Lev Tolstoi

Allikas: Vikipeedia

Portree. Ilja Repin (1887).
Portree. Ilja Repin (1887).

Lev Nikolajevitš Tolstoi (vene Лев Николаевич Толстой; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 182820. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik.

Sisukord

[redigeeri] Elukäik

Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures.

Aastatel 1844–1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli.

Aastatel 1851–1856 teenis ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 1854/55 võttis osa Krimmi sõjast.

Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele.

Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last.

[redigeeri] Looming

Lev Tolstoi esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus".

[redigeeri] Teosed

  • "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970)
  • "Anna Karenina" (eesti keeles 1978)
  • "Kaukaasia vang"
  • "Kasakad"
  • "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975)
  • "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956)
  • "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998)
  • "Ülestõusmine"

[redigeeri] Kirjandus

  • Romain Rolland, "Tolstoi elu". Prantsuse keelest tõlkinud Kusta Martinson. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1928
  • Maksim Gorki, "Kirjandusest". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk. 167–205
  • "Tolstoi läheduses" (kaasaegsete mälestusi). Koostanud ja tõlkinud Elvi Pillesaar, Loomingu Raamatukogu 1960, nr. 45
  • Sergei Issakov, "L. Tolstoi XX sajandi alguse eesti kirjanduslikus ja ühiskondlikus elus" – Keel ja Kirjandus 1978, nr. 9, lk. 513–529 ja nr. 10, lk. 596–612
  • Tatjana Suhhotina-Tolstaja, "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Tõlkinud ja järelsõna: Lembe Hiedel. Loomingu Raamatukogu 1978, nr. 34
  • Peeter Torop, "Kultuurimärgid". Sari Eesti mõttelugu, nr. 30; Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 189–203 ja 251–267
  • Stefan Zweig, "Kolm oma elu laulikut: Casanova, Stendhal, Tolstoi". Tõlkinud Vilma Jürisalu. ER, Tallinn 2001
  • Stefan Zweig, "Inimkonna tähetunnid", tõlkinud Vilma Jürisalu, ER, Tallinn 2003, lk. 153–186 ("Põgenemine Jumala juurde. Oktoobri lõpp 1910" – draamavormis stseenid Tolstoi elu lõpupäevadest)
  • Viivi Luik, "Sõda ja rahu" (essee) – Looming 2006, nr. 5, lk. 730–738

[redigeeri] Välislink