Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega.
| aabasoo | laiade älveste ja kitsaste rabapeenardega siirdesoo | ||
| aa-laava | teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava | ||
| Aaleni lade | Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade | ||
| aas | lühiajaliselt üleujutatav rohumaa | ||
| aastaaeg | aasta alljaotis, mida iseloomustavad teatud ilmastikuolud ja neist tulenevad fenoloogilised nähtused | ||
| aastarõngas | puittaime aastast juurdekasvu näitav tüverõngas | ||
| Abbé refraktomeeter | mineraalide ja vääriskivide murdumisnäitaja määramiseks mõeldud instrument | ||
| ablatsioon (glatsioloogia) | protsessid, mille tagajärjel lume ja jää kogus liustikus väheneb | ||
| ablatsioon (meteoriitika) | meteoori pinnakihi aurustumine atmosfääri ülakihtides | ||
| ablatsioonimoreen | |||
| abrasiivsed kivimid | |||
| abrasioon (geoloogia) | |||
| abrasiooniline kulutus | |||
| abrasiooninõlv | |||
| abrasioonitasandik | |||
| absoluutne ajaarvamine | |||
| absoluutne kronoloogia | |||
| absoluutne kõrgus | enamasti kõrgus merepinnast | ||
| absoluutne niiskus | |||
| absoluutne sügavus | |||
| absoluutne vanus | |||
| abüssaal | |||
| abüssaalisete | |||
| abüssaalitasandik | |||
| abüssaalne kivim | |||
| abüssaalpelagiaal | |||
| abüssaalsus | |||
| ACF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | ||
| Adavere lade | |||
| adhesioon | |||
| adulaar | leelispäevakivide hulka kuuluv mineraal | ||
| adulaariläige | |||
| advektsioon (geoloogia) | |||
| advektsioon (meteoroloogia) | |||
| aegkond | geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus | ||
| aeglased muutused | |||
| aeratsioonivöö | |||
| aerofoto | õhust (reeglina lennukilt) tehtud foto Maa pinnast | ||
| aerogeoloogia | |||
| aeromagnetiline kaardistus | õhust (reeglina lennukist) magnetomeetriga teostaud Maa magnetvälja mõõtmised | ||
| aeromagnetiline kaart | |||
| aeromagnetiline uuring | |||
| aerosool | pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustatud gaasis | ||
| afaniitne struktuur | kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad | ||
| afebium | |||
| AFM diagramm | moondunud savikivimi koostist näitav kolmnurkne diagramm | ||
| afootne vöönd | maailmamere kiht, kus valguse puudumisel ei ela fotosünteesivaid organisme | ||
| aglomeraat (geoloogia) | valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm | ||
| aglutinaat | |||
| agregaat (mineraloogia) | |||
| agregaatne tekstuur | |||
| agroklimatoloogia | |||
| agrometeoroloogia | |||
| ahelsilikaadid | |||
| aherainemägi | |||
| aherkivim | |||
| ahhaat | peitkristalliline poolläbipaistev kvartsi erim | ||
| A-horisont | enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont | ||
| aineringe | |||
| ajaarvestuse meetod | |||
| ajajärk | vananenud üksus geokronoloogilises ajaarvamises | ||
| ajalooline geoloogia | geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja | ||
| ajastik | geokronoloogilise skaala hierarhias ajastust järgmine väiksem üksus | ||
| ajastu (geoloogia) | geokronoloogilise skaala hierarhias aegkonnast järgmine väiksem üksus | ||
| ajujää | |||
| ajurand | |||
| ajutine veevool | |||
| ajuvesi | tugevate püsituulte põhjustatud ajutine merepinnataseme tõus | ||
| AKF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | ||
| A-kiht | akondriit | ||
| akretsioon (geoloogia) | |||
| akritarhid | |||
| aktiivne horisont | |||
| aktiivne mandrinõlv | |||
| aktinoliit | |||
| aktinomeetria | |||
