PTO-4
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
||||||
| Tehnilised näitajad
|
||||||
| Aasta | 1938 | |||||
| Riik | Eesti | |||||
| Tüüp | õppelennuk | |||||
| Meeskond | 2 | |||||
| Pikkus | 7,7m | |||||
| Tiivaulatus | 10m | |||||
| Tiivapindala | 16m2 | |||||
| Tühimass | 560kg | |||||
| Maks. stardimass | 850kg | |||||
| Mootor | 130hj Gipsy Major | |||||
| Maks. kiirus | 245km/h | |||||
| Lennulagi | 5000m | |||||
| Toodanguarv | 8 | |||||
PTO-4 oli Eestis aastail 1938–1940 toodetud õppelennukitüüp.
Õppelennuk PTO-4 ehitati Voldemar Posti, Rein Tooma ja Otto Orgi poolt (lennuki nimetus moodustati ehitajate initsiaalidest). Esimene PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse 12. oktoobril 1938 nr. 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiini ja võimsama mootoriga modifikatsioon PTO-4a (valmis vaid üks eksemplar), võeti teenistusse 13. märtsil 1939 nr. 162 all. Eesti Aeroklubile ehitatud sama tüüpi tsiviillennukid kandsid pardatähiseid ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist kaks, ES-EAO ja ES-EAP, jäid lõpetamata.
Neli viimast PTO-4 oli kuni 1944 Saksa lennuüksuse Sonderstaffel Buschmann teenistuses.
[redigeeri] Välislingid
- PTO-4 Eesti Posti postmargil
[redigeeri] Kirjandus
- Kitvel, T. Tilk, J. Eesti lennukroonika. Tallinn: Aviopol, 2003.
- Sitz, Kristel R. Tiivad. Tallinn: Koolibri, 2003.

