Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 1738 188510 183849 2026-06-14T21:21:32Z Motoranger 10577 +mineralad 188510 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} [[Fail:Ta-TableImage.svg|thumb|left|250px|Tantal]] {{Himine element|73|Tantal|Ta|180,94788|Metall|2|8|18|32|11|2|0|}} [[Fail:Tantalum spectrum visible.png|thumb|right|250px|Tantalan spektran nägui pala]] '''Tantal''' (''Ta'' — ''tantalum'' latinan kelel) om seičemekümne koumanz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas, VB), tabluden kudendes periodas. Element om levitadud londuses harvoin, pala Man kores — kaks' grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Element om mineraloiš [[niobii|niobijanke]] kaiken niiden fizižiden da himižiden ičendoiden pojavuden tagut. Tetas läz kaks'kümned arni tantalan mineralad — kolumbit-tantalit-serii, vodžinit, loparit, manganotantalit da tž., mugažo om enamba mi 60 mineralad tantalanke mülündas. == Avaidusen istorii == Ročine Anders Gustav Ekeberg-himik avaiži tantalan vl 1802. Nimitihe mifižen [[Tantal (mifologii)|Tantal]]-carin mödhe ({{lang-grc|Τάνταλος}} ''Tantalos'', [[niobii|Nioban]] tat) samižen jügedusiden tagut. Germanine Verner fon Bol'ton-himik sai puhtast metallišt tantalad ezmäižen kerdan vl 1903. == Fizižed ičendad == [[Fail:Tantalum single crystal and 1cm3 cube.jpg|thumb|left|250px|Tantalan palaižed kubižen santimetran kohtha]] Tantal om jüged kova hahk [[metall]]. Tantalan suladandlämuz da kehundlämuz oma korktad lujas, no metall om plastine lujas sil-žo aigal. Puhthan tantalan muju om hahk. Atommass — 180,94788. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,654 g/sm³. Suladandlämuz — 3290 K (3017 C°). Kehundlämuz — 5731 K (5458 C°). Londuseline tantal kogoneb ühtes stabiližes izomäraspäi (üks'jäine mugoine kaikiden elementoiden keskes) i ühtes stabiližes izotopaspäi: ^180m1Ta (0,012 %, T_½ > 4,5 × 10¹⁶ vot, voib kätas teoretižikš ¹⁸⁰Ta-izotopaks 8,15 časud pol'čihodamižen pordonke) i ¹⁸¹Ta (99,988 %). ^180mTa om üks'jäine stabiline londuseline izomär. Tetas mugažo 35 ratud radioaktivišt izotopad 155..180, 182..190 atommassanke i 36 ratud izomärad. Niiden keskes kaikiš hätkembad oma ¹⁷⁹Ta-izotop 1,82 vot pol'čihodamižen pordonke, ¹⁸²Ta (T_½=114,43 päivest) i tantal-183 (5,1 päivest). Kaikiš hätkemb eläi izomär om ^178m1Ta (T_½=2,36 časud). Izotopad čihotas β- i protonižen (izotop 156), α- i β-čihodamižen (izotopad 157..163) vai muite β-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš [[gafnii|gafnijaks]], jüžmakombad [[vol'fram]]aks, izotop 180 — molembikš, izotopad 157..163 — gafnijaks i [[lütecii|lütecijaks]]. == Himižed ičendad == Tantal ei ole aktivine normaližiš arvoimižiš, il'mas muigotub, ku lämuz om korktemb 280 C°, i siloi se katase '''Ta₂O₅'''-hapandusen kaičendkerthel; se reagiruib [[galogen]]idenke, ku lämuz om korktemb 250 C°. Ku lämbitadas sidä, ka reagiruib nenidenke elementoidenke: hil'nik, bor, ola, fosfor, selen, tellur; substancijoidenke: [[vezi]], [[haikargaz]] (CO), [[hil'muiktuzgaz]] (СО₂), [[azotan monohapanduz]] (NO), [[solmuiktuz]] (HCl), [[rikvezinik]] (H₂S). Tantal om seižui lujas [[mugl]]iden da [[muiktuz|muiktusiden]] valatoitust vaste. == Kävutand da löudmižsijad == Tantal kävutase metallurgijas, atomenergetikas, elektrotehnikas, elektronikas. Se om juvelirižeks metallaks mugažo. Kaikiš järedambad tantalan löudmižsijad oma [[Francii|Francijas]], [[Egipt]]as, [[Tailand]]as da [[Kitai]]š. Kaikiš suremb mail'man löudmižsija om [[Grinbuš]]as ([[Avstralii]]). Toižed löudmižsijad oma [[Mozambik]]as i [[Nigerii|Nigerijas]]. == Irdkosketused == * [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Ta/key.html Tantal ''webelements.com''-saital.] {{ref-en}} * [http://n-t.ru/ri/ps/pb073.htm Tantalan polhe Himižiden elementoiden populärižes ''n-t.ru''-kirjištos.] {{ref-ru}} {{Commons|Tantalum}} {{Periodine tablut}} [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]] 33jsq8bjffytw5r0kc73bjhabr73okq 0 2566 188516 148692 2026-06-15T09:19:05Z Motoranger 10577 +nimen virkand, kategorijad+ 188516 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Bamir Topi.jpg | описание изображения = Bamir Topi vn 2006 vilukus }} '''Bamir Mirteza Topi''' ({{lang-sq|Bamir Myrteza Topi}} [baˈmiɾ ˈtɔpi]; sünd. [[24. sulaku]] [[1957]], [[Tiran (lidn)|Tiran]]-lidn, [[Albanii]]) om [[Albanii|Albanijan]] politikanmez' da diplomat. Mez' om ranu Albanijan videnden prezidentan (24. heinku 2007 — 24. heinku 2012). Biolog-živatlekar' professijan mödhe. Topi oli Albanijan Demokratižen partijan varaezimehen, no läksi partijaspäi ičeze prezidentan strokun aigaks, tahtoi olda «toran päl». Ühtni parlamentha vspäi 1996, radoi maižandusen ministran vll 1996−1997. Sai tetabut kut kompromissan löudai ohjandajan partijan i oppozicijan keskes. [[Kosovo]]n ripmatomuden polenpidai. Valitihe prezidentaks nelländes naprindas politižen krizisan jäl'ghe. Vl 2012 Topi oli uden oigedkonservativižen «Uz' demokratine hengaiduz»-partijan alusenpanijoišpäi ({{lang-sq|Fryma e Re Demokratike}}), i radoi sen ezimehen prezidentan radnikusen jäl'ghe vn 2021 uhokuhusai. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Albanijan prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Tiranha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1957]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 24. päiväl]] d767t3covgotuw93x4v18wxispaqgxv 0 4403 188520 154255 2026-06-15T09:36:08Z Motoranger 10577 kategorijad+, painendad nimes 188520 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Yekaterina Samutsevich (Pussy Riot) at the Moscow Tagansky District Court - Denis Bochkarev.jpg | описание изображения = Jekaterina Samucevič Moskvan Tagankan rajonan käskuzkundas (vn 2012 kezaku) }} '''Jekaterina Stanislavovna Samucevič''' ({{lang-ru|Екатери́на Станисла́вовна Самуце́вич}}) vai '''Katä''' (''Ка́тя''; sünd. [[9. eloku]] [[1982]], [[Moskv]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om venämalaine programist, [[pank]]muzikant da pajatai; «Voina»-artgruppan (vspäi 2007) i «[[Pussy Riot]]»-muzikkollektivan enzne ühtnii. == Biografii == Jekaterina om Moskvan energetižen institutan pästnikan. Radoi programtegijan kaičendministrusen «Morinformsistema-Agat»-koncernas, sidä kesken ühtni programholitusen K-152 «Nerpa»-VA-laivan täht radatoitandha kaks' vot. Läksi koncernaspäi i jätksi säta programid frilanseraks. Vl 2009 lopi opendust Moskvan fotografijan da mul'tumedijan školas Rodčenkon nimed. Vn 2012 21. päiväl uhokud muzikgruppan ühtnijad tegiba akcijad Moskvan [[Hristos-Sündun päjumalanpert'|Hristos-Sündun päjumalanpertiš]] — pankloičend pühäpertin keskuzpalas, Samucevič oli puttud arestan alle 16. keväz'kud. Sen-žo voden [[18. eloku|elokun 18. päiväl]] Jekaterina i kaks' tošt «Pussy Riot»-muzikgruppan solistad, [[Alöhina Marija|Marija Alöhina]] da [[Tolokonnikova Nadežda|Nadežda Tolokonnikova]], oliba sittud kahteks vodeks ičeze huliganižes tegos. Vn 2012 [[10. reduku|10. päiväl redukud]] Moskv-lidnan käskuzkundan kollegii kacui processan ühtnijoiden kassacižid žalleitamižid i kändi strok Samucevičule arvoimižstrokuks, sid'-žo pästtihe händast arestan alpäi. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Pussy Riot]] [[Kategorii:Venäman pajatajad‎]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Moskvha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1982]] [[Kategorii:Sündnuded elokun 9. päiväl]] 21tn5augnbjr6e6vk0v447z9buojbny 0 5756 188511 169071 2026-06-15T05:50:07Z Motoranger 10577 + 188511 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Maseru | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Lesoto | Eläjiden lugu = 330,760 | Voz' = 2016 | Pind = 138 | Fail = Maseru from Parliament Hill.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +266 | Aigvö = [[UTC]]+2 }} '''Maseru''' (mugažo [[sesoto]]- da [[anglijan kel'|anglijan]] kelil; kändase sesoton kelespäi «rusttan čurukiven sija») om [[Lesoto]]n pälidn da kaikiš suremb lidn, agrarižen valdkundan industrialine keskuz. Se-žo om [[Maserun ümbrik]]on administrativižeks keskuseks da palaks, kudamb levitase suvhe i päivnouzmha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 policijan lagerikš kuti [[Britanine imperii|britanižen]] Basutolend-protektoratan pälidn. Vspäi 1966 om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Eli läbi järgendusetomuziš 1990-nzil vozil. Maseru šingotase sömtegimištol, [[sobad|sobiden]] tehmižel, kouriden i mohertegesiden edheotandoil, [[tohuz|tohusiden]] pästandal, torguindal i turizmal. Valdkundan finansoiden i üläopendusen keskuz. Kaik kaks' biznesrajonad i kaks' tegimištzonad ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:LocationMaseru.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas (2005)]] Lidn sijadase valdkundan lodehliženno rounanno [[Suviafrikan Tazovaldkund]]anke, 1600 metrad korktusel valdmeren pindan päl, [[Kaledon (jogi)|Kaledon]]-jogen (sesoto: ''Mohokare'') hural randal. Sild Kaledon-joges päliči ühtenzoitab lidnad [[Suviafrikan Tazovaldkund|SAT:anke]] vspäi 1905. Raudtesol'm radab lidnas. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] mägiden vihmsezonanke (reduku-sulaku), päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15 C°, tal'vkun-uhokun +20..+22 C°, semendkun-elokun +9..+11 C°. Ekstremumad oma −3 C° (heinku) i +33 C° (viluku). Paneb sadegid 691 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (89..114 mm kus), vähemba semendkus-sügüz'kus (12..29 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 24..43 % röunoiš voden aigan. == Eläjad == Vn 1966 rahvahanlugemižen mödhe Maserun eläjiden lugu oli 28 tuhad ristituid. Ripmatomuden tedotusen jäl'ghe vl 1966 ristitišt ližadaškanzi teravas, äi ekspatriantoid tuliba elämižhe Maseruhu. Vn 1986 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 98,017 ristitud, vn 1996 — 137,837 ristitud. Kaik 330,760 eläjad oli lidnas vl 2016, ümbrikon enamba pol't. Nügüd'aigan valdkundan ristitišton kümnendez eläb pälidnas. Läz 430 tuhad eläjid om kaikes lidnaglomeracijas (2006). Lesoton nacionaline universitet (9,2 tuh. üläopenikoid vl 2018) sijadase Rom-eländpunktas ({{lang-en|Roma}}) 34 km suvipäivnouzmha pälidnaspäi. Sen aluz om pandud vl 1945 kut Katoline universitetine kolledž Pii XII-papan nimed. Om universitetan statusanke vspäi 1964. Siš om seičeme fakul'tetad i palakundad. == Transport == Lidn om avtobusühtenzoitusen valdkundadme päižeks keskuseks. Raudtesarak tuleb lidnha Suviafrikan Tazovaldkundaspäi sildadme Kaledon-joges päliči vspäi 1905. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Mošvešve I-kunigahan nimed (''MSU / FXMM'') sijadase 18 km suvipäivnouzmha pälidnan keskuzpalaspäi Mazenod-lidnas. Tehtas reisid [[Johannesburg]]ha (SAT), mugažo valdkundan mägirajonoidme. Kahtenz' ''Medžametalan''-lendimport ({{lang-en|Mejametalana Airport}}, ''FXMU'') sijadase arni lidnas i kävutase sodatarbhaičendoiden täht, se oli valdkundan päižeks edel uden lendimportan vaumičendad Mazenod-lidnas vl 1985. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Mpilo Hill Maseru - panoramio.jpg|Mpilo-kukkaz lidnas (2013) Roman Catholic Archdiocese of Maseru.jpg|Riman katoline Jumalanmaman päjumalanpert', vn 2018 nägu KingswayMaseru.jpg|Lidnan päine Kingzvei-ird (''Kingsway street'', 2006) BasothoHatShop.jpg|Šläpčomamahton keskuz i lauk vl 2006 Maseru station.JPG|''Maseru''-raudtestancii vl 2005 </gallery> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Maseru}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Maseru| ]] [[Kategorii:Lesoton lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lesoto|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Maserun ümbrik|*]] civztsxj1oj33vvtt3jwv6mb1sl7y5s 188512 188511 2026-06-15T05:51:58Z Motoranger 10577 +lidnanznam 188512 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Maseru | Lidnanznam = MaseruCityCouncil.jpg | Flag = | Lidnanznam text = Maserun lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Lesoto | Eläjiden lugu = 330,760 | Voz' = 2016 | Pind = 138 | Fail = Maseru from Parliament Hill.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +266 | Aigvö = [[UTC]]+2 }} '''Maseru''' (mugažo [[sesoto]]- da [[anglijan kel'|anglijan]] kelil; kändase sesoton kelespäi «rusttan čurukiven sija») om [[Lesoto]]n pälidn da kaikiš suremb lidn, agrarižen valdkundan industrialine keskuz. Se-žo om [[Maserun ümbrik]]on administrativižeks keskuseks da palaks, kudamb levitase suvhe i päivnouzmha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 policijan lagerikš kuti [[Britanine imperii|britanižen]] Basutolend-protektoratan pälidn. Vspäi 1966 om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Eli läbi järgendusetomuziš 1990-nzil vozil. Maseru šingotase sömtegimištol, [[sobad|sobiden]] tehmižel, kouriden i mohertegesiden edheotandoil, [[tohuz|tohusiden]] pästandal, torguindal i turizmal. Valdkundan finansoiden i üläopendusen keskuz. Kaik kaks' biznesrajonad i kaks' tegimištzonad ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:LocationMaseru.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas (2005)]] Lidn sijadase valdkundan lodehliženno rounanno [[Suviafrikan Tazovaldkund]]anke, 1600 metrad korktusel valdmeren pindan päl, [[Kaledon (jogi)|Kaledon]]-jogen (sesoto: ''Mohokare'') hural randal. Sild Kaledon-joges päliči ühtenzoitab lidnad [[Suviafrikan Tazovaldkund|SAT:anke]] vspäi 1905. Raudtesol'm radab lidnas. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] mägiden vihmsezonanke (reduku-sulaku), päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15 C°, tal'vkun-uhokun +20..+22 C°, semendkun-elokun +9..+11 C°. Ekstremumad oma −3 C° (heinku) i +33 C° (viluku). Paneb sadegid 691 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (89..114 mm kus), vähemba semendkus-sügüz'kus (12..29 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 24..43 % röunoiš voden aigan. == Eläjad == Vn 1966 rahvahanlugemižen mödhe Maserun eläjiden lugu oli 28 tuhad ristituid. Ripmatomuden tedotusen jäl'ghe vl 1966 ristitišt ližadaškanzi teravas, äi ekspatriantoid tuliba elämižhe Maseruhu. Vn 1986 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 98,017 ristitud, vn 1996 — 137,837 ristitud. Kaik 330,760 eläjad oli lidnas vl 2016, ümbrikon enamba pol't. Nügüd'aigan valdkundan ristitišton kümnendez eläb pälidnas. Läz 430 tuhad eläjid om kaikes lidnaglomeracijas (2006). Lesoton nacionaline universitet (9,2 tuh. üläopenikoid vl 2018) sijadase Rom-eländpunktas ({{lang-en|Roma}}) 34 km suvipäivnouzmha pälidnaspäi. Sen aluz om pandud vl 1945 kut Katoline universitetine kolledž Pii XII-papan nimed. Om universitetan statusanke vspäi 1964. Siš om seičeme fakul'tetad i palakundad. == Transport == Lidn om avtobusühtenzoitusen valdkundadme päižeks keskuseks. Raudtesarak tuleb lidnha Suviafrikan Tazovaldkundaspäi sildadme Kaledon-joges päliči vspäi 1905. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Mošvešve I-kunigahan nimed (''MSU / FXMM'') sijadase 18 km suvipäivnouzmha pälidnan keskuzpalaspäi Mazenod-lidnas. Tehtas reisid [[Johannesburg]]ha (SAT), mugažo valdkundan mägirajonoidme. Kahtenz' ''Medžametalan''-lendimport ({{lang-en|Mejametalana Airport}}, ''FXMU'') sijadase arni lidnas i kävutase sodatarbhaičendoiden täht, se oli valdkundan päižeks edel uden lendimportan vaumičendad Mazenod-lidnas vl 1985. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Mpilo Hill Maseru - panoramio.jpg|Mpilo-kukkaz lidnas (2013) Roman Catholic Archdiocese of Maseru.jpg|Riman katoline Jumalanmaman päjumalanpert', vn 2018 nägu KingswayMaseru.jpg|Lidnan päine Kingzvei-ird (''Kingsway street'', 2006) BasothoHatShop.jpg|Šläpčomamahton keskuz i lauk vl 2006 Maseru station.JPG|''Maseru''-raudtestancii vl 2005 </gallery> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Maseru}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Maseru| ]] [[Kategorii:Lesoton lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lesoto|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Maserun ümbrik|*]] 8quk2czek6a3h0w8ctbplhm4ewkcnp0 0 7804 188518 92420 2026-06-15T09:25:00Z Motoranger 10577 kategorijad+ 188518 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Pärt Uusberg 2014.JPG | описание изображения = Pärt Uusberg vn 2014 heinkus, Estinman pajon 26. festialil }} '''Pärt Uusberg''' (mugažo [[estin kel'|estin kelel]]; sünd. [[16. tal'vku]] [[1986]], [[Rapl]], [[Estinman NST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) om estilaine akt'or, muzikankirjutai da dirižor. == Kar'jer == Pärt om tetab kut Joosepan rolin vändai populärižes «[[Klass (fil'm, Estinma)|Klass]]»-fil'mas. Nügüd' hän radab muzikankirjutajan: hän om kirjutanu muzikad «[[Kaumištkacujan tütär]]»-, «[[Peitol'ne puišt]]»- da «Risttulleiš»-fil'miden täht. == Fil'mografii == * ''«[[Klass (fil'm, Estinma)|Klass]]»'' (2007) * ''«[[Oleg (fil'm, Estinma)|Oleg]]»'' (2010) == Mel'hetartujad faktad == * Hänen [[Uusberg Urve|Urve]]-mam om dirižor, Valter-tat — grafine dizainer. Pärtan veik, [[Uusberg Uku|Uku Uusberg]], om mugažo akt'or. Toine vell' — Andero. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * {{IMDb|2596976}} * {{KP|1321843}} {{stub}} [[Kategorii:Estinman akt'orad]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Raplha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1986]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 16. päiväl]] 5nl837qnp0qa57z8axrt73yobh0n2u2 0 10745 188513 185040 2026-06-15T06:25:58Z Motoranger 10577 +galerei 188513 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Salonikid<br />Θεσσαλονίκη | Lidnanznam = City of Thessaloniki logo.svg | Flag = Flag of Thessaloniki, Greece.svg | Lidnanznam text = Salonikin lidnanznam | Flag text = Salonikin flag | Valdkund = Grekanma | Eläjiden lugu = 319,045 | Voz' = 2021 | Pind = 19.31 | Fail = Thessalonica Montage L.png | Pämez' = Stelios Angeludis<br/>(viluku 2024—,<br/>Στέλιος Αγγελούδης) | Telefonkod = +30-231 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map of Thessaloniki.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2016)]] '''Salonikid''' ({{lang-el|Θεσσαλονίκη}} [θesaloˈnici] ''Tesaloniki'', {{lang-bg|Солун}}) om [[Grekanma]]n lidn da meriport valdkundan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Keskuzmakedonii]]-agjan (periferijan) administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud [[Amuine Makedonii|Amuižen Makedonijan]] Kassandr-carin käskön mödhe vl 315 EME. Carin Fessalonika-ak oli [[Aleksandr Makedonijalaine|Aleksandr Makedonijalaižen]] sizaren. Car' ühtenzoiti 26 žilod i nimiti lidnad ičeze akan nimen mödhe. Sured Salonikid šingotasoiš ižandusen äisarakoižeks keskuseks. Kivivoihimižel, [[metallurgii|metallurgijan]], cementan, laivansauvomižen, elektrotehnižen, tekstil'sarakon, sömtegimišton edheotandad ratas lidnas. Järed meriport radab. == Geografijan andmused == [[Fail:Dimos Thessalonikis - Central Macedonia.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz agjas i valdkundas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Egeine meri|Egeižen meren]] Termaikos-merikaran randal, 0..250 m korktusil. Matkad [[Afinad]]-pälidnhasai om 305 km suvhe orhal vai 505 km avtoteidme. Salonikin aglomeracii om läz koumekümnen kilometran pitte. Klimat om Keskmeren, vai subtropine pol'kuiv, znamasine erind om lidnan rajonidme. Alemba andmused lidnan keskuzpalan täht oma kirjutadud. Voden keskmäine lämuz om +17,9 C°, kezakun-elokun +25,4..+28,0 C°, tal'vkun-uhokun +8,3..+10,1 C°. Ekstremumad oma −9,3 C° (viluku) i +40,8 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +14,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad sulakus-kül'mkus (kül'mkun minimum om +1,6 C°). Paneb sadegid 399 mm vodes, läz tazomäras kuidme, vähemba heinkus-elokus (21..22 mm kus), 27..43 mm toižiš kuiš. == Tobmuz == Lidnan tobmuden pämez' om dimarh ({{lang-el|Δήμαρχος Θεσσαλονίκης}}). Kaik rahvaz valičeb dimarhad radnikusele videks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Edeližed lidnan pämehed oma Konstantinos Zervas (Κωνσταντίνος Ζέρβας, sügüz'ku 2019 — tal'vku 2023), Jannis Butaris (Γιάννης Μπουτάρης, viluku 2011 — eloku 2019). == Eläjad == Vn 2001 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 363,987 ristitud, vn 2011 — 325,182 ristitud, vn 2021 — 319,045 ristitud. Kaik läz 1,1 mln ristituid om ezilidnoidenke 1285 km² pindal (vn 2021 andmused), se ühthine ristitišt om kaikiš suremb kaikes aigas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> St. Cyril and methodius church of Thessaloniki 14.jpg|Phh. Kirillan i Mefodijan jumalanpert', vn 2023 nägu Салоники, администрация порта.jpg|Meriportan administracii vl 2025 Macedonian Museums-89-Arx Thessaloniknhs-396.jpg|Salonikin arheologine muzei (2012) Odeon Saloniki.jpg|Salonikin valdkundaline konservatorii (2019) Thessaloniki New Railway Station.jpg|Uden päraudtestancijan sauvuz vl 2018 </gallery> == Sebruzlidnad == *{{TUR|#}} [[Akhisar]], [[Turkanma]] (vspäi 1988) *{{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]] (1993) *{{SVK|#}} [[Bratislav]], [[Slovakii]] (1986) *{{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]] (1988) *{{GER|#}} [[Köl'n]], [[Pohjoine Rein da Vestfalii]], [[Saksanma]] (1988) *{{CYP|#}} [[Limasol]], [[Kipr]] (1984) *{{GER|#}} [[Läipcig]], [[Saksonii]], [[Saksanma]] (1984) *{{AUS|#}} [[Mel'burn]], [[Viktorii (Avstralii)|Viktorii]], [[Avstralii]] (1984) *{{FRA|#}} [[Nicc]], [[Francii]] (1992) *{{BGR|#}} [[Plovdiv]], [[Bolgarii]] (1984) *{{USA|#}} [[San Francisko]], [[Kalifornii]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (1990) *{{ISR|#}} [[Tel' Aviv]], [[Izrail']] (1994) == Irdkosketused == * [http://thessaloniki.gr/ Lidnan oficialine sait (''thessaloniki.gr'').] {{ref-el}} {{ref-en}} {{Commons|Thessaloniki}} [[Kategorii:Salonikid| ]] [[Kategorii:Grekanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Keskuzmakedonii|*]] fs30vk85kuecji1ueu4l2e8oiwoh4sq 0 13903 188519 154870 2026-06-15T09:31:18Z Motoranger 10577 kategorijad+ 188519 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Hiroyuki Sanada 2013 (cropped).jpg | описание изображения = Hirojuki Sanada vl 2013 }} '''Hirojuki