Wikipedia zuwiki https://zu.wikipedia.org/wiki/Ikhasi_Elikhulu MediaWiki 1.45.0-wmf.8 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk User:GerardM/Members of the National Assembly of Senegal 2 9909 114420 114191 2025-07-09T05:53:11Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 114420 wikitext text/x-wiki This list is not ready for use on Wikipedia because a Member of the National Assembly of Senegal who was a member twice does not show twice. {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P39 wd:Q20757571 } |section= |sort=P39/Q20757571/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,description,P27:Country,P39/Q20757571/P580:Start date,P39/Q20757571/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q134297356|Jacqueline Sagna]]'' | | [[ISenegal]] | 2024 | | |- | ''[[:d:Q134297114|Maguette Sène]]'' | | [[ISenegal]] | 2024 | | |- | ''[[:d:Q132125559|Mbène Faye]]'' | | [[ISenegal]] | 2024-12-02 | | |- | ''[[:d:Q131935325|Maïmouna Bousso]]'' | | [[ISenegal]] | 2024-12-02 | | |- | ''[[:d:Q131935260|Oulimata Sidibé]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q131935230|Khady Sarr]]'' | | [[ISenegal]] | 2024-12-02 | | |- | ''[[:d:Q131935228|Rokhy Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | 2024-12-02 | | |- | ''[[:d:Q125352678|Daouda Dia]]'' | | [[ISenegal]] | 2012-07-01 | | [[File:Daouda dia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125333713|Ndèye Fatou Guissé]]'' | | [[ISenegal]] | 2022 | | |- | ''[[:d:Q118793240|Aminata Gueye]]'' | | [[ISenegal]] | 2012 | | |- | ''[[:d:Q116976699|Adji Diarra Mergane Kanouté]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q113681283|Coumba Ndoffène Bouna Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | 1993 | 1998 | [[File:Coumba Ndoffène Bouna DIOUF.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q110790179|Barthélémy Dias]]'' | | [[ISenegal]] | 2012<br/>2022 | 2016 | [[File:Barthélémy Dias.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q106613038|Sokhna Dieng Mbacké]]'' | | [[ISenegal]] | 2012-07 | | |- | ''[[:d:Q106316254|Amadou Barry]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q103959291|Mantoulaye Guene]]'' | | [[ISenegal]] | 1983 | 1991 | |- | ''[[:d:Q103958052|Fatoumata Ka]]'' | | [[ISenegal]] | 1983 | 1992 | |- | ''[[:d:Q93315809|Famara Sarr]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q86838114|Haoua Dia Thiam]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q84030842|Balla Moussa Daffe]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q62626626|Fara Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | 1978 | 1986 | |- | ''[[:d:Q57202236|Joseph Gomis]]'' | | [[IFulansi]] | | | |- | ''[[:d:Q43378615|Ramatoulaye Seck]]'' | | [[ISenegal]] | 1983 | 1993 | |- | ''[[:d:Q41750334|Arame Diène]]'' | | [[ISenegal]] | 1983 | 2001 | |- | ''[[:d:Q41694165|Mata Sy Diallo]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q40946691|Aïda Mbaye]]'' | | [[ISenegal]] | 1983 | 1986 | |- | ''[[:d:Q16668814|Papa Babacar Mbaye]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q16664872|Modou Fada Diagne]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q16267249|Assane Diagne]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q15974724|Cherif El Waly Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q15542603|Aissata Tall Sall]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Aïssata Tall Sall.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7408951|Samba Diouldé Thiam]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q4665146|Abdou Latif Guèye]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3579816|Édouard Diatta]]'' | | [[IFulansi]]<br/>[[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3572967|Youssou Diagne]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3572777|Youba Sambou]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3524093|Thierno Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3524092|Thierno Bâ]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Thierno Ba.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3514537|Talla Sylla]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Talla Sylla 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3395969|Robert Sagna]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Robert Sagna-2009.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3362782|Pape Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Pape diop m.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3358520|Ousmane Tanor Dieng]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Tanor Dieng.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3358513|Ousmane Ngom]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Ousmane ngom.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3358301|Oumar Khassimou Dia]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3348544|Obèye Diop]]'' | | [[IFulansi]]<br/>[[ISenegal]] | | | [[File:Obeye Diop 1960.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3326366|Moustapha Mamba Guirassy]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Moustapha Mamba Guirassy 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3303505|Mbaye-Jacques Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Maitre Mbaye jacques diop m.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3303502|Mbaye Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Mbaye Ndiaye.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3284870|Mamadou Seck]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Aaseck.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3284806|Mamadou Bamba Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | 2003 | 2012 | [[File:Photo Mamadou Bamba NDIAYE.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3276586|Magatte Lô]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Magatte Lô.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3276099|Madior Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Professeur Madior Diouf.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3217062|Landing Savané]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3196025|Khalifa Sall]]'' | | [[ISenegal]]<br/>[[IFulansi]] | | | [[File:Khalifa Ababacar Sall en 2023 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3182467|John Sleight]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3158206|Jacques Baudin]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3125323|Habib Sy]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3103530|Georges Tendeng]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3050868|Elhadji Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3037889|Doudou Wade]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Doudou Wade.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3032921|Djibo Leyti Kâ]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q3026328|Diaraf Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2962114|Cheikh Sadibou Fall]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2962096|Cheikh Bamba Dièye]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:AssisesNationalesSénégal47.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2939995|Caroline Faye Diop]]'' | | [[ISenegal]] | 1963 | 1978 | |- | ''[[:d:Q2912002|Boubacar Guèye]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Boubacar Gueye.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2877741|Babacar Sèye]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2874643|Awa Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2843396|Aminata Tall]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2843389|Aminata Mbengue Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | 2001 | 2007 | [[File:Aminata Mbengue Ndiaye.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2841351|Amath Dansokho]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Amath Dansokho 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2840878|Lamine Guèye]]'' | | [[IFulansi]]<br/>[[ISenegal]]<br/>[[IMali]] | | | [[File:Amadou Lamine-Guèye en 1946.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2840858|Amadou Cissé Dia]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Amadou Cissé Dia 1960.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2840844|Amadou Assane Ndoye]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2837084|Aliou Dembo Sow]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Aliou sow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2828782|Aïcha Mama Kane]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2821404|Abdourahmane Sy]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2821403|Abdourahmane Sow]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2821382|Abdoulaye Makhtar Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Grand Serigne.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2821374|Abdoulaye Fofana]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Abdoulaye Fofana 1960.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2821364|Abdoulaye Bathily]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Abdoulaye Bathily - 2023 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2821358|Abdoulaye Baldé]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2821341|Abdou Fall]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q2608966|Jacques Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Jacques Diouf.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2308862|Abdoulaye Diack]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q1951094|Moustapha Niasse]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Moustapha niasse.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1165453|Daouda Sow]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q739956|Mamadou Dia]]'' | | [[ISenegal]]<br/>[[IFulansi]] | | | [[File:Mamadou Dia 1962.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q561533|Souleymane Ndéné Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Souleymane ndéné ndiaye .jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q527782|Demba Diop]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q525063|Iba Der Thiam]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q468055|Habib Thiam]]'' | | [[ISenegal]] | | | [[File:Habib Thiam 1996.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q308367|Abdoul Aziz Ndao]]'' | | [[ISenegal]] | | | |- | ''[[:d:Q284311|Aida Mbodj]]'' | | [[ISenegal]] | 2007-07 | 2011-05 | [[File:Aïda mbodj h.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1639|Lamine Diack]]'' | | [[ISenegal]] | 1978 | 1993 | [[File:Lamine Diack 2015b.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} oq80kgudmke4xpijfip7i2k0ydnsle4 User:GerardM/Presidents of Uganda 2 9946 114442 114195 2025-07-09T08:03:17Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 114442 wikitext text/x-wiki This list is not ready for use on Wikipedia because a President of Uganda who was President twice does not show twice. {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P39 wd:Q18204367 } |section= |sort=P39/Q18204367/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,description,P27:Country,P39/Q18204367/P580:Start date,P39/Q18204367/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q2102750|Polycarp Nyamuchoncho]]'' | | [[IYuganda]] | 1980-05-22 | 1980-12-15 | |- | ''[[:d:Q1627543|Yoweri Hunter Wacha-Olwol]]'' | | [[IYuganda]] | 1980-05-22 | 1980-12-15 | |- | ''[[:d:Q1475486|Saulo Musoke]]'' | | [[IYuganda]] | 1980-05-22 | 1980-12-15 | |- | ''[[:d:Q812677|Bazilio Olara-Okello]]'' | | [[IYuganda]] | 1985-07-27 | 1985-07-29 | |- | ''[[:d:Q497412|Paulo Muwanga]]'' | | [[IYuganda]] | 1980-05-12 | 1980-05-22 | |- | ''[[:d:Q452024|Yusuf Lule]]'' | | [[IYuganda]] | 1979-04-13 | 1979-06-20 | [[File:The grave for professor Yusuf Kironde Lule 03.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q433057|Godfrey Binaisa]]'' | | [[IYuganda]] | 1979-06-20 | 1980-05-12 | |- | ''[[:d:Q376073|Tito Okello]]'' | | [[IYuganda]] | 1985-07-29 | 1986-01-26 | |- | ''[[:d:Q356026|Muteesa II]]'' | | [[IYuganda]] | 1963-10-09 | 1966-03-02 | [[File:Sir. Edward Fredrick Mutesa, The President of Uganda.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q210069|Milton Obote]]'' | | [[IYuganda]] | 1966-03-02<br/>1980-12-17 | 1971-01-25<br/>1985-07-27 | [[File:President John F. Kennedy with Prime Minister Milton Obote (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57274|Yoweri Museveni]]'' | | [[IYuganda]] | 1986-01-29 | | [[File:Yoweri Museveni September 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q48231|Idi Amin]]'' | | [[IYuganda]]<br/>''[[:d:Q851|i-Saudi Arabia]]''<br/>''[[:d:Q1097943|Uganda Protectorate]]'' | 1971-01-25 | 1979-04-11 | [[File:Idi Amin at UN (United Nations, New York) gtfy.00132 (cropped).jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} qstfd5ukgivq4fma04ee1d6j3wcdsrg User:GerardM/Members of the Parliament of Uganda 2 9949 114354 114258 2025-07-08T12:18:58Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 114354 wikitext text/x-wiki This list is not ready for use on Wikipedia because a Member of the Parliament of Uganda who was a member twice does not show twice. {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P39 wd:Q21296005 } |section= |sort=P39/Q21296005/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,description,P27:Country,P39/Q21296005/P580:Start date,P39/Q21296005/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q134732645|Godfrey Kabbyanga]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q130750970|Nicholas Thadeus Kamara]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q130742745|Eddie Wa-Gahungu Kwizera]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q130742642|Alex Niyonsaba]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q130742354|John Nizeyimana Kamara]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q130742217|Paul Kwizera Bucyana]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q116638598|Festo Higiro Semajege]]'' | | | 1989 | 1996 | |- | ''[[:d:Q116638520|Godfrey Taire Idhwege]]'' | | [[IYuganda]] | 1996 | 2001 | |- | ''[[:d:Q116605534|Silvia Akello]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q116604844|Beatrice Amongi Lagada]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q116602976|Anthony Okello]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q116547881|Beatrice Kiraso]]'' | | [[IYuganda]] | 1996 | 2006 | |- | ''[[:d:Q113376149|Mathias Mpuuga]]'' | | [[IYuganda]] | 2010 | 2026 | [[File:Mathias Mpuuga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q111530547|Phiona Nyamutoro]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Phiona Nyamutooro 01.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q111462677|Joy Ruth Acheng]]'' | | [[IYuganda]]<br/>[[IKhanada]] | | | |- | ''[[:d:Q111442160|Wilfred Niwagaba]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q111181361|Huda Abason Oleru]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Oleru Huda Abason.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q111094566|Godfrey Pereza Ahabwe]]'' | | [[IYuganda]] | 2001 | 2011 | |- | ''[[:d:Q108760136|Moses Ogwal]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | | [[File:Ogwal Moses Goli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q108336637|Moses Okot Jr]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | 2026 | [[File:Hon. Bitek Junior.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q106263496|Christine Ayo Achen]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966841|Remigio Achia]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Achia Remigio.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966807|Sylvia Vicky Awas]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966758|Victorious Zawedde]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Zawedde Victorious.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966714|Margret Okunga Makoha]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966644|Sarah Kayaki Netalisile]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kayagi Sarah Netalisire.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966598|Persis Princess Namuganza]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966555|Faith Nakut]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966392|Anne Mary Kobugabe Tumwine]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Tumwine Anne Mary.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966331|Kabasharira Naome]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105966258|Josyline Kamateneti]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kamateneti Josyline.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966150|Judith Peace Achan]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Achan Judith Peace.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105966087|Zomura Manezo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105965987|Suzan Jolly Abeja]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Abeja Susan Jolly.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105965895|Santa Okot]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Okot Santa.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105965509|Kevin Ojinga Kaala]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kaala Kevin Ojinga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105965226|Shartsi Musherure Kuteesa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Musherure Shartsi Nayebare Kutesa.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105965184|Gorreth Namugga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Namugga Gorreth.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105964981|Joan Acom Alobo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Acom Joan Alobo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105964879|Annet Nyakecho]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105962464|Juliet Kyinyamatama Suubi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105962114|Prossy Akampurira]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Akampurira Prossy Mbabazi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105958498|Medius Kaharata Natukunda]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105958189|Molly Musiime Asiimwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Asiimwe Musiime Molly.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105945785|Stella Isodo Apolot]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Stella Apolot Isodo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105944681|Mary Begumisa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Begumisa Mary.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105944500|Florence Nambozo Wamala]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Wamala Nambozo Florence.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105942809|Rose Obigah]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105942517|Jacinta Athieno Ayo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105906548|Betty Esther Naluyima]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | | [[File:Naluyima Betty Ethel.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105906038|Naima Melsa Gule Avako]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Avako Melsa Naima Gule.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105890715|Esther Afoyochan]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Hon Esther Afoyochan.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105759689|Dorcus Acen]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | | [[File:Acan Dorcas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q105759499|Ricky Richard Anywar]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q105666074|Rosemary Nyakikongoro]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nyakikongoro Rosemary.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q96769674|Thomas Tayebwa]]'' | | | | | |- | ''[[:d:Q95918194|Janet Grace Akech Okori-Moe]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Okori Moe Janet Grace Akech.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q95451495|Mwine Mpaka Rwamirama]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mwine Mpaka Rwamirama.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90934802|Ann Maria Nankabirwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90932931|Jovrine Kaliisa Kyomukama]]'' | | | | | [[File:The Honourable Jovrine Kyomukama Kaliisa.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90932356|Bangirana Kawooya Anifa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bangirana Anifa Kawooya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90931389|Sarah Nakawunde]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90929827|Mourine Osoru]]'' | | | | | [[File:Osoru Mourine.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90927411|Spellanza Baguma Muhenda]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90926112|Christine Nakwang Tubo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nakwang Christine Tubo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90924025|Milly Mugeni]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90923330|Norah Nyendwoha Bigirwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bigirwa Norah Nyendwoha.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90920801|Rosemary Nauwat]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90916518|Aisha Sekindi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Sekindi Aisha.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q90914975|Safia Juuko Nalule]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q90805964|Hellen Grace Asamo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Asamo, Hellen Grace.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q89876044|Michael Mawanda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mawanda Micheal Maranga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q89370497|Rose Kabagyeni]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q84755125|Jackson Kafuuzi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kafuuzi Jackson Karugaba.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q84702556|Denis Obua]]'' | | [[IYuganda]] | 2021<br/>2016 | 2026<br/>2021 | [[File:Obua Denis Hamson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q84558223|Peter Ogwang]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Peter Ogwang (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q77586230|Francis Takirwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q67500811|Margaret Lamwaka]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Lamwaka Margaret.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67080169|Robina Hope Mukisa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q67080123|Everlyn Chemutai]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Chemutai Everlyn.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65984578|Catheline Ndamira Atwakiire]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Atwakiire Catheline Ndamira.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64495988|Agnes Ameede]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ameede Agnes.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63314320|Gad Gasatura]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q63249359|Odonga Otto]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q63228590|Beatrice Byenkya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q63004552|Wilberforce Kisamba Mugerwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q62487344|Sarah Najjuma]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Najjuma Sarah.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62481397|Robinah Nabbanja]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | | [[File:Robinah Nabbanja.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62480909|Julie Mukoda Zabwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q62480234|Stella Namoe Nyomera]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Barnabas Nawangwe.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62129269|Lydia Daphine Mirembe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q62129230|Margaret Mbeiza Kisira]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q62129153|Agnes Kunihira]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Abwoli Kunihira Agnes.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62129125|Noeline Kisembo Basemera]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kisembo Basemera Noeline.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62129115|Naome Kibaaju]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kibaaju Naome.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62129102|Caroline Kamusiime]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kamusiime Caroline.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62100890|Grace Kesande Bataringaya]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kesande Grace Bataringaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62100397|Oliver Katwesigye Koyekyenga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Katwesigye Oliver Koyekyanga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62099975|Loy Katali]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q62099508|Susan Amero]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | 2026 | [[File:Amero Susan.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62068243|Elizabeth Beikiriize Karungi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Karungi, Elizabeth.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62067701|Pamela Nasiyo Kamugo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kamugo Pamela Nasiyo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62067646|Veronica Isala Eragu Bichetero]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q62060614|Zaitun Driwaru]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q61696432|Susan Lakot]]'' | | | | | |- | ''[[:d:Q61662345|Flavia Byekwaso]]'' | | | | | [[File:Brig. Gen Flavia Byekwaso.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60745744|Basil Kiiza Bataringaya]]'' | | | | | [[File:Basil Kiiza Bataringaya, 1964.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60643201|Abigaba Cuthbert Mirembe]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60467181|Anita Among]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Anita Annet Among.