Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Slovenii 0 499 189342 189341 2026-08-15T18:03:52Z Koiravva 1717 tobmuz aktualizacii 189342 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Slovenijan Tazovaldkund<br />Republika Slovenija | Valdkundznam = Coat of arms of Slovenia.svg | Flag = Flag of Slovenia.svg | Valdkundznam text = Slovenijan valdkundznam | Flag text = Slovenijan flag | Pälidn = Lüblän | Eläjiden lugu = 2,102,126<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/si.html Slovenijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 20,273<ref>[http://www.stat.si/letopis/2010/01_10/01-03-10.htm Površina ozemlja in pokrovnost tal, določena planimetrično, 2005 (Märitud planimetrižikš territorijan pind, 2005). — Slovenijan Tazovaldkundan statistikan radnikoičend (''stat.si'').] {{ref-sl}} {{ref-en}}</ref> | Kart = EU-Slovenia.svg | Kel' = [[slovenijan kel'|slovenijan]] | Valdkundan pämez' = [[Pirc Musar Nataša|Nataša Pirc Musar]] | Päministr = [[Janša Janez|Janez Janša]] | Religii = [[hristanuskond]], [[ateizm]] | Valüt = [[evro]] (€) (EUR)<ref>Edel 2007. vot — [[slovenijan tolar]] (T) (SIT).</ref> | Internet-domen = [[.si]]<ref>Mugažo [[.eu]] kuti [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] ühtnii.</ref> | Telefonkod = +386 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Slovenii''' ({{lang-sl|Slovenija}}), oficialine nimituz — '''Slovenijan Tazovaldkund''' ({{lang-sl|Republika Slovenija}} [reˈpublika slɔˈʋèːnija]), om valdkund [[Keskuzevrop]]as. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Lüblän]]. Vn 2004 29. päiväl keväz'kud kändihe [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijaks. Vn 2004 semendkun 1. päiväspäi om [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] ühtnijaks. == Istorii == Vn 1991 25. päiväl kezakud Slovenii tedištoiti ripmatomudes [[Jugoslavii|Jugoslavijaspäi]]. Valdkundan ezmäine Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Slovenia?lang=en Slovenijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> ({{lang-sl|Ustava}}) om vahvištadud vl 1991, se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke. == Geografijan andmused == [[Fail:General map of slovenia.svg|thumb|left|250px|Slovenijan reljefan kart (2009)]] Valdkund sijadase [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'saren]] lodehes, sen [[Al'pad|Edelal'piden]] palas. Slovenii om mavaldkundröunoiš [[Italii|Italijanke]] päivlaskmas (röunan piduz — 280 km), [[Avstrii|Avstrijanke]] pohjoižes (röun om 318 km pitte), [[Mad'jaranma]]nke pohjoižpäuvnouzmas (102 km), [[Horvatii|Horvatijanke]] (670 km) päuvnouzmas da suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 1370 km. Slovenijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab [[Adriatine meri]] (randanpird om 43 km). Kaikiš korktemb čokkoim om [[Triglav (mägi)|Triglav]]-mägenoc, 2864 m kortte meren pindan päl. Londuseližed varad oma [[mec]] (territorijan enamba pol't), [[bur hil']], metalloiden kivendod ([[hahktin]], [[cink]], [[artut']], [[uran (himine element)|uran]], [[hobed]]), sauvondkivi. == Politine sistem == [[Fail:Presidential Palace. Ljubljana.jpg|thumb|right|250px|Prezidentan i ohjastusen pert'kulu [[Lüblän]]as vn 2010 vilukus]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Prezident ({{lang-sl|Predsednik Republike Slovenije}}) om valdkundan da sen armijan pämeheks, valitas händast videks vodeks kaikel rahvahal. Parlament om kaks'kodine, paneb päministrad radsijha. Parlamentan üläkodi om Valdkundaline Nevondkund ({{lang-sl|Državni svet}}) 40 ezitajanke, se tob kohendusid alakodin aktoihe i vaiše nevondfunkcii om sil. Sijaližed minicipalitetad i rahvahaližed organizacijad valitas üläkodin ühtnijoid videks vodeks. Alakodi om Valdkundaline Suim ({{lang-sl|Državni zbor}}) 90 ühtnijanke, pandas heid nelläks vodeks ühthižil valičendoil. Nügüdläine prezident om [[Pirc Musar Nataša|Nataša Pirc Musar]] vn 2022 tal'vkun 23. päiväspäi. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 22. päiväl redukud (ühtenz' tur, sai kahtent sijad 26,88 % satusenke) i 13. päiväl kül'mkud (kahtenz' tur, 53,89 %). Edeline prezident om [[Pahor Borut|Borut Pahor]] (22. tal'vku 2012 — 22. tal'vku 2022, vll 2008−2012 radoi päministran, sai vn 2017 valičendoil kahtendes turas 53,09 %, vl 2012 — 67,37 %). Üläkodin nügüdläine mülükund zavodi radod vn 2022 tal'vkun 19. päiväspäi. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2026 22. päiväl keväz'kud. [[Janša Janez|Janez Janša]] om vahvištadud päministran radsijha vn 2026 4. päiväl kezakud, mez' oli sil-žo radnikusel jo koume kerdad (tal'vku 2004 — kül'mku 2008, uhoku 2012 — keväz'ku 2013, keväz'ku 2020 — semendku 2022). == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Slovenijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Slovenii jagase 212 kundaks ({{lang-sl|občina}}), niišpäi üks'toštkümne oma lidnan statusanke. Nene kundad ühtnedas kaks'toštkümnehe statistižhe regionha ([[slovenijan kel'|slovenijaks]] ''regija''). == Eläjad == Slovenijas elädas [[slovenijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2,061,085 ristitud<ref>[http://www.stat.si/eng/novica_prikazi.aspx?id=6200 Vn 2014 vilikun 1. päivän Slovenijan ristitišt. — Slovenijan Tazovaldkundan statistikan radnikoičend (''stat.si'').] {{ref-en}}</ref>. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Rahvahad (2002): [[slovenijalaižed]] — 83,1 %, [[serbalaižed]] — 2,0 %, [[horvatijalaižed]] — 1,8 %, [[bošnäklaižed]] — 1,1 %, toižed rahvahad i märhapanendata — 12,0 %. Uskondan mödhe (2002): [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 57,8 %, [[islam]]anuskojad — 2,4 %, [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] — 2,3 %, toižed [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 0,9 %, toižed uskojad i märhapanendata — 26,5 %, religijatomad — 10,1 %. Valdkundan toižed znamasižed lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2013<ref>[http://www.stat.si/eng/krajevnaimena/pregledi_naselja_najvecja_prebivalci.asp Kaikiš surembad eländpunktad ristitišton lugun mödhe vn 2013 1. päiväl vilukud. — Slovenijan Tazovaldkundan statistikan radnikoičend (''stat.si'').] {{ref-en}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Maribor]], [[Cele]], [[Kran']]. Kaik om 67 lidnad Slovenijas (2011. voz'). Viž eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020). == Ižanduz == Slovenii om šingotadud elokaz industraline valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 72 mlrd. US$ ekvivalentas (87. sija mail'mas; US$34,026 ühtele hengele, 34. sija) vai 113 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (94. sija; US$53,287 ühtele hengele, 35. sija). Valdkundaline velg om sur' (KSP:n koumen nelländest surtte vl 2022). Tegimišton päsarakod oma elektrotehnine, himine, zell'edheotandad, cellülozbumagaine i tekstiline, üks' avtotegim radab. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Maižanduz andab 1,8 % kogosüdäiproduktaspäi (2017), tegimišt 32,2 %, holitišiden sfer 65,9 %. Sil-žo 2017. vodel radajiden 5,5 % oliba ottud maižandushe, 31,2 % tegimištho, 63,3 % holitišiden sferha. Valdkundan päeksport om [[avto]]d, transportmašiništ, [[söm|söndtavarad]] da [[himižed heretused]]. Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i transportine mašiništ, tegimišton tavarad, himikalijad, poltused i voižimed, söndtavarad. Pätorguindpartnörikš oma [[Šveicarii]] (Slovenijan eksportan 21 % i importan 15 % vl 2020), [[Saksanma]] (eksportan 14 % i importan 13 % sil-žo vodel), [[Italii]] (eksportan 11 % i importan 12 %), [[Avstrii]] (eksportan 7 % i importan 8 %), [[Horvatii]] (eksportan 8 % i importan 5 %), [[Kitai]] (importan 9 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Ljubljana (Slovenia) (54247947771).jpg|Slovenijan parlamentan molembiden kodiden ištundoiden sijaduz, [[Lüblän]], heinku 2024 Tretja vseslovenska ljudska vstaja (13).jpg|Valdkundan Röunantagaižiden i Evropan azjoiden ministruz ''Mladika Complex''-pertiš Lüblänan keskuzrajonas, uhoku 2013 Ljubljana (18743912836).jpg|Slovenijan Ülembaine Käskuzkund (''Vrhovno sodišče Republike Slovenije''), Lüblän, kezaku 2015 Banka Slovenije.jpg|Slovenijan bank (keskuzbank, ''Banka Slovenije''), Lüblän, keväz'ku 2021 National Gallery of Slovenia at night 2019 (48728021908).jpg|Valdkundan Rahvahangalerei (''Narodna galerija''), Lüblän, sügüz'ku 2019 Ljubljana city view (11330258683).jpg|Slovenijan rahvahan i universitetan kirjišt (''Narodna in univerzitetna knjižnica, NUK''), Lüblän, reduku 2013 (suremb nellikanvuitte sauvuz tagamal nügüd'aigaižes stiliš) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gov.si/ Slovenijan Tazovaldkundan institucijoiden oficialine sait (''gov.si'').] {{ref-sl}} {{ref-en}} {{Commons|Slovenia}} {{Evrop}} [[Kategorii:Slovenii| ]] 7qeee7pvowa53b5yh3cnp5iml2b751h Odess 0 6778 189352 164523 2026-08-16T05:08:31Z Motoranger 10577 +kartad 189352 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Odess<br />Одеса <small>(ukr.)</small><br />Одесса <small>(ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Odesa.svg | Flag = Flag of Odesa.svg | Lidnanznam text = Odessan znam | Flag text = Odessan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,010,537 | Voz' = 2022 | Pind = 162.42 | Fail = Odessa-Montage-2016.png | Pämez' = Gennadii Truhanov<br/>(2014—) | Telefonkod = +380-48 | Avtokod = BH/16 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2.<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Odessa.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]] '''Odess''' ({{lang-uk|Одеса}} [ɔˈdɛsɐ]) om lidn [[Ukrain]]an suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo [[Odessan agj]]an administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn. == Istorii == Eländpunkt om olmas vlpäi 1794<ref>Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vn 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: «Придав в пособие вам інженер-полковника Де-Волана, коего представленный план пристани и города Хаджибея утвердив, повелеваем приступить, не теряя времени, к возможному и постепенному произведению оного в действие».