Päästekomando
Allikas: Vikipeedia
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat päästeüksust. Olles aja jooksul sisult sageli muutunud, mõistetakse päästekomando all tänapäeval päästeüksuse alalist paiknemiskohta. Päästekomando lahutamatuks osaks on garaažid päästeautodele, olmeruumid valvemeeskonnale ning lao- ja hooldusruumid tehnika tarbeks. Sageli kuulub päästekomando juurde ka treeningväljak ning harjutustorn.
Sisukord |
[redigeeri] Päästekomando kui mõiste kujunemine
Enne 20. saj. lõpukümnendit oli peamiselt kasutusel mõiste tuletõrjekomando. Tegemist on liitsõnaga, mille esimene pool kirjeldab tegevust, kuid sõna komando pärinemine on vaieldav. Arvatavasti pärineb see algselt portugalikeelsest sõnast comando, mis tähendab käsku. Komando tänases mõistes sai ilmselt alguse Buuride poolt enesekaitseks formeeritud üksuste afrikaanikeelsest nimest Kommando[2]. Eesti keelde jõudis see sõna oletatavasti saksa keele vahendusel. Täna on komando sageli üksuse sünonüümiks, kuid tema tähendus sõltub erinevates riikides suuresti kasutamise kontekstist. Sagedamini on tegemist militaarvaldkonna termini kui tsiviilüksusi kirjeldava mõistega.
Tuletõrjekomandode juhtivaks ülesandeks oli kannatanute päästmine tulekahjust ning võitlus kahjutulega. Peale taasiseseisvumist lisandus tuletõrjekomandodele ülesandeid nagu kannatanute päästmine varingutest, liiklusõnnetuste likvideerimine, keemiaõnnetuste likvideerimine jmt. See omakorda tingis mõiste ümbervaatamise ning kasutusele võeti mõiste tuletõrje- ja päästekomando. Päästekomando on uuem nimetus, mis tuli päästeteenistuses kasutusele 21. sajandi algusaastail. Termin päästekomando võeti kasutusele asendamaks mõnevõrra lohisevat tuletõrje- ja päästekomandot ning ka põhjusel, et see kirjeldab selle asutuse tegevust märksa paremini kui paljas tuletõrjekomando. Tänaseks on kujunenud olukord, kus nimetatud kolm mõistet on kasutusel paralleelselt, tähendades siiski ühte ja sedasama. Ametlikus kirjavahetuses ja õigusaktides eelistatakse sõna päästekomando. Igapäevaselt kasutatakse lühiduse pärast päästekomando asemikuna sageli sõna komando.
Rahvaliku nimetusena on kasutusel läinud sajandi alguses tekkinud nimed pritsimaja või pritsumaja. Tuletõrjujate slängis kasutatakse sageli ka nimesid pritsu või pritsukuur.
[redigeeri] Päästekomandode kujunemine
Päästekomandode areng selliseks nagu me neid tänapäeval tunneme on tihedalt seotud kogu tuletõrje arenguga laiemalt. Nagu eelpool mainitud on päästekomando kui spetsialiseeritud üksuse vorm ja sisu aja jooksul tugevasti muutunud. Tuletõrje tänapäeva mõistes sai alguse kuuendal aastal m.a.j [1] kui keiser Augustus asutas Rooma linnavalve, kelle peamine ülesanne oli võitlus tulega. Linnavalve elas kasarmutes ja täitis öösiti ka korrakaitse ülesandeid. Tipphetkel kuulus sellesse üksusesse 7000 meest [2] Rooma riigi tuletõrje korraldus oma aja kohta eeskujulik, kuid lakkas eksisteerimast koos Rooma riigi langusega. Keskajaga koos saabus päästekomandode arengusse mõõnaperiood ehkki vajadus sääraste üksuste järele püsis. Vanim säilinud 1189. a. pärinev tuletõrjemäärus (tänapäevases mõistes tuleohutuseeskiri) hakkas kehtima Londonis. Selle järgi sai kahjutulega võitlemine linnakodanike naturaalkohuseks, millest kõrvalehoidmist karistati rangelt. Sisuliselt pandi tulega võitlemise kohustus ilma väljaõppeta ning asjakohase varustuseta inimeste ülesandeks. Sarnaseid abinõusid kehtestasid ka teised suured linnad (näit: Viin 1221. a.