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58042684|Veronica Babirye Kadogo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Babirye Veronica Kadogo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58042467|Mary Babirye Kabanda]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q58042319|Breeze Sarah Babirye Kityo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q58042010|Margaret Baba Diri]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Baba Diri Margaret.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58041487|Rose Atima Ayaka]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q58041343|Rama Jacqueline Aol]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q58041073|Davinia Esther Anyakun]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Esther Davinia Anyakun.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58003789|Betty Awori Engola]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Awor Betty Engola.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58003644|Jane Avur Pacuto]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Avur Jane Pacuto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58003275|Evarlyne Buregyeya Asiimwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57830246|Alyek Judith]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | | [[File:Alyek Judith.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57829968|Faith Alupo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57829781|Margaret Aachilla Aleper]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Aleper, Margaret Achilla.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57829630|Alum Sandra Ogwang Santa]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | | [[File:Alum Santa Sandra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57828964|Achiro Lucy Otim]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57828421|Ajilo Elogu Maria Goretti]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57828013|Lilly Adong]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57826830|Margaret Komuhangi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Komuhangi Margaret.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57825425|Tophace Kaahwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kaahwa, Tophace Byagira.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57825400|Idah Nabayiga]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57825270|Molly Lanyero]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57825198|Adoa Hellen Abeku]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Adoa Hellen.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57825185|Sheila Mwine Kabaije]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q57824490|Rosette Kajungu Mutambi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q56949745|Sylvia Nayebale]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nayebale Sylvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56043365|Betty Aol Ochan]]'' | | [[IYuganda]] | 2006 | 2026 | [[File:Betty Aol Ocan.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55584067|Sylvia Rwabogo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q55583703|Joyce Mpanga]]'' | | [[IYuganda]] | 1996 | 2001 | [[File:Hon. Joyce Mpanga (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54874973|Ibrahim Abiriga]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | 2018-06-08 | |- | ''[[:d:Q54233867|Victoria Mwaka]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q54233287|Agnes Nandutu]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | | [[File:Nandutu Agnes.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q53707363|Jacqueline Amongin]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Honorable Jacqueline Amongin (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q52615829|Judith Nabakooba]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Judith Nabakooba.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51844074|Hellen Kahunde]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kahunde Helen.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q50146409|Florence Alice Lubega]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q47130307|James Makumbi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q44231567|Lillian Nakate]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q43375707|Lucy Akello]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Akello Lucy.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43267627|Joy Atim]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | 2021 | |- | ''[[:d:Q42868219|Grace Tubwita]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q42820085|Anna Ebaju Adeke]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Adeke Anna Ebaju.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42759362|Angelline Osegge]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q42664267|Winnie Kiiza]]'' | | [[IYuganda]] | 2006 | 2021 | [[File:Winnie Kiiza.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42122025|Doreen Amule]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q41768539|Agnes Atim Apea]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Atim Agnes Apea.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41693469|Molly Kamukama]]'' | | | | | |- | ''[[:d:Q39073765|Isaac Mulindwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q39059042|Augustine Nshimye]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q38587500|Andrew Kaluya]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Andrew Kaluya Cropped.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37122067|Emma Boona]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:HON.BOONA EMMA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q36824970|Lawrence Mangusho]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mangusho EBB 278.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q36490457|Okin Ojara]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Okin P.P Ojara.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q34345403|Simon Mulongo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Simon Mulongo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33978057|John Bosco Ikojo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ikojo John Bosco.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33125043|Kassiano Wadri]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q32540570|Paulson Luttamaguzi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Luttamaguzi Semakula Paulson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q32538609|Beatrice Rwakimari]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q31213353|Moses Adome]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q31153326|Ismail Ogama]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30945317|Rosemary Tumusiime]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30899710|Jastine Ayebazibwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30323685|Boaz Ninsiima]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ninsiima Boaz Kasirabo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30323658|Jacklet Atuhaire]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Atuhaire.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30323636|Sam Byibesho]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Byibesho.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30323559|Sam Bitangaro]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30302621|Jack Sabiiti]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Jack Sabiiti.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30234278|Daudi Ochieng]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30228752|Deo Rwabiita]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30150061|Richard Gafabusa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Gafabusa.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30110261|Lawrence Akugizibwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q30091390|Allan Ssewanyana]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Allan Ssewanyana.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30070354|Mariam Naigaga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mariam naigaga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29963755|Michael Tusiime]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Tusiime.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29947195|Makmot Otto]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q29917557|Paul Amoru]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q29913996|Andrew Baryayanga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Baryayanga Andrew Aja.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29898231|Vincent Woboya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q29618018|Alex Ruhunda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ruhunda Alex.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28136300|Kirya Balaki Kebba]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q27973946|Jacob Oboth-Oboth]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Oboth Marksons Jacob.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27688647|Nabilah Naggayi Sempala]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q25755641|Felix Kulayigye]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24896277|Herbert Kabafunzaki]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24851651|Charles Engola]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Okello Charles Patrick Engola Macodwogo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24851618|Kania Obiga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Obiga Kania.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24851613|Godfrey Kiwanda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Godfrey Kiwanda (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24851611|Frederick Ngobi Gume]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Frederick Ngobi Gume (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24668795|Peace Mutuuzo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mutuuzo Peace Regis.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572842|Ismael Orot]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572841|Haruna Kasolo Kyeyune]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572839|Aggrey Bagiire]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bagiire Aggrey Henry.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572836|Adrian Tibaleka]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572755|Benna Namugwanya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572753|Rosemary Seninde]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572740|Christopher Kibanzanga]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572738|Mary Goretti Kitutu]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kitutu Mary Goretti Kimono.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572733|Persis Princess Namuganza]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Namuganza Persis Princess.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572730|Ruth Achieng]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572708|Joy Kabatsi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572701|David Karubanga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Karubanga David.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572683|Moses Kizige]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572671|Harriet Ntabazi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572657|Julius Wandera Maganda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Maganda Julius Samia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572655|Joyce Moriku]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Moriku Joyce Kaducu.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572652|Grace Kwiyucwiny]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kwiyucwiny Grace Freedom.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572633|Esther Mbulakubuza Mbayo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mbayo.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572632|William Byaruhanga]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572629|Abdul Nadduli]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572620|Florence Nakiwala Kiyingi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24572619|Betty Amongi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Hon Betty Amongi Ongom WE4D Launch WE4D Launch 2024-306 4.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572616|Jane Aceng]]'' | | [[IYuganda]] | 2016 | | [[File:Ugandan Health Minister Dr. Jane Aceng (37922701691).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24572355|Kevinah Taaka Wanaha Wandera]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24565886|Baltazar Kasirivu-Atwooki]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kasirivu, Atwoki.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24565855|Monica Azuba Ntege]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q24565843|Sam Cheptoris]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Cheptoris Sam Mangusho.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24565103|Dennis Galabuzi Ssozi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q22007122|Betty Nambooze]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Betty Nambooze.webp|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21062725|Patrick Mutono]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mutono Patrick Lodoi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20810576|Dora Byamukama]]'' | | | | | |- | ''[[:d:Q20684950|Florence Nebanda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nebanda Andiru Florence.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20684666|Nandala Mafabi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nandala Mafabi Nathan James.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19893521|Mike Mukula]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:AF6A9993.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19893338|Philemon Mateke]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19892030|Shem Bageine]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19668599|Beti Kamya-Turwomwe]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Beti Kamya 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19668441|Ibrahim Ssemujju Nganda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ssemujju Ibrahim.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19668408|Adison Kakuru]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19667761|Innocent Oula]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19667631|Elioda Tumwesigye]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Elioda.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19666505|Mariam Nalubega]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19666374|Vincent Ssempijja]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19609616|Gabriel Ajedra Aridru]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ajedra Gabriel Gadison Aridru.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19609598|Evelyn Anite]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Evelyn Anite.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19364579|Sam Otada]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q19276819|Cecilia Ogwal]]'' | | [[IYuganda]] | 1994<br/>2011 | 2006<br/>2016 | [[File:Atim Ogwal Cecilia Barbara.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18977763|Jaberi Bidandi Ssali]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q18683782|Concy Aciro]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q17020396|Oliver Wonekha]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16875907|Chris Baryomunsi]]'' | | [[IYuganda]] | 2006 | | [[File:Chris Baryomunsi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16751154|Phillip Wafula Ogutu]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16745020|Stanislaus Okurut]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16727764|Loyce Biira Bwambale]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16203647|Henry Musasizi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Musasizi Dec 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16203636|Abraham Byandaala]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Byandala Abraham James.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16200545|Jennifer Namuyangu]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Namuyangu Kacha Jenipher.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16196528|Evelyn Kaabule]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kaabule, Evelyn Naome Mpagi N.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16194624|James Kakooza]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kakooza James.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16194600|Dorothy Samali Hyuha]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Dorothy Hyuha (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16193010|Kamanda Bataringaya]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kamanda, Cos Bataringaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16187230|Hope Mwesigye]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16186459|Bright Rwamirama]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Rwamirama Bright Kanyontore.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16148125|Charles Angina]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q16145569|Jim Muhwezi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15993247|Stephen Mallinga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mallinga Stephen Oscar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q8069664|Zerubabel Nyiira]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q8023150|Wilson Muruuli Mukasa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mukasa Muruuli Wilson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7983291|Werikhe Kafabusa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7931970|Vincent Nyanzi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7927031|Victoria Sekitoleko]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Victoria Sekitoleko.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7900065|Urban Tibamanya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7838817|Tress Bucyanayandi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bucyanayandi Tress.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7815151|Tom Butime]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Butime Tom Ateenyi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7781207|Thembo Nyombi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7686751|Tarsis Kabwegyere]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7659743|Syda Bbumba]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bbumba Syda Namirembe.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7635964|Sulaiman Kyebakoze Madada]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7608889|Stephen Chebrot]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Chebrot Stephen Chemoiko.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7519223|Simon Lokodo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Lokodo simon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7518688|Simon Ejua]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7518558|Simon D'Ujanga]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7459446|Sezi Mbaguta]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7452728|Serapio Rukundo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7422653|Sarah Opendi Achieng]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Achieng Sarah Opendi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7422470|Sarah Kataike]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kataike, Sarah Ndoboli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7417487|Sandy Stevens Tickodri-Togboa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7407448|Sam Engola]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7403915|Saleh Kamba]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7383142|Ruth Nankabirwa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7378868|Rukiya Chekamondo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7368409|Rosemary Najjemba]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7367874|Rose Namayanja]]'' | | [[IYuganda]] | 2006-05 | 2016-02 | |- | ''[[:d:Q7365019|Ronald Kibuule]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kibuule, Ronald.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7329499|Richard Todwong]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7328008|Richard Nduhura]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7301855|Rebecca Otengo Amuge]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7176147|Peter Nyombi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7175509|Peter Lokeris]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Lokeris Teko Peter.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7089874|Omara Atubo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7070387|Nusura Tiperu]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q7045634|Nobel Mayombo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6961899|Namirembe Bitamazire]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6944729|Mwesigwa Rukutana]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6944303|Muyanja Mbabaali]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mbabaali, Muyanja.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6939908|Musa Ecweru]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | | [[File:Ecweru Musa Francis.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6932197|Mugisha Muntu]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mugisha Muntu 2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6873258|Miria Matembe]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6847499|Mike Kennedy Sebalu]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6787393|Matia Kasaija]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Matia Kasaija profile.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6779980|Mary Karooro Okurut]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mary Karooro Okurut (cropped) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6761446|Maria Mutagamba]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Hon Dr Maria Emily Lubega Mutagamba, Minister of Tourism, Uganda (26294629095).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6702958|Lulume Bayiga]]'' | | [[IYuganda]] | 2007 | 2016 | [[File:Bayigga Michael Philip Lulume.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6702541|Lukia Isanga Nakadama]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Lukia Nakadama Isanga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6414662|Kipoi Tonny Nsubuga]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | 2014 | [[File:Kipoi Tonny Nsubuga.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6404722|Kiddu Makubuya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6378429|Katumba Wamala]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Katumba Wamala.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6346972|Kahinda Otafiire]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kahinda Otafiire (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6343791|Kabakumba Masiko]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kabakumba, Masiko Labwoni.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6318370|Justine Lumumba Kasule]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kasule, Justine Lumumba.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6287007|James Simpson]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:James-Simpson-1962.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6250155|John Nasasira]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6226097|John Chrysostom Muyingo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Muyingo John Chrysestom.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6224194|John Byabagambi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Byabagambi John.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6187188|Jessica Eriyo]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6180999|Jeremiah Twa-Twa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]'' | | [[IYuganda]] | 2006 | | [[File:Jeje Odongo (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6150822|Janat Mukwaya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6140434|James Nsaba Buturo]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Buturo Nsaba.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6140211|James Mutende]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:2013-Uganda's Minister of State for Industry Shinyabulo-Mutende (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6129213|James Baba]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:James Boliba Baba (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6119076|Jacob Oulanyah]]'' | | [[IYuganda]] | 2011 | | [[File:Jacoub Oulanyah (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6096678|Ivan Koreta]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ivan Koreta Atlas Drop 11, Soroti, Uganda, April 2011.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6087896|Israel Kibirige Ssebunya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q6076821|Isaac Musumba]]'' | | [[IYuganda]] | 1996 | 2011 | [[File:Salaamu Musumba.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5761037|Hilary Onek]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Hilary Onek (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5724197|Henry Kajura]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kajura, Henry Muganwa.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5717757|Henry Banyenzaki]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Banyenzaki Henry.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5717682|Henry Bagiire]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5590968|Grace Akello]]'' | | [[IYuganda]] | 1996 | 2006 | [[File:Grace Akello, Ausschnitt aus dem Foto von Filo gèn'.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5549595|Gerald Ssendaula]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5515776|Gabriel Opio]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5496187|Fred Ruhindi]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5496029|Fred Omach]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5495976|Fred Mukisa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5490025|Frank Tumwebaze]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Tumwebaze Frank Kagyigyi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5458060|Flavia Nabugere Munaaba]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5393381|Ernest Kiiza]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kiiza, Monday Ernest Apuuli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5385927|Erias Lukwago]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5382289|Ephraim Kamuntu]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5377366|Eng Abner Nangwale]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5373324|Emmanuel Otala]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Otiam Emmanuel Otaala.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5366225|Elly Tumwine]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:General Elly Tumwine.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5345394|Edward Ssekandi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Edward Ssekandi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5240772|David Wakikona]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Wakikona Wandendeya David.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5240436|David Tinyefunza]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5227877|Daudi Migereko]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Migereko Daudi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5186066|Crispus Kiyonga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Hon. Dr. Cryspus Kiyonga, minister of Defence speaking during the AMISOM Retreat in Kampala- Uganda (16220704751).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5110904|Christine Amongin Aporu]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Amongin, Christine Aporu Hellen.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5075388|Charles Bakkabulindi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bakkabulindi Charles.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5064251|Cerinah Nebanda]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q5045178|Caroline Okao Amali]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Amali, Caroline Okao.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4935806|Bobi Wine]]'' | isibongo | [[IYuganda]] | 2017-07-11 | 2021 | [[File:Bobi Wine 2024.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4877205|Beatrice Wabudeya]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4877118|Beatrice Atim Anywar]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Atim Beatrice Anywar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4859206|Barbara Oundo Nekesa]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4811869|Asuman Kiyingi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mohd. Hamid Ansari with the Minister of State for Regional Cooperation & Acting Foreign Minister of Uganda, Mr. Asuman Kiyingi, on his arrival at Entebbe International Airport, Uganda on July 08, 2011 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4810985|Aston Kajara]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Kajara Aston Peterson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4795550|Aronda Nyakairima]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Gen. Nyakayirima Aronda (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4742276|Amelia Kyambadde]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | | [[File:Amelia Kyambadde.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4726787|Alintuma Nsambu]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4717580|Alex Onzima]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Aadroa Alex Onzima.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4716143|Alengot Oromait]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4700611|Akena p'Ojok]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4696656|Aidah Nantaba]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Nantaba Idah Erios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4693003|Agnes Akiror]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q4684139|Adolf Mwesige]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Mwesige Adolf.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4665198|Abdu Katuntu]]'' | | [[IYuganda]] | 2021 | | [[File:Abdul-Katuntu1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4280983|Norbert Mao]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Norbert Mao (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3784984|Henry Oryem Okello]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Acting Foreign Minister Okello Oryem (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q3105642|Gilbert Bukenya]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Dr. Gilbert Balibaseka Bukenya (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2605033|Betty Oyella Bigombe]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Betty-Bigombe.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1949128|Moses Ali]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ali Moses.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1740843|Ruhakana Rugunda]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Prime Minister Rugunda.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1441372|Francis Ayume]]'' | | [[IYuganda]] | | | |- | ''[[:d:Q1354926|Eriya Kategaya]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:The Right Honorable Eriya Kategaya (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1307960|Ken Lukyamuzi]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Ken Lukyamuzi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1173623|David Bahati]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Bahati David.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1026465|Rebecca Kadaga]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Rebecca Alitwala Kadaga 2022 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q486859|Paul Ssemogerere]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Paul Kawanga Ssemogerere (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q393388|Aggrey Awori]]'' | | [[IYuganda]] | 2001 | 2006 | [[File:Aggrey-awori.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58240|Sam Kutesa]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Sam Kutesa - 2018 (32521275868) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57873|Amama Mbabazi]]'' | | [[IYuganda]] | 2003-02-11 | 2016-02-18 | [[File:Amama Mbabazi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q49253|Irene Muloni]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Irene Muloni - 2018 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21759|Winnie Byanyima]]'' | | [[IYuganda]] | | | [[File:Winnie Byanyima, directrice exécutive d'Oxfam international.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} alxnvzdwbv4mohboqf8t5ioz4o25sge User:GerardM/Egyptian universities et al 2 11147 114417 114269 2025-07-09T00:12:38Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 114417 wikitext text/x-wiki The [https://tools.wmflabs.org/scholia/country/Q79 Scholia for Egypt] {{Wikidata list |sparql= SELECT ?number_of_authors ?number_of_works ?item (REPLACE(STR(?item), ".*Q", "Q") AS ?qid) (CONCAT( "[[toolforge:scholia/organization/", ?qid , "|", ENCODE_FOR_URI(?number_of_works), "]] / ", "[[toolforge:scholia/organization/", ?qid , "/missing|📖]]") AS ?scholia) WITH { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?author) AS ?number_of_authors) (COUNT(DISTINCT ?work) AS ?number_of_works) WHERE { ?item wdt:P17 wd:Q79 . ?author wdt:P108 {{!}} wdt:P463 {{!}} wdt:P1416/wdt:P361* ?item . ?work wdt:P50 ?author . } GROUP BY ?item } AS %results WHERE { INCLUDE %results SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],en,da,es,fr,jp,nl,no,ru,sv,zh". } } ORDER BY DESC(?number_of_authors) DESC(?number_of_works) ?item ?qid ?scholia |columns=label:Organization,?number_of_authors:Number of authors,?scholia:Publications (known/missing) }} {| class='wikitable sortable' ! Organization ! Number of authors ! Publications (known/missing) |- | ''[[:d:Q194445|Cairo University]]'' | 49 | [[toolforge:scholia/organization/Q194445|153]] / [[toolforge:scholia/organization/Q194445/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q413993|Academy of the Arabic Language in Cairo]]'' | 30 | [[toolforge:scholia/organization/Q413993|637]] / [[toolforge:scholia/organization/Q413993/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2723670|Ain Shams University]]'' | 30 | [[toolforge:scholia/organization/Q2723670|95]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2723670/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q173959|Al-Azhar University]]'' | 19 | [[toolforge:scholia/organization/Q173959|57]] / [[toolforge:scholia/organization/Q173959/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q469476|The American University in Cairo]]'' | 13 | [[toolforge:scholia/organization/Q469476|25]] / [[toolforge:scholia/organization/Q469476/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1424632|Alexandria University]]'' | 10 | [[toolforge:scholia/organization/Q1424632|32]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1424632/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q47068464|Union of Arab Historians]]'' | 7 | [[toolforge:scholia/organization/Q47068464|81]] / [[toolforge:scholia/organization/Q47068464/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1472454|Institut Français d'Archéologie Orientale]]'' | 6 | [[toolforge:scholia/organization/Q1472454|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1472454/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6540658|Writers Union of Egypt]]'' | 5 | [[toolforge:scholia/organization/Q6540658|11]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6540658/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12192324|Supreme Council of Culture]]'' | 5 | [[toolforge:scholia/organization/Q12192324|10]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12192324/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1232190|Institut d'Égypte]]'' | 5 | [[toolforge:scholia/organization/Q1232190|7]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1232190/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1299166|Egypt Exploration Society]]'' | 4 | [[toolforge:scholia/organization/Q1299166|20]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1299166/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q746413|Elsevier]]'' | 4 | [[toolforge:scholia/organization/Q746413|5]] / [[toolforge:scholia/organization/Q746413/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q133207|Muslim Brotherhood]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q133207|90]] / [[toolforge:scholia/organization/Q133207/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12239075|Academy of Islamic Studies]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q12239075|31]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12239075/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4116210|Kasr Al AinY]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q4116210|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4116210/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q913972|Order of Friars Minor]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q913972|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q913972/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q40535|Supreme Council of Antiquities]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q40535|8]] / [[toolforge:scholia/organization/Q40535/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6865113|Minia University]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q6865113|7]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6865113/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2917699|Tanta University]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q2917699|5]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2917699/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q50828855|African Continental Free Trade Area]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q50828855|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q50828855/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12236130|Faculty of Dar Al-Uloom, Cairo University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q12236130|121]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12236130/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q539918|Ash'ari]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q539918|7]] / [[toolforge:scholia/organization/Q539918/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q14565823|Misr University for Science and Technology]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q14565823|6]] / [[toolforge:scholia/organization/Q14565823/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20949323|Faculty of Arts Cairo University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q20949323|6]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20949323/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q246534|Assiut University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q246534|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q246534/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q101002010|Minia University Faculty of Science]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q101002010|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q101002010/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20419794|الجمعية المصرية للدراسات التاريخية]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q20419794|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20419794/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4116236|Mansoura University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q4116236|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4116236/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4116122|Akhbar el-Yom]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4116122|10]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4116122/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3679860|Arab Open University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3679860|6]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3679860/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1161619|Suez Canal University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1161619|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1161619/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4118519|Ministry of Agriculture and Land Reclamation of Egypt]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4118519|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4118519/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4664220|Council of Senior Scholars of al-Azhar]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4664220|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4664220/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q5348466|Egyptian constitutional review committee of 2011]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q5348466|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q5348466/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q56085233|Wikimedians of Tamazight User Group]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q56085233|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q56085233/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6508638|Faculty of Science, Cairo University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q6508638|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6508638/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12236153|Faculty of Medicine, Mansoura University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12236153|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12236153/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12244302|Institute of Arab Research and Studies]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12244302|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12244302/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2829240|Al-Masry Al-Youm]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2829240|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2829240/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2945179|Centre d'études alexandrines]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2945179|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2945179/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3152206|Dominican Institute for Oriental Studies]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3152206|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3152206/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6840613|Faculty of Engineering, Tanta University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q6840613|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6840613/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q101002001|Alexandria University High Institute of Public Health]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q101002001|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q101002001/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1042722|Benha University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1042722|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1042722/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1078474|Zagazig University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1078474|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1078474/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q113680378|Netherlands-Flemish Institute in Cairo]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q113680378|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q113680378/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1163280|Menoufia University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1163280|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1163280/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12194719|Islamic Legitimate Body of Rights and Reformation]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12194719|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12194719/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12211260|Dār Al-Kitāb Al-Aʿrabī]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12211260|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12211260/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12236033|Faculty of Science, Ain Shams University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12236033|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12236033/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12236147|Faculty of Medicine Zagazig University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12236147|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12236147/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q122905431|Faculty of Arts, Helwan University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q122905431|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q122905431/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1364550|Helwan University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1364550|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1364550/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20402937|قناة مصر الآن]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q20402937|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20402937/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20402974|Mekameleen TV]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q20402974|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20402974/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20414787|Supreme Council of Universities]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q20414787|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20414787/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q22931631|المجمع المصري للثقافة العلمية]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q22931631|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q22931631/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2479116|Egyptian Revolutionary Command Council]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2479116|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2479116/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q286468|Al-Ahram]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q286468|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q286468/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2945197|Center for Economic, Legal and Social Studies and Documentation]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2945197|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2945197/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q30281693|Agricultural Research Center]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q30281693|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q30281693/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3183238|French University of Egypt]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3183238|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3183238/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3269101|Lycée Français du Caire]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3269101|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3269101/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3450277|Egyptian Geographic Society]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3450277|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3450277/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4115998|Kafr El-Sheikh University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4115998|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4115998/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4116126|Al Gomhuria]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4116126|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4116126/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4117901|Mehwar TV]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4117901|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4117901/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4119371|ON]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4119371|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4119371/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4119563|National Bank of Egypt]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4119563|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4119563/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q4206677|Cabinet of Egypt]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q4206677|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q4206677/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q424967|Al-Ahram Weekly]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q424967|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q424967/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q45136187|Faculty of Agriculture, Ain Shams University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q45136187|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q45136187/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q55223320|Faculty of Theology and Dawa, Al-Azhar University Cairo]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q55223320|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q55223320/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q60573530|Egyptian Medical Syndicate]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q60573530|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q60573530/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q65080389|Art et Liberté]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q65080389|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q65080389/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6751728|Manshiet el Bakry Hospital]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q6751728|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6751728/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q691097|German University in Cairo]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q691097|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q691097/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q7568730|Qena University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q7568730|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q7568730/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q781607|Free Officers Movement]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q781607|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q781607/missing|📖]] |} {{Wikidata list end}} pqqzbfyinq6kvow77gmrndzvmv6yr36 User:GerardM/Cameronian hospitals 2 12658 114416 114266 2025-07-08T21:53:04Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 114416 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31/wdt:P279* wd:Q16917; wdt:P17 wd:Q1009. } |section= |sort=P131 |sort_order=asca |columns=label:Article,description,P17:Country,P131:In administrative entity,P625:Geo Coordinate,P18:Image,P242:Locator map image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! In administrative entity ! Geo Coordinate ! Image ! Locator map image |- | ''[[:d:Q50826305|Sanatorium Suellaba]]'' | | [[IKamerooni]] | | | | |- | ''[[:d:Q16508248|Laquintinie Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q28737091|Akwa]]'' | {{Coord|4.0482|9.70328|display=inline}} | [[File:Hopital Laquintinie de Douala.JPG|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q63729732|Bafang District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q667828|Bafang]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63729949|Bafoussam District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q799808|Bafoussam]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63731079|Bafoussam Regional Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q799808|Bafoussam]]'' | {{Coord|5.490781791495483|10.40800534602838|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q110754168|Centre Hospitalier Régional de Bafoussam]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q799808|Bafoussam]]'' | {{Coord|5.48991|10.40798|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112918187|Hôpital Régional de Bamenda]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q528432|Bamenda]]'' | {{Coord|5.955653016709945|10.143695123286038|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112918890|Centre Hospitalier Régional de Bamenda]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q528432|Bamenda]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63714048|Bamendjou District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2881815|Bamendjou]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63725369|Bandja District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2882356|Bandja]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63728695|Bandjoun District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2629132|Bandjoun]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63729140|Bangangté District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2449186|Bangangté]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63725663|Bangourain District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2882495|Bangourain]]'' | | | |- | ''[[:d:Q48803054|Baptist Hospital Banyo]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q520600|Banyo]]'' | {{Coord|6.750164|11.830558|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63725840|Batcham District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2891098|Batcham]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112917808|Hôpital Régional de Bertoua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q657734|Bertoua]]'' | {{Coord|4.573623984896767|13.698075046028375|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112918913|Centre Hospitalier Régional de Bertoua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q657734|Bertoua]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112917820|Hôpital Régional de Buea]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q312209|Buea]]'' | {{Coord|4.149662170229846|9.237075915342793|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112942987|Centre Hospitalier Régional de Buéa]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q312209|Buea]]'' | | | |- | ''[[:d:Q14556952|Yaoundé General Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q739951|Centre]]''<br/>''[[:d:Q3808|i-Yaoundé]]'' | {{Coord|3.908188160282892|11.539189813474952|display=inline}} | [[File:Hôpital Général de Yaoundé.