Madagaskar

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on saareriigi kohta. Filmi kohta vaata Madagaskar (film)


Madagaskari Vabariik
malagassi Repoblikan' i Madagasikara
prantsuse République de Madagascar
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Madagaskari lipp Madagaskari vapp
Madagaskari lipp Madagaskari vapp
Madagaskari asendikaart
Riigihümn Ry Tanindraza nay malala ô
Pealinn Antananarivo
Pindala 587 040 km²
Riigikeel(ed) malagassi ja prantsuse
Rahvaarv 16 979 700 (2003)
Rahvastiku tihedus 28,9 in/km²
Riigikord
President Marc Ravalomanana
Peaminister Charles Rabemananjara
Iseseisvus 26. juuni 1960
SKT
elaniku kohta
Rahaühik frank (MGF)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .mg
ROK-i kood
Telefonikood 261

Madagaskar (malagassi Madagasikara) on saareriik Aafrika idarannikul India ookeanis. Saar on Aafrika mandrist eraldatud Mosambiigi väinaga.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas. Kõrgeim tipp on saare lõunaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m).

[redigeeri] Siseveed

Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy.

[redigeeri] Elusloodus

Saarel on palju haruldasi ja endeemseid taime- ja loomaliike. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna-Ameerikas kui Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Kunagi kogu saart katnud metsadest on tänapäevaks suur osa maha põletatud ja maa kultiveeritud. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel.

[redigeeri] Ajalugu

Saare esimesed asukad olid umbes 4.-8. sajandil Kagu-Aasiast tulnud malai-polüneesia hõimud. Araabia kaupmehed jõudsid saarele 7. sajandil. Esimese eurooplasena nägi Madagaskarit 1500. aastal portugali meresõitja Diogo Dias. 1787-1896 oli Madagaskar kuningriik, saart valitsesid kohalikud kuningad ja kuningannad. 1817. aastal keelati orjakaubandus, mis seni oli olnud oluliseks sissetulekuallikaks. 1885. aastal Berliini konverentsil anti Madagaskar Prantsusmaa huvisfääri. Prantslased vallutasid maa ja valitsesid seda brutaalsete vahenditega. 1945. aastal asutati iseseisvusliikumine. Peale ülestõusu 1947. aastal tapsid prantsuse sõdurid üle 100 000 malagassi. 1960. aastal saavutati peale mitmeid ülestõuse iseseisvus. 19721975 valitses saarel sõjaväeline diktatuur. 1975. aastast valis riik president Didier Ratsiraka juhtimisel sotsialistliku arengutee.

[redigeeri] Rahvastik

Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi.

[redigeeri] Haldusjaotus

Madagaskar on jaotatud kuueks provintsiks:

  1. Antananarivo provints
  2. Antsiranana provints
  3. Fianarantsoa provints
  4. Mahajanga provints
  5. Toamasina provints
  6. Toliara provints