Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.46.0-wmf.22
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Iingozi Zeemoto
0
9004
40421
40239
2026-04-06T19:37:20Z
Dumbassman
8587
40421
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:A car speeding.jpg|thumb|Iingozi zeemoto]]
'''Iingozi''' zeemoto ziseyingxaki enkululu eMzantsi Afrika, ingakumbi ngexesha leeholide zikaDisemba apho kubakho isiphithiphithi khona. Nangona kukho ukuphucuka okuthile kukhuseleko ezindleleni, abantu abaninzi basasweleka minyaka le ngenxa yeengozi zemoto<ref>{{Cite web|last=Patel|first=Faizel|date=2026-03-09|title=Five killed, 60 foreign nationals injured in Eastern Cape head-on crash|url=https://www.citizen.co.za/news/five-killed-60-foreign-nationals-injured-eastern-cape-head-on-crash/|accessdate=2026-03-12|website=The Citizen|language=en}}</ref>. Iingxelo zamva nje ezivela kurhulumente nakwiindaba zibonisa inkqubela ethile, kodwa zikwabonisa ukuba ingxaki zisekhona.<ref>{{Cite web|date=2026-01-15|title=Festive season stats show a 5% reduction in fatal crashes {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/festive-season-stats-show-5-reduction-fatal-crashes|accessdate=2026-03-12|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
== Amanani Eengozi Ngexesha Leholide ka-2025/2026 ==
Ngexesha leholide lo nyaka ka-2025 ukuya kunyaka ka-2026, iingozi zeemoto eMzantsi Afrika zehle malunga ne-5% xa kuthelekiswa noonyaka abadlulileyo. UMphathiswa wezoThutho, Barbara Creecy, wachaza ukuba abantu abayi-1 427 basweleke kwiingozi eziyi-1 172 phakathi komhla woku-1 kuDisemba 2025 nowe-11 kuJanuwari 2026. Eli lelona nani lisezantsi leengozi kwiminyaka emihlanu edlulileyo. Uninzi lweengozi lwenzeka phakathi komhla we-15 nowe-28 kuDisemba, ingakumbi ebusuku. Iingozi ezininzi ziquka ukungqubana kweemoto nabahambi ngeenyawo, ukubaleka emva kokutshayisa umntu, iimoto ezijikayo endleleni, kunye nokungqubana ngqo kweemoto. Iimoto ezincinci zazibandakanyeka ngaphezu kwesiqingatha seengozi.
== Ingozi Enzima eMpuma Koloni ==
Enye ingozi embi yaxelwa kwinqaku lephephandaba i-The Citizen elinesihloko esithi “Five killed, 60 foreign nationals injured in Eastern Cape head-on crash.” Le ngozi yenzeke kwindlela i-N6 phakathi kweEast London neStutterheim xa imoto yeVW Polo yangqubana ngqo nebhasi eyayithwele malunga nabakhweli abangama-60 abavela eZimbabwe. Bonke abantu abahlanu ababekwiVW Polo basweleka, logama abakhweli ebhasini abonzakeleyo bathunyelwa esibhedlele. Amapolisa avule ityala lokuqhuba ngokungakhathali kunye nokubulala ngokungakhathali, kwaye unobangela wale ngozi usaphandwa.
Ngokubanzi, ezi ngxelo zibonisa ukuba nangona ukhuseleko ezindleleni luphucuka kancinci, iingozi zeemoto zisengumngeni omkhulu eMzantsi Afrika.
== Imithombo ==
{{reflist}}
3adczkeo2114mm4kzxa4iexaden3rsg
Ubundlobongela ngokwesondo eMzantsi Afrika
0
9013
40420
40297
2026-04-06T19:37:01Z
Dumbassman
8587
40420
wikitext
text/x-wiki
Izinga '''lobundlobongela ngokwesondo eMzantsi Afrika''' phezulu ezirekhodiweyo kwihlabathi liphela. Izibalo zamapolisa zokudlwengulwa okubikiweyo njengenani lomntu ngamnye ziye zehla kwiminyaka yakutshanje, nangona izizathu zokwehla kwezi ziganeko zingakhange zihlalutywe, kwaye akwaziwa ukuba bangaphi abantu abadlwengulwayo bethula. Abafazi bahlaselwa kakhulu kunamadoda,kwaye nenani labantwana ngenxa yentsomi yokuba ukulala nentombi enyulu kuya kuyiphilisa indoda kwi -HIV/AIDS . <ref>{{Cite journal|last=Leclerc-Madlala|first=Suzanne|date=2002|title=On the virgin cleansing myth: Gendered bodies, AIDS and
ethnomedicine.|url=http://scnc.ukzn.ac.za/doc/Health/Aids/LeclercMadlala-S_Virgin_cleansing_myth_HIV-AIDS_ethnomedicine.pdf|journal=African Journal of AIDS Research|volume=1|issue=2|pages=87-95|access-date=2026-03-16|archive-date=2012-04-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20120415032223/http://scnc.ukzn.ac.za/doc/Health/Aids/LeclercMadlala-S_Virgin_cleansing_myth_HIV-AIDS_ethnomedicine.pdf|dead-url=yes}}</ref> Amaxhoba okudlwengulwa asemngciphekweni enkulu wokufumana intsholongwane kaGawlayo ngenxa yokuxhaphaka kakhulu kwesi sifo eMzantsi Afrika. " Udlwengulo olulungisayo " lwenziwa nakumadoda nabafazi be-LGBT .
Urhulumente waseMzantsi Afrika uzimisele ngoku thatha a amanyathelo aliqela, kuquka umthetho kunye namanyathelo, okuthintela nokulwa nale ngxaki. Oku kuquka ukusekwa kweYunithi yoLwaphulo-mthetho lwezeSondo kunye neMicimbi yoLuntu (i-SOCA) ngonyaka ka 1999 kunye nenethiwekhi yeeThuthuzela Care Centres , la ngamaziko okuxhasa ubundlobongela besondo asebenzisa indlela ebanzi yokujongana nemiphumo yohlaselo, kwaye athathwa yi- [[Izizwe ezimanyeneyo|UN]] njengeyona ndlela ilungileyo yokusebenza.
Ubundlobongela ngokwesondo eMzantsi Afrika buxelwe ngokubanzi kwiindaba zasekhaya nakwamanye amazwe.
== Izibalo ==
=== Izibalo-manani zamapolisa ezisemthethweni ===
INkonzo yamaPolisa yaseMzantsi Afrika (i-SAPS) ikhupha izibalo zolwaphulo mthetho zelizwe. Udidi lolwaphulomthetho "ulwaphulo mthetho ngokwesondo" luquka uluhlu olubanzi lwezenzo zolwaphulo mthetho ngokwesondo, kubandakanya ukudlwengula, ukuhlaselwa ngokwesondo, ukulala nezilwanyana, ukulala nezilwanyana, ukudubulana ngesondo, kunye nezinye izenzo zolwaphulo mthetho. <ref>{{Cite web|title=Criminal Law (Sexual Offences and Related Matters) Amendment Act 32 of 2007|url=http://www.justice.gov.za/legislation/acts/2007-032.pdf|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20180417022314/http://www.justice.gov.za/legislation/acts/2007-032.pdf|archive-date=17 April 2018|accessdate=4 June 2015|publisher=[[Department of Justice and Constitutional Development]]}}</ref> I-SAPS ikhuphe izibalo malunga nokudlwengulwa okubikiweyo rhoqo ngekota kunye nengxelo yonyaka (unyaka-mali, ukususela kuTsazimpuzi ukuya kwinyanga yoKwindla minyaka le). Amanani akule theyibhile ilandelayo aquka udlwengulo okubikiweyo kuphela.
=== Uphando kunye nezinye izifundo ===
==== Ubundlobongela obujoliswe kubasetyhini nabantwana ====
Ngonyaka ka 1998 omnye kwabathathu wabafazi wabuzwa [[EGoli|Johannesbur]] kanti udlwenguliwe ngolwazi abalifumana ekuhlaleni Empowerment and Transparency (CIET) Africa.<ref name="bbc1">{{Cite news|date=19 January 1999|title=South Africa's rape shock|publisher=BBC News|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/258446.stm|access-date=15 May 2011}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template " style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="The material near this tag is possibly inaccurate or nonfactual. (May 2024)">dubious</span></nowiki> – discuss'']</sup> Iqela la manina e Mzantsi Afrika la cinga njalo ukuba(2001) inina la dlengilwa oko emva mizuzwana eli 26,amaPolisa wona ase Mzantsi Afrika aqikelela ukuba elinina ladlwengulwa oko emvakwemizuzwana engamashumi amathathu anesithandathu.<ref name="Itano">{{Cite web|last=Itano|first=Nicole|date=24 February 2003|title=South Africa Begins Getting Tough on Rape|url=http://womensenews.org/story/rape/030224/south-africa-begins-getting-tough-rape|publisher=Women's eNews}}</ref>
Uphononongo olupheleleyo 'Udlwengulo eMzantsi Afrika' ngonyaka 2000 lubonise ukuba i2.1% yabasetyhini abaneminyaka eli16 nangaphezulu kumaqela abantu baxele ukuba baxhatshazwe ngokwesondo ubuncinane kanye phakathi kokuqala kuka1993 kune no Kwindla 1998, iziphumo ezibonakala zingqubana kakhulu neziphumo zophando lwe MRC. Ngokufanayo, uphando lwe-demographic kunye nezempilo lwaseMzantsi Afrika luka1998 lunike iziphumo zokuxhaphaka kodlwengulo kwi4.0% yabo bonke abafazi abaneminyaka ephakathi kwe15 kunye ne49 kumakhaya athathwe iisampulu (uphando olwenziwe yiBhunga loPhando lwezeMpilo kunye neSebe lezeMpilo).
== Imithombo ==
{{reflist}}
6bkg7exrl8unqjjs2eezlnxeh9ube8g
I-Qonce
0
9016
40419
40311
2026-04-06T19:35:57Z
Dumbassman
8587
40419
wikitext
text/x-wiki
'''IQonce''', eyayisakuba i'''yi [[King William's Town]]''',<ref name="businessinsider-23Feb01">{{Cite news|date=23 February 2021|title=Two SA airports – and Port Elizabeth – just got official new names|work=businessinsider.co.za|url=https://www.businessinsider.co.za/name-changes-for-pe-and-east-london-airports-plus-port-elizabeth-and-uitenhage-2021-2|access-date=24 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211117172442/https://www.businessinsider.co.za/name-changes-for-pe-and-east-london-airports-plus-port-elizabeth-and-uitenhage-2021-2|archive-date=2021-11-17}}</ref> yidolophu ekwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] kufuthane koMlambo iBuffalo. Le dolophu imalunga nama {{Convert|60|km}} kumntla-ntshona wezibuko loLwandlekazi iIndiya [[EMonti|eMpuma London]]. Inabemi abamalunga nama-35,000 kwaye iyinxalenye yoMasipala oMbaxa weSixeko saseBuffalo.
Le dolophu ikwindawo ezingama 389 m (1,276 ft) ngaphezulu komphakamo wolwandle umlinganiselo phantsi kweeNtaba zaseAmathole kwindawo edume ngezolimo. Le dolophu inenye yeeofisi zeposi ezindala kweli lizwe evaliswa ngabavangeli abakhokelwa nguCharles Brownlee.<ref>{{Cite web|title=King William's Town – Steeped in History|url=https://www.privateproperty.co.za/advice/property/articles/king-williams-town-steeped-in-history/1878|accessdate=24 August 2021|website=www.privateproperty.co.za}}</ref>
== Imbali ==
Kangangamawaka eminyaka, le ndawo yayizula-zula ngamaQembu, yaze emva koko yasetyenziswa njengedlelo ngamaKhoikhoi awayehlala eBuffalo River ''Qonce''. [[AmaXhosa]] ayehlala kufutshane namaKhoikhoi ekugqibeleni athabatha umhlaba emva kokuba uKumkanikazi uHoho oyisiwe emfazweni noKumkani uNgqika kaMlawu. <ref>{{Cite book|last=Wells|first=Julia C.|title=The Return of MaKhanda: Exploring the legend|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|year=2012|isbn=978-1-86914-238-4|location=Scottsville, South Africa|pages=76}}</ref>
Idolophu kaKing William yasekwa nguSir Benjamin d'Urban ngekaCanzibe 1835 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yamaXhosa]] yaloo nyaka. Le dolophu yakhiwe kwindawo yenkosi encinci uDyani Tyatyu kwaye yathiywa ngegama likaWilliam IV. Yashiywa ngeyoMnga ngonyaka ka-1836, kodwa yaphinda yahlalwa ngo-1846 kwaye yayilikomkhulu leBritish Kaffraria ukususela ekudalweni kwayo ngo-1847 ukuya kuhlanganiswa kwayo ngo-1865 neCape Colony. KwiCape Colony yayo, urhulumente wayo wasekhaya wawubizwa ngokuba yiborough, endaweni yokuba ngumasipala. Uninzi lwamakoloniyali kwizithili ezikufutshane luyinzala yamalungu eBritish German Legion awachithwa emva kweMfazwe yaseCrimea kwaye anikwa amakhaya kwiCape Colony; yiyo loo nto amagama anje ngeBerlin, Braunschweig, Frankfurt, Hamburg, Potsdam kunye neStutterheim anikwa iindawo zokuhlala kweli candelo lelizwe.
== Imithombo ==
{{reflist}}
7l2te0fw2uc74imcyrvmkk9u9r0i9nk