Wikipedia xhwiki https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo MediaWiki 1.45.0-wmf.9 first-letter iMedia Mahluko Ingxoxo Ilungu Ingxoxo nelungu Wikipedia Ingxoxo ngeWikipedia Ngokweenkcukacha Ingxoxo ngokweenkcukacha iMediaWiki Ingxoxo ngeMediaWiki iThemplethi Ingxoxo yethemplethi Uncedo Ingxoxo ngoncedo Uluhlu Ingxoxo ngoluhlu TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Umbhaco 0 8688 39500 39149 2025-07-09T13:15:12Z Amelia Mskingaunt 14884 edited the original entry 39500 wikitext text/x-wiki [[Ngokweenkcukacha:Zizibele_Qutu_and_Sgqibo_Gwadiso_in_Traditional_Xhosa_attire.jpg|thumb|Umbhaco]] '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]<ref>{{Cite journal|last=Phillips|first=Frederick B.|date=1990-11-01|title=NTU Psychotherapy: An Afrocentric Approach|url=https://doi.org/10.1177/00957984900171005|journal=Journal of Black Psychology|language=EN|volume=17|issue=1|pages=55–74|doi=10.1177/00957984900171005|issn=0095-7984}}</ref>''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone [[commons:File:Round_hut_house_build_using_stones.jpg|'''kooronta''']] xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayiloni. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> Amaphepha asetyezisiweyo <references /> jctk6ulobc3cmq8svn74pwfb612mspe 39501 39500 2025-07-09T13:17:38Z Amelia Mskingaunt 14884 fixed punctuation 39501 wikitext text/x-wiki [[Ngokweenkcukacha:Zizibele_Qutu_and_Sgqibo_Gwadiso_in_Traditional_Xhosa_attire.jpg|thumb|Umbhaco]] '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla, oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]<ref>{{Cite journal|last=Phillips|first=Frederick B.|date=1990-11-01|title=NTU Psychotherapy: An Afrocentric Approach|url=https://doi.org/10.1177/00957984900171005|journal=Journal of Black Psychology|language=EN|volume=17|issue=1|pages=55–74|doi=10.1177/00957984900171005|issn=0095-7984}}</ref>''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone [[commons:File:Round_hut_house_build_using_stones.jpg|'''kooronta''']] xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayiloni. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> Amaphepha asetyezisiweyo <references /> 8d55ll14zk1cx5h58i81a3i99yeof50 Ilungu:Amelia Mskingaunt/Ilungu:Amelia Mskingaunt/Ilungu:Amelia Mskingaunt/Page 2 8787 39488 39487 2025-07-09T12:11:58Z Amelia Mskingaunt 14884 39488 wikitext text/x-wiki Eli liphepha lam lokuhlela --- Original page: [[Umbhaco]] --- '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone '''[[kooronta]]''' xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayilono. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> 60fxijs40sjgxhpshodsaoky4m6zwso 39491 39488 2025-07-09T12:28:48Z Amelia Mskingaunt 14884 39491 wikitext text/x-wiki Eli liphepha lam lokuhlela --- Original page: [[Umbhaco]] --- '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]<ref>{{Cite journal|last=Phillips|first=Frederick B.|date=1990-11-01|title=NTU Psychotherapy: An Afrocentric Approach|url=https://doi.org/10.1177/00957984900171005|journal=Journal of Black Psychology|language=EN|volume=17|issue=1|pages=55–74|doi=10.1177/00957984900171005|issn=0095-7984}}</ref>''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone [[commons:File:Round_hut_house_build_using_stones.jpg|'''kooronta''']] xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayilono. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> klepn9gcpebxldfrl9kcb237wa0yhl7 39493 39491 2025-07-09T12:34:43Z Amelia Mskingaunt 14884 39493 wikitext text/x-wiki Eli liphepha lam lokuhlela --- Original page: [[Umbhaco]] --- '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]<ref>{{Cite journal|last=Phillips|first=Frederick B.|date=1990-11-01|title=NTU Psychotherapy: An Afrocentric Approach|url=https://doi.org/10.1177/00957984900171005|journal=Journal of Black Psychology|language=EN|volume=17|issue=1|pages=55–74|doi=10.1177/00957984900171005|issn=0095-7984}}</ref>''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone [[commons:File:Round_hut_house_build_using_stones.jpg|'''kooronta''']] xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayilono. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> [[Uluhlu:Umbhaco]] 5yecka4fglp96woay2o79g8w9h1y48j 39499 39493 2025-07-09T13:11:21Z Amelia Mskingaunt 14884 inserted an image 39499 wikitext text/x-wiki Eli liphepha lam lokuhlela --- Original page: [[Umbhaco]] --- [[Ngokweenkcukacha:Zizibele Qutu and Sgqibo Gwadiso in Traditional Xhosa attire.jpg|thumb|Umbhaco]] '''''U''mbhaco''' sisinxibo sakwaXhosa esasinxitywa yonke imihla ngabantu bakwaNtu ngeminyaka yenkulungwane yamashumi amabini. Eligama lithi umbhaco lichaza ukufihla oku kubhekisa kubantu bakwaXhosa (amaBhaca)<ref>Makaula, A. M. (1988). ''A political history of the Bhacas from earliest times to 1910'' (Doctoral dissertation, Rhodes University).</ref> abahamba bayokufuna ikhusi ngenxa yempi. Mandulo phaya, '''[[abaNtu]]<ref>{{Cite journal|last=Phillips|first=Frederick B.|date=1990-11-01|title=NTU Psychotherapy: An Afrocentric Approach|url=https://doi.org/10.1177/00957984900171005|journal=Journal of Black Psychology|language=EN|volume=17|issue=1|pages=55–74|doi=10.1177/00957984900171005|issn=0095-7984}}</ref>''' babenxiba izikhumba zezilwanyana ukugquma ubuze babo. Kuthe kusofika '''[[oondlebe-zikhanya ilanga]]''' kweli lase Mzantsi Afrika sathuthukela kwi khothoni, esithe sayihombisa ngamaso nange pateni(ezi uye uzibone [[commons:File:Round_hut_house_build_using_stones.jpg|'''kooronta''']] xa bebhandiwe, sazifaka kwimibhaco yethu) ukuze sikwazi ukuzibona ubuthina kwinguquko, yiyolonto namhlanje ufumanisa ukuba sihomba ngemibhaco asisazinxibi izikhumba. Umbhaco sele uthuthuke kakhulu, awuseyiyo indlela yokunxiba rhoqo, ujike waluhombo olunxitywa kuphela xa kukho imicimbi okanye imisebenzi kumakhaya wethu. Namhlanje imibhaco ide yangena nakwi ndlela ekunxitywa ngayo ngoku "fashion", kwaye imathiriyeli itshintshile ayiseyiyo ikhothoni ngoku, seyiyi nayiloni. == Imbali == AmaXhosa' ([[isiNgesi]]: ''Xhosa people'') — AmaXhosa liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]. Aba ngabantu bamasiko nezithethe. Bohlulwe ngokweziduko (''Clan names'') kunye nezizwe ezahlukeneyo. Izizwe abohlulwe ngazo ngamaGcaleka, ama[[Rharhabe]], imiDange kunye namaNdlambe. Kukho nezinye izizwe ezifumaneka kumaXhosa ezo ngabaThembu, ama[[Bhaca people|Bhaca]] abakoBhosha kunye nama[[Mpondo]]. Igama elithi [[isiXhosa]] okanye igama lamaXhosa lithathwe kwiKumkani yamaXhosa eyayibizwa ngokuba nguXhosa. Yona eligama yaliphiwa ngaBathwa (''Khoekhoe'') ababesaziwa njengabantu bokuqala kwelase Ntshona Koloni. Ngokolwimi