Intellektuaalomand
Allikas: Vikipeedia
| Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Mis on intellektuaalomand? Intellektuaalne omand tähendab õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkonnas.
Kuidas jaguneb intellektuaalomand? Vastavalt väljakujunenud praktikale jaotatakse intellektuaalne omand kolmeks:
1. autoriõigus 2. autoriõigusega kaasnevad õigused 3. tööstusomand
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon asutamise konventsioon sätestab, et intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses:
* kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega * esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammisega, raadio- ja televisioonisaadetega * leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades * teaduslike avastistega * tööstusdisainilahendustega * kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimedega ning tähistega * kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu * ja kõiki teisi õigusi mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades
Mis on autoriõigus? Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Autori isiklik ehk moraalne õigus Autori isiklik õigus on autorist lahutamatu ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikku õigus ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:
* õigus ülduse ees esineda teose loojana ja seda nõuda teistelt isikutel (õigus teose autorsusele); * õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele); * õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele); * õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele); * õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkiras või autorinime tähistamises ja õigus vaildustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autiru au ja väärikust (õigus auroti au ja väärikusele); * õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks); * õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele); * õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta); * õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
Näide: Luues maalikunsti teost on maali looja autor ja tal on õigus üldsuse ees esineda loojana, samuti on tal õigus otsustada, mil viisil ta tähistab oma maali (signeerib kodanikunime, varjunime või jätab üldse signeerimata) Samuti on autoril õigus muuta maali, selle tähistust või teha mistahes muudatusi maalis endas ja otsustada millal on maal nii valmis, et seda võib avalikustada. Autor võib teatud juhtudel oma maali muuta või täiendada või nõuda maali kasutamise lõpetamist. Nimetatud õigused kehtivad kõikide autorite suhtes olenemata teose liigist (disain, graafika, heliteos, raamat jne) Need õigused on võõrandamatud ja autorist lahutamatud, sellepärast nimetatakse neid isiklikeks õigusteks.
Autori varaline õigus ja õiguste müümine Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsenti andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad:
* õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise); * õigus teose levitamisele; * õigus teost avalikult esitada; * õigus teost tõlkida; * õigus teha teosest kohandusi; * õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; * õigus teost üldsusele näidata või edastada; * õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
Näide: Varaline õigus annab maali autorile võimaluse teenida tulu maalist koopia (reprodutseerimine) tegemise või levitamise eest. Näiteks kui keegi soovib maali kasutada särgil, kruusil, plakatil vms, siis antakse kasutajale luba (litsents) maali kasutamiseks raha eest. Selleks sõlmitakse litsentsileping, milles sätestatakse üpris konkreetselt kas maali võib kasutada särgil, pluusil, kruusil või kuskil mujal. Samuti peab litsentsilepingusse märkima, kas antakse õigus maali ainult reprodutseerida ja levitada või lubatakse maali pluusi peal ka töödelda ja kohandada. Sätestama peaks ka millisel territooriumil maaliga pluuse müüa võib ja millisel perioodil seda teha võib (tähtaeg).
Mis on autoriõigusega kaasnevad õigused? Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused tekivad:
* teose esitajal * fonogrammitootjal * raadio- ja televisooniorganisatsioonil * filmi esmasalvetuse tootjal * isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose * isikul, kes annab välja aurotiõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande
Mis on tööstusomand? Tööstusomand on intellektuaalomandi osa, mis sätestab õigused seoses leiutiste (patentide või kasulike mudelite), toote väliskujundustele (tööstusdisaini lahendus) ja toote või teenuse nimele (kaubamärk).
Näide: Eestist võib tuua näite, kus üks toode on kaitstud kolme erineva võimalusega. Näiteks trenazöör (nn grossing), mida kasutatakse jõu, vastupidavuse ja koordinatsiooni arendamiseks on kaitsud väliskujundusena ehk tööstusdisainlahendusena (vt www.epa.ee registreeringu nr 00398), kasuliku mudelina (avaldatud kasuliku mudeli lehes nr 4, 2004) ning kombineeritud kaubamärgina (registreeringu number 32782). Sama võib kasutada iga toote puhul, millel on piisavalt originaalne väliskujundus, toode on uudne ja omab mingit uut insenerilahendust.