</ref>. Edel 1795. vot lidn nimi oli '''Kacübijv''', möhemba — '''Hadžibei'''<ref>[http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=20.10.2003&rf7571=23500 Верховна Рада. Облікова картка. Одеса. — ''Gska2.rada.gov.ua''.] {{ref-uk}}</ref>. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu [[sanskrit]]an «Godesha»-sanaspäi (Godesa)<ref>[http://lib.rus.ec/b/202900/read#t3 Odess om «Härgan rand». — ''Lib.rus.ec''.] {{ref-ru}}</ref>. Odess ümbrištonke šingotase järedal meriportal (31,3 mln tonnoid jüguid vl 2007), kivivoinümbriradmižel, mašinansauvomižel, [[metallurgii|metallurgijal]], himižel sarakol, punümbriradmižen tegimil, sömtegimištol, istorižel i lebuturizmal, torguindal (''Tavrija V''-verk). Agjan maižanduzprodukcijan sur' torguz läz lidnad om kaikiš surembiš radonandajišpäi. == Geografijan andmused == [[Fail:Odesa-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Mustmeri|Mustmeren]] lodehližel randištol, Odessan lahten randoil, −4,2..65 m korktusil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +20,8..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,5 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus. Paneb sadegid 470 mm vodes, kuidme 28..47 mm. Paneb kuz' santimetrad lunt tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..84 % redukus-keväz'kus. Tal'v om pil'vesekaz. Meriveden lämuz om +6..+23 C° kuidme, meri jädub lidnas harvoin lujas. == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad 1970-nziden voziden lopus (1,072,000 eläjid vl 1981). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,115,371 eläjad vl 1989. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 1,014,912 eläjad<ref name = "nasod">[http://www.od.ukrstat.gov.ua/ Lidnan ristitišton lugu vn 2013 vilukun 1. päiväl. — Odessan agjan statistikan ohjanduz (''od.ukrstat.gov.ua'').] {{ref-uk}}</ref>. Kaik 1,378,490 eläjad oli ezilidnoidenke 3656 km² pindal vl 2021. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2001): [[ukrainalaižed]] — 62 %, [[venälaižed|venänikad]] — 29 %, [[bolgarijalaižed]] — 6,1 %, [[moldovalaižed]] — 5 %, [[gagauzad]] — 1,1 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %. Vodele 2015 ukrainalaižiden lugu ližadui 68 procenthasai, venänikoiden lugu poleni i oli nelländez. == Transport == Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid, taksid, funikulöran jono, ehtatimed lebuturistoiden täht. Lidn om kaikiš surembaks Ukrainan portoišpäi. Odess om järedaks avtote- da raudtesol'meks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hotel Odessa.jpg|«Odess»-adivpert' da merivagzal vl 2005 Одесса. Киностудия..JPG|Odessan kinostudii vl 2011 Одесса (2015).JPG|''Odess Päine''-päraudtestancijan (''Odesa Holovna'') pert' vl 2015 </gallery> == Lidnan praznikad == * [[Lidnan päiv]] oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päiväl. Praznik levigandeb kaiked lidnadme. Galakoncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad veroližešti. * Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandha näht oli vl 1944). * Jumorin (Nagrandanpäiv). Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghiženke radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. Jumorinale tuleb äi turistoid. * Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766−1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vn 1766 sügüz'kun 25. päiväl [[Pariž]]ha.<br /> Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje.<br /> Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd ''Odessan päzutand lebujoišpäi'' om neche päivhä sidodud; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). == Sebruzlidnad == Odessal om 25 sebruzlidnad<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/twin_cities/ Odessan sebruzlidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]], 1968 * {{USA|#}} [[Baltimor]], [[AÜV]], 1975 * {{CHN|#}} [[Cindao]], [[Kitai]], 1993 * {{ARM|#}} [[Jerevan]], [[Armenii]], 1995 * {{ITA|#}} [[Genui]], [[Italii]], 1972 * {{ISR|#}} [[Haif]], [[Izrail']], 1992 * {{JAP|#}} [[Jokoham]], [[Japonii]], 1965 * {{MDA|#}} [[Kišinöv]], [[Moldov]], 1994 * {{IND|#}} [[Kolkat]], [[Indii]], 1986 || * {{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]], 1991 * {{GBR|#}} [[Liverpul']], [[Sur' Britanii]], 1957 * {{POL|#}} [[Lodz']], [[Pol'šanma]], 1993 * {{FRA|#}} [[Marsel']], [[Francii]], 1973 * {{CYP|#}} [[Nikosii]], [[Kipr]], 1996 * {{FIN|#}} [[Oulu]], [[Suomenma]], 1957 * {{GRC|#}} [[Pirei]], [[Grekanma]], 1993 * {{DEU|#}} [[Regensburg]], [[Germanii]], 1990 * {{ISR|#}} [[Roš ha Ain]], [[Izrail']], 2006 || * {{HUN|#}} [[Seged]], [[Mad'jaranma]], 1977 * {{HRV|#}} [[Split]], [[Horvatii]], 1964 * {{TUR|#}} [[Stambul]], [[Turkanma]], 1997 * {{LBY|#}} [[Tripoli]], [[Livii]] * {{ESP|#}} [[Valensii]], [[Ispanii]], 1981 * {{CAN|#}} [[Vankuver]], [[Kanad]], 1971 * {{BUL|#}} [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]], 1958 |} === Partnörlidnad === Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/partner_cities/ Odessan partnör-lidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{BLR|#}} [[Brest]], [[Vaugedvenäma]], 2004 * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]], 1996 * {{LTU|#}} [[Klaiped]], [[Litvanma]], 2004 * {{CYP|#}} [[Larnak]], [[Kipr]], 2004 * {{GRC|#}} [[Lefkad]], [[Grekanma]] * {{SVN|#}} [[Lüblän]], [[Slovenii]] || * {{BLR|#}} [[Minsk]], [[Vaugedvenäma]], 1996 * {{RUS|#}} [[Moskv]], [[Venäma]], 1995 * {{CHN|#}} [[Ninbo]], [[Kitai]], 2008 * {{RUS|#}} [[Piter]], [[Venäma]], 2002 * {{RUS|#}} [[Rostov Donal]], [[Venäma]] * {{RUS|#}} [[Taganrog]], [[Venäma]], 1993 || * {{EST|#}} [[Tallidn]], [[Estinma]], 1997 * {{GEO|#}} [[Tbilis]], [[Gruzii]], 1996 * {{CHL|#}} [[Val'paraiso]], [[Čili]], 2004 * {{POL|#}} [[Varšav]], [[Pol'šanma]], 2010 * {{AUT|#}} [[Ven]], [[Avstrii]], 2006 * {{RUS|#}} [[Volgograd]], [[Venäma]], 2001 |} == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.omr.gov.ua/ Odess-lidnan oficialine sait (''omr.gov.ua'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} {{ref-uk}} {{Commons|Одеса}} [[Kategorii:Odess| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Odessan agj|*]] svz1cq63w5av4meu72kiun9x8zxa9jf 189353 189352 2026-08-16T05:08:52Z Motoranger 10577 189353 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Odess<br />Одеса <small>(ukr.)</small><br />Одесса <small>(ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Odesa.svg | Flag = Flag of Odesa.svg | Lidnanznam text = Odessan znam | Flag text = Odessan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,010,537 | Voz' = 2022 | Pind = 162.42 | Fail = Odessa-Montage-2016.png | Pämez' = Gennadii Truhanov<br/>(2014—) | Telefonkod = +380-48 | Avtokod = BH/16 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2.<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Odessa.png|thumb|left|150px|Lidnan kart (2014)]] '''Odess''' ({{lang-uk|Одеса}} [ɔˈdɛsɐ]) om lidn [[Ukrain]]an suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo [[Odessan agj]]an administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn. == Istorii == Eländpunkt om olmas vlpäi 1794<ref>Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vn 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: «Придав в пособие вам інженер-полковника Де-Волана, коего представленный план пристани и города Хаджибея утвердив, повелеваем приступить, не теряя времени, к возможному и постепенному произведению оного в действие».</ref>. Edel 1795. vot lidn nimi oli '''Kacübijv''', möhemba — '''Hadžibei'''<ref>[http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=20.10.2003&rf7571=23500 Верховна Рада. Облікова картка. Одеса. — ''Gska2.rada.gov.ua''.] {{ref-uk}}</ref>. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu [[sanskrit]]an «Godesha»-sanaspäi (Godesa)<ref>[http://lib.rus.ec/b/202900/read#t3 Odess om «Härgan rand». — ''Lib.rus.ec''.] {{ref-ru}}</ref>. Odess ümbrištonke šingotase järedal meriportal (31,3 mln tonnoid jüguid vl 2007), kivivoinümbriradmižel, mašinansauvomižel, [[metallurgii|metallurgijal]], himižel sarakol, punümbriradmižen tegimil, sömtegimištol, istorižel i lebuturizmal, torguindal (''Tavrija V''-verk). Agjan maižanduzprodukcijan sur' torguz läz lidnad om kaikiš surembiš radonandajišpäi. == Geografijan andmused == [[Fail:Odesa-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Mustmeri|Mustmeren]] lodehližel randištol, Odessan lahten randoil, −4,2..65 m korktusil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +20,8..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,5 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus. Paneb sadegid 470 mm vodes, kuidme 28..47 mm. Paneb kuz' santimetrad lunt tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..84 % redukus-keväz'kus. Tal'v om pil'vesekaz. Meriveden lämuz om +6..+23 C° kuidme, meri jädub lidnas harvoin lujas. == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad 1970-nziden voziden lopus (1,072,000 eläjid vl 1981). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,115,371 eläjad vl 1989. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 1,014,912 eläjad<ref name = "nasod">[http://www.od.ukrstat.gov.ua/ Lidnan ristitišton lugu vn 2013 vilukun 1. päiväl. — Odessan agjan statistikan ohjanduz (''od.ukrstat.gov.ua'').] {{ref-uk}}</ref>. Kaik 1,378,490 eläjad oli ezilidnoidenke 3656 km² pindal vl 2021. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2001): [[ukrainalaižed]] — 62 %, [[venälaižed|venänikad]] — 29 %, [[bolgarijalaižed]] — 6,1 %, [[moldovalaižed]] — 5 %, [[gagauzad]] — 1,1 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %. Vodele 2015 ukrainalaižiden lugu ližadui 68 procenthasai, venänikoiden lugu poleni i oli nelländez. == Transport == Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid, taksid, funikulöran jono, ehtatimed lebuturistoiden täht. Lidn om kaikiš surembaks Ukrainan portoišpäi. Odess om järedaks avtote- da raudtesol'meks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hotel Odessa.jpg|«Odess»-adivpert' da merivagzal vl 2005 Одесса. Киностудия..JPG|Odessan kinostudii vl 2011 Одесса (2015).JPG|''Odess Päine''-päraudtestancijan (''Odesa Holovna'') pert' vl 2015 </gallery> == Lidnan praznikad == * [[Lidnan päiv]] oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päiväl. Praznik levigandeb kaiked lidnadme. Galakoncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad veroližešti. * Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandha näht oli vl 1944). * Jumorin (Nagrandanpäiv). Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghiženke radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. Jumorinale tuleb äi turistoid. * Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766−1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vn 1766 sügüz'kun 25. päiväl [[Pariž]]ha.<br /> Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje.<br /> Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd ''Odessan päzutand lebujoišpäi'' om neche päivhä sidodud; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). == Sebruzlidnad == Odessal om 25 sebruzlidnad<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/twin_cities/ Odessan sebruzlidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]], 1968 * {{USA|#}} [[Baltimor]], [[AÜV]], 1975 * {{CHN|#}} [[Cindao]], [[Kitai]], 1993 * {{ARM|#}} [[Jerevan]], [[Armenii]], 1995 * {{ITA|#}} [[Genui]], [[Italii]], 1972 * {{ISR|#}} [[Haif]], [[Izrail']], 1992 * {{JAP|#}} [[Jokoham]], [[Japonii]], 1965 * {{MDA|#}} [[Kišinöv]], [[Moldov]], 1994 * {{IND|#}} [[Kolkat]], [[Indii]], 1986 || * {{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]], 1991 * {{GBR|#}} [[Liverpul']], [[Sur' Britanii]], 1957 * {{POL|#}} [[Lodz']], [[Pol'šanma]], 1993 * {{FRA|#}} [[Marsel']], [[Francii]], 1973 * {{CYP|#}} [[Nikosii]], [[Kipr]], 1996 * {{FIN|#}} [[Oulu]], [[Suomenma]], 1957 * {{GRC|#}} [[Pirei]], [[Grekanma]], 1993 * {{DEU|#}} [[Regensburg]], [[Germanii]], 1990 * {{ISR|#}} [[Roš ha Ain]], [[Izrail']], 2006 || * {{HUN|#}} [[Seged]], [[Mad'jaranma]], 1977 * {{HRV|#}} [[Split]], [[Horvatii]], 1964 * {{TUR|#}} [[Stambul]], [[Turkanma]], 1997 * {{LBY|#}} [[Tripoli]], [[Livii]] * {{ESP|#}} [[Valensii]], [[Ispanii]], 1981 * {{CAN|#}} [[Vankuver]], [[Kanad]], 1971 * {{BUL|#}} [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]], 1958 |} === Partnörlidnad === Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/partner_cities/ Odessan partnör-lidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{BLR|#}} [[Brest]], [[Vaugedvenäma]], 2004 * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]], 1996 * {{LTU|#}} [[Klaiped]], [[Litvanma]], 2004 * {{CYP|#}} [[Larnak]], [[Kipr]], 2004 * {{GRC|#}} [[Lefkad]], [[Grekanma]] * {{SVN|#}} [[Lüblän]], [[Slovenii]] || * {{BLR|#}} [[Minsk]], [[Vaugedvenäma]], 1996 * {{RUS|#}} [[Moskv]], [[Venäma]], 1995 * {{CHN|#}} [[Ninbo]], [[Kitai]], 2008 * {{RUS|#}} [[Piter]], [[Venäma]], 2002 * {{RUS|#}} [[Rostov Donal]], [[Venäma]] * {{RUS|#}} [[Taganrog]], [[Venäma]], 1993 || * {{EST|#}} [[Tallidn]], [[Estinma]], 1997 * {{GEO|#}} [[Tbilis]], [[Gruzii]], 1996 * {{CHL|#}} [[Val'paraiso]], [[Čili]], 2004 * {{POL|#}} [[Varšav]], [[Pol'šanma]], 2010 * {{AUT|#}} [[Ven]], [[Avstrii]], 2006 * {{RUS|#}} [[Volgograd]], [[Venäma]], 2001 |} == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.omr.gov.ua/ Odess-lidnan oficialine sait (''omr.gov.ua'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} {{ref-uk}} {{Commons|Одеса}} [[Kategorii:Odess| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Odessan agj|*]] r6splwfkzw6eypmtyk8i3ca3zsm39t9 189354 189353 2026-08-16T05:28:57Z Motoranger 10577 galerei+ 189354 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Odess<br />Одеса <small>(ukr.)</small><br />Одесса <small>(ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Odesa.svg | Flag = Flag of Odesa.svg | Lidnanznam text = Odessan znam | Flag text = Odessan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,010,537 | Voz' = 2022 | Pind = 162.42 | Fail = Odessa-Montage-2016.png | Pämez' = Gennadii Truhanov<br/>(2014—) | Telefonkod = +380-48 | Avtokod = BH/16 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2.<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Odessa.png|thumb|left|150px|Lidnan kart (2014)]] '''Odess''' ({{lang-uk|Одеса}} [ɔˈdɛsɐ]) om lidn [[Ukrain]]an suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo [[Odessan agj]]an administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn. == Istorii == Eländpunkt om olmas vlpäi 1794<ref>Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vn 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: «Придав в пособие вам інженер-полковника Де-Волана, коего представленный план пристани и города Хаджибея утвердив, повелеваем приступить, не теряя времени, к возможному и постепенному произведению оного в действие».</ref>. Edel 1795. vot lidn nimi oli '''Kacübijv''', möhemba — '''Hadžibei'''<ref>[http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=20.10.2003&rf7571=23500 Верховна Рада. Облікова картка. Одеса. — ''Gska2.rada.gov.ua''.] {{ref-uk}}</ref>. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu [[sanskrit]]an «Godesha»-sanaspäi (Godesa)<ref>[http://lib.rus.ec/b/202900/read#t3 Odess om «Härgan rand». — ''Lib.rus.ec''.] {{ref-ru}}</ref>. Odess ümbrištonke šingotase järedal meriportal (31,3 mln tonnoid jüguid vl 2007), kivivoinümbriradmižel, mašinansauvomižel, [[metallurgii|metallurgijal]], himižel sarakol, punümbriradmižen tegimil, sömtegimištol, istorižel i lebuturizmal, torguindal (''Tavrija V''-verk). Agjan maižanduzprodukcijan sur' torguz läz lidnad om kaikiš surembiš radonandajišpäi. == Geografijan andmused == [[Fail:Odesa-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Mustmeri|Mustmeren]] lodehližel randištol, Odessan lahten randoil, −4,2..65 m korktusil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 443 km pohjoižhe orhal, 466 km avtol (rahvahidenkeskeižen E95-trassan pala) vai 655 km raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +20,8..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,5 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus. Paneb sadegid 470 mm vodes, kuidme 28..47 mm. Paneb kuz' santimetrad lunt tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..84 % redukus-keväz'kus. Tal'v om pil'vesekaz. Meriveden lämuz om +6..+23 C° kuidme, meri jädub lidnas harvoin lujas. == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad 1970-nziden voziden lopus (1,072,000 eläjid vl 1981). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,115,371 eläjad vl 1989. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 1,014,912 eläjad<ref name = "nasod">[http://www.od.ukrstat.gov.ua/ Lidnan ristitišton lugu vn 2013 vilukun 1. päiväl. — Odessan agjan statistikan ohjanduz (''od.ukrstat.gov.ua'').] {{ref-uk}}</ref>. Kaik 1,378,490 eläjad oli ezilidnoidenke 3656 km² pindal vl 2021. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2001): [[ukrainalaižed]] — 62 %, [[venälaižed|venänikad]] — 29 %, [[bolgarijalaižed]] — 6,1 %, [[moldovalaižed]] — 5 %, [[gagauzad]] — 1,1 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %. Vodele 2015 ukrainalaižiden lugu ližadui 68 procenthasai, venänikoiden lugu poleni i oli nelländez. == Transport == Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid, taksid, funikulöran jono, ehtatimed lebuturistoiden täht. Lidn om kaikiš surembaks Ukrainan portoišpäi. Odess om järedaks avtote- da raudtesol'meks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Спасо-Преображенський собор, Одеса DSC8126.jpg|Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (udessaudud vll 1999−2005), nägu vn 2019 sügüz'kus Hotel Odessa.jpg|«Odess»-adivpert' da merivagzal vl 2005 Одесса. Киностудия..JPG|Odessan kinostudii vl 2011 Operniy-5.jpg|Odessan operan da baletan teatr (sügüz'ku 2012) Oděsa, přístav.jpg|Odessan meriportan konteinerterminal vn 2011 elokus Одесса (2015).JPG|''Odess Päine''-päraudtestancijan (''Odesa Holovna'') pert' vl 2015 </gallery> == Lidnan praznikad == * [[Lidnan päiv]] oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päiväl. Praznik levigandeb kaiked lidnadme. Galakoncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad veroližešti. * Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandha näht oli vl 1944). * Jumorin (Nagrandanpäiv). Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghiženke radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. Jumorinale tuleb äi turistoid. * Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766−1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vn 1766 sügüz'kun 25. päiväl [[Pariž]]ha.<br /> Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje.<br /> Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd ''Odessan päzutand lebujoišpäi'' om neche päivhä sidodud; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). == Sebruzlidnad == Odessal om 25 sebruzlidnad<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/twin_cities/ Odessan sebruzlidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]], 1968 * {{USA|#}} [[Baltimor]], [[AÜV]], 1975 * {{CHN|#}} [[Cindao]], [[Kitai]], 1993 * {{ARM|#}} [[Jerevan]], [[Armenii]], 1995 * {{ITA|#}} [[Genui]], [[Italii]], 1972 * {{ISR|#}} [[Haif]], [[Izrail']], 1992 * {{JAP|#}} [[Jokoham]], [[Japonii]], 1965 * {{MDA|#}} [[Kišinöv]], [[Moldov]], 1994 * {{IND|#}} [[Kolkat]], [[Indii]], 1986 || * {{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]], 1991 * {{GBR|#}} [[Liverpul']], [[Sur' Britanii]], 1957 * {{POL|#}} [[Lodz']], [[Pol'šanma]], 1993 * {{FRA|#}} [[Marsel']], [[Francii]], 1973 * {{CYP|#}} [[Nikosii]], [[Kipr]], 1996 * {{FIN|#}} [[Oulu]], [[Suomenma]], 1957 * {{GRC|#}} [[Pirei]], [[Grekanma]], 1993 * {{DEU|#}} [[Regensburg]], [[Germanii]], 1990 * {{ISR|#}} [[Roš ha Ain]], [[Izrail']], 2006 || * {{HUN|#}} [[Seged]], [[Mad'jaranma]], 1977 * {{HRV|#}} [[Split]], [[Horvatii]], 1964 * {{TUR|#}} [[Stambul]], [[Turkanma]], 1997 * {{LBY|#}} [[Tripoli]], [[Livii]] * {{ESP|#}} [[Valensii]], [[Ispanii]], 1981 * {{CAN|#}} [[Vankuver]], [[Kanad]], 1971 * {{BUL|#}} [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]], 1958 |} === Partnörlidnad === Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/partner_cities/ Odessan partnör-lidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{BLR|#}} [[Brest]], [[Vaugedvenäma]], 2004 * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]], 1996 * {{LTU|#}} [[Klaiped]], [[Litvanma]], 2004 * {{CYP|#}} [[Larnak]], [[Kipr]], 2004 * {{GRC|#}} [[Lefkad]], [[Grekanma]] * {{SVN|#}} [[Lüblän]], [[Slovenii]] || * {{BLR|#}} [[Minsk]], [[Vaugedvenäma]], 1996 * {{RUS|#}} [[Moskv]], [[Venäma]], 1995 * {{CHN|#}} [[Ninbo]], [[Kitai]], 2008 * {{RUS|#}} [[Piter]], [[Venäma]], 2002 * {{RUS|#}} [[Rostov Donal]], [[Venäma]] * {{RUS|#}} [[Taganrog]], [[Venäma]], 1993 || * {{EST|#}} [[Tallidn]], [[Estinma]], 1997 * {{GEO|#}} [[Tbilis]], [[Gruzii]], 1996 * {{CHL|#}} [[Val'paraiso]], [[Čili]], 2004 * {{POL|#}} [[Varšav]], [[Pol'šanma]], 2010 * {{AUT|#}} [[Ven]], [[Avstrii]], 2006 * {{RUS|#}} [[Volgograd]], [[Venäma]], 2001 |} == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.omr.gov.ua/ Odess-lidnan oficialine sait (''omr.gov.ua'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} {{ref-uk}} {{Commons|Одеса}} [[Kategorii:Odess| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Odessan agj|*]] immyksp8e45wjaak0kqyg0nl9q13lsd 189355 189354 2026-08-16T06:00:05Z Motoranger 10577 +tobmuz, +kuva 189355 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Odess<br />Одеса <small>(ukr.)</small><br />Одесса <small>(ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Odesa.svg | Flag = Flag of Odesa.svg | Lidnanznam text = Odessan znam | Flag text = Odessan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,010,537 | Voz' = 2022 | Pind = 162.42 | Fail = Odessa-Montage-2016.png | Pämez' = Igor' Koval'<br/>(reduku 2025—,<br/>''velgusentäutai'') | Telefonkod = +380-48 | Avtokod = BH/16 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2.<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Odessa.png|thumb|left|150px|Lidnan kart (2014)]] '''Odess''' ({{lang-uk|Одеса}} [ɔˈdɛsɐ]) om lidn [[Ukrain]]an suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo [[Odessan agj]]an administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn. == Istorii == Eländpunkt om olmas vlpäi 1794<ref>Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vn 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: «Придав в пособие вам інженер-полковника Де-Волана, коего представленный план пристани и города Хаджибея утвердив, повелеваем приступить, не теряя времени, к возможному и постепенному произведению оного в действие».</ref>. Edel 1795. vot lidn nimi oli '''Kacübijv''', möhemba — '''Hadžibei'''<ref>[http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=20.10.2003&rf7571=23500 Верховна Рада. Облікова картка. Одеса. — ''Gska2.rada.gov.ua''.] {{ref-uk}}</ref>. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu [[sanskrit]]an «Godesha»-sanaspäi (Godesa)<ref>[http://lib.rus.ec/b/202900/read#t3 Odess om «Härgan rand». — ''Lib.rus.ec''.] {{ref-ru}}</ref>. Odess ümbrištonke šingotase järedal meriportal (31,3 mln tonnoid jüguid vl 2007), kivivoinümbriradmižel, mašinansauvomižel, [[metallurgii|metallurgijal]], himižel sarakol, punümbriradmižen tegimil, sömtegimištol, istorižel i lebuturizmal, torguindal (''Tavrija V''-verk). Agjan maižanduzprodukcijan sur' torguz läz lidnad om kaikiš surembiš radonandajišpäi. == Geografijan andmused == [[Fail:Odesa-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Mustmeri|Mustmeren]] lodehližel randištol, Odessan lahten randoil, −4,2..65 m korktusil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 443 km pohjoižhe orhal, 466 km avtol (rahvahidenkeskeižen E95-trassan pala) vai 655 km raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +20,8..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,5 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus. Paneb sadegid 470 mm vodes, kuidme 28..47 mm. Paneb kuz' santimetrad lunt tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..84 % redukus-keväz'kus. Tal'v om pil'vesekaz. Meriveden lämuz om +6..+23 C° kuidme, meri jädub lidnas harvoin lujas. == Tobmuz == Vl 2003 lidnan rajoniden lugu om nell' (ende oli kahesa): Mererandaline (keskuz i päivnouzm), Kijevan (suvi), Hadžibein (päivlaskm, edel 2023. vot Malinovskijan), Peresipin (pohjoine, edel 2023. vot Suvorovan). Edeline lidnan pämez' om Gennadii Truhanov (semendku 2014 — reduku 2025). == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad 1970-nziden voziden lopus (1,072,000 eläjid vl 1981). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,115,371 eläjad vl 1989. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 1,014,912 eläjad<ref name = "nasod">[http://www.od.ukrstat.gov.ua/ Lidnan ristitišton lugu vn 2013 vilukun 1. päiväl. — Odessan agjan statistikan ohjanduz (''od.ukrstat.gov.ua'').] {{ref-uk}}</ref>. Kaik 1,378,490 eläjad oli ezilidnoidenke 3656 km² pindal vl 2021. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2001): [[ukrainalaižed]] — 62 %, [[venälaižed|venänikad]] — 29 %, [[bolgarijalaižed]] — 6,1 %, [[moldovalaižed]] — 5 %, [[gagauzad]] — 1,1 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %. Vodele 2015 ukrainalaižiden lugu ližadui 68 procenthasai, venänikoiden lugu poleni i oli nelländez. == Transport == Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid, taksid, funikulöran jono, ehtatimed lebuturistoiden täht. Lidn om kaikiš surembaks Ukrainan portoišpäi. Odess om järedaks avtote- da raudtesol'meks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Будівля старої біржі, ОдесаDJI 0012.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (''Rada'', sügüz'ku 2019, ende Dum, nevondkund, birž) Спасо-Преображенський собор, Одеса DSC8126.jpg|Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (udessaudud vll 1999−2005), nägu vn 2019 sügüz'kus Hotel Odessa.jpg|«Odess»-adivpert' da merivagzal vl 2005 Одесса. Киностудия..JPG|Odessan kinostudii vl 2011 Operniy-5.jpg|Odessan operan da baletan teatr (sügüz'ku 2012) Oděsa, přístav.jpg|Odessan meriportan konteinerterminal vn 2011 elokus Одесса (2015).JPG|''Odess Päine''-päraudtestancijan (''Odesa Holovna'') pert' vl 2015 </gallery> == Lidnan praznikad == * [[Lidnan päiv]] oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päiväl. Praznik levigandeb kaiked lidnadme. Galakoncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad veroližešti. * Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandha näht oli vl 1944). * Jumorin (Nagrandanpäiv). Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghiženke radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. Jumorinale tuleb äi turistoid. * Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766−1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vn 1766 sügüz'kun 25. päiväl [[Pariž]]ha.<br /> Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje.<br /> Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd ''Odessan päzutand lebujoišpäi'' om neche päivhä sidodud; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). == Sebruzlidnad == Odessal om 25 sebruzlidnad<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/twin_cities/ Odessan sebruzlidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]], 1968 * {{USA|#}} [[Baltimor]], [[AÜV]], 1975 * {{CHN|#}} [[Cindao]], [[Kitai]], 1993 * {{ARM|#}} [[Jerevan]], [[Armenii]], 1995 * {{ITA|#}} [[Genui]], [[Italii]], 1972 * {{ISR|#}} [[Haif]], [[Izrail']], 1992 * {{JAP|#}} [[Jokoham]], [[Japonii]], 1965 * {{MDA|#}} [[Kišinöv]], [[Moldov]], 1994 * {{IND|#}} [[Kolkat]], [[Indii]], 1986 || * {{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]], 1991 * {{GBR|#}} [[Liverpul']], [[Sur' Britanii]], 1957 * {{POL|#}} [[Lodz']], [[Pol'šanma]], 1993 * {{FRA|#}} [[Marsel']], [[Francii]], 1973 * {{CYP|#}} [[Nikosii]], [[Kipr]], 1996 * {{FIN|#}} [[Oulu]], [[Suomenma]], 1957 * {{GRC|#}} [[Pirei]], [[Grekanma]], 1993 * {{DEU|#}} [[Regensburg]], [[Germanii]], 1990 * {{ISR|#}} [[Roš ha Ain]], [[Izrail']], 2006 || * {{HUN|#}} [[Seged]], [[Mad'jaranma]], 1977 * {{HRV|#}} [[Split]], [[Horvatii]], 1964 * {{TUR|#}} [[Stambul]], [[Turkanma]], 1997 * {{LBY|#}} [[Tripoli]], [[Livii]] * {{ESP|#}} [[Valensii]], [[Ispanii]], 1981 * {{CAN|#}} [[Vankuver]], [[Kanad]], 1971 * {{BUL|#}} [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]], 1958 |} === Partnörlidnad === Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/partner_cities/ Odessan partnör-lidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{BLR|#}} [[Brest]], [[Vaugedvenäma]], 2004 * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]], 1996 * {{LTU|#}} [[Klaiped]], [[Litvanma]], 2004 * {{CYP|#}} [[Larnak]], [[Kipr]], 2004 * {{GRC|#}} [[Lefkad]], [[Grekanma]] * {{SVN|#}} [[Lüblän]], [[Slovenii]] || * {{BLR|#}} [[Minsk]], [[Vaugedvenäma]], 1996 * {{RUS|#}} [[Moskv]], [[Venäma]], 1995 * {{CHN|#}} [[Ninbo]], [[Kitai]], 2008 * {{RUS|#}} [[Piter]], [[Venäma]], 2002 * {{RUS|#}} [[Rostov Donal]], [[Venäma]] * {{RUS|#}} [[Taganrog]], [[Venäma]], 1993 || * {{EST|#}} [[Tallidn]], [[Estinma]], 1997 * {{GEO|#}} [[Tbilis]], [[Gruzii]], 1996 * {{CHL|#}} [[Val'paraiso]], [[Čili]], 2004 * {{POL|#}} [[Varšav]], [[Pol'šanma]], 2010 * {{AUT|#}} [[Ven]], [[Avstrii]], 2006 * {{RUS|#}} [[Volgograd]], [[Venäma]], 2001 |} == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.omr.gov.ua/ Odess-lidnan oficialine sait (''omr.gov.ua'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} {{ref-uk}} {{Commons|Одеса}} [[Kategorii:Odess| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Odessan agj|*]] bbb03sou0ghgleupu30x75ywve0qc8x 189356 189355 2026-08-16T06:02:23Z Motoranger 10577 189356 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Odess<br />Одеса <small>(ukr.)