Sanada''' ({{lang-ja|真田 広之}} ''Sanada Hiroyuki''), nimi sündundan jäl'ghe — '''Hirojuki Simozava''' ({{lang-ja|下澤 廣之}} ''Shimozawa Hiroyuki''; sünd. [[12. reduku]] [[1960]], [[Sinagav]], [[Tokio]], [[Japonii]]), om japonine akt'or. Edestab fil'miden i TV-serialoiden rolid draman i toran žanroiš. == Biografii == Zavodi kar'jerad kinos prihan igäs vl 1974. Hirojuki openui ''Japan Action Club:as'' japonižen kinon [[Sonni Tiba]]-tähthaižen ohjastusen al, siš sai nügüdläšt psevdonimad. Planirui väta torafil'miden rolid, ka sai täut opendust toračomamahtoiden mastarišpäi. Vaumiči vanhembad Horikosi-školad. Kinon ližaks, Hirojuki vändi teatran äjiš lavastusiš, pästi severz'-se muzikal'bomid. == Valitud fil'mografii == * «''Oigenduz kosmosaspäi''» (1978) — Siro * «''Šogunan samurai''» (1978) — Hajate * «''Reig aigas''» (1979) — Takeda Katsujori * «''Šogunan nindzä''» (1980) — Momoti Takamaru * «''Samurain reinkarnacii''» (1981) — Kirimaru Iga * «''Kamikazen ozaitelemižed''» (1981) — Akira Hosino * «''Nindziden soda''» (1982) — Dzötaro Fuefuki * «''Nindzä drakonan pezas''» (1982) — Gembu * «''Kunigahan sodamehed''» (1986) — Peter Jamamoto * «''Pakuižed orad''» (1990) — Haijaku Eidzi * «''Kell''» (1998) — Rüdzi Takajama * «''Kell 2''» (1999) — Rüdzi Takajama * «''[[Jäl'gmäine samurai]]''» (2003) — Udzio * «''Päipašt''» (2007) — Kaneda, «Ikaran II» kapitan * «''Rigoaig 3''» (2007) — Kendzi * «''[[Spidi-avtovoibištelii (fil'm)|Spidi-avtovoibištelii]]''» (2008) — Musä-ižand * «''Hahmoi: Kolmatoi''» (2013) — Singen Jasida * «''[[47 Roninad]]''» (2013) — Oiši * «''Spiral'''» (2014−2015, TV-serial) — Hirosi Hatake-doktor * «''Ristitun rod / Röunoiden taga''» (2014, TV-serial) — Hideki Jasumoto * «''Holms-ižand''» (2015) — Tamiki Umezaki * «''Min'jonad''» (2015, mul'tfil'm) — Dumo (änetoitab) * «''Jäl'gmäine laiv''» (2016, TV-serial) — Takehaja * «''[[Elo (fil'm)|Elo]]''» (2017) — Sö Murakami, sisteman inžener * «''Aznoičijad: Final''» (2019) — Akihiko * «''Minamata''» (2020) — Mitsuo Jamazaki * «''Mortal Kombat''» (2021) — Hanzo Hasasi / Skorpion == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * {{IMDb|0760796}} * {{KP|30769}} [[Kategorii:Japonijan akt'orad]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Tokioho]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1960]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 12. päiväl]] q1vitz1s99w59015vbrtntxkwyit9p1 0 14848 188517 112180 2026-06-15T09:22:55Z Motoranger 10577 kategorijad+ 188517 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Cast of 'Bol Bachchan' interview at Mehboob studio 05 Asin.jpg | описание изображения = Asin Tottumkal vn 2012 heinkus }} '''Asin Tottumkal''', paksus muite '''Asin''' ({{lang-ml|അസിൻ തോട്ടുങ്കൽ}}, {{lang-hi|असिन}}, {{lang-en|Asin Thottumkal}}; sünd. [[26. reduku]] [[1985]], [[Kočči]], [[Keral]], [[Indii]]) om indijalaine enzne aktris da fotomodel', lopi kar'jerad mehelusen zavodindan jäl'ghe. Edesti rolid hindi-, telugun- i tamilankel'žiš fil'miš. == Biografii == Asin om sündnu Kočči-lidnha, Džozef-biznesmenan i Selina-hirurgan kanzha. Vl 2002 om pästtud ph. Terezan kolledžaspäi Kočči-lidnas bakalavran arvonke Anglijan literaturas. Zavodi modelin kar'jerad openuden školas völ, sädi ezmäšt fil'man rolid vižtoštkümnevoččes igäs vl 2001. == Kanz == Vspäi 2016 om lähtnu mehele, Rahul Šarma om hänen mužik<ref>[http://www.dnaindia.com/entertainment/report-asin-quits-acting-after-marriage-other-actresses-who-chose-family-over-career-2199087 Asin quits acting after marriage: Other actresses who chose family over career (Asin lopi fil'mdandoid lähtendan mehele jäl'ghe: Toižed aktrisad, ken pani kanzad edel kar'jerad) / ''Dnaindia.com''.] {{ref-en}}</ref>. Asin sünduti tütärt vn 2017 redukul. == Valitud fil'mografii == * «''Kodilezi''» (2005) — Hema * «''Gadžini''» (2005, tamilan kel') — Kalpana * «''Huligan''» (2007) — Šruti * «''Gadžini''» (2008, hindi-kel') — Kalpana Šetti * «''Londonan unikuvad''» (2009) — Prija * «''Om herkhil kaiken aigan!''» (2011) — Sandžana Singh * «''Hibjankaičii''» (2011, tamilan kel') — Mira Muthuramalingam * «''Täuz' pert' 2''» (2012) — Hina Kapur * «''Manitai vasttahtod''» (2012) — Sania Ali / Sania Baččan / Apekša * «''Kaik om hüvä''» (2015) — Nimmi == Mel'hetartujad faktad == * Mahtab kirjutada da pagišta seičemel kelel<ref>[http://www.asianage.com/bollywood/asin-s-jack-all-and-master-one-251 Asin's Jack of all and master of one (Asin:an päine kozur' da ižand) / ''Asianage.com''.] {{ref-en}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.instagram.com/simply.asin/ Asin Tottumkal — Instagram.] * {{IMDb|1821791}} * {{KP|713667}} [[Kategorii:Indijan aktrisad]] [[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Koččihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1985]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 26. päiväl]] kwv8nlegqjgs5rlqahn4ra6lz84vuu7 0 24947 188514 185661 2026-06-15T08:59:52Z Motoranger 10577 +kart 188514 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Edirne | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Turkanma | Eläjiden lugu = 180,002 | Voz' = 2022 | Pind = 844 | Fail = Edirnedowntown.jpg | Pämez' = Redžep Gürkan<br/>(keväz'ku 2014—,<br/>''Recep Gürkan'') | Telefonkod = +90-(0)284 | Avtokod = 22 | Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map of Edirne.