Kose
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on Kose valla keskasulast. Teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kose (täpsustus).
| See artikkel vajab toimetamist |
|
Kose
|
|
|
Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Kose asula algusaeg
Ürikutes on Koset (Cosius) esimest korda külana mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae). Kose suuruseks hinnati 9 adramaad, mis jäi küll alla mitmele teisele tänapäeval Kose vallas paiknevale külale (Harmi 25, Kõue 19, Ravila 18, Kivivalla 15 ja Karla 14 adramaad). Taani hindamisraamat valmis küll 1241. aastal, aga seal leiduv oli kirja pandud 1219. ja 1220. aastal. Umbes samast ajast pärines ka Kose kirik, mis on üks vanemaid kirikuid Harjumaal.
Pirita jõe kiiresti voolavat vett kasutati ka vesiveski käimapanemiseks. 1346. aastast on teateid vesiveski kohta.
[redigeeri] Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus, mis toimus 1343. aastal, ei jätnud puutumata ka Kose kihelkonna elanikke, kes ülestõusust samuti osa võtsid.
Tagajärjeks oli aga Ordu karistusretk 1344. aastal, mille käigus tehti arvatavasti Kose ja selle ümbrus, nagu muu Harjumaagi, inimestest lagedaks ja sajand hiljem mainiti Koset endiselt 9 adramaa suuruse külana, kus asusid kirik ja veski.
[redigeeri] Kultuurielu algus ja esimesed seltsid
19. sajandi lõpul, kui Kosest hakkas kujunema alevik, hoogustus ka kultuurielu.
Esimesed andmed Kose kooride kohta on 1870. aastast, millal meeskoor esines pastor Hörschelmanni ametijuubeli puhul kirikus. Kose meeskoor võttis 1879. aastal osa teisest üldlaulupeost Tartus ja äratas üksikult esinedes tähelepanu.
1881. aastal asustati Kose pasunakoor. Aastail 1881—1890 juhatas pasunakoori Kose-Uuemõisa kooli õpetaja Siim Oja. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister August Kristal, kes oskas mängida kõiki instrumente. 1892. aasta augustikuus asutati Kose Muusikaselts ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. 1896. aastal telliti pasunakoorile Saksamaalt uued instrumendid. Samal aastal võeti osa ka üldlaulupeost Tallinnas.
Sajandivahetusel oli Kosel neli seltsi: Kose Muusikaselts, Kose karskusselts Aade, Aleksandri (Triigi v.) valla Kooliselts ja Kose Põllumeeste Selts. Seltsidest olid kõige tegusam Kose Põllumeeste Selts, kes asutas 1909. aastal Kose Laenu-ja Hoiuühisuse ja 1911. aastal korraldas põllumajandusnäituse.
Seltsitegevus sai kannatada 1905. aastal, kui rahvas võttis revolutsioonist aktiivselt osa ja karistusalgad põletasid karskusseltsi maja maha ja mitmeid tegelasi karistati. Nii olid järgnevatel aastatel seltsid peaaegu varjusurmas.
Otsustati muusika- ja karskusselts ühendada ning moodustada Kose Haridusselts. Haridusseltsi raamatukogu avati 1908. Aastal. Kose kihelkonnas olid raamatukogud veel Paunkülas ja Triigis. Suurim raamatukogu oli kirjanik Voldemar Uexküllil Kose-Uuemõisas.
...
[redigeeri] Kose aleviku areng okupatsiooniajal
Tagasilöök saabus kui Punaarmee 1941. aastal Eestist taganedes süütas Kose suuremad majad. Kokku hävis 25 maja (näiteks Haridusseltsi maja, mille kohal asub tänapäeval Kose Gümnaasium).
1950—1959, kui Kose oli samanimelise rajooni keskus, kiirenes taas ehitustegevus. Näiteks alustati täitevkomitee hoone ehitusega, mis aga 1960. aastal valmides läks Kose Keskkoolile, kuna Kose rajoon oli liidetud Harju rajooniga
[redigeeri] Kose aardeleid
Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare. Avastati 1982. Kokku 1716 münti 8.—12. sajandist kogumassiga 1,9 kg.
Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas.
[redigeeri] Haridus
[redigeeri] Kose Gümnaasium
Kooli avamine osutus vajalikuks, kuna Palvere ja Kose-Uuemõisa algkoolid asusid kaugel. Varem oli Kosel töötanud ainult kirikukool, mida on esmakordselt mainitud 1840. aastal.
