii (9 % i 6 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (7 % i 7 %), Norvegii (importan 11 %).

Ei ole raudteid Islandijas. Ümbäravtote 1339 km pitte ühtenzoitab kaikid znamasižid eländpunktoid sarel.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
IS-bessastadastofa.jpg|Prezidentan rezidencii (''Bessastaðir'', reduku 2015) Reikjavikan [[Gardabair]]-ezilidnas
Cabinet building, Reykjavík, 2014-07-28-2.jpg|Päministran i ministrišton radinsija ([[Reikjavik]], heinku 2014)
Utanrikisraduneytid.JPG|Islandijan Röunantagaižiden azjoiden ministruz, Reikjavik, kezaku 2009
Hæstiréttur Íslands 2018.jpg|Valdkundan Ülembaine Käskuzkund (''Hæstiréttur Íslands'', Reikjavik, sulaku 2018)
Fjármála- og efnahagsráðuneytið 2018.jpg|Rahaazjoiden ministruz (Reikjavik, sulaku 2018)
2007-07-23-Reykjavik-National-und-Universitaetsbibliothek-Islands.jpg|Islandijan universitetan i rahvahan kirjišt (Reikjavik, heinku 2007)
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
;Tobmuz
* [http://www.althingi.is/ Islandijan parlamentan oficialine portal (''althingi.is'').] {{ref-is}} {{ref-da}} {{ref-en}}
* [http://www.government.is/ Islandijan ohjastusen oficialine sait (''government.is'').] {{ref-is}} {{ref-en}}

;Ühthine informacii valdkundas
* [http://www.statice.is/ Islandijan Statistikan radnikoičend (''statice.is'').] {{ref-en}} {{ref-is}}
* [http://www.iceland.org/ Islandijan valdkundaline informacine keskuz da Islandijan sur'oigenduzkundad (''iceland.org'').] {{ref-is}} {{ref-en}}
{{Commons|Iceland}}

{{Evrop}}

[[Kategorii:Islandii| ]]</text>
      <sha1>0co8wy4yeek97iwuowi9tix02tcjzhw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188442</id>
      <parentid>188440</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:32:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>toine olii kuva</comment>
      <origin>188442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10648" sha1="0ssrj9kly265qu4uu4u19lgin74qrha" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Islandii&lt;br /&gt;Ísland
| Valdkundznam = Coat of arms of Iceland.svg
| Flag = Flag of Iceland.svg
| Valdkundznam text = Islandijan valdkundznam
| Flag text = Islandijan flag
| Pälidn = Reikjavik
| Eläjiden lugu = 393,160
| Voz' = 2025
| Pind = 103,125&lt;ref name=&quot;islandijan geografii&quot;&gt;[http://www.statice.is/Statistics/Geography-and-environment/Geographical-data Several geographical data (Erased geografijan andmused). — Islandijan statistik (''statice.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;
| Kart = Europe-Iceland.svg
| Kel' = [[islandijan kel'|islandijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Hadla Toumasdouttir]]
| Päministr = [[Bjarni Benediktsson]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[islandijan kron]] (kr) (ISK)
| Internet-domen = [[.is]]
| Telefonkod = +354
| Aigvö = [[UTC]]+0
}}
'''Islandii''' ({{lang-is|Ísland}} [ˈistlant], kändase kuti «jäine ma», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund [[Evrop]]an pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Reikjavik]], otab valdkundan ristitišton läz koumed videndest sen ezilidnoidenke.

Vspäi 1949 om [[Pohjoižatlantižen Kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijaks. Mülüb [[Evropine ekonomine zon|Evropižhe ekonomižhe zonha]] vspäi 1994. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.

== Istorii ==
Eziauguižed Konstitucijad ({{lang-is|Stjórnarskrá}}) oliba väges vozišpäi 1874 i 1920.

Vn 1944 17. päiväl kezakud Islandii tedištoiti ripmatomut [[Danii|Danijaspäi]] da kändihe tazovaldkundaks. Sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan koumant lugul Konstitucijad. Nece Konstitucii&lt;ref&gt;[http://www.government.is/constitution Islandijan Konstitucijan tekst ohjastusen saital (''government.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.constituteproject.org/ontology/Iceland?lang=en Islandijan Konstitucijan tekstad ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt; om väges tähäsai, voziden 1959, 1968, 1984, 1991, 1995, 1999 da 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud Konstitucijan uden variantan projekt om hüvästadud vn 2012 redukun 20. päiväl referendumal.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Map of Iceland.svg|thumb|left|250px|Islandijan topografine kart (2007)]]
Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe [[Pohjoine nabapird|Pohjoižes nabapirdaspäi]].

Ei ole Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]]. Sen randad lainištab [[Atlantine valdmeri]] kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Danijan [[Grenland]]hasai om 287 km lodeheze&lt;ref name=&quot;islandijan geografii&quot;/&gt;, Danijan [[Fareran Sared|Fareran Sarihesai]] — 420 km suvipäivnouzmha, Suren Britanijan [[Šotlandii|Šotlandijhasai]] — 798 km suvipäivnouzmha, [[Norvegii|Norvegijhasai]] — 970 km päivnouzmha.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Hvannadalšnukur]]-vulkan (2110 m). [[Geizer]]ad oma levitadud. [[Tundr]] otab 62,7 % saren territorijad, se i [[jäžom]]ad oma kaikiš enamba levitadud londuseližed zonad. Mecoiden pind om läz sadandest.

Klimat om [[ven vö|ven]] suvipäivlaskmas lämän [[Gol'fstrim]]-joksendan tagut, [[subarktine vö|subarktine]] toižiš paloiš. Vodenkeskeine lämuz om +3..+5 C°, no heinkun lämuz ületab +15 C° harvoin lujas. Paneb sadegid 500..750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol.

Londuseližed pävarad oma [[kala]], [[geotermine energii]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad — [[rik]], [[gidroenergii]].

== Politine sistem ==
[[Fail:Reykjavik althing.jpg|thumb|right|250px|Islandijan parlamentan pert' [[Reikjavik]]as vl 2006]]
Ohjandusen form om unitarine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-is|Forseti}}). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.

Parlament ({{lang-is|Alþingi}}, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, oli tühjitadud vl 1799, om udessündutadud vl 1845.

Parlamentan ühtnijoiden järgeližed valičendad oliba vn 2021 25. päiväl sügüz'kud. Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2024 1. päiväl kezakud, [[Hadla Toumasdouttir]] oti vägestust (sai 34,15 % änid) i om prezidentan radnikusel vn 2024 elokun 1. päiväspäi. Edeline prezident om [[Gvüdni Jouhannesson]] (1. eloku 2016 — 1. eloku 2024, radoi kaks' strokud, sai vn 2016 valičendoil 39,1 % änid, vn 2020 — 92,2 %). [[Bjarni Benediktsson]] radab päministran vn 2024 sulakun 9. päiväspäi (oli sil-žo radnikusel vn 2017 vilukus-kül'mkus). Edeline päministr om [[Katrin Jakobsdouttir]] (30. kül'mku 2017 — 9. sulaku 2024).

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Islandijan administrativiž-territorialine jagand]].''

Islandii jagase kudeks agjaks (valičemižümbrikoks, {{lang-is|kjördæmi}}). Niišpäi kaks' oma [[Reikjavik]]as da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagasoiš 23 järgeližeks ümbrikoks (üks'lugu {{lang-is|sýslur}}) da 24 lidnaks ičeohjastusenke ({{lang-is|kaupstaðir}}). Ümbrikod da lidnad alajagasoiš 76 kundaks ({{lang-is|sveitarfélög}}).

Mugažo jagadas valdkundad kahesaks statistižeks regionaks ({{lang-is|landsvæði / héruð}}).

== Eläjad ==
Islandijas elädas [[islandijalaižed]]. Vn 2011 Islandijan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 318,452 eläjad, vn 2016 — 332,529 eläjad, vn 2021 — 368,792 eläjad. Kaik 343,518 eläjad&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html Islandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt; oli valdkundas vn 2018 heinkus. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Läz 86 tuhad registriruidud eläjid oma verhan man augotižlibundan (vn 2022 andmused), heiden kesken nelländez tuli [[Pol'šanma]]späi. Se om järedoihe sauvondprojektoihe sidodud gidroenergetikan i alüminijan tehmižen sferas.

Uskondan mödhe (2018): Islandijan evangeline [[lüteranine jumalankodikund]] (oficialine religii) — 67,2 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 3,9 %, Reikjavikan joudjaline jumalankodikund — 2,8 %, Hafnarfjordüran joudjaline jumalankodikund — 2,0 %, Asatru-associacii — 1,2 %, Ripmatoi kongregacii — 0,9 %, toižed uskojad — 4,0 %, religijatomad — 6,7 %, märhapanendata — 11,3 %.

Kaik om 32 lidnad valdkundas enamba mi üks' tuha eläjanke. Znamasižed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2014&lt;ref&gt;[http://www.statice.is/Statistics/Population/Municipalities Population by municipality, age and sex 1998−2014 — Division into municipalites as of 1 January 2014 (Ristitišt municipalitetan, igän da sugun mödhe vozil 1998−2014). — «Statistics Iceland»-organizacii (''statice.is'').] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;): [[Koupavogür]], [[Habnarfjordür]], [[Aküreiri]], [[Keblavik]], [[Gardabair]]. Lidnalaižiden pala om 93,9 % (2020).

== Ižanduz ==
Islandii om šingotadud ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Ižandusen aluz om kalanpüdo, kalan i merenproduktoiden ümbriradmine, alüminijan pästand odvan energijan äjüden tagut, gidro- i termaližed lämuzelektrostancijad, farmaceftine i biotehnologine sarakod, turizm. Socialine järgenduz om tipine [[skandinavine model']]: madal radotomuz i [[egalitarizm|egalitarižed]] korktad rahaabud radotomuden statjas, socialižen kohtaižusen korged mär valdkundmaksoiden kal't, üleine maksutoi valdkundaline medicinine holituz i üläopenduz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Vl 2023 nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 31 mlrd US$ ekvivalentas (112. sija mail'mas; ühtele hengele US$80,000, kahesanz' sija mail'mas), ostmižmahtusen paritetan mödhe — 28 mlrd US$ (149. sija; US$72,000 ühtele hengele, 12. sija). Vl 2017 maižandusen pala kogosüdäiproduktas oli 5,8 %, tegimišton 19,7 %, holitišiden sfer oti 74,6 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2008 andmused): maižanduz — 4,8 %, tegimišt — 22,2 %, holitišiden sfer — 73,0 %.

Valdkundan päeksport om kaikenvuitte [[kala]] kaikil näguil (34 %, [[liha]]nke), ümbriradmatoi [[alüminii]] (31 %); toine eksport — aerokosmine produkcii (4 %), [[raud]]an ühthesuladused (3 %), [[söte živatoile]] (3 %), [[zell'|zelläd]] (2 %), [[kalarazv]] (2 %), alüminiivanuim (1 %). Mašinad, ümbriratud kivivoi, maižandusen äjad tavarad, elektronik, zelläd i tekstil' importiruidas. Vl 2023 import ületi eksportad läz koumandeshe. Päižed partnörad irdpol'žes torguindas (2021): Alamad (Islandijan eksportan 23 % i importan 10 %), Saksanma (9 % i 8 %), Sur' Britanii (9 % i 6 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (7 % i 7 %), Norvegii (importan 11 %).

Ei ole raudteid Islandijas. Ümbäravtote 1339 km pitte ühtenzoitab kaikid znamasižid eländpunktoid sarel.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
IS-bessastadastofa.jpg|Prezidentan rezidencii (''Bessastaðir'', reduku 2015) Reikjavikan [[Gardabair]]-ezilidnas
Cabinet building, Reykjavík, 2014-07-28-2.jpg|Päministran i ministrišton radinsija ([[Reikjavik]], heinku 2014)
Utanrikisraduneytid.JPG|Islandijan Röunantagaižiden azjoiden ministruz, Reikjavik, kezaku 2009
Hæstiréttur Íslands 2018.jpg|Valdkundan Ülembaine Käskuzkund (''Hæstiréttur Íslands'', Reikjavik, sulaku 2018)
Fjármála- og efnahagsráðuneytið 2018.jpg|Rahaazjoiden ministruz (Reikjavik, sulaku 2018)
2007-07-23-Reykjavik-National-und-Universitaetsbibliothek-Islands.jpg|Islandijan universitetan i rahvahan kirjišt (Reikjavik, heinku 2007)
Perlan nubkovrita.jpg|Londusen istorijan ''Perlan''-muzei (Reikjavik, heinku 2013)
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
;Tobmuz
* [http://www.althingi.is/ Islandijan parlamentan oficialine portal (''althingi.is'').] {{ref-is}} {{ref-da}} {{ref-en}}
* [http://www.government.is/ Islandijan ohjastusen oficialine sait (''government.is'').] {{ref-is}} {{ref-en}}

;Ühthine informacii valdkundas
* [http://www.statice.is/ Islandijan Statistikan radnikoičend (''statice.is'').] {{ref-en}} {{ref-is}}
* [http://www.iceland.org/ Islandijan valdkundaline informacine keskuz da Islandijan sur'oigenduzkundad (''iceland.org'').] {{ref-is}} {{ref-en}}
{{Commons|Iceland}}

{{Evrop}}

[[Kategorii:Islandii| ]]</text>
      <sha1>0ssrj9kly265qu4uu4u19lgin74qrha</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Samai Soluna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2369</id>
    <revision>
      <id>188436</id>
      <parentid>156282</parentid>
      <timestamp>2026-06-12T16:05:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorijad+</comment>
      <origin>188436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2400" sha1="q8l6jxo65pl0sdldrq4ujac8g6xb5ii" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = 7399Soluna Samay.JPG
| описание изображения = Soluna Samai vn 2012 heinkus
}}
'''Soluna Samai Kettel'-Zigler''' ({{lang-da|Soluna Samay Kettel-Ziegler}}; sünd. [[27. eloku]] [[1990]], [[Gvatemal (lidn)|Gvatemal-lidn]], [[Gvatemal]]) om [[Danii|danine]] pajatai. Edestab pajoid anglijan kelel neniš žanroiš: akustine pop i rok, poprok, softrok, folkrok.

== Biografii ==
Naine om sündnu saksalaižen Gerd G. Kettel-tatan (scenine nimi Gee Gee Kettel) i šveicarižen artistan Annelis Ziegler-maman kanzha. Nimi libui ispanijan sol- i luna-sanoišpäi, znamoitas Päiväine i Kudmaine. Sirdi Danijha kazvatajidenke vl 2000, hö ostiba fermad Bornholm-sarel. Soluna zavodi muzikkarjerad vižvoččen, ezini tatanke Evropan irdoil. Kaks'toštkümnevoččes igäs Soluna Samai vändaškanzi gitaral i sädaškanzi ičeze pajoid. Vll 2001−2011 ühtni severziden-se al'bomoiden änetamižhe tatanke ühtes, sid' naižen soline kar'jer zavodihe.

Pajatai mahtab pagišta vai el'gendab nelläl kelel: anglijan, danijan, ispanijan, saksan keled. Hänel om Šveicarijan rahvahanikust oficialižešti.

Vl 2012 naine ezini Danijaspäi «[[Evrovizii-2012|Evrovizii]]»-konkursal, siš pajati «[[Should've Known Better]]»-pajon. Soluna sai 23-nden sijan finalas (21 čokkoint).

== Diskografii ==
=== Al'bomad ===
* ''[[Sing Out Loud]]'' (2011, Pajata necidä komedas)
* ''[[Soluna Samay (al'bom)|Soluna Samay]]'' (2013, Soluna Samai)
* ''Golden'' (2016, Kuldaine)

=== Singlad ===
* ''I Wish I Was a Seagull'' (2003, Toivon, minä oli kajagaks)
* ''Two Seconds Ago'' (2011, Kaks' sekundad tagaz)
* ''[[Should've Known Better]]'' (2012, Minei pidaiži teta necidä paremba)
* ''[[Come Again (The Quetzal)]]'' (2012, Tulen völ vai Ketcal')
* ''Humble'' (2012)
* ''L.O.V.E (If Women Ruled the World)'' (2013, Armastuz vai Ku naine ohjastiži mail'mad)

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.solunasamay.com/ Soluna Samain oficialine sait (''solunasamay.com'').] {{ref-en}}

[[Kategorii:Samai Soluna| ]]
[[Kategorii:Danijan pajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Gvatemalha]]
[[Kategorii:Sündnuded Gvatemal-lidnha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1990]]
[[Kategorii:Sündnuded elokun 27. päiväl]]
[[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]]</text>
      <sha1>q8l6jxo65pl0sdldrq4ujac8g6xb5ii</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Van der Lan Eberhard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2524</id>
    <revision>
      <id>188447</id>
      <parentid>97890</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:54:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+nimen virkand, kategorijad+</comment>
      <origin>188447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="944" sha1="cps4cckksy98akf0lugt1x0xvt0ka4z" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Eberhard van der laan 6765 (2).jpg
| описание изображения = Eberhard van der Lan vn 2010 redukus
}}
'''Eberhard Edsart van der Lan''' ({{lang-nl|Eberhard Edzard van der Laan}} [ˈeːbərɦɑrt ˈɛtsɑrt fɑn dər ˈlaːn]; sünd. [[28. kezaku]] [[1955]], [[Leiden]], [[Alamad]] — kol. [[5. reduku]] [[2017]], [[Amsterdam]], Alamad) oli [[Amsterdam]]an pämehen vn 2010 heinkun 7. päiväspäi vn 2017 18. päivhäsai sügüz'kud.

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

{{stub}}
[[Kategorii:Valdkundmehed]]
[[Kategorii:Amsterdam]]
[[Kategorii:Alamaiden politikanmehed]]
[[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Leidenha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1955]]
[[Kategorii:Sündnuded kezakun 28. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Amsterdamas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 2017]]
[[Kategorii:Kolnuded redukun 5. päiväl]]</text>
      <sha1>cps4cckksy98akf0lugt1x0xvt0ka4z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valfar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4641</id>
    <revision>
      <id>188448</id>
      <parentid>155742</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:00:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorijad+</comment>
      <origin>188448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2322" sha1="jyrzjne8rqog6eso3396pkm18vm5lo5" xml:space="preserve">{{Personalii}}
'''Terje &quot;Valfar&quot; Bakken''' (mugažo [[norvegijan kel'|norvegijan kelel]]; sünd. [[3. sügüz'ku]] [[1978]], [[Sogndal]], [[Norvegii]] — kol. [[14. viluku]] [[2004]], sigä-žo), oli [[Norvegii|norvegijalaine]] muzikant, [[Windir]]-gruppan pävokalist i alusenpanii. Ezmässai Windir oli tehtud kuti ühten muzikantan projekt, no sid' šingotihe täudeks gruppaks, konz hö pästiba [[1184 (al'bom)|koumanden al'boman]]. Valfar pajati ičeze pajod norvegijan kelen sognamål-dialektal, no kävuti anglijan kel't-ki, miše säta pagin levedambale auditorijale.

== Biografii ==
Valfar oli sündnu da kazvoi [[Sognefjord]]an randoil. Formirui Windir-muzikgruppad opeten kolledžas ičeze klassan sebranikoišpäi. Pästi kaks' demod: «[[Sogneriket]]» i «[[Det gamle riket]]».

Hänen kahtenz' «[[Arntor]]»-al'bom oli Windir:an jäl'gmäižen al'boman, kudamb kogoni Valfaran sädamižespäi järg, täuzin.

Ičeze vokaližhe stilihe kacmata, Valfar ei pidand ičeze muzikad kut [[blekmetal]], aigoin, sikš miše lugi necidä stereotipaks. Necen sijas hän kucui Windir:an muzikstilid ''sognametal:aks''. Toižed gruppad, kudambad kävutadas sognametal-stilid, oma [[Cor Scorpii]], [[Vreid]], [[Feigd]], [[Mistur]] i [[Sigtyr]].

== Surm ==
Voden 2004 14. päiväl vilukud Valfar mäni kävelemha ičeze kanzan pertihepäi [[Fagereggi]]š, no ei tulend. Koumen päivän jäl'ghe hänen hibj oli löutud Reppastölenas, Sogndalan alangištos. Valfar oli putnu lumitorokha i koli [[vilustuz|vilustusespäi]]. Hän om pandud maha vn 2004 27. päiväl vilukud [[Stedje (jumalankodi)|Stedje-jumalankodiš]] Sogndalas.

Windir-grupp čihozi kahtes kus Valfaran surman jäl'ghe.

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.facebook.com/Windir-10289957809/ Windir-muzikgruppan kumardelijoiden lehtpoled ''[[Feisbuk]]''-verkos.]

{{Windir}}

[[Kategorii:Norvegijan pajatajad]]
[[Kategorii:Windir]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Norvegijha]]
[[Kategorii:Sündnuded Sogndalha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1978]]
[[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 3. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Norvegijas]]
[[Kategorii:Kolnuded Sogndalas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 2004]]
[[Kategorii:Kolnuded vilukun 14. päiväl]]</text>
      <sha1>jyrzjne8rqog6eso3396pkm18vm5lo5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Strogalščikova Zinaida</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5180</id>
    <revision>
      <id>188450</id>
      <parentid>185197</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:07:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>formitez</comment>
      <origin>188450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4527" sha1="qttsubopuq6yxihwp9jhnetxha2kd4j" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Strogalshchikova Zinaida.jpg
| описание изображения = Zinaida Strogalščikova vl 2015
}}
'''Zinaida Ivanovna Strogalščikova''' ({{lang-ru|Зинаи́да Ива́новна Строгальщикова}}, sünd. [[7. kül'mku]]d [[1948]] [[Sarozero]]-külähä, [[Kos'kenaluižen rajon]], [[Leningradan agj]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om [[vepsläižed|vepsläine]] naine, politikanmez', [[Vepsän kul'turan sebr]]an varaezimez' (ende pämez').

Tedonaine i kundaline šingotai, istorižiden tedoiden kandidat, Karjalan Tedokeskusen ühtnii, sen Kelen, literaturan i istorijan institutan vanhemb tedoradnik.

== Biografii ==
Zinaida openui [[Piterin valdkundaline universitet|Leningradan valdkundaližen universitetan A.A. Ždanovan nimed]] istorižel fakul'tetal da lopi sidä. Openui da vaumiči NSTÜ:n Tedoakademijan Etnografijan institutan N.N. Mikluho-Maklain nimed aspiranturad. Naine om enamba mi 80 tedotön tegijan, niiden kesken monografijad oma kirjutadud vepsläižiden polhe.

Strogalščikova radoi [[Karjalan Tazovaldkund]]an tobmuden organoiš: oli Ülembaižen Nevondkundan deputatan, sen kaikenaigaižen laudkundan ezimehen nacionaližes politikas, kul'turas, keles i istorižen jäl'gusen kaičendas; Käskusenandajan suiman deputatan, sen komitetan ezimehen valdkundaližes sauvondas, sijaližen ičeohjandusen küzundoiš i nacionaližes politikas. Tedonaine radoi [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] Kaikenaigaižen foruman ekspertan igähižiden rahvahiden küzundoiš sen organizacijan Ekonomižen i Socialižen Nevondkundanno, sil radinsijal edesti Venäman i Päivnouzmaižen Evropan valdkundoiden jur'rahvahiden mel'hetartusid.

Zinaida Strogalščikovan abul Karjalan Tazovaldkundan vepsläižed oma mülütadud Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ühthižhe nimikirjuteshe i Venälaižen Federacijan Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden nimikirjuteshe. Nügüd'aigan se abutab vedada Karjalan Tazovaldkundha rahoid federaližes büdžetaspäi pid'oitelemha vepsläižiden sociališt šingotest.

Meiden päivil tedonaine om Karjalaižiden, vepsläižiden i suomalaižiden ezitajiden nevondkundan ühtnijan Karjalan Tazovaldkundan pämehenno, Regionoidenkeskeižen kundaližen «Venälaižen Federacijan Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden kodikelen da literaturan opendajiden associacii»-likundan radonoigendajan komitetan ezimehen. Ühtni Organizacižhe komitetha Rahvahidenkeskeižen igähižiden rahvahiden keliden voden vaumičendas da vedandas Venälaižes Federacijas vl 2019.

== Arvlahjad ==
* «Edessatusiš Tatanmas»-ordenan mötal' 2. märpordhan (19. tal'vku 2019) — ''sures tondas tedon šingoteshe i äivoččes tarkas rados''&lt;ref&gt;[http://publication.pravo.gov.ru/Document/View/0001201912230051?index=2 Указ Президента Российской Федерации от 19 декабря 2019 года № 611 «О награждении государственными наградами Российской Федерации» (Venälaižen Federacijan Prezidentan käsk vn 2019 tal'vkun 19. päiväspäi № 611 «Lahjatandas Venälaižen Federacijan valdkundaližil arvlahjoil») ''publication.pravo.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt;.
* Marijan man Ristan orden viden klassan (4. uhoku 2015, Estinma)&lt;ref&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30341-zinaida-strogalstsikova Zinaida Strogalštšikova. Teenetemärkide kavalerid (Zinaida Strogalščikova. Arvlahjoiden kavalerad) ''president.ee''-saital.] {{ref-et}}&lt;/ref&gt;.