</small><br />Одесса <small>(ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Odesa.svg | Flag = Flag of Odesa.svg | Lidnanznam text = Odessan znam | Flag text = Odessan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,010,537 | Voz' = 2022 | Pind = 162.42 | Fail = Odessa-Montage-2016.png | Pämez' = Igor' Koval'<br/>(reduku 2025—,<br/>''velgusentäutai'') | Telefonkod = +380-48 | Avtokod = BH/16 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2.<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Odessa.png|thumb|left|150px|Lidnan kart (2014)]] '''Odess''' ({{lang-uk|Одеса}} [ɔˈdɛsɐ]) om lidn [[Ukrain]]an suvipäivlaskmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed kul'turine da tedoline keskuz, tegimišton keskuz, lebutahoiden lidn. Mugažo [[Odessan agj]]an administrativine keskuz, om agjan palaks. Sodavägiden hoštusen lidn. == Istorii == Eländpunkt om olmas vlpäi 1794<ref>Venälaižen Ekaterinan II-imperatrican reskript vn 1794 semendkun 27. päiväspäi De-Ribas-viceadmiralan täht, miččes, toižen keskes, om kirjutadud: «Придав в пособие вам інженер-полковника Де-Волана, коего представленный план пристани и города Хаджибея утвердив, повелеваем приступить, не теряя времени, к возможному и постепенному произведению оного в действие».</ref>. Edel 1795. vot lidn nimi oli '''Kacübijv''', möhemba — '''Hadžibei'''<ref>[http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=20.10.2003&rf7571=23500 Верховна Рада. Облікова картка. Одеса. — ''Gska2.rada.gov.ua''.] {{ref-uk}}</ref>. Voib olda, miše «Odess»-nimi om sündnu [[sanskrit]]an «Godesha»-sanaspäi (Godesa)<ref>[http://lib.rus.ec/b/202900/read#t3 Odess om «Härgan rand». — ''Lib.rus.ec''.] {{ref-ru}}</ref>. Odess ümbrištonke šingotase järedal meriportal (31,3 mln tonnoid jüguid vl 2007), kivivoinümbriradmižel, mašinansauvomižel, [[metallurgii|metallurgijal]], himižel sarakol, punümbriradmižen tegimil, sömtegimištol, istorižel i lebuturizmal, torguindal (''Tavrija V''-verk). Agjan maižanduzprodukcijan sur' torguz läz lidnad om kaikiš surembiš radonandajišpäi. == Geografijan andmused == [[Fail:Odesa-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, [[Mustmeri|Mustmeren]] lodehližel randištol, Odessan lahten randoil, −4,2..65 m korktusil, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 443 km pohjoižhe orhal, 466 km avtol (rahvahidenkeskeižen E95-trassan pala) vai 655 km raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +11,3 C°, kezakun-elokun +20,8..+23,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,4..+1,5 C°. Ekstremumad oma −28 C° (uhoku) i +39,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus. Paneb sadegid 470 mm vodes, kuidme 28..47 mm. Paneb kuz' santimetrad lunt tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..72 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 77..84 % redukus-keväz'kus. Tal'v om pil'vesekaz. Meriveden lämuz om +6..+23 C° kuidme, meri jädub lidnas harvoin lujas. == Tobmuz == Vl 2003 lidnan rajoniden lugu om nell' (ende oli kahesa): Mererandaline (keskuz i päivnouzm), Kijevan (suvi), Hadžibein (päivlaskm, edel 2023. vot Malinovskijan), Peresipin (pohjoine, edel 2023. vot Suvorovan). Edeline lidnan pämez' om Gennadii Truhanov (semendku 2014 — reduku 2025). == Eläjad == Lidnan ristitišt ületi millionad 1970-nziden voziden lopus (1,072,000 eläjid vl 1981). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,115,371 eläjad vl 1989. Vl 2013 lidnan ristitišt oli 1,014,912 eläjad<ref name = "nasod">[http://www.od.ukrstat.gov.ua/ Lidnan ristitišton lugu vn 2013 vilukun 1. päiväl. — Odessan agjan statistikan ohjanduz (''od.ukrstat.gov.ua'').] {{ref-uk}}</ref>. Kaik 1,378,490 eläjad oli ezilidnoidenke 3656 km² pindal vl 2021. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2001): [[ukrainalaižed]] — 62 %, [[venälaižed|venänikad]] — 29 %, [[bolgarijalaižed]] — 6,1 %, [[moldovalaižed]] — 5 %, [[gagauzad]] — 1,1 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %. Vodele 2015 ukrainalaižiden lugu ližadui 68 procenthasai, venänikoiden lugu poleni i oli nelländez. == Transport == Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid, taksid, funikulöran jono, ehtatimed lebuturistoiden täht. Lidn om kaikiš surembaks Ukrainan portoišpäi. Odess om järedaks avtote- da raudtesol'meks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Будівля старої біржі, ОдесаDJI 0012.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (''Rada'', ezimal vn 2019 sügüz'kus, ende Dum, nevondkund, birž) Спасо-Преображенський собор, Одеса DSC8126.jpg|Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond, udessaudud vll 1999−2005), nägu vn 2019 sügüz'kus Hotel Odessa.jpg|«Odess»-adivpert' da merivagzal vl 2005 Одесса. Киностудия..JPG|Odessan kinostudii vl 2011 Operniy-5.jpg|Odessan operan da baletan teatr (sügüz'ku 2012) Oděsa, přístav.jpg|Odessan meriportan konteinerterminal vn 2011 elokus Одесса (2015).JPG|''Odess Päine''-päraudtestancijan (''Odesa Holovna'') pert' vl 2015 </gallery> == Lidnan praznikad == * [[Lidnan päiv]] oigendase kaikuččel vodel sügüz'kun 2. päiväl. Praznik levigandeb kaiked lidnadme. Galakoncert Potömkin-pordhil fejerverkanke lopib praznikad veroližešti. * Odessan päzutandan päiv (saksalaiž-fašistižiš anastajišpäi) oigendase kaikuččel vodel sulakun 10. päiväl (sodaoperacii Odessan päzutandha näht oli vl 1944). * Jumorin (Nagrandanpäiv). Nece praznik oigendase kaikuččel vodel sulakun 1. päiväl. Tradicijan mödhe sulakun 1. päiv tedištoitase lebupäiväks (jäl'ghiženke radinpäivänke lähembaižen sobatan aigan). Specifine Odessan jumor om tetab «Odessan plejad»:an aigalpäi. Jumorinale tuleb äi turistoid. * Arman-Emmanuel' dü Plessi, Rišelje-gercog (1766−1822), Francijan da Venäman valdkundaline šingotai, oli sündnu vn 1766 sügüz'kun 25. päiväl [[Pariž]]ha.<br /> Vl 1789 mugoižen-žo päiväl De Ribas-generalan jouk anasti Hadžibei-lidnuz turkoil, se-žo Odess linneb, miččen hüvinolendan alusen pani tutab Dük de Rišelje.<br /> Sügüz'kun 25. päiv om Odessan praznik (lidnan päiv) erižtel (ilokaz kelenvänd ''Odessan päzutand lebujoišpäi'' om neche päivhä sidodud; sihe azjaha kacmata, lebutaho-lidn om avaitud vodes läbi lebujoiden da tuleskelijoiden täht). == Sebruzlidnad == Odessal om 25 sebruzlidnad<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/twin_cities/ Odessan sebruzlidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{EGY|#}} [[Aleksandrii]], [[Egipt]], 1968 * {{USA|#}} [[Baltimor]], [[AÜV]], 1975 * {{CHN|#}} [[Cindao]], [[Kitai]], 1993 * {{ARM|#}} [[Jerevan]], [[Armenii]], 1995 * {{ITA|#}} [[Genui]], [[Italii]], 1972 * {{ISR|#}} [[Haif]], [[Izrail']], 1992 * {{JAP|#}} [[Jokoham]], [[Japonii]], 1965 * {{MDA|#}} [[Kišinöv]], [[Moldov]], 1994 * {{IND|#}} [[Kolkat]], [[Indii]], 1986 || * {{ROU|#}} [[Konstanc]], [[Romanii]], 1991 * {{GBR|#}} [[Liverpul']], [[Sur' Britanii]], 1957 * {{POL|#}} [[Lodz']], [[Pol'šanma]], 1993 * {{FRA|#}} [[Marsel']], [[Francii]], 1973 * {{CYP|#}} [[Nikosii]], [[Kipr]], 1996 * {{FIN|#}} [[Oulu]], [[Suomenma]], 1957 * {{GRC|#}} [[Pirei]], [[Grekanma]], 1993 * {{DEU|#}} [[Regensburg]], [[Germanii]], 1990 * {{ISR|#}} [[Roš ha Ain]], [[Izrail']], 2006 || * {{HUN|#}} [[Seged]], [[Mad'jaranma]], 1977 * {{HRV|#}} [[Split]], [[Horvatii]], 1964 * {{TUR|#}} [[Stambul]], [[Turkanma]], 1997 * {{LBY|#}} [[Tripoli]], [[Livii]] * {{ESP|#}} [[Valensii]], [[Ispanii]], 1981 * {{CAN|#}} [[Vankuver]], [[Kanad]], 1971 * {{BUL|#}} [[Varn (lidn)|Varn]], [[Bolgarii]], 1958 |} === Partnörlidnad === Odess sädi kožmust 18 partnörlidnanke<ref>[http://omr.gov.ua/cooperation/partner_cities/ Odessan partnör-lidnad. — ''Omr.gov.ua''.] {{ref-uk}} {{ref-ru}}</ref>: {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{BLR|#}} [[Brest]], [[Vaugedvenäma]], 2004 * {{POL|#}} [[Gdan'sk]], [[Pol'šanma]], 1996 * {{LTU|#}} [[Klaiped]], [[Litvanma]], 2004 * {{CYP|#}} [[Larnak]], [[Kipr]], 2004 * {{GRC|#}} [[Lefkad]], [[Grekanma]] * {{SVN|#}} [[Lüblän]], [[Slovenii]] || * {{BLR|#}} [[Minsk]], [[Vaugedvenäma]], 1996 * {{RUS|#}} [[Moskv]], [[Venäma]], 1995 * {{CHN|#}} [[Ninbo]], [[Kitai]], 2008 * {{RUS|#}} [[Piter]], [[Venäma]], 2002 * {{RUS|#}} [[Rostov Donal]], [[Venäma]] * {{RUS|#}} [[Taganrog]], [[Venäma]], 1993 || * {{EST|#}} [[Tallidn]], [[Estinma]], 1997 * {{GEO|#}} [[Tbilis]], [[Gruzii]], 1996 * {{CHL|#}} [[Val'paraiso]], [[Čili]], 2004 * {{POL|#}} [[Varšav]], [[Pol'šanma]], 2010 * {{AUT|#}} [[Ven]], [[Avstrii]], 2006 * {{RUS|#}} [[Volgograd]], [[Venäma]], 2001 |} == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.omr.gov.ua/ Odess-lidnan oficialine sait (''omr.gov.ua'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} {{ref-uk}} {{Commons|Одеса}} [[Kategorii:Odess| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Odessan agj|*]] pi0p1oze80wi345f40xphhubmqc1bbe L'vov 0 11128 189345 189328 2026-08-15T19:32:13Z Koiravva 1717 transport+ 189345 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = L'vov<br />Львів | Lidnanznam = Coat of arms of Lviv.svg | Flag = Lviv flag.svg | Lidnanznam text = L'vovan lidnanznam | Flag text = L'vovan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 723,403 | Voz' = 2025 | Pind = 148.9 | Fail = Lwów - Widok z wieży ratuszowej 01.jpg | Pämez' = Andrii Sadovii<br/>(sulaku 2006—) | Telefonkod = +38-032 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Lviv City, Ukraine, Sentinel-2 satellite image, 30-AUG-2017.jpg|thumb|left|250px|L'vovan ezilidnoidenke nägu Man kaimdajaspäi vn 2017 elokus]] '''L'vov''' vai '''L'viv''' ({{lang-uk|Львів}}, [lʲvʲiu̯], {{lang-ru|Львов}}, {{lang-pl|Lwów}}, {{lang-de|Lemberg}}) om lidn [[Ukrain]]an päivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[L'vovan agj]]an administrativine keskuz da pala. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1236. Se sai lidnan statusad 1356. Vozil 1349−1772 i 1919−1939 mülüi [[Pol'šanma]]ha. Vozil 1772−1914 lidn oli [[Avstrii|Avstrijan]] palaks i nimitihe Lemberg:aks. Vspäi 1944 om Ukrainan palaks (1944−1991 — Ukrainan NST [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:s]]). Lidnan rahvahaline mülükund vajehtihe lujas [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] jäl'ghe: äi evrejalaižid oli riktud, äjad saksalaižed i pol'šanmalaižed sirdiba verhiže maihe, jäl'gmäižed [[Vroclav]]ha tobjimalaz. Nevondkundaližil vozil äi edheotandoid oli sirttud L'vovha Ukrainan päivnouzmaspäi. L'vovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, transportmašinoiden sauvomine, himižed edheotandad, avtodetaliden tehmine, informacine autsorsing. == Geografijan andmused == [[Fail:Lviv-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Poltv-jogen alangištos (100 km pitte, {{lang-uk|Полтва}}, [[Visl]]an bassein), 289 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktused 405 metrhasai. Jogi om pandud manaluižhe lidnan keskuses 19. voz'sadaspäi. Matkad [[Pol'šanma]]n röunhasai om seičemekümne kilometrad lodeheze, [[Kijev]]hasai om 468 km päivnouzmha orhal, 524 km avtotedme vai raudtel. == Tobmuz == L'vov jagase kudeks administrativižeks rajonaks. Sen ližaks, [[Vinniki]]-lidn i kaks' lidnanvuittušt žilod alištudas L'vov-lidnan nevondkundale. == Eläjad == Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 729,842 ristitud. Kaik 726,772 eläjad oli lidnas vn 2018 augus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 818,780 eläjad vl 1989. Läz 1,2 mln ristituid elädas ezilidnoidenke. Lidnan rahvahad (vn 2001 Ukrainan rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4 %, ozutadud rahvahuz): [[ukrainalaižed]] — 88,1 %, [[venänikad]] — 8,9 %, [[pol'šanmalaižed]] — 0,9 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,7 %. == Transport == Avtobusad, tramvaid, trolleibusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine ''L'vov ''-lendimport Danilo Galicalaine-kunigahan nimed (''LWO / UKLL'', 2,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase kudes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Ukrain saupsi il'mavarut civiližiden reisiden täht vn 2022 uhokus [[Venäman hogahtuz Ukrainha|Venäman hogahtusen]] tagut, ende sišpäi tehtihe reisid Evropadme, oli čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode=packed heights=125px> Town hall in Lviv2018.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (semendku 2018) Кропивницького пл., 1, церква св. Ольги і Єлизавети, 9109-HDR-Edit.jpg|Phh. Ol'gan da Elizavetan Mad'jaralaižen jumalanpert' (katoline), nägu vn 2015 elokus Львівський національний академічний театр опери та балету імені Соломії Крушельницької 13.jpg|L'vovan operan da baletan teatr (kezaku 2016) Головний залізничний вокзал (Львів) P1900308.jpg|''L'vov ''-päraudtestancijan sauvuz, heinku 2021 </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.city-adm.lviv.ua/ L'vovan tobmuden oficialine sait (''city-adm.lviv.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Lviv}} [[Kategorii:L'vov| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:L'vovan agj|*]] ls22lf98541kttgrgq036krjmj2q18g 189346 189345 2026-08-15T19:33:48Z Koiravva 1717 189346 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = L'vov<br />Львів | Lidnanznam = Coat of arms of Lviv.svg | Flag = Lviv flag.svg | Lidnanznam text = L'vovan lidnanznam | Flag text = L'vovan flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 723,403 | Voz' = 2025 | Pind = 148.9 | Fail = Lwów - Widok z wieży ratuszowej 01.jpg | Pämez' = Andrii Sadovii<br/>(sulaku 2006—) | Telefonkod = +38-032 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Lviv City, Ukraine, Sentinel-2 satellite image, 30-AUG-2017.jpg|thumb|left|250px|L'vovan ezilidnoidenke nägu Man kaimdajaspäi vn 2017 elokus]] '''L'vov''' vai '''L'viv''' ({{lang-uk|Львів}}, [lʲvʲiu̯], {{lang-ru|Львов}}, {{lang-pl|Lwów}}, {{lang-de|Lemberg}}) om lidn [[Ukrain]]an päivlaskmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[L'vovan agj]]an administrativine keskuz da pala. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1236. Se sai lidnan statusad 1356. Vozil 1349−1772 i 1919−1939 mülüi [[Pol'šanma]]ha. Vozil 1772−1914 lidn oli [[Avstrii|Avstrijan]] palaks i nimitihe Lemberg:aks. Vspäi 1944 om Ukrainan palaks (1944−1991 — Ukrainan NST [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:s]]). Lidnan rahvahaline mülükund vajehtihe lujas [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] jäl'ghe: äi evrejalaižid oli riktud, äjad saksalaižed i pol'šanmalaižed sirdiba verhiže maihe, jäl'gmäižed [[Vroclav]]ha tobjimalaz. Nevondkundaližil vozil äi edheotandoid oli sirttud L'vovha Ukrainan päivnouzmaspäi. L'vovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, transportmašinoiden sauvomine, himižed edheotandad, avtodetaliden tehmine, informacine autsorsing. == Geografijan andmused == [[Fail:Lviv-Ukraine-Map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Poltv-jogen alangištos (100 km pitte, {{lang-uk|Полтва}}, [[Visl]]an bassein), 289 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, korktused 405 metrhasai. Jogi om pandud manaluižhe lidnan keskuses 19. voz'sadaspäi. Matkad [[Pol'šanma]]n röunhasai om seičemekümne kilometrad lodeheze, [[Kijev]]hasai om 468 km päivnouzmha orhal, 524 km avtotedme vai raudtel. == Tobmuz == L'vov jagase kudeks administrativižeks rajonaks. Sen ližaks, [[Vinniki]]-lidn i kaks' lidnanvuittušt žilod alištudas L'vov-lidnan nevondkundale. == Eläjad == Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 729,842 ristitud. Kaik 726,772 eläjad oli lidnas vn 2018 augus. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 818,780 eläjad vl 1989. Läz 1,2 mln ristituid elädas ezilidnoidenke. Lidnan rahvahad (vn 2001 Ukrainan rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4 %, ozutadud rahvahuz): [[ukrainalaižed]] — 88,1 %, [[venänikad]] — 8,9 %, [[pol'šanmalaižed]] — 0,9 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,7 %. == Transport == Avtobusad, tramvaid, trolleibusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine ''L'vov ''-lendimport Danilo Galicalaine-kunigahan nimed (''LWO / UKLL'', 2,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase kudes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Ukrain saupsi il'mavarut civiližiden reisiden täht vn 2022 uhokus [[Venäman hogahtuz Ukrainha (vodelpäi 2022)|Venäman hogahtusen]] tagut, ende sišpäi tehtihe reisid Evropadme, oli čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode=packed heights=125px> Town hall in Lviv2018.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (semendku 2018) Кропивницького пл., 1, церква св. Ольги і Єлизавети, 9109-HDR-Edit.jpg|Phh. Ol'gan da Elizavetan Mad'jaralaižen jumalanpert' (katoline), nägu vn 2015 elokus Львівський національний академічний театр опери та балету імені Соломії Крушельницької 13.jpg|L'vovan operan da baletan teatr (kezaku 2016) Головний залізничний вокзал (Львів) P1900308.jpg|''L'vov ''-päraudtestancijan sauvuz, heinku 2021 </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.city-adm.lviv.ua/ L'vovan tobmuden oficialine sait (''city-adm.lviv.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Lviv}} [[Kategorii:L'vov| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:L'vovan agj|*]] dozqhqhjwpt8cfi4n8wqxdw3zdcn3sf Harag 0 23519 189343 160144 2026-08-15T18:35:45Z Koiravva 1717 +elonmaht 189343 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Taxobox | name = Harag | image title = Harag | image file = Sroka Pica Pica II.jpg | image descr = Harag | regnum = Živatad | phylum = [[Sel'gjäntkeižed]] (''Chordata'') | classis = [[Lindud]] (''Aves'') | ordo = [[Pasklindunvuiččed]] (''Passeriformes'') | familia = [[Kroikoinvuiččed]] (''Corvidae'') | genus = [[Harag (heim)]] (''Pica'') | species = '''Harag''' | latin = {{btname|Pica pica |([[Linnei Karl|Linnaeus]], 1758)}} | wikispecies = Pica pica | commons = Category:Pica pica | itis = 179720 | ncbi = 34924 | range map = Pica pica map.png | range legend = Haragan 11 alaerikon leviganduz:<br /> <span style="color:white; background-color:#90ea8e;">''Pica p. pica''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#278228;">''P. p. fennorum''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#4c5d66;">''P. p. asirensis''</span>,<br /> <span style="background-color:#fbfd1b;">''P. p. bactriana''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#da9d8f;">''P. p. bottanensis''</span>,<br /> <span style="background-color:#978d3d;">''P. p. hemileucoptera''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#000bff;">''P. p. kamtschatica''</span>,<br /> <span style="background-color:#cd00ff;">''P. p. leucoptera''</span>,<br /> <span style="background-color:#f69010;">''P. p. mauritanica''</span>,<br /> <span style="background-color:#4e88ec;">''P. p. melanotos''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#a62d1a;">''P. p. serica''</span>. }} [[File:Pica pica pica MHNT.ZOO.2010.11.169.1.jpg|thumb|right|250px|Haragan ''Pica pica pica''-alaerikon munad, [[Francii]], 1923]] '''Harag''' ({{lang-la|Pica pica}}), mugažo '''Järgeline harag''' vai '''Evrazijalaine harag''', om levitadud evrazijalaine [[lind]]. Mülütadas [[Kroikoinvuiččed]]-sugukundha, sen [[Harag (heim)|Harag-heimon]] üks' koumes erikospäi. == Ümbrikirjutand == Eläb Evrazijas i Afrikan pohjoižes, [[ven vö|venon]] i [[subtropine vö|subtropižen]] voiš, om kezalinduks Skandinavijas. Eländtahod oma mecan sarikod, puištod, sadud, sijadasoiš läz ristitud pertištod paksus. Haragad ei navedigoi tihedad mecad. Ižačun i emäčun irdpol'ne nägu om ühtejitte, no ižačun keskmäine veduz (233 g) om enamba mi emäčun (203 grammad). Haragan hibjan piduz oleleb 51 sm händanke, händ om pidemb mi hibj, suugiden maihutuzkeskust sase 90 santimetrhasai. Höunhišt om mustvauged. Lendand om lainhenvuitte planirui. Kačatadas besedoites toine toiženke vai ku homaičiba grazijad varust. Pajatadas hilläšti vedatamha partnöran tarkust. == Äikerdoičend == Elädas paroil. Valitas partnörad elon ezmäižel vodel, kandustaškatas kahtendel vodel, pezoiteldas koumandel vodel. Tehtas severz'-se šurunvuiččid pezoid kuiviš raguzišpäi, lapttulendanke, no munind om vaiše ühtes pezas. Emäč munib viž..kahesa munad sulakus, sen jäl'ghe haudub niid 17..18 päivest. == Elonmaht == Lind sirdase madme hüpkil paksumba kaiked, no voib kävuda-ki harakterizujad Kroikoinvuiččid kävul. Harag vajehtab ištundoid puiden kronas mahtavas lujas. Harag om üks'jäižeks linduks, kudamb voib tundištada ičtaze zerklos, [[ara]]n erineden, ara el'gendab ičeze kuvastust toižeks araks<ref>''Prior H. da tž.'' Mirror-induced behavior in the magpie (Pica pica): evidence of self-recognition (Haragan ičtazvedand zerklon olendas: ičtaztundištamižen tundištuz) // PLoS Biology : aiglehtez. — Public Library of Science, 2008. — Vol. 6. — Lp. e202. {{ref-en}} doi:10.1371/journal.pbio.0060202.