Kose Gümnaasiumi (endise Kose Keskkooli) sünniajaks võib pidada 1923. aastat kui Harju maakonna haridusnõukogu asus uue maakonna koolivõrku koostama ja otsustati avada Kose 6-klassiline algkool 3 õpetajaga. Esimesel aastal oli ette nähtud I - IV klassi avamine 2 õpetajakohaga.
Koolijuhatajaks valiti Gustav Lindvest ja õpetajaks Eliisabet Rannamees.
Klassiruumideks üüris vallavalitsus Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisuselt saali, millest laudseintega poolitades 2 klassituba tehti.
Õppetöö algas 4 klassiga 1. oktoobril 1923. aastal. Kooli tuli 68 õpilast.
Ravila vallavolikogu otsusega 30. aprill 1928 laiendati koolikohustus 1928. aastast 5 õppeaasta peale ja 1929. aastast 6 õppeaasta peale.
Esimesena lõpetasid 6. klassi 1928. aastal 6 õpilast, kes vahepeal olid õppinud Kose-Uuemõisa algkoolis.
Vallavalitsus lootis 1936. aastaks uue koolimaja ehitamisega lõpule jõuda. Seepärast katkestati üürileping Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisusega. Endistesse kooli ruumidesse kolis postkontor. Vallavalitsus aga üüris kooliruumideks Kose koguduselt leeritoa. Koolile üüriti 3 klassiruumi, õpetajate tuba, köök ja eesruum riietehoiuks.
1938. aasta lõpuks valmis uus algkoolihoone. 15. detsembril võeti maja vastu ja anti sissekolimisluba. Õppetöö algas uues koolimajas 9. jaanuaril 1939.
1956. aastal muudeti Kose kool Kose Keskkooliks.
1960. aastal kolis Kose Keskkool uude majja, millele tehti suurem juurdeehitus 1975. aastal.
1. jaanuaril 2003. aastal muudeti Kose Keskkool Kose Gümnaasiumiks. 2006.aastal alustati uue tiiva ehitamist, mis peaks plaanide kohaselt valmima 2007. aasta sügiseks. Uude tiiba plaanitakse ümber tõsta eesti keele, matemaatika ja tööõpetuse klassid. Seejärel on plaanis ehitada selle tiivaga ühendatav suur saal, kuna vana aula ei vasta enam ammu kooli vajadustele.
Kose Gümnaasiumis töötab 2007. aastal 48 õpetajat [1] ja 25 täiendavat personaliliiget [2].
Kose Gümnaasiumi direktor on Aarne Puistama, kes on samuti Kose valla Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees. Aarne Puistama on endine kooli poiste kehalise kasvatuse õpetaja ja ta annab endiselt kehalise kasvatuse tunde gümnaasiumiosale.
Kooli ajaleht kannab nime Koolihääl (varem kandis nime Mikromegas).
[redigeeri] Kose Kunstikool
Vaata artiklit Kose Kunstikool
Kose Kunstikool alustas tegevust 2001. aasta septembrikuus, kandes nime Kose Kunstikeskus.
2004. aasta sügisel koliti uutesse ruumidesse, mis paiknevad endise Kose Teeninduskooli ühes tiivas.
2005. aasta augustis, seoses riikliku loaga, muutus Kose Kunstikeskus kunstikooliks. Samuti lõpetas 2005. aasta kevadel kunstikooli esimene lend. Esimese lennu lõpetas kuus õpilast [3], mida on sama palju, kui 1928. aastal oli tänase Kose Gümnaasiumi esimesi lõpetajaid (tollal kuuenda klassi).
Kose Kunstikooli juhataja on Tiia Rodi.
[redigeeri] Kose Muusikakool
Kose Muusikakool Pikk tn 8
[redigeeri] Kose Teeninduskool
Kose Teeninduskool on praeguseks tegevuse lõpetanud ja Kose Teeninduskooli hiiglaslik hoonekompleks seisab suures osas tühjana.
Selle hoone eri osades tegutsevad Kose Kunstikool, Kose Päevakeskus, Kose Äriteeninduse osaühing, OÜ Kose Tervisekeskus, Kose Loomakliinik, Cicada AS, fotograaf, massöör, Kose konstaablipunkt, Kose kiirabi ja Kose Hambaravi OÜ. Varem tegutses seal ka kino. Samuti asub hoones kortereid.