[3]) Samasugust teed käis ka Tallinn, kus 13. saj. kehtestati sarnane linnakodanike naturaalkohustus. Uue tõuke päästekomandode ka kogu tulejõrje arengule andis 1518. a. kui Saksamaa Augsburgi linna kullassepp Anton Platner taasleiutas tuletõrjepritsi [4] 1654. a. lisas hollandlane Jan van der Heyde pritsile voolikud [5]. Moodne kustutustehnika levis, kuid kasutasid seda ikka naturaalkohusega koormatud linnakodanikud. Omalaadseteks päästekomandodeks kujunesid 17. saj. Tallinna kirikud ja Raekoda, sest neid hooneid ja nende territooriumi kasutati kustutusvahendite hoiukohtadena. Nii pidi Raekojas olema 300 ämbrit, 12 vaskpritsi, 6 puitpritsi, Oleviste kiriku hoovis aga 4 redelit ja 6 pootshaaki [6]. 18. sajandi alguses, peale aastadadae jooksul toimunud suurtulekahjusid, jõuti arusaamisele, et kehtiv süsteem ei ole tõhus. Asuti taaskord looma kutselist tuletõrjet ja sellega koos ka päästekomandosid. Pariisi kutseline tuletõrje asutati 1716. a. ning lülitati seejärel sõjaväe koosseisu.
Esimeseks Eesti päästekomandoks võib ilmselt lugeda Mustpeade Vennaskonna tuletõrjemeeskonda, mis asutati 23.05.1788 [7]. Osteti ka tuletõrjekäsiprits. Ehkki alguses oli plaan kasutada kustutusvahendeid vaid oma hoonete kaitseks osales Mustpeade vennaskonna komando pidevalt linnas puhkenud tulekahjude kustutamisel. Mustpeade vennaskonna komando oli vabatahtlik komando, mis tähendas, et komandos kohapeal valvemeeskonda ei olnud. Meeskond kutsuti kokku kirikukellade helistamise jmt. signaalidega. Mustpeade komando oli teovõimeline, kuid samas väiksearvuline komando, kes kustutas tulekahjusid käsikäes oma naturaalkohust täitvate kodanikega. Järgmine oluline samm komandode arengus oli Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (asutatud 22.06.1862 [8]) uue maja valmimine 1873. aastal. Maja asub Tallinnas, Vana- Viru 14. Selles hoones oli olemas peaaegu kõik, mida tunneme tänapäeva tuletõrjekomando nime all. Majas olid ruumid kustututustehnikale, spordi- ja koosolekute saal ning õppetorn. Samaväärse komandohoone sai 1913 Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Selts (asutatud 5.02.1864). Kutseliste tuletõrjujatega mehitatud komandode sünd Eestimaal ulatub formaalselt aastasse 1803 kui keiser Aleksander I käsuga loodi Peterburi politseiüksuste juured 11 tuletõrjekomandot [9] Samasugune tuletõrje loodi mõne aasta pärast ka Moskvas. 1853 kinnitas siseminister sääraste komandode koosseisud ka teistes linnades s.h Tallinnas ja Tartus. Paraku hinnati selliseid komandosid liiga kalliteks või oli põhjuseks ka lihtsalt initsiatiivipuudus. Kutseliste komandode loomiseni jõuti Tartus alles 1917 ja Tallinnas 1919. Siitpeale oli komandodes ööpäevläbi valvemeeskond, kelle reageerimine oli kiirem kui vabatahtlikul tuletõrjel.
