Ilja Repin

Allikas: Vikipeedia

Ilja Jefimovitš Repin (vene Илья Ефимович Репин; 5. august 184429. september 1930) oli vene maalikunstnik.

Sisukord

[redigeeri] Elukäik

Ilja Repin sündis Ukrainas Harkivi oblasti väikelinnas ohvitseri pojana.

19-aastasena astus ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda suure kuldmedaliga.

1873. aastal reisis ta mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel elas kunstnik Moskvas.

Pärast seda, kui Repin tuli 1878. aastal tagasi Peterburi, sai temast peredvižnikute juhtfiguur.

Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Ta elas tolleaegse Leningradi linna lähistel Kuokkalas (praegune Repino), mis kuulus pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal, kui Kuokkala kuulus jälle Nõukogude Liidu alla, avati kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina.

[redigeeri] Looming

Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esidajaid. Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga.

Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev jt). Tähelepanuväärne on tema joonistatud Modest Mussorgski portree (1881). Nimelt selle portree maalis ta mõni päev enne helilooja surma.

Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on "Burlakid Volgal".

Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed "Ei oodatud" ja "Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Groznõi ja ta poeg".

[redigeeri] Tööd

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: