Hüdroelektrijaam

Allikas: Vikipeedia

Hüdroelektrijaama joonis
Hüdroelektrijaama joonis

Hüdroelektrijaam (lühend HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi.

Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.

Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.

Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.

[redigeeri] Välismaa hüdroelektrojaamu

  • Narva hüdroelektrijaam
  • Sélingué hüdroelektrojaam

[redigeeri] Eesti hüdroelektrijaamad

  • Linnamäe hüdroelektrijaam
  • Leevi hüdroelektrijaam
  • Õisu hüdroelektrijaam
  • Saesaare elektrijaam - Saesaare tammil Taevaskojas
  • Tudulinna hüdroelektrijaam
  • Kunda hüdroelektrijaam (1893-1960)

NB! nimekiri pole kaugeltki täielik

Narva hüdroelektrijaam Narva jõel ei kuulu Eestile. Ta asub Venemaa territooriumil.

[redigeeri] Ajalugu