[redigeeri] Päästekomandode klassifitseerimine
Päästekomandode klassifitseerimise aluseks on nende võimekus ehk nende suutlikus viia läbi erinevat tüüpi päästetöid. Päästetööde teostamise võimekuse tagavad piisav arv personali ja sobiv tehnika nomenklatuur. See millise võimekusega päästekomando luuakse sõltub esmajoones elanike arvust, kuid ka väljasõidupiirkonnas olevatest muudest ohtudest (raudtee, ohtlike tehnoloogiliste protsessidega ettevõtted jmt.). Eestis on olemas nelja tüüpi päästekomandosid. Päästekomandod erinevad üksteisest mitmete omaduste poolest [10].
[redigeeri] Keskkomando
Keskkomandod paiknevad tihendalt asusatud (50000- rohkem) aladel või ka iga maakonna keskuses. Keskkomando päästetehnika väljasõidu aeg on 1 minut.
[redigeeri] Tugikomando
Tugikomandod paiknevad selliselt, et 100-5000 elanikuga asutusüksus jääb sirgjooneliselt mõõtes kuni 25km kaugusele ning rohkem kui 5000 elanikuga asustusüksus jääb kuni 15km kaugusele. Tugikomando päästetehnika väljasõiduaeg on kuni 5 minutit.
[redigeeri] Abikomando
Abikomandod ei ole valitsusasutused nagu seda on kesk- ja tugikomandod. Abikomandot haldab reeglina MTÜ, kuid abikomandoks võib olla ka ettevõtte päästeallüksus või kohaliku omavalitsuse hallatav päästeüksus. Neil ei ole kindlat väljasõidu piirkonda ja nad teostavad päästetöid Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel, kus on fikseeritud ka väljasõiduaeg. Abikomando väljasõiduaeg on reeglina kümneid (20-30min) minuteid pikk.
[redigeeri] Eraldi paiknev meeskond
Eraldi paiknev meeskond (EPM) on valitsusasutus ja moodustatakse tugikomando või keskkomando juurde. EPM- ide eesmägiks on parema reageerimisvalmiduse tagamine ning personalikulude kokkuhoid. Sageli on otstarbekas mõne väiksema päästekomando juhtkonna koondamine ja selle ülesannete andmine mõne teise päästekomando juhtkonnale. Sellisel juhul muutub päästekomando selle päästekomando EPM' iks mille juhtkonnale juhtimine üle antakse. Reageerimisvalmiduse seisukohalt parem kui päästetehnika paiknevad hajutatult, mitte ühes punktis koos, kuna õnnetuse toimumise koht ei ole ette teada.
[redigeeri] Päästekomandode nimetamine
Eestis koostatakse päästekomandode nimetus klassifikatsioonist ja asukohast lähtuvalt. Esikohal on alati asustusüksuse nimi ja teisel kohal on klassifikatsioonist tulenev nimetus. Näiteks:
- Haapsalu Keskkomando
- Võnnu Tugikomando
- Kehtna Abikomando
- Viljandi Keskkomando Kõpu eraldi paiknev meeskond.
[redigeeri] Päästekomando struktuur
Kõrval oleval joonisel on näha päästekomando tavaline ülesehitus juhul kui tegemist on kesk- või tugikomandoga. Komandot juhib komandoülem. Päästjad on jaotatud neljaks vahtkonnaks, mida juhib meeskonnavanem või rühmapealik. Komandoülem osaleb päästetöödel vaid erandkorras, samas on komandoülem otseselt vastutav väljasõiduvalmiduse tagamise eest. Igas komandos on erikohustustega päästjad, kellele tavaliselt on usaldatud mingi oluline majandus või hooldetöö. Näiteks on tavaliselt määratud üks päästja, kelle lisaülesandeks on komando voolikute remont. Olles muidu vahtkonna liige, allub päästja selle teatava töö korraldamise küsimustes otse komandoülemale. Koristajate/majavalvurite olemasolu sõltub komando suurusest, piirkonna kriminogeensest olukorrast, väljakutsete sagedusest jmt.
Eraldi paikneva meeskonnaga komando kooseisus on vaid neli vahtkonda, millel võib aga ei pruugi olla meeskonnavanemat. Meeskonnavanema ametikoha puudumisel on vahtkonna juhiks vanem ja/või kogenum päästja.