| aktsessoorne mineraal | kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel | ||
| aktualism | printsiip, mille kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud | ||
| akumulatsioon (glatsioloogia) | |||
| akvamariin | |||
| akvatoorium | |||
| Akvitaania lade | |||
| alabaster | peeneteraline sageli poolläbipaistev kipsi erim | ||
| alakülg | |||
| alamik | |||
| alamlade | |||
| alanduslehter | |||
| alanev murenemine | |||
| alang | |||
| alaskiit | suure päevakivisisaldusega happeline süvakivim | ||
| alass | |||
| albeedo | pinnalt hajunud ja sellele langenud valguse intensiivsuse suhe | ||
| albiidi seadus | |||
| Albi lade | |||
| albiidistumine | |||
| albiit | plagioklasside hulka kuuluv naatriumirikas päevakivi | ||
| albiit-epidoot-amfiboliitne faatsies | |||
| albitiit | |||
| aldiskivimid | |||
| aleksandriit | |||
| aleuriit | savist jämedama, kuid liivast peenema terasuurusega purdsete | ||
| aleuroliit | valdavalt aleuriidist koosnev settekivim | ||
| aleuroliit-savikivim | |||
| alfa-kvarts | |||
| alfaosake | |||
| Alissovi kliimaklassifikatsioon | |||
| alkalitroofsus | |||
| Alkemade joon | |||
| Allerød (kliima) | |||
| alliitne murenemine | |||
| allikalubi | |||
| allikas | |||
| allikasoo | |||
| allmaaveevool | |||
| allofaan | amorfne savimineraal | ||
| allogeen | |||
| allogeenne mineraal | |||
| allohtoonsus | |||
| allokeemilisus | |||
| allokromaatsus | |||
| allotigeenne komponent | |||
| allotigeenne mineraal | |||
| allotroopia | mõnede keemiliste elementide omadus esineda mitmel eri kujul | ||
| alluuvium | purdsetteist koosnev vooluvee poolt setitatud sete | ||
| almandiin | |||
| alpiinne vöönd | |||
| alpi kurrutus | |||
| alpiaas | |||
| alumiinium | metalliline keemiline element järjenumbriga 13 | ||
| alumosilikaadid | |||
| aluniidistumine | |||
| aluniit | |||
| aluseline kivim | tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45...52% | ||
| aluseline laava | |||
| aluskivim | |||
| aluskord | tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha | ||
| aluspind | |||
| aluspõhi | pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate | ||
| aluspõhjageoloogia | |||
| alvar | |||
| Alvin | |||
| amalgaam | |||
| amasoniit | |||
| amblügoniit | |||
| Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus | |||
| ametüst | violetne kvartsi erim | ||
| amfiboliidifaatsies | |||
| amfiboliit | sätendav tume moondekivim | ||
| amfiboolid | silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid | ||
| amfiteaterorg | |||
| amfoteersus | |||
| ammoniidid | |||
| amorfsus | |||
| amosiit | |||
| Anadõri kilp | |||
| analtsiin | |||
| analüsaator (polarisatsioonimikroskoop) | polaroid või Nicoli prisma, mida kasutatakse valguse polariseerimiseks polarisatsioonimikroskoobis | ||
| anataas | |||
| anateksis | kivimite osaline sulamine | ||
| andalusiit | |||
| andesiin | plagioklasside hulka kuuluv päevakivi | ||
| andesiit | keskmise koostisega vulkaaniline kivim | ||
| andradiit | |||
| aneroidbaromeeter | |||
| anglesiit | |||
| Angliani jäätumine | |||
| anhüdriit | |||
| anioon | negatiivse elektrilaenguga ioon | ||
| anisotroopne mineraal | |||
| ankeriit | |||
| anomaalia | |||
| anortiit | |||
| anortoklass | |||
| anortosiit | |||
| Antarktika | maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared Lõuna-Jäämeres | ||
| antekliis | suure ulatusega, kumer platvormse aluskorra struktuur | ||
| antetsedentne veekogumisala | |||
