Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Bratislav 0 109 188528 183757 2026-06-15T12:05:46Z CommonsDelinker 4665 Replacing Bratislava-bratislava-flag.svg with [[File:Flag_of_Bratislava.svg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name)). 188528 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Bratislav<br />Bratislava | Lidnanznam = Coat of Arms of Bratislava.svg | Flag = Flag of Bratislava.svg | Lidnanznam text = Bratislavan lidnanznam | Flag text = Bratislavan flag | Valdkund = Slovakii | Eläjiden lugu = 479,389 | Voz' = 2024 | Pind = 367.58 | Fail = Bratislava Montage.jpg | Pämez' = Matuš Vallo<br/>(tal'vku 2018—,<br/>''Matúš Vallo'') | Telefonkod = +421-2 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Bratislava location map.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]] '''Bratislav''' ({{lang-sk|Bratislava}} [ˈbracislaʋa]) om [[Slovakii|Slovakijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om [[Bratislavan rand]]an administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sihe. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 [[Zal'cburg]]an aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli [[Mad'jaranma]]n pordaigaližeks pälidnaks [[Budapešt|Budan]] turkaižen okkupacijan tagut. Edel 1919. vot lidnan nimed oliba ''Prešporok'', ''Prešporek'', ''Presburg'' ({{lang-de|Pressburg}}), ''Požon''' ({{lang-hu|Pozsony}}), keskaigal {{lang-la|Istropolis, Posonium}}. Vl 1919 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi [[Čehoslovakii|Čehoslovakijha]]. Vll 1939−1945 oli i vspäi 1993 om ripmatoman Slovakijan pälidnaks. Bratislav šingotase [[Volkswagen]]-kompanijan avtotegimel, torguindal, bankoil, informacižtehnologijoiden sarakol. Läz üht millionad turistoid tuldas pälidnan regionha joga vodel (27 muzejad). == Geografijan andmused == [[Fail:Map slovakia bratislava.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz randas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase randan i valdkundan suvipäivlaskmas, [[Dunai]]n molembil randoil i [[Karpatad|Peniden Karpatiden]] ezimägištol, 126..514 m korktusil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad toižhe pälidnhasai — [[Ven]]hasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — [[Avstrii|Avstrijanke]] da [[Mad'jaranma]]nke, se om üks'jäine statj mail'mas. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +20,2..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun +0,3..+1,9 C°. Ekstremumad oma −24,6 C° (viluku, uhoku) i +39,4 C° (eloku). Paneb sadegid 574 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (59..62 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..37 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas. == Tobmuz == [[Fail:Bratislava boroughs color map.svg|thumb|left|200px|Bratislavan administrativine jagand (2020)]] Bratislav jagase videks nomeruidud rajonaks (I..V, {{lang-sk|okres}}), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. ''Mestská časť''). Kaik om kahesa rajonad Bratislavan randas, jättud koume rajonad oma Malacki, Pezinok, Senec. Lidnan tobmuden pämez' om primator ({{lang-sk|Primátor Bratislavy}}). Edeline lidnan pämez' om Ivo Nesrovnal (tal'vku 2014 — tal'vku 2018). == Eläjad == Vl 1900 lidnan eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 428 672 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 422 932 eläjad, vl 2019 — 437 725 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vl 2011 randan ristitišt oli 602 436 eläjad 2 052 km² pindal, vl 2022 — 728 370 eläjad, se sädab Bratislavan aglomeracijad. Rahvahad (2001): [[slovakalaižed]] — 91,4 %, [[mad'jaralaižed]] — 3,8 %, [[čehalaižed]] — 1,9 %, [[saksalaižed]] — 0,3 %, toižed rahvahad — 2,6 %. Religijan mödhe (2001): [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 56,7 %, [[ateizm|ateistad]] — 29,3 %, [[lüteranižuz|lüteranižen jumalankodikundan uskojad]] — 6,0 %, toižed uskojad — 4,7 %. Kaik nell' üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas. Znamasine om Universitet Komenski-pedagogan nimed Bratislavas<ref>[http://uniba.sk/ Universitetan Komenskijan nimed Bratislavas sait (''uniba.sk'').] {{ref-sk}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-sk|Univerzita Komenského v Bratislave}}). Sen aluz om pandud vl 1919, 22,8 tuh. üläopenikoid 13 fakul'tetal (2020/21 openduzvoz'). == Transport == Tramvaid (vspäi 1895), avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport om saudud lidnas. Bratislav om järedaks raudtesol'meks, ühtenzoitab kuz' čuradust. Kaks' päraudtestancijad ratas lidnas Dunain erazvuiččil randoil: ''Bratislav-Päine'' om lidnan keskuzpalas (vspäi 1848), ''Bratislav-Petržalk'' sijadase Dunaintaguižes. Rahvahidenkeskeine civiline Lendimport Štefanikan nimed<ref>[http://bts.aero/ Lendimportan Štefanikan nimed sait (''bts.aero'').] {{ref-sk}} {{ref-en}}</ref> (vai ''Bratislav-Ivank'', {{lang-sk|Bratislava-Ivanka / Letisko M. R. Štefánika}}, ''BTS / LZIB'', 2,2 mln passažiroid vl 2019) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase ühesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe-se Evropan maihe, om äi čarterreisid [[Keskmeri|Keskmeren]] lebutahoižesai. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Sabinovská 16 01.jpg|Bratislavan randan tobmuden sauvuz (2016) Catedral de San Martín, Bratislava, Eslovaquia, 2020-02-01, DD 46.jpg|Pühän Martinan kafedraline päjumalanpert' (riman katoline, om saudud vodele 1452), vn 2020 nägu Sky Park Bratislava.jpg|''Sky Park Bratislava'' azjaližes keskuses vl 2021 Bratislava z Dunaja 3.jpg|''Eurovea Tower'' vl 2023, kaikiš korktemb pert' valdkundas Bratislava10Slovakia117.JPG|Slovakijan Nacionaližen teatran uz' sauvuz (2010, om vaumitud vl 2007) BRATISLAVSKÝ TERMINÁL - panoramio.jpg|Bratislavan lendimportan terminal vl 2012 Bratislava hlavná stanica September 2019.jpg|''Bratislav-Päine''-päraudtestancijan sauvuz vl 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.bratislava.sk/ Lidnan tobmuden oficialine sait (''bratislava.sk'').] {{ref-sk}} * [http://www.visitbratislava.com/ Lidnan turistiž-informacine sait (''visitbratislava.com'').] {{ref-en}} {{ref-de}} {{ref-sk}} {{ref-hu}} {{ref-it}} {{Commons|Bratislava}} {{Evropan pälidnad}} [[Kategorii:Bratislav| ]] [[Kategorii:Slovakijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Slovakii|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Bratislavan rand|*]] 301rpxk13hn9a8c6owwjvlbac5wx20u Remark Erih Marija 0 1949 188537 187999 2026-06-15T18:50:20Z Motoranger 10577 +bio 188537 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Personalii | изображение = Bundesarchiv Bild 183-R04034, Erich Maria Remarque (cropped).jpg | описание изображения = Remark vodel 1929 }} '''Erih Marija Remark''' ({{lang-de|Erich Maria Remarque}} [ˈeːʁɪç maˈʁiːa ʁəˈmaʁk]), nimi sündundan jäl'ghe oli '''Erih Paul' Remark''' ({{lang-de|Erich Paul Remark}}; sünd. [[22. kezaku]] [[1898]], [[Osnabrük]]-lidn, [[Prussijan kunigahuz]], [[Germanine imperii]] (nüg. [[Alasaksonii]]-federacijanmas, [[Saksanma]]) — kol. [[25. sügüz'ku]] [[1970]], [[Lokarno]]-lidn, [[Šveicarii]]), — tetab [[Germanii|germanijalaine]] kirjutai. == Biografii == Mez' ühtni Ezmäižhe mail'man sodaha lühüdaks aigaks, oli satatadud. Vajehti äi professijoid, kirjutaškanzi romanoid saksan kelel, [[realizm]]-žanras. Koumanz' lugul «Päivlaskmpol'žel frontal ei ole vajehtusid»-roman (1929) toi Remarkale avarod tetabut, kätihe 26 keleks kerdalaz, ühtennimižen fil'man ezmäine ozutez mäni Berlinas vn 1930 tal'vkus. Kirjutai sai äi rahoid, no alištui suližele travindale kodimas i sirdi Šveicarijha vl 1933 ani Gitleran tulendan tobmudele jäl'ghe, vl 1938 nacistine Germanii anasti rahvahanikust Remarkal. Vl 1939 mez' sirdi [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oihe]] vizan alusel, i vl 1947 sai amerikašt rahvahanikust. == Bibliografii == === Romanad === * «Unikuviden peitsija» (1920, {{lang-de|Die Traumbude}}) * «Stancii taivhanröunal» (1927, ''Station am Horizont'') * «Päivlaskmpol'žel frontal ei ole vajehtusid» (1929, ''Im Westen nichts Neues'') * «Pördumine» (1931, ''Der Weg zurück'') * «Koume sebranikad» (1936, ''Drei Kameraden'') * «Armasta ičeiž lähelišt» (1941, ''Liebe Deinen Nächsten'') * «Triumfaline bembel'üläh» (1945, ''Arc de Triomphe'') * «Kibin elod» (1952, ''Der Funke Leben'') * «Aig eläda i aig kolda» (1954, ''Zeit zu leben und Zeit zu sterben'') * «Must obelisk» (1956, ''Der schwarze Obelisk'') * «Elo velgha» (1961, ''Geborgtes Leben'') * «Ö Lissabonas» (1962, ''Die Nacht von Lissabon'') * «Kuvahaižed rajus» (''Schatten im Paradies'', om publikoitud jäl'ges surmad vodel 1971) * «Gem» (''Gam'') (1924, om publikoitud jäl'ges surmad vodel 1998) * «Blahoslovidud ma» (''Das gelobte Land'', om publikoitud jäl'ges surmad vodel 1998) === Sanutesed === * «Vihankandai» (1931, ''Der Feind'') * «Annetan armastusen istorii» (''Der feind ein militanter Pazifist'', kogoduz om publikoitud vl 1994) === Toižed === * «Jäl'gmäine akt» (vn 1955 p'jes, ''Der letzte Akt'') * «Jäl'gmäine seižutez» (vn 1956 kinoscenarii, ''Die letzte Station'') * «Olgat tarkad!!» (1956, ''Seid wachsam!!'') * «Epizodad kirjutandlaudan taga» (''Das unbekannte werk'', om publikoitud vl 1998) * «Sanu minei, miše sinä armastad mindai...» (''Sag mir, dass du mich liebst...'', om publikoitud vl 2001) == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.em-remarque.ru/ Sait Remarkan polhe (''em-remarque.ru'').] {{ref-ru}} * [http://remarque.chkebelski.de/ Toine sait Remarkan polhe (''remarque.chkebelski.de'').] {{ref-de}} * [http://lib.ru/INPROZ/REMARK/ Remarkan romanad elektronižes «lib.ru»-kirjištos.] {{ref-ru}} [[Kategorii:Saksanman kirjutajad]] [[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Saksanmaha]] [[Kategorii:Sündnuded Alasaksonijha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1898]] [[Kategorii:Sündnuded kezakun 22. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Šveicarijas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1970]] [[Kategorii:Kolnuded sügüz'kun 25. päiväl]] eij3exh6n6q046l4kxpgwvcehqj7jyp Vikipedii:Ezištuz 4 2521 188539 188376 2026-06-15T22:25:56Z Motoranger 10577 aktualizacii kerdan nedališ 188539 wikitext text/x-wiki {{/Südäimištlehtpol'}} ---- '''Nügüdläine sija kirjutusiden (südäimištlehtpoliden) lugun mödhe''': '''#203''' ('''345:späi''')<br /> '''Edes''': [[:eml:|Emilijan-Romanijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|eml}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:dag:|Dagbanikel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|dag}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:map-bms:|Banjumasanan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|map-bms}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hyw:|Päivlaskmaižarmenijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hyw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ie:|Interlingvakel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ie}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kaa:|Karakalpakan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kaa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ace:|Ačehan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ace}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:wa:|Vallonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|wa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sa:|Sanskritankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zu:|Zulun Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zu}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hif:|Fidžin