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2016)]] '''Edirne''' (mugažo [[turkan kel'|turkan kelel]], virktas [e'diɾne], Adrian-nimen vajehtadud form), ende mugažo '''Adrianopol'''' ({{lang-el|Αδριανούπολη}} ''Adrianoupoli'', {{lang-bg|Одрин}}) om lidn [[Turkanma]]n i sen evropižen palan lodehes. Lidn om [[Edirnen agj]]an administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud rimalaižel [[Adrian]]-imperatoral (117−138) ''Uskudam''-žilon sijas (''Uskudama''). Se žilo oli frakijalaižiden [[Odrissan car'kund]]an cariden ühteks rezidencijoišpäi, valdkund oli olmas 5. voz'sadaspäi EME. Turkad-osmanad anastiba lidnad vl 1362, se sai ''Edrenebol''-nimitust i oli [[Ottomanan imperii|Osmanan imperijan]] pälidnaks vll 1365−1453. Sil aigal lidnan ristitišt saihe 105 tuhazesai, sid' poleni kaks' koumandest. Edirne šingotase tekstil'tegimištol, torguindal lähižidenke valdkundoidenke, om maižanduzrajonan keskuseks (kukuruz, sahar, vinmarj, podsolnušnik, ris, tomatad, arbuzad da dinäd). Lidn om üläopendusen znamasižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Edirne Turkey Provinces locator.gif|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan pohjoižpalan keskuses, 42 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[Grekanma]]n röunanno. Matkad [[Bolgarii|Bolgarijan]] röunhasai om kaks'kümne kilometrad lodeheze-pohjoižhe, [[Stambul]]hasai om 235 km päivnouzmha. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] Keskmeren räkanke kezanke, paneb lunt tal'vel paksus (14 päiväs). Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, heinkun-elokun +25,3..+25,4 C°, kezakun +22,9 C°, sügüz'kun +20,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,8..+4,8 C°. Ekstremumad oma −19,5 C° (viluku, uhoku) i +44,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 625 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba redukus-vilukus (66..70 mm kus), minimum oleskeleb elokus (24 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..63 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 77..83 % kül'mkus-uhokus. Lidn kogoneb kaks'kümnes nelläs nimitadud fartalaspäi. == Eläjad == Vl 2010 lidnan ristitišt oli 152 993 eläjad, agjan kaks' videndest. Kaik 165 979 eläjad oli lidnas vl 2014. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Edirne - 2014.10.22 (4).JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (reduku 2014) Edirne mosque outside.jpg|Selimije-mečet' (om saudud vll 1569−1575), vn 2006 nägu TrakyaUNI6.JPG|Frakijan universitet (''Trakya Üniversitesi'') vl 2011: rektorat i konferenciikeskuz Edirne Gar.jpg|''Edirne''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016 </gallery> == Sebruzlidnad == <div style="-moz-column-count:2; column-count:2; -webkit-column-count:2;"> * {{GRC|#}} [[Aleksandrupolis]], [[Grekanma]] (2007) * {{TUR|#}} [[Ardahan]], [[Turkanma]] * {{BGR|#}} [[Haskovo]], [[Bolgarii]] * {{TUR|#}} [[Izmit]], [[Turkanma]] * {{BGR|#}} [[Jambol]], [[Bolgarii]] * {{TUR|#}} [[Kars]], [[Turkanma]] * {{GER|#}} [[Lörrah]], [[Baden-Vürtemberg]], [[Saksanma]] (2005) </div> == Tetabad ristitud == ;Sündnuded * [[Adrian Džem|Džem Adrian]] — Turkanman pajatai da muzikankurjatai == Irdkosketused == * [http://www.edirne.bel.tr/ Lidnan oficialine sait (''edirne.bel.tr'').] {{ref-tr}} {{Commons|Edirne}} [[Kategorii:Turkanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Edirnen agj|*]] 4642yd58ao2rvb2ezkdp4sj4myqc48x 188515 188514 2026-06-15T09:08:18Z Motoranger 10577 +kuva 188515 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Edirne | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Turkanma | Eläjiden lugu = 180,002 | Voz' = 2022 | Pind = 844 | Fail = Edirnedowntown.jpg | Pämez' = Redžep Gürkan<br/>(keväz'ku 2014—,<br/>''Recep Gürkan'') | Telefonkod = +90-(0)284 | Avtokod = 22 | Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map of Edirne.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2016)]] '''Edirne''' (mugažo [[turkan kel'|turkan kelel]], virktas [e'diɾne], Adrian-nimen vajehtadud form), ende mugažo '''Adrianopol'''' ({{lang-el|Αδριανούπολη}} ''Adrianoupoli'', {{lang-bg|Одрин}}) om lidn [[Turkanma]]n i sen evropižen palan lodehes. Lidn om [[Edirnen agj]]an administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud rimalaižel [[Adrian]]-imperatoral (117−138) ''Uskudam''-žilon sijas (''Uskudama''). Se žilo oli frakijalaižiden [[Odrissan car'kund]]an cariden ühteks rezidencijoišpäi, valdkund oli olmas 5. voz'sadaspäi EME. Turkad-osmanad anastiba lidnad vl 1362, se sai ''Edrenebol''-nimitust i oli [[Ottomanan imperii|Osmanan imperijan]] pälidnaks vll 1365−1453. Sil aigal lidnan ristitišt saihe 105 tuhazesai, sid' poleni kaks' koumandest. Edirne šingotase tekstil'tegimištol, torguindal lähižidenke valdkundoidenke, om maižanduzrajonan keskuseks (kukuruz, sahar, vinmarj, podsolnušnik, ris, tomatad, arbuzad da dinäd). Lidn om üläopendusen znamasižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Edirne Turkey Provinces locator.gif|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan pohjoižpalan keskuses, 42 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[Grekanma]]n röunanno. Matkad [[Bolgarii|Bolgarijan]] röunhasai om kaks'kümne kilometrad lodeheze-pohjoižhe, [[Stambul]]hasai om 235 km päivnouzmha. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] Keskmeren räkanke kezanke, paneb lunt tal'vel paksus (14 päiväs). Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, heinkun-elokun +25,3..+25,4 C°, kezakun +22,9 C°, sügüz'kun +20,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,8..