Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega.
| baikali kurrutus | Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid |
| balka | U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega |
| Balti jääjärv | umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist |
| Balti kilp | Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid |
| Balti klint | Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis |
| Balti sünekliis | Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis |
| barhaan | ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp |
| barjäär (biogeograafia) | geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu |
| barjäär (geokeemia) | ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla |
| barjäärriff | rannaga parallelne korallrahu |
| baromeeter | õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument |
| barr | rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa |
| barüüt | valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat |
| basaldikiht | maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s |
| basalt | peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim |
| basaniit | foidisisaldav purskekivim |
| bassein (geoloogia) | maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht |
| batoliit | üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada |
| batüaal | maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel |
| Benioffi vöönd | seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda |
| bentaal | veekogu põhi organismide elukeskkonnana |
| bentoniit | klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim |
| bentos | veekogu põhja elustik |
| berüll | heksagonaalne mineraal; berülliumi maak |
| biogeenne sete | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted |
| biogeenne settekivim | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim |
| biogeofüüsika | teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi |
| biogeograafia | teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal |
| biogeograafiline rajoneering | biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel |
| biogeokeemia | teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus |
| biogeokeemiline tsükkel | osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse |
| biogeotsönoloogia | teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid |
| biogeotsönoos | looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik |
| bioherm | organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist |
| biokeemiline setend | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak |
| bioklimatoloogia | teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele |
| bioloogiline murenemine | murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel |
| biomass | organismide mass vaadeldavas ruumiosas |
| biometeoroloogia | teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele |
| biomorfne lubjakivi | lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi |
| bioom | teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum |
| biosfäär | eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum |
| biostratigraafia | teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta |
| biotoop | koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks |
| biotiit | ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka |
| biotiitkilt | biotiiti sisaldav kilt |
| bioturbatsioon | organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus |
| boghed | peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi |
| boksiit | soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak |
| boniteet | mulla viljakust iseloomustav suurus |
| boora | külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul |
| booraks | monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak |
| Boreaalne kliimastaadium | umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium |
| borniit | tetragonaalne mineraal; vasemaak |
| Boweni skeem | temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem |
| Bøllingi jäävaheaeg | lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas |
| brahhiopoodid | meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud |
| brahhiosaurus | dinosaurus, üks suurimatest |
| bretša | ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim |
| briis | kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul |
| brusiit | heksagonaalne heledat värvi mineraal |
| budiin | |
| budinaaž | venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha |
| burromeeter | multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument |
| bütauniit | plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal |
| Maateaduslike teadusharude mõistete loendid | |
|
Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia |
|

