Alutaguse kihelkond

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Alutaguse kihelkond, on üks Eesti muinaskihelkondadest. Läänes piirneb Alutaguse Askälä muinaskihelkonnaga, idas aga iidsete Vadja aladega. Kihelkond hõlmab tänapäeva Vaivara, Illuka, Alajõe, Iisaku, Jõhvi ja Toila valla ning osaliselt Lohusuu ja Kohtla valla alad.

Sisukord

[redigeeri] Alutaguse muinasajal

Alutaguse muinaskihelkonna seotus Virumaa teiste kihelkondadega ei ole täpselt teada. Arvatakse, et side maakonnaga on 13. sajandi algul suhteliselt nõrk ja Alutaguse kihelkond on küllalti sõltumatu. Arvestades muinaskihelkonna suurust ja iseseisvust võib oletada, et kihelkonnas on välja arenemas oma sisemised hõimuterritooriumidest lähtuvad suhted, millest oleks võinud pikema aja jooksul välja areneda iseseisev maakond.

Kihelkonna inimasustus on põhilisel pikki mere ja Narva jõe äärt, lõunapoolne soine ala on hõreda asustusega. See võimaldab vadjalastel 11.12. sajandil kihelkonna lõunaosasse elama asuda ja uusi asumeid moodustada ning seguneda siin varem elanud rahvaga. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiud.

[redigeeri] ja keskajal

Aastatel 1219 kuni 1220 vallutavad ja ristivad taanlased Põhja-Eesti kaasa arvatud Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. 1219 – 1238 on kihelkond koos ümbritsevate kihelkondadega võimuvõitluse tallermaa ning Alutaguse kihelkonnas vahetub 12 korda peremees. 1238. aastal tagastatakse Stensby lepinguga Taanile kogu Põhja-Eesti, mis vahepeal on Mõõgavendade ordu ja tema järglase Liivi ordu valduses.

1219 kuni 1241. aastatel koostatakse munkade poolt Taani hindamisraamat, mille järgi on Alutagusel (Alentagh), 316 adramaad (talu). Taani revisionide andmeid analüüsides läbib 1241. aastal Alutaguse kihelkonda kaks põhilist ajalooliselt väljakujunenud teed. Tänapäevaseid kohanimesid kasutades kulgevad need NarvastToolsesse ja sealt edasi suundub tee RakvereTartu või Rakvere – Kadrina suunas. Teine tee ühendab VasknarvaRannapungerjaLaiuse kaudu Kesk-Eestiga. Kohaliku tähtsusega küladevaheliste teede kulgemist võib ainult oletada, kuid kindlasti on olemas mööda Narva jõe läänekallast kulgev tee Narva sadama ja Vasknarva vahel.

1256. aastast on esimesed teated Narva linnusest, mis ehitatakse Narvia küla lähistele, eesialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vasta. 1346. aastast on ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutaguse kihelkonna maadele moodustatakse 13. sajandil Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad.

[redigeeri] ning uusajal

Aastast 1623 nimetatakse Narva kihelkonda Vaivara kihelkonnaks (Waywerschen Kerspel). 1654. aastal moodustatakse Jõhvi– ja Vaivara kihelkonna kaugematest osadest Iisaku kirikukihelkond, mis sellistes piirides eksisteeririb iseseisvana aastani 1744. Uuesti moodustatakse Iisaku kihelkond 1867. aastal.

Ajaloolist Alutaguse kihelkonna nime, kui ajaloolist territoriaalset mõistet, mis hõlmab antud territooriumil asuvaid väiksemaid haldusüksusi, kasutatakse kuni 19. sajandini paralleelselt antud ajal kehtiva haldusjaotusega. Kaasajal kasutatakse Alutaguse nime (Alutaguse metsad) tähistamaks suuri metsa-alasid, mis asuvad Ida-Viru maakonna kesk ja lõunaosas. Samuti on rahvasuus kasutusel Alutaguse, kui koondmõiste nelja idapoolse kihelkonna kohta. Eesti iseseivumisel kaalutakse omaette Alutaguse maakonna loomist koos Narva linnaga. Alutaguse nimi kerkib arutlustes ka hiljem haldusüksuse nimevarjandina üles.

[redigeeri] Alutaguse kihelkonna kronoloogia

[redigeeri] Taani riik

  • 12191220 – Taani vallutab ja ristib Virumaa ning Alutaguse kihelkonna alad.
  • 12231224 – Saarlaste algatatud ülestõusust võtavad osa ka alutaguselased, Ülestõusu käigus vabastatakse vallutajatest peaegu kogu Eesti (va Tallinn).
  • 1238Stensby lepinguga tagastatakse Taanile 1227. aastast Mõõgavendade ordu hiljem Liivi ordu käes olnud maad (Harjumaa, Revala, Virumaa).
  • Taani hindamisraamatus, mis on koostatud kuni 1241. aastani, on nime all Alutaguse Alentagh 316 adramaad ehk (talu).
  • 1253 – Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
  • 1255 – venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse
  • 1256 – esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Taanlaste poolt Narvia küla lähistele.
  • 1267 – toimub kaks venelaste rüüsteretke läbi Alutaguse Rakvere alla.
  • 1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhitakse vesi ja väljatulijad tapetakse.
  • 1268 – 18. veebruaril leiab aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
  • 1294 – Novgorodi vürsti väeslk põletab Narva
  • 13. sajandil – moodustatakse Alutaguse kihelkonna aladele Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad, hilisem Vaivara kihelkond.
  • 18. veebruar 1268 – rüündavad kihelkonda Novgorodi vürst Dimitri ja Pihkva leedulasest vürsti Daumantase väed.
  • 14. sajandini – ei ole Alutaguse kihelkond halduslikult jagatud.
  • 1341 – venelased põletavad teist korda Narva asula
  • 1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
  • 1346 – Taani kunigas Valdemar IV müüb peale Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347 Liivi ordule.