Abikomando ülesehitus on iga abikomando siseasi, kuid sageli on see joonisel toodule võrdlemisi sarnane.
[redigeeri] Eesti päästekomandode arv ja paiknemine
Järgnevas tabelis on toodud Eesti päästekomandod. Selgema ülevaate saamiseks on päästekomandod grupeeritud maakondade põhiselt. Komando nime tuletamiseks tuleb asustusüksuse üldnimi asendada vastava tulba pealkirjaga. Juhul kui see oleks ebatäpne on komando nimi nurksulgudesse eraldi märgitud.
| Maakond | Keskkomandod | Keskkomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Tugikomandod | Tugikomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Abikomandod |
| Läänemaa | Haapsalu linnas | Vormsi saarel
Pürksi külas |
Lihula linnas | Kõmsi külas | Kõmsi külas |
| Nõva külas | |||||
| Risti alevikus | |||||
| Hiiumaa | Kärdla linnas | Kõrgessaare alevikus | Käina alevikus | Emmaste külas | |
| Pühalepa külas | |||||
| Järvamaa | Paide linnas | Imavere külas | Türi linnas | Oisu külas | |
| Aravete alevikus | Kabala külas | ||||
| Koeru alevikus | Ambla alevikus | ||||
| Järva- Jaani alevikus | |||||
| Kahala külas | |||||
| Tartumaa | Tartu linnas | Tõrvandi alevikus | Kambja alevikus | ||
| Elva linnas | Laeva alevikus | ||||
| Puhja alevikus | Rõngu alevikus | ||||
| Alatskivi alevikus | |||||
| Võnnu tugikomando |
[redigeeri] Töökorraldus kesk- ja tugikomandodes
Töökorralduses tuleb eristada kesk- ja tugikomandosid ning abikomandosid. Kesk- ja tugikomandod on valitsusasutused ning neile on kehtestatud ühtsed töökorralduse standardid. Abikomandode töökorraldus näidatakse ära lepingus, mille nad sõlmivad päästetööde teostamiseks. Valveteenistuse töötajad (päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud) töötavad Eestis graafikuga 24h tööl 72h vaba.
Väljakutsetest vabal ajal on päästekomando üldine töörkorraldus järgmine.
- 08:00 rivistus, vahtkondade valveteenistuse üleandmine-vastuvõtmine.
Rivistus on ettenähtud informatsiooni edastamiseks, sümboolseks töövahetuse alguseks jmt.
- 08:05 - 09:00 tehnika korrastamine, söögipaus;
Aeg, mil iga vahtkonna liige sätib valmis oma isikliku varustuse olemaks valmis väljakutsele sõiduks.
- 09:00 - 12.00 õppetunnid, harjutused ja õppused;
- 12:00 - 14:00 söögipaus;
- 14:00 - 18:00 päästetehnika hooldus ning komando korrastamine;
- 18:00 - 19:00 söögipaus;
- 19:00 - 22:00 töö dokumentidega, üldfüüsiline ettevalmistus, vaba aeg;
- 22:00 - 07:00 puhkeaeg;
- 07:00 - 07:15 äratus;
- 07:15 - 07:55 ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks.
Päevakava järgitakse niivõrd kuivõrd see on mõistlik ja võimalik. Ühel päeval nädalas toimub päästetehnika üldhooldus. Üldhoolduse käigus kontrollitakse kogu lahingarvestuses olev varustus põhjalikult üle. Teisel päeval nädalas toimub komando suurpuhastus, mille käigus koristatakse põhiliselt ruume, tehnikale tähelepanu ei pöörata.
[redigeeri] Viited
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi Leekidega, lk. 7
- ^ Antiigileksikon. Tallinn, 1985. Lk. 584
- ^ Helsingin palotoimen historia. Helsingi, 1961 lk. 7.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 19.
- ^ TRKA, f. 87, n. 1, s. 4, l. 1
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 34.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 78.
- ^ Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded [1]


