Vihitaja
Allikas: Vikipeedia
| Vihitaja | |
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Linnud Aves |
| Selts: | Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond: | Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond: | Vihitaja Actitis |
| Liik | Vihitaja hypoleucos |
| Actitis hypoleucos | |
Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Vihitaja on väike, 19–21 cm pikkune lind tiiva pikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.
Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.
[redigeeri] Levik
Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.
Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.
[redigeeri] Pesitsemine
Vihitaja esitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 muna, umbes 35 mm pikkused, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.
[redigeeri] Toitumine
Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.