</ref> Haragan holdui kačatuz, kudamb löuzi mecnikad mecas, linneb vasthaottud ei vaiše toižil linduil, no händikahal-ki, bural kondjal i toižil živatoil<ref>''Morozov V. P.'' Занимательная биоакустика (Mel'hetartui bioakustik). 2. pästand, ližatud da ümbriratud. — M.: Znanije, 1987. — 208 lp. + 32 südäilp.. — Lpp. 70−75. {{ref-ru}}</ref> == Haragha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed == === Muštatišed === <blockquote> * ''Oza om ku haragan peza.'' (ei ole kaikenaigaine) * ''Ozaiteled haragole, a painad varišale.'' * ''Saupta su, a se harag suhu lendab.'' </blockquote> === Ozoitez === <blockquote> * Must, kut nogi, vauged, kut lumi, hüppib, kut bes, pajatab, kut pap'. (harag) </blockquote> == Haragha sidodud vepsän tärtused == * ''Haraganpašoi'' — navedii hohotada naine. * ''Haragansu'' — avoinsu. == Kacu mugažo == * [[Haragaine]] * [[Haraganhäč]] * [[Haraganpašoi (sen')|Haraganpašoi]] * [[Sitharag]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Pica pica}} [[Kategorii:Kroikoinvuiččed]] [[Kategorii:Živatad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lindud]] q96khxripg9epizjluqkgdsqh6rfo43 189344 189343 2026-08-15T18:52:13Z Koiravva 1717 189344 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Taxobox | name = Harag | image title = Harag | image file = Sroka Pica Pica II.jpg | image descr = Harag | regnum = Živatad | phylum = [[Sel'gjäntkeižed]] (''Chordata'') | classis = [[Lindud]] (''Aves'') | ordo = [[Pasklindunvuiččed]] (''Passeriformes'') | familia = [[Kroikoinvuiččed]] (''Corvidae'') | genus = [[Harag (heim)]] (''Pica'') | species = '''Harag''' | latin = {{btname|Pica pica |([[Linnei Karl|Linnaeus]], 1758)}} | wikispecies = Pica pica | commons = Category:Pica pica | itis = 179720 | ncbi = 34924 | range map = Pica pica map.png | range legend = Haragan 11 alaerikon leviganduz:<br /> <span style="color:white; background-color:#90ea8e;">''Pica p. pica''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#278228;">''P. p. fennorum''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#4c5d66;">''P. p. asirensis''</span>,<br /> <span style="background-color:#fbfd1b;">''P. p. bactriana''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#da9d8f;">''P. p. bottanensis''</span>,<br /> <span style="background-color:#978d3d;">''P. p. hemileucoptera''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#000bff;">''P. p. kamtschatica''</span>,<br /> <span style="background-color:#cd00ff;">''P. p. leucoptera''</span>,<br /> <span style="background-color:#f69010;">''P. p. mauritanica''</span>,<br /> <span style="background-color:#4e88ec;">''P. p. melanotos''</span>,<br /> <span style="color:white; background-color:#a62d1a;">''P. p. serica''</span>. }} [[File:Pica pica pica MHNT.ZOO.2010.11.169.1.jpg|thumb|right|250px|Haragan ''Pica pica pica''-alaerikon munad, [[Francii]], 1923]] '''Harag''' ({{lang-la|Pica pica}}), mugažo '''Järgeline harag''' vai '''Evrazijalaine harag''', om levitadud evrazijalaine [[lind]]. Mülütadas [[Kroikoinvuiččed]]-sugukundha, sen [[Harag (heim)|Harag-heimon]] üks' koumes erikospäi. == Ümbrikirjutand == Eläb Evrazijas i Afrikan pohjoižes, [[ven vö|venon]] i [[subtropine vö|subtropižen]] voiš, om kezalinduks Skandinavijas. Eländtahod oma mecan sarikod, puištod, sadud, sijadasoiš läz ristitud pertištod paksus. Haragad ei navedigoi tihedad mecad. Ižačun i emäčun irdpol'ne nägu om ühtejitte, no ižačun keskmäine veduz (233 g) om enamba mi emäčun (203 grammad). Haragan hibjan piduz oleleb 51 sm händanke, händ om pidemb mi hibj, suugiden maihutuzkeskust sase ühesakümnehe santimetrhasai. Höunhišt om mustvauged. Lendand om lainhenvuitte planirui. Kačatadas besedoites toine toiženke vai ku homaičiba grazijad varust. Pajatadas hilläšti vedatamha partnöran tarkust. == Äikerdoičend == Elädas paroil. Valitas partnörad elon ezmäižel vodel, kandustaškatas kahtendel vodel, pezoiteldas koumandel vodel. Tehtas severz'-se šurunvuiččid pezoid kuiviš raguzišpäi, lapttulendanke, no munind om vaiše ühtes pezas. Emäč munib viž..kahesa munad sulakus, sen jäl'ghe haudub niid 17..18 päivest. == Elonmaht == Lind sirdase madme hüpkil paksumba kaiked, no voib kävuda-ki harakterizujad Kroikoinvuiččid kävelendal. Harag vajehtab ištundoid puiden kronas mahtavas lujas. Harag om üks'jäižeks linduks, kudamb voib tundištada ičtaze zerklos, [[ara]]n erineden, ara el'gendab ičeze kuvastust toižeks araks<ref>''Prior H. da tž.'' Mirror-induced behavior in the magpie (Pica pica): evidence of self-recognition (Haragan ičtazvedand zerklon olendas: ičtaztundištamižen tundištuz) // PLoS Biology : aiglehtez. — Public Library of Science, 2008. — Vol. 6. — Lp. e202. {{ref-en}} doi:10.1371/journal.pbio.0060202.</ref> Haragan holdui kačatuz, kudamb löuzi mecnikad mecas, linneb vasthaottud ei vaiše toižil linduil, no händikahal-ki, bural kondjal i toižil živatoil<ref>''Morozov V. P.'' Занимательная биоакустика (Mel'hetartui bioakustik). 2. pästand, ližatud da ümbriratud. — M.: Znanije, 1987. — 208 lp. + 32 südäilp.. — Lpp. 70−75. {{ref-ru}}</ref> == Haragha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed == === Muštatišed === <blockquote> * ''Oza om ku haragan peza.'' (ei ole kaikenaigaine) * ''Ozaiteled haragole, a painad varišale.'' * ''Saupta su, a se harag suhu lendab.'' </blockquote> === Ozoitez === <blockquote> * Must, kut nogi, vauged, kut lumi, hüppib, kut bes, pajatab, kut pap'. (harag) </blockquote> == Haragha sidodud vepsän tärtused == * ''Haraganpašoi'' — navedii hohotada naine. * ''Haragansu'' — avoinsu. == Kacu mugažo == * [[Haragaine]] * [[Haraganhäč]] * [[Haraganpašoi (sen')|Haraganpašoi]] * [[Sitharag]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Pica pica}} [[Kategorii:Kroikoinvuiččed]] [[Kategorii:Živatad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lindud]] nc9a0ov6lzosjkeu2r66dvv0kmwxb3k Sitmarjad 0 25897 189347 126159 2026-08-15T19:40:27Z Koiravva 1717 +kart 189347 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Sitmarjad | image title = Sitmarjad | image file = Sambucus racemosa 20090629.jpg | image descr = Sitmarjoiden penzhan ühthine nägu küpsnuzidenke ploduidenke, [[Saksanma]] | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Adoksanvuiččed]] (''Adoxaceae'') | genus = [[Sitmarjad (heim)]] (''Sambucus'') | species = '''Sitmarjad''' | latin = {{btname|Sambúcus racemósa |[[Linnei Karl|L.]] (1753)}} | wikispecies = Sambucus racemosa | commons = Category:Sambucus racemosa | itis = 35326 | ncbi = 4203 | range map = Distribution of Sambucus racemosa.png | range legend = {{legend|#740000|1. ''S. r.'' subsp. ''pubens''}} {{Легенда|#ff0000|2. S. r. subsp. ''racemosa''}} {{Легенда|#ff8100|3. S. r. subsp. ''sibirica''}} {{Легенда|#ffec00|4. S. r. subsp. ''sieboldiana''}} {{Легенда|#a9ff00|5. S. r. subsp. ''kamtschatica''}} }} '''Sitmarjad''' ({{lang-la|Sambucus racemosa}}) vai '''Järgeližed sitmarjad''', oma penzhad, [[Sitmarjad (heim)|Sitmarjad]]-heimon üks' erikoišpäi. Mülütadas [[Adoksanvuiččed]]-sugukundha. == Leviganduz == Kazmusen alaerikod oma levitadud [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] maiš venonke klimatanke — [[Evrazii|Evrazijadme]] i [[Pohjoižamerik]]an päivlaskmas. Eziauguine areal Evropas om mägirajonad, levitihe dekorativižen kazvatandan tagut puištoiš. Putub vastha londuses vanoiš, lehtez- i segoitadud mecanröunoiš. Sitmarjad kazdas eländpunktoiden pustolänil, rujoil, okaidud pertiden katusil. == Ümbrikirjutand == Voib käta latiništ ''racemosa''-ližanimitust kuti «tophikaz». Penzaz oleleb pol'tošt-viž metrad kortte. Seikhed oma püštoiktad, kazmuz sarakoičese lujas. Burahkon kebnan südäimen mülü om sur', ka oksad muretas kebnas. Lehtesed oma viž-seičemepalaižed, erasti koumepalaižed, vastmel'ženke hajunke. Änikoičeb pol'kud semendkus-kezakus, ühten aigan lehtesiden šingotesenke. Änikuz om toppaz 20 santimetrhasai surtte. Kaik änikod išttas jaugoil, [[mustad sitmarjad|mustoiden sitmarjoiden]] erineden. Plod om lumarj, rusttan mujun. Plodud küpsnedas heinkus-elokus, ned oma vastmel'ženke hajunke i magunke. Lindud södas niid tahtonke i muga levitadas semnid. Äikerdoičese mugažo čokvezoil möhäižel sügüzel. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, om sätud sortuid. Mitte taht mahuz sättub, sidä kesken savikaz. Medenkandai. Lugetas, miše [[hired]] ei navet'koi sitmarjoiden oksid. Ottas veresid ploduid pezmaha vas'kžid astjoid kerthespäi. Kävutadas tisel't ploduišpäi uitzelläks. Vaumitadas unotest änikoišpäi i jodas spravitamha [[kül'mehtuz|kül'mehtusen]] läžundoid, bronhiališt [[upehtundläžund]]ad, pän kibuid i [[revmatizm]]ad. Ottas sidä unotest kut irdpol'ne-ki zell', huhtoidas kurkud da suhavadad [[angin]]an i sun palatusen aigan. [[Kvercetin]]-flavonoid mülüb änikoihe. == Alaerikod == Löutihe viž alaerikod londuses: * ''Sambucus racemosa'' subsp. ''kamtschatica'' — Kamčatižed sitmarjad. Kazdas [[Kamčatkan pol'sar'|Kamčatkan pol'sarel]], [[Sahalin]]al, [[Korei|Korejas]] i [[Japonii|Japonijan]] pohjoižpalas. * ''S.r.'' subsp. ''pubens'' — Pehmedkarvaižed sitmarjad (nell' variantad). Oma levitadud [[Kanad]]adme i [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] äjiš štatoiš. * ''S.r.'' subsp. ''racemosa'' — sitmarjoiden nominativine alaerik. Libub Päivlaskmaižen Evropan i [[Armenii|Armenijan]] mägitahondoišpäi, om introduciruidud [[Venäma]]n evropižhe palaha. * ''S.r.'' subsp. ''sibirica'' — Sibirižed sitmarjad. Kazdas [[Sibir'|Sibiriš]], [[Mongolii|Mongolijas]], Edahaižes Päivnouzmas. Voib vastata Venäman evropižes palas. * ''S.r.'' subsp. ''sieboldiana'' — Zibol'dan sitmarjad (kaks' formad). Kazdas [[Japonii|Japonijan]] i [[Korejan pol'sar'|Korejan pol'saren]] suvipaloiš. Üks'jäine gibrid om ümbrikirjutadud vl 2006: ''Sambucus × strumpfii'', järgeližiden i [[mustad sitmarjad|mustoiden]] sitmarjoiden gibrid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Sambucus racemosa}} [[Kategorii:Adoksanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] [[Kategorii:Zell'kazmused]] ndamtbgk8v959xw4y2hcetli3p64b9b 189348 189347 2026-08-15T19:41:50Z Koiravva 1717 formitez 189348 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Sitmarjad | image title = Sitmarjad | image file = Sambucus racemosa 20090629.jpg | image descr = Sitmarjoiden penzhan ühthine nägu küpsnuzidenke ploduidenke, [[Saksanma]] | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Adoksanvuiččed]] (''Adoxaceae'') | genus = [[Sitmarjad (heim)]] (''Sambucus'') | species = '''Sitmarjad''' | latin = {{btname|Sambúcus racemósa |[[Linnei Karl|L.]] (1753)}} | wikispecies = Sambucus racemosa | commons = Category:Sambucus racemosa | itis = 35326 | ncbi = 4203 | range map = Distribution of Sambucus racemosa.png | range legend = {{legend|#740000|1. ''Sambucus racemosa'' subsp. ''pubens''}} {{legend|#ff0000|2. S. r. subsp. ''racemosa''}} {{legend|#ff8100|3. S. r. subsp. ''sibirica''}} {{legend|#ffec00|4. S. r. subsp. ''sieboldiana''}} {{legend|#a9ff00|5. S. r. subsp. ''kamtschatica''}} }} '''Sitmarjad''' ({{lang-la|Sambucus racemosa}}) vai '''Järgeližed sitmarjad''', oma penzhad, [[Sitmarjad (heim)|Sitmarjad]]-heimon üks' erikoišpäi. Mülütadas [[Adoksanvuiččed]]-sugukundha. == Leviganduz == Kazmusen alaerikod oma levitadud [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] maiš venonke klimatanke — [[Evrazii|Evrazijadme]] i [[Pohjoižamerik]]an päivlaskmas. Eziauguine areal Evropas om mägirajonad, levitihe dekorativižen kazvatandan tagut puištoiš. Putub vastha londuses vanoiš, lehtez- i segoitadud mecanröunoiš. Sitmarjad kazdas eländpunktoiden pustolänil, rujoil, okaidud pertiden katusil. == Ümbrikirjutand == Voib käta latiništ ''racemosa''-ližanimitust kuti «tophikaz». Penzaz oleleb pol'tošt-viž metrad kortte. Seikhed oma püštoiktad, kazmuz sarakoičese lujas. Burahkon kebnan südäimen mülü om sur', ka oksad muretas kebnas. Lehtesed oma viž-seičemepalaižed, erasti koumepalaižed, vastmel'ženke hajunke. Änikoičeb pol'kud semendkus-kezakus, ühten aigan lehtesiden šingotesenke. Änikuz om toppaz 20 santimetrhasai surtte. Kaik änikod išttas jaugoil, [[mustad sitmarjad|mustoiden sitmarjoiden]] erineden. Plod om lumarj, rusttan mujun. Plodud küpsnedas heinkus-elokus, ned oma vastmel'ženke hajunke i magunke. Lindud södas niid tahtonke i muga levitadas semnid. Äikerdoičese mugažo čokvezoil möhäižel sügüzel. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, om sätud sortuid. Mitte taht mahuz sättub, sidä kesken savikaz. Medenkandai. Lugetas, miše [[hired]] ei navet'koi sitmarjoiden oksid. Ottas veresid ploduid pezmaha vas'kžid astjoid kerthespäi. Kävutadas tisel't ploduišpäi uitzelläks. Vaumitadas unotest änikoišpäi i jodas spravitamha [[kül'mehtuz|kül'mehtusen]] läžundoid, bronhiališt [[upehtundläžund]]ad, pän kibuid i [[revmatizm]]ad. Ottas sidä unotest kut irdpol'ne-ki zell', huhtoidas kurkud da suhavadad [[angin]]an i sun palatusen aigan. [[Kvercetin]]-flavonoid mülüb änikoihe. == Alaerikod == Löutihe viž alaerikod londuses: * ''Sambucus racemosa'' subsp. ''kamtschatica'' — Kamčatižed sitmarjad. Kazdas [[Kamčatkan pol'sar'|Kamčatkan pol'sarel]], [[Sahalin]]al, [[Korei|Korejas]] i [[Japonii|Japonijan]] pohjoižpalas. * ''S.r.'' subsp. ''pubens'' — Pehmedkarvaižed sitmarjad (nell' variantad). Oma levitadud [[Kanad]]adme i [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] äjiš štatoiš. * ''S.r.'' subsp. ''racemosa'' — sitmarjoiden nominativine alaerik. Libub Päivlaskmaižen Evropan i [[Armenii|Armenijan]] mägitahondoišpäi, om introduciruidud [[Venäma]]n evropižhe palaha. * ''S.r.'' subsp. ''sibirica'' — Sibirižed sitmarjad. Kazdas [[Sibir'|Sibiriš]], [[Mongolii|Mongolijas]], Edahaižes Päivnouzmas. Voib vastata Venäman evropižes palas. * ''S.r.'' subsp. ''sieboldiana'' — Zibol'dan sitmarjad (kaks' formad). Kazdas [[Japonii|Japonijan]] i [[Korejan pol'sar'|Korejan pol'saren]] suvipaloiš. Üks'jäine gibrid om ümbrikirjutadud vl 2006: ''Sambucus × strumpfii'', järgeližiden i [[mustad sitmarjad|mustoiden]] sitmarjoiden gibrid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Sambucus racemosa}} [[Kategorii:Adoksanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] [[Kategorii:Zell'kazmused]] j13tbyryxi66h7d1seooog6gyuw4pss 189349 189348 2026-08-15T19:43:57Z Koiravva 1717 formitez 189349 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Sitmarjad | image title = Sitmarjad | image file = Sambucus racemosa 20090629.jpg | image descr = Sitmarjoiden penzhan ühthine nägu küpsnuzidenke ploduidenke, [[Saksanma]] | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Adoksanvuiččed]] (''Adoxaceae'') | genus = [[Sitmarjad (heim)]] (''Sambucus'') | species = '''Sitmarjad''' | latin = {{btname|Sambúcus racemósa |[[Linnei Karl|L.]] (1753)}} | wikispecies = Sambucus racemosa | commons = Category:Sambucus racemosa | itis = 35326 | ncbi = 4203 | range map = Distribution of Sambucus racemosa.png | range legend = {{legend|#740000|1. ''Sambucus racemosa'' subsp. ''pubens''}}{{legend|#ff0000|2. ''S. r.'' subsp. ''racemosa''}}{{legend|#ff8100|3. ''S. r.'' subsp. ''sibirica''}}{{legend|#ffec00|4. ''S. r.'' subsp. ''sieboldiana''}}{{legend|#a9ff00|5. ''S. r.'' subsp. ''kamtschatica''}} }} '''Sitmarjad''' ({{lang-la|Sambucus racemosa}}) vai '''Järgeližed sitmarjad''', oma penzhad, [[Sitmarjad (heim)|Sitmarjad]]-heimon üks' erikoišpäi. Mülütadas [[Adoksanvuiččed]]-sugukundha. == Leviganduz == Kazmusen alaerikod oma levitadud [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] maiš venonke klimatanke — [[Evrazii|Evrazijadme]] i [[Pohjoižamerik]]an päivlaskmas. Eziauguine areal Evropas om mägirajonad, levitihe dekorativižen kazvatandan tagut puištoiš. Putub vastha londuses vanoiš, lehtez- i segoitadud mecanröunoiš. Sitmarjad kazdas eländpunktoiden pustolänil, rujoil, okaidud pertiden katusil. == Ümbrikirjutand == Voib käta latiništ ''racemosa''-ližanimitust kuti «tophikaz». Penzaz oleleb pol'tošt-viž metrad kortte. Seikhed oma püštoiktad, kazmuz sarakoičese lujas. Burahkon kebnan südäimen mülü om sur', ka oksad muretas kebnas. Lehtesed oma viž-seičemepalaižed, erasti koumepalaižed, vastmel'ženke hajunke. Änikoičeb pol'kud semendkus-kezakus, ühten aigan lehtesiden šingotesenke. Änikuz om toppaz 20 santimetrhasai surtte. Kaik änikod išttas jaugoil, [[mustad sitmarjad|mustoiden sitmarjoiden]] erineden. Plod om lumarj, rusttan mujun. Plodud küpsnedas heinkus-elokus, ned oma vastmel'ženke hajunke i magunke. Lindud södas niid tahtonke i muga levitadas semnid. Äikerdoičese mugažo čokvezoil möhäižel sügüzel. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, om sätud sortuid. Mitte taht mahuz sättub, sidä kesken savikaz. Medenkandai. Lugetas, miše [[hired]] ei navet'koi sitmarjoiden oksid. Ottas veresid ploduid pezmaha vas'kžid astjoid kerthespäi. Kävutadas tisel't ploduišpäi uitzelläks. Vaumitadas unotest änikoišpäi i jodas spravitamha [[kül'mehtuz|kül'mehtusen]] läžundoid, bronhiališt [[upehtundläžund]]ad, pän kibuid i [[revmatizm]]ad. Ottas sidä unotest kut irdpol'ne-ki zell', huhtoidas kurkud da suhavadad [[angin]]an i sun palatusen aigan. [[Kvercetin]]-flavonoid mülüb änikoihe. == Alaerikod == Löutihe viž alaerikod londuses: * ''Sambucus racemosa'' subsp. ''kamtschatica'' — Kamčatižed sitmarjad. Kazdas [[Kamčatkan pol'sar'|Kamčatkan pol'sarel]], [[Sahalin]]al, [[Korei|Korejas]] i [[Japonii|Japonijan]] pohjoižpalas. * ''S.r.'' subsp. ''pubens'' — Pehmedkarvaižed sitmarjad (nell' variantad). Oma levitadud [[Kanad]]adme i [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] äjiš štatoiš. * ''S.r.'' subsp. ''racemosa'' — sitmarjoiden nominativine alaerik. Libub Päivlaskmaižen Evropan i [[Armenii|Armenijan]] mägitahondoišpäi, om introduciruidud [[Venäma]]n evropižhe palaha. * ''S.r.'' subsp. ''sibirica'' — Sibirižed sitmarjad. Kazdas [[Sibir'|Sibiriš]], [[Mongolii|Mongolijas]], Edahaižes Päivnouzmas. Voib vastata Venäman evropižes palas. * ''S.r.'' subsp. ''sieboldiana'' — Zibol'dan sitmarjad (kaks' formad). Kazdas [[Japonii|Japonijan]] i [[Korejan pol'sar'|Korejan pol'saren]] suvipaloiš. Üks'jäine gibrid om ümbrikirjutadud vl 2006: ''Sambucus × strumpfii'', järgeližiden i [[mustad sitmarjad|mustoiden]] sitmarjoiden gibrid. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Sambucus racemosa}} [[Kategorii:Adoksanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] [[Kategorii:Zell'kazmused]] fort2zdhq24rrnc2iqdn52pdg4uphuy Kategorii:Sündnuded Odessha 14 31030 189350 145406 2026-08-16T05:04:09Z Motoranger 10577 189350 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Odesa}} [[Kategorii:Sündnuded Ukrainha|O]] [[Kategorii:Odess]] pjzvt648ffgrwu3hb8gtyrmdh5atu3z Kategorii:Odess 14 31031 189351 145407 2026-08-16T05:04:43Z Motoranger 10577 aktualizacii 189351 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Odesa}} [[Kategorii:Ukrainan lidnoiden kategorijad]] 0pw4dwrhuh5ofkt5mmnxhflbu26c85y