[redigeeri] Liivi orduriik

  • 1347. – aastal algab Liivi ordu võimuperiood. Moodustatakse Narva foogtkond, kuhu kuulub ka Vaivara kihelkonna ala.
  • 1347 – alustab Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist.
  • 1349 – moodustatakse Vasknarva foogtkond, samal aastal ehitatakse kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
  • 1354 – mainitakse esmakordselt Jõhvi kihelkonda Alutaguse kihelkonna koosseisus.
  • 1367 – venelased põletavad kolmandat korda Narva
  • 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürstide Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
  • 14271442 – aastatel ehitab Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnus sai Vasknarva foogtkonna keskuseks.
  • 1501 - venelaste vägi, kus palju tatarlasi, tungib röövides ja rüüstates Alutaguse ja Virumaa kaudu Harjumaale aladele. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Teine vene vägi tegutseb samal ajal Lõuna- ja Kesk-Eestis. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitatakse palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut.

[redigeeri] Liivi sõda

[redigeeri] Rootsi riik

  • 1581-1591 – rootsi ajal kuulub Alutaguse Ingerimaa koosseisu.
  • 10. august 1583 – Venemaa sõlmib Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti lähevad Rootsi kuninga võimu alla.
  • 1591-1617 – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatakse Narva lääniks.
  • 15. sajandil – liidetakse Lüganuse kihelkonna alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga.
  • 17. sajandil – liidetakse Alutaguse kihelkonnaga halduslikult Viru-Nigula kihelkonna alad, mis enne kandsid Mahu kihelkonna nime. Alutaguse kihelkonna halduspiir ulatub sellest ajast Kunda jõeni.
  • 1617 – on Alutaguse kihelkond haldusüksussena Ingerimaa osa.
  • 1623 – mainitakse esmakordselt Vaivara kihelkonda (Waywerschen Kerspel) – endine Narva kihelkond.
  • 1641 – liidetakse Alutaguse kihelkonna aladel olevad kirikukihelkonnad kiriklikult Ingeri superintendatuuriga.
  • 1651 – ühendatakse Alutaguse kihelkond nii halduslikult, kui kiriklikult Eestimaa kubermanguga aadelkonna soovil.
  • 16541744 – eksisteerib Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744 aastal liidetakse osa alasid Jõhvi- osa Viru-Jaagupi kihelkonnaga.
  • 1658. aastal sõlmitakse Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Vallisaare vaherahu, mis peatab 1656.–1658. aastal Venemaa poolt alustatud Vene-Rootsi sõja.

[redigeeri] Vene riik

  • 1700 – algas Põhjasõda. Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algab Narva piiramine venelaste poolt. 19. novembril toimub [Põhjasõda|[Põhjasõjas]] esimene Narva lahing
  • 1703-1704 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
  • 1704 – venelased vallutavad Narva
  • 1704 – eraldatakse Narva maakond Alutaguse kihelkonnast ja liidetakse Ingerimaaga.
  • 1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele, kes osaliselt pääsevad tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surevad asumisel.
  • 17081722 – on Alutaguse kihelkond koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonnana) nime all Peterburi kubermangu kooseisus, kui vallutatud ala.
  • 10. septembril 1721 – sõlmitakse Uusikaupunki rahu, mis lõpetab Põhjasõja. Rootsi loovutab sellega Eestimaa kubermangu, Hiiumaa, Ingerimaa, Liivimaa kubermangu ja Saaremaa.
  • 17711919 – Alutaguse kihelkonda moodustatakse üks kahest Virumaa praostkonnast.
  • 1783 – luuakse Narva kreis. Kreisi kuuluvad Alutaguse kihelkonna osa maid ja osa Narva jõe taguseid alasid.
  • 1797 – eraldatakse Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liidetakse Eestimaa kubermanguga.
  • 17981888 – moodustatakse Alutaguse kihelkonda adrakohtu ringkond, kuhu kuuluvad Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja Viru-Nigula kirikukihelkondade alad.
  • 1816 – jõustub Eestimaa talurahvaseadus vabastab talupojad pärisorjusest, kuid ei lahenda maaküsimust.
  • 18565. juunil antakse välja uus talurahvaseadus, mis võimaldab talupoegadel maad rentida või päriseks osta.
  • 1866 – moodustatakse enamus Alutaguse piiresse jäävatest mõisavaldadest.
  • 1867 – moodustatatakse uuesti Jõhvi kihelkonna ja lõunapoolsete kihelkondade jagunemisel Iisaku kihelkond.
  • 1892 – liidetakse enamus mõisavaldu (mõis oli vallakeskus) suuremateks valdadeks.

[redigeeri] Vaata ka

Kihelkond