hindin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hif}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zgh:|Marokon berberan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zgh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:km:|Khmeran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|km}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bjn:|Bandžaran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bjn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sn:|Šonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:lij:|Ligurijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|lij}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mhr:|Nitmarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mhr}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:shi:|Šil'han Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|shi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ks:|Kašmiran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ks}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mni:|Manipurin (Meitein) Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mni}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:so:|Somalin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|so}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hak:|Hakkan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hak}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mrj:|Mägimarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mrj}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rue:|Rusinan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rue}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:pam:|Kapampangankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|pam}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:tly:|Tališin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|tly}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rw:|Ruandan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ug:|Uiguran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ug}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:roa-tara:|Tarantinokel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|roa-tara}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:co:|Korsikan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|co}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bh:|Bhodžpurin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nso:|Pohjoižsoton Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nso}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:vls:|Päivlaskmaižflamandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|vls}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nds-nl:|Alasaksonijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nds-nl}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bo:|Tibetan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bo}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mi:|Maorin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:se:|Pohjoižsaamen Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|se}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mt:|Mal'tan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mt}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:myv:|Erzän Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|myv}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sc:|Sardinijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sc}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mdf:|Mokšan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mdf}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zea:|Zelandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zea}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:tk:|Turkmenan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|tk}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kw:|Kornan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kab:|Kabilan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kab}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gv:|Menan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gv}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:fiu-vro:|Virun Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|fiu-vro}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gan:|Gan'kel'ne Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gan}}}}''')<br /> '''8,000:ihe''': '''+{{#expr:8000-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''' {{/Suomalaiž-permižed Vikipedijad‎}} {| style="width:65%;" |- ! '''[[Specialine:UdedLehtpoled|Uded lehtpoled kus]]''' ! Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}<br>{{purge}} ! '''[[Vikipedii:Süvüden istorii]]''' |- valign="top" | : 06. sulaku 2026: '''95.376''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2026: '''95.573''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2026: '''95.888''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2026: '''96.259''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2026: '''96.626''' {{kazvand}} : 11. semendku 2026: '''96.906''' {{kazvand}} : 18. semendku 2026: '''97.169''' {{kazvand}} : 25. semendku 2026: '''97.406''' {{kazvand}} | : 01. kezaku 2026: '''97.773''' {{kazvand}} : 08. kezaku 2026: '''98.021''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2026: '''98.221''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2026: '''???''' : 29. kezaku 2026: '''???''' |} [[Fail:1000HA.png|16px]] '''[[Vikipedii:Tarbhaižed lehtpoled, kudambad tarbiž säta kaikihe Vikipedijan versijoihe|Tarbhaižed lehtpoled]]:''' {{SAMPLESCORE}} (maksimum 100.00) * kezaku 2012: '''#197 (1.53)''' {{kazvand}} * heinku 2012: '''#192 (1.72)''' {{kazvand}} * eloku 2012: '''#190 (1.77)''' {{kazvand}} * sügüz'ku 2012: '''#190 (1.80)''' {{vajehtuseta}} * reduku 2012: '''#190 (1.91)''' {{vajehtuseta}} * kül'mku 2012: '''#182 ([[:meta:List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles|2.09]])''' {{kazvand}} * '''kacu edemba: [[Vikipedii:Tarbhaižiden lehtpoliden statistik]]''' ---- :'''[[:Kategorii:Ezitegesed|Ezitegesed]]:''' {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' <!-- Checked from ".ad" to "Reboi" so far --> :'''[[Vikipedii:Hüväd kirjutused|Hüväd kirjutused]]:''' {{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' ---- '''Kacu mugažo:''' * [https://stats.wikimedia.org/v2/#/vep.wikipedia.org Wikistat 2: Nügüdläine statistik kus da vodes (vep.wikipedia.org)] i [https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaVEP.htm Wikipedia Statistics - Tables - Vepsian (Statistik Vikipedijas - Tabluded - Vepsän Vikipedii).] {{ref-en}} * [[:ru:Википедия:Список Википедий|ru:Википедия:Список Википедий (Vikipedijoiden nimikirjutez RuWikiš).]] {{ref-ru}} * '''[[Vikipedii:Kacundoiden časpaksuz]]''' * [https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Speciali%C5%BEedLehtpoled Specialižed lehtpoled] * [https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=vep.wikipedia.org&platform=all-access&date=last-month&excludes= Lehtpoled kacundoiden lugun mödhe jäl'ghižes kus ''tools.wmflabs.org''-saital.] [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] 1w89a31507zl5r5lozce40lfsmpqexn Saharan rahvahatoi ma 0 4488 188529 170749 2026-06-15T16:06:19Z Motoranger 10577 formitez 188529 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Znamoičendad|Sahar}} [[Fail:Sahara satellite hires.jpg|thumb|right|200px|Saharan nägu Man kaimdajaspäi (''NASA World Wind''-organizacijan foto)]] [[Fail:Libya 4608 Idehan Ubari Dunes Luca Galuzzi 2007.jpg|thumb|right|250px|Sahar [[Livii|Livijas]]]] '''Saharan rahvahatoi ma''', vai '''Sahar''' ({{lang-ar|صحراء}} [sˤaħraːʔ], {{lang-fr|Sahara}}) om kaikiš suremb letkesine [[rahvahatoi ma]] mail'mas da koumanz' surudel rahvahatoi ma ([[Antarktid]]an da [[Arktik]]an jäl'ghe) mail'mas, otab [[Pohjoižafrik]]an tobjad palad. == Ühthižed andmused == Sahar levigandeb 4800 kilometraks päivlaskmaspäi päivnouzmha da 800..1200 km pohjoižespäi suvehe. Pind — 8,6 mln. km²<ref name="britannica"/> (Afrikan pindan läz 30 %), vai 9,1 mln. km² (WWF<ref>[http://worldwildlife.org/ecoregions/pa1327 Northern Africa (Pohjoižafrik)]. — WWF (Mail'man londusen fond, ''worldwildlife.org'') {{ref-en}}</ref>). Sahar otab paloikš enamba mi kümnen valdkundan territorijoid — [[Alžir]], [[Tunis]], [[Livii]] i [[Egipt]] pohjoižes; [[Marok]] da [[Mavritanii]] päivlaskmas; [[Mali]], [[Niger]], [[Čad]] da [[Sudan]] suves. Ristitud eläba kaikenaigašti [[oazis]]oiš vaiše, [[Nil]]- da [[Niger (jogi)|Niger]]-jogiden alangištoiš. Saharan regionad: Tenere, Sur' Päivnouzmaine Erg, Sur' Päivlaskmaine Erg, Tanezruft, Hamad El' Hamr, Erg Igidi, Erg Šeš, mugažo Talak, Aravijan (Egiptal), Alžiran, Livijan da Nubijan rahvahatomad mad. Rahvahatoman man südäimine ristitišt om vaiše 2,5 mln. ristituid. == Etimologii == «Sahar»-nimi mainitase meiden eran ezmäižes voz'sadaspäi<ref name="geo">[http://slovari.yandex.ru/dict/geography/article/geo/geo3/geo-4162.htm ''Сахара (Sahar)''] // Словарь современных географических названий (Nügüd'aigaižiden geografižiden nimitusiden vajehnik) / V.M. Kotläkov-akademikan ühthižen redakcijan al. Elektronine pästand. — Jekaterinburg: U-Faktorija, 2006. (''slovari.yandex.ru'') {{ref-ru}}</ref>. Se libub arabižes «صَحْرَاء»-sanaspäi [sˤaħraːʔ] ''ṣaḥrāʾ'', kudamb znamoičeb «rahvahatoi ma», da sen äilugun «صَحَارَى»-sanaspäi [sˤaħaːraː] ''ṣaḥārāʾ''. Sen ühtes om kosketust «aṣḥar»-adjektivanke, «rahvahatoman man, rusttan polhe mujun» znamoičendanke. Erasiden-se regioniden nimed oma [[berberalaižed|berberan]] augotižlibundanke<ref name="britannica"/>: Tanezruft (Alžiran ehtbokas), Tenere (Nigeran keskuses). == Geografii == [[Fail:Saharan topographic elements map.png|thumb|right|400px|Saharan topografine kart (2008)]] Sahar kändihe rahvahatomaks maks viž millionad vozid tagaze. Sahar randičeb päivlaskmas [[Atlantine valdmeri|Atlantiženke valdmerenke]], om röunoiš pohjoižes [[Atlas (mäged)|Atlas-mägidenke]] da [[Keskmeri|Keskmerenke]], i päivnouzmas — [[Rusked meri|Rusttanke merenke]]. Rahvahatoman man suviröun märičese amuižiden vähälikujiden letkesižiden düniden zonal (16° p.l.). [[Sahel']]-region om necen zonan suvehe, Sudanan savann sijadase sen regionan jäl'ghe<ref name="britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/516375/Sahara ''Sahara''] — Britannica Online Encyclopedia (Britannika-onlainenciklopedii, ''britannica.com''). {{ref-en}}</ref>. Letkesiž-kivine toižend dominiruib neciš rahvahatomas mas. Saharas om äi ojandehid. Manalaižed järved venudas rahvahatoman man pohjoižes meren pindan ülemba (Livijas — 500 m ü.m.t.), ka niiden vezi kävutase Keskmeren randpolen territorijoiden irrigacijan da jomižen täht. == Klimat == Kožui maižandusele klimat oleskeleb Saharas 17 tuhad vozid pordal. Jäl'ghine mugoine klimatan pord oli nell' tuhad vozid tagaz, se möst saškandese ičeze maksimumhasai vl 15000 meiden erad. Nügüd'aigan letked zavodiba tulda oazisoihe hondon ičtazevedandan kazvištho tagut, ka ümbärdajiden valdkundoiden ohjastused käsktas ištutada sauptajid puiden jonoid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Sahara}} [[Kategorii:Saharan rahvahatoi ma| ]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad]] [[Kategorii:Afrik]] sbl3urp047j2k84v4jolg48g3937xco 188530 188529 2026-06-15T16:14:01Z Motoranger 10577 +sijaližed nimed 188530 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Znamoičendad|Sahar}} [[Fail:Sahara satellite hires.jpg|thumb|right|200px|Saharan nägu Man kaimdajaspäi (''NASA World Wind''-organizacijan foto)]] [[Fail:Libya 4608 Idehan Ubari Dunes Luca Galuzzi 2007.jpg|thumb|right|250px|Sahar [[Livii|Livijas]]]] '''Saharan rahvahatoi ma''', vai '''Sahar''' ({{lang-ar|الصحراء الكبرى‎}} ''Es-sahra-l'-Kubra'' «kaikiš suremb rahvahatoi ma», {{lang-ber|ⵜⵉⵏⵉⵔⵉ}} ''Tiniri'', {{lang-es|Sáhara}}, {{lang-fr|Sahara}}) om kaikiš suremb letkesine [[rahvahatoi ma]] mail'mas da koumanz' surudel rahvahatoi ma ([[Antarktid]]an da [[Arktik]]an jäl'ghe) mail'mas, otab [[Pohjoižafrik]]an tobjad palad. == Ühthižed andmused == Sahar levigandeb 4800 kilometraks päivlaskmaspäi päivnouzmha da 800..1200 km pohjoižespäi suvehe. Pind — 8,6 mln. km²<ref name="britannica"/> (Afrikan pindan läz 30 %), vai 9,1 mln. km² (WWF<ref>[http://worldwildlife.org/ecoregions/pa1327 Northern Africa (Pohjoižafrik)]. — WWF (Mail'man londusen fond, ''worldwildlife.org'') {{ref-en}}</ref>). Sahar otab paloikš enamba mi kümnen valdkundan territorijoid — [[Alžir]], [[Tunis]], [[Livii]] i [[Egipt]] pohjoižes; [[Marok]] da [[Mavritanii]] päivlaskmas; [[Mali]], [[Niger]], [[Čad]] da [[Sudan]] suves. Ristitud eläba kaikenaigašti [[oazis]]oiš vaiše, [[Nil]]- da [[Niger (jogi)|Niger]]-jogiden alangištoiš. Saharan regionad: Tenere, Sur' Päivnouzmaine Erg, Sur' Päivlaskmaine Erg, Tanezruft, Hamad El' Hamr, Erg Igidi, Erg Šeš, mugažo Talak, Aravijan (Egiptal), Alžiran, Livijan da Nubijan rahvahatomad mad. Rahvahatoman man südäimine ristitišt om vaiše 2,5 mln. ristituid. == Etimologii == «Sahar»-nimi mainitase meiden eran ezmäižes voz'sadaspäi<ref name="geo">[http://slovari.yandex.ru/dict/geography/article/geo/geo3/geo-4162.htm ''Сахара (Sahar)''] // Словарь современных географических названий (Nügüd'aigaižiden geografižiden nimitusiden vajehnik) / V.M. Kotläkov-akademikan ühthižen redakcijan al. Elektronine pästand. — Jekaterinburg: U-Faktorija, 2006. (''slovari.yandex.ru'') {{ref-ru}}</ref>. Se libub arabižes «صَحْرَاء»-sanaspäi [sˤaħraːʔ] ''ṣaḥrāʾ'', kudamb znamoičeb «rahvahatoi ma», da sen äilugun «صَحَارَى»-sanaspäi [sˤaħaːraː] ''ṣaḥārāʾ''. Sen ühtes om kosketust «aṣḥar»-adjektivanke, «rahvahatoman man, rusttan polhe mujun» znamoičendanke. Erasiden-se regioniden nimed oma [[berberalaižed|berberan]] augotižlibundanke<ref name="britannica"/>: Tanezruft (Alžiran ehtbokas), Tenere (Nigeran keskuses). == Geografii == [[Fail:Saharan topographic elements map.png|thumb|right|400px|Saharan topografine kart (2008)]] Sahar kändihe rahvahatomaks maks viž millionad vozid tagaze. Sahar randičeb päivlaskmas [[Atlantine valdmeri|Atlantiženke valdmerenke]], om röunoiš pohjoižes [[Atlas (mäged)|Atlas-mägidenke]] da [[Keskmeri|Keskmerenke]], i päivnouzmas — [[Rusked meri|Rusttanke merenke]]. Rahvahatoman man suviröun märičese amuižiden vähälikujiden letkesižiden düniden zonal (16° p.l.). [[Sahel']]-region om necen zonan suvehe, Sudanan savann sijadase sen regionan jäl'ghe<ref name="britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/516375/Sahara ''Sahara''] — Britannica Online Encyclopedia (Britannika-onlainenciklopedii, ''britannica.com''). {{ref-en}}</ref>. Letkesiž-kivine toižend dominiruib neciš rahvahatomas mas. Saharas om äi ojandehid. Manalaižed järved venudas rahvahatoman man pohjoižes meren pindan ülemba (Livijas — 500 m ü.m.t.), ka niiden vezi kävutase Keskmeren randpolen territorijoiden irrigacijan da jomižen täht. == Klimat == Kožui maižandusele klimat oleskeleb Saharas 17 tuhad vozid pordal. Jäl'ghine mugoine klimatan pord oli nell' tuhad vozid tagaz, se möst saškandese ičeze maksimumhasai vl 15000 meiden erad. Nügüd'aigan letked zavodiba tulda oazisoihe hondon ičtazevedandan kazvištho tagut, ka ümbärdajiden valdkundoiden ohjastused käsktas ištutada sauptajid puiden jonoid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Sahara}} [[Kategorii:Saharan rahvahatoi ma| ]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad]] [[Kategorii:Afrik]] ofw8s08f4t4xaozyalowjg2tykv8l1x 188531 188530 2026-06-15T16:16:04Z Motoranger 10577 formitez 188531 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Znamoičendad|Sahar}} [[Fail:Sahara satellite hires.jpg|thumb|right|200px|Saharan nägu Man kaimdajaspäi (''NASA World Wind''-organizacijan foto)]] [[Fail:Libya 4608 Idehan Ubari Dunes Luca Galuzzi 2007.jpg|thumb|right|250px|Sahar [[Livii|Livijas]]]] '''Saharan rahvahatoi ma''', vai '''Sahar''' ({{lang-ar|الصحراء الكبرى‎}} ''aṣ-ṣaḥrā' al-kubrá'', ''Es-Sahra-l'-Kubra'' «kaikiš suremb rahvahatoi ma», {{lang-ber|ⵜⵉⵏⵉⵔⵉ}} ''Tiniri'', {{lang-es|Sáhara}}, {{lang-fr|Sahara}}) om kaikiš suremb letkesine [[rahvahatoi ma]] mail'mas da koumanz' surudel rahvahatoi ma ([[Antarktid]]an da [[Arktik]]an jäl'ghe) mail'mas, otab [[Pohjoižafrik]]an tobjad palad. == Ühthižed andmused == Sahar levigandeb 4800 kilometraks päivlaskmaspäi päivnouzmha da 800..1200 km pohjoižespäi suvehe. Pind — 8,6 mln. km²<ref name="britannica"/> (Afrikan pindan läz 30 %), vai 9,1 mln. km² (WWF<ref>[http://worldwildlife.org/ecoregions/pa1327 Northern Africa (Pohjoižafrik)]. — WWF (Mail'man londusen fond, ''worldwildlife.org'') {{ref-en}}</ref>). Sahar otab paloikš enamba mi kümnen valdkundan territorijoid — [[Alžir]], [[Tunis]], [[Livii]] i [[Egipt]] pohjoižes; [[Marok]] da [[Mavritanii]] päivlaskmas; [[Mali]], [[Niger]], [[Čad]] da [[Sudan]] suves. Ristitud eläba kaikenaigašti [[oazis]]oiš vaiše, [[Nil]]- da [[Niger (jogi)|Niger]]-jogiden alangištoiš. Saharan regionad: Tenere, Sur' Päivnouzmaine Erg, Sur' Päivlaskmaine Erg, Tanezruft, Hamad El' Hamr, Erg Igidi, Erg Šeš, mugažo Talak, Aravijan (Egiptal), Alžiran, Livijan da Nubijan rahvahatomad mad. Rahvahatoman man südäimine ristitišt om vaiše 2,5 mln. ristituid. == Etimologii == «Sahar»-nimi mainitase meiden eran ezmäižes voz'sadaspäi<ref name="geo">[http://slovari.yandex.ru/dict/geography/article/geo/geo3/geo-4162.htm ''Сахара (Sahar)''] // Словарь современных географических названий (Nügüd'aigaižiden geografižiden nimitusiden vajehnik) / V.M. Kotläkov-akademikan ühthižen redakcijan al. Elektronine pästand. — Jekaterinburg: U-Faktorija, 2006. (''slovari.yandex.ru'') {{ref-ru}}</ref>. Se libub arabižes «صَحْرَاء»-sanaspäi [sˤaħraːʔ] ''ṣaḥrāʾ'', kudamb znamoičeb «rahvahatoi ma», da sen äilugun «صَحَارَى»-sanaspäi [sˤaħaːraː] ''ṣaḥārāʾ''. Sen ühtes om kosketust «aṣḥar»-adjektivanke, «rahvahatoman man, rusttan polhe mujun» znamoičendanke. Erasiden-se regioniden nimed oma [[berberalaižed|berberan]] augotižlibundanke<ref name="britannica"/>: Tanezruft (Alžiran ehtbokas), Tenere (Nigeran keskuses). == Geografii == [[Fail:Saharan topographic elements map.png|thumb|right|400px|Saharan topografine kart (2008)]] Sahar kändihe rahvahatomaks maks viž millionad vozid tagaze. Sahar randičeb päivlaskmas [[Atlantine valdmeri|Atlantiženke valdmerenke]], om röunoiš pohjoižes [[Atlas (mäged)|Atlas-mägidenke]] da [[Keskmeri|Keskmerenke]], i päivnouzmas — [[Rusked meri|Rusttanke merenke]]. Rahvahatoman man suviröun märičese amuižiden vähälikujiden letkesižiden düniden zonal (16° p.l.). [[Sahel']]-region om necen zonan suvehe, Sudanan savann sijadase sen regionan jäl'ghe<ref name="britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/516375/Sahara ''Sahara''] — Britannica Online Encyclopedia (Britannika-onlainenciklopedii, ''britannica.com''). {{ref-en}}</ref>. Letkesiž-kivine toižend dominiruib neciš rahvahatomas mas. Saharas om äi ojandehid. Manalaižed järved venudas rahvahatoman man pohjoižes meren pindan ülemba (Livijas — 500 m ü.m.t.), ka niiden vezi kävutase Keskmeren randpolen territorijoiden irrigacijan da jomižen täht. == Klimat == Kožui maižandusele klimat oleskeleb Saharas 17 tuhad vozid pordal. Jäl'ghine mugoine klimatan pord oli nell' tuhad vozid tagaz, se möst saškandese ičeze maksimumhasai vl 15000 meiden erad. Nügüd'aigan letked zavodiba tulda oazisoihe hondon ičtazevedandan kazvištho tagut, ka ümbärdajiden valdkundoiden ohjastused käsktas ištutada sauptajid puiden jonoid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Sahara}} [[Kategorii:Saharan rahvahatoi ma| ]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Rahvahatomad mad]] [[Kategorii:Afrik]] 13znmeli1dc1p5qjhm743kbe3784piz Puerto Iguasu 0 7385 188542 184274 2026-06-15T22:55:33Z Motoranger 10577 formitez, +kart 188542 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Puerto Iguasu<br />Puerto Iguazú | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Puerto Iguasun lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Argentin | Eläjiden lugu = 82,227 | Voz' = 2010 | Pind = 759 | Fail = Avenida Victoria Aguirre en Puerto Iguazú (año 2008).jpg | Pämez' = | Telefonkod = +54-3757 | Aigvö = [[UTC]]−3 }} [[Fail:HITO de las tres fronteras ARGENTINA.JPG|thumb|left|250px|Teznam Argentinan, Brazilijan da Paragvajan röunoiden ühtnendal]] '''Puerto Iguasu''' ({{lang-es|Puerto Iguazú}}) om lidn [[Argentin]]an pohjoižpäivnouzmaižes čogas, [[Mis'jones (agj)|Mis'jones]]-provincijas. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud [[Iguasu-vezilanktendad]]-londuzkompleksanno vn 1901 12. päiväl elokud. Se vedab ičezennoks äjid turistoid kaikes mail'maspäi. Puerto Iguasu šingotase [[turizm]]al (äi adivpertid anttas radod lidnalaižile) i kalližarvoižiden kividen kaivuztegimištol (agat, ametist, kvarc, topaz), voib kodvda kaivajan radod. == Geografijan andmused == [[Fail:Municipio Puerto Iguazú en departamento Iguazú.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz municipalitetas, Iguasu-departamentas, Mis'jones-provincijas i Argentinas vn 2007 kartal]] Lidn sijadase provincijan, departamentan i municipalitetan pohjoižes-lodehližes čogas, [[Iguasu]]-jogen randal, 162 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[Brazilii|Brazilijan]] i [[Paragvai]]n röunoidenno. Matkad lidnaspäi vezilanktoidehesai om seičemetoštkümne kilometrad päivnouzmha. Om ühtenzoittud lähiženke braziliženke [[Fos du Iguasu]]-lidnanke sildan abul. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps. Voden keskmäine lämuz om +21 C°, redukun-keväz'kun +22..+26 C°, semendkun-elokun +16..+18 C°. Ekstremumad oma −5 C° i +40 C°. Paneb sadegid 1949 mm vodes, enamba redukus-vilukus (177..237 mm kus) i semendkus (192 mm), vähemba elokus (94 mm). == Eläjad == Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82,227 ristitud. Enzne lidnanpämez' — Marselo Orasio Sančes (radoi vspäi 2011). Rahvahidenkeskeine civiline «Iguasu-vezilanktendad»-lendimport ({{lang-es|Aeropuerto Internacional Cataratas del Iguazú}}, ''IGR / SARI'', 1,5 mln passažiroid vl 2019) radab lidnas. Tehtas reisid [[Buenos Aires]]ha i Argentinadme. == Irdkosketused == * [http://iguazu.gob.ar/ Lidnan oficialine sait (''iguazu.gob.ar'').] {{ref-es}} {{Commons|Category:Puerto Iguazú}} [[Kategorii:Argentinan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Mis'jones (agj)]] b2j8dslo4q4kuxkibwm1s0lifs7fvyi 188543 188542 2026-06-15T22:58:09Z Motoranger 10577 formitez 188543 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Puerto Iguasu<br />Puerto Iguazú | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Puerto Iguasun lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Argentin | Eläjiden lugu = 82,227 | Voz' = 2010 | Pind = 759 | Fail = Avenida Victoria Aguirre en Puerto Iguazú (año 2008).jpg | Pämez' = | Telefonkod = +54-3757 | Aigvö = [[UTC]]−3 }} '''Puerto Iguasu''' ({{lang-es|Puerto Iguazú}}) om lidn [[Argentin]]an pohjoižpäivnouzmaižes čogas, [[Mis'jones (agj)|Mis'jones]]-provincijas. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud [[Iguasu-vezilanktendad]]-londuzkompleksanno vn 1901 12. päiväl elokud. Se vedab ičezennoks äjid turistoid kaikes mail'maspäi. Puerto Iguasu šingotase [[turizm]]al (äi adivpertid anttas radod lidnalaižile) i kalližarvoižiden kividen kaivuztegimištol (agat, ametist, kvarc, topaz), voib kodvda kaivajan radod. == Geografijan andmused == [[Fail:Municipio Puerto Iguazú en departamento Iguazú.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz municipalitetas (ruza muju), Iguasu-departamentas, Mis'jones-provincijas i Argentinas vn 2007 kartal]] Lidn sijadase provincijan, departamentan i municipalitetan pohjoižes-lodehližes čogas, [[Iguasu]]-jogen randal, 162 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[Brazilii|Brazilijan]] i [[Paragvai]]n röunoidenno. Matkad lidnaspäi vezilanktoidehesai om seičemetoštkümne kilometrad suvipäivnouzmha. Om ühtenzoittud lähiženke braziliženke [[Fos du Iguasu]]-lidnanke sildan abul. Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] neps. Voden keskmäine lämuz om +21 C°, redukun-keväz'kun +22..+26 C°, semendkun-elokun +16..+18 C°. Ekstremumad oma −5 C° i +40 C°. Paneb sadegid 1949 mm vodes, enamba redukus-vilukus (177..237 mm kus) i semendkus (192 mm), vähemba elokus (94 mm). == Eläjad == Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 82,227 ristitud. Enzne lidnanpämez' — Marselo Orasio Sančes (radoi vspäi 2011). == Transport == [[Fail:HITO de las tres fronteras ARGENTINA.JPG|thumb|left|250px|Teznam Argentinan, Brazilijan da Paragvain röunoiden ühtnendal (2007)]] Rahvahidenkeskeine civiline «Iguasu-vezilanktendad»-lendimport ({{lang-es|Aeropuerto Internacional Cataratas del Iguazú}}, ''IGR / SARI'', 1,5 mln passažiroid vl 2019) radab lidnas. Tehtas reisid [[Buenos Aires]]ha i Argentinadme. == Irdkosketused == * [http://iguazu.gob.ar/ Lidnan oficialine sait (''iguazu.gob.ar'').] {{ref-es}} {{Commons|Category:Puerto Iguazú}} [[Kategorii:Argentinan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Mis'jones (agj)]] 91nwduznwfmdr2uygff0u0kn8h6n4n8 Vikipedii:Süvüden istorii 4 14194 188538 188375 2026-06-15T22:23:25Z Motoranger 10577 kerdan nedališ 188538 wikitext text/x-wiki [[Vepsän Vikipedii|Vepsän Vikipedijan]] süvüden istorii udištihe kerdan nedališ, kaikuččel ezmärgel. '''Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}''' ({{purge}}) == 2026. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 05. viluku 2026: '''93.098''' {{kazvand}} : 12. viluku 2026: '''93.439''' {{kazvand}} : 19. viluku 2026: '''93.554''' {{kazvand}} : 26. viluku 2026: '''93.759''' {{kazvand}} : 02. uhoku 2026: '''93.911''' {{kazvand}} : 09. uhoku 2026: '''93.883''' {{lanktend}} : 16. uhoku 2026: '''93.994''' {{kazvand}} : 23. uhoku 2026: '''94.178''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2026: '''94.309''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2026: '''94.610''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2026: '''94.686''' {{kazvand}} : 23. keväz'ku 2026: '''94.858''' {{kazvand}} : 30. keväz'ku 2026: '''95.099''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2026: '''95.376''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2026: '''95.573''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2026: '''95.888''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2026: '''96.259''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2026: '''96.626''' {{kazvand}} : 11. semendku 2026: '''96.906''' {{kazvand}} : 18. semendku 2026: '''97.169''' {{kazvand}} : 25. semendku 2026: '''97.406''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2026: '''97.773''' {{kazvand}} : 08. kezaku 2026: '''98.021''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2026: '''98.221''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2026: '''???''' : 29. kezaku 2026: '''???''' |} == 2025. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2025: '''84.465''' {{lanktend}} : 13. viluku 2025: '''84.594''' {{kazvand}} : 20. viluku 2025: '''84.755''' {{kazvand}} : 27. viluku 2025: '''84.942''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2025: '''85.128''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2025: '''85.339''' {{kazvand}} : 17. uhoku 2025: '''85.549''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2025: '''85.706''' {{kazvand}} : 03. keväz'ku 2025: '''85.985''' {{kazvand}} : 10. keväz'ku 2025: '''86.280''' {{kazvand}} : 17. keväz'ku 2025: '''86.562''' {{kazvand}} : 24. keväz'ku 2025: '''86.813''' {{kazvand}} : 31. keväz'ku 2025: '''87.021''' {{kazvand}} : 07. sulaku 2025: '''87.376''' {{kazvand}} : 14. sulaku 2025: '''87.593''' {{kazvand}} : 21. sulaku 2025: '''87.805''' {{kazvand}} : 28. sulaku 2025: '''88.028''' {{kazvand}} | : 05. semendku 2025: '''88.343''' {{kazvand}} : 12. semendku 2025: '''88.653''' {{kazvand}} : 19. semendku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 26. semendku 2025: '''89.113''' {{kazvand}} : 02. kezaku 2025: '''89.301''' {{kazvand}} : 09. kezaku 2025: '''89.653''' {{kazvand}} : 16. kezaku 2025: '''89.817''' {{kazvand}} : 23. kezaku 2025: '''89.983''' {{kazvand}} : 30. kezaku 2025: '''88.810''' {{lanktend}} : 07. heinku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 14. heinku 2025: '''89.097''' {{kazvand}} : 21. heinku 2025: '''89.238''' {{kazvand}} : 28. heinku 2025: '''89.349''' {{kazvand}} : 04. eloku 2025: '''89.541''' {{kazvand}} : 11. eloku 2025: '''89.715''' {{kazvand}} : 18. eloku 2025: '''89.887''' {{kazvand}} : 25. eloku 2025: '''90.070''' {{kazvand}} | : 01. sügüz'ku 2025: '''90.241''' {{kazvand}} : 08. sügüz'ku 2025: '''90.382''' {{kazvand}} : 15. sügüz'ku 2025: '''90.682''' {{kazvand}} : 22. sügüz'ku 2025: '''90.877''' {{kazvand}} : 29. sügüz'ku 2025: '''91.022''' {{kazvand}} : 06. reduku 2025: '''91.182''' {{kazvand}} : 13. reduku 2025: '''91.356''' {{kazvand}} : 20. reduku 2025: '''91.545''' {{kazvand}} : 27. reduku 2025: '''91.669''' {{kazvand}} : 03. kül'mku 2025: '''91.932''' {{kazvand}} : 10. kül'mku 2025: '''92.106''' {{kazvand}} : 17. kül'mku 2025: '''92.093''' {{lanktend}} : 24. kül'mku 2025: '''92.261''' {{kazvand}} : 01. tal'vku 2025: '''92.366''' {{kazvand}} : 08. tal'vku 2025: '''92.561''' {{kazvand}} : 15. tal'vku 2025: '''92.667''' {{kazvand}} : 22. tal'vku 2025: '''92.855''' {{kazvand}} : 29. tal'vku 2025: '''92.850''' {{lanktend}} |} == 2024. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2024: '''76.078''' {{kazvand}} : 08. viluku 2024: '''76.229''' {{kazvand}} : 15. viluku 2024: '''76.512''' {{kazvand}} : 22. viluku 2024: '''76.785''' {{kazvand}} : 29. viluku 2024: '''77.021''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2024: '''77.237''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2024: '''77.420''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2024: '''77.631''' {{kazvand}} : 26. uhoku 2024: '''77.889''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2024: '''78.136''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2024: '''78.267''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2024: '''78.450''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2024: '''78.623''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2024: '''78.792''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2024: '''78.927''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2024: '''79.082''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2024: '''79.232''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2024: '''79.373''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2024: '''79.457''' {{kazvand}} : 13. semendku 2024: '''79.592''' {{kazvand}} : 20. semendku 2024: '''79.701''' {{kazvand}} : 27. semendku 2024: '''79.734''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2024: '''79.873''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2024: '''80.013''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2024: '''80.111''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2024: '''80.229''' {{kazvand}} : 01. heinku 2024: '''80.336''' {{kazvand}} : 08. heinku 2024: '''80.441''' {{kazvand}} : 15. heinku 2024: '''80.858''' {{kazvand}} : 22. heinku 2024: '''80.986''' {{kazvand}} : 29. heinku 2024: '''81.121''' {{kazvand}} : 05. eloku 2024: '''81.217''' {{kazvand}} : 12. eloku 2024: '''81.483''' {{kazvand}} : 19. eloku 2024: '''81.682''' {{kazvand}} : 26. eloku 2024: '''81.824''' {{kazvand}} | : 02. sügüz'ku 2024: '''81.977''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2024: '''82.127''' {{kazvand}} : 16. sügüz'ku 2024: '''82.276''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2024: '''82.406''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2024: '''82.591''' {{kazvand}} : 07. reduku 2024: '''82.739''' {{kazvand}} : 14. reduku 2024: '''82.886''' {{kazvand}} : 21. reduku 2024: '''83.006''' {{kazvand}} : 28. reduku 2024: '''83.131''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2024: '''83.301''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2024: '''83.393''' {{kazvand}} : 18. kül'mku 2024: '''83.531''' {{kazvand}} : 25. kül'mku 2024: '''83.742''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2024: '''83.904''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2024: '''84.061''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2024: '''84.200''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2024: '''84.382''' {{kazvand}} : 30. tal'vku 2024: '''84.581''' {{kazvand}} |} == 2023. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2023: '''68.386''' {{kazvand}} : 09. viluku 2023: '''68.710''' {{kazvand}} : 16. viluku 2023: '''68.893''' {{kazvand}} : 23. viluku 2023: '''69.127''' {{kazvand}} : 30. viluku 2023: '''69.274''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2023: '''69.418''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2023: '''69.672''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2023: '''69.761''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2023: '''69.929''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2023: '''70.105''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2023: '''70.208''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2023: '''70.332''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2023: '''70.493''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2023: '''70.663''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2023: '''70.744''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2023: '''70.775''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2023: '''70.878''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2023: '''70.931''' {{kazvand}} : 08. semendku 2023: '''71.026''' {{kazvand}} : 15. semendku 2023: '''71.096''' {{kazvand}} : 22. semendku 2023: '''71.266''' {{kazvand}} : 29. semendku 2023: '''71.537''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2023: '''71.604''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2023: '''71.857''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2023: '''72.048''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2023: '''72.120''' {{kazvand}} : 03. heinku 2023: '''72.188''' {{kazvand}} : 10. heinku 2023: '''72.278''' {{kazvand}} : 17. heinku 2023: '''72.337''' {{kazvand}} : 24. heinku 2023: '''72.402''' {{kazvand}} : 31. heinku 2023: '''72.521''' {{kazvand}} : 07. eloku 2023: '''72.694''' {{kazvand}} : 14. eloku 2023: '''72.885''' {{kazvand}} : 21. eloku 2023: '''73.035''' {{kazvand}} : 28. eloku 2023: '''73.199''' {{kazvand}} | : 04. sügüz'ku 2023: '''73.301''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2023: '''73.453''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2023: '''73.546''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2023: '''73.655''' {{kazvand}} : 02. reduku 2023: '''73.789''' {{kazvand}} : 09. reduku 2023: '''73.892''' {{kazvand}} : 16. reduku 2023: '''74.036''' {{kazvand}} : 23. reduku 2023: '''74.129''' {{kazvand}} : 30. reduku 2023: '''74.232''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2023: '''74.393''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2023: '''74.675''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2023: '''74.841''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2023: '''75.011''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2023: '''75.246''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2023: '''75.467''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2023: '''75.640''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2023: '''75.845''' {{kazvand}} |} == 2022. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 03. viluku 2022: '''58.745''' {{kazvand}} : 10. viluku 2022: '''58.952''' {{kazvand}} : 17. viluku 2022: '''59.147''' {{kazvand}} : 24. viluku 2022: '''59.404''' {{kazvand}} : 31. viluku 2022: '''59.631''' {{kazvand}} : 07. uhoku 2022: '''59.859''' {{kazvand}} : 14. uhoku 2022: '''60.054''' {{kazvand}} : 21. uhoku 2022: '''60.318''' {{kazvand}} : 28. uhoku 2022: '''60.528''' {{kazvand}} : 07. keväz'ku 2022: '''60.708''' {{kazvand}} : 14. keväz'ku 2022: '''60.867''' {{kazvand}} : 21. keväz'ku 2022: '''61.095''' {{kazvand}} : 28. keväz'ku 2022: '''61.283''' {{kazvand}} : 04. sulaku 2022: '''61.586''' {{kazvand}} : 11. sulaku 2022: '''61.823''' {{kazvand}} : 18. sulaku 2022: '''62.077''' {{kazvand}} : 25. sulaku 2022: '''62.173''' {{kazvand}} | : 02. semendku 2022: '''62.320''' {{kazvand}} : 09. semendku 2022: '''62.497''' {{kazvand}} : 16. semendku 2022: '''62.637''' {{kazvand}} : 23. semendku 2022: '''62.798''' {{kazvand}} : 30. semendku 2022: '''62.972''' {{kazvand}} : 06. kezaku 2022: '''63.074''' {{kazvand}} : 13. kezaku 2022: '''63.310''' {{kazvand}} : 20. kezaku 2022: '''63.505''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2022: '''63.569''' {{kazvand}} : 04. heinku 2022: '''63.665''' {{kazvand}} : 11. heinku 2022: '''63.801''' {{kazvand}} : 18. heinku 2022: '''63.918''' {{kazvand}} : 25. heinku 2022: '''64.150''' {{kazvand}} : 01. eloku 2022: '''64.272''' {{kazvand}} : 08. eloku 2022: '''64.488''' {{kazvand}} : 15. eloku 2022: '''64.664''' {{kazvand}} : 22. eloku 2022: '''64.814''' {{kazvand}} : 29. eloku 2022: '''64.953''' {{kazvand}} | : 05. sügüz'ku 2022: '''65.242''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2022: '''65.402''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2022: '''65.540''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2022: '''65.971''' {{kazvand}} : 03. reduku 2022: '''66.214''' {{kazvand}} : 10. reduku 2022: '''66.340''' {{kazvand}} : 17. reduku 2022: '''66.483''' {{kazvand}} : 24. reduku 2022: '''66.620''' {{kazvand}} : 31. reduku 2022: '''66.784''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2022: '''66.946''' {{kazvand}} : 14. kül'mku 2022: '''67.103''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2022: '''67.305''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2022: '''67.491''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2022: '''67.646''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2022: '''67.673''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2022: '''67.957''' {{kazvand}} : 26. tal'vku 2022: '''68.208''' {{kazvand}} |} == 2021. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 04. viluku 2021: '''47.476''' {{kazvand}} : 11. viluku 2021: '''47.767''' {{kazvand}} : 18. viluku 2021: '''47.969''' {{kazvand}} : 25. viluku 2021: '''48.093''' {{kazvand}} : 01. uhoku 2021: '''48.379''' {{kazvand}} : 08. uhoku 2021: '''48.495''' {{kazvand}} : 15. uhoku 2021: '''48.751''' {{kazvand}} : 22. uhoku 2021: '''48.963''' {{kazvand}} : 01. keväz'ku 2021: '''49.157''' {{kazvand}} : 08. keväz'ku 2021: '''49.332''' {{kazvand}} : 15. keväz'ku 2021: '''49.488''' {{kazvand}} : 22. keväz'ku 2021: '''49.877''' {{kazvand}} : 29. keväz'ku 2021: '''50.311''' {{kazvand}} : 05. sulaku 2021: '''50.623''' {{kazvand}} : 12. sulaku 2021: '''50.704''' {{kazvand}} : 19. sulaku 2021: '''50.814''' {{kazvand}} : 26. sulaku 2021: '''51.024''' {{kazvand}} | : 03. semendku 2021: '''51.219''' {{kazvand}} : 10. semendku 2021: '''51.422''' {{kazvand}} : 17. semendku 2021: '''51.536''' {{kazvand}} : 24. semendku 2021: '''51.779''' {{kazvand}} : 31. semendku 2021: '''51.917''' {{kazvand}} : 07. kezaku 2021: '''52.062''' {{kazvand}} : 14. kezaku 2021: '''52.251''' {{kazvand}} : 21. kezaku 2021: '''52.525''' {{kazvand}} : 28. kezaku 2021: '''52.909''' {{kazvand}} : 05. heinku 2021: '''53.026''' {{kazvand}} : 12. heinku 2021: '''53.195''' {{kazvand}} : 19. heinku 2021: '''53.458''' {{kazvand}} : 26. heinku 2021: '''53.699''' {{kazvand}} : 02. eloku 2021: '''53.883''' {{kazvand}} : 09. eloku 2021: '''54.013''' {{kazvand}} : 16. eloku 2021: '''54.127''' {{kazvand}} : 23. eloku 2021: '''54.264''' {{kazvand}} : 30. eloku 2021: '''54.440''' {{kazvand}} | : 06. sügüz'ku 2021: '''54.651''' {{kazvand}} : 13. sügüz'ku 2021: '''54.776''' {{kazvand}} : 20. sügüz'ku 2021: '''54.932''' {{kazvand}} : 27. sügüz'ku 2021: '''55.181''' {{kazvand}} : 04. reduku 2021: '''55.326''' {{kazvand}} : 11. reduku 2021: '''55.393''' {{kazvand}} : 18. reduku 2021: '''55.643''' {{kazvand}} : 25. reduku 2021: '''55.887''' {{kazvand}} : 01. kül'mku 2021: '''56.078''' {{kazvand}} : 08. kül'mku 2021: '''56.454''' {{kazvand}} : 15. kül'mku 2021: '''56.669''' {{kazvand}} : 22. kül'mku 2021: '''56.843''' {{kazvand}} : 29. kül'mku 2021: '''56.986''' {{kazvand}} : 06. tal'vku 2021: '''57.259''' {{kazvand}} : 13. tal'vku 2021: '''57.414''' {{kazvand}} : 20. tal'vku 2021: '''57.594''' {{kazvand}} : 27. tal'vku 2021: '''57.792''' {{kazvand}} |} == 2020. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2020: '''38.777''' {{lanktend}} : 13. viluku 2020: '''38.746''' {{lanktend}} : 20. viluku 2020: '''38.852''' {{kazvand}} : 27. viluku 2020: '''38.901''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2020: '''38.945''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2020: '''38.928''' {{lanktend}} : 17. uhoku 2020: '''39.040''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2020: '''39.121''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2020: '''39.128''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2020: '''39.165''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2020: '''39.148''' {{lanktend}} : 23. keväz'ku 2020: '''39.127''' {{lanktend}} : 30. keväz'ku 2020: '''39.255''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2020: '''39.262''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2020: '''39.305''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2020: '''39.396''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2020: '''39.447''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2020: '''39.643''' {{kazvand}} : 11. semendku 2020: '''39.741''' {{kazvand}} : 18. semendku 2020: '''39.847''' {{kazvand}} : 25. semendku 2020: '''39.963''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2020: '''39.953''' {{lanktend}} : 08. kezaku 2020: '''40.033''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2020: '''40.083''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2020: '''40.028''' {{lanktend}} : 29. kezaku 2020: '''40.026''' {{lanktend}} : 06. heinku 2020: '''40.500''' {{kazvand}} : 13. heinku 2020: '''40.516''' {{kazvand}} : 20. heinku 2020: '''40.554''' {{kazvand}} : 27. heinku 2020: '''40.733''' {{kazvand}} : 03. eloku 2020: '''40.794''' {{kazvand}} : 10. eloku 2020: '''40.874''' {{kazvand}} : 17. eloku 2020: '''40.901''' {{kazvand}} : 24. eloku 2020: '''41.034''' {{kazvand}} : 31. eloku 2020: '''41.130''' {{kazvand}} | : 07. sügüz'ku 2020: '''41.167''' {{kazvand}} : 14. sügüz'ku 2020: '''41.596''' {{kazvand}} : 21. sügüz'ku 2020: '''42.915''' {{kazvand}} : 28. sügüz'ku 2020: '''43.067''' {{kazvand}} : 05. reduku 2020: '''43.228''' {{kazvand}} : 12. reduku 2020: '''43.435''' {{kazvand}} : 19. reduku 2020: '''43.514''' {{kazvand}} : 26. reduku 2020: '''43.844''' {{kazvand}} : 02. kül'mku 2020: '''44.142''' {{kazvand}} : 09. kül'mku 2020: '''44.382''' {{kazvand}} : 16. kül'mku 2020: '''44.739''' {{kazvand}} : 23. kül'mku 2020: '''45.123''' {{kazvand}} : 30. kül'mku 2020: '''45.531''' {{kazvand}} : 07. tal'vku 2020: '''45.851''' {{kazvand}} : 14. tal'vku 2020: '''46.241''' {{kazvand}} : 21. tal'vku 2020: '''47.059''' {{kazvand}} : 28. tal'vku 2020: '''47.410''' {{kazvand}} |} == 2019. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 07. viluku 2019: '''32.748''' {{kazvand}} : 14. viluku 2019: '''32.804''' {{kazvand}} : 21. viluku 2019: '''32.955''' {{kazvand}} : 28. viluku 2019: '''33.253''' {{kazvand}} : 04. uhoku 2019: '''33.395''' {{kazvand}} : 11. uhoku 2019: '''33.529''' {{kazvand}} : 18. uhoku 2019: '''33.607''' {{kazvand}} : 25. uhoku 2019: '''33.866''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2019: '''34.068''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2019: '''34.268''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2019: '''34.369''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2019: '''34.651''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2019: '''34.679''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2019: '''34.891''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2019: '''35.108''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2019: '''35.319''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2019: '''35.723''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2019: '''35.834''' {{kazvand}} : 13. semendku 2019: '''36.031''' {{kazvand}} : 20. semendku 2019: '''36.119''' {{kazvand}} : 27. semendku 2019: '''36.316''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2019: '''36.545''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2019: '''36.888''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2019: '''37.225''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2019: '''37.407''' {{kazvand}} : 01. heinku 2019: '''37.722''' {{kazvand}} : 08. heinku 2019: '''37.873''' {{kazvand}} : 15. heinku 2019: '''38.004''' {{kazvand}} : 22. heinku 2019: '''38.069''' {{kazvand}} : 29. heinku 2019: '''38.050''' {{lanktend}} : 05. eloku 2019: '''38.094''' {{kazvand}} : 12. eloku 2019: '''38.039''' {{lanktend}} : 19. eloku 2019: '''38.043''' {{kazvand}} : 26. eloku 2019: '''38.043''' {{vajehtuseta}} | : 02. sügüz'ku 2019: '''38.108''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2019: '''38.057''' {{lanktend}} : 16. sügüz'ku 2019: '''38.097''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2019: '''38.147''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2019: '''38.172''' {{kazvand}} : 07. reduku 2019: '''38.178''' {{kazvand}} : 14. reduku 2019: '''38.248''' {{kazvand}} : 21. reduku 2019: '''38.287''' {{kazvand}} : 28. reduku 2019: '''38.336''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2019: '''38.448''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2019: '''38.448''' {{vajehtuseta}} : 18. kül'mku 2019: '''38.393''' {{lanktend}} : 25. kül'mku 2019: '''38.446''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2019: '''38.557''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2019: '''38.626''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2019: '''38.674''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2019: '''38.651''' {{lanktend}} : 30. tal'vku 2019: '''38.779''' {{kazvand}} |} == 2018. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2018: '''27.699''' {{kazvand}} : 08. viluku 2018: '''28.286''' {{kazvand}} : 15. viluku 2018: '''28.369''' {{kazvand}} : 22. viluku 2018: '''28.531''' {{kazvand}} : 29. viluku 2018: '''28.673''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2018: '''28.763''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2018: '''28.961''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2018: '''27.301''' {{lanktend}} : 26. uhoku 2018: '''27.404''' {{kazvand}} : 05. keväz'ku 2018: '''27.810''' {{kazvand}} : 12. keväz'ku 2018: '''27.916''' {{kazvand}} : 19. keväz'ku 2018: '''27.981''' {{kazvand}} : 26. keväz'ku 2018: '''28.121''' {{kazvand}} : 02. sulaku 2018: '''28.206''' {{kazvand}} : 09. sulaku 2018: '''28.350''' {{kazvand}} : 16. sulaku 2018: '''28.745''' {{kazvand}} : 23. sulaku 2018: '''28.951''' {{kazvand}} : 30. sulaku 2018: '''29.023''' {{kazvand}} | : 07. semendku 2018: '''29.258''' {{kazvand}} : 14. semendku 2018: '''29.366''' {{kazvand}} : 21. semendku 2018: '''29.658''' {{kazvand}} : 28. semendku 2018: '''29.965''' {{kazvand}} : 04. kezaku 2018: '''30.333''' {{kazvand}} : 11. kezaku 2018: '''30.510''' {{kazvand}} : 18. kezaku 2018: '''30.556''' {{kazvand}} : 25. kezaku 2018: '''30.570''' {{kazvand}} : 02. heinku 2018: '''30.637''' {{kazvand}} : 09. heinku 2018: '''30.705''' {{kazvand}} : 16. heinku 2018: '''30.761''' {{kazvand}} : 23. heinku 2018: '''30.909''' {{kazvand}} : 30. heinku 2018: '''31.027''' {{kazvand}} : 06. eloku 2018: '''31.068''' {{kazvand}} : 13. eloku 2018: '''31.109''' {{kazvand}} : 20. eloku 2018: '''31.149''' {{kazvand}} : 27. eloku 2018: '''31.227''' {{kazvand}} | : 03. sügüz'ku 2018: '''31.298''' {{kazvand}} : 10. sügüz'ku 2018: '''31.304''' {{kazvand}} : 17. sügüz'ku 2018: '''31.335''' {{kazvand}} : 24. sügüz'ku 2018: '''31.356''' {{kazvand}} : 01. reduku 2018: '''31.523''' {{kazvand}} : 08. reduku 2018: '''31.615''' {{kazvand}} : 15. reduku 2018: '''31.679''' {{kazvand}} : 22. reduku 2018: '''31.804''' {{kazvand}} : 29. reduku 2018: '''31.944''' {{kazvand}} : 05. kül'mku 2018: '''32.016''' {{kazvand}} : 12. kül'mku 2018: '''32.070''' {{kazvand}} : 19. kül'mku 2018: '''32.192''' {{kazvand}} : 26. kül'mku 2018: '''32.246''' {{kazvand}} : 03. tal'vku 2018: '''32.458''' {{kazvand}} : 10. tal'vku 2018: '''32.503''' {{kazvand}} : 17. tal'vku 2018: '''32.538''' {{kazvand}} : 24. tal'vku 2018: '''32.650''' {{kazvand}} : 31. tal'vku 2018: '''32.624''' {{lanktend}} |} == 2017. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2017: '''14.579''' {{kazvand}} : 09. viluku 2017: '''14.612''' {{kazvand}} : 16. viluku 2017: '''14.620''' {{kazvand}} : 23. viluku 2017: '''14.720''' {{kazvand}} : 30. viluku 2017: '''14.773''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2017: '''14.866''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2017: '''14.924''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2017: '''15.055''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2017: '''15.179''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2017: '''15.246''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2017: '''15.318''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2017: '''15.471''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2017: '''15.638''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2017: '''15.775''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2017: '''16.003''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2017: '''16.161''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2017: '''16.337''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2017: '''16.717''' {{kazvand}} : 08. semendku 2017: '''17.120''' {{kazvand}} : 15. semendku 2017: '''17.501''' {{kazvand}} : 22. semendku 2017: '''18.356''' {{kazvand}} : 29. semendku 2017: '''19.509''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2017: '''20.452''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2017: '''21.286''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2017: '''21.727''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2017: '''22.046''' {{kazvand}} : 03. heinku 2017: '''22.306''' {{kazvand}} : 10. heinku 2017: '''22.542''' {{kazvand}} : 17. heinku 2017: '''22.748''' {{kazvand}} : 24. heinku 2017: '''23.115''' {{kazvand}} : 31. heinku 2017: '''23.229''' {{kazvand}} : 07. eloku 2017: '''23.417''' {{kazvand}} : 14. eloku 2017: '''23.777''' {{kazvand}} : 21. eloku 2017: '''24.404''' {{kazvand}} : 28. eloku 2017: '''24.611''' {{kazvand}} || : 04. sügüz'ku 2017: '''24.791''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2017: '''25.167''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2017: '''25.376''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2017: '''25.443''' {{kazvand}} : 02. reduku 2017: '''25.617''' {{kazvand}} : 09. reduku 2017: '''25.927''' {{kazvand}} : 16. reduku 2017: '''26.181''' {{kazvand}} : 23. reduku 2017: '''26.342''' {{kazvand}} : 30. reduku 2017: '''26.522''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2017: '''26.568''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2017: '''26.630''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2017: '''26.690''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2017: '''26.928''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2017: '''27.154''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2017: '''27.302''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2017: '''27.437''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2017: '''27.556''' {{kazvand}} |} == 2016. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 13. kezaku 2016: '''13.594''' {{vajehtuseta}} : 20. kezaku 2016: '''13.629''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2016: '''13.682''' {{kazvand}} : 04. heinku 2016: '''13.812''' {{kazvand}} : 11. heinku 2016: '''13.846''' {{kazvand}} : 18. heinku 2016: '''13.832''' {{lanktend}} : 25. heinku 2016: '''13.871''' {{kazvand}} : 01. eloku 2016: '''13.888''' {{kazvand}} : 08. eloku 2016: '''13.918''' {{kazvand}} : 15. eloku 2016: '''13.963''' {{kazvand}} : 22. eloku 2016: '''13.993''' {{kazvand}} | : 29. eloku 2016: '''14.013''' {{kazvand}} : 05. sügüz'ku 2016: '''14.020''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2016: '''14.038''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2016: '''14.047''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2016: '''14.048''' {{kazvand}} : 03. reduku 2016: '''14.091''' {{kazvand}} : 10. reduku 2016: '''14.101''' {{kazvand}} : 17. reduku 2016: '''14.125''' {{kazvand}} : 24. reduku 2016: '''14.199''' {{kazvand}} : 31. reduku 2016: '''14.258''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2016: '''14.286''' {{kazvand}} | : 14. kül'mku 2016: '''14.347''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2016: '''14.440''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2016: '''14.499''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2016: '''14.525''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2016: '''14.551''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2016: '''14.530''' {{lanktend}} : 26. tal'vku 2016: '''14.497''' {{lanktend}} |} [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] lsikoc9bmla8umor1ulzefq113bzuwv Leiden 0 23407 188536 184405 2026-06-15T18:03:23Z Motoranger 10577 +galerei 188536 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Leiden | Lidnanznam = Leiden wapen.svg | Flag = Flag of Leiden.svg | Lidnanznam text = Leidenan lidnanznam | Flag text = Leidenan flag | Valdkund = Alamad | Eläjiden lugu = 130,638 | Voz' = 2024 | Pind = 23.27 | Fail = Leiden Centraal vanuit bedrijventoren mei 2018.jpg | Pämez' = Peter Heijkoop<br/>(sügüz'ku 2024—) | Telefonkod = +31-(0)71 | Avtokod = H. HZ. HX | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Leiden-stad-2014Q1.jpg|thumb|left|250px|Lidnan topografine kart (2013)]] '''Leiden''' (mugažo [[alaman kel'|alaman kelel]], virktas [ˈlɛi̯də(n)], endevanh kirjutamine oli ''Leyden'', {{lang-la|Lugdunum Batavorum}}) om lidn [[Alamad|Alamaiden]] päivlaskmas. Mülüb [[Suvigollandii]]-agjaha. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 922 kuti [[Utreht]]an arhijerejan ičezkalud. Saudihe lidnust (zamkad) 12. voz'sadal, torguihe ümbri siš. [[Sadavozne soda|Sadavoččen sodan]] aigan pagenikad šingotihe tekstil'tegimištod. Ispanijan armii blokirui lidnad vn 1574 semendkus-redukus, no alamalaižed avaižiba šlüzid i upotiba lidnan ümbrištod, siš aigaspäi redukun 3. päiv znamoičese lidnan päzutandan päiväks i oigendase kaks'-koumepäiväliženke festivalinke. [[Villem I Oranalaine]]-princ käski avaita universitetad lidnas, i sen aluz om pandud vl 1575 (nüg. 14 tuhad üläopenikoid). Leidenan universitet oli protestantižen ([[kal'vinizm]]an) opendusen järed keskuz 17. voz'sadal. Kirjišt, botanine sad i medicinine keskuz oma universitetan paloikš tämbäi. Raudte läbiti lidnad 19. voz'sadan keskes. Alamaiden Konstitucijan vn 1848 redakcii om sätud Leidenas. Leiden šingotase universitetlidnaks (läz 33 tuh. üläopenikoid), turizman edheotandoil. Aerokosmižen «[[Airbus]]»-korporacijan i «Eurotransplant»-kompanijan päfaterad sijadasoiš neciš lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Map - NL - Municipality code 0546 (2009).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase agjan pohjoižes, valdmeren tazopindal (0 m ü.m.t.). Om äi vezikanalid. Matkad [[Pohjoižmeri|Pohjoižmeren]] randhasai om kahesa kilometrad lodeheze, [[Amsterdam]]-pälidnhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine järed lidn om [[Hag]] 20 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha. == Tobmuz == [[Fail:Map - NL - Leiden wijk en buurtindeling (2009) ColoredNumbered.svg|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod i niiden alajagused (vn 2009 olend vn 2016 kartal)]] Leiden jagase kümneks nimitadud i nomeruidud ümbrikoks (0..9, {{lang-nl|wijk / district}}), ned alajagasoiš 54 nimitadud i nomeruidud ''buurt:aks''. Lidn jagase nelläks rajonaks mugažo: Keskuzline, Pohjoine, Suvine, Päivlaskmaine. Kuivman pind om 21,91 km², vezi — 1,36 nellikkilometrad. Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr ({{lang-nl|burgemeester van Leiden}}). Edeline lidnan pamez' om Henri Lenferink (semendku 2003 — eloku 2023). == Eläjad == Lidnankundan ristitišt ületi 100 tuhad eläjid 1960-nzil vozil i oli 101 221 eläjad vl 1970. Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 118 100 ristitud, vn 2019 augus — 124 797 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 282 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas, 365 tuhad eläjid om kaikidenke ezilidnoidenke (vn 2024 andmused). Kaik 24 religiozišt konfessijad om registriruidud lidnas, enamba kaiked katoline i protestantine jumalankodikundad. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume raudtestancijad ratas. Jonused ühtenzoittas ''Leiden Centraal''-stancijaspäi rahvahidenkeskeiženke ''Shiphol''-lendimportanke 31 kilometras pohjoižpäivnouzmha. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hooglandse Kerk 1671.jpg|Ph. Pankrasan jumalanpert' (vai ''Hooglandse Kerk'', protestantizm, 15. voz'sada), vn 2002 nägu Leiden-Sterrewacht-2013-d.jpg|Leidenan vanhan observatorijan päsauvuz vn 2013 restavracijan jäl'ghe sil-žo vodel Leiden Centraal Station 6838.jpg|Leidenan keskuzližen päraudtestancijan sauvuz vl 2017 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.visitleiden.nl/nl/landingpage Lidnan oficialine lehtpol' turistižel ''visitleiden.nl''-saital.] {{ref-nl}} {{ref-en}} {{ref-de}} * [http://gemeente.leiden.nl/ Leidenan kommunan oficialine sait (''gemeente.leiden.nl'').] {{ref-nl}} {{ref-en}} {{Commons|Leiden}} [[Kategorii:Leiden| ]] [[Kategorii:Alamaiden lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Suvigollandii]] anjdlxhair7ih30w6sy2vednlr9o9o2 Aizenštadt 0 34514 188540 177004 2026-06-15T22:42:43Z Motoranger 10577 formitez, +kart 188540 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Aizenštadt<br />Eisenstadt | Lidnanznam = AUT Eisenstadt COA.svg | Flag = Flag of Eisenstadt.gif | Lidnanznam text = Aizenštadtan lidnanznam | Flag text = Aizenštadtan flag | Valdkund = Avstrii | Eläjiden lugu = 14,895 | Voz' = 2021 | Pind = 42.88 | Fail = Kismarton légifotó3.jpg | Pämez' = Tomas Šteiner<br/>(kül'mku 2011—,<br/>''Thomas Steiner'') | Telefonkod = +43-2682 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Aizenštadt''' ({{lang-de|Eisenstadt}} [ˈaɪzn̩ʃtat] «raudlidn», [[bavarijan pagin]]: ''Eisnståd'', {{lang-hu|Kismarton}}) om [[Avstrii|Avstrijan]] lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Avstrijan [[Burgenland]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1118 kuti {{lang-la|Castrum Ferreum}} («raudlidnuz»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1373. Mad'jaran bajarišton Kanižai-rod valdoiči lidnal vspäi 1373 i sauvoi varmitadud lidnust. Aizenštadt sai torguindan oiktusid vl 1388. Lidn oli anastadud turkoil kahtišti heiden tel Venannoks vll 1529 i 1532. Mad'jaran Esterhazi-ruhtinazkodi valdoiči lidnal vspäi 1647. Vl 1648 Pühän Rimalaižen imperijan Ferdinand III-imperator kändi Aizenštadtad joudjaližeks lidnaks, avar lidnansauvomine zavodihe sil aigal. Raudte tuli lidnha vl 1897. Aizenštadt šingotase kahesal edheotandal enamba mi 200 radajanke i penel biznesal. [[Gaidn Jozef|Gaidnan]] festival' i 1000 vinan festival' mändas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Map at eisenstadt.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase federacijanman pohjoižpalan keskuzpalan päivlaskmas, Leitha-mägiden suvipautkil i Vul'k-jogen alangištos ({{lang-de|Wulka}}), 182 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Ven]]-pälidnhasai om nell'kümne kaks' kilometrad pohjoižhe orhal vai 58 km avtoteidme, [[Mad'jaranma]]n röunhasai om kaks'toštkümne kilometrad suvhe orhal. == Eläjad == Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13,101 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Edeline lidnan pamez' oli Andrea Fraunšil' (''Andrea Fraunschiel'', viluku 2007 — kül'mku 2011, eli vll 1955–2019). == Irdkosketused == * [http://eisenstadt.gv.at/ Lidnan oficialine sait (''eisenstadt.gv.at'').] {{ref-de}} {{Commons|Eisenstadt}} {{Avstrijan federacijanmad}} [[Kategorii:Avstrijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Burgenland|*]] t8k5h0x2q3pzddarxzn59z4lvu92ogt 188541 188540 2026-06-15T22:46:26Z Motoranger 10577 188541 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Aizenštadt<br />Eisenstadt | Lidnanznam = AUT Eisenstadt COA.svg | Flag = Flag of Eisenstadt.gif | Lidnanznam text = Aizenštadtan lidnanznam | Flag text = Aizenštadtan flag | Valdkund = Avstrii | Eläjiden lugu = 14,895 | Voz' = 2021 | Pind = 42.88 | Fail = Kismarton légifotó3.jpg | Pämez' = Tomas Šteiner<br/>(kül'mku 2011—,<br/>''Thomas Steiner'') | Telefonkod = +43-2682 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Aizenštadt''' ({{lang-de|Eisenstadt}} [ˈaɪzn̩ʃtat] «raudlidn», [[bavarijan pagin]]: ''Eisnståd'', {{lang-hu|Kismarton}}) om [[Avstrii|Avstrijan]] lidn valdkundan päivnouzmas. Se om Avstrijan [[Burgenland]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1118 kuti {{lang-la|Castrum Ferreum}} («raudlidnuz»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1373. Mad'jaran bajarišton Kanižai-rod valdoiči lidnal vspäi 1373 i sauvoi varmitadud lidnust. Aizenštadt sai torguindan oiktusid vl 1388. Lidn oli anastadud turkoil kahtišti heiden tel Venannoks vll 1529 i 1532. Mad'jaran Esterhazi-ruhtinazkodi valdoiči lidnal vspäi 1647. Vl 1648 Pühän Rimalaižen imperijan Ferdinand III-imperator kändi Aizenštadtad joudjaližeks lidnaks, avar lidnansauvomine zavodihe sil aigal. Raudte tuli lidnha vl 1897. Aizenštadt šingotase kahesal edheotandal enamba mi 200 radajanke i penen biznesan kompanijoil. [[Gaidn Jozef|Gaidnan]] festival' i 1000 vinan festival' mändas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Map at eisenstadt.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase federacijanman pohjoižpalan päivlaskmas, Leitha-mägiden suvipautkil i Vul'k-jogen alangištos ({{lang-de|Wulka}}), 182 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Ven]]-pälidnhasai om nell'kümne kaks' kilometrad pohjoižhe orhal vai 58 km avtoteidme, [[Mad'jaranma]]n röunhasai om kaks'toštkümne kilometrad suvhe orhal. == Eläjad == Vn 2011 Avstrijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13,101 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Edeline lidnan pamez' oli Andrea Fraunšil' (''Andrea Fraunschiel'', viluku 2007 — kül'mku 2011, eli vll 1955–2019). == Irdkosketused == * [http://eisenstadt.gv.at/ Lidnan oficialine sait (''eisenstadt.gv.at'').] {{ref-de}} {{Commons|Eisenstadt}} {{Avstrijan federacijanmad}} [[Kategorii:Avstrijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Burgenland|*]] 5hwtyqbhywg1y7w7ulwgzcyvnv0ve1r Siluanov Anton Germanovič 0 38956 188533 179092 2026-06-15T16:57:40Z Motoranger 10577 vikifikacii, kategorijad+, palah'ne ümbriradmine 188533 wikitext text/x-wiki {{Personalii}} '''Anton Germanovič Siluanov''' ({{lang-ru|Анто́н Ге́рманович Силуа́нов}}, sünd. [[Moskv]]ha, [[12. sulaku]] [[1963]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) — [[venäma]]laine politikmez', ekonomist. Venäman rahavaroiden ministr vodelpäi 2011, Venäman varumatomuden nevondišton ühtnik (vodelpäi 2011). Venäman valdmehišton aigsijaline pämez', vozil 2018 — 2020. Venäman nügüdläine valdkundaline 1. klassan nevonik (2008). Ekonomikan tedodoktor (2012). == Elostarin == [[Fail:Dmitry_Medvedev_in_Cannes,_November_2011-9.jpeg|thumb|left|250px|Dmitrii Medvedev, Siluanov, Sergei Storčak, Arkadii Dvorkovič edel radištundad, vn 2011 3. päiväl kül'mkud]] Anton Siluanov om sündnu Moskvha vn 1963 12. sulakud, tedofinansistoiden German Mihailovič da Janina Nikolajevna Siluanovoiden kanzha. Vl 1985 Siluanov lopi Moskvan rahoitusen institutad, «rahavarad da pidenzoittud velg»-openduzpalakundad. Vn 1985 elokuspäi vn 1987 keväz'kuhusai — ekonomist «Giproribas», Venäman NFST:n rahavaroiden ministrusen vanhemb ekonomist. Vn 1987 keväz'kuspäi vn 1989 semendkuhusai mez' služi Nevondkundaližes armijas. Vn 1989 semendkuspäi vn 1992 vilukuhusai — päine i 1. kategorijan ekonomist, palakundan pordaigaline pämez', Venäman NFST:n rahavaroiden ministrusen konsul'tant. Vn 1992 uhokus — Venäman ekonomikan da rahavaroiden ministrusen palakundan pordaigaline pämez'. Vn 1992 uhokuspäi vn 1997 redukuhusai Siluanov — rahavaroiden ohjandusen palakundan pordaigaline pämez', rahoituzpalakundan pordaigaline ohjandai — palakundan pämez', Venäman rahavaroiden ministrusen rahoituzpalakundan pordaigaline pämez', hän tuli sihe radole tatan abul. Vl 1994 Siluanov vahvišti dissertacijan, miše tehtas ekonomikan tedokandidataks, dissertacijan temaks valiči «Valdkundan büdžetpolitik sirdusen torguzkosketusidennoks arvoimižiš: Venälaižen Federacijan ozutesel»<ref>Силуанов, Алексей Германович. Бюджетная политика государства в условиях перехода к рыночным отношениям: На примере Российской Федерации: диссертация … кандидата экономических наук : 08.00.10. — Moskv, 1994. — 139 lp. {{ref-ru}}</ref>. Vn 1997 redukuspäi vn 2003 heinkuhusai — mikroekonomižen politikan palakundan da Venäman rahavaroiden ministrusen bankradon pämez'. Vn 2001 keväz'kun 22. päiväspäi — Venäman rahavaroiden ministrusen laudkundan ühtnii. Voden 2003 heinkuspäi voden 2004 semendkuhusai — Venäman rahavaroiden aigsijaline ministr. Voden 2004 semendkuspäi voden 2005 tal'vkun 12. päivähasai — Venäman rahavaroiden ministerstvan rahakosketusiden erišton pämez'. Voden 2005 tal'vkun 12. päiväspäi — Venäman rahavaroiden aigsijaline ministr. Voden 2011 sügüz'kun 27. päiväspäi — Venäman rahavaroiden aigsijaline ministr. Voden 2011 tal'vkun 16. päiväspäi Siluanov om Venäman rahavaroiden ministr. Vodel 2012 Siluanov polesti dissertacijan i tegihe ekonomikan tedodoktoraks, temaks valiči "Rahakosketused federalizman kehitoitusen oloiš Venämal". Oficialižed vastustajad — ekonomikan tedodoktor, professor , ekonomikan tedodoktor i ekonomikan tedodoktor, professor L'udmila Likova. Päorganizacii <ref>Силуанов, Антон Германович. [https://viewer.rusneb.ru/ru/rsl01005017282?page=1 Межбюджетные отношения в условиях развития федерализма в России]: автореферат дис. … доктора экономических наук: 08.00.10 / Силуанов Антон Германович; [Место защиты: Рос. акад. нар. хоз-ва и гос. службы при Президенте РФ]. — Москва, 2012. — 42 с.</ref>. Voden 2013 vilukuspäi — Rahoitusen universitetan, mitte om Venäman valdmehišton ohjandusel, raha-ekonomižen tedokundan dekan. Vn 2015 vilukus Venäman valdkundmehišt pani Siluanovad kaclendnevondkundan ühtnijan radsijale. Vn 2016 uhokus hän läksi «[[Ühthine Venäma]]»-partijan Ülembaižes nevondkundaspäi (oli sen ühtnijan vlpäi 2012). Sulakus vodel 2017 Siluanov tegihe VTB-bankan tarkištelendnevondišton pämeheks. 18. semendkud vodel 2018 Venäman [[Vladimir Putin]]-prezidentan käskön mödhe Siluanov tegihe Venäman valdmehišton ezmäižeks aigsijaližeks pämeheks — Venäman rahavaroiden ministraks. Konz [[Dmitrii Medvedev|Dmitrii Medvedevan]] toine valdmehišt jäti radsijan vilukus vodel 2020 Siluanov jäti ezmäižen aigsijaližen pämehen radsijan, no jatkui rata rahavaroiden ministran. 14. semendkud vodel 2024 Siluanov tegihe Venäman rahavaroiden ministraks, necil-žo päiväl Venäman Preziden allekirjuti käskön hänen panendas. 15. semendkud vodel 2025 Venäman Prezidentan käskön mödhe Siluanov om pandud holenpidändan nevondištoho.   == Kaikile avaitud mel'kacundad == Vl 2018 Siluanov oli ühten üks'hengišpäi, ken tahtoi pästta radho zakonan penziimehiden igän surendandas Venämal. Nece pätuz ei tulend mel'he äjile ristituile, hö meletiba, miše tahtoitas pästta zakon eloho peitos Mail'man čempionatan sün taguiči. Siluanov sanui, miše reforman zavodind i Mail'man čempionat jaugmäčun mödhe oma ühtel aigal ani muite, miše pensiireforaman polhe levedas diskutiruidas, a möhemba zavodihe rahvahan vastustused reformad vaste<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/3700473 Коммерсантъ, 30 июля 2018. Протесты ушли на пенсию. Москва отозвалась на непопулярную реформу двумя митингами]</ref>. Oldes Venäman rahavaroiden ministran, Siluanov om päarvostelii i hän azoteleb projektan Moskv−Kazan'-kiruhraudten tegendan mödhe. Sulakus vodel 2019 Siluanov tariči panda školprogramha kursan ičeze biznesan tegendan mödhe. Vl 2019 Siluanov pučihe VTB-bankan pämehen Andrei Kostinan taričendaspäi alenzoitta nalogoid venälaižiden täht, kel oma pen' rahatulo, i mugažo penen da keskbiznesan täht. Vl 2020 Siluanov nimiti radon nalogmaksuid Venämal korktoikš. Zakonan mödhe radonandajale Venämal pidab maksta radnikas kaičuzmaksoid, nece om 30 % paukaspäi, 22 % mäneb, 5,1 % — tervhuz'kaičuzmaksuihe, 2,9 % — socialižehe kaičuzmaksuihe. Völ 13 % ristitun rahatulon nalogad heittas radnikan paukaspäi. Mugoižiden suriden nalogoiden taguiči Venämal peittud pauk rados om vaiše ekonomikan rahatulon 13 %. Nalogoiden stavk radole Venämal om kaikid korktemb mail'mas, se om 36,6 % kommercižišpäi radišton ližarahoišpäi. Rindatuzoppindad ozutiba, miše Kazahstanas nalogoiden stavk radole om vaiše 10,1 %, Amerikas — 9,8 %, Kanadas — 12,7 %, Germanias — 21,5 %, Velikobritanias — 12 %. Venäman valdmehišt ei hökkähta alenzoitta nalogoid, sikš ku om varu mureta Venäman b'udžetad i tulijas aigas voib tehtas rahoiden mairiž Venäman pensiifondas, sel'genzoiti rahavaroiden ministr Siluanov. == Kanz == Tat — German Mihailovič Siluanov (om sündnu 25.02.1937), vodel 1961 lopi Venäman ekonomikan universitetad G. V. Plehanovan nimed, "Rahavarad"-tedokundan, openduzvozil oli tedokundan komsomolan organizacijan aigsijaližen sekretarin. German oli ühten koumespäi pästnikaspäi, kudambid institutan lopindan jäl'ghe jättihe Moskvaha, oigetihe radmaha Sovetskijan Sojuzan valdkundan varumatomuden komitetha. Sigä hän radoi vähäižen, i tedokundan dekanan Raisa Gužkovan abul putui radole Sovetskijan Sojuzan rahavaroiden ministerstvaha, kus radoi hänen mužikan Ivan Gužkovan ohjandusel. Oli komsomil'skijan aktivistan, oli seinlehtesen toimišton ühtnikan Rahavaroiden ministerstvas. Vodeks 1991 tegihe RSFSRan rahavaroiden ministerstvan erišton pämeheks, vodel 1996 oli Venäman rahavaroiden ministerstvan velgan da rahan pörundan erišton aigsijaližen pämehen, vodel 1996 läksi pensijale. Teravas nece erišt sauptihe i avaitihe uz' mikroekonomikan da bankoiden erišt, mittušt ohjaškanzi Anton Siluanov. Mam — Janina Nikolajevna Siluanova (om sündnu 20. vilukud 1936), radoi "Rahavarad da statistik"-painištos, jäl'ges oli Venäman rahavaroiden ministerstvan Valdkundaližen universitetan toimišterišton radnikan. Anton Siluanoval om vel'l' Vsevolod (om sündnu 18. uhokud 1976), hän mugažo radab Venäman rahavaroiden ministerstvas. Mez' om nainu, no vl 2016 tedod hänen akas kadoiba rahatulon deklaracijaspäi. Gleb-poig (om sündnu vodel 1999), üläopenik Rahoitusen universitetas Venäman valdkundmehišton ohjandusel, noriden politikmehiden školan pästnik, baiker. Aleksei-poig vlpäi 2023 — «Aeroflot»-aviakompanijan regionaližen šingotesen palakundan pämez'<ref>[https://ria.ru/20230202/aeroflot-1849205868.html Песков прокомментировал назначение сына Силуанова в департамент «Аэрофлота» // Uzištused 2. uhoku 2023 ''ria.