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://avtor.karelia.ru/about/strogalschikova_zinaida_ivanovna.html Zinaida Strogalščikova: bibliografii Karjalan tegijoiden elektronižes kirjištos (''avtor.karelia.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://www.krc.karelia.ru/publ.php?id=m94&amp;plang=r Zinaida Strogalščikovan tedotöiden nimikirjutez Venäman Tedoakademijan Karjalan tedokeskusen ''krc.karelia.ru''-saital.] {{ref-ru}}

[[Kategorii:Vepsän kul'tursebr]]
[[Kategorii:Vepsän politikanmehed]]
[[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Leningradan agjaha]]
[[Kategorii:Sündnuded Kos'kenaluižen rajonha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1948]]
[[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 7. päiväl]]</text>
      <sha1>qttsubopuq6yxihwp9jhnetxha2kd4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188451</id>
      <parentid>188450</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:09:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>188451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4537" sha1="thp660pd0n54wqu0es7y19vg13zyks3" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Strogalshchikova Zinaida.jpg
| описание изображения = Zinaida Strogalščikova vl 2015
}}
'''Zinaida Ivanovna Strogalščikova''' ({{lang-ru|Зинаи́да Ива́новна Строгальщикова}}, sünd. [[7. kül'mku]]d [[1948]] [[Sarozero]]-külähä, [[Kos'kenaluižen rajon]], [[Leningradan agj]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om [[vepsläižed|vepsläine]] naine, politikanmez', [[Vepsän kul'turan sebr]]an varaezimez' (ende pämez').

Tedonaine i kundaline šingotai, istorižiden tedoiden kandidat, Karjalan Tedokeskusen ühtnii, sen Kelen, literaturan i istorijan institutan vanhemb tedoradnik.

== Biografii ==
Zinaida openui [[Piterin valdkundaline universitet|Leningradan valdkundaližen universitetan A.A. Ždanovan nimed]] istorižel fakul'tetal da lopi sidä. Openui da vaumiči NSTÜ:n Tedoakademijan Etnografijan institutan N.N. Mikluho-Maklain nimed aspiranturad. Naine om enamba mi 80 tedotön tegijan, niiden kesken monografijad oma kirjutadud vepsläižiden polhe.

Strogalščikova radoi [[Karjalan Tazovaldkund]]an tobmuden organoiš: oli Ülembaižen Nevondkundan deputatan, sen kaikenaigaižen laudkundan ezimehen nacionaližes politikas, kul'turas, keles i istorižen jäl'gusen kaičendas; Käskusenandajan suiman deputatan, sen komitetan ezimehen valdkundaližes sauvondas, sijaližen ičeohjandusen küzundoiš i nacionaližes politikas. Tedonaine radoi [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] Kaikenaigaižen foruman ekspertan igähižiden rahvahiden küzundoiš sen organizacijan Ekonomižen i Socialižen Nevondkundanno, sil radinsijal edesti Venäman i Päivnouzmaižen Evropan valdkundoiden jur'rahvahiden mel'hetartusid.

Zinaida Strogalščikovan abul Karjalan Tazovaldkundan vepsläižed oma mülütadud Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ühthižhe nimikirjuteshe i Venälaižen Federacijan Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden nimikirjuteshe. Nügüd'aigan se abutab vedada Karjalan Tazovaldkundha rahoid federaližes büdžetaspäi pid'oitelemha vepsläižiden sociališt šingotest.

Meiden päivil tedonaine om Karjalaižiden, vepsläižiden i suomalaižiden ezitajiden nevondkundan ühtnijan Karjalan Tazovaldkundan pämehenno, Regionoidenkeskeižen kundaližen «Venälaižen Federacijan Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden kodikelen da literaturan opendajiden associacii»-likundan radonoigendajan komitetan ezimehen. Ühtni Organizacižhe komitetha Rahvahidenkeskeižen igähižiden rahvahiden keliden voden vaumičendas da vedandas Venälaižes Federacijas vl 2019.

== Arvlahjad ==
* «Edessatusiš Tatanmas»-ordenan mötal' kahtenden märpordhan (19. tal'vku 2019) — ''sures tondas tedon šingoteshe i äivoččes tarkas rados''&lt;ref&gt;[http://publication.pravo.gov.ru/Document/View/0001201912230051?index=2 Указ Президента Российской Федерации от 19 декабря 2019 года № 611 «О награждении государственными наградами Российской Федерации» (Venälaižen Federacijan Prezidentan käsk vn 2019 tal'vkun 19. päiväspäi № 611 «Lahjatandas Venälaižen Federacijan valdkundaližil arvlahjoil») ''publication.pravo.gov.ru''-saital.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt;.
* Marijan man Ristan orden videnden klassan (4. uhoku 2015, Estinma)&lt;ref&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30341-zinaida-strogalstsikova Zinaida Strogalštšikova. Teenetemärkide kavalerid (Zinaida Strogalščikova. Arvlahjoiden kavalerad) ''president.ee''-saital.] {{ref-et}}&lt;/ref&gt;.

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://avtor.karelia.ru/about/strogalschikova_zinaida_ivanovna.html Zinaida Strogalščikova: bibliografii Karjalan tegijoiden elektronižes kirjištos (''avtor.karelia.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://www.krc.karelia.ru/publ.php?id=m94&amp;plang=r Zinaida Strogalščikovan tedotöiden nimikirjutez Venäman Tedoakademijan Karjalan tedokeskusen ''krc.karelia.ru''-saital.] {{ref-ru}}

[[Kategorii:Vepsän kul'tursebr]]
[[Kategorii:Vepsän politikanmehed]]
[[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Leningradan agjaha]]
[[Kategorii:Sündnuded Kos'kenaluižen rajonha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1948]]
[[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 7. päiväl]]</text>
      <sha1>thp660pd0n54wqu0es7y19vg13zyks3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tilli Džennifer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6804</id>
    <revision>
      <id>188445</id>
      <parentid>155891</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:41:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorii+, eziauguine nimi</comment>
      <origin>188445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="869" sha1="c5l3evucdnyz9kinhk7u9y1nust9utw" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Jennifer Tilly1.jpg
| описание изображения = Džennifer Tilli vl 2006
}}
'''Džennifer Tilli''' ({{lang-en|Jennifer Tilly}}), nimi sündundan jäl'ghe oli '''Džennifer Ellen Čan''' ({{lang-en|Jennifer Ellen Chan}}; sünd. [[16. sügüz'ku]] [[1958]], [[Los Andželes]], [[Kalifornii]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]), om amerikalaine aktris i professionaline [[poker]]vändai.

== Homaičendad == 
&lt;references /&gt;

{{stub}}
[[Kategorii:AÜV:oiden aktrisad]]
[[Kategorii:AÜV:oiden professionaližed pokervändajad]]
[[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Professionaližed pokervändajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Los Andželesha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1958]]
[[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 16. päiväl]]</text>
      <sha1>c5l3evucdnyz9kinhk7u9y1nust9utw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Todorova Jelica</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6861</id>
    <revision>
      <id>188449</id>
      <parentid>156205</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:04:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorijad+</comment>
      <origin>188449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1402" sha1="ckyz9fk92z1v28idrlfq21ljenopf2c" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Elitsa Todorova.jpg
| описание изображения = Jelica Todorova vl 2007
}}
'''Jelica Todorova''' ({{lang-bg|Елица Тодорова}}; sünd. [[2. sügüz'ku]] [[1977]], [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]]) om [[bolgarijalaižed|bolgarine]] [[folk]]pajatai i professionaline [[perkussionist]].

Naine openui Varn-lidnan muzikškolas, sid' lopi Sofijan Valdkundališt muzikakademijad Pančo Vladigerovan nimed bangsoitod-specializacijanke. Zavodi muzikkar'jerad vl 1990. Oli «Varn»-ansamblin i «Kosmižed äned Bolgarijaspäi»-horan solistan. Ühtmudel [[Jankulov Stojan|Stojan Jankulovanke]] Jelica ezini Bolgarijad Evrovizii-pajokonkursal kahtišti: vl 2007 i [[Evrovizii-2013|vl 2013]] «[[Samo šampioni]]»-pajonke. Vll 2013−2017 pajatai ühtni naižtrioho i sen adivajelusihe.

Todorova ühtni pajoiden kirjutamižhe i diskoiden änetamižhe Stojan Jankulovanke: vn 2004 ''Drumboy''-al'bom, vn 2007 singlad ''Water'' (Vezi) i ''Earth'' (Ma), vn 2013 ''Само шампиони''-singl (Vaiše čempionad).

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

{{stub}}
[[Kategorii:Bolgarijan pajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]]
[[Kategorii:Sündnuded Varn-lidnha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1977]]
[[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 2. päiväl]]</text>
      <sha1>ckyz9fk92z1v28idrlfq21ljenopf2c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tova Mageina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7865</id>
    <revision>
      <id>188446</id>
      <parentid>155730</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:49:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kategorii</comment>
      <origin>188446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2625" sha1="5uxuq0s4yalkcrbrs3m08y40o4icsua" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Mageina Tovah by David Shankbone.jpg
| описание изображения = Mageina Tova vn 2007 sulakus
}}
'''Mageina (Madžeina) Tova''' ({{lang-en|Mageina Tovah}}), täuz' nimi — '''Mageina Tova Begtrap''' ({{lang-en|Mageina Tovah Begtrup}}; sünd. [[26. heinku]] [[1979]], [[Gonolulu]], [[Havajad]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]), om amerikalaine aktris.

== Biografii ==
Mageina om sündnu vl 1979 [[Gonolulu|Gonolulhu]], sodalekariden kanzha. Hän sirdi [[Klarksvill (Tennessi)|Klarksvillha]] kanzanke, sid' — [[Našvill]]ha, kus openzihe [[Martinan Lüteran Kingan keskškol]]as. Edelespäi openzihe [[Kalifornijan čomamahtoiden üläškol]]as.

Fil'mzihe tobjimalaz serialoiš. Kaikiš tetabambad Tovan rolid oma «[[Uz' Žann d'Ark]]»-serialas (Glinisan Fil'jolan rol') da Ursulan kinomel'kuva franšizas [[Baukoimez'|Baukoimehen]] polhe.

Eläb [[Los Andželes]]as.

== Valitud fil'mografii (serialoid lugemata) ==
* «''[[Pahuden kuvastuz]]''» (2002)
* «''Dain n Šain''» (2002)
* «''Bassein „Meddi Breiker“-oteliš''» (2003) — Luiza
* «''Y. M. I.''» (2004) — Nevermor
* «''[[Baukoimez' 2]]''» (2004) — Ursula Ditkovič
* «''[[Öine tusovk]]''» (2004) — neižne telefonal
* «''[[Vezinäl'g: sodad vedhe näht]]''» (2005) — Lillian
* «''[[Genialižed meletused]]''» (2006)
* «''[[Önnopäi]]''» (2006) — Priscilla Miller
* «''[[Muza südäikera]]''» (2006) — Džessika
* «''[[Baukoimez' 3|Baukoimez' 3: Vihalaine kuvastuses]]''» (2006) — Ursula Ditkovič 
* «''[[Surm efiras]]''» (2007) — Kelli
* «''Satatadud mänii''» (2008, lühüdpiduzline) — Sedi
* «''[[Fabrik (fil'm, AÜV)|Fabrik]]''» (2012) — Brittani
* «''[[Susedad (fil'm, AÜV, 2012)|Susedad]]''» (2012) — Sara Džerritt
* «''[[Enni Parkeran dešifruind]]''» (2013) — Ellen
* «''[[Ristma (fil'm, AÜV)|Ristma]]''» (2014)

== Arvlahjad ==
* «Method Fest Award» — ''Parahim naižrol''' (2006)

== Mel'hetartujad faktad ==
* Fil'mzihe [[Agilera Kristina|Kristina Agileran]] klipas «[[Beautiful]]»-pajonke. Vl 2004 nece pajo sai «[[Gremmi]]»-premijan.

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.mageinatovah.com/ Tova Mageinan oficialine sait (''mageinatovah.com'').] {{ref-en}}
* {{IMDb|1033193}}
* {{KP|232981}}
{{Commons|Category:Mageina Tovah}}

{{stub}}
[[Kategorii:AÜV:oiden aktrisad]]
[[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Gonolulhu]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1979]]
[[Kategorii:Sündnuded heinkun 26. päiväl]]</text>
      <sha1>5uxuq0s4yalkcrbrs3m08y40o4icsua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Samoilova Tat'jana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8580</id>
    <revision>
      <id>188454</id>
      <parentid>112661</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:25:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorijad+, painendad nimes</comment>
      <origin>188454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2740" sha1="lirbrjjob1vgwg09wm354w3fsfq68r8" xml:space="preserve">{{Personalii}}
'''Tat'jana Jevgen'jevna Samoilova''' ({{lang-ru|Татья́на Евге́ньевна Само́йлова}}; sünd. [[4. semendku]] [[1934]], [[Piter|Leningrad]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]] — kol. [[4. semendku]] [[2014]], [[Moskv]], [[Venäma]]) oli nevondkundaline i venämalaine teatran da kinon aktris.