| Antiani soojenemine | |||
| antigoriit | |||
| antiklinaal | kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas | ||
| antiklinaalne kuppel | |||
| antiklinaalne püünis | |||
| antiklinoorium | |||
| antimon | poolmetallide hulka kuuluv keemiline element järjenumbriga 51 | ||
| antipertiit | |||
| antipood | punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel | ||
| antitsüklon | |||
| antofülliit | |||
| antraksoliit | |||
| antraksüloon | |||
| antratsiit | |||
| antropogeenne protsess | |||
| Antsülusjärv | |||
| apalatši kurrutus | |||
| apatiit | |||
| apatši pisar | |||
| apiniidid | |||
| apliit | |||
| apliit-pegmatiitne soon | |||
| apofüüs | |||
| Apti lade | |||
| Araabia-Nuubia kilp | |||
| aragoniit | |||
| arealoogia | |||
| areniit | |||
| argentiit | |||
| argilliit | |||
| argoonimeetod | |||
| Arhaikum | vanim eoon kestusega Maa sünnimomendist kuni 2500 Ma tagasi | ||
| arheotsüaadid | |||
| ariidne kliima | |||
| arkoos | päevakivirikas punakat värvi liivakivi | ||
| Arktika | põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus; arktilisse kliimavöötmesse jääv ala | ||
| arktiline kliimastaadium | |||
| arktiline kliimavööde | kliimavööde, kus juuli keskmine õhutemperatuur ei ületa 10°C | ||
| arseen | keemiline element; arseenist koosnev trigonaalne mineraal | ||
| arsenopüriit | valkjashall rombilise süngoonia mineraal; peamine arseeni maak | ||
| art | |||
| arteesia | |||
| arteesia allikas | |||
| arteesia bassein | |||
| arteesia vesi | |||
| arumets | |||
| aruniit | niidukooslustega asustatud parasniiske või kuiv ala | ||
| asbest (mineraal) | kiulise ehitusega mineraalide grupp | ||
| asendumine (mineraloogia) | |||
| asendusmoone | |||
| asfaltiit | musta värvi looduslik bituumen | ||
| asoikum | |||
| assimilatsioon (geoloogia) | |||
| astang | |||
| astenosfäär | litosfääri all olev poolvedel kiht | ||
| asterism | |||
| asteroid | Päikesesüsteemi väikeplaneet, mille orbiit on reeglina Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel | ||
| astmeline murrang | |||
| astrobleem | meteoriidi- või komeedilöögist tekkinud kraatri jäänuk | ||
| astrogeoloogia | |||
| asuriit | sinist värvi monokliinne mineraal | ||
| atlantiline kliimastaadium | |||
| atmosfäär | Maad ümbritsev gaasikiht | ||
| atmosfääriaken | |||
| atmosfäärifront | |||
| atmosfäärist pärit põhjavesi | |||
| atmosfäärirõhk | |||
| atoll | üle merepinna ulatuv korallrahu, mille keskel on laguun | ||
| atmosfääri temperatuurigradient | |||
| atsonaalne muld | väljakujunemata horisontidega muld | ||
| Atterburgi piirid | |||
| augiit | pürokseenide hulka kuuluv tume mineraal | ||
| aulakogeen | |||
| auramisudu | udu, mis tekib veekogude kohale, kui selle kohal olev õhk on veest jahedam | ||
| auripigment | kollast värvi monokliinne mineraal | ||
| aurumine | vedeliku või tahkise aurustumine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril | ||
| Austraalis | |||
| australiidid | |||
| autigeenne komponent | mineraal, kivim vms. komponent, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | ||
| autigeenne mineraal | mineraal, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | ||
| autigeensus | |||
| autigenees | |||
| autoradiograafia | |||
| avamusala | kihi avamusala on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks vastav kiht | ||
| avanturiin | sätendav kvartsi erim |
| Maateaduslike teadusharude mõistete loendid | |
|
Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia |
|

