SI-süsteemi ühikud on tuletatud põhiühikutest detsimaaleesliidete abil või füüsikaliste seaduste põhjal.
[redigeeri] Erinimetuste ja -tähistega SI tuletatud ühikud
| Füüsikaline suurus |
Ühiku nimetus |
Ühiku tähis |
Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes |
Avaldis SI põhiühikutes |
| Tasanurk[1] |
radiaan |
rad |
|
1 rad = 1 m·m–1 |
| Ruuminurk[1] |
steradiaan |
sr |
|
1 sr = 1 m2·m–2 |
| Sagedus |
herts |
Hz |
|
1 Hz = 1 s–1 |
| Jõud |
njuuton |
N |
|
1 N = 1 m·kg·s–2 |
| Rõhk, mehaaniline pinge |
paskal |
Pa |
N·m–2 |
1 Pa = 1 m–1·kg·s–2 |
| Energia, töö, soojushulk[2] |
džaul |
J |
N·m või W·s |
1 J = 1 m2·kg·s–2 |
| Võimsus, soojusvoog[3] |
vatt |
W |
J·s–1 |
1 W = 1 m2·kg·s–3 |
| Elektrilaeng |
kulon |
C |
|
1 C = 1 s·A |
| Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj) |
volt |
V |
W·A–1 |
1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1 |
| Elektriline takistus |
oom |
Ω |
V·A–1 |
1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2 |
| Elektrijuhtivus |
siimens |
S |
A·V–1 |
1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2 |
| Elektrimahtuvus |
farad |
F |
C·V–1 |
1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2 |
| Magnetvoog |
veeber |
Wb |
V·s |
1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1 |
| Magnetvoo tihedus (induktsioon) |
tesla |
T |
Wb·m–2 |
1 T = 1 kg·s–2·A–1 |
| Induktiivsus |
henri |
H |
Wb·A–1 |
1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2 |
| Valgusvoog |
luumen |
lm |
cd·sr |
1 lm = 1 m2·m–2·cd |
| Valgustatus |
luks |
lx |
lm·m–2 |
1 lx = 1 m–2·cd |
| Radioaktiivse aine aktiivsus |
bekerell |
Bq |
|
1 Bq = 1 s–1 |
| Neeldumisdoos |
grei |
Gy |
J·kg–1 |
1 Gy = 1 m2·s–2 |
| Ekvivalentne kiirgusdoos |
siivert |
Sv |
J·kg–1 |
1 Sv = 1 m2·s–2 |
[redigeeri] Erinimetustega SI detsimaalsed kord- ja osaühikud
| Suurus |
Ühiku nimetus |
Tähis |
Väärtus |
| Maht (ruumala) |
liiter |
l, L[4] |
1 l = 1 dm3 = 10–3 m3 |
| Mass |
tonn |
t |
1 t = 1 Mg = 103 kg |
| Rõhk |
baar[5] |
bar |
1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa |
[redigeeri] SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud
| Suurus |
Nimetus |
Tähis |
Määratlus |
| Tasanurk |
täispööre |
|
1 täispööre = 2π rad |
| |
goon |
gon |
1 gon = (π/200) rad |
| |
kraad |
... ° |
1° = (π/180) rad |
| |
minut |
... ' |
1' = (1/60)° |
| |
sekund |
... " |
1" = (1/60)' |
| Aeg |
minut |
min |
1 min = 60 s |
| |
tund |
h |
1 h = 60 min = 3600 s |
| |
ööpäev |
d |
1 d = 24 h = 86 400 s |
[redigeeri] SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud
| Suurus |
Nimetus |
Tähis |
Määratlus |
| Mass |
aatommassiühik |
u |
1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist:
1 u on ligikaudu 1,660 539·10–27 kg |
| Energia |
elektronvolt |
eV |
1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V:
1 eV on ligikaudu 1,602 177·10–19 J |
[redigeeri] SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud
| Suurus |
Nimetus |
Tähis |
Väärtus |
| Süsteemi optiline tugevus |
dioptria |
dpt |
1 dpt = 1 m–1 |
| Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala |
aar |
a |
1 a = 102 m2 |
| hektar |
ha |
1 ha = 102 a = 104 m2 |
| Mõjuristlõige aatomifüüsikas |
barn |
b |
1 b = 10–28 m2 |
| Pärlite ja vääriskivide mass |
karaat |
ct[6] |
1 ct = 2·10–4 kg |
| (Tekstiilikiu) joonmass |
teks |
tex |
1 tex = 10–6 kg·m–1 |
| Vere ja teiste kehavedelike rõhk |
millimeetrit elavhõbedasammast |
mm Hg |
1 mm Hg = 133,322 Pa |
- ^ 1,0 1,1 20. Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1995. aasta otsuse kohaselt on radiaan ja steradiaan erinimetusega dimensioonita SI tuletatud ühikud.
- ^ Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
- ^ Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
- ^ Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
- ^ Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
- ^ Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.