== Biografii da kinokar'jer ==
Tat'jana oli sündnu vl [[1934]] Leningradha (nüg. [[Piter]]), [[Samoilov Jevgenii|Jevgenii Samoilov]]-akt'oran kanzha. Vl 1937 hän sirdi [[Moskv]]ha kanzanke.

Debütirui aktrisaks «[[Meksikalaine (fil'm)|Meksikalaine]]»-fil'mas (1955) Marijan roliš. Vl 1957 fil'mzihe «[[Kur'ged lendas]]»-fil'mas i oti sur'kulud satust [[Kannoiden kinofestival'|kinofestivalil Kannoiš]], kus kändihe «Apel'sinpu»-premijan laureataks (fil'm-žo hänenke päroliš oti «[[Kundaline pal'mveza]]»-premijad). Samoilovan toižed znamasižed rolid oliba «[[Oigendamatoi kirjeine]]»- da «[[Anna Karenina (fil'm, 1967)|Anna Karenina]]»-fil'miš.

Vl 2014 aktris om kolnu 80. sündundpäivän ühtes moskvižiš läžundkodišpäi.

== Kanz ==
Tat'jana oli lähtnu mehele nell' kerdad; ezmäine naimiželo oli [[Lanovoi Vasilii|Vasilii Lanovojanke]]. Hänel om poig (Sergei, s. 1969) koumandes naimiželospäi, dai poigantütär. Tat'jana Samoiloval läz ei ole fil'mdandoid kinos kanzproblemoiden tagapäi.

== Valitud fil'mografii ==
* ''«[[Meksikalaine (fil'm)|Meksikalaine]]»'' (1955) — Maria
* ''«[[Kur'ged letas]]»'' (1957) — Veronika
* ''«[[Oigendamatoi kirjeine]]»'' (1959) — Tanä
* ''«[[Leon Garros ecib sebrad]]»'' (1960) — Nataša-pajatai
* ''«[[Al'ba Regii]]»'' (1961) — Al'ba
* ''«[[Mäniba Päivnouzmpolehe]]»'' (1964) — Sonä-kollaboracijalaine
* ''«[[Anna Karenina (fil'm, 1967)|Anna Karenina]]»'' (1967) — Anna Arkad'jevna Karenina
* ''«[[Pit'k te lühüdan päivän]]»'' (1972) — Jekaterina Zolotarenko
* ''«[[Ei ole pördmišt]]»'' (1973) — Nastä Ševcova
* ''«[[Valdmeri (fil'm, 1973)|Valdmeri]]»'' (1973) — Maša
* ''«[[Brill'jantad proletariatan diktaturan täht]]»'' (1975) — Marija Oleneckaja-šifrantegii
* ''«[[24 časud (fil'm)|24 časud]]»'' (2000) — Šalamovad-velliden mam
* ''«[[Nirvan (fil'm, 2008)|Nirvan]]»'' (2008) — Margarita Ivanovna

== Homaičendad ==
&lt;references/&gt;

== Irdkosketused ==
* {{IMDb|0759967}}
* {{KP|201758}}

[[Kategorii:Venäman aktrisad]]
[[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Piterihe]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1934]]
[[Kategorii:Sündnuded semendkun 4. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Moskvas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 2014]]
[[Kategorii:Kolnuded semendkun 4. päiväl]]</text>
      <sha1>lirbrjjob1vgwg09wm354w3fsfq68r8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9566</id>
    <revision>
      <id>188441</id>
      <parentid>180366</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>4665</id>
      </contributor>
      <comment>Removing [[:c:File:Photo2_Cars_and_Motorbikes_at_RDB_Office_Road.jpg|Photo2_Cars_and_Motorbikes_at_RDB_Office_Road.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Photo2 Cars and Motorbikes at RD</comment>
      <origin>188441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8438" sha1="bxk2h4opuugm0re6uadg99s6n21ejoc" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Ruandan Tazovaldkund&lt;br /&gt;Republika y'u Rwanda &lt;small&gt;(ruand.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Republic of Rwanda &lt;small&gt;(angl.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;République du Rwanda &lt;small&gt;(fr.)&lt;/small&gt;
| Valdkundznam = Coat of arms of Rwanda.svg
| Flag = Flag of Rwanda.svg
| Valdkundznam text = Ruandan valdkundznam
| Flag text = Ruandan flag
| Pälidn = Kigali
| Eläjiden lugu = 12,187,400&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html Ruandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;
| Voz' = 2018
| Pind = 26,338
| Kart = LocationRwanda.svg
| Kel' = [[ruandan kel'|ruandan]], [[anglijan kel'|anglijan]], [[francijan kel'|francijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]
| Päministr = [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[ruandan frank]] (FRw, RF, R₣) (RWF)
| Internet-domen = [[.rw]]
| Telefonkod = +250
| Aigvö = [[UTC]]+2
}}
'''Ruand''' ({{lang-rw|u Rwanda}} [u.ɾɡwaː.nda], {{lang-en|Rwanda}}, britanijan anglijan virkand [ruˈændə], amerikan [ruˈɑːndə]), täuz' oficialine nimituz — '''Ruandan Tazovaldkund''' ({{lang-rw|Republika y'u Rwanda}}, {{lang-en|Republic of Rwanda}}, {{lang-fr|République du Rwanda}}), om valdkund [[Päivnouzmafrik]]as, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen päine da kaikiš suremb [[Kigali]]-lidn sijadase valdkundan keskuzpalas.

== Istorii ==
Vn 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]]. Vl 1994 [[genocid]] tegihe Ruandas.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe&lt;ref&gt;[http://replay.waybackmachine.org/20090325021301/http://www.cjcr.gov.rw/eng/constitution_eng.doc Ruandan Konstitucii vl 2003 ''cjcr.gov.rw''-saital.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;. Vn 2015 konstitucine referendum laski (98,3 % «za») Pol' Kagame-prezidentale valitas koumen kerdan vl 2017, no lühenzi prezidentan strokud vidhe vodhesai vspäi 2024.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Rwanda Topography.png|thumb|left|250px|Ruandan topografine kart (2007)]]
Ruand om mavaldkundröunoiš [[Tanzanii|Tanzanijanke]] pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), [[Ugand]]anke suvipäivnouzmas da suves (169 km), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund|Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke]] päivlaskmas (217 km), [[Burundi]]nke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Saum vezid om läz 5 %.

Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» ({{lang-rw|Igihugu cy'Imisozi Igihumbi}}, {{lang-fr|Pays des Mille Collines}}). Sen kaikiš korktemb čokkoim om [[Karisimbi]]-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om [[Rusizi (jogi)|Rusizi]]-jogen kendäk, 950 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb [[Kivu (järv)|Kivu]]-järv om röunal [[KDT|KDT:nke]]. Joged oma [[Nil]]- da [[Kongo (jogi)|Kongo]]-jogiden basseinoiš.

Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000..1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om +17°...+21 C°.

Londuseližed pävarad oma [[kuld]], [[tin|tinkivend]], [[vol'fram]], [[berillii]], [[londuseline gaz]], [[gidroenergii]], väghine [[mahuz]].

== Tobmuz ==
[[Fail:An aerial view of new look of Rwanda Parliament Building in Kimihurura, Kigali on May 16, 2019. Emmanuel Kwizera.jpg|thumb|right|250px|Parlamentan Alakodin pert' [[Kigali]]š, semendku 2019]]
Ohjandusen form om unitarine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks (vspäi 2024 linneb videks) vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim ({{lang-rw|Inteko Ishinga Amategeko}}). Üläkodi om Senat ({{lang-rw|Umutwe wa Sena}}), se kogoneb 26 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om kahesa vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: ''Umutwe w'Abadepite''), mülütab 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid videks vodeks, heišpäi 53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, kaks' ristitud — norištospäi da üks' invalidoišpäi.

Rahvahaline käskusišt om ottud [[Saksanma]]n da [[Bel'gii|Bel'gijan]] ozutesen mödhe.

Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vn 2017 elokun 4. päiväl. Nügüdläine [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]-prezident radab vn 2000 sulakun 22. päiväspäi. Vn 2017 valičendoil hän sai 98,79 % (vl 2010 — 93,08 %), se om hänen koumanz' strok. Valitihe Senatad järgkerdan vl 2011. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 sügüz'kun 3. päiväl. [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]] radab päministran vn 2017 elokun 30. päiväspäi.

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Ruandan administrativiž-territorialine jagand]].''

Ruandas om viž agjad (provincijad, {{lang-rw|intara}}). Agjad alajagasoiš 30 administrativižeks rajonaks (''akarere''), ned — sektoroikš.

== Eläjad ==
Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 12,337,138 eläjad. Ristitišt ližadase, no i poleneb läžundoiden tagut.

Ruandas elädas heimod: [[hutulaižed]] — 84 % ([[bantu (kel'kanz')|bantukel'žed]]), [[tutsilaižed]] — 15 % (hö oma [[hamitalaižed]]), [[tvalaižed]] — 1 % ([[pigmejad]]).

Uskondan mödhe (2012): [[protestantizm|protestantad]] — 49,5 %, riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 43,7 %, [[islam]]anuskojad — 2,0 %, toižed uskojad — 0,9 %, religijatomad — 2,5 %, märhapanendata — 1,4 %.

Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): [[Ruhengeri]], [[Gisenji]], [[Butare]].

== Ižanduz ==
Ruand om goll' šingotai agrarine valdkund, šingotase teravas. Ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 13,66 mlrd. US$ ekvivalentas (140. sija mail'mas; US$986 ühtele hengele, 173. sija) vai 51,92 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (132. sija; US$3,747 ühtele hengele, 163. sija). Industrijan päsarakod oma cementan pästand, muilan i plastmasstavaroiden edheotandad, tekstiline i kengiden omblend, meblin tehmine, sömtegimišt (maižandusen produkcijan ümbriradmine i jomad, tabaktegesed). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 27,1 %, tegimišt 21,5 %, holitišiden sfer 44,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2012 andmused): maižanduz 75,3 %, tegimišt 6,7 %, holitišiden sfer 18,0 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli [[kofe]] (26 %), [[tin]] (24 %), [[cirkonii]] (16 %), [[čai]] (9 %); toine eksport — [[teraz]] (2 %), koza- da lehmän[[nahk]]ad (2 %), [[lumiavto]]d da [[gol'fmašin]]ad (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, kuld, söndtavarad (pal'mvoi, ris, sahar). Vl 2023 import ületi eksportad läz kahthe koumandest. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (Ruandan eksportan 32 % i importan 10 %), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund]] (Ruandan eksportan 25 %), [[Kitai]] (importan 19 %), [[Tanzanii]] (importan 11 %), [[Kenii]] (importan 10 %), [[Indii]] (importan 7 %), [[Tailand]] (Ruandan eksportan 5 %).

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Appreçu du Bâtiment du ministère de la santé du à Kigali au Rwanda.jpg|Ruandan Tervhudenkaičendan ministruz (Kigali, kül'mku 2022)
Ministry of Finance and Economic planning in Kigali, Rwanda.jpg|Finansoiden i ekonomižen planiruindan ministruz (Kigali, heinku 2025)
Captura de pantalla 2025-06-23 152849.png|Ruandan Nacionaline bank (''Banki Nkuru Y'u Rwanda / National Bank of Rwanda / Banque Nationale du Rwanda'', keskuzbank, Kigali, kezaku 2025)
University of Rwanda,Huye campus .jpg|Ruandan universitetan kampus [[Butare|Butare (Hue)]]-lidnas (vhesai 2013 erigoittud Ruandan Nacionaline universitet): kirjišt i päine auditorii, uhoku 2020
Outside Presidential Palace Museum Kigali Rwanda 29.jpg|Ruandan Čomamahton muzei (Kigali, eloku 2024)
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.gov.rw/ Ruandan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal (''gov.rw'').] {{ref-en}}
{{Commons|Rwanda}}

{{Afrik}}

[[Kategorii:Ruand| ]]</text>
      <sha1>bxk2h4opuugm0re6uadg99s6n21ejoc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188443</id>
      <parentid>188441</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:37:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>toine olii kuva</comment>
      <origin>188443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8549" sha1="h77qaloiop3kb54kc35059meqb7qc77" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Ruandan Tazovaldkund&lt;br /&gt;Republika y'u Rwanda &lt;small&gt;(ruand.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Republic of Rwanda &lt;small&gt;(angl.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;République du Rwanda &lt;small&gt;(fr.)&lt;/small&gt;
| Valdkundznam = Coat of arms of Rwanda.svg
| Flag = Flag of Rwanda.svg
| Valdkundznam text = Ruandan valdkundznam
| Flag text = Ruandan flag
| Pälidn = Kigali
| Eläjiden lugu = 12,187,400&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html Ruandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;
| Voz' = 2018
| Pind = 26,338
| Kart = LocationRwanda.svg
| Kel' = [[ruandan kel'|ruandan]], [[anglijan kel'|anglijan]], [[francijan kel'|francijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]
| Päministr = [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[ruandan frank]] (FRw, RF, R₣) (RWF)
| Internet-domen = [[.rw]]
| Telefonkod = +250
| Aigvö = [[UTC]]+2
}}
'''Ruand''' ({{lang-rw|u Rwanda}} [u.ɾɡwaː.nda], {{lang-en|Rwanda}}, britanijan anglijan virkand [ruˈændə], amerikan [ruˈɑːndə]), täuz' oficialine nimituz — '''Ruandan Tazovaldkund''' ({{lang-rw|Republika y'u Rwanda}}, {{lang-en|Republic of Rwanda}}, {{lang-fr|République du Rwanda}}), om valdkund [[Päivnouzmafrik]]as, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen päine da kaikiš suremb [[Kigali]]-lidn sijadase valdkundan keskuzpalas.