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>. == Mel'hetartused == Anton Siluanov navedib ohjata motocikloil, vedenalaine mectuz om mel'he hänele, keradab grammplatoid. Pagižeb saksan kelel. == Pauklahjad == * Koumanden stepenin "Arvtegoiš Kodiman edes"-orden (15. sulakud vodel 2013) — ''sures panendas valdkundan rahavaroiden politikan tegemižehe i äivoččes hüväs rados''. * IV stepenin orden "Arvtegoiš Kodiman edes" (2. uhokud vodel 2011) — ''sabustadud radsatusiš i äivoččes hüväs rados'.'' * I stepenin ordenan medal' "Arvtegoiš Kodiman edes" (13. sügüz'kud vodel 2007) — ''arvtegoiš ekonomikas i rahoitusen rados''. * Venäman Prezidentan arvokaz kirjeine (18. kül'mkud vodel 2010) — ''verazmaižiden pasportoiden andmižes, miččiš kaičese elektrotedod''. * Venäman Prezidentan kitändkirjeine (1. sügüz'kud vodel 2012) — ''arvtegoiš ekonomikas i äivoččes hüväs rado''. * Venäman Prezidentan kitändkirjeine (6. sügüz'kud vodel 2002) — ''arvtegoiš ekonomikas i rahoitusen rados''. * Venäman rahavaroiden ministerstvan arvokaz kitändkirjeine (2001). * Venäman rahavaroiden ministran kitänkirjeine (2002). * Orden "Pohjoižtähtaz" (Saha Tazovaldkund). * Orden "Duslik" (Тatarstan, 2015). * Medal' "Arvtegoiš Čečenijan Tazovaldkundan edes" (24. kül'mkud 2008) — ''sures panendas Čečenijan Tazovaldkundan rahavaroiden politikan tegemižehe''<ref>[https://chechnya-gov.ru/doc/1994 Указ Главы Чеченской Республики от 24.11.2008 № 379]</ref>. * Medal' "Arvtegoiš Karjalan Tazovaldkundan edes" (8. kezakud 2020) — ''arvtegoiš Karjalan Tazovaldkundan i sen eläjiden edes, sures panendas socialiž-ekonomikan valdkundan kehitoitusehe i aktivižes rados laudkundas Karjalan Tazovaldkundan sadavoččen jubilejan praznuičendan mödhe''<ref>[http://publication.pravo.gov.ru/Document/View/1000202006160002?index=1&rangeSize=1 Указ Главы Республики Карелия от 8 июня 2020 года № 58 «О награждении государственными наградами Республики Карелия».] {{ref-ru}}</ref>. == Painused == * Межбюджетные отношения в условиях развития федерализма в России (Venäman büdžetoidenkeskeižed sidod federalizman šingotesen arvoimižiš). — M.: Delo, 2011. — 295 lp. : kuv., tabl. {{ref-ru}} ISBN 978-5-7749-0660-4 == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.minfin.ru/ru/ministry/structure/management/?id4=5 Siluanovan biografii Venälaižen Federacijan rahoitusen ministrusen ''minfin.ru''-saital.] {{ref-ru}} [[Kategorii:Venäman ministrad]] [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Ministrad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Moskvha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1963]] [[Kategorii:Sündnuded sulakun 12. päiväl]] 8myu8m7znilw7qsait4s4ghjcpq08xh Rešetnikov Maksim Gennadjevič 0 38975 188532 182357 2026-06-15T16:23:34Z Motoranger 10577 kategorijad+ 188532 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Maxim Reshetnikov 2021-04-24.jpg | дата рождения = 11. heinku 1979 | место рождения = [[Perm']], [[Venäman NFST]], [[NSTÜ]] }} '''Maksim Gennadjevič Rešetnikov''' ({{lang-ru|Макси́м Генна́дьевич Реше́тников}}, sünd. [[11. heinku]] [[1979]] [[Perm'|Permihe]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ]]) om [[Venäma|venämalaine]] valdkundmez'. Otab Venäman ekonomikan šingotesen ministran radnikust vn 2020 vilukun 21. päiväspäi<ref name="ЭнцТАСС">[https://tass.ru/encyclopedia/person/reshetnikov-maksim-gennadevich Энциклопедия ТАСС (''tass.ru''), 2024. Решетников, Максим Геннадьевич. Министр экономического развития РФ (TASS:an enciklopedii, 2024. Rešetnikov Maksim Gennadjevič, VF:n ekonomikan šingotesen ministr).] {{ref-ru}}</ref>. Ende mez' radoi [[Permin rand]]an pämehen (gubernatoran) vn 2017 sügüz'kun 18. päiväspäi vn 2020 vilukun 21. päivhäsai. Nügüdläine Venäman valdkundaline koumanden klassan nevoi (2010). Ühtneb politižen «[[Ühthine Venäma]]»-partijan Ülembaižhe nevondkundha<ref name="ЭнцТАСС" />. == Elostarin == Maksim Rešetnikov om sündnu vn 1979 11. heinkud [[Perm']]-lidnha. === Openduz === Mez' lopi gimnazijan № 17 (Perm'). Jäl'ges školad päzui Permin valdkundaližhe universitetha, sen ekonomižen kibernetikan tedokundale. Vodel 2000 lopi universitetan, vaumičihe ekonomistaks-matematikantedajaks, vodel 2002 openui kelentedomeheks-kändajaks. Vodel 2003 L. S. Portnoin ohjandusel polesti dissertacijad «Agjan ekonomikan ohjandamine rahasisteman pohjal: principad da modelid (Permin agjan ozutesen mödhe)»-temadme, kändihe ekonomikan tedokandidataks. === Rad === Vozil 1998−2002 Rešetnikov radoi pätundijan, projektoiden ohjandajan ''Prognoz''-organizacijas («Endustuz»). Vozil 2000−2005 Rešetnikov radoi rahantulendan da rajadusiden palakundan pämehen, regionaližiden rahoiden da rahan sijadusen palakundan pämehen, oli ekonomikan ohjandusen pordaigaližeks pämeheks Permin agjan administracijas. Agj kändihe randaks vn 2005 tal'vkus. Vozil 2005−2007 Rešetnikov — [[Permin rand]]an programan tegendan palakundan ezmäine pordaigaline pämez', Permin randan gubernatoran administracijan ezmäine pordaigaline pämez'. Vozil 2007−2009 rahakosketusiden palakundan pordaigaline pämez', Venäman subjektoiden valdkundmehiden radon arvon da tarkištelendan palakundan pämez' (Venäman regionaližen šingotesen ministruz). Vn 2009 14. sulakud — 12. redukud mez' oli Permin randan gubernatoran administracijan pämehen. Sil-žo vodel oli pandud Venäman enččen [[Dmitrii Medvedev]]-prezidentan radnikoiden varha. Vozil 2009−2010 Rešetnikov — valdkundan ohjanduzpalakundas, Venäman ohjastusen apparatan regionaližen šingotesen i ičenaižen organan pämez', oli sen ohjandajan. Vodel 2010, konz Sergei Sobänin kändihe [[Moskv]]an meraks, Rešetnikov mäni radole lidnan ohjastushe. Hän oli Moskvan ezmäižen ohjastusen i meran apparatan pordaigaližen pämehen. Vozil 2012−2017 Rešetnikov radoi ministran, oli Moskv-lidnan ekonomižen politikan da šingotesen palakundan pämehen. == Permin randan pämez' == Vn 2017 6. uhokud Venäman [[Vladimir Putin]]-prezidentan käskön mödhe Rešetnikov kändihe (valičendoiden päivhäsai) Permin randan pordaigaližeks pämeheks. Vn 2017 14. kezakud Rešetnikov oli taritud Permin randan pämehen kandidataks «[[Ühthine Venäma]]»-partijaspäi. Valičendpäivän sen-žo voden 10. sügüz'kud hän vägesti, sai 82,06 % änid. Vn 2017 18. sügüz'kud mez' zavodi rata Permin randan gubernatoran (pämehen). Vn 2017 tal'vkuspäi Rešetnikov ühtneb «Ühthine Venäma»-partijha. Vn 2018 8. tal'vkud pätandan mödhe, kudambad sen partijan 18. suiman delegatad tegiba, Rešetnikov kändihe partijan Ülembaižen nevondkundan ühtnijaks. Vn 2018 18. heinkud — vn 2019 28. vilukud Rešetnikov oli Venäman Valdkundaližen nevondkundan ühtnijan. === Venäman ohjastuses === [[Fail:Vladimir_Putin_and_Maxim_Reshetnikov_(2021-02-04).jpg|thumb|center|250px|Radvasttuz [[Vladimir Putin]]anke vn 2021 4. uhokud]] Vn 2020 21. vilukud Venäman prezidentan käskön mödhe Rešetnikov kändihe Venäman ekonomikan šingotesen ministraks; siloi-žo hän oli heittud Permin randan pämehen radsijalpäi ičeze tahton mödhe. Rešetnikov — «Venälaižen venčurorganizacijan» pämehiden nevondkundan ohjandai (vn 2020 keväz'kuspäi), «Federaližen korporacijan penes da sures biznesas» pämehiden nevondkundan ohjandai (vn 2020 sulakuspäi). «Venäman raudted»- (vlpäi 2020) i «Venäman počt»- (vn 2020 tal'vkuspäi) organizacijoiden pämehiden nevondkundan ohjandai, Venäman Oiktoiden rahasijadusiden fondan ühtnii (vn 2020 sulakuspäi), VTB-bankan ühtnii (vn 2020 sügüz'kuspäi). Vn 2020 semendkun 12. päiväspäi — Venäman prezidentan erinii ezitai torguimiž-ekonomižes ühthižrados Japonijanke<ref name="ЭнцТАСС" />. Vn 2021 keväz'kun 29. päiväspäi valdkundmez' kändihe Evropan rekonstrukcijan da šingotesen bankan ohjandajaks Venämalpäi<ref name="ЭнцТАСС" /> prezidentan käskön mödhe. Vn 2024 14. semendkud uden ohjastusen sädandan aigan Rešetnikov kändihe Venäman ekonomikan šingotesen ministraks<ref name="ЭнцТАСС" />. == Arvznamad da kitändsanad == * Kahtenden märpordhan ordenan «Tatanman hüväs rados»-mötal' (2016); * Sebruden Orden<ref name="ЭнцТАСС" />; * Venäman ohjastusen arvkirjeine; * Venäman Prezidentan kitändkirjeine<ref name="ЭнцТАСС" />. == Kanz == Maksim Rešetnikov om nainu. Hänen Anna-ak om Permin valdkundaližen universitetan pästnikan. Kaik koume last om kanzas — kaks' tütärt i üks' poig. == Mel'hetartused == Ühtištab socialižid verkoid ičeze radonke. Vedab oiktoid efiroid kaikenaigašti, niiš andoi vastusid Permin randan eläjiden küzundoihe socialižiš verkoiš. == Homaičendad == <references /> == Purtked == * [https://tass.ru/encyclopedia/person/reshetnikov-maksim-gennadevich Энциклопедия ТАСС (''tass.ru''), 2024. Решетников, Максим Геннадьевич. Министр экономического развития РФ (TASS:an enciklopedii, 2024. Rešetnikov Maksim Gennadjevič, VF:n ekonomikan šingotesen ministr).] {{ref-ru}} * [http://www.perm.ru/power/губернатор-пермского-края/ Biografii] Permin randan tobmuden organoiden ''perm.ru''-saital. {{ref-ru}} * [http://depr.mos.ru/about/staff/reshetnikov_maksim_gennadevich/ Biografii] Moskvan Ohjastusen ''depr.mos.ru''-saital. {{ref-ru}} [[Kategorii:Venäman ministrad]] [[Kategorii:Ministrad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Permihe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1979]] [[Kategorii:Sündnuded heinkun 11. päiväl]] tqlvlatgxcx4yqzifcyanie00xt7470 Šablon:Motd/2026-06-17 10 40873 188534 2026-06-15T17:12:03Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Nerobergbahn Wiesbaden.webm" 188534 wikitext text/x-wiki Nerobergbahn Wiesbaden.webm nxbo75418ph53mo991pl8km4g3smj65 Šablon:Motd/2026-06-17 (vep) 10 40874 188535 2026-06-15T17:13:42Z Motoranger 10577 toštmine, fail linneb vajehtadud, pall'az sija vikiaitas 188535 wikitext text/x-wiki ''Nerobergbahn'' (438 metrad pitte) [[Visbaden]]-lidnas, [[Gessen]]-federacijanma, [[Saksanma]]. 1. pala: Veziballastan lähtend vagonan edeližen laskendan jäl'ghe. 2. pala: Ajelend alastancijaspäi ülästancijannoks seižutesenke ümbärpeitläl. Videon hätkeližuz om 5 min 18 s, 8. semendku 2026, tegi ''Raimond Spekking''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> oi95xmq3jrc53knd1bftgg7mz7ulwl4