Kose vallavalitsusel on plaanis sinna üle kolida Kose raamatukogu ja Kose Muusikakool. Võimalik on ka, et tulevikus viiakse sinna üle Kose Gümnaasiumi algklassid.
[redigeeri] Kose kirik
Vaata artiklit Kose kirik
Kose Püha Nikolause kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid, mis ehitati umbes 1230. aastal. Algselt oli tegemist puukirikuga, hiljemalt 1370. aastal valmis kivikirik. Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid.
Katolikuaegne kirik hävis 1482. aasta tulekahjus. Ülesehitamisel on kirikiku põhiplaan jäänud läbi aegade üldiselt samaks kui välja arvata kiriku põhjapoolne juurdeehitus 1858. aastal. Torn ehitati kirikule 1873. aastal.
Kose kiriku kunstimälestised on ristimisvaagen (15. sajand), vasklühter (17. sajand), kantsel (T. Heintze töö 1639. aastast), paest hauaplaat (15. sajand) jm.
Kirikuaias on kaks kabelit ja neli rõngasristi. Rõngasristid on müüritud ka kahele poole Kose kiriku portaali. Kose kirik on arhitektuurimälestisena kaitse all.
[redigeeri] Kultuur
Kose Raamatukogu Aadress: Ravila maantee 12, Kose
Kose Raamatukogu alustas tegevust 1908. aasta märtsis.
Kose Pasunakoor, mis tegutseb juba 1881. aasta kevadest.
Rahvatantsurühm Kirilind tegutseb alates 1971. aasta sügisest. Alates 1973. aastast osa võtnud kõigist üldtantsupidudest. Saavutustest näiteks II koht Vabariiklikul naisrühmade võistutantsimisel 2000. aastal.
Kose Kammerkoor loodud 12. septembril 1989. aastal.
Kose Muusikakooli folkansambel "Pillipiigad" tegutseb alates 1987. aasta maikuust.
Kose Valla Naiskoor "Krõõt"
Kose lauluväljak
[redigeeri] Ettevõtlus
[redigeeri] Suuremaid ettevõtteid
- AS Kohuke Kodulehekülg
- AS Radix Kodulehekülg
- PIU Tekstiil OÜ
- AS Kose Mööbel Kodulehekülg
- OÜ Kose Elekter Kodulehekülg
- Ecoterm AS Kodulehekülg
- Cicada AS
[redigeeri] Sport
Kosel tegutseb ujula.
Kose Spordimaja [4]
Kose Spordikool (tegutseb 1. septembrist 1996) tegeleb kergejõustiku, ujumise ja korvpalliga. Kool allub Kose Vallavalitsusele. [5]
Kose Maadlusklubi "Võimula" on oma nime saanud Eesti raskejõustiklase Tõnu Võimula (1871—1955) järgi, kes elas Kose kihelkonnas.
Karateklubi "Daigo" tegutseb nii Kosel, kui ka Tallinnas Sikupilli Keskkoolis. Kodulehekülg
Kose Korvpalliklubi
FC Kose [6]
[redigeeri] Kose alevikuga seotud silmapaistvaid isikuid
Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue (1787 — 1835) oli Triigi mõisa omanik. Ta on maetud Kose kiriku kalmistule.
Eestimaa konsistooriumis tegutses pietistide grupp. Sinna kuulus ka Hermann Johann Heitzig Koselt. Nad andsid välja eestikeelse Uue Testamendi (1715), kirikliku käsiraamatu (1721) jm.
Joachim Cottlieb Schwabe (1754—1800) sündis Kosel pastori pojana. Toimetas 1790-ndail aastail Tallinnas väljaantavat "Eesti Ma-Rahva Kalendrit".
Kose alevikust on pärit arheoloogiadoktor Marta Schmiedehelm (1896—1981).
Kirjanik ja poliitik Karl Ernst Särgava (1868—1958) romaan "Rahvavalgustaja" valmis Kosel. Karl Ernst Särgava oli aastatel 1902-1905 Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli juhataja.
Kosel töötas 20. sajandi aluses arstina dr. Jüri Kaupmees, kes saavutas rahva hulgas erakortse populaarsuse.
Valve Ventsel (14. aprill 1925, Kadrina — 23. oktoober 2005, Kose) oli luuletaja ja kunstnik.
[redigeeri] Vaata ka
- Kose vald
- Kose aardeleid
- Kose Gümnaasium