== Istorii ==
Vn 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]]. Vl 1994 [[genocid]] tegihe Ruandas.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe&lt;ref&gt;[http://replay.waybackmachine.org/20090325021301/http://www.cjcr.gov.rw/eng/constitution_eng.doc Ruandan Konstitucii vl 2003 ''cjcr.gov.rw''-saital.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;. Vn 2015 konstitucine referendum laski (98,3 % «za») Pol' Kagame-prezidentale valitas koumen kerdan vl 2017, no lühenzi prezidentan strokud vidhe vodhesai vspäi 2024.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Rwanda Topography.png|thumb|left|250px|Ruandan topografine kart (2007)]]
Ruand om mavaldkundröunoiš [[Tanzanii|Tanzanijanke]] pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), [[Ugand]]anke suvipäivnouzmas da suves (169 km), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund|Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke]] päivlaskmas (217 km), [[Burundi]]nke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Saum vezid om läz 5 %.

Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» ({{lang-rw|Igihugu cy'Imisozi Igihumbi}}, {{lang-fr|Pays des Mille Collines}}). Sen kaikiš korktemb čokkoim om [[Karisimbi]]-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om [[Rusizi (jogi)|Rusizi]]-jogen kendäk, 950 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb [[Kivu (järv)|Kivu]]-järv om röunal [[KDT|KDT:nke]]. Joged oma [[Nil]]- da [[Kongo (jogi)|Kongo]]-jogiden basseinoiš.

Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000..1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om +17°...+21 C°.

Londuseližed pävarad oma [[kuld]], [[tin|tinkivend]], [[vol'fram]], [[berillii]], [[londuseline gaz]], [[gidroenergii]], väghine [[mahuz]].

== Tobmuz ==
[[Fail:An aerial view of new look of Rwanda Parliament Building in Kimihurura, Kigali on May 16, 2019. Emmanuel Kwizera.jpg|thumb|right|250px|Parlamentan Alakodin pert' [[Kigali]]š, semendku 2019]]
Ohjandusen form om unitarine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks (vspäi 2024 linneb videks) vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim ({{lang-rw|Inteko Ishinga Amategeko}}). Üläkodi om Senat ({{lang-rw|Umutwe wa Sena}}), se kogoneb 26 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om kahesa vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: ''Umutwe w'Abadepite''), mülütab 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid videks vodeks, heišpäi 53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, kaks' ristitud — norištospäi da üks' invalidoišpäi.

Rahvahaline käskusišt om ottud [[Saksanma]]n da [[Bel'gii|Bel'gijan]] ozutesen mödhe.

Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vn 2017 elokun 4. päiväl. Nügüdläine [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]-prezident radab vn 2000 sulakun 22. päiväspäi. Vn 2017 valičendoil hän sai 98,79 % (vl 2010 — 93,08 %), se om hänen koumanz' strok. Valitihe Senatad järgkerdan vl 2011. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 sügüz'kun 3. päiväl. [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]] radab päministran vn 2017 elokun 30. päiväspäi.

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Ruandan administrativiž-territorialine jagand]].''

Ruandas om viž agjad (provincijad, {{lang-rw|intara}}). Agjad alajagasoiš 30 administrativižeks rajonaks (''akarere''), ned — sektoroikš.

== Eläjad ==
Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 12,337,138 eläjad. Ristitišt ližadase, no i poleneb läžundoiden tagut.

Ruandas elädas heimod: [[hutulaižed]] — 84 % ([[bantu (kel'kanz')|bantukel'žed]]), [[tutsilaižed]] — 15 % (hö oma [[hamitalaižed]]), [[tvalaižed]] — 1 % ([[pigmejad]]).

Uskondan mödhe (2012): [[protestantizm|protestantad]] — 49,5 %, riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 43,7 %, [[islam]]anuskojad — 2,0 %, toižed uskojad — 0,9 %, religijatomad — 2,5 %, märhapanendata — 1,4 %.

Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): [[Ruhengeri]], [[Gisenji]], [[Butare]].

== Ižanduz ==
Ruand om goll' šingotai agrarine valdkund, šingotase teravas. Ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 13,66 mlrd. US$ ekvivalentas (140. sija mail'mas; US$986 ühtele hengele, 173. sija) vai 51,92 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (132. sija; US$3,747 ühtele hengele, 163. sija). Industrijan päsarakod oma cementan pästand, muilan i plastmasstavaroiden edheotandad, tekstiline i kengiden omblend, meblin tehmine, sömtegimišt (maižandusen produkcijan ümbriradmine i jomad, tabaktegesed). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 27,1 %, tegimišt 21,5 %, holitišiden sfer 44,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2012 andmused): maižanduz 75,3 %, tegimišt 6,7 %, holitišiden sfer 18,0 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli [[kofe]] (26 %), [[tin]] (24 %), [[cirkonii]] (16 %), [[čai]] (9 %); toine eksport — [[teraz]] (2 %), koza- da lehmän[[nahk]]ad (2 %), [[lumiavto]]d da [[gol'fmašin]]ad (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, kuld, söndtavarad (pal'mvoi, ris, sahar). Vl 2023 import ületi eksportad läz kahthe koumandest. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (Ruandan eksportan 32 % i importan 10 %), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund]] (Ruandan eksportan 25 %), [[Kitai]] (importan 19 %), [[Tanzanii]] (importan 11 %), [[Kenii]] (importan 10 %), [[Indii]] (importan 7 %), [[Tailand]] (Ruandan eksportan 5 %).

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
RDB Building.jpg|Nevondkund Ruandan šingoteses (''Rwanda Development Board''), ofis [[Kigali]]š, sulaku 2026
Appreçu du Bâtiment du ministère de la santé du à Kigali au Rwanda.jpg|Ruandan Tervhudenkaičendan ministruz (Kigali, kül'mku 2022)
Ministry of Finance and Economic planning in Kigali, Rwanda.jpg|Finansoiden i ekonomižen planiruindan ministruz (Kigali, heinku 2025)
Captura de pantalla 2025-06-23 152849.png|Ruandan Nacionaline bank (''Banki Nkuru Y'u Rwanda / National Bank of Rwanda / Banque Nationale du Rwanda'', keskuzbank, Kigali, kezaku 2025)
University of Rwanda,Huye campus .jpg|Ruandan universitetan kampus [[Butare|Butare (Hue)]]-lidnas (vhesai 2013 erigoittud Ruandan Nacionaline universitet): kirjišt i päine auditorii, uhoku 2020
Outside Presidential Palace Museum Kigali Rwanda 29.jpg|Ruandan Čomamahton muzei (Kigali, eloku 2024)
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.gov.rw/ Ruandan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal (''gov.rw'').] {{ref-en}}
{{Commons|Rwanda}}

{{Afrik}}

[[Kategorii:Ruand| ]]</text>
      <sha1>h77qaloiop3kb54kc35059meqb7qc77</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188444</id>
      <parentid>188443</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T06:38:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>188444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8549" sha1="e2j5qaixlvc2vqv04erb9ezuppbzgh8" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Ruandan Tazovaldkund&lt;br /&gt;Republika y'u Rwanda &lt;small&gt;(ruand.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;Republic of Rwanda &lt;small&gt;(angl.)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;République du Rwanda &lt;small&gt;(fr.)&lt;/small&gt;
| Valdkundznam = Coat of arms of Rwanda.svg
| Flag = Flag of Rwanda.svg
| Valdkundznam text = Ruandan valdkundznam
| Flag text = Ruandan flag
| Pälidn = Kigali
| Eläjiden lugu = 12,187,400&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html Ruandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;
| Voz' = 2018
| Pind = 26,338
| Kart = LocationRwanda.svg
| Kel' = [[ruandan kel'|ruandan]], [[anglijan kel'|anglijan]], [[francijan kel'|francijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]
| Päministr = [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[ruandan frank]] (FRw, RF, R₣) (RWF)
| Internet-domen = [[.rw]]
| Telefonkod = +250
| Aigvö = [[UTC]]+2
}}
'''Ruand''' ({{lang-rw|u Rwanda}} [u.ɾɡwaː.nda], {{lang-en|Rwanda}}, britanijan anglijan virkand [ruˈændə], amerikan [ruˈɑːndə]), täuz' oficialine nimituz — '''Ruandan Tazovaldkund''' ({{lang-rw|Republika y'u Rwanda}}, {{lang-en|Republic of Rwanda}}, {{lang-fr|République du Rwanda}}), om valdkund [[Päivnouzmafrik]]as, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen päine da kaikiš suremb [[Kigali]]-lidn sijadase valdkundan keskuzpalas.

== Istorii ==
Vn 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]]. Vl 1994 [[genocid]] tegihe Ruandas.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe&lt;ref&gt;[http://replay.waybackmachine.org/20090325021301/http://www.cjcr.gov.rw/eng/constitution_eng.doc Ruandan Konstitucii vl 2003 ''cjcr.gov.rw''-saital.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;. Vn 2015 konstitucine referendum laski (98,3 % «za») Pol' Kagame-prezidentale valitas koumen kerdan vl 2017, no lühenzi prezidentan strokud vidhe vodhesai vspäi 2024.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Rwanda Topography.png|thumb|left|250px|Ruandan topografine kart (2007)]]
Ruand om mavaldkundröunoiš [[Tanzanii|Tanzanijanke]] pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), [[Ugand]]anke suvipäivnouzmas da suves (169 km), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund|Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke]] päivlaskmas (217 km), [[Burundi]]nke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Saum vezid om läz 5 %.

Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» ({{lang-rw|Igihugu cy'Imisozi Igihumbi}}, {{lang-fr|Pays des Mille Collines}}). Sen kaikiš korktemb čokkoim om [[Karisimbi]]-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om [[Rusizi (jogi)|Rusizi]]-jogen kendäk, 950 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb [[Kivu (järv)|Kivu]]-järv om röunal [[KDT|KDT:nke]]. Joged oma [[Nil]]- da [[Kongo (jogi)|Kongo]]-jogiden basseinoiš.

Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000..1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om +17°...+21 C°.

Londuseližed pävarad oma [[kuld]], [[tin|tinkivend]], [[vol'fram]], [[berillii]], [[londuseline gaz]], [[gidroenergii]], väghine [[mahuz]].

== Tobmuz ==
[[Fail:An aerial view of new look of Rwanda Parliament Building in Kimihurura, Kigali on May 16, 2019. Emmanuel Kwizera.jpg|thumb|right|250px|Parlamentan Alakodin pert' [[Kigali]]š, semendku 2019]]
Ohjandusen form om unitarine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks (vspäi 2024 linneb videks) vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim ({{lang-rw|Inteko Ishinga Amategeko}}). Üläkodi om Senat ({{lang-rw|Umutwe wa Sena}}), se kogoneb 26 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om kahesa vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: ''Umutwe w'Abadepite''), mülütab 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid videks vodeks, heišpäi 53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, kaks' ristitud — norištospäi da üks' invalidoišpäi.

Rahvahaline käskusišt om ottud [[Saksanma]]n da [[Bel'gii|Bel'gijan]] ozutesen mödhe.

Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vn 2017 elokun 4. päiväl. Nügüdläine [[Kagame Pol'|Pol' Kagame]]-prezident radab vn 2000 sulakun 22. päiväspäi. Vn 2017 valičendoil hän sai 98,79 % (vl 2010 — 93,08 %), se om hänen koumanz' strok. Valitihe Senatad järgkerdan vl 2011. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 sügüz'kun 3. päiväl. [[Ngirente Eduar|Eduar Ngirente]] radab päministran vn 2017 elokun 30. päiväspäi.