laBathwa eligama lithetha ubungqongqo, umsindo ubundlobongela kunye nokucaphuka. Emva kokuthiywa kukaKumkani uXhosa kwatsho kwakho iqela labantu elibizwa ngamaXhosa kwaye elithetha isiXhosa. Maninzi amasiko enziwayo kwaXhosa aquka ukuqaba, AmaXhosa intonjane kunye nokwaluka njengekqubo ebonisa ukukhula kwenkwenkwana nganye. == Iimbekisel0 == <references /> [[Uluhlu:Umbhaco]] 33pt8uuaf3ihhzjtq90arm1fw4fysfu Ilungu:ChiedzaOremi/Iphepha 1 2 8797 39489 39484 2025-07-09T12:12:56Z ChiedzaOremi 14883 Edited an image 39489 wikitext text/x-wiki Eli iselilinge. --- Original page: [[Inqaku]] --- [[Ngokweenkcukacha:2017–18 WBBL ST v PS 18-01-07 Kaur (01).jpg|thumb|Umqhokri uthatha umtsi.]] '''''Umtsi (okanye imitsi)''''' yindlela yokubala kwiqakamba. Iqela elinemitsi emininzi lilo eliphumelelayo kwiintlobo ezahlukileyo zomdlalo weqakamba.<ref>{{Cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sportacademy/hi/sa/cricket/rules/the_basics/|accessdate=2025-07-09|website=news.bbc.co.uk}}</ref> Umtsi ufumaneka xa [[Unolali|abadlali]] abaqhokrayo bebaleke ukusuka kwelinye icala lebalana ukuya kwelinye. Xa umdlali efike kwelinye icala iba ngumtsi omnye, xa ephinde wabuya iba ngamanqaku amabini, njalonjalo. Akukho mlinganiselo kwinani lemitsi engathathwa kwibhola nganye ejuliweyo. Xa ibhola ithe yadlula emalaphini ihamba phantsi okanye igqampe kwakanye, iba ngamanqaku amane nokuba abaqhokri ababalekanga. Xa ithe ibhola yadlula emalaphini ibhabha emoyeni, iba ngamanqaku amathandathu nangawona aphezulu. == Imbali == Ngokwembali yeqakamba eshicilelweyo, "umtsi" mdala njengeqakamba. Kumthombo wokuqala owaziwayo ngeqakamba, nowaveliswa ngomhla we17 kweyoMqungu ngowe1597 (ngokokubala kukaJulian), uJohn Derick waseSurrey eNgilane wanika ingxelo yokwakusenzeka ngowe1550, exela ngeqela labantu ababedlala iqakamba kwisithuba somhlaba, besenza imitsi.<ref>{{Cite journal|date=2025-01-01|title=David Underdown|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Underdown&oldid=1266589351|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Kwimithetho yokuqala eyaziwayo yeqakamba, neyaveliswa ngowe1744, omnye wemithetho wawusithi, ukuba abaqhokri benza umtsi yaze ibhola yagityiselwa, yachana izinti engekafiki kwikhrisi ngonyawo, isandla okanye uphini, loo mqhokri uyaphuma.<ref>{{Cite journal|date=2024-06-07|title=F. S. Ashley-Cooper|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=F._S._Ashley-Cooper&oldid=1227746478|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Le yenye yeendlela zokuqala ezaziwayo zokwenza imitsi kwiqakamba. == Imithombo esetyenzisiweyo == <references /> <references /> n740f0eryvckef67yojntdhtrr3mox8 39490 39489 2025-07-09T12:14:42Z ChiedzaOremi 14883 Edited an image. 39490 wikitext text/x-wiki Eli iselilinge. --- Original page: [[Inqaku]] --- [[Ngokweenkcukacha:2017–18 WBBL ST v PS 18-01-07 Kaur (01).jpg|thumb|Umqhokri uthatha umtsi.|250x250px]] '''''Umtsi (okanye imitsi)''''' yindlela yokubala kwiqakamba. Iqela elinemitsi emininzi lilo eliphumelelayo kwiintlobo ezahlukileyo zomdlalo weqakamba.<ref>{{Cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sportacademy/hi/sa/cricket/rules/the_basics/|accessdate=2025-07-09|website=news.bbc.co.uk}}</ref> Umtsi ufumaneka xa [[Unolali|abadlali]] abaqhokrayo bebaleke ukusuka kwelinye icala lebalana ukuya kwelinye. Xa umdlali efike kwelinye icala iba ngumtsi omnye, xa ephinde wabuya iba ngamanqaku amabini, njalonjalo. Akukho mlinganiselo kwinani lemitsi engathathwa kwibhola nganye ejuliweyo. Xa ibhola ithe yadlula emalaphini ihamba phantsi okanye igqampe kwakanye, iba ngamanqaku amane nokuba abaqhokri ababalekanga. Xa ithe ibhola yadlula emalaphini ibhabha emoyeni, iba ngamanqaku amathandathu nangawona aphezulu. == Imbali == Ngokwembali yeqakamba eshicilelweyo, "umtsi" mdala njengeqakamba. Kumthombo wokuqala owaziwayo ngeqakamba, nowaveliswa ngomhla we17 kweyoMqungu ngowe1597 (ngokokubala kukaJulian), uJohn Derick waseSurrey eNgilane wanika ingxelo yokwakusenzeka ngowe1550, exela ngeqela labantu ababedlala iqakamba kwisithuba somhlaba, besenza imitsi.<ref>{{Cite journal|date=2025-01-01|title=David Underdown|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Underdown&oldid=1266589351|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Kwimithetho yokuqala eyaziwayo yeqakamba, neyaveliswa ngowe1744, omnye wemithetho wawusithi, ukuba abaqhokri benza umtsi yaze ibhola yagityiselwa, yachana izinti engekafiki kwikhrisi ngonyawo, isandla okanye uphini, loo mqhokri uyaphuma.<ref>{{Cite journal|date=2024-06-07|title=F. S. Ashley-Cooper|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=F._S._Ashley-Cooper&oldid=1227746478|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Le yenye yeendlela zokuqala ezaziwayo zokwenza imitsi kwiqakamba. == Imithombo esetyenzisiweyo == <references /> <references /> b79miqlz2dxm3f7r31uz5l4p10xjxfx 39492 39490 2025-07-09T12:32:04Z ChiedzaOremi 14883 Added a category 39492 wikitext text/x-wiki Eli iselilinge. --- Original page: [[Inqaku]] --- [[Ngokweenkcukacha:2017–18 WBBL ST v PS 18-01-07 Kaur (01).jpg|thumb|Umqhokri uthatha umtsi.|250x250px]] '''''Umtsi (okanye imitsi)''''' yindlela yokubala kwiqakamba. Iqela elinemitsi emininzi lilo eliphumelelayo kwiintlobo ezahlukileyo zomdlalo weqakamba.<ref>{{Cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sportacademy/hi/sa/cricket/rules/the_basics/|accessdate=2025-07-09|website=news.bbc.co.uk}}</ref> Umtsi ufumaneka xa [[Unolali|abadlali]] abaqhokrayo bebaleke ukusuka kwelinye icala lebalana ukuya kwelinye. Xa umdlali efike kwelinye icala iba ngumtsi omnye, xa ephinde wabuya iba ngamanqaku amabini, njalonjalo. Akukho mlinganiselo kwinani lemitsi engathathwa kwibhola nganye ejuliweyo. Xa ibhola ithe yadlula emalaphini ihamba phantsi okanye igqampe kwakanye, iba ngamanqaku amane nokuba abaqhokri ababalekanga. Xa ithe ibhola yadlula emalaphini ibhabha emoyeni, iba ngamanqaku amathandathu nangawona aphezulu. == Imbali == Ngokwembali yeqakamba eshicilelweyo, "umtsi" mdala njengeqakamba. Kumthombo wokuqala owaziwayo ngeqakamba, nowaveliswa ngomhla we17 kweyoMqungu ngowe1597 (ngokokubala kukaJulian), uJohn Derick waseSurrey eNgilane wanika ingxelo yokwakusenzeka ngowe1550, exela ngeqela labantu ababedlala iqakamba kwisithuba somhlaba, besenza imitsi.<ref>{{Cite journal|date=2025-01-01|title=David Underdown|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Underdown&oldid=1266589351|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Kwimithetho yokuqala eyaziwayo yeqakamba, neyaveliswa ngowe1744, omnye wemithetho wawusithi, ukuba abaqhokri benza umtsi yaze ibhola yagityiselwa, yachana izinti engekafiki kwikhrisi ngonyawo, isandla okanye uphini, loo mqhokri uyaphuma.