Mida kaitstakse autoriõigusega? Autoriõigus kaitseb kirjandus,- kunsti- ja teadusteoseid.
Mida ei kaitsta autoriõigusega? Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid, protsesse, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi, rahavaloominguteoseid, õigusakte, haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende tõlkeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid ja riigi ametlikke sümboleid.
Millele peab vastama teos, et autoriõigus seda kaitseks? Teos peab olema kirjandus, -kunsti või teadusteos, originaalne ja väljendatud objektiivses vormis. Autori originaalne teos tähendab, et teos on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritav ega äratuntavalt sarnane juba olemasoleva teosega. Autoriõigus kaitseb objektiivses vormis väljendatud teost (käsikiri, salvestis) ja teos peab olema selles vormis tajutav ja reprodutseeritav. Autoriõigus ei kaitse muid teoseid, kui kirjandus,- kunsti või teadusteoseid.
Millal autoriõigus tekib? Autoriõigus tekib teose loomisega ehk ideele konkreetse vormi andmisega.
Kas teost peab autoriõigusega kaitsmiseks registreerima? Autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingeid formaalsusi. Teost ei ole vaja registreerida, deponeerida või lisada mingeid spetsifilisi märke(c). N.Liidu ajast on arvamus, et teose peaks registreerima kuskil asutuses. Registreeritakse ainult tööstusomandit (kaubamärgid, tööstusdisainlahendid, patendid), kuid kirjandus,-kunsti ja teadusteosed ei registreerita.
Kuidas autoriõigusega kaitstud teost märgistatakse? Autoriõigusega kaitstud teost ei märgistata kuidagi, piisab teose signeerimisest enda nimega. Keelatud ei ole märgi (c) (copyright) kasutamine, kuid õiguslikku tähendust märgil ei ole.
Millisel juhul saab teost vabalt kasutada, ilma et tuleb autori käest luba küsida ja tasu maksta? Õigus teise autori teost kasutada ilma luba küsimata ja tasu maksmiseta on järgmised:
* isiklikeks vajadusteks (välja arvatud arhitektuuriteosed, piiratud tiraaziga kujutava kunsti teosed, elektroonilised andmebaasid) * teose kasutamisel õppe- või teaduslikel eesmärkidel * informatiivsel eesmärgil * õigusemõistmise eesmärgil
Eeltoodud õigused ei laiene arvutiprogrammidele, kui eraldi teostele.
Alati võib kasutada kellegi teost või osa sellest oma õppetöös (kursusetöö, lõputöö vms), samuti kodus oma isiklikeks vajadusteks (muusikat võib internetist alla tõmmata ja seda kuulata, kuid seda kellegile edasi anda ei tohi). Ajalehed võivad kasutada motiveeritud mahus informatiivsel eesmärgil autori teost, kui see on vajalik info edastamiseks.
Kui kaua kestavad autoriõigused? Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Tööandja autoriõigus töökohustuste täitmise käigus loodud teosele kehtib 70.a pärast teose õiguspärast avalikustamist. Samad põhimõtted kehtivad ka kollektiivsete teoste kohta. Anonüümselt ja pseudonüümi all avalikustatud teoseid kaitstakse 70 a pärast teose õiguspärast avalikustamist.
Mis on plagiaat? Plagiaat on võõra teose või teose esituse oma nimel üldusele teatavaks tegemine. Plagiaat on karistatav kriminaalkorras. Plagiaati kohtab palju ülikoolis üliõpilaste teostes, kus üliõpilane jätab oma kursuse või lõputöös märkimata tsitaadi või lõigu autori. Plagiaadiks ei loeta mingi idee kasutamist erinevas vormis ehk idee on sarnane, kuid vorm erinev.