+4,8 C°. Ekstremumad oma −19,5 C° (viluku, uhoku) i +44,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 625 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba redukus-vilukus (66..70 mm kus), minimum oleskeleb elokus (24 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..63 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 77..83 % kül'mkus-uhokus. Lidn kogoneb kaks'kümnes nelläs nimitadud fartalaspäi. == Eläjad == Vl 2010 lidnan ristitišt oli 152 993 eläjad, agjan kaks' videndest. Kaik 165 979 eläjad oli lidnas vl 2014. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Edirne - 2014.10.22 (4).JPG|Lidnan tobmuden sauvuz (reduku 2014) Edirne mosque outside.jpg|Selimije-mečet' (om saudud vll 1569−1575), vn 2006 nägu TrakyaUNI6.JPG|Frakijan universitet (''Trakya Üniversitesi'') vl 2011: rektorat i konferenciikeskuz Edirne - 2014.10.22 (21).JPG|Edirnen muzei (2014) Edirne Gar.jpg|''Edirne''-päraudtestancijan sauvuz vl 2016 </gallery> == Sebruzlidnad == <div style="-moz-column-count:2; column-count:2; -webkit-column-count:2;"> * {{GRC|#}} [[Aleksandrupolis]], [[Grekanma]] (2007) * {{TUR|#}} [[Ardahan]], [[Turkanma]] * {{BGR|#}} [[Haskovo]], [[Bolgarii]] * {{TUR|#}} [[Izmit]], [[Turkanma]] * {{BGR|#}} [[Jambol]], [[Bolgarii]] * {{TUR|#}} [[Kars]], [[Turkanma]] * {{GER|#}} [[Lörrah]], [[Baden-Vürtemberg]], [[Saksanma]] (2005) </div> == Tetabad ristitud == ;Sündnuded * [[Adrian Džem|Džem Adrian]] — Turkanman pajatai da muzikankurjatai == Irdkosketused == * [http://www.edirne.bel.tr/ Lidnan oficialine sait (''edirne.bel.tr'').] {{ref-tr}} {{Commons|Edirne}} [[Kategorii:Turkanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Edirnen agj|*]] e84g76vzlqs6ohb47r0y4t3h27hdjo2 0 38962 188521 180668 2026-06-15T09:40:43Z Motoranger 10577 kategorijad+ 188521 wikitext text/x-wiki {{Personalii |имя = Roman Vladimirovič Starovoit |изображение = |описание изображения = Roman Starovoit vl 2022 }} '''Roman Vladimirovič Starovoit''' ({{lang-ru|Рома́н Влади́мирович Старово́йт}}, sünd. [[20. viluku]] [[1972]], [[Kursk]], [[Kurskan agj]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz]]) — kol. [[7. heinku]] [[2025]], Malevičun puišt, [[Odincovo]]n lidnümbrik, [[Moskvan agj]], [[Venälaine Federacii]]) oli Venäman valdkundan šingotai da politikanmez'. Radoi Venäman transportan ministraks vn 2024 semendkun 14. päiväspäi. Oli Kurskan agjan pämehen (16. sügüz'ku 2019 — 12. semendku 2024). [[Ühthine Venäma]]-partijan [[Kurskan agj]]an palakundan sekretar' vn 2020 kül'mkun 12. päiväspäi. == Elonstarin == Roman Vladimirovič Starovoit oli sündnu [[Kursk]]-lidnha vn 1972 [[20. vilukud]]. Hänen Vladimir Aleksandrovič Starovoit-tat radoi Kurskan atomelektrostancijal. Vl 1974 sirtihe tatad Leningradan atomelektrostancijale Leningradan agjan [[Sosnovii Bor (lidn, Leningradan agj)|Sosnovii Bor]]-lidnas<ref name="tass">[http://tass.ru/encyclopedia/person/%D0%A1/starovoyt-roman-vladimirovich Старовойт, Роман Владимирович] {{Wayback|url=http://tass.ru/encyclopedia/person/%D0%A1/starovoyt-roman-vladimirovich|date=20181101015445}} // ТАСС</ref>, siš Romanan laps'aig mäni. === Openduz === Vl 1995 Starovoit lopi Baltijan valdkundaližen tehnižen «Vojenmeh»-universitetan «Impul'sivižed lämbituzmašinad»-palakundad<ref name="ria">[https://ria.ru/spravka/20181011/1530494304.html Биография Романа Старовойта (Roman Starovoitan biografii)] {{Wayback|url=https://ria.ru/spravka/20181011/1530494304.html|date=20181101015448}} // ''RIA Novosti (ria.ru)''. {{ref-ru}}</ref>. Vl 2008 Roman Starovoit lopi opendust Lodehližen ohjanduzinstitutan «Valdkundaline da municipaline ohjanduz»-palakundas. Vl 2012 mez' eci pedagogižiden tedoiden kandidatan arvod, ka vahvištadihe dissertacijad «Nügüd'aigaine metodik, kut vaumita sportmest tal'vpoliatlonas»-temadme Venäman südäiazjoiden ministrusen Moskvan universitetas. Vl 2019 Starovoit lopi opendust Venäman rahvahanižandusen da valdkundsisteman akademijas. === Rad === ==== Biznes ==== Vl 1995 Starovoit oli Regionaližen rahoituzagentusen pämehen. Vll 1995−2001 — generaližen pämehen organizacijas, kudamb ohjandab privatižen «Promišlennii»-penziifondan rahavaroid. Vll 2002−2005 oli Stroiinvest-sauvondorganizacijan valdoičijan da pämehen<ref name="kommersant">[https://www.kommersant.ru/doc/3670677/w/starovoyt Старовойт Роман Владимирович] {{Wayback|url=https://www.kommersant.ru/doc/3670677/w/starovoyt|date=20181028151828}} // Коммерсантъ. {{ref-ru}}</ref>. ==== Venäman ministrusiden da valdkundorganoiden apparatas ==== Vll 2005−2007 Starovoit oli palakundan pämehen, radoi Piterin valdkundmehišton rahansijadusen da päprojektoiden komitetan investoroidenke. Vll 2007−2010 oli ezmäižen Piterin valdkundmehišton rahansijadusen da päprojektoiden komitetan pordaigaližeks pämeheks<ref name="tass" />. Vll 2010−2012 oli Venäman valdkundmehišton tegimišton da infrastrukturan palakundan pordaigaližeks pämeheks. Vn 2012 kül'mkun 22. päiväspäi Starovoit oli Federaližen teagentusen (Rosavtodor) pämehen. Vn 2018 redukun 1. päiväspäi tegi Venäman transportan ministran velgusidme<ref name="kommersant" />. ==== Kurskan agjan pämez' ==== Vn 2018 11. päiväl redukud, konz Aleksandr Mihailov jäti radsijan, Starovoit oli pandud Kurskan agjan pordaigaližeks pämeheks. Vn 2019 4. sulakud partijatoi Starovoit andoi zajavindad [[Ühthine Venäma]]-partijha, miše voiži ühtneda Kurskan agjan pämehen valičendoihe kut kandidat partijaspäi. Valičendad mäniba sen-žo voden 8. sügüz'kud. Peitänestamižes Ühthine Venäma-partijan Kurskan regionaližes palakundas Starovoit sai 229 än't. Kezakus Ühthine Venäma tariči händast agjan pämehen kandidataks. Vn 2019 elokus Venäman [[Vladimir Putin]]-prezident tegi vasttust Starovoitanke i vahvištoiti hänen planad rahvahaližiden projektoiden todenzoituses, biznesmehiden kucundas agjaha teiden, poliklinikoiden, i mugažo školoiden, lapsiden pävkodiden šingotesen täht<ref>[https://chr.rbc.ru/chr/freenews/5d6775999a7947a49b8e12bc РБК-Черноземье, 29 августа 2019. Президент РФ Владимир Путин встретился с Романом Старовойтом]</ref>. Männuziden vn 2019 8. sügüz'kud valičendoil Starovoit sai 81,07 % änid, tuli 41,56 % ristituid, i hän kändihe Kurskan agjan pämeheks videks vodeks. Hän jäti valdoiktusid vl 2024. Vn 2020 9. kül'mkud Starovoit mülüškanzi Ühthine Venäma-partijha. Voden 2020 tal'vkun 21. päiväspäi mez' oli Venäman Valdkundaližen Nevondkundan prezidiuman ühtnijan. ==== Venäman valdkundmehištos ==== Vn 2024 12. semendkud [[Mihail Mišustin]]-päministr tariči Roman Starovoitan kandidaturad transportan ministran radsijale. 14. semendkud Federaline parlament vahvištoiti händast necile radsijale, sil-žo päiväl Venäman Prezident allekirjuti käskön hänen panendas. ==== Openduses ==== Oldes Kurskan agjan pämehen, Starovoit lugi lekcijoid ekonomikan varuitomuden da naloganpanendan kafedral Suvipäivlaskmaižes valdkundaližes universitetas. == Arvnimi == * Venäman todesine valdkundaline nevoi 1. klassan == Pauklahjad == * Arvostusen Orden (Venäma) (2014) * 2. arvon «Hüväs rados»-mötal' (2015) * Kuldaine «Tondas Venäman agrotegimištoližen kompleksan šingoteshe»-mötal' (2015) * Aleksandr Nevskijan Orden (Venäma) (2017) * 1. arvon «Hüväs rados»-mötal' (2018) * Sebruden Orden (Venäma) (2020) == Kanz == Mez' oli erigoittud naimiželospäi. Kaks' tütärt oma sündnuded naimiželos. == Mel'hetartused == Roman Starovoit — nellän Moskvan rahvahidenkeskeižen marafonan ühtnii. Navedib triatlonad, vn 2018 7. redukud 13 časus 33 minutas päzui ''Iron man''-ülämarafonaspäi («Raudasine mez'») — 3800 m ujuden, 180 km velosipedal i 42 km joksten<ref>{{Cite news|title=Роман Старовойт: «Железный человек» для Курской области|url=https://moe-kursk.ru/news/control/1022635|date=2018-10-16|accessdate=2018-10-26|language=ru-RU|archivedate=2018-10-26|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181026182606/https://moe-kursk.ru/news/control/1022635}}</ref>. == Sankcijad == Vn 2022 heinkuspäi Starovoit putui Suren Britanijan sankcijoiden nimikirjuteshe<ref>[http://kurskcity.ru/news/citynews/189073 Губернатор Курской области Роман Старовойт попал в санкционный список Великобритании (Kurskan agjan Roman Starovoit-gubernator putui Suren Britanijan sankcijoiden nimikirjuteshe) // Uzištused ''kurskcity.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>, elokuspäi — [[Kanad]]an sankcijoiden nimikirjuteshe<ref>[http://www.interfax.ru/world/857865 Канада вводит санкции против 62 физлиц и одной структуры в связи с ситуацией на Украине.] {{ref-ru}}</ref>, redukuspäi — Ukrainan sankcijoiden nimikirjuteshe, tal'vkuspäi — [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] sankcijoiden nimikirjuteshe. == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Venäman ministrad]] [[Kategorii:Venäman politikanmehed]] [[Kategorii:Kurskan agj]] [[Kategorii:Ministrad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Kurskha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1972]] [[Kategorii:Sündnuded vilukun 20. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Moskvan agjas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2025]] [[Kategorii:Kolnuded heinkun 7. päiväl]] b8vo3ujnz8g29fc6jcqrzqkgge7681l 14 40868 188522 2026-06-15T09:42:38Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:7. heinku]] [[Kategorii:Personalijad kolendan datan mödhe|G07]] [[Kategorii:Kolnuded heinkus| 07]]" 188522 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:7. heinku]] [[Kategorii:Personalijad kolendan datan mödhe|G07]] [[Kategorii:Kolnuded heinkus| 07]] gg2eb8gzfga6i44szm65dkjho1n98p0 14 40869 188523 2026-06-15T09:45:12Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Kursk}} [[Kategorii:Sündnuded Kurskan agjaha|K]] [[Kategorii:Kursk]]" 188523 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Kursk}} [[Kategorii:Sündnuded Kurskan agjaha|K]] [[Kategorii:Kursk]] mopq4m1wb0l59usmvuxsvdds3zu6sms 14 40870 188524 2026-06-15T10:07:32Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Kursk Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|K]] [[Kategorii:Kurskan agj]]" 188524 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Kursk Oblast}} [[Kategorii:Sündnuded Venämaha|K]] [[Kategorii:Kurskan agj]] 74h4jbwe52h8e1hj0xw3wfnj5ecfq8i 14 40871 188525 2026-06-15T10:09:22Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Kursk}} [[Kategorii:Kurskan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]]" 188525 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Kursk}} [[Kategorii:Kurskan agjan lidnad]] [[Kategorii:Venäman lidnoiden kategorijad]] sj0kzkug7skrz26i9r6k71w6thc9jps 14 40872 188526 2026-06-15T10:13:36Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in the Roman Empire}} [[Kategorii:Rimalaižen imperijan personalijad]] [[Kategorii:Sündnuded istorižihe valdkundoihe|R]]" 188526 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in the Roman Empire}} [[Kategorii:Rimalaižen imperijan personalijad]] [[Kategorii:Sündnuded istorižihe valdkundoihe|R]] 0slorjjlwpq0b731hwtg44eet6sq7zt 188527 188526 2026-06-15T10:17:38Z Motoranger 10577 ei ole vikiaitas 188527 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Rimalaižen imperijan personalijad]] [[Kategorii:Sündnuded istorižihe valdkundoihe|R]] 4tmcavakxt5tq65ss8ec038ujhrfuyl