== Administrativiž-territorialine jagand ==
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Ruandan administrativiž-territorialine jagand]].''

Ruandas om viž agjad (provincijad, {{lang-rw|intara}}). Agjad alajagasoiš 30 administrativižeks rajonaks (''akarere''), ned — sektoroikš.

== Eläjad ==
Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 12,337,138 eläjad. Ristitišt ližadase, no i poleneb läžundoiden tagut.

Ruandas elädas heimod: [[hutulaižed]] — 84 % ([[bantu (kel'kanz')|bantukel'žed]]), [[tutsilaižed]] — 15 % (hö oma [[hamitalaižed]]), [[tvalaižed]] — 1 % ([[pigmejad]]).

Uskondan mödhe (2012): [[protestantizm|protestantad]] — 49,5 %, riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 43,7 %, [[islam]]anuskojad — 2,0 %, toižed uskojad — 0,9 %, religijatomad — 2,5 %, märhapanendata — 1,4 %.

Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): [[Ruhengeri]], [[Gisenji]], [[Butare]].

== Ižanduz ==
Ruand om goll' šingotai agrarine valdkund, šingotase teravas. Ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 13,66 mlrd. US$ ekvivalentas (140. sija mail'mas; US$986 ühtele hengele, 173. sija) vai 51,92 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (132. sija; US$3,747 ühtele hengele, 163. sija). Industrijan päsarakod oma cementan pästand, muilan i plastmasstavaroiden edheotandad, tekstiline i kengiden omblend, meblin tehmine, sömtegimišt (maižandusen produkcijan ümbriradmine i jomad, tabaktegesed). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2023): maižanduz 27,1 %, tegimišt 21,5 %, holitišiden sfer 44,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2012 andmused): maižanduz 75,3 %, tegimišt 6,7 %, holitišiden sfer 18,0 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli [[kofe]] (26 %), [[tin]] (24 %), [[cirkonii]] (16 %), [[čai]] (9 %); toine eksport — [[teraz]] (2 %), koza- da lehmän[[nahk]]ad (2 %), [[lumiavto]]d da [[gol'fmašin]]ad (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, kuld, söndtavarad (pal'mvoi, ris, sahar). Vl 2023 import ületi eksportad läz kahthe koumandest. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (Ruandan eksportan 32 % i importan 10 %), [[Kongon Demokratine Tazovaldkund]] (Ruandan eksportan 25 %), [[Kitai]] (importan 19 %), [[Tanzanii]] (importan 11 %), [[Kenii]] (importan 10 %), [[Indii]] (importan 7 %), [[Tailand]] (Ruandan eksportan 5 %).

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;175px&quot;&gt;
RDB Building.jpg|Nevondkund Ruandan šingoteses (''Rwanda Development Board''), ofis [[Kigali]]š, sulaku 2026
Appreçu du Bâtiment du ministère de la santé du à Kigali au Rwanda.jpg|Ruandan Tervhudenkaičendan ministruz (Kigali, kül'mku 2022)
Ministry of Finance and Economic planning in Kigali, Rwanda.jpg|Finansoiden i ekonomižen planiruindan ministruz (Kigali, heinku 2025)
Captura de pantalla 2025-06-23 152849.png|Ruandan Nacionaline bank (''Banki Nkuru Y'u Rwanda / National Bank of Rwanda / Banque Nationale du Rwanda'', keskuzbank, Kigali, kezaku 2025)
University of Rwanda,Huye campus .jpg|Ruandan universitetan kampus [[Butare|Butare (Hue)]]-lidnas (vhesai 2013 erigoittud Ruandan Nacionaline universitet): kirjišt i päine auditorii, uhoku 2020
Outside Presidential Palace Museum Kigali Rwanda 29.jpg|Ruandan Čomamahton muzei (Kigali, eloku 2024)
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.gov.rw/ Ruandan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal (''gov.rw'').] {{ref-en}}
{{Commons|Rwanda}}

{{Afrik}}

[[Kategorii:Ruand| ]]</text>
      <sha1>e2j5qaixlvc2vqv04erb9ezuppbzgh8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kigali</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11314</id>
    <revision>
      <id>188458</id>
      <parentid>132732</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T09:10:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>formitez, +kartad, +galerei</comment>
      <origin>188458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3285" sha1="3psnl956yi3810xve8u3gy7lckgeeb4" xml:space="preserve">{{A10000}}
{{Eländpunkt
 | Nimi = Kigali
 | Lidnanznam = Sealofkigali.png
 | Flag =
 | Lidnanznam text = Kigalin lidnanznam
 | Flag text =
 | Valdkund = Ruand
 | Eläjiden lugu = 2,065,183
 | Voz' = 2026
 | Pind = 730
 | Fail = CentralKigali.jpg
 | Pämez' = Pudens Rubingisa&lt;br/&gt;(eloku 2019—,&lt;br/&gt;''Pudence Rubingisa'')
 | Telefonkod = +250
 | Aigvö = [[UTC]]+2
}}
[[Fail:KigaliSuburbs.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2018)]]
'''Kigali''' (mugažo [[ruandan kel'|ruandan]] [ki.ɡɑ́.ɾi], [[anglijan kel'|anglijan]] da [[francijan kel'|francijan]] kelil) om [[Ruand]]an pälidn (ripmatomuden aigaspäi vl 1962) da kaikiš suremb lidn. Otab ühtennimižen agjan pindan seičeme kümnendest, om sen administrativižeks keskuseks mugažo.

== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti [[Saksanma]]n kolonialižen ohjastusen sijaduz. Vozil 1921−1962 oli [[Bel'gii|Bel'gijan]] ohjandusen al ''Ruanda Urundi''-territorijas.

Kigali om kebnan tegimišton keskuz. [[Kofe]]n kazvatand da [[tin]]an samine tegesoiš ezilidnoiš.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, mägiden pautkil 1300..2071 m korktusil, 1567 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine mägi om kaikiš korktemb, 1850 metrad.

Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] mussonine, kuiv sezon oleskeleb kezakus-elokus (61 mm). Il'man lämuz om +16..+26 C° vodes läbi, paneb sadegid 970 mm vodes.

== Tobmuz ==
[[Fail:Kigali City districts.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad i sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]]
Kigali-agj jagase koumeks administrativižeks rajonaks (''akarere''): Gasabo, Kicukiro i N'jarugenge. Rajonad alajagasoiš 35 ''imirenge:ks''.

== Eläjad ==
Vn 2022 Ruandan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1,745,555 eläjad, heišpäi lidnalaižed 1,518,632 ristitud (87 %), külälaižed 226,923 ristitud (13 %). Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 1,256,994 ristitud ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Ruandan universitet i Kigalin ripmatoi universitet oma üläopendusen aluzkundoikš.

== Transport ==
Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid.

Rahvahidenkeskeine civiline ''Kigali''-lendimport (''KGL / HRYR'', 1,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi Kanombe-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, [[Benilüks]]an maihe, [[Dubai]]he, [[Stambul]]ha, [[Mumbai]]he. Uz' rahvahidenkeskeine ''Bugeser''-lendimport (''Bugesera'') om sauvomas nell'kümnes kilometras suvhe lidnaspäi vspäi 2017, sen sauvomižen lopind linneb vl 2028.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Inzu y'umujyi wa Kigali Ingagi.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2024)
Paruwasi st Famille.jpg|Pühän Kanzan päjumalanpert' (katoline, 1913), vn 2024 nägu
Buses at Nyabugogo.jpg|''Njabugogo''-avtobusstancii vl 2017
&lt;/gallery&gt;

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.kigalicity.gov.rw/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''kigalicity.gov.rw'').] {{ref-en}}
{{Commons|Category:Kigali}}

{{Afrikan pälidnad}}

[[Kategorii:Kigali| ]]
[[Kategorii:Ruandan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Ruand|*]]
[[Kategorii:Pälidnad]]
[[Kategorii:Kigalin agj|*]]</text>
      <sha1>3psnl956yi3810xve8u3gy7lckgeeb4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Timur Rodrigez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13261</id>
    <revision>
      <id>188453</id>
      <parentid>155729</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T07:21:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorii+, painendad nimes</comment>
      <origin>188453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2965" sha1="ffhq71cz97x187rbi9t2gj0gwa23jrc" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Rodrigez 2010.jpg
| описание изображения = Timur Rodrigez vl 2010
}}
'''Timur Rodrigez''' ({{lang-ru|Тиму́р Родри́гез}}), todesine nimi — '''Timur Mikaliovič Kerimov''' ({{lang-ru|Тиму́р Миха́йлович Кери́мов}}, {{lang-az|Teymur Mikayıl oğlu Kərimov}}; sünd. [[14. reduku]] [[1979]], [[Penz]], [[Penzan agj]],  [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]), om mez' azerbaidžaniženke i evrejiženke augotižlibundanke, Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.

== Biografii ==
Timur om sündnu Penz-lidnha. Hänen azerbaidžanlaine tat om tätüteatran akt'or, evrejalaine mam — kändai anglijan i saksan kelišpäi.

Timur zavodi akt'oran kar'jerad ''«КВН»-šous'' ühtes [[Volä Pavel|Pavel Volä]]- da [[Leonid Škol'nik]]-sebranikoidenke. Vozil 2005−2007 Timur oli «[[Kamedi Klab|Comedy Club]]»-šoun rezidentan. Vl 2009 hän zavodi pajatajan kar'jerad. Vl 2013 Timur ühtni ''«Один в один»''-TV-šouhu. Änetoitab mul'tfil'miden vägelaižid.

Nügüd'aigan (vl 2017) Timur Rodrigez om populärine TV-vedai da pajatai.

== Kanz ==
Vspäi 2007 Timur om nainu, Anna Devočkina om hänen ak. Timur tegi hänele südäimen taričendad [[Etn]]-vulkanan päs jonoštamha poukahtusel varuližust heiden kesksidoiš. Vl 2009 Timur kändihe tataks, Migel'-poig om sündnu. Vl 2012 Daniel'-poig om sündnu.

== Diskografii ==
=== Studižed al'bomad ===
* 2013 — ''О тебе'' (Sinun polhe)
* 2015 — ''Новый мир'' (Uz' mail'm)

=== Videoklipad ===
&lt;div class=&quot;references-small&quot; style=&quot;-moz-column-count:2; column-count:2; -webkit-column-count:2;&quot;&gt;
* ''Увлечение'' (Ül'dünd, feat. [[Ani Lorak|Ани Лорак]])
* ''О тебе'' (Sinun polhe)
* ''Out in Space'' (Lähtend kosmosan avarudehe)
* ''Лучше не будет'' (Paremb linne ei)
* ''Welcome to the Night'' (Hüvät tulgat öaigha)
* ''Я верю в твою любовь'' (Uskon sinun armastushe)
* ''Heroes'' (Vägimehed)
* ''Ты-ты-ты'' (Sä-sä-sä)
* ''Осколки памяти'' (Mušton pilazmod)
* ''С днём рождения!'' (Sündundpäivänke!)
* ''Стоп!'' (Stop!)
&lt;/div&gt;

== Mul'tfil'miden änetoitand (valitud) ==
* «''Živatoiden ühtnend''» (2010) — Pedro-kukoi
* «''Gnomeo da Džulietta''» (2011) — Lorenco
* «''Minun priha om zooparkaspäi''» (2011) — Donal'd-oblezjankark
* «''Uniden kaičijad''» (2012) — Džek Frost
* «''Turbo''» (2013) — Teo/Turbo-edenoi
* «''Angry Birds kinos''» (2016) — Čak

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.trodriguez.ru/ Timur Rodrigezan oficialine sait (''trodriguez.ru'').] {{ref-ru}}

[[Kategorii:Venäman pajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Penzha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1979]]
[[Kategorii:Sündnuded redukun 14. päiväl]]</text>
      <sha1>ffhq71cz97x187rbi9t2gj0gwa23jrc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bremen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14609</id>
    <revision>
      <id>188455</id>
      <parentid>169266</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T08:13:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>formitez, +galerei</comment>
      <origin>188455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4995" sha1="69a3x4pn5jd2dbuxg9i6ygdqbuevxj5" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Bremen
 | Lidnanznam = Bremen Wappen(Mittel).svg
 | Flag = Flag of Bremen.svg
 | Lidnanznam text = Bremenan lidnanznam
 | Flag text = Bremenan flag
 | Valdkund = Saksanma
 | Eläjiden lugu = 586,271
 | Voz' = 2024
 | Pind = 326.73
 | Fail = Bremen montage.jpg
 | Pämez' = Andreas Bovenšul'te&lt;br/&gt;(eloku 2019—,&lt;br/&gt;''Andreas Bovenschulte'')
 | Telefonkod = +49-421
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+2
}}
'''Bremen''' (mugažo [[saksan kel'|saksan kelel]], virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn [[Saksanma]]n lodehes, [[Bremen (federacijanma)|Bremen-federacijanmas]] (sen toine nimi om ''Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn''), kudambha mülüb [[Bremerhafen]]-lidn-port-ki.

== Istorii ==
[[Karl Sur']] pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni [[Ganzejan Ühtnend|Ganzejha]]. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad [[Airbus]]-kompanijan täht, kosmižen [[EADS Astrium]]-kompanijan tegim), avtosauvomižel ([[Daimler]]-gruppan [[Mercedes-Benz]]-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas [[vill]]an kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Vezer]]-jogen randoil kuz'kümnes kilometras sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil (11 m ü.m.t. om keskmäine). [[Alasaksonii]]-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma [[Gamburg]] 110 km pohjoižpäivnouzmha da [[Gannover]] 120 km suvipäivnouzmha.

Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren, kontinentaližen klimatan valatoitusenke. Tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +2,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −23,6 C° (uhoku) i +37,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 670 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba heinkus-elokus (69..75 mm kus), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt nell'..viž päiväd tal'ves keskmäras, no lumekahad tal'ved oleldas erasti (84 päiväd vn 2010 tal'vel). Lumikate oleskeleb korktemb mi 20 sm harvoin lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..75 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

== Tobmuz ==
[[Fail:Bremen, administrative divisions (towns+districts) - de - colored.svg|thumb|left|250px|Bremen-lidnan ümbrikod]]
Bremen jagase videks ümbrikoks (üks'lugu {{lang-de|Stadtbezirk}}): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. ''Nord, Süd, West, Ost, Mitte''). Ned alajagasoiš 19 rajonaks (üks'lugu ''Stadtteil'') i 88 alarajonaks (''Ortsteil''). Federacijanman parlament (''Bremische Bürgerschaft'') tegeb ištundoid lidnas, sen 72 ühtnijad 87:späi sätas Bremen-lidnan parlamentad mugažo, ičeze parlament om Bremerhafen-lidnal-ki.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr ({{lang-de|Bürgermeister der Freien Hansestadt Bremen}}). Edeline lidnan pämez' om Karsten Ziling (''Carsten Sieling'', heinku 2015 — eloku 2019).

== Eläjad ==
Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 542,707 ristitud. Kaik 568,006 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607,184 eläjad vl 1969. Läz 2,8 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke 11 627 nellikkilometrad pindal (2024, «Bremen — [[Ol'denburg]]»-region).

== Transport ==
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ({{lang-de|Bremen S-Bahn}}) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline ''Bremen''-lendimport (''BRE / EDDW'', 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase koumes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoiže, Saksanman surihe lidnoihe.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Haus-der-Buergerschaft-01.jpg|Federacijanman parlamentan sauvuz (2008)
Das Rathaus (8587659004).jpg|Lidnan ratuš Torgusen torgul keskuzpalas (Senatan i burgomistran radinsijad, keväz'ku 2013)
Bremen Domshof Dom 20h00.jpg|Ph. Petran päjumalanpert' (protestantine Saksanman evangeline jumalankodikund), vn 2015 nägu
Aerial image of the Bremen airport.jpg|''Bremen''-lendimportan ühthine nägu vn 2021 kezakus
Bremen Bahnhof Aerial view 01.JPG|'Bremen''-päraudtestancii vl 2006
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.bremen.de/ Lidnan tobmuden sait (''bremen.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Bremen}}

{{Saksanman federacijanmad}}

[[Kategorii:Bremen| ]]
[[Kategorii:Saksanman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Bremen (federacijanma)|*]]</text>
      <sha1>69a3x4pn5jd2dbuxg9i6ygdqbuevxj5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188456</id>
      <parentid>188455</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T08:26:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>188456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5197" sha1="qdi332k023prqzvbpre4ahv0e0xlf5y" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Bremen
 | Lidnanznam = Bremen Wappen(Mittel).svg
 | Flag = Flag of Bremen.svg
 | Lidnanznam text = Bremenan lidnanznam
 | Flag text = Bremenan flag
 | Valdkund = Saksanma
 | Eläjiden lugu = 586,271
 | Voz' = 2024
 | Pind = 326.73
 | Fail = Bremen montage.jpg
 | Pämez' = Andreas Bovenšul'te&lt;br/&gt;(eloku 2019—,&lt;br/&gt;''Andreas Bovenschulte'')
 | Telefonkod = +49-421
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail: svg|thumb|left|250px|Bremen]]
'''Bremen''' (mugažo [[saksan kel'|saksan kelel]], virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn [[Saksanma]]n lodehes, [[Bremen (federacijanma)|Bremen-federacijanmas]] (sen toine nimi om ''Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn''), kudambha mülüb [[Bremerhafen]]-lidn-port-ki.

== Istorii ==
[[Karl Sur']] pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni [[Ganzejan Ühtnend|Ganzejha]]. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad [[Airbus]]-kompanijan täht, kosmižen [[EADS Astrium]]-kompanijan tegim), avtosauvomižel ([[Daimler]]-gruppan [[Mercedes-Benz]]-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas [[vill]]an kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Bremen in Germany (zoom).svg|thumb|left|250px|Bremen-lidnan i sen federacijanman sijaduz valdkundas vn 2011 kartal]]
Lidn sijadase [[Vezer]]-jogen randoil kuz'kümnes kilometras sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil (11 m ü.m.t. om keskmäine). [[Alasaksonii]]-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma [[Gamburg]] 110 km pohjoižpäivnouzmha da [[Gannover]] 120 km suvipäivnouzmha.

Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren, kontinentaližen klimatan valatoitusenke. Tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +2,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −23,6 C° (uhoku) i +37,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 670 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba heinkus-elokus (69..75 mm kus), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt nell'..viž päiväd tal'ves keskmäras, no lumekahad tal'ved oleldas erasti (84 päiväd vn 2010 tal'vel). Lumikate oleskeleb korktemb mi 20 sm harvoin lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..75 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

== Tobmuz ==
[[Fail:Bremen, administrative divisions (towns+districts) - de - colored.svg|thumb|left|250px|Bremen-lidnan ümbrikod vl 2012]]
Bremen jagase videks ümbrikoks (üks'lugu {{lang-de|Stadtbezirk}}): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. ''Nord, Süd, West, Ost, Mitte''). Ned alajagasoiš 19 rajonaks (üks'lugu ''Stadtteil'') i 88 alarajonaks (''Ortsteil''). Pojav jagand om Bremerhafenas. Federacijanman parlament (''Bremische Bürgerschaft'') tegeb ištundoid lidnas, sen 72 ühtnijad 87:späi sätas Bremen-lidnan parlamentad mugažo, ičeze parlament om Bremerhafen-lidnal-ki.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr ({{lang-de|Bürgermeister der Freien Hansestadt Bremen}}). Edeline lidnan pämez' om Karsten Ziling (''Carsten Sieling'', heinku 2015 — eloku 2019).

== Eläjad ==
Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 542,707 ristitud. Kaik 568,006 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607,184 eläjad vl 1969. Läz 2,8 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke 11 627 nellikkilometrad pindal (2024, «Bremen — [[Ol'denburg]]»-region).

== Transport ==
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ({{lang-de|Bremen S-Bahn}}) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline ''Bremen''-lendimport (''BRE / EDDW'', 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase koumes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoiže, Saksanman surihe lidnoihe.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Haus-der-Buergerschaft-01.jpg|Federacijanman parlamentan sauvuz (2008)
Das Rathaus (8587659004).jpg|Lidnan ratuš Torgusen torgul keskuzpalas (Senatan i burgomistran radinsijad, keväz'ku 2013)
Bremen Domshof Dom 20h00.jpg|Ph. Petran päjumalanpert' (protestantine Saksanman evangeline jumalankodikund), vn 2015 nägu
Aerial image of the Bremen airport.jpg|''Bremen''-lendimportan ühthine nägu vn 2021 kezakus
Bremen Bahnhof Aerial view 01.JPG|''Bremen''-päraudtestancii vl 2006
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.bremen.de/ Lidnan tobmuden sait (''bremen.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Bremen}}

{{Saksanman federacijanmad}}

[[Kategorii:Bremen| ]]
[[Kategorii:Saksanman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Bremen (federacijanma)|*]]</text>
      <sha1>qdi332k023prqzvbpre4ahv0e0xlf5y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>188457</id>
      <parentid>188456</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T08:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+kart</comment>
      <origin>188457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5333" sha1="re8rhiaz3zzqvunpdndknqc9cer7sb3" xml:space="preserve">{{Eländpunkt
 | Nimi = Bremen
 | Lidnanznam = Bremen Wappen(Mittel).svg
 | Flag = Flag of Bremen.svg
 | Lidnanznam text = Bremenan lidnanznam
 | Flag text = Bremenan flag
 | Valdkund = Saksanma
 | Eläjiden lugu = 586,271
 | Voz' = 2024
 | Pind = 326.73
 | Fail = Bremen montage.jpg
 | Pämez' = Andreas Bovenšul'te&lt;br/&gt;(eloku 2019—,&lt;br/&gt;''Andreas Bovenschulte'')
 | Telefonkod = +49-421
 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,&lt;br /&gt;kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail:Bremen Germany street map SVG.svg|thumb|left|250px|Lidnan kart (2024)]]
'''Bremen''' (mugažo [[saksan kel'|saksan kelel]], virktas: [ˈbʁeːmən]) om lidn [[Saksanma]]n lodehes, [[Bremen (federacijanma)|Bremen-federacijanmas]] (sen toine nimi om ''Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn''), kudambha mülüb [[Bremerhafen]]-lidn-port-ki.

== Istorii ==
[[Karl Sur']] pani eländpunktan alust vl 787 arhiepiskopoiden rezidencijaks. Vl 1260 Bremen ühtni [[Ganzejan Ühtnend|Ganzejha]]. Lidnas tegihe torguindlaivoid («koggoid») kaiken Ganzejan täht.

Bremen šingotase aerokosmižel industrijal (palad [[Airbus]]-kompanijan täht, kosmižen [[EADS Astrium]]-kompanijan tegim), avtosauvomižel ([[Daimler]]-gruppan [[Mercedes-Benz]]-kebnavtoiden tegim), mašiništon tehmižel (torvarmatur i purukondensatižen sisteman ladimed), sömtegimištol (olud, merenproduktad i kül'menzoittud söndtavarad, kofe, šokolad, paštikod) da sen kompanijoiden päfateroil, mugažo kaikiš suremb mail'mas [[vill]]an kompanii sijadase lidnas. Kogosüdäiprodukt ühthele hengele oli US$53,379 vl 2013.

== Geografijan andmused ==
[[Fail:Bremen in Germany (zoom).svg|thumb|left|250px|Bremen-lidnan i sen federacijanman sijaduz valdkundas vn 2011 kartal]]
Lidn sijadase [[Vezer]]-jogen randoil kuz'kümnes kilometras sen jogensuspäi, 10..32 m korktusil (11 m ü.m.t. om keskmäine). [[Alasaksonii]]-federacijanma ümbärdab Bremenad kaikiš polišpäi. Lähembaižed sured lidnad oma [[Gamburg]] 110 km pohjoižpäivnouzmha da [[Gannover]] 120 km suvipäivnouzmha.

Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren, kontinentaližen klimatan valatoitusenke. Tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +2,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −23,6 C° (uhoku) i +37,6 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 670 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba heinkus-elokus (69..75 mm kus), vähemba sulakus (39 mm). Paneb lunt nell'..viž päiväd tal'ves keskmäras, no lumekahad tal'ved oleldas erasti (84 päiväd vn 2010 tal'vel). Lumikate oleskeleb korktemb mi 20 sm harvoin lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..75 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

== Tobmuz ==
[[Fail:Bremen, administrative divisions (towns+districts) - de - colored.svg|thumb|left|200px|Bremen-lidnan ümbrikod vl 2012]]
[[Fail:Bremen Subdivisions.svg|thumb|left|200px|Lidnan täuz' administrativine jagand (2010)]]
Bremen jagase videks ümbrikoks (üks'lugu {{lang-de|Stadtbezirk}}): Pohjoine, Suvi, Päivlaskm, Päivnouzm, Keskuz (saks. ''Nord, Süd, West, Ost, Mitte''). Ned alajagasoiš 19 rajonaks (üks'lugu ''Stadtteil'') i 88 alarajonaks (''Ortsteil''). Pojav jagand om Bremerhafenas. Federacijanman parlament (''Bremische Bürgerschaft'') tegeb ištundoid lidnas, sen 72 ühtnijad 87:späi sätas Bremen-lidnan parlamentad mugažo, ičeze parlament om Bremerhafen-lidnal-ki.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr ({{lang-de|Bürgermeister der Freien Hansestadt Bremen}}). Edeline lidnan pämez' om Karsten Ziling (''Carsten Sieling'', heinku 2015 — eloku 2019).