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q112955062|Hôpital Général de Douala]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q132830|Douala]]'' | {{Coord|4.065364266191909|9.758678353971623|display=inline}} | [[File:Hôpital Général de Douala (cropped).JPG|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q112959357|Hôpital Gynéco-Obstétrique et Pédiatrique de Douala]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q132830|Douala]]'' | {{Coord|3.991265253907378|9.79732733862883|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q133252844|Hôpital de district de Bonassama]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q132830|Douala]]'' | {{Coord|4.072016731570256|9.6857377|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63727997|Dschang District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q289267|Dschang]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112913319|Hôpital Régional d'Ebolowa]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q910616|Ebolowa]]'' | {{Coord|2.9253320968231185|11.155216|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112918774|Centre Hospitalier Régional d'Ebolowa]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q910616|Ebolowa]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112916564|Hôpital Régional d'Edéa]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q1002900|Edéa]]'' | {{Coord|3.796268855813139|10.136673684657207|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63727648|Foumban District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q1439847|Foumban]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63727337|Foumbot District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q608765|Foumbot]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63726610|Galim District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3094745|Galim]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112895960|Hôpital Régional de Garoua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q157915|Garoua]]'' | {{Coord|9.304781791440874|13.3879104|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112943005|Centre Hospitalier Régional de Garoua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q157915|Garoua]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63726095|Kouoptamo District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q6434666|Kouoptamo]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63726395|Kekem District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3194813|Kékem]]'' | | | |- | ''[[:d:Q6548984|Limbe Provincial Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q819314|Limbe]]'' | {{Coord|4.01666667|9.21666667|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q14083708|General Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q845172|Littoral]]'' | {{Coord|4.04069|9.68447|display=inline}} | [[File:Former general Hospital of Douala.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q63724948|Malantouen District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q63725252|Malantouen]]'' | | | |- | ''[[:d:Q110316195|Regional Hospital of Maroua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q818824|Maroua]]'' | {{Coord|10.6036887|14.313284|display=inline}} | [[File:Portail hôpital Maroua.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q112943136|Centre Hospitalier Régional de Maroua]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q818824|Maroua]]'' | {{Coord|10.636692307038455|14.300617718347787|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63715652|Massagam District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q1907422|Massangam]]'' | | | |- | ''[[:d:Q63729419|Mbouda District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2709339|Mbouda]]'' | | | |- | ''[[:d:Q7251608|Protestant Hospital of Ngaoundéré]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q745906|Ngaoundéré]]'' | {{Coord|7.309382|13.596818|display=inline}} | [[File:N'Gaoundere hospital3.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q112895859|Hôpital Régional de Ngaoundéré]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q745906|Ngaoundéré]]'' | {{Coord|7.315667781017448|13.585272|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112943205|Centre Hospitalier Régional de Ngaoundéré]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q745906|Ngaoundéré]]'' | {{Coord|7.324165783993795|13.563900997392096|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112895252|Hôpital Régional de Nkongsamba]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q999070|Nkongsamba]]'' | {{Coord|4.965150149564698|9.934893995842431|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63724742|Penka-Michel District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q771802|Penka-Michel]]'' | | | |- | ''[[:d:Q112943269|Hôpital de Référence de Sangmélima]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q2708780|Sangmélima]]'' | {{Coord|2.938352496311875|11.986081191051806|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q63724262|Santchou District Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q7420089|Santchou]]'' | | | |- | ''[[:d:Q110320796|Yagoua regional hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q523657|Yagoua]]'' | {{Coord|10.3368522|15.2156117|display=inline}} | [[File:Entrée HRY prise de droite.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q5061218|Central Hospital of Yaoundé]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3808|i-Yaoundé]]'' | {{Coord|3.8714|11.5104|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q7894957|University Teaching Hospital of Yaounde]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3808|i-Yaoundé]]'' | {{Coord|3.86268|11.4966|display=inline}} | [[File:University Teaching Hospital of Yaounde (CHU) 2014 from behind.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q8049079|Yaoundé Gynaecology, Obstetrics and Pediatrics Hospital]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3808|i-Yaoundé]]'' | {{Coord|3.875195|11.529926|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q112895127|Hôpital Jamôt de Yaoundé]]'' | | [[IKamerooni]] | ''[[:d:Q3808|i-Yaoundé]]'' | {{Coord|3.9000846|11.5211188|display=inline}} | | |} {{Wikidata list end}} p500eb72u97x71hr9c1paj81simfnlt Emmarentia Public Library 0 32911 114453 114280 2025-07-09T08:36:53Z InternetArchiveBot 15036 Rescuing 0 sources and tagging 1 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 114453 wikitext text/x-wiki {{Proofreader needed}} {{{Wikidata image|}}}. {{databox}}'''I-Emmarentia Public Library''' itholakala ekhoneni lika-Barry Hertzog no-Greenhill road e-[[Emmarentia |Emmarentia]], [[Johannesburg]], [[Ningizimu Afrika]]. Lesi sikhungo sinikeza isikhala esincane, kodwa esisebenza kahle, esinikeza ibhalansi phakathi kwezinto eziqanjiwe neziyireferensi kufomu ye-analogue nedijithali.<ref>{{Cite web |date=2024-07-26 |title=Emmarentia Library – Cojelearning |url=https://www.cojelearning.org.za/librarie/emmarentia-access-library-20-7=2 |4= |language=zu-US }}{{Dead link|date=July 2025 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> I-Emmarentia Public Library inamakhompyutha omphakathi ane-inthanethi kanye ne-Wi-Fi yamahhala.<ref>{{Cite web |last=Zwane |first=Duduzile |date=2025-01-31 |title=I-Wits iletha i-Wi-Fi yamahhala emitatsheni yolwazi yomphakathi eGoli. |url=https://iol.co.za/technology/software-and-internet/2025-01-31-wits-brings-free-wi-fi-to-public-libraries-in-johannesburg/ |access-date=2025-06-27 |website=IOL |language=zu}}</ref> nhjjs21rtgofuh7dv5cyg4cj9m2aosx User:3rLGr3yt3aW/Page 1 2 32923 114382 114310 2025-07-08T13:13:21Z 3rLGr3yt3aW 23696 114382 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; --- hw7vxeu9v2n2fji4mszq7kyfq1janbt 114393 114382 2025-07-08T13:23:17Z 3rLGr3yt3aW 23696 114393 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' (18 September 1993- ) uyimodeli laseNingizimu Afrika.  Uvela kuTsolo, eMpuma Kapa.  Uwine isicoco sika-Miss Universe ngo2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ewine u-Miss Universe, futhi owesifazane omnyama waseNingizimu Afrika.  Unezinwele ezimfishane ezi”natural” (zemvelo). Uthe: “Ngavela [ngikhula] emhlabeni [lapho] abafazi abafana nami— nesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami—  abacabangeleki bebahle neze. Ngicabanga ukuthi leyointo kufanele iphele namhlanje. Ngifuna uma abantwana bebheka ubuso bami, bazibone ebusweni bami.”   Ngesikhathi somcintiswano, ubuziwe, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”  Uthe, “ubuholi”. Ngo2020, ngesikhathi sokubusa kwakhe uzohlala eNew York eMelika. == Umlando == == Izinkomba == p7ty0mfkw5t4j734x4d7oynh4qxqj86 114402 114393 2025-07-08T13:26:49Z 3rLGr3yt3aW 23696 114402 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' (18 September 1993- ) uyimodeli laseNingizimu Afrika.  Uvela kuTsolo, eMpuma Kapa.  Uwine isicoco sika-Miss Universe ngo2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ewine u-Miss Universe, futhi owesifazane omnyama waseNingizimu Afrika.  Unezinwele ezimfishane ezi”natural” (zemvelo). Uthe: “Ngavela [ngikhula] emhlabeni [lapho] abafazi abafana nami— nesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami—  abacabangeleki bebahle neze. Ngicabanga ukuthi leyointo kufanele iphele namhlanje. Ngifuna uma abantwana bebheka ubuso bami, bazibone ebusweni bami.”   Ngesikhathi somcintiswano, ubuziwe, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”  Uthe, “ubuholi”. Ngo2020, ngesikhathi sokubusa kwakhe uzohlala eNew York eMelika. == Umlando == == Izinkomba == <references /> s0upko2zsa27pwwym4dcpqpv86y8s7t 114423 114402 2025-07-09T07:07:23Z 3rLGr3yt3aW 23696 114423 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' (18 September 1993- ) uyimodeli laseNingizimu Afrika.  Uvela kuTsolo, eMpuma Kapa.  Uwine isicoco sika-Miss Universe ngo2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ewine u-Miss Universe, futhi owesifazane omnyama waseNingizimu Afrika.  Unezinwele ezimfishane ezi”natural” (zemvelo). Uthe: “Ngavela [ngikhula] emhlabeni [lapho] abafazi abafana nami— nesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami—  abacabangeleki bebahle neze. Ngicabanga ukuthi leyointo kufanele iphele namhlanje. Ngifuna uma abantwana bebheka ubuso bami, bazibone ebusweni bami.”   Ngesikhathi somcintiswano, ubuziwe, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”  Uthe, “ubuholi”. Ngo2020, ngesikhathi sokubusa kwakhe uzohlala eNew York eMelika. == Umlando == == Izinkomba == <references /> nfujb2c8wy1gkaycrgsxvkdz5jkbsdd 114424 114423 2025-07-09T07:07:47Z 3rLGr3yt3aW 23696 114424 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' (18 September 1993- ) uyimodeli laseNingizimu Afrika.  Uvela kuTsolo, eMpuma Kapa.  Uwine isicoco sika-Miss Universe ngo2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ewine u-Miss Universe, futhi owesifazane omnyama waseNingizimu Afrika.  Unezinwele ezimfishane ezi”natural” (zemvelo). Uthe: “Ngavela [ngikhula] emhlabeni [lapho] abafazi abafana nami— nesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami—  abacabangeleki bebahle neze. Ngicabanga ukuthi leyointo kufanele iphele namhlanje. Ngifuna uma abantwana bebheka ubuso bami, bazibone ebusweni bami.”   Ngesikhathi somcintiswano, ubuziwe, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”  Uthe, “ubuholi”. Ngo2020, ngesikhathi sokubusa kwakhe uzohlala eNew York eMelika. == Umlando == == Izinkomba == <references /> 6bd8ch6ixmoko6epjjhyj8kmzzc7s11 114440 114424 2025-07-09T07:59:41Z 3rLGr3yt3aW 23696 i added a summary 114440 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika (). Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni.<ref>{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref><ref>{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref> Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane.<ref>{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref> Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha.<ref>{{Cite web}}</ref> Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela esiXhosa. Kamuva wathuthela [[IKapa]], wahlala emaphethelweni eGardens, ukuze afunde [[Cape Peninsula University of Technology|I-Cape Peninsula University of Technology]]. Uphothule nge-National Diploma ekuphatheni ubudlelwano bomphakathi ngo-2018.<ref>{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref><ref name="the south african">{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref> Ngo-2017, uTunzi wasebenza njengomkhangisi futhi wayehlala e-East London, e-Eastern Cape.<ref>{{Cite web}}</ref> Ngaphambi kokunqoba i-Miss South Africa, uTunzi wayeqeda iziqu ze-[[Bachelor of Technology|I-Bachelor of Technology]] ekuphatheni ubudlelwano bomphakathi eCape Peninsula University of Technology, futhi wasebenza njengomfundi oqeqeshiwe emnyangweni wezokuxhumana nomphakathi wase-Ogilvy Cape Town.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}} Retrieved 10 December 2019</ref> == Izinkomba == <references /> 8vk1maiocuvsx08ugrpnus5t5zt3df5 114450 114440 2025-07-09T08:29:57Z 3rLGr3yt3aW 23696 114450 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika (). Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni. Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane. Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha. Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela olwimini lwesiXhosa. uTunzi waqala ukukhangisa nokumodela ngo-2017, wayesahlala e-East London, e-Eastern Cape. Ngonyaka ka-2018 waphothula izifundo zakhe [[Cape Peninsula University of Technology|e-Cape Peninsula University of Technology]], lapho waphuma neziqu ze-National Diploma. == Izinkomba == <references /> 8k6wl7wqozb5qfrmahcy8gfatbfvzud 114461 114450 2025-07-09T09:48:57Z 3rLGr3yt3aW 23696 114461 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika (). Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika<ref>{{Cite web|title=Miss Universe Zozibini Tunzi Wants to Influence Generations of Young Africans to Become Changemakers|url=https://www.globalcitizen.org/en/content/miss-universe-zozibini-tunzi-activism-south-africa/|access-date=2025-07-09|website=Global Citizen|language=en}}</ref>. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni. Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane. Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha. Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela olwimini lwesiXhosa. uTunzi waqala ukukhangisa nokumodela ngo-2017, wayesahlala e-East London, e-Eastern Cape. Ngonyaka ka-2018 waphothula izifundo zakhe [[Cape Peninsula University of Technology|e-Cape Peninsula University of Technology]], lapho waphuma neziqu ze-National Diploma. == Izinkomba == <references /> ri9da7wm4a1ritnwt5e3xnk5f82ktxv 114463 114461 2025-07-09T09:51:44Z 3rLGr3yt3aW 23696 114463 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika (). Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika<ref>{{Cite web|title=Miss Universe Zozibini Tunzi Wants to Influence Generations of Young Africans to Become Changemakers|url=https://www.globalcitizen.org/en/content/miss-universe-zozibini-tunzi-activism-south-africa/|access-date=2025-07-09|website=Global Citizen|language=en}}</ref>. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”<ref>{{Cite web|title=Zozibini Tunzi|url=https://www.misssa.co.za/zozibini-tunzi/|access-date=2025-07-09|website=Miss SA 2024|language=en-US}}</ref>. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni. Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane. Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha. Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela olwimini lwesiXhosa. uTunzi waqala ukukhangisa nokumodela ngo-2017, wayesahlala e-East London, e-Eastern Cape. Ngonyaka ka-2018 waphothula izifundo zakhe [[Cape Peninsula University of Technology|e-Cape Peninsula University of Technology]], lapho waphuma neziqu ze-National Diploma. == Izinkomba == <references /> 7v0bouuik2oqg98yas40wuoyxq7q8q7 114468 114463 2025-07-09T09:54:38Z 3rLGr3yt3aW 23696 114468 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika (). Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika<ref>{{Cite web|title=Miss Universe Zozibini Tunzi Wants to Influence Generations of Young Africans to Become Changemakers|url=https://www.globalcitizen.org/en/content/miss-universe-zozibini-tunzi-activism-south-africa/|access-date=2025-07-09|website=Global Citizen|language=en}}</ref>. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”<ref name=":0">{{Cite web|title=Zozibini Tunzi|url=https://www.misssa.co.za/zozibini-tunzi/|access-date=2025-07-09|website=Miss SA 2024|language=en-US}}</ref>. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni. Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane. Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha. Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela olwimini lwesiXhosa<ref name=":0" />. uTunzi waqala ukukhangisa nokumodela ngo-2017, wayesahlala e-East London, e-Eastern Cape. Ngonyaka ka-2018 waphothula izifundo zakhe [[Cape Peninsula University of Technology|e-Cape Peninsula University of Technology]], lapho waphuma neziqu ze-National Diploma<ref>{{Cite web|title=Zozibini Tunzi|url=https://www.misssa.co.za/zozibini-tunzi/|access-date=2025-07-09|website=Miss SA 2024|language=en-US}}</ref>. == Izinkomba == <references /> i9gjswx3cygy7am7qk2n9gu91suje44 114483 114468 2025-07-09T10:49:23Z 3rLGr3yt3aW 23696 114483 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page: [[Zozibini Tunzi]] --- U'''Zozibini Tunzi''' wazalwa ngomhlaka 18 ku-Mandulo 1993, uyimodeli laseNingizimu Afrika. Uqamuka eTsolo, eKapa, wanqoba isicoco sika-Miss Universe ngonyaka ka-2019. UTunzi yintombi yesithathu yaseNingizimu Afrika ukunqoba u-Miss Universe, uTunzi ngumanqoba yokuqala ontsundu walesicoco waseNingizimu Afrika<ref>{{Cite web|title=Miss Universe Zozibini Tunzi Wants to Influence Generations of Young Africans to Become Changemakers|url=https://www.globalcitizen.org/en/content/miss-universe-zozibini-tunzi-activism-south-africa/|access-date=2025-07-09|website=Global Citizen|language=en}}</ref>. Okugqamile ngoTunzi yikuthi wanqoba umncintiswano omkhulu ngezinwele zakhe zemvelo ezimfishane. Uma ebuzwa umanqoba uthe, "Ngivela emhlabeni lapho abesifazane abanesikhumba esifana nesami, nezinwele ezifana nezami ababonwa bebahle neze". Uphinde wathi ucabanga ukuthi leyondlela yokucabanga kufanele iguquke kanye ufisa ukuthi uma abantwana bebona ubuso bakhe bazibone. Ngenkathi yomcintiswano, ubuzwe ukuthi, “Yini into ebalulekile ekufanele ifundiswe amantombazane?”, waphendula wathi, “ubuholi”<ref name=":0">{{Cite web|title=Zozibini Tunzi|url=https://www.misssa.co.za/zozibini-tunzi/|access-date=2025-07-09|website=Miss SA 2024|language=en-US}}</ref>. == Umlando == UTunzi wazalelwa eTsolo, e-Eastern Cape, abazali bakhe ngu-Philiswa Nodapu no-Lungisa Tunzi, futhi wakhulela edolobhaneni eliseduze laseSidwadweni. Unina unguthishanhloko wesikole kanti uyise wayesebenzela umnyango wemfundo ephakeme. UTunzi ungomunye wodadewabo abane. Odadewabo babizwa ngokuthi uYanga, uSibabalwe, no-Ayakha. Igama lakhe elithi Zozibini lisho ukuthi wamukelwa ngezandla zombili futhi livela olwimini lwesiXhosa<ref name=":0" />. uTunzi waqala ukukhangisa nokumodela ngo-2017, wayesahlala e-East London, e-Eastern Cape. Ngonyaka ka-2018 waphothula izifundo zakhe [[Cape Peninsula University of Technology|e-Cape Peninsula University of Technology]], lapho waphuma neziqu ze-National Diploma<ref>{{Cite web|title=Zozibini Tunzi|url=https://www.misssa.co.za/zozibini-tunzi/|access-date=2025-07-09|website=Miss SA 2024|language=en-US}}</ref>. == Izinkomba == <references /> lmd5xvle0ge20b4ek67yobyym24b8su User:Academia25/Page 1 2 32928 114370 114317 2025-07-08T13:08:33Z Academia25 23699 114370 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; --- oyjw06jj60y01100xpslyu2rknsi2cb 114374 114370 2025-07-08T13:09:51Z Academia25 23699 114374 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; --- lpcs66tqspp561wrzd9i531moo7oj3r 114387 114374 2025-07-08T13:18:01Z Academia25 23699 created draft page 1 114387 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukugidimga ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi. 3kq71nkn3pxvyk213m6jbnerg4y1fmz 114394 114387 2025-07-08T13:23:20Z Academia25 23699 added headings 114394 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukugidimga ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi. == Umlando == == Imithombo == 9evmpviii97u0znkzb6z8e2blji6uc7 114403 114394 2025-07-08T13:27:01Z Academia25 23699 added reference 114403 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukugidimga ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi. == Umlando == == Imithombo == <references /> ftlrbt7s6da6w9405i59sfca1s9so0a 114430 114403 2025-07-09T07:43:03Z Academia25 23699 completed summary section 114430 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukuhamba ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi. == Umlando == == Imithombo == <references /> 0k9ykct7x4vz7dnvpoo2l2y90uflinh 114464 114430 2025-07-09T09:53:29Z Academia25 23699 added reference 1 114464 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukuhamba ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi.<ref>{{Citation|title=Submarine|date=2025-07-08|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Submarine&oldid=1299500522|access-date=2025-07-09|language=en}}</ref> == Imisebenzi nesakhiwo semkhumbingwenya == Nakuba imikhumbi-ngwenya yokuhlola yayakhiwe ngaphambili, ukwakhiwa kwemikhumbi-ngwenya kwaqala phakathi nekhulu le-19, futhi imikhumbi-ngwenya yamukelwa imikhumbi-ngwenya eminingana. Aqala ukusetshenziswa kabanzi phakathi neMpi Yezwe I (1914-1918), futhi manje asetshenziswa emikhunjini eminingi yemikhumbi, emikhulu nemincane. Ukusetshenziswa kwayo kwezempi kubandakanya: ukuhlasela imikhumbi engaphezulu yesitha (umthengisi nezempi) noma eminye imikhumbi-ngwenya; ukuvikelwa komthwali wendiza; ukuvinjelwa kwezikhali zenuzi; ukusebenza ngokunyenya ezindaweni ezingavunyelwe lapho kuqoqwa ubuhlakani futhi kwenziwa ukuhlola; ukuphika noma ukuthonya ukunyakaza kwezitha; ukuhlaselwa komhlaba okujwayelekile (isibonelo, ukwethula i-cruise missile); kanye nokufakwa ngokucashile kwamaxoxo noma amabutho akhethekile. Ukusetshenziswa kwabo komphakathi kuhlanganisa: isayensi yasolwandle; ukusindisa; ukuhlola; kanye nokuhlolwa nokunakekelwa kwesikhungo. Imikhumbi-ngwenya ingalungiselelwa imisebenzi ekhethekile efana nemishini yosesho nokuhlenga kanye nokulungisa amakhebula angaphansi kolwandle. Zibuye zisetshenziswe embonini yezokuvakasha kanye nobuchwepheshe bokumba umlando bangaphansi kolwandle. Imikhumbi-ngwenya yesimanje yokucwilisa ekujuleni kwamanzi iphuma ku-''bathyscaphe'', eyavela kwinsimbi yokutshuza. Imikhumbi-ngwenya eminingi emikhulu inomzimba oyisilinda oneziphetho zekhoni kanye nesakhiwo esime mpo, ngokuvamile esitholakala phakathi kwemikhumbi, egcina izinsiza zokuzwa nezokuxhumana kanye namathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi, phecelezi ''periscope''. Kumikhumbi-ngwenya yesimanje, lesi sakhiwo sibizwa ngokuthi iseyili eMelika kanye ngophiko noma i-fin eYurophu. Isici semiklamo yangaphambili kwakuyisigodlo sokulawula umkhumbi: okuyisihlangu sokumkhumbi esihlukile sokucindezela ngaphezu komzimba omkhulu wesikebhe evumela ukusetshenziswa kwamathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi amafushane. Kukhona isiphakeli ngemuva, kanye namaphiko ahlukahlukene okulawula amandla amanzi okunyakaza. Imikhumbi-ngwenya emincane, ejulile, kanye nekhethekile ingase iphambuke kakhulu kulo mklamo ongokwesiko. Imikhumbi-ngwenya iyatshuza futhi iphinde ivuke ngokusebenzisa izindiza zokutshuza nangokushintsha inani lamanzi nomoya emathangini kubhalasti ukuze kuthinte ukuhamba kwawo. == Imithombo yolwazi == <references /> i5s44n2x5o5mqlpdbx3yxwmemoqcyu4 114473 114464 2025-07-09T10:08:30Z Academia25 23699 added references 114473 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukuhamba ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi.<ref>{{Citation|title=Submarine|date=2025-07-08|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Submarine&oldid=1299500522|access-date=2025-07-09|language=en}}</ref> == Imisebenzi nesakhiwo semkhumbingwenya == Nakuba imikhumbi-ngwenya yokuhlola yayakhiwe ngaphambili, ukwakhiwa kwemikhumbi-ngwenya kwaqala phakathi nekhulu le-19, futhi imikhumbi-ngwenya yamukelwa imikhumbi-ngwenya eminingana. Aqala ukusetshenziswa kabanzi phakathi neMpi Yezwe I (1914-1918), futhi manje asetshenziswa emikhunjini eminingi yemikhumbi, emikhulu nemincane. Ukusetshenziswa kwayo kwezempi kubandakanya: ukuhlasela imikhumbi engaphezulu yesitha (umthengisi nezempi) noma eminye imikhumbi-ngwenya; ukuvikelwa komthwali wendiza; ukuvinjelwa kwezikhali zenuzi; ukusebenza ngokunyenya ezindaweni ezingavunyelwe lapho kuqoqwa ubuhlakani futhi kwenziwa ukuhlola; ukuphika noma ukuthonya ukunyakaza kwezitha; ukuhlaselwa komhlaba okujwayelekile (isibonelo, ukwethula i-cruise missile); kanye nokufakwa ngokucashile kwamaxoxo noma amabutho akhethekile. Ukusetshenziswa kwabo komphakathi kuhlanganisa: isayensi yasolwandle; ukusindisa; ukuhlola; kanye nokuhlolwa nokunakekelwa kwesikhungo. Imikhumbi-ngwenya ingalungiselelwa imisebenzi ekhethekile efana nemishini yosesho nokuhlenga kanye nokulungisa amakhebula angaphansi kolwandle. Zibuye zisetshenziswe embonini yezokuvakasha kanye nobuchwepheshe bokumba umlando bangaphansi kolwandle. Imikhumbi-ngwenya yesimanje yokucwilisa ekujuleni kwamanzi iphuma ku-''bathyscaphe'', eyavela kwinsimbi yokutshuza.<ref>{{Cite web|title=Submarine Force|url=https://www.history.navy.mil/browse-by-topic/communities/submarines.html|archive-url=http://web.archive.org/web/20250401032839/https://www.history.navy.mil/browse-by-topic/communities/submarines.html|archive-date=2025-04-01|access-date=2025-07-09|website=www.history.navy.mil|language=en-US}}</ref> Imikhumbi-ngwenya eminingi emikhulu inomzimba oyisilinda oneziphetho zekhoni kanye nesakhiwo esime mpo, ngokuvamile esitholakala phakathi kwemikhumbi, egcina izinsiza zokuzwa nezokuxhumana kanye namathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi, phecelezi ''periscope''. Kumikhumbi-ngwenya yesimanje, lesi sakhiwo sibizwa ngokuthi iseyili eMelika kanye ngophiko noma i-fin eYurophu. Isici semiklamo yangaphambili kwakuyisigodlo sokulawula umkhumbi: okuyisihlangu sokumkhumbi esihlukile sokucindezela ngaphezu komzimba omkhulu wesikebhe evumela ukusetshenziswa kwamathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi amafushane. Kukhona isiphakeli ngemuva, kanye namaphiko ahlukahlukene okulawula amandla amanzi okunyakaza. Imikhumbi-ngwenya emincane, ejulile, kanye nekhethekile ingase iphambuke kakhulu kulo mklamo ongokwesiko. Imikhumbi-ngwenya iyatshuza futhi iphinde ivuke ngokusebenzisa izindiza zokutshuza nangokushintsha inani lamanzi nomoya emathangini kubhalasti ukuze kuthinte ukuhamba kwawo.<ref>{{Cite web|title=Submarine|url=https://www.royalnavy.mod.uk/equipment/submarine|access-date=2025-07-09|website=www.royalnavy.mod.uk|language=en}}</ref> == Imithombo yolwazi == <references /> eyb6b5lebilifrnzlk9nhe2swsrgbil 114477 114473 2025-07-09T10:17:51Z Academia25 23699 114477 wikitext text/x-wiki This is my draft space. I am Academia25 --- Original page; [[Umkhumbi-ngwenya]] --- '''Umkhumbingwenya''' ungumkhumbi okwazi ukuhamba ngaphansi kwamanzi. Leli gama libhekisela kuzo zonke iziqutshwa ezithwala abantu nezikwazi ukutshuza ngaphansi kwamanzi.<ref>{{Citation|title=Submarine|date=2025-07-08|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Submarine&oldid=1299500522|access-date=2025-07-09|language=en}}</ref> == Imisebenzi nesakhiwo somkhumbingwenya == Nakuba imikhumbi-ngwenya yokuhlola yayakhiwe ngaphambili, ukwakhiwa kwemikhumbi-ngwenya kwaqala phakathi nekhulu le-19, futhi imikhumbi-ngwenya yamukelwa imikhumbi-ngwenya eminingana. Aqala ukusetshenziswa kabanzi phakathi neMpi Yezwe I (1914-1918), futhi manje asetshenziswa emikhunjini eminingi yemikhumbi, emikhulu nemincane. Ukusetshenziswa kwayo kwezempi kubandakanya: ukuhlasela imikhumbi engaphezulu yesitha (umthengisi nezempi) noma eminye imikhumbi-ngwenya; ukuvikelwa komthwali wendiza; ukuvinjelwa kwezikhali zenuzi; ukusebenza ngokunyenya ezindaweni ezingavunyelwe lapho kuqoqwa ubuhlakani futhi kwenziwa ukuhlola; ukuphika noma ukuthonya ukunyakaza kwezitha; ukuhlaselwa komhlaba okujwayelekile (isibonelo, ukwethula i-cruise missile); kanye nokufakwa ngokucashile kwamaxoxo noma amabutho akhethekile. Ukusetshenziswa kwabo komphakathi kuhlanganisa: isayensi yasolwandle; ukusindisa; ukuhlola; kanye nokuhlolwa nokunakekelwa kwesikhungo. Imikhumbi-ngwenya ingalungiselelwa imisebenzi ekhethekile efana nemishini yosesho nokuhlenga kanye nokulungisa amakhebula angaphansi kolwandle. Zibuye zisetshenziswe embonini yezokuvakasha kanye nobuchwepheshe bokumba umlando bangaphansi kolwandle. Imikhumbi-ngwenya yesimanje yokucwilisa ekujuleni kwamanzi iphuma ku-''bathyscaphe'', eyavela kwinsimbi yokutshuza.<ref>{{Cite web|title=Submarine Force|url=https://www.history.navy.mil/browse-by-topic/communities/submarines.html|archive-url=http://web.archive.org/web/20250401032839/https://www.history.navy.mil/browse-by-topic/communities/submarines.html|archive-date=2025-04-01|access-date=2025-07-09|website=www.history.navy.mil|language=en-US}}</ref> Imikhumbi-ngwenya eminingi emikhulu inomzimba oyisilinda oneziphetho zekhoni kanye nesakhiwo esime mpo, ngokuvamile esitholakala phakathi kwemikhumbi, egcina izinsiza zokuzwa nezokuxhumana kanye namathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi, phecelezi ''periscope''. Kumikhumbi-ngwenya yesimanje, lesi sakhiwo sibizwa ngokuthi iseyili eMelika kanye ngophiko noma i-fin eYurophu. Isici semiklamo yangaphambili kwakuyisigodlo sokulawula umkhumbi: okuyisihlangu sokumkhumbi esihlukile sokucindezela ngaphezu komzimba omkhulu wesikebhe evumela ukusetshenziswa kwamathuluzi okubuka okungaphandle kusuka ngaphakathi amafushane. Kukhona isiphakeli ngemuva, kanye namaphiko ahlukahlukene okulawula amandla amanzi okunyakaza. Imikhumbi-ngwenya emincane, ejulile, kanye nekhethekile ingase iphambuke kakhulu kulo mklamo ongokwesiko. Imikhumbi-ngwenya iyatshuza futhi iphinde ivuke ngokusebenzisa izindiza zokutshuza nangokushintsha inani lamanzi nomoya emathangini kubhalasti ukuze kuthinte ukuhamba kwawo.<ref>{{Cite web|title=Submarine|url=https://www.royalnavy.mod.uk/equipment/submarine|access-date=2025-07-09|website=www.royalnavy.mod.uk|language=en}}</ref> == Imithombo yolwazi == <references /> bs90k02snsb2759dyson6fwg94qzyiu User:Hleloblue/Page1 2 32929 114377 114318 2025-07-08T13:10:37Z Hleloblue 23697 114377 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 --- --- Original page; --- lslk5xfqczdqeknpzur5sztpx3iunbo 114384 114377 2025-07-08T13:16:15Z Hleloblue 23697 114384 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 --- --- Original page; --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. eqfzdsze43i8of837obzrpniyjzf2h9 114418 114384 2025-07-09T02:38:57Z Hleloblue 23697 114418 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 --- --- Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == History == == References == # Gosebo Mathope (6 September 2017). "Prof Xoliswa Mtose 'illegally appointed' as Unizulu vice-chancellor". ''The Citizen''. Retrieved 7 March 2021. # "University of Zululand vice-chancellor splurges millions while students suffer". ''Mail and Guardian''. 15 September 2016. Retrieved 7 March 2021. qjwnifj6zhbuf41dlc766zy2a8p8fy7 114419 114418 2025-07-09T03:09:37Z Hleloblue 23697 114419 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 --- --- Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == History == == References == # Gosebo Mathope (6 September 2017). https://citizen.co.za/news/south-africa/1640983/prof-xoliswa-mtose-allegedly-illegally-appointed-as-unizulu-vice-chancellor/. ''The Citizen''. Retrieved 7 March 2021. # https://mg.co.za/article/2016-09-15-00-university-of-zululand-vice-chancellor-splurges-millions-while-students-suffer/. ''Mail and Guardian''. 15 September 2016. Retrieved 7 March 2021. ssqq5elt5h3774zzudeh3byuuz0q04f 114438 114419 2025-07-09T07:51:15Z Hleloblue 23697 114438 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == Umlando == The person's history or background == References == # Gosebo Mathope (6 September 2017). https://citizen.co.za/news/south-africa/1640983/prof-xoliswa-mtose-allegedly-illegally-appointed-as-unizulu-vice-chancellor/. ''The Citizen''. Retrieved 7 March 2021. # https://mg.co.za/article/2016-09-15-00-university-of-zululand-vice-chancellor-splurges-millions-while-students-suffer/. ''Mail and Guardian''. 15 September 2016. Retrieved 7 March 2021. 4i2tuecfz82jax26mtr3gf81rj7954w 114458 114438 2025-07-09T08:49:09Z Hleloblue 23697 114458 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == Umlando == UXoliswa Mtose wayeyisekela khansela lokufundisa nokufunda e-Unizulu ngo-Ncwaba 2014, lapho uFikile Mazibuko eshiya isikhundla njengephini lekhansela le-Unizulu. Umkhandlu waseyunivesithi wamkhetha njengesekela lekhansela kuze kube yilapho isikhundla sizogcwaliswa khona. Iphaneli elifushane, lapho uMtose ngokwakhe abekwa khona, lathola ukuthi abakhethiwe abahlanu abazange bahlangabezane nezidingo ezincane zesikhundla. Abalingiswa abane abasele benqatshwa kamuva. NgoMasingana 2016 uMtose wenziwa inhlolokhono njengoba kwakuwuyena yedwa owayesele okhethelwe isikhundla sesekela khansela, wabe eseqokwa.<ref name="Mathope">{{Cite news}}</ref> Ngo-Mandulo 2016 uMtose wagxekwa ngokuchitha izimali zaseyunivesithi endaweni yokuhlala engaphandle kwekhempasi [[IMtunzini|eMtunzini]], ngokufaka ifenisha ebizayo endlini yakhe, ngokuya e-[[IMelika|Melika]] ngenkathi inyuvesi ivaliwe ngemuva kokubhikisha kwezisebenzi ngemiholo ephansi, nangokwamukela ibhonasi yokusebenza ngaphandle kwenqubomgomo yebhonasi eyayikhona.<ref>{{Cite news}}</ref> Ngo-Mandulo 2017 owayengumfundi wase-Unizulu wenza izinsolo zenkohlakalo nokungaphathwa kahle ezibhekise kuMtose. == References == # Gosebo Mathope (6 September 2017). https://citizen.co.za/news/south-africa/1640983/prof-xoliswa-mtose-allegedly-illegally-appointed-as-unizulu-vice-chancellor/. ''The Citizen''. Retrieved 7 March 2021. # https://mg.co.za/article/2016-09-15-00-university-of-zululand-vice-chancellor-splurges-millions-while-students-suffer/. ''Mail and Guardian''. 15 September 2016. Retrieved 7 March 2021. fsrxwqj4h7o2b3xrshy6zrcbfhy467o 114476 114458 2025-07-09T10:17:41Z Hleloblue 23697 114476 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == Umlando == UXoliswa Mtose wayeyisekela khansela lokufundisa nokufunda e-Unizulu ngo-Ncwaba 2014, lapho uFikile Mazibuko eshiya isikhundla njengephini lekhansela le-Unizulu. Umkhandlu waseyunivesithi wamkhetha njengesekela lekhansela kuze kube yilapho isikhundla sizogcwaliswa khona. Iphaneli elifushane, lapho uMtose ngokwakhe abekwa khona, lathola ukuthi abakhethiwe abahlanu abazange bahlangabezane nezidingo ezincane zesikhundla. Abalingiswa abane abasele benqatshwa kamuva. NgoMasingana 2016 uMtose wenziwa inhlolokhono njengoba kwakuwuyena yedwa owayesele okhethelwe isikhundla sesekela khansela, wabe eseqokwa.<ref name="Mathope">{{Cite news}}</ref> Ngo-Mandulo 2016 uMtose wagxekwa ngokuchitha izimali zaseyunivesithi endaweni yokuhlala engaphandle kwekhempasi [[IMtunzini|eMtunzini]], ngokufaka ifenisha ebizayo endlini yakhe, ngokuya e-[[IMelika|Melika]] ngenkathi inyuvesi ivaliwe ngemuva kokubhikisha kwezisebenzi ngemiholo ephansi, nangokwamukela ibhonasi yokusebenza ngaphandle kwenqubomgomo yebhonasi eyayikhona.<ref>{{Cite news}}</ref> Ngo-Mandulo 2017 owayengumfundi wase-Unizulu wenza izinsolo zenkohlakalo nokungaphathwa kahle ezibhekise kuMtose. == References == 0lrdw6yeomwhj0fz7a817nkyu5y7cmh 114478 114476 2025-07-09T10:22:12Z Hleloblue 23697 114478 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == Umlando == UXoliswa Mtose wayeyisekela khansela lokufundisa nokufunda e-Unizulu ngo-Ncwaba 2014, lapho uFikile Mazibuko eshiya isikhundla njengephini lekhansela le-Unizulu. Umkhandlu waseyunivesithi wamkhetha njengesekela lekhansela kuze kube yilapho isikhundla sizogcwaliswa khona. Iphaneli elifushane, lapho uMtose ngokwakhe abekwa khona, lathola ukuthi abakhethiwe abahlanu abazange bahlangabezane nezidingo ezincane zesikhundla. Abalingiswa abane abasele benqatshwa kamuva. NgoMasingana 2016 uMtose wenziwa inhlolokhono njengoba kwakuwuyena yedwa owayesele okhethelwe isikhundla sesekela khansela, wabe eseqokwa. Ngo-Mandulo 2016 uMtose wagxekwa ngokuchitha izimali zaseyunivesithi endaweni yokuhlala engaphandle kwekhempasi [[IMtunzini|eMtunzini]], ngokufaka ifenisha ebizayo endlini yakhe, ngokuya e-[[IMelika|Melika]] ngenkathi inyuvesi ivaliwe ngemuva kokubhikisha kwezisebenzi ngemiholo ephansi, nangokwamukela ibhonasi yokusebenza ngaphandle kwenqubomgomo yebhonasi eyayikhona.<ref>{{Cite news}}</ref> Ngo-Mandulo 2017 owayengumfundi wase-Unizulu wenza izinsolo zenkohlakalo nokungaphathwa kahle ezibhekise kuMtose. == References == m6qr1o3cmdyi3xlox840iilou2u36ca 114479 114478 2025-07-09T10:26:26Z Hleloblue 23697 114479 wikitext text/x-wiki This is my draft number 1 UXoliswa Mtose ungumuntu wesifazane owazalelwa e-Eastern Cape, esifundazweni saseNingizimu Africa. Wafunda wagogoda waze wafika naseqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla ake ahlala kuso. Unkosikazi Mtose ubengusolwazi ophethe esikhungweni sumfundo ephakeme esaziwa njenge Nyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude buduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna lendlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, Owayezala inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. Original page; '''[[Xoliswa Mtose]]''' --- '''Xoliswa Mtose''' wazalelwa e-[[IMpumalanga Kapa|Eastern Cape]], eNingizimu Afrika. UXoliswa Mtose ufunde wagogoda futhi useze wafunda wafika eqophelweni eliphezulu kwezemfundo. Lokho kufakazelwa isikhundla asekuso manje. Umama ungumuntu wesifazane futhi ungusolwazi ophethe esikhungweni seMfundo ephakeme esaziwa ngeNyuvesi YakwaZulu eNyakatho yakwaZulu kude beduze nendawo lapho kukhonjwa khona ithuna leNdlovukazi uNandi kaBhebhe Mhlongo, owayezala Inkosi uShaka Zulu KaSenzangakhona kaNdaba. == Umlando == UXoliswa Mtose wayeyisekela khansela lokufundisa nokufunda e-Unizulu ngo-Ncwaba 2014, lapho uFikile Mazibuko eshiya isikhundla njengephini lekhansela le-Unizulu. Umkhandlu waseyunivesithi wamkhetha njengesekela lekhansela kuze kube yilapho isikhundla sizogcwaliswa khona. Iphaneli elifushane, lapho uMtose ngokwakhe abekwa khona, lathola ukuthi abakhethiwe abahlanu abazange bahlangabezane nezidingo ezincane zesikhundla. Abalingiswa abane abasele benqatshwa kamuva. NgoMasingana 2016 uMtose wenziwa inhlolokhono njengoba kwakuwuyena yedwa owayesele okhethelwe isikhundla sesekela khansela, wabe eseqokwa.<ref>Bayaga, Anass; Mtose, Xoliswa (2021). "Black Women Leadership Development in Higher Education Space in Post-Apartheid South Africa: Identity & Complexity Trajectory". ''The Journal of Negro Education''. '''90''' (4): 457–471. ISSN 0022-2984</ref> Ngo-Mandulo 2016 uMtose wagxekwa ngokuchitha izimali zaseyunivesithi endaweni yokuhlala engaphandle kwekhempasi [[IMtunzini|eMtunzini]], ngokufaka ifenisha ebizayo endlini yakhe, ngokuya e-[[IMelika|Melika]] ngenkathi inyuvesi ivaliwe ngemuva kokubhikisha kwezisebenzi ngemiholo ephansi, nangokwamukela ibhonasi yokusebenza ngaphandle kwenqubomgomo yebhonasi eyayikhona.<ref>{{Citation|last=Lewin|first=Tessa|title=Queer Visual Activism in South Africa|date=2020|work=The Aesthetics of Global Protest|pages=39–58|editor-last=McGarry|editor-first=Aidan|url=https://www.jstor.org/stable/j.ctvswx8bm.7|access-date=2025-07-09|series=Visual Culture and Communication|publisher=Amsterdam University Press|editor2-last=Erhart|editor2-first=Itir|editor3-last=Eslen-Ziya|editor3-first=Hande|editor4-last=Jenzen|editor4-first=Olu}}</ref> Ngo-Mandulo 2017 owayengumfundi wase-Unizulu wenza izinsolo zenkohlakalo nokungaphathwa kahle ezibhekise kuMtose. == References == o36xbt1nevzshojlb48fdpr7b461snk User:Winter month/Page 1 2 32932 114373 114321 2025-07-08T13:09:46Z Winter month 23703 114373 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; --- if1u0evfhu2yjfxcy3kzp2zq9fby9xr 114383 114373 2025-07-08T13:16:11Z Winter month 23703 Update article. 114383 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; --- USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso g1jsjmvjsj88a93ysaw8i7x5yqu7tgb 114391 114383 2025-07-08T13:20:15Z Winter month 23703 Update 114391 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; Dumisani Sibiya --- USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso Imilando Imithombo yolwazi lp4ykjugdpv604u2mdshkii8fecn09w 114392 114391 2025-07-08T13:23:07Z Winter month 23703 114392 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; Dumisani Sibiya --- USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso == Imilando == == Imithombo yolwazi == cimynqhtb7lfgjsxb545zzarv77e887 114400 114392 2025-07-08T13:26:42Z Winter month 23703 /* Imithombo yolwazi */ 114400 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; Dumisani Sibiya --- USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso == Imilando == == Imithombo yolwazi == <references /> 2nqrl6qc62m6f0h5gulh9wk0ipilgjs 114411 114400 2025-07-08T13:32:01Z Winter month 23703 114411 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso == Imilando == == Imithombo yolwazi == <references /> 25ua007a0l7k4sudggz5yljtvpj4qzi 114427 114411 2025-07-09T07:33:52Z Winter month 23703 114427 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- '''Dumisani Sibiya''' (1976) umbhali osezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, zinkondlo kanye nezindaba ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngencwadi (inoveli) yokuqala ngqa ayishicela esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']] ngonyaka wezi-2002. Ngale ncwadi wazuza indodo yesiliva emincintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (Sanlam Prize for Youth Literature). USotobe uphinde afundise e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''Univeristy of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi . == Imilando == == Imithombo yolwazi == <references /> pi6m7i8y78y2drwftgh9ywa7nvsds8j 114431 114427 2025-07-09T07:44:18Z Winter month 23703 114431 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Imilando == == Imithombo yolwazi == <references /> l8ghlm9g51ntl6qn6mvqih3k1oi30xi 114436 114431 2025-07-09T07:48:42Z Winter month 23703 /* Imilando */ 114436 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Imilando == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] laphao enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == == Imithombo yolwazi == <references /> iml6tmngh0dkasrtdt787ewri063qsk 114437 114436 2025-07-09T07:50:48Z Winter month 23703 114437 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == == Imithombo yolwazi == <references /> 0hukdgd29z3fa5ozjmjpydvigbueuly 114439 114437 2025-07-09T07:58:28Z Winter month 23703 /* Imisebenzi */ 114439 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Imithombo yolwazi == <references /> amd2rl0w3wmnj7u0anlgiw2m4s491s7 114443 114439 2025-07-09T08:06:09Z Winter month 23703 114443 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Kumajenali == == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == == Imiklomelo nemifundaze == == Imithombo yolwazi == <references /> b2ukxgfcmzif389a8p31dtv2yv37tbr 114444 114443 2025-07-09T08:07:01Z Winter month 23703 114444 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == == Kumajenali == == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == == Imiklomelo nemifundaze == == Imithombo yolwazi == <references /> 41spk3gm0t8hlgwv54qcwq2rh1fgufu 114445 114444 2025-07-09T08:09:06Z Winter month 23703 /* Izinkondlo */ 114445 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press == Kumajenali == == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == == Imiklomelo nemifundaze == == Imithombo yolwazi == <references /> 6ezi0io07hu9ajv84gbc9qfrz5h9k5c 114446 114445 2025-07-09T08:13:38Z Winter month 23703 114446 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not ; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == == Imithombo yolwazi == <references /> pxst07g520ht9frnnblj3b2qps338dd 114447 114446 2025-07-09T08:16:50Z Winter month 23703 /* Imiklomelo nemifundaze */ 114447 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters''eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili no''nhafu'' ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * ''Kungasa Ngifile'' (2002), Cape Town: Tafelberg * ''Ngidedele Ngife'' (2006), Cape Town: Tafelberg * ''Ngiyolibala Ngifile'' 2010), Cape Town: Tafelberg * ''Amazolo Ayizolo'' (2012), Cape Town: Via Afrika == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not ; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> 4qrth2ple51z1xf82a4t0mpm373en8m 114455 114447 2025-07-09T08:44:39Z Winter month 23703 114455 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. Ngowezi-2022 uSibiya wathwesa iziqu zobudokotela eNyuvesi yaseGoli ngomqulu wakhe osihloko sithi 'Narrating the nation: A Postcolonial Reading of Jabulani Mngadi's Novels. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters'' eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli, wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nohhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007. NgoNhlangulana wezi-2007 uSotobe wasebenza njengomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * Kungasa Ngifile (2002), Cape Town: Tafelberg * Ngidedele Ngife (2006), Cape Town: Tafelberg * Ngiyolibala Ngifile 2010), Cape Town: Tafelberg * Amazolo Ayizolo (2012), Cape Town: Via Afrika * Inkululeko Engakhululekile (2020), Pretoria: Weza Home Publishers == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press * Isibusiso Nezinyembezi, EDM Sibiya (Umhleli), == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> kp7qlh6f2ry3ysuazop0auvuwdzga7s 114467 114455 2025-07-09T09:54:31Z Winter month 23703 Added reference 1 114467 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi<ref>{{Cite web|title=Prof Dumisani Sibiya|url=https://www.uj.ac.za/members/mr-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=University of Johannesburg|language=en-ZA}}</ref>. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. Ngowezi-2022 uSibiya wathwesa iziqu zobudokotela eNyuvesi yaseGoli ngomqulu wakhe osihloko sithi 'Narrating the Nation: A Postcolonial Reading of Jabulani Mngadi's Novels. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters'' eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli, wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nohhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007. NgoNhlangulana wezi-2007 uSotobe wasebenza njengomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * Kungasa Ngifile (2002), Cape Town: Tafelberg * Ngidedele Ngife (2006), Cape Town: Tafelberg * Ngiyolibala Ngifile 2010), Cape Town: Tafelberg * Amazolo Ayizolo (2012), Cape Town: Via Afrika * Inkululeko Engakhululekile (2020), Pretoria: Weza Home Publishers == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press * Isibusiso Nezinyembezi, EDM Sibiya (Umhleli), == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> qfctygle025ibzqghr0wiumgb4rdw8x 114471 114467 2025-07-09T10:03:12Z Winter month 23703 Created a reference. 114471 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi<ref>{{Cite web|title=Prof Dumisani Sibiya|url=https://www.uj.ac.za/members/mr-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=University of Johannesburg|language=en-ZA}}</ref>. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. Ngowezi-2022 uSibiya wathwesa iziqu zobudokotela eNyuvesi yaseGoli ngomqulu wakhe osihloko sithi 'Narrating the Nation: A Postcolonial Reading of Jabulani Mngadi's Novels<ref>{{Cite web|title=Research Portal|url=https://ujcontent.uj.ac.za/esploro/outputs/doctoral/The-manipulation-of-language-in-EDM/9931809907691?institution=27UOJ_INST|access-date=2025-07-09|website=ujcontent.uj.ac.za}}</ref>. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters'' eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli, wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nohhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007. NgoNhlangulana wezi-2007 uSotobe wasebenza njengomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * Kungasa Ngifile (2002), Cape Town: Tafelberg * Ngidedele Ngife (2006), Cape Town: Tafelberg * Ngiyolibala Ngifile 2010), Cape Town: Tafelberg * Amazolo Ayizolo (2012), Cape Town: Via Afrika * Inkululeko Engakhululekile (2020), Pretoria: Weza Home Publishers == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press * Isibusiso Nezinyembezi, EDM Sibiya (Umhleli), == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> 7rgtdeq25ltmjpbtmu7w3gwbaaoswkv 114474 114471 2025-07-09T10:09:31Z Winter month 23703 Inserted a reference. 114474 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu<ref>{{Cite web|date=2012-07-11|title=Conversation with South African Writer, Dumisani Sibiya|url=https://geosireads.wordpress.com/2012/07/11/conversation-with-south-african-writer-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=Geosi Reads|language=en}}</ref>. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi<ref>{{Cite web|title=Prof Dumisani Sibiya|url=https://www.uj.ac.za/members/mr-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=University of Johannesburg|language=en-ZA}}</ref>. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. Ngowezi-2022 uSibiya wathwesa iziqu zobudokotela eNyuvesi yaseGoli ngomqulu wakhe osihloko sithi 'Narrating the Nation: A Postcolonial Reading of Jabulani Mngadi's Novels<ref>{{Cite web|title=Research Portal|url=https://ujcontent.uj.ac.za/esploro/outputs/doctoral/The-manipulation-of-language-in-EDM/9931809907691?institution=27UOJ_INST|access-date=2025-07-09|website=ujcontent.uj.ac.za}}</ref>. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters'' eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli, wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nohhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007. NgoNhlangulana wezi-2007 uSotobe wasebenza njengomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * Kungasa Ngifile (2002), Cape Town: Tafelberg * Ngidedele Ngife (2006), Cape Town: Tafelberg * Ngiyolibala Ngifile 2010), Cape Town: Tafelberg * Amazolo Ayizolo (2012), Cape Town: Via Afrika * Inkululeko Engakhululekile (2020), Pretoria: Weza Home Publishers == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press * Isibusiso Nezinyembezi, EDM Sibiya (Umhleli), == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152 == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> qd6ov9hun235jvj6400sc7gktixawi6 114475 114474 2025-07-09T10:11:25Z Winter month 23703 Inserted reference 4 114475 wikitext text/x-wiki This is my draft page 1 --- Original page; [[Dumisani Sibiya]] --- U'''Dumisani Sibiya''' ungumbhali wolimi lwesiZulu<ref>{{Cite web|date=2012-07-11|title=Conversation with South African Writer, Dumisani Sibiya|url=https://geosireads.wordpress.com/2012/07/11/conversation-with-south-african-writer-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=Geosi Reads|language=en}}</ref>. Wazalwa mhla zingama-29 kuMbasa 1976. Usezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, izinkondlo kanye nezindaba ezimfushane ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngenoveli yakhe yokuqala ngqa akayishicilela ngonyaka wezi-2002 esihloko esithi [[Kungasa Ngifile|''Kungasa Ngifile'']]. Ngale noveli wazuza indodo yesiliva emncintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (''Sanlam Prize for Youth Literature''). USotobe ufundisa e[[INyuvesi yaseGoli|Nyuvesi yaseGoli]] (''University of Johannesburg'') lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi<ref>{{Cite web|title=Prof Dumisani Sibiya|url=https://www.uj.ac.za/members/mr-dumisani-sibiya/|access-date=2025-07-09|website=University of Johannesburg|language=en-ZA}}</ref>. == Impilo yokuqala nemfundo == USibiya wazalelwa endaweni yase[[Nquthu]], eNyakatho neKwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umatikuletsheni (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni ze[[IZibalo|Zibalo]] kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwa[[EGoli|Ndongaziyaduma]] lapho enza khona iziqu zika-''BA'' ne[[University of the Witwatersrand|Nyuvesi yaseWitswatersrand]]. Izifundo ayegxile kuzo kule Nyuvesi kwabe kuy[[isiZulu]], ezemiBhalo yase-Afrika (''African Literature''), ezeMidlalo namaFilimu (''Drama and Film''). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-''BA Honors'' ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-''BA Honors'' wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso. Ngowezi-2022 uSibiya wathwesa iziqu zobudokotela eNyuvesi yaseGoli ngomqulu wakhe osihloko sithi 'Narrating the Nation: A Postcolonial Reading of Jabulani Mngadi's Novels<ref>{{Cite web|title=Research Portal|url=https://ujcontent.uj.ac.za/esploro/outputs/doctoral/The-manipulation-of-language-in-EDM/9931809907691?institution=27UOJ_INST|access-date=2025-07-09|website=ujcontent.uj.ac.za}}</ref>. == Imisebenzi == Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-''Masters'' eNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli, wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nohhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007. NgoNhlangulana wezi-2007 uSotobe wasebenza njengomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi. == Izincwadi == * Kungasa Ngifile (2002), Cape Town: Tafelberg * Ngidedele Ngife (2006), Cape Town: Tafelberg * Ngiyolibala Ngifile 2010), Cape Town: Tafelberg * Amazolo Ayizolo (2012), Cape Town: Via Afrika * Inkululeko Engakhululekile (2020), Pretoria: Weza Home Publishers == Izindaba ezimfushane == * Imikhizo (2004), Johannesburg: Macmillan South Africa * Izinzulu ZikaZulu (2011), Johannesburg: Macmillan South Africa * Isiqongo (2005), SR Mdluli (umhleli) Pretoria: Stimela Publishers * Sidla Ingqatho neFutho (2007), Mkhambeni, N (Umhleli), Pretoria: Afritude == Izinkondlo == * Senz' Okwethu (2006), CD Ntuli (umhleli), Pretoria: Stimela Publishers * Izinyosi (2007), Rooderport: Vilvia Publishers * Zibuyile Emasisweni, CD Ntuli & DBZ Ntuli (abahleli), Cape Town, Oxford University Press * Isibusiso Nezinyembezi, EDM Sibiya (Umhleli), == Imidlalo == * Welcome to Johannesburg, Zweli Sibiya & Dumisani Sibiya == Kumajenali == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio. Journal of African Cultural Studies, Volume 14, No.2, December 2 2001. pp.137-152<ref>{{Cite web|title=ORCID|url=https://orcid.org/0000-0001-8063-5505|access-date=2025-07-09|website=orcid.org}}</ref> == Amaphepha akawethula kwizinkomfa == * Performance to Print and Print to Performance: Plays, Adaptations and Book Reading on South African Radio, lethulwa eNyuvsesi yaseRhodes ngowezi-2001 * Postulating Audience in isiZulu Radio Drama: Narration, Characterisation and Theme in Mlaba's uNdlebekazizwa, Iphephaelafundwa eNyuvesi yase Birmingham, eBukhosini oBuhlangene, ngoMandulo wezi-2002 * Cry Not; Try A Lot: The Development and Promotion of African-language literatures in South Africa, iphepha elafundwa kwinkomfa e-ALASA, eNyuvesi yaseVenda [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] ngoNtulikazi wezi-2012 == Imiklomelo nemifundaze == * DR TW Khambule "Growing Our Timber" Award. * Isaac Moephuli Memorial Award. * Harold and Doris Tothill Bequest Fund Scholarship. * ISMA-Maurice Floir Award. * Vilakazi Memorial Award. == Imithombo yolwazi == <references /> sjvnjjo6k5pdbkb32v72y93j4tydi8f User:NLNC/page 1 2 32933 114378 114322 2025-07-08T13:10:51Z NLNC 23704 114378 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; --- ha9j6gijzc1y5gtjg0rb5v0kzq23e32 114389 114378 2025-07-08T13:18:46Z NLNC 23704 copy from the original 114389 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; --- '''Imfundo''' inqubo elula yokufunda. Ulwazi, amakhono, amagugu, izinkolelo, nemikhuba iqembu labantu zidluliselwa abanye abantu, ngokusebenzisa ukuxoxa indaba, ingxoxo, ukufundisa, ukuqeqesha, noma ucwaningo. Imfundo ngeyona ibalulekileyo uma ufuna ukuphumelela. Imfundo ukhiye wempilo, Impilo isemfundweni nasezandleni. Itsha yanamhlanje ayisafundi, ithatha imali yabazali iyoyiphuza utswala nezidakamizwa. Imfundo yanamhlanje ayifani nemfundo yakudala. Kudala zazingekho izokolo ogogo bethu nomkhulu bethu babefundela phandle, ingekho imifanekiso yesikolo, behamba ngenyawo uma beya eskolweni behlupheka. Impilo yanamhlanje ayifani nempilo yakudala, namhlanje izikolo Zikhona kodwa abafundi badlala ngalo ithuba . Baningi abalifunayo ithuba Kodwa abalitholanga. exdr96s5vvhloe8eizlxa3lnars7yob 114404 114389 2025-07-08T13:27:23Z NLNC 23704 shicilela 114404 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; --- '''Imfundo''' inqubo elula yokufunda. Ulwazi, amakhono, amagugu, izinkolelo, nemikhuba iqembu labantu zidluliselwa abanye abantu, ngokusebenzisa ukuxoxa indaba, ingxoxo, ukufundisa, ukuqeqesha, noma ucwaningo. Imfundo ngeyona ibalulekileyo uma ufuna ukuphumelela. Imfundo ukhiye wempilo, Impilo isemfundweni nasezandleni. Itsha yanamhlanje ayisafundi, ithatha imali yabazali iyoyiphuza utswala nezidakamizwa. Imfundo yanamhlanje ayifani nemfundo yakudala. Kudala zazingekho izokolo ogogo bethu nomkhulu bethu babefundela phandle, ingekho imifanekiso yesikolo, behamba ngenyawo uma beya eskolweni behlupheka. Impilo yanamhlanje ayifani nempilo yakudala, namhlanje izikolo Zikhona kodwa abafundi badlala ngalo ithuba . Baningi abalifunayo ithuba Kodwa abalitholanga. == Umlando == == Imithombo yolwazi == h5cbgal5hrj0ssxzl0qghth4peu427m 114407 114404 2025-07-08T13:28:27Z NLNC 23704 shicilela 114407 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Imfundo]] --- '''Imfundo''' inqubo elula yokufunda. Ulwazi, amakhono, amagugu, izinkolelo, nemikhuba iqembu labantu zidluliselwa abanye abantu, ngokusebenzisa ukuxoxa indaba, ingxoxo, ukufundisa, ukuqeqesha, noma ucwaningo. Imfundo ngeyona ibalulekileyo uma ufuna ukuphumelela. Imfundo ukhiye wempilo, Impilo isemfundweni nasezandleni. Itsha yanamhlanje ayisafundi, ithatha imali yabazali iyoyiphuza utswala nezidakamizwa. Imfundo yanamhlanje ayifani nemfundo yakudala. Kudala zazingekho izokolo ogogo bethu nomkhulu bethu babefundela phandle, ingekho imifanekiso yesikolo, behamba ngenyawo uma beya eskolweni behlupheka. Impilo yanamhlanje ayifani nempilo yakudala, namhlanje izikolo Zikhona kodwa abafundi badlala ngalo ithuba . Baningi abalifunayo ithuba Kodwa abalitholanga. == Umlando == == Imithombo yolwazi == r4yygjg8fp3tg3vka0hpcexf8k9ezi6 114409 114407 2025-07-08T13:29:40Z NLNC 23704 shi 114409 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Imfundo]] --- '''Imfundo''' inqubo elula yokufunda. Ulwazi, amakhono, amagugu, izinkolelo, nemikhuba iqembu labantu zidluliselwa abanye abantu, ngokusebenzisa ukuxoxa indaba, ingxoxo, ukufundisa, ukuqeqesha, noma ucwaningo. Imfundo ngeyona ibalulekileyo uma ufuna ukuphumelela. Imfundo ukhiye wempilo, Impilo isemfundweni nasezandleni. Itsha yanamhlanje ayisafundi, ithatha imali yabazali iyoyiphuza utswala nezidakamizwa. Imfundo yanamhlanje ayifani nemfundo yakudala. Kudala zazingekho izokolo ogogo bethu nomkhulu bethu babefundela phandle, ingekho imifanekiso yesikolo, behamba ngenyawo uma beya eskolweni behlupheka. Impilo yanamhlanje ayifani nempilo yakudala, namhlanje izikolo Zikhona kodwa abafundi badlala ngalo ithuba . Baningi abalifunayo ithuba Kodwa abalitholanga. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> 8uvikwkqrpuiqosyr53alrgjkktu5p0 114413 114409 2025-07-08T21:07:00Z NLNC 23704 114413 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- Incwadi kuyinto efundwayo. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhu lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka. Izincwadi ziqukethwe umlandu wabantu, imfundiso, amakhono kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> jsqha7mcfv6bgqgj4yfnqhufzjbeh0w 114414 114413 2025-07-08T21:12:52Z NLNC 23704 114414 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' kuyinto efundwayo. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhu lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka. Izincwadi ziqukethwe umlandu wabantu, imfundiso, amakhono kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> 4iijdl06663zswp6dex2nfevlu2bosa 114433 114414 2025-07-09T07:44:28Z NLNC 23704 114433 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' amaphepha abhaliwe amaningi nahlanganisiwe enziwa umqulu, nokuyinto efundwayo. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu, ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhuku bhuku, lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi, ngenxa yokuthi kumobhalo nokuyiwona ofundwayo noqukethe ulwazi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka. Izincwadi ziqukethwe umlando wabantu, imfundiso, amakhono, amagugu kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. Izinto eziningi ngokuhamba kwesikhathi ziyashintsha kodwa ulwazi olubhalwe encwadini alushintshi, ludluliseka kalula kubantu. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> afqyke42rh3bl2wkfq50xurkpp7atw0 114456 114433 2025-07-09T08:44:57Z NLNC 23704 114456 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' amaphepha abhaliwe amaningi nahlanganisiwe enziwa umqulu, nokuyinto efundwayo. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu, ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhuku bhuku, lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi, ngenxa yokuthi kumobhalo nokuyiwona ofundwayo noqukethe ulwazi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka. Izincwadi ziqukethwe umlando wabantu, imfundiso, amakhono, amagugu kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. Izinto eziningi ngokuhamba kwesikhathi ziyashintsha kodwa ulwazi olubhalwe encwadini alushintshi, ludluliseka kalula kubantu. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando nokusetshenziswa == Incwadi ingumthombo obalulekile wolwazi nosetshenziswa ukugcina ulwazi lwesintu. Umlando wencwadi uqala emandulo, ngesikhathi abantu besebenzisa amatshe ukubhala ngezinto abazenzayo, izimo abadlula kuzo, ukugcina umlando namasiko. Umlando wezincwadi waba isiyalo esaziwayo sezemfundo ngeminyaka yawo-1980. Umbhalo oqukethwe encwadini, ungumzila wokuxhumana phakathi kwabafundi namagama. Ukuhlaziywa kwengxenye ngayinye yencwadi kungadalula injongo yayo, ukuthi yayigcinwe kuphi futhi kanjani, yafundwa ubani, izinkolelo, imobono, nezenkolo zangaleso sikhathi, nokuthi abafundi bayawusebenzisa umbhalo nolwazi olutholakala ngaphakathi. Ukuntuleka kobufakazi kungashiya imikhondo ebalulekile mayelana nesimo sencwadi ethile. Ngokuhamba kwesikhathi kwabakhona izincwadi nokungamaphepha abhaliwe nahlanganisa ulwazi, izindaba, nemibono ehlukene. Izincwadi zisiza ekudluliseni ulwazi, ezikoleni basebenzisa izincwadi ukufundisa ngomlando nokwethula izindaba ezijabulisayo. == Imithombo yolwazi == <references /> ah7yocuhkaqfr5pmjoj9sit9wrn3v4t 114466 114456 2025-07-09T09:54:29Z NLNC 23704 114466 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' amaphepha abhaliwe amaningi nahlanganisiwe enziwa umqulu, nokuyinto efundwayo<ref>{{Cite journal|last=Kovač|first=Miha|last2=Phillips|first2=Angus|last3=van der Weel|first3=Adriaan|last4=Wischenbart|first4=Ruediger|date=2019-09-01|title=What is a Book?|url=https://doi.org/10.1007/s12109-019-09665-5|journal=Publishing Research Quarterly|language=en|volume=35|issue=3|pages=313–326|doi=10.1007/s12109-019-09665-5|issn=1936-4792}}</ref>. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu, ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhuku bhuku, lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi, ngenxa yokuthi kumobhalo nokuyiwona ofundwayo noqukethe ulwazi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka<ref>{{Cite web|date=2022-11-21|title=What is a PDF Book? Everything You Need to Know About PDF Files from PDF Drive|url=https://roboticsandautomationnews.com/2022/11/21/what-is-a-pdf-book-everything-you-need-to-know-about-pdf-files-from-pdf-drive/58225/|access-date=2025-07-09|website=Robotics & Automation News|language=en-US}}</ref>. Izincwadi ziqukethwe umlando wabantu, imfundiso, amakhono, amagugu kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. Izinto eziningi ngokuhamba kwesikhathi ziyashintsha kodwa ulwazi olubhalwe encwadini alushintshi, ludluliseka kalula kubantu. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando nokusetshenziswa == Incwadi ingumthombo obalulekile wolwazi nosetshenziswa ukugcina ulwazi lwesintu. Umlando wencwadi uqala emandulo, ngesikhathi abantu besebenzisa amatshe ukubhala ngezinto abazenzayo, izimo abadlula kuzo, ukugcina umlando namasiko. Umlando wezincwadi waba isiyalo esaziwayo sezemfundo ngeminyaka yawo-1980<ref>{{Citation|title=Book|date=2025-06-04|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Book&oldid=1293954177|access-date=2025-07-09|language=en}}</ref>. Umbhalo oqukethwe encwadini, ungumzila wokuxhumana phakathi kwabafundi namagama. Ukuhlaziywa kwengxenye ngayinye yencwadi kungadalula injongo yayo, ukuthi yayigcinwe kuphi futhi kanjani, yafundwa ubani, izinkolelo, imobono, nezenkolo zangaleso sikhathi, nokuthi abafundi bayawusebenzisa umbhalo nolwazi olutholakala ngaphakathi. Ukuntuleka kobufakazi kungashiya imikhondo ebalulekile mayelana nesimo sencwadi ethile. Ngokuhamba kwesikhathi kwabakhona izincwadi nokungamaphepha abhaliwe nahlanganisa ulwazi, izindaba, nemibono ehlukene. Izincwadi zisiza ekudluliseni ulwazi, ezikoleni basebenzisa izincwadi ukufundisa ngomlando nokwethula izindaba ezijabulisayo. == Imithombo yolwazi == <references /> pftghl50o7yoccpgkc1qhxxryh9n3vf 114470 114466 2025-07-09T10:00:25Z NLNC 23704 114470 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' amaphepha abhaliwe amaningi nahlanganisiwe enziwa umqulu, nokuyinto efundwayo<ref>{{Cite journal|last=Kovač|first=Miha|last2=Phillips|first2=Angus|last3=van der Weel|first3=Adriaan|last4=Wischenbart|first4=Ruediger|date=2019-09-01|title=What is a Book?|url=https://doi.org/10.1007/s12109-019-09665-5|journal=Publishing Research Quarterly|language=en|volume=35|issue=3|pages=313–326|doi=10.1007/s12109-019-09665-5|issn=1936-4792}}</ref>. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu, ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhuku bhuku, lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi, ngenxa yokuthi kumobhalo nokuyiwona ofundwayo noqukethe ulwazi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka<ref>{{Cite web|date=2022-11-21|title=What is a PDF Book? Everything You Need to Know About PDF Files from PDF Drive|url=https://roboticsandautomationnews.com/2022/11/21/what-is-a-pdf-book-everything-you-need-to-know-about-pdf-files-from-pdf-drive/58225/|access-date=2025-07-09|website=Robotics & Automation News|language=en-US}}</ref>. Izincwadi ziqukethwe umlando wabantu, imfundiso, amakhono, amagugu kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. Izinto eziningi ngokuhamba kwesikhathi ziyashintsha kodwa ulwazi olubhalwe encwadini alushintshi, ludluliseka kalula kubantu. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando nokusetshenziswa == Incwadi ingumthombo obalulekile wolwazi nosetshenziswa ukugcina ulwazi lwesintu. Umlando wencwadi uqala emandulo, ngesikhathi abantu besebenzisa amatshe ukubhala ngezinto abazenzayo, izimo abadlula kuzo, ukugcina umlando namasiko. Umlando wezincwadi waba isiyalo esaziwayo sezemfundo ngeminyaka yawo-1980. Umbhalo oqukethwe encwadini, ungumzila wokuxhumana phakathi kwabafundi namagama. Ukuhlaziywa kwengxenye ngayinye yencwadi kungadalula injongo yayo, ukuthi yayigcinwe kuphi futhi kanjani, yafundwa ubani, izinkolelo, imobono, nezenkolo zangaleso sikhathi, nokuthi abafundi bayawusebenzisa umbhalo nolwazi olutholakala ngaphakathi. Ukuntuleka kobufakazi kungashiya imikhondo ebalulekile mayelana nesimo sencwadi ethile. Ngokuhamba kwesikhathi kwabakhona izincwadi nokungamaphepha abhaliwe nahlanganisa ulwazi, izindaba, nemibono ehlukene. Izincwadi zisiza ekudluliseni ulwazi, ezikoleni basebenzisa izincwadi ukufundisa ngomlando nokwethula izindaba ezijabulisayo. == Imithombo yolwazi == <references /> o9yrtpcq5ao2b6xdakvpxl54y5vfmrk 114472 114470 2025-07-09T10:04:08Z NLNC 23704 114472 wikitext text/x-wiki This is my draft page one --- original page; [[Incwadi]] --- '''Incwadi''' amaphepha abhaliwe amaningi nahlanganisiwe enziwa umqulu, nokuyinto efundwayo<ref>{{Cite journal|last=Kovač|first=Miha|last2=Phillips|first2=Angus|last3=van der Weel|first3=Adriaan|last4=Wischenbart|first4=Ruediger|date=2019-09-01|title=What is a Book?|url=https://doi.org/10.1007/s12109-019-09665-5|journal=Publishing Research Quarterly|language=en|volume=35|issue=3|pages=313–326|doi=10.1007/s12109-019-09665-5|issn=1936-4792}}</ref>. Ziningi izincwadi emhlabeni, futhi incwadi ibhaliwa ngumuntu, ngakho ke uma umuntu eloba ngaphakathi kwebhuku bhuku, lelo bhuku libizwa ngokuthi yincwadi, ngenxa yokuthi kumobhalo nokuyiwona ofundwayo noqukethe ulwazi. Zikhona izincwadi ezingabhalwanga lutho ezimele umuntu ukuthi azibhale. Incwadi noma izincwadi zibaluleke kakhulu kubantu ngoba yizona eziletha imfundiso kithina, imfundiso yamandulo leyo abantu abaningi abayikhohliwe. Izincwadi zisebenza njengendawo yokulondoloza imiqondo kanye namacebo wabantu. Lokhu kungasetshenziswa emva kweminyaka<ref>{{Cite web|date=2022-11-21|title=What is a PDF Book? Everything You Need to Know About PDF Files from PDF Drive|url=https://roboticsandautomationnews.com/2022/11/21/what-is-a-pdf-book-everything-you-need-to-know-about-pdf-files-from-pdf-drive/58225/|access-date=2025-07-09|website=Robotics & Automation News|language=en-US}}</ref>. Izincwadi ziqukethwe umlando wabantu, imfundiso, amakhono, amagugu kanye nokunye okuningi. Thina singabantu ngeke sikwazi ukugcina konke esikwaziyo ezinqondweni ngoba sizokukhohlwa. Izinto eziningi ngokuhamba kwesikhathi ziyashintsha kodwa ulwazi olubhalwe encwadini alushintshi, ludluliseka kalula kubantu. [[Ubuciko bomlomo|Izinkondlo]] zika Zulu zigcinwa ngaphakathi kwezincwadi. == Umlando nokusetshenziswa == Incwadi ingumthombo obalulekile wolwazi nosetshenziswa ukugcina ulwazi lwesintu. Umlando wencwadi uqala emandulo, ngesikhathi abantu besebenzisa amatshe ukubhala ngezinto abazenzayo, izimo abadlula kuzo, ukugcina umlando namasiko. Umlando wezincwadi waba isiyalo esaziwayo sezemfundo ngeminyaka yawo-1980<ref>{{Cite web|title=The Books of the Century, 1980-1989|url=https://www.ocf.berkeley.edu/~immer/books1980s|website=www.ocf.berkeley.edu|access-date=2025-07-09|archive-url=http://web.archive.org/web/20250405054734/https://www.ocf.berkeley.edu/~immer/books1980s|archive-date=2025-04-05}}</ref>. Umbhalo oqukethwe encwadini, ungumzila wokuxhumana phakathi kwabafundi namagama. Ukuhlaziywa kwengxenye ngayinye yencwadi kungadalula injongo yayo, ukuthi yayigcinwe kuphi futhi kanjani, yafundwa ubani, izinkolelo, imobono, nezenkolo zangaleso sikhathi, nokuthi abafundi bayawusebenzisa umbhalo nolwazi olutholakala ngaphakathi. Ukuntuleka kobufakazi kungashiya imikhondo ebalulekile mayelana nesimo sencwadi ethile. Ngokuhamba kwesikhathi kwabakhona izincwadi nokungamaphepha abhaliwe nahlanganisa ulwazi, izindaba, nemibono ehlukene. Izincwadi zisiza ekudluliseni ulwazi, ezikoleni basebenzisa izincwadi ukufundisa ngomlando nokwethula izindaba ezijabulisayo. == Imithombo yolwazi == <references /> f0twl59lb308z2efm06xzezin9b7kix User:Wazewathandwa/Page1 2 32951 114369 114341 2025-07-08T13:08:03Z Wazewathandwa 23698 114369 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: --- --- kfib2p7imbugrwy4v3kex25kd2asdai 114372 114369 2025-07-08T13:09:44Z Wazewathandwa 23698 114372 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: --- --- 4c7zhkf0vmf66h5gofw2fjr7ywt54e2 114376 114372 2025-07-08T13:10:08Z Wazewathandwa 23698 114376 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: --- --- j3rr2s4mvk3iw521su0z1kikr2uqxbw 114385 114376 2025-07-08T13:16:20Z Wazewathandwa 23698 Added a draft text 114385 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: --- --- '''Usuku Lwabesifazane''' yiHolide Lomphakathi lase[[Ningizimu Afrika]] eligujwa minyaka yonke mhla ziyisi-9 uNcwaba minyaka yonke. Ngalolu suku izwe lonke lisuke libungaza ubuqhawe abathathwa ngabesifazane abayi-20 000 bemashela eUnion Buildings e[[IPitoli|Pitoli]] behambisa izikhalo zabo mayelana no[[Mthetho wamapasi]]. Lomthetho wawudinga ukuba ama-Afrika njengoba babe baziwa "ngabamnyama" ngaphansi komthetho wobadlululo owabe waziwa nge-''Population Registration Act'' ukuba bapathe amapasi okuhamba, ayaiziwa njengama pasi ayelawula ukuba khona kwama-Afrika emadolobheni, ukugcina uqhekeko, kanye nokulawula abasenzi bangaphandle ngesikhathi sobandlululo . Lolu suku lwaqala ukugujwa ngonyaka we-1994 mhla ziyisi-9 uNcwaba lwafakwa kuMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). Ngalolulu suku abesifazane bemashela khona e''Union Buildings'' babebiza isiqubulo esithi ''‘Strijdom, wathint' abafazi wathint' imbokodo''. 1qxf1d1zuutabl2sucgt74i6b8sc23j 114388 114385 2025-07-08T13:18:06Z Wazewathandwa 23698 Added a title 114388 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: Usuku Lwabesifazane --- --- '''Usuku Lwabesifazane''' yiHolide Lomphakathi lase[[Ningizimu Afrika]] eligujwa minyaka yonke mhla ziyisi-9 uNcwaba minyaka yonke. Ngalolu suku izwe lonke lisuke libungaza ubuqhawe abathathwa ngabesifazane abayi-20 000 bemashela eUnion Buildings e[[IPitoli|Pitoli]] behambisa izikhalo zabo mayelana no[[Mthetho wamapasi]]. Lomthetho wawudinga ukuba ama-Afrika njengoba babe baziwa "ngabamnyama" ngaphansi komthetho wobadlululo owabe waziwa nge-''Population Registration Act'' ukuba bapathe amapasi okuhamba, ayaiziwa njengama pasi ayelawula ukuba khona kwama-Afrika emadolobheni, ukugcina uqhekeko, kanye nokulawula abasenzi bangaphandle ngesikhathi sobandlululo . Lolu suku lwaqala ukugujwa ngonyaka we-1994 mhla ziyisi-9 uNcwaba lwafakwa kuMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). Ngalolulu suku abesifazane bemashela khona e''Union Buildings'' babebiza isiqubulo esithi ''‘Strijdom, wathint' abafazi wathint' imbokodo''. 7k0qt2rbdoedulzw0xuoqmj1bfiwok3 114396 114388 2025-07-08T13:23:28Z Wazewathandwa 23698 Added history and references 114396 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: Usuku Lwabesifazane --- --- '''Usuku Lwabesifazane''' yiHolide Lomphakathi lase[[Ningizimu Afrika]] eligujwa minyaka yonke mhla ziyisi-9 uNcwaba minyaka yonke. Ngalolu suku izwe lonke lisuke libungaza ubuqhawe abathathwa ngabesifazane abayi-20 000 bemashela eUnion Buildings e[[IPitoli|Pitoli]] behambisa izikhalo zabo mayelana no[[Mthetho wamapasi]]. Lomthetho wawudinga ukuba ama-Afrika njengoba babe baziwa "ngabamnyama" ngaphansi komthetho wobadlululo owabe waziwa nge-''Population Registration Act'' ukuba bapathe amapasi okuhamba, ayaiziwa njengama pasi ayelawula ukuba khona kwama-Afrika emadolobheni, ukugcina uqhekeko, kanye nokulawula abasenzi bangaphandle ngesikhathi sobandlululo . Lolu suku lwaqala ukugujwa ngonyaka we-1994 mhla ziyisi-9 uNcwaba lwafakwa kuMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). Ngalolulu suku abesifazane bemashela khona e''Union Buildings'' babebiza isiqubulo esithi ''‘Strijdom, wathint' abafazi wathint' imbokodo''. == Umlando == == Imithombo yolwazi == kg334kn3bqee4do1kyiztk1mmv3j727 114405 114396 2025-07-08T13:27:31Z Wazewathandwa 23698 Added reference heading 114405 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- --- Original Page: Usuku Lwabesifazane --- --- '''Usuku Lwabesifazane''' yiHolide Lomphakathi lase[[Ningizimu Afrika]] eligujwa minyaka yonke mhla ziyisi-9 uNcwaba minyaka yonke. Ngalolu suku izwe lonke lisuke libungaza ubuqhawe abathathwa ngabesifazane abayi-20 000 bemashela eUnion Buildings e[[IPitoli|Pitoli]] behambisa izikhalo zabo mayelana no[[Mthetho wamapasi]]. Lomthetho wawudinga ukuba ama-Afrika njengoba babe baziwa "ngabamnyama" ngaphansi komthetho wobadlululo owabe waziwa nge-''Population Registration Act'' ukuba bapathe amapasi okuhamba, ayaiziwa njengama pasi ayelawula ukuba khona kwama-Afrika emadolobheni, ukugcina uqhekeko, kanye nokulawula abasenzi bangaphandle ngesikhathi sobandlululo . Lolu suku lwaqala ukugujwa ngonyaka we-1994 mhla ziyisi-9 uNcwaba lwafakwa kuMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). Ngalolulu suku abesifazane bemashela khona e''Union Buildings'' babebiza isiqubulo esithi ''‘Strijdom, wathint' abafazi wathint' imbokodo''. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> rl4wdwc2w4ivfgjs6gj3oton8jz37cg 114426 114405 2025-07-09T07:22:48Z Wazewathandwa 23698 Story updated 114426 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- Original Page: Ibanyana Banyana --- '''Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika''' eliteketiswa ngokuthi i''Banyana Banyana'' iqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo e[[Ningizimu Afrika]] eyaziwa ngokuthi yi-[[South African Football Association]]. Leli qembu ladlala umdlalo wokuqala neqembu lesizwe labesifazane lase[[Swazini]] mhla zingama-31 kuNhlaba ngonyaka wezi-1993. Kuwo lomdlalo wokuqala bebhekene neqembu laseSwazini bawuqoba lomdlalo ngama-14 e-0. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios . Iqembu eBanyana Banyana selake ladlala kabili kwimidlalo yama Olimpiki. Baqala ukudlala ngonka wezi-2012 kimidlalo yama-[[Imidlalo yama-Olimpiki|Olimpiki]] eyabe ibanjelwe e[[Landani]], umqeqeshi ngalesi sikhathi kwabe kungu[[Siphiwe Khoza]]. Okwesibili kwabe kungunyaka wezi-2016 edolobheni laseRio Da Janeiro lapho imidlalo yama-Olimpiki yabe ibajelwe khona, lapha umqeqeshi waqembu kwabe kungu[[Vera Pauw]]. Kuzo zombili lezi zihlandla bakhishwa emqudelwaneni. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> h7qdksiktrelgsayc99esvqws4fxdgv 114434 114426 2025-07-09T07:44:34Z Wazewathandwa 23698 Edited 114434 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- Original Page: IBanyana Banyana --- '''Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika''' eliteketiswa ngokuthi i''Banyana Banyana.'' Leli yiqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo e[[Ningizimu Afrika]] eyaziwa ngokuthi yi-[[South African Football Association]]. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios . Umqeqeshi waleli qembu manje nguDesiree Ellis. Waqala ukuqeqeshi le qembu ngonyaka wezi-2016. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> q93sddot6iow9xii53lrdd27y3d1q2w 114448 114434 2025-07-09T08:18:04Z Wazewathandwa 23698 /* Umlando */ 114448 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- Original Page: IBanyana Banyana --- '''Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika''' eliteketiswa ngokuthi i''Banyana Banyana.'' Leli yiqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo e[[Ningizimu Afrika]] eyaziwa ngokuthi yi-[[South African Football Association]]. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios . Umqeqeshi waleli qembu manje nguDesiree Ellis. Waqala ukuqeqeshi le qembu ngonyaka wezi-2016. Emva kwemizamo eminingi, iBanyana Banyana iwine i-WAFCON kokuqala ngo-2022 emva kokuhlula i-Morocco 2-1. == Umlando == Umdlalo wokuqala osemthethweni weBanyana Banyana wadlalwa mhla zingama-30 kuNhlaba 1993 neKingdom of Eswatini. IBanyana Banyana yawunqoba ngo 14–0 lo mdlalo. Umqeqeshi owine i-WAFCON ngo-2023, u-Desiree Ellis, udlale kulowo mdlalo futhi washaya amagoli amathathu. Umdlalo wabo wokuqala namazwe angaphandle kwe-Afrika bawudlale neChina. Badlale imidlalo emibili bahlulwa ngo 8-0 no 13-0. Umdlalo abawuhluwe kuwo ngo-13-0, kube wumdlalo abahlulwe kuwo ngenani eliphuzulu emlandweni wabo. Leli qembu laqala ukunqoba izwe elingaphandle kwe-Afrika ngo-2000, lapho lashaya khona iScotland ngo 2-0 kuCyrus Women’s Cup. Ukunqoba ngenani eliphezulu kweNingizimu Afrika kwenzeke emdlalweni weCOSAFA Women’s Championship, eGqeberha, mhla zingama-31 kuNtulikazi wezi-2019, ngesikhathi ihlula iComoros ngo 17–0. Ukaputeni uRefiloe Jane washaya amagoli awu-4 lapha. == Imithombo yolwazi == <references /> 90xjmixr742khpnhli6bu7g3fopi2z0 114457 114448 2025-07-09T08:47:10Z Wazewathandwa 23698 Edit 114457 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- Original Page: IBanyana Banyana --- '''Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika''' eliteketiswa ngokuthi i''Banyana Banyana.'' Leli yiqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo e[[Ningizimu Afrika]] eyaziwa ngokuthi yi[[:en:South_African_Football_Association|-South African Football Association]]. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios . Umqeqeshi waleli qembu manje nguDesiree Ellis. Waqala ukuqeqeshi le qembu ngonyaka wezi-2016. Emva kwemizamo eminingi, iBanyana Banyana iwine i-WAFCON kokuqala ngo-2022 emva kokuhlula i-Morocco 2-1. == Umlando == Umdlalo wokuqala osemthethweni weBanyana Banyana wadlalwa mhla zingama-30 kuNhlaba 1993 ne-Kingdom of Eswatini. IBanyana Banyana yawunqoba ngo 14–0 lo mdlalo. Umqeqeshi owine i-WAFCON ngo-2023, u-Desiree Ellis, udlale kulowo mdlalo futhi washaya amagoli amathathu. Umdlalo wabo wokuqala namazwe angaphandle kwe-Afrika bawudlale neChina. Badlale imidlalo emibili bahlulwa ngo 8-0 no 13-0. Umdlalo abawuhluwe kuwo ngo-13-0, kube wumdlalo abahlulwe kuwo ngenani eliphuzulu emlandweni wabo. Leli qembu laqala ukunqoba izwe elingaphandle kwe-Afrika ngo-2000, lapho lashaya khona iScotland ngo 2-0 kuCyrus Women’s Cup. Ukunqoba ngenani eliphezulu kweNingizimu Afrika kwenzeke emdlalweni weCOSAFA Women’s Championship, eGqeberha, mhla zingama-31 kuNtulikazi wezi-2019, ngesikhathi ihlula iComoros ngo 17–0. Ukaputeni uRefiloe Jane washaya amagoli awu-4 lapha. == Imithombo yolwazi == <references /> 0jce1w9tkcsg4ybmshxf52cl6d643v9 114459 114457 2025-07-09T09:11:53Z Wazewathandwa 23698 /* Imithombo yolwazi */ 114459 wikitext text/x-wiki This is my draft page. --- Original Page: IBanyana Banyana --- '''Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika''' eliteketiswa ngokuthi i''Banyana Banyana.'' Leli yiqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo e[[Ningizimu Afrika]] eyaziwa ngokuthi yi[[:en:South_African_Football_Association|-South African Football Association]]. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios. Umqeqeshi waleli qembu manje nguDesiree Ellis. Waqala ukuqeqeshi le qembu ngonyaka wezi-2016. Emva kwemizamo eminingi, iBanyana Banyana iwine i-WAFCON kokuqala ngo-2022 emva kokuhlula i-Morocco 2-1. <ref>https://www.cafonline.com/caf-womens-africa-cup-of-nations/news/from-history-makers-to-title-defenders-coach-desiree-ellis-on-banyana-banyana-s-next-chapter/</ref> == Umlando == Umdlalo wokuqala osemthethweni weBanyana Banyana wadlalwa mhla zingama-30 kuNhlaba 1993 ne-Kingdom of Eswatini. <ref>[https://www.sasolinsport.co.za/about-banyana-banyana/#:~:text=Sasol%2Dsponsored%20Banyana%20Banyana%20are,with%20a%20match%20against%20Swaziland. https://www.sasolinsport.co.za/about-banyana-banyana/#:~:text=Sasol%2Dsponsored%20Banyana%20Banyana%20are,with%20a%20match%20against%20Swaziland.]</ref> IBanyana Banyana yawunqoba ngo 14–0 lo mdlalo. Umqeqeshi owine i-WAFCON ngo-2023, u-Desiree Ellis, udlale kulowo mdlalo futhi washaya amagoli amathathu. Umdlalo wabo wokuqala namazwe angaphandle kwe-Afrika bawudlale neChina. Badlale imidlalo emibili bahlulwa ngo 8-0 no 13-0. <ref>https://www.safa.net/news/banyana-banyana-at-a-glance/</ref> Umdlalo abawuhluwe kuwo ngo-13-0, kube wumdlalo abahlulwe kuwo ngenani eliphuzulu emlandweni wabo. Leli qembu laqala ukunqoba izwe elingaphandle kwe-Afrika ngo-2000, lapho lashaya khona iScotland ngo 2-0 kuCyrus Women’s Cup. <ref>https://www.safa.net/news/banyana-banyana-at-a-glance/</ref> Ukunqoba ngenani eliphezulu kweNingizimu Afrika kwenzeke emdlalweni weCOSAFA Women’s Championship, eGqeberha, mhla zingama-31 kuNtulikazi wezi-2019, ngesikhathi ihlula iComoros ngo 17–0. <ref>https://www.news24.com/sport/record-breaking-banyana-thrash-comoros-17-0-in-opening-cosafa-clash-20190731</ref> Ukaputeni uRefiloe Jane washaya amagoli awu-4 lapha. == Imithombo yolwazi == <references /> drfe42u6940fbo2r4ly0p75zxp5p5mo User:Mnguni01 2 32953 114364 114346 2025-07-08T12:50:08Z Mnguni01 23695 added page numbers on userpage 114364 wikitext text/x-wiki Leli ikhasi lomsebenzisi lokuqala, lizolandelwa ilawa makhasi: [[User:Mnguni01/Ikhasi1|ikhasi1]] [[User:Mnguni01/Ikhasi2|Ikhasi2]] [[User:Mnguni01/Ikhasi3|Ikhasi3]] 17l4gag00s4h3bvjkfvzsa4qq62lrwy User:NKABANHLET/Page 1 2 32957 114371 114350 2025-07-08T13:09:36Z NKABANHLET 23705 114371 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: --- 8l5ed4atg3apn3nk7wu3zil1yaea9lh 114390 114371 2025-07-08T13:18:46Z NKABANHLET 23705 i copied from the original article 114390 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: --- '''Ukhamba''' lubunjwa ngobumba. Kunezinhlobo eziningi njengembiza nomancishana nezinye. Ezisemthethweni imibhalo nemiqulu yakwaHulumeni. Bese kuthi uphiko lobuchwepheshe bamagama lona lwelekelela ngokusombulula, nywakula eyjacula ukhamba nezinye lubunjwa kuumpganilli. heb6x672w0zka9q0souzicpc7nl95rm 114399 114390 2025-07-08T13:25:55Z NKABANHLET 23705 114399 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: --- '''Ukhamba''' lubunjwa ngobumba. Kunezinhlobo eziningi njengembiza nomancishana nezinye. Ezisemthethweni imibhalo nemiqulu yakwaHulumeni. Bese kuthi uphiko lobuchwepheshe bamagama lona lwelekelela ngokusombulula, nywakula eyjacula ukhamba nezinye lubunjwa kuumpganilli. == Umlando == == Imithombo yolwazi == hyx9nsa8nvu1n90b9amybrkf6q28w4k 114408 114399 2025-07-08T13:28:38Z NKABANHLET 23705 114408 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' lubunjwa ngobumba. Kunezinhlobo eziningi njengembiza nomancishana nezinye. Ezisemthethweni imibhalo nemiqulu yakwaHulumeni. Bese kuthi uphiko lobuchwepheshe bamagama lona lwelekelela ngokusombulula, nywakula eyjacula ukhamba nezinye lubunjwa kuumpganilli. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> g278eiaozdbqb8ptdsuov9i3v566uy6 114435 114408 2025-07-09T07:44:42Z NKABANHLET 23705 summary about ukhmba 114435 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando == == Imithombo yolwazi == <references /> nahw4xie59t1tfrx9f6tytcjcycgwd9 114441 114435 2025-07-09T07:59:43Z NKABANHLET 23705 history of Ukhamba 114441 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenizwa ukufaka noma ukugcina utshwala. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma naloyo mndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> p3nc5cawnhx1ph0886xtb0ai7mqhnuc 114449 114441 2025-07-09T08:20:20Z NKABANHLET 23705 114449 wikitext text/x-wiki This is my first draft page --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> 6w8pn0b80o5xt5jhnnso8aedq8z6gst 114451 114449 2025-07-09T08:30:42Z NKABANHLET 23705 114451 wikitext text/x-wiki This is my first draft page. --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> hh14dzeplboo86bfputnsoqc4ydkytb 114452 114451 2025-07-09T08:34:54Z NKABANHLET 23705 summary 114452 wikitext text/x-wiki This is my first draft page. --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukushisa ukhamba ngomlilo uma selubunjiwe kubaluleke kakhulu ngoba yikho okwenza ukuthi ukhamba luhlale isikhathi eside. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> 92cmbvlm4kojicnykwdxy9ivw8nt6q4 114454 114452 2025-07-09T08:41:28Z NKABANHLET 23705 summary 114454 wikitext text/x-wiki This is my first draft page. --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu. Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukushisa ukhamba ngomlilo uma selubunjiwe kubaluleke kakhulu ngoba yikho okwenza ukuthi ukhamba luhlale isikhathi eside. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala. Lungagcini ngokufaka utshwala, ukhamba lwalusetshenziswa ukufaka amasi. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> k4ytc7xi1bff7fgh1sh6gzj9fvlex48 114462 114454 2025-07-09T09:50:41Z NKABANHLET 23705 references 114462 wikitext text/x-wiki This is my first draft page. --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu.<ref>{{Cite journal|last=Zulu|first=Vusumuzi Alfred|date=2001|title=Ucwaningo olunzulu ngenqina nokucebisa kwayo ulimi lwesizulu|url=https://hdl.handle.net/10530/264|language=zu}}</ref> Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukushisa ukhamba ngomlilo uma selubunjiwe kubaluleke kakhulu ngoba yikho okwenza ukuthi ukhamba luhlale isikhathi eside. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala. Lungagcini ngokufaka utshwala, ukhamba lwalusetshenziswa ukufaka amasi. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> fnnf0z7tr3biwjsb9ebawq3mdp7z5oo 114465 114462 2025-07-09T09:53:53Z NKABANHLET 23705 references 114465 wikitext text/x-wiki This is my first draft page. --- Original page: [[Ukhamba]] --- '''Ukhamba''' Ukhamba lungachazwa njengesitsha esakhiwe saba indilinga esiyaye sisetshenziswe ukufaka utshwala besiZulu noma besintu.<ref>{{Cite journal|last=Zulu|first=Vusumuzi Alfred|date=2001|title=Ucwaningo olunzulu ngenqina nokucebisa kwayo ulimi lwesizulu|url=https://hdl.handle.net/10530/264|language=zu}}</ref> Ukhamba lwakhiwa ngohlobo lwenhlabathi ebizwa ngokuthi ubumba. Le nhlabathi noma loludaka luvamise ukutholakala ezindaweni eziyimifula namaxhaphozi. Uma kwakhiwa ukhamba, kuthathwa loludaka lufakwe emanzini ukuze luthambe bese luyabunjwa lube indilinga, lushiswe ngomlilo ukuze luqine kahle lungahlephuki. Ukushisa ukhamba ngomlilo uma selubunjiwe kubaluleke kakhulu ngoba yikho okwenza ukuthi ukhamba luhlale isikhathi eside. Ukhamba luhlukene ngokwezinhlobo zalo, kukhona ukhamba olukhulu olubizwa ngokuthi yimbiza olusetshenziswa ukugcina utshwa obuningi obufakwa uma abesifazane bekade behluza. <ref>{{Cite journal|last=Biyela|first=Thembinkosi Israel|date=2001|title=Ucwaningo olunzulu lokuqhathanisa umculo kaMasikandi neSicathamiya njengobalulekile esikweni lesizwe samaZulu, kugxilwe kakhulu kuPhuzekhemisi kanye naMambazo Amnyama|url=https://hdl.handle.net/10530/291|language=zu}}</ref>Kuphinde kubekhona ukhamba oluncane olubizwa ngomancishana. Lolu uhlobo lokhamba oluvamise ukuthi lufake utshwala obuvame ukubekwa emsamo obusetshenziswa ukubika okuthile kwabaphansi noma emadlozini. Kuphinde kube khona ukhamba olukhulu olusetshenziswa ukufaka utshwala obuyaye bunikwe labo abasuke bezobungaza emcimbini noma nomndeni osuke wenze umcimbi. == Umlando nokusetshenziswa == Ukhamba njengesitsha esibalulekile emlandweni wakwaZulu, sisuselwa ekutheni kudala abantu ababephila ngaleso sikhathi babesebenzisa ubumba noma udaka ukwakha izitsha zabo njengoba kwakuphilwa ngalokhu okukhona. Njengoba utshwala buyingxenye ebalululekile yomlando wakwaZulu, babusetshenziswa kakhulu emicimbini nasemindenini, ngakho ke ukwakhiwa kokhamba kwakubalulekile ukuze luzokwazi ukusetshenziswa ukufaka noma ukugcina utshwala.3<ref>{{Cite journal|last=Arthur|first=John W.|date=2014-09-01|title=Beer through the Ages: The Role of Beer in Shaping Our Past and Current Worlds|url=https://doi.org/10.1080/19492901.2014.11728428|journal=Anthropology Now|volume=6|issue=2|pages=1–11|doi=10.1080/19492901.2014.11728428|issn=1942-8200}}</ref> Lungagcini ngokufaka utshwala, ukhamba lwalusetshenziswa ukufaka amasi. Ukusebenza ngobumba kuyigxenye yomlando wesintu sakwaZulu njengoba leli kwakuyikhona elikhulu kulabo ababephila ngaleso sikhathi. Uma lwakhiwa luyahlotshiswa ngokuthi umbubi aqophe izinhlobonhlobo zamaphethi ezenza ukuthi lubukeke luluhle. Ukhamba lwaluyigugu futhi luseyigugu ngoba lwalungaqukulwa yinoma ngubani, kwakuba yinsizwa esuthi nenamandla eyayivame ukuluqukulu uma sekwabiwa utshwala buphakelwa izinsizwa nabanumzane abazobungaza emcimbini noma abazosingatha loyomndeni. == Imithombo yolwazi == <references /> 9zuushsoruabxofeqb630i9ocq1p9ts User:Bongumenzi Mtshali 2 32961 114355 2025-07-08T12:38:54Z Bongumenzi Mtshali 23694 Created page with "[[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|| Page 2]] [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|| Page 3]] | [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|Shortcut]]" 114355 wikitext text/x-wiki [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|| Page 2]] [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|| Page 3]] | [[User:Bongumenzi Mtshali/sandbox|Shortcut]] 0s4s9d1te234l99excnlei3mys55gti 114357 114355 2025-07-08T12:44:39Z Bongumenzi Mtshali 23694 Lapha ngisungule ingosi lapho ngizosebenzela khona. 114357 wikitext text/x-wiki [[User:Bongumenzi Mtshali|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali|| Page 2]] [[User:Bongumenzi Mtshali|| Page 3]] | [[User:Bongumenzi Mtshali|Shortcut]] qy8pc0msivx06co4je9ebkw0miok5ln 114359 114357 2025-07-08T12:47:19Z Bongumenzi Mtshali 23694 I just created a shortcut 114359 wikitext text/x-wiki [[User:Bongumenzi Mtshali/Page 1|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali|| Page 2]] [[User:Bongumenzi Mtshali|| Page 3]] | [[User:Bongumenzi Mtshali|Shortcut]] t99014uijcy8fz8tyd29s8gqkd1xfkw 114368 114359 2025-07-08T13:07:16Z Bongumenzi Mtshali 23694 New draft page 114368 wikitext text/x-wiki [[User:Bongumenzi Mtshali/Page 1|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali/Page 2|| Page 2]] [[User:Bongumenzi Mtshali|| Page 3]] | [[User:Bongumenzi Mtshali|Shortcut]] 69v9nq8t9p5t9bit9oe5g0dy8ve7dku 114422 114368 2025-07-09T07:04:23Z Bongumenzi Mtshali 23694 114422 wikitext text/x-wiki [[User:Bongumenzi Mtshali/Page 1|Page 1]] [[User:Bongumenzi Mtshali/Page 2|| Page 2]] | Page 3 | Shortcut nq9uzsm3tjsqym6oes2gqbi17gb8ehq User:Mamotiane 2 32962 114356 2025-07-08T12:44:27Z Mamotiane 23706 Ngiguqule umbhalo obubhalwe ngesiNgisi ngawenza waba isiZulu. 114356 wikitext text/x-wiki [[User:Mamotiane/Page 1|Page 1]] 2el30ilou8mo5azv91x7bzhzo65g43m 114381 114356 2025-07-08T13:11:48Z Mamotiane 23706 114381 wikitext text/x-wiki [[User:Mamotiane/Page 1|Page 1]] --- original page; --- 2br3hq7byj6p2ah2htrcpugofurzeh5 114410 114381 2025-07-08T13:30:12Z Mamotiane 23706 114410 wikitext text/x-wiki [[User:Mamotiane/Page 1|Page 1]] --- original page; --- '''Umzuba''' uyinkundla engokoqobo ezungeza izinhlayiyana ezileleswe ngamazuba futhi esebenzisa amandla kuzo zonke ezinye izinhlayiyana ezileleswayo kuleyonkundla, ngokuziheha noma ngokuzixosha == Umlando == == Amareferensi == <references /> 3d196lrvh6rifzh37pdbfmrr9rg0r10 User:Xikombiso1 2 32963 114358 2025-07-08T12:46:56Z Xikombiso1 23708 Created page with "This is my user page. I am Xikombiso and I am in South Africa. [[User:Xikombiso1/Page 1|Page 1]] | [[User:Xikombiso1/Page 2|Page 2]] | [[User:Xikombiso1/Page 3|Page 3]] | [[User:Xikombiso1/ShortCuts|ShortCuts]]" 114358 wikitext text/x-wiki This is my user page. I am Xikombiso and I am in South Africa. [[User:Xikombiso1/Page 1|Page 1]] | [[User:Xikombiso1/Page 2|Page 2]] | [[User:Xikombiso1/Page 3|Page 3]] | [[User:Xikombiso1/ShortCuts|ShortCuts]] 3rhukyp7y3l97xcvt9v5gd6lyogjsiz User:Xikombiso1/Page 1 2 32964 114360 2025-07-08T12:48:14Z Xikombiso1 23708 Created page with "This is my dtafy space no.1" 114360 wikitext text/x-wiki This is my dtafy space no.1 kg86p6gv1ddvb40vsc1nvvzefbqbuxg 114361 114360 2025-07-08T12:49:16Z Xikombiso1 23708 114361 wikitext text/x-wiki This is my dtafy space no.1: d3uxqyskvgjkrpzi4ua4o48hx0n5rnk User:Bongumenzi Mtshali/Page 1 2 32965 114362 2025-07-08T12:49:41Z Bongumenzi Mtshali 23694 I created a bio for other users to know me. 114362 wikitext text/x-wiki '''Smo''', born Bongumenzi Mtshali, is a South African pedagogical practitioner, writer, poet, content creator, and philanthropist. Based in Johannesburg, he is widely recognized in the language discipline as a promising scholar and research fellow with a growing reputation for his contributions to African language education and decolonial thought. Bongumenzi’s linguistic journey began in high school, where he was inspired by his teacher, Mr. S.H. Ximba, to pursue a career in language. In 2020, he enrolled at the University of Johannesburg, where he earned a Bachelor of Education degree, majoring in isiZulu and History. He later completed an Honours degree in African Languages and is currently pursuing a Master’s in the same field. During his undergraduate studies, he launched the YouTube channel ''Bongumenzi Mtshali'', which has since become one of the leading platforms for isiZulu language lessons, amassing over 2,000 subscribers and more than 78,000 views. His commitment to accessible, culturally grounded education is evident in both his digital content and academic work. Bongumenzi has served as a tutor and Sessional Lecturer at the University of Johannesburg, where he supports PGCE and final-year students majoring in isiZulu under the mentorship of Dr. I.K. Mndawe. He has also taught at the University of the Witwatersrand, further expanding his impact in higher education. His work is deeply rooted in the principles of decolonial education, drawing intellectual inspiration from scholars such as Mahmood Mamdani, Sabelo Ndlovu-Gatsheni, Siphamandla Z. Lushaba, and Frantz Fanon. He is also artistically influenced by musicians like Mgqumeni Khumalo and academics including Dr. G.B. Thwala, Dr. M.O. Mbathu, and P Thete. Bongumenzi Mtshali continues to shape the future of African language education through his scholarship, creativity, and unwavering dedication to cultural empowerment 40qcdjy2pkrmox64cd1w0vzhnoqs67b User:Xikombiso1/Page 2 2 32966 114363 2025-07-08T12:49:47Z Xikombiso1 23708 Created page with "This is my draft space no.2" 114363 wikitext text/x-wiki This is my draft space no.2 5qu7detf9blk11xy59dupi35prxqng1 User:Xikombiso1/Page 3 2 32967 114365 2025-07-08T12:50:14Z Xikombiso1 23708 Created page with "This is my draft page no. 3:" 114365 wikitext text/x-wiki This is my draft page no. 3: hv0c3h2jbhp0govn3hhft2m0njslzxm User:Xikombiso1/ShortCuts 2 32968 114366 2025-07-08T12:50:36Z Xikombiso1 23708 Created page with "This is my shortcut page:" 114366 wikitext text/x-wiki This is my shortcut page: 23ttrce4pmlo66n3owt9yv2ywrwbkzl User:Mnguni01/Ikhasi1 2 32969 114367 2025-07-08T12:51:20Z Mnguni01 23695 added subpage 1 114367 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 4bl8rs6jm5nezhvrnwt8j6rseyp5vkx 114379 114367 2025-07-08T13:10:53Z Mnguni01 23695 creating a draft page 114379 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- --- acm36to9m9xe9x4fuhj4uqp0rveiib5 114386 114379 2025-07-08T13:17:23Z Mnguni01 23695 draft space with 3 sections 114386 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[Izilimi]] --- Izindawo ezingokwesiko zokuhlaziywa kolimi zihambisana ne-syntax (imithetho ebusa ukwakheka kwemisho), i-semantiki (okusho), i-mofoloji (ukwakheka kwamagama), ifonetiki (imisindo yokukhuluma kanye nokushukuma komzimba okufana [[Ngolimi lwezandla|Izilimi zezandla]]), i-fonoloji (isimiso sokusebenza esifihlekile solimi oluthile), kanye ne-pragmatiki (indlela umongo wezenhlalo onikela ngayo enchazelweni). Izifundo ezincane ezifana ne-biolinguistics (ukuhlolwa kwezinguquko zezinto eziphilayo nokuziphendukela kolimi) kanye ne-psycholinguistics ("ukuhlolwa kwezici ezingokwengqondo olimini lwesintu) kuhlanganisa eziningi zalezi zindawo. 6kpnxgm704ebowa4lz7nwann856aqjx 114395 114386 2025-07-08T13:23:24Z Mnguni01 23695 114395 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[Izilimi]] --- Izindawo ezingokwesiko zokuhlaziywa kolimi zihambisana ne-syntax (imithetho ebusa ukwakheka kwemisho), i-semantiki (okusho), i-mofoloji (ukwakheka kwamagama), ifonetiki (imisindo yokukhuluma kanye nokushukuma komzimba okufana [[Ngolimi lwezandla|Izilimi zezandla]]), i-fonoloji (isimiso sokusebenza esifihlekile solimi oluthile), kanye ne-pragmatiki (indlela umongo wezenhlalo onikela ngayo enchazelweni). Izifundo ezincane ezifana ne-biolinguistics (ukuhlolwa kwezinguquko zezinto eziphilayo nokuziphendukela kolimi) kanye ne-psycholinguistics ("ukuhlolwa kwezici ezingokwengqondo olimini lwesintu) kuhlanganisa eziningi zalezi zindawo. == Okwakudala (History) == Ulwazi oluqukethwe luvela amfuu1jr0b5lsg6jj07uweuddsi3orj 114398 114395 2025-07-08T13:24:48Z Mnguni01 23695 114398 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[Izilimi]] --- Izindawo ezingokwesiko zokuhlaziywa kolimi zihambisana ne-syntax (imithetho ebusa ukwakheka kwemisho), i-semantiki (okusho), i-mofoloji (ukwakheka kwamagama), ifonetiki (imisindo yokukhuluma kanye nokushukuma komzimba okufana [[Ngolimi lwezandla|Izilimi zezandla]]), i-fonoloji (isimiso sokusebenza esifihlekile solimi oluthile), kanye ne-pragmatiki (indlela umongo wezenhlalo onikela ngayo enchazelweni). Izifundo ezincane ezifana ne-biolinguistics (ukuhlolwa kwezinguquko zezinto eziphilayo nokuziphendukela kolimi) kanye ne-psycholinguistics ("ukuhlolwa kwezici ezingokwengqondo olimini lwesintu) kuhlanganisa eziningi zalezi zindawo. == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == 86qdzyqxsqen7qe9bvzm0e4bbpd4fo1 114401 114398 2025-07-08T13:26:48Z Mnguni01 23695 114401 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[Izilimi]] --- Izindawo ezingokwesiko zokuhlaziywa kolimi zihambisana ne-syntax (imithetho ebusa ukwakheka kwemisho), i-semantiki (okusho), i-mofoloji (ukwakheka kwamagama), ifonetiki (imisindo yokukhuluma kanye nokushukuma komzimba okufana [[Ngolimi lwezandla|Izilimi zezandla]]), i-fonoloji (isimiso sokusebenza esifihlekile solimi oluthile), kanye ne-pragmatiki (indlela umongo wezenhlalo onikela ngayo enchazelweni). Izifundo ezincane ezifana ne-biolinguistics (ukuhlolwa kwezinguquko zezinto eziphilayo nokuziphendukela kolimi) kanye ne-psycholinguistics ("ukuhlolwa kwezici ezingokwengqondo olimini lwesintu) kuhlanganisa eziningi zalezi zindawo. == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == <references /> 6kc93fwqi5z8hw8pnz7yk0r80zzyi29 114412 114401 2025-07-08T20:53:18Z Mnguni01 23695 edited the entire paragraph 114412 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- I'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezikhulunywa ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == <references /> 9yaal4z1x0neyl4mxpazk6bfgq4zk46 114415 114412 2025-07-08T21:15:39Z Mnguni01 23695 /* Ulwazi oluqukethwe luvela (References) */ 114415 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] I'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezikhulunywa ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] 0hyikzpvdzf9es7jtgzw3s0jjpta9jo 114421 114415 2025-07-09T06:49:45Z 198.54.173.198 revised coherence. 114421 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] I'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] s5mutrq34fpxc7w5silwgcm8gwy7ah7 114428 114421 2025-07-09T07:38:43Z 198.54.173.198 added a reference 114428 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] I'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' IsiTsotsitaal sakhelwa phezu kwemigomo yokuhleleka kwamagama olimini olulodwa noma ngaphezulu, lapho amagama asuselwa kwezinye [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|izilimi]] noma engezwa emagameni asuselwa emphakathini wezikhulumi. Lolulimi lingumsemsebenzi wokuxutshwa kwezilimi, ukushintshwa izilimi, kanye nokuqanjwa kwamagama amasha. == Okwakudala (History) == == Ulwazi oluqukethwe luvela (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2006, July 29). ''Izilimi zaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. Retrieved July 9, 2025, from [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/Izilimi_zaseNingizimu_Afrika]] Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] mfvcbjceeilvntdmkgwk2t9s18ragv0 114429 114428 2025-07-09T07:42:12Z Mnguni01 23695 revision 114429 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] I'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' IsiTsotsitaal sakhelwa phezu kwemigomo yokuhleleka kwamagama olimini olulodwa noma ngaphezulu, lapho amagama asuselwa kwezinye [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|izilimi]] noma engezwa emagameni asuselwa emphakathini wezikhulumi. Lolulimi lingumsemsebenzi wokuxutshwa kwezilimi, ukushintshwa izilimi, kanye nokuqanjwa kwamagama amasha. == Umlando (History) == == Imithombo (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2006, July 29). ''Izilimi zaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. Retrieved July 9, 2025, from [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/Izilimi_zaseNingizimu_Afrika]] Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] 3bx0pewzm8ith4njzt1aq10scgticww 114432 114429 2025-07-09T07:44:24Z Mnguni01 23695 /* Imithombo (References) */ 114432 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] Isi'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' IsiTsotsitaal sakhelwa phezu kwemigomo yokuhleleka kwamagama olimini olulodwa noma ngaphezulu, lapho amagama asuselwa kwezinye [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|izilimi]] noma engezwa emagameni asuselwa emphakathini wezikhulumi. Lolulimi lingumsemsebenzi wokuxutshwa kwezilimi, ukushintshwa izilimi, kanye nokuqanjwa kwamagama amasha. == Umlando (History) == == Imithombo (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2006, July 29). ''Izilimi zaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. Retrieved July 9, 2025, from [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/Izilimi_zaseNingizimu_Afrika]] Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] gm1trt2m81064k5jctow1zdzvkqcxvv 114460 114432 2025-07-09T09:43:20Z Mnguni01 23695 finished the history of tsotsitaal 114460 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] Isi'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' IsiTsotsitaal sakhelwa phezu kwemigomo yokuhleleka kwamagama olimini olulodwa noma ngaphezulu, lapho amagama asuselwa kwezinye [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|izilimi]] noma engezwa emagameni asuselwa emphakathini wezikhulumi. Lolulimi lingumsemsebenzi wokuxutshwa kwezilimi, ukushintshwa izilimi, kanye nokuqanjwa kwamagama amasha. == Umlando (History) == IsiTsotsitaal saqala ngokwaziwa ngokuthi yiFlaaitaal noma Flytaal, kwagcina kudume elithi Tsotsitaal, elalisematheni emalokishini azimele aseSophiatown, entshonalanga neGoli, ngeminyaka eyi-1940 kanye neye-1950. IsiTsotsitaal, esasisiselwe ezilimini ezahlukahlukene, sisuselwe olimini lesiBhunu, kwase kwengezwa ngamagama asuselwa olimini lesiTswana, ngokuya lkwesikhathi kwajotshelelwa namagama esiXhosa, IsiZulu, kanye nezinye izilimi zaseNingizimu Afrika. Kuqala, isiTsotsitaal sasabalala njengolimi lobugebengu, njengoba yayinamandla okuqinisekisa imfihlo enkulumeni: ekuqaleni kwakuyizigebengu kuphela ezaziyiqonda. Ngokuya kwesikhathi, yasetshenziswa njengesibonakaliso esivelele sokuvukela umbuso namaphoyisa awo, futhi izephulamthetho zazinconywa yintsha eyayibona lendlela yokuphila njengeyimpumelelo, ngakho-ke isiTsotsitaal saba ulimi olukhulunywa abantu abasebasha kanye nolimi olukhulunywa emgaqweni. Ngalesi sikhathi, kwakuyimvelakancane ukusetshenziswa kwalolulimi emakhaya ngoba isintu sasingaluvumi ulimi lwezephulamthetho ukuthi lusetshenziswe ekhaya. Kepha, isiTsotsitaal sashesha saphenduka uphawu lwamasiko, ezilimi kanye nemvelaphi, konke okwakuhlukahlukene, kodwa kwaxutshwa njengesiko lwase[https://everything.explained.today/Sophiatown/ Sophiatown]. IsiTsotsitaal ulimi olushabalala nokuya kwesikhathi emalokishini wabantu abansundu njengoba izikhulumi zayo zingaphezulu kweminyaka engama-70. Kodwa-ke, lolulimi lusagciniwe njengezinye zezilimi ezikhulunywa abantu abasemajele nasemiphakathini yabantu abansundu abakhuluma isiBhunu. == Imithombo (References) == <references responsive="" />Wikipedia contributors. (2006, July 29). ''Izilimi zaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. Retrieved July 9, 2025, from [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/Izilimi_zaseNingizimu_Afrika]] Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] gj1ll9i4fnfu1zmego63a0r9tf734rp 114469 114460 2025-07-09T09:59:51Z Mnguni01 23695 /* Imithombo (References) */ 114469 wikitext text/x-wiki Ikhasi lokushicilela umbhalo loku-1 --- original page- [[IsiTsotsitaal]] --- [[File:Flag of South Africa on fast passenger ferry.jpg|thumb|This is an image of the South African flag, with each colour symbolizing a unique element, collectively representing the unity of a multicultural rainbow nation.]] Isi'''Tsotsitaal''' ulimi lwaseNingizimu Afrika elisuselwe ekuhlanganisweni kwezilimi ezahlukahlukene ezivamise ukutholakala emalokishini [[EGoli (isifundazwe)|waseGoli]] (njengeSoweto, iSoshanguve, kanye naseThembisa), kanye neminye imiphakathi [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|eNingizimu Afrika]] yonkana. Igama elithi ''Tsotsi'' lisuselwa olimini le[[IsiSuthu|Sisuthu]], lesi[[IsiSuthu sasenyakatho|Pedi (isiSuthu sasenyakatho)]], kanye nesiTswana elichaza "intswelaboya" noma "isigebengu" kumbe "isigelekeqe", okungenzeka ukuthi lisuselwa esenzweni esibizwa "ho lotsa" "ukulola", lencazelo ishintshe nokuhamba kwesikhathi yahlotshwanisa nesenzo sokuba "yiqola". Isiqu esithi ''taal siyigama elisusela olimini lesiBhunu elichaza "ulimi".'' IsiTsotsitaal sakhelwa phezu kwemigomo yokuhleleka kwamagama olimini olulodwa noma ngaphezulu, lapho amagama asuselwa kwezinye [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|izilimi]] noma engezwa emagameni asuselwa emphakathini wezikhulumi. Lolulimi lingumsemsebenzi wokuxutshwa kwezilimi, ukushintshwa izilimi, kanye nokuqanjwa kwamagama amasha. == Umlando (History) == IsiTsotsitaal saqala ngokwaziwa ngokuthi yiFlaaitaal noma Flytaal, kwagcina kudume elithi Tsotsitaal, elalisematheni emalokishini azimele aseSophiatown<ref>{{Cite web|title=Sophiatown Explained|url=https://everything.explained.today/Sophiatown/|access-date=2025-07-09|website=everything.explained.today}}</ref>, entshonalanga neGoli, ngeminyaka eyi-1940 kanye neye-1950. IsiTsotsitaal, esasisiselwe ezilimini ezahlukahlukene, sisuselwe olimini lesiBhunu, kwase kwengezwa ngamagama asuselwa olimini lesiTswana, ngokuya lkwesikhathi kwajotshelelwa namagama esiXhosa, IsiZulu, kanye nezinye izilimi zaseNingizimu Afrika. Kuqala, isiTsotsitaal sasabalala njengolimi lobugebengu, njengoba yayinamandla okuqinisekisa imfihlo enkulumeni: ekuqaleni kwakuyizigebengu kuphela ezaziyiqonda. Ngokuya kwesikhathi, yasetshenziswa njengesibonakaliso esivelele sokuvukela umbuso namaphoyisa awo, futhi izephulamthetho zazinconywa yintsha eyayibona lendlela yokuphila njengeyimpumelelo, ngakho-ke isiTsotsitaal saba ulimi olukhulunywa abantu abasebasha kanye nolimi olukhulunywa emgaqweni. Ngalesi sikhathi, kwakuyimvelakancane ukusetshenziswa kwalolulimi emakhaya ngoba isintu sasingaluvumi ulimi lwezephulamthetho ukuthi lusetshenziswe ekhaya. Kepha, isiTsotsitaal sashesha saphenduka uphawu lwamasiko, ezilimi kanye nemvelaphi, konke okwakuhlukahlukene, kodwa kwaxutshwa njengesiko lwase[https://everything.explained.today/Sophiatown/ Sophiatown]. IsiTsotsitaal ulimi olushabalala nokuya kwesikhathi emalokishini wabantu abansundu njengoba izikhulumi zayo zingaphezulu kweminyaka engama-70. Kodwa-ke, lolulimi lusagciniwe njengezinye zezilimi ezikhulunywa abantu abasemajele nasemiphakathini yabantu abansundu abakhuluma isiBhunu. == Imithombo (References) == <references group="reference2" /> Wikipedia contributors. (2006, July 29). ''Izilimi zaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. Retrieved July 9, 2025, from [[Izilimi zaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/Izilimi_zaseNingizimu_Afrika]] Wikipedia contributors. (2020, June 6). ''IsiSuthu sasenyakatho.'' In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu sasenyakatho|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu_sasenyakatho]] Wikipedia contributors. (2025, January 1). ''IsiSuthu''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IsiSuthu|https://zu.wikipedia.org/wiki/IsiSuthu]] Wikipedia contributors. (2025, June 29). ''IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''. In ''Wikipedia, isiZulu''. From [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|https://zu.wikipedia.org/wiki/IRiphabhuliki_yaseNingizimu_Afrika]] 015nph67rsgrk129idjjnyy1ktprdkc User:Bongumenzi Mtshali/Page 2 2 32970 114375 2025-07-08T13:09:52Z Bongumenzi Mtshali 23694 Created page with "This is my draft. --- --- Original Page; ---" 114375 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- --- Original Page; --- 7g69hjl6msk0orsr9zb22efqsyoqxbs 114380 114375 2025-07-08T13:11:07Z Bongumenzi Mtshali 23694 Minor edit 114380 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- Original Page; --- l9defqher5lr55dimi6civovlnuzji7 114397 114380 2025-07-08T13:23:30Z Bongumenzi Mtshali 23694 114397 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- [[Ukudla okuGuqulwe iziFuzisi/Original Page|Original Page]]; --- '''Ukudla okuGuqulwe iziFuzisi''', okubuye kwaziwe ngokuthi '''ukudla okuNgcikishwe iziFuzisi''', noma '''ukudla okuNgcikishwimpilo''' kungukudla okukhiqizwa [[IziPhili|ngeziphili]] eziguqulwe [[uLibofuzo]] lwazo kusetshenziswa izindlela ezihlukahlukene zomngcikisho wezofuzo. --- == Umlando == == Imithombo == 2om5eh6b6a3eu5w4sr4x9l6mpe6l2q4 114406 114397 2025-07-08T13:27:45Z Bongumenzi Mtshali 23694 114406 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- [[Ukudla okuGuqulwe iziFuzisi/Original Page|Original Page]]; --- '''Ukudla okuGuqulwe iziFuzisi''', okubuye kwaziwe ngokuthi '''ukudla okuNgcikishwe iziFuzisi''', noma '''ukudla okuNgcikishwimpilo''' kungukudla okukhiqizwa [[IziPhili|ngeziphili]] eziguqulwe [[uLibofuzo]] lwazo kusetshenziswa izindlela ezihlukahlukene zomngcikisho wezofuzo. --- == Umlando == == Imithombo == <references /> 06x8wc7yifeodxn5vnjdq6moush9wd2 114480 114406 2025-07-09T10:37:29Z Bongumenzi Mtshali 23694 This a draft 114480 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- [[UMkhosi woMhlanga|Original Page]]; --- == UKhulekani Kwakhe (Mgqumeni) Khumalo == UKhulekani Kwakhe Khumalo (03 kuMasingana 1981 - 19 KuZibandlela 2009) ngumculi kaMaskandi. Wasungula izitayela zikaMaskandi ezidlalwa namuhla. UKhulekani Khumalo yinkosi kaMaskandi. --- == Umlando == UKhulekani Kwakhe Khumalo wazalelwa endaweni yaseNquthu. Yilapho aqala khona isikole waze wophuthula umatikuletsheni<ref>{{Cite web|url=https://witness.co.za/archive/2009/12/21/obituary-popular-maskandi-singer-khulekani-mseleku-20150430/|website=witness.co.za|access-date=2025-07-09}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref>. Kuthe ngonyaka we-1997 wakhuphuka weza eGoli. EGoli wangena eqenjini likamalume wakhe uMahukela<ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref>. Kuleli qembu waqala walekela ngokucula, aphinde aqambe izingoma. Esebenza nomalume wakhe bakhipha uBuhle begubazi, Amatshitshi Amhlophe, kanye nabafana bakaMahukela.<ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref> Kuthe ngemuva kokushona kukaMahukela wabe esephuma ezimela<ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref>. Lapho esezimele waqala la maqembu, Abakwethu, Amagcokama, Umgqumeni, Umlamu wami, Amagugu, UQondani Mthethwa, Imizwilili, Amalanda Amhlophe, Idlamanzi, Ogezo, kanye Izinsimbi.<ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref> == Umsebenzi == {| class="sortable" |+ !Iqembu !Amacwecwe !Unyaka |- |UMgqumeni | 1. Easy come easy go 2. Tomorrow morning 3. I-adore 4. Jukebox 5. Magic 6. Sms 7. Autograph 8. Secret |2003 2004 2005 2007 2008 2009 2010 2010 |- |Amagcokama | 1. Iyothi bhuxe 2. Igama Lami 3. Emagqumeni 4. Sebedlile 5. Sawubona 6. Asesabi 7. Wathula nje |2001 2005 2007 2007 2006 2009 2009 |- |Idlamazi | 1. Phaphamani 2. Akuvumi 3. Empofana |2008 2006 2007 |- |Abakwethu |1. Isinamumva 2. Ize 3. AmaFong Kong 4. Amadolo Phansi 5. Umfulongashi 6. Niyakhonkotha zinja |2002 2005 2006 2007 2009 2008 |- |Abafana bakaMahukela | 1. Sebephelele 2. Ungubani wena |1999 2000 |- |Ubuhle Begubazi | 1. Amalombo 2. Ngeke sinikhohlwe |1999 2000 |- |Izinsimbi | 1. Ibhanoyi 2. Usegoli |2007 2008 |- |Ithwasa Lami | 1. Uzovuma 2. Lonakele izwe 3. Ithini elingenalutho |2006 2007 2008 |- |Ogezo |1. Nishutha ngamafoni 2. Uyatatazela |2010 2008 |- |Umlamu Wami | 1. Nanti’hubo lami 2. Usumbulele uzotholani |2004 2005 |- |Amaduma Amahle |Angikanawo |2008 |- |UQondani Mthethwa |Ubulelelsi |2005 |- |Amalanda Amhlophe |Hamba noJesu |2008 |} == Impikiswano == UKhulekani Khumalo waba nembangi enkulu emculweni. Lowo kwakunguMtshengiseni Gcwensa.<ref>{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref> UKhulekani wabe eqonywe ngudadewabo kaMtshengiseni uVimbephi<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref>. Lokhu kwenza ukuba laba bobabili bazane. Lapho uMtshengiseni esehlala eGoli uKhulekani wambiza basebenza bonke<ref>{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref>. Basebenza bonke emaqenjini kaMgqumeni kanye naMagcokama. Abasebenza noMgqumeni bathi uMtshengiseni waphula umthetho ngokuthandana nentombazane ababesebenza nayo.<ref name=":0">{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref name=":1">{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref> UMtshengiseni yena uthi baxatshaniswa yimali. Uthi akakhokhelekanga ngokugculisayo.<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref> Lo mbango ngomunye wemibango eyaba mkhulu kumculo kaMaskandi. Kwadaleka uqhekeko kubalandeli<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref>. Lapho behlangana balwa emicimbini. Lokhu kwakwenza igama lo mcimbi ligcole. Umcmbi wasoLundi ngeminye yemicimbi abalwa kuyo.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kulo mcimbi amageza adlula ngaphambi kwesiteji iqembu likaMgqumeni lidlala. Lokhu kwadala ukuthi umcimbi uphazamiseke.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Lokhu kwadala omkhulu umsindo nowabangela ukuthi laba baculi begcine belwa. UKhulekani kanye nabaphathi bakhe (Inkampani yeZingane Zoma) basola isandla semfene<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Lokhu kwakudalwa ukungahambi kahle komculo kaKhulekani emakathe. Lokhu bakubona ngokuthi kukhona abantu abanqinda amandla kaKwakhe<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Ukungaqokwa emincitiswanweni wezindondo nakho kwanenezela kulezi zimpi ezase zivele zikhona<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Umsakazo uKhozi FM lwaqoma ukuwuvala umculo wala maciko. Lokhu babekwenza ngenhloso yokunqanda ukubhebhetheka kodlame. Yize lokhu kwadala enkulu impikiswano emphakathini kwabenza bahlala phansi laba baculi. UNgizwe Mchunu owayengumsakazi kulo msakazo kwenye yezigxoxo aba nazo wavuma ukuthi uKhulekani wayecindezelwa emsakazweni. == Ukuvuka kwakhe == Ngonyaka we-2012 kwaduma udaba oluthi uvikile. Lokhu kwakwenziwa isigebengu okwabe sekuvela ukuthi igama laso nguSibusiso Gcabashe.<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref> Amaphoyisa asibopha ngecala lenkohlakalo kanye nokukhwabanisa<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref> Abalandeli batheleka eNquthu ukuzozibonela lo muntu okwakuthiwa uvukile<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref>. == Amagugu == UKhulekani ukhunjulwa ngomaskandi njengomnikazi wesitayela. Wahlabana ngendondo ye-Best Maskandi kumcimbi wama-SATMA. Umasipala waseNquthu uhlela imicimbi njalo ngonyaka ukukhumbula uKhulekani kanye namagalelo wakhe. == Imithombo Yolwazi == <references /> d2zm8x1jw9s1fawhn8p4vy6au7b7gnn 114481 114480 2025-07-09T10:38:16Z Bongumenzi Mtshali 23694 114481 wikitext text/x-wiki This is my draft. --- [[UMkhosi woMhlanga|Original Page]]; --- == UKhulekani Kwakhe (Mgqumeni) Khumalo == UKhulekani Kwakhe Khumalo (03 kuMasingana 1981 - 19 KuZibandlela 2009) ngumculi kaMaskandi. Wasungula izitayela zikaMaskandi ezidlalwa namuhla. UKhulekani Khumalo yinkosi kaMaskandi. --- == Umlando == UKhulekani Kwakhe Khumalo wazalelwa endaweni yaseNquthu. Yilapho aqala khona isikole waze wophuthula umatikuletsheni<ref>{{Cite web|url=https://witness.co.za/archive/2009/12/21/obituary-popular-maskandi-singer-khulekani-mseleku-20150430/|website=witness.co.za|access-date=2025-07-09}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref>. Kuthe ngonyaka we-1997 wakhuphuka weza eGoli. EGoli wangena eqenjini likamalume wakhe uMahukela<ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref>. Kuleli qembu waqala walekela ngokucula, aphinde aqambe izingoma. Esebenza nomalume wakhe bakhipha uBuhle begubazi, Amatshitshi Amhlophe, kanye nabafana bakaMahukela.<ref>{{Cite AV media|title=uMgqumeni ft IDlamanzi Akuvumi DVD Interview (2006)|url=https://www.youtube.com/watch?v=9PF1G4CRlqU|date=2022-07-21|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Bekezela Ncube}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref> Kuthe ngemuva kokushona kukaMahukela wabe esephuma ezimela<ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref>. Lapho esezimele waqala la maqembu, Abakwethu, Amagcokama, Umgqumeni, Umlamu wami, Amagugu, UQondani Mthethwa, Imizwilili, Amalanda Amhlophe, Idlamanzi, Ogezo, kanye Izinsimbi.<ref>{{Cite AV media|title=OSaziwayoo no Thisha wabo umfana iDlamanzi|url=https://www.youtube.com/watch?v=RvKn6YoEgow|date=2013-10-01|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=MENZI BUTHELEZI}}</ref> == Umsebenzi == {| class="sortable" |+ !Iqembu !Amacwecwe |- |UMgqumeni | 1. Easy come easy go 2. Tomorrow morning 3. I-adore 4. Jukebox 5. Magic 6. Sms 7. Autograph 8. Secret |- |Amagcokama | 1. Iyothi bhuxe 2. Igama Lami 3. Emagqumeni 4. Sebedlile 5. Sawubona 6. Asesabi 7. Wathula nje |- |Idlamazi | 1. Phaphamani 2. Akuvumi 3. Empofana |- |Abakwethu |1. Isinamumva 2. Ize 3. AmaFong Kong 4. Amadolo Phansi 5. Umfulongashi 6. Niyakhonkotha zinja |- |Abafana bakaMahukela | 1. Sebephelele 2. Ungubani wena |- |Ubuhle Begubazi | 1. Amalombo 2. Ngeke sinikhohlwe |- |Izinsimbi | 1. Ibhanoyi 2. Usegoli |- |Ithwasa Lami | 1. Uzovuma 2. Lonakele izwe 3. Ithini elingenalutho |- |Ogezo |1. Nishutha ngamafoni 2. Uyatatazela |- |Umlamu Wami | 1. Nanti’hubo lami 2. Usumbulele uzotholani |- |Amaduma Amahle |Angikanawo |- |UQondani Mthethwa |Ubulelelsi |- |Amalanda Amhlophe |Hamba noJesu |} == Impikiswano == UKhulekani Khumalo waba nembangi enkulu emculweni. Lowo kwakunguMtshengiseni Gcwensa.<ref>{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref> UKhulekani wabe eqonywe ngudadewabo kaMtshengiseni uVimbephi<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref>. Lokhu kwenza ukuba laba bobabili bazane. Lapho uMtshengiseni esehlala eGoli uKhulekani wambiza basebenza bonke<ref>{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref>{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref>. Basebenza bonke emaqenjini kaMgqumeni kanye naMagcokama. Abasebenza noMgqumeni bathi uMtshengiseni waphula umthetho ngokuthandana nentombazane ababesebenza nayo.<ref name=":0">{{Cite AV media|title=SONAKALI ZONDI] IBHOVA NENDIDANE BELWA,UKUHAMBA KWA MJIKJELWA,AMA AK47......|url=https://www.youtube.com/watch?v=VnolYhGgPqM|date=2022-10-08|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref><ref name=":1">{{Cite AV media|title=Sonakali Part2-uMgqumeni babefuna kumbulala, Izingane zeBhova,ukushona nokugula kwa Mgqumeni etc..|url=https://www.youtube.com/watch?v=bsmlLR6ltJo|date=2022-12-30|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=PERFECT TV SA}}</ref> UMtshengiseni yena uthi baxatshaniswa yimali. Uthi akakhokhelekanga ngokugculisayo.<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref> Lo mbango ngomunye wemibango eyaba mkhulu kumculo kaMaskandi. Kwadaleka uqhekeko kubalandeli<ref>{{Cite AV media|title=INDIDANE ICHAZA NGOMLANDO WAYO NEBHOVA -ikhuluma no QHOSHA|url=https://www.youtube.com/watch?v=VmbJi4ghh-s|date=2020-06-18|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=UQhoshangokwenzakwakhe}}</ref>. Lapho behlangana balwa emicimbini. Lokhu kwakwenza igama lo mcimbi ligcole. Umcmbi wasoLundi ngeminye yemicimbi abalwa kuyo.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kulo mcimbi amageza adlula ngaphambi kwesiteji iqembu likaMgqumeni lidlala. Lokhu kwadala ukuthi umcimbi uphazamiseke.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Lokhu kwadala omkhulu umsindo nowabangela ukuthi laba baculi begcine belwa. UKhulekani kanye nabaphathi bakhe (Inkampani yeZingane Zoma) basola isandla semfene<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Lokhu kwakudalwa ukungahambi kahle komculo kaKhulekani emakathe. Lokhu bakubona ngokuthi kukhona abantu abanqinda amandla kaKwakhe<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Ukungaqokwa emincitiswanweni wezindondo nakho kwanenezela kulezi zimpi ezase zivele zikhona<ref>{{Cite AV media|title=Shobeni Khuzwayo - Ukhuzani, Umgqumeni, Ukhozi FM, Abahleli Bemicimbi-[SgeqaMagula-Ep,30,S2]|url=https://www.youtube.com/watch?v=GyLi5nQqKqE|date=2022-05-26|access-date=2025-07-09|via=YouTube|last=Real TV1}}</ref>. Umsakazo uKhozi FM lwaqoma ukuwuvala umculo wala maciko. Lokhu babekwenza ngenhloso yokunqanda ukubhebhetheka kodlame. Yize lokhu kwadala enkulu impikiswano emphakathini kwabenza bahlala phansi laba baculi. UNgizwe Mchunu owayengumsakazi kulo msakazo kwenye yezigxoxo aba nazo wavuma ukuthi uKhulekani wayecindezelwa emsakazweni. == Ukuvuka kwakhe == Ngonyaka we-2012 kwaduma udaba oluthi uvikile. Lokhu kwakwenziwa isigebengu okwabe sekuvela ukuthi igama laso nguSibusiso Gcabashe.<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref> Amaphoyisa asibopha ngecala lenkohlakalo kanye nokukhwabanisa<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref> Abalandeli batheleka eNquthu ukuzozibonela lo muntu okwakuthiwa uvukile<ref>{{Cite web|title=Musician rises from the dead|url=https://www.news24.com/citypress/www.citypress.co.za/entertainment/musician-rises-from-the-dead-20120204-2|website=News24|access-date=2025-07-09|language=en-US}}</ref>. == Amagugu == UKhulekani ukhunjulwa ngomaskandi njengomnikazi wesitayela. Wahlabana ngendondo ye-Best Maskandi kumcimbi wama-SATMA. Umasipala waseNquthu uhlela imicimbi njalo ngonyaka ukukhumbula uKhulekani kanye namagalelo wakhe. == Imithombo Yolwazi == <references /> 8jsfb5tvzx6kj1ycgg9ufb44w1slkno Video sharing 0 32971 114425 2025-07-09T07:12:13Z 36.85.111.243 Created page with "Vidio" 114425 wikitext text/x-wiki Vidio hhtcvxrh2vvg2sfe49ttpxhotqp73e2 Template:Cite AV media 10 32972 114482 2025-07-09T10:38:38Z Thuvack 454 Created page with "<includeonly>{{#invoke:Citation/CS1 | citation |CitationClass=audio-visual }}</includeonly><noinclude>{{documentation}} </noinclude>" 114482 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Citation/CS1 | citation |CitationClass=audio-visual }}</includeonly><noinclude>{{documentation}} </noinclude> 5uc4e2t6myaznmqj6pk8sugy3rcqv8a Iqoma 0 32973 114484 2025-07-09T10:49:55Z Fongcwele 16873 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1276955891|Basket]]" 114484 wikitext text/x-wiki [[File:Edible_fungi_in_basket_2012_G1.jpg|thumb| Amakhowe adliwayo phakathi kweqoma.]] '''Iqoma''' liyisiqukathi esakhiwa ngokwesiko [[Inxoza|ngezinxoza]] eziqinile, futhi singenziwa ngezinto ezihlukahlukene, okuhlanganisa amazubela wokhuni, amanombeli kanye nomoba. Nakuba amaqoma amaningi enziwa ngezitshalo, azinye enziwa ngizinto ezifana neshoba, noma izintambo zenkimbi. Amaqoma ngokuvamile alukwa noma achushwe ngesandla. Abanye amaqoma afakwe isiivalo, kanti amanye ashiywa evuliwe ngaphezulu. == Ukusetshenziswa kwawo == [[File:Baskets_in_Haikou_03.jpg|right|thumb| Kwesokunxele kukhona amaqoma ezinyoni eziphilayo. Ngokuqondile kwesokudla kunembenge eyisicaba esetshenziselwa ukudayisa izimfanzi nezinhlanzi ezincane eDolobheni lase-Haikou, eSifundazweni sase -Hainan, [[IShayina|e-People's Republic of China]] .]] Amaqoma asetshenziselwa ukuba usizo kanye nokuhlobisa. Amanye amaqoma angawemicikilisho, okungukuthi, angolwenkolo, nangokwemvelo. Nakuba amaqoma ngokuvamile asetshenziselwa ukuvuna, ukuqoqonga kanye nezokuthutha, Amaqoma akhethekile asetshenziswa njengezihlungo ngezinjongo ezihlukahlukene, okuhlanganisa ukupheka, ukudludlunga imbewu noma okusanhlamvu, ukujikijela izingcezu zokubheja, iziphephezamoya, izicupho zezinhlanzi, nelondolo . jt38w6e57gnqiz401lydrwu36obu74d