<ref>{{Cite journal|date=2024-06-07|title=F. S. Ashley-Cooper|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=F._S._Ashley-Cooper&oldid=1227746478|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Le yenye yeendlela zokuqala ezaziwayo zokwenza imitsi kwiqakamba. == Imithombo esetyenzisiweyo == <references /> <references /> [[Uluhlu:Imidlalo]] [[Uluhlu:Iqakamba]] axkjciryp7mvuf3f6yismc9oisb1ltn Uluhlu:Imidlalo 14 8799 39494 2025-07-09T12:34:58Z ChiedzaOremi 14883 Created a category page 39494 wikitext text/x-wiki Uhlelo lwemidlalo rr2axzfp0x3dlkkebq7wui5xxo01sy0 Uluhlu:Umbhaco 14 8800 39495 2025-07-09T12:35:57Z Amelia Mskingaunt 14884 Created page with "Umbhaco yimpahla enxitywa kwaXhosa" 39495 wikitext text/x-wiki Umbhaco yimpahla enxitywa kwaXhosa f5qcrgvvro9ij6b8tfwrufytdbfwsz2 39497 39495 2025-07-09T12:40:23Z Amelia Mskingaunt 14884 39497 wikitext text/x-wiki Olu luhlu lungempahla enxitywa kwaXhosa ekuthiwa nguMbhaco. hk7ku7m0u7d0q2uc77wuklknhnunwt7 Uluhlu:Iqakamba 14 8801 39496 2025-07-09T12:36:19Z ChiedzaOremi 14883 Created a category 39496 wikitext text/x-wiki Iqakamba njengomnye wemidlalo 3sy6mlwk2q313z2p12jq0v1cumep6gi Umtsi (Iqakamba) 0 8802 39498 2025-07-09T12:59:26Z ChiedzaOremi 14883 Created a new article about cricket 39498 wikitext text/x-wiki [[Ngokweenkcukacha:2017–18_WBBL_ST_v_PS_18-01-07_Kaur_(01).jpg|thumb|250x250px|Umqhokri uthatha umtsi.]] '''''Umtsi (okanye imitsi)''''' yindlela yokubala kwiqakamba. Iqela elinemitsi emininzi lilo eliphumelelayo kwiintlobo ezahlukileyo zomdlalo weqakamba.<ref>{{Cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sportacademy/hi/sa/cricket/rules/the_basics/|accessdate=2025-07-09|website=news.bbc.co.uk}}</ref> Umtsi ufumaneka xa [[Unolali|abadlali]] abaqhokrayo bebaleke ukusuka kwelinye icala lebalana ukuya kwelinye. Xa umdlali efike kwelinye icala iba ngumtsi omnye, xa ephinde wabuya iba ngamanqaku amabini, njalonjalo. Akukho mlinganiselo kwinani lemitsi engathathwa kwibhola nganye ejuliweyo. Xa ibhola ithe yadlula emalaphini ihamba phantsi okanye igqampe kwakanye, iba ngamanqaku amane nokuba abaqhokri ababalekanga. Xa ithe ibhola yadlula emalaphini ibhabha emoyeni, iba ngamanqaku amathandathu nangawona aphezulu. == Imbali == Ngokwembali yeqakamba eshicilelweyo, "umtsi" mdala njengeqakamba. Kumthombo wokuqala owaziwayo ngeqakamba, nowaveliswa ngomhla we17 kweyoMqungu ngowe1597 (ngokokubala kukaJulian), uJohn Derick waseSurrey eNgilane wanika ingxelo yokwakusenzeka ngowe1550, exela ngeqela labantu ababedlala iqakamba kwisithuba somhlaba, besenza imitsi.<ref>{{Cite journal|date=2025-01-01|title=David Underdown|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Underdown&oldid=1266589351|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Kwimithetho yokuqala eyaziwayo yeqakamba, neyaveliswa ngowe1744, omnye wemithetho wawusithi, ukuba abaqhokri benza umtsi yaze ibhola yagityiselwa, yachana izinti engekafiki kwikhrisi ngonyawo, isandla okanye uphini, loo mqhokri uyaphuma.<ref>{{Cite journal|date=2024-06-07|title=F. S. Ashley-Cooper|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=F._S._Ashley-Cooper&oldid=1227746478|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> Le yenye yeendlela zokuqala ezaziwayo zokwenza imitsi kwiqakamba. == Imithombo esetyenzisiweyo == <references /> <references /> 8k3uxcylm8guc73rdif9ac5u02jt1g8 IIngcambu azifeli emoyeni. 0 8803 39502 2025-07-10T07:45:54Z Abulele Jebese 14703 IIngcambu azifeli emoyeni 39502 wikitext text/x-wiki Kukho indawo ephakathi kweentaba ezintathu, intaba ye Nkululeko, iNtab,Entle nentaba ka Nomabhongo apho ulwandle lweentyatyambo luhlala lushicileleka ngexesha lasehlotyeni, kwaye umoya udlala umngqusho phatkathi kwamasebe. Le ndawo ibizwa ngokuba yintinga [[eThala]]<ref>https://www.facebook.com/people/Thala-Location-Mqanduli-Eastern-Cape/100071188052369/?locale=ga_IE</ref> [[IPhondo laseMpuma-Koloni|eMpuma Koloni]]<ref>[[IPhondo laseMpuma-Koloni]]</ref> apho kwakukhulele khona intombazana egama lingu Sisipho, egama elazalwa engekathethi kodwa landibhalela umhlalutyo wobomi kwangaphambi kokuba abe neminyaka elishumi. USisipho wayengumntu owayengamameli kakhulu, kodwa ebona kakhulu, wayebona imiqolo yabasetyhini abaya emlanjeni benxibe iingubo ezindala, bexokozela ngeentsuku ezazimanzisa imiphefulo yabo. Wayebona amadoda ehleli phantsi kwelanga ethetha ngezopolitiko, kodwa engesenalo ithemba elinje lamagama wabo. Wayebona abantwana bedlala emthatheni, kodwa kweso sidlo sehlabathi kukho abambalwa ababekhe batya iziselo zobomi, imfundo, ixesha okanye uthando. Kwakukho into engacacanga ethi xa ubukela uSisipho, ubone ukuba le ntombazana ayisoloko ikhona apho ibiyinxalenye yaloo ndawo, kodwa ingathi ingumzuzu wesihlandlo esikhulu, Intombi ekwazi ukuhleka nangona awayeke afumane izihlangu ezintsha. Ekubeni umama wakhe wabulawa ngu[[mhlaza]]<ref>https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/12194-cancer</ref> yaza intsapho yophuka, uSisipho wayefunda ukuqhuba hayi kuba ebefuna, koko kuba bephila kwakufana nokuba ngumchasi wehlabathi olishiya kwiingxangxasi. Ngelinye ilanga, uSisipho waya kugqirha omdala, ugqirha uNomathemba, owayesaziwa ngokuba akayikufumana amaphupha wakho, kuba uwathwele esifubeni. Wathi kuye: "Mntwan'am, kutheni ujonga emhlabeni ngathi ufuna into esele iyekile ukukhula?" USisipho wavuma kancinci, wathi "Andazi ukuba kutheni ndikhona, koko ndiyazama nje ukuhlala ndisaphila." UGqirha wamjongela ngamehlo azolileyo, wathatha isandla sakhe wathi, iingcambu azifeli emoyeni nokuba umthi waphukile, ukhula kwakhona xa kusekho umhlaba. Wena ngumhlaba, uSisipho kwaye umhlaba akakhe waphoswa ugcinwa yindalo yonke. Amazwi lawo amxhokonxa, uSisipho waqala ukubhala ekufeni kwakhe waphila kwiphepha wazoba amanxeba ngepensela, watshiza iinyembezi ngephepha elinomlomo. Wabhala imbali yase [[Thala]], ebhalela bonke abantwana abakhulu bengekho, kodwa bezama ukuba khona. Wabhala ibali lika tatomkhulu wakhe owayehamba ngeenyawo ukuya kufumana amanzi, ibali lika makhulu wakhe owafunda ukubhala eneminyaka engama- 67, ibali labahlobo abalahlekayo exesheni lokufunyanwa kwezibane eziphindaphindayo. USisipho wakhula, wagqiba esikolweni waphumelela kwikholeji, wabuyela [[eThala]] hayi ngenxa yokuba engenandawo, koko ngenxa yokuba ingcambu yakhe isemhlabeni hayi emoyeni. Wavula iziko lwabafundi abalahlekileyo, walungisa izikolo ezazingasasebenziyo, wayila inkqubo yamabali asekuhlaleni. Wenza ukuba izwi lakhe, nelabanye, libe ngumsindo othambileyo ovusa ubuthongo bokulibala <references /> 36estax4ixwvgydnultywhpjqa1yk49