== Eläjad ==
Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 542,707 ristitud. Kaik 568,006 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 607,184 eläjad vl 1969. Läz 2,8 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke 11 627 nellikkilometrad pindal (2024, «Bremen — [[Ol'denburg]]»-region).

== Transport ==
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ({{lang-de|Bremen S-Bahn}}) ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline ''Bremen''-lendimport (''BRE / EDDW'', 2,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase koumes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi, Vezeran hural randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe surihe lidnoihe da čarterreisid Keskmeren lebutahoiže, Saksanman surihe lidnoihe.

== Galerei ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot;&gt;
Haus-der-Buergerschaft-01.jpg|Federacijanman parlamentan sauvuz (2008)
Das Rathaus (8587659004).jpg|Lidnan ratuš Torgusen torgul keskuzpalas (Senatan i burgomistran radinsijad, keväz'ku 2013)
Bremen Domshof Dom 20h00.jpg|Ph. Petran päjumalanpert' (protestantine Saksanman evangeline jumalankodikund), vn 2015 nägu
Aerial image of the Bremen airport.jpg|''Bremen''-lendimportan ühthine nägu vn 2021 kezakus
Bremen Bahnhof Aerial view 01.JPG|''Bremen''-päraudtestancii vl 2006
&lt;/gallery&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://www.bremen.de/ Lidnan tobmuden sait (''bremen.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}}
{{Commons|Category:Bremen}}

{{Saksanman federacijanmad}}

[[Kategorii:Bremen| ]]
[[Kategorii:Saksanman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Bremen (federacijanma)|*]]</text>
      <sha1>re8rhiaz3zzqvunpdndknqc9cer7sb3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Delon Alen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14877</id>
    <revision>
      <id>188461</id>
      <parentid>185926</parentid>
      <timestamp>2026-06-13T11:58:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>+nimen virkand, kategorijad+</comment>
      <origin>188461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3339" sha1="do9bms9hetyd4dqjiuw0c6bu50n6t2k" xml:space="preserve">{{10000}}{{A10000}}
{{Personalii
| изображение = Stevan Kragujevic, Alain Delon in Belgrade, 1962 (1).JPG
| описание изображения = Alen Delon [[Belgrad]]as vl 1962
}}
'''Alen Delon''', täuz' nimi om '''Alen Fabien Moric Marsel' Delon''' ({{lang-fr|Alain Fabien Maurice Marcel Delon}} [alɛ̃ dəlɔ̃]; sünd. [[8. kül'mku]] [[1935]], [[So (O-de-Sen)|So]], [[Francii]] — kol. [[18. eloku]] [[2024]], Duši-Monkorbon-kund, [[Luare (departament)|Luare]]-departament, Francii) oli francine kinoakt'or, režissör, prodüser da scenarist.

== Biografii ==
Alen oli sündnu So-lidhna ([[Pariž]]an suvine ezilidn).

Mez' Openui kolbasan tegijaks hänen kazvatajiden kartte. Ühtni Francijan Indokitain sodha merijaugvägiden saldataks vll 1953−1956. Debütirui kinoakt'oraks vl 1957.

== Kanz ==
Delon oli naižiš kahtenden kerdan. Oli naimatoman vl 2017&lt;ref&gt;[http://kp.ua/daily/280211/268695/ Ален Делон в интервью «КП»: «Хочу найти жену в вашей стране» (Alen Delon «KP»:n interv'jus: «Tahtoin löuta akad teiden mas») / ''Kp.ua''.] {{ref-ru}}&lt;/ref&gt;. Nell' last jäi hänespäi: Entoni-poig (ühtendes naindaspäi, om sündnu vl 1964), Kristian Aron Bulon'-poig (sündnu naindata vl 1962), Anuška-tütär (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1990), Alen-Fabian-poig (kahtendes naindaspäi, om sündnu vl 1994).

Poig da tütär jätktas tatan radod, ratas akt'orin mugažo.

== Valitud fil'mografii ==
* «''Kristina''» (1958) — Franc Loben'je
* «''Školäroiden te''» (1959) — Antuan Mišo
* «''Loštakahal päiväižel''» (1959) — Tom Ripli
* «''Rokko da hänen velled''» (1960) — Rokko Parondi
* «''Melodii karzn'aspäi''» (1963) — Francis Verlo
* «''Must tül'pan''» (1964) — Gijom de Sen-Pre / Žül'jen de Sen-Pre
* «''Jose Pariž palab''» (1966) — Žak Šaban-Del'mas
* «''Ozaitelemižiden ecijad''» (1967) — Manü Borelli
* «''Bassein''» (1969) — P'jero
* «''Ezmäine ö lebukuron''» (1972) — Daniele Dominiči
* «''Šokterapii''» (1973) — Deviler-lekar'
* «''Zorro''» (1974) — Don Deigo / Zorro
* «''Pahatukan surm''» (1977) — Ksav'e «Ksav» Marešal'
* «''[[Tehran-43]]''» (1979) — Žorž Foš-inspektor
* «''Policijalaižen sana''» (1985) — Daniel' Pratt
* «''Algat nouzegoi maganut policijalašt''» (1988) — Grendel'-komissar
* «''Üks' šans kahtele''» (1998) — Žül'jen Vin'jal'
* «''Asteriks Olimpižil vändoil''» (2008) — [[Julii Cezar']]
* «''Udenke Vodenke, mamad!''» (2012) — edestab ičtaze

== Mel'hetartujad faktad ==
* Alen Delon pajati «Parole, parole» (duetal [[Dalida (pajatai)|Dalidanke]]), «Thought I'd ring you», «Comme au cinéma»-pajod i «Ozaitelemižiden ecijad»- da «Policijalaižen sana»-fil'miš.
* «''[[Nautilus Pompilius]]''»-grupp pühäti hänele «Взгляд с экрана»-pajod.

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* {{IMDb|0001128}}
* {{KP|19470}}

[[Kategorii:Francijan akt'orad]]
[[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Francijha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1935]]
[[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 8. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Francijas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 2024]]
[[Kategorii:Kolnuded elokun 18. päiväl]]</text>
      <sha1>do9bms9hetyd4dqjiuw0c6bu50n6t2k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thejön Kim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15829</id>
    <revision>
      <id>188439</id>
      <parentid>153056</parentid>
      <timestamp>2026-06-12T16:13:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>kategorijad+</comment>
      <origin>188439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1787" sha1="ecf7hxyqsiq1q5jq2rentabnalvv2u4" xml:space="preserve">{{Personalii
| изображение = Kim Tae-yeon at Incheon Airport on June 10, 2015.jpg
| описание изображения = Kim Thejön [[Inčhon]]an lendimportas vn 2015 kezakus
}}
'''Kim Thejön''' ({{lang-ko|김태연}}, {{lang-en|Kim Tae-yeon}}; sünd. [[9. keväz'ku]] [[1989]], [[Čondžu]], [[Suvikorei]]) om korejalaine pajatai, «[[Girls' Generation]]»-muzikgruppan solist. Tobjimalaz om tetab anglijankel'ženke '''Tejön'''-psevdonimanke.

== Biografii ==
Thejön om sündnu Čondžu-lidnha.

Vl 2017 Kim pästi ičeze ezmäšt studišt «My Voice»-al'bomad&lt;ref&gt;[http://www.gallup.co.kr/gallupdb/reportContent.asp?seqNo=800&amp;pagePos=1&amp;selectYear=&amp;search=&amp;searchKeyword= Report on the country's music celebrities of 2016 (Satusenladind valdkundan muzikan tutabiš mehiš 2016 vodes) / ''Gallup.co.kr''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.koreaherald.com/view.php?ud=20170407000523 Taeyeon of Girls' Generation to hold solo concert in May (Thejönale «Girls' Generation»:aspäi pidab säta solišt koncertad semendkus) / ''Koreaherald.com''.] {{ref-en}}&lt;/ref&gt;.

== Diskografii ==
* 2017 — My Voice (''Minun än' '')
* 2019 – Purpose (''Met'' vai ''Takaind'', ''Naprind'')

=== Minial'bomad ===
* 2015 — I (''Minä'')
* 2016 — Why (''Mikš'')

== Homaičendad ==
&lt;references /&gt;

== Irdkosketused ==
* [http://taeyeon.smtown.com/ Kim Thejönan oficialine sait (''taeyeon.smtown.com'').] {{ref-ko}} 
* [http://www.instagram.com/taeyeon_ss/ Kim Thejön — Instagram.]

{{stub}}
[[Kategorii:Suvikorejan pajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Suvikorejha]]
[[Kategorii:Sündnuded Čondžuhu]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1989]]
[[Kategorii:Sündnuded keväz'kun 9. päiväl]]</text>
      <sha1>ecf7hxyqsiq1q5jq2rentabnalvv2u4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategorii:Sündnuded Gvatemalha</title>
    <ns>14</ns>
    <id>40852</id>
    <revision>
      <id>188437</id>
      <timestamp>2026-06-12T16:06:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;{{Commons|Category:Births in Guatemala}}  [[Kategorii:Gvatemalan personalijad|*]] [[Kategorii:Personalijad sündundan valdkundan mödhe|G]]&quot;</comment>
      <origin>188437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="139" sha1="ab28itikut9yhs1m40a04zdm8j4y5tk" xml:space="preserve">{{Commons|Category:Births in Guatemala}}

[[Kategorii:Gvatemalan personalijad|*]]
[[Kategorii:Personalijad sündundan valdkundan mödhe|G]]</text>
      <sha1>ab28itikut9yhs1m40a04zdm8j4y5tk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategorii:Gvatemalan personalijad</title>
    <ns>14</ns>
    <id>40853</id>
    <revision>
      <id>188438</id>
      <timestamp>2026-06-12T16:08:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;{{Commons|Category:People of Guatemala}}  [[Kategorii:Gvatemal|P]] [[Kategorii:Personalijad valdkundoiden mödhe]]&quot;</comment>
      <origin>188438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="114" sha1="2qsr8ick03vl4soy9s7p9iw4l92q1nk" xml:space="preserve">{{Commons|Category:People of Guatemala}}

[[Kategorii:Gvatemal|P]]
[[Kategorii:Personalijad valdkundoiden mödhe]]</text>
      <sha1>2qsr8ick03vl4soy9s7p9iw4l92q1nk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategorii:Sündnuded Kos'kenaluižen rajonha</title>
    <ns>14</ns>
    <id>40854</id>
    <revision>
      <id>188452</id>
      <timestamp>2026-06-13T07:12:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;[[Kategorii:Sündnuded Leningradan agjaha|K]] [[Kategorii:Kos'kenaluižen rajon]]&quot;</comment>
      <origin>188452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="81" sha1="k573nw48ahp3zphwrj26skwvozy1ofi" xml:space="preserve">[[Kategorii:Sündnuded Leningradan agjaha|K]]
[[Kategorii:Kos'kenaluižen rajon]]</text>
      <sha1>k573nw48ahp3zphwrj26skwvozy1ofi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šablon:Motd/2026-06-16</title>
    <ns>10</ns>
    <id>40855</id>
    <revision>
      <id>188459</id>
      <timestamp>2026-06-13T09:24:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud lehtpol' &quot;Kamrupi Lokgeet.webm&quot;</comment>
      <origin>188459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="skfzsdh8ch56f7ck48m9oykopfwfwhu" xml:space="preserve">Kamrupi Lokgeet.webm</text>
      <sha1>skfzsdh8ch56f7ck48m9oykopfwfwhu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šablon:Motd/2026-06-16 (vep)</title>
    <ns>10</ns>
    <id>40856</id>
    <revision>
      <id>188460</id>
      <timestamp>2026-06-13T09:38:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Motoranger</username>
        <id>10577</id>
      </contributor>
      <comment>videon ümbrikirjutand</comment>
      <origin>188460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="508" sha1="eqy7vqo6jib6pa3fkas8klhi36zqlxm" xml:space="preserve">''Kamrupi Lokgeet'' om rahvahanmuzikan veroline form [[Indii|Indijan]] [[Assam]]-štatan Kamrup-regionaspäi. Sündnuded külätahoiže pol'vhiden rahvahanpajod oma ekspressijal täuded, starinoitas igähižiš koveritomiš azjoiš da mujandoiš. Kävutadas [[soit]]oid: tukari, bahi (soitoine), dotara i behala. Edestiba ''Khanindra Deka'' i ''Bhagaban Deka''. Videon hätkeližuz om 3 min 15 s, 4. kül'mku 2025, tegi ''Kamal Das''-kävutai.&lt;noinclude&gt;
[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>eqy7vqo6jib6pa3fkas8klhi36zqlxm</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>