Usbekistan
Allikas: Vikipeedia
| Usbekistani Vabariik
usbeki O‘zbekiston Respublikasi
harvem Oʻzbekiston Jumhuriyati {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
| Riigihümn | |||||
| Pealinn | Toshkent (Taškent) | ||||
| Pindala | 447 400 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | usbeki | ||||
| Rahvaarv | 26 658 800 (1.01.2007) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 58,1 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Islom Karimov | ||||
| Peaminister | Shavkat Mirziyoyev | ||||
| Iseseisvus | kuulutati välja 1. septembril 1991 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | som (UZS) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
| Tippdomeen | .uz | ||||
| ROK-i kood | UZB | ||||
| Telefonikood | 998 | ||||
Usbekistani Vabariik on riik Kesk-Aasias. Väljapääs meredele puudub, naaberriikideks on Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Riik
[redigeeri] President
[redigeeri] Valitsus
[redigeeri] Parlament
Usbekistani parlament kannab nime Oliy Majlis.
[redigeeri] Haldusjaotus
Usbekistan jaguneb halduslikult 12 vilajetiks (viloyat), 1 vabariigiks (respublika) ja 1 keskalluvusega linnaks (shahar). Sulgudes on toodud nõukogude ajal tarvitatud venepärased vilajeti (tollal oblasti) nimekujud.
[redigeeri] vilajetid
- Andijoni vilajett (Andižani)
- Buxoro vilajett (Buhhaara)
- Farg‘ona vilajett (Fergana)
- Jizzaxi vilajett (Džizaki)
- Namangani vilajett
- Navoiy vilajett (Navoi)
- Qashqadaryo vilajett (Kaškadarja)
- Samarqandi vilajett (Samarkandi)
- Sirdaryo vilajett (Sõrdarja)
- Surxondaryo vilajett (Surhandarja)
- Toshkendi vilajett (Taškendi)
- Xorazmi vilajett (Horezmi)
[redigeeri] vabariik
[redigeeri] keskalluvusega linn
- Toshkent (Taškent)
[redigeeri] Loodus
Usbekistan on mandrisisese asendiga. Kliima on kuiv. Põllumajandus võimalik 10%-l territooriumist, oaaside alal jõgede ääres.
[redigeeri] Majandus
Usbekistan oli endise Nõukogude Liidu vaesemaid piikrondi. 60% rahvastikust elas maal. Praegu on Usbekistan maailma kolmas puuvilla eksportija, oluline kulla ja maagaasi tootja. Regionaalselt on ta oluline keemiatööstus ja (põllumajandus)masinaehitus.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Vaata ka
- Usbeki NSV
- Hiiva khaaniriik - Horezmi NRV - Horezmi NSV
- Buhhaara emiraat - Buhhaara NRV - Buhhaara NSV
[redigeeri] Välislingid
- valitsuslehekülg ("Riigivõimu portaal") (vene, usbeki ja inglise keeles)
| Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) | |
|---|---|
|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
| Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus | |
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |

