Pronkssõdur

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Pronkssõdur ehk Tõnismäe pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; rahvapärane hüüdnimi Aljoša) on monument Tallinnas Tõnismäel.

Monument püstitati 1947. aastal Teises maailmasõjas hukkunud Punaarmee sõjaväelaste mälestuseks. Selle autorid on kujur Enn Roos ja arhitekt Arnold Alas. Andmed skulptuuri modelli kohta on vastukäivad.

Ausammas on ajendanud pingeid rahvuslaste ja sõjaveteranide vahel. Teises maailmasõjas Nõukogude poolel sõdinud veteranid ja nende omaksed ning teatud hulk peamiselt venekeelseid elanikke on tavatsenud tähistada Pronkssõduri juures 9. maid kui võidupäeva ning 22. septembrit kui Tallinna vabastamise (või "vabastamise") aastapäeva. Nende ürituste käigus on kasutatud Nõukogude Liidu ja Venemaa lippe. Eesti rahvuslased on avaldanud arvamust, et tegemist on olnud Eesti riigi vastase vaenulikkuse avalduse ning Nõukogude okupatsiooni ülistamisega. 9. mail 2006 toimus monumendi juures konflikt, milles punaveteranide esindajad rebisid Pronkssõduri vastase piketi korraldanud rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu. 10. mail esitasid Jüri Liim ja Tiit Madisson üleskutse Pronkssõdur Tõnismäelt kõrvaldada. Maikuus toimus veel mitu rahvuslaste korraldatud rahvakogunemist. Monumendi kaitsjad moodustasid nn antifašistliku komitee ja organisatsiooni "Öine vahtkond" (vene k "Ночной дозор"). Politsei kutsus inimesi Tõnismäele mitte kogunema ning intsidentide ära hoidmiseks piiras selle politseivalvega, mis kestis 2006. a oktoobri alguseni.

11. oktoobril 2006 algatasid Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna Riigikogu saadikud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu ning keelatud rajatiste teisaldamise seaduse eelnõu. 10. jaanuaril 2007 võttis Riigikogu 66 poolthäälega sõjahaudade kaitse seaduse vastu ja 11. jaanuaril kuulutas president Toomas Hendrik Ilves selle välja. Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades nagu pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist. Seaduse paragrahv 10 sätestab, et ümbermaetavate säilmete senises asupaigas asunud hauamonumendid ja muud hauatähised kuuluvad teisaldamisele säilmete uude matmispaika. Pronkssõduri kaitsjad tõlgendasid seadust kui otsest rünnakut monumendi vastu ning seadus pälvis kriitikat Venemaa ametlikes ringkondades ja meedias. "Öine vahtkond" ähvardas rahutustega. Keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu võttis Riigikogu 46 poolt- ja 44 vastuhäälega seadusena vastu 15. veebruaril 2007. 13. veebruaril tehtud paranduse kohaselt pidanuks valitsus 30 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist Pronkssõduri Tõnismäelt teisaldama. 22. veebruaril jättis president seaduse välja kuulutamata, põhjendades otsust sellega, et "seadus läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse mitme sättega, ennekõike võimude lahususe põhimõttega."

[redigeeri] Kirjandus

  • Peeter Kaasik, "Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk" – Akadeemia 2006, nr. 9, lk. 1891–1918 (ka bibliograafia)

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled